kontserdimaja festival muusikakooli lapsed. Õpilas- ja koolikontserdid toimuvad sageli väiksemas, kammersaalis. Paar korda kuus astub lavale Pärnu linnaorkester ja saali rendivad ka popmuusikakontsertide korraldajad. „Populaarsete telesaadete finaale peetakse tihti just Pärnu kontserdimajas, sest teleinimestele sobib saal väga hästi,” sõnab Pärk. Kontserdimaja pakub pinda ka paljudele konverentsidele, seminaridele ja messidele. Kuigi Pärnus on ka teater, ei pea kontserdimaja teda enda
konkurendiks. Pigem tehakse koostööd, et üheskoos kultuuripoliitikas ellu jääda.
Süvamuusikapubliku kasvatamine Kergemuusika kõrval kuuleb kontserdihooaja põhiperioodil (septembrist maini) Pärnu kontserdimajas kord nädalas ka Eesti Kontserdi korraldatud süvamuusikakontserte. Kavast leiab nii kammermuusikat kui ka suures saalis toimuvaid muusikaüritusi. Seda, kui lihtne või raske on väikelinnas süvamuusikale publikut leida, selgitab Marika Pärk: „Süvamuusikal on igas linnas oma publik. Eks meiegi proovime uut kuulajaskonda leida. Kindlasti leiavad meid üles turistid – ka talvel, sest kõik ei ole ainult mudaravilate või spaade kliendid, on ka kultuurihuvilisi. Muidugi, alati võiks publikut süvamuusikakontserdil rohkem olla. Aga kui vaadata praegu ringi, siis ei saa väga nuriseda.” Marika Pärk kinnitab, et muusikud tulevad Pärnu kontserdimajja väga meelsasti. „Neile meeldib siinne suurepärane aura, meie esmaklassiline akustika. Neile meeldib siin olla. Seda on öelnud nii Eesti artistid kui ka välismaa muusikud, kes on kontserdimajja sattunud. Kõik muusikud tulevad väga hea meelega siia tagasi.”
Toomas Kivimägi Pärnu linnapea
Oleme saanud väga-väga palju häid ja emotsionaalseid elamusi. Kui seda maja ei oleks, ei saaks ka publikut tekkida. Tegu on ikkagi kõrgkultuuri kandjaga. Muusikameelt peab samm-sammult kasvatama, siis areneb ka kultuurimeel ja -teadlikkus. Selleks see maja ongi. Oma üheksa tegutsemisaasta jooksul on sellel tekkinud juba kindel publik. Praeguseks on täitunud juba minimaalsed ootused külastajate suhtes. Viie aasta pärast on meil kindlasti veelgi rohkem potentsiaalset kuulajaskonda, kes tuleks süvamuusikat nautima.
Veel Jaani kirikust Eelmises numbris avaldasime pika artikli Peterburi Jaani kirikust. Meenutame ühte olulist seika, tänu millele see pühakoda tänavu pidulikult avatud sai. Selleks on LHV Panga toetus.
P
eterburi Jaani kiriku renoveerimistööde algus sattus ajale, mil maailma pankasid räsis tugevalt viimase 75 aasta kõige ulatuslikum kriis ning sellest ei jäänud puutumata ka Eesti pangad. Neis oludes ei olnud kiriku renoveerimistöödele rahastuse leidmine sugugi lihtne ülesanne – kõik Eesti suured finantsasutused pidasid projekti riskantseks. Õnneks leidus meil
üks väiksem pank, kes ehitustööde rahalise toetamise 2010. aasta märtsis enda kanda võttis. Tänu sellele avaski Jaani kirik tänavu veebruaris taas uksed. „LHV Pangal on hea meel anda oma panus Eesti kogukonna tugevnemisse Peterburis ning sellele aitab Jaani kiriku taastamine kahtlemata palju kaasa,” lausus LHV Panga privaat- ja ettevõtete panganduse osakonna juht Indrek Nuume. Tema sõnul on Peterburi Jaani kirik eestlastele märgilise tähendusega, sest selle ümber koondusid omal ajal inimesed, kes panid aluse ärkamisajale ja hiljem Eesti omariiklusele.
Indrek Nuume
sügis 2011 talv 2011
• •1414• •
Peterburi Jaani kirik. Foto: ÜLo JoSing