Tartumaa Aasta Ettevõtlus 2022

TARTU JA TARTUMAA

TARTU JA TARTUMAA ETTEVÕTLUSAUHINNAD

TARTU PARIM ETTEVÕTJA 2022

• Aasta töökohtade looja – OÜ Foxway

• Aasta ekspordi kasvataja – OÜ Foxway

• Aasta investeerija – Hanza Mechanics Tartu AS

• Kiire kasvuga väikeettevõtja – OÜ Cronimet Nordic

• Kiire kasvuga suurettevõtja – AS Rait

• Aasta ettevõtlustegu – Michelin Guide’i soovituse pälvinud restoranid Fii, Joyce, Hõlm

Tugistruktuuride parimad

• Tartumaa edendaja – AS Tartu Terminal

• Tartumaa uuendaja – OÜ Vudila Mängumaa

• Parim alustaja Tartu ärinõuandla toel – OÜ Spinman

• Tartu Teaduspargi aasta ettevõte – OÜ Lightcode Photonics

• Edukaim ettevõtja Tartu loomemajanduskeskus –OÜ Klotsivabrik

• Tartu Ülikooli parim hargettevõte – OÜ Rewild

Vaba vaimu viljad

krainat kaheksandat kuud räsiva sõja taustal tahaks mõnikord eel mise kahe aasta kohta öelda «see vana hea koroonaaeg». Sedavõrd tülgastav mõjub jõhkrast ja mista hes mõistuspäraste parameetrite kohaselt arusaamatust agressioonist tõusev eba kindluse udu. Keegi ei julge ennustada, millised on selle sõja kaas- ja järelmõjud ning kui kaua need kestavad.

Muidugi ei saa me tähtsusetuks pidada pan deemia ajal sündinud ebameeldivaid ühiskondlik ke ja ärilisi sundkäike ning ammugi mitte haigusele kaotatud elusid. Ometi peame tunnistama, et mit mes mõttes on seesugust looduslikku kutsumata külalist hõlpsam taluda kui inimlikku kurjust.

Teadmist, et siinsamas Euroopas peetakse jõhk rat sõda, milletaolisi olime hakanud loomuldasa pi dama üksnes ajalooõpikute osaks, ei saa olla lihtne taluda kellelgi. Eriti aga mitte neil, kelle kanda on kallid ja kaugele tulevikku suunatud otsused, neil, kes söandanud kanda vastutust, mis ulatub nende endi pere piirest märksa kaugemale – ettevõtjatele, tööandjatele.

Kokkuhoidmine on paratamatult praeguse aja märk, aga vähemalt samavõrd tuleb ettevõtetes panustada ühtehoidmisse, koostöövaimu. Piltlikult öeldes: et säästa raha, tuleb nüüd ruumid jaheda maks häälestada; et säästa inimesi, vajame sooje maid suhteid. Kena loosung, kas pole? Aga ole mees ja tee ära!

RANNAR RABA Tartu Postimehe peatoimetaja

Majandus on teadagi emotsioonide kunst. Ajal, mil mured, hirmud ja pahatihti ka viha domineeri vad selgesti üle positiivsete tunnete, nõuab ette võtjana hakkama saamine väga spetsiifilisi isiku omadusi. Pidada silmas arengut oludes, kus suu rem osa objektiivsetest mõjuritest surub peale taandarengut, on oskus, mida pelgalt koolitunnist, õpikutest ja inspiratsioonipäevadelt ei omanda. Julgust on vaja, aga veelgi rohkem tihedat dialoogi mõistuse ja südame vahel.

Vaadates käesolevasse ettevõtluslehte kätketud portreelugusid Tartu ja Tartumaa kõige tublimatest ettevõtetest, hakkabki silma üks läbiv omadus: orienteeritus parema tuleviku loomisele. Ringma jandus, taaskasutus, looduse säästmine, targemate masinate arendamine, tõhusamate ravivõimaluste loomine ... need ongi valdkonnad, milles edu saa vutamiseks on tarvis esmalt suurt tarkust, aga kind lasti ka empaatilist ja vastutustundlikku ellusuhtu mist – niisiis todasama kõvade ja pehmete väärtus te inspireerivat koosmõju.

Elu ei koosne kunagi ainult edulugudest, aga suures plaanis on Tartu kandi ettevõtetel läinud kõikidest raputustest hoolimata päris hästi. Olgem ausad, tunduvalt paremini, kui Eesti iseseisvuse taastamise aegu elementaarseks võinuks pidada. Mida aeg edasi, seda rohkem on näha algatusi, mi da saab oluliseks pidada suisa üleilmses mõõdus. Need on ehe näide sellest, milleks on võimeline va ba vaim, kui talle anda pisut tuge, aga ennekõike rahu, turvatunnet ja stabiilsust.

• Edukaim meditsiini ja eluteaduste valdkonna ettevõtja OÜ Icosagen Cell Factory

• Tartu rakendusliku kolledži parim koostööpartner –Talent Plastics Tartu AS

• Turismitegu – suviste veesõitude sari «Jõeretked»

• Parim noor ettevõtja Tartumaal – Kadri Haljas, OÜ Triumf Research

• Silmapaistev iduettevõte – OÜ Lightcode Photonics

• Aasta toode – Bioblocki ninasprei, AS Icosagen

MEIE JULGUS, MEIE NUTIKUS

Maailmas on keerulised ajad. Vaevu oli vaibu mas tervisekriis, kui algas sõda siinsamas lä hedal Ukrainas ja sellest tärkas meid kõiki puudutav globaalne energiakriis. 2024. aas ta Euroopa kultuuripealinna motot laenates – tegut seme pidevas ellujäämise kunstide maailmas. Tartu ja Tartumaa ettevõtted on ärevas olukorras silma paist nud julgete strateegiliste sammudega: on investeeri nud, otsinud uusi turge, olnud nutikad uute toodete ja teenuste arendamisel.

Tööstus on Tartus kõige suurem tööandja ja linna eelarvesse panustaja. Puidu-, metalli-, toidu-, plastija muu tööstuse harud peavad väga kiiresti kohane ma energiamajanduse väljakutsetega ja ümber mõ testama oma tootmisharjumusi. Ettevõtete üks suuri maid valukohti on sobiva tööjõu ja heade oskustega järelkasvu puudus. Oluline märksõna on siin praktili ne õpe, mida koos rakendusliku kolledžiga arenda des saame pisutki leevendada juba krooniliseks muutunud töökäte puudust. Head mõtted ei tohi tööjõu puuduse tõttu jääda ellu viimata.

Tartu kui ülikoolilinn on suurepärane, kust saavad kasvama hakata uuenduslikud, nutikad ja teaduspõ hised ideed. Rõõmu teeb, et Tartus ja Tartumaal te gutsevad iduettevõtted kasvatasid sel aastal rekordi liselt oma käivet ning meile lisandus uus ükssarvik, miljardi dollari väärtusega Glia. Tartus on juba neli ükssarvikut! Need ettevõtted viivad meid maailma kaardile. Oleme tõusmas iduettevõtluse keskuseks, millest annab tunnistust ka igal aastal üle maailma iduettevõtjad kokku toov Startup Day.

Tähtis on pakkuda ettevõtjatele tuge uute kon taktide ja turgude leidmisel. Tartu osales sel aastal Dubai EXPO maailmanäitusel, et tutvustada targa lin na lahendusi, suurendada meie ettevõtete ekspordi potentsiaali ja meelitada kohale investeeringuid.

Tunnustan ettevõtluse tugistruktuuride tööd loo memajanduse, mängutööstuse, kosmosetehnoloo gia, teaduspõhise ettevõtluse ja eluteaduste vald konnas ning mujal, need annavad pidevalt meie et tevõtetele kindlust ja tuge.

Tartu pakub üha enam kõneainet toidukultuuri arendamisel. Meie restoranid on jõudnud Michelini Guide’i nimekirja, kuid loorberitele puhkama ei saa jääda. Teame, millist mõju avaldavad piirkonnale nii Michelini tärnid kui ka headest emotsioonidest kan tud soovitused linna külalistelt: areneb konkurents, kasvab välisturistide hulk ja noortel kokkadel tekib huvi siduda end areneva piirkonnaga.

Kogu Lõuna-Eesti majandusliku ja sotsiaalse aren gu seisukohast on üliolulised kiired ja mugavad transpordiühendused Euroopa ja maailmaga. See sü gis tõi meile halva uudise rahvusvahelise lennuühen duse katkemise kohta. Oleme aktiivselt tegutsemas selle nimel, et lennuühendus taas ellu kutsuda.

Eesti on väike, Tartu veel väiksem, mistõttu oleme juba puhtalt ellujäämise pärast sunnitud rohkem pingutama – olema loomingulised, julged, tulvil ideid ning natuke hullud. Igasse tartlasesse on need omadused loomupäraselt programmeeritud ning anname parima, et need head ideed ka tegudeks saaks.

URMAS KLAAS Tartu linnapea

ÜLEILMSET HAARET HOIDVA FOXWAY SÜDA TUKSUB TARTUS

EILI ARULA eili.arula@postimees.ee

Kasutatud nutiseadmeid taas tav Foxway avas septembri algul Raadil uue tootmishoo ne. Järjest laienev ettevõte on viimase kolme aastaga teinud läbi meeletu käibe ja töötajate arvu kasvu. Ettevõttes on prae gu üle 600 töötaja, neist Tartus 540 ning neist omakorda üle 70 Raadil uues toot mishoones.

Ettevõtte 2021. aasta müügitulu oli li gi 131 miljonit eurot, 2022. aasta prog noositav tulu aga juba 155 miljonit eurot. Käive küünib Foxway grupil 560 miljoni euroni.

ÜLE KAHE MILJONI

Ettevõtte juhatuse esimees Agnes Makk sõnas, et kuigi Foxway kasv on olnud mehine, ei ole see tul nud lihtsasti. Rootsis asuv ema ettevõte oli peamiselt nišifir ma, mis tegeles uute seadme te teenuse ja halduse pakku misega ettevõtetele ja riigiasu tustele. Haarde laiendamine tuli kõne alla ajal, mil ühineti Eestis ettevõttega Replace. Nüüd annab Foxway aasta jooksul uue elu enam kui kahele miljonile kasutatud nutiseadmele. Agnes Makk sõnas, et üks nende edu võtmeid on lai haare – nii geograafiliselt kui ka profiililt.

Kui teised samalaadsed ettevõtted uuendavad peamiselt vaid telefone või sülearvuteid, siis Foxways saavad lisaks neile uue elu ka nutikellad, mängukon soolid, videoprojektorid ning isegi elekt ritõukerattad.

Kõige enam jõuab Foxway spetsialisti de käe alla Apple’i ja Samsungi toodan gut. Telefonimudelitest on uuendamisel kõige enam iPhone 13 Pro ja iPhone 11. Apple’ile järgnevad Androidi telefonid, millest menukaim on Samsung S22. Kui rääkida geograafiast, siis põhiturg asub Euroopas, kuid seadmeid tuuakse Foxwaysse taastamiseks ka Lähis-Idast ja Lõuna-Aafrikast.

Agnes Makk selgitas, et Foxway-sar naseid ettevõtteid leidub ilmas veel, kuid Euroopas on need tavaliselt pigem väike sed tegijad. Foxwayga samaväärset haa ret evivad firmad asuvad aga hoopis Ameerikas ja maailma kuklapoolel ehk Austraalias.

Et see tööstusharu on väga uus, peab Foxway ka oma töötajad ise koolita ma. «Teeme tihedat koostööd Tar tu kutsehariduskeskusega, meil on seal isegi üks spetsiaalne õppeaine,» sõnas ettevõtte juht.

Ta lisas, et paljudele Foxway töötajatele ongi see esimene töökoht. Suur hulk on kutsehariduskeskusest tulnud noori. Keskmine töötaja on 28-aas tane teotahteline ja õpihimuline noor.

TURG KASVAB

Foxway juht teab, et kasutatud seadmete turg kasvab järjepidevalt. Järgneval viiel aastal võib turu kasvu prognoosida kuni 12 protsenti. Agnes Makk tõi näiteks, et kasutatud seadmete ostmine on üha hoo gustumas ka riigi tasemel. Prantsusmaal on vastu võetud seadus, et riigiasutused

peavad soetama teatud hulga pruugitud seadmeid. Rootsis ja ka Taanis on riigihan getes suureks eeliseks teatud protsendi kasutatud seadmete olemasolu. «Korrali kult remonditud, hooldatud ja kontrolli tud seade võib olla uue seadmega võrd väärne, mistõttu eelistab üha enam ette võtteid ja eraisikuid kasutatud seadmeid, seda nii hinna kui ka väiksema keskkonna mõju tõttu,» rääkis Makk.

Kuigi uus tootmis- ja laohoone sai Foxwayl valmis alles hiljuti, on juba näha, et tuleb taas edasi areneda. «Juurutame uusi tehnoloogiaid, kuidas ekraane taasta da, kuidas kriime vähendada, kasutatud seadme puhulgi on oluline välimus, seega teemaks on ka arvutikorpuste üle värvimi ne,» sõnas Agnes Makk. Lisaks on Foxwayl plaan aasta-aastalt panustada tehase au tomatiseerimisse ja uute IT-lahenduste loomisse.

Kõige enam tu leb arvutitest taastada Mac booki mudeleid. Mitte et need kõige kehve mad oleks, aga neid vahetatak se kõige sage damini välja.

Põhiturg on Euroopas, kuid seadmeid tuuakse Foxwaysse taastamiseks ka Lähis-Idast ja Lõuna-Aafrikast.

ENGA S M AKK

HANZA MECHANICS

EI LOOBU INVESTEERINGUTEST

EILI ARULA eili.arula@postimees.ee

tockholmi börsil noteeritud töös tuskontsernile Hanza AB kuuluv Hanza Mechanics Tartu laieneb jõudsalt. Sel kevadel avas ettevõ te Tartu külje all uue tootmishoo ne, mille ehituseks kulus kaheksa miljonit eurot. Lisaks sellele investeerib et tevõte igal aastal seadmetesse suurusjärgus kaks miljonit eurot.

Hanza Mechanics toodab mitmesugu seid masinaid. Uues tootmishoones pan nakse kokku muu hulgas näiteks teravilja koostist mõõtvaid seadmeid, vastsündi nute vereuuringute aparatuuri, uut tüüpi turvaväravaid ning ka taaraautomaate.

Enamik toodangust viiakse Eestist väl ja. Tõsi, on ka mõningaid seadmeid, mis saadetakse otse Eesti tarbijatele, ja on ka neid, mille tellib välisriigi ettevõte, kuid need jõuavad Eestisse ringiga tagasi. Näi teks mõningad Hanza Mechanicsi tootmi ses kokku pandud taaraautomaadid on ka Eesti kauplustes ning teravilja mõõtmi seks kasutatav aparatuur on kasutusel Eestis teraviljaga tegelevates ettevõtetes.

LIGI 300 INIMEST

Hanza Mechanics Tartu tehase juht Rainer Kallas selgitas, et tehase ampluaa on väga lai ja samas pakutakse masinate komplek teerimist algusest lõpuni. See tähendab, et tellija teeb ettepaneku Hanza Mechanicsile juba toote loomisfaasis ning Vahi tööstus pargis asuvas hoones pannakse kogu ma sin algusest lõpuni kokku. Eraldi tehakse valmis isegi elektrikaablid.

Uues tootmishoones töötab ligi kolm sada inimest. Tootmine koliti Vahi töös tusparki Tartust Puiestee tänavalt. Vahi tööstuspargis tegutses juba varem ka Hanza Mechanics Tartu lehtmetalli töös tushoone. Siiski ei kolinud Hanza Mecha nics kõiki töölisi linnast Vahile. Puiestee tänaval töötab endiselt ettevõtte masin töötluse osakond.

Rainer Kallas selgitas, et lisaks tootmis hoone rajamisele investeerivad nad igal aastal seadmetesse kaks miljonit eurot. Ta sõnas, et sedasi saavad nad ettevõtet jär jest enam automatiseerida, seega saab toodangut kasvatada nii, et ei pea inim tööjõudu pidevalt juurde otsima.

Paratamatult tuleb kõigil harjuda ka uue olukorraga, kus energiahindade kasv paneb enamikku ettevõtteid tulevasi in

vesteeringuid kriitilise pilguga üle vaata ma ning suures osas ka edasi lükkama. Hanza Mechanics seda teed läinud ei ole. Rainer Kallas kinnitas, et ettevõte jätkab iga-aastast investeeringut energiahinda dest sõltumata. «Eks investeeringud ja energiakulu kasv kajastu meie lõpphin nas, seega peab meie klient energiahinna tõusu paratamatult kinni maksma.»

RUUM LAIENEMISEKS

Vastvalminud tootmishoone kõrval asub 9000-ruutmeetrine muruplats, mis osteti mõttega, et tulevikus sinnagi laieneda. Rainer Kallas sõnas, et praegu ei ole konk reetset plaani, mida ja millal platsile raja da. «Uus tehas on alles valmis saanud, see ga praegu laienemiseks vajadust ei ole,» tõdes ta.

Lisaks hoone rajamisele panustas Hanza Mechanics äsja taristu uuendamis se. Vahi tänava tootmishoone parkla juu res asub Tartu linna rattaringluse parkla. Rainer Kallas selgitas, et rattaringlus jõu dis tootmishoone juurde koostöös Tartu linna- ja vallavalitsusega, kuid parkla ra jamise kulud kattis firma ise. Ikka selleks, et töötajatel oleks võimalik soovi korral linnast ringlusrattaga tööle vändata. Kel ei ole soovi kondiauruga tööle tulla, saab sõita ka Tartu linnaliinibussiga. Ka bussi de Vahi tööstusparki käima panekuks pi das tehase juhtkond linna- ja vallavalitsu sega läbirääkimisi. «Hea on tõdeda, et omavalitsused tulid mõttega kaasa,» rää kis Kallas.

UUT MAJA KAUNISTAB

HIIGLASLIK PANNOO

Kevadel Vahi tööstuspargis avatud uue tootmishoone üht seina kaunistab hiiglaslik seinamaal ehk pannoo. 300-ruutmeetrise teose autor on tänavakunstnik Bach Babach ehk Kristjan Bachman, kes tegi töö koos kõr gema kunstikooli Pallas tudengitega. Bachman sõnas, et pakkumine tuli Hanza Mechanicsi juhtidelt ning see oli hea võima lus kaasata ka üliõpilasi. Ideekavand nägi ette Rootsi ja Eesti sidumist, põhiplaanid pani Kristjan Bachman koos Hanza juhtide ga paika, kuid detailides andsid ettevõtte juhid kunstnikule üsna vabad käed. «Sellest võimalusest tuli kohe kinni haarata, selliseid pakkumisi tuleb ikka väga harva,» sõnas Bachman.

Seina vasakpoolses osas on Rootsi lipp ning Stockholmi raekoda, paremal Tartu raekoda ja Eesti lipp. Pannoo keskel on ku jutatud Tartu ülikooli rajaja kuningas Gustav II Adolf, kes pildil sõidab Rootsist Tartu poole lainelauaga.

Seinamaalingu tegemisel lõi kaasa 14 kõrgema kunstikooli Pallas tudengit. Töö valmimiseks kulus kaks nädalat. EILI ARULA

Investeeringud ja energiakulu kasv kajastub lõpphinnas ja seega peab klient paratamatult energiahinna tõusu kinni maksma.

INVESTEERIJA – AS HANZA MECHANICS TARTU

Hanza Mechanics Tartu tehase juht Rainer Kallas näitas taaraautomaati, mis saadetakse Soome ning on varustatud lõbusa pildiga selleks, et pakendiringlus ka lastele meeldivaks muuta.

Uues tootmishoones käib töö kuningas Gustav II Adolfi valvsa pilgu all. Hiiglasliku seinamaali lõi kunstnik Bach Babach koos kunstikooli tudengitega.

NUTIKA NINASPREI ARENDUS ALGAS AMMU ENNE KOROONA TULEKUT

EILI ARULA eili.arula@ajaleht.ee

AASTA TOODE 2022 HÄÄLETUS

Tartu Postimehe lugejad vali sid Tartu ja Tartumaa 2022. aasta tooteks aktsiaseltsi Icosagen väljatöötatud ko roonaviirust tõrjuva ninasprei Bioblock. Geenitehnoloogia ettevõtte juht Mart Ustav rõhutas, et säärase toote arendus ei alanud sugugi koroonaviiruse tõttu, see oli käsil juba aastaid varem ning töö jätkub.

Ustav selgitas, et mõte oli luua vahend, mis aitaks peatada haigustekitajate jõudmist orga nismi. Kui on tegu viirustega, mis satuvad orga nismi hingamisteede kaudu, tuleb sinna tõke ette panna ehk tuleb luua vahend, mis ei la se viirusel kinnituda limaskestale. See on lühidalt öeldes Bioblocki ninasprei too tearenduse saamislugu.

LEHMADE ABIL

Bioblock põhineb veise ternespii mal. Et toodet katsetada, oli tarvis tiineid lehmi. Koostööd tehti Eesti maaülikooli Erika farmiga ning loom katseteks taotleti luba maaeluministee riumilt. Esialgu aga ei kulgenud läbirääki mised loomkatseteks nii, nagu loodetud. «Al gul nõuti meilt, et pärast kliiniliste katsete lõppu tuleb loomad hukata, aga meie jaoks oli liiga barbaarne lasta loom pärast üht kuni kolme antigeenisüsti utiliseerida,» meenutas Ustav.

Koroonaviiruse leviku hoogustudes 2020. aasta teises pooles oli aga näha, et Bioblocki abil oleks võimalik viirusega nakatumist vähen dada. Katsed veistega tulid taas päevakorrale, kuid sel korral lahendati olukord teisiti. Katse tes osalenud veised said elada pärast katsete lõppu sama kaua kui siis, kui nendega ei oleks katseid tehtud.

Kuid milles peitub ternespiima võlujõud? Professor Ustav selgitas, et vasikas sünnib ilma vähimagi immuunkaitseta: tal ei ole antikehi ega immuunrakke, et võidelda kõige kurjaga, mis teda ümbritseb. Et vasikas oleks võimeline keskkonnas elama, peab ta saama ternespiima, selle suur antikehade kontsentratsioon kaitseb vasikat laudas oleva mik rofloora eest. Kui ternespiimast eraldada antikehad, saab val mistada preparaadi, mis sobib kasutada spetsiaalsete haigus tekitajate blokeerimiseks.

Icosagenil on praegu käi mas arendus, et Bioblocki nina sprei saaks tõkestada nakatu mist ka teistesse viirushaigustesse. Ühe spreiga võiks vältida nakatumist adenoviirusega ja hoida eemal nii grippi kui ka paragrippi ehk põhilisi külmetushaiguste pe rioodil inimesi painavaid viiruseid.

Professor Ustav rõhutas, et tegemist ei ole ravimiga, vaid viirusvastase tootega, mis toimib ninaneelus limaskestade pinnal, kust saab algu

se viirusnakkuste varajane faas. Laborikatsete põhjal on Bioblocki lahus võimeline inaktiveeri ma Covid-19 tekitajat SARS-CoV-2 viirust ning toote arendusega edaspidi loodetavasti ka teisi limaskesta kaudu organismi tungivaid viiruseid.

RAVIMITOOTMISE PLAAN

Ühtlasi on Icosageni tegijatel ning professor Ustavil plaan luua ravimeid. «Teeme Icosagenis ka terapeutilisi antikehi, inimese antikehi, mis peene aerosoolina jõuavad kopsu ja sel puhul toimivad juba ravimina,» rääkis Ustav. Ta täp sustas, et Icosageni meeskond tegeleb praegu ühe antikehaga, mida ei pea süstima, vaid seda saab sisse hingata.

Ilmselt paljud lapsevanemad on väikelastel nohu ja köha ravinud aurumasina ehk inhalaa tori abil, kuhu pannakse tavaliselt hingamisteid puhastavat soolvett. Kui samasse masinasse panna soolveele lisaks antikehi sisaldav prepa raat, siis jõuab see kapillaaride kaudu verre ja on ravitoimega. Ustav selgitas, et ravimi sisse hingamine on tõhusam kui intervenoosne ehk süsti abil vaktsiini või ravimi manustamine.

Selle arenduse elluviimiseks kulub aga hulk aega ja raha. Icosagen ehitab praegu Tartu ser va tehast ravimikatsetusteks. Plaani järgi peaks see valmima tuleva aasta 30. juuniks.

31. detsembriks 2023 soovib Ustav saada Icosagenile vastavat litsentsi ravimitootmiseks ning ka ravimiameti luba. Toomisega pihta ha kata on kavas 2024. aastal.

Tartu Postimehe eestvõttel toimus aasta toote konkurss viiendat korda. Tänavu jõudis toimetuse žürii otsu se kohaselt rahvahääletusele kahek sa toodet. Veebis andis oma hääle ligi 1500 lehelugejat. Hääled jagu nesid nii:

Koroonaviirusvastane ninasprei Bioblock jõudis tu rule eelmisel aas tal ja on osutunud eestimaalaste seas populaarseks.

● Ninasprei Bioblock

● Migreventioni digitaalne peavalukliinik

● Huumi nutikeris Cliff

● Futuclass ehk virtuaalne keemiaklass

● Low Impacki tekstiilijääkidest ringluskarp

● Crystalspace’i kuukaamera

● Lightcode Photonics 3D-kaamerad isejuhtivatele sõidukitele

● Kappazeta tarkvara

kaardistamiseks

Professor Ustav rõhutab, et tegemist ei ole ravimiga, vaid viirusvastase tootega, mis toimib ninaneelus limaskestade pinnal.

RAM T U STAV

RINGMAJANDUS ON PALJU ENAMAT KUI VANAMETALLI KOGUMINE

VEIKI OJAPERV veiki.ojaperv@postimees.ee

Eesti turul 22 aastat tegutse nud vanametalli ringma janduse ettevõte Cronimet on kahe kümnendiga kas vanud palju enamaks kui pelgalt kokkuostupunkt, kuhu oma vana traktori ta gasild või vedelema jäänud autoküljeuks viia.

Ettevõttes mõeldakse laiemalt ühis konnale ja keskkonnale. Cronimet ja tema sõsarettevõtted tegelevad nüüdseks ka paberi, kile ning ehitus-, lammutus- ja tootmisjäätmete käitlusega ning inimeste harimisega ringmajanduse teemadel.

KOLM PÕHISUUNDA

Loomise ajal Eesti Metalli nime kandnud ettevõte liitus 2008. aastal Saksamaa Cro nimeti grupiga, mis toona otsis Eestist partnerit. «Meile oli liitumine positiivne, saime juurde nii turgu kui ka finantstuge. Ettevõtte juhtimine jäi Eesti juhtkonna kätte ja otsustusvabadust ei piiratud kui dagi,» rääkis firma osanik ja juhataja Eva Pedjak.

Praegu on ettevõttel seitse kogumis platsi üle Eesti. Peamine keskus asub Pal diskis, kus tegutseb teadupärast ka tähtis kaubasadam, mille kaudu vanametalli mööda maailma liigutatakse. Ettevõttel on siiani olnud kolm põhisuunda: must metall, roostevaba metall ja värvilised me tallid. Sel aastal avati uus ärisuund, nimelt uue metalli import ja müük Balti riikidesse ning Soome.

2010. aastal laienes Cronimet Lätti ja 2017. aastal Soome, kuna Eestis on vana metalliturg piiratud. «Laevu komplekteeri me mitme riigi peale kokku, kuna suuri, kuni 200-meetriseid laevu on ainult Eesti päritolu materjaliga väga keeruline täis saada,» põhjendas Pedjak.

25 000 – 40 000 tonni musta metalli kandvad laevad sõidavad edasi Türki, kus metall sulatatakse ümber enamasti ehitu sel kasutatavaks teraseks.

Roostevaba metall, mille koostisele mentide kroomi, nikli ja raua järgi on Cro nimet ka oma nime saanud, on ettevõtte üks olulisimaid tegevussuundi. Roosteva

ba metalli käitlemisel tuleb täpselt välja selgitada selle keemiline koostis. «Rooste vaba vanametall, mille välja saadame, peab vastama tehase nõutud parameetri tele, seal peab olema kindel protsent kroomi, rauda ja niklit,» rääkis Pedjak. Pä rast kontrollimist pakib ettevõte para meetritele vastavad segud laevale ning saadab Soome või Rootsi poole teele. «Sellise tegevuse järel on meie partneritel käes juba õige koostisega metallisegu, mi da saab asuda lihtsama vaevaga sulata ma.»

Cronimeti kolmas suund on värvilised metallid, näiteks vask, plii, alumiinium ja messing, mis pärinevad enamasti tööstu sest ja lammutusobjektidelt. «Seaduse ko haselt ei tohi me eraisikutelt näiteks kaab leid vastu võtta. Teatud objektide puhul peab metalli päritolu olema välja selgita tud, et vältida varastatud metalli kokku ostmist,» sõnas Pedjak. Ta lisas, et problee me varastatud metalliga on jäänud aastaaastalt aina vähemaks.

SUUREM PILT

Cronimeti juhtide suurem plaan ja unistus on olla Eesti ringmajanduse lipulaev, mis ei piirdu ainult metalli käitlemisega. Juba praegu tegeletakse sõsarettevõtete kaudu ka vanapaberi ja kile ning ehitus-, lammu tus- ja tootmisjäätmete taaskäitlusega. «Oleme praegu laiendamas ettevõtet, mis tegeleb algusest lõpuni ehitus-, lammu tus- ja tootmisjäätmetega – alates vana hoone lammutamisest kuni võimalikult

METALLIST JA PUNASEKS

Metalli taaskasutuse kohta on alati või malik leida piltlikke ja põnevaid näiteid:

• Ühe tavalise alumiiniumpurgi taas käitlusse suunamine hoiab energiat kokku mahus, mis võrdub umbes kolme tunni telerivaatamisega.

• Cronimeti poolt eelmisel aastal taaskasutusse suunatud 650 000 tonnist vanametallist piisaks um bes 90 Eiffeli torni ehitamiseks.

paljude seal sisalduvate materjalide taas käitlusse suunamiseni,» kirjeldas Pedjak ettevõtte uut arenguetappi.

Pedjaku sõnul on peamine probleem ringmajanduses materjalide rohkus ja vä gagi erinevad käitlemisvajadused. «Paber ühte ettevõttesse, metall teise, kile kol mandasse... Kui on aga üks koht, kuhu oma jäätmetega tulla, siis on ka suurem tõenäosus, et võimalikult palju materjale jõuab taaskasutusse,» rääkis ta.

Viimastel aastatel on Cronimet sead nud missiooniks ringmajanduse tutvusta mise, sealhulgas koostöö koolidega, et pealekasvavat põlvkonda harida. Taaska sutus muutub järjest tähtsamaks. On oluli ne, et lapsed teaks, kuidas ringmajandus toimib ning mida saavad nemad ära teha, et maailm oleks puhtam paik.

Cronimeti juhtide suurem plaan ja unistus on olla Eesti ringmajanduse lipulaev, mis ei piirdu ainult metalli käitlemisega.

KIIRE KASVUGA ETTEVÕTE – OÜ CRONIMET NORDIC

Cronimeti juht Eva Pedjak märgib, et ringmajanduse ga tegelevas ette võttes on üks täht saimaid tegevusi materjalide sortimine.

Praegu on ettevõttel seitse kogumis platsi üle Eesti, neist suurim Paldiskis.

METS

OÜ

BILDER OÜ 31 380 242

GOBUS AS 30 254 528

HENKEL BALTI OÜ 28 443 574

20. EMBACH EHITUS OÜ 27 820 574

21. AASTA AUTO AS 27 110 530

TARMETEC OÜ 26 882 958

23. EHITUSFIRMA RAND JA TUULBERG AS 25 813 731

MAAG GRUPP AS 25 144 000

EVIKO AS 23 408 454

26. AUTOSPIRIT TARTU OÜ 21 821 430

27. TREF AS 20 796 444

28. NASON DAVIS EESTI OÜ 20 671 621

29. TMB ELEMENT OÜ 18 809 665

30. SALVEST AS 18 318 316

31. METAAN AS 17 982 784

32. TIKSOJA PUIDUGRUPP AS 17 363 474

33. TORM METALL OÜ 17 310 374 34. EUROOPA TRANSPORDI OÜ 17 011 772 35. INMEDIAS RES OÜ 16 286 627

36. DATA PRINT OÜ 16 239 026

37. TRUCK TRADING ESTONIA OÜ 15 611 337 38. KRC EHITUS OÜ 15 259 742 39. IRISCORP TRANSPORT OÜ 15 218 057 40. TARTU EHITUS AS 14 469 623 41. TARTU UUSAPTEEK OÜ 14 402 520 42. AQUA MARINA AS 13 150 601 43. BALT-HELLIN AS 12 925 547 44. TEVO KAUP AS 12 543 418 45. TARTU VEEVÄRK AS 12 108 386 46. FORESTEX TARTU OÜ 11 445 077 47. VALLIKRAAVI KINNISVARA AS 11 397 545 48. EESTI METSAMEISTER OÜ 11 339 777 49. ORDI OÜ 11 338 203 50. SAVEKATE OÜ 11 251 620

KODUMAJA AS 41 529 000

ESTIKO-PLASTAR AS 39 373 661

PLAYTECH ESTONIA OÜ 39 146 017

TATOLI AS 38 999 500

A&P METS AS 37 886 977

NÕO LIHATÖÖSTUS OÜ 37 379 000

EHITUSTRUST AS 34 923 785

VARA SAEVESKI OÜ 34 673 912

ESTOVER PIIMATÖÖSTUS OÜ 32 810 054

KARL BILDER OÜ 31 380 242

GOBUS AS 30 254 528

HENKEL BALTI OÜ 28 443 574

EMBACH EHITUS OÜ 27 820 574

AASTA AUTO AS 27 110 530

TARMETEC OÜ 26 882 958

RESPO HAAGISED AS 26 736 212

EHITUSFIRMA RAND JA TUULBERG AS 25 813 731

36. MAAG GRUPP AS 25 144 000

EVIKO AS 23 408 454

AUTOSPIRIT TARTU OÜ 21 821 430

BALTYRE EESTI AS 21 195 431

TREF AS 20 796 444

NASON DAVIS EESTI OÜ 20 671 621

PIIMALAEV TULUNDUSÜHISTU 19 024 766

TMB ELEMENT OÜ 18 809 665

SALVEST AS 18 318 316

LIISTUVABRIK OÜ 18 128 359

METAAN AS 17 982 784

TIKSOJA PUIDUGRUPP AS 17 363 474

TORM METALL OÜ 17 310 374

EUROOPA TRANSPORDI OÜ 17 011 772

ADDINOL LUBE OIL OÜ 16 780 949

Kohalik ettevõte ja kohalik pank näevad ka kriisides võimalusi

kaasata ka KredExi tööstuslaen, see sobis kõigile osapooltele,“ lisas Mängli.

Ka Kiigemägi kiidab panga lahenduste le orienteeritud lähenemist. „Olime juba varem saanud Coop Pangast liisingu oma kahveltõstukile ja tüübelmasinale, meie koostöö on sujunud väga hästi. Täidame iga päev ka rahvusvahelisi tellimusi, kuid kohaliku ettevõttena oleme alati eelista nud just kodumaiseid finantspartnereid. Nii jäävad meie ja ka meie partnerite tulud kohalikku majandust toetama,“ sõnas Kii gemägi.

Velma Mööbel toodab uues tehases kaas aegsete seadmetega mööbli erilahendusi äri- ja eraklientidele. Toodang müüakse nii Eesti kui ka Euroopa Liidu ja USA turule. Vel ma tuntuimad suurkliendid on Cleveron, Selver ja Embach Ehitus, kellest viimane ehitas valmis ka Velma tootmishoone.

langetada ning oma jätkusuutlikkus kindlustada. Velma Mööbli juhtimist ise loomustab kaalutletud mõtlemine ja stra teegiline vaade tulevikku. See on aidanud neil erinevaid majandustsükleid edukalt ületada juba mitukümmend aastat,“ rääkis Velma Mööbli ärikliendihaldur Merit Mängli.

„Olles iga päev erinevate ettevõtjatega ot seses suhtluses saan neile lubada, et Coop Pank on nende jaoks olemas nii headel kui ka keerulistel aegadel,“ sõnas Mängli, ja jätkas: „Või nagu me pangas omavahel üt leme: sadagu vihma või paistku päike, oma klientidele me selga ei keera, sest nii hästi, kui läheb Eesti ettevõtetel, läheb ka meil ja Eesti majandusel tervikuna.“

Kodumaises Coop Pangas on ärikliendile olemas kõik vajalik

30 aastat tagasi oli noortel tisleritel Vel jol ja Matil mööblipaigaldamisega nii palju tööd, et teisiti enam ei saanud, kui tuli asutada firma. Selle nimi Velma kombineeriti asutajate eesnimedest. Nüüdseks on ettevõttest kasvanud suu rim eritellimusel mööblitootja Tartus.

Velma mööbel on hinnatud tänu oma kvaliteedile ja kohalikule päritolule. „Kõik meie ettevõtte osanikud on eestlased ning kogu Velma toodang valmib samuti siin samas Eestis. Firma kuulub kuuele eraisi kule, kes kõik ettevõttes töötavad,“ rääkis selle asutaja ja tegevjuht Veljo Kiigemägi.

Kiigemägi on üles kasvanud Lääne-Viru maal väikeses kogukonnas Rakkes, ta on terve elu sporti armastanud. Nüüdki sõidab ta oma Ülenurme kodust igal hommikul 15 kilomeetrit rattaga Vahi tööstusparki, kus asub Velma Mööbel OÜ tootmishoo ne. „30 kilomeetrit päevas rattaga sõita on väga mõnus ja tervist kosutav. See annab aega omi mõtteid mõelda, kuid pakub võimalusi ka sotsiaalsuseks. Rattasadulas kohtan ikka ja jälle samal ajal samas kohas inimesi, kellega ma kunagi midagi rääki nud ei ole, kuid kellega alati tervitame. See tekitab mõnusa sooja tunde, kuulu me ühte kogukonda,“ rääkis Kiigemägi.

Uued ruumid tõstavad efektiivsust

Vahi tööstuspargi mööblitehas, kus Kiige mägi iga päev tootmist ja ettevõtet juhib, valmis 2020. aasta märtsis. Uues hoones on kasutusel nüüdisaegsed ja energiasääst likud lahendused. „Rakendame venti latsioonisüsteemis suure kasuteguriga sagedusmuunduritega kontrollitavaid ventilaatoreid ning juhime aspiratsiooni süsteemi äratõmmet automaatsiibritega.

Kõik see annab suure kokkuhoiu elektri energia tarbimisel,“ rääkis ettevõtte juht.

Ta lisas, et varem asus nende tootmi ne kolmes kohas Tartu linnas, kuid nüüd mahub kogu tootmine ja ettevõtte kon tor ühe katuse alla. „See on tõstnud olu liselt meie efektiivsust ja suurendanud ka meeskonnatunnet,“ kiitis Kiigemägi.

Uue, umbes 2600-ruutmeetrise netopinna ga hoone rajamist rahastasid Velma Möö bel OÜ ja kodumaine Coop Pank. Coop Pangas on Velma Mööbli personaalne ärikliendihaldur Merit Mängli, kes on sa muti uut hoonet mitmel korral külastanud. „Seda on lausa imeline vaadata, millises heas sünergias ja koostöös selles tehases mööbli tootmine käib,“ rääkis ta.

Velma Mööblis töötab enam kui poolsada inimest ja nende seas on ka vähendatud töövõimega töötajaid. „Mõnikord nõuab see meilt ka lisapingutust: vähendatud töövõimega töötajate tööpäevad on lühe mad ja neil kipub ka haiguspäevi rohkem olema. Kuid meil on hea meel, et saame pakkuda tööd inimestele, kes seda teha tahavad ning oleme omalt poolt püüd nud anda parima, et siin oleks kõigil võrd selt head võimalused,“ rääkis Kiigemägi.

Hea koostöö viib tulemusteni

Haldur Mängli tõi välja, et Kiigemägi on väga südamlik inimene ja tema ettevõt te maksekäitumine on väga eeskujulik ja korrektne. „See on väga tähtis, et ettevõtja räägiks meile oma ärist nii nagu see tege likult on, sest nii saame pangana alati ka tulemuslikke lahendusi pakkuda. Näiteks Velma laenu puhul leidsime, et omafinant seeringu vähendamiseks oleks mõistlik

Kõigil huvilistel on võimalik Velma mööbli ga vahetult tutvuda Tartus Raatuse 18 asu vas salongis. Ettevõtte personali kuuluvad nii loomingulised projektijuhid, disainerid kui ka sisekujundajad, kes kõik aitavad kliendi ideedel ja soovidel teoks saada.

Kriisid pakuvad võimalusi

Kui 2020. aastal alanud tervisekriis andis suurima löögi eelkõige toitlustus- ja ma jutusettevõtetele, siis tegelikult puudutas see veel väga paljusid teisigi. Ka Kiigemä gi tunnistab, et see aeg ei olnud ettevõt tele kerge. „Kui lähemates riikides on meil kohapeal mööblipaigaldajad olemas, siis kaugemates sihtkohtades mitte. Esmased liikumispiirangud tervisekriisi alguses pa nid mitmed meie projektid korraks pausi le. Sellele järgnesid Ukraina sõjast tingitud toorme tarneraskused. Mõistsime kiires ti, et peame edasi toimetamiseks endale korraliku laovaru tekitama ja see meil ka õnnestus. Osaliselt aitas seda tekitada ka Coop Pangast saadud arvelduskrediit.“

Nüüd on tootmishoone juurde valmimas vedelgaasi mahuti. Vedelgaasi plaanib ettevõte kütmiseks kasutada juhul, kui praegu sooja andva maagaasi tarne peaks katkema või selle hind ebamõistlikult kal linema. „Selles mahutis on piisav kogus vedelgaasi, et saaksime sellega vähemalt kuu aega hakkama,“ sõnas mööblitootja. Järgmiseks soovib Kiigemägi tootmise juurde rajada spetsiaalse katlamaja, kus saaks tootmisjäägid kalli utiliseerimise asemel ise energiaks muundada. Projek teerimisfaasis on ka päikesepark, millest tehas võiks tulevikus elektrienergiat saada.

„Sellised kiired muutused turul mõ jutavad praktiliselt kõiki. Ent kui meie kohalikel ettevõtetel on kogenud ja kompetentsed juhid, siis suudetakse ka keerulistel aegadel õigeid otsuseid

• Ärikliendid arveldavad Coop Panga Äripaketis tasuta, teenivad arvelduskonto jäägilt Eesti kõrgeimat intressi ning kasutavad paindlikke finantseerimislahendusi.

• Coop Panga Äripaketis on Euroopa maksed, pangalingi maksete vastuvõtmine ja deebetkaart tasuta ning puudub paketitasu.

• Ettevõtte rahaliste vahendite kasumlikumaks hoiustamiseks maksab Coop Pank turu parimat intressi arvelduskonto jäägile, mis on kuni 0,15% aastas.

• Äriklientide tähtajalisele hoiusele maksab Coop Pank võrreldes suuremate pankadega kõrgemat hoiuse intressi, milleks on kuni 2%.

• Coop Panga ärikliendil on võimalik kõigis Coopi kaupluste kassades üle Eesti kanda oma pangaarvele ilma teenustasuta kuni 4000 eurot kuus ja kokku kuni 10 000 eurot kuus.

• Finantseerimistoodetest pakub Coop Pank äriklientidele arvelduskrediiti, liisingut, investeerimislaenu, käibekapitalilaenu, garantiid, faktooringut, hooajaliste tööde laenu, korteriühistulaenu.

• Coop Pangas on igal ärikliendil personaalne ärikliendihaldur, kes annab nõu ja on alati olemas igas Eestimaa nurgas. Isiklik haldur on nii suurtel kui ka alles alustavatel ettevõtetel.

Velma Mööbel juht Veljo Kiigemägi kiidab koostööd Coop Pangaga.

Foto: Kristjan Teedema, Postimees

VÄIKESEST SAEKAATRIST ON SAANUD MAAILMATASEMEL TEERAJAJA

VEIKI OJAPERV veiki.ojaperv@postimees.ee

Eestis on puidutööstusel ala ti suur roll olnud ning seda kinnitab fakt, et praegu on just Eesti suurim puitmaja de eksportija kogu Euroo pas. Puidutööstus ja selle ga seotud valdkonnad, näiteks transport ja logistika, hõlmavad umbes kümme protsenti kogu tööealisest elanikkonnast meie riigis.

Raitwood, mis varustab suurt osa Eesti puitmajade tootjaid ja ehitusturgu sise- ja välisvoodrilaudade ja konstruktsioonipui duga, on nüüdseks tegutsenud üle 30 aas ta. Selle ajaga on kunagisest väikesest sovhoosi saekaatrist välja kasvanud tipp tasemel tehnoloogiaga tööstusettevõte, mille tooted jõuavad ligi 40 riiki üle kogu ilma. Aina suurem osa toodangust on tööstuslikult viimistletud ja paigaldusval mis.

PUIDU VÄÄRTUS

Eesti asub maakera 59. laiuskraadil, mis loob peaaegu ideaalsed tingimused kuus kede kasvuks. Samal ajal muutub puitma terjali väärindamine üha rohelisemalt mõtlevas maailmas aina tähtsamaks. Tea tavasti seob puitmaterjal endasse elutsük li jooksul suure hulga süsinikku ning pui du töötlemine võrreldes muu töötleva tööstusega, näiteks metallitööstusega, ku lutab energiat marginaalselt. «Usun siiralt, et meie ettevõtte tegevus jätab meie las tele puhtama maailma,» kõneles eelöeldu taustal Raitwoodi juhatuse esimees Ivar Dembovski.

Vähim võimalik ökoloogiline jalajälg on Dembovski sõnul Raitwoodi üks põhili si väärtusi. «Mõned aastad tagasi tellisime uuringu, mis näitas, et meie territooriumil vabaneb ühe kuupmeetri toodangu kohta 1,5 kilogrammi süsihappegaasi. Sama ko guse toodangu sisse on süsihappegaasi seotud aga 750 kilogrammi,» märkis juha tuse esimees. Samas nentis ta, et puidu transportimisel vabaneb heitgaase märk

sa rohkem kui tootmisel. «See on koht, kus nii riigid kui ettevõtted peaks rohkem mõtlema selle peale, kuidas väärtustada kohalikku puitu. Kaugelt imporditud ma terjal tähendab märgatavalt suuremat ökoloogilist jalajälge.»

Kui tavapäraselt peetakse pui dust ehitiste puhul silmas elu maju ja väiksemaid hoo neid, siis Raitwood tões tab vastupidist. «Nüü disaegse inseneeria abil on võimalik raja da väga võimsaid ja vastupidavaid puit konstruktsioone näiteks tööstushoo nete ehitamiseks,» jätkas Dembovski. «Sarnased lahendu sed on meie ettevõttes ka laialdaselt kasutusel. Juba sajandivahetusest alates on kõik meie tootmis hooned ehitatud liimpuidust kan dekonstruktsioonidele, mis näitab veen valt puidu võimalusi praktikas.»

Selleks, et voodri- ja profiillaudade tööstuses maailma tipptegijate hulka kuu

luda, tuleb piltlikult öeldes juuksekarv lõhki ajada – teisisõnu, mõõte- ja lõikeriis tad peavad olema ülimalt täpsed. Teha sest läbi käivad toorikud läbivad auto maatselt töötava liini peal mitu katset, mille käigus mõõdetakse puidu niiskust, tugevust, kuju ja muid ehituseks va jalikke parameetreid. Puidu tugevustest käib Raitwoodis lasermõõte seadme abil murdosa sekundi jooksul: vas tav seade koputab vastu lauda ning la serikiir mõõdab materjali võnkesa gedust. Kui para meetrid vastavad normidele, lööb järgmine masin ma terjalile asjakohase templi. Sobimatu toorik sorteeritakse eraldi liinile ja leiab teise kasutuse. Laudade profileerimiseks mõeldud lõiketerasid teritatakse, vaheta takse ja mõõdetakse pidevalt. «See prot sess, kuidas tootmist pidevalt efektiivselt töös hoida ning samal ajal täpsust hoida,

on meie pikaajalise kogemuse ja pideva õppimise vili,» kirjeldas Ivar Dembovski. «Paljud meil kasutatavad seadmed on spetsiaalselt meie soovide järgi loodud. Oleme mõõtmisse ja täpsusesse investee rinud väga palju aega ja raha ning see on meile ka pikemas perspektiivis edu too nud.»

157 TÖÖTAJAT

Raitwoodi kõige moodsam tootmisliin Tartu lähedal valmis 2018. aastal ning töö tab peaaegu täielikult automaatselt. «2016. aastal saavutas meie eelmine toot misliin oma võimekuse lae ja hakkasime otsima laienemisvõimalusi,» meenutas Dembovski. Nüüd on ettevõte käivitamas uut puiduviimistlusliini.

Firmal on kolm suurt müügiterminali: kaks Tallinnas ja üks Tartu külje all, otse tootmise juures. Nendes drive-in-puidu poodides on mitmekesine valik materjale laos kohe olemas ning müügikonsultan did aitavad ehitusklientidel leida sobiva lahenduse.

Praegu töötab Raitwoodis 157 töötajat ning üle poole toorainest tuleb Eestist. Ülejäänud puit tarnitakse Lätist, Soomest ja Rootsist. «Venemaa poolt Ukrainas al gatatud sõja tõttu ei ole alates aprilli al gusest meile Venemaalt ega Valgevenest enam mitte ühtegi pulka tulnud, kuid tooraine asendamine on olnud paras väl jakutse. Samal ajal on suur segadus ka Eesti metsaga: puidutööstuses ei teata, mis meie toorainest üldse saada võib,» kirjeldas ettevõtte juht praeguse äreva aja omapära.

Raitwood varustab oma toodanguga suurt osa Eesti puitmajade tootjaid ja ehi tussektorit ning teenindab ka erakliente. Ligi pool ettevõtte toodangust jääb Eesti turule, ülejäänu saadetakse kõikidesse teistesse maailma osadesse. «Ei ole mand rit, kuhu meie tooteid ei jõua, kui lõuna poolus välja arvata,» lausus Dembovski põhjapanevalt.

Sõja tõttu ei ole alates aprilli algusest Venemaalt ega Valgevenest tulnud enam ühtegi pulka toorainet.

Ivar Dembovski näitab masinat, mis ükshaaval kontrollib kõikide laudade omadusi alates niiskuse si saldusest ja lõpe tades kõveruse ning muude ehi tuslike omadus tega.

Kuigi tehase töö on suuremalt jaolt autonoom ne, peab ope raator masinate tööd siiski jälgi ma ja tehase tööl silma peal hoidma.

PALJUD ETTEVÕTJAD JÄTAVAD ENERGIASÄÄSTU VÕIMALUSED KASUTAMATA

Kõrged energiahinnad on pannud ettevõtjaid mõtlema kokkuhoiu võimalustele. Turul on mitmeid uusi ja kiiresti ära tasuvaid tõhusama energiakasutuse võimalusi, mida ettevõtted üle Eesti võiksid senisest märksa laiemalt kasutusele võtta.

kontekstis ei ole võimalik oodata uuen duste ellu viimiseks paremat aega. „Kuhu täpselt kellelgi investeerida tasub, kellel omatarbeks elektri tootmi sesse, kellel kütte- või ventilatsioo nikulude alandamisse või mujale, on juba personaalne ja sõltub toote või teenuse iseloomust.“

Arak jagab energiakasutuse uuen dused kolmeks: tootmistehnoloo gilisteks, primaarenergeetilisteks ja hoonetega seonduvaks. Tema sõnul on tootmistehnoloogiaga seotud prot sessides üldjoontes lihtsaid ja kiireid kokkuhoiukohti vähe, kuna valdavalt töötavad masinad niigi siis, kui vaja. Tarvitatava energia küsimused on kriisi saabudes paljude ettevõtete jaoks teravalt esile tõusnud. Selles osas as tutakse ka lihtsamaid ja keerulisemaid samme, näiteks vahetatakse elektripa ketti või minnakse gaasilt üle muudele küttelahendustele. „Kõik, mis aga puu dutab hoonet ja selle tehnosüsteeme, on säästmise mõttes võrdlemisi lihtne lahendada juhul, kui ei ole vaja hakata uuendama ehituskonstruktsioone.“

Ettevõtted vaatavad üha rohkem salvestusjaamade poole

Mikk Saar, tõhusaid energialahendusi pakkuva Energiapartner OÜ juhatuse liige

Pikaajaliselt soodsamalt ja keskkon nahoidlikumalt majandamiseks tuleb tegeleda energia kokkuhoidu andvate tegevustega, investeeringutega hoo nete, seadmete ja transpordivahendite energiatõhususse, energia tootmisega päikesepaneelidega ning energiasal vestuslahendustega.

Tootmise puhul on täna kõige kii rem võimalus rajada hoone katusele, seintele või maapinnale hoone kõrval päikeseelektrijaam.

Kui mainida uuenduslikke energialahendusi, mõtlevad paljud vaid päikesepaneelidele katusel. Lähemal uurimi sel aga on ettevõtetele mitmeid võimalusi energia sääs tuks, tootmiseks ja salvestamiseks. Ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtted võiksid luubi alla võtta oma valgus tuse, ventilatsiooni, soojustuse ja mõelda ka automaatika peale, mis vastavalt vajadusele neid süsteeme juhiksid. Lisandunud on ka võimalusi keskkonnasäästlike investee ringute rahastamiseks, nagu näiteks LHV panga pakutav roheline investeerimislaen.

Energia- ja ressursitõhususe täislahendusi pakkuva DeltaE inseneribüroo juhatuse liikme Marti Araku sõnul ongi kõige tasuvamad valdkonnad energia kokkuhoiuks valgustuspaigaldiste renoveerimine, küte-ventilat sioon-jahutus-süsteemide uuendamine ja hooneauto maatika väljaehitamine. Suurim efekt uutest tehnoloogia test tuleb juhul, kui läheneda strateegiliselt. Süsteemid on omavahel seotud. „Tihtipeale võib nimetatud vald kondadest tulla 80 protsenti energiakuludest,“ ütleb Arak. „Suurim märksõna on süsteemide vajaduspõhine juhtimine. Pole vaja 23-kraadist õhutemperatuuri või täisvõimsusel ventilatsiooni, kui ruumis kedagi ei viibi. Valgustuspaigaldiste puhul aitab automaatika kuni 90 protsenti kokku hoida,“ tõi Arak näite.

Tasub ära mõne aastaga

Vahel muretsevad ettevõtjad, et energiatõhususse in vesteerimine ei tasu end ära. Selle arvamuse lükkab Arak ümber. Kuigi palju sõltub konkreetsest objektist, annab ta üldised rusikareeglid uuenduste tasuvuse hindamiseks: valgustuse uuendus tasub end ära kolme kuni viie aastaga, automaatika ja kütte-ventilatsiooni-jahutuse-süsteemide renoveerimine kahe kuni nelja aastaga, suruõhusüsteemi de tasuvusaeg on alla pooleteise aasta, päikeseenergiala hendustel olenedes elektrihinnast 6–14 aastat.

tehnosüsteemidega seonduvad investee ringud. Me räägime raha tootlusest üle 20 protsendi ja olukorrast, et paranevad nii haldussuutlikkus, sisekliima, pikeneb süsteemide eluiga, tõuseb töötajate motivatsioon. Positiivset on selles oluliselt rohkem kui esmapilgul paistab,“ räägib Arak, kelle ettevõte aitab energiakulu alla viia ja seda seal hoida.

LHV ettevõtete finantseerimise osakonna juhi Marko Kiisa sõnul tuleks ettevõtetel kõikjal Eestis oma energialahenduste uuendamine käsile võtta kohe, kuna pa rim aeg selleks oli kahjuks isegi mitte eile, vaid üleeile. Kuid millest alustada?

„Näiteks tootmisettevõttena alustaksin kiiresti kogupildi saamisest: telliksin põh jaliku auditi. Mis on kokkuhoiu saavuta mise kohad, mis on asendamise kohad, kuhu ja kui palju tuleks investeerida kokkuhoiu saavutamiseks või näiteks oma tarbeks elektri tootmiseks, kui kiiresti see ära tasub,“ loetleb Marko Kiisa. Ta on kin del, et ettevõtted avastaksid nii tegemata investeeringuid, mille tasuvusaeg oleks vaid mõni aasta, aga mis tooksid enam kui 50 protsenti säästu ja sellega konku rentsieelise.

Võimalusi on palju

Kiisa sõnul on käimasolev energiakriis teinud lõplikult nähtavaks ja selgeks meie ühiskonna elektrisõltuvuse. Selles

Arvatavasti on energiakasutuse peale tänaseks juba kõik ettevõtted mõel nud, aga muudatusteni ei jõua inse neribüroo esindaja hinnangul kahjuks pooledki. Araku sõnul on põhiline põhjus puudulik investeerimisvõime kus. Lisaks sellele valmistab ettevõtja tele takistusi ka teadmiste ja oskuste puudumine ning ajapuudus. „Innustan kahtlemata tegutsema, vaid nii saavu tab tulemusi!

Parem hilja kui mitte kunagi, sest head ajad energia hindades ekspertide sõnul tagasi ei tule,“ ütleb Arak.

Marko Kiisa julgustab ettevõtjaid mõtlema kaugemale ette kui üks-kaks aastat. „Praegu on sõnum ettevõtjatele väga lihtne: ehkki ajad on keerulised, soodustab LHV pank investeeringuid elektri tootmisse, salvesta misse ja energia kokku hoidu igati. Ettevõtetele on meil selleks puhuks olemas LHV roheline investeerimislaen, mille võima lustega tasub kindlasti tutvu da,“ ütleb Kiisa. Õnneks on viimasel ajal huvi selliste lae nude vastu ettevõtete hulgas kasvanud.

Kui varasematel aastatel olid ettevõ tete juurde rajatavad päikesejaamad pigem kaheksa- kuni kümneaastase tasuvusajaga, siis nüüd jäävad eelda tavad tasuvused alla viie aasta. Arvuta sime hiljuti, et üks juulis töösse läinud suurem kahepoolselt tootvate päi kesepaneelidega päikeseelektrijaam teenis pelgalt augustikuu väga kõrge te börsihindadega tagasi ligi kümme protsenti investeeringust. Vähemalt lähiaastatel pole näha, et taastuksid kunagised madalad elektrienergia hinnad. Lisaks on näha ka võrgutasude kasvu.

Täiendav võimalus, mis aitab suu rendada päikeseenergia omatarvet ja kasutada kõikuvaid energiahindu enda kasuks, on energia salvestami ne akudesse. Seoses tunnihindade volatiilsusega, võrgusuunalise toot misvõimsuse piiratusega, aga ka uute salvestuse suunaliste võrguteenustega on salvestuslahenduste osas märgata olulist kasvu. Täna rajatakse suuremaid akusalvestusjaamu eelkõige ettevõ tete juurde, kus on nii tarbimine ja oma taastuvenergia tootmine või siis ainult taastuvenergia jaamade juurde. Seal on võit kõige suurem. Parimatel juhtudel oleme saanud akusal vestussüsteemidele tasuvus aegadeks viis-kuus aastat.

Olles mitmeid aastaid tegelenud koduste hübriidlahendustega hakkasime sellel aastal pakkuma ka suuremaid akusalves tussüsteeme. Akude salvestusturul on potent siaali palju, eriti varasema tele tulijatele.

Mõtle kaugemale ette kui paar aastat

RESTORANIGIIDI RAHULDAB VAID SUUREPÄRANE

Mai lõpus pälvisid esi mest korda kolm Tartu toidukohta Michelini restorani giidi tähelepanu, see on vastavate tär nide järel järgmine suur tunnustus, mida restoranil on üldse võimalik saada.

Oluline võistlus jõudis tänavu Eestisse esimest korda. Michelini restoranigiidi pääsemine tähendab, et pakutav toit, jook, teenindus ja restorani üleüldine ole mus on lihtsalt... suurepärane. Tartu kolm parimat restorani selle soovituse kohaselt on Hõlm, Fii ja Joyce. Tuleb pidada märki misväärseks, et tegemist on hotelliresto ranidega, mis peavad lisaks à la carte’i me nüü hoidmisele nägema vaeva ka hommi kubufee ja lõuna pakkumisega.

NAGU AVANSS

Hotelli Sofia ja selle juurde kuuluva Fii res torani omaniku Verni Loodmaa sõnul tuli talle Michelini restoranigiidi soovitusse pääsemine suure üllatusena. «Tundsin, et saime avanssi ning nüüd on veel palju tööd ees ja pikad sammud astuda,» tun nistas ta. Loodmaa lisas, et soovitus se pääsemise järel nende külasta tavus suurenes ning inimesed tundsid menüü vastu suurt huvi.

Esmane kogemus näitab, et kliendid tellivad palju de gustatsioonimenüüd, mis on viiekäiguline õhtusöök ja läbi lõige à la carte’i menüüst ning restorani olemusest. Oktoobri kesk paigas peaks valmima Fii restorani uue peakoka Mihkel Savioja värske menüü. Savioja on ametis käesoleva aasta maist. Loodmaa rääkis, et enam kui viis aas tat tagasi sai nende ettevõttes võetud vastu suur väljakutse. «Linnaservas hotelli ja restorani avamine oli paljude arvates sõgedus. Aga ma ei kahetse ning risk on end ära tasunud,» ütles ta.

Siiski ei paista tulevik vaid helgetes toonides ning hinnatõusud on jõudnud või jõudmas ka restoranidesse. Fii hinnad tõusevad samuti peatselt. Loodmaa sõnul on üldine hinnatõus hirmutav, sest nii ek sisteerib oht kliendid eemale peletada. Et tevõtja ei soovi, et väljas söömisest, mis on osa euroopalikust toidukultuurist, saaks luksuskaup.

Kui Fii asub linna servas, siis restoran Hõlm on koha sisse võtnud vanalinnas, kohe raeplatsi külje all. Siingi on tegu ho tellirestoraniga.

KÕIK EI MAHU

Hõlma peakokk Sven Pärn rääkis, et kui varem olid kõik nende lauad hõivatud vaid nädalalõppudel, siis pärast Michelini restoranigiidi soovitust on kiired õhtud ka nädala alguses. Peamine klient on siiski eestlane, mitte välisturist. «Inimesed tule vad siia ikka midagi tähistama ja mõnusalt aega veetma, mitte lihtsalt sööma,» põh jendas ta.

Selleks, et Hõlma lauda saada, tuleb see kindlasti broneerida. «Saadame pide valt inimesi ukselt ära, sest kõik kohad on täis. Ka hotellikliente tuleb ära saa ta. Nad eeldavad pahatihti, et ööbijatele hoitakse laudu, aga nii see siiski pole,» selgitas ta.

Kui restoranis Fii on kõige minevam roog kammkarp, siis Hõlmas on üks tellitui maid huntahven. Et hotellires toranis tuleb lisaks viimseni vii mistletud à la carte’i menüüle pakkuda ka lõunat ja hommikusöö ki, on Pärna sõnul Michelini tärn vaat et ilmvõimatu – lihtsalt füüsiliselt ega ka aja poolest ei ole võimalik vastava kvaliteedi ga toitu pakkuda. See oleks võimalik vaid siis, kui töötaks mitu peakokka, kes vastu tavad erinevate menüüde eest.

Lisaks kahele eelnimetatule sai Miche lini restoranigiidi soovitusse V Spa resto ran Joyce, mis on varemgi mitmeid kuli

naariaauhindu võitnud. Selle toitlustusju hi Kadi Pääro sõnul on juba see märkimis väärne, et Tartu-suuruses linnas leidis ära märkimist kolm restorani. Kui restoranigii di soovitused kätte saadi, käisid sõbrali kud konkurendid Hõlm ja Joyce teinetei sel külas, et tutvuda, mida emb-kumb siis ikkagi pakub.

Michelini hindajad käivad restorane hindamas nagu tavakliendid ning tagasisi det ei anta – tuleb vaid kutse tseremoo niale. Pääro märkis, et tagasiside oleks siis ki kasulik, sest selle pinnalt saaks restoran end arendada. Kui üldse keegi ülikoolilin nast, siis Pääro arvates võiks just Hõlm ka Michelini tärni kätte saada. «Meil on selli ne vabam olek, lisaks annavad palju tööd konverentsid ja sealsed menüüd ning kohvik,» selgitas ta.

TASAKAALU OTSINGUD

Kui praegu on Joyce’i menüü veel suvine, siis oktoobri keskpaigast saab mekkida peakoka Janis Dancise väljamõeldud uusi hõrgutisi. Menüüs leiavad koha nii rösti

tud kõrvits kui vasikakeel, alles jäävad ka praegused hitid austrid ja kaheksajalg. Kui ühelt poolt püütakse eelistada eestimaist toorainet, siis aeg-ajalt pole selle juures püsida lihtsalt võimalik. Ilmselgelt ei saa Eesti veekogudest ei austreid ega ka heksajalgu, aga keeruline on ka vasikakee lega, mille kohalik hind on välismaisega võrreldes palju kõrgem.

Joyce’i peakoka assistent Anni Nahkur ütles, et menüüde koostamisel mõeldakse ikka ka selle peale, et kliendi rahakott liialt ei kannataks. Samuti tuleb mõelda hotelli klientidele, kes iga õhtusöögi eest ei soovi hingehinda maksta. Pääro arvas, et resto ran on leidnud hea tasakaalu ning me nüüst leiavad omale sobivaid elamusi nii gurmaanid kui lapsed ja hinnatundliku madki kliendid. Praegu on restoranil kinni tatud tosin menüüd, mille seast saavad omale toitu valida nii restorani, hotelli, kohvikusse kui ka konverentsile tulijad.

Toidugurmaanide Oscari auhinnaks kutsutav Michelin on suurim tunnustus kokakunstis, seda jagatakse rahvusvaheli selt alates 1904. aastast.

Toidugurmaanide Oscari auhinnaks kutsutav Michelin on suurim tunnustus kokakunstis. Seda jagatakse alates 1904. aastast.

PÄLVINUD RESTORANID

Restoran Hõlm pälvis restoranigiidi soovituse. Kui peakokk Sven Pärn arvab, et tärni saada on ilmvõimatu, siis konkurendi arvates võiks just Hõlm Michelini tärni välja teenida.

Tartu kesklinna restoranile Joyce annab hubasust meeleolukamin. Sealseid hõrgutisi val mistab peakokk Janis Dancis, kelle uus menüü on proovimiseks valmis juba oktoobris.

KELLY OLESK kelly.olesk@postimees.ee

suurim kodu- ja aianduskeskus Gardest pakub laias valikus sisekujundustooteid, aiamööblit, taimi ja lillepotte ning muud vajalikku interjööri või eksterjööri kujundamisel.

Juhid planeerivad, mitte ei ennusta!

Creditinfo turuülene tegevusraport aitab sul end turul positsioneerida, lihvida tegevusstrateegiat ja planeerida äritulevikku. Jäta klaaskuulid konkurentidele, sest segastel aegadel toetub tark juht selgele turuinfole.

CREDITINFO TURUÜLEVAADE

hõlmab:

• Kogu sektori iseloomustust

• • Sektori TOP-ettevõtete kokkuvõtet Suurimaid maksumaksjaid

• Suurimaid kasvajaid ja kahanejaid

• Ekspordi ja kohaliku turu müügitulu

aitab näha:

• Turu mahtu ja dünaamikat

• Konkurentide ja klientide tegemisi

• Võrdlusi konkurentide ja turu keskmisega

• Strateegiaid uueks majandusaastaks

• Uute turgude atraktiivsust

Investeeri aeg oma põhitegevusse ja lase meil teha ülejäänu!

Meie iseteenind uses saad paari klikiga valida just endale sobiva:

1. Turumahu rapor t – 129 € + km

Ekspertülevaade – 249 € + km

• Lisandub ettevõtete viimase

liikmete

kasumiaruanne,

tegelike kasusaajate nimekiri

Süvaanalüüsiks Exceli tabel detailsete finantsandmetega

ettevõttelt

Eriti põhjalikele pakume lisavõimalusena:

• Inglis- või venekeelset turuülevaadet (PDF)

• Köidetud väljatrükke

Säästa energiat, raha ja töötunde

CREDITINFO EESTI

info@creditinfo.ee

on ärikliendi eelised?

• Värsked lillekimbud/kingitused tähtpäevalistele: Teie edastate kuupäevad, millal soovite lillekimpu ning meie toome Gardest keskuse kulleriga kokkulepitud ajaks tellitud lilled kohale.

• Ruumide kaunistamine, lauakaunistused – meie floristid pakuvad just Teie interjöörile sobivaid lauaseadeid.

• Üritused Muru restos – pakume võimalust privaatselt einestada Muru resto teisel korrusel: valige menüü ning kokkulepitud ajal ootab Teid maitsev toit koos meeldiva teenindusega. Muru restos saate pidada ka koosolekuid, nõupidamisi ja ärikohtumisi.

• Sisustuslahendused – kujundame kontorisse mõnusa lõõgastusala, kus koguda mõtteid ning nautida puhkehetki. Lisaks soovitame huvitavaid sisustuslahendusi.

• Erinevad haljastuslahendused – Gardest pakub lilledega kaunistamise terviklahendust nii sise- kui ka väliruumides, luues mõnusa oaasi, kus puhata ja uusi mõtteid koguda. Lisaks on võimalik tellida igakuine taimede hooldus kontorisse, et taimed oleksid tõeliselt lopsakad ja kaunid igal ajal.

RAVIMITE TOIMEAINED VALMIVAD TARTU KESKLINNAS TBD PHARMATECHIS

TBD-Biodiscovery võttis sel aastal ette brändivärskenduse ning kannab alates septembri lõpust uut nime: TBD Pharmatech. Ettevõte on tegelenud Tartu kesklinnas ravimite toi meainete arendamise, tootmise ning tehno loogiatega enam kui 15 aastat, spetsialisee rudes üha enam farmaatsiavaldkonnale.

„Kui alustasime, siis oli meie esimene mõte te geleda taimedest ainete väljapuhastamisega ning võib-olla nende keemilise sünteesiga. Sel lest tulenedes panime endale ka nime biodisco very – otsingud loodusest. Tegelik elu aga liikus hoopis farmaatsia ja orgaanilise sünteesi suu nas. Meie soov on, et nimi ütleks otse, mida klientidele pakume: farmaatsiatööstusele teh noloogiaid ja uusi aineid,“ sõnas TBD Pharma techi asutaja ja juhatuse liige Andrus Tasa. Näi teks on ettevõtte toodete nimekirjas toime-

aine verevähi raviks, kemikaal vähirakkude uu ringuteks, toimeaine suitsetamisest loobumi seks, aga ka näiteks toimeaine reisiebamuga vuste vältimiseks kassidel ja koertel.

TBD Pharmatech tegutseb originaalravimite ja nutikate geneerikutega, töötades välja ning tootes toimeaineid nii humaan- kui ka veteri naarravimite tarbeks. Nad alustasid Tartu üli kooli spin-off -ettevõttena aastal 2006 ja on praeguseks kasvanud väikeseks ravimitööstu seks.

„Meie üks peamistest toodetest on jaanimardi ka lutsiferiin, mis on jaanimardikate pimedas helendamise allikas. See on bioluminestsentne ühend, mis paneb jaanimardika pimedas he lendama ning pakub inimestele metsas avasta misrõõmu. Ühendil on aga ka teaduslik raken

dusala, mis on peamiselt seotud erinevate elus organismides toimuvate protsesside uurimise ga, ning seda on laialdaselt rakendatud vähiraviuuringutes. Samal ajal on ühend äärmiselt eba stabiilne, sest õhuga kokkupuutel laguneb see kiiresti. TBD Pharmatech on üks väheseid ette võtteid maailmas, kes suudab toota tea duslikeks uuringuteks vajalikku ultrapuhast lutsiferiini,“ selgi tas TBD Pharmatechi aren dusteenuste juht Andi Kipper.

Andi Kipperi sõnul on humaanravimite ehk inimestele mõeldud ravimite tootmisel äärmiselt ranged reeglid tootmistehno loogiale, puhtusele ja kvaliteedikontrollile. TBD Pharmatechil on rahvusva heliselt tunnustatud luba (GMP sertifikaat) toota ravimite toimeaineid nii kliiniliste katsete jaoks kui ka rahvusvahelistel turgudel müügiks. „Lisaks ravimite tootmise tehnoloogia väljatöötamise le on meie üks suurematest tegevusvaldkonda dest nende samade ravimite analüüsimine, tu vastamaks, et ühtegi lisandit pole sisse jäänud rohkem kui rahvusvaheliste normidega luba tud (tavaliselt kuni 0,1%). See nõuab tipptase mel analüütilist aparatuuri ning tugeva välja õppe saanud analüüsikeemikute meeskonda, kes suudavad välja arendada analüüsimeeto did, mis detekteerivad kõik lisandid, mida on üle 0,01 protsendi, mürgiste ühendite puhul sa du kordi vähemgi,“ täpsustas Kipper.

kasvajast genereerida 3D-pildi. See omakorda võimaldaks kirurgil täpsemalt hinnata, millises ulatuses operatsiooni teha, ja kontrollida, kas kõik kasvajakolded said eemaldatud. Nüüdseks on koostöö jõudnud lõpufaasi ning 2023. aas tal on plaanis ravimit esimest korda inimeste peal katsetada,“ rääkis Andi Kipper.

Lisaks ravimite tootmise tehnoloo gia väljatöötamisele on meie üks suure matest tegevusvald kondadest nende samade ravimite analüüsimine

Farmaatsiaäri on usalduslikel su hetel põhinev äri. Oma 16 te gutsemisaastaga on TBD Pharmatech leidnud palju usaldusväärseid partnereid üle maailma. Partnerid ja suhted on selles vallas kõi ge olulisemad, sest valda valt leitaksegi uusi kliente just soovituste järgi. TBD Pharmatechi kliendid on ravimitootjad, uudsete ravi mite arendajad ning diagnos tikatoodete valmistajad. 98 protsenti TBD Pharmatechi toodan gust läheb ekspordiks, peamised turud on Holland, Saksamaa, Läti ja Iisrael.

Praegu tegutseb TBD Pharmatech Tartu kesk linnas Tiigi tänaval, kuid need ruumid hakka vad ettevõttele väikeseks jääma. Seetõttu ka vandatakse uut arendus- ja tootmiskompleksi Tartu külje alla Kambja valda, kus saaks tootmi se hoopis suuremas mahus ette võtta.

TBD Pharmatechi seob pikaajaline koostöö Rot terdami ülikooli meditsiinikeskusega, kellega koostöös arendatakse ravimit, mis aitaks kirur ge ajukasvajate opereerimisel. Sarnaselt lutsi feriiniga on see äärmiselt ebastabiilne helen dav ühend, mille efektiivseks kasutamiseks on vajalik kõrge puhtusaste. „Meie valmistatud ühendit süstitaks patsiendile ja see teeks kas vaja paremini nähtavaks NIRFi (Near Infrared Fluorescent) anduritele, mille järgi saab arvuti

Liiklus on metsloomade mitme miljoni aasta pikkust evolutsiooni arvestades ikkagi väga uus asi.

Tähnikvesilik kuulub kaitsealuste liikide hulka ning on väga tundlik väike- ja pisi veekogude keskkon natingimuste suhtes. Vastsest valmikuks moondumas isend (pildil) näeb välja nagu väike draakon. Vesilike ja teiste kahepaiksetega on sageli vaja arvestada nii taristu arendami sel kui ruumi planee rimisel.

KAHEPAIKSELT ON TARKA JA OHUTUT TEEÜLETUST PALJU TAHTA

Korralikud tarastatud kiirteed, kus saab 110 kilo meetrit tunnis kihutada, on ju päris vahvad. Uus raudtee ka. Samal ajal kui inimesed pääsevad tä nu nendele kiiremini liikuma, on aga ühtäkki lõksus loomad, kelle rändeteedega uued ma gistraalid ristuvad.

Tartu ülikoolist välja kasvanud ettevõte Rewild uurib loo made elupaiku ja rändekoridore, et pakkuda taristu arendaja tele lahendusi, mis aitaks säästa loomi ja suurendaks seejuures ka inimeste ohutust.

Rewild kutsuti ellu üheksa aastat tagasi Tartu ülikooli harg ettevõtete programmi toel. Idee on algusest peale olnud üks: vähendada inimese ja eluslooduse konflikte. Teisisõnu, et loo made populatsioonid püsiks elujõulised ning loomade ja sõi dukite kokkupõrkeid jääks vähemaks.

ERINEVAD HUVID

«Suures pildis on ju inimesel endalgi loodust ja keskkonna elu rikkust vaja, kuigi mõnel hetkel võib selle säilitamine tunduda tüütu,» lausus ettevõtte tegevjuht Jaanus Remm. Kuidas teha arendajatele selgeks, et tähtis on arvestada loodusega? Ses osas oli selgusetust esialgu omajagu. Kokku tuli sobitada nii looduse kui ka inimtegevuse huvid.

Rewildi meeskonna töö algab tavaliselt mingi kindla piir konna vahetust uurimisest ehk välivaatlustest. Käiakse ko hapeal ja kogutakse kohaliku elustiku kohta teavet. Seejärel tuleb andmeid varem talletatud teabe ja tänapäevase info tehnoloogia abil analüüsida. Tarvis on teada, kus millised lii gid elavad ja liiguvad, kui palju neid on ning kuidas nende populatsioon võib muutuda. Seda kõike kokku sobitades valmib lahendusi pakkuv aruanne, mis lõpuks maandub arendaja laual.

«Arendajad on sellele infole üsna vastuvõtlikud. Päris hulk asju, mis meie laua pealt on tulnud, on ka teoks saamas,» rää kis Jaanus Remm. Üks suuremaid objekte, kus tulemus juba paistab, on suure liikluskoormusega Tallinna ringteel, mis kul geb ka läbi loodusmaastike ja loomade põliselupaikade. Et need paigad ja sealsed elanikud säiliks, on ringteele loodud läbikäigud.

Teine tunnel, mida praegu ehitatakse, asub Käreveres, lisas Rewildi teadusjuht Piret Remm. Samuti on ettevõte algusest peale olnud Rail Balticu raudteetrassi arenduse juures. Kuigi

raudteed veel ei ole, on kolm loomade turvaliseks teeületu seks mõeldud kohta juba ehitamisel. Kokku on Rewild praegu seks aidanud planeerida ja projekteerida üle 400 kilomeetri maanteid ja raudteid.

Autod on inimesi teeninud juba pea 150 aastat. Miks siis metsloomad ikka veel aru ei saa, et sellele masinale ei maksa uisapäisa ette joosta? «Liiklus on metsloomade mitme miljo ni aasta pikkust evolutsiooni arvestades ikkagi väga uus asi. Liik ei ole kohastunud,» selgitas Jaanus Remm. Ta nentis, et mõned loomad aga, näiteks suurimetajad, kelle närvikava on keerukam, on liikluskoormusega ka juba üksjagu hästi koha nenud. «Kui me oleme teeservades neid loomi jälginud, on näha, et nad vaatavad ikka sageli enne teele astumist, et au tot ei tuleks.»

Aga nagu inimesel, on ka loomal teinekord muud mõtted peas. Kunagi ei või kindel olla, et loom pole segaduses näiteks selle pärast, et keegi ajab teda taga. Või läheb kari ees ja sellele on tingimata vaja võimalikult ruttu järele jõuda.

Tallinna Tähetorni tänavale rajatud rohetaristu, mis valmis 2020. aasta sügisel, on loodud kahepaiksetele, rooma jatele ja väikeimetajatele. Rewild kaardistas seal teearenduse ja piir konna fauna konfliktko had, määras ulukitaristu asupaigad ja vajalikud omadused. Sel aastal on ettevõte leidnud neid tunneleid kasutamas vähemalt 21 liiki selgroogseid loomi. Teel hukkumisest on pelgalt tänavu kevadel ja suvel pääsenud sadu isendeid. Pildil on Rewildi asutaja Jaanus Remm ja teadusjuht Piret Remm.

LIINA LUDVIG liina.ludvig@postimees.ee

Kõige abitumad on teele sattudes kahepaiksed ja rooma jad, kes liiguvad aeglaselt ja kelle meeled pole nii hästi arene nud kui suurimetajatel. Seda, et nemad hakkaks oma tarku sest maanteid vältima, on liiga palju tahta.

TÖÖVILJAD KOHE SILMAGA NÄHA

Jaanus ja Piret Remm on mõlemad loodusteadlased. See on nen de kutsumus. Erinevalt süvateaduse tegemisest on nende töö vil jad silmaga näha ja käega katsuda. See meeldibki neile selle töö juures kõige rohkem. «Näeme näiteks Tallinnas Tähetorni tänaval väga ilmekalt, kuidas konnad läbi tunneli käivad ja tänu sellele ellu jäävad,» osutas Piret Remm. Jaanus Remm nõustus.

Milliseid tulevikumõtteid ettevõttes mõlgutatakse, ei tihanud tegevjuht selgesõnaliselt öelda, sest teadagi, kõik, mis korra välja öeldud, peab saama justkui tingimusteta täide viidud. Aga kui korraks unistada? Tahaks lahendustega laia maailma jõuda küll, tunnistas ta. «Sest see, mis me teeme, on ju tegelikult väärt asi!»

TARTU

Pereettevõte Linask OÜ kalandus ja maaturism Rannaküla, Elva vald, Tartumaa FB: Linaski OÜ • www.linask.ee

Meie peamine tegevusala on kalapüük Võrtsjärvest ning kala väärindamine ja müük. Lisaks korraldame parvsauna sõite Võrtsjärvel ja Väikesel Emajõel. Parvel saab nautida mõnusat loodust, puhast järve- ja jõevett ning kuuma sauna.

NORDIC

KESKUS

OÜ

INVESTEERINGUD OÜ 4 993 706

18. PALUPERA PÕLLUD OÜ 4 579 283

PALMAKO AS 4 464 770

20. APTEEKIDE INFOTEHNOLOOGIA OÜ 4 327 317

21. PALUMETSA OÜ 4 319 688

22. T.K. VARAHALDUSE OÜ 3 945 394

23. LASITA MAJA OÜ 3 885 427 24. RÜÜTLI PROPERTY OÜ 3 741 180

25. OLEREX AS 3 581 142

26. MAAG GRUPP AS 3 352 000

27. SOLIS US INVEST OÜ 3 291 032

28. SOLIS BIODYNE OÜ 3 281 731

29. TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUM SA 3 264 446 30. RONDAM AS 3 230 699

31. ESTIKO AS 3 213 164

32. MORTEC OÜ 3 060 355

33. KARBIID OÜ 3 036 516 34. DOMEX GROUP AS 2 945 253 35. MERIT TARKVARA AS 2 838 141

36. TTK KULTUURIKESKUS OÜ 2 791 227 37. RITOLA OÜ 2 769 523 38. EMAJÕE VEEVÄRK AS 2 709 623 39. VALLIKRAAVI KINNISVARA AS 2 607 442 40. METSATALU OÜ 2 592 895 41. DATA PRINT OÜ 2 587 504 42. JLB HOLDINGS OÜ 2 569 349 43. ESTONIAN SUSTAINABLE FORESTRY OÜ 2 558 549 44. TARTU VEEVÄRK AS 2 522 887 45. MANGROVE OÜ 2 509 390 46. SAARNIIDU OÜ 2 502 059 47. ASTRI KINNISVARA OÜ 2 459 122 48. TARMETEC OÜ 2 421 306

TARTU KAUBAMAJA KINNISVARA OÜ 2 292 000 50. KARUSAMBLA OÜ 2 142 197

KESKUS AS 5 634 526

AS

CELL FACTORY OÜ

MOBI SOLUTIONS OÜ 5 104 618

INVESTEERINGUD OÜ 4 993 706

VILLA CARTELLONI OÜ 4 754 769

RESPO HAAGISED AS 4 745 160

TELVER AS 4 647 943

VARA SAEVESKI OÜ 4 611 205

PALUPERA PÕLLUD OÜ 4 579 283

PALMAKO AS 4 464 770

APTEEKIDE INFOTEHNOLOOGIA OÜ 4 327 317

PALUMETSA OÜ 4 319 688

MINDGAP OÜ 4 115 736

HANZA MECHANICS TARTU AS 4 042 000

T.K. VARAHALDUSE OÜ 3 945 394

LASITA MAJA OÜ 3 885 427

RÜÜTLI PROPERTY OÜ 3 741 180

OLEREX AS 3 581 142

ELVA TARBIJATE ÜHISTU 3 449 155

MAAG GRUPP AS 3 352 000

SOLIS US INVEST OÜ 3 291 032

SOLIS BIODYNE OÜ 3 281 731

TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUM SA 3 264 446

RONDAM AS 3 230 699

ESTIKO AS 3 213 164

MORTEC OÜ 3 060 355

KARBIID OÜ 3 036 516

DOMEX GROUP AS 2 945 253

MERIT TARKVARA AS 2 838 141

TTK KULTUURIKESKUS OÜ 2 791 227

RITOLA OÜ 2 769 523

EMAJÕE VEEVÄRK AS 2 709 623

VALLIKRAAVI KINNISVARA AS 2 607 442

ETTEVÕTLUS

RAAMATUPIDAMINE PERSONALITÖÖ

SEKRETÄR JUHIABI PROJEKTIJUHTIMINE MÜÜK JA TURUNDUS KOOLITAJA KOOLITUS ARVUTIKOOLITUS VÕÕRKEELED (eesti keel, vene keel, inglise keel)

RAAMATUPIDAMISTEENUS

NÕUSTAMISTEENUS ÄRITEENUSED

Aitame Teil alustada ettevõtlusega ja anname endast parima, et anda hoogu Teie ettevõttele!

Me pakume Teile enam kui 150 koolitust erialaseks või ettevõtte arenguks

Reiting OÜ tegutseb alates 1993. aastast. Reitingu koolitatavate arv on aasta aastalt kasvanud, eelmisel aastal osales kursustel ligi 2000 õppijat

Me teeme, mida armastame ja usume sellesse!

Väärtustame inimeste igakülgset arengut!

Meid iseloomustavad märksõnad: professionaalsus, korrektsus, järjepidevus, usaldusväärsus, säilenõtkus, loovus ja julgus

Koolituskeskus Reiting on Eesti Töötukassa koolituskaardi koostööpartner!

ALATI AVATUD MÕTTEVIISIGA!

Anu Aun ütleb, et tema äritee algus olnuks kergem, kui ta taibanuks asjatundjatega julgemalt ja aktiivsemalt suhelda.

Ajal, mil mikrobioloogia doktorikraadiga Anu Aun oli lastega kodune ja ikka lapsi mängimas vaatas, jäi teda painama veendumus, et mänguasju saaks teha märksa paremini. Nii otsustas ta luua ise oma klotsitüübi ja asutada nende toot miseks ettevõtte.

«Kiiresti sai selgeks, et lapsed mängivadki minu loodud klotsidega palju rohkem kui poest ostetutega,» meenutas ta asjaolu, mis andis hoogu ettevõtlusse su keldumisele. Esimese sammuna suundus Aun ärinõu andlasse, kust ta suunati värske ideega edasi Tartu loo memajanduskeskusse.

LÄHEDASTE TOETUS

«Üksi kodus prototüüpe teha ja tabeleid täita on üks asi. Hoopis keerulisem on oma ideed teistele veenvalt tutvustada,» seletas Aun. Ta meenutas, et peamine, mis teda toona motiveeris, oli lähedaste toetus. «See on ik ka hindamatu väärtusega, sest ebakindlust on sellise uue alguse juures erinevatel tasanditel nii palju, et tugi kulub väga ära.»

Siiski esimesest ideest päris valmistoodet ei sündi nud. «Selleks et hakata tootma, olnuks vaja plastvorme ja muidki tootmisvahendeid,» seletas Aun. Sedavõrd jõuliseks algatuseks tal algaja ettevõtjana kapitali pol nud, kuid esmasest tootearendusest saadud kogemu sed tulid edasist silmas pidades siiski kasuks.

Lastele sünnipäeva korraldades jäi Aunale omakor da silma, kui palju ebavajalikku plasti käib lustlike dekoratsioonidega kaasas. Sealt tärkas järgmine idee: hakata ise pakkuma peokaunistuste komplekte, milles plastikogus on võimalikult väike ja rõhk pandud just toote funktsionaalsusele. «Kui varem saada olnud komplektides leidus üks plastriba, mille külge õhupal lid kinnitada, ning see ei töötanud väga hästi, siis oma komplektis asendasin selle heegeldatud abivahendi ga. See toimib ja näeb armsam välja!»

KLOTSIDEST ÕHUPALLIDENI JA KAUGEMALEGI

EGELI RAUDMÄE egeli.raudmae@postimees.ee

Nüüd, kus esimeste katsetuste faas on seljataga ning ettevõte seisab kindlalt jalgel, on Auna peamine turg, kuhu tema õhupallikomplektid rändavad, USA. Kauge klientuuri võitmisele on algusest peale kaasa aidanud põhimõte teha võimalikult palju tööd ko dust ja e-kaupluste võimalused toetavad seda hästi. «Amazonis toodete müümise juures paelus mind muu hulgas see, kui palju infot on sealt võimalik kätte saada turu ja tootearenduse kohta,» meenutas ta. Siin peitus ka põhjus, miks kaalukauss langes jäädavalt ekspordi kasuks.

Selleks et tooted jõuaks ookeani taha, ei pea Aun ööd ja päevad Eestist pakke komplekteerima ja laiali saatma, vaid saab selleks kasutada vaheladude abi. «Ainult Saksamaa jaoks hoiustan tooteid kodus, aga muidu on mul leitud vahelaopakkujad, kes paiknevad nii USAs kui Kanadas,» rääkis Aun. Seegi on tema sõnul üks Amazoni keskkonna eeliseid.

KÄI JA RÄÄGI!

Praegu on Aunal üks toode arendusfaasis, kuid selle kohta ei tihka ta veel kuigi palju rääkida. «Tegemist on unikaalse tootega, mis on mõeldud emadele, kes on lastega kodus ja sooviks endale veidi rohkem aega leida,» kergitas ta siiski pisut saladusloori. Väikeettevõtja sõnul on plaanis seda toodet saata ka Eesti turule, sest sellise järele näikse selge nõudlus olevat siingi.

Nüüd, kus loomemajanduskeskus on teda titulee rinud oma parimaks ettevõtjaks, ütles Aun, et tema äritee algus olnuks märksa kergem, kui ta taibanuks asjatundjatega julgemalt ja aktiivsemalt suhelda. «Käi ja räägi,» soovitas ta veendunult. «Tegelikult on või malik saada väga palju abi, seda leidub erinevates kohtades ja seda tasub ära kasutada.» Häid sõnu ja gub tal ka loomemajanduskeskuse kohta, mistõttu soovitab ta uutel tulijatel kõhklemata uurida seal pa kutavaid võimalusi.

Elis Künnap

Sille Annuk

Anu Aun soovis, et saaks töötada kodust ja omadel tingimustel ning seetõttu ta ka oma ettevõtte rajas.

Populaarseks osutus Auna loodud džungliteemaline õhupallikomplekt, mille kokkupanekul kasutatava plasti kogust on vähendatud niipalju kui võimalik.

TEADUSPARGI AASTA ETTEVÕTE ANNAB ROBOTITELE PAREMA NÄGEMISE

JENS RAAVIK jens.raavik@postimees.ee

Tartu ülikooli teadusprojektist välja kasvanud iduettevõte Lightcode Photonics arendab süvatehnoloogiaks tituleeritud riistvara se davõrd agaralt, et firma valiti teaduspargi aasta ettevõtteks. Doktorikraadi omanda nud inimestest kubisevas kollektiivis aren datakse tarku kaameraid, mida saaksid tulevikus kasutada näiteks eeskätt pakirobotid ja muruniitjad.

TERAV NÄGEMINE

Lühidalt öeldes on Lightcode Photonicsi ambitsioon muu ta lihtsamaks ja taskukohasemaks tehnoloogiat, mille abil robotid näevad maailma ja saavad liikuda. Eesti teadlased arendavad üheskoos uudseid 3D-kaameraid, mille alusteh noloogia on tõusmas uueks 3D-kuvamise standardiks.

Ettevõtte asutasid 2020. aastal kolm kirglikku ja auhinna tud füüsikadoktorit ja üks füüsikadoktorant, kes nüüd tööta vadki just nimelt 3D-kaamerate kallal. Iduettevõtte loodud patenteeritud tehnoloogia võimaldab robotite nägemist pea sajakordselt parendada, täiustades Lightcoded Zoomi teh noloogia abil juba turul olevaid väikese lahutusvõimega sen soreid ning lisades neile kolmemõõtmelise ruumitaju.

Kui augustis kaheaastaseks saanud ettevõtte loodud kaamera prototüüp meenutas mõõtmetelt veel arvutikas ti, siis nüüdseks on kaamerad kahanenud kohvitassisuuru seks. «Soovime jõuda selleni, et kogu tehnoloogia mahuks ära tikutopsi mõõtu korpusesse,» teatas Lightcode Photo nicsi üks asutajaid Heli Valtna.

«Nüüdseks oleme ühiskonnana jõudnud tehnoloogia arengus sinnani, kus meil on vaja üha rohkem ülesandeid automatiseerida. Olgu tegemist tööstuse või laoga, meie nägemus on, et hulk töid oleks mõistlik anda üle robotite le,» lisas ettevõtte teine looja Jan Bogdanov. Ta märkis, et kui inimene näeb kahe silmaga, siis robotitel see sama liht salt ei käi ning seetõttu on neile vaja anda eri tegevusteks lisateavet – selleks ongi kolmemõõtmelised andmed. Tar ga tehnoloogia abil kogutud ja edastatud andmete alusel saab robot aru, mis jääb tema teele ning kuidas on mõistlik sellest mööda minna.

KEERULISED KESKKONNAD

Kolmemõõtmeliste andmete abil saab robot aru, mis jääb tema teele ning kuidas sellest mööda pääseb. Teine palju de robotite jaoks oluline funktsioon on navigatsioon ehk kus robot ruumis üldse paikneb. Selleks loob robot ise en dale kaardi ja tajub sedasi, millises paigas ta oma kaardil asub. «Robot suudab sedasi üsna täpselt aru saada, kus ta on ja kuhu tuleb minna, umbes nagu robottolmuimeja,» märkis Bogdanov. Ent kui tolmuimeja ümbrus on enamasti võrdlemisi lihtne, siis keerulisemas keskkonnas on nõuded sensoritele palju-palju rangemad. Niisuguseid sensoreid vajab näiteks üks Ameerika ettevõte, mille viinamarjaistan duses korjavad vilju juba robotid.

Tegevuse hoogustamiseks on Lightcode Photonics lä hiajal kaasamas mitmeid investoreid, kelle rahasüstid ula tuvad miljonitesse eurodesse. Peagi loodetakse esimesed sada kaamerat ka turule tuua.

Tänavu kevadel alustas iduettevõte laiahaardelist kat seprogrammi laorobootika ja viimase miili lahenduste valdkonnas. Sama programmiga on liitunud sellised Eesti tehnoloogiaettevõtted nagu Cleveron Mobility ja Milrem Robotics ning mitmed välispartnerid USAst kuni LõunaAafrikani.

Tartu teaduspargi juht Toomas Noorem rääkis, et nende aasta parim ettevõte selgub igal aastal mitme kriteeriumi alusel, üht määravat mõõdikut selleks ei ole. «Parimaks on saanud ettevõtted, kel veel ei ole käivet ja kasumit näidata, aga ka sellised, kel need juba on olemas,» täpsustas ta.

Lightcode Photonicsi edu tagas tänavu tõsiasi, et alustav ettevõte on oma valdkonnas juba üpris laialt sil ma jäänud. «Viimasel ajal oleme parimad vaadanud välja inkubatsioonifirmade seast, kes on kõige paremini arene nud, ja hindame nende kasvuvõimekust. Lightcode Pho tonics sai tänavuse Startup Day peapreemia ja on lühike se ajaga mujalgi palju tähelepanu pälvinud,» märkis tea duspargi juht.

Olgu tegemist tööstuse või laoga, meie nägemus on, et hulk töid oleks mõistlik anda üle robotitele.

Margus Ansu

Lightcode Photonicsi laboris ragistavad ajusid Heli Valtna, Jan Bogdanov ja Martin Karu selle nimel, et tulevikus suudaksid robotid inimeste eest suurema osa tüütutest töödest ära teha.

TIPP

LINN

TARBIJATE KOOPERATIIV

KIIRABI

VANEMUINE

JA

COQ

AHHAA

RAKENDUSLIK KOLLEDŽ

LINNAVALITSUS

TEADUSAGENTUUR SA

TARTU VANGLA

TARTU MAAKOHUS 257

BIGBANK AS 251 22. LASITA MAJA OÜ 240 23. KM ELEMENT OÜ 218 24. TARMETEC OÜ 213 25. RAHVUSARHIIV 200 26. TORM METALL OÜ 185 27. SALVEST AS 179 28. TMB ELEMENT OÜ 178 29. ESTIKO-PLASTAR AS 176 30. KODUMAJA AS 166 31. EESTI LEIVATÖÖSTUS AS 163 32. FINNAIR BUSINESS SERVICES OÜ 158 33. EESTI AGRENSKA FOND SA 154 34. TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL 152 35. TARTU HERBERT MASINGU KOOL 144

36. EESTI RAHVA MUUSEUM 135 37. TARTU VAIMSE TERVISE HOOLDEKESKUS SA 129 38. DORPAT OÜ 125 39. RAVIMIAMET 122 40. TIKSOJA PUIDUGRUPP AS 121 41. HEINO ELLERI MUUSIKAKOOL 121 42. V SPAAHOTELL OÜ 120 43. RAIN TRANSPORT AS 117 44. BD DESIGN AS 114 45. VETERINAAR- JA TOIDULABORATOORIUM 114 46. MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM 109 47. TARTU HOOLDEKODU 105 48. EESTI KIRJANDUSMUUSEUM 104 49. RIIGIKOHUS 104 50. TARTU ANNELINNA GÜMNAASIUM 102

257

TARBIJATE ÜHISTU 254

BIGBANK AS 251

LASITA MAJA OÜ 240

HARIDUSKOLLEEGIUM 229

ELEMENT OÜ 218

TARMETEC OÜ 213

200

VALLAVALITSUS 192

NÕO LIHATÖÖSTUS OÜ 190

TORM METALL OÜ 185

SALVEST AS 179

TMB ELEMENT OÜ 178

ESTIKO-PLASTAR AS 176

KODUMAJA AS 166

EESTI LEIVATÖÖSTUS AS 163

FINNAIR BUSINESS SERVICES OÜ 158

ESTOVER PIIMATÖÖSTUS OÜ 156

RAIT AS 154

EESTI AGRENSKA FOND SA 154

TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL 152

TARTU HERBERT MASINGU KOOL 144

RESPO HAAGISED AS 136

EESTI RAHVA MUUSEUM 135

TOYOTA HÜBRIIDMUDELID –säästlikkuse ja jõudluse lipulaevad

Kui Toyota tuli 1997. aastal turule hübriidtehnoloogia teerajajaks kujunenud Priusega, oli maailm hoopis teine paik kui nüüd. Naftahinnad polnud teema, mida seltskonnas arutada, ning rohepöördest ei olnud keegi veel midagi kuulnud. Kuid just Prius kujunes autotööstuse rohepöörde üheks lipulaevaks ja hübriidautod aitavad praegu autoomanikel säästa taevasse tõusnud kütusekulude arvelt.

Toyota täishübriid-elektriautosid kasutab praegu maailmas juba üle 15 miljoni inimese ning on ilmselge, et 15 miljonit autoomanikku ei saa eksida. Mis on aga Toyota hübriidmudelite populaarsuse taga?

Esimene argument on säästlikkus ja töökindlus. Kõikidel Toyota hübriidautodel on iselaadiv akutehnoloogia ja neid liigutavad kaks energiaallikat: bensiinija elektrimootor. See tähendab, et erinevalt täiselektrilistest sõidukitest ja laetavatest hübriidautodest ei ole neid vaja aku laadimiseks vooluvõrku ühendada. Hübriidautod on iselaadivad, olles varustatud regeneratiivse pidurdustehnoloogiaga,

mis pidurdamisel või vabakäiguga sõitmisel toodab elektrienergiat, mis salvestatakse akus. Selle tulemusel võib linnasõitude puhul lisaks peaaegu hääletule sõidule nautida olematut kütusekulu.

See teeb Toyota hübriidmudelitest ühed oma klassi kõige kütusesäästlikumad autod. Lühikeste vahemaade läbimisel aeglasel kiirusel või ummikutes liiklemisel ei kasuta hübriidsõidukid tegelikult peaaegu üldse kütust. Põhjus seisneb selles, et võimaluse korral töötavad nad ainult elektrimootori ja hübriidaku jõul, näiteks Corolla hübriidi kütusekulu on keskmiselt vaid 4,5 l / 100 km.

Sõiduauto juures on tähtsad ka hoolduskulud. Tänu uuenduslikele regeneratiivse pidurdamise eelistele kuluvad Toyota hübriidautode piduriklotsid vähem, tänu millele hoolduskulud vähenevad. Hooldust ei vaja ka hübriidauto elektrimootori ja aku osad. Seega võib Toyota hübriidautode veerandsajandi pikkusele arendamisele tuginedes väita, et hübriidmootorid on töökindlamad kui keerukad sisepõlemismootorid. Kuna mõni mehaaniline element, nagu

näiteks sidur, generaator ja starter, on täielikult eemaldatud, siis see vähendab ettenägematute kulude riski tulevikus veelgi.

Hübriidist muskelauto? Eesti teedel sõidab järjest rohkem elektriautosid, ent paraku piirab nende kasutuselevõttu seni puudulik laadimispunktide taristu. Ühe laadimiskorraga ei saa läbida kuigi suurt kilometraaži. Toyota on leidnud siingi lahenduse, tuues oma kollektsiooni pistikhübriidi RAV4 Plug-in Hybrid, mis pakub elektriauto sõiduomadusi ja hübriidmudeli eeliseid. Autot vooluvõrgust laadides saab kütust tarbimata läbida kuni 75 km ja pikemateks sõitudeks lülitub auto sujuvalt üle säästlikule bensiini-elektrisüsteemile.

Eksivad need, kes arvavad, et sõnad hübriidauto ja jõud ei käi kokku. Tegelikkus on vastupidine. Toyota hübriidmudelid lülituvad õigel hetkel reageerimiseks sujuvalt bensiini- ja elektrimootori vahel ning elektrimootor tagab gaasipedaali vajutamisel kohese pöördemomendi, samas suuremal kiirusel sõites või

möödasõitu tehes töötab see koos bensiinimootoriga, et pakkuda veelgi suuremat jõudlust. Näiteks uus RAV4 Hybrid kiirendab nullist sajani vaid 8,1 sekundiga ning selle hübriidjõuallikas laseb vedada kuni 1650 kg kaaluvat haagist.

Kuigi enamik hübriidautosid on esiveoga, leiab nüüd Toyota valikust ka nelikveoga (4 x 4) hübriidautosid neile, kes soovivad nautida maastikul sõitmise võimekust. Uus RAV4 Hybrid kasutab täiustatud nelikveosüsteemi AWD, mis on loodud pakkuma nii säästlikkust kui ka paremat võimekust keerulistes sõiduoludes.

Toyota hübriidautode perekond pakubki mudeleid igale maitsele: alates Yarisest, Yaris Crossist, Corolla perekonnast, Camryst, C-HR kuni RAV4 Highlanderini. Kokkuvõtvalt võib öelda, et hübriidauto on ideaalne valik neile, kes soovivad jätta oma lastele rohelisema maailma ja kes hindavad nii elektriauto mugavust kui ka sõltumatust seni veel välja arendamata laadimistaristust.

Juba kord kasutatud plast on muutumas üha defitsiitsemaks, sest mitmed ettevõtted Euroopas ja mujalgi ihalevad rohemärgiseid.

PLASTITEHASEST SAAVAD ALGUSE ARGIELUS VAJALIKUD ESEMED

JENS RAAVIK jens.raavik@postimees.ee

Ilmselt pole suurem osa inimestest kordagi pead vaevanud selle üle, kust on pärit näiteks elektrikilbi plastist osised või kes on valmista nud autoukse lukustusnupu. Mõne sellise argise vidina puhul pole pä ritolu kaugelt otsida tarvis, sest neid toodetakse Emajõelinna külje all Tõr vandis. Seal tegutseb AS Talent Plastics, mille Tartu kutsehariduskeskus nimetas tä navu oma parimaks koostööpartneriks.

Plastesemeid hakkas Talent Plastics Ees tis tegema juba 2000. aastal, mil rootslaste eestvedamisel loodi Tartusse Filosoofi täna vale esimene tehas. Toona olid fookuses mobiiltelefonide antennid. Omaaegse saa pavabriku hoovis asunud tehases toodetud detailid on siiani ettevõtte vitriinkapis vaa tamiseks väljas, ent uudistada saavad neid vaid need, kes ettevõttesse ise külla lähe vad. Nimelt pole tihedas konkurentsis sõl mitud rangete kliendilepingute tõttu luba tud esemeid pildistada.

ROBOTID ON PLATSIS

Kel läheb õnneks tootevalikut näha, on ilmselt nuputamist mõneks ajaks, sest iga päevased kodused tarbeesemed sisalda vad mitmesuguseid põnevaid plastdetai le, mida eraldiseisvalt ei pruugi aga kuida gi lõpp-produktiga seostada.

Tänapäevast tootmiskeskust ei saa su gugi lihtsakoeliseks pidada, sest selles on osa varem inimeste teha olnud töödesttegemistest läinud robotite kätte. «Need arendasime ise enda vajadustele vasta vaks, eeskätt toodete väljavõtmiseks masi natest. Kui võrrelda tänast päeva näiteks 2005. aastaga, siis võib öelda, et robotid on üle võtnud ligi poole varem inimeste kanda olnud ülesannetest,» iseloomustas tootmist tehase juht Roomet Soome. «Kui robotite valmistajad meie tehases käisid,

sügasid imestusest kukalt, kuna esma kordselt oli vaja Eestis koos tööle panna survevalumasin ja kuueteljeline robot.»

Talent Plastics on aastate vältel valmis tanud muu hulgas mitmesuguseid juppe autotööstuse tarvis. Loomulikult on seejuu res rootslaste rajatud firma olnud koostöö partneriks ka Rootsi tuntuimale automargi le Volvo. Ühe iseloomustava esemena võib nimetada näiteks prillihoidjat, mille saab paigaldada auto küljeakna kohale, kus ta vapäraselt asub käetugi. «Prillihoidjaid pidi me väga palju kordi katsetama, et need saaks lõpuks sellised, mis avarii korral sõit jal pead katki ei lõikaks,» kirjeldas Soome üht episoodi pikas tootearenduses.

Ettevõtte portfelli kuulub teisigi põne vaid algatusi. Eestis võib neist üheks tuntui maks pidada 2009. aastal turule tulnud au tomaatset taimekasvatussüsteemi Click and Grow. Esimene selline väike nutiaed veeres maha just Talent Plasticsi tootmisliinilt.

Soome lisas, et ehkki ettevõte valmis tab väga erinevaid plasttooteid, ei kuulu nende hulka pakendid. Küll aga valmivad Talent Plasticsi tehases kõrgtehnoloogili sed indikaatorid, mida kasutatakse heliko bakterite püüdmiseks inimese organis mist. «Kui vanasti pidid inimesed selleks sondi alla neelama, siis nüüd tuleb neelata vaid tablett ja puhuda indikaatorisse,» sel gitas Soome erilise toote kasutusviisi. See on Rootsis patenditud leiutis. «Meil on suur au sellist asja siin toota. Muide, heli kobakteri ja maohaavandite seose avasta jad said omal ajal ka Nobeli auhinna.»

PLAST TAASKASUTUSES

«Me ei tee lihtsaid tooteid, vaid tegeleme just keerukamat sorti tehniliste asjadega,» jätkas Soome. Selles vallas käib jutt ka mit mesugustest kütte- ja ventilatsioonisüstee mide komponentidest, mida kasutatakse elumajades ja hotellitubades, samuti Scania veoautode roolisüsteemide osadest ning veel ergonoomilistest arvutiklaviatuuridest. Kõik need valmivad siinsamas Tõrvandis.

Muide, autofirmade tellitud toodete vorme tuleb rikkumata säilitada 15 aastat, sest sõidukitootjatel on kohustus tagada A-varuosade kättesaadavus just nii pikaks ajaks.

Rääkides viimase aja trendidest nentis tehasejuht, et üha defitsiitsemaks on muu tumas juba kord kasutatud plast, sest mit med ettevõtted Euroopas ja mujalgi ihale vad rohemärgiseid. Nii otsitaksegi kõikjal võimalusi toodetes taaskasutada plasti, mis veel üpris hiljuti rändas peaasjalikult prügi kasti. Plasti, mis ühele prügi ja teisele va randus, kasutatakse näiteks mänguasjade ja ergonoomiliste hiirte tootmises.

Koostöö Tartu kutsehariduskeskusega ehk nüüdseks rakenduslikuks kolledžiks Voco nimetatud kooliga sai ettevõttel algu

se 2015. aastal, kui anti välja esimesed sti pendiumid tehnikaeriala õpilastele. «Nüüd seks oleme koostöö arendanud juba selli seks, et oleme käinud ise kohapeal oma te gevust tutvustamas, lisaks oleme kutsunud stipendiaate tehasega tutvuma,» täpsustas Soome. Koostöö eesmärk on selge: seista selle eest, et kutset omandavad noored õpiks tundma plasti ja selle omadusi ning kui neil tuleb mõni uudne mõte, näiteks kuidas plasti säästlikumalt kasutada, oskaks nad oma ideid õiges kohas tutvustada.

Tehases praktikal käinute tööülesanded on sõltunud paljuski neist endist, kõigile pole ühesugust meetodit rakendatud. «Sel ge on see, et kui su auto maksab sada tuhat eurot, siis sa ei lase selle rooli inimest, kellel pole juhiluba,» naljatles Soome. Sama keh tib ka Talent Plasticsi masinate puhul: prak tikantidel puudub üldjuhul piisav kogemus, et kõige suuremaid seadeldisi juhtida.

KOMMENTAAR

RAINI JÕKS, Tartu rakendusliku kolledži Voco direktor

Meil on hästi palju koostööpartnereid, mistõttu parima valimine on igal aas tal üpris raske ülesanne. Tänavu jäi peale Talent Plastics, sest nende panus kutseharidusse on olnud püsiv ning meile väga oluline. Eraldi tasub märki da ettevõtte antavaid stipendiume ja praktikakohti, millega nad on panus tanud üle seitsme aasta. Vähetähtis pole seegi, et Talent Plastics on koolile annetanud mitmesuguseid seadmeid.

Talent Plas tics Tartu ASi juhatuse liik me Roomet Soome sõnul on kutsekoo liga tehtava koostöö ees märk seista selle eest, et kutse oman dajad õpiks tundma plasti kui olulist ma terjali.

TALENT PLASTICS TARTU

Kui võrrelda praegust aega näiteks 2005. aastaga, on robotid üle võtnud ligi poole varem inimeste kanda olnud ülesannetest.

SARI «JÕERETKED»

JÕERETKEDE SARI AMMUTAB POPULAARSUST HEAST KOOSTÖÖVAIMUST

EGELI RAUDMÄE egeli.raudmae@postimees.ee

Tartu ja Emajõgi – kes neid suudaks lahutada. Et jõgi võiks lisaks silmailu pakku misele anda huvilistele ka aktiivseid elamusi, otsustas Emajõe koostöövõrgustik juba eelmisel suvel käima lükata suviste veesõitude sarja «Jõeretked». Nüüd on see osutunud eriti menukaks.

Tartumaa arendusseltsi tegevjuhi Kris tiina Tammetsi sõnul on nende siiras soov olnud tuua Emajõgi ja selle väärtused roh kem inimeste teadvusse. «Soovime Ema jõge üheskoos nähtavamaks teha ja tuua pikemas perspektiivis selle kallastele ka rohkem investeeringuid,» sõnas ta.

KOOSTÖÖ MUSTERNÄIDE

Tammets lisas, et tänavu ettevõtlusauhin na saajaks jõudnud jõeretkede algatuse taga on Emajõe koostöövõrgustik, kuhu kuuluvad mitmed organisatsioonid, oma valitsused, ettevõtted, mittetulundusühin gud ja riiklikud keskkonnahoiuasutused.

Koostöö on jõeretkede sarja käivitami sel ja populariseerimisel olnud läbiv märk sõna, sest retki on korraldanud samal ajal mitmed Emajõe piirkonnas tegutsevad

teenusepakkujad, näiteks MTÜ Emajõe Lodjaselts, OÜ Elamusteenus, OÜ Estriver ja OÜ Dorpat. Tammetsi sõnul on igal pak kujal oma viis muuta jõesõit tõeliseks ela museks. «Samas on üldine kont septsioon kõigil ühiselt läbi mõeldud ja see teebki selle algatuse erili seks,» seletas ta.

Jõeretkede sar jas korraldatud sõidud olid Tam metsi sõnul erili semad kui tava lised lõbusõi dud Emajõel, mida suveajal on ikka pakutud. Ühe kirkaima ja populaarseima näitena nimetas ta Dorpati korraldatud retki koos loodusmehe Aleksei Turovskiga kahel suvel. «See müüdi ikka vägaväga kiiresti läbi,» nentis ta.

sepakkujaid saare ja Tartu vahel kurseeri ma.

Kuigi kõik retki korraldavad ettevõtted pakuvad jõesõite ka eraldi, on Tammetsi sõnul koostegemises oma võlu ja lisaväärtus. «Jõeretked on üks osa Emajõe võrgusti ku tegevusest ja see ai tab meil teadvusta da jõega seotud teemasid laiemale avalikkusele pa remini,» arutles ta.

Kui Emajõgi on turismiobjektina suurendatud tähelepanu all, leiavad sagedamini äramärkimist ka jõge ja selle ümbruskonda puudutavad probleemid.

Samuti meenutas Tammets hea sõna ga tänavust väikesaarte laulupidu, mis toi mus Piirissaarel ja mis ärgitas taas teenu

Ühtlasi pidas Tammets täht saks esile tõsta, et kui Emajõgi on turismiobjek tina suurendatud tähelepanu all, leia vad sagedamini ära märkimist ka jõge ja sel le ümbruskonda puuduta vad probleemid. Kokkuvõttes tekib nii ootus kiiremateks ja pare mateks lahendusteks.

Läinud suvi oli teine, mil jõeretkede sarja sõidud aset leidsid. Tammetsi sõnul

oli see suvi eelmisest pisut erinev. «Saime arvult kokku rohkem retki, mis taas kinni tab seda, et iga uus toode vajab turule pääsemiseks mingit aega.» Suurimad õp petunnid saadi Tammetsi arvates just sõ na levitamise ja turundamise valdkonnas. Õpiti näiteks seda, et iga teenusepakkuja saab oma kanalite kaudu turundada ka teisi retki, mis üheskoos kokku lepitud ka vas leiduvad.

VISADUS VIIB SIHILE

Samuti rõhutas Tammets, et uue toote tu rule toomisel on tähtis järjepidevus ja sihi kindlus – edu on loota alles siis, kui asja aja da visalt mitu aastat järjest. Selles veendu muses peavad koostööpartnerid nüüd sil mas juba järgmist suve. Kõik möönavad, et arenguruumi on, ning edaspidi tahetakse nautida veel suuremat populaarsust.

«Natuke puhkame kiirest suvest ja siis tuleme selle teema juurde tagasi,» sõnas Tammets. Nagu sellistel puhkudel ikka, on võrgustiku osalistel plaanis ette võtta mõned õppereisid, et teistelt, kogenud tegijatelt teadmisi omandada ja neid ko dukandis parimal võimalikul moel raken dada.

Läinud suvel osutusid eriti menukaks retked koos loodusmehe Aleksei Turovskiga. Nende piletid müüdi ära välgukiirusel.

VÕITLUS PIMEDUSEKOLETISEGA AITAB LASTEL VAIMU EEST HOOLT KANDA

Üle poole vaimse tervise häiretest kuju neb välja enne neljateistkümnendat eluaastat – mitte ei saa algust, vaid arenevadki püsivaks mureks, millega hakatakse tihtilugu tegelema alles täis kasvanuna. Kui üldse. Siis tähendab nendega tegelemine aga juba kui sukeldumist mutiauku – kõike on liiga palju ja väga raske on otsustada, kust alustada.

Tihti antakse eos alla, tõdes lastepsühholoog Kadri Haljas. Nii asutas ta koos kutsekaaslaste ja tervishoiu asja tundjatega idufirma Triumf Health ning koos sellega tea duspõhise mängu, et emotsioonidega toimetulekust, os kuslikust probleemilahendusest ja enesejuhtimisest saaks harjumus juba varases eas.

HARIV MÄNG OLGU LAHE

«Triumf Hero» mängus peab kangelane võitlema koopas elava pimedusekoletise Bubbaga, et too ei laotuks halli pilvena üle metsa ega nakataks selle elanikke tusamõtete ga. Laps õpib mängu kaudu erinevaid tehnikaid, kuidas Triumflandi metsatuka elanikke nende argimuredes aida ta. Kõik selleks, et pimedusekoletis kindlalt oma koopas püsiks.

Muresid, millega rinda pista, on mitmesuguseid. Üks elanik võib näiteks olla kimpus hambapesuga, teine ei viit si koristada, kolmas ei taha jooksutrenni minna... Problee mid lähtuvad just nendest oskustest, millest lapsel paistab parasjagu vajaka olevat. «Lapse vastustest erinevatele kü simustele saame aru, mis on tema suurim vajadus. Kas ta

vajab tuge ärevusega toimetulekul, on tal tähelepanu- või meeleoluprobleemid,» avas Haljas mängu iseloomu.

Lisaks sellele, et mäng peab olema tark, peab see ole ma ka haarav. «Lapsed on väga kriitilised ja kui miski on nende jaoks ühekülgne või igav, ei hakka harjumused nei le külge,» nentis Haljas. «Õnneks ei tee meie mustkunstni kust arendaja ühtki kompromissi, et mäng ise lahe po leks,» sõnas ta. Teaduspõhisus teaduspõhisuseks, aga pea mine on, et lapsed mängust ka rõõmu tunneks.

«Triumf Hero» arendati algul välja tõsiste terviseprob leemidega laste, sealhulgas vähihaigete vaimu turgutami seks. See oli mõeldud tööriistaks neile, kes ei tea, mis homne päev toob. Koroonapandeemia le vides ei teadnud aga ühtäkki keegi, mis saab edasi. Ärevus ei tulenenud siis enam terviseprobleemidest, vaid eba turvalisest keskkonnast. Mängu aren dajad said aru, et tegelikult on abi va ja väga paljudel lastel, diagnoosist sõltumata.

Ja siis laienes Ukrainas Venemaa algatatud sõda. Mäng tõlgiti kohe see järel ukraina keelde, kohandati proble maatika ning tehti tasuta ja interneti ühenduseta kättesaadavaks. «Muutsime sellega seoses ära ka mängukeskkonna. Muidu toimus kõik linnas, aga sõjaolukorras ei olnud see enam lastele turvaline. Nüüd on selle asemel rahustav loodus,» täpsustas Haljas.

Lisaks ukrainakeelsele on mäng saadaval ka eesti, ve ne, inglise, soome ja rootsi keeles. Umbes pooled mängi

LIINA LUDVIG liina.ludvig@postimees.ee

jatest on praegu eestikeelsed, ülejäänud vene-, ukraina- ja ingliskeelsed lapsed. Kust nad täpselt pärit on, arendajad ei tea, sest isikuandmeid mäng ei talleta.

KONKURENTS ON HÕRE

Triumf Healthi meeskond on väike, ainult neli täiskohaga töötajat. Tööd on laste vaimse tervise toetamiseks tehtud juba üle seitsme aasta, aga pikk tee on veel minna.

Teada on, et mobiilirakendus on iseenesest sedavõrd võimas, et seda võiks kasutada miljonid inimesed korraga, aga ometi on mängijaid vaid mõni tuhat. Asi ei ole selles, et mõni teine lahendus kasutajad endale napsaks. Konkurents on turul peaaegu ole matu. Milles siis probleem? «Vaimse tervi se tehnoloogia on äge, sest me jõuame korraga nii paljude lasteni, aga meie mäng ei pruugi kõigile meeldida. La hendusi peaks olema palju rohkem. Inimest võimestab see, kui tal on vali kuvõimalusi,» selgitas Haljas.

Samuti tuleb vaeva näha täiskasva nute veenmisega: nimelt murda arusaa ma, nagu oleks nutiseade probleemi la hendamiseks liiga keeruline abivahend, mille käsitsemisega ei saa lapsed hakkama.

See vaade ei pea muidugi juba ammu paika.

Kõige olulisemana tõi Haljas välja aga vajaduse veenda täiskasvanuid, et laste vaimset tervist on tarvis pi devalt teadlikult toetada. Ka sellest ei saa paljud veel aru. Tarvilik töö jätkub ja kogub tuure.

Kadri Haljas näitab mobiilirakendust Triumf Hero, millel võiks väga vabalt olla miljoneid kasu tajaid üle maailma.

Margus Ansu

Vaimse tervise tehnoloogia on äge, sest aitab jõuda korraga paljude lasteni.