Postimees 12 11 2014 by Postimees

VAIDLUS

SÕNASÕDA LINNAHALLI ÜMBRUSE PLANEERINGU TALLINN LK 6, LK 2 AVALIKUL ARUTELUL. JUHTKIRI

MILJONEID LIIGUTADES

MUUSIKALINE EMAKEEL

Vendade Häälte Alexela Groupist saab üks suurimaid vaid eestlastest erainvestoritele kuuluvaid ettevõtteid.

Rohkete Etnokulpidega pärjatud bändi Trad.Attack! eesmärk on populariseerida pärimusmuusikat.

MAJANDUS LK 8–9

TERVIS Hiina meditsiin soovitab talvel vältida sealiha ja kartuleid. LK 18–19

KULTUUR LK 14–15

www.postimees.ee Rahandusminister

MARIS LAURI: Majanduskasv võiks olla suurem, aga arvestades väliskeskkonda, tuleks olla rahul.

EESTI LK 3

KOLMAPÄEV, 12. NOVEMBER 2014 • NR 264 (7255) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 50 772 • LUGEJAID 198 000

ARVAMUS

KIIREM KASV

Ambitsioonid Me tahame olla uuendusmeelsed ja tahame olla eeskujuks, me ei soovi üheski vallas kopeerida valmis heaoluriikide kivistunud hierarhiaid, kirjeldab peaminister Taavi Rõivas oma maksukava ja sissetulekute kasvatamise strateegia viit suunda. Iga põlvkonna eesmärkides peab olema ambitsiooni ja hoogu. LK 12

KODAKONDSUS

IDAPIIR. Seoses Ukraina sündmuste ja Eston Kohvri kinnivõtmisega on Eesti piirivalvurite koostöö Vene poolega halvenenud.

Piirivalveameti taastamine jääb vaid jutu tasandile Reformierakondlasest siseminister Hanno Pevkur leiab, et ideed taastada eraldiseisev piirivalve võib küll arutada, kuid vormiline pool pole endiste piirivalvejuhtide jaoks enam nii oluline kui sisuline.

Tegutsedes ühe ameti all koos politseiga, on piirivalvel Pevkuri hinnangul eeliseid, sest koos saab tegutseda efektiivsemalt. Näiteks hakkab loodav piirivalve eriüksus vajaduse korral appi tõttama K-Komandole.

EESTI LK 4–5

arvamus.postimees.ee

Külm kohtumine Pekingis

Tundlik seadus Kodakondsuse seadus on Eestis üks enim muudetud seadusi, enamasti paraku populistlikel eesmärkidel. Aeg oleks seadusemuudatusi teha riigi huve ja julgeolekut silmas pidada, kirjutab Eesti Inimõiguste Instituudi nõukogu liige Mart Nutt. Kodakondsuspoliitikas tehtavaid vigu ei saa enamasti tagasi pöörata. LK 13 RIIGIVÕIM

Järelevalve Politsei sisekontroll on küll tõhus vahend, kuid nii nagu Eesti kaitseväel on peainspektor, vajaks ka politsei oma sõltumatut ombudsmani, kirjutab õiguskantsleri nõunik Jaanus Konsa. Kaebuse lahendamise asemel võiks juurutada ka lepitamise võimaluse. LK 13

Teiste liidrite seas Pekingis toimuvale Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö foorumile saabunud USA presidendi Barack Obama kohtumine oma Vene kolleegi Vladimir Putiniga kujunes eile jahedaks. Ametlikult kaks riigipead Pekingis ei kohtu, kuid see ei välista omavahelisi ju-

tuajamisi. Ajakirjanike sõnul vestlesid liidrid põgusalt ühispildi tegemist oodates. «Ilus, kas pole,» olevat Putin öelnud kaunistatud konverentsisaalile osutades. «Jah,» vastanud Obama napilt. Valge Maja teatel rääkisid presidendid hiljem lühidalt ka kahe riigi lahkhelide põhjustest – Iraa-

nist, Süüriast ja Ukrainast. Viimati kohtusid Obama ja Putin pikemalt silmast silma juunis Prantsusmaal Normandia dessandi aastapäeva pidustustel. Kuigi mõlemad sõidavad sel nädalal ka Austraalias toimuvale G20 tippkohtumisele, ei kohtuta sealgi ametlikult. PM foto: afp/scanpix

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 12. NOVEMBER 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Savisaar, las see aed jääda

Väike ja isekas! Oo üllatust! Väike Luksemburg on rikas nagu troll ning saavutanud selle aktiivselt soodsat maksukeskkonda pakkudes, mistap on nende juurde oma raamatupidamisega kolinud sadu firmasid – nii Apple kui ka Amazon, nii PepsiCo kui ka Coca-Cola. Ning – oh veel suuremat üllatust – 18 riigile jõukust toonud aastat Luksemburgi peaministrina töötanud Jean-Claude Juncker sai just äsja Euroopa Komisjoni juhiks! No kes oleks võinud arvata, et asjalood sedapsi on? Selle «Luksemburgi lekke» päevavalgele toomiseks tegi palehigis tööd mitukümmend ajakirjanikku kümnetest riikidest! Niisugune info on kindlasti ennekuulmatu persoonile, kes millegipärast 19. sajandi keskpaigas elusalt külmutati ja möödunud nädalal vapustava paljastuse saatel äratati. Tema viimane mälupilt Luksemburgist on tugevas kontrastis tänasega. Enne rauamaagivarude avastamist 1870. aasta paiku andis see agraarne väikeriik väljarändes silmad ette praegusele Ida-Euroopale. 30 aasta jooksul pages vaesuse eest kolmandik rahvast. Nõrgem oli ka rahvusidentiteet. See sai märkimisväärse turgutuse alles 20. sajandi keskpaigas, kui natsid riigi okupeerisid ja Reichi provintsiks kuulutasid. Pärast seda elamust minetasid luksemburglased neutraalsuse-usu ja lõid kohe kampa, kui NATO asutamiseks läks. See, et Luksemburg on üks egoistlikult tuleviku pärast muretsev riik, ilmnes järgnevatel kümnenditel ka selles, kuidas nad võõrtööjõudu valisid. Kui Saksamaa ja Prantsusmaa avasid uksed Türgi ja Põhja-Aafrika maameestele, siis väiklane väikeriik sõlmis külalistööliste lepingu vaid sama usku Euroopa riigi Portugaliga. Portugallaste kogukond on siiani suur ja assimileerimata, kuid nende lapsed ei anna Luksemburgi siseministrile põhjust Süüriale mõelda.

allinna linnavalitsuse plaanide järgi peaks linnahalli lähedal mere ääres tegutsenud Kultuurikatla aed ning kaasaegse kunsti muuseumi hoov koos kõrvalhoonetega kaduma ning sealne maa peaks muudetama ärimaaks, kuhu võib rajada 13 000-ruutmeetrise äripinna. Muudatused detailplaneeringus, mis seda võimaldavad, viidi sisse viimasel hetkel enne kehtestamist. Varasemast plaanist, mis pidi arvestama piirkonna seniste funktsioonide säilitamisega, ei jäänud suurt midagi järele. On selge, et kultuuriavalikkus on linnavalitsuse sellisele käitumisele üsna valulikult reageerinud. Esmaspäeval saadetud loomeliitude ja kultuuriinstitutsioonide avalikus pöördumises toodi välja argumendid, miks selline viimasel hetkel detailplaneeringu muutmine vale on ning miks see mõjub Tallinnale kahjulikult nii piirkonna kultuurielu kui üldise linnaplaneerimise seisukohalt. Eilset linnavalitsuses toimunud arutelu on raske pidada muuks kui vaid formaalsuseks. Ehkki otsustati, et läbirääkimisi jätkatakse, on üsna vähe lootust, et linnavalitsus ootamatult tekkinud plaanist lahti ütleks.

Mis selle ootamatult tekkinud plaani põhjus on, saame ehk teada tulevikus. Küll lubab linnavalitsuse varasem tegevusmuster eeldada põhjusena pigem era- kui avalikku huvi. Ehkki võitlus näib juba lootusetu, tuleks siiski üles lugeda mõned lisaargumendid Kultuurikatla aia ja kaasaegse kunsti muuseumi hoovi säilimise poolt. Üks argumentidest puudutab kultuuriloome mehhanisme ja see seondub osaliselt sellega, miks on linna jaoks hävitav iga raamatupoe, kino, galerii või muu kultuurilise suunitlusega avaliku paiga sulgemine, isegi kui sellest suurt majanduslikku kasu olnud pole ja ehk sellele on olnud tarvis isegi peale maksta. Ehkki suundumus rääkida kultuurist majandusterminites on toonud aktiivsesse kasutusse sõnad nagu «kultuuritarbimine» ja «loomemajandus», on enamik kultuurinähtusi vähemalt nende tekkehetkel üsna majanduskauged nähtused. Teisisõnu, nende loomise põhjus ei ole tarbija vajaduste rahuldamine ega efektiivne tootmine. Vastupidi, kultuuri asi on vahel öelda asju, mis inimesele üldse ei meeldi. Tooteks saamise võimalus tekib neil nähtustel alles hiljem, pärast sündi. Selliste nähtuste sünniks on aga vaja avalikku ruumi, mis ei ole kaubanduskeskus ega ärihoone. Selleks on

vaja kohti, kus kokku saada, mõelda ja rääkida. Teine põhjus on ehk veel olulisem ja peaks olema mõistetav ka neile, kes kõike efektiivsuse pinnalt näevad. Kultuurikatla aed on olnud väga efektiivne paik, ja sugugi mitte üksnes kunstisündmuse aset leidmise mõttes, vaid ka maailmavaateliste, rahvuslike ja sotsiaalsete erisuste leevendajana. Kultuurikatla aed on olnud see paik, kus marurahvuslasest kirjanik saab jutu peale «sisserändaja pojast» muusikuga, kus esineb pimedate teater ja kus lahatakse kultuuriliste eelarvamuste põhjuseid. Kui see ei ole linna seisukohalt efektiivne, siis tuleks ehk selle peale mõelda, kas efektiivsust vääriti – ja ehk ka meelega vääriti – mõistetud ei ole.

JUHTMÕTE Kui see ei ole linna seisukohalt efektiivne, siis tuleks ehk selle peale mõelda, kas efektiivsust vääriti – ja ehk ka meelega vääriti – mõistetud ei ole.

LK 6

urmas nemvalts

evelyn kaldoja

No kes oleks võinud arvata, et asjalood sedapsi on? Selle «Luksemburgi lekke» päevavalgele toomiseks tegi palehigis tööd mitukümmend ajakirjanikku kümnetest riikidest! Jätkates ajalookursust 19. sajandil külmutatule, võib märkida: praeguseks on Luksemburgil maailma tippu kuuluv elatustase. Märkimisväärne roll selles on pangandusel. Meelitamaks suurettevõtete peakortereid enda juurde, on riik teinud tööd selleks, et reklaamida «paindlikke» variante oma maksusüsteemis. Nii reklaam kui ka firmade ja raha liikumine on käinud üsna avalikult. Osa Luksemburgi loomingulisuse aspektide üle on kostnud ka nurinat. Ammu enne möödunud nädalal otse lahtisest uksest sisse murdnud «suurt leket» kolmeminutilise briti aktsendiga tänitava multifilmi kujul käis Euroopa Komisjonis sel teemal analüüs. Ning üdini euromeelne Luksemburg, sarnaselt näiteks Iirimaaga, on ikka ilmutanud koostöövalmidust likvideerimaks võimalusi, mida enam paslikuks ei peeta. Ma ei imestaks, kui e-residentsuse edukal kehtestamisel oleks täna 20 aastat hiljem liistule tõmmatav «egoistlik» väikeriik ka Eesti. Ning kindlasti annab «Junckeri-skandaal» taas vett nende veskile, kes arvavad, et üle eurotsooni peaks olema ühtne maksusüsteem – noh, Eestis siis samasugune nagu Prantsusmaal.

Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

VAHETUND POSTIMEHEGA Täna kell 13 Kuku raadios Mis saab Eesti teadusest ja kas Eesti riik annab meie teadlastele Eesti maksumaksjate raha juurde? Stuudios on haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski ning Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktor professor Toivo Maimets. Saadet juhib Postimehe arvamustoimetaja Marti Aavik.

PÄEVA KOMM

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369

Eile linnavalitsuses toimunud arutelul ütles arhitekt Toomas Paaver, et alati ei olegi see raha, mida vaja on, et asjad toimuksid. Küll on aga vaja kohta, kus asjad toimuda saaksid. Selle seisukohaga on raske mitte nõus olla.

Postimees 1910. aastal Kirjandusest. Ühest tuttavast Eesti õpetatud mehest kõneldakse, et tal korra ühe uue raamatu algus ütlemata meeldinud. Õpetlane ei ole vaevaks võtnud kogu raamatut läbi lugeda, vaid istunud laua äärde ja kirjutanud raamatu kohta kiitva arvustuse. Mõne aja pärast raamatut edasi lugedes näinud ta, et raamat tagapoole sugugi kiitusevääriline polnud. Sarnase äparduse oleksivad «Vargadgi» õpetlasele võinund valmistada. Pean ütlema, et «Vargad» esimestel lehekülgedel mind kangesti vaimustasivad. Uus täht Eesti kirjanduse taevas on tõusnud! Ime, et ma siiamaale sest tähest midagi pole kuulnud ega lugenud! Aga

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

mida kaugemale ma jõudsin, seda alamale langes mu vaimustuse kraadiklaas. Näib, nagu oleks Turp kõik oma võimise esimeste lehekülgede pääle ära kulutanud ja tagapoole ainult riismetest elanud. Jutu tegelased astusivad alles raamatu lõpu poole – 42. leheküljel – esimest korda platsi. Ülepää leiame raamatus lugusid, mis sugugi raamatus ei pruugiks seista. Olulikult jutustatakse meile võimataid asju, näituseks varguse jälgile pääsemisel. Mõni isik astub nagu deus ex machina platsi: näita käega ja juba on ta väljas. Psühologiliselt ei ole mõnegi isiku etteasted ja teod küllalt põhjendatud. 12.11.1910

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

POSTIMEES, 12. NOVEMBER 2014 || EESTI || 3

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

Rail Balticut ja teedehoidu ähvardab kallinemine

Apteekrite liit sarjas apteegikorralduse eelnõu

Keskkonnaministeeriumi plaanitud keskkonnatasude hüppeline kasv võib märgatavalt suurendada teedehoiu ning Rail Balticu Eesti trassi maksumust, selgus majandusministeeriumi tellitud uuringust. Keskkonnaministeeriumi plaani järgi kasvavad ehitusmaavarade kaevandamisõiguste tasud 2020. aastani neli protsenti ja pärast seda viis protsenti aastas. Kaevandustasude planeeritud tõus mõjutab märgatavalt Eesti suurima teehaldaja ja karjääriomaniku maanteeameti eelarvet. Viie aastaga tõusevad teede ehitushinnad kümme protsenti, mis võrduks maanteeameti ehitusmahtudes 16 mil-

Eesti Apteekrite Liit (EAL) kritiseeris teravalt parlamendi sotsiaalkomisjonis arutlusele tulevat eelnõuprojekti, mis näeks apteegiteenuse kättesaadavuse tagamiseks ette lahenduse, kus edukad linnaapteekide omanikud peaksid hakkama apteeke pidama ka maal. «Selline ravimiseaduse muudatus tähendaks surmaotsust sõltumatutele proviisoriapteekidele,» kirjutasid EALi esimees Ülle Rebane, juhatuse liige Kai Kimmel ja proviisor Helve Monvelt. postimees.ee

joni euro või 90 kilomeetriga, mis vahemikus 2016–2020 tähendaks 400 kilomeetril riigimaanteedel taastusremondi ärajätmist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium peab vajalikuks kompenseerida kaevandamistasude tõstmisest tulenevat teehoiu korraldamise kallinemist riigieelarvest. Lisarahastus tuleb ette näha riigieelarve strateegias. Kui lisarahastust ei saada, tuleks riigimaanteede teehoiukava täitmise kompenseerimiseks vähendada kohalike teede hoiuks antavat toetust, mis praegu on 30 miljonit eurot. Keskkonnatasude mõjuhinnangust selgub veel, et kruusa- ja liivakarjääridele püsitasu

kehtestamine mõjuks maanteeametile katastroofiliselt, sest ametile kuulub ligi 130 liiva- ja kruusakarjääri, mis moodustab kõigist liiva- ja kruusakarjääridest üle 25 protsendi. Seega langeb peamine ehitusmaavarade maksutõus just maanteeametile ja teehoiule ning toob kaasa avaliku teenuse märkimisväärse kallinemise. Rail Balticu trassi pikkus Eestis on 211 kilomeetrit ning täitepinnase ehitusmaksumuse suurenemine kümne protsendi võrra toob kaasa projek-

Kaevandustasude tõus mõjutab märgatavalt Eesti suurima teehaldaja ja karjääriomaniku maanteeameti eelarvet.

ti ehitusmaksumuse märkimisväärse suurenemise. Keskkonnaministeeriumi arvutuste järgi tuleb kaevandajatel 2016. aastal maksta mitteenergeetiliste maavarade eest kaevandamisõiguse tasu 9,1 miljonit eurot, mis on 310 000 eurot rohkem kui 2015. aastal. Sellisest kasvust ei saa ministeeriumi arvates tuleneda ehitusmaterjalide hinna suurt tõusu. See on pigem signaal tööstusele, et nad peavad taastumatut ressurssi võimalikult kõrgelt väärindama. Maavara kaevandamisõiguse tasude osatähtsus on ehitusmaavarade kaevandajate ärikuludes 2015. aastal alla nelja protsendi, 2025. aastaks kasvaks see viie protsendini. BNS

Tallinn rivistas lumesahad üles

Andmekaitse alustas ministeeriumi suhtes menetlust Rahandusministeeriumi dokumendihaldussüsteemi vahetus, mille tõttu pole ministeeriumi kirjavahetus olnud pool aastat avalikkusele nähtav, tõi kaasa andmekaitse inspektsiooni järelevalvemenetluse. Andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peep (pildil) ütles, et kui asutus töötab dokumendiregistrile välja uut IT-lahendust, siis see ei tähenda, et võiks vana lahenduse kinni panna. postimees.ee

kandidaati on tänavu esitatud aasta kodanikuks. Aasta kodaniku kuulutab kultuuriminister Urve Tiidus välja 26. novembril.

Pisitellimuste täitjad võivad saada ravikindlustuse Riigikogu otsustas toetada õiguskantsleri ettepanekut ning muuta ravikindlustuse seadust, et ravikindlustuse saaksid väikseid tellimustöid tegevad inimesed, kelle eest maksavad tellijad küll vajalikul määral sotsiaalmaksu, kuid kuna seda ei summeerita, jäävad nad praegu kindlustusest ilma. Õiguskantsler Indrek Teder ütles, et praegu saab tulu teeniv inimene ravikindlustuskaitse, kui tellija maksab tema eest iga kuu sotsiaalmaksu miinimumsummas, mis tänavu on ligi 106 eurot. postimees.ee

Kadrioru staadioni esisele väljakule rivistati eile üles talihooldustehnika. Linnaisad olid veendunud, et Tallinn on lume tulekuks valmis, kuid mitte linlased. Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul lubatakse nädalavahetuseks külmakraade ja ainult rehvivahetuse töökodades ei ole miskipärast järjekordi. «Kui nüüd äkki peaks lumi maha sadama ja teed

libedaks muutuma, öeldakse jälle, et Tallinna tuli talv ootamatult,» nentis Klandorf. «Kõigepealt loodame, et lumeuputust ei tule. Meie prognoosid ütlevad, et enne jõule lund pole oodata, ja tundub, et ka ilmatundjate vastukaja on samasugune. Talveks on tehnikat varutud ning kõvasti on kogutud puistematerjale, kohati tuhan-

detes tonnides,» lausus Tallinna kommunaalameti juhataja Ain Valdmann. «Kui vaadata esimesest lumehelbest peale, siis tänavakoristajaid on kõikjal näha. Tihtipeale tavaliikleja ei näegi, missugused tööd tehakse ära öösel või nädalavahetusel, kui inimesi vähem liigub,» ütles ta. Jonatan Karjus foto: liis treimann

Majandus kasvab, suurt tõusu ei oodata tõnis oja tonis.oja@postimees.ee

«Eesti majanduskasv võiks olla suurem, aga arvestades väliskeskkonda, tuleks olla rahul,» kommenteeris eile rahandusminister Maris Lauri majanduskasvu Kuku raadios. Talle sekundeerib Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm. «Olukorras, kus geopoliitilised riskid püsivad kõrged ja euroala taastumine on korraks hoogu maha võtnud, näitab Eesti kahe protsendiline majanduskasv lisaks tugevale eratarbimisele eksportiva sektori konkurentsivõimet ja eksportööride head tööd,» ütles Palm Postimehele. Kolmanda kvartali üllatajaks oli ekspordi kasv, mis oli suurem kui varasemates kvartalites. «Samas, vaadates ekspordi tasemeid, võis see olla ka juhusliku kõikumise raames toimu-

nud paranemine, mitte püsivamalt tõususuuna võtnud paranemine, ning neljanda kvartali osas olen ma jätkuvalt ettevaatlik ekspordi osas,» ütles uudisteagentuurile BNS SEB panga majandusanalüütik Ruta Arumäe, kellest alates detsembrist saab Maris Lauri asemel peaministri majandusnõunik. Tänu ekspordi paranemisele on Arumäe sõnul järjepidevalt paranenud ka tööstuse kasv ning tööstuse panus majanduskasvu on suurenenud. «Kuna tööstus on üks suuremaid majandusharusid, siis mõjutab ka väike paranemine majanduskasvu oluliselt. Juba sellise väikese paranemisega on tööstusest saanud kol-

Sisemajanduse kogutoodangu muutus 10 8 6 4 2 0 -2 -4

9,9% 2,1% 0,3%

-3,3% 2010

2011

2012

2013

2014

Allikas: statistikaamet

Kolmanda kvartali üllatajaks oli ekspordi kasv, mis oli suurem kui varasemates kvartalites.

mandas kvartalis suurim kasvuvedur, kuigi ka jaekaubandus on jätkuvalt tugev ja stabiilne,» rääkis ta. Palmi sõnul jätkus kolmandas kvartalis Eesti kaubaekspordi vähenemine ka Venemaale – aastases võrdluses miinus 12 protsenti. «Arvestades Vene rubla vahetuskursi langust, polnud langus kuigi suur,» ütles Palm.

Lauri ütles, et kui Venemaaga poleks poliitilisi probleeme, siis oleksid Eesti majandustulemused ilmselt paremad olnud. «Venemaa majandus jätkab niiöelda allakäiku, sealsed negatiivsed mõjud tõenäoliselt süvenevad ja ka meile võivad need negatiivsed mõjud tugevneda, aga nad ei pruugi, oleneb sellest, kuidas ettevõtjad hakkama saavad,» rääkis Lauri. Kolmandas kvartalis kasvas Eesti majandus võrreldes mullusega 2,1 ja eelmise kvartaliga 0,2 protsenti. Ka neljanda kvartali osas ollakse pessimistlikud. «Riskid majanduskasvule jäävad Eestis allapoole, eksporditurgude laiapõhjalist taastumist ei oota enne järgmise aasta lõppu,» ütles Palm. «Peamiseks riskiks jääb investeeringute ajutine jahtumine. Samas, madal hinnakasv ja tugev palgakasv toetavad eratarbimist,» lisas ta.

Surmava tööõnnetuse tõttu sattus kohtu alla firmajuht Prokuratuur saatis kohtu alla Läänemaa puidutööstuse juhi Hermanni (53), keda süüdistatakse selles, et ta lasi töötajatel kasutada rikkis ketassaepinki. Samuti ei koostanud ta ohutusjuhendit. Seetõttu tabas 2010. aasta 8. jaanuaril pingil töötanud 53-aastast naist rindkere piirkonda tagasi põrkunud saematerjal, põhjustades tema surma. BNS

Lasnamäel rööviti eakat naist Lasnamäe kodumaja trepikojas rööviti 87-aastaselt naiselt suur summa raha. Põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku Arno Põdra sõnul rääkis naine, et temalt rööviti 8500 eurot. Ründaja oli tundmatu noor mees. postimees.ee

Võrumaal tabati alžeerlasest põgenik Üle Eesti-Vene kontrolljoone Misso valda tulnud alžeerlane palus esmaspäeval Eestilt varjupaika. Piirivalvurid toimetasid mehe Tartu arestimajja. Eesti on tänavu varjupaiga andnud enam kui 15 inimesele. postimees.ee

Postimees.ee küsitlus Kas Eesti mehed on liiga pehmoks muutunud?

39% Ei

2265 vastajat

61% Jah

4 || EESTI || POSTIMEES, 12. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

PIDEV ARENG. Siseminister Hanno Pevkur räägib, millised on piirivalve eelised, tegutsedes ühe ameti all koos politseiga, ja mida hakkab tegema loodav eriüksus.

Vene piirivalve lõpetas koostöö Ees intervjuu risto berendson reporter

ovembri alguses algatasid endine piirivalveameti peadirektor viitseadmiral Tarmo Kõuts ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ülo Vooglaid kollektiivse pöördumise riigikogu poole, soovides taastada eraldiseisva piirivalve. Reformierakondlasest siseminister Hanno Pevkur arvab, et ideed tuleks vähemalt arutada. Kui tõsiseltvõetav on ettepanek taasluua piirivalve?

Iga mõtet, eriti veel sellist, mis tuleb nii väärikatelt inimestelt, tuleb kindlasti arutada. Aga ma pigem tahaksin nendega arutada seda, mida piirivalves sisuliselt paremaks teha. Usun, et see vormiline pool pole endiste piirivalvejuhtide jaoks nii oluline kui sisuline. Eks see ongi aastaid olnud pigem vormiline pool, nn enesetunde küsimus, piirivalvurite identiteedikriis.

Jah, kiputakse rääkima, et piirivalve on kaotanud oma näo politsei sisse ja ta ei saa olla nii tugev kui varem piirivalve üksi. Ma ütleksin siin pigem vastupidi. Ma pean silmas koostööd. Võtame Kagu piirivalvepiirkonna – Lõuna prefektil piisab ühest telefonikõnest, et suunata kõik prefektuuri kiirreageerijad piirile. Kahe eraldi asutuse puhul oleks see kindlasti kohmakam ja lohisevam ning mitte nii efektiivne. Mina toetan selgelt tugevat politseid ja piirivalvet. Pigem koos. Aga ma olen alati valmis kuulama tarkade inimeste nõu, mida teha sisuliselt paremini. Petitsioon mängib mõneti alatult päevapoliitikale ja nendib, et katkenud on Eesti ja Vene piirivalve koostöö …

(Pevkur katkestab küsija poolelt sõnalt – R. B.) See ei ole kuidagi seotud sellega, kas meil on eraldi piirivalve. Jah, tõsi on see, et hea koostöö on katkenud. Aga see on otseselt seotud Venemaa ja Ukraina suhetega ning sealt tulenevate järelmitega meile. See koostöö läks halvemaks kahel põhjusel. Esiteks läks see oluliselt halvemaks seoses Krimmi sündmustega, kui meie piirivalvuritele ei tulnud kõrgemal tasemel enam piiriintsidentidele kinnitust. Piiril on kahetasandiline kinnitussüsteem: kõigepealt on kohapealsete meeste vaatlus, siis läheb see kõrgematele piiriesindajatele kinnitamisele, ja Venemaalt pole sealt tõepoolest enam intsidentide kinnitamisi tulnud. Pärast Eston Kohv ri kaasust jäi see suhtlus veel napimaks. On esinenud juhtumeid, kus Vene pool pole vaevunud isegi kohale tulema. Või kui on kohale tuldud, siis keeldutakse juhtunut kinnitamast.

Jäljed on, need tulevad Venemaa poolt Eestisse ja isegi isikud on kinni peetud, kuid Vene pool ei kinnita, et piiriületuse fakt oleks toimunud. Siduda seda kuidagi piirivalveameti olemasoluga või mitte … siin ei ole küll mingit seost.

dardite järgi, reageerib piiriintsidentidele, saab taktikalist väljaõpet. Vajadusel võib ta appi kutsuda K-komando, kui vaja, läheb ise K-komandole appi. Oleme rääkinud suurusjärgust 50 meest. See on kindlasti piirile tugev lisajõud. Kui vaadata illegaalide liikumist või salakaubandust, on see kõik muutunud kurjategijate poolelt üha professionaalsemaks. Kurjategijate käitumisviis on selline, millele on vaja vastu panna väga hea väljaõppega inimesed, kes suudavad neile vastu seista.

Väidetakse, et idapiiri valvab liiga vähe mehi.

Kui võtta tõesti ainult idapiir, siis seal piiri valvamisega tegelevate eriteenistujate arv enne piirivalve ja politsei ühendamist oli 683, praegu on seal üks inimene vähem – 682. Kui võtame kõik politsei eriteenistujad, siis viie aastaga on nende inimeste arv vähenenud umbes tuhande võrra. Ehk proportsionaalselt pole piiril olevate inimeste arv ja avalikku korda kaitsvate politseinike arv kuidagigi võrreldavad. See on puhas fakt.

Varasemate aastate Erna retkede tulemusi vaadates on selge, et inimmaterjal on piirivalves eriüksuse jaoks hea. Mure on pigem, kuidas need 50 meest igale poole jõuavad.

Ma lisaks siia tõdemuse, et ülemusi on piirivalves varasemast mitu korda vähem ehk mehi piiri valvamas füüsiliselt rohkem.

See on tõsi. Võtame selle jutu, et kordoneid on jäänud vähemaks – 13 kordonist on alles jäänud viis. Tegelikult on see inimeste eksiteele viimine. Võib öelda, et isegi vale. 13 kordonit on meil idapiiril endiselt olemas ka pärast 1. oktoobrit, neis töötavad piirivalvurid edasi. Mida muudeti, oli see, et varem oli igas neis juht ja juhi asetäitja. Ja nii iga 20 kilomeetri tagant. Võis olla situatsioon, et peale juhtide oli kordonis vaid üks-kaks piirivalvurit. Asi, mida nüüd muudeti, oli see, et juhtimistasand jäeti alles viies kordonis. Aga teistesse kordonitesse jäi alles sama hulk piirivalvureid ehk otseselt piiri valvavaid inimesi tuli juurde. Ehk kui varem oli seal 13 kordoniülemat, siis nüüd jäi alles viis. Pealegi tegeleb rikkumiste menetlemisega ehk paberitööga politsei.

Hanno Pevkur toonitab, et idapiiril mitte ei suletud kordoneid, vaid vähendati lihtsalt juhtide arvu. foto: sander ilvest

Jah, kui vanasti tuvastati piiririkkuja, siis piirivalve tegeles kogu selle menetlustikuga ise. Nüüd on nii, et tuvastatud illegaali annab piirivalvur üle kriminaalmenetlejatele, kes temaga edasi tegelevad. Piirivalvur teeb oma tööd edasi. Sõjandusspetsialiste paneb muigama väide, et kui anda piiripatrullile parema relvastuse näol suurem tulejõud ja piiripatrullide arvu suurendada, siis võiks see kuidagi vaenulikke eriväelasi hirmutada.

Päris nii ikka ei ole, et mingi dessantüksus tuleb üle piiri ja Eesti riik seda ei tea. Seda ei tasu kellelgi endale ette kujutada. Õige on siin see, et varustus vajab ajakohastamist. Igal asjal on oma kasutusiga. Kui viis aastat tagasi käis piirivalvuri varustus külakorda – mees tuli kordonisse, sai eelmise mehe kasutuses olnud kuulivesti, taskulambi, kumminuia ja muud isikukaitsevahendid ning läks tööle –, siis nüüd on igal mehel oma komplekt. Me panustame praegu va-

rustuse hankimisse miljon eurot. Seal on öövaatlusseadmed, binoklid, niiskuskindlad ülikonnad, uued teleskoopnuiad. Otsus soetada uued käsirelvad paistab olevat ajendatud viimastest sündmustest.

Jah, relvastust vahetada polnud plaanis ja selle otsuse – vahetada Makarovi püstolid Waltherite vastu – tegin ma kaks kuud tagasi. Kas Eesti riik suudaks teoorias pidada üleval kahte armeed – piirivalvet ja kaitseväge?

Piirivalve ülesanne on piiri valvamine. Eesti riigi kaitsmisega tegeleb kaitsevägi. Piirivalve ülesanne on olla kursis kõige sellega, mis toimub piiritsoonis. Piiri valvamine pole ainult Eesti riigi vastu suunatud sõjalisele ohule reageerimine. Tänapäeva sõjategevus … tuleb siiski tunnistada, et mõlemal pool toimub ka luuretegevus. Päris nii ikka ei ole, et mingi dessantüksus tuleb üle piiri ja Eesti riik seda ei tea. Seda ei tasu kellelgi endale ette kujutada. Need süsteemid käivad natukene teistmoodi. Kui rahuajast rääkida, siis piirivalve põhiline roll on piiri valvamine – et seal ei toimuks salakaubavedu, inimkaubandust, narkokaubandust ja muud sellist. Loomulikult on piirivalvureil relvad, mida nad vajadusel kasutada võivad, aga kui räägime olukorrast, kus toimub võõrriigi sõjaline sekkumine, siis ei tähenda see mitte rünnet Eesti piirile, vaid Eesti riigile. Siis rakenduvad automaatselt riigikaitsemehhanismid, mis on hoopis midagi muud kui lihtne piirivalvamine.

Ühendameti loomisel oli üllas idee, et kaks prefekti, eeldatavalt Lõuna ja Ida omad, tulevad piirivalvest ning Põhja ja Lääne prefektid politseist. Miks pole ükski piirivalvur prefekti ametisse tõusnud?

Meil on olnud see peadirektoriga jutuks. Nüüd saab kahe prefekti – Lõuna ja Lääne – ametiaeg varsti ka täis. Ida prefekt on üsna värske, Vallo Koppel sai Idasse ju üsna hiljuti määratud. Pean tunnistama, et Vallo Koppel on teinud piirivalve nimel väga head tööd ja võtnud selle teema endale südamesse. Jah, ka minuni on jõudnud kuuldus, et selline mõte kunagi ühendametit luues oli. Eks saab näha, millised ettepanekud peadirektorilt tulevad. Teisest küljest on Tarmo Kohv Lõuna prefektina teinud päris head tööd, kui vaatame sinna piiri peale, et millised muudatused on toimunud … Okei, siin on ka rahaeraldised – kas Piusa kordoni ehitamiseks või eriüksuse loomiseks –, need kõik suurendavad kagupiiri turvalisust. Aga ma ei ole kordagi näinud, et Kohv oleks piirivalve asjade kohta öelnud, et ei-ei, see on vale asi, ärme seda palun tee. Eks aeg näitab, kes need uued prefektid olema saavad. Jõudsimegi eriüksuseni. Varasem piirivalve valmidusüksus oli pigem nii-öelda koolituskeskne, mis saab olema eriüksuse roll?

Valgas asunud valmidusüksus tegeles jah kõige muuga. See ei olnud klassikaline eriüksus. Nad ei tegelenud erioperatsioonidega. Moodustatav eriüksus saab olema klassikalises mõistes eriüksus. Korrektsem oleks öelda kiirreageerimisjõud. See hakkab treenima eriüksuse stan-

Nende põhibaas tuleb valmivasse Piusa kordonisse, teine baas tuleb Narva. Mingi osa peab olema ka Tallinnas, et vajadusel merel reageerida või Tallinnas piirioperatsioone teha. Aga Tallinna üksus saab olema väiksem ja väiksema koormusega. Kui tuleb signaal, et on salakaubajuhtum või illegaalid, siis peavad nad kiiresti reageerima. Nende väljaõpe on selline, et nende relvakäsitsemisoskus on väga hea. Vajadusel kasutatakse kõiki erimeetmeid. Igal juhul saab ta olema üks tugev abi ja see ei ole praeguse piirivalve arvelt, vaid sellele lisaks. Tuleme idapiirilt ära. Petitsioonis öeldakse, et piirivalve merepäästevõimekus on vilets ja üheski riigis pole seda suutnud asendada vabatahtlikud.

Kurjategijate käitumisviis on selline, millele on vaja vastu panna väga hea väljaõppega inimesed. Siin räägitakse kahest täiesti eri teemast. Ühest küljest räägitakse justkui riigikaitse seisukohast idapiiril ja siis tuuakse sisse merepäästevõimekus. Ma olen nõus, et viimane võiks Eestis olla parem. Samas, kui võrdlen olukorda mõne aja tagusega, kui meil ei olnud helikoptereid ega kiireid kaatreid, ja kui lisame siia piirivalvelaeva Kindral Kurvitsa reostustõrjevõimekuse, siis võib öelda, et olukord on parem. Sisejulgeolekufondi rahast on juba kavas soetada kaks uut alust. Kui külastan merepiiril olevaid kordoneid, kus seisab mõni vanem alus, siis näen seal ka vabatahtlikke, kellel on oma laev. Kui sa näed, et vabatahtlikul merepäästeüksusel on kaater, millega nad suudavad sõita 35–40 sõlme tunnis, ja tead, et piirivalve vana alus suudab sõita kiirusega kaheksa-üheksa sõlme tunnis, siis on selge, et see alus on ajast ja arust. Need vajavad väljavahetamist. Enamik merepäästesündmustest toimub meil siiski rannikule üsna lähedal, seega on vaja kiireid ja operatiivseid kaatreid. Kui võtame arvesse veel meie helikopterite ja partnerite võimekust, siis öelda, et meil on merepäästega asjad väga halvad … see ei tundu õige.

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 12. NOVEMBER 2014 || EESTI || 5

Narva-Jõesuu

stiga

NARVA

EESTI

Piirivalve taasloomist põhjendatakse pooltõdedega

Punamäe

VASKNARVA Alajõe

Piirivalve eksjuhid Tarmo Kõuts ja Ülo Vooglaid kutsuvad novembri alguses avaldatud petitsioonis Eesti uues julgeolekuolukorras taaslooma piirivalvet. 11. novembri seisuga oli petitsioonile avaldanud toetust 983 inimest. Väide: Piir Eesti-Vene kontrollijoonel on välja ehitamata. Tegelikkus: piiriribade puhastamine metsast ja võsast Eesti poolel on RMK osalusel juba alanud.

MUSTVEE

Väide: Eesti on ainus Venemaaga piirnev Euroopa riik, kus piiri ei valva paramilitaarsed üksused. Tegelikkus: Piirivalve relvastus on võrreldes nende viimase iseseisva aastaga (2009) oluliselt paranenud uute automaatrelvade MP5 näol. Sellele lisanduvad öövaatlusseadmed ja muu eritehnika. Väide: Eesti pole suutnud täita Euroopa Liidu välispiiri valvamisel peetavat normi kaks piirivalvurit ühe kilomeetri kohta. Tegelikkus: Eesti idapiiril pole kunagi seda näitajat saavutada suudetud, praegu on see idapiiril umbes üks piirivalvur 1,8 kilomeetri kohta. Siia lisandub uuest aastat 50-liikmeline piirivalve eriüksus. See on parem näitaja kui 2009. aastal, iseseisva piirivalveameti ajal.

Varnja Piirivalvurite palk piirivalvur patrullpolitseinik

Väide: Piiri valvamine idapiiril on vähenenud, sest 13 kordonist on alles vaid viis: Narva, Vasknarva, Mustvee, Saatse, Piusa. Suleti: Narva-Jõesuu, Mustajõe, Punamäe, Alajõe, Varnja, Mehikoorma, Värska, Luhamaa. Tegelikkus: Idapiiril töötab 682 piirivalvurit, mida on üks vähem kui enne ametite ühendamist 2010. aastal. Küll suurenes reaalselt piiri valvavate töötajate arv, kuna kordonite juhtimisaparaati vähendati. Juhtide ametikohad kadusid kaheksast kordonist, kus selle arvelt on tööl rohkem reaalseid piirivalvajaid. Siia lisandub veel 50-meheline eriüksus. Kõik senised kordonid on endiselt avatud.

Ida prefektuur 800 2009

716 EUROT

VENEMAA

Mustajõe

Mehikoorma

2015 üle

1100 EURO

Värska Ühendamisel tõsteti piirivalvurite palk politseinike omaga samale tasemele.

SAATSE

Väide: Eesti loobus varasemast merepääste eesmärgist jõuda igasse punkti vähemalt kolmekümne minutiga. Uus reageerimisaeg on kaks tundi. Tegelikkus: Eestil pole poole tunni reageerimisvõimekust kunagi olnudki.

Lõuna prefektuur Ametite ühendamisega tekkinud kokkuhoid

750 2009

732 EUROT

PIUSA

2015 üle

1050 EURO

Luhamaa

Enne politsei ja piirivalveameti teket oli kolmel ametil (politsei-, kodakondsus- ja migratsiooni- ning piirivalveamet) kokku umbes 1200 tugivaldkonna töötajat – logistikud, personalitöötajad. Praegu on neid alles jäänud 600.

Piiriületajate tabamine Lisaks piiripatrullidele valvavad idapiiri Smartdeci kaamerad, mille täpne arv on riigi saladus. Küll on aga tänu kaameratele viimastel aastatel oluliselt kasvanud tabatud ebaseaduslike piiriületajate arv, mis tõestab, et varasem inimjõuga piirivalvamine polnud efektiivne.

6 || TALLINN || POSTIMEES, 12. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2234, UUDISED@POSTIMEES.EE

Detailplaneeringu avalikule arutelule oli tulnud nii palju inimesi, et linnaosavalitsuse saal oli puupüsti täis ning osa huvilistest pidi jääma koridori.

fotod: mihkel maripuu

LINNARUUM. Kultuurikatla ümbruse planeeringu avalikul arutelul möllasid kired.

Mitu tundi kirglikku sõnasõda

Linnaisade vastutus Arutelu põhiküsimus oli, miks muudeti EKKMi kõrval olev krunt ärimaaks. Muuseumile jääb selle muudatuse järgi vaid pisut maad maja ümber. Tekkiv ärimaa aga neelab muuseumiga ühes rütmis tegutsenud Kultuurikatla aia ja muuseumi kõrvalhooned ning võtab muuseumilt võimaluse juurdeehituseks. «Praeguse muudatusega detailplaneeringus muudate sel-

Plaanitav ärihoone, mille alla jääb Katlaaed ja osa EKKMi territooriumist

sad

ra n

IKI

estakaad ET

töök oda

EKKMi väliruum

ladu

raamatupood peahoone

Võ r

LT U

LIN NAH ALL

Plaanitav ärihoone (praegu eraomandis tühermaa)

Kal a

Ka la

Vastust küsimusele, miks detailplaneeringusse selline muudatus tehti, arutelul ei kostnud. Ainsa seletuse andis sihtasutuse Kultuurikatel juht Väino Sarnet, kes tõdes, et praegune Kultuurikatla aia ala vajab korrastamist, kuid ei riik ega linn sinna enam ei investeeri. Rahva seast korduvalt kõlanud mõte, et ilma ametliku rahastuseta edukalt tegutsevad Katlaaed ja EKKM võiksid samamoodi ka jätkata, ei paistnud ametnike seas mõistmist leidvat.

esti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM) ja aktiivsed kodanikud eesotsas Telliskivi Seltsiga ei lepi Kultuurikatla, linnahalli ja mere vahele jääva ala detailplaneeringusse tehtud muudatusega, millega muuseum jääb ilma aiast, kõrvalhoonetest ja võimalusest juurdeehituseks. Detailplaneeringu eile toimunud avalikule arutelule tuli nii palju rahvast, et inimesed pidid Põhja-Tallinna valitsuse saalis püsti seisma. Kõik huvilised ei mahtunudki saali ära, paljud pidi arutelu kuulama koridoris. Paaritunnise kirgliku sõnasõja peamine tulemus oli Tallinna peaarhitekti Endrik Männi lubadus, et linnaplaneerimise ameti esindajad istuvad koos EKKMi esindajatega maha ning arutavad viimaste äsja esitatud ruumiliste lahenduste variandid läbi. «Võimalik, et see läbivaatamine tingib ka planeeringulahenduse muutmise,» arvas ta.

Detailplaneeringu kehtestamisel muutub EKKMi tegevus praeguses asukohas võimatuks. Kunstimuuseum kaotaks ruumid, kus praegu asuvad raamatupood, stuudio, laod, töökojad ja galerii. Samuti kaoks juurdeehituse võimalus.

sad

reporter

Kavandatavad muudatused

Kal a

uwe gnadenteich

Detailplaneeringu alla kuuluvad alad

le maa funktsiooni ärimaaks. See on fundamentaalne ja põhimõtteline muutus,» ütles EKKMi juht Anders Härm. «Tegelikult moodustab Kultuurikatel terviku Põhja pst 35 krundiga ja seda oleks mõistlik koos arendada. Pole mingit mõtet seda ärimaaks muuta, kui sealsamas kõrval mere pool juba on väga suur ärimaakrunt,» lisas ta. Härm rääkis ka muuseumi arenguperspektiividest ja sellest, kuidas neid on juba aastaid tutvustatud ka Kultuurikatla sihtasutusele. «Paraku jõudsid alles täna (eile – toim) pärastlõunal mi-

Arutelu lõppes Põhja-Tallinna linnaosa arhitekti lubadusega, et kõik avaldused ja ettepanekud saavad arutelu protokolli kirja.

Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd on planeeringu linnaehituse poolega rahul.

EHITATAV KULTUURIKATEL

nuni sellised ruumilised lahendused, kus need arenguperspektiivid on kujutatud,» lausus Mänd. «Selle koha pealt soovime teiega koos need lahendused läbi arutada ja täiesti võimalik, et sellest tulenevalt ka nende kahe kinnistu omavahelisi piire korrigeerida. Täiesti võimalik, et linna ja EKKMi huvid on siin võimalik klappima saada,» kinnitas Tallinna peaarhitekt – see lubadus oli ainus positiivne noot kogu arutelu kestel. Telliskivi Seltsi esindanud arhitekt Toomas Paaver juhtis tähelepanu asjaolule, et kui mõne teise detailplaneeringu puhul saab linnavõim pugeda ettekäände taha, et maa kuulub eraomanikule, siis nüüd langeb vastutus kõigi otsuste eest vaid linnaisadele endile. «Te olete linna esindaja. Te esindate linna kui maaomanikku, linna kui selle detailplaneeringu tellijat, linna kui selles küsimuses otsustajat. Teil on kõik kaardid käes, te võite teha ükskõik missuguse otsu-

se. Siin pole ühtegi eraomanikku, kes tuleks oma huvidega. Kõrvalasuva Kalaranna planeeringu puhul võib linn öelda, et ei suuda eraomanikuga vaielda, aga praegusel juhul otsustab linn ise,» meenutas Paaver Männile. Peaarhitekt laiutas vaid käsi ja ütles, et lõpliku otsuse teeb siiski poliitikutest linnavalitsus, mitte planeeringut menetlevad linnaplaneerijad. «Selles planeeringus pole muud visiooni kui see, et siin on 13 300 ruutmeetrit äripinda. Kes seda arendama hakkab, mis raha eest, miks ta üldse niimoodi planeeritakse ja mis vajadus selle järele üldse on, selle kohta pole ühtegi põhjendust. See on lihtsalt otsus, et tehke siia mingi äri,» kritiseeris Paaver.

Kõik läks protokolli Vahepeal kaldus arutelu detailidesse, kuid IRLi poliitik Tiit Riisalo kergitas jälle üles põhiküsimuse. «Inimesed on siia kogunenud selleks, et anda märku:

linnaelanikud ei ole rahul selle planeeringuga. Ja nad ei ole rahul sellepärast, et niigi täis ehitatavale mererannale ehitatakse juurde veel üks monstrum, mis on valdavalt ärisuunitlusega,» rääkis ta. «See ruum võiks säilida avalikuks kasutuseks, kultuuri ja mis iganes kunsti otstarbeks. Just seda on inimesed siia tulnud teile ütlema, mitte vaidlema detailide üle,» ütles Riisalo ning teenis ära pika aplausi. Kui aktiivsemad kohalviibijad olid saanud oma arvamuse välja öelda ning küsimused ära küsida, lõppes arutelu Põhja-Tallinna linnaosa arhitekti Kaidi Õisi lubadusega, et kõik avaldused ja ettepanekud saavad arutelu protokolli kirja. Ettepanekud edastatakse linnaplaneerimise ametile, kes need siis omakorda linnavalitsuse liikmetele esitab. Enne seda peaks ametis tulema veel linnaplaneerijate ja EKKMi esindajate ühine arutelu ning teine arutelu Telliskivi Seltsi esindajatega.

Mis saab edasi? Mänd selgitas, et arutelu tulemused võetakse kokku ja tehakse ametlik otsus. Kui sealjuures jääb mõni esitatud vastuväide üles, siis antakse detailplaneering järelevalveks Harju maavanemale, kes vaatab läbi avaliku väljapaneku käigus tehtud ettepanekud ja esitatud protestid, vaatab üle linnavalitsuse põhjendused ning vajadusel küsib lisainfot. Sellele peaks järgnema kutsutud osavõtjatega arutelu maavanema juures, kus üritatakse veel kord kompromissi leida. «Lõpuks maavanem kas annab planeeringule heakskiidu või mitte. Kui annab, siis on linnavalitsusel roheline tee planeeringu kehtestamiseks. Kui ei anna, siis on linnavalitsusel võimalik esitada apellatsioon siseministeeriumile. Seda pole linnavalitsus veel kordagi teinud. Kui detailplaneering on lõpuks kehtestatud, siis on õigus pöörduda kohtu poole ja taotleda selle kehtetuks tunnistamist,» selgitas peaarhitekt.

LOE KA JUHTKIRJA LK 2

POSTIMEES, 12. NOVEMBER 2014 || EESTI || 7

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

SUUHÜGIEEN. Seitse aastat kestnud suu bioloogia alase uuringu käigus võrreldi kolme suhkruasendaja toimet noorte hammastele.

Nätsud lapivad laste hambaid triin ärm Tarbija24 reporter

artu Ülikooli teadlaste juhitud äsjasest uuringust selgus, et nätsude närimine aitab vähendada kaariest põhjustavate mikroobide hulka suus ning parandab algstaadiumis ka kahjustusi. «Hambakatus leidub kaariest tekitavaid mikroobe vähem neil, kes kasutavad pidevalt suhkruasendajatega nätse või pastille,» ütles Tartu Ülikooli stomatoloogia kliiniku juhataja professor Mare Saag, kelle juhtimise all valmis uuring suhkruasendajate – ksülitooli, sorbitooli ja erütritooli – mõjust Lõuna-Eesti koolide õpilaste hammastele. Selle piirkonna õpilased valiti uurimiseks, sest LõunaEesti joogivees sisaldub vähe fluori ning selle tõttu on sealsete elanike hambad katkisemad ja kaariesele vastuvõtlikumad kui Kesk- või Põhja-Eestis elavatel inimestel.

Hambaarstidest ja teistest asjatundjatest uurimisrühma liikmed 2008. ehk uuringu algusaastal ühe osalenud lapse hambaid üle vaatamas. foto: mare saag

Pastillidest sai rutiin Eestis puuduvad kogu elanikkonna suu- ja hammaste haiguste levimust käsitlevad uuringud. Seda rõõmustavam oli aga Saagil tõdeda, et kõigil uuringus osalenutel oli projekti lõpuks suus vähem kaariest kui uuringus mitteosalenud võrdlusrühma lastel. «Algav kaaries, mida näeb valge tuhmi laiguna, stabiliseerus ning ei kujunenud puurimist ja täidist vajavaks defektiks. See tõendas veel kord, et kahjustuse algstaadiumis on võimalik hamba lagunemist pidurdada,» rääkis professor suhkruasendajate positiivse mõju kohta. Suuhügieeni harjumusi on keeruline mõõta, mistõttu tuli projekti õnnestumiseks jälgida täpseid ettekirjutusi. Pastille said lapsed koolis. Õpetajad jagasid neid õpilastele kolm korda päevas: hommikul, kui lapsed kooli tulid, pärast lõunasööki ja enne seda, kui lapsed koju läksid. Iga õpilane tarbis seega koolipäeval kokku soovitatava koguse ehk umbes kuus grammi suhkruasendajat. Nädalavahetusel ja koolivaheaegadel said lapsed pastillide imemisest puhata.

Tõeline tulevikuaine Tõrva gümnaasiumi õpetaja Kersti Sultsi sõnul kutsusid lapsed pastille naljatlevalt hambakommideks. Tema ise puutus uuringus osalevate õpilastega kokku alates neljandast klassist. «Õpilastel oli pastillide tarbimise harjumus selleks

Kahjustuse algstaadiumis on võimalik hamba lagunemist pidurdada. Tartu Ülikooli stomatoloogia kliiniku juhataja professor Mare Saag.

ajaks olemas,» rääkis Sults, kellele jäi kommijagaja roll. Aastatel 2008–2014 kestnud uuringu jooksul jälgis laste suuhügieeni muutusi 20 inimesest koosnev uurimisrühm. Igal talvel käisid 450 uuringus osalenud last Tartu Ülikooli kliinikumis, kus hambaarstid vaatasid nende hambad üle. Peale selle sai iga õpilane uuringule tulles ka hambaharja ja -pasta ning professionaalid õpetasid talle, kuidas hambaid pesta ja tervislikult toituda. Laste hammaste seisundit uurinud teadlaste üllatuseks selgus, et projektis kasutatud suhkruasendajatest oli kaariese ennetuseks kõige efektiivsem seni üsna vähe uuritud erütritool, mida ei leia veel poes müüdavatest imemispastillidest ega nätsudest. Praegu suuhügieeni tulevikumuusikaks peetav aine on professor Saagi sõnul oluline abivahend suu- ja hambahaiguste ennetamiseks, kuuludes tõenäoliselt tulevikus nii hambapastade, suuloputusvahendite kui ka imemispastillide ja nätsude koostisesse. Praegu kasutatakse neis peamiselt odavamat ja vähem efektiivset sorbitooli.

8 || MAJANDUS || POSTIMEES, 12. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

KONTSERN. Pärast Venemaa naftaäris kapitali kogunud osanike lahkumist saab Alexela Groupist üks suurimaid vaid eestlastest erainvestoritele kuuluvaid ettevõtteid.

Hääled ehitavad suurim

ÄRILAUSE Oleme oma heaoluühiskonda üle hinnanud. Soome peaministri Alexander Stubbi sõnul on tema riigi põhiprobleem see, et mõnel inimesel ja ka parteil pole praegusest olukorrast selget pilti.

andres reimer majandusajakirjanik

Sulling suunab Eesti piimatooteid Aasiasse Ettevõtlus- ja ekspordiminister Anne Sullingu kutsel külastas esmaspäeval Eesti piimatööstusi Järva-Jaanis, Põltsamaal, Võrus ja Põlvas ettevõte, mis tegutseb Aasia turgudel ja võib avada võimaluse müüa Eesti piimatooteid mitmesse Aasia riiki. Tartus kohtuti ka nende Piimaliidu töösturitega, kelle juurde seekord ei jõutud. Kõige kiiremini võib Sullingu sõnul õnnestuda juustu ning piima- ja vadakupulbri müük – optimistliku stsenaariumi järgi juba selle aasta lõpus, pessimistliku stsenaariumi järgi järgmise aasta esimestel kuudel. Mõne tundlikuma tootegrupi puhul võib Aasiasse minek aega võtta kuni kuus kuud. majandus24.ee

OMX TALLINN

766,63 ▼ –0,17%

1000 800 600 XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

X 2014

ELEKTRI BÖRSIHIND senti/kWh 15 12 9 6 3 0

X 2013

XII 2013

II 2014

IV 2014

VI 2014

VIII 2014

3,71 ▲ +3,63%

X 2014

BÖRS

EURO

Aktsia Hind Muutus Arco Vara 0,930 0 Baltika 0,502 0 Ekspress Grupp 1,050 -2,78 Harju Elekter 2,690 0 Järvevana 0,825 0 Merko Ehitus 7,020 -0,43 Nordecon 1,010 -1,94 Olympic Group 1,850 0 PRFoods 0,697 0 Pro Kapital Grupp 2,520 0 Silvano Fashion 1,880 +1,62 Skano Group 0,938 0 Tallink Grupp 0,662 -0,45 Tln Kaubamaja 5,000 0 Tallinna Vesi 13,100 0 Trigon Property 0,439 0

11.11 Kurss Muutus Austraalia dollar 1,439 -0,14 Hiina jüaan 7,608 -0,44 Jaapani jeen 143,880 +0,93 Kanada dollar 1,415 +0,18 Leedu litt 3,453 0 Norra kroon 8,487 +0,75 Poola zlott 4,224 +0,21 Rootsi kroon 9,191 -0,18 Rumeenia leu 4,424 +0,02 Šveitsi frank 1,202 -0,03 Suurbritannia nael 0,784 -0,20 Taani kroon 7,440 +0,02 Tšehhi kroon 27,592 +0,03 Ungari forint 307,590 +0,18 USA dollar 1,242 -0,50 Venemaa rubla 57,987 +2,11

bns

lexela omanikud kujundasid ettevõtte arengukavad üksühele klappima Eesti energiapoliitika eesmärkidega. Kui vennad Igor ja Jevgeni Bidilo kaks aastat tagasi vendade Heiti ja Marti Hääle ärisse sisenesid, pakkus neile suurimat huvi kütuse- ja transiidiärile keskendunud Alexela Energia, mis annab lõviosa grupi käibest. Just selle haldusfirma tiiva alla kavandati erakordseid arenguväljavaateid pakkuvaid investeeringuid põlevkiviõli tootva Kiviõli Keemiatööstuse ja Paldiski LNG terminali arendamiseks. Heiti Hääl nägi Bidilodes mehi, kes tänu oma sidemetele suudavad Alexela n-ö rahvusvahelistesse vetesse tüürida. Kuid üllatuslikult hakkas oravaparteilaste ja sotside «vahevalitsus» oma heitliku tegevusega LNG ja põlevkivitööstuse keskkonnatasuga ettevõttele kaikaid kodaratesse pilduma.

Rõivase ootamatu samm Keskkonnaminister Keit PentusRosimannus algatas nii suure keskkonnatasude tõusu, et kõik kolm Eesti põlevkivitööstuse ettevõtet hakkasid hädakella lööma, väites, et tasude tõus kahjustab nende ambitsioonikaid investeerimiskavasid. Töösturite eesmärk on suurendada põlevkiviõli tootmist nii palju, et kogusest piisaks ühe korraliku diislikütusetehase avamiseks. Rafineerimistehase toodang

oleks küll mõeldud ekspordiks, kuid julgeolekuargumendina suudaks see katta Eesti aastase vajaduse. Samuti tähendaks diislikütuse tootmine põlevkivi senisest mitu korda efektiivsemat kasutamist, mida peavad esmatähtsaks ka keskkonnaaktivistid. Hoopis üllatuslikuna mõjus aga peaminister Taavi Rõivase käitumine, kes ootamatult pakkus Soomele Alexela ning varem ka valitsuse poolt Eestisse kavandatud LNG terminali. Enne ilmutas Soome LNG terminali suhtes ükskõiksust, sest põhjanaabrid vajaksid hädasti hoopis Balticconnectori gaasitrassi, mis ühendaks neid Lätis asuvate maa-aluste gaasihoidlatega. Tõenäoliselt just soomlaste gaasifirma Gasumi suuraktsionäri Gazpromi survel väideti hiljem, et Gasum on valmis ise terminali Inkoosse rajama. Kuigi Gasumi väited, et neil on portfellis Inkoo terminali projekt, osutusid blufiks, takistab see kuni praeguseni Paldiski terminali investeerimisotsuse langetamist. Soome lahe kaldale pole võimalik rajada kahte suurt LNG terminali. Samuti ei suudaks Alexela-poolne äri investeering võistelda Soome terminaliga, kui see saaks investeerimiseks subsiidiumi. Rõivas aga on võtnud pähe, et hoopis Eesti vajaks hädasti Balticconnectorit ning regionaalse LNG terminali loovutamine soomlastele on gaasitoru saamise nimel mõistlik hind. Kuna Alexela Group kuulub

Eesti aktsionäride hinnanguline osalus pärast tehingut Bidilodega

Heiti Hääl

74%

1% Ain Kuusik

1% Juhan-Lauri Parmas

Kuna Alexela Group kuulub väga kitsale aktsionäride ringile, siis ei kosta väljapoole, mis nende köögis päriselt toimub.

12% Aarto Eipre

väga kitsale aktsionäride ringile, siis ei kosta väljapoole, mis nende köögis päriselt toimub. Kuid Heiti Hääl andis mõista, et just Eesti valitsuse raskesti selgitatav rähklemine gaasi teemadel põhjustas vendade Bidilode ettevõttest lahkumise. Niimoodi andis valitsus märkimisväärse panuse, et Alexela Groupist saaks üks suurimaid vaid eestlastest erainvestoritele kuuluvaid ettevõtteid.

35-miljoni-tehing Eelmisel nädalal teatas Kadaka Varahalduse AS, et ostab ära Alexela Groupi välisosanikele kuuluva osaluse. Äripäeva hinnangul võib olla tegemist 35 miljonit eurot maksva tehingu-

12% Marti Hääl

ga. Tegemist on Alexela Groupi suurosanikele Heiti ja Marti Häälele ning Aarto Eiprele kuuluva kinnisvarafirmaga. Osakute müümiseks eestlastele olid vennad Bidilod ja nende Venemaa partneritest Alexela osanikud koondanud oma osakud Küprosel registreeritud ettevõttesse Cind Holding Ltd. Pärast seda, kui Kadaka Varahalduse AS saab poole Alexela osanikuks, otsustatakse, kas osalus grupis jagatakse laiali eraisikutest osanike vahel. Varahaldusfirma hoidmine osanike nimekirjas võimaldaks mugavalt osalust võimalikele uutele investoritele edasi müüa.

POSTIMEES, 12. NOVEMBER 2014 || MAJANDUS || 9

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

mat eestlaste firmat Heiti Hääl valitseb Alexela Groupi Alexela Group tegutseb energeetika, tööstuse ja kinnisvara valdkonnas.

Energeetika Alexela Energia Alexela Oil Kiviõli Keemiatööstuse OÜ KKT Oil VH1 Reola Gaas Elektrimüügi AS Balti Gaas

Kinnisvara

Metallitööstus

Baltic Exchange

Bestnet AS

Omakodumaja

Bestnet AB (Rootsi)

Bernadotte

Bestnet OY (Soome)

Looduskauni Pakri OÜ

Tiki Trailer Latvija

Paldiski Arendamise AS

Tiki Tilhenger (Norra)

Leetse Rannaküla AS

Tikitreiler Rus

Pakri Plaza

Tiki Treiler (Ukraina)

Pakrineeme Sadama OÜ

Paldiski Masinatehas

Gaasienergia

Lennundus

Energia Nord

United Air

Tsingipada

Allikas: Alexela Group

Kontsern sai alguse järelhaagistest • 2012 osteti üks jäätmedada nii tankeritel, duste terminali ehitust Paldiskis, terminal hakkas paakautodel kui ka raudkäitluse valdkonna juhtitööle 2002. aastal. Termiteetsisternides. vaid ettevõtteid AS Eesti nali viies ja viimane laienKeskkonnateenused • 2009 loodi AS Balti Gaas dus valmis 2008. aastal. (Veolia), mis hiljem müüdi eesmärgiga rajada • 2006 rajati AS Paldiski edasi ettevõtte tegevLNG terminal Pakri poolTsingipada, mis pakub juhtkonnale. saarele. tipptasemel kuumtsinki• 2012 siseneti avatud • 2011 omandati AS Reola misteenust nii Eesti kui elektriturule Elektrimüügi Gaas ning algas gaasi kui ka Skandinaavia klienti• 1993 loodi kütuse jaeASi (elekter.ee) asutaja ja transpordikütuse valddele. müügi ettevõte AS Alexekaasomanikuna. konna arendamine. la Oil, millest on nüüdseks • 2007 alustati naftasaasaanud 61 tanklaga tank• 2014 omandati 100 prot• 2012 omandati 50-protduste terminali rajamist lakett. senti Reola Gaasist ja Kisendiline osalus ASis KiviSillamäe vabatsoonis, mis õli Keemiatööstus. võimaldab kaupu teenin• 1998 alustati naftasaaviõli Keemiatööstusest. • 1990 asutati AS Bestnet, mis hakkas kaubamärgi TIKI all tootma autode järelhaagiseid. Mõni aasta hiljem loodi tütarettevõtted Skandinaavias ja Venemaal ning praegu turustatakse toodangut veel kümnes riigis.

allikas: alexela group

Alexela kasvab ka ilma LNG terminalita Alexela Group koondab Heiti Hääle paari aastakümne pikkuse ettevõtluse viljad ühe katuse alla. Ettevõte tegutseb kolmes valdkonnas: energeetika, metallitööstus ja kinnisvaraarendus. Senised investeeringud on osutunud efektiivseks, sest firma on oma käivet ja kasumit edukalt kasvatanud. Kui mullu ulatus Alexela Groupi käive ligi 239 miljoni euroni ja ärikasum ligi 13 miljoni euroni, siis tänavuse aasta prognoos lubab ligi 241 miljoni euro suurust käivet ja rohkem kui 25 miljoni euro suurust ärikasumit. Rohkem kui poole kontserni mahust annab Eestis kütuse jaemüügiga tegelev Alexela Oil, mille mullune käive oli ligi 134 miljonit eurot. Mullu tasus ettevõte riigimakse ligi 55 miljonit eurot. Kontsern annab tööd enam kui 1500 inimesele, kes töötavad Eestis, neist enamik väljaspool Tallinna: Kiviõlis 650, Sillamäel 135 ning Paldiskis 130 töötajat. PM

Janek Stalmeister ja Enn Pant.

foto: tallink

Enn Pant lahkub Tallinki juhi kohalt tõnis oja

tonis.oja@postimees.ee

Läänemere suurim laevakompanii Tallink teatas eile õhtul, et ettevõtte juht Enn Pant (49) astub alates 1. jaanuarist juhatuse esimehe kohalt tagasi. Laevafirma uueks juhiks saab praegune finantsjuht Janek Stalmeister. Samas teatas ettevõte ka aktsionäride erakorralisest üldkoosolekust, kus tehakse ettepanek valida Pant Tallinki nõukogu liikmeks. Küsimusele, miks Pant soovib juhatuse esimehe kohalt tagasi astuda, Tallinkist vastust saada ei õnnestunud. Võib arvata, et see on seotud ettevõtte suuromanike plaanidega võtta üle rahvuslik lennufirma Estonian Air. Tegelikult lubas Pant juhi kohalt lahkuda juba 2010. aasta alguses, kui ta teatas Tallinki aktsionäride üldkoosolekul, et astub tagasi, kui ettevõte finantsaastal kasumisse jõuab. Laevafirma jõudis küll kasumisse, kuid Pant on juhi kohal senini. Pant siirdus laevandusse 1996. aastal, mil ta kutsuti rahandusministeeriumi kantsleri kohalt toonase Ühispanga tütarfirmale Ühisinvesteeringud kuulunud Hansateenimelise laevafirma juhiks. Järgneva seitsme aasta jook-

sul toimusid keerulised tehingud, mille tulemusena läks ettevõte Infortari ehk sisuliselt kolme mehe – Kalev Järvelille, Ain Hanschmidti ja Enn Pandi – suuromandusse. Paralleelselt uute omandisuhete kujunemisega laiendati kõvasti haaret. Esimene täiesti uus laev Romantika valmis 2002. aastal, järgnesid 2004. aastal Victoria I ning aasta hiljem Galaxy. Samal ajal kui konkurendid, Soome laevafirmad, reisijaid kaotasid, võitis Tallink eelkõige tänu uutele laevadele turuosa ja muutus sisuliselt Läänemere valitsejaks juba 2004. aastal. Formaalselt viidi tiitli ülevõtmine lõpule 2006. aastal enne jaanipäeva, kui võeti üle põhjanaabrite Silja Line, mis oli siis just saanud poolesaja-aastaseks. Reisijate arvu suutis Tallink kasvatada kuni 2012. aastani, alles eelmisel aastal tuli väike, 1,3-protsendiline langus. Veel enne Silja ülevõtmist, 2005. aasta detsembris, noteeriti Tallinki aktsiad Tallinna börsil, kusjuures väärtpaberist sai tõeline rahvaaktsia – esmasel aktsiaemissioonil (IPO) märkis aktsiaid 17 000 väikeinvestorit, mis moodustas peaaegu poolteist protsenti Eesti elanikkonnast.

10 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 12. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

KONFLIKT. Vaatamata sõlmitud relvarahule jätkuvad Donbassis relvakokkupõrk

Ida-Ukraina liigub taas kadri veermäe

Võta ühendust Metsasihi metsaostu spetsialistidega, kes omavad üle kümne aasta kogemust ja üle mitmesaja rahuloleva metsaomaniku!

VÕTA ÜHENDUST

(+372) 505 1717 info@metsasiht.ee www.metsasiht.ee

toimetaja

kraina idaosa oblastites võimu haaranud venemeelsed separatistid on välja kuulutanud täieliku mobilisatsiooni, teatasid Ukraina võimud. Aina halvenevale olukorrale reageerisid eile ka lääneriigid ja Euroopa Liit, viimane ähvardas kehtestada uued sanktsioonid. Kiiev süüdistas eile separatiste, et nood toovad riigi idaossa sisse Vene palgasõdureid ja taasrelvastuvad. «Vene palgasõdurid tugevdavad eesliini lähistel mässulisi,» teatas Ukraina armee kõneisik Andri Lõssenko Kiievis pressikonverentsil. Lõssenko sõnul on mässulised kindlustanud positsioone ka sadamalinna Mariupoli lähistel. Kontroll linna üle avaks separatistidele tee Ukraina lõunaossa, mis mõne lääneliidri hinnangul on just see, mida tahab saavutada Venemaa president Vladimir Putin. Lisaks toimusid eile Donetski lähistel mürsurünnakud, kuid lahinguid registreeriti ka mujal konfliktipiirkonnas. Kiiev süüdistab seetõttu mässulisi Minski relvarahu rikkumises, mässulised peavad aga vastutavaks Ukraina võime ning heidavad neile ette pealetungi taasalustamist. 7. novembril nägid sündmuskohal viibinud ajakirjanikud, kuidas Venemaalt tuli Ukraina separatistide kontrolli all olevasse alasse kümneid sõjaväemasinaid, sealhulgas tanke ja soomukeid. Järgmisel päeval kinnitas ajakirjanike sõnu ka Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) ning nüüdseks on internetti üles laaditud ka hulgaliselt sellesisulisi videoid. Mässuliste endi väitel on kolonn vaid lisajõud, mis on nüüd teistest separatistide kontrolli alt olevatelt aladelt Donetski lähistele liigutatud. Moskva väidab aga kangekaelselt, et Venemaa konflikti segatud ei ole, kutsudes vaenupooli Minski rahulepingus sätestatud tingimusi järgima. Kremli-meelne analüütik Sergei Markov sõnas aga Ühendriikide uudisteportaalile Daily Beast, et Moskva annab separatismiliikumisele mitmesugust abi. Raadio Vaba Euroopa / Raadio Vabadus analüüsis Ida-Ukraina viimaseid sündmusi ja pakkus välja mitu põhjust, miks sealne sõjategevus just nüüd aktiivsemaks kipub minema.

Sümboolne Harkiv Pärast 2. novembri Donbassi libavalimisi reageeris Ukraina president Petro Porošenko sellele piirkonda lisavägede saatmisega ja palus ülemraadal tühistada seadus, mis andis mässuliste aladele autonoomia. «Mulle tundub, et varustuse toomine Venemaalt separatistidele on selles faasis eelkõige kaitsetaktika,» sõnas Raadiole Vaba Euroopa analüütik Tom Frear mõttekojast European

Leadership Network (ELN). «Nn valimiste järel esines Kiiev retoorikaga, mis tähendas Venemaale ja Donbassi juhtkonnale, et ei saa välistada Ukraina võimude uut rünnakut,» lisas ta. Samuti võib varustuse juurdevool viidata võimalusele, et separatistid tahavad oma positsioone kinnistada ja talve edukamaks üleelamiseks ehk ka mõned väiksed vallutused teha. Freari hinnangul võivad mässulised üritada saada kontrolli kindlate objektide üle, näiteks Luganski põhjaosas asuv elektrijaam ning peaaegu maatasa tehtud Donetski lennujaam. Markov ütles Daily Beastile, et separatistid tahavad saada kontrolli Piski, Avdiivka ja Štšastje üle. Markov lisas, et sümbolina võivad venemeelsed üritada tagasi võita ka Slovjanskit ning Kramatorskit, mis praegu tähistavad pigem häbiväärset allajäämist Ukraina vägedele. Kiievis elav sõltumatu poliitikaanalüütik Ivan Lozowy ütles, et viimaste kuude jooksul on soiku jäänud ka suure hurraaga alguse saanud Novorossija projekt. See võib aga tagasi päevaplaani tulla juhul, kui separatistid suudaksid vallutada Ukraina suuruselt teise linna Harkivi. Lozowy sõnul on selgi linnal suur sümboolne tähtsus, kuid tegu on ka olulise tööstuskesksusega. 1917. aastal oli Harkiv esimene Ukraina linn, mis tunnustas Venemaa enamlikku riigipööret, ning 1935. aastani oli Harkiv NSV Liidu koosseisu kuulunud Ukraina NSV pealinn. Peale selle asub piirkonnas Ukraina suurim tankitootja ning veel teisigi olulisi sõjandusettevõtteid.

Ukraina sõdurid eile oma positsioonidel Donetski lähistel Peski küla juures.

Uus «humanitaarkonvoi» Kuna Harkivit on kutsed Novorossijaga liituda täiesti külmaks jätnud, on see kindlasti ärritanud teatud Moskva ja Donbassi juhte, sõnas Vene sõjaväeanalüütik Aleksandr Golts üleeile Mihhail Hodorkovski algatusel loodud veebilehele openrussia.org. Lozowy sõnul viiks Krimmini maasilla ehitamine ja Harkivi inkorporeerimine Putini ja Kremli väga lähedale nende algeesmärgile lõigata Novorossija Ukraina territooriumilt välja. Lääneriigid jälgisid Ukraina hiljutisi sündmusi murega. «Ukraina ähvardab tagasi langeda võitlusesse valitsusvägede ja venemeelsete separatistide vahel,» hoiatas eile Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier. «Me ei taha naasta olukorda, mis valitses kahe või kolme kuu eest,» sõnas Steinmeier eile Berliinis välispoliitikakonverentsil ajakirjanikele. «Kõik viitab sellele, et osalised teevad ettevalmistusi uueks vägivaldseks konfliktiks, ja meie peame selle ära hoidma.» Vägivalla ägenemist kardab

Venemaalt tuli Ukraina separatistide kontrolli all olevasse alasse kümneid sõjaväemasinaid.

ka OSCE, kes on toimuva jälgimiseks saatnud Donbassi oma vaatlejad. «Vägivald Ida-Ukrainas ja konflikti eskaleerumise oht on olemas ja kasvavad,» ütles OSCE Ukraina vaatlusmissiooni esindaja Michael Bociurkiw eile Kiievis pressikonverentsil. Steinmeieri sõnavõtule eelnesid USA, Ühendkuningriigi ja ELi ähvardused karmistada veelgi Vene-vastaseid sanktsioone, kuid Saksamaa liidukantsler Angela Merkel teatas, et uusi piiranguid praegu ei arutata.

Küll aga püsib võimalus, et Ida-Ukraina venemeelsetele separatistidele seatakse samasugused piirangud, nagu on juba seatud Kremliga seotud isikutele. «Peale selle pole hetkel edasisi sanktsioone kaalumisel,» sõnas Merkel AFP teatel. Otsekui lisaärrituseks teatas eile Vene eriolukordade ministeerium, et valmistub Donbassi saatma järgmist humanitaarabikonvoid. Vene eriolukordade aseministri Vladimir Stepanovi sõnul selgub selle teelesaatmise aeg nädala lõpuks.

TOIMETAJA JÜRGEN TAMME, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

ked, mis ähvardavad veelgi hoogustuda.

s sõja poole

foto: afp/scanpix

Mäss mässukeskuste sees Kasakat Nikolai Kozitsinit ei kutsuta asjata Isakeseks, Ida-Ukrainas Perevalski linnas on võim kindlalt tema käes. Isegi nii kindlalt, et mässuliste liidreid ei pea Kozitsin miskiks. Selliseid ühe mehe kuningriike on Donbassis tekkinud mitmele poole. 58-aastane venelane Kozitsin on oma sõnul käinud võitlemas nii Jugoslaavias kui ka konfliktikolletes endise Nõukogude Liidu aladel. Nüüd valitseb ta karmi käega Perevalski üle, olles oma peakorteri sisse seadnud sünges 1950. aastatest pärit neoklassitsistlikus hoones. «Kehaline karistus on ebaselgetel aegadel vajalik hoiatusvahend,» sõnab Kozitsin uudisteagentuurile AP. «Mõju on positiivne. Meil pole marodöörlust, sissemurdmisi ega autoärandamisi.» Selle kuu algul toimunud ning Ukraina võimudelt ja lääneriikidelt hukkamõistu osaliseks saanud valimised korraldati ka Perevalskis ja Altševskis. Kuid isakesed ei kadunud. Kozitsin väidab, et

talle on võim antud kõrgemalt poolt. «Ma olen vastutav ainult president Putini ja Jumala ees,» on tema sõnad. Kozitsini spartalikus kontoris ripub lisaks Venemaa presidendi portreele seinal ka Kremli endise ideoloogi Vladislav Surkovi oma. Kui idas vallutasid separatistid ühe linna teise järel, ületas maikuus grupp kasakaid Venemaa lõunaosas piiri, et piirialad oma kontrolli alla võtta. Enda väitel tegid nad seda venekeelsete elanike huvide kaitseks. Kozitsin suutis oma mõjuvõimu kiiresti kehtestada ning käsutab enda sõnul tuhandepealist väge, kontrollides Luganski oblastis separatistide käes olevatest aladest nelja viiendikku. Rivaalitsevad mässulised sellega ei nõustu. Perevalskist teisel pool maanteed asub Altševsk, kus on võimul linna oma poiss Aleksei Mozgovoi. Tema on tähelepanu äratanud avatusega dialoogile Ukraina ühtsuse toetajatega, kuid ka halastamatu seisukohaga korra ja seaduse suhtes. Möödunud kuul

toodi Altševski nn rahvakohtu ette kaks väidetavat vägistajat. Kohtumõistmist juhtis Mozgovoi. 30-pealine publik ehk kohunikud näitasid karjete «Hukata!» saatel käetõstmisega, et üks meestest tuleb surma mõista, teine aga mitte. Mozgovoi kaaskondlase Juri Ševtšenko sõnul on tegu õigusega selle puhtaimas vormis, sest Ukraina kohus olevat korruptsioonist läbi imbunud nagu meekook meest. Perevalski ja Altševski juhid üritavad küll kriitikaga Luganski bosside kohta tagasi hoida, kuid nende põlgus kumab jutust selgelt läbi. Mozgovoi sõnul teeks ta parema meelega koostööd Ukraina ametnikega, kellest osa on tema sõnul täitsa õige koha peal, erinevalt mässuliste juhtidest, kellest võidab see, kes kõige kõvemini kisab. Separatistide üldise arvamusega võrreldes on see suhteliselt marginaalne seisukoht, kuna enamik venemeelseid ei näe Ukraina võimudes midagi head. PM

POSTIMEES, 12. NOVEMBER 2014 || VÄLISMAA || 11

Monument vihmavarjuga tapetule Bulgaaria pealinnas Sofias avati eile monument, mis on pühendatud dissident Georgi Markovile. 1969. aastal Bulgaariast Ühendkuningriiki põgenenud ja seal režiimi kritiseerimist jätkanud tuntud ajakirjaniku ja kirjaniku tapmine 1978. aastal Londonis on läinud ajalikku nn vihmavarjumõrvana. Londoni Waterloo sillal bussi oodanud Markovit torkas mööduja vihmavarjuga jalga, mille tagajärjel tekkis dissidendil kõrge palavik ja ta suri viis päeva hiljem haiglas. Lahkamisel avastati tema reiest tilluke metallkuul, mis sisaldas surmavat mürki. Markovi surma uurimine lõpetati alles mullu, kuna kuritegu on aegunud. Kedagi mõrvas süüdi pole mõistetud, kuid on arvatud, et käsk Markov mõrvata tuli Bulgaaria tollaselt juhilt Todor Živkovilt ning selle panid toime riigi salateenistuse agendid koostöös KGBga. PM foto: afp/scanpix

12 || ARVAMUS || POSTIMEES, 12. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA MARTI AAVIK, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Peaminister Taavi Rõivas (Reformierakond) kirjeldab oma maksukava ja sissetulekute kasvatamise strateegia viit suunda.

Sihime Põhjala kiireimat kasvu

Arendame tugevusi Talupojatarkus ütleb, et ära paranda seda, mis pole katki. Paljugi sellest, mis tõi meid siia, viib meid kindlalt ka edasi. Avatud majandus, aus vaba konkurents, majanduskasvu soosiv maksupoliitika ja tulevaste põlvede seisukohalt vastutustundlik eelarvekavandamine

janduses soodsama koha võitmine. Riik saab olla sõbralik, avatud ja lihtne. Näiteks start-up-viisa ehk sisserändekvoodi kaotamine elamis- ja tööloa saamisel doktorikraadi omavatele inimestele. Samuti elamis- ja töölubadega Eestis elavatele inimestele kehtestatud reeglite ülevaatamine, et väärtuslikke ajusid, kapitali ja oskusi paremini Eestiga siduda ja Eesti heaks tööle panna. Me ootame ettevõtluse ja ülikoolide senisest palju süvendatumat ja laialdasemat koostööd. Just ettevõtluse ja ülikoolide side tõi Soomele tema tänase edu ja konkurentsivõime. Soomes käib elav debatt selle üle, kuidas akadeemilist ja ettevõtlusmaailma paremini kokku viia. Meie oleme veel selle tegevuse alguses, aga ilma enam ei saa.

samine majanduskasvu hüvede loomisse ja jagamisse. Igaüks peab majanduskasvust osa saama ja igaühe panus on oodatud. Igaüks peab tundma, et ta on ühiskonna väärtuslik liige, aga tundma ka vastutust iseenda käekäigu eest. Vaesus, pikaajaline töötus ja kvalifikatsiooni puudumine ohustavad meie kõigi heaolu. Eriti oluline on vaesuse vähendamine laste seas.

Me ootame ettevõtluse ja ülikoolide senisest palju süvendatumat ja laialdasemat koostööd. Just ettevõtluse ja ülikoolide side tõi Soomele edu ja konkurentsivõime.

• Kolmandaks, rohkema kapitali kaasamine töötaja kohta. Peaksime seadma sihiks ei vähema ega rohkema kui Eestist regiooni kõige atraktiivsema ettevõtluskeskkonna loomise, mis toetaks kodumaise kapitali investeerimist Eestisse ja välisinvesteeringute sissevoolu Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmiseks. Eesti ettevõtluskeskkond on juba praegu üldjoontes hea, aga kuidagi ei saa rahul olla meie õiguskaitse bürokraatlikkuse ja aeganõudvusega. Vajame, et sõltumatu kohtusüsteem töötaks veel efektiivsemalt, ja selleks peab seadusandja kohendama mitte ainult kohtukorraldust, vaid ka seadusi, mille alusel kohtud õigust mõistavad.

Minu plaan on kahekordistada tulumaksuvaba miinimumi, langetada kahe protsendi võrra sotsiaalmaksu, kärpida töötuskindlustuse maksemäära 1,95 protsendini. • Neljandaks, nutikas spetsialisee-

rumine ja riskide hajutamine. Näeme suuri eeldusi ja arendame õiguslikke võimalusi Eesti kui digimaailma ärikeskuse tekkeks. Hulgas valdkondades on meil aga potentsiaali enamaks. Üks Eesti konkurentsieelis on me puhas ja mitmekesine loodus, unikaalsed loodusvarad. Neidki tuleb majanduskasvu tagant tõukamiseks targasti ja säästlikult ära kasutada. Muutunud julgeolekuolukorras peame panustama riskide hajutamisse. Vajame korralikku gaasiühendust Soome ja Poolaga, elektri ülekandeliine Soome ja Lätti, elektrisüsteemi lahtiühendamist Venemaast ja kogu energiamajanduse mitmekesistamist. See küll mak-

14 || ARVAMUS

|| POSTIMEE

S, 6. NOVEMBE

R 2014 TOIMETA JA

MARTI AAVIK,

TEL 666 2264,

ARVAMUS @POSTIM

Isamaa ja Res Juhan Parts Publica Liidu liikme d Jaak Aavik kuidast muutaja esimees Urmas soo, Mart Reinsalu riiki paindl Laar, maksumaksj pakuvad ikumaks, välja ale ja anda riigikogule vähendada valitse ettepanekud, mise tagasi stratee gilise juhtimkoormust ise roll.

sammu majandus ja riigirefo kasvuks rmiks

Eesti on viimase läbi silmapaistv 25 aastaga teinud soovime enamata arengu, ent me – soovime elukorraldu oma se sed, aga miks ja heaoluga olla võrdoma Põhjala mitte ka edukamad naabritest. me aga tunnistama Praegu pea, et meie areng on takerdunud ja oleme pigem jäämas oma jalgu arengutõug lõunanaabritele. Uus e see tähendab ei sünni iseenesest, tuleb ühiselt pingutust, millesse sel, riigil ja panustada ettevõtlukogu selles koostöös rahval. Võtmeroll on riigil. Tunnistades, et Eesti arenguhoo järgsetel aastatel g on kriisika riik kriitilist raugenud, vajab pilku. Just valitsemisk riigi ja orralduse mine saab nüüdisajast anda olulise apulsi kogu ühiskonna arenguimarengule. Eesti on väike, isegi ke riik ja meie rahvaarv väga väiTööealisi kahaneb. inimesi on vaid iga teine ja ka see me õppima suhe kahaneb – peavähemate ga toime inimestetulema. Samas jepidevalt oleme järehitanud ja oma riiki – riigikogust kasvatanud kohalike omavalitsu -valitsusest ste asutusteni töötab juba ja kõigi allmest 3377 (all)üksuse 138 000 iniValdavalt peavad neid teenistuses. sumaksjad üleval mak. val lasuvad Maksukoormuse kõrühiskonna te ja määrusteg l ka seadusa loodud sed, mida kohustuühiskond tajub ülemäärase bürokraati tab igal nädalal ana – riigikogu võvastu kaks–kolm uut seadust, te määrustestvalitsuse ja ministrirääkimata. riiki ja valitsemist Meil on nud – valitsemin liiga palju saae on muutunud kohmakak s ja valitsemise on raske koorem kanda. Vaid du abiraha Euroopa Liiaitab meil tulla. Lisame sellega toime siia veel kuhjuvad henduseta probleemid lavalitsusasu , tuste kehva erinevate vastutuse koostöö hajumise ning kõige ja puks paljude lõte alarahasta elutähtsate teenusmise, ning vajame põhjalikku järeldame: riigireform riigi peamiste i– toimemehh ülevaatam anismide ist giga tagada ja muutmist eesmärinimlikum paindlikum, kergem valitsemisk ja Kas me saaksime orraldus. viiendiku hakkama võrra vähema meste ja reeglitega, hulga inimuutes samas valitsemist paremaks? me, et see Me usuon nas liikumine võimalik, selles suugamaks Eesti aga on vältimatu jätkuvat arengut. tasuline ja usaldusvää Sirne riigireform ei saa piirduda alumiste sanditega, võimutavaid peab tipust. Kui algama võimu vaja, tuleb muutma ka põhiseadusolla valmis t.

selgroo

• Esiteks, Eestile maailmama-

• Viiendaks, kogu ühiskonna kaa-

a riigireformi

Näen siin viit põhilist tegevussuunda. Sellest kõigest mõne sõnaga.

te, oskuste ja ettevõtlikkuse suurendamine. Olen Eesti tööandjatega täiesti nõus, et Eesti haridussüsteem vajab põhjalikku uuendamist. Pean hädavajalikuks integreerida alg-, kutse-, gümnaasiumi ja kõrghariduse õppekavadesse esmane finantskirjaoskus, ettevõtlusõpe ja programmeerimine ning laiendada neil teemadel vaba- ja valikainete valikut. Kutseõppe paremaks sidumiseks tööturu vajadustega tuleb kaaluda kutsehariduse osalist üleviimist eraõiguslikele alustele ning toetusskeemide loomist kutseharidusse panustavatele ettevõtetele. Soovin vastupidiselt mitmetele oponentidele, et iga Eesti tudeng omandaks magistriõppes vähemalt mõne ainepunkti väljaspool Eestit ning et nii teeksid ka teised OECD riikide tudengid, valides endale õppekohaks Eesti. Kindlasti tuleb suurendada võimalusi eraraha kaasamiseks kõrgharidusse. Jätkuvat edendamist vajab elukestev õpe, sealjuures eraldi programmiga toetada vanuses 55+ olevate töötajate täiendusõpet.

id moodustad

Sissetulekute kasvatamise strateegia

sab, aga tagab ka sõltumatuse ja turumajandusliku konkurentsi energiasektoris, mis lõppastmes teeb energia meile odavamaks kui riiklike monopolide puhul.

• Teiseks, Eesti inimeste teadmis-

, mis võiks

on vundamendikivid, milleta mistahes uhked uuendusprojektid kiirelt kummuli vajuvad. Aga täiesti selgelt vajame ka uuendusi. Nii näiteks on erapooletud rahvusvahelised hindajad pidanud Eesti maksusüsteemi arenenud riikide (OECD) parimaks. Arulage oleks hakata seda pea peale pöörama, sama rumal oleks aga ka loobuda selle muutmisest veel paremaks. Ja mul on väga kindel plaan, kuidas arendada meie maksukeskkonna tugevusi ja õgvendada vajakajäämisi. Seda plaani kavandades olin ma kindel, et maksud on üks valdkond, kus Eesti rahvas kindlasti oma naabreid kopeerida ei taha – me ei taha Eesti tööinimesele Soome makse. Me ei tohi lasta kasvada avaliku sektori töökohtade arvu suhtena tööealisse elanikkonda ja peame edukalt ellu viima uusi maksumaksjaid tõotava kümne miljoni e-residendi programmi. Vastutustundliku ja tänasest veel parema maksusüsteemi kujundamisel unustagem kindlalt ära astmeline tulumaks ja ettevõtete investeeringute karistamine tulumaksuga, niisamuti ka lootus, et saastamine, raiskamine ja pahed saavad muutuda ajas odavamaks. Minu konkreetne ja teostatav plaan on nelja aasta jooksul kahekordistada tulumaksuvaba miinimumi, langetada kahe protsendi võrra sotsiaalmaksu, kärpida töötuskindlustuse maksemäära 1,95 protsendini. See, et keskmist palka teeniv Eesti tööinimene saab nende maksukergendustega 750 eurot aastas rohkem taskusse, on minu jaoks väga tähtis. Sama oluline on aga tööjõumaksude langetamise majandust tervendav mõju. Minu maksukava teostamine toob kaasa nii investeeringute kui uute töökohtade tekke olulise kasvu.

Ettepanekud

leme nutikalt tegutsenud ja meil on läinud väga hästi. Väärime seljataha jäänud 23 aasta eest rahvana kõik üht tunnustavat õlalepatsutust. Täna huvitab meid kõiki aga märksa rohkem see, mis saab edasi. Millist Eestit soovime näha aastal 2018? Iga põlvkonna eesmärkides peab olema ambitsiooni ja hoogu. Absurdne on unistada keskpärasusest. Unistada tasub kindlalt kõige paremast. Eestil on vedanud, et mitmed meie naabritest on ühtlasi ka kõige õnnestunumad riigid maailmas, kellega end võrrelda. Paremat utsitust meie inimestele – valitsusele teiste hulgas – on raske leida. Muidugi, vahe elatustasemes on ikkagi olemas. See vahe, mis tekkis 50 aastaga, tahab tagasitegemist. Paremat elu on vaja igale Eesti inimesele. Sihile jõudmiseks peame olema naabritest nutikamad, paindlikumad ja kiiremad. Vahe vähendamiseks peame sel teel hea hooga edasi pressima. Meil on vaja kindlalt Põhjala kiireimat kasvu. Näeme, et järjest rohkem Soome ettevõtteid kolib Eestisse. Tore! Tere tulemast! Aga saab veel paremini. Tahame, et ka Soome palga- ja pensionitase jõuaks iga Eesti tööinimeseni. Minu veendumus on, et selleks peame tugevalt ühendama Eesti ja Soome majandusruumid. Oleme juba alustanud digitaalse turu ja energiaturu ühendamisega. Kahe riigi majanduse liitmine peab jätkuma nii, et loodav lisaväärtus aitaks nii meie kui soomlaste elujärge parandada. Vaba liikumine ja töötamine kahe riigi vahel on väärtus, mitte probleem. Peame riigi ja ettevõtjatena iga päev endalt küsima: kuidas olla nutikamad, paindlikumad ja kiiremad kui soomlased? Perikles ütles antiikset demokraatiat defineerivas kõnes, et demokraatia ei kopeeri naabreid, vaid soovib olla neile eeskujuks. Paradoksaalsel kombel on osa trumpidest meile ses osas kätte mänginud meie muidu valus ajalugu. 50 aastat sunnitud arenguauku on teisalt andnud meile unikaalse võimaluse liikuda mitmes valdkonnas justkui mööda kiirteed, jättes enda nahal proovimata teiste riikide 50 aasta ebaõnnestumised. Näiteks pole meil koormaks tohutut bürokraatia- ja maksutraditsiooni, mille rägastikus inimesed oma kallist aega peavad raiskama. Unikaalset võimalust olla mitmel alal algusest peale uuenduslikud, targemad ja eeskujuks peame oskuslikult kasutama ka edaspidi.

Vajame sisulisemat ja toimekamat riigikogu. kogu koosseisuVähendame riigi71 liikmeni, rendades samas komisjonid suuametnikko e ja nna ei ole populism,võimekust. See vaid kahanevas rahvastiku t st on ka oluline tulenev vajadus. See mi kõikehõlmasõnum riigireforgu põhitähelep vusest. Riigikoanu tuleb dusloomelt poliitilistele viia seadele ja nendest debattisündivatele teegiadoku stramentidele. hem ja lühemaid, Vajame väaga selgemaid ja paremaid kõike ei pea seadusi ja määrusi – reguleerim tame eriseaduse a. Käivise parlamenta alusel tähtajalibürokraatia arse mehhanism i inimläheda vähendamiseks ning sema ja ettevõtluss ralikuma õbõiguskultuu miseks. Laiendame ri edendarahvahääle tuse kasutamist , kaotades vahääletus rahe di usaldusegaseotuse parlamenvahääletus , ning jagame rahed nõuandvat õiguslikult siduvateks eks ja teks. Muudame hääletusmia riigikogu teaduste akadeetutsiooniks nõustavaks insti.

mistasandi te kantsler-as (valitsus-ministerekantsler-o juhataja-ta sakonnalitusejuhat damiseks. aja) vähenTihendame riumide koostööd, ministeekaalume nisteerium ide ja ministrite mivähendam arvu ist. malik teostadaRiigivõimu on võima ametnikug 1000 võrra vähea.

Muudame omavalitsu mekamaks sed ja enesekindl võiviies läbi amaks, maakonna nn 15+ haldusterri põhise ehk toriaalse formi koos reKOVide rahastamis reformiga, mille peamiseks märgiks on eesmaksuraha sõltumatu ja piisava stuse tagamine le KOVidele kõigimiseks, ningoma ülesannete täitsed toetus- kaotades riigipoolja tasandusfo Pärast haldusrefo ndid. rmi kaotame maavalitsu elluviimist me välja pealinna sed ja töötaseaduse.

Vähendam e üldise valitsemise mahtu – vähem inimesi vajab vähem valitsemist kaajaliseks . Seame pieesmärgiks da riigipalgali vähendalas tööealise ste arvu kooskõnemisega. elanikkonna kaha-

Moodustam e riigiettevõt timiseks ete juhhaldusfirm a, mille nõukogu nimetab valitsuse nekul parlament. ettepaHaldusfirm omanduses a te nõukogudolevate riigiettevõt edepolitisee ritakse.

2. 4. 7.

Muudame vabariigi valitsuse ühtsemaks ja seadustade vastutavamaks, s va poliitilise peaministri iseseisinstitutsioo on õigus nina, kel anda le korraldusi, valitsuse liikmetekõige ühtse ning ministrid eelMinistrid valitsuse liikmetena ei tohiks olla ministee-. riumide huvides tegutsevad ametnikud tipp, suuniseid vaid valitsuse nimel jagavad tegevad poliitikud.ja järelevalve Ministeeriu t mi juhtigu kantsler. Anname litsusele õiguse vate ümberkorr valitsusasutusaldusteks ja juhti-

Muudame riigirahand vikku vaatavaks use tuleja tulemustele suunatuks te kuludepõh. Lõpetame asutusise rahastamis asendame e ja selle natud tegevustetulemustele suuajalise ulatusega rahastamisega 3–5 aastat. hastamise Ratulemuslik damiseks kuse hinenne uut programm perioodi sätestataks itaarsed kuulamised e parlamenkoos riigikontrolli kaasetteka ndega. Alustame avalike teenuste mise sõltumatu rahastapõhjal tagatakse auditiga, mille rahastamis timaalne e optase ning sõnastatak poliitilised valikud jätkusuutli se eelarvepoli ku itika taastamise ks.

Vaatame läbi titutsiooni põhiseaduslike insde ja Eesti ka kõigi avalik-õigu Panga, aga slike ülesanded ja tööjaotuse isikute giga vähendada eesmärkattuvusi hendada sisulist koostööd. ja ti-

Eesti suudab enam ja riigi hustus on kopakkuda selles inimestele ja ettevõtetel jaspool seda e tuge. Välki mõistlik ülesannet pole riikasvatada. vi nõrgemat Me ei soome soovime ega õhemat riiki, paindlikku nõtket, tundlikku ja riiki. pigem vähem, Riiki, mis teeb aga paremini.

SAMAL TEEMAL Jaak Aaviksoo, Mart Laar, Juhan Parts ja Urmas Reinsalu «7 sammu majanduskasvuks ja riigireformiks», PM 6.11

EES.EE

Vähendame otsustavalt vanemaealiste tõrjutust tööturul ning pakume neile võimalusi enesetäiendamiseks ja kvalifikatsiooni tõstmiseks. Me soovime suurendada tööhõivet, muuhulgas aidates töötada soovivatel vähenenud töövõimega inimestel tööellu naasta. Küsimus pole üksnes demograafilistes suundumustes, vaid ennekõike iga Eesti inimese eneseteostuses ja väärikuses, mida annab teadmine, et sind on ühiskonnale vaja. Oluline sõnum on mul ka nooremale põlvkonnale, kelle enesemääratlust terav sulg on hiljuti kirjeldanud ka kui pärinemist «Robin Hoodi põlvkonnast», kellel raha, pere, korterit, laene ega midagi muud siduvat ei ole. Iga Eesti inimene on tähtis, igal Eesti noorel peab olema võimalus tegeleda sellega, mis teda huvitab, igaüks peab uskuma oma võimalusse jõuda oma ala tippu. Ma usun, et mõni järgmine «Angry Birds» tuleb just Eesti noortelt. Ma usun, et klassikalise kooli-ülikooli-töö kõrval on eduks vaja ka katsetajaid-proovijaid-leiutajaid. Uuendusmeelsus ja koostöö on meie majanduskava tuum, need on kiirema majanduskasvu ja kõrgemate sissetulekute ema ja isa. Parem koostöö ennekõike siinsamas Eestis, eri põlvkondade, elualade ja sektorite, institutsioonide ja erineva taustaga Eesti inimeste vahel. Kõiki on vaja, kedagi ei jäeta maha. Me tahame olla uuendusmeelsed ja tahame olla eeskujuks. Me ei soovi üheski vallas kopeerida valmis heaoluriikide kivistunud hierarhiaid. Igal meie inimesel peab olema tee vaba tõusta oma ala tippu, olgu kodumaal, Põhjalas, maailmas. Koostöö tähendab, et Eesti on kõige turvalisem tagala, ja uuendusmeelsus tagab, et isegi taevas pole piiriks.

POSTIMEES, 12. NOVEMBER 2014 || ARVAMUS || 13

TOIMETAJA ARGO IDEON, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Eesti politsei – ise teen, ise kontrollin?

eg-ajalt on ühe või teise juhtumi pinnalt kõlanud etteheiteid politsei sisekontrolli objektiivsusele. See annab põhjust küsida, kas süsteem suudab ennast ise tõhusalt ja objektiivselt kontrollida. Olgu näiteks «Kultuuritolmu» juhtum, kus politsei sisekontrolli läbi viidava uurimise kohta lennutati kriitikanooli. Siinkohal ei tahaks analüüsida konkreetset juhtumit endise Patarei vangla territooriumil ega mõnd muud politsei sisekontrolli uuritud olukorda, vaid arutleda politsei tegevuse kontrollimise üle laiemalt. Põhiseadus sätestab kaks demokraatliku õigusriigi lahutamatut põhimõtet: riigivõimu tuleb teostada seaduslikult ning inimesel peab olema võimalus riigivõimu tegevust vaidlustada. Kõige objektiivsemaks politsei tegevuse hindajaks on muidugi kohus. See aga ei tähenda, et riigivõim ei suudaks ise oma tegevuse õigsust objektiivselt hinnata. Jõustruktuuride sisekontrolli kasutamisel on mitmeid eeliseid. Politsei sisemine enesehindamine on üldjuhul märksa laiem kohtu tegevusest konkreetse vaidluse lahendamisel. Sisekontroll pole seotud pelgalt ühe juhtumiga, kus tuleb anda hinnang näiteks teleskoopnuia kasutamise õiguspärasusele, vaid analüüs võib hõlmata kogu erivahendite kasutamise korda, taktikat jne. Sisekontroll suudab konkreetse kaebuse asetada politsei üldise taktika konteksti ja arvestada juhtumi eri aspekte.

Nii nagu Eesti kaitseväel on peainspektor, vajaks ka politsei oma sõltumatut ombudsmani, kirjutab õiguskantsleri nõunik Jaanus Konsa.

äiteks: millal politseinikud sündmuskohale saabusid, kui eskaleerunud oli konflikt, milliseid sunnimeetmeid juba oli kasutatud jne. Seeläbi on võimalik teha järeldusi politsei tegevuse põhjendatuse kohta, vajadusel muuta käitumisjuhiseid ja väljaõpet. Lisaks on politsei sisekontrollil üldjuhul vahetu juurdepääs asjakohasele teabele ja isikutele, mis soodus-

tab juhtumi uurimist. Sisekontrolli poole pöördunud inimese seisukohalt ei ole kindlasti vähetähtis, et kaebuse esitamine on riigilõivuta ega eelda advokaadi kaasamist. Kui inimene aga siiski kahtlustab, et sisekontrolli tegevust tema probleemi lahendamisel on mõjutanud näiteks asjaomase asutuse juht, on tal võimalus pöörduda edasi kohtusse.

egemist on õigusriigile omase kontrollimehhanismiga, kus riiki ei nähta abstraktselt halvana, vaid teda usaldatakse oma tegevusele ise kriitiliselt otsa vaatama. Sisekontrolli tegevuse peamiseks küsitavuseks ühiskonna tasandil on hinnangu objektiivsus, mis tingib teinekord kahtluse, et politseiametnike võimalike eksimuste analüüsimine ei ole erapooletu ning võimaldab n-ö kinnimätsimist. Kohtu ja ka õiguskantsleri tegevust politsei hindamisel objektiivsuse küsimus selliselt ei puuduta, kuna nemad on täidesaatvast riigivõimust sõltumatud. Just õiguskantsleri ühest ülesandest, ombudsmani funktsioonist eeskuju võttes võib tuletada viisi, kuidas politsei tegevuse hindamisel ühendada sisekontrolli sisuline tõhusus ühiskonna poolt hinnatud objektiivsusega. Selliseks lahenduseks võiks olla mujal küllalt levinud politsei ombudsmani institutsioon. On üpris tavapärane, et jõustruktuuride juures tegutseb sõltumatu isik, kes annab ametnike tegevusele hinnangu. Näiteks on oma n-ö ombudsman olemas Eesti kaitseväel peainspektori näol. Politsei ombudsman võiks olla struktuurselt osa siseministri valitsemisalast, kuid õigusnormidega saaks talle luua piisava sõltumatu-

Politsei ombudsman võiks olla osa siseministri valitsemisalast, kuid õigusnormidega saaks talle luua piisava sõltumatuse politseiteenistusest.

se politseiteenistusest. Politsei ombudsman ei peaks olema pelgalt olemasoleva sisekontrolli juht või käepikendus, vaid võiks politseinike tegevuse hindamisel olla märksa proaktiivsem. Näiteks võiks tavapärase kaebuse lahendamise asemel juurutada lepitamise võimaluse. Samuti võiks politsei ombudsman minna samasugust teed kui õiguskantsler ja hinnata ametnike tegevust põhiseaduse normidest (väärtustest) lähtuvalt. Kuna aeg-ajalt kerkib politseisüsteemis üles sisemisi pingeid, võiks politsei ombudsman oma tegevust suunata ka politseinike õiguste eest seismisele ning analüüsida näiteks teenistusvaldkonna kitsaskohti. Politseinike huvide eest seismise aspektist vääriks ehk kaalumist veelgi laiem lähenemine ombudsmani rollile. Väidetavalt on olnud juhtumeid, kus politsei sisekontroll ja juhtkond vastandavad end kiiresti distsiplinaarjuurdluses rikkumises kahtlustatavale politseinikule, jättes ta sisuliselt kaitseta. Kas sisejuurdluses peaks olema uurimise all oleval ametnikul esindaja, kes aitab tema huvide eest seista? Väärib mõtisklust, kas ka see ülesanne võiks mahtuda politsei ombudsmani rolli ja seeläbi politseisüsteemi sisemist tervist kosutada?

olitseile ei ole vaja pelgalt veel üht järelevalvajat, mis viitaks üldisele ebausaldusväärsusele ja lauskontrollile. Praktikas pole lauskontroll nagunii võimalik. Vahel piisab rikkumiste ärahoidmiseks ka sellest, et ametnikel on teadmine, et tõhus kontrolliorgan on olemas ning valmis eksimusi analüüsima. Lõpetuseks: politsei sisekontroll on küll tõhus vahend kitsaskohtade tuvastamiseks, kuid vajaks kaalumist, kas järelevalvemehhanismide süsteemi saaks veelgi parandada. Lõppastmes on oluline tugev ja toimiv politsei, mis on garantii ühiskonna turvalisusele.

mart nutt

Eesti Inimõiguste Instituudi nõukogu liige (IRL)

oletada. Need ei olnud sugugi ainult vanad mehed. Noorim eruohvitser oli 27-aastane. Kaalutlemisõigust ei riskitud tol ajal ametnikele jätta. Kardeti ebakompetentsust, aga ka korruptsiooniohtu. Vadim sellesse rühma ei kuulu. Teda ei demobiliseeritud Eestis, vaid ta tuli siia eraisikuna. Kuid piirang kehtis ka tema suhtes. Kui seda sätet ajalises kontekstis vaadata, siis on see ilmselgelt ajale jalgu jäänud. Need Nõukogude erusõjaväelased, kes veel Eestis elavad, on siin viibinud üle 20 aasta. Enamik neist ei ole «võitleja»-eas. Küll on Eestisse asunud mitmete teiste riikide erusõjaväelasi, ka meie liitlasi. Seadusesäte ei luba ka neile anda Eesti kodakondsust. Seega säte, mis ei võimalda erusõjaväelaste hulgas erandi tegemist, on aja jooksul osutunud ebaõiglaseks. Tänastest tingimustes oleks kaalutlusõiguse sissetoomine hea lahendus. Kodakondsuse seadus on Eestis üks enim muudetud seadusi, enamasti paraku populistlikel eesmärkidel. Aeg oleks seadusemuudatusi teha riigi huve ja julgeolekut silmas pidades. Praeguses rahutus maailmas näeme, et kodakondsuse kuritarvitamine sõjalistel eesmärkidel pole kadunud paraku kuhugi. Venemaa jagas Gruusias ja Krimmis oma kodakondsust, et oleks õigustatud nei-

Mart Raudsaar Saksamaa arvamus, valige üks*

eia pildilt ülearune. Teate seda mängu? Mulle näis, et minuga mängitakse, kui läinud neljapäeval Oslo moodsa kunsti muuseumi märkasin restoranis kaht kettaga telefoni. Täpsustame noorema põlvkonna jaoks, et veel Berliini müüri langemise aegu olidki telefonid siinpool müüri sellised, juhtmega seina küljes, numbriketta ja kuulariga. Miks aga leidub selline telefon riigis, kus sarnaselt Eestiga ei leia enam tänavalt taksofonegi? Ja mitte üks, vaid kaks tükki? Uurisin asja lähemalt. Telefonid olid kunstiprojekti nähtav osa. Toru tõstes ja numbrit valides võis kuulda John Giorno häält. «Dial-a-Poem… Patti Smith.» Sarnaselt kostab hääl, mis ütleb meile jooksval kuul parkimiseks kulunud raha hulka, kui me seda mobiilis kuulata peaks soovima. Patti Smith kõlas väga noorena, aga pole ka ime, sest tegemist oli kuulsa 1960. aastate kunstiprojektiga, kus inimesed võisid helistada ja tasuta kuulata ühiskonnakriitilist ja eksperimentaalset luulet. Vietnami sõjast, hipidest, vastamata telefonikõnedest. Või siiski – pigem oli tegemist kunstiprojekti jäänusega. Ma ei tea täpselt, kuidas Giorno süsteem töötas, kuid väidetavalt oli see koosnenud viieteistkümnest automaatvastajast, mis pakkusid kuulata erinevaid poeete. Konkreetset poeeti nüüd tabada osutus aga väga keerukaks. Telefoni kõrval lebanud buklett väitis, et ühte luuletust loeb Tom Waits. See on laulja, kelle hääle kohta on öeldud, et selline vokaal võiks tekkida pärast hulga klaasikildude söömist. Tahtsin seda kuulata ning väntasin sõrme villi. Kauged 1960ndate poeemid jõudsid minuni voogedastuse viisil ehk ühtse jadana. Mul ei olnud võimalik luuletust valida, sest neid edastati kellegi poolt reastatud järjekorras. Ma tõesti ei usu, et see oli John Giorno mõte, kes on pidanud oma kunstiprojekti telefonipanganduse ja muu sarnase eelkäijaks. Teate küll: eestikeelse teeninduse valimiseks valige üks, ja nii edasi.

Kodakondsusest ja võitlejatest nneli Ammas kirjutas 10. novembri Postimehes loo kunagisest Nõukogude ohvitserist Vadimist, kes on täitnud kõik tingimused Eesti kodakondsuse saamiseks; kelle pereliikmed on Eesti kodanikud, kuid kes ise Eesti kodakondsust ei saa. Tunnen Vadimi isiklikult ja võin kinnitada: ta on tõeline Eesti patrioot ja teinud Eesti heaks sedavõrd, et vääriks kodakondsust ka eriliste teenete eest. Eriti selle valguses, et eriteenete eest on kodakondsust jagatud ka väga probleemsetele isikutele. Piirang, mille kodakondsuse seaduse paragrahvi 21 lõik 1 punkt 6 sätestab, on ühemõtteline: Eesti kodakondsust ei anta isikule, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud… 1995. aastal, kui kodakondsuse seadus vastu võeti, oli see piirang aktuaalne. Eestis peaaegu ei elanud teisi välisriikide kaadrisõjaväelasi kui NSV Liidu omad. Juulilepingutega 1994 said erusõjaväelased õiguse Eestis elamisloale. Seda humaanset akti kasutas aga Venemaa kohe ära, demobiliseerides Eestis suure osa oma sõjaväelastest, et need saaksid legaalselt siia jääda. Miks Venemaa nii talitas? Võime üksnes

TEELINE JA TÄHED D

le «appi» minna. Islamiriik värbab lääneriikidest tuhandeid võitlejaid. Sisuliselt saavad neist topeltkodanikud, nagu ka Abhaasia, Lõuna-Osseetia ja Krimmi elanikest. Pole välistatud, et ka Eesti kodanikke võitleb nii Iraagis kui Ukrainas. Lahendus, mis võiks seda probleemi leevendada, oleks kodakondsuse lihtsustatud äravõtmine niisugustelt isikutelt. Eesti kodakondsuse seadus põhimõtteliselt võimaldab isikult, kes on astunud vabariigi valitsuse loata välisriigi riigi- või sõjaväeteenistusse, luure- või julgeolekuteenistusse või relvi valdavasse ja sõjaliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavasse välisriigi organisatsiooni, Eesti kodakondsuse ära võtta, v.a sünnijärgne kodakondsus (paragrahv 28). Paraku võib selle sätte rakendamine osutuda lähitulevikus märkimisväärselt aktuaalsemaks kui vajadus topeltkodakondsust laiendada. Kodakondsus on vaieldamatult julgeolekuküsimus. Nii juhul, kui seda ei saa lojaalsed inimesed, kui ka siis, kui avatakse uks «rohelistele mehikestele». Sellest veel kord üleskutse mõelda läbi kõik kodakondsuspoliitika muutmise tagajärjed, enne kui asutakse seadust muutma. Kodakondsuspoliitikas tehtavaid vigu ei saa enamasti tagasi pöörata.

änapäevase inimese soovidega läheks paremini kokku teine kunstiprojekt, mida nägin 2005. aasta veebruaris Põhjamaade suurimas kunstimuuseumis ARoSes. Tühja ruumi astudes oli kuulda kaeblevat naisehäält. Otsimise peale leidsin põrandal viiekopikalise (või kaheeurose) suurusega augu, kuhu vaadates oli näha tulekeelte vahel visklevat poolpaljast blondiini, kes kisendas mu poole, meeleheitel käsi sirutades. Paraku rääkis ta prantsuse keeles. «Vabandust, ma ei mõista teid,» ütlesin talle inglise keeles, mispeale naine vahetas keelt. See oli väga ehmatav. Vaatasin ühele poole ja teisele poole ning läksin tasakesi minema. Hiljem sain teada, et Pipilotti Rist rääkiski oma videoinstallatsioonis «Isetuna laavavannis» mitut keelt ja et interaktiivne moment oli üksnes juhus. Aga võiks mitte olla ja see ongi tänase jutu moraal. Tänapäevane inimene ei taha informatsiooni voogedastust. Ta tahab vaadata/kuulata neid asju, mis talle meeldivad, siis, kui ta seda soovib, ja seal, kus ta soovib. Ta tahab interaktiivsust, ning seda ka muuseumis, kus interaktiivse meedia eelkäijast, John Giorno projektist «Dial-a-Poem» võiks olla alles enamat kui pelk topis. Sageli on elu muidugi kunstist suurem. Meenub jutt, et vahetult pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aasta augustis oli võimalik taksofonist Elva miilitsajaoskonna vastas võtta kõnesid omal valikul ükskõik millisesse maailma piirkonda. Ja kuulata erinevaid hääli täiesti tasuta.

*) Fragment anekdoodist, kus Barack Obama helistab Euroopa Liidu presidendile, kuulmaks ELi ühtset arvamust

14 || KULTUUR || POSTIMEES, 12. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA JANAR ALA, TEL 666 2394, KULTUUR@POSTIMEES.EE

UUS MUUSIKA. Rohkete Etnokulpidega pärjatud Trad.Attack! räägib, et nende eesmärk on populariseerida pärimusmuusikat.

Tänane popp võib olla intervjuu janar ala toimetaja

rad.Attacki! võib pidada eesti pärimusmuusika viimaseks sõnaks. Selle kinnituseks riisusid nad endanimelise EPga koore, kui oktoobris pärimusmuusikuid Etnokulpidega autasustati. Trad.Attacki liikmeteks on Sandra Sillamaa (eesti torupill, parmupill, saksofon, hääl), Jalmar Vabarna (kitarr, hääl) ja Tõnu Tubli (löökriistad) – lisaks sellele koosseisule kõik tuntud veel mitmetest siinsetes folk-koosseisudest, nagu Curly Strings, Paabel, Ro:toro jne. Eile ilmus neilt singel «Peale päeva». Intervjuule jõuavad nad saundträki salvestamiselt. Saundträkki tehakse suvel ilmunud «Kuukese» videost tehtavale kuidas-seda-videot-tehti-asjale. Räägivad ka, et neile meeldib ühe loo kallal kaua töötada. Et ikka saaks nagu päris. Kas te olete perfektsionistid?

Sandra: Me oleme perfektsionistid jah. EP oli vaja kümne päevaga ära miksida, ja kümnest päevast iga päev 20 tundi mina ja helimees Rainer Koik sellega ka tegelesime. Stuudios sa oled nii alasti ja tahad aina paremaks ja paremaks. Aga me ei lähe stuudiosse mõttega, et hakkame seal katsetama. Meil on lugude vormid valmis, kui tuleb ägedaid mõtteid juurde, siis muidugi salvestame, aga tuum on paigas. Tõnu: Me üritame vältida liigset heli töötlemist. Mida stuudios tahad saada, võiks juba salvestamise alguse hetkeks olemas olla, sest siis on hea saund. (Naerab.) Kõik peab alguseks paigas olema, siis pole pärast liigset nuppude kruttimist. Sandra: Kuulsin, et täna kasutasite te basstrummi asemel hoopis diivanit. Tõnu: Jaa, see plaan oli juba ammu. Mõtlesin selle loo peale, et tuleks see lahendada kuidagi ägedamalt. Sandra: Te mängisite pedaaliga seda? Tõnu: Pedaalile jäi diivan ette ja siis panime mikri juurde. See kõlas juba akustiliselt väga mõnusalt. Kumb huvitavam on – live’is mängida või stuudios?

Sandra: Nii erinevad. (Naerab.) Sellepärast küsisingi.

Tõnu: Mulle meeldib live-energia väga, ilmselt rohkem. Viimastel aastatel olen samas aru saanud, et tähtis on käia ka pidevalt stuudios, selles n-ö alastiolekus jõuab kiiresti kohale, millega on vaja tegeleda. Sandra: Live’is saad mõned asjad ära petta ka.

Te saite palju Etnokulpe, tegite praktiliselt puhta vuugi, seitsmest viis. Üldiselt vist ongi välja kujunenud, et teie bändi liikmed on sellest ajast peale erinevate koosseisudega saanudki kõik Etnokulbid, alates 2008. aastast, mil neid andma hakati.

Tõnu: Praegu kuidagi niimoodi on juhtunud. Sandra: Järgmisel aastal saab olema muide tihedam konkurents, sest plaate on palju tulemas. Kes plaate välja annavad?

Sandra: Zetodel peaks tulema, Svjata Vatra, meie, Maarja Nuut, Mari Kalkun. Seega olenebki aastast. Kuna see on rahvahääletus, mängib ka rolli, palju seda bändi teatakse, palju nimi on läbi käinud jne. Vahepeal liitub vestlusega ka Jalmar Vabarna. Käin Jalmaril lifti vastas ja jätan kaks Trad. Attacki! liiget omavahel asju arutama. Tõnu: Arutasime siin Sandraga, et kogu oma senise loometee vältel oleme üritanud päris palju pingutada selle nimel, et pärimusmuusika oleks popp. Pärimusmuusika võiks ikka olla popmusa. Inimesed võiks seda rohkem kuulata. See on äge, see on tantsumuss. Seal on äge sõnum ka. Sandra: Pärimusmuusika ongi läinud järjest populaarsemaks, sest bände on tulnud, noori inimesi, kes mängivad. Igal aastal enne Viljandi folki on etnolaager, kus on umbes 80 kuni 100 noort, kes mängivad pärimusmuusikat. Jalmar: Noored ei oska veel nii hästi neid seoseid tõmmata, et pärimusmuusika on meie muusikaline emakeel, kõige tähtsam muusikavorm meie riigis. See ongi meie natuke laiem eesmärk – tõsta teadlikkust.

Pärimusmuusika võiks ikka olla popmusa. Inimesed võiks seda rohkem kuulata. See on äge, see on tantsumuss. Mida te ise arvate, kuidas teil selles osas läinud on?

Sandra: Väga hästi! Jalmar: Jah, juba kümme aastat. (Naeravad.) Tõnu: Me oleme ise üsna eesmärgipäraselt tegutsenud ka ja pole jätnud asju juhuste hoolde. Teil ilmus suvel EP, miks te täispika plaadi tegemist ei mallanud ära oodata?

Jalmar: Tahtsime kasvatada kuulajaskonda, enne kui pika plaadiga välja tulla. Pika albumi kulud on ka oluliselt suuremad ja selle turundamine käib lihtsamalt, kui sul on rohkem fänne. Sandra: Lisaks see, et mulle näiteks ei meeldi plaatidel täitelood. Mõned tulevad plaadiga välja, mõeldes, et peaks ikka olema kaksteist lugu, no paneme veel kaks lugu. Siis kuulad seda ja plaat kuidagi vajub laia-

li. EP puhul oli selles suhtes asi konkreetne, iga lugu neist viiest pidi seal olema, mingit ruumitäitmist ette ei tulnud. EP formaati kuuldavasti kasutataksegi üha rohkem, sest inimeste kontsentratsioonivõime on muutunud nii väikeseks, et ei jõuta tervet plaati läbi kuulata. Te käisite mõned nädalad tagasi ka suurimal World Musicu Showcase’il

Womexil Galiitsias. Esinesite te seal ka?

Jalmar: Showcase’il ei esinenud, tegime selliseid põrandaaluseid stendimänge, mida tegelikult ei tohi teha. Tõnu: Seal oli selline diil, keegi soomlane ütles mulle, et sa võid näidata, mis sul on. Me siis põhimõtteliselt näitasime, mis meil oli. (Naeravad.) Jalmar: See oligi mingis

mõttes kõige vahetum, kõige õigem kontakt, arvan, praegusel Womexil. Sandra: Kuna me ei tohtinud nii palju kära teha, et korraldajad tuleks ja näeks, siis paar korda mängisime nii, et poisid istusid põrandal ja niimoodi vaikselt. Üks Hispaania festivalikorraldaja kuulaski meid umbes meetri pealt, istus ja kuulas, kuidas me laulsi-

Trad.Attack! (vasakult Jalmar Vabarna, Sandra Sillamaa, Tõnu Tubli), diskokerad ja metsaalune. Pärimusmuusika on äge, see on tantsumuusika, teavad nad. foto: mait jüriado

TOIMETAJA JANAR ALA, TEL 666 2394, KULTUUR@POSTIMEES.EE

homne folk Tallinn Music Weekil ja kuna tal on veel paar bändi… Tõnu: Paar? (Naerab.) Sandra: No kümme, aga kõik ei tegutse aktiivselt. Nägi meid TMW-l, aga võttis ühendust alles pärast suvist Viljandi folki, kui meil olid EP ja video ka juba väljas. Siis suhtlesime, vahetasime pikalt kirju jne. Just hiljuti rääkisime ka agentide teemal, et sa kunagi ei tea, kui palju tal on artiste ja palju ta sinuga tööd teeb või et kui palju tal kontakte on. Meie jaoks see Womex oligi proovikivi, kus kohtusime temaga näost näkku. Tema siis kontakteerus festivalidega, kuhu ta arvas, et me võime sobida, tõi nad boksi, kus tegime paar lugu. Tundus, et ta tegi head tööd, ja tore inimene on ka. Te hakkate siis varsti mööda maailma ringi sõitma?

Tõnu: Detsembris läheme Poola. Sandra: Jah, ühele suurimale ja populaarseimale folgifestivalile. Just siia jalutades vaatasingi meili, mis ta oli saatnud, ja et neid on veel, kes on huvitatud. Eks ta niimoodi vaikselt läheb. Praegu käibki 2015. aasta esimese poolaasta planeerimine. Mainisite enne, et plaate hakkab tulema, aga kui põnev see elu hetkel eesti pärimusmuusika skeenes on? Toimub palju või võiks rohkem?

me. See on tohutu messisaal, nii et peadki väga lähedal olema, et tekiks kontakt. Aga toimis. Meil on nüüd rahvusvaheline agent ja tema jaoks oli ka oluline, et terve bänd oleks seal ikka kohal. Et siis näeks ära, mis inimesed on. Kuidas agent teiega ühendust võttis, saatsite ise materjali või leidis netist?

Sandra: Ta nägi meid tegelikult

le on olemas, ja siis antakse seda. Umbes nagu Tallinnas Tammsaare pargis mängivad vahepeal indiaanlased, suled peas.

Jalmar: Seda pärimusmuusikud ei tee. Sandra: Olen Jalmariga nõus, pärimusmuusikud seda ei tee. Ma olen sellise asjaga kokku puutunud küll, kui paar aastat tagasi käisime Ro:toroga palju välismaal ja siis ühe teise skeene muusikud vaatasid, et nii palju saab välismaal käia selle pärimusmuusikaga, ja otsustasid, et teevad ka pärimusmuusikat, aga väga hästi neil ei läinud. Jalmar: Maitsetingimused on pärimusmuusikutel üsna tugevad, mille üle võib ainult rõõmustada. Viljandi folk kui üritus. On ta teie arvates läinud ajas paremaks või halvemaks?

Tõnu: Arvan, et läheb iga aastaga kvaliteetsemaks. Jalmar: See festival on asendamatu folgi inkubaator. Kui seda ei oleks, poleks folk elu sees nii populaarne. Võid ju näiteks koolis õppida muusika tegemist, aga kui näed suuri bände, väikseid bände, inspireerib see ikka nii palju. Aga folgi mõttes aastas ongi kaks sündmust, kui siinsed folkmuusikud pingutavad – Viljandi folk ja Tallinn Music Week.

Jalmar: Eesti-sisene elu on praegu tasakaalukas, peale meie praegu selliseid murrangulisi asju pole võib-olla tehtud. Aasta tagasi oli huvi folgibändide vastu umbes 20 protsenti suurem, mulle isiklikult tundub. Sandra: Tõesti või?! Jalmar: Mängude mõttes jah. Umbes nagu kinnisvara, seisab praegu paigal. Samas, ekspordi mõttes on ikka väga tubli aasta olnud. Kasvõi see, et Maarja Nuut pääses Womexi showcase’ile ja hakkab nüüd ümber maailma käima. Eesti Pärimusmuusika Keskus käis seitsme-kaheksa muusikuga Womexil ja meie bänd sai agendi. Ning mis kõige parem, see töö jätkub. Vanasti käidi Womexil küll ka stendiga ja anti plaat välja, aga ei olnud inimesi, kellele see oleks huvi pakkunud. Nüüd on Eesti turg tasakaalustunud, kõik toimib ja töö käib ka ekspordi suunal. Sandra: Kui aga Eestist veel rääkida, siis tundub mulle, et inimesed on teadlikumad, mis folgiskeenes toimub. Oskavad kasvõi näiteks bände öelda. Mäletan, et kui tulin kaks aastat tagasi Tallinna, siis sai mõelda, et no kui kaugel see Viljandi ikka on, elu käib ja kõik teavad. Inimesed aga küsisid hoopis: aa, sa mängid torupilli või?!? Siin Eestis või? Nüüd on asi selles osas muutunud ja paljuski tänu ka Tallinn Music Weekile, kus on ka folgilava, mis on väga edukas olnud.

Kui pärimusmuusikud mängivad, siis nad on enamasti õnnelike nägudega. Miks see nii on?

Kui palju pärimusmuusika maailmas sellist asja eksisteerib, et tullakse kuulajale n-ö vastu? Leitakse, et nõudlus etnilise flavor’i järe-

Trad.Attack! annab tänavu Eestis veel ühe kontserdi, 21. novembril uuenenud Von Krahli baaris. Üritus toimub Bushmills Live’i sarjas ja sellel teeb kaasa ka viiulitalent Tiit Kikas.

Tõnu: No vot, see ongi küsimus sulle (Naerab.) Sandra: Aga on tõesti, jaa, õnnelike nägudega. Kas pärimusmuusikaga miljonäriks on võimalik saada?

(Naeravad.) Jaa, ikka. Kas pärimusmuusik on pärast seda vähem pärimusmuusik, kui ta on miljonäriks saanud?

Sõltub temast. (Kõik on taas ühel nõul.) Mis teie enda lemmik-folkmuusika on?

Tõnu: Poola. Poola tantsumuss on ikka väga…mmmhhhhh. Jalmar: Nõus. Seda esmalt kuulad, siis ikka mindfucking. Tõnu: Seal on väga hästi tabatud inimkeha liikumist. Kui tänapäeva tehniline muusika on väga matemaatiline, siis mulle näib, et inimkeha liikumine ei ole nii matemaatiline, ja seal on see väga hästi tabatud. Sandra: Mulle meeldivad portugali fado-lauljad. Jalmar: Mulle millalgi meeldisid Galiitsia bändid, kus me just Womexil ka käisime. Nad on pisut cheesy’d küll, aga ikka head. Tõnu: Laulmisega tuli meelde, et üks väga hea pärimusmuusika vorm on, kui gruusia mehed õhtulauas laulma hakkavad.

POSTIMEES, 12. NOVEMBER 2014 || KULTUUR || 15

16 || SPORT || POSTIMEES, 12. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA MADIS KALVET, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

Kõresaare karjäär endiselt küsimärgi all VÕRKPALL. Pärnu Võrkpalliklubi nurga-

ründaja Kardo Kõresaar (pildil) pole sel hooajal saanud palju oma meeskonda aidata, sest mängijat vaevab järjekordne tõsine tervisehäda – tema käe veresoones on tromb. Peatreener Avo Keel tõdes juba oktoobri lõpus, et tõenäoliselt ei saa ta sel hooajal Kõresaarega arvestada. Pärnu mänedžer Reio Tilk rääkis eile Postimehele, et olukord läks vahepeal paremaks, ent nüüd on taas halvem ja Kõresaar mängida ega täisjõuga treenida ei saa. «Eesti arstide diagnoos on olemas, aga üritame leida spetsialisti ka Soomest, et teist arvamust kuulda. See on tõsine terviseprobleem ja võimalik, et tema karjäär on lõppenud,» rääkis Tilk. «Kardo võttis vahepeal vere vedeldajaid ja asi läks paremaks, aga kui koormused tõusid, oli probleem tagasi, hetkel ei oska täpselt öelda, millal selgust saame,» lisas Tilk. «Kui tehakse veresoone asendamise operatsioon, siis ta tõenäoliselt enam võrkpalli mängida ei saa. Tavaelu probleem ei segaks, ent tipptasemel sportimist küll,» sõnas Tilk. Ka Eesti koondisesse kuulunud Kõresaarel on varemgi mitu tõsist terviseprobleemi olnud: eelmisel kevadel avastati tal astma, üleeelmisel sügisel pidi ta randmevigastuse tõttu loobuma pooltest EM-valikturniiri mängudest, lisaks on tal olnud õlalõikus ja neerukivide operatsioon, karjääri on seganud põlvetrauma. Mariel Gregor

SPORT. POSTIMEES.EE MÄESUUSATAMINE

Vanessa Maele võistluskeeld Rahvusvaheline Suusaliit (FIS) määras viiuldaja Vanessa Maele nelja aasta pikkuse võistluskeelu, kuna ta osales kokkuleppetehingus, mis aitas tal kvalifitseeruda Sotši taliolümpiamängudele. FISi uurimisest selgus, et Sloveenias toimunud neljal võistlusel oli tulemustega manipuleeritud ja seetõttu Mae üldse olümpiale pääseski.

KORVPALL

LeBron Jamesilt kolmikduubel Korvpalliliigas NBA sai võidulisa Cleveland Cavaliersi meeskond. LeBron Jamesi (pildil) kolmikduubli abil alistati New Orleans Pelicans 118:111. Jamesi arvele jäi 32 punkti, 12 lauapalli ja 10 korvisöötu. Nii nagu James sai 32 punkti ka Kyrie Irwing. Kevin Love lisas 22 silma. Cavaliersil on nüüd tabelis kolm võitu ja kolm kaotust.

JALGPALL

Vunk võib mängust Norraga eemale jääda Eesti jalgpallikoondis kohtub täna maavõistlusmängus Norraga ning koondist ei saa aidata ründaja Henri Anier, keda vaevab vigastus. ERRi spordiportaali andmetel on kahtluse all ka poolkaitsja Martin Vungi osalemine, kes on kurtnud põlvevalu.

JALGPALL

Endine ManU juhendaja Hispaaniasse Hispaania jalgpallimeistrivõistlustel palliv Real Sociedadi klubi palkas peatreeneriks eelmisel hooajal Manchester Unitedi tüüri juures olnud David Moyesi. Pärast ManU juurest vallandamist on see Moyesi jaoks esimene töökoht.

Federerile teine võit

Jalgpallikoondis mängib Katariga

Endine tennise maailma esireket Roger Federer võitis Londonis toimuval aastalõputurniiril teise mängu, kui alistas jaapanlase Kei Nishikori 6:3, 6:2. Nishikoril on kirjas üks võit ja üks kaotus.

Eesti ja Katari jalgpalliliit sõlmisid lepingu, mille alusel kohtuvad koondised 27. detsembril Dohas. 2022. aasta MMi korraldav Katar võõrustab Eestit 9000 pealtvaatajat mahutaval Lekhwiya staadionil.

Vanameister Kriisa (palliga) tegi eile Rocki särgis suurepärase mängu, kui ta kogus 19 punkti, kuus lauapalli, neli resultatiivset söötu ja tegi kolm vaheltlõiget.

KORVPALL. Tartu Rocki korvpallimeeskond avas kõikide probleemide kiuste eurosarjas võiduarve.

Ränga hinnaga saadud üliväärtuslik võit peep pahv

sporditoimetuse juhataja

Ma ei taha küll midagi ära sõnuda ja rääkida, et nüüd nii jääbki, kuid täna oli tõesti hea mängida!» sõnas Tartu Rocki tugitala Janar Talts. Probleemidest pungil hooaja alguse taustal mõjus eile EuroChallenege’i sarjas Bulgaaria viimase kümnendi parima klubi Sofia Lukoil Academicu alistamine tervendava palsamina. Mis aga peamine – vähemalt sellel õhtul nägid Tartu Ülikooli spordihoonesse kogunenud pealtvaatajad just sellist meeskonda, nagu nad ilmselt ihkavad. 71:59 võidu taga oli suur võitlus ja tõeliselt hingestatud mäng. «Meie jaoks oli kõige tähtsam võita. Siiani oli kõik jube raske, nüüd on aga hea edasi minna,» rääkis Talts. Eile 33 minutit rassinud Gert Dorbek lisas: «Arvan, et see võit võis meid senisest painest vabastada. Võitlesime iga palli pärast ja vähemalt 37 minutit mängisime ka väga head kaitset. Kui aga kaitses saad hästi hakkama, pole hullu ka sellest, kui rünnakul mööda viskad.» Just kaitsemäng oli eile Rocki edu alus. Esimese kolme veerandajaga lubati Sofia meeskonnal visata vaid 32 punkti. Tõsi, viimase kümne minutiga lisandus külaliste arvele 27 punkti, ent sellel olid oma ilmsed põhjused: suures eduseisus lastakse paratamatult kaitses end natuke lõdvemaks, pealegi hakkasid suurt koormust kandnud mehed lõpus pisut väsima. Häid vahetusvariante aga polnud. Taltsi sõnul tegi Rock eile mängu eel kaitses mõnin-

gad korrektiivid ning need õigustasid ennast. Peatreener Gert Kullamäe selgitas, et peamine oli saada hakkama üks ühe vastu olukordades vastaste ameeriklastest tagamängijatega. «See oli mängu võtmeks ning selle vastasega meie asjad toimisid,» märkis ta ja lisas, et eilseks muudeti ka veidike oma rünnakujoonist eesmärgiga mängu pisut rohkem avada. Samas juhtis Kullamäe tähelepanu sellele, et seekordne võit saadi ränga hinnaga. «Võit saadi ja see oli kõige tähtsam, kuid sellega kaasnesid ka mõned pahad asjad, praegu on veel raske öelda, kui kauaks jääb nüüd eemale Peciukevicius ja millises seisus on Sokk.» Leedulasest mängujuhi Augustas Peciukeviciuse naasmine oli üks eilseid suuri ootusi. Päev varem tehtud treening näitas, et kõik on korras, ning Kullamäe saatis ta esimesel veerandajal vahetusest palatsile. Paraku jagus teda vaid kaheks minutiks ja kümneks sekundiks. Siis venitas ta uuesti kubemelihast ning pidi platsilt lahkuma. Nagu sellest oleks veel vähe, vaevles ka teine mängujuht Tanel Sokk seljavalude käes. Ta mängis vapralt küll 27 minutit, kuid lõpu eel vajus ta minutilisele vaheajale minnes korraks isegi platsile – tugev valu niitis mehe hetkeks jalust. Pärast mängu oli ta siiski optimistlik. «Loodan, et midagi väga hullu ei ole, lihtsalt mõni päev on ongi asi kehvem, mõnel päeval jälle parem,» nentis ta ja tunnustas kogu meeskonda, kes keerulises seisus nii hästi võitles. Kuid eile oli päev, kus ühtede langedes haarasid lipu järgmised mehed. Näiteks Valmo Kriisa – kas tõesti on ta 40? Kõik noored korvpallurid, kes kunagi tahavad saada mängumeesteks, ja ka need, kes juba arvavad, et on mängumehed –

Augustas Peciukevicius vigastas taas kubemelihast.

Tanel Sokk vaevles eile seljavalude fotod: kristjan teedema käes.

vaadake, milline energia ja võitlustahe selles mehes pulbitseb. Näiliselt pole mingit vahet selle Kriisaga, kes jooksis platsil viis, kümme või isegi viisteist aastat tagasi. Suurepärane seeria: 19 punkti, kuus lauapalli, neli söötu ja kolm vaheltlõiget. «Ma ei tahaks üldse Kriisa vanusest rääkida… tänase mänguga tõestas ta väga sel-

Korvpall EuroChallenge’i B-alagrupp Tartu Rock – Sofia Lukoil Academic 71:59 Rock: Kriisa 19, Talts 19, Petrukonis 12, Dorbek 7, Kurbas 6, Eichfuss 4, Doronin 3, Sokk 1. Sofia: Smith 15, Thomas 14, Curry 13, Veselinov 6, Minkov 4, Francis 3, Larson 2, Gruev 1, Banev 1. Egis Körmend – Tartu Jiu Energia 77:76 Tabeliseis: 1. Körmend 2 võitu/0 kaotust, 2. Energia 1/1, 3. Rock 1/1, 4. Sofia 0/2.

Balti liiga Nevezis – Rakvere Tarvas 70:76 Tarvas: Raley Ross 21, Paiste 13, Sokk 12, Haughton 12, Jurtom 7, Umbraško 7, Cipruss 4. C-alagrupi tabeliseis: 1. Juventus 3/0, 2. Tarvas 3/1, 3. Liepaja 2/1, 4. Rapla 3/2, 5. Moskva Dinamo 0/3, 6. Nevezis 0/4.

gelt, et korvpalli mõttes on ta süda väga õiges kohas,» tunnustas Kullamäe veterani tegutsemist. Samas annab Kullamäe endale aru, et põhimängujuhina on Kriisat vähemalt eurosarja kohtumistes raske kasutada. Kui aga Peciukevicius ja Sokk on vigastatud, jääb valikuvariante napiks, sest pingil istuvatest noortest, pole ükski oma olemuselt mängujuht. Kuid eile oli teisigi esilekerkijaid. Kasvõi palju – ka Postimehe veergudel – sarjata saanud leedulane Karolis Petrukonis. Olukorras, kus Joosep Toome on vigastatud ja Timo Eichfuss teenis kiiresti vigu, tuli tal võitlusesse minna ning vähemalt eile jäi mulje, et tegemist polegi nii saamatu korvpalluriga, kui vahepeal paljudele kiibitsejatele tundus. Peaaegu kaksikduubel ehk 12 punkti ja üheksa lauapalli räägivad iseenda eest. Loomulikult pole tegemist mingi imemehega ning kohati jääb mulje, et mees ei oska korvi all oma jõudu piisavalt hästi kasutada, kuid vähemalt eile oli ta aktiivne ning samamoodi jätkates on meeskonnale kasulik.

POSTIMEES, 12. NOVEMBER 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

VALIK. Eesti kahevõistluskoondise noorim liige Kristjan Ilves tahab kahe aasta jooksul otsustada, kas jätkab senise alaga või hakkab suusahüppajaks.

Ilvese tulevik: kuld ja suusahüpped? jaan martinson spordiajakirjanik

aatamata sellele, et suvel käis nii üks kui teine meelitamas, et mida sa selle kahevõistlusega jändad, hakka suusahüppajaks, on Kristjan Ilves praegusele alale truu. Truudust tahab ta kinnitada juunioride MMi (kuld)medaliga. Samas ei välista Ilves midagi: «Järgmised kaks hooaega näitavad, mis minust saab.» Pilt on teinekord petlik. Hooajaeelsel pressikonverentsil viibisid ja istusid kõrvu kolm sportlast: suusahüppajad Martti Nõmme ja Siim-Tanel Sammelselg ning Ilves. Aga tema veel kahevõistlejana, kuigi võiks kaasa lüüa ka suusahüpete MK-sarjas, sest vastavad normid – punktid FISi ja kontinentaalkarika sarjast – on täidetud. Ilves tunnistab, et viimasel ajal on paljud üritanud teda veenda ala vahetama, ka tippspordiga lõpparve teinud Kaarel Nurmsalu, kes võitis kahevõistlejana kaks juunioride MMi pronksi ja heitis seejärel murdmaasuusad nurka. Ka

Nurmsalu-eelne suusahüppeäss Jens Salumäe alustas kahevõistlejana. «Esialgu ma neid suusahüppe-jutte kuulda ei võta, näen tulevikku siiski kahevõistlejana,» kinnitab Ilves, kuid lisab, et kirikus pole midagi maha kuulutatud. «See ja järgmine hooaeg annavad vastuse. Kui ei lähe nii, nagu soovin, siis... Nurmsalu oli teerajaja, näitas, et ühelt alalt teisele on võimalik edukalt üle minna.» Nagu Nurmsalu ja Salumäe olid, nii on ka Ilves maailma kahevõistlejate seas üks parimaid suusahüppajaid. «Tulemusele panen, jah, aluse ikka hüppemäel,» nõustub Ilves. «Samas olen suvel suusatamises kõvasti edasi läinud, kogunud jõudu ja parandanud tehnikat. Lisaks käisin ninalõikusel ja nüüd käib õhk paremini läbi. Pelgalt suu kaudu hingates ei tulnud hapnikku piisavalt peale.» Eestis pole just palju olümpiaalade sportlasi, kes lähevad juunioride MMile selge sihiga medal võita. Ilves, kahe aasta tagune pronksimees, läheb. Neli pressikonverentsil viibinud sponsorit seitsmest ennustasid Ilvesele MM-kulda, nii nalja mõttes, nagu kommenteeriti. Peategelane siinkohal nalja ei mõista: «Asi on tõsine. Kui sa 16-aastaselt pronksi teenid ja aasta hiljem võistlus untsu

Piirojast sai kõrgliigasse tõusnud klubi president JALGPALL. Eesti jalgpalli-

koondises 113 kohtumisel osalenud Raio Piiroja teatas hiljuti tippspordist taandumisest, kuid jalgpalliga jääb ta ikkagi seotuks. Pärnus kalamehe ametit pidav Piiroja kinnitati täna Eesti meistrivõistluste kõrgliigasse tõusnud Pärnu Linnameeskonna presidendiks. Tulevaks aastaks Premiumi liigasse tõusnud Pärnu meeskond kinnitas täna juhatuse koosseisu ja selgeks sai ka Piiroja uus ametipost. «Minult oodatakse just nii palju, kui mul anda on. Põhitööks jääb mul ikka kalapüük, jalgpalliasja ajan vabast ajast ning tegemist on heategevusliku projektiga,» ütles endine koondise kapten. «Täna oli juhatuse koosolek ja mind kinnitati ametisse. Sisuline töö hakkab pihta reedel, kui kõik osalised saavad kokku ja pannakse paika, kuidas asjad peaksid toimima hakkama,» lisas Piiroja. Endine koondislane ei oska enda sõnul meeskonna tugevdamise kohta veel midagi täpsemalt öelda, kuid arvatavasti tuleb Pärnul heidelda kõrgliigasse püsima jäämise nimel. «Kerge ei saa olema. Kui ühtegi kogenumat tegijat juurde ei tule, siis tuleb meil püsima jäämise nimel heidelda. Kui õnnestuks paar kogenumat meest tagasi tuua, siis oleks lihtsam. Tuleviku osas on märgid siiski lootustandvad ja kõik osalised on valmis panustama,» sõnas ta. «Pärnus on head aastakäi-

Raio Piiroja

foto: toomas huik

gud noori tulemas ja kui kõik klubid ajavad Linnameeskonna nimel ühist asja, siis oleks tulevikus kõrgemas seltskonnas lihtsam püsida.» Kui Piirojast sai Pärnu Linnameeskonna president, siis juhatuse liikmed on Karl Palatu (Pärnu Vaprus), Aivar Kuningas (Pärnu JK) ja Aleksei Galkin (Pärnu Kalev). Peatreenerina jätkab Meistriliigasse tõusnud tiimi peatreenerina Gert Olesk. Piirojal seisab veel ees ka koondise särgis lahkumismäng, kui 31. märtsil võõrustab Eesti Tallinnas Islandit. «Nädalavahetusel ikka teen sporti ja osalen rahvaspordiüritustel. Paar võistlust on veel ees ja siis algab suusahooaeg, mis kulmineerub Tartu maratoniga,» rääkis Piiroja. Madis Kalvet

Tuuletunnelis kiirust kogumas

Kaks pronksimeest. Nii Kristjan Ilves (vasakul) kui ka Eesti suusaliidu kahevõistluse juht Ago Markvardt on foto: mihkel maripuu võitnud juunioride MMil pronksi.

läheb, siis seekord alla medali leppida ei saa.» Ent nagu räägitakse, huvitavad ja erutavad juunioride medalid vaid käputäit inimesi – sportlast, tema treenerit ning vanemaid. Millised on lootused MKsarjas? Kui mullu olid Ilvese kohad keskmiselt 35.+, siis tänavu... Ilves: «Tahaksin kümme pügalat allapoole tulla, sõita stabiilselt 25. koha kanti ja mõnel

korral sähvatada. Tase on mul selline, et kui end kuue sekka hüppan, peaksin murdmaal finišini enam-vähem ära kannatama, sest esimesed mehed võtavad alguses suusasõitu rahulikumalt.» Avastardi teeb Ilves novembri viimasel nädalavahetusel, MK-sarja esimesel etapil Kuusamos, kus saab end võrrelda maailma paremikuga. Võit-

lus Eesti esikahevõistleja tiitlile algab nädal hiljem Lillehammeris, kus karussellile hüppavad ka Norras treenivad vennad Kail ja Han-Hendrik Piho. «Paratamatult on meil kujunenud kaks leeri – «norralased» ja meie Karl-August Tiirmaaga,» selgitab Ilves. «Kas ma just oma tee õigsust tahan näidata... Pigem tugevust. Sisemine konkurents on see, mis edasi viib.»

Kahevõistlejate treener Tambet Pikkor ajas oma hoolealustele Kristjan Ilvesele ja Karl-August Tiirmale ning suusahüppajatele Martti Nõmmele (pildil) ja Siim-Tanel Sammelseljale välja võimaluse teha tuuletunnelis kaheksa tundi teste, et leida parim hoovõtu- ja lennuasend. Hirmkallid kaheksa tundi tunnelis, mille hea sõber kinni maksis, läksid täiega asja ette, kinnitas Pikkori: «Meeste tegeliku ja ideaalse asendi vahe oli suur. Nad said selgema pildi, kuidas käituda tornist alla tulles ja kuidas õhulennul. Nüüd on vaja asendid lihasmällu kinnistada ja siis venivad õhulennud pikemaks.» «Hüpe algab hoovõtust ja õige asend andis näiteks Nõmmel ja Ilvesel juurde kiirust 1 km/h, mis on tohutult palju, sa justkui hüppaksid kaks poomiastet kõrgemalt,» selgitas suusahüppajate treener Jaan Jüris, kes testimise juures viibis. «Lennuasend oli neil mõlemal hea, väga palju polnud vaja timmida.» PM

18 || TERVIS || POSTIMEES, 12. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, TERVIS@POSTIMEES.EE; REKLAAM REKLAAM@POSTIMEES.EE, TEL 666 2300

TALVINE SOOJUS. Kui uurida Hiina meditsiini põhimõtteid, siis selgub, et eestlase seapraad ja kartul ei sobi kuigi hästi talvisesse menüüsse.

Hiina meditsiin peab sealiha talvisel ajal liiga külmaks marina lohk reporter

«Sealiha ei ole meie jaoks just kõige parem – ta on oma olemuselt külm ja niiske. Kuid see ei tähenda, et ta oleks mürk,» rääkis üle 15-aastase kogemusega traditsioonilise Hiina meditsiini arst ja meditsiiniteaduste doktor Igor Gogol, kes töötab korraga nii Tallinnas, Peterburis kui ka Xinjiangis Hiinas. Ent liha valmistamisel selle omadused muutuvad. Nii soovitab tohter küpsetada sealiha küüslaugu ja

vürtsidega. Ka pikem valmistusviis tuleb tema sõnul siin kasuks. Parem on siiski eelistada sealihale muud liha. «Lambaliha on alati kuuma iseloomuga. Veiseliha on neutraalne. Linnuliha on soe. Kõige parem on seega talvel süüa lambaliha, ka veiseliha ja linnuliha,» märkis arst. Ent kui tegemist on ujuva linnuga, siis peetakse seda liha pigem külmaks. Külma iseloomuga on ka meie armastatud kartul. Ka seda võib talvel mõõdukas koguses tarvitada, ent mitte liiga palju. Gogoli sõnul võiks kartuli asemel süüa pigem nuudleid, külma-kuuma skaalal enam-vähem neutraalset riisi ja küpsetatud köögivilju. Jah, köögiviljade puhul ongi ülioluline see,

et need ei oleks toored. Sest kuigi värsked puu- ja köögiviljad annavad meile talvel väga vajalikke vitamiine ja toitaineid, ei ole nende toorelt tarvitamine talvisel ajal kasulik, sest toorelt on need oma iseloomult külmad. Hiina toitumispõhimõtted on tihedalt seotud Hiina meditsiini üldiste põhimõtetega. Paljud on ilmselt kuulnud yin’ist ja yang’ist – need on vastandpoolused, millest esimene esindab naiselikku, teine mehelikku, esimene külma, teine sooja energiat. Gogoli sõnul jaotatakse ka haigused Hiina meditsiiyin’ii ja yang yang’ii haigusteks. nis yin Yang’i haigused on palavikuhaigused, mille puhul toit ei tohi olla kuum – see peab olema jahe või külm. «Ja vastupidi, kui inimesel on yin’i ehk

külma ja niiskusega seotud haigus – ta külmetab, jalad on külmad, ta on näost kahvatu, liigesed valutavad –, siis ta ei tohi süüa ei olemuselt ega temperatuurilt külma toitu. Näiteks mereande, tooreid puuvilju, köögivilju. Või juua külmi jooke,» selgitas arst.

Kaneelikoor tugevdab neerude yang’i. Kaneelioksad on aga soojad ja teravamaitselised, avavad poorid ja peletavad külma eemale. «Kui meie külmas ja niiskes kliimas juua külma õlut või süüa tooreid puu- ja köögivilju, siis võib see esile kutsuda külmetushaigusi,» märkis Gogol, lisades, et külm iseloom on Hiina meditsiini järgi ka piimatoodetel, mis võivad soodustada lima ja niiskuse kogunemist organismis. Kuuma ilmaga ei tohiks aga süüa kuuma iseloomuga toitu, näiteks rasvast lambaliha. Samas tehakse just kuuma ilmaga tohtri sõnul sageli suur viga, juues ülikülmi jooke, mis esmapilgul tundub ole-

Sealihapraad on seni eestlaste põhiroog. foto: elmo riig / sakala

vat parim m valik. Ent liiga kü külma ülma vee joomine raisk raiskavat kavat liigselt energiat, mida keh keha ha vajab kuumusega võitlemiseks. lemisek ks. «Siin on oma peensused,» d märkis mä ki Gogol. G l Nii ett Hii Hiina me meditsiiniski pole kõik sugugi mustvalge. m Näiteks rohelist teed sooviNäi tab toh tohter juua just kuuma ilmaga, must tee olevat aga paEnt kuidas on kohrem talvel. ta viga, mida m meie kliimavöötmes pimedatel talvistel tööpäevadel pimeda ergutuseks ohtralt juuakse? ergutu «Kohv on mõru ja seda ei «Ko saa pidada pid talvel kasulikuks,» arst, lisades, et hiinlased ütles a ise kohvi koh eriti ei joo, kuid mõmaitsega toiduaineid peeru m takse üldiselt külmaks – tak need ei soojenda. Nii tunne dub, et oma loogika seld les on, miks kuuma kliimaga riikide elanikud sageli otse kõrvetava päikese käes kohvi joovad. Kui rääkida aga tee- või kohvikõrvasest, on Gogol konkreetne: kui süüa palju magusat, soodustab see niiskuse ja lima kogunen mist organismis. «Nii et mis

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, TERVIS@POSTIMEES.EE; REKLAAM REKLAAM@POSTIMEES.EE, TEL 666 2300

TERVIS Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS Laupäev SUHTED

Hiina meditsiiniarst doktor Igor Gogol soovitab eestlastel talvel süüa lambaliha, kuna see on loomult soe. foto: urmas luik / pärnu postimees

magus ei ole meile kuidagi kasulik. Eriti külm ja magus korraga – jäätised, koogid. Meil on väga niiske kliima.» Küll aga võib tohtri sõnul teele lisada naturaalsett mett tt – mesii on oma olemul selt soe. Kuidas oleks aga tükikese tumeda šokolaadiga, mis ei si-

salda palju suhkrut? «Ei saa täpselt öelda, kuid arvan, et ta on pigem sooja iseloomuga ja sobib maksale, leevendab stressi, rahustab,» ütles arst. Nii ei tasu sellele kasulikule maiusele ilmselt «ei» öelda. Ning iga toiduaine võib Gogoli sõnul kahjulikuks muutuda, kuii seda k d liiga lii palju lj ttarvitada. it d Läheneva jõuluaja lemmikjook hõõgvein on Hiina meditsiini järgi talvel väga hea –

see on kuum, avab poorid, ajab külma välja, ravib. Üht selle tähtsamat koostisainet kaneeli peetakse Hiina meditsiinis peaaegu et raviaineks. «Hiinas kasutatakse kahte sorti kaneeli – kaneelioksi ja kaneelikoort. Kaneelikoor tugevdab neerude yang’i. Kaneelioksad on aga soojad ja teravamaitselised, avavad poorid ja peletavad külma eemale. Veel mõjub samamoodi küüslauk ja pipar.» Ent kui klaasike vürtsikat hõõgveini või pits ürdilikööri on keha k h soojendamisel j d i l ttalvel l l omal kohal, siis tavaline kange alkohol ja üldse alkoholiga liialdamine on igal juhul halb.

«Kange alkohol, nagu viin, tekitab kuumust ja lima. Seetõttu kui inimene joob, läheb ta näost punaseks, tal tekib ohtralt sülge, ta muutub väga aktiivseks. Kuid järgmisel päeval on ta üleni külm, kahvatu ja nõrk. Ilmselgelt on tal energia-ainevahetus madal, käed-jalad on külmad, ta tunneb ennast kehvasti,» kirjeldas Gogol. Veini puhul tuleks talvel eelistada punast valgele, mida paljud inimesed ka intuitiivselt teevad. «Valge vein on oma olemuselt l lt pigem i kül külm, punane pigem soe. Hiina meditsiinis on kõik väga loogiline,» märkis arst.

POSTIMEES, 12. NOVEMBER 2014 || TERVIS || 19

Postimehest saad lugeda teatrite, kinode, kontserdipaikade ja klubide kavasid, loe ka võrguväljaandest www.postimees.ee Reklaami broneerimine: Anneli Teppo, tel 666 2329

20 || vaba aeg || postimees, 12. november 2014

tel 666 2300, reklaam@postimees.ee

VABA AEG

TEATER

TEATER VANEMUINE

ENDLA TEATER

RAHVUSOOPER ESTONIA

Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist www.endla.ee

ilmub esmaspäevast laupäevani

Info ja piletite tellimine E-P 10-18, tel 683 1210 Estonia kassa E-P 11-19. Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas. www.opera.ee

Suur maja: kassa E-L 10-19, P 1 t. enne etendust. Tel 744 0165 Väike maja, Sadamateater: kassa avatud 1 tund enne etendust. www.vanemuine.ee, piletimaailm.com, piletilevi.ee, ticketpro.ee

Info ja reklaami tellimine Anneli Teppo, tel 666 2329, e-post: anneli.teppo@postimees.ee.

12.11 kl 12

AKEN OOPERI- JA BALLETIMAAILMA Haridusprojekt

Väike Maja 13.11 kl 19

PAPLID TUULES

G. Sibleyras’ kerge draama Hannes Kaljujärv, Aivar Tommingas, Jüri Lumiste

Dirigent: Kaspar Mänd Osades: Ksenia Seletskaja, Aleksandr Kanapljov jt

Teatri Kodu

13.11 kl 19 Välja müüdud!

Vendade Grimmide muinasjutt Lavastaja Veikko Täär, muusikaline kujundus Toomas Lunge

SAVOY BALL

P. Ábrahámi operett Dirigent: Lauri Sirp Osades: Janne Ševtšenko, Mart Laur, Hanna-Liina Võsa, Märt Avandi, Juuli Lill, Väino Puura jt 14.11 kl 17.30

EKSKURSIOON TEATRIMAJAS 14.11 kl 19 Esietendus! Välja müüdud!

UINUV KAUNITAR

P. Tšaikovski ballett Dirigent: Vello Pähn Osades: Alena Shkatula, Denis Klimuk, Nadežda Antipenko jt

15.11 kl 12 Esietendus!

PUNAMÜTSIKE

SUUREs saalis 12.11 kl 19

Wabadusrist

Indrek Hargla Lav. Hendrik Toompere jr, osades Ivo Uukkivi, Ain Lutsepp, Tiit Sukk, Tõnu Oja, Jüri Tiidus, Harriet Toompere, Guido Kangur, Indrek Sammul, Uku Uusberg, Roland Laos, Raimo Pass, Marta Laan, Liisa Pulk, Liis Haab, Lauri Kaldoja.

Väikses saalis 12.11 kl 19

Kõik on täis

Becky Mode Lav. Priit Pedajas, mängib Taavi Teplenkov.

TITANIC. ILUSAD INIMESED MÄNGIVAD SUURI TUNDEID 14.11 kl 19

KVARTETT

Küünis

14., 21.11 kl 19

EEDENI AED

RAKVERE TEATER Piletite tellimine Rakvere Teatri kassast E-R 10-19 tel 329 5444 ja tund enne etendust, Info www.rakvereteater.ee

PAANIKA

Meie, mehed

M. Myllyaho tragikomöödia Riho Kütsar, Raivo E.Tamm, Ain Mäeots 13.11 kl 19 Viimast korda!

ÜKSILDANE LÄÄS

M. McDonaghi draama Andres Mähar, Karol Kuntsel, Riho Kütsar, KristiinaHortensia Port

UGALA TEATER

13.11 kl 19

(lav. Toomas Suuman)

Suur saal 12.11 kl 19

Eesriie avaneb!

Autor Peter Quilter. Lav. Madis Kalmet (külaline). Osades Kadri Lepp, Marika Palm, Terje Pennie (külaline), Luule Komissarov, Vilma Luik 13.11 kl 19

Kahe isanda teener

Autor Carlo Goldoni. Lavastaja Vallo Kirs. Osades Uku Uusberg (külaline), Adeele Sepp, Klaudia Tiitsmaa, Marika Palm, Kristian Põldma, Martin Mill, Rait Õunapuu, Vallo Kirs

Väike saal

15.11 kl 17 Esietendus! 19., 20.11 kl 19

Võru ”Kannel” 12.11 kl 19

Seitsmeteistkümnenda nuku suvi

NO49 Tõde, mida ma olen igatsenud

VANA BASKINI TEATER Piletid: Piletilevis, Piletimaailmas, Statoilis ja kohapeal. www.vanabaskiniteater.ee

Avinurme Kultuurikeskus Meie esimene miljon 15.11 kl 19

Südamesõbrad

Tapa Kultuurikoda 16.11 kl 19

Südamesõbrad

TARTU UUS TEATER Lai 37, Tartu

Piletid Piletilevis

uusteater.ee

Komöödialavastus «(T)öö klubis»

Lavastaja Sander Pukk Mängivad Tõnis Niinemets, Kait Kall, Veiko Tubin ja Karl-Andreas Kalmet

VAT TEATER Rahvusraamatukogu Teatrisaal Tõnismägi 2, Tallinn tel 645 0959, vatteater.ee

Rahvusraamatukogu Teatrisaalis 13., 14.11 kl 18

SOKRATES. Pidusöök Prytaneionis

12.11 kl 19

Faust

A. Toikka Lavastaja: Aare Toikka Osades: Katariina Ratasepp,

Kõrgessaare Vaba Aja Keskus 14.11 kl 18

Kontserdisari “Muusika Eestimaale” «Maa hääl»

Triinu Taul (vokaal, torupill) Peeter Rebane ( kitarr), Henno Kelp (bass), Roland Puusepp (löökpillid)

Karksi Valla Kultuurikeskus 12.11 kl 19

Kontserdisari «Muusika Eestimaale» “Klassikatähed”

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas 12., 13. 11 kl 19

ZEBRA

lavastaja Ingomar Vihmar (Eesti Draamateater) autor Martin Algus kunstnik Illimar Vihmar laval Katrin Pärn, Piret Simson, Janek Joost, Ingomar Vihmar

KONTSERT EESTI KONTSERT

Märjamaa rahvamaja 14.11 kl 19

Kontserdisari “Muusika Eestimaale” “Baroki puudutus” Maria Listra (sopran) ja keelpillikvartett Prezioso Vivaldi, Händel Mozart

Piletid Piletilevist ja kohapeal (2–10€) www.interpreet.ee

Narva Linnus 16.11 kl 18

Mustpeade maja 20.11 kl 19 Sigrid Kuulmann (viiul), Ralf Taal (klaver) Kavas: Ludwig van Beethoveni klaveri- ja viiulisonaadid

Saue Muusikakool

Sillamäe kultuurikeskus

Mustpeade maja

13.11 kl 19

Kontserdisari “Muusika Eestimaale” Surma laulud ja tantsud

Pavlo Balakin (bass, RO Estonia) Sten Lassmann (klaver) Šostakovitš,, Medtner, Mussorgski

Estonia kontserdisaal 13.11 kl 19

Vanemuise kontserdimaja 14.11 kl 19

Kontserdisari “Violino!”

Tallinna Kammerorkester Solist ja dirigent DMITRI SITKOVETSKI (viiul, Venemaa/ Suurbritannia) Dohnányi / Sitkovetski, Schubert, Bartók, Rahmaninov, Britten

PLMF (Pille Lille Muusikute Fond)

Viimsi mõis (Sõjamuuseum) 12.11 kl 17

«Sügisõhtu muusika ja luulega» Andreas Lend (tšello), Allan Jakobi (akordion). Meeleoluluulet esitavad Viimsi kooli õpilased. Kavas: Piazzolla, Elgar, Falla jt. Vaba sissepääs

EESTI MUUSIKAJA TEATRIAKADEEMIA 95 ESITLEB ema.edu.ee/kontsert

www.concert.ee

EESTI INTERPREETIDE LIIT

Elina Netšajeva (sopran) Anni Ruugla-Toompere (flööt) Ksenia Kutšukova (klaver)

Piletid Piletilevis, Statoilis ja tund enne algust kohapeal Info: www.plmf.ee

16., 28., 29.11 kl 19 7., 10.12 kl 19

Kuressaare Linnateatris

Autor ja lavastaja Ott Aardam. Osades Tanel Ingi, Meelis Rämmeld, Aarne Soro, Martin Mill.

16.11 kl 14 17.11 kl 19

Madara 22a

Valga Kultuurija Huvialakeskus Mee hind

NO47

Saku Huvikeskus

(lav. Raivo Trass)

Autor Bengt Ahlforsi. Lav Janek Vadi. Osades Peeter Jürgens, Marika Palm ja Janek Vadi .

12.11 kl 19

13.11 kl 19 Esietendus! 14., 21., 22., 24., 25.11 kl 19

Viimase öö õigus

A. Toikka Lavastaja: Aare Toikka Osades: Raivo Trass, Katariina Unt, Katariina Ratasepp, Margo Teder ,Tanel Saar ja Ago Soots

Illusionistid

Piletid saadaval Piletimaailma müügipunktides, netis www. piletimaailm.com ja Teater NO99 kassas (Sakala 3, tel 660 5051). Kassa avatud E-R 12-18 ja tund enne etenduse algust. Info www.no99.ee

12.11 kl 19

12., 27.11 kl 19

CLUB FACTORY Teatri kassa on avatud E–L kl 12–19 tel 433 0777. Piletid Piletimaailmast ja Piletilevist. www.ugala.ee

TEATER NO99

väike maja

(lav. Toomas Suuman)

KALLIS ÕHTU 2

Teatri kassa on avatud iga päev kl 11–19, tel 680 5555. Pileteid on võimalik osta ka teatri kodulehelt ja Piletimaailma müügipunktidest üle Eesti.

13.11 kl 19

suur maja

12.11 kl 19

EESTI DRAAMATEATER

Suures saalis

Sadamateater

Talveaias „Kallis õhtu 2“ heidab pilgu aastasse 1963, mil esmakordselt kohtusid Henn Rebane (akordion) ja Tõnis Rätsep (laul ja tekstid). Korraldaja: MTÜ Musicante

Kassa tel 442 0666

Ago Soots, Tanel Saar, Meelis Põdersoo, Margo Teder, Madis Muul

18.11 kl 18.30

18.12 kl 19 Lea Leiten (klaver), Arvo Leibur (viiul), Kadi Vilu (viiul), Rain Vilu (vioola), Tõnu Jõesaar (tšello) Kavas: W. A. Mozart, H. Wolf, E. Dohnányi

EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOORI KONTSERT Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas. www.epcc.ee

Tartu Jaani kirikus 21.11 kl 18

Tallinna Niguliste muuseumkontserdisaalis 22.11 kl 19

LUX – Valgus muusikas Kavas: Gesualdo, Sciarrino, Ligeti, J. S. Bach, Tulve Dirigent Kaspars Putninš, valguskunstnik Kaisa Paluoja Pool tundi enne kontsertide algust Linnar Priimägi loeng.

KITARRIFESTIVAL FIESTA DE LA GUITARRA ESITLEB

Piletid müügil kohapeal: soodus pilet 3 eurot, täispilet 5 eurot.

EMTA Orelisaal

Tallinna Vanalinna Muusikamajas

14.11 kl 18

15.11 kl 18

Scott L. Miller (elektroonika) & Nathan Hanson (saksofonid) // US. Kavas Scott L. Milleri looming. Sissepääs tasuta

Kitarriduo Jelena Ossipova ja Daniel Julle ning Maria Taniroo (tants). Kavas on särtsakad mustlasviisid, kuumad hispaania tantsud, ladinaameerika menukad kitarrilood.

(Tatari 13)

NÜÜDIS // NEW MUSIC THIS STRANGE FINETUNING OF OUR UNIVERSE

Uus 16c

Kontsert «Jäljed Mereliival“

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE MÜRAKARUD

JÄÄR

Teed kellegi ja samas ka enda päeva heaks sellega, et teatad, kui suurepärane inimene ta on. Tead, kuhu nupule vajutada, kuid samas oled ka siiras.

SÕNN Uurid, millised on sinu psühholoogilised köidikud, mille tõttu sa ei ole julgenud teha nii mõndagi. Nüüd on aeg need läbi lõigata ja püüda oma elu eesmärki saavutada. KAKSIKUD Näitad sohi äratundmisel head vaistu. Kui varem ei uskunud sind keegi, siis nüüd näitad neile kõike must valgel. Nii mõnigi kaardimaja vajub kokku.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

POSTIMEES, 12. NOVEMBER 2014 || VARIA || 21

Ajalugu kirjutavad võitjad, ja praegu oledki sina, kes seda teeb. Pilt on tegelikult laiem ning sa tead, et järgmisel korral ei pruugi sina võitja olla.

NEITSI Kui tunned viha, siis võta appi huumorimeel ja alistu olukorrale, sest vaid nii säästad end. Vastuvõitlemise ja viha kohese väljaelamisega võid tekitada emotsioonide ahelreaktsiooni. KAALUD Tead, et kõik, mis sinuga juhtub, juhtub õigel ajal. Oled olnud vapper ja kannatlik ning nüüd on aeg korjata saaki, milleks on endaga rahulolu.

ERNIE

1 a

Jevgeni Lopatšinski – Československý šach, 1961 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. c4!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT MINU KUI PERSONALIJUHI ROLL ON TEKITADA SINUS PIDEV ALAVÄÄRSUSTUNNE.

AINUS VÕIMALUS OMA ALAVÄÄRSUSTUNNET PARANDADA ON FIRMA KASUMI SUURENDAMINE.

KUI SA OLED VALMIS KOGU NÄDALAVAHETUSE PALGATA TÖÖTAMA, SIIS VÕIN SINU PANUST AJUTISELT PIDADA RAHULDAVAKS. TEEME ÄRA.

HAGAR HIRMUS

Tead, et raha ja varaga ümberkäimine nõuab vastutust. Oled olnud vastutusvõimeline ja oled seda ka edaspidi. Ettevaatlik tasuks olla kaigaste kodaratesse loopijate suhtes.

1. Vladimir Putini on oma aukodanikuks valinud seitse Serbia Vabariigi linna, Venemaal on selliseid linnu neli. Nimetage need. 2. Mille poolest osutus tänavu Hispaanias lõppenud meeste korvpalli MMil teistest parimaks soomlane Petteri Johannes Koponen? 3. Tänavu 5. ja 6. juulil toimunud XXVI üldlaulupeol toimus kaks kontserti. Mõlemal olid püealkirjad. Mis pealkirjad? 4. Pinnavormid liigituvad positiivseteks ja negatiivseteks. Positiivse pinnavormi külg on nõlv, negatiivsel ehk allapoole avaneval pinnavormil veer. Olenevalt veeru kaldenurgast on pinnavormil ka oma nimi. Kuidas nimetatakse pinnavormi veeru kaldenurgaga 60 kraadi ning kaldenurgaga 90 kraadi? 5. Eesti suurim söögikoht asub Tallinnas Ülemiste keskuses. 1743 ruutmeetri suuruses söögikeskuses saab korraga lõunat süüa umbes 3000 külastajat. Mis nime kannab see söökla-restoran? Vastused: 1. Astrahan, Kaasan, Peterburi ja Sortavala. 2. Soome koondise mängija oli turniiri parim korvisöötude andja (5,8 söötu mängu kohta). 3. «Aja puudutus» ja «Puudutuse aeg». 4. Vastavalt kuristik ja kanjon. 5. Dvigatel.

AMBUR Hea nimi ja maine on väga väärtuslik. Nüüdne uus kogemus vaid kinnitab seda. Tänu oma heale mainele avanevad sulle mitmed uksed, millest läbi astumiseks oled nüüd valmis. Elu naeratab sulle, kuid mingis mõttes teeb seda läbi pisarate. Oled valmis nii naerma kui ka nutma. Elu on lill vaid nende jaoks, kes ei ole elukarikat põhjani joonud.

à ò à æ

SKORPION

KALJUKITS

ê è â à à ô

VÄHK Sul ei pruugi enam olla aimu, kuhu minna või mida otsida. Elu tundub tiheda metsana, kus ei ole ühtegi rada näha. Kasuta segaduse aega enda sees korra loomiseks. LÕVI

SUDOKU www.sudoku.ee

AKNE

VEEVALAJA Sa ei seisa enam paigal, vaid liigud eesmärgi poole. Tead, et tee on vaba, ja seetõttu liigud julge kapakuga. Ole siiski valmis ka ootamatusteks. KALAD Siiraste ja viljakate suhete aeg, õhus on tunda armastust. Mitte üksnes romantilist armastust, vaid üldinimlikku. Keegi võib sind oma romantilise avaldusega üllatada.

RISTSÕNA Eelmise ülesande lahendus

VALDO JAHILO ANEKDOODID Põllumees saab loteriiga peavõidu, viis miljonit eurot. Lotofirma juhatuse esimees õnnitleb teda isiklikult ja küsib: «Mida te kavatsete selle rahaga teha?» «Mõtlen, et harin põldu edasi, kuni raha jätkub!» vastab talumees. ••• Õpetaja: «Kuidas näeb lehm välja?» Juku: «Lehm näeb välja silmadega!» ••• Sidemehaaniku õpipoiss saabus töölt koju, silm sinine ja väga tujust ära. «Läksid meistriga riidu?» küsis ema hoolitsevalt. «Jah ... Kui ma juhtmete kohta pärisin, siis ta ainult vaatas mind vihase pilguga. Aga kui ma küsisin, millest hakkavad telefonipostid kasvama, kas seemnetest või istikutest, siis tuli mulle kätega kallale ...»

Eelmise ristsõna õige vastus on UKERDAMA

Mänguõpetus Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

22 || kuulutused || postimees, 12. november 2014

Ehitus- ja remondimees otsib tööd. Tel 501 6542.

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Pakume koduabilise teenust. Hoolduskoristus, suurpuhastus, täiendavad teenused (pesu triikimine, voodipesu vahetamine jne), vajadusel muretseme tööks vajalikud professionaalsed töövahendid. Tutvu www. nanny.ee, hinnad soodsad. MTÜ Ulata Käsi puhastus@ulata.ee, tel 510 4576.

Vanavara ost tööpäeviti Kadaka tee 36. Tel 655 0040.

Uno Matto surmast.

9. III 1929 – 10. XI 2014

Pojad peredega Ärasaatmine 15. skp. kell 12 Tartu Raadi kalmistu leinamajas.

Leinavad omaksed. Hüvastijätt 15. skp. kell 13 Raadi kalmistu leinamajas.

Lein ei mahu sõnadesse, alati jääb südamesse. Teatame kurbusega, et on lahkunud kallis isa, vanaisa ja vanavanaisa

Olev Tegova

14. V 1935 – 7. XI 2014

Tütred peredega Lahkunuga hüvastijätt 14. skp. kell 12 Võnnu kirikus.

Igavikuteele on lahkunud kallis ema ja vanaema

Ilme Nagel

25. I 1932 – 9. XI 2014

Leinavad poeg ja tütar peredega.

Kasutatud hambakroonide ja märkide ost tööpäeviti kl 10–16 Tallinnas Pärnu mnt 38. Tel 655 9217.

Tartu Tamme gümnaasium ootab 15. novembril endisi õpetajaid ja vilistlasi kooli 95. (70.) aastapäeva pidulikule aktusele Vanemuise kontserdimajas kl 16 ning sellele järgnevale peole ja lendude koosviibimisele koolimajas (Tamme puiestee 24a) kl 20. Osalustasu kuni 14. XI 20 €, pärast seda 25 €. Lisainfo kooli kodulehel www. tamme.tartu.ee

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min. Veerennide puhastus. Tel 5638 8994.

kogu Eestis.

Tel 5557 7007. janno@tartumets.ee www.tartumets.ee

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

Uno Jaksi Avaldame südamlikku kaastunnet lahkunu omastele. Vabariigi Presidendi Kantselei

Südamlik kaastunne Joelile perega kalli isa ja vanaisa

Arno Kassi surma puhul. AS Krooning töökaaslased

Raske rännurada lõppes, siin on rahupaik. Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud kallis

Salme Emilie Paal 1. XI 1920 – 9. XI 2014

Leinavad omaksed.

Helju Ruus

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud meie kallis abikaasa, isa ja vanaisa

Mälestan oma ema 85. sünniaastapäeval.

16. IX 1937 – 10. XI 2014

12. XI 1929 – 19. XI 1997

Rein Sirg

Omaksed Ärasaatmine 15. skp. kell 11 Tartu krematooriumi suures saalis.

Avaldame kaastunnet Kristinale ja Katrinile kalli isa ja venna

Avaldame kaastunnet Raivole ja tema perele kalli

Mälestame endist tubli töötajat

kaotuse puhul. Kolleegid SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla DK laboratooriumist

Tõnu Kulli

Liivi Roosilehe

kaotuse puhul. Maaja, Jaan ja Jüri peredega

surma puhul. Reisikaaslased

Tiiu Jänes

Maria Lepik

Südamlik kaastunne Ukule armsa ema surma puhul. Sõbrad Laste ja Noorte Kriisiprogrammist

Avaldame kaastunnet sulle, kallis Aleksandr, ema kaotuse puhul. Kerli ja Janek, Angeeli ja Hannes, Anly perega, Auli perega

Avaldame sügavat kaastunnet Hannes Presmannile ema

Südamlik kaastunne Lauri Lestale ema

Tiiu Jänese

Helve Lesta

surma puhul. ERGO kollektiiv

kaotuse puhul. Tarmeko ettevõtted

Minnes võtab ta lambist tule ja süütab taevasse tähe ... Südamlik kaastunne Katrinile ema

Boriss Mišin

Mihkel Aava

metsakinnistuid ja põllumaid

Mälestame leinas Kotkaristi teenetemärgi kavaleri

Tütar

Ärasaatmine 15. skp. kell 10 Tallinna krematooriumis.

13. IX 1929 – 8. XI 2014

ostab

Leo Puolakainen

3. XI 1939 – 10. XI 2014

Avaldame siirast kaastunnet Luule Hiiemäele kalli isa

Olen huvitatud kollektsiooni ostma Saksa sõjaväes teeninud eestlase palgaraamatu (Soldbuch). Maksan 200 eurot. Tel 5613 8008.

Teatame kurbusega, et lahkunud on isa, vend, vanaisa ja onu

Teatame kurbusega isa

Luunja vallavalitsus on heaks kiitnud Sirgu külas Laane maaüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse. Planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalik arutelu toimub 1. XII kl 14 Luunja vallamajas. Lähteseisukohtade ja eskiislahendusega saab tutvuda Luunja vallamajas ja valla veebilehel www.luunja.ee

Tartu vallavalitsus korraldab Vahi alevikus asuva Meruski maaüksuse detailplaneerigu avaliku arutelu. Arutelul tutvustatakse planeeringulahenduse muudatust. Arutelu toimub 20. XI 2014 kl 18 Tartu vallamaja volikogu saalis (Haava tn 6, Kõrveküla alevik). Planeeringumaterjalid kättesaadavad: www.tartuvv.ee

Tütar perega

Vaikselt lahkusid, isake hea – muredest, valudest enam ei tea ...

Tööd saab veoauto remondilukksepp Tartus. Töötasu väga hea. Tel 516 8210.

Luunja vallavalitsus on vastu võtnud ja avalikule väljapanekule suunanud Rõõmu külas Padila maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu. Planeeringuala suurus on u 1,5 ha. Planeeringuga antakse võimalus Padila maaüksus jagada 9 krundiks, neist 7 pereelamumaa krunti pindaladega vahemikus 1531–3061 m², 1 teemaa krunt ning 1 puurkaevu krunt. Elamukruntidele antakse ehitusõigusega võimalus rajada üks üksikelamu ja üks abihoone. Planeeringuga saab tutvuda 1.–15. XII Luunja vallamajas ja valla veebilehel. Avalik arutelu on 29. XII kl 13 Luunja vallamajas.

Mälestame kallist ema ja vanaema tema 87. sünniaastapäeval.

Leinavad lesk ja tütar perega. Ärasaatmine 15. skp. kell 11 Tartu Jaani kirikus, muldasängitamine Viljandi Vanas surnuaias.

Tööd saab CE-kat autojuht Tartus. Tel 516 8210.

Ostan jätkuvalt märgindust parema hinnaga. Tel 5450 7799.

12. XI 1927 – 12. X 2012

(sünd. Kogerman) 26. VII 1924 – 10. XI 2014

Töö Soomes 4-teljelise horisontaalse spindliga CNC-metallitöötlemiskeskuse operaatorile. Tel 5845 5548.

Ostan erinevaid NSVL spordimärke (klubide ja linnade meistrid). Maksan 30 €/tk. Tel 5595 8057.

Endla Liivamägi

Ela-Isis Lepp

Veokijuhi täienduskoolitus 22., 23. ning 29., 30. novembril Tallinnas Pärnu mnt 28. Tel 648 8080, www.autosoit.ee

Kasutatud raamatute ost. Tallinn, Tartu, tel 734 1901.

Me mõtteis püsid sa ikka, elad edasi meie seas.

Teatame kurbusega, et on lahkunud kallis abikaasa, ema ja vanaema

Hüvastijätt 15. skp. kell 14 Tartu krematooriumi leinamajas.

Valentine Räisa Mälestame head naabrimemme. Sügav kaastunne omastele. Bretid

Aksel Sarap Tunneme kaasa Roberti perele isa, vanaisa ja äia surma puhul. Perekonnad Suits, Kala, Kaasik

Avaldame sügavat kaastunnet Robert Sarapile perega

Luule Kaljula

Mälestame kauaaegset majaelanikku. Avaldame sügavat kaastunnet omastele. Anne 79 maja elanikud

kaotuse puhul. Kolleegid aktsiaseltsist Systemair

Kallis Ruth, sügav kaastunne isa

Mälestus jääb majasse, lein ja kurbus kodusse ...

Mälestame lapsepõlve mängukaaslast ja head naabripoissi

Kaljo Kivili

Leo Puolakainen

Kalju Sisast

surma puhul. Töökaaslased Viimsi kooli tugikeskusest

surma puhul. Jüri ja Reet

Südamlik kaastunne Rajale ja lastele peredega. Naabrid Muru tänavalt

Avaldame kaastunnet Eha Komissarovile ema

Teatame kurbusega, et lahkunud on kallis isa

Virve Komissarova

Meelis Rebase 25. X 1953 – 9. XI 2014

Aksel Sarapi

Sügav kaastunne perekonnale, vendadele Leole, Heinole, Toivole. Naabrilapsed Taimi, Heini, Rein, Tiina

Gennadi Šatov Mälestame kauaaegset juhatuse liiget. Sügav kaastunne omastele. MTÜ Pajuvitsa

lahkumise puhul. Eesti Kunstimuuseum

Leinavad pojad ja tütar peredega. Ärasaatmine 13. skp. kell 14.30 Tartu krematooriumis.

Avaldame kaastunnet Anu Öpikule ema

Siiras kaastunne Jaagule venna

Avaldame sügavat kaastunnet Vadim Tarassenkole kalli isa

Koidula Kompuse

Meelis Rebase

Aleksandr Tarassenko

surma puhul. Tartu linnavalitsuse linnavarade osakond

Mälestame toredat naabrit

Koidula Kompust Avaldame kaastunnet omastele. Turu 11 III trepikoja elanikud

surma puhul. OÜ Gabro

Siiras kaastunne Raivole, Aimele ja teistele lähedastele kalli

Liivi Roosilehe surma puhul. Sale ja Piret lastega

kaotuse puhul. Kolleegid osaühingust Nefab Packaging

Viktor Traumann Avaldame kaastunnet Innale kalli isa surma puhul. Orina perega

Viktor Traumanni Südamlik kaastunne lähedastele. Madis ja Rubert OÜ Maa ja Mets päevilt

Mälestame head kursusekaaslast, suurt naljameest

Vello Tõnistet

Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele. Tihemetsa metsatööstuse osakonna 1954. aastal lõpetanud. Mälestus sinust ei kustu iial ...

Maimu Täht Sügav kaastunne perele. TRAKSi rahvatantsu- ja karaktertantsurühm

Su tugev elutahe vaikselt väsis ...

Maimu Täht Avaldame kaastunnet omastele. Lauluringi Vanad Viisid liikmed

Aat Urmet Head koolivenda mälestavad 1964. a. TEMT MM-grupi lõpetanud.

Avaldame kaastunnet Svetlana Vaiserile abikaasa

Valeri Vaiseri surma puhul. Kolleegid Maksu- ja Tolliametist

Sügav kaastunne Meigole perega kalli ema, ämma ja vanaema

Luule Vene kaotuse puhul. Töökaaslased Limitex Autoklaasidest

Mälestame endist kolleegi

Valve Vildet Avaldame kaastunnet perekonnale. Tartu maavalitsus

POSTIMEES, 12. NOVEMBER 2014 || MEELELAHUTUS || 23

TOIMETAJA BERIT NUKA, TEL 666 2234, MEEDIA@POSTIMEES.EE

SUURFILM. Nii mitmekihiline film nagu «Tähtedevaheline» on võimalik vaid viiemõõtmelises universumis.

Valida tasub suurim võimalik ekraan arvustus hendrik alla toimetaja

«Tähtedevaheline» («Interstellar») 2014 Režissöör Christopher Nolan Osades Matthew McConaughey, Anne Hathaway, Jessica Chastain jt

ee on kosmoseooper. Suur, eepiline, võimas. Ma tean küll, et kosmoseooperiks nimetatakse tegelikult üht ulmekirjanduse alamžanri, aga tegelikult väärib seda nimetust Christopher Nolani viimane film «Tähtedevaheline». Kui kinno lähete, veenduge, et ostate pileti kõige suurema ekraaniga saali. Mul on pööraselt kahju, et Kosmose IMAXi (milline sümboolne nimi) standardile vastav kino veel ei tegutse, sest filmist on ka see, veelgi uhkem ja võimsam versioon olemas. Mis siis filmis juhtub? Elu Maal läheb hapuks ja inimkond lähetab oma saadikud uurima, kas mõnes teises galaktikas leidub asustatud planeete, kus meie rass võiks jätkata. Reisiks kasutatakse «kellegi» poolt Saturni orbiidile pargitud ussiauku, mis sobivalt aega ja ruumi väänab. Teiste hulgas saadetakse

asja uurima endine piloot, leskmees ja nüüdne farmer Cooper (Matthew McConaughey). Teda jääb igatsema tütar Murphy (Mackenzie Foy), kes anub isa mitte mingil juhul ekspeditsioonile minema. Filmi põhiliinid on eepiline kosmoseseiklus ning isa ja tütre vaheline armastus. Enne filmi selle treilereid vaadates tundus mulle, et nutmist ja sentimentaalsust on selles linateoses palju. Pole just

Režissöör Christopher Nolan väänab visuaalsete vahenditega vaataja ruumitaju ning teeb seda meisterlikult.

mu lemmikteema. Aga Nolan oskas suured tunded ja igatsuse nii osavalt muu sündmustikuga põimida, et see ei läinud sugugi tatiseks. Ta on ikka meister! Arvestades, kui suure tähtsusega Cooperi ja Murphy suhe loo seiskohalt on, võib isegi imestada, miks traagiline lahkuminek nii vähe ekraaniaega saab. Film ise on ju ligi kolm tundi pikk. Soovitan enne kinno minemist üle vaadata Stanley Kubricku «2001: Kosmoseodüsseia», mis on Nolani suur inspiratsiooniallikas. Ta ei varja seda sugugi, vihjeid on terve film täis. Näiteks tuleb kohe meel-

de kõnelev arvuti HAL 9000. Lisaks meenutab filmi robot TARS kangesti Kubricku musta monoliiti. TARS on vist küll kõige veidram robot, mida ulmefilmides nähtud, ja alguses mõjub ta võõristavalt. Nolan armastab suurejoonelisi kaadreid. Mäletame, kuidas tema filmis «Algus» tänav pooleks volditi. Samasuguseid võimsaid vaatemänge näeb siin lisaks Kubricku stiilis kosmosekoreograafiale: näiteks ühel planeedil ähvardab astronaute mäeaheliku-kõrgune vertikaalne laine. Teises kohas vaatab tegelane aknast välja ja näeb püstloodis väljakut, kus poisid palli mängivad.

«Tähtedevaheline» on tõeliselt suur film. Võib-olla kõige suurem sel aastal. foto: outnow.ch

Ussiaugu tehnoloogia väänab aega ja ruumi. Nolan väänab visuaalsete vahenditega vaataja ruumitaju ning teeb seda meisterlikult. Ma ei imestaks, kui mõni vaataja merehaigeks jääb, hoolimata sellest, et film ei olegi 3Ds üles võetud. Ulmekirjanik Arthur Clarke on öelnud, et igasugune küllalt arenenud tehnoloogia on eristamatu nõiakunstist. Nolani filmi kangelased peavadki sellise tulevikutehnoloogiaga hakkama saama. Kuidas seletada kahemõõtmelisel ekraanil kolmemõõtmelises ruumis elavale olendile, kuidas toimib viie ruumimõõtmega universum? Ega see polegi võimalik ja Nolan ei anna oma maailma seletamiseks võtmeid kindlalt kätte. Võib-olla on vaja ka teist ja kolmandat vaatamist, siis juba teab, millised on need kohad, millele peab täpsemat tähelepanu pöörama. Natuke tüütuks ja venivaks muutub hoopis see, kui kogenud astronaudid ja piloodid vastastikku nende jaoks elementaarseid füüsikareegleid seletavad. On tunda, et nad ei tee seda mitte endi, vaid filmivaataja harimise pärast, et sellele keskkoolifüüsikat meelde tuletada. Filmis on olulisel kohal read Walesi luuletaja Dylan Thomase poeemist «Ära mine vagusalt sinna lahkesse öösse» («Do not go gentle into that good night»). Ehk tasuks ka see võimalusel enne kinokülastust läbi lugeda.

24 || TÄNA || POSTIMEES, 12. NOVEMBER 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

KIRJUTAB, KUI PALJU EESTI INIMESED RAHA SÄÄSTA SUUDAVAD.

NIMEPÄEV: KONRAD, KUNO, KUUNO Kaalu Kirme 86, kunstiteadlane Marika Mikelsaar 76, mikrobioloog Urmas Lõoke 64, arhitekt Toivo Keva 61, kodanikuhariduse edendaja Ilmar Jalas 60, arhitekt Kalle Rannula 47, arhitekt Siim-Sander Vene (pildil) 24, korvpallur

Peagi avatavas jahimajas näeb karutopiseid Järvamaal Albu mõisa endises valitsejamajas, mis kolhoosiaegadel kahekorruseliseks kontorihooneks ümber ehitati, avab lähipäevil uksed Jäägri villa nime kandev majutusasutus, kus voodikohti on 27 inimesele. Jäägri villas püüavad pilku ka omaniku Valeri Homini ja tema pereliikmete jahitrofeed, nende hulgas kaks karutopist. Alumisel korrusel on tagakäppadel topis karust, mis elusana kaalus 196 kilogrammi, topisena aga 50 kilogrammi. Karu lasi Homin ise. Järva Teataja

Albert Uustulndi monument töös

«AED JA KODU» JAGAB NÄPUNÄITEID PESUKUIVATI VALIMISEKS. EUROOPA TALLINN +7

KÄRDLA +8 HAAPSALU +7

ilmateenistuse sünoptik

PAIDE +6

Lähipäevadel jääme kõrgrõhuala servaalale. Mõnel pool veidi tibutab, kuid tugevat vihTARTU ma tulemas pole. ÕhutemPÄRNU VILJANDI +6 +7 peratuur iga päevaga veidi +7 KURESSAARE langeb, kuid lähipäevil jääb +7 veel plusspoolele. Tuul pöördub itta ja on täna nõrk, kuid homme tugevnevad tuuleiilid siVÕRU semaal 11 m/s, rannikul 15 m/s. VALGA +7 +8 Täna on pilves olulise sajuta ilm. Hommikupoolikul püsib kohaKOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS ti udu. Puhub muutliku suunaga tuul 1–7 m/s, pärastlõunal pöörNeljapäev, 13.11 Reede, 14.11 Laupäev, 15.11 dub tuul itta ja tugevneb veidi. Tallinn +3/+5 +1/+4 +1/+5 Sooja on 6–8 kraadi. Tartu +3/+5 +1/+4 0/+4 Narva +2/+4 0/+2 0/+3 Pärnu +3/+6 +2/+5 +2/+5 Kuressaare +5/+7 +4/+6 +4/+6

PÄIKE

Skulptor Hannes Starkopf allkirjastas lepingu alustamaks kirjaniku ja helilooja Albert Uustulndi pronksist mälestusmärgi tegemist, mis avatakse Kuressaare lossi lähedal järgmise aasta 9. novembril Uustulndi 90. sünniaastapäeval. 2,2 meetrit kõrge pronksist monument läheb maksma 60 000 eurot. Linn panustas tänavu selle tegemisse 2000 eurot. Raha monumendi rajamiseks saab annetada SEB kontole EE461010220123874019 märgusõnaga «Albert Uustulndi mälestuse jäädvustamiseks». Meie Maa

helve meitern

NARVA +7

RAKVERE +6

Tallinnas Tartus Kärdlas

1– 7m

Pilves ja sombune

Võta ilmajaam endaga kaasa!

foto: foto: jäägri villa / järva teataja

VIIMANE VEERG

HOMME POSTIMEHES:

tõuseb 8.08 7.54 8.13

loojub 16.02 16.00 16.12

MAAILM

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+10,8 kraadi (1999) –13,3 kraadi (1921) +11,3 kraadi (1977) –14,7 kraadi (1921)

KUUFAASID 7. november 00.23 14. november 17.16 22. november 14.32 29. november 12.06

+13 +18 +17 +16 +14 +16 +13 +13 +14 +14 +10 +7 +8 +11 +19 +14 +12 +14 +4 +15 +5 +5 +14 +6 +16 +9 +10 +16 +13 +8 +13 +13 +8 +16 +33 +27 +22 +27 +21 +29 +19 +34 +19 +8 +28 +19

TELE- JA RAADIOKAVAD • KOLMAPÄEV, 12. NOVEMBER ETV

ETV 2

KANAL 2

06 55 Terevisioon. Saatejuhid Katrin Viirpalu ja Urmas Vaino. 08 55 Paks boss: Petetud lootused 09 50 Minuscule 55 Terevisioon* 11 55 Mehed ja mõrrad, 8* 12 25 OP! PÖFFi eri* 55 NO99 Kunstikool* 13 00 Riigikogu infotund 14 00 Ajalik ja ajatu: Peetruse linn ja Maarja maa, 10* 30 Isa Brown: Kolm surma tööriista* 15 15 Maahommik* 16 00 Holby City haigla: Omamoodi armastus 17 00 Aktuaalne kaamera 10 Õnne 13 (Eesti 2014) 40 Paks boss: Petetud lootused* 18 30 Aktuaalne kaamera 19 00 Ringvaade 20 05 Pealtnägija 21 00 Aktuaalne kaamera. Ilm 30 Sport 40 Foorum 22 30 Võimu kants: Ära näe kurja, ära kuula kurja ja ära räägi kurja 23 25 Ringvaade* 00 30 Holby City haigla: Omamoodi armastus* 01 34 ERR.ee uudised

07 00 Lastesaated 09 00 Ringvaade* 10 05 Leiutiste maailm* 30 Naturopolis, 2/4: Pariis 11 25 Eesti muusikavideod 54 ERR.ee uudised 15 30 Lumejänesed, 2 16 00 Lastetuba: Mõistatuste kool* 10 Tom ja Fluffy 20 Cedric: Kinos 30 Indiaanipoiss Yakari 45 Geronimo Stiltoni lõbusad lood 17 05 SimsalaGrimm: Kuningas Rästahabe 30 Buratino tegutseb jälle: Artemoni uued sõbrad 18 00 Väike prints: Karapoodide planeet 20 Maša ja karu 30 Lastetuba: Timmu teadusteater 45 Džungliraamat: Peegel 55 Kosmoselendurid: Suhtlusprobleemid 19 10 Muumide maailm 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 20 00 Meie inimesed: Kerttu 25 Kapital* 55 Jalgpalli maavõistlus Norra – Eesti 22 55 Prantsuse filmikuu: Päevade vaht (BelgiaPrantsuse 2013). Draama 01 00 ISIS – terror Iraagis (Inglise 2014)* 36 ERR.ee uudised

06 10 Lastega kodus: Lahutuskohus* 40 Joonissarjad 08 00 Reporter* 09 00 Keelatud armastus, 46* 10 00 Taltsutamatu süda, 100* 11 00 Viimane võmm* 12 00 Radar* 13 00 Krimi* 30 Tuhat ja üks ööd, 104 14 30 Tuhat ja üks ööd, 105 15 25 Lastega kodus: Uued väljakutsed 16 00 Küladetektiivid, 122: Tasumata arve 17 00 Taltsutamatu süda, 101 18 00 Keelatud armastus, 47 19 00 Reporter 20 00 Suur lotokolmapäev – Rooside sõda 21 00 Saladused 30 Pilvede all 22 30 C-Komando 23 00 Rizzoli ja Isles: Käsib, poob ja laseb 00 00 Southland 01 00 Pan Am: Diplomaatilised suhted 45 Vampiiripäevikud: Lase käia 02 25 Krimi* 50 Rooli võim* 03 15 Reporter* 04 05 Lemmikretseptid* 40 Küladetektiivid, 122: Tasumata arve* 05 25 Doktor Oz: Nälja uus nägu Ameerikas

TV3 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 17 19 20 21

22 23 00 01 02 03 04 05

15 JoonissaRJAD 50 Saatuslik valik, 10* 50 Südameasi 5, 11* 55 Kirgede torm, 1971* 55 Vaprad ja ilusad* 25 Top Shop 40 Kaua võib!* 10 Suletud uste taga 6, 11: Naistemehe palk* 15 Padjaklubi 2, 9: Kurjajuur* 15 Seitsmes taevas 2, 10: Tõde või tegu 15 Vaprad ja ilusad, 6856 50 Saatuslik valik, 11 50 Kirgede torm, 1972 55 Südameasi 5, 12: Lõpetamata asjad 00 Seitsmesed uudised 00 Naistevahetus 5, 11 00 Võimalik vaid Venemaal 30 Juurdlust viivad läbi sensitiivid, 49 30 Kättemaks 3, 11: Kojutulek 30 Top Gear 19, 7: Aafrika-eri, 2 35 Firma 1, 22: 22. peatükk 30 Uus normaalsus 1, 7 00 Louie 2, 12 25 Naistevahetus 5* 15 Võimalik vaid Venemaal* 40 Top Gear 19, 7* 35 Seitsmesed uudised 25 Selline on elu!

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Taltsutamatu süda 06 20 Totaalne ärkamine! 08 15 Punased roosid, 758 09 05 Emmerdale, 95-96 10 05 Aafrika südames 55 Süütu süüdlane, 92 11 45 Top Shop 12 00 Uus võimalus, 103-104* 13 00 Doktor Oz, 703/841: Dick Cheney räägib avameelselt oma tervisest* 14 00 Kadunud: Bradyn Fuksa* 15 00 Ebatavalised kahtlusalused, 8: Ema süüdimõistmine* 16 00 Kodutunne* 17 00 Aafrika südames* 18 00 Doktor Oz, 704: Muretseja teejuht kõige ärevusttekitavamate sümptomite kohta 19 00 Uus võimalus, 105 30 Uus võimalus, 106 20 00 Naabriplika: Külatelefon 21 00 Nunnad hoos 2 (USA 1993). Komöödia 23 05 Õnnelikult lahutatud, 5: Abikaasa toetus 30 Sõbrad, 53 00 00 Ellen 50 Reporter 01 45 Mehi jalaga segada 02 27 Emmerdale, 95-96* 03 15 Ellen* 04 00 Süütu süüdlane, 92* 45 Reporter*

06 30 Kuldvillak* 07 00 Reporter 08 00 Usu või ära usu!* 30 Komissar Rex, 45* 09 20 Conan, 314* 10 10 Näljased meremehed, 41: Porthcurno* 11 05 Jututuba 13 25 Supermani uued seiklused, 30: Metallo 14 15 Chuck, 12* 15 05 Näljased meremehed, 42: Newlyn 16 05 Komissar Rex, 46: Mõrvarlik plaan 17 05 Klikitähed: Vanad ja noored 35 Kreisid reisid: Jamaica 18 05 Chuck, 13: Chuck marliini vastu 19 00 Tuvikesed, 165: Üksikuks hirmutatud* 30 Tuvikesed, 166: Ei, proua* 20 00 Krimi. Politseisaade 30 Usu või ära usu! 21 00 Kaks ja pool meest, 40: Puuhammastega inimliha kallal* 30 Elav märklaud: Äärelinnaidüll 22 30 Punker 23 30 Conan, 315: Jon Cryer, Bob Odenkirk, Katharine McPhee 00 20 Kaks ja pool meest, 41 45 Tuvikesed, 167: Tants vastutahtsi 01 10 Tuvikesed, 168: Bucki seiklused 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed uudised* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11* 11 00 Max Payne (USA 2008)*. Põnevik 13 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Kohver, 9 16 00 Kutsuge Cobra 11 10, 10: Teine võimalus 17 00 NCIS kriminalistid 8, 24: Püramiid 18 00 Perepea 11, 13: Tom Tucker: mees ja tema unistus* 30 Simpsonid 8, 18* 19 00 Suure paugu teooria 5, 16: Puhkuse lahendus 30 Suure paugu teooria 5, 17: Rothmani lagunemine 20 00 Perepea 11, 14: Ole soovidega ettevaatlik 30 Simpsonid 8, 19: Kooli saladus 21 00 Kõige naljakamad koduvideod 30 Varjend (USA 2011). Põnevik 23 40 Euroopa pokkeriturnee 00 30 Suure paugu teooria 5, 16-17* 01 30 Kohver, 9* 02 20 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed uudised 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 Täna. Uudised* 30 Täna +* 09 00 Viis tärni, 22/33* 45 Veenus* 10 15 Täna. Uudised (subtiitritega)* 30 Vaba mõtte klubi* 11 30 Arvutitark* 12 00 Otse: LV pressikonverents 30 Balti passioon*. Dokfilm 13 25 Kinnisvaraveeb 16 00 Vaba mõtte klubi* 17 00 LV pressikonverents* 30 TeTeVeke lastele 18 00 Täna. Uudised 15 Viis tärni, 23/33 19 00 Täna. Uudised 30 Meedia keskpunkt 20 00 Täna. Uudised 30 Täna + 21 00 Täna. Uudised (subtiitritega) 15 Rahvaadvokaat 22 00 Kultuurimeeter 30 Väljaspool paradiisi (Mehhiko 2006). Mängufilm 00 15 Meedia keskpunkt* 45 Täna. Uudised* 01 15 Täna +* 45 TeleChat

05 30 Vikerhommik. Rain Kooli 09 45 Laste lood. Kolmanda A kriminalistid 10 05 Huvitaja. Krista Taim 11 30 Järjejutt. Avarii, III 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Mirko Ojakivi 14 05 Reporteritund. Kaja Kärner 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Eesti Kontserdi uudised 18 00 Päevakaja 30 Laste lood* 19 05 Reporteritund* 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Beethoveni sõber 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 Luuleruum 00 05 Tõlkes leitud* 01 00 Huvitaja* 02 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik. Johan Randvere 09 30 Jutujärg. Forsyte’ide saaga, 3 10 05 Muusikatuba. Anne Prommik. Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester Markus Stenzi juhatusel ning Ukraina päritolu Kanada pianist Dmitri Levkovitš. 11 05 Album. Stabat Mater. 12 02 Delta. Markus Järvi 14 05 Kooskõla 15 15 Amadeus + 16 15 Teatriluup. Keiu Virro. Teatrijutud eesriide eest ja tagant 17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Kontserdisaalis. Mendelssohn ja Mozart. Esineb Sao Paulo Sümfooniaorkester Nathalie Stutzmanni juhatusel. Felix Mendelssohn – Sümfoonia nr 1, Wolfgang Amadeus Mozart – Reekviem (Lisa Larsson, Wilke te Brummelstroete, John Mark Ainsley, Burak Bilgili, Oseps Chorus). Kontsert toimus Sao Paulo kontserdisaalis 21. novembril 2013. 21 00 Eesti interpreedid. Elo Üleoja* 22 05 Fantaasia. Hannes Kalamäe 00 05 Nokturn