Colas Gutman Kirbu-Krants miljonäriks
Illustreerinud Marc Boutavant
keelest tõlkinud Pille Kruus
DRAAKON & KUU
Nüüd on lugu sealmaal, et KirbuKrants ja Kilu-Kiisu on oma pr ügikasti põhjani läbi tuhninud. Enam
pole neil midagi süüa, isegi mitte mõnda pooleldi näritud konti või kuivetunud krõbinat. Kahe sõbra tuju on sant. Lohutuseks võtab KirbuKrants üles kõigile nende kandi hulkuvatele koertele tuttava viisi: “Ah, kui oleksin rikas, siis poleks ma vähemalt nii vaene.”
“Jäta, Kirbu-Krants, sa piinad end asjata!”
“Kõigil on õigus unistada, KiluKiisu.”
Ainult et vahel tuleb elus ette koeri, kelle eesmärk on kõik su unistused lömastada.
“Kuule, Kirbu-Krants, sina saad rikkaks sama suure tõenäosusega kui kanad endale kuldhambad,” irvitab väikese jakiga basset.
“Isegi mu tukk saab aru, et te olete puruvaesed,” mõnitab tukaga puudel.
“Parem vaesed kui teiesugused!” vastab Kilu-Kiisu.
Aga Kirbu-Krants läheb tahtmatult kadedusest siniseks.
“Ära muretse, Kirbu-Krants, meie
rikkus on meie südames,” ütleb KiluKiisu.
“Teie pr ügikastis igatahes mitte,” möirgab basset naerda.
“Kuulge, penid, äkki teeks ühe ringi Monopeni?” küsib puudel.
“Meil pole ju täringuid,” vabandab Kirbu-Krants.
“No siis te oma pr ügikasti ruudult kaugemale ei jõua!” ilgub basset.
“Ma olen tühipaljas koer, kel pole pa-palukest ega pe-pennigi,” mõtleb Kirbu-Krants, “pole mul rentslist pääsu, kui just …”
“Kilu-Kiisu, ma otsin töö ja saan miljonäriks!”
“Ära oma ootusi üles küta, KirbuKrants, sind ei võta keegi isegi poole kohaga põrandalapiks.”
Samal ajal kui Kilu-Kiisu läheb pr ügikastist tuunikalakonservi õngitsema, saab Kirbu-Krants äkki kohvriga vastu pead.
“On matsid, loobivad kõiksugu asju minema,” mõtiskleb ta.
“Kas teie oletegi need matsid?” küsib ta kolmelt pr ügikasti taha varjunud mehelt.
“Jah, kutsa, meie oleme Matsid: Mats Saan, Mats Sain ja Mats Saaks. Hoia meie kohvril silma peal ja saad selle eest tasu, kas kuulsid?”
“Jah, aitäh, härra, et mu kõrvakuulmise pärast muretsete.”
“Aga ole võõraste ja teiste matsidega ettevaatlik.”
“Kas teie olete siis head Matsid?” uurib Kirbu-Krants.
Kolmel Matsil pole aega vastata, sest eemalt kostab politseiauto sireen ja nad teevad vehkat. Kilu-Kiisu naaseb
õngitsusretkelt tuunikalakillukesega.
“Kas teeme pooleks?” pakub KiluKiisu.
“Tööd tehes ei söö ma kunagi,” vastab Kirbu-Krants.
“Mis sul siis käsil on, sõber?”
“Mu töö, miks sa küsid?”
“Vaene Kirbu-Krants, kujutab igasugu asju ette,” mõtleb Kilu-Kiisu.
“Vaene Kilu-Kiisu, ta ei teagi, et minust saab miljonär,” mõtleb KirbuKrants.
Aga Kilu-Kiisu ei usalda taevast
sadanud kingitusi ja pr ügikasti visatud kohvreid.
“Kas sa kohvri sisse üldse vaatasid, Kirbu-Krants?”
Kirbu-Krants kukub äkki unistama: vahest on kohvris krõbinad ja
pa-palukesed? Kirbu-Krants hakkab enda ümber tiirlema nagu kärbsed ümber tema.
Kuid kohvrit avades ei ilmu nähtavale ühtegi krõbinat ega pa-palukest, üksnes raha, täpsemalt terve hunnik pangatähti!
“Ilmselt on see minu tasu kohvri valvamise eest. Kahju, oleksin eelistanud üdiga konti,” mõtleb KirbuKrants.
