linnud

LINNUD KUULUTAVAD KEVADET

Arne Ader Margit Mõttus

LINNUD KUULUTAVAD KEVADET Arne Ader ja Margit Mõttus

Tekst ja fotod: Arne Ader Pildimaastikud: Margit Mõttus Toimetajad: Ann Marvet, Ilona Martson (suurtähtedega tekstid) Suur tänu: Aarne Ots, Gennadi Skromnov, Hanno Põder, Kadri Hinrikus, Kotkaklubi, Maarja Müller, Raul Annmann, Renno Nellis

© Autorid, 2020 ISBN 978-9949-01-820-8

Kirjastus Loodusemees Otepää, 2020 www.loodusemees.ee

Trükikoda Trükiviis

Kõik selle raamatu fotod on pildistatud Eestis Raamatu esimeste lehekülgede fotodel on linavästrik, kuldnokad, kägu ja tikutajad Vaata lisaks: www.loodusemees.ee/looduse-aabits/linnud-kuulutavad-kevadet

SISUKORD KÜNNIVARES

9

PÕLDLÕOKE

11

KULDNOKK

13

KIIVITAJA

15

RISTPART

17

METSVINT

19

KAELUSTUVI

21

SOOKURG

23

HÜÜP

25

LAULURÄSTAS

27

LINAVÄSTRIK

29

VALGE-TOONEKURG

31

METSKURVITS

33

PUNARIND

35

KÄBLIK

37

TIKUTAJA

39

VÄIKE-LEHELIND

41

MUST-KÄRBSENÄPP

43

SUITSUPÄÄSUKE

45

KÄGU

47

ÖÖBIK

49

ÖÖSORR

51

PUNASELG-ÕGIJA

53

PIIRITAJA

55

Juba linnukesed väljas laulavad, kenad kasekesed kingul kohavad.

Lumi on ju ära suland, talvekülm on mööda läind, lapsed, kes kui vangis eland, pole ammu murul käind.

Paul Tekkel, „Kevadel”

„TERE, TERE, LINNUKESED!” ON EESTIMAAL SAABUVAID RÄNDLINDE SADU, KUI MITTE TUHANDEID AASTAID TERVITATUD. KUI TALVEKÜLMAD TAANDUVAD, OOTAME OMA TIIVULISI SÕPRU PIKISILMI KOJU. LINDUDEST TUTTAVAID KEVADEL ESIMEST KORDA NÄHES VÕI KUULDES TUNNEME ALATI RÕÕMU.

RÄNDLINNUD

ON

OTSEKUI

SAADIKUD, KELLEST SAAVAD MEIE KEVADEKUULUTAJAD. ERI LINNULIIGID SAABUVAD KOJU IGAÜKS OMAL AJAL: KES VARAKEVADEL, KES PÄRISVÕI HILISKEVADEL. SELLEST RAAMATUST LEIAD 24 PÕNEVAT RÄNDLINDU, KEDA ON HÄSTI TUNDNUD PALJUD INIMPÕLVED JA KES VÕIKSID OLLA TUTTAVAD MEILEGI. LINNULIIGID

ON

JÄRJESTATUD

NENDE

TAVALISE SAABUMISAJA JÄRGI, ALATES VARASEMAST.

KASUTATUD TINGMÄRKIDE TÄHENDUSED Olulised liigitunnused

Toidueelistused Eestis

Laulu või häälitsuse kirjeldus

Põnev käitumine või teave

Emaslind

Isaslind

Talvitumine:

Keskmine saabumisaeg

Saabumine:

Eluiga:

Eestis pesitsevate

Eestis aastatel 1987–1996

Lindude kohale

Kõige kauem

lindude peamised

(Lemming Rootsmäe,

jõudmist näitab

elanud linnu

tumenev gradient

teada olev elu-

talvituspaigad

1998. Rändlindude saa-

iga looduses

bumine Eestisse 1987– 1996, I–II)

12.03

LÄÄNE-EUROOPAS

URBEKUU märts

Ta l v i t u m i n e

MAHLAKUU

aprill Saabumine

22 aastat

LEHEKUU mai

A r v u kus

Kuni 1% pesitsevate

Arvukus:

lindude arvust talvitub

Eestis pesitsevate lindude arvukus

Eestis

paarides või tingpaarides (nt kägu)

E l u i ga

Pehme talve korral talvituvad Eestis üksikud isendid

< 10 tuhat 10 tuhat–100 tuhat 100 tuhat–500 tuhat 500 tuhat–miljon miljon–2,5 miljonit

Must mees, kuldne suu, kodupaigale on truu?

13

KULLALIND KÜNNIRÄSTAS

VILISTAJA

KUL DNOKK 21.03

LÄÄNE-EUROOPAS Ta l v i t u m i n e

URBEKUU märts

MAHLAKUU

aprill Saabumine

22 aastat

LEHEKUU mai

A r v u kus

E l u i ga

Puurilinnuna on kuldnokk

14

õppinud selgeks kuni 70 inimkeelset sõna

VARAKEVADEL, KUI VAHTRAL MAHL JOOKSEB, HAKKAB ÕUES VILISTAMA KULDNOKK. VILEKOORIS VÕIVAD OSALEDA KA EMASLINNUD, SEST KULDNOKAPERES LAULAVAD MÕLEMAD.

Isaslinnul (ülal) nokatüvik sinakas, emaslinnul (all) roosakas. Isaslinnul on läikivam, emaslinnul täpilisem sulerüü

SILLERDAVA SULERÜÜGA VILISTAJAD VEHIVAD INNUKALT TIIBADEGA JA LAULURÜTMIS VÕIB VÄRISEDA KOGU KEHA. KULDNOKK ON KA OSAV MATKIJA, KES NOPIB ÜMBRUSEST SAGELI KOSTVAID HELISID. NII VÕIB TEMA NOKAST TULLA TEISTE LINDUDE HÄÄLITSUSI, USTE KRIUKSATUSI VÕI AUTOSIGNAALE... KUI SU TELEFONI HELIN KOSTAB PUU LADVAST, EI MAKSA EHMUDA: KODUÕUE KULDNOKK ON SELLE SELGEKS SAANUD.

Nokk kevadel kollane, tiivad kolmnurksed

Kuldnokk kõnnib, musträstas hüppab

Pesitsusajal sääriksääsed ja nende vaglad, vihmaussid, mardikad, liblikaröövikud, nälkjad, teod. Muul ajal ka marjad ja seemned

Tuleb müts üles visata, siis nepp jääb hetkeks peatuma

33

KORBITS KROOKSNEPP METSNEPP

METSKURVITS 8.04

LÄÄNE-EUROOPAS VAHEMEREMAADES Ta l v i t u m i n e

URBEKUU märts

MAHLAKUU

aprill Saabumine

15 aastat

LEHEKUU mai

A r v u kus

E l u i ga

Lennul on pikk nokk suunatud allapoole

Emaslind võib lennul tassida tibusid, hoides neid jalgade vahel või surudes nokaga vastu rinda

Pruunihallikirju lind, sulestikus kõdunevate lehtede toonid. Pika nokaga. Suur silm asub kõrgel pealae lähedal

34

KUI LEHTPUUDE PUNGAD PAKATAVAD, VALLANDUB METSKURVITSA MÄNGULUST. EHAST KOIDUNI VÕIB NÄHA KURVITSA-ISANDAID OMA LENNUTIIRE TEGEMAS. MÄNGULEND KÄIB PUU LATVADEST VEIDI KÕRGEMAL. ÕHUST VÕIB SIIS KUULDA KONNA MOODI KROOKSUMIST NING HIIRE MOODI PIIKSUMIST. KUI METSA ALL TOIMETAV KURVITSAEMAND SAAB SELLEST MÄNGUST VÕLUTUD, VÕIB TA TUBLI ISASLINNUGA ÜHINEDA JA NAD LENDAVAD KOOS. VÄRSKE NOORPAARI ARMUSUHE EI KESTA AGA KAUA: KOKKU JÄÄDAKSE ENAMASTI VAID MÕNEKS ÖÖKS. KURVITSA-ISAND JÕUAB KEVADSUVEL PULMI PIDADA KUNI NELJA EMASLINNUGA.

Vihmaussid, putukad ja putukavastsed, teod, seemned. Mullas liikuvate loomade peilimiseks patsutab jalgadega maapinda.

Näeb hästi ka hämaruses

Metskurvitsate paarisuhe on üürike: ühest ööst mõne nädalani

Midli madli kudli kadli, kudusin kangast, tegin riiet, läksin

45

metsa kännu otsa, tõmbasin lõhki – sirts sirr!

Kui pääsukesed madalalt lendavad, on vihma oodata Siinik viinik vitter mutter viglaki vaglaki virrdi

Eesti rahvuslind

Ora ees, käärid taga, kerakene keskel?

Pääsuke toob päevasooja!

SIIDIKERALOOJA Austria rahvuslind

KODUPÄÄSUKE

Eesti 500kroonise rahatähe

JUMALA KANAKE

tagakülg

LAUDAPÄÄSUKE HARKHÄND ÕNNELIND

SUITSUPÄÄSUKE 1.05

LÕUNA-AAFRIKAS Ta l v i t u m i n e

URBEKUU märts

MAHLAKUU

aprill Saabumine

16 aastat

LEHEKUU mai

A r v u kus

E l u i ga

Laul sädistav ja vidistav,

46

pisut krigistav.

Kutsehüüd „vidiit”

Isaslindude (alumine foto) sabasuled on pikemad kui emaslindudel (ülemine foto).

Viimased eelistavad paariliseks valida pikema ja sümmeetrilisema sabahargiga kosilasi

Ülapool sinaka läikega must, alapool valge, kurgualune ja otsaesine roostepunased. Pikk harkis saba Kärbsed, sirelased, sääsed, parmud ja teised õhuputukad. Võib jahtida ka mesilasi

KUI KASED JA RAAGREMMELGAD ON ÕITSELE PUHKEMAS, JÕUAB KAUGELT RÄNNULT KOJU MEIE RAHVA LEMMIK – SUITSUPÄÄSUKE. MEIE ESIVANEMAD ON NENDEGA KÕRVUTI VÕI LAUSA ÜHISE KATUSE ALL ELANUD TUHANDEID AASTAID. TALUPEREDE ÕNNELINNUST ON NÜÜD SAANUD EESTI RAHVUSLIND. PÄÄSUKESED ON TRUUD OMA PESAPAIGALE: AAFRIKA-REISILT SAABUDES OTSIVAD NAD ÜLES TALUÕUE, KUS ASUS NENDE PESA EELMISEL AASTAL. NAD VÕIVAD OMA POEGI KASVATADA AASTAID JÄRJEST ISEGI SAMAS PESAS. MÕNIKORD USALDAVAD PÄÄSUKESED INIMESI SEDAVÕRD, ET TULEVAD PESA ALLAKUKKUMISE KORRAL POEGI TOITMA ISEGI INIMESE PEOPESALE.

Lennul on sageli näha valge katkendlik sabavööt

Suitsupääsukesed taluvad hästi suitsu ja müra. Nad on pesitsenud katlaruumis, keevitusruumis, traktoripesulas ja kaevandustes töötavatel ekskavaatoritel

Pesa ehitamiseks tuleb pääsukestel koguda rohkem kui 1000 nokatäit savi või muda

MINU AVASTUSED

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

SARI LOODUSE AABITS Loodust on põnev tundma õppida, ent veelgi olulisem on seda armastada. Armastus süveneb metsas olles ja seal uusi seoseid märgates. Looduse aabitsa sari võtab ümbritsevast elurikkusest käsitleda neid liike, kel on teistest enam väge meid õue kutsuda ja metsa meelitada.

Sarja esimesse raamatusse on mahtunud 24 linnuliiki, kelle koju jõudmist kaugetelt maadelt me igal kevadel pikisilmi ootame.

Paljud siia valitud tiivulistest on olnud meie esivanematele hingelähedased aastasadu või isegi aastatuhandeid. Mulle tutvustas neid Mamma ehk vanaema ja tema sai oma teadmised oma vanematelt.

Raamat on mõeldud nii lastele kui ka nende vanematele. Lugegem seda koos ja märgakem koos looduse imesid!