Puhkus Lätis

PUHKUS LÄTIS

4. MAI 2011 FOTOD: RUNDALE LOSSIMUUSEUM

16

Rundale loss ja selle täielikult taastatud Prantsuse stiilis aed on Läti kõige tähelepanuväärsem barokk- ja rokokooarhitektuuri ehitis, mille luksuslikud interjöörid ja põnev ajalooline taust pakuvad kuhjaga elamusi ja avastamisrõõmu.

Rundāle loss – Kura

R

undāle barokk- ja rokokoostiilis ehitatud lossikompleks on Läti olulisemaid ajaloolisi vaatamisväärsusi ja põhjusi, miks turistid riiki külastavad.

Lisaks on Rundālest saanud mitmete huvitavate festivalide (näiteks kuulus suvine lillefestival), stiilsete vabaajaürituste ja hooajaliste väljapanekute kohaks – siin toimub aasta ringi midagi huvitavat.

Romantiline loss ja imeline lossiaed on saanud pruutpaaride lemmikpaigaks, kui mitte alati just pulmapeo pidamise paigana, siis vähemalt soovitakse sageli just siin pildile jäädvustada oma elu kaunimaid päevi. Samuti majutatakse siin näiteks Lätti riigivisiidile tulnud kõrgeid külalisi.

Lossi ümbritseb suurepärane barokkaed ning nüüdseks täielikult restaureeritud lossis on kõigile soovijatele avatud endistele Kuramaa suurhertsogitele kuulunud esindus- ja eraruumid. 12 kilomeetrit Bauskast läänes asuv Rundāle loss on koos Jelegava lossiga kaks kõige suuremat, kaunimat ja paremini restaureeritud lossikomplekse Lätis.

Rundāle nimi tuleneb saksakeelsest nimest Ruhenthal (eesti k rahu org) ning selle sünni-

daatum ulatub tagasi 17. sajandi algusesse (1605), mil Liivimaa äärealadel asunud maatüki omandas Saksa päritolu Grothusside suguvõsa. 1735. aastal müüs rahalistesse raskustesse sattunud perekond lossikompleksi Kurzeme hertsogile Ernst Johann Bironile, kes oli keisrinna Anna Ivanova suursoosik.

1737. aastal andis keisrinna Bironile Kuramaa-Zemgale hertsogi tiitli ning juba aasta pärast lossi omandamist alustas krahv esimesi suuri ümberehitustöid ja lossi sisustamist oma parema äranägemise järgi.

Suveresidentsiks mõeldud lossi ümberehitused tehti kahes etapis – esimene neist ajavahemikul 1736–1740 ning teine 1763.–1768. aastal Vene impeeriumi õukonnaarhitekti Francesco Bartolomeo Rastrelli kavandite alusel. Kuid keeruliste suhete tõttu keisrinnaga ja õukonnaintriigide tulemusena saadeti Biron 1760. aastal asumisele ja loss jäi tühjalt seisma.

Muuseas, just samast aastast pärinevad paljud viimased enam-vähem tervena/terviklikult säilinud lossi interjööri olulisemad detailid.

Keisrinna Katariina Suure ajal, mil Kuramaa liideti Vene impeeriumiga, sai lossi endale tema armuke Platon Zubovi

vend Valerian. Keisrinna favoriit abiellus n-ö vormitäiteks kohaliku jõuka maaomaniku tütre Thekla Walentinowicziga, kuid suri ise peagi ning noor lesk abiellus uuesti – sedakorda krahv Shuvaloviga.

Shuvalovite perekond elas lossis ka I maailmasõja ajal, mil Saksa armee avas lossi ühes tiivas sõjaväehospidali ja seadis sisse oma komandopunkti. Loss sai aga tõsiselt kannatada mitte sõja ajal, vaid pärast seda – 1919. aasta Läti iseseisvumise käigus aset leidnud rüüstamiste käigus. 1920. aastal hooned riigistati, maareformiga kaotas perekond suurema osa oma maadest ja mõisahoones hakkas tegutsema kohalik kool. 1933. aastal läks loss Läti Riikliku Ajaloomuuseumi valdusesse.

Loss sai tõsiselt kannatada II maailmasõja ajal, mil hoonet pommitati selle ühes tiivas asunud viljalao pärast. Kooliruumid koliti üle hertsogi endistesse eluruumidesse. 1972. aastal asutati Rundāle lossimuuseum ja alustati tasapisi restaureerimistöödega. Nüüdseks on restaureeritud kogu hiiglaslik lossihoone, kõrvalhooned ja algsete jooniste järgi ka suurepärane lossipark.

Kõrvalhoonetes asuvad samuti äärmiselt huvitavad ekspo-

sitsioonid: unikaalseid fotosid ja puunikerdusi, altareid ja muud huvitavat nõukogude korra ajal hävitatud Läti kirikutest ning teine ekspositsioon tutvustab Rundāle lossi restaureerimise ajalugu.

Lossi keskse osa hõlmasid hertsogi eluruumid, hertsoginna eluruumid ja perekonna teiste liikmete ruumid asusid lossi läänetiivas ning lossi paraadruumid – Kuldne ehk troonisaal, Valge saal ehk balliruum ja Suur galerii ehk banketisaal – ja paljud väiksemad esindusruumid jäävad lossi idatiiba.

Lossis on esindatud ka veidi originaalmööblit ja palju LääneEuroopa, vene ja läti kunsti.

Lossi ümbritsev aed on taastatud originaaljooniste abil ja neis on kasutatud esialgses plaanis olnud taimekooslusi.

Barokkstiilis aeda ümbritseb parkmets, mis oli mõeldud hobustega ratsutamiseks ja pikemateks jalutuskäikudeks.

Kui juhtute Rundā lesse tulema või tagasi Riiga minema läbi Jelgava, külastage kindlasti ka Jelgava lossi ja seal asuvat unikaalset Kuramaa hertsogite kivist ja metallist sarkofaagidega matusekambrit. Sinna on ajavahemikul 1569–1791 maetud 30 eri sugupuust pärit aadlikku.

KUIDAS SINNA SAAB? • Riiast läbi Bauska: 67 km mööda maanteed A7, siis pöörata väiketeele P13 Pilsrundāle suunas.

• Riiast läbi Jelgava: 47 km, mööda maanteed A8, Jelgavast 43 km Eleja suunas ja siis maanteelt P103 Pilsrundāle suunas.

• Ühiskondlik transport: Riia-Bauska buss väljub Riia bussiterminalist iga 30 min järel (sõit kestab kuni 1, 5 h). Bauskast bussiliinid: Bauska-RundāleSvitene, Bauska-Jelgava või Bauska-Dobele.

Lahtiolekuajad 1. maist kuni 31. oktoobrini • Loss E–P 10–18; pargikompleks 10–19 • Puhkepäevad: 1. jaanuar; 24. juuni; 25. detsember • Restoran: 70-kohaline restoran pakub head ja paremat ning kindlasti tuleb ära maitsta siinne «Roosikook» KONTAKTID JA INFO: Telefon: +371 6396 2197 e-post: info.rpm@eila.lv Website: www.rundale.net HINNAD: Lühike ringkäik: ametiruumid (Valge saal, Kuldsaal, Suur galerii) ja hertsogi eraruumid ja valitsuskabinet.

• täiskasvanud LVL 2.50 • üliõpilased LVL 2.00 • õpilased LVL 1.50 • eelkooliealised – tasuta Pikk ringkäik: lisaks lühikesele programmile haarab ka hertsoginna eluruumid ja näituse «17.–19. sajandi Läti mood».

• täiskasvanud LVL 3.50 • üliõpilased LVL 3.00 • õpilased LVL 2.00 • eelkooliealised – tasuta Perepilet (2 täiskasvanut ja 2 või enam last): LVL 10.00 Perepilet (1 täiskasvanu ja 2 või enam last): LVL 7.50 Giiditeenused: kuni 10 inimest LVL 3.00; 10–39 inimest LVL 5.00; 40–48 inimest LVL 8.00