Issuu on Google+

rubriik

1

COMPASS 1 KEVAD 2012


Tallinnast...


Sisukord 4 7 8 12 14 18 20 24 26 28

ÜLEVAADE Viking Line’i ootas Eestis ees tihe konkurents MEEDIA Uue laevaliini kajastused ajalehtedes MEENUTUS Viking Line’i eksjuht Nils-Erik Eklund meenutab oma suhteid eestlastega INTERVJUU Üks esimesi töötajaid Monika Ulla räägib oma põnevatest töökohustustest TAGASIVAADE Kokkuvõte Viking Line Eesti tegevusest kuni tänase päevani MIDAGI PÕNEVAT Viking XPRS on olnud võttepaigaks nii mõnelegi telesaatele KONTSERN Viking Line’i sünnilugu ja kasvamine rahvusvaheliseks kontserniks INTERVJUU Viking Line Eesti juht Inno Borodenko avaldab pisut tulevikuplaane KLUBI Viking Line’i sõpru ühendab Viking Club LAEVASTIK Faktid Tallinn-Helsingi liinil sõitnud laevade kohta

Ajakirja annab välja VIKING LINE EESTI Tootja: PROFIMEEDIA Trükk: STAMPLINE Trükiarv: 5 000

COMPASS

oiad käes Viking Line’i kliendiajakirja Compass pidupäeva erinumbrit, mis on pandud kokku tähistamaks laevafirma 20. tegutsemisaastat Eesti turul. Juubeliaasta on alanud meie firmale ja töötajatele väga olulise ja südant soojendava sündmusega. Viking XPRS saabus 24. jaanuaril Helsingist Tallinna sadamasse esimest korda sinimustvalge lipu all ja Eesti meeskonnaga. Lipuvahetusega anti tööd 200 uuele inimesele. 55aastane Viking Line on Eesti ja Soome vahet sõitnud 20 aastat. Meie hulgas leidub ka neid inimesi, kes on ettevõttes püsinud EPP PIIR-RIIKOJA kõik need aastad, tehes oma tööd rõõmu ja Viking Line Eesti turundusjuht suure pühendumisega. Nad on näinud Soome ja Eesti vahelises laevaliikluses nii tõuse kui ka mõõnu. Üks selle juubeliajakirja autoreid on Nils-Erik Eklund, Viking Line’i asutaja Gunnar Eklundi poeg ning laevafirma tegevjuht ja president aastatel 1990–2010. Tema kirjeldab, kuidas Soome ja Eesti vahelise regulaarliini loomise idee jõudis 1990ndate keskpaigas teostumiseni.

H

„Meri on, meri jääb, meri olema peab. Lisaks pakume palju põnevaid lugusid toredatest sündmustest ja inimestest, kes on olnud aastate jooksul meie laevaperega seotud. Soovin sinule, kallis lugeja, meeleolukaid hetki Viking Line’i minevikku ja olevikku kajastava ajakirja seltsis. Loodan, et ka tulevikus ristuvad meie teed nii merel kui ka maal. Nagu Kihnu Virve oma laulus „Mere pidu“ tabavalt ütleb: „Meri on, meri jääb, meri olema peab!“, nii oleme ka meie selleks, et muuta Sinu merereisid unustamatuteks elamusteks.

rubriik

1

Hea lugeja!

COMPASS 1 KEVAD 2012

3


Kui

Viking , saabus olid teised juba kohal

1990. aastal, kui Eesti Merelaevanduse kõrval hakkasid reisijaveoga tegelema uued laevafirmad, ei söandanud Viking Line veel Eestis rampi kaile panna. Ent vaatas lahelt Tallinna siluetti, kuni riik sai valmis. TEKST: MADLI VITISMANN FOTOD: MADLI VITISMANN

audne eesriie langes Eestis tormiliselt. Kui 1989. aastal said välispassi juba needki, kes poleks seda kunagi varem saanud, ent teleekraanilt ihaldatud Soome pääses vaid Eesti Merelaevanduse reisilaevaga „Georg Ots“, siis järgmiseks suveks oli paljugi muutunud.

R

Käisid siluetti vaatamas Juba 1990. aasta jaanuari algul alustas TallinnHelsingi liinil igapäevast liiklust laevakompanii Tallink Soome lipuga parvlaevaga „Tallink“ ja Vanasadamas tuli leida teinegi reisikai ning ruumi teha autodele. Juuni algul järgnes laevakompanii Helta, mis hakkas Patareisadamast Helsingisse sõitma siinmail uudsete tiiburitega „Sinilind“ ja „Luik“. Juuni teises pooles alustas Estline „Nord Estoniaga“ Rootsi lipu all TallinnStockholmi liini ja kasutusele võeti juba kolmas reisikai. Talveks ehitati ka uus läänelik B-terminal. Selle tihenenud reisiliikluse vahele sobitas end Viking Line´i „Isabella“, mis alustas 13. augustil

4

1990 Helsingist kruise Tallinna lahele. Kogu meresõit koos lõbustustega, nn stampcruise kestis pea ööpäeva. Tunnike vaadet Tallinna siluetile ja laululavale tähendas reisijaile tax-free ostude võimalust, ent selleks oli laevakompaniil vaja piiriületustemplit. Templi saamiseks tuli iga päev vastu võtta terve delegatsioon: kaatri või pukseriga saabusid laevale Infloti agent, Nõukogude piirivalvur ja tollimees, sanitaarkaitseinspektor ning taimekaitseja veterinaarinspektorid. Need inspektorid olid enamasti naised, kes sageli ei teadnud, et kõrgete kontsadega kingades ühelt laevalt teisele ronimine on ohtlik. Tol päeval, kui ka ajakirjanikul ja fotograafil õnnestus „Isabellaga“ tutvuda, ei tõusnud piiriületuskomisjon tolle tunnikese jooksul ümmarguse restoranilaua tagant, kus kapten Yngve Karlsson neid mõnusa soome hommikusöögiga võõrustas ja dokumendid ette näitas. Pärast oli aga tollimehel raskusi, kuidas kaasaantud banaanikimp - oli ju rublaaeg - kandilisse diplomaadikohvrisse mahutada, nii et kolleegid ei näeks. COMPASS


rubriik

Seepärast tuli piiriületuskomisjonis osalevates ametites ette ka jagelusi, kelle kord on laevale minna. Nõnda tegigi agendifirma ettepaneku, et need „inspekteerimised“ tehtaks dokumentide põhjal, sest selle komisjoni igapäevane kantseldamine ja inspektorite meresõidu eest vastutamine muutus firmale koormavaks.

Laevaliiklus tihenes Selliseid Tallinna vaatega kruise tegi „Isabella“ mitu aastat, lisandusid „Cinderella kruisid kord nädalas. Ent proovisildumisele Vanasadamasse tuli „Isabella“ alles kolm aastat hiljem. Seni oli Eesti merendus, iseäranis reisilaevandus, astunud pikkade sammudega iseseisvuse poole, kuni Eesti iseseisvuse taastamine võimaldas sahtlist võtta ammu ettevalmistatud mereseadused. Enne seda oli Inreko novembris 1991 alustanud Tallinn-Helsingi liini „Corbiere´iga“, mis pakkus eestlastele sobivat sõiduplaani, väljudes hommikul Tallinnast ja jõudes tagasi südaööks. Esimesel Eesti turismimessil kuu aega varem oli Marja-Leena Tolonen öelnud Viking Line´i plaaCOMPASS

nide kohta: „Meie vaatame mõni aasta ettepoole. Praegu ei ole meil Eestist kuigi palju reisijaid, ka Tallinna sadamasse ei saa me oma suurte laevadega veel tulla, aga kunagi edaspidi võib see võimalikuks osutuda.“ Suvel 1992 oli Vanasadamas juba tihe rahvusvaheline reisiliiklus: kuus korda nädalas väljusid „Georg Ots“ ja „Tallink“, seitse korda nädalas „Corbiere“ ning kaheksa korda päevas Inreko tiiburid „Liisa“ ja „Jaanika“. Aasta varem miljonile liginema hakanud laevareisijate arv suurenes jõudsasti ning 1992. aastal külastas Tallinna juba 1,34 miljonit laevareisijat.

“Isabella” Vanasadamas. Sadamakoridor tollal nii kõrgele ei ulatunud ja reisijad väljusid laevast ajutiste treppide kaudu.

Konkurendid kogusid jõudu Helsingi turismimessil „Matka 1992“ esitles Viking Line uut laeva „Europa“, mille pardale oli plaanitud ka varieteeteater. Ent see laev Viking Line´i värvides liinile ei tulnud. Seevastu relvastusid Viking Line´i tulekuks valmistuvad konkurendid. Tallinki ja Eesti Merelaevanduse müügiorganisatsioonid ühinesid ja kaubamärk Tallink maaliti ka „Georg Otsa“ kerele.

5


Oktoobri lõpul 1992 käis “Isabella” Vanasadamas kaid proovimas, aga laeva ramp oli tublisti laiem kui tollane kairamp.

Kevadel hakkas viis korda nädalas Tallinna käima „Sally Albatross“, lubades reisijad 4 tunniks kaldale. Selleks ajaks kontrollis Vanasadamas reisijate passe juba vastloodud Eesti piirivalve. Valmis polnud veel sadam: tuli mõelda, kuidas reisijad puhta jalaga bussidesse saaksid, sest Vanasadama kõrvalkail lastiti tollal sütt. Jaanipäevaks oli Eesti saanud oma raha. Nädal hiljem vahetati „Tallinki“ Soome lipp Eesti lipu vastu ja Estline rääkis plaanist soetada suurem laev. Riigikogu oli vastu võtnud kaubandusliku meresõidu koodeksi, Eesti sai Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni IMO liikmeks ning ühines tähtsaimate rahvusvaheliste laevanduskonventsioonidega COLREG, SOLAS ja MARPOL. Mereharidus oli muutunud eestikeelseks, sisse olid seatud Eesti raadiokutsungid ja hakati koostama Eesti oma merekaarte. Lloydi laevaregister kaalus Eestis esinduse asutamist. Eesti Piirivalveamet sai oma esimese laeva, samuti äsja loodud Eesti Rannavalve.

Proovisid rampi Oktoobri lõpul 1992 tuli kapten Yngve Karlsson „Isabellaga“ Vanasadamasse proovisildumisele. Vaadati, pildistati, vangutati päid ja sõideti koju järele mõtlema - laeva ramp oli kairambist niipalju laiem, et seda ei saanud kaile lasta. 1. veebruaril 1993 õnnestus kapten Yngve Karlssonil lõpuks „Isabellaga“ Vanasadamas silduda. Ent mitte veel liiniliikluseks, vaid Tikkurila oli tellinud oma töötajate ja klientide jaoks koolitus- ja huvireisi. Sel reisil polnud rampi vaja, sest autotekile oli üles pandud näitus. Aasta hiljem siirdus „Isabella“ Rootsi-liinile, ent Eestisse hakkas sõitma „Cinderella“, mis sil-

6

dus Muuga sadamas, kust Soome turistid bussidega Tallinna veeti. Samal aastal alustas TallinnHelsingi liini Viking Line´i Soome konkurent Silja Line, mille „Silja Festival“ sildus iga päev Vanasadamas. Viking Line aga tavapärast parvlaevade liiniliiklust 1990ndail veel ei alustanud.

Endised punavalged laevad

Kapten Yngve Karlsson oli “Isabellal” nii proovi- kui ka pärissildumisel Vanasadamas.

Viking Line´i laevad jõudsid Eestisse varem kui laevakompanii ise. Ajal, kui Eesti laevakompaniid ei jaksanud veel uusi laevu tellida, vaid kasutasid nn teiste vanu, on Eesti laevakompaniides sõitnud mitu endist Viking Line´i laeva. Et need olid vahepeal olnud teiste omanike käes, ei olnud ükski neist enam punavalge, ent Viking Line´i en-

Oktoobri lõpul 1992 tuli kapten Yngve Karlsson „Isabellaga“ Vanasadamasse proovisildumisele. Vaadati, pildistati, vangutati päid ja sõideti koju järele mõtlema. distest laevadest on Tallinn-Helsingi ja TallinnStockholmi liinil sõitnud aastail 1990-2008 eri aegadel „Arona“, „Apollo“, „Viking 3“, „Diana“, „Aurella“, „Turella“, „Diana II“, „Viking Sally“ ja „Viking Song“. Lõpuks jõudis Eesti laevakompaniisse ka seesama „Isabella“, mis tuliuuena Tallinna lahele oli tulnud. Tallink ostis laeva aprillis 2013 ja nüüd sõidab see „Isabellena“ Läti lipu all Riia-Stockholmi liinil, laevakere seni veel punavalge. COMPASS


Viking Line’i tulek Eesti lehtedes 1994. aasta meediapilt oli hoopis teine mis täna. Puudusid igasugused märgid online-ajakirjanduse tekkimisest ja peamiseks infokanaliks olid hommikuti ilmuvad ajalehed. TEKST: TIIT EFERT REPROD: ÄRIPÄEV

COMPASS

ee on ka periood pärast Eesti taasiseseisvumist, kus ajalehti ilmus kõige rohkem. Kes veel mäletab Eesti Sõnumeid, Rahva Häält või Hommikulehte? Viking Line’i uudis äratas siiski tähelepanu roosat värvi lehekülgedel – Äripäevas ja Hommikulehe majanduslisas. Oli suvi, reede, Eestis oli puhkemas valitsuskriis (mis kulmineerus varasügisel Mart Laari valitsusele umbusalduse avaldamisega riigikogus) ja valmistuti järjekordseks laulu- ja tantsupeoks. „Viking Line’i uue, 450 reisijat mahutava katamaraaniga Condor saab Tallinnast Helsingisse või vastupidi veerand tundi kiiremini kui lennukiga,“ kirjutab 1994. aasta 20. juuni Hommiku-

S

leht „Tarbijauudiste“ rubriigis. Väljakutsuvalt kõlanud ajavõit tuli Viking Line’i tegevdirektori Boris Ekmani sõnutsi sel juhul, kui sisse arvestada ka sõit lennujaama ja sealt tagasi ning registreerimine. Hommikuleht kirjutab veel, et marketingidirektori Risto Peltola sõnul kavatseb Viking Line vedada 1000 reisijat päevas. Firma äriidee kohaselt peaks 85% reisijatest tulema Soomest, 10% Eestist ning ülejäänud mujalt. Äripäev avaldas uudise kolm päeva varem, 17. juunil ehk selsamal päeval, kui Viking Line oma sõite alustas. Selles teates ütleb laeva kapten Peter Altousi, et tema hinnangul ei tohiks Soome lahes valitsevaid ilmastikuolusid arvestades ükski reis tuule tõttu ära jääda. Turundusdirektor Peltola mainib omakorda, et peab Tallinna ja Helsingi vahelisi laevaliine perspektiivseteks, lisades, et arengut takistab kahe riigi vaheline viisakohustus, mis nõuab klientidelt täiendavat ajalist ja materiaalset kulu. Meenutame, et viisavabadus Soomega saabus mõni aasta hiljem, 1997. aastal.

7


Eestlaste

sõber

Oma suhetest eestlastega ja Viking Line’i regulaarliini loomisest Helsingi-Tallinna vahel kirjutab Viking Line’i asutaja Gunnar Eklundi poeg Nils-Erik, kes oli ka Eesti liini loomise ajal ettevõtte tegevjuht.

TEKST: NILS-ERIK EKLUND FOTO: SVEN TUPITS

lin küllap väike poiss, kui kuulsin oma isa käest esimest korda Eestist. Isa oli purjetaja ja palju aastaid Soome kaubalaevade kapten. Ta pajatas mulle lugusid, kuidas nad olid päästnud eestlasi – naisi, mehi ja lapsi –, kes põgenesid väikestel ülekoormatud paatidel Nõukogude Liidust üle mere Rootsi. Paljudel juhtudel olid paadid lihtsad ega sobinud hästi avamerele.

O

Kange rahvas Ükskord rääkis ta mulle mehest, kes ulpis keset merd pooluppunud kanuus, mis oli tehtud algelisest puuraamist ja vooderdatud värvitud purjeriidega. Karmil merel, päevi pärast vees loksumist hakkas kanuu lekkima, sest värv vaikselt muudkui lahustus. Isa pidas eestlasi tugevateks ja väga südikateks inimesteks. Ma olen üsna kindel, et kui ta seisis laevasillal, oli ta tähelepanelik ja hoidis silmad lahti. Teise maailmasõja ajal oli üks Nõukogude allveelaev

8

tabanud nende laeva torpeedoga. Isal endalgi tuli meres ujuda, enne kui ta päästeti. Kuna uppuva laeva keeris tõmbas ta sügavale vee alla, said tema kopsud kahjustada, nii et 1950. aastate lõpus pidi ta tööst merel loobuma. See oli aeg, kui isa koos oma lähedaste ja sõpradega otsustas asutada esimese autopraamifirma, mille nimeks sai Viking Line.

Abiks Eesti noortele Hiljem oma elu jooksul, kui õppisin Rootsis Uppsala ülikoolis ja seejärel töötasin Eskilstuna linnas, kohtusin ja sõbrunesin eestlastega – kõik väga toredad ja ka väga ambitsioonikad inimesed. Seitsmekümnendatel pöördusin tagasi koju Ahvenamaale, kus hakkasin hotelli juhatama. Sel ajal ühinesin grupi inimestega, kes kutsusid Eesti tudengeid Soome ja Ahvenamaad külastama. Mõte oli selles, et need noored inimesed saaksid võimaluse õppida tundma ühiskonda, elu- ja töökorraldust, kultuuri ja äri väljaspool Nõukogude Liitu. COMPASS


otsustas Viking Line 1994. aastal tuua HelsingiTallinna liinile Viking Expressi katamaraanid. Reklaamide abil, aga veel enam kontaktide kaudu ülikoolide ja teiste organisatsioonidega, unustamata ka isiklikke sõpru, oli meil õnn palgata väga vilunud, kliendisõbralikud ja üldiselt väga ambitsioonikad inimesed tööle müügikontoritesse, sadamaterminali ja Viking Expressi pardale nii meeskonnaliikmeteks kui ka ohvitserideks. Aastatel 1994–1996 opereeris Viking Line edukalt katamaraanide ja tolle aja kohta küllaltki suuri autosid vedavate alustega. Kahjuks polnud Soome ametiühingutel selles vallas kokkulepet ja me olime sunnitud oma tegutsemise lõpetama. See oli väga kurb, sest meil oli kujunenud eestlastega hea koostöö. Cinderella jätkas siiski kõik need aastad päevareise Helsingist Tallinna. Eesti areng pärast iseseisvumist oli kiire ja vastu võeti otsus, et Eesti liitub Euroopa Liiduga. Selle riigile suure ja olulise otsuse tagajärg laevafirmadele oli see, et vaja läheb uut tüüpi parvlaevu. Neil päivil oli operaatorite vahel üsna tihe konkurents – nende laevad sõitsid mitme lipu all, peale Eesti ja Soome veel ka Norra ja Itaalia.

Euroopa Liit muutis kõik

Eriti meenub mulle üks noor mees, kes õppis arhitektiks. Ta vajas hädasti spetsiaalseid pliiatseid, pastakaid ja joonlaudu, et edukalt oma õpinguid jätkata. Me leidsime-ostsime talle kõik vajaliku. Väga harva olen kohanud nii õnnelikku ilmet noore inimese näos. Perestroika ajal sain ma ka ise võimaluse Tallinna külastada. Oli üsna erakordne kogemus näha kaunist vanalinna ja kohtuda tegusate inimestega, kes vestlesid ladusalt nii inglise kui ka soome keeles ning tahtsid arutleda ajaloo, kultuuri ja äri üle.

Katamaraanid kihutama Selsamal 1990. aastal, kui minust sai Viking Line’i tegevdirektor, alustasime huvireisidega Helsingist Tallinna reidile. Tallinna Vanasadamat polnud veel sellises ulatuses arendatud, et oleks saanud hakata regulaarselt suuremaid laevu vastu võtma. Ent Cinderella ja Isabella käisid Tallinna reidil palju aastaid. Kuna soomlaste Eesti-huvi kasvas järk-järgult, COMPASS

TORE HETK: Nils-Erik Eklund rõõmustab koos Viking Line Eesti töötajate Kristiina Raamsalu ja Triin Raaga Viking XPRSi saabumise üle Tallinn-Helsingi liinile.

Nils-Erik Eklund • Sündinud 1946. aastal • Viking Line’i president ja tegevjuht aastail 1990–2010 • Juhatuse liige alates 1997. aastast

Pidades silmas neid tulevasi muutusi, mis kaasnevad 2004. aastal Eesti astumisega Euroopa Liitu, otsustas Viking Line, et Helsingi-Tallinn liinile tuuakse Rosella. See alus sobis palju paremini reisijate, autode ja veoautode tõhusaks transportimiseks. Samuti tegime päevas kaks väljumist, mis oli kooskõlas Eesti turu nõudmistega. Juba neil aastail, kui tegutsesime Helsingi ja Tallinna vahel Viking Expressi katamaraanidega, hakkasime planeerima suuremat kiirlaeva, mis võiks liikuda aasta läbi ega pea arvestama isegi jääoludega. Me õppisime Rosellaga opereerimisest palju ja arendasime uut projekti, mida hakkasime kutsuma XPRS, mis tuleneb märksõnadest eXceptional Passenger orientation, Relability and Speed (erakordne reisijatele pühendumine, usaldusväärsus ja kiirus). See oli just see, mida kliendid meilt ootasid. Nüüdseks lehvib Viking XPRSil juba ka Eesti lipp. Viimase 25 aasta jooksul on mul kogunenud Eestis palju sõpru, olen üsna sageli külastanud seda ilusat maad nii ärireisidel kui ka puhkuse ajal ja ma tunnen ennast siin väga hästi. Oma jahiga olen peatunud Lääne-Eesti ranniku sadamates ning Muhumaal olen ratsutamas käinud ja nautinud väikse saare kaunist maastikku. Üritan rohkem õppida ka eesti keelt, sest usun, et see on oluline, kui tahan Eesti inimesi veel paremini tundma õppida. Viking Line’i juhatuse liikmena loen ma iga päev raporteid reisijate ja sõidukite arvudest Viking XPRSi pardal ja kaubandusest Tallinna ja Helsingi vahel. Mind rõõmustab väga, et saan jälgida positiivseid arenguid, mis leiavad Eestis aset, ja head elu, mida eestlased praegu elavad!

9


Tallinna värav

Eelmisel aastal läbis Tallinna Sadama erinevaid sadamaid kokku läbi aegade rekordarv reisijaid ehk 9,236 miljonit inimest, kusjuures suurima reisijaarvuga laev oli Viking XPRS. TEKST: TIIT EFERT FOTOD: ARHIIV

10

allinna Sadama turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Sirle Arro sõnul oli möödunud aasta reisijate arvu poolest rekordiline. „Detsembri keskpaigas ületas Tallinna Sadama erinevaid sadamaid läbinud reisijate arv esmakordselt üheksa miljoni piiri, käesoleval aastal ootame selle arvu püsimist samal tasemel. Kõige populaarsem liin on vaieldamatult Tallinn-Helsingi, millel sõitis aasta jooksul kokku

T

7,5 miljonit inimest ehk 82% kõikidest reisijatest. Viking XPRSi pardal reisis aastaga kokku 1 828 742 inimest.“

Kaks kümnendit tagasi Et välja uurida, milline oli Tallinna Sadama käekäik noil aastatel, kui Viking Line siin alles alustas, lööme lahti riigiettevõtte Tallinna Sadam infolehe Meie Sadam 1995. aasta numbri 6/7, mis vaatab tagasi eelnevatele aastatele. Selgub, et just 1994. aastal sai tänaseni tuttava sisu ja ilme ka Viking Line’i Tallinna kodu A-terminal. „Viimastel aastatel on reisijate arv järjest suurenenud ning seetõttu võtavad reisilaevad enda alla üha suurema osa sadama akvatooriumist ja kaidest,“ kirjutab ajaleht. Reisijate arv hakkas märgatavalt suurenema alates 1990. aastast, kui sadam teenindas 612 700 inimest. Järgnevatel aastatel suurenes see arv veelgi. Selle tingisid eeskätt Tallinna sissesõidu ja väljasõidu protseduuri lihtsustamine, huvi postsotsialistlikus ühiskonnas toimuvate muutuste vastu ning soodsad hinnad. 1994. aastal käis reisisadamast läbi 2,3 miljonit reisijat, mis teeb umbes 6397 sõitjat päevas. Autosid laskis reisisadam läbi ligikaudu 600 päevas. „Reisijate hulga suurenemine toob endaga kaasa vajaduse vastuvõtutingimuste parandamise ja uute kaikohtade loomise järele. Kõik terminalid on ajakohase sisustusega ja võimaldavad osutada kõiki tänapäeval vajalikke teenuseid,“ on kirjas esilehel. „Sadamas on tagatud hea juurdepääs isiklikele ja ühiskondlikele transpordivahenditele. Mitmesuguseid teenuseid osutavad firCOMPASS


AJALUUGU: 1994. aasta kevadel käis A-terminali ümber AJALUGU: kibe ehitustöö. ehitustöö PParimat i ülevaadet ajaloost annavad vanad ajalehed. ajale

mad on asunud sadama lähedusse. Reisisadamas töötab 58 inimest, neist on 24 teenistujat ja 34 töölist. Põhilised reisid toimuvad Soome ja Rootsi, enamik reisijaid tuleb ja läheb Skandinaaviamaadesse. Reisi põhieesmärkideks on äri ja puhkus,“ kirjutab infoleht.

Konkreetsed plaanid Reisisadama direktori asetäitja tehnikaa alal Ljudmila Jakovleva räägib intervjuus,, et A-terminali rekonstrueerimise tulemusena on see rajatis tundmatuseni muutunud nii oma välimuse poolest, sisult kui ka teenindusmugavustelt, mida on võimalik reisijatele ja laevafirmadele pakkuda. Meenutame, et 1994. aastal ehitati see hoone mitmekorruseliseks. „Varem teostati kõiki vajalikke toiminguid esimese korruse saalis pindalaga 2024 ruutmeetrit, kus paiknes ka reisijatesaal. Praegu võtab ainuüksi kolmandal korrusel paiknev tolli ja passikontrolli saal enda alla 3200 ruutmeetrit. Helsingi ja Stockholmi sadamate analoogiliste terminalidega võrreldes on meie A-terminal soomlaste arvates hoopis mugavam,“ räägib Jakovleva. Infolehes on kirjas, et A-terminali kogu esimese korruse on enda alla võtnud laevafirmade esindused, kus müüakse sõidupileteid. Firmade Hansatee, Viking Line, Baltic Tours (Silja Line’i esindus) kassadest on võimalik osta pileteid kõigile Tallinna-Helsingi-Stockholmi liinil sõitvatele laevadele. Veel tutvustatakse, et Tallinna Sadama A-terminali peaarhitekt on Ülo Peil ja sisearhitekt COMPASS

FAKTE Reisijate arv 1991. a 956 583 1992. a 1 336 398 1993. a 2 243 900 1994. a 2 313 600 2013. a 9 236 000 Sadama areng 1979. a A-terminali ehitus 1990. a B-terminali ehitus 1994. a A-terminali II korrus C-terminali avamine D-terminali tolli- ja piirivalveruumide avamine 1996. a D-terminali ehitus

Taso Mähar. A-terminali esimene ja Ta kolmas korrus on ehitatud n-ö läbiko paistvaks, seega on esmakordselt Talpa linna saabuval inimesel võimalik näha lin meie vanalinna panoraami selle täies m ilus. Esmamulje on teatavasti alati il kõige meeldejäävam ning seega ka k olulisem. o Artiklist tuleb välja, et A-terminali eehitamise üle on palju vaieldud. „Mõnedki olid vastu, kahtlesid, „ kõhklesid ... Mingil määral oli neil õigus: mere poolt vaataja eest varjab terminal tükikese vanalinnast; kaasaegse hoone siluett toob ju linna üldpilti ka midagi uut, huvitavat,“ kõlasid argumendid. Infolehes vaadeldakse ka reisisadama arengut üldisemalt. „Rekonstrueerimise käigus on reisisadama ilme tublisti muutunud. Kui paar aastat tagasi oli meie käsutuses ainult kai nr 12, siis praegu teenindab reisilaevu juba üheksa kaid.“ Lubatakse, et 1996. aastaks saab sadama ning Ahtri ja Lootsi tänava vaheline territoorium hoopis uue ilme: ehitatakse uut teed Mere puiesteeni. Kõnealuse piirkonna transpordiskeem saab hoopis teise näo. Admiraliteedi basseini sadama akvatooriumiga ühendav kanal antakse täies ulatuses reisisadama käsutusse ning sealt hakkavad väljuma ja sinna saabuma Vikingi tüüpi katamaraanid. Kavas on lõpetada ka C-terminali rekonstrueerimine. „Viimase viie aastaga oleme väga palju juurde ehitanud. Tahaks loota, et 1996. aasta 2. aprillil õnnestub meil avada 8. kaile rajatud D-terminal, millega lõpeb ka kogu reisisadama väljaehitamine ning sadam saab oma lõpliku ilme,“ lubab infolehes reisisadama asedirektor.

11


Pühendunud

TEKST: TIIT EFERT FOTOD: ARHIIV

töötaja Möödunud sügisel lapsehoolduspuhkusele läinud Viking Line Viki Li Eesti E ti turundusjuhile t d j hil Monika M ik Ull Ullale l on laevafirma esimene tööandja, kuhu ta suundus peaaegu otse keskkoolipingist. Viking Line’is töötada meeldib talle senini.

12

COMPASS


Kuidas sa Viking Line’i tööle sattusid? Viking Line’i tööpakkumisest kuulsin 1994. aasta kevadel Kuku raadio kaudu. Kuulutuses ei mainitud ettevõtet, kuid kutsuti kiirlaevale tööle. Olin keskkooli viimases klassis ning kätte hakkas jõudma lõpueksamite aeg. Kuna pere majanduslik olukord polnud kiita, siis otsustasin vähemalt suveks endale töökoha leida. Kutsusin sõbranna Kadri julgustuseks kaasa ning osalesime konkursil, mis koosnes keeletestidest (inglise ja soome keel) ja vestlusest. Mul on väga hästi meeles esmane reaktsioon keeletestidele saabudes: kas me oleme kohaga eksinud ning sattunud missikonkursile! Õnneks ei lasknud ma end sellest heidutada ning läbisin edukalt testivooru, pääsedes edasi vestlusvooru. Vestlusvoorus selgus, et kuna olin 17aastane, siis eii võimalda seadus mind laevale värvata, ning g pakuti töökohta terminali piletikassas. Intervjueerijad olid minu tulevased ülemuused (kuna meie ettevõttes on maatriksstruktuur, ur, siis on ülemusi eri valdkondadest ja seetõttu tu mitu), kellest suurem osa on tänaseks päevaks ks ettevõttest lahkunud, kes pensionile, kes valinud ud eraettevõtluse tee. Näiteks kaks tolleaegset ülelemust lahkusid hiljem Viking Line’ist, et luua kiirirlaevafirma Nordic Jet Line, kuna Viking Line ne loobus kiirlaevadega opereerimisest. Sellest oli muidugi väga kahju, sest Viking Line ne oli esimene, kes tuli Tallinn-Helsingi liinile autookatamaraaniga, mis ületas lahe 1,5 tunniga. Töötajatena oleksime hea meelega näinud kiirlaevaliikluse jätkamist. Peale kiirlaevaliikluse lõpetamist lahkusin ka mina mõneks ajaks ettevõttest, et õpingutele pühenduda. Millised on olnud sinu tööülesanded? Alustasin terminalis tööd piletimüügi ja checkin’iga. Juba esimesel kuul edutati mind vahetuse vanemaks ja järgmisel aastal kontori juhatajaks, kes allus Soomes paiknevale piirkonnajuhile. Esialgu mind hämmastas ja samas motiveeris mu Soome ülemuse usaldus. Ta ei kontrollinud kunagi, vaid kui oli ülesande edasi andnud, siis eeldas, et see saab ka eeskujulikult täidetud. Selline juhtimisstiil sisendas enesekindlust, kasvatas vastutustunnet ning soovi alati endast parim anda. Loomulikult tähendas selline tegutsemisvabaduse andmine ka seda, et usaldust ei kuritarvitata ja eesmärgid on täidetud. 1997. aasta sügisel võtsin Viking Line’ist pausi ning elasin veidi aega Rootsis. Astusin ka Tallinna Ülikooli sotsioloogiat õppima. 2000. aastal helistas endine ülemus ning uuris, kas ma ei sooviks tagasi tööle tulla ning asuda Eesti esinduse juhi ametikohale. Võtsin pakkumise vastu, sest väljakutse muuta Eesti kõnekeskus suurimaks eraklientide kõnekeskuseks Viking Line’is tundus põnev ja uskusin, et suudame selle edukalt teoks teha. Kui 2003. aastal otsustati tuua Tallinn-Helsingi liinile laev M/S Rosella, kasvas hüppeliselt tööCOMPASS

TÖÖKOHUSTUSED: Monika Ulla Viking XPRSi tutvustamas.

maht ja vastutus. Esinduse juhtimise kõrval tegelesin ka turundusega, mis ülikoolis valitud reklaami ja imagoloogia lisaeriala tõttu minus aina enam huvi tekitas. Jõudsin arusaamisele, et see ongi valdkond, millele soovin pühenduda, ja palusin ettevõtte juhtkonnal leida meile tegevjuht, kes tegeleks juriidiliste küsimuste ja paberimajandusega, mis kaasneb ettevõtte igapäevase tööga. 2004. 4. aasta sügisest olengi saanud vastu-

Rõõmustav on ka see, et Viki Viking Line’is on säilinud hooliv ja austav suhtumine oma ettevõtte töötajatesse. tada Viking Line Eesti OÜ turundus- ja müügiosakonna juhtimise eest. Vahepeal kaitsesin bakalaureusekraadi turunduse ja kommunikatsiooni erialal ning praegu kirjutan magistritööd EBSis turunduse juhtimise erialal. Mul on ka 4,5aastane poeg ning vastsündinud tütar. Kuidas iseloomustad ettevõtte arengut Eestis 20 aasta vältel? Viking Line Eesti OÜ on 20 aasta jooksul kasvanud 10 töötajaga ettevõttest 100 töötajaga ettevõtteks, kusjuures siia ei ole arvestatud lipuvahetusega kaasnenud Eesti laevapersonali. Järjest rohkem funktsioone on toodud Eestisse üle ja mitte ainult kuluefektiivsuse tõttu, vaid ka seepärast, et oleme tõestanud ennast pühendunud ja oskusliku tööjõuna. On rõõm tõdeda, et usaldus meie vastu on säilinud ning saame üsnagi vabalt otsustada oma valdkonna tegevuste üle oma piirkonnas. Rõõmustav on ka see, et Viking Line’is on säilinud hooliv ja austav suhtumine oma töötajatesse. See oli aspekt, mis mind esimesena võlus ja mille tõttu olen siiani selles ettevõttes tööl. Kui põhiväärtused on sarnased, siis muud pisemad ja ebaolulisemad erimeelsused suudetakse ületada.

13


SÜMBOOLNE KOHTUMINE: Uuem ja uhkem Viking XPRS vahetas 2008. aastal Tallinna liinil välja väiksema Rosella.

TEKST: TIIT EFERT FOTOD: VIKING LINE, ARHIIV, SCANPIX

Viking Line Eesti lugu Pärast Eesti iseseisvumist tihenesid Eesti ja Soome suhted oluliselt ning laevakompaniid otsisid võimalusi kahe riigi vahelise liikluse elavdamiseks. Tallinna ja Helsingi vahemaa sobis väikestele kiiresti liikuvatele katamaraanidele. iking Line’i jaoks sai aeg küpseks aastal 1994. Mais algas töötajate otsimine suveperioodiks Tallinna ja Helsingi vahel liiklust alustavale katamaraanile Viking Express. Renditud laeva kaptenid olid Inglismaalt ja intendandid Soomest. Kogu muu laevapersonal vanemtüürimeestest madruste ja laevastjuardessideni leiti Eestist.

V

14

Töötajate värbamisel kasutati personalifirma BGI abi. Tolleaegne Viking Line’i tegevjuht NilsErik Eklund meenutab seda ettevõtet veel tänagi hea sõnaga. „Nad tegid suurepärast tööd,“ ütleb ta ning kiidab tööle palgatud personali.

Põnev algus Viking Line asutas tegevuse korraldamiseks Eestis tütarettevõtte, mis kandis nime OÜ Eurest. Ettevõte registreeriti juba 1992. aastal ja on tänaCOMPASS


seks äriregistrist kustutatud. Üks esimesi töötajaid Eda Valdre meenutab, et töövestlused olid põhjalikud ja kestsid kokku kolm päeva. Ning töölesoovijaid oli palju. Esimesed tööruumid asusid Tallinna reisisadama värskelt laiendatud A-terminalis. „Meid oli esimesel aastal (1994) kahes vahetuses kokku kuus töötajat: mina ja Monika Ulla (endine Rajala) vahetuste vanematena ning mõlemas vahetuses lisaks veel kaks töötajat,“ loetleb Eda Valdre. Tema vahetuses töötasid Aire Abermann (endine Sepp) ja Liina-Jaanika Seisler ning Monika Ulla vahetuses Tiina Saar ja Made Mägi. Töökorraldus oli vaheldusrikas, sest igal nädalal oli uus ülemus. „Otsesed ülemused vahetusid iga nädal ja tulid meile Viking Line’i Helsingi terminalist. Stefan Fagerholm, Per Nyman, Mikael Mavrostomos ja Jyri Salonen olid uue, ühenädalaste vahetustega firma loomisel oma oskuste ja teadmistega suureks abiks,“ mäletab Eda. Tema sõnul olid nii Viking Line’i broneerimissüsteem kui ka check-in’i süsteemid rootsikeelsed ning enamik toonaseid kliente kas siis soomlased või rootslased. „Pärast esimest katamaraanihooaega organiseeriti meile nii soome kui ka rootsi keele kursused. Samuti käisime õppereisidel tutvumas teiste tolleaegsete Viking Line’i laevastiku laevadega,“ kirjeldab Eda. „Helsingi-Stockholmi liinil sõitsid kruiisilaevad Mariella ja Cinderella, Turust Amorella ja Isabella.“ Juba esimesel tegevusaastal algas Viking Line’il tihe koostöö Eesti esimeste reisibüroodega, kellega jätkub see tänaseni. Esimesteks agentideks olid Estravel, Baltic Tours ja Tiit Reisid. Aastate jooksul on agentide võrk päris jõudsasti kasvanud ja katab nüüdseks kogu Baltikumi. Esimene hooaeg oli lühike, aga seda peeti edukaks. Juuni keskel alanud liiklus lõppes juba 10. septembril, kuid selle aja jooksul vedas Viking Express üle rohkem inimesi, kui ükski teine kiirlaev oli seda teinud. Viking Line hindas kõrgelt

COMPASS

ka seda kogemust, mida esimesel aastal uuel turul saadi, ning järgmisele hooajale mindi vastu juba oluliselt rõõmsamalt. Kes tol ajal reisisid? Peamiselt ikka soomlased, aga eestlastel oli soomlastega loodud juba hulgaliselt ühisettevõtteid ning paljudel juhtudel oli tegemist tööreisidega.

Kaks laeva, ühe peal ka autod 1995. aasta kevadel pandi liiklema juba kaks kiirlaeva: Viking Express I ja Viking Express II. Kuna teenindada oli nüüd kaks laeva, tuli ka personali juurde võtta. Kollektiivi lisandusid Kristiina Raamsalu, Inger Klaus, Tiia Roze, Triin Pajupuu, Maarja Võrk ja Margit Randla. Esimesed neli töötavad Viking Line’is siiamaani.

Juba esimesel tegevusaastal algas Viking Line’il tihe koostöö Eesti esimeste reisibüroodega, kellega jätkub see tänaseni. Viking Express I oli esimene katamaraan Läänemerel, mis võimaldas reisijate vedamise kõrval ka sõiduautode ülevedu. See oli Soome lahel täiesti uus tase. Kokku oli sõiduautodele kohti 90. Katamaraan väljus praegusest D-terminalist, sest mujal ei olnud autode peale- ja mahasõiduks vajalikku autorampi. Viking Express II väljus Tallinna reisisadama C-terminalist. Pärast hooaja lõppu jäi sinna ka edasi Viking Line’i piletimüügi kontor, kus broneeriti individuaal- ja rühmareise teistele Viking Line’i laevadele.

VÄIKSED JA KIIRED: Viking Line alustas 1994. aastal Tallinna ja Helsingi vahel liikumist katamaraanidega.

15


RÕÕMUS PIDU: Viking Line Eesti töötajad Viking XPRSi saabumisel Tallinna 2008. aastal. Paremal Eda Valdre koos legendaarse kruiisijuhi Jamppe Haakanaga 2003. aastal.

Teine hooaeg oli võrreldes esimesega palju pikem. Alustanud mai lõpust, sõitis suurem Viking Express peaaegu jõuludeni ehk 9. detsembrini. 1996. aasta kevadel alustas Viking Line juba eelmisel suvel Soome lahel sõitnud Viking Express II-ga ja veidi hiljem liitus ka teine, veidi suurem katamaraan nimega Viking Express III. Hooaeg lõppes mõlemal laeval septembri viimastel päevadel ja sellega oli Viking Line’i eksperiment katamaraanidega ka läbi. Võttes arvesse saadud kogemust ja katsetamist erinevate alustega, jõuti järeldusele, et kontseptsioon ei täitnud algseid ootusi. Võrdlemisi väiksed lae-

Viking XPRS oli Viking Line’il üle 18 aasta uus laevatellimus, mis mitmekordistas ka klientide arvu siinsel liinil. vad ei talunud kõva tuult ja ettevõte oli sunnitud tühistama mitmeid väljumisi. Samuti oli välistatud, et seda tüüpi laevadega saaks teenust pakkuda talvel, kuna katamaraanidega ei olnud mõeldav jäätükkide vahel sõita. Samas ei loobunud Viking Line’i juhtkond mõttest kiirlaevaühendusest Tallinna ja Helsingi vahel. Ideena hakkas joonistuma uut tüüpi laev, mis on suur, talub kõiki ilmastikuolusid, millega saab vedada kaupa ja mis on kiire. Kahjuks läks veel üle kümne aasta, enne kui idee hakkas teostuma. „Sellest suvest meenub, et juunikuus oli meie laeva üks nimekamaid reisijaid maailmakuulus laulja Bryan Adams ja tema ansambel, kes saabusid Tallinna lauluväljakul toimunud kontserdile

16

Soomest just Viking Line’iga,“ räägib Eda Valdre. Aastatel 1996 ja 1997 oli tema ülemuseks Jonna Herranen, kes vastutas kogu Tallinn-Helsingi liini eest ja oli ka Baltikumi regiooni müügijuht. Pakutavate teenuste hulka lisandusid mitmed hotellipaketid Tallinnas: ööbimised koos laevapiletitega hotellides Viru ja Olümpia. Jonna Herraneni ülesandeks sai tegelda Tallinna loodava uue broneerimiskeskuse projektiga.

Muutumine broneerimiskeskuseks Pärast 1996. aasta katamaraanihooaja lõppu kolis Viking Line’i kontor reisisadamast sinna lähistele Ahtri 12 IV korrusele, kus alustas tööd broneerimiskeskus. Kuigi Helsingiga laevaühendus puudus, võeti siinpool lahte vastu nii Viking Line’i Helsingi, Turu kui ka Tampere kontorite kõnekeskustes vastamata jäänud kõnesid, mis siirdusid automaatselt Tallinna keskusse. Kõned olid peamiselt soomekeelsed, sekka ka rootsi- ja ingliskeelsed. Broneeriti Cinderella 20tunniseid laevasõite Soome lahel, samuti Helsingi-Stockholmi ja TuruStockholmi laevapileteid ning ristlusreise. Aastal 1997 sai Balti regiooni ülemaks Mette Lindroth. Laevaliikluse katkemine ei tähendanud töötajate arvu vähenemist. Alustati kuue töötajaga, ent paar hooaega hiljem ehk 1996. aastal oli töötajaid kümme, 1999. aastal juba 15 ja 2000. aastal 22 töötajat.

Laevade vangerdus Kõik need aastad külastas Tallinna Viking Line’i laev Cinderella. Kuid see oli ainult soomlastele mõeldud ristluslaev, mis võimaldas ka Tallinnaga tutvuda, ent eestlastel sinna asja polnud. Seitse aastat pärast laevaühenduse katkestamist Tallinna ja Helsingi vahel oli poliitiline oluCOMPASS


kord Euroopas kõvasti muutunud. Eesti oli saanud kutse liituda 2004. aasta 1. mail Euroopa Liiduga, mis pidi tunduvalt lihtsustama kauba ja inimeste liikumist kahe riigi vahel. See pani ka Viking Line’i juhtkonna uue hooga tegutsema, et õigel ajal kohal olla ja soodsatest muutustest osa saada. Seetõttu otsustati, et Cinderella ja Rosella vahetavad kohad. Kruiisilaevaks ehitatud Cinderellast sai Viking Cinderella (Rootsis oli üks Cinderella juba olemas), laev värviti üleni valgeks ja see hakkas liikuma Ahvenamaa ja Stockholmi vahet. Tallinna ja Helsingi vahele toodi kurseerima Rosella, aga peamine polnud mitte laeva vahetus, vaid laeva graafik, mis võimaldas nüüd laevaga sõita ka eestlastel. Rosella jõudis Tallinnast Helsingisse 3,5 tunniga. Väljumisi oli kaks nii Tallinnast kui ka Helsingi poolt. Sõidugraafik nägi välja nii: Tallinnast Helsingisse iga päev kell 8.15 ja 16.45 ning Helsingist kell 12.30 ja 21.00. Laev seisis öösel Tallinnas ning soomlastel oli võimalus ööseks ka pardale jääda.

Uus hüpe See oli suur arengusamm Viking Line’ile Eestis. Hüppeliselt suurenes broneerimiskeskuse töötajate arv ning sadama terminali moodustati meeskond, keda asus juhtima Anni Tamra. Lisandus

COMPASS

ka cargo-osakond, mida hakkas juhtima Jan Jammer. Rosella algus Tallinn-Helsingi liinil oli üpris konarlik. Konkurentide laevad olid Eesti, Norra ja Itaalia lippude all, mis tähendas madalamaid kulusid, ent Rosella sõitis Soome lipu all. Juba siis kerkis teemaks Rosella toomine Eesti lipu alla, kuid vaatamata lubadusele säilitada soomlaste töökohad, ähvardas Soome meremeeste ametiühing 18. novembril 2003 streigiga. Viking Line’i juhtkond mõistis, et streik võib teha suuremat kahju, kui oleks võita lipuvahetusest, ning loobus sellest plaanist. Rosella sõitis Tallinn-Helsingi liinil kuni aprillini 2008, mil seda hakkas asendama tuliuus, spetsiaalselt sellele liinile ehitatud Viking XPRS. See suur kiirlaev vastas konkurentsisituatsioonile Soome lahel, kus konkurents oli muutunud väga tihedaks ja kus juba liikusid väikeste laevade kiirusel suured ja mugavad alused. Viking XPRS oli Viking Line’il üle 18 aasta uus laevatellimus, mis mitmekordistas ka klientide arvu siinsel liinil. Ettevõte muudkui kasvas ja kuna 2010. aasta kevadel enam Ahtri 12 asuvas WTC majas sobiva suurusega ruume ei leidunud, koliti Hobujaama 4 kontorisse, kus asutakse tänini. 19. detsembril 2011 avati Hobujaama 4 maja I korrusel ka uus müügiesindus. Modernse disaini ja interaktiivsuse tõttu oli avatud esindus Viking Line’il ainulaadne kogu Põhjamaade regioonis. Kokku on 20 aasta jooksul Eesti Viking Line’is töötanud umbes 150 inimest.

TÄNANE PÄEV: Viking Line Eesti kontor asub Hobujaama 4 ärihoones, kus esimesel korrusel on ka müügiesindus.

17


Kaamerad laeva pardal Kodumaistes telesaadetes otsime ikka tuttavaid mängupaiku. Mõnikord võib filmimise kohaks olla ka laev. Viking XPRS on olnud võttepaigaks nii mõnelegi saatele. TEKST: TIIT EFERT FOTOD: ARHIIV

iljutisel jõuluajal külastas laeva telesaate „Jane ja Urmet pluss 10“ võttemeeskond koos kõikide peategelastega. Suurperel avanes võimalus sõita Soome külla jõuluvanale ning lapsed said ka laeva ja kaptenisillaga tutvuda.

H

Pinget kuni lõpuni Viking XPRS on peresõbraliku tõsielusarja kõrval olnud võttepaigaks ka põnevussarjale „Alpimaja“ ja krimisarjale „Kelgukoerad“. „Valisime Viking Line’i, sest ettevõte oli kohe nõus ja abistas meid igasugustes küsimustes kiirelt ja sõbralikult. Koostöö sujus väga hästi, nii sadama kui ka laeva meeskond oli väga abivalmis, sõbralik ja mõistev,“ kiidab „Alpimaja“ tegevprodutsent Tuuliki Tedre. Produtsendi sõnul juhtub filmimiste käigus ikka palju ootamatusi, mis lennutavad kõik graafikud ja kokkulepped taevasse. Laeva peal muudab filmimise eriliseks seegi, et aeg on piiratud.

18

Siin on filmimeeskond taas väga tänulik, sest laevas lubati viibida viimase hetkeni. „Tänu sellele ajapikendusele saimegi peaaegu ühe stseeni tehtud,“ sõnab Tuuliki. Laevas filmimine on keeruline ka selle poolest, et peab olema kõikide kaadrisse jäävate inimeste nõusolek, samuti ei tohi näidata autonumbreid. „Õnneks kõik sujus tänu inimeste vastutulelikkusele,“ rõõmustab produtsent.

Ületöötamise „kõrvalnähud“ „Alpimaja“ jaoks filmiti inimröövi stseene, kus tegevus toimus kajutites ja koridorides. „Õnneks anti meile filmimiseks suuremad kajutid, kuhu pääsesid sisse nii näitlejad, operaator kui ka helimees. Tingimused olid küll kitsad, aga seda põnevama tulemuse saime,“ tõdeb Tuuliki. Ta meenutab viimast võttepäeva, kus oli ülioluline kogu materjal valmis saada. Ent tund enne kella kukkumist oli selge, et jäädakse ajahätta. Pärast kiiret nõupidamist meeskonnaga tõsteti COMPASS


Voldikud, kataloogid, ajakirjad Kui pärast Rosella liinile tulekut tekkis vajadus mitmesuguste voldikute ja väiksemate trükiste järele, siis 2012. aastal lisandus kliendiajakiri nimega Compass.

KAAMERA EES JA TAGA: Viking XPRS on olnud võttepaigaks nii krimisarjale „Kelgukoerad“, põnevussarjale „Alpimaja“ kui ka tõsielusarjale „Jane ja Urmet pluss 10“.

COM PASS

COMPA SS

II SUVI 2012

COMPASS

kõik ümber ümber. K Kajut j vabastati varem, see aga tähendas kolimist koridoridesse, millega takistati nii laeva koristajaid kui ka teisi töötajaid. „Siiski olid nad sõbralikud ja mõistvad, paindlikud ja abistavad. Läkski nii, et vaevalt mõni minut enne lahkumist lõpetasimegi ja teel maale pakkisime alles tehnikat kottidesse, mis kiiruga kaasa krabasime,“ kirjeldab Tuuliki. „Aga see pole veel kõik,“ teatab ta. „Käisime filmimas 2–3 korda ja viimasel korral juhtus midagi põnevat.“ Tol korral oli neil kaasas teine meigikunstnik. Varasemad stseenid – kaklus, röövimine ja põgenemine – olid filmitud küllaltki suvalises järjekorras, sõltus, kes näitlejatest kohal olid. Kui jõuti laeva, küsis jumestaja, kas kelmil peaks põsel juba sinikas olema. Küsimus oli seega, kas filmitavas stseenis pidid nad sõitma Soome poole või tagasi. „Kuigi meil olid olemas detailsed graafikud ja stsenaariumid, jooksis kogu meeskonnal juhe täielikult kokku ja nii me seal istusime ja arutasime ligi veerand tundi, kuhu me peaksime jõudma, kas Soome või Eestisse, ja kas on sinikas või mitte,“ muigab Tuuliki. „Lõpuks siiski selgus, et oleme „tagasiteel“ ja sinikas on omal kohal. Ilmselge tunnus ületöötamisest.“

Kaks korda aastas ilmuv ajakiri pakub Viking Line’i püsiklientidele põnevat lugemist ja jagab uutele klientidele argumente, mida võiks sõiduplaane koostades arvesse võtta. Valdav osa ajakirjast kirjeldab sihtkohti Soomes, aga ka Ahvenamaal ja Rootsis, kuhu Viking Line’i laevad reisijaid viivad. Compassis tutvustame ka Viking Line’i töötajaid ja nende töökohustusi. Merepealsed kokad pakuvad ahvatlevaid retsepte laeva köögist. Praktilise ülevaate põhjustest, miks tasuks Soomet ja Rootsit külastada, leiab sündmuste kalendrist. Lisaks näpuotsaga meelelahutust ja ajaviidet nii lastele kui ka täiskasvanutele.

KA K AP PTE PT TE

AJAKIRI KLIEND ILE SUVI 201 2

NIS NIS SILLAL:

vvaannaa m meerekaru Riist R sto to P Paajanen

LASTE TEGA LAE LA AEV EVAS VA

S: Vikin ing ng Vi Villle lleega ga igav eeii hha akk kka

Punased

HEA TO

IT:

hõrgu gutised d laevaköög istt KEVAD

2012 1 COMPASS

lasineis vad el merel

DISAIN A IPEA ALI LIN NN N HELSIN SI GI G ll STO ST TOCKH CKHO OLMI VÕ

LUD ll KOS UTAV GO TLAND ll SOOME 1 OSTLEM A

19


Ja kuidas

ALGUS: Viking Line’i asutaja Gunnar Eklund (paremal) esimese, sinist värvi laeva Viking pardal koos kapten Smith Lindholmiga.

kõik algas Kui Viking Line’il täitub Eesti liini avamisest 20 aastat, siis laevafirma enda vanus ulatub üle poole sajandi.

suunanud. Kui ta hakkas uurima uue liini avamise võimalusi, selgus üsna varsti, et turg on pöördelisteks sammudeks merendusäris rohkem kui küps.

Autoga liikuda ei saanud TEKST: ANTS VILL FOTOD: VIKING LINE

20

ttevõtte asutajaks võib pidada Ahvenamaa laevakaptenit Gunnar Eklundi, kes 1950. aastate lõpus ühtäkki avastas, et kaassaarlaste ühendusvõimaluste parandamiseks emamaa Soome ja emakeelemaa Rootsiga tuleb ette võtta midagi suuremat. Laevaühendus Läänemerel oli tol ajal pehmelt öeldes tagasihoidlik, ahvenamaalased aga jäetud hoopiski vaeslapse ossa. Turu ja Stockholmi vahet sõitnud reisilaevad põikasid Mariehamnist läbi üksnes öösiti, tihti nappis isegi tekikohti. Midagi oli tarvis ette võtta, leidis Eklund, kelle arstid olid ajutiselt kuivale maale tervist parandama

E

Tol ajal oli koos sõjajärgse surutise lõppemisega kujunenud sootuks uus olukord. Inimestel oli taas rohkem majanduslikke võimalusi ja ka vajadusi reisida üle Läänemere. Sõjajärgsed reisi- ja valuutapiirangud olid kõrvaldatud ning Põhjamaade vahel reisimisel ei kehtinud enam passinõue. Ühendatud olid ka tööturud. Soomest Rootsi pääses siiski ainult lennuki või öölaevaga. Üha rohkemates peredes pereliikmeks saanud ja liikumisvabaduse andnud autot oli aga põhimõtteliselt võimatu kaasa võtta, sest see tuli vintsiga laevatekile tõmmata. Veoautod pidid sõitma naaberriikide pealinnade vahet aga ümber Põhjalahe. Maailma ja merendust näinud ahvenamaalasel Eklundil oli nende kitsaskohtade kaotamiseks olemas lihtne lahendus – luua naabrite vahele regulaarne ja tarbijasõbralike hindadega parvlaevaühendus. Oli muidugi tähtis, et laevade sõiduplaanid sobiksid muu hulgas ka ahvenamaalastele.

COMPASS


RAHVA LEMMIK: Viking Line’i laevadel on reisinud ja aega veetnud ligi 200 miljonit inimest.

Koos oma õ K õpinguaegse i sõbra õb k kapten t H Henning i Rundbergiga asuski Eklund sobivat laeva otsima. Asjaga oli kiire, sest kõik reederid mõistsid, et autosid sõidutavate parvlaevade liiniletulek on ainult aja küsimus. Eklundil õnnestus tänu oma ettevõtlikkusele ja nõtkele kauplemistaktikale osta 1959. aasta alguses Inglismaalt 30 000 naela eest auruturbiinlaev Dinard, mille eest omanikud algul olid kolm korda kõrgemat hinda küsinud. Laev oli esimest korda vette lastud 1924. aastal. Eklund pani kõik oma varad mängu, kuid kogu nõutud ostusumma kokkusaamiseks tuli kiiresti osanikud leida ja firma asutada.

Esimene laev oli sinine Kui remonditud, moodsate radarseadmetega varustatud ja värskelt siniseks värvitud 99 meetri pikkune ning 88 autot mahutav laev vastse nimega Viking jõudis oma uude

COMPASS

21


RAUAST JA PUNASEKS: Aastal 1965 värviti laev Apollo punaseks ning sellest saigi Viking Line’i tunnusvärv. TORE PEOPAIK: Alates 1970. aastatest pakuvad Viking Line’i laevad peale transpordi ka mõnusat meelelahutust.

kodusadamasse Mariehamni, selgus, et kiirustamine oli igati põhjendatud. Kõigest neli päeva hiljem avas Rederiaktiebolaget Slite Ahvenamerel parvlaevaliini Ålandslinjen, millest sai aastateks Vikingi tõsine konkurent. Eklundi eestvedamisel sündinud laevaliini saatis alates esimestest reisidest ülisuur menu ning tihti pidid paljud soovijad oma autoga uut sõitu ootama jääma, sest laevas polnud ruumi. Juba esimene hooaeg oli niivõrd edukas, et hoolimata algsetest kahtlustest veeti Vikingil 1. juu-

22

nist kuni 21. septembrini üle Läänemere 30  000 reisijat ja 5000 autot. Praeguse aja mõttes algeline ja ebamugav, ainult ahtrirambi ja vööris asuva autode ümberpööramisplatvormiga laev oli teeninud oma ostuhinna tasa ühe suvega, peale selle maksti aktsionäridele välja kolm miljonit marka tulu ehk 10% aktsiakapitalist. Järgmisel hooajal veonäitajad kahekordistusid. Reisimisele lisasid hoogu mõistlikud piletihinnad ning sündiski uus nähtus: autoturism. Vikingile orienteerus ümber ka osa veoautodega kulgenud kaubaveost. Rootsi-poolne sihtsadam koliti senise Gräddö asemel Kappelskäri, mis arvati olevat perspektiivikam. Rahavoogudele andis volüümikust laeva tollimaksuvaba kaubandus. Siiski ei jäänud tulemata ka erimeelsused. Osa juhte leidis, et edaspidi tulebki keskenduda puhtalt autoliiklusele, teised – eelkõige Algot Johanssoniga eesotsas – arvasid aga, et juurde tuleks võtta ka kuivlasti ja vedelkaupade vedu. Autode pooldajad asutasid 1963. aastal ettevõtte Ålandsfärjan Ab, millest hiljem sai SF Line Ab ja prae-

COMPASS


gune Viking Line Abp. See firma soetas endale uhiuue kiire ja suure laeva Ålandsfärja, mis oli ehitatud Eklundi uue parvlaevatüübi visiooni ja visandite alusel.

Koostöö on edu alus Kui ka neil tormika arengu aastail leidus palju autolaevade tuleviku edus kahtlejaid, ei tulnud Soomet muu Euroopaga ühendaval eluteel konkurentsi tekkimist ja teravnemist kaua oodata. Vikinglinjen, Slite, Ålandsfärjan ja Silja Lineä koos kolme allfirmaga tegid igaüks kõik selleks, et teistest ette rebida. Puhkes hinnasõda, üha sagedamini hakati rääkima enesetapjalikest hindadest ning laevaehitustehased olid hädas uute tellimuste täitmisega. Võistlejad hoomasid peatselt, et edu pant on koostöö. Kolm kõva konkurenti – Ålandsfärja, Slite ja Solstad (endine Vikinglinjen), kellele kuulus OÜ Sally – asutasid 1966. aastal ühise turundusfirma Vikinglinjen Ab Oy, millest hiljem sai Viking Line Marketing Ab Oy. Praeguse Viking Line’i punase värvi oli Slite kasutusele võtnud juba 1965. aastal mootorlaeva Apollo kujunduses ning nüüd sai see kogu Vikingi laevastiku tunnusvärviks. Järjekorranumbrit 500 000 kandnud sõiduki viis Viking Line üle vee 1970. aasta maikuus.

Kiire arengu aastad 1970. aastast kujunes Vikinglinjeni ajaloo jaoks tähtis muutuste aeg. Liinile saadeti kolm täiesti uutel põhimõtetel kavandatud autopraamlaeva: mugavamaks oli tehtud reisijate elu, parandatud

oli kõikvõimalike teenuste kättesaadavust ning karmistatud oli turvanõudeid. Peale selle sai Kapellskäri viivast teest Euroopa maantee E3 ning sellega koos sai laevadest Euroopa-tee ametlik pikendus. Neil aastail arendati ka laevaehitust: algsete parvlaevade asemele tulid reisijaile üha rohkemat pakkuvad kruiisilaeva tüüpi alused, mis sobisid nii huvi-, konverentsi- ja transiitreisijaile kui ka näiteks kaubaveoks. Liinidele otsiti reisijate jaoks mugavamaid sadamaid, mida Soomes leiti näiteks Naantalis ja Helsingis ning Rootsis Stockholmis. 1980. aastate lõpus täiendati valikut Tallinna liiniga, mis on jõudsalt oma mahtu kasvatanud, eriti tänu kiiremate laevade kasutuselevõtule. Aastate jooksul on Läänemere põhjaosas konkurents üha tugevnenud. Sally (mille ostis üle Silja) ja Slite (mis läks pankrotti) lahkusid Vikingist vastavalt aastal 1988 ja 1993. Aastal 1993 saigi senisest SF Line Ab-st praeguse Viking Line’i emafirma, millega 2005. aastal liideti ka turundusfirma. Soome ja Rootsi vahelise parvlaevaliikluse käivitaja Gunnar Eklund lahkus meie seast rahulikumatele vetele 2009. aastal, mil Viking Line tähistas oma 50. tegevusaastat. Eklund võis oma elu viimaseil päevil rõõmuga nentida, et firma on üle elanud kibeda konkurentsiga täidetud aastakümned, ning eriti tegi talle heameelt uudse projekti Viking XPRSi edu Tallinna liinil.

ENDINE LIPULAEV: 2008. aastal Tallinn-Helsingi liinile tulnud Viking XPRS ehitati spetsiaalselt selle liini jaoks.

Toimekas tänapäev Praegu kuulub Viking Line Aktiebolagetisse reederifirma Viking Rederi Ab, OÜ Viking Line Eesti, Viking Line Skandinavien Ab, Saksamaal müügi ja turustamisega tegelev Line Finnlandverkehr Gmbh ning bussivedusid korraldav Viking Line Buss Ab. Stockholmis ja Turus on Viking Line’il oma terminal ning Helsingis,

COMPASS

Mariehamnis, Kapellskäris ja Tallinnas tegutsetakse renditud terminalipindadel. Firma peakorter asub endiselt selle sünnilinnas Mariehamnis. Viking Line’ile kuulub hetkel Läänemere kõige moodsam alus Viking Grace, mis liigub Turu ja Stockholmi vahet ja tõmbab ligi huvilisi üle kogu maailma.

23


Täiskäik Eesti tegevjuht Inno Borodenko hüppas Viking Line’i pardale 2006. aastal. Intervjuus poetab ta pisut ka tulevikuplaanidest.

24

edasi! TEKST: TIIT EFERT FOTOD: TRIIN RAA JA SVEN TUPITS

COMPASS


Kuidas sattusid Viking Line’i tööle? Töötades juristina ASis Saaremaa Laevakompanii, soovisin leida tööd ja saada kogemust rahvusvahelises merendusettevõttes. Hakkasin ringi vaatama ja kuna teadsin, et Tallinkis on juristikohad täidetud, saatsin päringud töötamisvõimaluse kohta Viking Line Eesti juhatuse liikmelee Jan Hansesele ja Nordic Jet Line’i. Pärast lü-hikest arutelu saime Nordic Jet Line’iga ka-hepoolselt aru, et neil mulle õigusalast tööd d pakkuda ei ole, kuid samas võttis ühendust ka a Viking Line. Töölevõtu protsess oli väga pikk. Läbirääkikimiste algusest kuni töölepingu allkirjastamiseeni läks mäletamist mööda üle poole aasta. Kuna na mul aga mujale kiiret polnud, ootasin tööleasusumise 2006. aasta septembris ära. Imestus oli aga suur, kui sain aru, et minult nult soovitakse tegevjuhi tööd, kuigi algselt olime me arutanud juristi ametikoha täitmist. Praegu meeeenutan seda nüanssi muigega, kuid siis oli stress ess väga suur, sest taolist pööret polnud ma oodadanud. Leidsin, et ka juristil, kelle tööülesanneteks on juhatusele õigusalast teavet edastada, on vastutus väga suur. Tegevjuhi ameti juures on parim see, et saan teha otsuseid enda kindla veendumuse järgi. Ning ka uudishimu panna oma võimeid ja oskusi proovile kaalus negatiivse üles.

ENESES KINDEL: Tegevjuhi ameti juures on Inno Borodenko sõnul parim see see, et saab tteha h otsuseid enda kindla veendumuse järgi.

Millised on nende seitsme aasta jooksul olnud kõige põnevamad hetked sinu töös? Põnevaimad hetked on stressirohkete situatsioonide ületamised, milles on abiks olnud veendumus ettevõttele kasulike ja töötajatele edasiviivate otsuste õigsuses. See kõik on nii tagantjärele vaadates, siis nendes hetkedes olla on väga raske. Kuidas mõjutas Tallinna ja Helsingi vahelist liikumist XPRSi saabumine liinile 2008. aastal? Viking XPRSi saabumine 2008. aasta kevadel oli uue ajajärgu algus Viking Line’i Tallinn-Helsingi laevaliinil. Laev asendas vanema parvlaeva Rosella ning oli suur, avar, värske, kiire ja usaldusväärne. Mida tähendab Eesti reisijatele see, et XPRS hakkab sõitma Eesti lipu all? Loodan, et Eesti reisijad ei märka laeva tulekul Eesti lipu alla mingit erilist muutust ei paremaks ega halvemaks, kuna jätkame sama kvaliteeditaseme ja sooviga kliente teenindada nagu ka siis, kui laev oli Rootsi lipu all. Kuidas kommenteerid praegust konkurentsisituatsiooni Soome lahel? Konkurents on Soome lahel äraootav: kõik konkurendid teevad plaane, et turuosa kindlustada või juurde võita kas sõidugraafikute või laevade COMPASS

TERE TULEMAST! Viking XPRSi saabumine 2008. aasta kevadel oli uue ajajärgu algus Viking Line’i Tallinn-Helsingi laevaliinil.

töö ümberkorraldustega. Samas aga vaatavad 2015. aastasse, kui väävlidiküsivalt tulevikku – 2015 rektiivi jõustudes kallineb laevakütus mitukümmend protsenti. Seega soovivad turuosalised teha midagi suurt ja võimast, kuid alalhoiuinstinkti tõttu tundmatu tuleviku ees hoiavad end tagasi. Kuidas on laevareisija ootused aastate jooksul muutunud? Isiklikult arvan, et suurem osa laevareisijaid soovib liikuda enam ja enam punktist A punkti B, sealhulgas meresõitu nautides ja mereõhku kopsu ahmides. Seda eriti Tallinn-Helsingi laevaliini mõlemal suunal just laevareisi lühiduse tõttu. Muudel laevaliinidel, näiteks Turu-Stockholm, jätkub merel reisimine kruiisilaevadel ja sealse miljöö nautimine. Uute laevade ja kontseptsioonide lisandudes võib aga ka rohkem reisijaid minna lihtsalt laevale aega veetma. Kuidas kavatseb Viking Line oma positsiooni tulevikus tugevdada? Viking Line lisab Tallinn-Helsingi liinile 2014. aasta suveperioodil seni ainult Stockholmi-Helsingi liinil sõitvad laevad Mariella ja Gabriella, seega on Eestist võimalik ümberistumiseta sõita Rootsi liinil Tallinn-Helsingi-Stockholm. Millal tuleb Tallinn-Helsingi liinile teine laev? Eelkirjeldatud lahendust võiksimegi nimetada teise laeva liinile toomiseks. Kuidas suhtud Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli ideesse? Tallinn-Helsingi tunneli ideesse suhtun neutraalselt, sest ei oska sellest midagi arvata. Kindel olen küll selles, et tunneli olemasolul ei kao laevaga reisimine kuhugi, vaid muudab oma vormi. Ja lahendusi on siin kindlasti palju. Meremehed on vintsked vennad.

25


VIKING CLUB EESTI 5. SÜNNIPÄEVAL: Viking XPRSi pardal mängis klubiliikmetele Tanel Padar koos ansambliga The Sun.

Parimate

sõprade klubi Juba enam kui kuus aastat ühendab Viking Club kõiki Viking Line Eesti sõpru. Klubi liikmed reisivad alati parima hinnaga.

smalt alustas Viking Club tööd Soomes ja Rootsis. Kuna seal käivitus programm edukalt, asutati Viking Club 2007. aastal ka Eestis. „Ühelt poolt tahtsime võimaldada ka Eesti klientidele paremaid pakkumisi, teisalt tunnustada kõige tublimini reisinud inimesi,“ sõnab projektijuht Maiken Mäemets. Laevafirma eesmärgiks on paremini mõista, kuidas kliendid reisivad, ning pakkuda lahendusi nende vajaduste ja ootuste järgi. „Lisaks on eksklusiivselt vaid Viking Clubi liikmeile mõeldud eripakkumised, mis tavareisijaile ei laiene. Ühtlasi tahab Viking Line tagada püsiklientidele võimaluse saada esimesena infot uute toodete ja pakkumiste kohta,“ selgitab Maiken. „Klubi liikmete reisikäitumise jälgimine ja analüüs aitab meil teha pakkumisi vasta-

E 26

TEKST: TIIT EFERT FOTOD: VIKING LINE

valt reisijasegmentide ootustele. Nii saab neid paremini fokuseerida ja olla kindel, et need jõuavad sihtrühmani.“ Viking Clubi liikmetele kehtivad soodsamad hinnad liinireisidele, eripakkumised ristlusreisidele ning hotellipakettidele. Samuti teavitatakse liikmeid e-kirja teel soodsatest laevapiletitest, sündmustest ja meelelahutusest laevadel ning pakkumistest Viking Line’i sihtkohtades. Peale parima hinna laeva pardal saavad Viking Clubi liikmed soodustusi ka paljudes hotellides, restoranides ja kauplustes nii Tallinnas, Helsingis kui ka Stockholmis. „Tahame pakkuda oma püsiklientidele lisaväärtust kogu reisi jooksul. Valime sihtkohtades koostööpartneriteks kõrge teeninduskvaliteediga ettevõtted, mis on külastajate hulgas populaarsed ja kus inimestele meeldib käia. Meie partnerite juures saab hea teeninduse osaliseks ja seeläbi loodame, et kliendi reisil on positiivne lisaväärtus,“ ütleb Maiken. Viking Clubi liikmete arv kasvab pidevalt. Eesti, Soome, Rootsi ja Ahvenamaa peale on neid kõvasti üle miljoni.

COMPASS


...Helsingisse


Laevad

Tallinn & Helsingi liinil

Viking Express (Condor 9)

Viking Express I (Condor 10)

Liikles 17.06–10.09.1994 Reisijate arv 450 Praegu sõidab USA idarannikul Rhode Islandi ja Long Islandi vahet.

Liikles 28.05–30.09.1995 Reisijate arv 574, sõiduautosid 90 Praegu liikleb Põhja-Korea vetes.

Viking Express II

Viking Express III (Sobjornen)

Liikles 10.04–9.12.1995 ja 6.05–30.09.1996 Reisijate arv 296 Praegu sõidab laev Napolis Itaalias.

Liikles 6.05–30.09.1996 Reisijate arv 288 Praegu sõidab Napolis Itaalias.

M/S Rosella

M/S Viking XPRS

Liikles 17.08.2003–18.04.2008. Reisijate arv 1700. Praegu sõidab liinil Mariehamn-Kapellskär.

Liinil alates 18.04.2008 Reisijate arv 2500


Compass