suur kuri hunt

Christine Naumann-Villemin

Suur kuri hunt st kutsikat

ja tema 14 väike

David B. Draper

“T o r e d a t p ä e va, h u n d ii s s i!

Kohtume õh t u l!

H u n d ie m m e ”

Kolme põrsa lugu oleks pidanud minema nagu tavaliselt.

Kuid sellel konkreetsel hommikul oli hundikutsikakool kinni ja kuna suurel kurjal hundil oli 14 kutsikat (miski, mida paljud ei tea), oli tema ülesanne neil silma peal hoida. „Lapsed, te tulete issiga tööle kaasa.

Te ju käitute korralikult?“ „Muidugi käitume, issi. Me lubame. Ausõna!“ kinnitasid pisikesed karvapallid. „Hullaa! Me lubame. Ausõna!“ hõiskas väike Lisett.

Ja nad asusid teele.

Hunt silmas esimest sihtmärki, rumalat põrsast, kes oli ehitanud endale õlgedest maja. „Mitte piuksugi, kullakesed!“ sosistas hunt. „Kui ta meid lähenemas kuuleb, on kõik tuksis.

Põrsas laseb jalga ja me ei saa teda kätte.“

„Lahu! Psst! Tss!“ manitses Lisett. „Kellel oleks midagi peekoni vastu pastaroas?“ „Meil ei oleks,“ sosistasid hundikutsikad.

„Ma nii ilmsasti almastan

peekonit!“ hüüdis Lisett valjusti.

Kohe kattis suur kuri hunt Liseti koonu käpaga.

Kuid oli juba hilja. Pisiplika hüüatus kajas metsas vastu.