Moskva koidikud

REINHARD BINGENER MARKUS WEHNER

MOSKVA KÖIDIKUD Schröderi võrgustik ja Saksamaa tee sõltuvusse

Sisukord Eessõna 1 Hannover. Gerhard Schröder ja tema võrgustiku teke Hoogne tõus karjääriredelil Sõbrad Struktuurid

2 Moskva. Putin, gaas ja sõda Salateenistus võimul Energia kui relv Algusest peale sõjas

3 Pingelõdvendus. Ühe sotsiaaldemokraatliku müüdi ärakasutamine Idapoliitika muutub repressiivseks Lähedus Saksamaa Sotsialistlikule Ühtsusparteile SPD liikmete Ameerika-vastasus

4 Torujuhtmeäri. Truu varustaja Söegaasist maagaasini Saksamaa taasühinemine, liberaliseerimine, energiapööre Kremli gaasikraan

7 11 14 19 27 33 38 40 43 51 55 57 61 65 67 72 76

Mos k va kö i d i ku d

5 Illusioon partnerlusest.

Venemaa-poliitika aastatel 1998–2013

R e i n h a r d B i n g e n e r, M a r k u s W e h n e r

6

Putini operatsioon „Schröder“ Steinmeier: muutused põimumise kaudu Schröderi ärimudel Merkel ja CDU/CSU Moskva-lembus Pidu Platzeckiga

6 Toksiline suhe.

Venemaa-poliitika aastatel 2013–2021 Hannover muutub taas punaseks Annekteerimine? SPD võtab asja rahulikult Nord Stream 2 ja Saksamaa naiivne gaasipoliitika Moskva ründab lääneriike Annetused, delegatsioonid ja kõlavad tiitlid Tüli Venemaa pärast SPDs ja Navalnõi juhtum Schwesig ja libasihtasutus Kunst, konsulid ja Nobeli rahupreemia Putinile

7 „Ta pettis meid kõiki“.

Pärast sõjalist sissetungi

81 83 95 104 119 127 137 139 146 157 166 177 184 195 202

Kokkuvõte: nõrkuse märgid

207 215

Tänusõnad Kirjandus Märkused Nimeregister Kaart Fotode ja illustratsioonide allikad

223 224 226 232 238 240

Eessõna

Ü

heksa päeva enne Venemaa sissetungi Ukrainasse lendab Olaf Scholz Moskvasse. 2022. aasta 15. veebruaril toimuv reis on Saksamaa kantsleri viimane katse eelseisvat sõda ära hoida. Kuid vestlus Kremlis Putini kuue meetri pikkuse laua ääres möödub jäises õhkkonnas. Pärast seda toimuval pressikonverentsil küsitakse Putinilt Gerhard Schröderi kohta, sest endine Saksamaa kantsler on vahetult enne seda nimetatud Gazpromi direktorite nõukogu liikmeks. Putin vastab, et Schröderi kaasamise üle nõukogu töösse on põhjust „vaid rõõmu tunda“. „Saksa kodanikud peaksid vaatama oma rahakotti,“ soovitab Putin. Sakslastel olevat põhjust Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei (Sozialdemokratische Partei Deutschlands, SPD) poliitikule odava gaasi eest tänulik olla. „Sest see on tema töö tulemus. See on tema tulemus.“ Küllap on sakslased pärast seda, kui Venemaa Ukrainat ründas, oma rahakotti uurides jõudnud teistsugusele järeldusele kui Putin, sest Saksamaale on sõltuvus Venemaa gaasist nüüdseks ka rahaliselt kalliks maksma läinud. Millist rolli mängis Gerhard Schröder teel selle sõltuvuseni? Putini arvamusavaldused viitavad sellele, et tema panus oli vähemalt Kremli arvates esmatähtis.

Selle raamatu eesmärk on selgitada, kuidas Saksamaa sellesse sõltuvusse sattus ja miks Saksa poliitikud Putini valitsemissüsteemi nii naiivselt suhtusid. Kokkuvõttes peavad autorid mõlemat kokku Saksamaa välispoliitika suurimaks veaks alates Saksamaa Liitvabariigi väljakuulutamisest. Kuidas sai juhtuda, et Saksamaa sõltuvus Vene gaasist kasvas veelgi hoolimata Krimmi annekteerimisest ja sõjast Ida-Ukrainas? Kas Saksamaa valitsus oli pimedusega löödud?

Tahame näidata, et neis vigades oli oluline osa mõjukal võrgustikul, mille keskmes oli Gerhard Schröder. Kantsleriametist lahkumisega 2005. aastal see

Mos k va kö i d i ku d R e i n h a r d B i n g e n e r, M a r k u s W e h n e r

8

mõju ei lõppenud, sest pärast seda sai Schröder peaaegu isetahtsi oma rolle vahetada ning poliitilisi ja majandushuve segada. Ta jätkas oma kontaktide ja erakonnasisese mõjuvõimu kasutamist, et kulisside tagant mängu juhtida.

Tema võrgustikku ei kuulunud mitte üksnes Saksa sotsiaaldemokraadid, vaid ka juhid, ettevõtjad, välisriikide poliitikud ja kahtlase minevikuga isikud. Schröderi tegevuse haare ulatub suurte riigijuhtide tippkohtumistest eraviisiliste kokkusaamisteni, Euroopa gaasiäris liikuvatest kümnetest miljarditest eurodest kuni mõne nulli võrra väiksemate rahavoogudeni, mis on sellegipoolest märkimisväärsed. Mängus on olulised ametikohad, poliitilised ideaalid, ilusad pildid, kõlavad tiitlid ja fakte ilustavad raamatud.

Saksamaa energia- ja välispoliitika eest ei vastutanud siiski mitte üksnes Gerhard Schröder ja tema võrgustik. Täieliku pildi saamiseks tuleb arvestada ka teiste aspektidega. Räägime lühidalt CDU/CSU* fraktsiooni ja liidukantsler Angela Merkeli Venemaa-poliitikast. Pikemat käsitlust vääriksid eriti Ida-Saksamaal tegutsevad CDU liidumaade tasandi ühendused ja CSU. Euroopa Liidu õigusakte, energiavarustuse ümberkujundamist ja kaitsepoliitika küsimusi mainitakse vaid põgusalt – nende põhjalikum analüüs ei mahu enam käesoleva raamatu raamidesse.

Vestlesime selle raamatu tarbeks paljude inimestega. Täname vestlus­ kaaslasi koostöövalmiduse ja avatuse eest. Kõik neist ei taha, et nende nimi avaldataks. Austame seda soovi. Saime tugineda ka vanematele ajalehe­ artiklitele. Sageli on aluseks meie päevalehes Frankfurter Allgemeine Zeitung (FAZ) töötavate kolleegide ja teiste ajakirjanike artiklid. Oleme neile siiralt tänulikud. Siinkohal võib juba öelda, et viimase 20 aasta jooksul pole Saksa meedias olnud puudust Saksamaa Venemaa- ja energia­poliitika põhja­likust kajastusest. Peaaegu kõik probleemid tuvastati selgelt ja varakult. Väide, et Putin pettis „kõiki“, ei vasta tõele. Kaks kommentaari: parema loetavuse huvides kirjutasime peaaegu kogu raamatu olevikuvormis, isegi kui sündmused on minevikus. Mõningad raamatus kirjeldatud asjaolud, nagu ametikohad või inimeste hoiakud, võivad olla praeguseks muutunud.

Selle raamatu toimetamine lõppes 2023. aasta 3. veebruaril. Autoritele hiljem laekunud teavet saab arvesse võtta ainult võimalikus hilisemas väljaandes. *

Fraktsioon Saksamaa Liidupäevas, kuhu kuuluvad Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit (Christlich-Demokratische Union Deutschlands, CDU) ja Kristlik-Sotsiaalne Liit Baieris (Christlich-Soziale Union in Bayern, CSU) (siin ja edaspidi tõlkija märkused).

Raamatus kujutatu hõlmab põhiliselt aastaid 1998–2022, aega Gerhard Schröderi kantsleriks valimisest kuni Venemaa täiemahulise sõja alguseni Ukrainas. Sündmuste paremaks mõistmiseks läheme aga esmalt ajas kaugemale tagasi. Esimesest neljanda peatükini käsitleme seetõttu nelja eraldi teemaderingi, alustades varasemast ajast. Esimeses peatükis kirjeldatakse Gerhard Schröderi tõusu ametiredelil, tema poliitiliste ideede maailma ja tema võrgustiku teket. Selle kõige jaoks on oluline paik Hannover, sest juba seal pandi alus mõnedele struktuuridele, mis tuginesid Moskva sidemetele.

Teine peatükk keskendub Putini ja tema valitsemissüsteemi arengule, mille jaoks on gaas ja vägivald olnud algusest peale äärmiselt olulised. Kolmas peatükk valgustab pingelõdvenduse poliitikat – sotsiaaldemokraatlikku müüti, mis leiab Saksa avalikkuses siiani tugevat vastukaja ja mida kasutati ära Schröderi Venemaa-poliitika huvides. Neljandas peatükis kirjeldatakse üldiselt Saksamaa gaasivarustuse ajalugu, eelkõige gaasikaubandussuhteid Moskvaga. Siinkohal on oluline küsimus, kuidas tekkis usaldusväärse tarnija kuvand ja kuivõrd põhjendatud see on. Need neli jutulõnga põimitakse viiendas, kuuendas ja seitsmendas peatükis ühtseks, 1998.–2022. aastal aset leidnud sündmuste ahelaks.

Moskva köidikud Saksamaa eiras aastaid Putini režiimi ohumärke, ignoreeris oma Euroopa naabrite hoiatusi ning muutus üha sõltuvamaks Venemaalt pärit gaasist ja naftast. Tulemuseks on tõsine majanduskriis, mis pikas perspektiivis vähendab liitvabariigi jõukust.

Kuidas see juhtuda sai? Milline roll oli Gerhard Schröderil, ulatusliku poliitika- ja ärivõrgustikuga kantsleril ja hilisemal gaasilobistil? Miks ei võtnud Angela Merkel ettenägelikumat kurssi? Millised äri- ja poliitikasidemed, aga ka majanduslikud ja strateegilised huvid panid Saksamaad usaldama Putinit, kuigi too oli juba enne Ukraina ründamist pidanud sõdu, likvideerinud opositsiooni ning piiranud vabadust ja inimõigusi? Ajalehe Frankfurter Allgemeine Zeitung korrespondendid Reinhard Bingener ja Markus Wehner paljastavad Moskva sidemed Saksa poliitikaga ja toovad päevavalgele, kuidas sai võimalikuks üks suurimaid valearvestusi Saksamaa välispoliitikas alates 1945. aastast.