MÄRTS 2022
4
KINNISVARATURG
UUS KODU • MÄRTS 2022
Kinnisvaraanalüütikud hetkeolukorrast: koduostuga oodata pole mõtet Angela Blumkvist
Viimase aasta jooksul on kinnisvara hinnad teinud läbi peadpööritava ralli. Mis seda tingib, millal see lõppeda võiks ja kas praegu tasub kinnisvara soetada? Kinnisvaraturu telgitagustesse heidavad valgust analüütikud Mihkel Eliste ja Elia Vääri. Lõppenud aasta on kinnisvarahindades olnud enneolematult kiire kasvuga. Miks see kasv nii kiire on olnud? Elia: Möödunud aasta hinnakasvul on kindlasti mitmeid tegureid, mis samaaegselt koos ja ka üksteisest tulenevalt tõid kaasa kiire hinnakasvu. Hinnakasvu toetab eelkõige tugev nõudlus, mille alusel ostetakse kortereid ära kiiremini, kui uued pakkumisse tulevad. Tugeva nõudluse kasvu on kaasa toonud näiteks 2020. aastal ülemaailmse pandeemia hirmus ära jäetud ostuotsused, mis realiseeriti 2021. aastal. Teisalt, kui pandeemia mõjutas väga teravalt mõningaid sektoreid, siis teised jäid sellest puutumata ning tulenevalt reisimise-, ürituste jm piirangutest jäi inimesele kätte rohkem rahalisi vahendeid ja sääste, millele hakati otsima kohta, kuhu neid kindlalt paigutada. See tõi kaasa eraisikust investorite hulga suurenemise, mis omakorda soodustas pakkumise defitsiiti ja hindade kasvu. Mihkel: Hinnatõusu on survestanud kinnisvarade ostjad ise, kes on ostuotsuseid langetanud mitmetel erinevatel põhjustel. 2020. aastal ärajäetud ostuotsuseid lükati suuresti edasi 2021.
aastasse. 2021. aasta keskelt järsult kiirenenud inflatsioon on jõukama elanikkonna osas soodustanud kinnisvarainvesteeringute hulga suurenemist. Koroonakriisiga ärajäetud arendusprojektide tõttu on turule lisandunud vähem pakkumist, kui on suudetud ära osta, mistõttu on hinnatõusu omakorda survestanud pakkumise defitsiit nii uute kui ka järelturukorterite osas ühiselt. Sellega paralleelselt on laenuraha kättesaadavus Eestis 2020. aasta sügisest paranenud ning laenuintressid alanenud, soodustades laenuturu kasvu paralleelselt tööturu paranemise ja elamispindade turu elavnemisega. Milline on praegune seis – kas kasvutempo on pidurdunud või pole seda lõppu veel näha? Mihkel: Hinnatõusu tempo näib 2022. aasta I pooles püsivat suhteliselt sarnane nagu 2021. aasta II pooles. Kuna kinnisvaraturg käitub arvestatava viiteajaga, võib hinnatõusu aeglustumist täheldada tõenäoliselt aasta II pooles, mil praegune elamispinna kättesaadavuse halvenemine jõuab potentsiaalsete ostjateni laialdasemal määral kui seni. Kuigi turuaktiivsuse osas ei saa 2022. aastaks märkimisväärset langust veel
Mihkel Eliste ja Elia Vääri. Fotod: erakogu
otseselt prognoosida, on siiski potentsiaal uue turuaktiivsuse tipptaseme saavutamiseks üsna marginaalne. Senine kasvutrend võib muidugi lähinädalatel kiirelt lõppeda, kui Ukrainaga seotud teemad peaksid eskaleeruma, mis võib viia energiakriisi järsu süvenemiseni, see tooks üsna kiirelt kaasa laiapõhjalise negatiivse mõju nii majanduslikult kui sotsiaalselt. Elia: Jaanuaris kinnisvaratehingute maht vähenes. Samas on jaanuarikuine langus aasta alguses igati ootuspärane ning kinnisvaraturu sesoonsusest tulenevalt ongi tavaliselt aasta esimene kvartal rahulikum. Lisaks sesoonsusele üllatas kodusid tänavune talv kõrgete kommunaalkuludega, mis mõjuvad tugevalt leibkondade rahakottidele. Sellel on ajutiselt rahustav mõju kinnisvaraturule, kuna inimesed tunnetavad, et raha jääb vähem kätte ning suuremate laenude või investeeringute võtmine ei ole võimalik või tuleb rohkem läbi mõelda.
Projektijuht: Kadri-Ann Lell, kadri-ann.lell@postimeesgrupp.ee Reklaamitoimetaja: Elina Sirol, elina.sirol@postimeesgrupp.ee Keeletoimetaja: Triin Ploom-Niitra Küljendus: Tiit Sermann / Kristiina Sillandi Trükk: AS Kroonpress Väljaandja: Postimees Grupp AS SÜGIS 2021
KINNISVARATURG
MÄRTS 2022 • UUS KODU
Teine mõju kõrgete energiakulude puhul on inimeste eelistustele kinnisvara ostmisel, kus hakatakse eelistama efektiivsemaid küttelahendusi.
rahas istuda ning kinnisvara on ajalooliselt pakkunud inflatsioonilises keskkonnas üldiselt piisavat tuge raha ostujõu säilitamiseks.
Kuidas on taoline kasvutempo mõjunud ostjate võimekusele ja huvile?
Elia: Nii heaks kui halvaks investeeringuks on alati õige aeg. Pigem sõltub investeeringu edukus või selle tegemise hea aeg ikkagi investeerija enda teadmistest, riskitaluvusest ja kasumiootusest. Pensionisambaks võib osta ka ühe korteri, selle välja üürida ja nimetada seda investeerimiseks. Eeldusel, et see korter asub mõnes suuremas linnas, siis tõenäoliselt mitmekümnete aastate peale toob selline teguviis kindlasti kasumit nii korteri väärtuse kasvu kui igakuiste üürimaksete näol ning investeering on igal juhul edukas. Täna on odav laenuraha, madalad intressid, kasvanud säästud ja inflatsioon suunanud palju eraisikuid sarnaselt kinnisvarasse investeerima ja kindlasti on see parem viis oma rahale kohta leida, kui suunata see igapäevaste luksusesemete peale. Kui investori eesmärk on teenida korterite hinnakasvu pealt, mistõttu investeeringud on lühiajalisemad, siis sellisel juhul tasub olla rohkem ettevaatlik. Kui hindade tõus pidurdub või mõnes piirkonnas ka mingil määral langeb, on investor kahjumis ning eriti tänasel turul, kus on juba toimunud suur hinnaralli, on järjest riskantsem panustada sarnase kasvu jätkumisele, mis juba iseenesest ei saa olla jätkusuutlik kasv.
Mihkel: Kuna potentsiaalsete ostjate sissetulekud ja säästud kasvavad aeglasemalt kui elamispindade hinnad, on elamispinna kättesaadavus halvenenud ja see näib jätkuvat ka veel kogu 2022. aasta vältel. Võimalike ostjate hulk on vähenemas, mis viib varem või hiljem turuaktiivsuse vähenemiseni ja hinnakasvu aeglustumiseni. Elia: Kui ei oleks enam ostjaid, hakkaks pakkumiste arv suurenema ning kui see jõuaks punkti, kus pakkumisi on järjest rohkem kui ostjaid, hakkaksid hinnad langema. Täna me oleme vastupidises olukorras – huvilisi on palju, neil on olemas rahalised võimalused ja pigem nad ostaksid rohkem, kui on täna turul saada. Kes praegu kodu tahaks osta, see peaks veel ootama? Elia: Kui pere eesmärk on osta kodu, neil on olemas vajalik omafinantseering ning pank on valmis väljastama vastava summa eluasemelaenu, siis ei ole põhjust oodata, et äkki hinnad natukene langevad. Kui seesama pere oleks võtnud sarnase otsuse vastu aasta aega tagasi, et ootame veel, siis võib-olla täna enam kogutud omafinantseeringust ei piisaks. Samas ei ole kodu ostmise eesmärk teenida hinnakasvu pealt, vaid tavapärane mõte on elada seal mitmekümneid aastaid ning sellise perioodi peale eelduslikult kinnisvara hind igal juhul kasvab. Mihkel: Kui elamispindade hinnad kukkuma hakkavad, siis need samad isikud, kes kodu osta soovivad, on turult paraku kadunud ja sellepärast hinnad kukuksidki. Elamispindade turg ise ülejäänud majanduskeskkonnast eraldiseisvalt tänasel hetkel hinnalangust ei saa tõenäoliselt indikeerida. See kerkiks esile ainult olukorras, kus mõni väline negatiivne mõju realiseerub, eeskätt on selleks üldiselt kas laenuraha kättesaadavusega või tööturuga seotud probleemid. Kui koduostjad enam laenu ei saa, ei toimu ka kinnisvaratehinguid ning sellele järgnekski hinnalangus. Kodu ostu ajastamisel ma ei näe üldiselt mõtet, sest tegemist ei ole investeeringuga, mida peaks juhtima, vaid pelgalt koduga ning kodulaenu keskmist pikkust arvestades võib selle teenindamise vältel oodata üsna mitmeid kriise, mis on oma olemuselt igasuguses majanduskeskkonnas paraku täiesti tavapärane. Teine teema, mis olnud viimase aasta jooksul tugevalt trendimas, on investeerimine. Kas praegu on hea aeg investeerida kinnisvarasse? Mihkel: Investeerimisotsuste tegemine sõltub konkreetse investori investeerimisteesist ja -horisondist, mistõttu ei ole siinkohal ühtset vastust, sõltumata tänasest turusituatsioonist. Olukorras, kus õues on inflatsioon 11% tasemel, ei soovitaks ma ilma selge eesmärgita täna siiski
Palju on hetkel müügil objekte, mille hinnad on hindamisaktidest tunduvalt kõrgemad ning toimuvad n-ö enampakkumised. Kas see ongi uus normaalsus? Mihkel: Paadunud kapitalistina ma ei leia, et kinnisvara omamine peaks olema otseselt inimõigus, seega ma ei leia ka, et avalik sektor peaks kuidagi hirmsasti appi tulema eeskätt Tallinnas kinnisvara ostu doteerimisel. Inimesed soovivad elada järelikult üle oma võimete, mille taustal tekib küsimus, kas nad üleüldse peaksidki kinnisvara omama. Eesti läheneb järk-järgult üha enam läänemaailmale, kus üürnike osakaal on järjest suurenemas ning kinnisvara omamine jääb paljudele kättesaamatuks, mis on linnastuvates piirkondades paraku täiesti tavapärane nähtus. KredExi käendusel on olnud kaudselt arvestatav mõju senise kasvutsükli vältel elamispindade hinnatõusu, seejuures igasugused muud tulevikus esile kerkida võivad doteerivad meetmed teevad seda samuti. Elamispindade hinnatõusu taga ei ole müüjad või arendajad või pangad, vaid tarbijad ise, sest keegi ei pakuks varasid hinnatasemetel, kust keegi neid ei ostaks. Elia: Eksperthinnangud toetuvad reaalselt tehtud tehingute infole ehk selles mõttes mineviku infole, sest need tehingud on juba toimunud ja seega minevik. Tänasel turul, kus pakkumist on oluliselt vähem kui nõudlust, on ostjad aga nõus maksma turuhinnast rohkem, et vara endale saada. Selle tulemusel toimuvadki enampakkumised, kus ei ole oluline, milline on ostetava kinnisvara turuväärtus, vaid see, millisel ostjal on suurem soov ja võimekus kõrgeimat hinda pakkuda ja vara endale soetada. Turuväärtusest oluliselt kallimalt kinnisvara soetamine on igal juhul riskantne ning hinnatundlikule ostjale ei soovitaks sellise tegevusega kaasa minna. Kui siiski
on soov konkreetse kinnisvara soetamise osas väga suur, tasub üle vaadata oma finantsvõimalused selle soetamisel, tulevikus laenuteenindamise võimekus ning sealjuures tuleb meeles pidada, et kui peaks tekkima vajadus vara müügiks ja turg enam nii aktiivne ei ole, siis tõenäoliselt ei leia sarnast ostjat, kes oleks nõus üle turuhinna maksma. Mina seda veel uueks normaalsuseks ei nimetaks, sest kuigi enampakkumise teel hinna leidnud tehingute arv on vähesel määral suurenenud, ei ole see veel ulatuslik ning enamik kinnisvaratehinguid toimub siiski turutasemel, mida kinnitab ka eksperthinnangus leitav turuväärtus. Milliste objektide osas on täna inimestel huvi kõige suurem? Elia: Väga raske on täna trende välja tuua, kuna tehinguaktiivsus on tõusnud nii linnades kui maakondades, samuti kõikides linnaosades. Tõenäoliselt tulenevalt energiakriisist hakkavad ostjad rohkem tähelepanu pöörama küttelahendustele ning eelistama efektiivsemaid küttesüsteeme. Mihkel: Kuna elamispindade turul valitseb laiapõhjaline defitsiit, siis täna soetatakse üsna valimatult sisuliselt kõike ning ei saaks otseselt välja tuua, et korteri- või elamuturul oleks mõnes turusegmendis likviidsus oluliselt madalam kui turul keskmiselt. Elamispinna kättesaadavuse halvenemise tõttu ostetakse ja arendatakse järjest väiksemaid kortereid ja üksikelamuid ning see näib püsivat nõnda ka lähitulevikus. Kuna elamispindade hinnatõus on kiirem kui sissetulekute kasv, teevad tarbijad üha enam järeleandmisi just vara asukoha osas, kus 2022. aastal võib täheldada Eesti ääremaastunud piirkondades taas elamispindade turul mõningast riskide kasvamist. Millised tunduvad lähituleviku väljavaated? Elia: Lähitulevikus tõenäoliselt drastilisi muutusi ei tule. Tehinguaktiivsus kevadepoole tõuseb ja sellega koos ka hinnad. Kuna uusarenduste maht ka pidevalt kasvab ja objektid valmivad, saab sellega osa nõudlusest rahuldatud, kuid täpsemalt hinnakasvu trendi ennustada on väga raske. Tahaks uskuda, et hinnaralli sellises kiiruses pidurdub ja turg rahuneb, kuid jääb siiski aktiivseks. Mihkel: Lähituleviku väljavaated on üsna segased, sest Eestit ohustavad korraga mitmed kriisid. Tervishoiukriisile ei ole üldiselt hetkel mõtet majanduslikust vaatest kuigi palju tähelepanu pöörata, kuid julgeoleku- ja energiakriis koos üleüldise laiapõhjalise inflatsiooniga on hetkel kõige kriitilisemad probleemkohad, kust võivad avalduda negatiivsed trendid, mis võivad majanduskeskkonda olulisel määral mõjutada ja seeläbi tuua kinnisvaraturul allapoole ka tehingute arvu. Juhul, kui energia- ja julgeolekukriis ei võimendu, võib 2022. aastal oodata Eestis elamispindade turul tõenäoliselt mõnevõrra madalamat turuaktiivsust kui 2021. aastal, kuid keskmiselt 10- kuni 15-protsendilise hinnakasvu jätkumist, mis eelduslikult võiks aeglustumist indikeerima asuda aasta II pooles.
5
6
UUSARENDUSED
UUS KODU • MÄRTS 2022
Uus kodu ootab! Angela Blumkvist
Kerkimas on mitmeid põnevaid uusarendusi, mida uudistama minna.
Harkuranna Torn Tallinnasse Harku järve äärde on kerkimas 14-korruseline kaasaegne korterelamu, mille akendest avanevad imelised vaated nii järvele kui linnale. 2023. aastal valmivasse elamusse tuleb kokku 100 kahe- kuni neljatoalist korterit, millest enamikel on ka rõdu. Viimasel korrusel paiknevad eriplaneeringuga luksuslikud 4-toalised penthouse-tüüpi korterid, kus on võimsad järvevaatega terrassid. Esimesed miljonivaatega korterid on juba omaniku leidnud enne ehituse valmimist. Nobedatel broneerijatel on parim valik 2–4toalisi kortereid kõrgematel korrustel ning viimane võimalus soetada luksuslik penthouse-korter Harkuranna Torni kõrgeimal 14. korrusel. Kodu Harkuranna Tornis on ideaalne investeering noorele perele, kes valib elukoha just lasteaia või kooli lähedust arvesse võttes. Samuti on Harkuranna Torni asukohas suurepärane ühistranspordi- ning kergliiklusteede võrgustik, mis võimaldab elada autovaba elu. Maja keldrikorrusele rajatakse parkla, kuhu saab mugavalt sõita liftiga. Lisaks asuvad autokohad ka maja ees. Esimesel korrusel asuvad äripinnad, panipaigad ja jalgrattaruum. Hoone kaalutud energiaklass on B, mis tagab mõistlikud kommunaalkulud.
Uus-Mustamäe Mustamäe kaasaegseim elupiirkond moodustab oma avarate sisehoovide, uute tänavate ning avaliku pargiga uue ja tervikliku elukeskkonna. Uus-Mustamäe esimesed kodud valmisid 2020. aastal ning seitsme aasta jooksul valmib piirkonnas kokku 750 uut 1–4toalist korterit. Arhitektuurilahendus lähtub soovist luua oma identiteediga elamukvartal, kus on mugavad kodud ja turvaline õueala. Kolmestes ansamblites paiknevad elamud moodustavad terviku, mille keskmes on majadevaheline platvorm kaasaegsete lillekastide ja kiikpinkidega. Elanikele pakuvad igapäevast mugavust kindel parkimiskoht avatud või kaetud parkimisalal ning eraldiseisev panipaik, kus hoiustada suuremaid sporditarbeid või hooajaväliseid asju. Naabruskonna südameks on ligi 7000-ruutmeetrine park mänguväljakute-, viljapuude- ja piknikuala välijõusaali ning unikaalse trikirajaga ekstreemspordi huvilistele.
mänguväljakute, välijõusaali ja elamute vahel looklevate kõnniteedega Pärnaõue on rahulik ja turvaline naabruskond ning ideaalne elupaik nii peredele kui ka inimesele, kes soovib elada linnas, kuid siiski suuremast kärast eemal. Premium Star kodude valmimisega jõuab lõpule ka kogu Pärnaõue piirkonna elamuarendus.
Metsatuka
Pärnaõue Premium Star Nüüdisaegse arhitektuuriga 8 korteriga hubased elamud asuvad Rocca al Mare lähistel Pärnaõuel, ümbritsetuna eramajadest ning Vana-Rannamõisa tee põlispuude rohelusest. Avarate planeeringutega kodudel on klaasitud rõdud, mida on mugav kasutada aastaringselt. Elutuppa toovad valgust suured maast laeni aknad ning kaasaegne targa kodu lahendus pakub innovatiivseid võimalusi kodu juhtimiseks. A-energiaklassiga Pärnaõue Premium Star elamute katustel asetsevad päikesepaneelid katavad osa maja energiakulust, tagades aastaringselt madalad kodukulud. Mitmete
Pääsküla metsade ja rabaradade lähistel asuv Metsatuka on suurepärane elukoht inimestele, kes hindavad looduse lähedust ja mugavat elukeskkonda. Metsatuka arendusprojekti kogumahus valmib aadressidele Teelise 6 ja Teelise 8 // 10 kolm osaliselt 3- ja 4-korruselist maja kokku 130 korteriga. Paljudest korteritest avanevad vaated kahte ilmakaarde ja peaaegu kõikidel korteritel on avarad klaaspiiretega rõdud. Kõige luksuslikumates kodudes on saun ja katuseterrass ning koguni kolme ilmakaarde avanevad aknad. Hooned valmivad 2023. aasta alguses.
8
UUSARENDUSED
UUS KODU • MÄRTS 2022
Järveotsa Kodud
Kindlusepealse villad Järvekülas Premium-klassi eramud ja paarismajad kõrgelt hinnatud Järvekülas. Lisaks silmapaistvale arhitektuurile, isikupärasele siseviimistlusele ja põhjalikult läbimõeldud planeeringule on Rae valda Kindlusepealse ja Päristuule teele rajatavad kodud A+ energiaklassiga (maaküte, soojustagastusega ventilatsioon, päikesepaneelid, elektriauto laadija, säästvad valguslahendused ja jäätmete sorteerimislahendused). Valikus on kolme ja nelja magamistoaga planeeringud. Igas majas on garaaž ja saun ning ruum kodukontori sisseseadmiseks. Majad on paigutatud nii, et päikesevalgus jõuaks võimalikult suurel hulgal eluruumidesse ja terrassidele. Valikus on kamin ja terrassi-Jacuzzi õdusateks hetkedeks pere või sõprade seltsis. Majad rajatakse Järveküla eramute piirkonda piirkonna koolide ja lasteaedade vahetusse lähedusse. Tallinn (sh Ülemiste City ärilinnak ja Fahle park) asuvad kõigest kümneminutilise autosõidu kaugusel. Majad valmivad 2023. aastal. Veebilehe täpsema infoga avaldame ja müügiga alustame tänavu aprillis. Huviline saab registreerida veebilehel www.everaus.ee
Haaberstis rahulikul Tasandi tänaval on valmimas uus kaasaegne naabruskond, kus kogu perel on mõnus elada. Järveotsa Kodud asuvad mitmekülgsete võimalustega piirkonnas – maja tagant kulgevalt kergliiklusteelt on mugav teha kosutav jooksutiir Nõmme metsa, Harku terviseraja suusarajad meelitavad õue talispordi harrastajaid ning läheduses asuv Harku järv pakub mitmeid suviseid veespordivõimalusi. Kodu kõrval asuva Järveotsa oja peagi korrastatud kallasrada on mõnus paik, kus värskes õhus aega veeta. Elamuid ühendab hubane majadevaheline platvorm puhkealade ja mänguplatsidega, kus pere pisimad saavad turvaliselt aega veeta ja naabrilastega sõbruneda. Järveotsa Kodude teine etapp valmib käesoleva aasta sügisel.
Järve Tornid Keila Kodu Esmaklassilised korterid suurlinna võimalustega väikelinnas Keilas. Lisaks omanäolisele arhitektuurile, isikupärasele siseviimistlusele ja põhjalikult läbimõeldud planeeringule on Tuula teele rajatavad kodud A-energiaklassiga (soojustagastusega ventilatsioon, päikesepaneelid, elektriauto laadimise valmidus). Saadaval on kahe- kuni neljatoalised korterid, enamik neist läbi maja planeeringuga ja terrassi või rõduga. Majad on paigutatud nii, et päikesevalgus jõuaks võimalikult suurel määral eluruumidesse ning kõik terrassid ja rõdud oleksid suunaga päikese poole. Kortermajad asuvad Keila kesklinna ja Jõepargi piirimail, mistõttu on kortermajad elukohana sobilikud nii linliku elustiili kui looduslähedasema eluviisi nautijale. Lisandväärtust loob rongiühendus (rongijaam asub kortermajadest kõigest 1 km kaugusel), mis tagab mugava ja kiire liikumisvõimaluse nii Tallinna kui Paldiski suunal. Majad valmivad 2022.
Järve Tornid on suurlinlik maamärk Tallinna tuiksoonel. Arhitekt Martin Aunini loodud tornide kaunist ja silmatorkavat välimust toetab arendaja AS TTP kõrgetasemeline sisu – mööndusteta ehituskvaliteet, detailideni läbimõeldud planeeringud ja kaasaegsed mugavused. Järve Tornid on mõeldud mugavat linnaelu armastavale inimesele. Selles majas elades saab tunda, et linn on peo peal! Vaated on lummavad igas suunas. Üks tornidest on praeguseks juba elanikega täidetud. Teises tornis on veel saadaval vaid üksikud korterid, mis valmivad 2022. aasta jõuludeks.
Odra Allveelaeva Noblessneri jahisadama lähedale aadressile Allveelaeva 4 kerkib 2023. aasta lõpuks trendikas kortermaja. Allveelaeva kodudel on keskmisest kõrgemad laed ja põrandani ulatuvad aknad, ülemiste korruste korterite juurde kuuluvad avarad katuseterrassid. Hoone keskel on mänguväljaku ja koduaiaga hubane siseõu. Hoone autor on arhitektuuribüroo PLUSS. PLUSS arhitektidel on oluline roll Noblessneri erilises atmosfääris: nende loodud on Noblessneri välialade lahendused ja esimesed kaasaegsed eluhooned. Allveelaeva 4 maja jätkab samasuguse nauditava ja inimsõbraliku käekirjaga.
Odra arendusprojekti käigus valmivad Tallinna bussijaama läheduses põneva ajalooga kohas modernsed linnakodud. Aadressidele Lastekodu 31/1, Lastekodu 31/2 ja Odra 6 valmib kogumahus kolm B-energiaklassiga hoonet kokku 114 korteri ja 7 äripinnaga. Lastekodu 31/1 ja Odra 6 hooneosadel on kuni kuus maapealset korrust ning sisehoovis asuval Lastekodu 31/2 majal on kuni viis korrust. Parkimine on viidud maa-alusesse parklasse, et jätta hooviala turvaliselt autovabaks. Hoonete arhitektuur on modernne ja linnarütmidega sobituv. Olgugi, et asukoha poolest on hooned kesklinna südames, mõjub Odra arenduse õueala justkui roheoaas keset kiiret linnamelu. Turvalises ja haljastatud sisehoovis on mänguväljak ja erilahendustega puhkealad. Hooned valmivad 2023. aasta suvel.
12
INVESTEERING
UUS KODU • MÄRTS 2022
Kinnisvarasse investeerimise ABC Angela Blumkvist
Kinnisvara on üks valdkond, kuhu isegi investeerimiskaugemad inimesed julgevad raha panna. Tundub oluliselt lihtsam – vara käega katsuda ja silmaga näha, lihtsam mõista selle väärtust. Aga on kinnisvarasse investeerimine siis ka üks lihtsamaid ja kindlamaid kohti, kuhu raha paigutada?
K
risti Saare on Eesti üks juhtivaid investoreid, kelle portfelli kuulub ka üheksa investeerimiskinnisvara. Ta soetas oma esimese üürikorteri kuus aastat tagasi. See oli pisike 12-ruutmeetrine ühiselamutüüpi tuba Sõle tänaval. Tänaseks on ta koos kahe sõbraga üles ehitanud kolme aastaga kinnisvaraäri, kuhu kuulub üheksa peamiselt 2-toalist paneelmaja korterit ning nad on alles oma teekonna alguses. Saare sõnab, et sõltub inimese isiklikest eelistustest, kas kinnisvara kui investeering paneb silma särama või mitte. «Kinnisvara võlu seisneb peamiselt selles, et seal toimuvad asjad rahulikult. Kui börsidel võivad olla ajad tormilised ja hinnad üles-alla liikuda, siis klassikalisel kinnisvarainvesteeringul käivad asjad aeglasemalt, laekuvad igakuiselt üürid ja emotsioone on oluliselt vähem,» selgitab ta investeerimiskinnisvara võlu. Kinnisvara eelistavad investeerimisel paljud eestlased. «Erinevalt paljudest teistest investeeringutest on inimeste jaoks kinnisvara ka loogilisem – on ju igaüks elanud kas üürikorteris või ise kinnisvara ostnud, ehk mingisugune arusaam protsessist on olemas. Oskad hinnata, et kas tehingu hind võiks olla hea või kes tahaks korteris sees elada,» räägib Saare. Siiski rõhutab ta, et ükski investeering pole kindel vaatamata riskitasemele või käega katsutavusele: «Kindlus kui selline on muidugi igasuguste investeeringute puhul natukene hägune asi, mida defineerida – jah, kinnisvara võib sul olla käega katsuda, aga tulu asemel võib tekitada hoopis kulusid, seega ei pääse ka siin arvutustest ja analüüsist, samamoodi nagu teiste varade puhul.» Nii ei pääse siingi ilma baasteadmisteta ning risk on alati olemas.
Riskide maandamine on pool võitu Kui vaadata kinnisvarasse investeerimise poole, siis on oluline teada ja arvestada võimalikke kaasnevaid riske, nagu iga teise instrumendi puhul. Kinnisvara puhul rõhutab Saare peamiselt kolme: objekti olemus, üürnikud ning enda otsused. Esimese puhul on tähtis analüüsida, mis sorti objektiga on tegu ning kas see on üldse hea ost. Varjatud puudused võivad tuua kaasa suuri kulusid, mis investeerimisel kuidagi kasuks ei tule. Seda eriti siis, kui investor ise ei ole kuldsete kätega ning peab töö sisse tellima. Muidugi ei saa kinnisvara puhul üle ega ümber asukohast, välimusest ning ← Kristi Saare on tuntud investor, kellel tänaseks portfellis ka üheksa üürikinnisvara. Foto: erakogu
14
INVESTEERING
potentsiaalsetele üürnikele kaasnevatest kuludest, näiteks kommunaalkuludest. Teine kaalukas risk on üürnikud. Heade üürnikega võib kinnisvarasse investeerimine olla hoopis mugavam ettevõtmine kui probleemsete üürnike puhul. «Korralik taustakontroll ja üürniku maksevõime hindamine on väga oluline osa protsessist, et hoida ära suuri kahjusid, kas maksmata üüri, lõhutud asjade näol või hoopis stressirohkete kohtuvaidluste ja suurte väljatõstmiskulude tõttu,» hoiatab investor. Viimastel aastatel on meediasse jõudnud nii mõnigi suur lahing nn puuküürnikega või lood lõhutud varast ja kadunud üürnikest. Vältimaks hiljem suuri kulusid nii ajaliselt kui rahaliselt, tuleks alguses vajalik eeltöö üürnike otsides korralikult ära teha. Mõistagi ei saa mistahes investeeringu puhul mainimata jätta investori isiklikke otsuseid. Kinnisvara puhul saab arvesse võtta, kui hästi on valitud objekt ja üürilised, millised finantseerimistingimused on investor enda jaoks välja kaubelnud, millise üüri ja lepinguga suutnud kinnisvara välja üürida, kui hästi on kaardistatud riskid ja milline on valmisolek nende realiseerumisel. Saare soovitab õppida ise võimalikult palju kinnisvara valdkonna ja objektide kohta – vaid nii saab teha paremaid valikuid. «Kui on soov kinnisvarainvestoriks hakata, siis tuleb ikka ise saada spetsialistiks objektide valikul. Muidugi maakleritel on oma koht, ja sageli müügipoolel ka maakler on. Ostupoolel ei hakka aga keegi sinu eest remondieelarvet välja arvutama ega täpset omakapitali tootlust prognoosima. Need asjad peab investor ikka ise ära õppima.»
UUS KODU • MÄRTS 2022
Kas minust võiks saada kinnisvarainvestor? Kinnisvara tundub populaarne koht, kuhu raha paigutada. Aga kuidas teada, kas selline investeerimisvorm ka minule sobiks? Saare sõnul on kõige olulisem peeglisse vaadata ja aru saada, millist tüüpi inimene oled. Kinnisvarasse investeerimine toob kaasa pidevaid kohustusi, mis eeldab nii mõndagi iseloomuomadust. «Kinnisvara on tore investeering, aga kui sulle ei meeldi üürnikega suhelda, ning laenude võtmine tekitab stressi, siis selgelt kinnisvara ei ole sulle. Muidugi on võimalik pea kõiki osi kinnisvarahaldusest välja delegeerida – kaasata maakler, ehitusspetsialist, koristaja, aga iga töö, mille käest ära annad, võib langetada kokkuvõttes sinu tootlust ning projektijuhi rolli kannab investor ikka ise.» Ta rõhutab, et kinnisvara ei loeta passiivseks investeeringuks – sellega tuleb tegeleda, otsida objekte, suhelda üürnikega, suhelda pankadega. Kui seda ei naudi, siis ei ole investori sõnul mõtet endale liigset stressi tekitada ja leida hoopis teine instrument, kuhu oma raha paigutada.
Hakkame pihta! Kust alustada? Olles veendunud, et kogu eelnev teooria ei heiduta, vaid elavdab ning võimekus ja tahtmine on olemas, siis kust pihta hakata? «Mine hakka kortereid vaatamas käima!» julgustab Saare. «Ainult kinnisvaraportaalides kuulutuste vaatamisest ei piisa. Tuleb ise oma silmaga näha, missugune on objekt ja millised plussid-miinused. Alguses harjutamiseks olekski hea käia objektil, teha endale plusside-miinuste nimekiri ja hinnata, kas hind tundub õiglane.» Seejärel soovitab ta jälgida, kas ja kui kii-
relt objekt müüdud saab. Nii saab hea ettekujutuse, mida inimesed otsivad ning milliste puudustega ollakse nõus leppima. Kui objekt vajab remonti, on tähtis luua vajalike tööde nimekiri koos eelarvega. See aitab arvutada, kas investeering end üldse ära tasuks, ja kui, siis kui kiiresti. Esimese tehinguga Saare kiirustada ei soovita. «Enne esimese objekti ostu tasuks siiski vähemalt kümmet erinevat objekti vaatamas käia. Mõned soovitavad isegi sadat, et tekiks hea arusaam, millised korterid on raha väärt ja millised mitte.» Samal ajal, kui kinnisvaraportaalidest objekte otsida, tuleks investori soovitusel ka oma rahaasjad üle vaadata: «Kinnisvarainvesteeringud säravad siis, kui kasutada laenuraha ja selleks on vaja pangaga koostööd teha ehk neile tõestada, et oled laenuvõimeline.» See on aga protsess, mis võib alata juba ligi aasta enne esimest tehingut. «Ilmaasjata ei rõhuta kinnisvarainvestorid, et Excel on kuningas – numbrid peavad kokku jooksma,» lausub Saare. Juba enne ostu peab lisaks võimalikule ostuhinnale selge olema, kui palju kulub remondile ja sisustusele ning milline on võimalik tulevane üürihind. «Kuigi tegemist võib olla väga ilusa korteriga, ei pruugi numbrid investeerimiseks mõistlikud olla ja ainult sellele panustada, et kinnisvara pikas plaanis väärtuslikumaks muutub, ka ei saa.» Paika võiks loksutada ka oma investeerimisstrateegia ehk milliseid objekte ja üürnikke endale soovid. Kas eesmärgiks on luksuslikud suured kesklinna korterid, kuhu ootad elama kõrgepalgalisi tippspetsialiste või tahad osta väikeseid paneelmaja kortereid ülikoolide ligiduses, kuhu võtta üürnikeks
16
INVESTEERING
UUS KODU • MÄRTS 2022
ke olla kursis, mis toimub Haapsalus või Paides, ja olgugi, et hinnad tunduvad odavad, ei pruugi olla tegemist kohalike seas populaarse majaga.» Tema sõnul on ka väikelinnades oma võlu, näiteks stardikapitali hulk saab olla oluliselt väiksem kui pealinnas alustades. Samas peab arvesse võtma, et väikelinna objekti jaoks laenu võtmine võib olla pangast keerulisem. Seega on taas oluline teha head eeltööd ning olla kursis oma strateegia plusside ja miinustega.
Vigu ei tasu karta, vaid neist õppida
Kristi Saare sõnab, et vigu teevad ka kogenud investorid. Vigu ei tasu karta, vaid nendest õppida.
tudengeid? Oluline on ka see, kas ostetav üürikinnisvara võib vajada remonti või otsid oma portfelli selliseid objekte, mida saab juba järgmine päev üürile anda. «Kinnisvara võlu on selles, et kõikidele on midagi, aga samas ei jõua sa ka kõiki objekte-linnaosasid ära õppida ja läbi analüüsida, seega oleks
Foto: erakogu
vajalik leida endale sobiv fookus,» selgitab Saare. Kuigi pealinn on ahvatlev koht, kuhu kinnisvara vaadata – palju on nii kinnisvara kui üürnikke, soovitab ta pilk heita ka väikelinnade poole. Kõige olulisemaks peab Saare, et investor ise oma turgu tunneks: «Kui ise elad Tallinnas, siis on ras-
Igal investeerimisteel tuleb ette ka vigu ja möödapanekuid. Kristi Saare meenutab, et üks kõige suuremaid vigu kinnisvarainvestoritel, mida ta ise on korduvalt teinud, on ajakulu alahindamine. Kõigele kulub palju aega. «Vaatad objekti, et vaja panna mõned liistud ja veidi värvi seina ja ikka kulub nädalaid enne, kui saad kõik detailid lõpetatud,» kõneleb ta. Omaniku käes seisev üüriobjekt on aga saamata jäänud üüriraha. «Mida kallim remondikulu, seda madalam on lõpuks tootlus. Tavaline viga on ka liiga kallilt ostmine, aga see on alguses päris tavaline. Turu tunnetuse tekkimine võtab aega, samuti läbirääkimisoskuste kujunemine ning ka laenutingimused hakkavad paranema siis, kui kortereid juba rohkem käes.» Nii soovitab ta olla tagasilöökideks valmis, ent mitte lasta end nendest heidutada. Oluline on, et investor oleks võimalikest probleemidest ja takistustest teadlik juba enne nende tekkimist. Nii on ka kukkumine võimalikult valutu ning edasi saab minna juba täiendavalt saadud õppetundidega.
ELUTUBA
MÄRTS 2022 • UUS KODU
Elutoa kujundamisel ära lähtu trendidest, vaid loo see oma näo järgi Karen Schmidt toimetaja
Elutuba ja kodu üleüldse on meie varjupaik, koht, kus end laadida ja turvaliselt tunda. Üha enam on mõnusa koduse keskkonna olulisust hakatud tähtsustama pandeemia ajal ning mõistetakse, et interjöör mõjutab otseselt meie enesetunnet, tervist ja heaolu. Seega pole ime, et juba mitmendat aastaringi ning ka 2022. aastal on kujundustrendid seotud eelkõige hubasuse ja soojuse loomisega.
E Kui eelnevatel aastatel tegid interjööris võidukäiku troopilised taimed, siis sel aastal on lilled ja rohelus hästi naturaalsed ja loomulikud. Foto: Shutterstock
nne, kui asud mööbli- ja sisustuspoodidest trendikat kraami kokku krabama, mõtle läbi, milleks sul elutuba üldse vaja on, rõhutab ELKE Mööbli kodukliendi projektijuht Seili Laidmaa. Vahest oled andunud filmifänn ja soovid elutoa muuta vingeks kinosaaliks, võib-olla armastad korraldada suuri õhtusööke või veedad elutoas meelsasti aega hoopis laua-
mänge mängides. Sellest tulenevalt saab paika panna ruumi keskme ehk kõige olulisema koha ning alles siis tasub hakata selle ümber ülejäänud sisustust planeerima. «Elutoa sisustamine algab selgest visioonist,» on Aatrium Sisustuskaubamaja sisekujundaja Kristi Org veendunud ning suvaliselt ja hetkeemotsiooni ajel erinevate sisustuselementide kokku kuhjamisest head nahka kindlasti ei saa.
17
18
ELUTUBA
UUS KODU • MÄRTS 2022
2022. aasta sisustustrendid linnulennult IN ◾ Julged toonid – kui viimastel aastatel on moes olnud pastelsed toonid, siis nüüd on julgemate ja sügavamate värvide aeg. Šokolaad, karamell, kastan ja liiv! Ära pelga ka mustritega mängida, need lisavad ruumile iseloomu. ◾ Looduslähedus – interjööri lisatakse looduslikke materjale ja toone ning rohelust tuuakse tuppa ka lilledega – kui eelnevatel aastatel nägime troopiliste taimede ja suurte õite võidukäiku, siis 2022. aastal on lilled ja rohelus hästi naturaalsed ning loomulikud. Looduslähedust saab interjööri lisada ka naturaalse puiduga. ◾ Skulptuursed ümarad vormid – ümar mööbel mõjub sõbralikult, turvaliselt ja hubaselt ning seda trendi kohtab jätkuvalt nii mööblidisainis kui ka arhitektuuris. ◾ Seinakattematerjalidest teeb comeback’i krohv. ◾ Statement-vaip – suuremustriline, geomeetriline, värviküllane karakteriga põrandakate. ◾ High-tech – mugav, ergonoomiline ja multifunktsionaalne sisustus. ◾ Vintage on endiselt kuum! ◾ Kunsti kogumine – loo koju oma isiklik galerii. Ükskõik kas see on maal, foto, graafika või poster seinas – usalda ennast ning ole julge ja väljendusrikas. Eriti moes on uute tundmatute kunstike tööd. ◾ Üks tonaalsus – värvi näiteks radiaatorid või uks sama värvi nagu sein. ◾ Miksi tekstuure – sel aastal näeme aina rohkem, kuidas kujundajad panevad kokku erinevaid tekstuure: kõva-pehme, läikiv-matt, neutraalnejulge. Lihtne ja kiire viis vahelduse tekitamiseks! OUT ◾ Avatud planeering – vajame ruumi ja privaatsust ning kinnine ja eraldatud ruumiplaneering tuleb tagasi. ◾ Valged ja kreemjad interjöörid – laineid lööb värviküllasus ning valge jääb tahaplaanile. ◾ Bouclé-kangas – aitab juba küll! ◾ Kasutud aksessuaarid ◾ Kandilised diivanid – moes on kumerad ja orgaanilised vormid. Kristi Org, Aatrium Sisustuskaubamaja sisekujundaja Põrandakatetest on praegu eriti moes pehmed ja soojad villavaibad.
Loomulikult tasub elutoa kujundamisse võimalusel kaasata sisearhitekt, ent tegelikult saab inspiratsiooni ja praktilisi nippe ammutada ka sisustusajakirjadest ja internetist. Kindel on, et mida selgem on visioon, seda suurema tõenäosusega kukub elutoa sisekujundus ägedalt välja. Trendide kohta ütleb Kristi Org, et kahtlemata on need suurepärased ideede allikad, kuid kahjuks mitte püsivad. Just seetõttu tulekski elutoa kujundamisel lähtuda eelkõige enda sisetundest ja maitse-eelistustest ning kujundada ruum oma näo järgi. Kui visioon on paigas, siis tuleks alustada detailse planeerimisega – arvutada välja ruumi suurus, arvestada, milline on ruumi kuju, kui kõrged on laed ning kus asuvad aknad ja uksed. Paberil on kohe näha, kuhu mõni mööbliese kõige paremini sobib või ei sobi ning kas kõik planeeritu üldse ära mahub, selgitab Kristi Org ja soovitab alustada vähemaga ning vajadusel mööblit tasapisi juurde lisada. «Otsuste tegemisega ei tasu kiirustada – kujundamine vajab
Foto: HAY
aega ning iga mööbliese ja aksessuaar peab olema hoolikalt läbi mõeldud.»
Ihalus loodus järele Kuna pandeemia ja kodus kinni olemine on suurendanud meie soovi olla looduse keskel, peegeldub selle ihalus selgelt ka 2022. aasta sisustustrendides. Nii annabki sel aastal peamiselt tooni soojade ja looduslähedaste materjalide kasutamine, mis lisavad interjööri ehedust ja sügavust ning mõjuvad rahustavalt, räägib Kristi Org. Väga populaarsed on terrakota ja liivakarva värvid, ent võidukäiku teevad ka erinevad seenekarva toonid, nagu näiteks pehme pruun, hall ja beež. Suured värvitootjad on selle aasta värvideks valinud helge helesinise ja lillaka, mis loob koju värske ja rahuliku keskkonna. Et aga üldmulje liiga rahulikuks ja kahvatuks ei muutuks, siis näeme 2022. aastal kindlasti ka rohket mustri ja tekstuuri kasutamist, ütleb Kristi Org, sest sisekujunduses kehtib endiselt tavapärase minimalismi asemel loosung «Mida
rohkem, seda uhkem!» Tapeetide mustrid on julged ja tekstuurid tugevad ning valgete ja kreemikate toonide asemel on elutubades moes julged värvid ja katsetused. Endiselt on sisekujunduses tähtsal kohal taaskasutus ning säästlik eluviis ja disain ning tekstiilidest jätkab võidukäiku pehme ja luksuslik velvet. Põrandakatetest on praegu eriti moes villavaibad, lisab Seili Laidmaa ning ütleb, et kuigi villavaip võib alguses tunduda käe all kare, on see siiski väga hea valik – villavaip on pehme ja soe ning seal saab mõnusalt terve perega lauamänge mängida, trenni teha või niisama pikutada. Samuti annab õige vaip elutoale väga palju hubasust ja soojust juurde. Elutoa kardinad võiksid Seili Laidmaa sõnul olla sellised, mis annavad võimalikult palju päevavalgust läbi, kuid mis ei lase tänavalt tuppa näha. Parima variandi leidmiseks soovitab ta pöörduda spetsialisti poole, sest kardinad on tema arvates igati väärt investeering – kuna need võiksid nii disainilt kui ka kvaliteedilt vastu pidada aastakümneid, siis ei tasu kardinate pealt kokku hoida.
20
ELUTUBA
UUS KODU • MÄRTS 2022
6 praktilist nõuannet elutoa kujundamiseks ◾ Stiilse elutoa aluseks on ajatu mööbel – trende too sisse pigem aksessuaaridega. ◾ Pane paika pere vajadused – mida te tegelikult elutoalt ootate, mida seal kindlasti teha peab saama ning kui palju te seal aega veedate. ◾ Mõtle sisustamisel paar sammu ette – ära arvesta ainult tänaseid vajadusi, vaid proovi mõelda, millised on sinu pere soovid paari aasta pärast. ◾ Ammuta inspiratsiooni ja võimalusel võta appi sisearhitekt, kes oskab näha tervikut. ◾ Võta aega ja ära kiirusta. ◾ Mööbel on tarbeese – naudi selle kasutamist ning ära unusta, et materjale saab puhastada. Seili Laidmaa, ELKE Mööbli kodukliendi projektijuht
2022. aasta märksõnad – multifunktsionaalsus ja privaatsus Mööblitrendides pannakse praegu eriti palju rõhku mugavusele ning diivanite puhul löövad Seili Laidmaa sõnul laineid pigem kumerad ja orgaanilised vormid. Lisaks on sisustuses hitiks multifunktsionaalsus. Näiteks kodukontoris töötajate jaoks on mööblitootjad loonud väiksed konsoollauad, mis sobivad hästi arvutiga töötamiseks ning hiljem ka abi- ja meigilauaks, samuti mitmesugused riiulisüsteemid, mille sisse saab tekitada kodukontorinurga või telerialuse. Nõndasamuti multifunktsionaalsed lahendused, mis võimaldavad luua elu-
2022. aasta sisustustrendides peegeldub selgelt igatsus looduse järele ning interjööris kasutatakse palju sooje ja looduslähedasi toone. Foto: Aatrium Sisustuskaubamaja
tuppa privaatseid nurgakesi ja tsoone, kus saab vajadusel rahulikult tööd teha. Küll aga soovitab Seili Laidmaa mööbliga mitte liiale minna – kui elutoas on mööblit liiga palju, siis jääb avarust väheks ja ruum muutub rusuvaks. Mõõdukus tuleb kasuks mujalgi – näiteks kui on soov lisada elutoale särtsu, siis ei pea tuba erksa värviga üle värvima või kogu sisustust välja vahetama. Piisab, kui lisada trendikaid värve ja tekstuure üksikute esemete ja aksessuaaridega, milleks võivad olla näiteks lambanahkne tugitool või tumba, erksavärvilised või karvase tekstuuriga pad-
jad. Ka tapeediga saab tuppa isikupära ja kontrasti tuua, aga piisab, kui katta sellega üks sein. Elutoa valgustus tasub juba planeerimise etapis läbi mõelda ning arvestada võimalikult mitmekülgsete lahendustega. «Mida rohkem on elutoas erinevad meeleoluvalgusteid, seda parem,» arvab Kristi Org ning lisab, et kasutada võiks näiteks juhtmevabasid valgusteid, mida on kerge ümber paigutada ja mis loovad hubasust. Kindlasti peaks elutoas olema dimmerdatav laevalgusti ning peljata ei tasu ka kohtvalgustuse kasutamist, kui on soov valgustada kindlaid tsoone.
KÖÖK
MÄRTS 2022 • UUS KODU
Köögi puhul on kõige tähtsamad praktilisus ja funktsionaalsus ning alles siis tuleb disain Karen Schmidt toimetaja
Kaunis köök on silmale küll ilus vaadata, aga eelkõige peab see olema praktiline ja funktsionaalne ruum, kus on mõnus toimetada ning mida on lihtne korras hoida. Samuti ei soovita sisekujundajad trendide järel joosta, vaid jääda kindlaks isiklikele eelistustele ning disainis järgida ajatuid lahendusi.
N
ii nagu iga ruumi puhul, peaks ka köögi kujundamine algama põhjaliku plaani paberile panemisest, rõhutab arhitektuuribüroo Impro sisearhitekt Kristiina Voolaid. Ta lisab, et võimalusel tasuks sisekujundust planeerides nõu pidada spetsialistiga, kes juhib
tähelepanu detailidele ja kitsaskohtadele, mille peale ilmselt ise ei tulekski ning oskab soovitada leidlikke ja loovaid lahendusi. Samuti võiks enne tegutsema asumist läbi mõelda, milleks kööki üldse vaja on. → Puhta üldmulje loomiseks tasub köögis võimalikult palju asju uste taha ära peita. Arhitektuuribüroo Ace of Space disain. Foto: Terje Ugandi
21
22
KÖÖK
UUS KODU • MÄRTS 2022
10 praktilist nõuannet köögi sisustamiseks
Kui köök on elutoa osa ja ruumis on pilkupüüdvad jõulised elemendid, siis võiks köök pigem tahaplaanile jääda ja lasta särada Foto: Kaido Haagen vanavaral. Arhitektuuribüroo Impro disain.
Kui kasutad seda ainult hommikul kohvi ja võileibade tegemiseks, siis peakski ruum olema neid tegevusi toetav ning ei tasu investeerida uhkesse viimase sõna järgi sisustatud esinduskööki. Ent kui naudid sõprade võõrustamist ja kokkamine on sinu suur kirg, siis väärib ägeda köögi loomine Kristiina Voolaidi arvates küünlaid küll. Kindlasti
tuleb hoolikalt kaardistada ka oma rahalised võimalused, koonerdada köögi puhul ei tasu. Sisearhitektuuribüroo Ace of Space asutaja ja sisearhitekt Ines Käärma täiendab, et lisaks ruumi mõõtmete ning oma vajaduste ja võimaluste kaardistamisele tuleks planeerimise faasis paika panna tehnilised soovid: kui suur peaks olema
◾ Pea nõu spetsialistiga, kes oskab soovitada leidlikke ja loovaid lahendusi. ◾ Ära ole trendides kinni, tee valikuid vastavalt oma pikaajalistele eelistustele ning eelista ajatuid disainilahendusi. ◾ Ära koonerda – köögi puhul on tegu pikaajalise investeeringuga ning hea köök võiks vastu pidada aastakümneid. ◾ Vormi ja värvi puhul kehtib põhimõte «pigem vähem kui rohkem». ◾ Kui rahaliselt võimalik, siis eelista alumises frondis riiulitele sahtleid. ◾ Ära hoia kokku tehniliste lahenduste pealt, nagu näiteks sulgurid, hinged jms süsteemid. ◾ Investeeri kvaliteetsesse õhupuhastisse. ◾ Vali töötasapinna materjaliks elustiilile vastav lahendus – pole mõtet otsustada naturaalsest puidust tasapinna kasuks, kui pole aega ja energiat seda hooldada. ◾ Ära kasuta köögis liiga palju materjale, vaid suuna fookus ühele efektsemalt. Materjalide sobitamine on omaette oskus, kuid see kukub alati paremini välja, kui kasutada vähem materjale. Vali üks domineerivam ning pane sellele kõrvale mõni rahulikum. ◾ Kuna köök on funktsionaalne ja praktiline ruum, siis pole mõtet üle disainida – disain peab olema tasakaalus. Ines Käärma, sisearhitektuuribüroo Ace of Space asutaja ja sisearhitekt Kristiina Voolaid, arhitektuuribüroo Impro sisearhitekt
24
KÖÖK
külmik, kas ühe või topeltuksega, kas jäämasinat ja veinikülmikut on vaja, kui mitut ahju tarvis läheb, kas õhupuhasti peaks olema põrandast või laest äratõmbega, kui lai pliit, kas kombineeritud gaasi- ja induktsioonlahendus või tavaline, kui palju ruumi on vaja jäätmete sorteerimiseks, kas valamu juurde on plaanis panna vee filtreerimise süsteem jne. «Köögi disaini puhul on praktilisus ja funktsionaalsus kõige tähtsamad ning alles siis tuleb mõelda, kuidas sellele esteetiline vorm anda.» Trendidele mõeldes on mõlemad sisearhitektid ühel meelel, et nende järel kindlasti joosta ei tasu. Trendi eluiga on mõned aastad, ent hea köök võiks vastu pidada aastakümneid. Nii Kristiina Voolaid kui ka Ines Käärma soovitavad lähtuda eelkõige enda vajadustest ja maitsest ning ütlevad, et pigem tasub eelistada ajatuid toone ja materjale. Ka pöörastest ekstravagantsustest võiks köögi puhul hoiduda ning disainis järgida pigem konservatiivsemat ja minimalistlikumat joont, sest särtsu ja isikupära saab lisada ka väiksemate detailidega, mida on kerge muuta.
Kvaliteet, kvaliteet ja veelkord kvaliteet Üks köögi planeerimise põhimõte, mis on ajast aega olnud sama ning mis ilmselt mitte kunagi ei muutu, on nn kuldne kolmik ehk kuidas paiknevad külmik, valamu ja pliit. Tuleb välja mõelda, mida, kui palju ja kui kaua köögis tehakse ning kuidas on selle kolmnurga vahel kõige mugavam toimetada, selgitab Kristiina Voolaid ning rõhutab, et planeerimise etapis on veel oluline hinnata, kui palju asju peaks kööki mahtuma. «Mida põhjali-
UUS KODU • MÄRTS 2022
kumalt kõik läbi mõelda, seda hõlpsam on kööki ka korras hoida, sest asjade ära panemine on lihtne ja loogiline.» Kuna köök on väga intensiivse kasutusega ruum, kus on väga palju mööda kapifronte liikumist, siis tasub jälgida, et materjalid oleksid kvaliteetsed ning peaksid kõikvõimalikele kahjustustele hästi vastu. Näiteks on väga tähtis töötasapinna valik, mille puhul Ines Käärma soovitab vältida orgaanilisi looduslikke materjale, mis on poorsed ja reageerivad rasvale ning happele, samamoodi pole mõtet kööki panna naturaalsest puidust töötasapinda, kui seda ei suudeta hooldada. Õnneks on tänapäeval saada vastupidavaid ja kergesti hooldatavaid variante väga mitmesuguses hinnaklassis. Samuti julgustab ta investeerima kvaliteetsesse furnituuri, kuna kellelegi ei meeldi, kui paari aasta pärast on köögikappide uksed ära vajunud ja sahtlid logisevad. Lisaks kvaliteedile ja vastupidavusele sõltub materjalide valik Ines Käärma sõnul sellest, millist stiili taotleda ning mis rolli köök ruumis mängib ehk kas see on fookuses või pigem üritatakse tähelepanu mujale tõmmata. Praegu on enamik kortereid ja eramuid avatud planeeringuga ning avatud lahenduste puhul võiks Ines Käärma arvates mõelda, mida me kööki vaadates näeme. Ta soovitab võimalikult palju asju uste taha ära peita, sest keegi ei taha näha tööpinda, kus peal on röster, veekeedukann või mikser. Väiketehnika jaoks võiks olla eraldi kapp ning kogu köögitehnika võiks olla integreeritav, et mõni asi ei joonistuks frondist väga teravalt välja, kui see pole just
stiililiselt taotlustlik. Samuti soovitab ta mõelda moodulite, kapiuste ja sahtlipaneelide rütmile ja laiusele, sest ühelaiused paneelid loovad tasase ja rahuliku disaini. Disaini seisukohast võiks mõni köögis kasutatud materjal olla nähtav ka teistes ruumides, arvab Ines Käärma, see aitab siduda interjööri üheks tervikuks.
Praktilisus ja mugavus Rääkides veel avatud ja eraldiseisva köögi sisekujundusega seotud väljakutsetest, lisab Kristiina Voolaid, et mida rohkem on köök elutoa osa, seda rohkem peab köök ka ülejäänud interjööriga harmoneeruma. Väikese köögi puhul peaks jälgima, et lahendused oleksid võimalikult lihtsad: vähem vormi, vähem värvi, vähem detaile. Pigem üks kinnine kapp kui mitu lahtist riiulit ning kui võimalik, siis võiksid kraanikauss, pliit, ahi ja külmik olla toonide poolest kujundusse integreeritud, nimetab Kristiina Voolaid nutikaid lahendusi väikse köögi kujundamiseks. Loomulikult muudab ruumi visuaalselt suuremaks seegi, kui köök on hästi valgustatud ning kasutatakse heledaid toone. Üks kõige olulisem märksõna köögi puhul on praktilisus ning tuleb arvestada, kuidas asju kõige mugavamalt kätte saab, rõhutab Kristiina Voolaid. Tööpinna alla tasub kappide asemel paigaldada riiulid või sahtlid, sest need saab täies ulatuses lahti tõmmata, samal ajal kui kappide puhul võivad tagumistesse soppidesse paigutatud asjad unustuse hõlma vajuda. Samuti tuleb hoolikalt läbi mõelda, kuidas ülemisi kappe avatakse. Üles tõstetavad uksed võivad küll tunduda ägedad, aga kui pereliikmed on
26
KÖÖK
UUS KODU • MÄRTS 2022
Värsked 2022. aasta sisustustrendid ◾ Julgem värvi-, vormi- ja materjalikasutus. Vormidest kasutatakse rohkem ümaraid ja pehmeid nurki ning lihtsaid ja loomulikke jooni. ◾ Sel aastal on materjalitootjate valikusse lisandunud sügavaid siniseid, rohelisi ja punaseid toone, mille kõrval teevad endiselt võidukäiku ka pastelsemad noodid. ◾ Materjalidest kasutatakse kapifrontidel tihti slab-tüüp 6 mm kiviplaate, mis võimaldavad terveid vorme katta sama materjaliga (nii tööpind kui ka esipaneelid). ◾ Alati on moes ajatud materjalid, nagu näiteks naturaalne hele puit, marmor, teras või alumiinium ja monokroomsed minimalistlikud lahendused. Ines Käärma, sisearhitektuuribüroo Ace of Space asutaja ja sisearhitekt
Mida rohkem on köök elutoa osa, seda rohkem peaks köök ülejäänud interjööriga harmoneeruma. Arhitektuuribüroo Ace of Space disain. Foto: Märt Lillesiim
lühikest kasvu või peres on väikseid lapsi, siis on see lahendus väga ebapraktiline. Ja loomulikult õhupuhasti! Üks olulisemaid seadmeid köögis ning seda eriti just avatud köökelutoa puhul. Tuleb valida võimalikult suure äratõmbemahuga ning samas võimalikult vaikne seade, rõhutab Kristiina Voolaid. «Uskuge mind, kui õhupuhasti teeb nii kõva häält, et uksekella pole kuulda või omavahel normaalse häälega rääkida ei saa, olete iga kord valmis vähemalt viieka maksma, et see vaiksem oleks.»
LASTETUBA
MÄRTS 2022 • UUS KODU
Ägeda lastetoa saladus: kujunda see koos lapsega Karen Schmidt toimetaja
Lastetoas peab laps saama nii mängida, puhata kui ka õppida, seega pole selle sisustamine sugugi lihtne, eriti veel siis, kui tuba on väike või seda jagavad mitu last. Sisearhitektid soovitavad vanematel oma maitse pealesurumisega tagasi hoida ning hoopis lapsega pead kokku panna.
L
astetoa sisustamisel võiks vanem oma disainieelistustest lahti lasta ning ka lapse sisustusprotsessi kaasata, arvab HKideed asutaja ja sisekujundaja Heily Kaarna. Tema sõnul võiks last küll targalt suunata ning talle põnevaid lahendusi ette sööta, ent lubada tal enda toa kujundamisega seotud
otsused siiski ise teha. Pealegi pole ju kõige olulisem, et lastetoa kujundus ülejäänud kodu interjööriga ideaalselt harmoneeruks – lastetuba peab ikkagi olema koht, kus eelkõige lapsel on hea ja mõnus olla ning mitte vanematel. Kõige → Moodulitest koosnevaid riiuleid on lihtne ümber paigutada ja need kasvavad koos lapsega. Foto: Muuto
27
28
LASTETUBA
UUS KODU • MÄRTS 2022
tähtsam on Heily Kaarna sõnul sisustamisel arvesse võtta lapse vanust, hobisid ja huvisid ning mõelda sisustuslahendustele pikas perspektiivis. Ruumikujundus Stuudio sisearhitekt Laura Lindt lisab, et kindlasti tasub toa kujundamist alustada lapse vajaduste kaardistamisest näiteks lähima viie aasta jooksul ning esimese asjana panna paika nn kuldne kolmik ehk mõelda läbi, kus hakkab laps magama, mängima ja õppima. Plaani võiks joonistada arvutisse või visandada kasvõi ruudulisele paberile, sest siis on kohe selge, kas ruumi jagub või läheb asjade mahutamisega kitsaks. Ka Laura Lindt on seda meelt, et sisustamisel tuleb arvesse võtta lapse soove. Näiteks võiks koos lapsega internetist erinevaid sisustuspilte vaadata, minna poodi tapeeti ja värvi valima ning uurida kauplustes pakutavaid erinevaid aksessuaare. «Olge loomingulised! Pidage üheskoos nõu ja võite veel üllatuda, kui ägedad ideed lastel on.»
Ei põrsas Peppale ja liiga nunnule mööblile! Nii nagu sisekujunduse puhul üleüldse, kehtivad ka lastetoa sisustamisel põhimõtted «vähem on rohkem» ja «lihtsuses peitub võlu», räägib Laura Lindt ning soovitab ruumi asjadega mitte üle koormata. Lastetuba võiks olla hästi lihtne – ainult vajalik sisustus, eakohased mänguasjad ja läbimõeldud panipaigad. Kirjutuslaua võiks paigutada akna lähedusse ja voodi pimedamasse nurka, magamisnurgas võiks ülekaalus olla rahulikud toonid, ent mängimiseks mõeldud alal seevastu võidutseda erksad, stimuleerivad toonid ja geomeetrilised mustrid, loetleb Laura Lindt üldiseid põhimõtteid, mida toa sisustamisel järgida. Kindlasti võiks lastetoas olla mõnus pehme vaip, sest lastele meeldib põrandal mängida, ent kaunis põrandakate lisab toale ka hubasust ja aktsenti. Tore idee on värvida üks lastetoa sein või osa seinast üle tahvlivärviga, kuhu saab rahuliku südamega sodida. Lastetuba on ruum, mida tuleb vastavalt lapse vanusele muuta, nõnda tasub väga hoolikalt läbi mõelda, milline mööbel sinna valida, rõhutab Heily Kaarna ning lisab, et esialgu ehk polegi palju vaja. Riidekapi, kummuti ja riiuli võiks valida võimalikult neutraalse viimistlusega, et see sobiks tuppa ka siis, kui laps on jõudnud teismeikka või et hiljem oleks lihtne sama viimistlusega mööblit juurde osta. Voodi tuleb ühel hetkel niikuinii välja vahetada, samuti tuleb koolilapsele juurde osta kirjutuslaud, mis võiks juba olemasoleva mööbliga kokku sobida. Õnneks on tänapäeval saada nutikaid ja multifunktsionaalseid sisustuslahendusi, mis n-ö kasvavad koos lapsega või mille abil on võimalik päevasel ajal näiteks mängimiseks rohkem ruumi juurde tekitada. Kindlasti ei saa lastetoas üle ega ümber korralikust valgustusest. Lastetoas peab olema tugev üldvalgus, et laps ei rikuks silmi, koolilapsele on kindlasti tarvis laualampi õppetööde tegemiseks ning miks mitte ka voodi kohale seinalampi, räägib Heily Kaarna. Ka Laura Lindt nõustub, et lastetoa mööbel võiks olla kvaliteetne ja praktiline ning ennekõike neutraalne ja tagasihoidlik, sest isikupära ja loomingulisust saab lisada erinevate detailidega, nagu näiteks kapinupud, mänguasjad, seinakleebised ja -pildid ning tekstiilid, mida on lihtne muuta. Hea variant lastetoas on ka taaskasutatud mööbel, millele saab mõne värvikihiga täiesti uue elu anda. Vältida tasuks väga n-ö nunnut mööblit, kuna laps kasvab sellest faasist kiiresti välja, samuti eri-
↑ Privaatsete nurgakeste loomiseks saab kasutada lihtsaid Foto: Shutterstock vaheseinu või raamaturiiuleid.
Papist säilituskarbid mahutavad palju ja näevad ägedad välja. Foto: ferm LIVING
neva temaatika kasutamist. «Kui praegu meeldib lapsele põrsas Peppa, siis kahe kuu pärast fännab ta suure tõenäosusega juba kedagi teist,» tõdeb Laura Lindt ning soovitab tuba kindla suunitlusega kujundada alles siis, kui lapsel on tekkinud mõni pikaajalisem ja tõsisem huvi. Kindlasti ei tasu lastetuppa panna televiisorit. Uuringutes on leitud, et lapsed, kelle toas on televiisor, loevad vähem raamatuid, magavad halvemini, on füüsiliselt vähem aktiivsed ning saavad koolis kehvemaid hindeid, räägib Laura Lindt.
Naturaalsus ja ohutus on A&O Kui lastetuba on väga väike, siis saab avarust luua heledate värvidega, selgitab Heily Kaarna ning lisab, et seina proportsioone saab visuaalselt suuremaks muuta ka triipudega: vertikaalsed triibud muudavad ruumi kõrgemaks, horisontaalsed aga laiemaks.
Lastetoast oleks nagu torm üle käinud? Need nutikad nipid aitavad tuba kerge vaevaga korras hoida ◾ Lapse tuba tuleb sisustada praktiliselt – seal ei tohiks olla midagi üleliigset, samas peab see mahutama kõik vajaliku. Kodurahu huvides tuleks toa sisustamisel lähtuda sellestki, et ruumi oleks lapsel lihtne korras hoida, mistõttu ei saa üle ega ümber nutikatest hoiustamisvõimalustest. ◾ Toas võiks olla kõike vajalikku mahutav riiul ning ruumi targalt ärakasutamise mõttes tasub eelistada moodulriiuleid, mida saab ehitada just sellises suuruses nagu tarvis. Viimaste kasuks räägib seegi, et neid saab aja möödudes vajadusel suuremaks «kasvatada». Heaks alternatiiviks või täienduseks on madal kummut, mille saab patjade ja pehmendustega muuta mõnusaks istumisaluseks. ◾ Lastetoas on omal kohal riiulitesse ja voodi alla mahtuvad säilituskastid, karbid ning korvikesed väiksematele vidinatele. Samuti on nutikateks lahendusteks näiteks voodi külge riputatavad taskud raamatute hoidmiseks ning laua külge kinnitatavad võred, kuhu saab panna pliiatsitopse jms. ◾ Kirjutuslaua kohale on hea paigaldada väiksem riiul, kus saab käepäraselt hoiustada tihti vajaminevaid esemeid. Nii saab laua peal kasvõi pliiatsitopsi arvelt ruumi kokku hoida. Samuti tasub ära kasutada seinapinda voodi juures. Sinna paigutatud riiul asendab vajadusel öökappi, kui toas selleks ruumi napib. ◾ Kui ruum vähegi võimaldab, võiks koolilapse toas olla riidekapp, kuhu saab riided riidepuuga rippuma panna. See on hea lahendus just nooremate koolilaste puhul, kelle jaoks on riiete kokku voltimine veel keeruline. Rippuma tasub panna pea kõik riided – sealhulgas T-särgid, püksid ja kampsunid. Nii leiab laps õige riideeseme kiiresti üles ning ei pööra seda üht ja õiget särki otsides kogu sahtlit pea peale. Samuti saab ta ise riided kenasti puu peale tagasi panna. Sahtlisse ja korvidesse tasub jätta väiksemad esemed, nagu näiteks sokid ja aluspesu, mis kortsuminemist ei karda. Trenniriideid võiks hoida koos ühes korvis. Kai Tasa, ELKE Mööbli müügijuht
30
LASTETUBA
UUS KODU • MÄRTS 2022
Uued tuuled lastetoas: rohelus, värvilised aktsendid ja seinamaalingud
◾ Aasta 2022 on neutraalsete toonide aasta, aktuaalsed on ka tapeedid ja värvilised aktsendid. ◾ Fookuses on loodus, džungel, loomad ja rohelus. Eriti hästi annavad seda temaatikat edasi fototapeedid. Eelistatud on pastelsed rohelised toonid kombineerituna kuni kolme erksama värviga, lisaks valge või tasakaalustav must. ◾ Väga moes on seinamaalingud, näiteks maastikukujutised, mis tekitavad maagilise atmosfääri. Seinale võib joonistada lemmik multikakangelase, muinasjutu fragmendi või miks mitte ka hobiga seotud pildi. ◾ Veel üheks suureks trendiks on geomeetrilised kujundid ja 3D. Lastele meeldib näha ja tunnetada kolmemõõtmelisust, see loob väljakutse fantaasia ja reaalsuse vahel. Heily Kaarna, HKideed asutaja ja sisekujundaja Laura Lindt, Ruumikujundus Stuudio sisearhitekt 2022. aastal on fookuses loodus, džungel, loomad ja rohelus.
Niisamuti annavad avarust juurde läikega pinnad, näiteks kõrgläikega mööbel ning valged ukse- ja põrandaliistud. Praktilisust lisab pisikese toa puhul alati narivoodi, eriti selline, mille alumises osas on riidekapp või kirjutuslaud. On ka variante, kus kõige alumises laias sahtlis on lisavoodi, mida vajadusel saab välja tõmmata. Kui tuba jagab mitu last, siis soovitab Laura Lindt privaatsete nurgakeste loomiseks kasutada
lihtsaid vaheseinu, siinil kardinaid, raamaturiiuleid või ratastel variseinu, ent väga väikse toa puhul tasub kaaluda ka eritellimusel valmistatud mööblit, sest siis ei pea lähtuma standardmõõtudest ja saab kujundada just endale sobiva toote. Nii Laura Lindt kui ka Heily Kaarna rõhutavad, et kõik lastetoas kasutatavad materjalid peaksid olema võimalikult naturaalsed. Heaks valikuks on naturaalne või korkparkett, pabertapeet, vesialu-
Foto: Shutterstock
selised värvid, puuvillased kangad ning kõik muud loodus- ja lapsesõbralikud lahendused. Samuti ei tohi tähelepanuta jätta ohutust. Lastetoas peavad riiulid ja kapid olema kinnitatud seina külge, vaip ei tohi libiseda, pistikupesadel tuleb kasutada kaitseid, teravanurkse mööbli puhul eelistada ümaraid vorme ning tasub meeles pidada, et olenevalt vanusest võivad ka ruloode nöörid olla lapsele ohtlikud.