Postimees 30 04 2014

ŠOVINISM UKRAINA-MEELSETEL

MUUTUB ELU IDAS ÜHA RASKEMAKS.

HIILGAV SÕIT Tervisemured seljatanud Rein Taaramäe võitis eile Türgi velotuuri kolmanda etapi ning tõusis tuuri üldliidriks.

SPORT LK 17

VÄLISMAA LK 10–11

www.postimees.ee Eesti president

TOOMAS HENDRIK ILVES: Ma loodan, et ei panda sellist suurt klounaadi käima, nagu oleme valimiste eel paraku näinud.

EESTI LK 4–5

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

PROPAGANDA

Vaataja teab Olen kindel, et ETV 3 moodustamine oleks mõttetu ja mõneti isegi rumal. Lugeja, vaataja ja kuulaja pole loll. Isegi see, kes loeb, vaatab või kuulab peaasjalikult vene keeles, kirjutab Irina Kablukova. On olemas teised juba paika loksunud ja ausalt töötavad kanalid. LK 2 VIINAKURAT

Täis karsklased Miks ühtesid ravitakse riigi kulul või vähemalt toetusel, alkoholihaiged aga peavad kõik omast taskust maksma? Õigemini teevad seda nende niigi kannatavad perekonnaliikmed, tõdeb kirjanik ja karskusliikuja Olev Remsu piduse volbriöö eel. Pärast seda peab tõele näkku vaatama – oleme rahvusliku katastroofi teel. LK 12

KOLMAPÄEV, 30. APRILL 2014 • NR 100 (7091) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 48 673 • LUGEJAID 201 000

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 30. APRILL 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

Vaataja pole loll Meie väikeses, kuid uhkes Eestis on saanud juba heaks tavaks kui mitte omaenese kriisi ajal, siis üldise kriisi foonil rääkida vajadusest anda vastulöök Vene propagandamasinale. Nii oli see üheksakümnendatel, kui Eesti Venemaale vähe huvi pakkus, sest tuli lahendada oma probleeme. Nii oli see nullindatel, kui Vene kanalid tegelesid Eesti-vastase propagandaga ja kogu maailmale edastati moonutatud pilti. Nii juhtus see ka nüüd.

Propaganda on kuuldav, nähtav, aga paljudes olukordades viirastub see igas sõnas, mis kajab tüüpilise venekeelse perekonna korterisse paigutatud televiisorist. Ja inimesed kuni kõrgeima võimu tipuni vangutavad pead: mida teha? Kuidas kaitsta meie venelasi idanaabri mõjutuste eest? Nii on jälle päevakorral ja kogub toetust idee kutsuda ellu «aus, objektiivne, propagandistlike mõjudeta kohalik telekanal».

Esialgu räägiti kolme Balti riigi ühisest televisioonist, mis pakuks oma venekeelsetele vaatajatele «õigeid», vabandust, «ausaid» uudised ja muid saateid. Kuid juba kõneldi võimatusest jõuda kokkuleppele selles, kuidas rahastada, või selleski, kelle uudised on need kõige tõelisemad. Ja kostiski tuttav jutt: asutame kanali ETV 3. Nagu selgitatakse, oleks see suunatud venekeelsele elanikkonnale, kelleni tuleks viia vabariigis toimuv, pakkuda haridus- ja arutelusaateid. Rahvuslike jõudude seas arvatakse, et see aitab inimesed Vene helesinistest ekraanidest lahti rebida.

Mina ajakirjanikuna pole uue venekeelse meediatoote vastu. Olen lausa kategooriliselt selle poolt. Kas või selle pärast, et kohalike ajakirjanike tööpõld on väga piiratud.

Tööd tahaks ju teha, kuid valikuvõimalus pole kuigi avar. Aga mulle on täiesti arusaamatu, miks on vaja luua järjekordne moodustis, ja milles hakkab see põhimõtteliselt erinema näiteks ETV 2st.

See pandi käima pärast pronksöid. Meile selgitati, et venekeelsel elanikkonnal peab olema tasemel informatsioonikanal. Meile lubati, et selles saab olema kõik, mis vaja, ja mitte see, mida pakuvad PBK ja RTR. Seda loodi suurejooneliselt, kanali uhkuseks pidi toodama paljude armastatud igapäevane uudistesaade «Aktuaalne kaamera». Ja kõik…

Kümme aastat Euroopa Liidus, alati Euroopas

H

omme saab kümme aastat sellest, kui Eestist sai Euroopa Liidu liige. Toona oli liikmesus meie jaoks peamiselt praktilistest vajadustest tulenev otsus. Ka praegu on liikmeks olemist nähtud suuresti pragmaatiliselt. Euroopa Liit tähendab julgeolekut, toetusi, vabadust minna ja tulla, vabadust töötada piiri taga ja ligipääsu suuremale turule. Kuid Euroopa Liit pole üksnes pragmaatika ja bürokraatia, see on ka jagatud maailmavaade, mille juured on sügaval Euroopa kultuuris. Selle maailmavaate tähendus on raskemini adutav ja ununeb kergemini kui praktiline kasu. Ometi on see väärt meeldetuletamist.

Euroopa maailmavaade on kasvanud kolmest juurest. Esimene neist on Vana-Kreekast alguse saanud demokraatia alge, mis ei näe tõde mitte etteantuna, vaid arutelus sündivana. Teist võiks üldistatult vaadata kui kristlikust kultuurist pärit arusaama inimesest kui vabast isiksusest ja ühiskonnast kui vabade indiviidide kogumist, kes koos toi-

mimiseks ühiskondliku lepingu loovad. Ja kolmas on Euroopa filosoofilisele maailmapildile tuginev inimõiguste põhimõte, mis kehtib kõigi jaoks võrdselt, ilma eranditeta. Koos moodustavad nad osa sellest, mida oleme hakanud nimetama euroopalikeks väärtusteks. Demokraatia, õigusriigid, inimõigused ja avatud majandus on selle maailmavaate väljendused. Veidral moel on need aga sõnad, mis tähendavad väljaspool Euroopat palju enam kui selle sees.

Väärtused, millega me oleme nii harjunud, et ilma nendeta olemist ette ei kujuta, kuid mida nende tavapärasuse tõttu enam ei märka, tulevad ilmsiks Euroopa piiridel. Ukraina sündmused on üks meeldetuletus sellest, et sugugi kogu maailm ei toimi samade põhimõtete järgi. Esmaspäeval Tallinnas toimunud internetivabaduse konverentsil kõneles türgi kirjanik Elif Şafak riiklikust sõnavabaduse piiramisest, mida Euroopa kontekstis oleks raske ette kujutada.

Neid mõlemat – nagu paljusid teisi kogemusi väljaspool Euroopat toimuvast – võib vaadata meeldetuletusena, et meie siin Euroopas oleme paari aastatuhande jooksul jõudnud millegi väga väärtuslikuni. Ometi on osaliselt majanduskriisi laines tulnud liikmesriikides

kõne alla Euroopa alusväärtuste kallale minek: tööjõu vaba liikumise piiramine, vajadus kaitsta siseturgu ja mõnel pool ka käitumine, mida võib vaadata kui kahtlemist demokraatlikes aluspõhimõtetes. Osaliselt on selle põhjuseks riikide majandushuvid, osaliselt ka kodanike Euroopa-väsimus.

JUHTMÕTE Demokraatia, õigusriigid, inimõigused ja avatud majandus on Euroopale iseloomuliku maailmavaate väljendused.

Ometi tähendavad need sõnad väljaspool Euroopat palju enam kui selle sees.

LK 4–5

urmas nemvalts

irina kablukova

1 8 5 7

Meie rahvakool. Saaremaa koolidega oli lugu pääle Põhja sõja vähe parem, kui Liivija Eestimaal. Siin leiame iseäralise nähtuse: Rüütlid lubavad talurahva lapsi kooli saata ja täidavad ka lubamist. Muidugi teada ei ole sel heldusel kaunid tagajärjed, sest õpetajat ei takistanud ta tegevuses keegi. Põllumees külvab rõõmuga, kui tal vaenlase poolt vilja äratallamist karta ei ole. Kui ka selle haruldase lahkuse pääle langeb tume vari: 1763. aastal võetakse koolmeistri käest Rootsi ajal antud pooleadramaa ära ja antakse köstrile. Koolmeistrid jäävad kui linnud oksa pääle. Kas köstritele kahekordset palka maksma hakati, või võeti nende endine palk ära, ei tea

Mina isiklikult olen vaadanud sellelt kanalilt vaid «Aktuaalset kaamerat» ja paar korda sattunud ka venekeelse tõlkega varustatud paraadiülekandele. Praegu mõistan, et mind toodi lihtsalt üle ETV põhiprogrammist, pakkumata midagi suuremat.

Ma ei tahaks paista pessimisti ja kadetsejana: ise ajalehest ja nüüd õiendab siin teleasju. Kuid olen kindel, et ETV 3 moodustamine oleks mõttetu ja mõneti isegi rumal. Sest on olemas ETV 2. Sest on olemas teised juba paika loksunud ja ausalt töötavad kanalid. On, millega propagandahiiule vastu seista. Veelgi enam, avaldan väikese saladuse: lugeja, vaataja ja kuulaja pole loll. Isegi see, kes loeb, vaatab või kuulab peaasjalikult vene keeles. Lisan, et eriti see, kes saab informatsiooni vene keeles, sest tema valik on laiem.

Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Täna kell 13 Kuku raadios

Postimees 1902. aastal

Olen kindel, et ETV 3 moodustamine oleks mõttetu ja mõneti isegi rumal.

Lugeja, vaataja ja kuulaja pole loll. Isegi see, kes loeb, vaatab või kuulab peaasjalikult vene keeles.

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Inselberg, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

VAHETUND POSTIMEHEGA Häälekal Postimehel on külas riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (IRL). Postimeest esindavad Mari Kamps välistoimetusest ja Marti Aavik arvamustoimetusest. Räägime vaba maailma sanktsioonidest Venemaa kui agressori vastu. Saate teises pooles teeme juttu sellest, mis sarnaneb Eestiga ja mis erineb meie oludest Soome sisepoliitikas.

PÄEVA KOMM

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369

Itaalia ajakirjanik Beppe Severgnini pakkus, et väsimuse vastu aitaks, kui proovida ühel päeval aastas elada nii, nagu poleks Euroopa Liitu kunagi olemas olnud. Ükski väärtus ei tule selgemalt esile kui sellest ilma jäädes.

Teise võimaluse pakkus välja Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso: tuleks meenutada, et Euroopa Liit pole üksnes ärimeeste, poliitikute ja ametnike Euroopa, vaid eelkõige kodanike Euroopa, jagatud maailmavaatest sündinud.

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

ütelda, arvata küll, et endine palk ära võeti.

Niisugune oli lugu meie rahvakooliga kuni XVIII. aastasaja teise pooleni. Ennem oli see vähjakäik, kui edenemine. Alles Katariina II. valitsuse ajal, kui vabamad tuuled puhuma hakkasivad, võis edust juttu olla. Browne saab Riiga kindralkuberneriks. Varsti pääle ameti algust astub ta 1765. aastal maapäeva ette ja nõuab, et koolid korrale seataks. Kindralkuberner ei mõista nalja, vaid nõuab kindlat otsust.

Viimaks saadi ometi valmis: iga mõis, millel enam kui 5 adramaa on, peab oma talupoegadele ühe kooli asutama; väiksemad mõisad saatku oma lapsed köstrikooli. 30.04.1902

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 30. APRILL 2014 || EESTI || 3

Aasta kauneimate looduskaadrite ülespildistajad said auhinnatud

Võidutöö autor kirjutas konkursile esitatud pildi iseloomustuseks: «Tuul oli läbilõikavalt külm, meri auras ja enne päikesetõusu muutus taevas tumelillafoto: andrus allikas kaks. Tuul tekitas merel huvitavaid liikumisi.»

«Loomaportreed», II koht. «Katsumusterohke talv». foto: remo savisaar

Esmaspäeva õhtul selgusid Tallinnas Estonia kontserdisaalis 14. korda Eesti parimate loodusfotode autorid.

«Looduse aasta foto 2014» konkursi peaauhinna, Suure Hundi ja aasta loodusfotograafi tiitli võitis Andrus Allikas fotoga «Karge hommik», mis on tehtud Harjumaal Kaberneeme rannas tänavuse aasta kõige külmemal hommikul. Konkursist võttis osa 1150 fotograafi ligi 8500 tööga. postimees.ee

Kood avab galerii aasta parimatest loodusfotodest.

«Inimene ja loodus», II koht. «Pereisa koju ootamas». foto: gerlin kess

«Loomad tegutsemas», I koht. «Mine ära!».

foto: remo savisaar

4 || EESTI || POSTIMEES, 30. APRILL 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

JULGEOLEK. President Toomas Hendrik Ilvese hinnangul oleks naiivne küsida, kas 150 USA sõjaväelast on piisav heidutus Venemaale. Tegelik heidutus on see, et NATO toimib.

Eesti on kümne aastaga muutunud avatumaks ja sallivamaks intervjuu argo ideon

poliitika- ja majandusanalüütik

P

resident Toomas Hendrik Ilves leiab, et Euroopa Liidu Lissaboni leppe solidaarsusklausel tuleb täita sisuga. Muidu võib juhtuda, et solidaarsus rünnatud Euroopa Liidu riigiga piirdub näiteks talle oliiviõli saatmisega.

1. mail täitub Eestil kümme aastat Euroopa Liitu kuulumist. Eesti elanike toetus euroliidule on püsinud tugev kogu liitumisjärgse aja. Seega peab Euroopa Liit olema meile midagi andnud.

Seda arvavad isegi need, kes omal ajal olid skeptikud. Varem oli meil teatud grupp põllumehi, kes olid Euroopa Liidu vastu. Hiljem olen kohanud üsna mitut põllumeest, kes on öelnud, et enne oli ta vastane, aga nüüd on tal väga hea meel, et oleme Euroopa Liidus.

Ka Soomes oli sama lugu.

Osa põllumehi oli kategooriliselt vastu, et minna Euroopa Liitu. Aga hiljem leidsid, et ei saa aru, miks nad selle vastu olid – neile väga meeldib Euroopa Liit.

Inimestel on ikka õigus oma arvamust muuta. Kunagi ütles John Maynard Keynes (briti majandusteadlane – toim): kui saan teada uusi fakte, siis võin oma meelt muuta.

Mis on Euroopa Liidus olemise kõige tähtsam tulemus Eesti jaoks?

On see rahaline toetus, kindlustunne, väljund maailmapoliitikasse?

Mul on võimatu öelda, mis on see kõige suurem tulemus.

Kindlasti tuleks öeldule lisada võimalus olla Euroopas, minna Euroopasse, teha seal seda, mida tahad.

Silmade avanemine on olnud väga selge fenomen. Ütleksin, et Eesti mentaalsus on praegu palju rohkem avatud, kui see oli kümme aastat tagasi.

Me ju mäletame neid loosungeid, mida kasutasid parteid Euroopa Parlamendi valimistel kümme aastat tagasi. Juba siis oli näha, et need ei peegelda eriti arusaama sellest, mis Euroopa on. Mõned olid päris naljakad. Üks loosung oli «Ei föderaalsele unitaarriigile».

Kui nüüd vaadata, mis võitlus käib Ukrainas, siis saame aru, et föderaalriik ja unitaarriik on vastandlikud mõisted,

aga tolleaegsed arusaamad Euroopast ei olnud meil väga head. Kui keegi tuleks praegusel ajal niisuguse loosungiga, naerdaks ta välja.

Kindlasti oleme väga palju õppinud. Meie õigusruum on palju kindlam, aga ka inimeste üldine arusaam sellest, mis see Euroopa on, mis on euroopalik ja mis ei ole euroopalik, on kardinaalselt muutunud.

See on tegelikult ennustatav protsess. Väga paljud inimesed on käinud õppimas välismaal, tulnud tagasi, nende hoiakud on muutunud.

Eesti on sallivam riik. Ta võiks olla veel sallivam. Aga ta on muutunud palju.

Ilmselt on ka Euroopa Liit ise palju muutunud – sellest ajast, kui välisministrina meie liitumise asja ajasite.

Lahkumise asja ajab üks toetuse järgi küllalt populaarne erakond, UKIP (Suurbritannia Iseseisvuspartei – toim).

See väljendab teatud osa sealse elanikkonna arusaama, kuid samal ajal on sealsed ettevõtted väga eraldumise vastu.

Mõned väidavad, et saab ka olla väljaspool Euroopa Liitu, aga olla ühisturu osa. Ma ei usu, et see väga hästi välja tuleb.

Ka inimeste üldine arusaam sellest, mis see Euroopa on, mis on euroopalik ja mis ei ole euroopalik, on kardinaalselt muutunud.

Eks need vanad kategooriad – Ida-Euroopa, uus Euroopa – on kohati ikka olemas. Aga kui meenutada seda kriisi, mille läbi tegime, siis Eesti joonistus välja kui riik, kes on olnud ja on endiselt vastutustundlik, kes järgib reegleid. See annab meile enesekindlust, et saame hakkama. Üha rohkem võetakse omaks, et see vastandus IdaEuroopa vs Lääne-Euroopa ei kehti enam. Kuigi SKT per capita vahe on ikka olemas, sest konvergents võtab aega. Kuid a priori suhtumist, et Ida-Euroopas on halb, näeme pigem IdaEuroopa riikides endis.

Viimaste aastate raskuste ajal on küllalt palju räägitud, et nüüd kohe algab Euroopa Liidus lagunemine.

Tegelikult seda aga juhtunud ei ole.

Paljud ennustasid seda, saamata aru, et poliitiline tahe Euroopa Liidu lagunemist vältida on niivõrd tugev. Sellel on erinevad põhjused. Üks põhjus võib olla ka puhtalt rahaline – me teeme kompromisse, sest muidu me ei saa raha.

Julgeolekupoliitiliselt on väikesed riigid olnud valmis kompromissideks, sest nad saavad aru, et ilma Euroopa Liiduta ongi nad lihtsalt väikesed riigid.

Aga ka julgeolekupoliitiliselt on väikesed riigid olnud valmis kompromissideks, sest nad saavad aru, et ilma Euroopa Liiduta ongi nad lihtsalt väikesed riigid. On ka paiku, kus tahetakse eralduda oma riigist, aga seejuures peetakse ikka oluliseks seda, et olla edasi Euroopa Liidus.

Norralased on väljaspool Euroopa Liitu, aga peavad täitma kõiki reegleid, mis tulevad ühisturust. Ei saa olla nii, et kõikjal võib kaubelda ilma tollitariifideta, aga samal ajal me ei järgi neid kaubandusreegleid, mis meile ei meeldi. Norra näiteks järgib kõiki reegleid.

Euroopas on justkui kaks vastandlikku trendi: suurem lõimumine, aeg-ajalt kõneldakse kiiremini lõimuva tuumik-Euroopa vajadusest, teisalt aga tahavad näiteks Šotimaa ja Kataloonia oma emamaa küljest lahti saada. Mis sellest kõigest saab?

Seda ma ei tea, kuid olen kindel, et kui näiteks Liivimaa tahaks eralduda Eestist, siis tahaks ta automaatselt jääda Euroopa Liitu ja mitte pidada uusi liitumisläbirääkimisi.

Seda tingimust tahaksid kõik seada, kuid sellele ei ole veel vastatud.

Tüüpiline hinnang Euroopa Liidu vastuse kohta Ukraina kriisile on see, et Euroopa vastus on nõrk.

Jah, praegu on küsimus välispoliitilisest solidaarsusest väga oluline. Ma usun, et Eesti on õigustatud ütlema, et meie toetasime EFSFi (Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi – toim) kaudu riike, kes olid meist rikkamad ja kes ei järginud reegleid.

Ma usun, et võiksime eeldada ise nüüd rohkem solidaarsust.

Mitte nii, et kui oled oma häda põhjustanud enda käitumisega, siis nüüd saad öelda, et ei, me ei toeta tugevamat vastust Venemaale, kuna meie majandus kannataks.

Samas meie kannatasime, aitasime teisi, kui nad hädas olid. Seepärast ma ei ole õnnelik, kui mõne riigi seisukoht on niisugune.

Kas Euroopa vastus on nõrk sellepärast, et 28 riigiga on raske kok-

ku leppida, või on ikkagi väga erinevad huvid?

Ajalehes The Telegraph ilmus hiljuti huvitav joonis, kus oli näha riikide positsioon Venemaa sanktsioonide suhtes ning teisel teljel majanduse sõltuvus Venemaast. Seal on näha, et need, kes on «pistrikud», on pigem suuremas sõltuvuses Venemaast, kuid nad on ikkagi valmis tegutsema. On ka mõned kummalised riigid, kes on igasuguste aktsioonide vastu, ehkki nende majanduslik sõltuvus ei olegi nii suur. Küll on aga ühel või teisel lobigrupil väga suur mõju valitsusele.

Mõistagi ei saa siin nimetada riike, aga seda graafikut võib vaadata.

Kas Euroopa siiski suudab kokku leppida ning anda Ukraina kriisile tõhusama vastuse, mis kaitseks ka Eesti huve paremini?

Meie konkreetne huvi on seal, sest maailmakorraldus on muutunud. Meie näeme, et see on ohtlik, kui piire lubatakse jõuga muuta, ent on ka riigid, kes on sellega leppinud.

Mina näen selles vast suuremat muutust kui mõnigi teine inimene muus riigis. Usun väga siiralt, et kui vanad reeglid enam ei kehti, siis pole miski enam välistatud. See printsiip, et piire ei muudeta vägivaldselt, on olnud kogu Teise maailmasõja järgse Euroopa geopoliitilise struktuuri aluseks.

Tegelikult on peaaegu igal riigil piirid võrreldes varasemaga muutunud. Saksamaa ja Poola piirid on nihkunud mõlemast otsast läände, Itaalia, Kaliningrad jne. Soov piire muuta on olnud sõdade põhjustajaks.

Siis me aga leppisime kokku, et ei muuda neid sõjalise jõuga. Nüüd on see aga juhtunud, mis tähendab, et kõik need eelnevad kokkulepped on kadunud. Meie maailmajaos on see oluline küsimus.

Kas Venemaa isoleerimine lahendaks midagi?

Toomas Hendrik Ilves ütles, et kuna maailm

Isoleerimine ei tähenda terminina midagi. Liiga kerge on öelda, et te tahate meid siin isoleerida. Venemaa peab aru saama, et kui reegleid rikkuda, siis sellel on tagajärjed. Reeglite rikkuja suhtes ei tohiks jätkuda seesama business as usual. Et müüme, teeme, kõik on normaalne.

Ei ole.

Veel isolatsioonist – Venemaa jõustruktuuride töötajatel keelati sõita 150 riiki. See puudutab arvestuslikult kolme miljonit inimest. Keegi ei ole neid pannud nn Magnitski nimekirja vms, Venemaa ise ütleb, et nad ei tohi välismaale minna.

ne Amanpourile, et te ei näe Vladimir Putini sisse. Kuid millisteks stsenaariumideks Eesti peaks valmistuma? Milleks peame valmis olema?

CNNi intervjuus ütlesite Christia-

Ma usun, et oleme üpris palju juba ära teinud. Kõige olulisem komponent selles on heidutus. NATO on suhteliselt kiiresti reageerinud ning reageerib veel.

Me teame, mis on NATO ajalugu ja kuidas ka PõhjaAtlandi lepingus lubati üksteist aidata. Aga see ei olnud veel meie NATO. See kui oma liikmeid ka sõjaliselt kaitsev allianss tekkis alles siis, kui pandi paika organisatsioon ja selle tegevus.

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 30. APRILL 2014 || EESTI || 5

Neid tuleb veel. Aga põhiline on näidata, et NATO toimib. Vastavalt, kui olukord eskaleerub, mida meie loodame, et ei juhtu – siis ka siitpoolt on vastumeetmed.

On naiivne küsida, mis see 150 sõdurit meile ka annab.

Heidutus tähendab seda, et kui läheb ohtlikumaks, siis midagi tehakse juurde. Sageli mõnigi, kes esineb meil meedias eksperdi või analüütiku rollis, ei saa aru, et küsimus ei ole selles, kui kaua mingid väed Saksamaalt Ramsteinist Eestisse lendaksid.

Venemaa peab aru saama, et kui reegleid rikkuda, siis sellel on tagajärjed. Reeglite rikkuja suhtes ei tohiks jätkuda seesama business as usual.

Artikkel 5 tähendab seda, et kui rünnatakse üht liikmesriiki, siis see on rünnak kõigi vastu. See ongi see, miks NATOt mujal vihatakse. Muidu oleks Eesti selline kerge amps.

45 000 ruutkilomeetrit, linnasuurune riik elanikkonna poolest. Aga nüüd tuleks ka mõelda, et mine tea, mis juhtub ründaja enda territooriumi, tema linnadega. See on heidutus.

Artikkel 5 on see asi, mis heidutab. Põhjus ei ole selles, et siin on 150 paari Ameerika saapaid – kuigi tegemist on väga tugeva üksusega.

Ameeriklased osutusid teistest kiiremaks, aga kohe ütlesid ka britid ja taanlased, et nad tulevad.

Palju räägitakse praegu Vene propagandast, ning ka põhjusega. Kuidas vaatate ideele teha Euroopas venekeelne telekanal, mis ilmselt oleks mõneti teie omaaegne Vaba Euroopa teleekraanil? Oleks sellest abi?

makorraldus on muutunud, paljud varasemad kokkulepped enam ei kehti. foto: toomas tatar

Euroopa Liidul on olemas Lissaboni lepingu säte – solidaarsusklausel. Aga mida see tähendab? Oletame, et keegi ründab Itaaliat, kas me siis solidaarsusest saadame sinna kilu?

Meil pole protseduure, plaane. Need on täiesti puudu. Praegu võib olla nii, et X riiki rünnatakse ja mõni lähemal asuv riik läheb ka appi sõjaliselt, aga teine riik ütleb, et meil on siin suur varu oliiviõli ja saadame seda. See ei ole just väga tugev.

Meil on see julgeolekupoliitiline väljakutse, et võtta Euroopa Liidu lepinguga ka midagi ette, et oleks vastav struktuur olemas. NATO töötab, selle üle oleme väga õnne-

likud. Aga Euroopa Liidul see praegu puudub.

Kas see heidutus, mida annavad lisalennukid, mõned laevad Läänemerel ja 150 USA sõjaväelast, kes on meil külas ajutiselt, on Venemaa jaoks piisav?

On küll. USA sõjaväelased on siin esialgu 2015. aastani, mis saab edasi, sõltub olukorrast.

USA sõjaväelased on Eestis esialgu 2015. aastani, mis saab edasi, sõltub olukorrast.

Neid tuleb veel. Aga põhiline on näidata, et NATO toimib.

Võib-olla. Kindlasti tuleb loobuda sellest ideest, et konkureerida selle 24/7 meelelahutusega, mis täidab valdava osa Vene saadetest. Kuidas sa sellega konkureerid?

See ei tule välja. Suur Venemaa suudab korraldada palju klantsivamaid saateid kui kolm Balti riiki või isegi suurem arv riike. Neid vaatajaid me ei võidaks.

Iseküsimus, kas saaks teha uudistesaateid. Omal ajal, kui novembris 1988 lõpetati Vaba Euroopa segamine ära, oli kuulajaskond 15–25 protsenti, mõnikord 35 protsenti, ning täieliku kriisi ajal jaanuaris 1991 ja sama aasta augustis üritas meid kuulata 80 protsenti inimestest.

Selle üle võiks mõelda. Aga konkureerida enama kui uudistega on raske. Lisaks on ka Vene uudisteprogrammid väga meelelahutuslikud.

Kuid ka Eesti meediast on suur osa meelelahutus. Ma olen rääkinud iga peatoimetajaga viimase 20 aasta jooksul, mulle on öeldud, et «välis-» ei müü. Välisuudised ei ole need, mis saavad klikke. Kui see on nii, miks peaks siis Vene vaatajaskond erinema sellest vaatajaskonnast, mille puhul öeldakse, et «välis-» ei müü? Võibolla see ei huvita neid.

Venemaal on muidugi see iseärasus, et on tekkimas vaba info defitsiit.

Ma ei vaidle vastu. Iseküsimus, kui palju selle vastu tegelikult huvi on.

Samas ma ei usu sellesse, et

hakata Vene kanaleid või saateid meil ära keelama. Kui seal otse ei õhutata rahvustevahelist vaenu ja vägivalda, siis lääne liberaalses demokraatias ei ole ärakeelamine lahendus. Siis muutuksime ise nendetaoliseks ja teatavasti, parim kättemaks on mitte muutuda nendetaoliseks.

Venemaa sotsiaalvõrgu VKontakte asutaja Pavel Durov teatas, et lahkub Venemaalt ja otsib sobivat riiki, kus oma meeskonnaga töötada. See riik peaks olema vähese bürokraatiaga, palju vabadust, tugev õigussüsteem jne. Kas Eesti võiks olla selline koht?

Ma usun, et Eesti vastab paremini tema loetletud kriteeriumidele kui mitmed muud riigid. Vaatamata Vene propagandale võiks ta siin panna vabalt lapsed vene kooli. Eesti on sõnavabaduses ja internetivabaduses tugev. Väikese seadusemuudatusega läks Island meist ette, aga meie oleme maailmas internetivabaduselt number kaks.

Tegelikult on see laiem fenomen: vaatamata kõigele Vene propagandale on seal ju küllalt palju mõistlikke inimesi, kes on kolinud või kolimas Eestisse. Ma ei saa nimetada nimesid, aga mõnigi tuntud liberaal on siia endale korteri ostnud.

Liberaalse Vene intelligentsi ning ka äriringkondade seisukohalt on Eesti hea koht.

Siiatulekut ilmselt saab lubada siiski vaid väike osa eliidist.

See on siiski suurem rühm. Nad tulevad just sellepärast, et ei ole nii rikkad. Kui sa oled rikas, siis sa lähed Londonisse või Pariisi. Aga tüüpiline ülikooli-

professor näiteks ei saa lubada endale osta korterit Londonis või Pariisis. Võib-olla saab ta endale korteri osta Tallinnas.

Teine asi on ka seesama kooliküsimus – vaadatakse, et Eesti on koht, kus saab panna lapse kooli, vene keelekeskkonda, kus aga ajusid ei pesta.

Meil on käimas Euroopa Parlamendi valimiskampaania. Mida teie selles kampaanias näha tahaksite? Mida tahaksite teada kandidaatidelt, kes sinna pürgivad?

Konkreetseid ettepanekuid palju paremal tasemel, kui oleme viimase kahe valimiskampaania ajal näinud. Ma usun, et kui meil on kümme aastat Euroopa Liiduga ühinemisest möödas, siis peaks inimestel olema piisavalt teadmisi, et ise millegi mõistlikuga välja tulla, aga mitte kõnelda enam «föderaalsest unitaarriigist».

Ma loodan, et ei panda sellist suurt klounaadi käima, nagu oleme valimiste eel paraku näinud.

Ei vasta tõele, et Eesti ei saa seal midagi ära teha. Mina olin europarlamendis väliskomisjoni aseesimees, olin alaline raportöör Albaania assotsiatsioonilepingu kohta, ning algatasin ka Läänemere strateegia, mis on nüüd ametlikult Eesti ja Euroopa Liidu programm.

See oli Euroopa Liidus esimene makroregionaalne programm üldse, mis võeti vastu pärast minu lahkumist Euroopa Parlamendist. Ja lõpule viis selle Alex Stubb, kes edasi läks Soome välisministriks.

See lähenemine, justkui ei saa midagi seal teha, on halvustav, aga samal ajal ka justkui väljavabandav.

6 || EESTI || POSTIMEES, 30. APRILL 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Valitsus kaalub Vladimir Tšaštšini väljaandmist USA-le Valitsus asub lähiajal vaagima rahvusvahelistes küberkuritegudes süüdistatava Vladimir Tšaštšini väljaandmist USA-le. Justiitsministeeriumi pressiesindaja Katrin Lunt kinnitas, et korralduse eelnõu Tšaštšini väljaandmiseks on justiitsministeeriumis juba koostatud ja saadetud riigikantseleisse. Otsuse tema väljaandmise kohta teeb valitsus. Süüdistuse järgi organiseeris Tšaštšin alates 2007. aastast kuni tunamullu novembrini pahavara väljatöötamist, levitamist ja haldamist, selle abil nakatati vähemalt neli miljonit arvutit umbes sajas riigis. postimees.ee

Venekeelse kanali ideede arutamiseks luuakse komisjon Kultuuriministeerium kutsub järgmisel nädalal kokku komisjoni, et arutada, milline venekeelse telekanali loomise ideedest on kõige jätkusuutlikum. Kultuuriministeeriumi avalike suhete osakonna nõuniku Katrin Arvisto sõnul on ministeeriumis viimaste nädalate jooksul peetud Eesti venekeelse meediaruumi teemal väga erinevaid arutelusid ja kogutud lisainfot peaaegu kõigi, ka avalikkusest läbi käinud ideede kohta. postimees.ee

26,9

Restorani Uzbekistan uksel rippus teisipäeval silt «Sanitaarpäev».

protsendis toodetest leidis Balti Keskkonnafoorum tervisele ohtlikke plastipehmendajaid.

Noored pürivad enim loomaaeda õpilasmalevlaseks Õpilasmalev on noorte seas jätkuvalt popp – eile hommikul algav registreerumine ja pärastlõunal kella poole neljaks oli alles jäänud vaid kümmekond kohta Tallinnast väljaspool ja sama palju linnasiseseid malevakohti. Kõige varem said täis Aruküla ja loomaaia malevarühmad. Noorte hulgas on loomaaias töötamine popp, sealsesse malevarühma oli sadu soovijaid. Õpilasmalevasse pürgijad said tänavu endale meelepärase malevapaiga valida 46 rühma hulgast üle Eesti. tallinncity.ee

Andmekaitse inspektsioon ärgitab tarvitama e-suhtlust Andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peep andis eile õiguskantslerile iga-aastase ülevaate selle kohta, kuidas on Eestis tagatud eraelu puutumatus ja elanike õigus saada teavet asutuste tegevuse kohta. Peep ütles, et teabevärav eesti.ee peaks muutuma iga kodaniku ja ettevõtte aktiivselt kasutatavaks isiklikuks sahtlikeseks suhtluses Eesti avaliku sektoriga. postimees.ee

Huvi lasteporno vastu tõi mehele kriminaalkaristuse

Saku õlletehase õnnetuses hukkus Esko talu peremees

Pärnu maakohus mõistis teisipäeval kriminaalkorras süüdi keskealise mehe, kelle valdusest sai politsei kätte kümneid lastepornot sisaldanud pilte. Kohtu hinnangul oli tõendatud Arne süü lasteporno omamises ning selle eest tuleb mehel kanda kümnekuuline tingimisi vangistus kolmeaastase katseajaga. BNS

Esmaspäeval kella 16 paiku juhtus Saku õlletehase territooriumil õnnetus, milles hukkus Esko talu peremees Vello Eensalu. Tema naaber Rein Riga kinnitas, et Eensalu oli tubli talumees. «Ta näitas, et Eestis on võimalik talupidamine. Ta on ehitanud üles korraliku tootmistalu,» ütles Riga. postimees.ee

Postimees.ee küsitlus

Kas toetad uue venekeelse telekanali loomist?

Jah, venekeelse kanali peaks käivitama ERR

Ei, uue kanali loomisel poleks mõtet

60%

28% 8678 vastajat

12% Jah, keskenduda tuleks Euroopa riikide ühisele kanalile

foto: tairo lutter

LAUSA PÕRGUKÖÖK. Otse kesklinnas asuva restorani Uzbekistan endised ja praegused töötajad süüdistavad peremeest jõhkras käitumises.

Eliitrestorani argipäev: peksmine ja ähvardused niina ratšinskaja reporter

Kui palju küll oli kodukandis Taškendis neid, kes tahtsid kakelda, aga kuidagi sain ilma hakkama. Aga pruukis vaid sõita Euroopasse, ja ülemus lõi lõualuu pooleks,» rääkis vaevaliselt suud liigutav 21-aastane David oma sõbratarile. David on Rotermanni kvartalis asuva restorani Uzbekistan kokk.

Praegu varjab David end sõbratar Polina Gromova juures. Postimehe ajakirjanikuga kohtunud neiu ütles, et noormehe nägu on kohutav vaadatagi. Põhja-Eesti regionaalhaiglas tehti Davidile operatsioon, lõualuule pandi klambrid.

Kuid narkoos läks üle ning valuvaigistavatest tablettidest on vähe abi. Noormehel on seniajani palavik. Samuti ei saa ta süüa, iga liigutus teeb väljakannatamatut valu.

Ka Davidi sõbratar töötas varem samas restoranis. Kui Postimees oli hakanud huvi tundma jahmatava loo, noore koka läbipeksmise vastu, millest kõneldi Facebookis, oli just tema nõus toimunu üksikasjadest kõnelema. David ise on liiga hirmul ja nõrk. Teda ähvardatakse aina edasi. «Talle helistatakse ja öeldakse, et tema ja ta sõber, kes on samuti kokk, peaksid end «õigesti» ülal, sest muidu ei saavat keegi tagada, et nad ei lõpeta kuskil põõsa all, kuul peas,» räägib Polina Gromova, kes ise peksmisest Facebookis kirjutaski.

«Täna, päeval kell üks, toimus restoranis kohutav intsident. Restorani omanik peksis läbi seal töötava koka. Konflikt

sai alguse sellest, et kokk tahtis mujale tööle minna, ta tõugati nõuderiiuli vastu ja anti esimene hoop. Kokk hakkas vastu ja siis kutsus ülemus kohale oma sõbra.» Selline sissekanne ilmus Facebooki esmaspäeva õhtul umbes kell 23.

Restorani omaniku Anvar Tunduršadžijevi sõber Amir on asutuse püsiklient ning peab Uzbekistani endiste töötajate sõnul kuskil Lasnamäel karateklubi. «Võitluskunsti valdajana oskab ta lüüa nii, et kehale selgeid märke ei jää,» räägib Polina.

Peksmist ennast ta ei näinud. «Ma läksin tööle, aga sain kokku töökaaslasega, kes ütles, et restoran on kinni, seal oli olnud kaklus. Keegi kutsus kiirabi välja ja David viidi haiglasse,» räägib ta.

Polina sõitis haiglasse ja leidis Davidi, kuid kõige enam vapustas teda see, et haiglas oli hulk asereid, restoraniomaniku sõpru, ja Tunduršadžijev ise, kes «hoolitsevalt» pärisid läbipekstud kokalt: «Ega sul ometi valus ei ole?»

Restoranis Uzbekistan toimunud peksmise pealtnägijaid meil leida ei õnnestunud. Anvar Tunduršadžijev, kelle saime telefonitsi kätte, eitab kõike kategooriliselt: «See on täielik jama!

Keegi pole kokka isegi sõrmeotsaga puutunud. Meil on kõik normaalne.»

Kuid ettepanekule kohtuda ja näidata tervet kokka tööl vastas ta keeldumisega, öeldes, et on hõivatud ja helistab hiljem tagasi. Seda kõnet aga pole seni tulnud. Restorani uksel seisab paberileht kirjaga: «Restoran suletud. Sanitaarpäev. Palume ebamugavuste pärast vabandust.»

Uzbekistani endistele töötajatele – ettekandjatele, administraatoritele, baarmenitele, kellega meil õnnestus kõnelda – ei tulnud toimunu kuigi suure üllatusena. Kollektiivis oli õhkkond

ammugi pingeline, kuigi restoran avati alles mullu detsembris.

Omaniku, Kõrgõzstanist Biškeki linnast pärit Anvar Tunduršadžijevi kohta on alluvad korduvalt kirjutanud kaebusi tööinspektsioonile ja nõudnud saamata palka kohtu kaudu.

«Tegelikult avasin restorani mina,» rääkis Uzbekistani endine administraator Valentina Gluškova. «Ma töötasin varem restoranis Talleke ja Pullike, kõik oli kenasti, aga mulle tehti hea ettepanek ja ma tulin koos oma meeskonnaga – ettekandjate, koka, baarmeniga – uude restorani. Tallekese ja Pullikese maine on väga hea ning meie püsikliendid ja sõbrad, kes hindavad tõelist idamaa kööki, tulid samuti Uzbekistani. Kliente oli palju.»

Anvar ähvardab: «Mina olen linna peremees!», «Ilma minuta pole sa sentigi väärt!», «Meie maksame trahvi ära, aga millest sina elama hakkad?

«Minu suhted omanikuga olid vaoshoitud, asjalikud. Aga ma nägin, kuidas ta räägib teiste alluvatega. See oli puhas roppuste rida, mida ma ei taha isegi korrata. Ta lõugab inimeste peale, alandab neid, paneb tüdrukud nutma. Ma kirjutasin selle idamaise mentaliteedi arvele – võib-olla neil seal Kirgiisias käiakse töötajatega niimoodi ümber. Tal on selline arusaam, et alluvad on tema orjad. Ta ei tahtnud kuidagi mõista, et Eestis inimesed sellistes tingimustes ei tööta. Seepärast mõistsin kiiresti, et meie koostöö ei laabu, ja kirjutasin lahkumisavalduse. Nagu selgub, õigesti tegin.

Tõsi, maksmata palka pidin välja nõudma kohtus. Seal tegi Anvari advokaat ettepaneku, et ma võiksin saada mitte kogu võla, aga siiski enamiku. Selle nimel

pidanuksin kirjutama alla dokumendile, et kohustun kõnelema restoranist ja selle omanikust mitte midagi halba. Aga ma ju ei räägigi midagi halba, vaid ainult tõtt! Praegu töötan restoranis Leonardo. Võrreldes eelmise töökohaga on see kui paradiis.» Öeldut kinnitab restorani «külmtsehhi» endine kokk Katri Kuldkepp. «Ma pole seniajani palka kätte saanud, ehkki lahkusin juba veebruaris. Anvarit ei huvitanud, mille eest ja kuidas me elame, ta ei maksnud kuude kaupa palka. Hirmus on meenutada möödunud lihavõtteid ja uut aastat. Mõnikord viskab sajase kätte ja arvab, et sellest piisab. Ei, mind ta nutma ei ajanud, mind on üldse raske nutma panna, aga ettekandjaneiud nutsid küll sageli.»

«Ma viisin Davidi politseisse, aga ei näinud, kas ta kirjutas avalduse peksmise ja ähvarduste kohta,» lõpetab vestluse Polina Gromova. «Võib-olla ei kirjutanudki. Ta on väga hirmul. Seda võib mõista: ta on üksi võõras riigis, ei tunne siin kedagi.

Anvar muudkui ähvardab: «Mina olen linna peremees!», «Ilma minuta pole sa sentigi väärt!», «Meie maksame trahvi ära, aga millest sina elama hakkad? Kui üldse veel elad!». Ma tean, et Anvari aseritest sõbrad otsivad Davidit. Ma olen lihtsalt vapustatud, et sellised inimesed võivad karistamatult tegutseda Euroopa riigis. Anvar elab siin elamisloaga, mis peaks varsti läbi saama. Kas tõesti lubatakse tal siin edasi viibida?»

Põhja prefektuuri pressiesindaja Andres Sang ütles Postimehele, et 28. aprillil sai politsei väljakutse Rotermanni tänava restorani, kus oli rünnatud restoranitöötajat. Politsei algatas kriminaalasja füüsilise vägivalla asjaolude väljaselgitamiseks.

Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane.

POSTIMEES, 30. APRILL 2014 || EESTI || 7

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

JUURDLUS NÄITAB. Jalgpalli kokkuleppemänge tehti aastaid.

Jalgpallipettust suunati Moskvast risto berendson reporter

J

algpalli meistriliiga kihlveopettuste võtmefiguuri, väravavaht Sergei Ussoltsevi eile avalikuks saanud kriminaaltoimikust selgub, et Narvast organiseeritud jalgpallipettused toimusid juba aastaid.

«Kas Tallinna Levadia mängijatega saaks kokkuleppemängude teemat arutada?» küsis Ida-Viru kurjategijate juhtfiguur Valeri Mihhailov.

«Muidugi annab nendega rääkida,» lubas teisel pool telefonitoru olnud Narva Transi staažikas eksväravavaht Sergei Ussoltsev.

See on vaid üks kild 2011. aasta sügisel ja 2012. aasta kevadel politsei salvestatud kümnetest telefonikõnedest. Ussoltsev ja Mihhailov, kellest viimane on tuntud rohkem hüüdnimega Golova, arutasid neis kihlveopettuste asjaolusid, sest arvasid, et uurijad ei tea telefoninumbreid, mida mehed suhtlemiseks kasutasid.

Paraku nad eksisid. Ja ehkki meeste juttudes kõlanud fraasid ei tõesta kohtus üksi midagi, saab neist ettekujutuse, kuivõrd ulatuslik võis siinsel jalgpallimurul toimunud valemängude osakaal olla.

Selle tõestuseks olgu Ussoltsevi väited. Esiteks olevat ta Moskvas kokkuleppemänge tellinud Sergei Grineviga teinud koostööd juba kuus aastat. Teiseks oli ta varem teinud koostööd kellegi Sanjaga ja siis polnud partneritel kunagi omavahelisi probleeme. Selliseid, nagu tal hiljem Grineviga tekkisid.

Kolmandaks – kokkuleppemängude ümber tiirles Eestis mitmeid tegelasi. Värbamised toimusid Narva või Sillamäe klubides tavaliselt seitsme-kaheksa mängija kaupa.

Kui keegi üritas Ussoltsevi töömaale trügida, pälvisid nad hukkamõistu, sest neil olevat nende endi kontrolli all olevad meeskonnad. Millised ja kas need meeskonnad tegutsesid samuti Eestis, jäi paraku selgusetuks.

Eesti spordi lähiajaloo kõmulisim kriminaalasi sai alguse 2011. aasta 3. novembril, kui riigiprokuratuur sai kogu maailmas kihlveopanuste põhjal jalgpallikihlvedude jälgimisega tegelevalt süsteemilt Betradar kuriteoteate.

See näitas, et hiljutiste Sillamäe Kalevi – Tallinna Flora, Lasnamäe Ajaxi – Narva Transi ja Narva Transi – Tallinna Levadia mängude tulemustega võidi manipuleerida. Uurimine selgitas, et tegelikult oli kümneid kokkuleppemänge. Ja mitte ainult Eestis. Narvast korraldati pettusi isegi Leedu vutiliigas.

Ent esialgu oli see uurijate jaoks kõik tulevikumuusika.

Ussoltsev pakkus kaheväravalist kaotust ja soovis 12 000 eurot. Endale ja Golovale kokku kaks tuhat ja ülejäänud kümme tuhat mängijatele.

Esimese uurimistoiminguna võeti jälgimise alla kihlveopettuste arvatav algataja, staažikas väravavaht Sergei Ussoltsev ning tema tuttav Valeri Mihhailov, hüüdnimega Golova.

Nende telefonide pealtkuulamine hajutas kahtlused. Selgus, et pettuse tellija on keegi Sergei Moskvast. Peagi selgus, et see on Golova tuttav, kurjategijate juhtfiguur Sergei Grinev.

Grinevi nimi ilmus välja esimeses pealtkuulatud Golova telefonikõnes 2011. aasta 23. septembril. Selles kõnes kurtis Golova, et Grinevi lubatud raha pole tema arvele jõudnud. Grinev teatas aga, et ei pea Ussoltsevit enam usaldusväärseks.

Golova vaidles vastu. Ussoltsev olevat leidnud hea kontakti Sillamäe Kalevi mängijatega, kellega varem oli probleeme.

«Aga nüüd leidis ta seal leegionäre, kuus inimest, kes võivad seda kõike teha,» lubas Golova.

Kolm päeva hiljem teatas Golova Moskvasse, et Sillamäe meestega on võimalike kokkuleppemängude asjus käed löödud. Ta olevat väga rahul koostööga Ussoltseviga ja Narva legendaarse ründaja Maksim Gruznoviga, kes korraldab vajadusel asjad ära Narva Transi mängijatega.

Golova ainus mure oli, et Dmitri Šiškin sekkuvat nende asjadesse. Seetõttu olevat oht,

et mõned mängijad ei soovi koostööd teha. Grinev hoiatas, et Golova poleks liiga jõuline.

«Seal ei ole vaja õudust ajada.

Kui ma neile ajaksin õudust, teeksid nad ennast täis. Nad ei mängiks enam kunagi jalgpalli,» vastas Golova.

Kaks päeva hiljem lindistas politsei Ussoltsevi kõne Moskvasse. Grinev kurtis, et mitu mängu pole viimasel ajal lõppenud nii, nagu kokku lepitud, ja ta on palju raha kaotanud.

Sellest kõnest algasid Moskva ja Narva vahelised erimeelsused valemängijate tasustamises.

Kolm nädalat hiljem salvestas politsei telefonikõne, kus Ussoltsev küsis enne Transi ja Levadia mängu narvakatele maksmiseks kümme tuhat eurot.

Et Grinev oli kandnud kahju, nõustus investor maksma viis tuhat eurot.

Ussoltsev kurtis telefonis Golovale: «Keegi ei hakka vähema eest tegema. Tema mõtleb, et inimene hakkab viiesaja eest midagi tegema.»

«Ta on üldse lolliks läinud,» nõustus Golova. Ussoltsev vastas, et varem Sanjaga selliseid probleem polnud.

Selliseid vestlusi on kriminaaltoimikus kümneid. Näiteks ühes neist arutati Grineviga, kui palju väravaid peaksid Transi pallurid järgmises mängus sisse laskma. Kihlveokontorite koefitsiendid lubasid Narva kaheväravalise kaotuse puhul tuluks 8000, kolmeväravalise puhul 12 000 ja neljaväravalise kaotuse puhul 15 000 eurot.

Teenimaks rohkem, soovis Grinev panustada kolmeväravalisele kaotusele. Ussoltsevi

arvates ei olevat see reaalne, sest tekitaks kahtlusi. Ta pakkus kaheväravalist kaotust ja soovis selle eest 12 000 eurot.

Endale ja Golovale kokku kaks tuhat ja ülejäänud kümme tuhat pettusesse kaasatud mängijatele.

Ning et suurema tulu teenimiseks peaks Grinev oma panust tõstma. Investor jäi lõpuks sellega nõusse. «Aga häire tõenäosus tõuseb väga-väga kõrgele,» hoiatas Grinev.

2011. aasta jalgpallihooaja lõppedes tegi politsei pealtkuulamistes pausi ja jätkas kevadel. Lindistustest jääb silma väravakütt Maksim Gruznovi kahtlus, et Narva jalgpallurid võivad tema selja taga organiseerida kokkuleppemänge hoopis kellegi Smirnoviga.

Mängijad panustasid oma mängudele Narva jalgpallurite ebaeetilisust iseloomustab fakt, et lisaks kokkuleppemängudes osalemisele tegid paljud neist endale kihlveoportaalis isikliku konto, kus panustasid oma mängudele.

• Kädi Koppe (Ussoltsevi tüdruksõber, kasutajanimi cadddi): panus 9567 eurot, võit 664 eurot.

Triobeti internetileheküljel pooleteise aasta jooksul tehtud sissemaksed näitavad, et mängijatena väikest töötasu saanud jalgpallurid tegid kopsakaid panuseid. Seda raha nõuab Triobet nüüd kohtus tagasi.

• Anton Sereda (Denilson): panus 1951 eurot, võit 164 eurot.

• Sergei Ussoltsev (kasutajanimi peruzzi75): panus 56 635 eurot, võit 853 eurot.

• Maksim Gruznov (Liverpool). Vaatamata konto olemasolule ise ei panustanud.

• Aleksandr Tarassenkov (Tarass80): panus 9935 eurot, võit 115 eurot.

• Aleksandr Dubõkin (Soniqstar): panus 25 860 eurot.

• Aleksandr Kulik. Panuselt saadud võit 260 eurot.

Ussoltsev teatas seepeale, et kunagi oli üks kokkulepe mingite Läti tegelastega, kes kokkuleppeid ei täitnud. Salvestistest ilmneb, kuidas Golova organiseeris aktiivselt kokkuleppemänge ka Leedus.

2012. aasta sügiseks oli riigiprokuratuuri uurijail selge, et kihlveopettust rahastati kolme eraisiku kaudu. Kõige enam raha, 51 000 eurot, kanti Eestisse Golova naise pangaarve vahendusel. 39 000 eurot jõudis siia Golova isa kaudu. Moskvast saadetud 19 000 eurot võttis aga oma arvelt välja Vaivara valla ilus blondijuukseline sekretär Kädi, kes oli Ussoltsevi tüdruksõber.

Investor maksis ühe mängu eest 7000 – 12 000 eurot. Golova ja Ussoltsev võtsid sellest asjaajamise eest endale kumbki 1000–2000 eurot. Mängijatele maksti 500–1000 eurot.

Kui uurijad Golovale 2012. aasta 24. oktoobril lõpuks külla läksid, väitis mees, et Moskvast saadetud raha oli mõeldud tema äritehinguteks.

Esialgu eitasid Golova ja Ussoltev kõike. Poolteist aastat hiljem, nähes nende vastu kogutud tõendeid, muutsid nad siiski meelt. Mõlemad nõustusid kokkuleppe korras kriminaalkaristusega. Enamik kokkuleppemängudes osalenud jalgpallureid vaidleb kohtus edasi.

Fragment kriminaaltoimikust: fototabeli alguses troonivad kihlveopettuste kahe võtmefiguuri Valeri Mihhailovi ja Sergei Ussoltsevi näod. foto: risto berendson

Väljavõte Politsei salvestatud Ussoltsevi telefonikõne Golovale pärast edukalt lõppenud kokkuleppemängu.

Ussoltsev: Viisüks.

Golova: Täitsa lõpp!

Ussoltsev: Olgu.

Golova: Yes, ma armastan sind.

Prokuratuur süüdistab poekette ja Livikot kartellileppes Prokuratuur esitas Selveri, Rimi, Maxima, Prisma, ASi HelterR kaupluseketile ning alkoholitootjale Liviko süüdistuse, et nad leppisid 2009. aastal kokku mõne viina jaehinna tõstmises.

Süüdistuse kohaselt seisnes konkureerivate ettevõtjate konkurentsi kahjustav koostöö odavama viina miinimumhinna kokku leppimises. 40-protsendilise alkoholisisaldusega pooleliitrises klaastaaras madalama hinnaklassi viina jaehinnaks lepiti kokku vähemalt 63 krooni

ja 50 senti. Lisaks kauplusekettidele ja Livikole on saa-nud süüdistuse 11 ettevõtetega seotud inimest.

Selver kinnitab, et prokuratuuri süüdistus on alusetu ja mõistetamatu ning ei ole mingeid kokkuleppeid kunagi sõlminud.

«Süüdistuse sisuks olev ostumeeskonna tegevus oli selgelt suunatud konkurentsivõime säilitamisele, mitte selle kahjus-

t tamisele.

Prokuratuuri loogika alusel saaks kohtu alg lla anda iga teise ettevõtte ning ilmselt ei jääks kogu Eesti kaubandusest keegi puhtaks,» ütles ASi Selver juhatuse liige Kristi Lomp.

Prisma Peremarketi tegevjuht Janne Lihavainen kinnitas samuti, et nad ei ole süüdistuses ette heidetud tegusid toime pannud.

Samuti ei näe Maxima

endal süüd kartellikokkuleppes.

Ka ASi Liviko juhatuse liige Janek Kalvi ei näe ettevõtel kartellikokkuleppes süüd.

«Liviko on delikaatses olukorras, kuna keelatud kokkuleppe sõlmimises süüdistatakse kaubanduse koostööpartnereid, kes meie aastatepikkuse kogemuse põhjal on tihedas ja ausas konkurentsis. Süüdistus keelatud kokkuleppe sõlmimises sel viisil mõjub niivõrd otsitult ja eluvõõralt, nagu seda võib ku-

jutleda vaid inimene, kel pole kaubandusest tervikpilti,» ütles Kalvi pressiesindaja vahendusel.

Kalvi märkis, et konkurentsiõiguse valdkond on erakordselt keeruline, seda tõestab tema sõnul ka Liviko mõne aasta tagune kartellisüüdistus. «Liviko suhtes esitatud süüdistus rajaneb üksnes etteheidetele müügimeeste ja klientide viie aasta tagusele omavahelisele töösuhtlusele,» sõnas ta.

Kalvi sõnul on Liviko praeguseks oma töötajaid konkurentsiküsimustes põhjalikult koolitanud, et välistada «kliendisuhtluse elementaarse infovahetuse pöördumist järjekordseks konkurentsisüüdistuseks».

Kriminaalmenetlust alustati 2012. aastal. Kriminaalmenetluse sisu kohta ei pea prokuratuur võimalikuks üksikasjalikke kommentaare anda. Süüdistusele järgneb kohtumenetluse algatamine. Liina Valdre

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 30. APRILL 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

Kurkse ja Kalana • Konteinerlaevad Kalana ja Kurkse on identsed kaksikud

ÄRILAUSE

• Tüüp: mitmeotstarbeline kuivlastilaev

See näitab, et suurim turuosaline soovib rakendada asukohariigi suhtes vastutustundlikku ärimudelit.

• Ehitusmaa: Holland • Pikkus: 90,67 m • Laius: 15,8 m

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd Swedbanki otsusest maksta dividende ja nendelt Eestile makse, PM 29.04

Tööpuudus võib ajutiselt suureneda Eestile vähimat, 0,5-protsendilist majanduskasvu pakkunud SEB panga ökonomist Ruta Arumäe soovitab valmistuda tööpuuduse ajutiseks kasvuks. Eile toimunud pankade ja rahandusministeeriumi ümarlauadebatil ütles Arumäe ka, et välisnõudluse taastumist ta sel aastal ei näe. e24.ee

• Süvis: 5,8 m • Veeväljasurve lastiga: 4,7 mln tonni • Konteinerite mahutavus: 266 TEU • Kiirus: 13,2 sõlme • Sõidukaugus: 4000 meremiili allikas: eesti merelaevandus

G4Si Euroopa keskus Eestisse Töötajate arvult maailma suurim turvakontsern G4S kavatseb rajada Eesti peamajja ligi 20s Euroopa riigis tegutseva üksuse tugikeskuse, kes pakuks tütarettevõtetele IT-tuge, personaliarvestuse-, sisseostu- ja raamatupidamisteenuseid. G4S pakub Eestis tööd ligi 2700 inimesele, uus keskus vajab veel vähemalt sadat töötajat. e24.ee

Rõivas ja Ligi riigi üürikorterite vastu Rahandusminister Jürgen Ligi hinnangul maksustaks riigi sekkumine üüriturule korteriomanikke, kuigi riigi sekkumine on asjakohane seal, kus üürijõud on ebapiisav. Peaminister Taavi Rõivas nentis, et ei usu riigikapitalismi ning et üürikorterite ehitamine on erasektori ala. e24.ee

OMX TALLINN

791,31 ▲ +0,01

1000 800 600 V 2013

VII 2013

IX 2013

XI 2013

I 2013

III 2013

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 12 10 8 6 4 2 IV 2013 VI 2013 VIII 2013 X 2013

XII 2013 II 2014

Balti laevaremonditehases uuenduskuuril viibiv Kurkse lahkus Eesti lipu alt veebruaris, tema sõsarlaev Kalana kahe nädala eest. Laevade uus omanik on Eesfoto: liis treimann tiga seotud äriühing, kes väldib avalikkust.

VÕÕRA LIPU ALL. Paindumatu maksupoliitika muudab sinimustvalge merel konkurentsivõimetuks.

Viimane suur kaubalaev lahkus Eesti lipu alt andres reimer

2,98 ▼ –2,30

majandusajakirjanik

IV 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 1,200 +1,69 Baltika 0,420 -3,45 Ekspress Grupp 0,990 0 Harju Elekter 2,800 0 Järvevana 0,700 0 Merko Ehitus 7,700 0 Nordecon 0,980 +0,51 Olympic Group 1,900 +0,53 Premia Foods 0,645 0 Pro Kapital Grupp 2,590 -0,77 Silvano Fashion 1,890 +2,16 Skano Group 0,950 0 Tallink Grupp 0,794 +0,13 Tln Kaubamaja 4,950 -1,98 Tallinna Vesi 13,300 +0,76 Trigon Property 0,480 0

29.04 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,492 -0,12 Hiina jüaan 8,652 -0,19 Jaapani jeen 142,030 +0,13 Kanada dollar 1,517 -0,74 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,281 -0,40 Poola zlott 4,199 -0,18 Rootsi kroon 9,056 +0,04 Rumeenia leu 4,450 -0,06 Šveitsi frank 1,220 +0,16 Suurbritannia nael 0,822 -0,07 Taani kroon 7,465 0 Tšehhi kroon 27,434 -0,09 Ungari forint 309,180 -0,14 USA dollar 1,383 -0,25 Venemaa rubla 49,157 -1,60

bns

E

esti Merelaevandusele kuulunud segalasti-konteinerlaev Kurkse kustutati laevaregistrist veebruaris ning tema sõsarlaev Kalana 16. aprillil. «Eesti lipu all ei ole enam ühtegi tõelist kaubalaeva,» möönis veeteede ameti osakonnajuhataja Tarmo Ots. Rahvusvahelisse laevandusgruppi Tschudi kuuluv Eesti Merelaevandus müüs mõlemad laevad eestlaste osalusega laevafirmale, kes viib need tõenäoliselt

Saint Vincenti lipu alla. «Müüsime laevad, sest pank ei nõustunud laenu refinantseerima,» selgitas laevafirma juhatuse liige Jaan Kalmus. «Meie allesjäänud laevad sõidavad Mani saare lipu all, sest Eesti maksupoliitika muudaks meid teiste riikide laevnikega võisteldes konkurentsivõimetuks.»

Üks rahvuslipu all töötav meremees loob koduriigis kolm kaldal asuvat töökohta.

Samal ajal kui kõik Läänemere-äärsed riigid annavad oma laevafirmade meremeeste palkadele sotsiaal- ja tulumaksusoodustusi, maksavad Eesti laevafirmad tööjõumakse täie rauaga. Soome või Rootsi laevakapten saab oma 5000–7000 euro suuruse palga puhtalt kätte ja laevafirma ei pea sotsiaalmaksu juurde maksma. Eesti laevafirma teeb sama meremehe palkamiseks suuremaid kulutusi, mis muudab teenuse kallimaks: tulumaksu nõue suurendab palgakulu viiendiku ja sotsiaalmaks veel kolmandiku võrra.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) maksab Eesti laevale sotsiaalmaksu tagasi, mis Kalana ja Kurkse kohta oli aastas kokku ligi 200 000

eurot. «EASi toetus makstakse eelmise aasta põhjal ja laevafirma paneb suure summa aastaks maksu alla kinni,» selgitas Kalmus. «Investor otsustab riikide kasuks, kus tunneb suuremat kindlust, sest sihtasutuse toetus ei paista pikaajalise poliitikana.»

Samuti peletab laevu merendusega sobimatu välismaalaste poliitika, sest laeval kehtivad lipumaa seadused. «Kui laevapere liige kusagil teisel pool maakera haigestub, siis me ei saa meie riigis tööjõu vaba liikumist piiravate seaduste tõttu kohalikku töötajat tema asemele palgata,» selgitas laevandusfirma Amisco juhatuse liige Allan Noor. «Kui riik näeb ainult lühiajalist kasu, siis pole tõesti mõtet laevade Eesti lipu alla toomisega jamada, kuid laevade lahkumisega kaovad Eestis ka paljud sidustöökohad ning laevafirmade materjalihanked.»

Merendusasjatundjate hinnangul loob üks rahvuslipu all töötav meremees koduriigis kolm kaldal asuvat töökohta, mis on piisav, et korvata riigile maksusoodustuse pärast saamata jäänud tulu.

Rahandusministeerium ei taha merendusele eritingimuste andmisest kuuldagi. «Rahvus-

vahelises konkurentsis ei pea pealemaksmisega kaasa minema, vaid valima valdkondi, mille edu teenib ühiskonda, sealhulgas maksutulu ja õiglaste mängureeglitega,» ütles rahandusminister Jürgen Ligi (RE).

«Mugavuslipundus on rahvusvaheline äri. Ettevõtjaid, kes ei pea oluliseks lipu värvi ega oma töötajate sotsiaalseid garantiisid Eestis, ei saa liigitada rahvuse järgi. Kui eestlased saavad laevanduses tööd, on riik hariduse näol juba kinni maksnud nende kõrgemad palgad. Pole õiglane maksta selle valdkonna töötajatele ka pensioni ja ravikindlustust Eestis töötavate madalamapalgaliste arvel.»

Majandusminister Urve Palo (SDE) seevastu peab soodustusi kohaseks ja toetab nende võimalikult kiiret kehtestamist.

«Eesti kapitali lahkumine Eesti lipu alt näitab, et laevandussektoris on probleeme ja Eesti lipu all seilavate meremeeste maksurežiimi ümberkujundamist tasuks väga tõsiselt kaaluda,» lausus Palo. «Lipu kaudu sideme hoidmine Eesti majandusruumiga on oluline, sest tähendab eelkõige töökohti Eesti meremeestele ja maksutulu Eesti riigile, seetõttu on majanduslik vajadus iseenesestmõistetav.»

KOMMENTAARID

rannar vassiljev riigikogu rahanduskomisjoni esimees (SDE)

Minu kätte ei ole seni veel jõudnud tõsiselt-

võetavaid põhjendusi laevadele maksusoodustuste andmiseks.

Globaalsesse merenduse konkurentsi pole Eestil mõistlik sekkuda, kuid naaberriikides valitsevaid tingimusi peaksime arvesse võtma.

annely akkermann riigikogu liige (IRL)

Rahandusminister hoiab aegunud maksusüsteemist küünte ja hammas-

tega kinni, see on viinud Eesti laevanduse halvimasse seisu. Riik saab oma laevaregistriga seada tingimusi, mis toovad kaldale nii investeeringuid kui ka maksutulu.

Need korvavad tööjõumaksudega antavad soodustused.

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 30. APRILL 2014 || VÄLISMAA || 9

ALGATUS. Kuigi Euroopa Liidu missioonil olevad sõjaväelased ei täidaks Ukrainas lahinguülesandeid, peaks nende kohalolek ka instruktoritena siiski mõjuma heidutusena.

Britid tahavad Ukrainasse missiooni evelyn kaldoja välistoimetuse juhataja

Ü

hendkuningriik tahab, et Euroopa Liit (EL) algataks Ukrainas julgeolekumissiooni, rääkis brittide eurominister David Lidington eile Tallinnas.

«Me ei räägi vägede saatmist lahingusse, vaid mingit sorti väljaõppemissioonile,» selgitas ta. «See aitaks arendada Ukraina politsei- ja sõjaväestruktuuride oskusi.»

Kuigi Briti minister rõhutas ELi sõdurite rolli mittelahingulisust, mõjuks nende kohalolek ilmselt ka heidutusena invasiooni sepistajatele.

«Minu arvates on see seda sorti asi, millega ELi riigid peaksid tegelema,» leidis Lidington, kelle sõnul seisab koos Ühendkuningriigiga selle missiooni eest ka Poola. Ta tunnistas, et praegu pole mõttega päri sugugi kõik ELi riigid.

Briti minister ei soovinud täpsustada, millised riigid on vastu, Eesti positsiooni kohta märkis: «Küsige oma valitsuselt. Kuid enamasti oleme me Eestiga ühel nõul.»

Eile mul selget vastust, mis seisukohal võiks Eesti Ukrainasse ELi väljaõppemissiooni saatmise suhtes olla, välisministeeriumist ega kaitseministeeriumist saada ei õnnestunud.

Küll aga tunnistasid siinsed allikad, et mõte on üsna uus.

14. aprillil toimunud ELi välisasjade nõukogu lubas, et ühendus on valmis Ukrainat aitama tsiviiljulgeoleku ja õigussektori reformimisel. Nõukogu kohtumise järeldustes on muuhulgas märgitud, et Euroopa välisteenistus peab saatma Ukraina abistamise võimalusi kaaluma ekspertide missiooni, kes muude võimaluste seas kaaluks ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missiooni.

Enne seda lekkis ajalehte EUobserver dokument, mille järgi tahavad Poola, Ühendkuningriik ja Rootsi Ukrainas-

se ELi politseimissiooni. Selle dokumendi järgi pakuksid ELi instruktorid ukrainlastele jälgimist, juhendamist, nõustamist ning ka strateegilist nõu.

Paberi järgi peaks missioon keskenduma Kiievile, kuid tegutsema ka teistes piirkondades. «See annaks selgema pildi survetest ja väljakutsetest erinevates piirkondades ning parema arusaamise sellest, mis kohapeal toimub,» lisatakse seal.

Nagu EUobserver samas loos märkis, on mitmed Mandri-Euroopa suurriigid – nende seas Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Hispaania – avaldanud aga muret sammude pärast, mis võiksid Venemaad pahandada. Väljaandele Ukraina-missioonist rääkinud anonüümse diplomaadi sõnul poleks selle peapõhjuseks aga sugugi mitte Venemaa, vaid tõesti Ukraina justiitssüsteemi tugevdamine.

Siiani on Ukraina ELi julgeolekuoperatsioonidega seotud teisel moel – partnerriigina panustajana. Ukrainlased olid näiteks ELi politseimissioonil Bosnia ja Hertsegoviinas, nende kaitseväelased on korduvalt kuulunud Kreeka, Bulgaaria, Rumeenia ja Küprose HelBRoCi-nimelisse ELi lahingugruppi ning tänavu jaanuarist märtsini osalesid nad fregati, helikopteri ja pardumismeeskonnaga piraaditõrjemissioonil EUFOR Atalanta.

Praeguse seisuga on Kiiev esindatud staabiohvitseriga EUFOR Atalanta operatsiooni peakorteris Northwoodis. Sellesama Northwoodi ja Atalanta tõi Lidington näiteks viisist, kuidas britid näeksid ideaalis ELi julgeolekupoliitikat.

«See on tõeliselt muljetavaldav näide, kuidas ELi ja tema partnerriikide ohvitserid töötavad tihedalt koos ühise eesmärgi nimel ning saavutavad meie julgeoleku jaoks tõesti olulisi tulemusi,» lausus Briti minister. «Seda suudeti teha ilma operatsiooni peakorterita.

Lidington: tasub valmis panna uued sanktsioonid Ühendkuningriigi euroministri David Lidingtoni sõnul ta küll loodab, et Moskva valib lõpuks kriisi leevendamise, kuid seni peab EL siiski valmis seadma järgmise ringi sanktsioonid.

Kui mõjusad on ELi sanktsioonid Venemaale siiani?

Minu arvates peame me kalibreerima, mida teeme.

On oluline jätta endale võimalus minna tugevamate sanktsioonide juurde, kui juhtub halvim ning viienda kolonni tegevuse asemel näeme Venemaa avalikku sõjalist rünnakut Ida- ja Lõuna-Ukraina või Moldova või Gruusia vastu.

Minu arvates peab ELis tegema valmis plaanid kolmanda ringi sanktsioonideks. Me võime kõik loota, et neid ei lähe vaja, aga peame tegema ettevalmistused hindamaks, millistel neist oleks suurim mõju Venemaale ning millistel suurim hind ELi riikidele, et saaksime juhul, kui kriis edasi areneb, langetada otsuseid avatud silmade ja korraliku infoga.

Ehk meil peab olema kaigas valmis?

Suurbritannia euroministri David Lidingtoni sõnul on absurdne arvata, et ELi kaitsepoliitika paneb käima uus peakorter 28 lipuvardaga maja ees – alustada tuleks foto: tairo lutter kaitsekulutuste suurendamisest.

Kuigi Briti minister rõhutas ELi sõdurite rolli mittelahingulisust, mõjuks nende kohalolek ilmselt ka heidutusena invasiooni sepistajatele.

Kui te vaatate ringi ELi riikides, leidub neis sellise funktsiooni jaoks vabu peakorterihooneid.»

Mõnede Mandri-Euroopa riikide poolt aeg-ajalt ühise julgeolekupoliitika põhjalaskmises süüdistatava Ühendkuningriigi esindaja leidis, et tema arvates pole ELi kaitsepoliitika probleem mitte struktuuris, vaid poliitilise tahte ja väljasaatmiskõlbliku jõu nappuses.

«Meid, kes me kulutame kaitsele kaks protsenti SKTst, on vaid neli riiki. Nii palju kulutamine on küll NATO kohustus, aga ma kardan, et enamik meie partnereist seda ei täida.

Selle kohustuse täitmine oleks hea algus,» märkis Lidington.

«Mõte, et probleemid lahendab

uus kontorihoone 28 lipuvardaga maja ees, on absurdne.»

Vastandudes väidetele, justkui oleksid britid ELi kaitsepoliitika vastu, ütles minister, et nii mullu alanud Mali-operatsioonil kui ka tänavu Kesk-Aafrikas pakub Suurbritannia oma sõjalennukeid sinna vägede ja varustuse viimiseks. Brittidelt transporti saavate riikide seas on ka Eesti.

«Minu arvates on ühisel julgeolekupoliitikal oluline roll, aga see peab olema NATOt täiendav, mitte seadma sihiks nende asjade dubleerimist, mida NATO juba hästi teeb,» lausus Lidington. «EL pole kollektiivkaitseorganisatsioon. ELis pole artikkel 5.»

Jah, meil peab olema kaigas valmis. Samuti peame rahvusvaheliselt tunnistama, et meil võivad järgmisel kümnel aastal seista ees väga teistsugused suhted Venemaaga kui need, mida arvasime viimasel 20 aastal olevat.

Isegi praegu loodan ma, et Venemaa valib konflikti leevendamise. See tee on olnud kogu aeg olemas. Siiani on Venemaa valinud kriisi hullemaks ajamise. See on tragöödia, sest meil ei pruugiks olla nullsummamäng.

Poola riik oli pärast kommunistliku süsteemi lagunemist vaesem kui Ukraina. Poola jõukus on plahvatuslikult kasvanud alates ajast, kui nad ehitasid üles vabad institutsioonid, liitusid ELiga jne.

Loomulikult on see toonud kaasa rohkem kaubavahetust Venemaaga, rohkem turgu Vene kaupadele, rohkem Poola investeeringuid Venemaal. Venemaale on nad olnud kasulik naaber, kes on jõukam ja poliitiliselt stabiilsem kui varem.

See võiks kehtida ka Ukraina kohta! Kui Ukraina ajakohastuks, nii et rahvusvahelistel ettevõtjatel oleks julgust investeerida nende põllumajandusse ja kaevandustööstusse. Kui meil oleks poliitiliselt stabiilne Ukraina, kes juurib välja korruptsiooni, oleks see palju parem koht ka venelastele äritegemiseks ja Venemaa jõukuse suurendamiseks.

Loomulikult tahab iga valitsus Kiievis mõistlikku suhet Venemaaga. Geograafia, ajaloo, kultuuri- ja keelesidemete tõttu. See pole nullsummamäng, ja minu arvates on sügavalt kurvastav, et Kreml ei paista asju nii nägevat.

Lvivi, Kiievi ja Donetski rahvas peab otsustama Ukraina tuleviku, mitte keegi, kes istub Kremlis. Ma loodan, et oleme liikunud edasi 18. sajandi poliitikast, kus suurjõud is- Kood avab tusid ümber laua ning jagasid ringi videointervjuu riike ja mõjusfääre. Evelyn Kaldoja Briti ministriga.

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 30. APRILL 2014

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

MASKEERITUD SEPARATISM. Rünnakud rahutus Ida-Ukrainas riigi ühtsust toetavate ukrainlaste ja ajakirjanike vastu

Ukraina-meelseid rünnatakse kadri veermäe välisuudiste toimetaja

E

ile teatas Ukraina miilits, et nad vabastasid päev varem Donetskis ukrainameelsel protestil osalenud rahulikud meeleavaldajad, kes olid langenud ürituse käigus separatistide kätte. Üleeile olid Ukraina ühtsust pooldavad protestijad marssinud õhtupäikses Donetski kesklinna, paljud lehvitasid riigilippe ning neiud olid oma juuksed ehtinud lillepärgadega. «Ida ja lääs üheskoos!» skandeerisid nad. Kõlab süütult, kuid plahvatusohtlikus Ukraina idaosas mõjus see kui magnet, mis tõmbab ligi probleeme. Tuhatkond protestijat, kelle hulgas oli nii hallipäiseid mehi kui ka algkoolilapsi, kõndisid otse lõksu. Ühtäkki olid platsis raudlatte ja pesapallikurikaid viibutavad separatistid, kes ühtsusepooldajad oma märklauaks võtsid. See rünnak ei olnud kuigi üllatav järg päevale, kus riigi suuruselt teises linnas Harkivis tulistati tervisejooksu teinud linnapead keset päeva selga, pingete tulipunktiks olevas Donetski oblastis langes Kremli pooldajate kätte aga Kostjantõnivka miilitsajaoskond. Ülevõtud jätkusid ka eile, kui raudlattide ja kurikatega varustatud agressiivsed noorukid hõivasid Luganskis oblastivalitsuse hoone. Kohale oli tulnud ligi 3000 inimest. Sissetungijad vastupanu ei kohanud, nad tungisid hoonesse ja

heiskasid sinna Vene Föderatsiooni lipu, samuti päev varem korraks välja kuulutatud nn Luganski rahvavabariigi lipu.

Agressiivsed meeleavaldajad lõid sisse esimese korruse uksed ja aknad. Uudisteagentuuri UNIAN korrespondendi sõnul karjuti: «Referendum!», «Donbass!», «Venemaa!», «Miilits on rahvaga!» ja nõuti kohtumist kuberner Mihhail Bolotskihhiga.

Miljoni elanikuga Donetsk on tavapäraselt näidanud end rahuliku oblastikeskusena ning seda šokeerivam on kohalikele see, et linn on nüüd langenud hämarate jõudude seadusetutesse kätesse, kes väljendavad küll valjult oma meelsust, kuid vaikivad identiteedi koha pealt.

Tervisejooksult haiglasse Üleeilsel Kiievi pooldajate meeleavaldusel ründasid protestijaid mustades maskides mehed, kes karjusid: «Kui te oma lippe ära ei viska, tapame me teid ära! See siin on Venemaa, mitte teie koht,» kirjeldas üleeilse rünnaku eest kohvikusse peitu jooksnud 43-aastane Olga Stjagunova toimunut väljaandele Washington Post.

Ka ootavad jätkuvalt vabastamist seitse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) vaatlejat, kelle separatistid pidasid kinni Slovjanskis.

Ühtäkki olid platsis raudlatte ja pesapallikurikaid viibutavad separatistid.

USA saatkond Kiievis tegi eile avalduse, nimetades inspektorite röövi ja Donetski rahumeelsete meeleavaldajate ründamist terroriaktideks.

«Neile ebainimliku käitumise näidetele pole nüüdisaegses demokraatlikus ühiskonnas kohta. See on terrorism,» märkis saatkond avalduses.

«Meil on tegemist nugade ja pesapallikurikatega relvastatud isikutega, kes ajavad taga ja peksavad vanureid, naisi ja lapsi. Säärasele asjale Ukraina demokraatias kohta ei ole,» ütles Ühendriikide suursaadik Ukrainas Geoffrey Pyatt.

«Nii mures, kui me nende sündmuste pärast ka ei ole, tasub meelde tuletada, et me räägime suhteliselt väikestest rühmadest, keda sageli juhib relvastatud ešelon,» ütles suursaadik Pyatt ajakirjanikele. «See kõik on endiselt võrdlemisi isoleeritud.»

7,62-kaliibrisest vintpüssist kuuli selga saanud Harkivi linnapea Gennadi Kernese juhtum tõestab, et separatistid suudavad oma hirmutustaktikat siiski ka ellu viia. Kernes toetas kunagi veendunult Ukraina praeguseks kukutatud presidenti Viktor Janukovõtšit, kuid pärast seda, kui viimane eemaldati võimult, pöördus Kernes koos tuule suunaga ja sõlmis Kiievi läänemeelse valitsusega sõbralikud suhted. Tema linn oli venemeelsete aktivistide tegevuse tulipunktiks, kuid viimastel nädalatel olid Kernes ja miilitsajõud suutnud vallutatud võimuhooned separatistide käest tagasi võtta.

Eile öösel saadeti Kernes erilennukiga Iisraeli ravile. Te-

Analüütik Mõkola Riabtšuk: Ukrainal on Valgevenest või Ven kadri veermäe

kadri.veermae@postimees.ee

Ukraina probleemid saavad alguse sellest, et olemas on mitu Ukrainat, sõnas Kiievi poliitika- ja kultuurianalüütik Mõkola Riabtšuk intervjuus Postimehele.

Olete öelnud, et ukrainlased püüavad nüüd kolmandat korda oma riigis lõpule viia 1989. aastal Ida-Euroopas alanud revolutsioone. Kas sel korral õnnestub?

Õnnestub, kuid ma pole kindel, kas praegu. Ehk on tarvis ka järgmist korda. Minu jaoks on praeguseks aga selge, et üldine protsess liigub Ukrainas väga üheses suunas.

1989. aastal alanud revolutsioonid tuleks igal pool lõpule viia, mitte ainult Ukrainas, see on aja küsimus. Ma ise usun, et see juhtub ühel hetkel ka Valgevenes ja mujal. Asi on moderniseerumises – need riigid ei saa elada 21. sajandil keskajas. Varem või hiljem tuleb režiimimuutus ja tulevad ka mõned strukturaalsed muutused.

Ukrainal on küll Valgevenest või Venemaast mitmel põhjusel paremad šansid, sest oluline osa Ukrainast on olnud palju läänestunum. Ka ajalooli-

selt on Ukraina kuulunud teistsugustesse liitudesse, Euroopa pärand on seal palju sügavamalt juurdunud.

Küll on probleem see, et märkimisväärne osa Ukrainast pole Euroopa traditsiooniga seotud, vaid oli täiesti sovetlik. Tegu on väga keerulise sümbioosiga, meil on mitu erinevat Ukrainat ja paljud probleemid sealt alguse saavadki.

Kuid üldiselt on Ukraina teiste samalaadsete riikidega võrreldes palju läänestunum ning tal on seetõttu paremad šansid.

Miks Ukrainas 1991. aasta üleminek erinevalt Eestist läbi kukkus?

Tõenäoliselt seetõttu, et tol hetkel polnud sel šansse. Ukraina oli liiga suur ja elanikkonna enamik liiga sovetiseerunud.

Ainult kolmandik toetas toona desovetiseerimist – dissidente –, kaks kolmandikku aga endise juhtkonna jätkamist. Ukraina valis mugavusest vana korra, lihtsalt Moskvast ei tulnud enam juhiseid. See hääletus oli väga kõnekas, sest näitab, millist tüüpi iseseisvuse ukrainlased valisid.

Viimase enam kui 20 aasta jooksul oleme näinud, kuidas Euroopa-meelsus on kõvas-

ti laienenud. Tegemist on väga märkimisväärse muutusega, kuid üleminek on olnud järkjärguline. Aastaid võrreldes muutust näha pole, ent kui võtta mõõtkavaks kümnendid, siis on muutus tähendusrikas.

Mäletan hästi, et 1990. aastate alguses toetasid ukrainlased nii Euroopa- kui ka Euraasia-integratsiooni. Üsna skisofreeniline, infantiilne lähenemine – nagu väike laps, kes ei suuda oma ema ja isa vahel valida, isegi mitte siis, kui vanemad on lahutatud ja isa on alkohoolik, kes peksab ema. Lapse jaoks on sellegipoolest tegu raske valikuga. Kaks kolmandikku toetasid mõlemasuunalist lõimumist, aga kui neile peale pressiti ja ühte kahest valima sunniti, valis enamik lõimumise Euraasiaga – nad tundsid olevat end lähedamal mitte otseselt Venemaale, vaid pigem panslavistlikule õigeusumaailmale. Paari aasta eest suhtumine muutus ja nüüd on meil küsimusele, millist suunda eelistada, väga selge vastus. Värske uuringu järgi toetab läänele orienteerumist kaks korda rohkem inimesi kui ida eelistavaid. See on oluline muutus. Pikas ajaraamistikus leiab palju põhjuseid

optimismiks, kuid lähitulevikus on oodata väga raskeid ja keerulisi aegu. Vene surve, okupatsioon, invasioon, vahet pole, millist sõna kasutada – mida sellest järgmiseks oodata?

detsentraliseerimist ja kohalikele rohkem võimu.

Rääkisite varem Vene propagandast. Mida teie arvate sõna «fašist» üliohtrast kasutamisest?

Aga idaosa venelased ei toeta ju jätkuvalt lõimumist Euroopaga?

Ei. Ida on väga erinev. Mida oleme seni kutsunud kaguks, selle peaks tänapäeval uuesti läbi vaatama. Kaheksa oblastit – Lugansk, Harkiv, Donetsk, Zaporižžja, Dnipropetrovsk, Herson, Mõkolajiv, Odessa – pandi kõik samasse Kagu-Ukraina kotti, kuid nüüd näeme, kui erinevad nad üksteisest on.

Donbass on täiesti erinev ja eriline, Herson ja Mõkolajiv on jällegi lähedasemad Kesk-Ukrainale. Vaid Donbassi kaks oblastit (Donetsk ja Lugansk – toim) näitavad üles teatavat võõrandumist Ukrainast, see aga ei tähenda, nagu sooviks sealsed elanikud Venemaaga liituda.

Probleem on hoopis selles, et nad ei usalda kedagi. Nad kaotasid usu Viktor Janukovõtšisse, kuid ei tunnista ka Ukraina praegust valitsust, sest see on donbaslaste jaoks samuti võõras. Vene propaganda on neid veennud, et Kiievi valitsuses

Mõkola Riabtšuk foto: toomas huik

on hirmsad natsionalistid, kes plaanivad NATO abil mingit ülemvõimu rakendama hakata. Sealsed elanikud on täiesti ajupestud ning väga keeruline on neid ümber veenda, et asjad tegelikult päris nii ei ole. Kuid ma tahan veel kord rõhutada, et donbaslased ei toeta samuti Venemaaga liitumist. Kagus pooldab seda umbes kaheksa protsenti, Donbassis on see arv veidi suurem, kuid mitte üle 20 protsendi. Kiiev on ka ise üritanud veidi pingeid maandada ja midagi neile pakkuda, näiteks

Seda kasutatakse, kuna tegemist on väga hea propagandainstrumendiga. Fašisti-silt aitab väga kergelt vastaspoolt diskrediteerida. Pole tarvis mingeid argumente, tõestusi ega fakte – see on nagu haamer, millega oma oponendile pähe lajatada, ja dispuut ongi läbi, vastane on surnud, ei saa vastata.

Selline käik on tüüpiline Kremli nahaalsus, millel on juba väga pikk ajalugu. Teatavasti nimetati juba Jossif Stalini ajal kõiki vastaseid fašistideks, kõik trotskistid said selle külge. Iga Stalini vaenlane oli fašist ja nendena nad ka GULAGi saadeti. Traditsioon on juba pikk ja see on sügavalt paljude inimeste, eriti homo sovieticus’te mõtteviisis sees. Ilma asja üle mõtlemata võtavad nad seda puhta kullana.

Võimsa propagandaga – ja Venemaa propaganda on ülivõimas, neil on televisiooni ja massimeedia üle täielik kontroll – suudavad nad selle muidugi ühiskonna teadvusse jõuga sis-

POSTIMEES, 30. APRILL 2014 || VÄLISMAA || 11

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

u sagenevad.

idas üha enam ma abi Svetlana HorbunovaRuban teatas eile uudisteagentuurile Interfax-Ukraine, et mehe seisund on jätkuvalt väga kriitiline ning talle on tehtud kaks operatsiooni. «Ta viidi koomasse, sest tema kopse tuleb kunstlikult ventileerida,» sõnas naine eile toimunud pressikonverentsil.

Maskides mehed toimetuses Lisaks jõudis meediasse uusi andmeid Janukovõtši kohta.

Ukraina peaprokuröri kohusetäitja Oleh Mahnõtski sõnas üleeile väljaandele Financial Times antud intervjuus, et taandatud president põgenes Venemaale, kaasas 32 miljardit dollarit (23 miljardit eurot). Mahnõtski lisas, et tõenäoliselt kasutab Janukovõtš seda Ukraina idaosa separatistide tegevuse rahastamiseks.

Hirmu peavad Ukraina idaosas tundma ka välisajakirjanikud, alles möödunud neljapäeval sai pärast mitmepäevast separatistide käes pantvangis viibimist vabaks hulljulgete reportaažidega kuulsust kogunud USA uudistekanali Vice News reporter Simon Ostrovsky. Ukraina enda meediatöötajatele on olukord veelgi keerulisem.

Donektski ajakirjanik Roman Lazorenko istus toimetuses ja kirjutas lugu Ida-Ukraina hämaratest sündmustest, kui ühtäkki saabus tema vaatevälja kaheksa meest, laigulised riided seljas ja maskid näo ees. Kahel olid kaasas kurikad.

Noorukid, kes oma sõnul olid Donetski rahvavabariigi esindajad, sõnasid, et tahavad Lazorenkoga veidi vestelda. Nimelt ei sobinud meestele Lazorenko

veebilehe meelestatus, lisaks oli neil veel hulk nõudeid.

Mehed ütlesid, et sõna «separatism» kasutamine on nüüdsest keelatud. Teemat kajastavad ajakirjanikud peavad aga venemeelseid edaspidi nimetama «föderaliseerumise toetajateks» ning kõik, mida Donetski rahvavabariigi kohta tahetakse kirjutada, tuleb eelnevalt nendega kooskõlastada.

«Me soovitame sul meie nõudmistega nõustuda,» sõnas end Dmitri Silakovina tutvustanud grupiliider Lazorenkole. «Aga mis siis juhtub, kui ma seda ei tee?» küsis Lazorenko viisakalt.

«Me soovitame tungivalt nõustuda,» vastas Silakov.

Maskides meeste ilmumine toimetusse kohutas Lazorenko väikest, neljast ajakirjanikust ja kümnest müügijuhist koosnevat toimetust. «Me oleme alati tahtnud objektiivset ajakirjandust teha,» sõnas Lazorenko Briti väljaandele Guardian. «Me kirjutasime sellest, mis Krimmis toimus. Kui relvastatud mehed hakkasid idas linnavalitsusi üle võtma ja Venemaaga ühinemist nõudma, kirjutasime me sellest ka. Mehi nimetasime separatistideks, sest seda nad just on,» lisas Lazorenko.

Slovjanskis hoiavad separatistid praegu kinni umbes 40 inimest. Nende hulgas on palju Ukraina ajakirjanikke, kes saabusid linna eesmärgiga seal tööd teha. Vene ajakirjanikel töötegemist ei takistata ja nende sõnumi levikut ka soositakse, kuna idaosa separatistid on tunginud mitmesse telemajja, lülitanud välja Ukraina kanalite signaalid ja asendanud selle sõbraliku Rossija-24ga.

Moskva mõistis sanktsioonid hukka «Nagu teie, peame meiegi igasuguseid sanktsioone, kaasa arvatud need, mille on seoses Ukrainaga kehtestanud USA ja Euroopa Liit, terve mõistuse vastaseiks,» ütles Vene välisminister Sergei Lavrov uusi sanktsioone kommenteerides.

Venemaa asevälisminister Sergei Rjabkov lisas, et rida USApoolseid piiravaid meetmeid avaldab negatiivset mõju kõrgtehnoloogiaettevõtetele. «Nende meetmete tõsidus on meie jaoks ilmselge. Eriti selles, mis puudutab koostöö piiramist kõrgtehnoloogiate vallas. See annab meie kõrgtehnoloogiaettevõtetele hoobi,» ütles Rjabkov.

«Sellega äratatakse taas ellu juba 1949. aastal loodud CoComsüsteemi, mis sisuliselt tõmbas Nõukogude Liitu ja teistesse riikidesse kõrgtehnoloogilise toodangu tarnimisele ette raudse eesriide. USA püüab nüüd, 2014. aastal teha sama asja. Tekib küsimus, kes elab millises sajandis.»

Samas tunnistas Rjabkov: «Me näeme USA poolt Venemaa suunal sanktsioonipoliitika karmistumist. See teeb muret. Me ei dramatiseeri üle, ei taha näidata nüüd asja niiviisi, et maailm oleks pea peale keeratud.»

USA kehtestas üleeile Vene seitsme ametiisiku ja 17 firma suhtes sanktsioonid. Euroopa Liit teatas, et lisab oma musta nimekirja 15 nime, Kanada laiendas oma musta nimekirja üheksa üksikisiku ja kahe panga võrra ning Jaapan lisab sanktsioneeritavate nimekirja 23 isikut. BNS

nemaast paremad šansid se suruda. Pole eriline üllatus, et 80 protsenti venelastest usub kõike, mida nad oma kohutavatest telekanalitest näevad. Lisaks on Vene propagandat saatnud mõningane edu ka läänes, sest Euroopa inimesed on segaduses, nad ei tunne Ida-Euroopa ajalugu ega tausta. Paljud neist elavad soveti- või postsoveti-stereotüüpidega. Nad aktsepteerisid Vene või nõukogude müüti teadusliku tõena. Eriti kehtib see sakslaste kohta, sest nemad on kõige fašismiga seotu suhtes väga tundlikud, nad on innukalt valmis Vene propagandat uskuma. Sakslased peavad Venemaad jätkuvalt sõja ohvriks, mitte sütitajaks, ega taha siiani tunnistada, et kaks aastat oli Venemaa Hitleri väga hea sõber. Nad eelistavad sellest mitte rääkida, lihtsalt tõrjuvad selle teadvusest välja.

Paljude teiste lääneriikide jaoks on samuti raske tunnistada, et me võitsime koos Teise maailmasõja, kuid meie liitlane polnud väga sümpaatne. Liitlane oli aga totalitaarne riik, millel olid omaenda koonduslaagrid ja mis tappis rohkem inimesi kui Hitler. Ameeriklaste, prantslaste, ükskõik kelle jaoks on see teadmine väga ebamu-

gav. Nende jaoks on psühholoogiliselt kergem kujutada Venemaad mitte küll väga hea, kuid küllalt hea liitlasena.

Praegune olukord on Venemaale propaganda tegemiseks mugav. Propaganda ei vaja üldiselt mingit tõestusrada, fakte. Kõik, mida teha on tarvis, on valet võimalikult valjult ja igal pool korrata ning vastuargumentidest mitte hoolida. Pole vaja tõendeid, tõestusi, lihtsalt rääkida, rääkida, rääkida.

Ja tavainimesi saab lihtsasti tüssata, nad kuulevad igasuguseid valejutte Kiievi fašistidest ja hakkavad mõtisklema, et sada protsenti tõele see ilmselt küll ei vasta, kuid ehk pool on õige? Või vastab tõele kümme protsenti, aga seegi on ju halb.

Fakt on aga see, et Kiievi valitsusest või mujalt pole mingeid fašiste leida. Täiesti idiootlik avaldus. Selgelt on tegu Putini chutzpah’ga (jidiši k ’nahaalsus, ülbus, julgus’ – toim). Ta räägib seda üha uuesti ning uuesti ja inimesed kuulavad.

Küsiks veel Valgevene kohta. Ütlesite varem, et keskaeg saab ka seal kunagi otsa. Niikaua, kui Lukašenka elus on, seda tõenäoliselt ei toimu.

Mis pärast Lukašenkat saada võiks?

Ma näen teatavaid tsiviliseerumisprotsesse, mis ennustavad arengusuunda. Seni, kui riik asub Euroopas ning Euroopa on modernne ja aktsepteerib infovoogude liikumist ning igasugu muid vabadusi, ei saa Euroopa keskele luua püsivalt isoleeritud saart. Mõnes teises maailma osas oleks see ehk võimalik – ümbrus peaks olema teine ja samasuguste aadetega riigid lähedal. Põhja-Korea on Hiina lähedal, Hiina on sellest küll erinev, kuid üldiselt mitte väga – ehk seal on lihtsam.

Kuid asudes Euroopas, kus on lähedal demokraatlik Leedu, demokraatlik Poola ja ehk demokraatlik Ukraina, on raske sellist teemaparki säilitada. Lõpuks ta hävitab end ise. Seni on Valgevenes olnud teatav stabiilsus, suuresti Vene abiga ja homo sovieticus’e mentaliteeti ära kasutades, kuid riigi muutume on ajaküsimus. Ehk läheb tarvis 10 aastat või 20, ma ei tea, aga selge on see, et autoritaarsed režiimid on vähemalt Euroopas määratud hukule.

TÄISVERSIOONI LOE PLUSS. POSTIMEES.EE

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 30. APRILL 2014

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Kirjaniku ja karskusliikuja Olev Remsu arvates sarnaneb meie riiklik karskustöö Gorbatšovi «täis karsklaste» aegsega: istutakse kabinettides, liigutatakse raha, teinekord tehakse kalleid meediakampaaniaid. Ja nii liigumegi kollektiivse enesetapu poole.

Täis karsklased

E

esti on suurte karskustegelaste maa.

August Wilhelm Hupel, Ernst von Baer, Matthias Johann Eisen, Carl Robert Jakobson, Villem Reiman, Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja teised. Suured mehed ja suured teod. Neil inimestel jätkus pühendumust tõtata appi joomatõppe nakatunuile, nemad mõtlesid rahva – kui kasutada uhimoodsat sõna – kestlikkusele. Seda tegi ka Liivimaa aadelkond, kes juba 17. sajandil keelas oma maapäeval talupoegade nädalatepikkused pulmajoodud. Mõisnike järel võttis juhtotsa enda kätte kirik, 18. sajandil olid karskustöö eriti põhimõttekindlad eestvedajad vennastekoguduse liikmed, valdavalt juba eestlased.

Eestikeelne proosa algab karskusteemaga, krahv Peter August Friedrich von Mannteuffel kirjutas oma teise teosena viinavastase «Willem Navi ello-päewad» (1839).

Sellel oli nii suur edu, et soome rahvuseepose looja Elias Lönnrot selle põhjavendade keelde pani. Meie oma lauluisa Friedrich Reinhold Kreutzwald avaldas 1840. aastal jutustuse «Wina-katk», millest sai meie karskusliikumise piibel.

Paljud ülal mainitud aatemehed olid täiskarsklased. Usun, et valvas lugeja juba imestas – kuhu jäi Ernits? Meie karskusliikumise veidike nurgeline sümbol, legendaarne keeleteadlane Villem Ernits jõi oma pika elu jooksul ära supilusikatäie viina ning tõmbas vaid ühe paberossi. Esimene toimus kogemata, ent teine oli juba teadlik tegu – ülemeelik studioosustemp Eesti Rahva Muuseumi huvides. Kes nägi ülevatest ideedest pakatavat aatemeest suitsetamas, see pidi annetama ühe rubla. Nii sai muuseum üleöö pataka raha võrra rikkamaks.

V

eendumuste poolest oli Ernits radikaal, elukommetelt väikekodanlikkuse põlgaja nii tsaari-, Eesti kui ka nõukogude ajal, otsapidi meie tänase hipsterluse võimas esiisa. Ta ei pööranud minimaalsetki tähelepanu riietusele, ta ei mõistnud, miks inimesed ennast alandavad, eputades välise kestaga. Asutava Kogu ja I riigikogu liikmena sõdis meie Ernits ordenite ja medalite vastu Eesti Vabariigis (õige mees ei ehi end feodalistliku rämpsuga), karskusjuhina keeldus vastu võtmast riigi toetust (riik pole kõlbeline nähtus ning raha sealt määrib püha üritust). Otsust karskustöö riiklikust toest loobumise kohta kahetses meie idealist hiljem väga. Ernits tõusis ülemaailmse karskusliikumise etteotsa, juhtis viinavastast võitlust isegi Põhja-Ameerikas. 1926. aastal organiseeris ta Tartus rahvusvahelise kainuskongressi, ühe suurima ürituse, mis Eesti pinnal peetud.

Küsigem nüüd: mis on olnud

kolme sajandi pikkuse karskustöö tulemus? 21. aprillil avaldas konjunktuuriinstituut 2013. aasta statistika, millest näeme, et Eestis pruugitakse täpselt 10 liitrit puhast alkoholi aastas ühe inimese kohta.

See on lahtipakituna 76 liitrit õlut, 15,5 liitrit lahjasid alkohoolseid jooke ja 11 liitrit veini.

E

t arv veidigi euroopalikum välja näeks, on sellest maha võetud välismaalaste ostud-joodud. Kui need ausalt tagasi panna, oleks umbes 15 liitrit.

Võõramaalaste panuseks kirjutatakse seega tervelt kolmandik. Aga kuhu lahtrisse panna näiteks eestlaste jooma Soomes ja mujal maailmas?

Olgu 10 või 15, aga mis liig, see liig. Alati annab paljut panna punamineviku süüks.

Jah, meie karskusliikumise surmas 1940. aasta, mil suleti 175 000-liikmeline Karskusseltside Liit, seejärel oli alkoholivastane võitlus kaua keelatud, kainus kahtlane asi. Vene elust on viin üdini läbi imbunud, välismaised reisijad on märganud seda keskajast alates.

Meie suured märjukesetarbimise näitajad on kindlasti idamentaliteedist pärit. Nõukogude riik kogus alkomonopolistina hiigeltulu, on oletatud, et valge viina müügiga peeti ülal Punaarmeed. Alles Gorbatšovi ajal püüti karskusliikumist taas tekitada, ent seda tehti ehtsovetlikult: NLKP Keskkomitee otsusel loodi üleliiduline aparaat ning kõrgepalgalised kohad, nende täitjatel kästi Moskvasse aru anda, kuidas töö edeneb. Rahvas hakkas neid ametnikke kutsuma täis karsklasteks.

Igatahes oli nende karskustöö täiesti karikatuurne võrreldes varasema selles vallas tehtuga. Olgu siiski öeldud, et Gorbatšovi ajal kahanes alkoholisurmade arv. Aga edaspidi läks asi üpris kõlvatuks.

Meie riikluse sünniprotsess oli tihedalt seotud karskusliikumisega (sel teemal on ajaloolane ja poliitik Lauri Vahtre kirjutanud ajakirjas Akadeemia 1997 nr 5 artikligi), ent taasiseseisvumine ujutas meie maa üle viinapoodidega. 1990. aastate alguses oli neid Tartus 400 ja Tallinnas üle 700. Ja seda kõike põhjendati ettevõtlusvabadusega.

90ndail püüdsid Tartu mehed eesotsas sporditeadlase, professor Atko Viruga taastada rahvuslikku karskusliikumist, lõid ühenduse Alkoholivaba Eesti (AVE), hiljem juhtis seda organisatsiooni arhitekt, poliitik ja raadioesseist Ignar Fjuk, seejärel teisedki, ent mida rohkem edasi, seda vähem võttis asi vedu.

Võimu vastu lihtsalt ei saanud. Paljakäsi eriti. Viinaturu laienemist soodustati igati, alul tegi seda isamaalik valitsus, selle järel teisedki.

Kas keegi üldse mäletab, et meie riigis eksisteeris ametlik narkopoliitika dokument, mille järgi tuli aastaks 2010 viia noorukite alkoholipruukimine nullilähedaseks ning

alandada aastaks 2015 puhta alkoholi tarbimist ühe inimese kohta aastas kuue liitrini (mis on Euroopa keskmine)? Need deklaratiivsed kohustused võeti aastal 2001, mil meil joodi aastas 8,8 liitrit puhast alkoholi. Bürokraatliku variserlikkuse esimesel viisaastakul, aastaks 2006, kasvas see juba 13,5ni.

Minu arvates sarnaneb meie riiklik karskustöö Gorbatšovi-aegsega. Mulle toob see sibelemine meelde jutu kaameramehest, kes filminud uppujat tollele päästmiskätt sirutamata. Tulemuseks olnud elu parimad kaadrid!

Mida tegid karskusseltsid varem? Reiman, Tõnisson, Ernits ja kõik teised kihutasid terve maa risti-põiki läbi, pidasid sütitavaid kõnesid. Avaldati raamatuid, brošüüre ja artikleid, rahvamajades lavastati näidendeid, organiseeriti viinavabu seltskondlikke üritusi. Kõik oli elav ja vahetu, seega eriti mõjukas. Nüüd istutakse kabinettides, liigutatakse raha, teinekord tehakse kalleid meediakampaaniaid. Ja nii liigumegi kollektiivse enesetapu poole.

Meie poliitikud armastavad poseerida sporti tehes (see on hea), ent karskusideaalide omaksvõtmist ei julge kuulutada keegi. Ma ei ole märganud alkoholiteemat ka eurodebattidel.

Prestiižikatel üritustel, isegi laulupidudel vohab alkohol, nii see turustamine käib. Kui keegi selle vastu protestib, ähvardavad tootjad ja levitajad toetussummad tagasi nõuda. Väljapressijad sihukesed!

Esitasin eespool küsimuse, kui tululik on olnud kolmsada aastat karskustööd.

On arvutatud, et 19. sajandi keskel joodi meil seitse toopi (sinna mahub ca 1,2 liitrit) viina iga hinge peale. Viin on umbes 40, puhas alkohol 100 kraadi, oma küsimusele võime anda vaid pooliku vastuse: viimase pooleteise sajandi jooksul on jooma kasvanud ligikaudu kolm korda.

tinkt on valvas, valib veel sündimata lastele väärilist isa.

On õilis, et meil hoolitsetakse puudega inimeste eest, et riigi kulul ravitakse narkosõltlasi ja HI-viiruse kandjaid, ent meie kõige valusamast kohast vaadatakse mööda. Miks? Põhjus on lihtne: alkoholi tootmine ja turustamine kuulub suuresti kohalikule kapitalile. Ehk tassib keegi parteikontoreisse kilekotis raha? Või mõjutab otsustamist muul salakavalal moel?

Täna tuleb volbriöö. See on pärit paganlusest ja karnevalikultuurist.

Pärast seda peab maskid eest võtma ning tõele näkku vaatama – oleme rahvusliku katastroofi teel.

Miks ühtesid ravitakse riigi kulul või vähemalt toetusel, alkoholihaiged aga peavad kõik omast taskust maksma? Õigemini teevad seda nende niigi kannatavad perekonnaliikmed.

On teada, et suure osa alkoholist tarbib väike osa, umbes 85 protsenti alkoholikogusest hävitab ümmarguselt 15 protsenti rahvast. Eesti puhul tähendab see ca 200 000 alkoholisõltlast. Ja siit vaatab vastu üks meie rahvaarvu kahanemise põhjustaja. Ja kahenemine ei ole üksnes alkosurmad, mida arvestataks poolteist kuni kaks tuhat aastas. Juba meie rahvalaul hoiatab: «Tütärlapsed-linnokesed, ärä juukska juadikule, peäd ära pistko joaretsele!» Naise emains-

Mulle rääkis tuttav õpetaja, kuidas pisikesed plikad koolisööklas piimaklaase kokku kõlksutavad, naerma purskavad ning kuulutavad: «Vötame mönuga!»

Täielikult tuleks keelata alkoholireklaam, hoolimata sellest, mida Euroopa Liit, sõnavabadus ja võrdse kohtlemise seadused meile ette kirjutavad! Või olgu siis näiteks tunnuslause «Vötame mönuga!» kõrval võrdselt mõjus antireklaam, psühholoogiliselt pädev hoiatus, kuhu viinavõtmine viib.

M

ullu teenis riik alkoholiaktsiisilt 209 miljonit eurot. Kohe kindlasti ei tee see summa tasa kulusid, mida tekitab alkohol. Tööjõupuudus, inimesed rentslis, au ja moraali langus. Ja seegi raha läheb eelarve ühiskatlasse. Miks ühtesid ravitakse riigi kulul või vähemalt toetusel, alkoholihaiged aga peavad kõik omast taskust maksma? Õigemini teevad seda nende niigi kannatavad perekonnaliikmed. Mitmel eeskujulikul demokraatiamaal kohaldatakse sundravi. Kindlasti peab aktsiisitulu suunama alkoholismivastastesse meetmetesse. Joomahaiged on invaliidid, keda tuleb aidata.

Viimasel ajal on kuulda seni jäigana püsinud kursi muutusest. Uus võimukoalitsioon kavatseb alkoholiaktsiisi tõsta järgmisel aastal 15 protsenti ning edaspidi 10 protsenti aastas. Usun, et see on õige tee.

Seni on alkoholi hind tõusnud aeglasemalt kui rahva sissetulek. Siiani oleme löönud oma eeskujumaale noa selga. Milline kaval ja väiklane äri! Soomlased rikuvad tervist raha siia jättes meil, kuid parandavad seda oma haigekassa kulul!

Kindlasti hakkame kuulma nimme levitatavaid jutte surrogaatidest, lepikuliisudest ja salakaubandusest. See on politseiteema.

Täna tuleb volbriöö. See on pärit paganlusest ja karnevalikultuurist.

Pärast seda peab maskid eest võtma ning tõele näkku vaatama – oleme rahvusliku katastroofi teel.

postimees, 30. aprill 2014 || vaba aeg || 13

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

teater rahvusooper estonia Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19.

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee 2.05 kl 17.30

2.05 kl 19

Tund aega, et hinge minna Kristel Leesmend Lav. Kristel Leesmend, mängib Viire Valdma.

Vormsi Rahvamajas 4.05 kl 19

Aabitsa kukk

Andrus Kivirähk Lav. Andrus Kivirähk, mängib Tõnu Oja.

Teater Vanemuine

2.05 kl 19 Nimiosas Helen Lepalaan

Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust.

Tel. 744 0165.

Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 t. enne etendust www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

JULIUS CAESAR

G. Fr. Händeli ooper Dirigent: Andres Mustonen Osades: Helen Lepalaan, Kristel Pärtna, Andres Köster, Pavlo Balakin, Maire Haava, MonikaEvelin Liiv, Aare Saal jt 3.05 kl 19 Peaesinejateks Londoni Kuningliku Balleti ja Soome Rahvusballeti esitantsijad.

ERGO tantsupreemiate üleandmine RAHVUSVAHELISE TANTSUPÄEVA GALA

Kunstiline juht: Toomas Edur Solistid: Marianela Nuñez ja Thiago Soares (Londoni Kuninglik Ballett), Maria Baranova ja Tuukka Piitulainen (Soome Rahvusballett) jt 4.05 kl 17 Carmeni rollis Olesja Petrova (Venemaa) ja don José rollis Michael Wade Lee (USA).

Soodustus pensionäridele 40%

CARMEN

G. Bizet’ ooper Dirigent: Vello Pähn Osades: Olesja Petrova, Michael Wade Lee, Heli Veskus, Rauno Elp, Janne Ševtšenko jt

Talveaias 5.05 kl 11.00 ja 12.30

KA OOPER KÕLAB TUTTAVALT

Haridusprojekt põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele.

Tellimine: rahel.otsa@opera.ee.

Korraldaja: Rahvusooper Estonia

Eesti Draamateater Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555.

Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti

SUUREs saalis 30.04 kl 12

Vana roosa maja

Mika Keränen Lav. Ingomar Vihmar, osades Mari-Liis Lill, Marta Laan, Piret Krumm, Jüri Tiidus, Veljo Reinik, Märt Avandi, Ester Pajusoo, Merle Palmiste, Maria Avdjushko, Ingomar Vihmar.

30.04 kl 19

Teed juuakse kell viis

Graham Linehan Lav. Roman Baskin, osades Ita Ever, Lembit Ulfsak, Martin Veinmann, Jüri Tiidus, Tõnu Kark, Ain Lutsepp, Ester Pajusoo, Egon Nuter.

2.05 kl 19

Utoopia rannik. II osa.

Laevahukk

Tom Stoppard Lav. Elmo Nüganen, osades Mait Malmsten, Hilje Murel, Tiit Sukk, Märt Avandi, Ivo Uukkivi, Indrek Sammul, Merle Palmiste, Mari-Liis Lill, Jüri Tiidus ja Elisabet Reinsalu, Priit Võigemast, Henrik Kalmet, Rain Simmul, Anu Lamp, Andrus Vaarik, Argo Aadli, Aleksander Eelmaa, Margus Tabor, Mart Toome, Anne Reemann, Epp Eespäev.

Väikses saalis 30.04 kl 19

Hävituse ingel

Yasmina Reza Lav. Hendrik Toompere jr, osades Harriet Toompere, Mait Malmsten, Liisa Pulk, Ivo Uukkivi.

2., 15.05 kl 19

Grönholmi meetod

Jordi Galceran Lav. Hendrik Toompere jr, osades Harriet Toompere, Raimo Pass, Margus Prangel, Jan Uuspõld.

Maalisaalis 30.04 kl 19 3., 7., 15.05 kl 19

Aabitsa kukk

Andrus Kivirähk Lav. Andrus Kivirähk, mängib Tõnu Oja.

suur maja 30.04 kl 19

RAHVUSVAHELISE TANTSUPÄEVA GALA: lühiballetid

Eesti Rahvusballett SYMBIONT(S), Balti Balletiteater (Leedu) ANOTHER WORLD, Vanemuise ballett LA DOLCE VITA

Väike maja 2.05 kl 19 NB! Ei toimu!

HEA PÕHJATUULE VASTU

D. Glattaueri netiromanss 3.05 kl 19

PAPLID TUULES

G. Sibleyras’ kerge draama Hannes Kaljujärv, Aivar Tommingas, Jüri Lumiste

Sadamateater 30.04 kl 19 Viimast korda!

HÄRRASMEES

VAT Teater

Piletid Piletimaailmast, Piletilevist ning Endla teatri kassast (tel 442 0666) www.endla.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

suures saalis 2., 23.05 kl 19

BOYBAND

Muusikal P. Quilter. Lav. A. Dvinjaninov.

Osades: Koit Toome, Sten Karpov, Priit Loog, Tambet Seling, Bert Raudsep, Indrek Taalmaa jt 3.05 kl 19

VIIMANE KAUBOI

Muusikal U. Vadi. Muusika F. Kütt.

Lav. A. Dvinjaninov.

Osades: Tanja Mihhailova või Maili Metssalu, Piret Laurimaa, Carmen Mikiver, Karin Tammaru, Triin Lepik, Sepo Seeman, Ago Anderson jt

Küünis 3.05 kl 19

VAIKUS

Draama E.Salervo. Lav. A.Noormets.

Osades: Kaili Viidas, Ireen Kennik, Lii Tedre, Sten Karpov, Priit Loog jt

Salme Kultuurikeskuses 30.04 kl 13

HIIRED PÖÖNINGUL lastelavastus A. Kivirähk, Lav. P.Loog 30.04 kl 19

TOPELTELU

komöödia R.Cooney. Lav.E.Keerd

Rakvere Teater Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10–19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

E.Walshi kolkatriller Lavastaja Maria Soomets.

Laval Robert Annus

suur saal

2.05 kl 19 Viimast korda!

(lav. Hardi Volmer)

KARJÄÄR

Uku Uusberg Robert Annus, Tanel Jonas, Martin Kõiv, Markus Luik, Maria Soomets, Aivar Tommingas 3.05 kl 19

KAKS VANA NAIST

V. Wallise rännakulugu Anne Veesaar, Terje Pennie jt.

Lavastus Merle Jääger

Vene Teater

2., 8., 17.05 kl 19

Uno Bossa 3.05 kl 19

Armastus tööpostil

Väike saal 30.04 kl 19

Siseturism / Tähelaev (lav. Kadri Noormets, Kertu Moppel) 2., 13.05 kl 19

Leenane´i kaunitar (lav. Üllar Saaremäe) 3., 17.05 kl 19

T. Stoppardi draama

(lav. Nils Riess)

Ugala Teater Ugala kassa on avatud E-L 12 - 19, tel 433 0777 ja pühapäeval üks tund enne etenduse algust.

suur saal 2.05 kl 19 17.05 kl 17

KAHE ISANDA TEENER Carlo Goldoni Lavastaja Vallo Kirs Kunstnik Jaanus Laagriküll.

5.05 kl 13 ja 18

ARABELLA

Muusikal Libretist Leelo Tungal, Helilooja Olav Ehala, Lavastaja Margus Kasterpalu, Muusikaline juht Peeter Konovalov.

väike saal 30.04 kl 19

TEATRAARIUM: Teater muusikas/ muusika teatris.

Esinevad Vaiko Eplik, Chalice, Adeele Sepp ja Jaan Jaago.

3.05 kl 17 16.05 kl 19

LOVESONG. ÜHE ARMASTUSE LUGU Abi Morgan Lavastaja Taago Tubin, Kunstnik Liisa Soolepp.

Vene Teatris 30.04 kl 19

Utoopia rannik III OSA. KALDALE HEIDETUD

Tom Stoppard Lavastaja Heiti Pakk, Lavakujundus Silver Vahtre.

Salme Kultuurikeskuses 8.05 kl 13 ja 18

ARABELLA

Muusikal Libretist Leelo Tungal, Helilooja Olav Ehala, Lavastaja Margus Kasterpalu, Muusikaline juht Peeter Konovalov.

30.04 kl 18 Viimased etendused!

Salto Mortale

Lavastaja: Kati Kivitar (RO Estonia). Osades: Katariina Ratasepp, Meelis Põdersoo, Ago Soots, Rauno Kaibiainen

Teater NO99 Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051).

Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust.

Info www.no99.ee 10.05 kl 19 Esietendus!

12., 13., 15., 16., 17., 19., 20.05 kl 19

NO51 Mu naine vihastas 22., 23.05 kl 19

NO53 Kadunud sõbra juhtum

Vana Baskini Teater Piletid: Piletilevis, Piletimaailmas, Statoilis ja kohapeal. www.vanabaskiniteater.ee

Saku Huvikeskus 30.04 kl 19

Meie esimene miljon

Tartu Uus Teater Lai 37 Tartu Piletid müügil Piletilevis uusteater.ee 1., 2.05 kl 19

ZEBRA

Autor Martin Algus Lavastaja Ingomar Vihmar Laval Katrin Pärn, Piret Simson, Janek Joost, Ingomar Vihmar

Von Krahli Teater

(lav. Peeter Tammearu)

30.04 kl 19

UTOOPIA RANNIK. III osa

Rahvusraamatukogu Teatrisaalis

Algused

Vanemuise väike maja 30.04 kl 19

Vend

(lav. Rein Raud)

Vanemuise väike maja 5.05 kl 19

Kaasavaratu

(lav. Eili Neuhaus)

Sadamateater 5.05 kl 19

Leping

(lav. Indrek Apinis)

Kanuti Gildi SAAL Pikk 20, Tallinn www.saal.ee

Püha Vaimu SAALis 30.04 kl 19.30

fartist talk

DORIS FELDMANN & KRISTINA-MARIA HEINSALU

THEATRUM Piletid: Piletimaailma, Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti, Theatrumi kassast (T 12-17) tund enne etendust kohapeal. Piletite broneerimine Theatrumis: tel 6446 889, aadressil theatrum@theatrum.ee

Kloostri Aidas 30.04 kl 20

MARI tantsuklubi Sissepääs prii.

7., 8., 9.05 kl 19

Kokteiliõhtu

T. S. Eliot.

Lav Lembit Petetrson.

Osades Maria Peterson, Anneli Tuulik, Mare Peterson, Andri Luup, Marius Peterson, Helvin Kaljula, Lembit Peterson, Tarmo Song ja Eva Eensaar.

Pilet 14/11

Piletid eelmüügis Piletilevis, Piletimaailmas ja Von Krahli Teatri kassas (Rataskaevu 10, iga päev kl 9-23) www.vonkrahl.ee

Noblessneri kvartalis, Jahtklubi II-korrusel

7.06 kl 19 Esietendus!

9., 10., 11., 12., 13., 14., 17., 18., 19., 20.06 kl 19

Solarise needus

Von Krahli Teatri kosmoseodüsseia Stanislaw Lemi romaani “Solaris” ainetel.

Etendusel on vene- ja ingliskeelsed subtiitrid.

Lavastaja: Marianne Kõrver Dramaturg: Taavi Eelmaa Osades: Taavi Eelmaa, Mari Abel, Ivo Reinok, Tõnis Niinemets

Pärnu kontserdimaja 6.05 kl 19

Hooaja lõppkontsert

Tallinna Kammerorkester, solistid, dirigent Olari Elts Richard Straussi ja Mozarti särav lavamuusika

Tallinna Jaani kirik 8.05 kl 19

Kontserdisari “Muusika Eestimaale”

Eesti Interpreetide Liit Piletid Piletilevist ja kohapeal (4€ - 10€) www.interpreet.ee

Tartu Linnamuuseum 2.05 kl 18

Mustpeade maja 8.05 kl 19 TEELE JÕKS (metsosopran), PIRJO PÜVI (sopran), PIIA PAEMURRU (klaver) Kavas: C.S. Saëns , H. Duparc, G. Fauré jt

Estonia Kontserdisaal

под открытым небом

13.05 kl 19 MIHKEL POLL (klaver) & Keelpillikvartett “PREZIOSO” Kavas: G. Fauré, A. Dvořák

Eesti Pärimusmuusika Keskus www.folk.ee

Pärmimusmuusika aida väike saal 3.05 kl 11

Pärimushommik: Baltazar Montanaro

PlMF (Pille Lille Muusikute Fond) Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

Tallinna Raekoda 7.05 kl 19

Kammermuusika Raekojas

Irina Zahharenkova (klaver) Kavas: Beethoven, Grieg (8.-, 5.-)

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA

Metodisti kirik (Narva mnt 51) 30.04 kl 17

EMTA sümfooniaorkester

dirigent Toomas Vavilov Kavas P. Uusberg, K. Laanes, S. Pehk, S. Liik, R. Roosalu, J. Juhkam, K. Jõhvik Pilet 2 €

kontsert

MTÜ Kamber esitleb:

Eesti Kontsert

Piletid 18/12 € (4. mai), 12/6 € (6. mai)

www.concert.ee

Väravatorn 3.05 kl 16

Hortus Musicus - Suur Muusikaakadeemia Vivaldi sonaadid II

Baltic Studio Lirico avamine!

Mustpeade majas 4.05 kl 17

Galakontsert «Opera Italiana»

Pärnu kontserdimaja

Tallinna Raekojas

RAHVUSOOPER ESTONIA “SAVOY BALL”

Romansikontsert «Bel Canto»

3.05 kl 13 ja 18

6.05 kl 19

Pál Ábrahámi operett

Haapsalu kuursaal 3.05 kl 20

«Haapsalu suvemuusika» avakontsert

Laura Junson (vokaal) Raivo Tafenau (saksofonid) Holger Marjamaa (klaver) Kaspar Kalluste (löökpillid) Heiko Remmel (kontrabass) Džässi kirkad värvid

Estonia kontserdisaal 5.05 kl 19

Kontserdisari “Nõnda kõneles Zarathustra.

Richard Strauss 150” Tallinna Kammerorkester, solistid, dirigent Olari Elts Richard Straussi ja Mozarti särav lavamuusika

näitus RMK Vaata lähemalt: www.loodusegakoos.ee

Viimsi, Pähni, Kauksi ja Nõva 28.04 – 4.05

RMK kutsub näitustele Viimsi, Pähni, Kauksi ja Nõva looduskeskustesse.

Igas keskuses on üleval oma temaatikaga hariv ja meelelahtuslik interaktiivne väljapanek, kus saab oma käega loodusega tutvust teha!

Näitused on tasuta!

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS

Endla Teater

14 || KULTUUR || POSTIMEES, 30. APRILL 2014

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

SÜNNIAASTAPÄEV. Täna möödub 150 aastat Eesti ühe suurima luuletaja sünnist.

Juhan Liivi testament rein veidemann

kirjandusteadlane ja kirjanik

«Kui mõnel rahval on ükski oma Liiv, kes seda kunsti valdab, siis ei ole see rahvas asjata elanud,» tõdeb Jüri Talvet oma monograafias «Juhan Liivi luule» (2012). Mida rohkem Liivi loed – ja sa võid teha seda igas eas –, ikka kiirgab temast küllastumatut tunde- ja vaimuenergiat, mille kohta vanakreeka filosoof Plotinos kasutas sõna «emanatsioon».

Juhan Liiv ongi meie ise, aga seejuures mitte kivistunud müüt, mitte ka «televisioonimast rabas, mäelseisja madalal nõmmel», milliseks muutumise eest on hoiatanud liivilikke luuletusi kirjutanud Paul-Eerik Rummo, vaid ta on «üks väike järv, kes püüab hoida end jäätumast».

Liivi luule on liikuv ja liigutav, nagu seda on iga sõnakujund, mis puudutab korraga nii hinge kui ka mõistust. Ta on hääl meie sügavaimast olemusest, küllap tõesti eestlaste eksistentsiaalsuse luulekujuline vorm.

See on niisugune olemasoluteadvus, milles kestmise tahe tuletub lõpust kui kõikemurdvast, aga murdepunktini elatule tähendusi andvast piirist. Rahutuse, olemasolu enda luuletaja – sellisena on teda näinud Talvet.

Mis on siis aga Juhan Liivi testament? See tema loomingust tõusev sõnum, mida oleme valmis käsitama säilitamisväärse ja kasvatatava pärandvarana?

Tammsaarel oli selleks truudus. 1939. aasta talve hakul, mil

alanud sõda laieneb üle Euroopa, Eestis on Vene väed ning Venemaa ruttab kahmama endale Soomet, avaldab Tammsaare ajakirja Eesti Noorus detsembrinumbris lühikese mõtiskluse «Truudus». See jääbki Tammsaare viimaseks kirjutiseks.

«Kui tahame end tõelikult aidata,» lausub ta südamevaluga, «peame kasvatama sisemist veendumust, et ainuke meie õige pääsetee on truuduses oma maa, oma rahva, oma keele, oma kultuuri, oma omapära vastu.» Ja lisab, et «kui meil see tõetundmine puudub, siis ei või meid keegi aidata, sest me oleme nagu hunnik liivateri, mida tuulepuhang lennutab, või nagu suits, mis hajub ilmaruumis».

Nüüd tuleb öelda, et seesama truudus on ka Juhan Liivi testament, kuulutatuna juba siis, kui Eesti riigi võimalus paistis alles silmapiiril, riigi, mille tulekut ta 19. sajandi lõpus luuletuses «Kas näitad?» oli prohvetlikult ennustanud.

Liivi luulest me otsesõnu truudusvannet ei leia. Nagu Tammsaare, nii ka Liiv ei ole pimesi, ammugi kroonulik patrioot. Liivi puhul lähtub isamaavajadus ja -armastus eneses läbi elatud ja tunnetatud ajaloost.

Talvet on võrrelnud Liivi tema kaasaegse, hispaania-baski eksistentsialistliku kirjaniku Miguel de Unamuno käsitlusega «intra-ajaloost» – ajalugu, «mille kujundab iga indiviidi päevpäevane silmitsiseis armastuse ja surmaga –, nii et ideed, ideoloogia, praktiline mõistusetegevus ja muu, n-ö väline aktsioon muutuvad kõrvaliseks, teisejärguliseks».

Liivi truuduse sisuks on tingimatu armastusseos ja vastutuse võtmine. Muidugi on neid

Ta lendab mesipuu poole Juhan Liiv Ta lendab lillest lillesse, ja lendab mesipuu poole; kui kõuepilv tõuseb ülesse, ta lendab mesipuu poole.

Ja langevad teele tuhanded – neist koju jõuavad tuhanded.

Ja viivad vaeva ja hoole ja lendavad mesipuu poole.

Nii hing, oh hing, sa raskel a’al – kuis ihkad sa isamaa poole; kas kodu sa, kas võõral maal: kuis ihkad sa isamaa poole!

Ja puhugu sulle säält surmatuul ja lennaku vastu surmakuul: sa unustad surma ja hoole ja tõttad isamaa poole!

luuletusi, kus me seda Liivilt loeme, mitmeid. Alates luuletustest «Kui tume veel kauaks ka sinu maa», «Kas ma Eestit unes nägin?» ja lõpetades luuletustega «Ma lillesideme võtaks» või «Meel paremat ei kannata!».

Kuid tõepoolest, testamentliku jäägitusega kõlab see Liivi 1905. aastal kirjutatud luuletu-

ses «Ta lendab mesipuu poole».

Me tajume selles kujundis rahvast kui mesilassülemit tunglemas läbi sajandite, läbi ohtuderikka ja suuremas osas läbi nimeta ajaloo Eesti poole.

Kõik need kümned põlvkonnad, keda ühendas maa ning eri murretes või murrakutes kõneldav eesti keel, need, kes juba ammu sellesama maa huumuseks saanud või mujal põrmustunud, on jäädvustanud ometi meie hinges ühe lakkamatu igatsuse oma mesipuu järele. Aga sellel igatsusel on tähendus üksnes siis, kui sa ka vastutad selle maa eest – siin, praegu ja tulevikus.

Kui sinu isiklik saatus sulab üheks selle maa saatusega.

1999. aastast alates kõlab «Ta lendab mesipuu poole» Peep Sarapiku viisistatuna Eesti üldlaulupidudel, ka sellel suvel. Ükski lauljatest, aga ka lauluväljakul kaasalauljatest ei saa seda teha, ilma et ta hinges ei tunneks sügavaimat liigutust. Sada viiskümmend aastat pärast Liivi me teame, et nii kandub see edasi järgnevatessegi sajanditesse. Meie lend mesipuu poole.

Liivi muuseum avab uue väljapaneku Tänasest saab Alatskivi lähedal Rupsi külas Liivi muuseumis vaadata uut püsiväljapanekut «Oleksin ma luuletaja». Näitus annab kahel korrusel ülevaate Juhan Liivi ajast ja lähikondsetest, tema teostest ja haigusest, tema loomingu tõlgendusest varem ja nüüd.

Vana näitus püsis aastast 2008. Uus pealkiri on võetud aastal 1896 Liivi

kirjutatud luuletusest. Põhiliselt suurtest stendidest koosneva väljapaneku koostaja on Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra. Kujundanud on Artur Kuus koostöös Liina Undiga.

Niitra ja Kuus on Liivi 150. sünniaastapäeva silmas pidades koostanudkujundanud ka rändnäituse, mida saab kuni 31. maini vaadata Oskar Lutsu majamuuseumis

Tartus. Seejärel läheb see kirjandushuviliste ette mujal Eestis ja jõuab lõpuks, kahe aasta pärast Rupsi külla.

Täna kell 12 süüdatakse küünlad Juhan Liivi haual Alatskivi kalmistul, kell 12.30 esinevad Liivi muuseumi rehe all Peeter Volkonski, Jaak Sooäär ja Riho Sibul ning selgub Liivi luuleauhinna 36. laureaat. Raimu Hanson

Alatskivil Liivi muuseumis avatav näitus kannab pealkirja «Oleksin

POSTIMEES, 30. APRILL 2014 || KULTUUR || 15

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2275, KULTUUR@POSTIMEES.EE

Eestile

Veel Juhan Liivi sünniaastapäeva üritusi

• Raadioteater esietendab laupäeval kell 19.05 Vikerraadios Rein Põdra näidendi järgi seatud kaheosalist kuuldemängu «Kuningapuu», mille aluseks on Juhan Liivi elu ja tema külaskäigud Laiusele pastor Johan Kõpu juurde aastatel 1910–11. Peaosas Andres Raag.

Raadiole seadis ja lavastas Tanel Lään.

• Eesti Post annab välja margi «Juhan Liiv 150».

• Arvo Kukumägi loeb Youtube’is Juhan Liivi juttu «Kohtutele ja erainimestele».

•

Seasaare näitemänguselts tõi välja kirjaniku elul ja loomingul põhineva lavastuse «Helin ja valu, mäng ja ilu».

•

Vikerraadios ja Klassikaraadios kõlab sel nädalal Liivi proosalooming.

•Eesti rahvusmeeskoor esitas Liivile pühendatud kontserdikava. PM

ma luuletaja»

foto: kristjan teedema

Kaks Juhan Liivi Tuglase pilgu läbi aivar kull kirjanduskriitik

Friedebert Tuglase «Kogutud teoste» vastne 12. köide sisaldab kordustrükkidena kaks üsna erinevat monograafiat Juhan Liivist. Raamatus on varasem ja lühem (80 lk) esseistlik vaatlus aastast 1914 ning suur (ligi 400 lk) täismonograafia aastast 1927.

1914. aasta lühimonograafias näeb Tuglas luuletajas peaasjalikult olude ohvrit, kannatajat, märtrit.

1927. aastal on uurija pilk ühtaegu täpsustunud ja avardunud ning ta tsiteerib kirjanik Andres Saali tähendusrikkaid sõnu: «Selle õnnetuse eest, mis inimese enese sees peitub ja vallapääsemist otsib, ei või keegi mõistlik inimene teist vastutajaks teha, kui see läbi murrab.» (Lk 185.) Äsja ilmus meil Mati Sirkli vahendatuna Stefan Zweigi teos «Võitlus deemoniga», milles jälgitakse kolme saksa «hullu geeniuse» saatust (Hölderlin, Kleist, Nietzsche).

Tuleb tunnistada, et võrreldes selle maailmakuulsa esseisti ülevoolava paatosega on Tuglase Liivi-käsitlus – just luuletaja haiguse ja loomingu vahekordi vaadeldes – vahest koguni märkitabavam, nüansirikkam ja veenvam. Selles delikaatses ja komplitseeritud vallas on Tuglas andnud oma parima, ja nii on tema monograafia ka igati paindliku ja empaatilise haigusloona veel meie päevilgi tõrgeteta loetav.

Luuletaja elutraagikast rääkides rõhutab Tuglas ikka ka tema paremate päevade loomehoogu ja vaimset intensiivsust. Liiv oli küll «mitmes suhtes võhik ses maailmas, kuhu oli sattunud» (lk 91). Ent samas saame teada:

«Ta luges kogu elu kestel, nii palju kui vähegi võimalik.»

(Lk 93.)

Ehkki Liiv suri neli aastat enne «nõukogude võimu» sündi, peeti teda Tuglase monograafia teise trüki väljaandmisel 1958 ilmselt lausa nõukogudevaenulikuks autoriks.

Igatahes tehti tolles väljaandes mitmeid tsensuurikärpeid ja jäeti välja kogu pikem käsitlus Eesti iseseisvuse ettekuulutamisest (nüüd taastatud, lk 333–339).

Tsensuur tegutses nagu ikka ühtaegu väiklaselt ja jõhkralt. 1958. aastal lendas raamatust välja veel mõnigi Tuglase venelasi ja enamlikku vägivalda puudutav väide, kõrvallause ja sõnastus, millele nüüd reaaluste märkuste abil jälile saame. Ühiste kaante vahele köidetud vastseid taastrükke aitavad meie kaasajale lähendada sisukad saatesõnad ja kommentaarid. Kui 1958. aasta väljaandel kommentaarid hoopis puudusid, siis nüüd on neid Elle-Mari Talivee poolt lisatud tervelt 50 lehekülge.

Jaan Unduski arvates on 1914. aasta «Juhan Liiv» ainus sümbolismi manifest eesti keeles. Jüri Talvet avab Liivi seoseid maailmakirjandusega, loetleb ta teoste tõlkeid ja resümeerib: «…säravaimgi kriitik ei saa suureks teha keskmise võimega kirjanikku. Üksnes geeniusega kõneldes võib andekas kriitikki mõnikord vaimutaeva seniiti tõusta. Tuglasel läks see suurepäraselt korda.» (Lk 400.)

1927. aasta «Juhan Liivi» on hinnatud kui ainulaadset biograafilist romaani ning küllap jääb see edaspidigi laiahaardelise, süvitsimineva ja köitva kirjanikumonograafia etaloniks.

Osta mänguasjad toys.ee-st facebook.com/toys.eesti info@toys.ee toys.ee

16 || SPORT || POSTIMEES, 30. APRILL 2014

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

SÜSTEEM MUUTUB. Audentes ja EOK tühjendavad spordigümnaasiumi keskpära

Spordigümnaasium taotle jaan martinson Tarva mängijad on Frank Elegari sisse piiranud.

foto: liis treimann

Martin Müürsepp: hea treeningmäng oli KORVPALL. BC Kalev/Cra-

mo alistas Eesti meistrivõistluste poolfinaalseeria esimeses kohtumises kodus Rakvere Tarva 95:69. «Hea treeningmäng oli,» kommenteeris tallinlaste teine treener Martin Müürsepp.

Pinge sai otsa esimese viie minutiga. Kalev seisis kaitses müürina ning laiutas korvi all ja lauas. Kohtumise lõpuks oli lauapallide seis 53:32 pealinlaste kasuks. Kalev tundus vaatamata mõnepäevasele Otepää treeninglaagrile reipam, Tarvast ei suutnud ellu äratada isegi peatreener Andres Sõbra tige kulmudealune pilk ega paar karmi röögatust. Tarva liider Giedrius Gustas korjas kiirelt neli viga ja võeti pingile.

Kalevi fännidki ei viitsinud omasid liiga innukalt ergutada, vaid pidasid paremaks teritada keelt külaliste kallalt.

Eks publik teadis ette, mida mängust oodata, ning eelistas nautida mahedat kevadilma – tribüünid olid täis tubli viiendiku ulatuses, kui optimistlikult arvutada ja ülespoole ümardada.

Sõber sõnas, et päev jõudis õhtusse teisel veerandajal: «Meie mäng kadus ära.

Kui teatud asju ära ei tee, siis pole Kalevi vastu võimalust.

Lauapallide hankimisel jäime hätta ja siis ei tabanud ka visked. No kust need punktid

Tabloo Eesti meistrivõistluste poolfinaalseeria 1. mäng Kalev/Cramo – Rakvere Tarvas 95:69 Kalev/Cramo: Millage 25 p + 9 lp, Elegar 16 p + 11 lp, Moldoveanu 13 p, Veideman 12 p, Sokk 11 p, Kitsing 8 p, Mangelsoo 3 p, Fall 3 p, Kajupank 2 p, Makke 2 p.

Tarvas: Kurg 15 p, Gustas 14 p, Leppik 12 p, Saage 10 p, Laksa 8 p, Metsaru 3 p, Veevo 3 p, Tribuntsov 2 p, Umbrasko 2 p.

tulevad? Aga kaks mängu on veel järel. Häbeneda pole meil midagi, poisid on tublid.»

Müürsepp oli pärast kohtumist rahuloleva ilmega: «Õnnestus mäng ilma suuremate langusteta ära mängida.

Samas ei saa väga rahule jääda – olime hädas üks-üks kaitsega, lasime neid liiga lihtsalt läbi ning ka meie visketabavus võinuks parem olla. Olgu vastane nõrgem, aga end peab sundima pingutama. Kui jooksma hakkasime, tuli ka punkte. Tarval pole meiega kerge.»

Kalevlastel puudus Gregor Arbet, kes Müürsepa sõnul tundis põlves valu ning peab kolm päeva puhkama.

Seeria järgmine mäng peetakse reedel Rakveres.

Jaan Martinson

spordireporter

A

udentese spordigümnaasium on võtnud eesmärgiks saada külge kvaliteedimärk ning koostöös Eesti Olümpiakomiteega töötati mullu välja uus vastuvõtusüsteem – õppima pääsevad vaid need, kel on ette näidata korralikud sportlikud tulemused. «Audenteses peaksid õppima noortekoondislased või koondisekandidaadid, kel on siht saada profisportlaseks. Vastasel juhul pole mõtet noort riigi leival pidada,» selgitas EOK tippspordijuht Martti Raju.

Otseselt ei taha keegi seda välja öelda, kuid kaudsed vihjed, uuringud ja praegune tegevus viitavad selgelt, et Audentese spordigümnaasium liikus aastaid pehmelt öeldes vildakat teed mööda. Koolis õppis ja sportis liiga palju neid, kelle tase polnud vastav. Riik kulutas raha hulga keskpäraste sporditegijate peale, kes, nagu üks spordiametnik ütles, istusid lihtsalt tagumikku laiaks.

Hiljuti korraldati uuring: mis on saanud aastatel 2001– 2011 Audentese lõpetanutest?

«Uuringu tulemused olid nukrad, et mitte öelda šokeerivad.

Võtsid näo viltu,» tunnistas spordigümnaasiumi juht Priit Ilver.

Tegijad! 2013. aastal juunioride MM-finaalturniiril mänginud Eesti võrkpallikoondis koosnes valdavalt Audentese õpila

Audenteses peaksid õppima noortekoondislased või koondisekandidaadid, kel on siht saada profisportlaseks.

EOK tippspordijuht Martti Raju

«Valdav osa pole jõudnud spordis kuhugi. Paljud lõpetasid kohe pärast Audentest sportliku karjääri või tegutsesid edasi amatöörina. Ma ei räägi tiitlimedalitest, neid võidavad üksikud, ent kui su elu parimaks tulemuseks jääb A-klassi medal, siis on midagi valesti.»

EOK tippspordijuht Martti Raju nõustus: «Audenteses peaksid õppima noortekoondislased või koondisekandidaa-

did, kellel on siht saada profisportlasteks. Vastasel juhul pole mõtet noort riigi leival pidada. Süsteem oli paigast ära. Mõnel alal oli hulk õppekohti, kuid talentidest ei haisugi.»

Raju toob veel ebameeldivama näite, nimetades toimunut mitte just sündsa sõnaga. «Kergejõustiklasi lõpetas eespool mainitud kümne aasta jooksul 189. Olümpiale jõudis või EOK stipendiumile pääses neist vaid neli: Mikk Pahapill, Ksenija Balta, Marek Niit ja Taavi Peetre.»

Vahelepõikeks olgu öeldud, et siinkohal käib jutt põhiliselt individuaalaladest. Sportmängudes on asjad paika loksunud: Audentese käsipallipoisid mängivad meistriliigas, võrkpallurid ja korvpallurid – nii mehed kui naised – moodustavad edukate koondiste tuumiku.

«Terveid pallimängude noortekoondisi me Audenteses-

Rein Aljand: meie supp muutub üha tummisemaks Eesti ujumiskoondise peatreener Riho Aljand on see, kes alaliidus Audentese ujujate taseme eest vastutab.

Ajapikku on supp üha tummisemaks läinud, tõdes Aljand. «Viis aastat tagasi, mil Audentese ujumisosakond avati, saime sinna keskmiselt häid noori ja paar väga head. Nüüd on tase oluliselt kõrgem.»

Reklaami Audentese ujumisele teha pole vaja, kinnitas Aljand, sest tulemused räägivad enda eest. «Enam ei olda skeptilised, audenteslaste areng on silmaga näha. Õppima asuda soovijaid on palju, tekkinud on konkurents. Sel aastal leidub ni-

mekirjas mitu tipptasemel noort.»

Aljandi sõnul peab ses gümnaasiumivanuses ujuja treenima kindlasti kaks korda päevas, hommikul ja õhtul, ning Audenteses on seda märksa lihtsam teha kui tavakoolis.

Samas ei tasu kõiki parimaid siiski Audentesesse koondada. «Klubisid ei saa tähtedest tühjaks pumbata, sest eliit on see, kelle järgi teised joonduvad, ning ka treenerite motivatsioon õpilasi tippu viia peab säilima.

Audentesesse me kedagi vägisi ei too, vaid ikka kokkuleppel treeneriga. Ent Audenteses õppija jääb siiski endise klubi nimekirja.» PM

Kanepi alistas Portugalis maailma 38. reketi TENNIS. Eesti nais-

te tennise esinumber Kaia Kanepi (WTA 23.) alustas Portugalis Oeiras toimuvat turniiri, mille avaringis alistas ta 6:2, 6:1 Austria esindaja Yvonne Meusburgeri (WTA 38.).

Mäng kestis ühe tunni. Kanepi tegi tänases kohtumises neli topeltviga, Meusburger kolm. Eestlanna murdis vastase servi seitsmel korral ning võitis 95st matši punktist 57 (60%).

Kanepi on Meusburgeriga kohtunud ühe korra, mäng toimus aastal 2003 ning siis

võitis Meusburger. Portugali turniiril on Kanepil viies asetus.

«Mäng oli isegi hea, tundsin end tagajoonel hästi. Alguses õnnestusid mul päris paljud löögid joonte peale ja mulle tundus, et vastasel läks sellest juhe kokku,» sõnas Kanepi oma kodulehe vahendusel pärast kohtumist.

«Arvan, et olen purukattega nüüd rohkem kohanenud, see on iseenesest kõige lihtsam kate, millega harjuda.» Kanepi järgmine vastane on rumeenlanna Irina-Camelia Begu (WTA 117). PM

POSTIMEES, 30. APRILL 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

astest noortest.

eb kvaliteedimärki

astest.

foto: mihkel maripuu

se ei saa ega tahagi, kuid suurema osa mängijaist küll,» kinnitas Ilver. «Ülejäänud, kes nendega trenni teevad, arenevad samuti arvestatava tasemeni.» Ühesõnaga, spordiringkondades on väike hirm, et aastal 2020, mil Audentese leping haridusministeeriumiga lõpeb, uut ei sõlmita, kui asjad pole korras. Sestap üritatakse asju korda ajada.

Eelmisest aastast muudeti vastuvõtusüsteemi. Sinnamaani oli igal alal kindel arv õppekohti, mis tuli täita ükskõik mismoodi. Topitigi. «Vastu võeti needki, kes ei pääsenud isegi koduklubis platsile. Või sportlased, kes ei jõudnud noortevõistlustel medali lähedalegi.

No milleks!» torises Ilver.

Nüüd laotakse kõik alaliitude esitatud sisseastumisavaldused ühte kuhja ja koostatakse paremusjärjestus. Ala ei vaada-

SPORT.POSTIMEES.EE

Kangert sai avaetapil 43. koha Tervisehädade tõttu võistluspausi pidanud Astana klubi jalgrattur Tanel Kangert alustas Romandia velotuuri 43. kohaga.

Tuuri esimese etapi võitis Michal Kwiatkowski (Omega Pharma Quick-Step), teine oli 5,6 kilomeetri pikkusel proloogil Rohan Dennis (Garmin-Sharp) ja kolmas Marcel Kittel (Giant-Shimano).

Kangert kaotas etapivõitjale 18 sekundit. Täna on tuuril kavas 203 kilomeetri pikkune grupisõit.

ta, küll aga noore taset. Lõpliku otsuse teevad EOK ehk Raju ja Audentes ehk Ilver.

«Minu asi on eemaldada pahn,» oli Raju otsekohene.

«Alaliit esitab nimekirja. Vaatan selle läbi, räägin asjatundjatega ja otsustan, kes väärivad, et nende peale raha kulutada, kes mitte. Üks ala saab ühel aastal vähem õpilasi, teine rohkem, siis jälle vastupidi.»

Ilver lisab, et üldiselt vaadatakse tulemusi, kuid püütakse leida ka varjatud pärleid. «Nii-öelda Erki Nooled ei tohiks kahe silma vahele jääda. Ega Noolt vist tahetud kah omaaegsesse TSIKi võtta, sest resultaadid olla liiga lahjad. Aga näe, mehel oli hinge ja tahtmist, kasvas olümpiavõitjaks. Seega, me ei raiu kirvega metsa.»

Suurem osa alaliite on uue süsteemi omaks võtnud, kuid

Penguins jõudis teise ringi Jäähokiliigas NHL peeti esmaspäeva ööl kolm play-off’i esimese ringi kohtumist, kus edasipääsu kindlustas Pittsburghi Penguins, alistades 4:3 Columbus Blue Jacketsi. Penguinsi kangelaseks kerkis Vene koondislane Jevgeni Malkin, kes lõi Columbusele kolm väravat.

Teistes mängudes oli Los Angeles Kings 4:1 parem San Jose Sharksist ja Minnesota Wild võitis 5:2 Colorado Avalanche’i. Mõlemas seerias on seis 3:3 viigis.

kahjuks mitte kõik, kurtis Raju.

«Esitati mulle nimekiri Audentesesse soovijatest, kõrvutasin seda Eesti noortekoondise kandidaatide nimistuga... No ei lähe ühegi sportlase osas kokku.

Tuleb aru saada: mitte kasutada riigi raha – seda on palju, 4200 eurot aastas sportlase kohta – otstarbekalt on kuritegu. Kui sul pole väärilist õpilast Audentesesse saata, jäta koht vabaks mõnele teisele alale. Ja siis tullakse virisema, et audenteslased ei saa käia välisvõistlustel, puudub raha. Ei puudu! Eesti noortekoondisi finantseerivad alaliidud ja EOK. Kui Audentese õpilane koondisse ei kuulu, siis kes on süüdi? Meie eesmärk on üks: Audentese treener peaks olema noorte või juunioride koondise treener – selle määrab nüüd alaliit – ja õpilased enamikus koondislased või kandidaadid.

Siis kulub raha asjaks.»

Ilver lisab, et kolmeaastase tsükli lõpus – sügisel algab teine aasta – on suurem osa õhust Audentesest välja pumbatud ja jäänud üsna tummine seltskond. «Praegu on veel nii, et mõni vanema klassi õpilane ei käi jätkuvalt isegi kohalikel võistlustel, sest on nii-öelda vigastatud. Aga kas on? Äkki on piinlik starti minna, õigemini tulemust üldsusele näidata? Teisalt tuleb jooksvalt välja praakida ka need, kes ei kannata koormusi või on tõesti pidevalt traumadega hädas. Ning me ka praagime.»

Samas saavad Ilver ja Raju aru, et kogu eliiti Audentesesse niikuinii ei saa. «Mujal on moos magus ja sai paks ning Audentesesse ei taheta tulla.

Ega peagi, kui on võimalus kodus treenida ja tingimused sobivad. Ainult et kas alati sobivad? Kas saab teha kaks trenni päevas, nagu tulevane tipp tegema peaks?» küsib Raju.

«Meie pakume paindlikku süsteemi. Näiteks e-kooli, kus õpib Anett Kontaveit ja paar suusatajat. Või leidsime lauatennisist Aleksandr Lušinile võimaluse õppida venekeelses koolis, kuid maksame ta elamise ja söögi eest.»

Näis, kuidas asjad kulgevad, kuid nii Ilver kui ka Raju on veendunud: paari aasta pärast võimutseb Audenteses kvaliteet, mitte kvantiteet.

Heat jõudis play-off’i avaringist edasi Korvpalliliigas NBA kindlustas esimesena edasipääsu playoff’i avavoorust tiitlikaitsja Miami Heat, alistades 109:98 Charlotte Bobcatsi, ning kindlustas seisuga 4:0 edasipääsu.

Play-off’i teisest voorust ühe mängu kaugusele jõudis Atlanta Hawks, kes alistas Indiana Pacersi ning asus seeriat 3:2 juhtima.

Kolmandas kohtumises alistas San Antonio Spurs Dallas Mavericksi 93:89 ja viigistas seeria 2:2.

Leok sai 8. koha Itaalias Sardiinia saare Iglesiase väikelinna ümbruses toimunud enduuro Itaalia meistrivõistluste teisel etapil oli stardijoonel Aigar Leok, kes sai 8. koha. Avapäeval sai Leok kirja 8. tulemuse, teisel päeval oli eestlane samuti 8. Meistrivõistluste üldarvestuses on Leok 18 punktiga 10. kohal.

«Kasutasime etappi eelkõige testimise ja seadistamise eesmärgil, et tsiklit minu jaoks mugavamaks teha, arvan, et saime asjad paremaks,» rääkis Leok.

Rein Taaramäe võttis Türgi velotuuri etapivõidu ja liidrisärgi jõuga endale.

foto: tour of turkey

Võit: Taaramäe on tagasi RATTASPORT. Uskusid vä-

hesed, lootsid paljud. Uskusid ja lootsid, et Rein Taaramäe pärast kõrilõikust kiiresti jalad alla saab. Sai, ja nii alla, et võttis Türgi velotuuri kolmandal etapil mägedes võidu jõuga. Teistest polnud talle lihtlabaselt vastast. Ühtlasi kerkis Taaramäe ka velotuuri liidriks.

Taaramäe – kena sinimustvalge Eesti meistrisärk seljas – kergitas viimasel tõusul, kolm kilomeetrit enne finišit, tagumiku sadulast, tõmbas küüru selga ja läks. Jõudu oli mehel nii, et jaga või teistele. Nagu polekski olnud kaht hooaega vindumist, haigusi, hingamisraskusi, kukkumisi, kõrilõikust ja muud jama, mis nõrgema vaimuga mehel lipu poolde masti tõmmanuks.

Taaramäe rünnakuga suutis kaasa minna vaid britt

Adam Yates. Üheskoos tehti tempot, vahe jälitajatega aina kasvas. 300 meetrit jäi lõpuni, kui meite mees gaasi lisas ja Yatesi maha jättis. Üle joone veeredes tõstis Taaramäe võidukalt käed ja raputas seejärel uskumatusest pead. Vahe Yatesiga jäi 8, järgmise grupiga 38 sekundit. Samad vahed on ka üldkokkuvõttes.

Viimati maitses Taaramäe rahvusvahelist võidurõõmu enam kui kaks aastat tagasi, kui triumfeeris Hispaania velotuuri 14. etapil.

Türgi tuuril oli Taaramäe esmane eesmärk võistluskilomeetreid koguda. «Huvitav, mis homme saama hakkab,» kirjutas ta teise etapi järel oma blogis. «Mingit turbot endalt ei oota, kuid päris tagumises grupis samuti olla ei tahaks.

Kui 20 seas lõpetaksin, võik-

sin alustuseks ju rahulegi jääda. Cofidise tiimis on veel häid ronijaid, nii et homne peaks otsustama, kes kelle jaoks tööd peab rabama hakkama.»

Taaramäe meenutas intervjuus Eurospordile möödunud aasta Türgi tuuri, kui tal tõusudel hapnik otsa sai.

Nüüd, pärast operatsiooni, tundub kõik korras olevat.

«Loodetavasti olen nüüd tagasi, igatahes hea sõit hooaja alustuseks,» sõnas Taaramäe.

«Tegelikult ei uskunud, et suudan siin võita, sest lõikusest on liiga vähe aega möödas. Samas sain tõestuse, et tervisemured on ehk nüüd möödas.»

Cofidis peab siitmaalt aitama Taaramäel liidrisärki kaitsta. Lõplik paremusjärjestus pannakse ilmselt paika reedel, teisel mägisel, ränga lõputõusuga etapil. Jaan Martinson

18 || TERVIS || POSTIMEES, 30. APRILL 2014

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, TERVIS@POSTIMEES.EE; REKLAAM REKLAAM@POSTIMEES.EE, TEL 666 2300

Afreesiaparaat oskab patsiendi verest eraldada kas valgud, immunokompleksid, rasvad.

Doktor Mihhail Zemtsovski teab, et aferees on nii mõnegi haiguse põdejale viimane võimalus.

KOLESTEROOL. Halva kolesterooli eraldamist verest vajaks Eestis paarkümmend patsienti aastas.

Vere puhastamine aitab infarkti eel marina lohk reporter

K

ui haigekassa hakkab rahastama halva kolesterooli eemaldamist verest, saavad arstid senisest märksa paremini aidata korduva infarktiga patsiente.

Põhja-Eesti regionaalhaiglas (PERH) on juba olemas selleks protseduuriks vaja minev aparatuur.

Maailmas on LDL-afereesi kasutatud alates 1981. aastast.

Eestis katsetati seda protseduuri esimest korda juba 12 aastat tagasi Tartus, kui raviti nelja patsienti. Neli aastat tagasi sai afereesravi Tallinnas kaks inimest. Praegu on kardioloogide seltsi presidendi ja TTÜ tehnomeedikumi professoril Margus Viigimaal ja tema PERHi kolleegil, kardioloog-vanemarstil ja TTÜ tehnomeedikumi õppejõul Mihhail Zemtsovskil plaanis sügisel ravile võtta kaks patsienti. Nende ravi eest maksab afereesikolonnide ehk filtrite tootja.

«Need on eriti rasked patsiendid – neid on šunteeritud (paigaldatud lisasooned – toim), korduvalt dilateeritud (arterit laiendatud – toim), aga ikkagi satuvad nad uue infarktiga haiglasse ja kellel me ei ole suutnud ravimitega kolesterooli normaliseerida,» selgitas Viigimaa. Tema hinnangul võiks aastas LDL-afereesi saada kümmekond patsienti Tallinnas ja kümmekond Tartus.

Mihhail Zemtsovski sõnul võimaldab afereesiaparaat eemaldada verest kas valgud, immunokompleksid, rasvad ehk lipiidid või valkude ja rasvade ühendid lipoproteiinid, mis võivad põhjustada haiguse ägene-

mist. Nii mõnegi haiguse põdejale on see protseduur viimane võimalus.

«Kui on tegemist agressiivse veresoonte lupjumise või päriliku lipiidainevahetuse häirega, mida ei ole õnnestunud rohtudega normaliseerida, siis on see peaaegu ainuke tõhus ravimeetod,» märkis südamearst.

LDL-afereesi eesmärk ei ole verd LDL- ehk halvast kolesteroolist täielikult puhastada, vaid saavutada tase, mille puhul patsient enam ei haigestu.

Infarkti või korduva infarkti ärahoidmine tuleb kokkuvõttes odavam kui invaliidistunud patsiendi ravimine.

Peale kõrge LDL-kolesterooli taseme on Zemtsovski sõnul olemas veel üks patoloogia – haigusttekitav lipoproteiin (a), mis soodustab kiiret ja agressiivset ateroskleroosi arengut.

Eriliste filtritega saaks verest eemaldada ka ainult lipoproteiin (a), kui teiste lipiidide tase on patsiendil normaalne.

«Niisugustel haigetel võib südamelihase infarkt tekkida vanuses 25–30 aastat. Veresoonte seintele tekib pehme naast. Kui lipoproteiin (a) tase on väga kõrge, muutub naast

väga kiiresti ja kergesti ebastabiilseks, sinna tekib põletik ja naast läheb lõhki. Tekib tromb, veresoon läheb kinni ja tekib infarkt. Selliste haigete jaoks on see ainuke elupäästev ravimeetod,» selgitas Zemtsovski.

Kui selline patsient afereesravi ei saa, saab ta korduvalt infarkte. Ehkki selliseid haigeid on Eestis üksikuid, on probleem tõsine – kui esimene infarkt elatakse läbi juba 30-aastaselt, ei ennustata patsiendile kuigi pikka elu.

Zemtsovski sõnul pole arstidel ülevaadet, kui palju kõrge lipoproteiin (a) tasemega inimesi võiks Eestis olla, sest sõeluuringut selle kohta ei tehta. Küll aga on otsustatud PERHis kõikidel alla 40-aastastel infarktihaigetel seda näitajat nüüd kontrollida. «Nii tekib meil nimekiri inimestest, kes võivad lähiajal vajada afereesi ja keda me saame nii paremini aidata.»

Tohter tõdes, et tegemist on kalli protseduuriga, kuid infarkti või korduva infarkti ärahoidmine tuleb kokkuvõttes odavam kui invaliidistunud patsiendi ravimine. Rahvusvaheline kogemus näitab tema sõnul, et aastaid LDL-afereesi saanud patsientidel ägeneb südamehaigus kuni 70–80 protsenti harvem.

Doktor Margus Viigimaa sõnu

Vaata! Dr Margus Viigimaa ja dr Merike Luman räägivad kolesteroolist.

Aferees Terapeutiline aferees • Meditsiiniline protseduur, mille käigus eemaldatakse kehaväliselt verest komponente ravi otstarbel. Tuntuim vere puhastamise meetod on dialüüs, mis aitab neerupuudulikkusega inimest, kelle neerud ei ole enam võimelised verd ainevahetuse jääkainetest puhastama.

Lipiid- ehk LDL-aferees • Kasutatakse hüperko-

lesteroleemia raskete vormide raviks, kui LDL-kolesterooli sisaldust ei õnnestu normaliseerida dieedi ega ravimitega.

ravimitega. Kolesterooli alandamine poole võrra, 400-lt 200-le mg/dl, võib pikendada patsiendi eeldavat eluiga kaks korda.

• LDL-aferees korra nädalas või kahe nädala tagant võimaldab alandada halva kolesterooli taset 50–60 protsendi võrra. Tase tõuseb iga protseduuri järel veidi uuesti, kuid mitte enam endisele kõrgusele. Seda saab tasakaalustada

• LDL-afereesi teeb kulukaks aparaadi hind, millele lisaks tuleb osta igale patsiendile oma filtrite süsteem ehk kolonnid.

PERHi aparaadid • LDL-afereesi jaoks on vaja kahte aparaati: ve-

rest plasma eraldamise ja afereesiaparaat. Viimasega saab lisaks LDL-afereesile eraldada verest ka teisi komponente, näiteks immunokomplekse.

• Praegu ei ole ükski neist protseduuridest haigekassa ravinimekirjas. allikad: margus viigimaa; perhi nefroloogiakeskuse juhataja merike luman; the scientific world journal «ldl-apheresis: technical and clinical aspects»

TOIMETAJA MARIKA MILVE, TEL 666 2234, TERVIS@POSTIMEES.EE; REKLAAM REKLAAM@POSTIMEES.EE, TEL 666 2300

POSTIMEES, 30. APRILL 2014 || TERVIS || 19

Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

ul pole niivõrd oluline üldkolesteroolitase, vaid hea kolesterooli tase, sest hea kolesterool tasakaalustab halva.

Hea kolesterool haigusriski hindamisel sama oluline Kardioloogide seltsi presidendi ja Tallinna Ülikooli tehnomeedikumi professori Margus Viigimaa sõnul ütlevad südamehaiguste uued ravijuhised, et üldkolesterooli kõrval on oluline määrata ka hea ehk HDLkolesterooli tase.

«Kui hea kolesterooli tase on madal, võib risk olla umbes kaks korda suurem kui teisel inimesel, kelle üldkolesteroolitase on sama, aga hea kolesterooli tase kõrge,» märkis Viigimaa, lisades, et hea kolesterool tasakaalustab halva.

Ent kui halba kolesterooli oskavad arstid ravimite abil üsna edukalt vähendada, siis hea kolesterooli suurendamiseks häid ravimeid veel ei ole.

«Olemasolevate ravimite pikaajalised uuringud on näidanud, et need ei ole vähendanud suremust,» tõdes tohter. Nüüd käivad tema sõnul uuringud, kuidas saada uusi hea kolesterooli suurendajaid.

«Seni, kui meil väga häid ravimeid ei ole, on kehaline aktiivsus ja kehakaalu langetamine üks asi, mis tõstab väga palju hea kolesterooli taset.»

Viigimaal on enda sõnul uuritavaid sportlasi (patsientideks ei söanda ta neid hea tervise tõttu nimetada), kellel võib hea kolesterooli tase olla kõrgem kui halva kolesterooli tase.

Keskmisel inimesel on vastupidi – halva kolesterooli tase võib olla kuni neli korda kõrgem hea kolesterooli omast.

Hea kolesterooli taseme tõstmisel on abi, kui vähendatakse transrasvade tarbimist.

«Elustiilimuutused on ravijuhistes alati esimene asi,» sõnas Viigimaa. «Loomseid rasvu vähem, asemele taimeõlid ja kindlasti peaks sööma kiudainerikast toitu.»

Transrasvad, mis tõstavad halva ja langetavad samal ajal hea kolesterooli taset, on tema sõnul ravijuhistes uus teema.

«Transrasvhapped on sama ohtlikud südame-veresoonkonna haiguste põhjusena nagu toidus leiduv kolesterool, kuid selle peale inimesed tavaliselt ei mõtle. Eestis ei ole kohustust pakendile märkida, kas toidus on transrasvhappeid. Neid on piimatoodetes – kohupiimas, jogurtites, jäätises – väga palju.»

Transrasvhapete sisaldusest saab Viigimaa sõnul aimu, kui pakendil on märgitud hüdrogeenitud rasvad, paraku ei anna see sööjale infot nende kogusest.

Veel üks uus asi ravijuhistes on suitsetamise mõju koos kolesteroolitasemega.

«Mittesuitsetaval naisel võib kolesteroolitase olla ka 7 või 8, kuid südamehaiguste riski see väga palju ei suurenda. Samas on suitsetaval mehel kolesteroolitasemega 5–7 südame-veresoonkonna haiguste risk suurem. Nii et suitsetamine koos kolesteroolitaseme tõusuga on väga suur riskitegur. Ja naistele kolesterool üksinda midagi väga ei tee.»

Tähelepanu on pööratud ka suhkruhaigetele. Peaaegu kõik, kellel on diagnoositud suhkruhaigus, peaksid uute ravijuhiste järgi saama kolesteroolilangetajat. Varem ei hinnatud suhkruhaige riski Viigimaa sõnul sama suureks kui infarkti läbi teinud inimese riski, nüüd on aga tõestatud, et diabeeti põdeva inimese veresooned lupjuvad tohutult kiiresti. Marina Lohk

fotod: toomas tatar

Lipiidide ainevahetuse häire ehk düslipideemia Arteriseinte ateroskleroosist ehk lupjumisest ja tromboosist ehk vereklompide tekkimisest tingitud südame-veresoonkonna haigused on varajase suremuse ja haiguskoormuse tõttu kaotatud eluaastate peamine põhjus Euroopas. Eesti on aga südamehaigustesse suremuse poolest Euroopas esimeste hulgas.

Mõnda südame-veresoonkonna haiguste riski mõjutavat tegurit ei saa muuta, näiteks nagu vanus või meessugu, teisi aga saab – nagu suitsetamine, vähene füüsiline aktiivsus, söömisharjumused, kõrge vererõhk, 2. tüüpi diabeet ja düslipideemiad ehk lipiidide (rasvade) ainevahetushäired, mida teame kõrgenenud kolesteroolitasemena.

Lipiidide ainevahetushäired võivad üksi või koos teiste südame-veresoonkonna riskiteguritega soodustada ateroskleroosi väljakujunemist. Kõige suurema tähelepanu all on üldkolesterooli ja LDL- ehk halva kolesterooli taseme tõus, sest nende taset saab mõjutada eluviisi muutuste ja ravimite abil. Marina Lohk

TARBIJA24.EE

TERVIS

20 || TERVIS || POSTIMEES, 30. APRILL 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, TERVIS@POSTIMEES.EE

Taimetoitlast ähvardab viljatus liis velsker reporter

V

iimase kümnendi toitumisuuringud näitavad, et kui noored naised ei tarvita loomset valku, ähvardab neid viljatus, räägib emeriitdotsent Mai Maser.

Taimetoitlaseks või veganiks (väldib igasugust loomset toitu, sh piimatooteid, mune, mett – toim) võib naine Maseri hinnangul hakata pärast laste sünnitamist. Kui lapsi pole veel muretsetud, siis tuleb organismi varustada loomse valguga. «Mis seal salata, noored daamid, kes on väga kõhnad ja hoiavad head joont, muretsevad hiljem, et ei saa lapsi,» lausus Maser. Liiga väikese kaloraaži korral võib juhtuda, et naisel jääb menstruatsioon üldse ära.

Taimetoitlane ei saa rohelisest toidust mitmeid olulisi vitamiine, nagu B6 ja B12, ning on terve hulk aminohappeid, mida organism omastab ainult loomsest toidust. Lisaks võib sellise elustiiliga välja kujuneda rauapuudus, mis soodustab aneemia teket. «Rauda on ka taimedes, aga taimedest omastab organism rauda seitse-kaheksa korda halvemini kui lihast,» tõdes Maser.

Tegelikult piisab sellest, kui nimetatud vitamiine tarvitada vaid teatud päevadel. Rasvlahustuvate vitamiinide varu jääb organismi kuuks või isegi mitmeks, vesilahustuvad vitamiinid kuni kaheks nädalaks. «See ongi toitumise mitmekülgsus – vahel saan ühte, vahel teist ainet,» ütles Maser. Toitumisteadlase

sõnul ilmnevad taimetoitlasel probleemid alles pikema aja pärast – tekib rakkude ja organismi kulumine.

Vitamiine ning aminohappeid on vaja rutem omastada kiiretel arenguperioodidel, näiteks lapseeas. Teine periood on rasedus ja loote areng. «Kui vajalike ainete puudujääk tekib varase raseduse perioodil, siis kujunevad välja väärarengud, kui hiljem, siis esinevad muud ainevahetushäired. Ohte on palju,» nentis Maser.

Tuleval aastal avaldatakse Tervise Arengu Instituudi koordineerimisel uued Eesti riiklikud toitumis- ja toidusoovitused, kus on kokku võetud viimase kümnendi teadusuuringud. Põhjariikide kokkuvõtlikud soovitused avaldati mullu, soomlased esitlesid oma soovitusi jaanuarikuu lõpus. «Tulemus on ikkagi ühtne. Inimesel on vaja kõiki toitaineid: valke, rasvu, süsivesikuid,» sõnas Maser.

«Soomlased soovitavad nädalas teha ühe lihavaba päeva – me oleme sellega väga nõus.

Miks mitte teha üks lihavaba päev ja süüa ka alternatiivina rohkem kala,» arvas Maser.

Seega on praegu populaarsust koguv osaline taimetoitlus Maseri hinnangul märksa mõistlikum lahendus kui täielik taimetoitlus või veganlus.

Vajalike ainete saamiseks piisab nädalas poolest kilost lihast. «Liha ei ole vaja kilode kaupa, vaid mõõdukalt. Ei tohi liialdada. See ongi kogu õpetuse sisu,» lausus teadlane. Maseri sõnul on teaduslikult punase liha ainus vastuargument liialdamine – saades liiga palju loomset rasva, tekib ülekaal.

Loomsest toidust loobunud noor naine ei saa kätte kõiki vitamiine ja tagajärg võib olla lastetus. foto: corbis/scanpix

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

MÜRAKARUD

JÄÄR

Oled mõtetes mitme päeva ja isegi mitme aasta jagu tulevikus. Pärast ühe plaani kokkuvarisemist langetad otsuse elada siin ja praegu ning üks päev korraga.

SÕNN Koged täiusetunnet ja joovastushetke ning küsid, miks ei võiks elu kogu aeg selline olla. Tead, et ei saa, sest siis jääks paljud õppetunnid saamata.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 30. APRILL 2014 || VARIA || 21

ERNIE

KAKSIKUD Jätad mulje, et lased end ninapidi vedada. See annab sulle vabaduse, mida neil ennast tähtsaks pidajatel ei ole.

Eelkõige aga jääb sinu südametunnistus puhtaks.

VÄHK Sa ei pruugi hetkel näha asju objektiivselt, sest võimsad tunded varjutavad. Sa ei ole vaenuaktsioonide märklaud, vaid see tundmus on jäänud sulle ühest varasemast korrast.

LÕVI

Lõpetad enda piinamise vihkamise läbi. See vaid mürgitab vaimu ja keha. Vaigistad enda sees kõik selle, millest varem kümne küünega kinni hoidsid.

Edgar Holladay – American Chess Bulletin, 1956 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Ve6!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT RAHULDUSTPAKKUVA ERAELU JA TÖÖ TASAKAALU LEIDMISE SALADUS ON MITTE OMADA ERAELU.

NEITSI Küsid, kelle pilli järgi sa tantsid. Mitte välise maailma, vaid omaenda geenide ja iseloomu järgi. Kõik, mis sa oled, kajastub sinu välises elus, meeldib see sulle või mitte.

KAALUD Ütled pärast vaagimist tõe välja, see võib küll kalliks kujuneda, kuid sa ei hooli sellest. Sa ei pea elama kellegi teise tõe järgi.

HAGAR HIRMUS

SKORPION

Sinu praeguse tee võtmeks on kannatlikkus.

Uut taset ei saavutata üleöö.

See käib nii vaimsete kui ka füüsiliste asjade kohta.

KALJUKITS Oled unistav ja müstiline ning märkad rohkem elu varjatud poolt. Tundlikkus ja kaastundlikkus on sul praegu ideaalses tasakaalus.

NII LIHTNE, ENT OMETI GENIAALNE.

SEE OLI KOGU AEG KÕIGIL SILME ALL.

Vastused: 1. Veterano. 2. Keeglis. 3. 180 meetri kõrgune pilvelõhkuja Londonis aadressil 30 St Mary Axe on Suurbritannia populaarseim hoone.

4. Tugev pauk hirmutas hobuseid ja ajas võitlejaid segadusse. 5. Mart Sander.

AMBUR Märkad oma arguses julgust ja vastupidi. Tegelikult neid kahte ei saagi eristada. Oled olukorras, kus pead üles näitama nii vaprust kui ka tasakaalukat argust.

NING KUI SAMAS TÖÖD MITTE TEHA, ONGI TASAKAAL LEITUD.

1. Üks Hispaania sümboleid on nn Osborne’i härg (Toro de Osborne). 14 meetri kõrguseid härjasiluette on Hispaanias üles pandud 91. Osborne’i härg on ka ühe mõnusa Hispaania brändi sümbol. Mis nime kannab see mõnus rüübe?

2. Meie riigikogu viimased esimehed on olnud spordiinimesed. Toomas Savi oli tubli odaviskaja, Ene Ergma tennisemängija. Eiki Nestor ei jää eelkäijaist millegagi maha. Noores põlves oli ta kõva korvpallimees, 58-aastasena tuli aga esimest korda Eesti meistriks täiskasvanute klassis. Mis alal?

3. Suurbritannia populaarseim ... on Gherkin ehk marineeritud (soola-, hapu-)kurk. Mida kutsuvad inglased kurgiks?

4. Haubitsa tüüpi relvad ehk kivipüssid võttis juba 15. sajandil kasutusele Saksa Ordu. Esimesed andmed nende kohta pärinevad 1410. aastast Grünwaldi (Tannenbergi, Žalgirise) lahingust. Hiljem lisandus haubitsatele ka teatud akustiline ülesanne. Mis see oli?

5. Kes on ennast oma raamatus «Lugusid suurtest heliloojatest» esitlenud muuhulgas selliste isikuandmetega: Martin Laurent ..., 195 cm pikk, roomakatoliku kiriku liige, Püha Stanislause ordu rüütel?

AKNE

SUDOKU www.sudoku.ee

VEEVALAJA Näed, et sinu ümber on küllalt inimesi, kelle provokatsioonid langevad viljakasse pinnasesse. Pead targalt kaaluma, kas sekkud või jätad sekkumata.

KALAD Ühendad oma jõu ja võimed võimalustega. Kuna sinu enesekontroll ja -distsipliin on väga tugev, saad jagu igast ettetulevast raskusest.

VALDO JAHILO ANEKDOODID Kui teie kodu ainsaks mööbliesemeks on lauake ajakirjade jaoks, ei tähenda see seda, et olete ajakirjanik. See tähendab, et olete joodik!

••• Kaks vana sõpra saavad kokku.

«Sa näed uskumatult hea välja, kuidas see sul õnnestub?»

«Tead, kord kuus teen organismile ühe korraliku puhastuse.»

«Kuidas?» «Üks päev ei joo.»

••• Siseneb uusrikas lukshotelli ja tellib numbritoa: «Et seal oleks kõik olemas: lai voodi, LCD-teler, muusikakeskus, mullivann ja nii edasi ...»

Läheb siis pakikandjaga koos tuppa ja näeb seal aluspesus naist. Imestunult küsib pakikandjalt: «Aga kes tema on?»

«See on «ja nii edasi».»

RISTSÕNA

Eelmise ülesande lahendus

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

22 || kuulutused || postimees, 30. aprill 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Isegi ütlemata jäänud sõnad on mõttes öeldud ja kuhugi tallele pandud. (K. Ristikivi)

Kalle Liikvart

Ado-Vello Lamp 30. IV 1924 – 7. I 1992

Unustamatut isa ja abikaasat mälestab 90. sünniaastapäeval perekond.

Avaldame emale ja lähedastele sügavat kaastunnet.

Kursusekaaslased õigusteaduskonna 1981. aasta lennust.

Tuhastamine 2. mail kell 12.30 Pärnamäe kalmistul.

Ostan erinevaid EW sõjaväe märke, maksan 120 €/tk. Tel 5808 5338.

Palju õnne, meie armas vanaisa

Kalju Kask Soovivad Sinu Virve, Sirje ja Üllar, Triin, Terje, Rauno ja Rafiel

Akende ja katuste pesu. Tel 5638 8994.

Need armsad, kellest äkki jääme ilma, on tegelikult alles – meie sees.

Nad on ligi, ei torka silma, nii nagu valgus päiksekiirte sees.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1.09 €/min.

Kasutatud hambakroonide ost E–R kl 10–16 Tallinn, Pärnu mnt 38.

On vendadest meil lahkund üks siit ilmast ja suikund rahu unesse.

Siis leinapisar veereb meie silmast veel venna vaikse hauasse.

Me pisarail rahu soovime veel venna vaikse hauasse.

Korstnapühkimisteenus kutsetunnistusega spetsialistidelt. Akt tasuta.

OÜ Tartu Tuli. Tel 730 5387.

Hillar Tuiskvere

c. 1950/51, 21. VIII 1930 Tallinn – 24. IV 2014 Stockholm

Leinab korp! Fraternitas Estica pere.

Kusti Eikla

Müüa 2-toal mug korter Pärna 4 (ehit 1965, ü-p 39,8 m², 3/5, renov, 55 900 €). Aitame kinnisvara osta-müüa-üürida.

Kutseline maakler Sirle Uiga, tel 526 4198, 786 8080. www.aadlivillakv.ee

Pakume vaiba, diivani ja autosalongi sügavpuhastust ning vahupesu.

Info tel 5666 0428, 5666 0365 või www.vanastuueks.ee Teeme remonditöid korterites.

Maalritööd, plaatimistööd, sanitaar­ tehnilised tööd, uute põrandakatete paigaldus. Hinnad mõistlikud. Tallinn.

Tel 5616 2340.

Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu. Tel 5550 5017.

13. V 1935 – 26. IV 2014

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud kallis

Südamlik kaastunne Katrin Tukmannile isa kaotuse puhul.

17. IV 1937 – 29. IV 2014

CE-kat autojuhile Eesti-Soome töö.

Tel 501 4263.

1. mail Anne saun ei tööta.

Sensitiiv-tervendaja. Tel 5679 0181.

Müüa kaks väga ilusat tammest, nikerdustega elutoakappi (Itaalia).

Tel 504 8445.

Omaksed Ärasaatmine 2. mail kell 13 Tartu krematooriumis.

Helen ja Indrek peredega

Ärasaatmine 3. mail kell 12 Tartu krematooriumi suures saalis.

Teatame sügava kurbusega, et lahkus meie kallis

Helmi Lepp

TAHE WOOD OÜ asukohaga Adaveres pakub tööd CNC-operaatorile.

Vajalik eelnev CNC töökogemus.

Pakume huvitavat vaheldusrikast tööd.

Vt www.tahewood.ee. Sooviavaldus saata tahewood@tahewood.ee või tel 503 7515, 5660 5793.

Vajame au-pairi väikesse perre (Malmös/Kopenhaagenis), palk 50 Taani krooni/h (u 6,5 €/h, nt 40 h/nädalas = u 1100 € kuus), tööaeg kokkuleppel, elamine peres). Kirjutada inglise v taani k: p.marianne.k.1@gmail.com, Marianne

30. V 2014. a kell 17 toimub Tallinnas aadressil Punane 24 AS KOHIMO aktsionäride üldkoosolek järgmise päevakorraga: 1. 2013. a finants-­ majandusaasta tulemused. 2. 2013. a auditkontrolli tulemused. 3. 2013. a bilansi kinnitamine. 4. 2014. a töö perspektiivid. AS KOHIMO juhatus

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie armas ema ja vanaema

Ester Raaga

11. XII 1931 – 27. IV 2014

Ärasaatmine 3. mail kell 13 Metsakalmistu kabelis.

Inga ja Priit peredega. Ärasaatmine 2. mail kell 11 Pärnamäe krematooriumi väikeses saalis.

Avaldame kaastunnet klassijuhataja Maie Ambrele abikaasa

Avaldame kaastunnet Marina Levitševale isa

Jaak Ambre

Nikolay Levichevi

kaotuse puhul.

Nõo kooli 1989. aastal lõpetanud

surma puhul.

Töökaaslased Tallinna Vanglast

Emeriitprofessor

Aleksandr Astaškin Mälestame kauaaegset head kolleegi.

Sügav kaastunne omastele. Eesti Maaülikooli geomaatika osakond

Mälestame emeriitprofessor

Aleksandr Astaškinit Avaldame sügavat kaastunnet omastele. Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituut

Südamlik kaastunne Vaikele, Marjule ja Toomasele abikaasa ja isa

Lembit Laine kaotuse puhul.

Maie Bendrot laste peredega

Teatame kurbusega, et meie hulgast lahkus kallis ja unustamatu isa, vanaisa, vanavanaisa, professor

Aleksandr Astaškin 20. VI 1928 – 27. IV 2014

surma puhul.

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie kallis poeg, elukaaslane, isa ja vend

Elfriede Johanna Kõrtsini

Rein Kiris

Omaksed Hüvastijätt 3. mail kell 12 Pärnamäe krematooriumis.

Pärgi ja lilli palume mitte tuua.

Langetame leinas pea

Kalev Randviiru mälestuseks.

Siiras kaastunne Annelile ja Katrinile perega.

Naabrid Tikk, Raig, Roosimägi, Kängsep, Konsen, Põldoja, Pääslane, Nobel, Tint, Väärt

Mälestame armsat õpetajat

Erika Nõmmikut ja avaldame kaastunnet poeg Rihole.

Aruküla kooli 1968. aasta lend

Kalev Randviir

Südamlik kaastunne Tiit Mägrale isa kaotuse puhul.

Kolleegid Tallinna Linnavaraametist

Avaldame sügavat kaastunnet Anneli Randviirule kalli poja kaotuse puhul.

Lasita Maja AS

Ingrid Saareleht

Südamlik kaastunne Tanelile isa surma puhul.

Töökaaslased aktsiaseltsist Kobras

Mälestame kallist klassiõde.

Südamlik kaastunne omastele.

Tartu 1. keskkooli 1974. aasta XIa klass klassijuhatajaga

Hilja Nimik

Südamlik kaastunne heale kolleegile Erik Vaksile ema

Mälestame head ja armastatud endist töökaaslast M. Härma nim kolhoosi päevilt. Hüvastijätt 2. mail kell 10.30 Tartu krematooriumis.

Elfrida Sepori

10. I 1936 – 28. IV 2014

Aleksandr Astaškini Kolleegid-endokrinoloogid TÜ Kliinikumist

Kalju Mäger

Kalju Mäger

Südamlik kaastunne dr. Svetlana Matjusele perega armsa isa ja vanaisa

Sügavas leinas tütred perekondadega. Ärasaatmine 2. mail kell 14 Eesti Maaülikooli endises peahoones (Kreutzwaldi 64).

24. IV 1956 – 26. IV 2014

Omaksed

Leinavad omaksed.

Värvitööd. Tel 5552 0507.

Ants Kaasik

Ärasaatmine Kohila Õigeusu kirikus 3. mail kell 13.

24. X 1924 – 28. IV 2014

Tiibeti mastifi kutsikad kennelis Barnedi. Info barnedi.weebly.com, tel 5662 3705.

14. VIII 1982 – 27. IV 2014

Mälestavad tütar Kristi elukaaslasega, väike Gervin, ämm Olga ja Tiiu.

Teatame kurbusega, et jäädavalt on lahkunud vil!

Teen korterite, majade ja suvilate remonti. Tel 501 6542.

Kalev Randviir

Rein Park

Talumaja koos suure kõrvalhoonega Palupera vallas Hellenurmes.

Tel 501 0858.

Ostan maja või majaosa Tartus Tähtvere linnaosas. Tel 516 8210.

Lahkunud on meie kallis poeg ja vend

1. VII 1953 – 30. IV 2013

Keevitustööd. Tel 5354 1986.

Müüa 50% osalus Tartus ja Lõuna-­ Eestis aktiivselt tegutsevas edukas kinnisvarafirmas. Tel 506 2212, maaskv@hot.ee

Maga vaikselt, puhka rahus – südamed on sinuga ...

Mälestuste päiksekullas jääd sa ikka meiega.

kaotuse puhul.

AS FEB Tartu kollektiiv

3. IV 1921 – 26. IV 2014

Avaldame kaastunnet Aita Avarsalule ema surma puhul.

Audentese Spordiklubi ja Paunküla spordilaager. Ärasaatmine täna kell 13 Rapla kalmistul.

See armas, kellest äkki jäime ilma, on tegelikult alles meie sees: ta on nii ligi, et ei torka silma, nii nagu valgus tolmukübemes ...

(Leelo Tungal)

Helvi Sildver Siiras kaastunne Sirjele ja lastele peredega.

Naaber Aino ja lapsed peredega

Teatame kurbusega, et on lahkunud kallis isa, äi, vanaisa ja vanavanaisa

Ustav Suits

10. I 1922 – 28. IV 2014

Omaksed. Ärasaatmine 3. mail kell 16 Elva kabelis.

Teatame kurbusega, et lahkus kallis abikaasa, isa, vanaisa ja vanavanaisa

Heino Taukar 7. IV 1928 – 28. IV 2014

Perekond. Ärasaatmine 3. mail kell 14.30 Pärnamäe krematooriumis.

Avaldame kaastunnet Linda Toomistele kalli

Aleksandra Toomiste surma puhul.

SA TÜ Kliinikumi toitlustusteenistus

Kallist

Ene Toomparki 3. VI 1942 – 30. IV 2009

mälestavad 5. surma-aastapäeval tütar ja õde peredega.

Südamlik kaastunne Ljudmilla Tšerenkevitšile armsa abikaasa

Ostan Langebrauni portselanist pisiesemeid (maksan 50 €/tk).

Tel 5558 8070.

Tartu linnavolikogu algatas Kalevi tn 25 // 25a krundi detailplaneeringu koostamise. Planeeritav krunt pindalaga 1713 m² paikneb Kesklinna linnaosas Karlova miljööväärtusega hoonestusalal. Eesmärk on kaaluda võimalusi määrata ehitusõigus krundile kahekorruselise korterelamu püstitamiseks. Ettepanek on kooskõlas Tartu linna üldplaneeringuga.

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis.

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

Vladimir Tšerenkevitši

ostab

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

kaotuse puhul. Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu

Peielaud kuni 50 inimesele www.zaal.ee Tel 502 4939.

Jüri Vingel Südamlik kaastunne perekond Laurimäele.

Perekond Kask

POSTIMEES, 30. APRILL 2014 || MEEDIA || 23

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2234, MEEDIA@POSTIMEES.EE

TELEAUHINNAD. Briti Filmi- ja Televisioonikunstide Akadeemia jagas auhindu kaadritagustele jõududele.

BAFTA Craftsil võidutsesid draamad ja müsteeriumid žissööriks kuulutati Phil Heyes talendisaate «The X Factor» eest.

Parima režissööri tiitlist napilt ilma jäänud «Broadchurch» noppis siiski teise hinnatud preemia, Islandi tunnustatud muusik Ólafur Arnalds tõi seriaalile parima originaalmuusika auhinna.

Parima režii eripreemia pälvisid mõrvamüsteerium «The Fall» ning haridussaade «Educating Yorkshire». Eriefektide ning visuaalsete ja graafiliste efektide kategoorias pälvis võidu teleseriaali «Doctor Who» juubeliosa «The Day of the Doctor», mille efektid sündisid kolme hinnatud produktsioonikompanii, Milk VFXi, Real SFXi ja The Model Uniti koostöös.

«Doctor Who» sünnilugu jutustav telefilm «An Adventure in Space and Time» tõi BBCle ja hinnatud ulmesarjale ning ühtlasi ajastudraamadele auhinna ka parima grimmi ning soengudisaini eest. Kostüümidisaini eest pälvis telefilmi «An Adventure in Space and Time» ees võidu ajastudraama «Downton Abbey», mis tänavu vaid selles kategoorias kandideeriski.

Parima produktsiooni auhinnaga pärjati ajaloodraamat «Ripper Street», helikujunduse auhinna pälvis tänavu «Dancing on the Edge».

BAFTA Television Craft Awards on Briti Filmi- ja Televisioonikunstide Akadeemia auhinnatseremoonia, millel pärjatakse televisiooniprojektide loomingulisi ning tehnilisi saavutusi. Eraldiseisva tseremooniana jagatakse varem teleauhindade juurde kuulunud auhindu alates 2000. aastast.

kaarel arb reporter

T

änavusi BAFTA televisiooniauhindu jagatakse Londonis mai keskel, mil prožektoriv ihkudes ja tähelepanu all on eelkõige mulluste tähelepanuväärsete teleseriaalide ja -filmide näitlejad. Suurejoonelise show’ eellainetusena anti eelmisel pühapäeval üle BAFTA Television Craft Awardsi tiitlid silmapaistvate teleprojektide kaadritagustele jõududele.

Ootuspäraselt võidutsesid näitleja Stephen Mangani juhitud auhinnatseremoonial tänavugi BBC kanalite saated, topeltvõitjana lõpetas õhtu rohkelt kiidetud ajalooline gangsteridraama «Peaky Blinders». BBC-le tõid auhindu ulmeseriaali «Doctor Who» 50. eetrisünnipäeva tähistavad erisaated «The Day of the Doctor» ja «Adventure In Time and Space».

Eriauhinnaga pärjati BBC tantsusaadet «Strictly Come Dancing». Elutööauhinna-sarnase preemiaga hinnatakse BAFTA Television Craft Awardsi loomingulisi tiime, mis on pikka aega silma paistnud kõrgetasemelise tööga.

«Strictly Come Dancing», millel põhineb Eestiski populaarne saade «Tantsud tähtedega», toodi esile kui teleprojekt, mis on kümne aasta jooksul suutnud pakkuda kõrgek-

BBC2 ajastudraama «Peaky Blinders» kandideeris pea kõigis olulisemates BAFTA auhinna Television Craft kategooriates ning pälvis kaks auhinda. foto: bbc

valiteedilist otsesaate meelelahutust.

Parima stsenaristi tiitel anti draamaseriaalide kategoorias Dominic Mitchellile homofoobia ja võõraviha käsitleva zombiseriaali «In the Flesh» eest.

Selles kategoorias seljatas rohket vastukaja tekitanud «In the Flesh» Chris Chibnalli draama «Broadchurch», Dennis Kelly trilleri «Utopia» ning Sally Wainwrighti draama «Last Tango in Halifax».

Komöödiaseriaalide kategoorias hinnati parimaks stsenaristiks Graham Linehan sarja «IT Crowd» viimase osa eest. Linehani jaoks oli see viies BAFTA võit, sealhulgas teise auhinnaga «IT Crowdi» eest. IT-osakonna viimasele seiklusele jäid alla populaarne «Fresh Meat» ning mullu debüteerinud «The Wrong Mans».

Võidutsesid suures osas aga

ikka ajastudraamad, nagu viimastel aastatel üsna tavaliseks saanud. Lisaks «Peaky Blindersile» kogusid auhindu üleilmne menuseriaal «Downton Abbey», «Ripper Street» ja «Dancing on the Edge».

«Peaky Blinders» võitis ühe kaalukaima auhinna – parima režissööri tiitel anti Otto Bathurstile. Selles kategoorias kandideerisid veel vaid debüütsarjad, ajastudraama seljataha jäid vastuoluline «Utopia» ning draamad «Broadchurch» ja «Top of the Lake». Lisaks pälvis «Peaky Blinders» parima fotograafia ja valgustuse eriauhinna.

Dokumentaalsarjade kategoorias võitis tänavu parima režissööri tiitli Nick Holt kohtusarjaga «The Murder Trial», jättes teiste seas seljataha favoriidi, ülipopulaarse sarja «Educating Yorkshire». Mitme kaameraga filmitavate show’de parimaks re-

TELE- JA RAADIOKAVAD • KOLMAPÄEV, 30. APRILL ETV

06 55 Terevisioon 08 55 Holby City haigla: Üle piiri (Inglise 2007) 09 55 Terevisioon* 11 55 Meie inimesed: Toivo* 12 20 Kirjandusministeerium* 49 100 luulepärli: Kui tume veel kauaks ka sinu maa. Juhan Liiv (ETV 2010). Loeb Kalju Orro. Täna on Juhan Liivi 150. sünniaastapäev.

12 50 Puudutuse aeg: Kunnar Karu* 55 Inimene ja koduloom 13 55 Reisile minuga: Teistmoodi Agadir 14 15 Ajalik ja ajatu: Jumalaga ja ilma, 3.

Jumalapilt* 45 Rakett 69: Finaal* 15 15 Maahommik* 16 00 Holby City haigla* 17 00 Aktuaalne kaamera 05 Õnne 13 (Eesti 2010) 35 Uued trikid: Elav surnu 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 20 05 Pealtnägija 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 Valimisstuudio 23 00 Ajujaht 45 Ringvaade* 00 50 Uued trikid: Elav surnu* 01 46 ERR uudised

ETV 2

07 10 Lastesaated 08 30 Püramiidi tipus: Eesti kosmoseprojektid 09 00 Ringvaade* 10 05 Teaduspalavik, 3/3: Dieedideemonid* 35 Eesti muusikavideod 11 05 ERR uudised 15 40 Kinoklassika: Petturid (USA 1963)*.

Romantiline komöödia 17 30 Vahva mees, kes pilli teeb, 8/12 18 00 Mõmmi aabits: Sõlmiline päev 20 Mis mõttes?: Elu 30 Lastetuba: Päev keskaegse linnakodaniku nahas 50 Eddie ja karupätsu 19 00 Lammas Shaun 05 Sõprade linn 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 20 00 Meie inimesed: Tanel 25 Minuscule: Mõnus kõhutäis 30 Ajavaod: Jää vabaks, Eesti meri...

21 00 BFM esitleb. lyhikas: Tolmutu 20 BFM esitleb. lyhikas: Õpetaja lugu 30 Mis juhtuks, kui...?, 15/20 22 00 Maailma kino: Ärasaatjad (Jaapani 2008). Draama 00 05 Teine mees: Frederik Willem de Klerk ja apartheidi lõpp Lõuna-Aafrikas* 01 03 ERR uudised

KANAL 2

06 00 Punased roosid, 745/800* 55 Joonissarjad 08 00 Reporter* 09 00 Süütu süüdlane* 10 00 Manhattani tuhkatriinu, 126/163* 11 00 Kodus ja võõrsil 30 Viimane võmm: Kõrvalehüppe agentuur* 12 30 Parim enne: Renomee ja mineviku varjud* 13 00 Tohter Olaf* 14 00 Lindprii: Pearahakütt plindris 55 Punased roosid 16 00 Küladetektiivid: Laip kastis 17 00 Manhattani tuhkatriinu, 127/163 18 00 Süütu süüdlane, 126/158 19 00 Reporter 20 00 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda 21 00 Heeringas Veenuse õlal 30 Pilvede all 22 30 C-Komando 23 00 Jahtunud jälg: Kildudeks purunenud, 2 00 00 Memphise detektiiv: Kallis, mängime kodu 55 Mis? Kus? Millal?* 02 00 Vampiiripäevikud: Meie linn 40 Krimi* 03 05 Rooli võim* 30 Reporter* 04 20 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga 05 10 Küladetektiivid: Laip kastis*

TV3 06 08 09 10 11 12 13 14 15 16

17 19 20 21

22 23 00 01 02

03 04 05

15 Joonissarjad 00 Marina ja kapten* 00 Kirgede torm* 35 Vaprad ja ilusad* 05 Top Shop 25 Kaua võib!* 00 Grey anatoomia 6, 20: Patune õnge otsas 00 Suletud uste taga* 00 NCIS kriminalistid 8, 15: Trots* 00 Seitsmes taevas 00 Vaprad ja ilusad, 6717 30 Marina ja kapten, 106 30 Kirgede torm 00 Seitsmesed uudised 00 Anna otsib meest, 3 00 Võimalik vaid Venemaal 30 Juurdlust viivad läbi sensitiivid 2, 8 30 Kolmedok: Jutustus tõelisest Jörbergist 30 Kodumaa 2, 11: In memoriam 35 Vabaduse hind 2, 4: Cruzi kontroll 30 Kondid 6, 16 20 Louie 2, 7: Oh, Louie / Piletid 45 Louie 2, 8: Jäta pull, jumal 15 Anna otsin meest, 3* 05 Võimalik vaid Venemaal* 35 Uudised 25 Reisijaht* 50 Võimalik vaid Venemaal*

KANAL 11

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 61/163 06 20 Totaalne ärkamine!

08 15 Punased roosid 09 15 Emmerdale, 172* 45 Küladetektiivid, 168: Peaaegu täiuslik plaan 10 45 Südametukse, 51 11 45 Top Shop 12 00 Doktor Oz: Rasvapõletaja, mis ka mõjub* 13 00 Everwood: Üle piiri 14 00 Jaht modellilepingule, 7/8* 15 00 Ameerika tippmodell 15, 12* 16 00 Mehi jalaga segada: Kenad tüdrukud ennekõike 17 00 Ellen 18 00 Doktor Oz: Taaskäivita oma organism 19 00 Kodus ja võõrsil, 5747 30 Emmerdale, 173 20 00 Tohter Olaf 21 00 Bossi päevaraamat (USA 2006).

Romantiline komöödia 23 00 Käpardist kokaks, 3/8: Külmutatud toit hõrguks roaks 00 00 Reporter 55 Ellen* 01 50 Raudsed kokad: Krevetilahing 02 40 Staariminutid: Tom Cruise; Nicole Kidman 50 Miljonäri salamissioon 03 35 Südametukse, 51* 04 20 Mis eile juhtus?, 3 45 Reporter*

KANAL 12

06 30 Kuldvillak* 07 00 Reporter 08 00 Usu või ära usu!* 30 Komissar Rex, 73: Jäine kokkupõrge* 09 20 Conan, 233* 10 10 Näljased meremehed, 42/50: Newlyn* 11 05 Jututuba 14 30 Chuck, 47/91: Chuck vs. Ameerika kangelane* 15 20 Komissar Rex, 74/167: Tappev taro 16 15 Näljased meremehed, 43/50: Porthleven 17 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: USA 18 10 Chuck, 48/91: Chuck vs. teine mees 19 00 Tuvikesed: Tühjad püksid* 30 Tuvikesed: Mööda panna ei saa* 20 00 Krimi 30 Usu või ära usu!

21 00 Kaks ja pool meest: Tõestatud viljakusega elus naine* 30 Siberi Jeesus.

Dokfilm 22 30 Punker, 13 23 30 Conan, 234/483: Artie Lange, Nick Thune, Bastille 00 25 Kaks ja pool meest: Vabandust kergemeelsuse pärast 50 Tuvikesed: Peggy ja piraadid 01 15 Tuvikesed: Vanurid eelkõige 40 Night Chat 05 00 Postimees.ee

TV6

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed uudised* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 1, 28: Tulejoonel* 11 00 Kalamehejutud 5, 17-20 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11 1, 28: Tulejoonel* 15 00 Kälimehed 2, 1 16 00 Kutsuge Cobra 11 1, 29: Odava kauba müüja 17 00 A-Rühm 3, 13: Põgenemine 18 00 Perepea 3, 17: Püherdav Brian ja Pääsu-Peter 30 Simpsonid 22, 17: Kägistav armastus 19 00 Alexela Korvpalli meistriliiga 21 00 Kõige naljakamad koduvideod 30 Euroopa jalgpalli Meistrite liiga.

Kohtuvad: Londoni Chelsea – Atletico Madrid 23 35 Euroopa pokkeriturnee 00 35 Kõige naljakamad koduvideod* 01 05 Kõige naljakamad koduvideod* 35 Kälimehed 2, 1* 02 35 Power Hit Radio – KICKSTART 04 35 Kodu keset linna* 05 05 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

TALLINNA TV

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 30 Europarlamendi valimised 2014* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse* 45 Nädal pealinnas* 10 00 Gordioni sõlm* 30 Täna. Uudised* 11 00 Kultuurimeetri arhiivist. Põhjamaade kunst Kumus 30 Linnaruumi arhiivist. Pirita 12 00 Otse: LV pressikonverents 30 Mõtleme taas* 13 00 Poolkuu. Igor Gräzin* 30 Europarlamendi valimised 2014* 14 00 Ekstreemne kohtumine (USA 2003)*. Mängufilm 15 35 Kinnisvaraveeb 16 15 Nädal pealinnas* 30 Mõtleme taas* 17 00 Igor Gräzin* 30 LV pressikonverents* 18 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 28/142 19 00 Täna. Uudised 15 Meedia keskpunkt 20 00 Täna. Uudised 21 00 Päevakava* 15 Arvutitark 30 Kultuurimeeter 22 00 Pärast surma, 14 55 Spordiakadeemia* 23 55 Täna. Uudised* 00 55 Meedia keskpunkt* 01 40 TeleChat

VIKERRAADIO KLASSIKA 05 30 Vikerhommik.

Taavi Libe 09 45 Laste lood 10 05 Huvitaja. Krista Taim 11 30 Nõia tütar, III 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Piret Kriivan, Lauri Hussar 14 05 Reporteritund.

Kaja Kärner 15 00 Pärastlõunased uudised 15 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Eesti Kontserdi uudised 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Korvpallireportaaž 20 45 Õhtujutt lastele 21 05 Heliträkk.

Klassikaraadio saade 22 05 Sport 30 Nõia tütar* 23 03 Luuleruum 00 05 Kohustuslik kirjandus* 01 00 Huvitaja* 02 30 Kauamängiv* 03 15 Öömuusika

07 10 Klassikahommik.

Joosep Sang 09 30 Jutujärg. Peipsi peal. Juhan Liiv - 150.

Novelli “Peipsi peal” loeb Hugo Laur.

10 05 Muusikatuba. Anne Prommik. Esinevad metsosopran Karine Deshayes ning Liege´i Kuninglik Filharmooniaorkester, juhatab Patrick Davin. Maurice Ravel - Avamäng “Sheherazade”; Kolm poeemi Tristan Klingsori sõnadele, Henri Duparci laulud, Carl Nielsen - Paan ja süürinks.

11 05 Album. Marijana Mijanovic. Serbia kontraaldi Marijana Mijanovici Händeliplaat Affetti barocchi kuulsale kastraadile Senesinole kirjutatud aariatega. Albumit (Sony Classics 2007) tutvustab Anne Prommik.

12 02 Delta. Markus Järvi 15 15 Amadeus + 16 05 Album* 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Kontserdisaalis.

Esineb Poola Raadio Sümfooniaorkester Marcin Nalecz-Niesiolowski juhatusel.

21 00 Delta* 22 05 Areaal LIVE. Maarja Nuut.

23 03 Džässikontsert* 00 05 Nokturn

24 || TÄNA || POSTIMEES, 30. APRILL 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

KIRJUTAB, KUIDAS JÄTKUVAD PINNASEUURINGU TULEMUSTE VALGUSES PÄRNU MAANTEE REMONDITÖÖD.

NIMEPÄEV: MIRJAM, MIRJA, MIRJE, MIIA Ly Seppel-Ehin 71, luuletaja ja tõlkija Lembit Ainsoo 64, mälumängur Gert Raudsep 44, näitleja Hendrik Vestmann 40, dirigent Risto Mätas (pildil) 30, odaviskaja Kaspar Taimsoo 27, sõudja Kaarel Nurmsalu 23, suusahüppaja

foto: facebook

VIIMANE VEERG

KENA KEVADPÜHA!

JÄRGMINE POSTIMEES ILMUB REEDEL, 2. MAIL.

KÄRDLA +9 HAAPSALU +10

ilmateenistuse sünoptik optik

Amet andis loa pagenud hunte küttida Esmaspäeval teatati keskkonnaametile, et lõhutud aediku tõttu on Võrumaal Mõniste vallas tegutsevast MTÜ Alaveski Loomapargist vabadusse pääsenud kolm hunti. Keskkonnaametile laekunud suuliste andmete kohaselt on loomad tulnud inimelamute lähedusse. Külaelanikelt on tulnud kaebusi, inimesed ei tunne end turvaliselt ning loomapargis üles kasvanud hundid võivad hakata murdma piirkonnas peetavaid koduloomi.

«Loodusesse elama jäädes ja vabalt elavate huntidega paaritudes rikuvad mujalt loomaaeda toodud isendid kohaliku hundipopulatsiooni genofondi,» lausus ameti Põlva-Valga-Võru regiooni jahinduse spetsialist Margo Tannik. Eeltoodud põhjustel otsustas amet lubada jahindusorganisatsioonidel väljastada jahiload vabadusse pääsenud huntide tabamiseks väljaspool jahiaega. postimees.ee

NARVA +11

RAKVERE +11

PAIDE +13

3–8 m/s

Ilmakaardil on olukord rahulik ja Eesti kohale jääb väheaktiivne rõhuväli. Selles TARTU PÄRNU väljas kaardub siiani lauge VILJANDI +14 +14 +14 kõrgrõhuhari, mis pilved KURESSAARE hajutab ja päeva päikeseli+10 seks muudab. Loodesse pöördunud õhuvool kannab kohale põhjalaiuste külmemat õhku VÕRU VALGA ja termomeetrinäit tõuseb vaata+15 +15 mata vaiksele ilmale +15 kraadini vaid Lõuna-Eestis.

KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS Täna on vähese pilvisusega sademeteta ilm. Puhub läänekaare Neljapäev, 1.05 Reede, 2.05 Laupäev, 3.05 tuul 3–8 m/s, põhjarannikul kuni Tallinn 0/+8 –1/+9 +1/+9 11 m/s, õhtul Lääne-Eesti saartel Tartu 0/+12 –1/+12 –2/+12 muutliku suunaga tuul 1–6 m/s.

0/+9 +1/+9 –4/+9 Õhutemperatuur on 10–15 kraadi, Narva Pärnu +2/+8

0/+12

0/+10 rannikul kohati 7–9 kraadi.

Kuressaare +2/+8 0/+9 0/+10

Võta ilmajaam endaga kaasa!

Kruiisilaeval Viking Grace sündis ööl vastu esmaspäeva seitse kutsikat, kes otsustasid ilmavalgust näha oodatust kaks nädalat varem. Sünnitus läks hästi – nii emakoer kui ka kõik kutsikad on terved, teatas Viking Line oma Facebooki-lehel. tarbija24.ee

TALLINN +11

eva-maria sula ula

Viking Line’i laeval sündisid kutsikad

EUROOPA

Läheb jahedamaks

PÄIKE Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 5.25 5.22 5.35

loojub 21.13 21.00 21.19

Amsterdam Ateena Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Edinburgh Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

Tallinnas +22,4 kraadi (1987) –6,0 kraadi (1981) Tartus +23,2 kraadi (1987) –5,6 kraadi (1987)

KUUFAASID 29. aprill 9.14 7. mai 6.15 14. mai 22.16 21. mai 15.59

+17 +20 +20 +19 +19 +21 +16 +21 +19 +13 +9 +11 +18 +14 +22 +18 +17 +22 +19 +20 +19 +11 +18 +10 +19 +5 +13 +19 +14 +11 +19 +20 +18 +19 +34 +18 +26 +33 +19 +31 +33 +33 +9 +25 +31 +18

TELE- JA RAADIOKAVAD • NELJAPÄEV, 1. MAI ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon.

Saatejuhid Katrin Viirpalu ja Urmas Vaino.

08 55 Holby City haigla: Kuristiku veerel 09 55 Terevisioon* 11 55 Pealtnägija* 12 45 Tõuse ja sära!* 14 05 Vabariigi kodanikud (subtiitritega)* 15 00 Puutepunkt* 30 Meie inimesed: Toivo* 50 3 hitti: Kodulaulud (ETV 2013) 16 00 Holby City haigla* 17 05 Õnne 13 (Eesti 2010) 35 Uued trikid: Raamatute lõhn 18 30 Aktuaalne kaamera 40 Bolero (Prantsuse 2009) 19 00 Ringvaade 20 05 Kahekõne.

Saatejuht Indrek Treufeldt.

30 Ela sajaga (Eesti 2013) 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 20 Sport 25 Kapital 55 MI. Saatejuht Timo Steiner.

22 25 Jazzkaar 25 55 Ringvaade* 00 00 Uued trikid: Raamatute lõhn* 57 ERR uudised

07 30 Lastesaated 10 00 Ringvaade* 11 05 Puutepunkt* 40 Eesti vabaks!

Rokifestival, mis ei lõppenud 12 40 Eesti lood: Velosoofid 13 10 ES2Q (ETV 2008) 40 Laulan maast ja ilmast (Eesti 2011) 14 10 Üleaedsed 55 Mari Kalkun – 4 laulu (ETV 2012) 15 15 Kevad a la carte 40 Nukitsamees 16 55 Kevadlaulud Saaremaal 17 15 Smallville 18 00 Hei, pöialpoisid!

30 Lastetuba 45 Mukk ja Tšavapa: Lihtne Niilus 55 Sõprade linn: Isa ja poja päev 19 05 Indiaanipoiss Yakari: Tasandike juht 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 Liivamees 20 00 Väikelinna detektiivid: Kuidas me detektiive mängisime.

Seiklussari 30 Linnutiivul ümber maakera, 2/6: Aafrika 21 25 Allveelennud, 7/10: Lugu lennust kadunud aega 30 AD 1790, 3/10: Muutlikud naised 22 30 Eesti lipp ümber Islandi, 6/10 23 00 Eesti TOP 7 45 Sild, 4/10* 00 49 ERR uudised

06 00 Punased roosid, 746/800* 55 Joonissarjad 08 00 Reporter* 09 00 Süütu süüdlane, 126/158* 10 00 Manhattani tuhkatriinu, 127/163* 11 00 Kodus ja võõrsil, 5747 30 Pilvede all* 12 30 Heeringas Veenuse õlal* 13 00 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda* 14 00 Lustakad jalakesed (USAAustraalia 2006).

Joonisfilm 16 00 Küladetektiivid: Tants on läbi 17 00 Manhattani tuhkatriinu, 128/163 18 00 Süütu süüdlane, 127/158 19 00 Reporter 20 00 Parim enne: Vanaema raha 30 Laula mu laulu 22 00 Paras punt (Bad Company, USA- Tšehhi 2002).

Möllukomöödia 00 20 Chuck: Chuck vs kolmas samm 01 15 Bordell 232: Mänguasjad* 02 05 C-Komando* 30 Hooaeg* 03 05 Reporter* 55 Aiasaade* 04 10 Kodusaade* 40 Lemmikretseptid* 05 15 Küladetektiivid: Tants on läbi*

TV3 06 15 Beyblade: metallisandad 40 Pucca 07 05 Käsna-Kalle Kantpüks 30 Phineas ja Ferb 08 00 Monster High: Ehmuda, kaamera, võte! (USA 2013).

Animafilm 09 35 Hiirejaht (USA 1997). Komöödia 11 30 Sõbrad terveks eluks (USA 2008).

Draama 13 30 Anna otsin meest, 3* 14 30 Küberkius (Kanada 2011). Perefilm 16 25 Tuhkatriinulugu (USA 1998).

Romantiline komöödia 19 00 Seitsmesed uudised 20 00 Kodumäng 30 Kättemaksukontor 11, 10: Surm à la carte, 2 21 30 Selgeltnägijate tuleproov 23 00 Kolmeraudne 00 00 Grey anatoomia 7, 17: Nii me seda teemegi 01 00 Euroopa pokkeriturnee 02 05 Ärkvel 1, 6: See pole minu pingviin 55 Kodumäng* 03 20 Selgeltnägijate tuleproov* 04 35 Seitsmesed uudised 05 25 Võimalik vaid Venemaal* 50 Kodumäng*

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 62/163 06 20 Totaalne ärkamine!

08 15 Punased roosid, 619/800 09 15 Emmerdale, 173* 45 Küladetektiivid, 169: Otto viimane võit 10 45 Südametukse, 52 11 45 Top Shop 12 00 Doktor Oz* 13 00 Everwood: Segadustemaa 14 00 Käpardist kokaks, 3/8: Külmutatud toit hõrguks roaks* 15 00 Kuula mu laulu, 6* 16 00 Mehi jalaga segada: Sündsusetu ettepanek 17 00 Ellen 18 00 Doktor Oz: Esimene leedi Michelle Obama 19 00 Kodus ja võõrsil, 5748 30 Emmerdale, 174/289 20 00 Pilvede all 21 00 Süües seksikaks, 9/13: Gina 30 Kolm naist paadis 22 00 Kuula mu laulu, 7 23 00 Piinlikud kehad 00 00 Reporter 55 Ellen* 01 50 Raudsed kokad: Munalahing 02 40 Staariminutid: Tom Hanks; Meryl Streep 50 Miljonäri salamissioon 03 35 Südametukse, 52* 04 20 Mis eile juhtus?, 4 45 Reporter*

06 30 Krimi* 07 00 Reporter 08 00 Usu või ära usu!* 30 Komissar Rex, 74/167: Tappev taro* 09 20 Conan, 234/483: Artie Lange, Nick Thune, Bastille* 10 10 Näljased meremehed, 43/50: Porthleven* 11 05 Jututuba 14 30 Chuck, 48/91: Chuck vs. teine mees* 15 20 Komissar Rex, 75/167: Telefoniterror 16 15 Näljased meremehed, 44/50: Coverack 17 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Lõuna-Aafrika 18 10 Chuck, 49/91: Chuck vs. mesinädalad 19 00 Tuvikesed: Peggy ja piraadid*; Vanurid eelkõige* 20 00 Siberi Jeesus* 21 00 Kaks ja pool meest: Vabandust kergemeelsuse pärast* 30 Dante mäetipp (USA 1997). Põnevik 23 30 Conan, 235/483: Tracy Morgan, Judy Greer, Broken Bells 00 25 Kaks ja pool meest: Korduvad löögid vastu pead 50 Tuvikesed: Lubamatu sissetung; Kinoskäik 01 40 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Uudised* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 1, 29: Odava kauba müüja* 11 00 Simpsonite film (USA 2007).

Animakomöödia 12 40 Kõige naljakamad koduvideod* 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Kälimehed 2, 2 16 00 Kutsuge Cobra 11 1, 30: Mädaõunad 17 00 A-Rühm 3, 14: Cup A’ Joe 18 00 Perepea 3, 18 30 Simpsonid 22, 18 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 2, 1-2: Kuhu me jäimegi?; Skorpion ja kärnkonn 20 00 Perepea 3, 19: Koos ja lahus 30 Simpsonid 22, 19 21 00 Kõige naljakamad koduvideod 30 Viimane õhutaltsutaja (USA 2010).

Seikluslik ulmefilm 23 20 Puhkus Mehhikos 2, 7; ekstra 2, 7 00 35 Kuidas ma kohtasin teie ema 2, 1-2: Kuhu me jäimegi?*; Skorpion ja kärnkonn* 01 35 Kälimehed 2, 2* 02 30 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 05 Uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 28/142* 45 Meedia keskpunkt* 10 30 Täna. Uudised* 11 30 LV pressikonverents* 12 00 Kultuurimeeter* 30 Arvutitark* 45 Tõdemusi Eesti majandusest 3/3* 13 15 Maatriks* 14 00 Kinnisvaraveeb 16 05 Need, kes meie kõrval* 45 Jäljed* 17 15 Meedia keskpunkt* 18 00 Täna. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 29/142 19 00 Täna. Uudised 15 Dr Vassiljevi terviseminutid 30 112 20 00 Hiina – suurte võimaluste maa 30 Europarlamendi valimised 2014 21 00 Evald Okas (2009).

Dokfilm 22 00 Valge Maru (USA 1996). Mängufilm 00 05 Kultuurimeeter* 35 112* 01 05 TeleChat

05 30 Vikerhommik.

Märt Treier 09 45 Laste lood 10 10 Vikerhommik. jätkub Märt Treier 11 30 Nõia tütar, IV 12 05 Säde 13 05 Südameasjad.

Olavi Pihlamägi 14 05 KÖPi valikkava.

Kadrioru kant. Oliver Orro, Marje Lenk 15 15 Kauamängiv 16 05 Stuudios on Sten Teppan 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Noor Eesti jazz.

Jazzkaar 2014 galakontsert 20 45 Õhtujutt lastele 21 05 Tund Raadio Tallinnaga 22 30 Nõia tütar* 23 03 KÖP Riigita rahvas - kašmiirid. Andrus Mölder, Marje Lenk 00 05 Keelesaade* 01 00 Noor Eesti jazz* 02 00 Kauamängiv* 55 Öömuusika

07 10 Klassikahommik 09 30 Jutujärg. Igapäine lugu. Juhan Liiv “Igapäine lugu”. Loeb Piret Kalda.

10 05 Muusikatuba.

Kersti Inno. Esineb Concertgebouw Kammerorkester.

11 05 Album. Back to Brooklyn. Maailmakuulus Ameerika lauljatar Barbra Streisand on oma erakordse sarmi ja kauni häälega lummanud publikut ning võitnud kaks Oscarit ja mitmeid Emmy, Grammy ja Kuldgloobuse auhindu.

12 05 Klassikatähed 2014. Telekonkursi „Klassikatähed” finaalkontsert.

13 05 Kuulajate soovil.

Kevadsümfoonia.

14 05 Kontserdisaalis.

Mederi konkurss.

Johann Valentin Mederi nimeline vabariiklik kvintettide konkurss. Valik konkursi lõppkontserdilt.

15 05 Amadeus + 16 05 Raadio Ööülikool 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Kuulajate soovil.

Kevadpühitsus.

20 00 Ilmakaar. Serbia muusikat.

21 00 Kontserdisaalis.

Jazzkaar 2014.

22 05 Fantaasia. Tiit Kusnets 00 05 Nokturn