Page 1

12. MAI 2014 || postimees

maaelu teemaleht põllu- ja metsamajanduse huvilistele

edendaja

12. mai 2014 nr 5/9

maaelu edendaja 1

Merike Sepp peab Sõrve villaveskit Tõukanade munad jõuavad sihtkohta postiga Maapoodide säilimine sõltub ka elanikest endist Rasketehnika müüjad tunnevad vaheaasta mõju erinevalt


2 maaelu edendaja

uudistame ilma

postimees || 12. MAI 2014

Väärt võit

K

uid tagasi kirjutas Maaelu Edendaja rakendusest Timber Diameter, mis võimaldab kiiresti, lihtsalt ja täpselt mõõta nutiseadme abil puidu läbimõõtu. On heameel, et innovatsiooni traditsioonilises valdkonnas tunnustati eelmisel nädal Eesti suurimal äriideede konkursil Ajujaht peapreemia ja 50 000-eurose auhinnarahaga, mis annab ideele veelgi tuult tiibadesse. Kogu konkursi ajaloos on tegemist esimese korraga, mil võidab mõni põllumajandus- või metsandusvaldkonna äriidee. Käesolevas Maaelu Edendajas on – nagu juba tavaks saanud – juttu nii uuendusmeelsematest kui ka traditsioonilisematest ettevõtmistest. Katsetasime, kas ja kuidas on võimalik tõukanade mune saata Eestis postiga, käisime külas ja tegime pilte äsja nimed saanud Pallase tallide harukordsetest kaksikvarssadest ning portreteerisime Sõrve villaveski perenaist Merike Seppa. Aga muidugi on ka tõsisemaid teemasid, nagu maapoodide toimetulek, Eestis enimlevinud võõrliikidega seotud haigused okaspuudel või ELi toetuste n-ö vaheaasta senine mõju rasketehnika müüjatele. Praktilisemate nõuannete vallast saate teada, millest sõltub porgandite maitse või kas ja kuidas kasutada taimeekstrakte. maaelu edendaja toimetus

Maaelu edendaja

Toimetaja Kristiina Kruuse maaelu@postimees.ee

Projektijuht Marvi Pristavka-Taal marvi@postimees.ee Reklaam tel 739 0390, faks 739 0387 Keeletoimetaja Triin Ploom Küljendaja Kaia Aalmann Väljaandja AS Postimees Gildi 1, 50095 Tartu Trükk AS Kroonpress

Ilmavaatleja märkmeid maist Tekst aleksander lumi, foto mairo pajula

A

lanud on aasta viies kuu – lehekuu ehk mai. Aprilli lõpp pakkus meile tõelist suvesooja, mis ulatus kohati üle 20 soojakraadi. Lehekuu algus pole olnud sugugi nii soe, pigem on jäänud temperatuurid 10 soojakraadi ümber, sageli madalamale. Külmatundele lisab kargust juurde tuul. Rahvatarkus ütleb, et kui volbripäeval on külm, siis tuleb hea suvi. Sel aastal oli volbripäeval sooja kuni 8 kraadi, hommikul tuli kohati ka öökülma. Võrdluseks: eelmisel aastal oli samal päeval paljudes kohtades sooja üle 10 kraadi, paiguti isegi 15 kraadi. Öeldakse ka, et kui aprilli ja mai esimese poole ilmad on külmad, siis lähevad mai teisel poolel ilmad soojaks ja püsivad pikemat aega ilusad.

Tuulise mai järel on oodata vaikset suve. Varane müristamine ennustab vesist suve. Vanarahvas teadis öelda ka, et kui taevaminemise pühal (29. mail) puhub külm põhjatuul, peab kogu suve kasukat kaasas kandma. Pilved räägivad meile samuti üksjagu ilmast. Kui lõunapoolne taevas püsib õhtul selge, siis tuleb järgmisel päeval ilus ilm. Kui selgesse taevasse ilmuvad pikad õhtused pilved, mille ääred on nagu kammipiid, siis on tuule ja ilma pööramist oodata. Hallid pilved toovad vihma, sinised hallaööd, punased pikset ja valged põuda. Kui päikese seest jooned välja jooksevad, siis on samuti sadu oodata. Öine sadu ei välta kaua, küll aga see sadu, mis päeval algab. e


maaelu edendaja 3

12. MAI 2014 || postimees

Hobilinnukasvatajail on lihtsaim viis hankida peenemate tõukanade haudemune posti teel, aga mida arvab asjast postiettevõte ja kas neist munadest ikka tibusid ka saab?

Munad postiga? Saab küll! Tekst ja foto jüri saar

M

une!? Miks peaks keegi tahtma saata postiga mune, oli üllatus teisel pool telefonitoru siiras, kuuldes huvist saata mune posti teel. Eesti Posti pressiesindaja Kadri Tonka kuulas ära selgituse, et Eestis tegutseb hulk hobikanapidajaid, kes peavad tavatumaid tõuge ja et mune oleks vaja postitada paljundusmaterjali saatmiseks. Seda muna ju tegelikult ongi – üks suur sugurakk. Hobilinnukasvatajad on kogenud, et n-ö peenemat tõugu linde on vähe ja kui kellelgi ongi sobivaid haudemune pakkuda, asuvad need riigi teises otsas, kuhu sõitmine on kulukas ja aeganõudev. Kuid selleks ju postifirma ongi, et saadetisi inimese eest kauge maa taha toimetada. Hobilinnukasvatajad teavad ka seda, et näiteks Briti saartel on hobikanapidamine kaunis heal järjel, tegutseb hulk tõuühinguid ja seal on ka võrdlemisi levinud haudemunade saatmine postiga. See käib üleöösaadetisena. Kiirus loeb, sest värskemate munade puhul on tibude saamise tõenäosus suurem. Tegelikult ei ole jutt ju üksnes kanamunadest, samavõrd käib see paabulindude, kalkunite, faasanite ja muude vahvate tegelaste munade kohta. Teadlik risk

Välismaalt tellitakse postiga mune ka Eestisse, kuid tulemused, nagu foorumites ja omavahelistes vestlustes nenditakse, ei ole alati kiita. Munad on küll terved, aga tibusid ei saa. Harjumaal Kiti Kanala Söödatuba pidav Kristin Nelke-Heinroos kõneles, et on postiga mune nii saanud kui saatnud ja tulemus näib olevat vastavalt postiljoni tujule ning sellele, kui palju on pakki loobitud. Saatmine on toimunud ikka tibude saamise eesmärgil. «Välismaalt tulnud saadetis on andnud nii väga häid tulemusi kui on juhtunud sedagi, et ühtegi tibu ei kooru,» ütles Kristin Nelke-Heinroos. Tema sõnul on taolise saadetise postiga läkitamine teadlik risk ja seda tuleb arvestada. Kui tulemus on nadi, ei ole õige süüdistada ei saatjat ega ka postiasutusi. Otsest keeldu pole

«Kui oleksite küsinud lihtsalt, kas kanamunasid saab saata või mitte, siis meil on kodulehel nimekiri, mida tohib saata ja mida pigem ei. Kanamuna oma olemuselt käib toiduaine alla ja kiirestiriknevate toiduainete saatmine pole lubatud,» jätkas Tonka. Kuid praegu ei

veel täiteainet ja siis põhjalikult teipi. Kümne muna saatmiskuluks kujunes 13 eurot ja 28 senti. Sellest saatmiskulu 7.09, lisamärke «kullersaadetis ettevaatlikult» eest 3.60, ülejäänu oli karbi ja pakkimise hind. «Andke siis meile ka teada, kuidas kohale jõudis,» kõlas hüvastijätul. Kiirelt kohal

ole jutt toidust. Liiatigi ei ole terve koorega kanamuna kohe kindlasti kiiresti riknev toiduaine – see säilib kõlbulikuna mitu nädalat. «Kui meil ei ole otse öeldud, et neid saata ei saa, siis ma julgeks pakkuda, et neid on võimalik saata,» lisas Tonka. «Kui keegi tahab mune saata, siis tasuks igaks juhuks eraldi kokku leppida, tuleks ühendust võtta Eesti Postiga ja rääkida oma mure ära.» Aga selle intervjuu ajaks on juba tehtud ka praktiline katse. Esimeseks sammuks oli järelepärimine ühelt kauaaegselt postiametnikult, kas mune saab saata või mitte. Vastus oli, et pole mõtet, need ei jõua tervelt kohale. Teine samm oli ühes Tallinna kaubanduskeskuses asuvas postkontoris nii veerand tundi enne selle ametlikku avamist. Postitöötajad olid kohal, järelepärimise peale vastas üks neist: «Loomulikult mitte, aga tulge veerand tunni pä-

Munakarbi ümber mullikile, postilogoga pappkarpi veel täiteainet ja siis põhjalikult teipi. Ja munad said abivalmi postitöötaja kätetöö tulemusel saatmisvalmis.

Ei ole väga tavapärane, et keegi tahab kanamune postiga saata tõuaretuse pärast, vaevalt neid igapäevaselt liigub, ütles Eesti Posti esindaja.

rast tagasi, vaatame.» Kui loomulikult mitte, siis milleks tagasi tulla? Kolmas samm tehti Tallinna raudteejaamas asuvas postkontoris, kus letitöötaja oli kliendi soovist üllatunud ja kutsus juhataja, kuid kollektiivne arvamus oli, et võib ju proovida. Ainult et saadetis tuleb põhjalikult pakkida. Nii saigi. Munakarbi ümber mullikile, postilogoga pappkarpi

Oli munapühade eelne neljapäev, laupäevaks saabus pakk kohale. Kõik munad terved ja inkubaatorikõlbulikud. Niisiis, on võimalik saata küll. Miks mõni postitöötaja seda võimalikuks ei pidanud, tuleks Tonka meelest küsida nende postitöötajate käest. Võib-olla nad suhtusid munadesse kui kergesti riknevasse toiduainesse, pakkus ta võimaliku põhjenduse. «Tegemist on hästi õrna saadetisega. Soovides, et see kindlasti ühes tükis kohale jõuaks, oleks mõistlik suhelda Eesti Postiga ja paluda pakkuda tingimusi, et saaks saadetud,» ütles Tonka. «Igal juhul see ei ole väga tavapärane, et keegi tahab kanamune postiga saata tõuaretuse pärast, vaevalt neid igapäevaselt liigub.» Postieeskirjad lubavad selge sõnaga saata siidiusse ja mesilasemasid. Tonka lisas, et ta ei ole päris nõus, et postifirma loobiks asju või käituks mittehoolivalt, aga sorteerimisliinil pakid siiski kukuvad paarkümmend sentimeetrit. Need võivad ka konteinerites muljuda saada, sestap on märge «ettevaatlikult» asjakohane. Munapühade aegu teele pandud munadest on tibud koorumas neil päevil, tulemust seega veel ei tea. e

Eesti Lennupäevad 24. ja 25. mail Tartumaal Eesti Lennundusmuuseumis

Suurim

lennunduse vabaõhuüritus

Peaesinejad: Baltic Bees ja Jurgis Kairys Reaktiivlennukite üksik- ja grupilennud, akrobaat- ja huvilennud, langevarjuhüpped

23.05-25.05 Estonian Airi veebis ja üritusel kohapeal eripakkumised lennupiletitele


4 maaelu edendaja

postimees || 12. MAI 2014

Lääne-Virumaal Pallase tallides ülestõusmispüha hommikul sündinud haruldased kaksikutest täkkvarsad said omale ametlikud nimed: Criminal ja Conrad. Algustäht pidi kindlasti olema sama nagu isal, 2012. aasta parimal noorel Eesti sporthobuse täkul Countatour JP. Pererahvas kutsus neid siiani naljatades Kriminaal ja Illegaal, sest ema kõhus oli üks suutnud teise osavalt ära varjata.

Kriminaal ja Illegaal said omale pärisnimed Tekst maarja otsa, Foto mairo pajula

E

esti Maaülikooli loomakliiniku vanemloomaarsti Reet Hermi sõnul on kaksikutest varssade sünd väga harukordne, sest hobune on ainupoegija loom. Kui looteid on rohkem, ei suuda platsenta neid mõlemaid toitainetega varustada ja tulemuseks on tavaliselt kas abort tiinuse ajal või ühe või mõlema varsa sünd surnult. «Üks protsent kaksikuid kandvatest märadest poegib elusad kaksikud, kuid see veel ei tähenda, et need varsad eluvõimelised oleks,» nentis Herm. Pallase tallides aga on sündinud ime ja seal kasvavad juba kolmenädalased täkkvarsad, kes on igati tublid ja elujõulised. «Nendega ei ole olnud probleemi, sest nad söövad ise ja saavad iseseisvalt ilusti hakkama, lisasööta pole pidanud andma,» sõnas Pallase talli perenaine Katrin Piirmets.

«Kui varsad on aktiivsed ja suudavad ringi kalpsata ja imeda, piisab lihtsalt jälgimisest, et märal mõlemale piima jätkuks ja et nad mingit nakkushaigust ei saaks,» sõnas Reet Herm.

piima jätkuks, sest kahele ei ole loodus seda ette näinud. «Ema saab praegu mitu korda päevas lisasööta, kuid tuleb jälgida, et piima oleks piisavalt,» muretses Katrin Piirmets. Katrin Piirmetsa sõnul sai juba esimestel elupäevadel selgeks, et varsad on väga erineva iseloomuga. «Krimka on tõeline kriminaal, tema on nõus sind jalaga lööma ja siis ära jooksma, hästi iseteadja. Käbi ehk siis illegaal on jätkuvalt väiksem, aga targem – tema oli esimene, kes piima hakkas jooma ja muru maitses. Nüüd ajas hambad taha ka ema graanulitele, ta on võitleja hing,» kirjeldas Katrin Piirmets.

Pallase tallide ime

Katrin Piirmets ohkas naeratades ja meenutas, et see pilt ei lähe tal ilmselt kunagi meelest, kui ta 20. aprilli hommikul unisena talli läks ning leidis eest esmalt ühe ja seejärel teise varsa. «Esimene reaktsioon oli, et kus on mu telefon ja kus on meie loomaarst,» meenutas Katrin Piirmets. Vaatepilt tundus uskumatu, perenaine polnud kordagi selle peale tulnud, et hobusel võiksid sündida kaksikud. Esimese hooga saanud loomaarstki aru, et sündinud on kaks varssa, mitte kaksikud. Kõige olulisemaks peab talu perenaine praegu, et varssade emal, Eesti sporthobuse tõugu Shu Shanellil

• Kuivatid • Säilituspunkrid • Trummelpuhastid/sorteerid • Torusüsteemid/tarvikud • Transportöörid • Ventileeritavad koonuspõhjad • Elektritööd • tel 5562 3006, info@rv.pri.ee, www.rv.pri.ee

kommentaar Ulrika Tuppits, loomaarst

Kaksiktiinuseid tekib 10–15 protsendil juhtudest ja see on ka tõuti erinev. Ponidel ei esine kaksiktiinust praktiliselt kunagi. Hobustel on välja kujunenud teatud protsessid emakas, mille käigus hävib üks kaksikutest enne 40. päeva ehk enne seda, kui hobuse embrüo saavutab kontakti emakaseinaga ja algab platsenta areng. Esimese 40 päeva jooksul hävib 85% kaksiktiinuste korral üks embrüo ja teine jääb ellu. Kui loomaarst avastab ultraheliuuringu käigus kaksikud, hävita-

takse üks embrüotest loomaarsti poolt. Kaksikutest, kes on esimesed 40 päeva üle elanud, aborteerub kolmanda kuni kaheksanda kuu vahel 65 protsenti. Pärast 8. kuud aborteerub 72% selleks hetkeks ellu jäänud kaksikutest. Elusalt sünnib nendest allesjäänud juhtudest 21% üks kaksik ja 14,5% mõlemad kaksikud. Elusalt sündinud varssadest surevad umbes pooled kahe nädala jooksul. Niisiis jäävad mõlemad varsad ellu vähem kui ühel protsendil neist juhtudest, mil kaksiktiinus üleüldse tekkis.

Maagiline ülestõusmispüha

Sarnaselt Pallase tallide imevarssadega avastas eelmisel aastal täpselt samal ajal ehk ülestõusmispühade hommikul ka üks USAs Georgias elav hobuseomanik Lori Tucker, et tema mära Bretti Girl on sünnitanud ilma igasuguse kõrvalabita kaks tervet varssa. Peremehe üllatus olnud suur, kui ta hommikul välja minnes nägi, et varsad jooksid ringi ja imesid udarast piima. Ka USAs sündinud kaksikvarsad olnud algusest peale erineva iseloomuga: vanem uudishimulikum ja väiksem häbelikum. «Tundub, et ülestõusmispüha on poegimiseks selline kriitiline ja eriline aeg,» nentis naerdes Katrin Piirmets ja lisas, et lähiajal on neil poegimas veel üks mära. e


maaelu edendaja 5

12. mAi 2014 || postimees

tomatitaimed ootavad öökülmade lõppu väike-maarja noortekeskuse tomatitaimed on natuke vaevatud olemisega, sest nad on veel oma väikestes pottides, kuid enne öökülmade taandumist ei saa taimi ka suurematesse rõdukastidesse istutada. väike-maarja noortekeskuse juhataja meeli veia sõnul pidasid nad lastega nõu ja otsustasid, et ei hakka taimi praegu suurematesse pottidesse ümber tõstma, kuna taimed kannavad juba vilju ja siis on mõttekam nad üldse õue rõdukastidesse istutada. «mõtlesime, et tekitaks oma kasvuhoone, paneks maitsetaimi ja suvelilli ka juurde ning siis tuleks meil üks tore kooslus,» selgitas meeli veia ja tõdes, et taimed on küll vaevas, aga nad teadlikult ei ole neid ringi istutanud. meeli veia sõnul oli noorte seas alguses tomatitaimede vastu suur huvi, kuid kui taimed kohale jõudsid ja lapsed said aru, et nendega on päris palju tegemist ning taimed vajavad järjepidevat hoolt, siis hakkas ka huvi vähemaks jääma. «Ütlesin kohe, et mina ainult kastan kui vaja, aga teie mõõdate ja väetate,» nentis ta. praegu hoolitsevad viie komplekti tomatitaimede eest kaks tublit tüdrukut – emma laansalu ja gerly riives, sest teistel noortekeskuste noortel on huvi taimede vastu kadunud. «kahjuks on osa taimi kasvus maha jäänud ja väiksemad,» sõnas emma laansalu, kuid lisas optimistlikult, et nüüd hoiavad nad ise kõigil taimedel silma peal. tüdrukud ei jõua ära oodata, millal juba esimesi vilju maitsta saab, sest kaheksa rohelist tomatit on neil olemas. raskeimaks peavad tüdrukud seda, et nad ei jõua alati õigel ajal taimi kastma. kõige rohkem huvi pakub neile aga tomatitaimede mõõtmine. räpina aianduskool kinkis laste aiandushuvi süvendamiseks koolidele ja lasteaedadele sõbrapäeva puhul ligemale 800 tomatitaimede komplekti koos väetisega. komplektis on neli taime: kaks kollaste ja kaks punaste viljadega. Üks taimepaar kasvab mahetomatina, teine n-ö tavalise väetise abil. Maarja otsa

uudised

u

teraviljatoodangu kasvu vedasid õlija pagaritööstused teraviljatööstuse toodang kasvas esialgsetel andmetel 2013. aastal 26 protsenti, mis tulenes eelkõige õli- ja pagaritööstuse toodangu kasvust. ekspordiks läks toodangut 126 miljoni euro eest ning seda oli 30 protsenti rohkem kui eelneval aastal. teraviljatööstuse müügitulu oli mullu 371,2 mln eurot ehk 13% rohkem kui eelmisel aastal. Seevastu teraviljatööstuse kogukasum kasvas vaid 0,5 protsenti võrreldes üleeelmise aastaga, olles eelmisel aastal 19,7 miljonit eurot. kasumi kasvu piirasid energia ja tooraine kulude, aga eriti tööjõukulude kasv. teraviljatööstuse kulud tõusid mullu varasemaga võrreldes 14 protsenti ehk 351,5 miljoni euroni. ka lisandväärtuse kasv aeglustus: 2013. aastal loodi teraviljatööstuses 55,3 miljonit eurot lisandväärtust, mis teeb üleelmise aastaga võrreldes kasvuks 8,6%. varasemalt oli lisandväärtuse kasv 10,5%. erinevate toodete osakaal teraviljatööstuste kogutoodangus on aastate lõikes püsinud suhteliselt muutumatuna. peaaegu poole teraviljatööstuse toodangust moodustab segasööt. väikseima osa (umbes 2%) teravilja-

tööstuse kogutoodangust moodustavad jahust kondiitritooted. jätkuvalt toodetakse eestis teravilja rohkem kui tarbitakse ning 2012–2013 saagiaastal oli isevarustatuse tase 165%. eesti teraviljatoodang 2012–2013 saagiaastal oli 991 tuhat tonni. Siseturu vajadus teravilja ja teraviljasaaduste osas (ümber arvestatuna teraks) oli 600 tuhat tonni. Selle hulka kuulub tarbimine loomasöödana (66%), toiduna (17%), seemneviljana (12%) ning tööstuslik tarbimine (5%). võrreldes eelneva perioodiga vähenes teravilja kogutarbimine 6%. Põllumajandusministeerium

maamess jätkas kasvu tänavune maamess oli kõigi aegade suurim: seda külastasid 37 800 inimest ehk eelmise aastaga võrreldes 18 protsenti enam. päevade lõikes jagunesid külastajad järgmiselt: neljapäeval 7560, reedel 13 230 ja laupäeval 17 010 külastajat. osalejate seas oli 400 firmat üheksast riigist. maamessi toimumisaeg kattus kevadiste põllutööde ajaga, kuid kartus, et põllumehed ei leia aega messi külastamiseks, osutus maamessi korraldaja margus kikkuli sõnul asjatuks. järgmisel aastal toimub maamess nädal aega varem, 16-18. aprillil 2015. ME

Uus teraviljakombain New Holland TC5060 • • • • • • • • • • • • •

mootor 6-silindriline New Holland CommonRail Tier3 nimivõimsus 125 kW / 170 hj maksimaalne võimsus 129 kW / 175 hj peksutrumli läbimõõt 660 mm veorehvid 750/65 R26 uus vedrustatud Comfort kabiin, 1740 mm lai, klaasipind 6,4 m² elektrilsõelad, pindala 5,21 m² 5 põhupuisturit terapunker 5200 l põhupurusti õhkiste konditsioneer peksusüsteemi elektrohüdrauliline juhtimine kabiinist • heeder töölaiusega 5,2 m

soodu

sintre 0,89% ss

Kombaini soodushind käibemaksuta 116 000 €.

Laos mitmeid kasutatud kombaine, näiteks: New Holland CS540, heeder 5,2, 2005. a, hind 60 000 eurot New Holland CS660, heeder 6,1, 2005. a, hind 60 000 eurot New Holland CX8070, heeder 7,3 m, 2007. a, hind 105 000 eurot John Deere 1188H, heeder 5,1, 1992. a, hind 17 000 eurot


6 maaelu edendaja

postimees || 12. MAI 2014

Sõrve villaveski perenaine Merike Sepp jäi presidendi vastuvõtul nii rahvale kui meediale silma viikingimoodi meenutava omatehtud kleidiga. Isekootud, iseõmmeldud rüüga. Kes ta on, see Sõrve villaveski osavnäpust perenaine Merike? Kuidas jõudis ta siia Lõu külla lõnga ketrama, kaunisasju tegema, lambaid talitama, parte ja kanu kantseldama, kitsi lüpsma?

Merike Sepp – Sõrve villaveski perenaine

M

erike ja Egon Sepa Sõrve villaveski hoovi sõitvale võõrale autole jooksevad tormi koerad. Masina peatudes surub neist kõige suurem, valgem ja karvasem, vasikamõõtu ja sama armas Jerry koonu vastu autoklaasi ning püüab piltniku nina limpsida – hoolimata takistusest ja napisõnalisest protestist. Seejärel tulevad teised koerad, laikasuurune kuts ja väike taksike. Taksi kohalejõudmise rõõm on nii suur, et talle lihtsalt peab ekstra tähelepanu osutama, enne kui suuremad koerad nõuavad oma. Pärast südamlikku koerte tervitustseremooniat tuleb külalistele vastu perenaine Merike Sepp. Tema kardab, et koerad on ehk liiga sõbralikuks muutunud ja kutsub meid tuppa sooja. Ehkki väljas külm otseselt pole, lõhnab kevade järele ning kaks haneparve sõuavad üle Sõrve Vilsandi poole. Kui me hiljem ilupildistamiseks õue tagasi tuleme, on suur tegu, et püsimatu valge Jerry sekundiks perenaise kõrvale seisaks. Jerry on elurõõmu kehastus. Nii ei pane näiteks tilluke kassike pahaks, kui Jerry võtab tal kenasti kraest kinni ning tassib meetri või paar. Merike Saia külast

Merike Sepp on saarlane, Saia külas üles kasvanud ja koolis käinud. «Saia surnuaia juures,» täpsustab Merike. Kuna koht nimega Saia ei ütle mulle, põlisele läänesaarlasele suurt midagi ning mitteütlemine kajab silmadest vastu, ruttab Merike täpsustama, et see on enne Astet ja pärast Pähkla küla. «Põlvist saadik kõndisime sita sees,» naerab ta. «Ema oli lüpsja ning lehmad tuli ju lauta ajada. Käisime karjas ja sõnnikut vedasime. Aitasime ema.» Ta mäletab, kui

Tekst ene kallas Fotod Valmar Voolaid, Meie Maa

mõnus oli sügiseni paljajalu rohu sees käia. Ja nii kõik suved. Merikesel ei ole oma ema kohta ühtegi halba sõna öelda. Kui, siis ainult seda, et ema oli liiga hea. «Aga selle headusega võib kasvatuse ära rikkuda. Tegelikult on vaja ka isa rangust. Rangus on üks armastuse vorm,» teab ta. Nii kasvatabki Merike oma lapsi vaat et rangemalt kui külarahva meelest vaja oleks. Aga Merike ei lase sellest end häirida. Kust mujalt saavad lapsed kasvatuse kui mitte kodust? Kus mujal õpivad nad maatöid tegema kui mitte oma kodus, mis asub enamvähem Sõrve poolsaare keskel. «Vahel on küll raske rangusega harjuda. Aga kui ikka näed, et selle suure headusega läheb laps rappa, siis ...» mõtiskleb ta. «Meie ei ole küll orjapidajad, aga kõrvaltvaatajad on meid süüdistanud selles, et sunnime oma lapsi väga palju tööle. Päris nii see pole.» Merikese südametunnistus on puhas. Kui laps ei tee tööd, siis on ta lihtsalt arvuti taga ning see ei pruugi alati hästi lõppeda. Jutustame vastastikku lugusid, mis võib juhtuda, kui laps liiga kaua päevast-päeva arvuti taga istub. Samuti sellest, mis võtetega lapsi arvuti tagant eemaldada. Õnneks siiski meeldib Merikese lastele tööd teha. Näiteks noorimale, hõbedase häälega laulupoisile Karretile meeldib oksi purustada. «Kirvega lööb need peenemaks ja pistab masinasse. Hea on, kui tööd ei peaks vastu tahtmist tegema,» arvab Merike. «See on kõige tähtsam.» Ning suviti käivad lapsed lambakarjas. «Meil on siin palju toimetusi. Näiteks viib Karret partidele ja kanadele süüa,» kõneles Merike. «See on tema kohustus.» Aga koristada poisile ei meeldi. «Poisid ei aita üldse koristada. Mina pean muudkui koristama. Aga noh, see on ka üks hea treening. Ei lähe paksuks,» muigab Merike.


12. MAI 2014 || postimees

maaelu edendaja 7


8 maaelu edendaja

postimees || 12. MAI 2014

Paksuks ei lähe ta kohe kindlasti, sest igapäiselt tuleb talitada lambad, pardid, kitsed, kanad, rääkimata vallatute koerte eest hoolitsemisest. Ja paisid nuruvatest kassidest. «Kasse on kolm. Kaks emast ja üks isane. Üks on laps, teine ema ja kollane kass isa. Nemad on justkui omaette perekond,» naerab Merike. Lammaste seas on neil üks Gotlandi jäär. «Me tahame erinevaid ristandeid, sest need on elujõulisemad. Tugevamad. Kui spetsialiseeruda ühele tõule, siis nad jäävad looduses nõrgaks,» teab Merike vanarahva tarkust. Esivanemate tarkus

Merikese jaoks on perekond väga oluline, sama tähtis kui esivanemate tarkused. Vanal ajal tegid naised naiste töid, mehed meeste töid. «Aga nüüd võtavad väiksemaid kive naised põllega, suuremad kivid paigutavad mehed kopaga. Nad ei peagi käsitsi neid tõstma,» on Merikese suhtumine eluterve. Muuseas, hoovi sisse sõites paremat kätt jääva kaevu on Merike ise kokku lappinud. Jah, lappinud, sest just see on sõna, mida kasutatakse Saaremaal kiviaedade tegemise kohta. Kuigi vanal ajal olid Sõrves kõik põllutööd naiste õlul ja mehed püüdsid kala, teevad Merike ja Egon kõike siiski koos. Ikka jõudumööda. «Õigupoolest saab ju ehitusel teha naistetöid. Tänapäeval on nii head tööriistad ja sellepärast saavadki naised meestetöid teha,» teab Merike. Nagu ka seda, et kuduma mehed juba ei hakka. Siiski, Merikese pojad Uudo ja Karret õppisid kudumise ära. Ainult selle pärast, et tahtsid osaleda isevärki sündmusel, kus inimesed käisid tänaval ja kudusid. Poiste jaoks oli kudumine nagu arvutimäng. Kui üks rida kootud – esimene aste tehtud, kui teine, siis teine aste ja nii edasi. Aga silmad tulnud neil küll nii tihked, et raske oli neid vardalt maha kududa ... Merike meenutas, et toona kudus ta ka abikaasa Egonile tüki valmis, ent siiski polnud mees nõus edasi toimetama. «Täiskasvanud mehi ei saa sundida, nad teevad ikka omamoodi,» arvab Merike. Näputöid Merikesel endal aga jagub. Üks on siinsamas, nina ees. «Mis see on?» uurin. «See on sukapael Egonile,» sõnab Merike ning tõstab kudumi üles. See on peenike ja ilusa mustriga. Autos koob aga Merike kinnast. Sellist korralikku, tiheda koe ja peenikese lõngaga. Miks just niisuguseid? «Sain kogu aeg riielda, sest ma kudusin jämedate varrastega,» vastab Merike. Muidugi, jämedate varrastega kududes saavad kindad kiiresti valmis. Ja on pehmed. «Aga kui kood peenikeste varrastega, siis jäävad nad ju hästi tugevad. Kes siis mehele pehmeid kindaid koob? Kuluvad ruttu läbi,» lausub Merike. Koob ta rattakodaratest tehtud varrastega. Need on just nii peened, et saab mustrit kududa nii, et see välja ei veni. «Tegelikult on mul palju erinevaid käsitöid pooleli, kuigi jah,

peaksin ühe korralikult valmis tegema. Ja siis teise. Aga näiteks sukapaela autos teha ei saa ... Selle peab kuhugi kinnitama,» räägib Merike. Väike villavabrik

Merikesel ja Egonil on oma majas väike villavabrik. Selline, kus nõudlus ületab jõudluse. Kui me Merikese sabas maja teise otsa sammume, näeme oma silmaga, missugune on kodune villavabrik. Masinaid Merikesel jagub. On sellised, millega ta saab kedrata pea igat sorti villa. Ja kiiresti, see on asja pluss. Miinuspoolel on aga, et ketramismasin ei jäta mõnda lõnga nii pehmeks ja mõnusaks kui käsitsi kedratud vill. Nii on Merikesel vabrikus moodsad masinad, aga ka vana tuttav vokk. Ning masinaga kudumise aparaadi kõrvale on Merike üles seadnud vanaaegsed kangasteljed, sest nõnda võib kududa-kedrata ka siis, kui elektrit ei ole ... Aga elektrit saab ka teisel moel kui vaid pistikust ja seinast. Nimelt

Rangus on üks armastuse vorm, ütleb Merike Sepp.


maaelu edendaja 9

12. mAi 2014 || postimees

merike sepp Sündinud 24. Vi 1971 Viljandis Haridus: Kuressaare i KK; õppis Tallinna vanalinna täiskasvanute gümnaasiumis laste ja naiste ülerõivaste rätsep-juurdelõikajaks; ametikoolis läbitud rahvusliku puutöönduse õpe. Töö: kolm aastat aitas abikaasat Egon seppa maamõõdutöödel; rätsep FiEna, firma saare Rätsep rajaja. Lapsed: Triinu, uudo, Karret

nii kootakse pereisale sukapaela. uhket, kirjut.

on Merikese vokiga ühendatud elektrilamp. Ketramise hoogu saab ju kasutada selleks, et inimenergiast saaks tehisenergia ... Üldse on Seppadel väga nutikaid lahendusi olmelistele probleemidele. Nii saab nende hoovis villa pesta vana reformvoodi põhjaga. Seal on hea villaga tegeleda. Maa ju märga ei karda ... Aga Sõrve villavabrikus tehakse muudki peale ketramise ja kudumise. Seal värvitakse lõngasid looduslike materjalidega. Merike võ-

tab korvi ning näitab erinevad toone – see siin on sibulakoor, see kadakas, see seal kaselehtedega värvitu, siin on tomatilehtedega toonitu ning too sinakas saadi sinerõikaga. Kõige huvitavam tundub minusuguse võhiku jaoks, et Merike ketrab ja koob ka koeravilla. Koeravilla raviomadused on teada-tundud, aga võib-olla tasuks siinkohal üle korrata – koeravill ravib liigesepõletikku. Koeravilla on Sepad saanud tuttavate käest. Näiteks tahavad needsamad tuttavad mingit eset

villast, aga ülejääk jääb villavabrikusse. «Ma olen kudunud koeravillast randmekaitseid, põlvekaitseid,» sõnab Merike. meRiKe Ja lilled

Kui tavaliselt on maamajad vähemal või suuremal määral lilledega ümbritsetud, siis Merikese ja Egoni majapidamine paistab ses suhtes askeetlik. Kui pärin lillede kohta, naerab Merike veidi ja ütleb, et tema lilled on metsas. «Aga tegelikult mul on aiamaal küll üks lille-

peenar,» ruttab ta selgitama. Miks nii vähe? «Kitsed saavad aeg-ajalt üle aia. Niimoodi pole võimalik lilli kasvatada. Peame tugeva lilleaia valmistama. Sellel aastal ehitame kitsede jaoks metsa ka 1,8 meetri kõrguse aia.» Lilli kasvatab ta aknaalustes pottides, sest sinna kitsed ei hüppa. «Varem hüppasid, aga ma ajasin nad sealt ära. Nad kuulasid sõna. Ma istutan sinna pottidesse igal ajal erinevaid lilli, et ei tüdiks ära.» Muidu aga meeldivad Merikesele tõega metsalilled. Kuid sünnipäevaks meeldib talle saada pojenge, sest jaanipäeval on Merikese sünnipäev. Siis on teatavasti kõik vanamoodsad talumajaõued täidetud pojengidega. Merikesel endal aga pojenge polegi. «Kitsed sõid ära,» tõdeb ta. «Kõige juurtega tõmbasid välja ja sõid ära.» Merike jutustab, et tema tütrelegi meeldivad väga lilled. «Ta noppis alati Egoni vanaema lillepeenrad tühjaks ja tõi need lilled tuppa. Aga ta sai riielda ka.» Mereni on Seppade majapidamist umbes kilomeeter. Otse merre minnes on põhi kivine ning tuleb ette vaadata pommiaukudega, samuti astangutega. Natuke eemal, mõlemal pool kivist randa on ka liivarandasid. Randa on neil ikka asja. Kasvõi selleks, et kala püüda või lambad üle vaadata. Niisiis, elu Sõrves on lill? Jah, sest kuigi Merike ei tea täpselt öelda, mis teda siin kinni hoiab, ära ta minna ei taha. «Siinne elu tundub loomulik. Palju tegevust. Ja nii huvitav on, kui midagi saab valmis. Ja kui mõtled selle peale, mismoodi need esivanemad sedasi hakkama said ...» e

97 põllumeest 100-st soovitab meie tooteid

Nüüd -15% ehk

14 000.Kokkuhoid 2630.-

Tüükultivaator Cultus 300 Rippes tüükultivaator koos terasrulliga. Muljetavaldav töötulemus.


10 maaelu edendaja

postimees || 12. MAI 2014

AS Lasila Betoon toodab kvaliteetseid VALTSIGA KAEVURÕNGAID

Seleen aitab kaasa immuunsüsteemi ja kilpnäärme

siseläbimõõduga 600, 800 ja 1000 mm ning erinevate kõrgustega kõikidele rõngastele pakkuda kerged vargakindlad r/b kaaned toodame ka kaevurõngaid ¨ 1500, 2000 ja 3000 mm tootmises ka põhjaga kaevurõngad ja kaaned

normaalsele talitlusele ning aitab hoida juukseid ja küüsi normaalsetena. Seleen aitab kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest. Munade tarbimine kuulub mitmekülgse ja tasakaalustatud toitumise hulka. Linnu talu seleeniga munad sisaldavad tavamunadega võrreldes kaks korda rohkem seleeni ja sööge neid vähemalt üks päevas!

.

Lasila, Rakvere vald Info tel 322 6949, 518 4263 Faks 323 1307 e-post: lasbet@hot.ee www.lasilabetoon.ee

OÜ Aed ja Muru

lud a a k d e s t e e t i l a Kv Kaalumajast

www.kaalumaja.ee info@kaalumaja.ee tel 55 648 186

Pakume kvaliteetseid HEINASEEMNESEGUSID ja E PUHASKULTUUR koos tasuta mandrisisese transpordiga. Info ja tellimine: info@muru.ee. Tel 5378 9277 ja 502 0195. OÜ Aed ja Muru, koduleht www.muru.ee.


maaelu edendaja 11

12. MAI 2014 || postimees

Tänavune n-ö vaheaasta Euroopa Liidu põllumajandustoetustes on rasketehnika müüjatele mõjunud erinevalt: mitmed ei ole veel langust märganud, kuid on selleks valmis, teised möönavad, et langus on ületanud esialgseid prognoose.

Vaheaasta on rasketehnika müügile mõjunud firmati erinevalt Tekst Kristiina Kruuse, Foto Margus Ansu

A

asta algus on olnud eelmisega võrreldes enam-vähem sama, traktoreid oleme isegi rohkem müünud kui eelmisel aastal, nii et praegu ei saa midagi kurta, ütles AS Tatoli juhatuse esimees ja viljakasvataja Mait Nõmmsalu. «Aga on selge, et kombainide müügis peaks üks 30-protsendiline kukkumine ikka tulema ja arvata on, et ka traktorite müük langeb,» lisas ta.

gune see langus on, aga olime plaane tehes sellega arvestanud,» nentis Kihulane. Äraootaval seisukohal

Enamikul raskusi

Stokker Agri müügijuht Andres Suitso nentis, et eelmise aastaga võrreldes on enamikul masinamüüjatel probleeme. «Toetusi ei ole ja see paneb asjad paljuski paika,» märkis ta. Esimeses kvartalis oli Suitsu sõnul prognoos müügi languse osas küllaltki täpne. «Aga praeguse aja kohta tundub, et prognoos oli isegi optimistlikum kui tegelikkus,» lausus Suitso. Langenud on kogu rasketehnika, eriti traktorite ja kombainide müük, millest tuleb rasketehnika pakkujate põhiline käive. «Väikeseid haakeid ja taolisi asju ikka läheb, nende jaoks leitakse finantsee-

Vaheaasta põllumajandustoetustes mõjutab kogu rasketehnika, eriti kombainide ja traktorite müüki.

rimisvahendeid. Traktorite, kombainide ja suurte masiante müük on oluliselt kinni jäänud,» rääkis ta. Konekesko Eesti AS põllumajandusmasinate osakonna juhata-

Toetused on aidanud muuta põllumajandust keskkonnasõbralikumaks Põllumajanduse keskkonnatoetused on aidanud muuta tootmist keskkonnasõbralikumaks mitmetest aspektidest lähtudes, selgus põllumajandusministeeriumis tutvustatud maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) keskkonnameetmete püsihindamise aruandest. Näiteks on toetusmeede avaldanud soodsat mõju bioloogilisele mitmekesisusele (põllulindude arvukuse stabiilsus, põlluservade ökoloogilise funktsionaalsuse paranemine), ligi kolmandiku võrra on vähenenud pestitsiidide toimeaine kogus põllumajandusmaa kohta ning kahanenud on veereostuse risk toiteelementide väljaleostumise osas. Samas ilmnes jällegi

muldade väljakurnamise risk. Mullu moodustas keskkonnameetmetega liitunud tootjate kasutuses olev pind 61 protsenti kogu ühtse pindalatoetuse all olevast pinnast. Mahetootjate pinna osatähtsus on tõusnud kogu perioodi vältel, ulatudes möödunud aasta lõpuks 16,3 protsendini. Eesmärki on täitnud ka ohustatud tõugu looma pidamise toetus tervikuna: Eesti tõugu hobuste arv on perioodi algusega võrreldes suurenenud poolteist korda ja Eesti raskeveohobuste arv pea kahekordistunud. Samas on toetusaluste Eesti maakarja tõugu veiste arv võrreldes perioodi algusaastaga vähenenud kolm protsenti. ME

ja Tiit Kihulase sõnul on uute registreeritud traktorite arv käesoleva aasta esimese nelja kuuga langenud umbes 17 protsenti võrreldes mulluse sama ajaga. «Paraku niisu-

Stokker Agri müügijuhi Andres Suitso tähelepanekul on ELi toetuste vaheaastast tulenevalt märgata klientides äraootavat seisukohta ja püüdu ostmist edasi lükata. «Aga ega lõpmatuseni ei saa pitsitada ja ostu edasi lükata. Need, kel on tarvis ja teisiti hakkama ei saa, ostavad ikka,» lausus ta. Rasketehnika müüjad on püüdnud ka klientidele vastu tulla, pakkunud soodsamaid hindu ja lahendusi ostu finantseerimiseks. «Kui kliendil ei ole tehingusse minekuks sissemaksu, siis täna meil on abinõud selleks olemas, saame kliendi eest seda finantseerida ja klient maksab siis, kui tal saagirahad tulevad või alles järgmisel aastal,» tõi Andres Suitso näite. AS Tatoli esindaja Mait Nõmmsalu sõnul võib praegust turuseisu pidada mõneti ka normaliseerumiseks. «Eesti turu kombainide vajadus on umbes 60–70 kombaini aastas, kuid kahel viimasel aastal on müüdud neid 120–130. Seega on loogiline, et mingi langus peab tulema,» märkis ta. e


12 maaelu edendaja

Paljud maapiirkondade elanikud tunnetavad järjest enam, et kauplus nende elukohas ei ole midagi iseenesestmõistetavat – kui ettevõtjal äripidamine ära ei tasu, paneb ta selle lihtsalt kinni. Sulgemise vältimiseks saab ka ise natuke panustada, tehes põhilised sisseostud kodulähedasest poest.

Külapoe säilimine sõltub paljuski elanikest endist Tekst Eva Klaas, Foto Margus Ansu

K

ui eakamatele või kohapeal töötavatele inimestele võib ollagi külapood ainus või kõige lihtsam võimalus esmatarbekauba muretsemiseks, siis paljud käivad tööl eemal ning ostavad sealt ühtlasi toidukaubagi. Suuremas asulas ja eriti linnades on poode rohkem, valik laiem ning hinnadki tihtilugu odavamad, nii on argumente teisigi, miks kodupoodi astutakse sisse vaid siis, kui näiteks leib või piim ootamatult otsa saab. Põhja-Eesti kõrgeimast tipust Emumäelt, kui veel ronida vaatetorni, avaneb võrratu vaade: lisaks maastikele ja metsamassiividele paistavad ka ümbruskonna kü-

lad. Sealsed külad on väikesed, kuid kokku elab piirkonnas inimesi siiski kolmesaja ringis. Kuigi paiknetakse suurematest asulatest kaugemal – suurimast ning mõneti piirkonna keskuseks olevast Salla külast on vallakeskusesse Rakkesse ning kunagisse kihelkonnakeskusesse, Väike-Maarja valda jäävasse Simunasse enam kui kümme kilomeetrit maad – ei ole ümbruskonnas alles enam ühtegi kauplust. Poodide sulgemine

Salla külamees Hando Kuntro meenutas, et veel viis või veidi rohkem aastat tagasi oli antud piirkonnas poode kolm – Sallas, Emumäel ning Kärus. Viimane jääb territoriaalselt küll Väike-Maarja valda, kuid asub

Sallast vaid nelja kilomeetri kaugusel. Viimati, umbes kaks aastat tagasi, pani uksed kinni Salla pood. Tookord põhjendas väikeettevõtja otsust sellega, et kliente jäi väheks, igapäevaseid ja pidevaid ostjaid oli vaid paarikümne ringis. Nii leidis ta, et poe lahtihoidmisel polnud enam mõtet: kauplus ei majandanud end ära. Tekkis omamoodi nõiaring: väikesel külapoel polnud võimalik pakkuda sellist valikut nagu suurtel kauplustel, see omakorda ka-

Mida kasinamalt kliente ja madalam käive, seda vähem saab pood kaupa muretseda.

handas klientide arvu, ja mida kasinamalt kliente ning madalam käive, seda vähem sai kaupa muretseda. Sarnaste murede tõttu on suletud arvukalt väikseid külapoode üle Eesti. «Mina saan hakkama. Sõidan autoga ja ringi liikumist on nagunii palju, nõnda saab sisseostude tegemise muude asjadega ühendada. Kuid osa inimeste, eriti paljude eakamate jaoks, olid poed hädavajalikud ning nende kadumine suur löök,» meenutas Salla elanik Hando Kuntro. Kuntro rääkis, et eks ta ka varem ostis üht-teist mujalt, kuid peamiselt külastas omakandi väikeseid poode. «Jagasin oma raha kolme poe vahel ära,» sõnas ta. Kaubavalik ning ka eelised, olgu

Põllumajandushoonete projekteerimine ja ehitus. Laudad, hoidlad, kuivatid, laohooned, tööstushooned.

TALUST LINNAAIANI ... Soovid rajada turbaaeda, kasvuhoonet või vajab pinnas ravi? Pakume teile selleks PLOKKTURVAST ja KASVUFREESTURVAST. Kodu või kasvuhoone soojana hoidmiseks on soodsaim kütus TÜKKTURVAS. Tel 5383 5045 krista.toomiste@tootsiturvas.ee www.tootsiturvas.ee

OÜ Heinzbau Õpetaja 9a, Tartu 51003 www.heinzbau.ee


maaelu edendaja 13 kauplusbussi harva, sest peab selle hinnaklassi kõrgeks ja pealegi talle meeldib ostud teha endale sobival ajal. Samuti Sallas peatuva kalaauto klient on ta aga küll. «Kui kodumail olen, siis käin pea alati. Sealt saab maiust – värsket räime – kassile,» rääkis ta. Samuti käib Kuntro lähedalasuvas Käru seltsimajas, kui seal parajasti näiteks suitsuliha müüakse. Kohalik seltsimaja täidab nagu autolavkagi mõneti kaubanduskeskuse funktsioone. On kokkulepped ettevõtjatega, kes käivad aeg-ajalt oma kaupa pakkumas: nii saab seal vahetevahel osta mune, sinki ja liha, samuti kasutatud riideid. Rahvas kasutab võimalust aktiivselt. Lihasaadused või munad saab kätte odavamaltki kui poest, lisaks on teada, et tegemist on kohaliku, värske ja kvaliteetse kaubaga. «Kui on «kaltsukapäev», siis tuleb rahvast ka ümberkaudsetest küladest, kes muidu ehk siia väga ei satugi,» rääkis Käru külavanem ja seltsielu edendaja Riina Rajaste. Kasutatud riiete (ning ka muu kauba) müügid on populaarsed mujalgi, kus «kaltsukaid» ja üldse riidepoode ei tegutse. Vahel on taolised ettevõtmised kirjas isegi omavalitsuste kodulehekülgedel sündmuste kalendris. Pood kui suhtlemiskoht

Regulaarselt veereb mitmetesse küladesse ratastel pood: autolavka, kus hinnad küll keskmiselt poest kallimad ja valik piiratum, kuid kõik esmavajaliku saab kätte.

selleks siis vahemaa või lahtiolekuajad, olid erinevad. Olukorda leevendab veidi, et regulaarselt veereb küladesse ratastel pood: autolavka, kus hinnad küll keskmiselt poest kallimad ja valik piiratum, kuid kõik esmavajaliku saab kätte. Nii nagu Rakke vald, toetavad ka teised Lääne-Virumaa lõu-

napoolsemad omavalitsused, mille territooriumil poebuss liigub, seda rahaliselt, sest peavad autolavka säilimist sotsiaalsest aspektist väga oluliseks. Kauplusbussi pidamine on kulukas ning külastajate hulk pole võrreldav supermarketitega linnades, nii on ettevõtjal ainult oma jõududega raske toime tulla. Hando Kuntro sõnul külastab ta

Kärus suleti toidukauplus umbes viis aastat tagasi. «Pood polnud ainult sisseostude tegemise koht. Seal said inimesed ka kokku, suhtlesid, vahetasid uudised,» rääkis Riina Rajaste. Rajaste ise käib tööl kümnekonna kilomeetri kaugusel Simunas, kus poed olemas. «Selleks peab millestki ilma jääma, et aru saada, kui hea asi see ikka oli,» rääkis kahe Virumaa piiril asuva Venevere küla haridus- ja kultuuriseltsi juht Eerik Lumiste. Veneveres on kauplus kinni pandud lausa mitu korda, sest neid hallanud ettevõtted on leidnud, et selle pidamine ei tasu ära. Kolm aastat tagasi mais avas kohalik ettevõtja Riina Rosin seal taas poe ning tollel päeval oli poes rahvast nii palju, et saba ukse taga. Eerik Lumiste töötab LääneViru maavalitsuse maatoimingute talituse peaspetsialistina ning

käib maakonnakeskuses Rakveres peaaegu iga päev, põhilised sisseostud teeb aga nende pere kohalikust poest. Eerik Lumiste ütles, et väide, justkui tuleks kohalikust kauplusest ostes kõik kallim, tegelikult päris paika ei pea. «Ka siin on mõni asi hoopis odavam kui suurtes linnapoodides ning kui kogu ostukorvi maksumust vaadata, siis suurt vahet ei ole,» jutustab mees. Eerik Lumiste peab kohaliku poe säilimist oluliseks ning juba see on üheks põhjuseks, miks ta enamasti just sinna sisseoste tegema läheb. Sarnaselt toetavad kodupoodi ka paljud teised Venevere elanikud. Positiivne konkurents

Lääne-Virumaa pisikese, veidi vähem kui 1600 elanikuga Laekvere valla inimesed räägivad, et neil on kaubanduse mõttes väga hästi: kokku tegutseb neli kauplust, neist kaks vallakeskuses Laekvere alevikus. «See on hästi positiivne, et meil on poode kaks (üks neist kuulub Aldar Marketite ketti, teine Järva Tarbijate Ühistule – toim), see hoiab hinnad kontrolli all, sest omavahel konkureeritakse klientide pärast ning sortimendi valik on kokkuvõttes palju suurem,» rääkis Laekvere valla majandusosakonna juhataja Andrus Läll. Aldar Marketi kauplus asub ka Laekverest viie kilomeetri kaugusel Muuga külas. «Eks väike hinnavahe on ikka olemas siin ja Laekveres, kuigi on sama keti poed. Näiteks piimatoodetel. Kampaaniatooted on aga ikka ühe hinnaga,» rääkis Muuga elanik, kohaliku raamatukogu juhataja Maarika Lausvee. Lausvee aga lisas, et kõike ei saa ainult rahas arvestada, vaid tähtis on, et kohapeal pood ikkagi tegutseb. «See on lähedal, hea sisse hüpata, kõik olulise saab kätte. Ning kui arvestada aja ja energiakulu, siis ega see mujalt ostmine kokkuvõttes odavam tule,» leidis Lausvee. Maarika Lausvee tõi välja, et kohalik kool saab toiduained, millest koolilõunat valmistatakse, Muuga kauplusest ning külas, kus elanikke vähe, annab see poele olulise käibelisa, mis aitab vee peal püsida. e


14 maaelu edendaja

postimees || 12. MAI 2014

Ilmus metsamajandajatele suunatud uus raamat

Puidu mõõtmise nutirakendus Timber Diameter võitis Ajujahi Eelmisel nädalal kuulutati äriideede konkursi Ajujaht superfinaali võitjaks idufirma Timber Diameter, mille loodud rakendus võimaldab kiiresti, lihtsalt, täpselt ja digitaalselt taasesitataval kujul hinnata puidu mõõte – seda nii riidas kui ka palgikaupa. Rakendus on mõeldud kõigile, kes tegelevad puidu haldamisega. Tegemist on esimese korraga, kui Ajujahi võidab mõni metsandusalane äriidee. Võitjad said auhinnaks 50 000 eurot. ME

Eesti on Euroopa suurim puitmajade eksportija Absoluutnumbrite alusel on Eesti suurim puitmajade eksportija Euroopas. Puitmajade ekspordimaht kasvas mullu 7,9% ehk 187,5 miljonilt eurolt 2012. aastal 202,4 miljoni euroni 2013. aastal. Ehkki eestlased on puitmajade

ge sobivam oleks. Rohkete illustratsioonidega raamatu eessõna on kirjutanud Eesti Maaülikooli metsaökoloogia professor Kalev Jõgiste, tekstide autoriteks on nii ülikoolides kui keskkonnaorganisatsioonides töötavad liigieksperdid. Raamatu koostas ELFi metsaekspert ja projektijuht Indrek Sell. Raamatut «Metsasõbra meelespea» jaotatakse metsandusvaldkonna organisatsioonidele ja metsatöölistele, soovijad saavad selle ELFi kontorist (Lai 29, Tartu). PDF-failina on trükis alla laetav ka ELFi veebilehelt. Valminud raamatu maht on 32 lehekülge, trükiarv 1000. ELF

ekspordis kõige võimekamad, ollakse üldise müügitulu arvestuses kaheksandad. Tabeli eesotsas trooniv Saksamaa toodab aastas ligi 1,7 miljardi euro eest puitmaju, mis on Eesti tootmismahtudest ligi kaheksa korda enam, kuid 90% sellest jääb Saksamaale. Eesti puitmajade ekspordi statistika näitab, et ligi 90% toodangust suudetakse müüa riigist välja. Eesti Puitmajaliit

U

uudised

Läinud nädala lõpus esitles SA Eestimaa Looduse Fond (ELF) uut raamatut «Metsasõbra meelespea», mille sisu pakub metsahoiuteadmisi inimestele, kes on seotud raietööde planeerimise ja läbiviimisega. Raamat on mõeldud kõigile metsandusvallas tegutsejatele – olgu see langetustraktori roolis istuv metsatööline, mootorsaagi käes hoidev talumetsamajandaja või hoopis enamiku ajast kontorilaua taga istuv erametsaomanik. Trükis annab lühiülevaate erinevatest metsas elavatest liikidest ning nõu, kuidas majandada metsa sel moel, et see metsaelanikele kõi-

Soome vineeri eksport kasvas aastaga 8 protsenti Soome eksportis mullu vineeri 920,142 m³, mis teeb aastaseks kasvuks 8 protsenti. Tegemist on märkimisväärse tõusuga pärast 2009. aasta suurt langust, millele järgnes 2010. aastal teatav taastumine ning 2011. a 2012. aastal stabiliseerumine. Siiski jäid Soome Metsatööstuste Liidu (FFIF) statistika põhjal eelmise aasta tulemused ligi neljandiku võrra alla 2006 ja 2007. aasta ekspordimahtudele, mil välisriikidesse müüdi umbes 1,2 miljonit ruutmeetrit vineeri. EUWID

Metsaharvenduse OÜ Ostame • kasvavat metsa • kasvava metsa raieõigust aavopluss@gmail.com

• metsakinnistuid • metsamaterjali Tel 516 0843

• kasvavat võsa

Raiume võsast puhtaks teie kraavid ja teede ääred. metsaharvenduse@gmail.com Tel 513 8029 www.metsaharvenduse.ee Metsa ülestöötamine ja vedu. Ettemaksuvõimalus.


maaelu edendaja 15

12. MAI 2014 || postimees

Okaspuudel (eriti eksootliikidel) on hetkel olulisimaks probleemiks punavöötaud (tekitaja Dothistroma septosporum), mis avastati esmakordselt 2006. aastal mustalt männilt (Pinus nigra) Järvseljal. Praeguseks on haigus Eestis juba üldlevinud.

Milliseid uustulnukliikidega seotud haigusi esineb meie okaspuudel? Tekst ja fotod Rein Drenkhan, Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi metsapatoloogia dotsent

K

õige enam kannatab punavöötaudi tõttu mägimänd (Pinus mugo) – liik, mida on väga laialdaselt istutatud linnahaljastusse ja ka koduaedadesse. Värskeima avastusena meie laboris leiti punavöötaudi tekitaja esmakordselt maailmas ka hallidelt nulgudelt (Abies concolor). Nulg on meil samuti oluline puude perekond haljastuses ning kasvava populaarsuse tõttu jõulupuuna on äärmiselt tähtis ka nulgude okaste tervis ja väljanägemine. Varasematel aegadel oli nulu perekond nimetatud haigusest prii. Punavöötaudi sümptomiteks on iseloomulikud punased vöödid nakatunud okastel (eriti mändidel, nüüd ka nulgudel). Nüüdseks on taud levinud aga ka meie kodumaisele harilikule männile. Üksjagu sarnaseid haigussümptomeid annavad ka mõned teised, vähemohtlikud männihaigused, seega võib algne visuaalne määramine metsas osutuda hiljem laboris hoopis valeks. Punavöötaudi tõrje saab olla vaid ennetav, olenevalt kevade iseloomust peab alustama taimlates fungitsiididega pritsimist juba aprilli lõpus või mais ja jätkama seda regulaarselt kuni sügiseni. Üks ohtlikumaid männihaigusi kogu maailmas on Diplodia sapinea (sün. Sphaeropsis sapinea), mis Eestis leiti esmakordselt 2007. aastal mustalt männilt (Pinus nigra). Haiguse ulatuslikkus seisneb selles, et see nakatab männi perekonna liikidel nii käbisid, okkaid, võrseid, juuri kui tekitab ka isegi puidusinetust. Ohtlikuks teeb olukorra seegi, et nimetatud haigus ei ole karantiinsete (ehk erilist tähelepanu nõudvate) liikide nimekirjas ning haiguse tõrjestrateegia on keeruline. Veelgi enam, see seenpatogeen võib kahjustada igat liiki mände, sealhulgas meie looduslikku harilikku mändi. Kõige lihtsam on kõnealust seenhaigust tuvastada käbidelt, kus on nähtavad seene tillukesed mustad viljakehad. Puutaime müüjatele ja loomulikult ka ostjatele saab soovitada sama põhimõtet, mis toidu ostmiselgi – eelistage eestimaist! Kasutage Eesti päritolu seemet ja puutaimi ning looduslike puuliikide kauneid vorme. Haiguskahtluse korral pöörduge EV Keskkonnaameti või Põllumajandusameti poole. e

Diplodia sapinea viljakehad musta männi käbil.

Punavöötaudi sümptomid männi okastel ehk punased ristvöödid.

Invasiivsed seenhaigused 

Invasiivne tähendab võõrast uustulnukliiki, kes on levinud või keda on levitatud (enamasti siiski kogemata) uuele territooriumile, kus teda varem pole esinenud. Invasiivsed tulnukliigid on tuntud kui ühed suurimad väljakujunenud loodusliku mitmekesisuse kahjustajad maailmas.

Hinnanguline invasiivsetest liikidest tingitud aastane majanduslik kahju on ainuüksi Euroopas umbes 12 miljardit eurot.

Invasiivsete haiguste leviku üheks põhjuseks on muutused ilmastikus (sealhulgas näiteks soojemad talved). Ilmastiku ekstreemsused nõrgestavad peremeestaimede füsioloogiat, suurendades puude vastuvõtlikkust haigustele ning soodustavad invasiivsete haiguste kohastumist uutes oludes, mis võib osutuda kohalikele metsakooslustele ohtlikuks.

Üks ohtlikumaid männihaigusi kogu maailmas on Diplodia sapinea, mis Eestist leiti esmakordselt 2007. aastal mustalt männilt.

www.metsatehnika.ee

Kaubamärgid: Logman, Prosilva, Logbear, Keto Harvesters, Abab, Fixteri


16 maaelu edendaja

postimees || 12. MAI 2014

Professionaalse koerakoolitaja Kristina Mägi sõnul on koerte treenimine vastastikku oluline nii koerale kui ka omanikule. Treenimise kaudu õpib koer tundma inimeste maailma ning omanik koera «lugema» ja temaga arusaadavalt suhtlema. Samuti ei ole koera koolitamine Mägi sõnul mingi luksus, vaid koera heaoluks hädavajalik toiming, et aiavalvurina või diivanikaunistusena ametis olev loom ka oma mõistust kasutada saaks.

Koolitaja: koerte õpetamine ei ole luksus Tekst Maria Gonjak, foto margus ansu

K

oerakoolitaja Kristina Mägi osaühingust Hea Koer ütles kohe jutu alguses ära, et tegelikult on koertega võrdselt tarvis koolitada ka omanikke, kellel ta soovitab kogu protsessiks rohkelt kannatlikkust varuda. «Mina õpetan omanikke, kuidas nad saaksid oma koerte käitumist sobivalt suunata.» Koolitaja soovituste hulka kuulub koerte õpetamise ja käitumise kohta käiva kirjanduse lugemine, kuid juhinduda tuleks kirjandusest, mis põhineb teaduslikel uuringutel ning milles kasutatavad põhjendused on adekvaatsed. Ka vana koer õpib uusi trikke

Mägi sõnul saab koeraomanik adekvaatsele kirjandusele toetudes väga palju looma koolitamiseks ise ära teha, kuid inimesel on siin otsustav roll. Koolitaja poole on pöördunud näiteks loomaomanikud, kes kurdavad, et mõni tegevus ei tule kohe üldse välja, samas on koer muudes valdkondades edukalt koolitatud. «Need on siiski omanikud, kes on lugenud üht-teist või saanud mingid erialased teadmised. Näiteks psühholoogidel on olemas eelteadmised, kuidas käitumisharjumused kujunevad ning see on universaalne inimeste ja koerte puhul,» ütles Mägi, kes tunnistas, et käis oma koeraga samuti trennides ja nõu küsimas, kuid suuresti koolitati tänaseks 11-aastane labrador Mürgel ise raamatute järgi. Koolitaja sõnul ei kehti levinud ütlus, et vanale koerale uusi trikke ei õpeta. «Vana koer õpib uusi trikke küll ja nagu elu on näidanud, siis täiustab ka vanu,» naeris Mägi. Ta seletas, et koer hakkab õppima juba siis, kui ta esimest korda silmad lahti teeb ja ümbrust uudistab. Koera koolitamisega olekski mõistlik alustada, kui kutsikas uude koju läheb, et selgeks teha uue kodu reeglid ja see on ka üks põhjus, miks koeri treenida. «Kui me tahame, et koer midagi teeks, siis peame talle teada andma, et see tegevus meile meeldib. Treenimise kaudu õpib koer inimeste maailma

Treenimise kaudu õpib koer tundma inimeste maailma ning omanik koera paremini mõistma, ütleb koerakoolitaja Kristina Mägi.


maaelu edendaja 17

12. mAi 2014 || postimees

reegleid, mis tema inimesele meeldib ja ka seda, mida ei tasu teha,» rääkis Mägi. «Koerad õpivad niikuinii. Kui inimene mõtleb, et seitsmekuuse koeraga võiks minna trenni, siis on sellele eelnenud seitse kuud, mille jooksul koer on iga päev midagi õppinud ja kui omanik pole protsessi üldse sekkunud, siis on muidugi raskem kui kohe alustades. Vana koer õpib uusi trikke küll, aga kui tal on aastatepikkune mälu, missugusest aiaaugust välja lipsata või millal saab laualt parasjagu tähelepanuta jäetud võileiva kätte, siis muutub ümberõpetamine keerulisemaks, sest loomale tuleb selgeks teha, et nüüd kehtivad uued reeglid.» linnamelu VaJab Ka maaKOeR

Nõudmised erinevates tingimustes kasvavatele koertele on erinevad, kuid Mägi soovitab koera kutsikaeas harjutada ka tavapärastest lahknevate oludega. «Metsavahel kasvades on koerale kindlasti natukene teistsugused nõudmised kui linnas kasvavale koerale. Ka maal kasvava koeraga tasuks võimalusel aeg-ajalt linnas jalutamas käia – kas või sellepärast, et elu jooksul tuleb näiteks arsti juurde minna ja siis oleks hea, kui loom oskaks autos sõita ja taluks linnamelu,» sõnas Mägi ning lisas, et esimesed taolised käi-

gud võiksid toimuda enne kutsika viiendat elukuud ning esimese eluaasta jooksul võiks koerale tutvustada neid nähtusi ja paiku, millega ta oma elus tõenäoliselt kokku puutub (bussi- ja praamisõit, murutraktorid, linnatänavad, teised koerad jne). «Ühest korrast ei aita, seda tuleks teha ikka korduvalt ja alustada rahulikemate kohtadega ja rahulikumal ajal, mitte trügida esimesel korral näiteks Hansapäevadele.» Koolitaja sõnul on koer omaette isiksus, kellel on oma eelistused, hirmud ja soovid ning omanikul tuleb nendega arvestada. «Ma ei pane küll koera ja lapsi ühele pulgale, aga koer on pereliige.» Kirjanduses levinud seisukohaga, et koerale tuleb selgeks teha tema koht perehierarhia madalaimal astmel, on Kristina Mägi osaliselt nõus, kuid leiab, et inimeste maailmas elades on koer juba niikuinii nõrgemal positsioonil. «Inimene annab süüa, laseb õue, viib metsa, teeb trenni – mida veel vaja on? Kõik on niikuinii inimesest sõltuv. Kui me suudame kutsikast peale õpetada, et kõik hea tuleb inimeselt, siis võimuvõitlust, kes ikkagi on boss, ei tulegi.» KOOliTamine POle luKsus

Mägi sõnul ei ole koerte koolitamine praegusel ajal mingil juhul luksus, vaid pigem hädavajalik toiming. «Veel 20. sajandi alguses te-

tõukoera. «Koer on koer, iga koera tuleks koolitada just nendel põhjustel, et loom õpiks selgeks inimeste reeglid ja inimene õpiks oma koera «lugema» ning koerast parimat kätte saama,» ütles koolitaja, kelle töös on seni kõige raskemini koolitatavateks osutunud Tiibeti mastifid ja Kesk-Aasia lambakoerad. Küll aga on Mägi sõnul üsna ebareaalne oodata, et aiavalvur teeks vahet, milliste külaliste peale tasuks hambaid näidata ja kellele saba liputada. «Koer ei tea, milline külaline on kutsutud ja milline mitte. Reeglina nad ei tea, kes on varas ja kes pottsepp.» Tema sõnul on koerad aretatud erinevate ülesannete täitmiseks ja kõikidelt koertelt ei saagi eeldada näiteks labradoridele omast leebet suhtumist külalistesse või labradorilt omakorda kodu valvamist. e

mida teha, kui tänaval läheneb võõras lahtine koer Kui tänaval liikudes peaks eemalt lähenema agressiivse käitumisega ning ettearvamatute kavatsustega koer, on Kristina mägi sõnul kõige mõistlikum jääda seisma, panna jalad ja käed kokku ning vaadata maha varvaste poole. «Kui ma näen, et tänaval tu-

leb minu poole lahtine koer ja ma ei tea ta kavatsusi, siis mina jään tavaliselt seisma, et ta saaks mu ära uudistada. tavaliselt ei ole sel juhul teda millegagi provotseerida. Kui ma ei liigu, siis tal ei ole midagi taga ajada, kui ma ei vaata talle silma, siis ma ei provotseeri ja

kui ma ei vehi käte-jalgadega, siis ei ole tal samuti kuskilt nii kerge kinni hakata. Kui seisan nagu puu, siis vähendan rünnakuohtu. seismajäämine ja koerast möödavaatamine on igal juhul üks turvalisemaid käitumisviise,» ütles mägi.

TUNNETA ERINEVUST

Lely haldustarkvara T4C poolt tuvastatakse:

Lely T4C juhtimisprogramm esitab infot indikaatorite abil, mis ilmuvad selgelt masina juhtpaneelile. See aitab langetada olulisi juhtimisotsuseid terase tarkvara abil, mis analüüsib ning esitab ainult mõistetavat ja kasulikku infot. Programm T4C tuvastab ka indluse, annab optimaalse seemendushetke ning tuvastab automaatselt tiinuse.

gid koerad oma toidu väljateenimiseks tööd. Tänapäeval on nad parimal juhul aiavalvurid, mis tegelikkuses näeb välja nõnda, et loomad on suurema osa päevast üksi ja neil ei ole midagi teha. Maakoerad jooksevad aias ringi, linnakoerad ehk ka, aga tegelikkuses ei ole neil seal kuigi huvitav lipata, sest iga ruutsentimeeter on tuttav. Söök tuleb hommikul ja õhtul ette ning ei ole mingit võimalust kasutada oma ajusid,» loetles Mägi, kes seletas, et koolitust ongi vaja koertele, et aju saaks töötada. «Näiteks kuidas saada kätte mingi peidetud asi ja mis selle leidmiseks teha tuleks. Koertel on taolist ajutööd tarvis, sest nad on seda sajandeid teinud. Selle pakkumine ei ole luksus, vaid eluks hädavajalik.» Koolitaja sõnul ei ole vahet, kas koolitada segaverelist looma või

Tervise ja reproduktsiooni järelvalvesüsteem Lely Qwes Ainulaadne kaelarihma külge monteeritud lehma identifitseerimise ja aktiivsuse andur lehma terviseprobleemide ja kehatemperatuuri määramiseks varases etapis.

Mida parem tehnika, seda ilusam muru – John Deere’ist paremat ei leidu. Vahet pole, mis kuju või suurusega on teie aed,meil on teile sobiv niiduk või traktor. Tunnetage erinevust, külastage lähimat Stokkeri Tööriistakeskust või John Deere’i keskust. Leidke lähim edasimüüja: www.stokker.ee või www.stokkeragri.ee JohnDeere.com


18 maaelu edendaja

postimees || 12. MAI 2014

Maaelu Edendaja külastas koos puhastuseksperdi ja koristuskoolitaja Helge Aldiga turismitalu Viikingite küla, et jagada praktilisi näpunäiteid kiireks ja efektiivseks koristuseks. «Koristamine on tõhus ja meelepärane tegevus vaid siis, kui kasutatakse õigeid töövahendeid koos kindlate töövõtetega,» lausus Helge Alt.

Turismitalu külastus näitas kätte koristamise tüüpvigu tekst ja foto Maarja Otsa

P

uhtus on oluline hindamiskriteerium majutusasutuste rahuloluuuringutes. «Kui kõik on puhas, siis tavaliselt ei pane me seda tähele, sest polegi midagi näha. Puhtusele pöörame tähelepanu alles siis, kui miski ei ole korras ehk näeme määrdunud pindu, tolmurulle või muud sellist,» nentis Helge Alt. Booking.com kliendid hindavad Viikingite küla puhtust kümne palli skaalal kaheksa koma kahega, mis on üle keskmise tulemus. Helge Alt nentis, et lihtne on jääda loorberitele puhkama, kuid asjatundja pilguga koristuspraktikaid üle vaadates jääb silma nii mõndagi, mida annaks veelgi paremini teha ja mis aitaks koristamist tulemuslikumaks muuta. Profikoristusvahendid

Helge Aldi hinnangul on väiksemate majutusasutuste koristamisel üheks tüüpiliseks veaks kodutarbijatele mõeldud tarvikute ja ainete kasutamine ning nende kasu-

tusjuhendi vääriti mõistmine, mistõttu rikutakse nii tervist kui ka puhastatavaid pindu. Näiteks on Helge Alt näinud palju kraane, mis on seeläbi ära rikutud. Aldi sõnul ei tohi puhastusainet otse puhastatavale pinnale pritsida. «Õigem oleks aine kanda enne puhastamist harjale või lapile. Happeliste ainetega kraanide puhastamisel on väga oluline hoolikas loputamine, sest aine ei tohi pinnale jääda liiga kauaks. Vajadusel tuleb pindu ka neutraliseerida,» jagas ta õpetusi. Sagedaseks probleemiks on ka pindadel olev hallikas kiht, mis tekib, kui koristatakse näiteks määrdunud koristustarvikutega või jäetakse märgpuhastust tehes pinnad kuivatamata. Olukorra teeb veelgi hullemaks liigne puhastusainete kasutamine. «Nii võime seintel allääres umbes kolme kuni viie sentimeetri ulatuses märgata määrdunud triipe,» selgitas Helge Alt. Kui Helge Alt leiab mõnest majutusasutusest veel niinimetatud pintselmopi, tekib tal tahtmine see kiirelt endaga kaasa haarata ja jäädavalt ära panna, sest seda on ras-

ke puhtana hoida ning vees ligunenud mopp ei ole sugugi kõige tõhusam mustuse eemaldaja. «Enamiku mustust saab kuivalt paremini ära,» selgitas Helge Alt ja lisas, et koristuspind ei pea niiskeks jääma, et see puhtaks saaks, vaid oluline on, et võtaksime kaasa selle, millest tahame lahti saada. Pintselmopi asemel oleks Helge Aldi soovitusel praktilisem kasutada põrandakuivatajat, millega saab hõlpsasti igale poole ligi. «Siledatelt pindadelt saab sellega kerge vaevaga tõmmata kokku näiteks liiva ja vee ning vajadusel saab kasutada seda ka koos lapiga. Sobivateks tarvikuteks on veel plaatalusega mopid, kuid kõige tähtsam on siiski koristustekstiili puhtus,» rõhutas Helge Alt.

Helge Alt jagab Viikingite külas nõuandeid, kuidas puitpõrandat puhastada. Puitpõrandad on vägagi pretensioonikad pinnad – kui sellele kantud kaitselakk hakkab maha kuluma ja puit jääb kaitseta, on see nagu käsn, mis imeb kõik mustuse endasse.

Mikrokiudlapp

Puhastuslappidest kõige võimsamaks peab Helge Alt mikrokiust lappe, kuid leiab, et nende juures on väga oluline, et neid õigesti kasutatakse. «Mikrokiudlapp peab olema sobiva niiskusega. Kui jätad lapi liiga kuivaks, siis see ei võta mustust ära ja liiga märg lapp ajab sodi mööda pinda laiali,» õpetas Alt ja tõdes, et oluline on kasutada puhast lappi ja liikuda puhtamatelt pindadelt mustematele. Vältimaks lapiga mustuse edasikandmist, on oluline kasutada ka lapi voltimise tehnikat. Kindlasti ei tohiks unustada, et tolmu pühkimiseks on jällegi kergelt niisutatud, kuid pigem kuivad lapid kasulikumad, sest need seovad tolmu paremini. Kõige õigema niiskusega lapi tolmu pühkimiseks saab, kui sellele pihustist paar korda kergelt vett pritsida või kasta käsi voolava vee all märjaks ning pritsida nii lapile mõned korrad vett. Üheks tüüpiliseks ekslikuks praktikaks on Helge Aldi kogemuste põhjal seegi, et koristuslappe

Odavate ja käepäraste vahenditega koristamine osutub pahatihti kokkuvõttes kallimaks, tulemus on kehvem ja töötajale töö koormavam.

ning -moppe ei pesta regulaarselt pesumasinas, mistõttu jäävad koristustekstiilid mustaks. Kui mikrokiudlapid pole korralikult puhtaks pestud, ei ole nende koristusomadused teiste materjalidega võrreldes paremad. «Käsitsi loputades lappe puhtaks ei saa, õigem oleks pesta neid pesumasinas 60–90 kraadises vees, kuid kasutada ei tohiks loputusainetega pesupulbreid,» õpetas Alt. Pinnakatete kaitsetöötlus

Helge Aldi sõnul vajavad paljud tänapäevased pinnakatted kaitsetöötlust. Kui seda ei ole tehtud või tehakse harva, siis saavad pinnad kahjustada. Enne uut töötlemist tuleb teada, millise ainega varasemat pinda hooldati ja kui sügavale see läinud on. Näiteks puitpõrandad on vägagi pretensioonikad – kui pinnale kantud kaitselakk hakkab maha kuluma ja puit jääb kaitseta, on see nagu käsn, mis imeb kõik mustuse endasse. «Lõpptulemusena muutub põrand kirjuks, sest kaitseta kohad imavad aktiivselt mustust sisse ja seeläbi kaotab pind oma nägusa välimuse,» põhjendas Helge Alt. Koristamise korraldamisel ettevõtetes kardetakse tihtilugu arendustööga seonduvate koristuskulude kasvu – arvatakse, et igaüks ju oskab koristada. Helge Alt meenu-


maaelu edendaja 19

12. MAI 2014 || postimees

Helge Aldi viis soovitust koduseks kevadpuhastuseks 

Puhastage kõik talveriided, -jalanõud ja muud esemed ning hoiustage suveperioodiks, kaitske koide eest. Pühkige hoolikalt tolm, kaasaarvatud raskesti ligipääsetavatest kohtadest vana tolm. Vana tolm on enda külge kinnitanud erinevaid kahjulikke osakesi ning selle sissehingamine on tervisele koormav. Puhastage vannitoa ja tualettruumi seinad ja muud harvemini puhastatavad pinnad – ka sel juhul, kui otseselt mustust näha ei ole. Peske aknad, puhaste akende saladus peitub kvaliteetses klaasikuivatajas. Viige ennast kurssi ökonoomsete koristuspõhimõtetega ja koristamine on märksa kergem.

Mikrofiiberlapid säilitavad tolmupühkimisel oma parimad omadused, kui neid vaid kergelt veega piserdada, mitte üleni märjaks kasta.

tas kohtumist ühe Eesti suure majutusasutuse juhiga, kes leidis, et nii kaua, kui kliendid ei ole kurtma hakanud ja maja püsib rahvast täis, ei kavatse ta teha koristusalaseid investeeringuid. «Aga kui see ühel hetkel juhtub, siis neid kliente tagasi saada on tegelikult palju kulukam ja raskem,» tõdes Helge Alt. Koristamise juures ei ole tähtis ainult veatu tulemus, vaid ka asjaolu, millise hinnaga puhtus saa-

Tänavalegaalne 4x4 ATV CFMOTO CF500-2A Mootor: 500 cm³ / automaat Veoskeem: 4 x 4 Istekohti: kaks Põhivarustuses: 1190 kg tõmbejõuga vints, haakekonks, kaasreisija seljatugi Tehase garantii kaks aastat või 2500 km/ls Hind 4390 €

Tallinn:

vutatakse. Koristusalaste arenduste konsultandina näitab Helge Aldi kogemus, et odavate ja käepäraste vahenditega koristamine osutub pahatihti kokkuvõttes kallimaks, tulemus on kehvem ja töötajale töö koormavam. «Lihtsate võtetega, professionaalsete tarvikutega, mille hind ei pruugi sugugi kallim olla, on puhtus võimalik saavutada märksa lihtsamalt,» andis Helge Alt nõu.

Niiduk 18 HP Töölaius: 1150 mm Lõikekiirus: kuni 10 km/h Kaal: 250 kg Mootor: Briggs & Stratton Vanguard (18 HP) Niiduki asetus reguleeritav ATV küljele või otse taha. Hind 2790 €

Stenolink Motokeskus (Paldiski mnt 229A, Tallinn) Velt Mototcenter (Pärnu mnt 139E/11, Tallinn) Haapsalu: Janmar Moto (Tehnika Põik 4, Uuemõisa, Haapsalu) Pärnu: Pärnu motopood (Liiva 2, Pärnu)

Helge Aldi sõnul on puhtus oluline, sest kui külastajad näevad, et majutusasutus ise väärtustab puhtust, teevad sama ka külastajad. Kui aga üldmulje on lohakas, siis ei näe ka külastajad põhjust, miks nemadki peaksid seda hoidma. «Mustus toodab mustust ja puhtus puhtust võiks öelda,» lausus Helge Alt. Viikingite küla esindus leidis, et külaskäik oli hariv ja kasulik ning

Heinarulli haagis Kandejõud: 600 kg Käsivints kuulub komplekti Hind 728 € Tänavalegaalne 4 x 4 ATV CFMOTO CFORCE CF500-5 / 5A Mootor: 500 cm³ / automaat Veoskeem: 4 x 4 Istekohti: 2 Põhivarustuses: 1190 kg tõmbejõuga vints, haakekonks, kergmetallveljed Tehase garantii kaks aastat või 2500 km/ls Hind al 4990 €

Viljandi: Viljandi Motokeskus (Oja tee 2, Viljandi) Põlva: Raudnagel OÜ (Kuuse 5, Põlva) Võru: Mehka AS (Vabaduse 4b, Võru)

Maaletooja Motohobi OÜ, Aretuse 2, Märja, Tartumaa

nad said mitmeid nippe, mida enda turismitalu koristamisel rakendama hakata. Lisaks läbib Viikingite küla üks töötaja ühepäevase OÜ Puhastuseksperdi koolituse «Puhastusteenindaja põhitõed» ning üheskoos sai kokku lepitud, et toimub ka korduskülastus, mille raames selgitame välja, kas eksperdi nõuanded on muutnud igapäevast koristust lihtsamaks ja efektiivsemaks. e

Rohem infot www.cfmoto.ee

Tartu:

Mate AS (Turu 45b, Tartu) Velt Mototcenter (Turu 32b, Tartu) Motohobi OÜ (Aretuse 2, Märja, Tartumaa) Rakvere: Varsta Tarvikute OÜ (Narva 23F, Rakvere) Kuressaare: Autofrend OÜ (Talli 2, Kuressaare)


20 maaelu edendaja

postimees || 12. MAI 2014

Palju on räägitud, et Eestis ei väärindata siinset toorainet, vaid müüakse see töötlemata kujul mujale, kust ostetakse juba palju kallima raha eest tagasi väärindatud tooted (nt eeterlikud õlid või toidulisandid). Käesolev artikkel püüab toetada ideed, et ka Eestis leiduvast toorainest, antud juhul ravim- või toidutaimedest, võiks valmistada palju väärtuslikumaid tooteid siinsamas kohapeal ja saadud toodetega toetada näiteks eestimaalaste tervist.

Taimeekstraktid leiavad tee nii kreemipurki kui toidulauale Tekst Piret Raudsepp, Eesti Maaülikool, Teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus, toiduhügieeni osakond

T

aimi on kõikjal maailmas kasutatud toidu säilivuse ja maitse parandamiseks ning toidule tervislikkuse lisamiseks. Peamiselt on selleks otstarbeks kasutatud vürtsikaid, eeterliku õli sisaldusega taimi nagu huulõieliste (nt rosmariin), sarikaliste (nt harilik köömen), korvõieliste (nt teekummel) ja sõstraliste (nt must sõstar) sugukondadesse kuuluvaid liike või ka päris vürtsitaimedena tuntud musta pipart, nelki, loorberit, kaneeli. Samuti kasutatakse toidule maitse lisamiseks erinevaid maa-

aluseid taimeosi nagu harilikku kollajuurt, ingverit, sigurit, küüslauku, mädarõigast ja nii edasi. Maailma eri paigus on kasutatud esmalt just piirkonnale omaseid taimi, millele hiljem on lisandunud ka kaugematest kohtadest pärit taimed, ja kokku on neid lisaks eelnevalt loetletutele tõesti väga palju. Näiteks maailma ravimtaimede entsüklopeedias on välja toodud ligi 800 taimeartiklit. Parem säilivus

Säilivuse parandamine taimsete lisandite abil võib toimuda läbi kahe erineva mehhanismi: 1) antimikroobse toime ja 2) rasvade oksüdee-

rumise pidurdamise. Mõlemat toimet on võimalik rakendada nii toiduainete kui ka näiteks rasva või õli baasil valmistatud kosmeetikavahendite säilivuse parandamisel. Peab vaid silmas pidama, millist taime kus toidus või kosmeetikumis sobib kasutada ning ohutuid, samas tõhusaid droogi koguseid.

Tugevaima antioksüdantse toimega olid uuritud taimeliikide hulgas rabarberi varred, söödava kuslapuu ja mustika marjad.

Antimikroobset mõju ehk bakterite ja hallitusseente kasvu pidurdavat toimet seostatakse taimede puhul orgaaniliste hapete, eeterlike õlide ning polüfenoolide rühma kuuluvate ühendite toimega. Polüfenoolseid ühendeid leidub kõigis taimedes. Antimikroobse toimega taimi toidus kasutades on oluline jälgida, et need ei pärsiks inimesele kasulike, näiteks probiootiliste bakterite kasvu. Raudsepp jt on 2013. aastal ilmunud uurimustöös mõõtnud kuue erineva taimeliigi antimikroobset toimet patogeensete bakteriliikide: B. subtilis, K. rhizophila, L. monocytogenes, E. coli, C. jejuni

SIMPLY CLEVER

Kombineeritud kütusekulu 5,2 l / 100 km, CO2 emissioon 119 g / km. Pildil on illustreeriv tähendus.

KUUMAKSE

126 €

Octavia erimudel COMFORT 14 990 € Hinnas sisaldub: metallikvärv • talverehvid • tehase alarm • elektrooniline juhitavuskontroll ESC • 7 turvapatja • soojendusega klaasipesuri düüsid • ISOFIX lapseistme kinnitusaasad • nelja kodaraga nahkkattega rool • elektrilised küljepeeglid • elektrilised aknatõstukid ees • esiistmete soojendus • pardakompuuter • püsikiirushoidik • kiirustundlik roolivõimendi • konditsioneer • CD/MP3 raadio ja 8 kõlarit • 16“ valuveljed ja palju muud! 1.2 TSI bensiinimootor, 86hj, 5-k. manual, keskmine kütusekulu 5,2 l/100 km, pagasiruumi maht 590 – 1580 l Autoliisingu krediidikulukuse määr on 2,61 % aastas järgmistel näidistingimustel : vara hind 14 990 € (sisaldab käibemaksu), aastane intressimäär 1,99 % + 3 kuu Euribor, lepingutasu 223 €, periood 60 kuud, sissemakse 20 %, jääkväärtus 35 %. Tutvu liisingtingimustega www.seb.ee/liising, vajadusel konsulteeri SEB pangakontoris.

Aasta Auto AS Tartu, Sepa 24 A Telefon: 7308 000 info@aastaauto.ee Facebook.com/aastaauto

ŠKODA Eesti mobiilirakendus

www.aastaauto.ee


maaelu edendaja 21

12. MAI 2014 || postimees

ning probiootiliste ehk inimese seedesüsteemile kasulike bakterite B. bifidum ja L. acidophilus suhtes. Antud uurimustöös analüüsiti niisuguseid taimeekstrakte, mida võib otse toidus tarvitada, kuna kasutatud lahustid olid selleks sobilikud etanool ja vesi. Selgus, et 30-protsendilise etanoolisisaldusega vesiekstraktidel oli veidi parem antimikroobne toime kui vesitõmmistel ning selles katses kasutatud taimedest tugevaima antimikroobse toimega oli rabarberi juurikas. Söödava kuslapuu ja musta sõstra marjad avaldasid keskmist antimikroobset toimet B. subtilis, K. rhizophila, L. monocytogenes ja E. coli suhtes, samas ei pidurdanud nad probiootilise bakteri B. bifidum kasvu, mis võimaldab mainitud taimede marju edukalt kasutada ka probiootilistes piimatoodetes. Tugevaima antioksüdantse toimega olid uuritud taimeliikide hulgast rabarberi varred, söödava kuslapuu ja mustika marjad, seda nii askorbiinhappe kui ka polüfenoolsete ühendite sisalduse tõttu. Antioksüdantse toime saavutamine

Antioksüdantse toimega ühendid pidurdavad peamiselt rasvade ja õlide rääsumist ning seeläbi pikendavad neid sisaldavate toodete säilivusaega, hoides sealjuures tootele omast lõhna ja maitset. Antioksüdantne toime võib jätkuda ka antioksüdante sisaldava toote söömisel või välispidisel tarvitamisel kasutaja organismis. Antioksüdantse toimega ühendid jaotuvad oma toimekeskkonna järgi kahte rühma: I) vees lahustuvad antioksüdantsed ühendid, nt askorbiinhape (joonis 1), sidrunhape (joonis 2) ja polüfenoolsed, eriti flavonoidide rühma kuuluvad ühendid (joonis 3); II) rasvlahustuvad antioksüdantsed ühendid (nt α, β, γ ja δ tokoferoolid e. E-vitamiin (joonis 4), karotenoidid ja polüfenoolsed, eriti flavonoidide rühma kuuluvad ühendid (joonis 3). Toimeaine lahustuvusest sõltub näiteks, millist solventi (vett, alkoholi või õli) tuleb kasutada, et taimest vastavaid toimeaineid sisaldav tõmmis saada. Antioksüdandina võib toimida ka molekul, mis inhibeerib oksüdeerivaid ensüüme (joonis 5). Taimeekstraktid kosmeetikas

Kosmeetikatoodetes ja toidus võivad taimedes leiduvad ühendid avaldada veel mitmeid farmakoloogilisi ehk tervist tugevdavaid toimeid. Nahapõletike ja akne ravimiseks on kasutatud hariliku puju, basiiliku, hariliku herne, teekummeli ja sibula vesitõmmist, hariliku kõrvitsa seemneõli ja paljusid teisi taimi. Põletikuvastase ja nahka oksüdatiivsete kahjustuste eest kaitsva toimega on neis taimedes leiduvad polüfenoolsed ühendid ja eeterlikud õlid. Sealjuures on puhaste eeterlike õlide kosmeetikatootes kasutamise puhul eriti olu-

Joonis 2. Sidrunhape

Joonis 1. Askorbiinhape

Joonis 3. Flavooni tuum, mis on polüfenoolsete ühendite hulka kuuluvate flavonoidide struktuuri aluseks. Tegemist on ühenditega, mis toimivad nii vesikeskkonnas kui rasvas.

Joonis 4. Alfatokoferool

(a) Reaktsioon Substraat Ensüümi aktiivtsenter

line jälgida, et kasutatav kogus ei oleks liiga suur, kuna eeterlikud õlid võivad juba väga madalates kontsentratsioonides põhjustada eriti lastel naha- või hingamisteede ärritust. Väga palju erinevaid taimi tarvitatakse maailma eri paigus antimikroobse, antioksüdantse, põletikuvastase või muu farmakoloogilise toime saavutamiseks nii toidus kui ka kosmeetikavahendites. Palju on uuritud üksikute toimeainete vastavaid toimeid, kuid majanduslikult otstarbekam on kasutada taime lihtsal töötlemisel saadud ekstrakti, tõmmist või pulbrit. Sealjuures on väga tähtis silmas pidada, et taimes leiduvad muud ühendid ei oleks tarbijale mingilgi moel ohtlikud. Seepärast on kõige lihtsam nii toidus kui ka kosmeetikavahendites kasutada niisuguseid taimi, mida on juba pikka aega toiduks tarvitatud – nende ohutus on seeläbi kinnitust leidnud.

Mustika marjad on tugeva antioksüdantse toimega, seda nii askorbiinhappe kui ka polüfenoolsete ühendite sisalduse tõttu.

Ensüüm Substraat seondub ensüümiga

Reaktsiooniproduktid vabanevad ensüümi küljest

(b) Reaktsiooni inhibeerimine (Inhibiitor ei lase substraadil ensüümiga seonduda) Substraat

Inhibiitor Inhibiitor

Ensüümi aktiivtsenter Ensüüm

Ensüüm Inhibiitor seostub ensüümiga

Inhibiitor konkureerib substraadiga

Joonis 5. Ensüümi inhibeerimine

OÜ Hansamets

Mikrobioloogiline puhtus

Kindlasti peab ka jälgima, et toidus või kosmeetikatootes kasutatav taimne materjal ei oleks mikroobidega saastunud, selleks peab see olema eelnevalt kas kuumtöödeldud või teatud kontsentratsiooniga etanoolilahusega töödeldud. Mõningate maitsetaimede puhul rakendatakse ka taimse materjali kiiritamist, et seeläbi toormes olevad bakterid ja seened hävitada, ent viimase meetodi puhul pole täpselt teada, kuidas see mõjutab taimedes olevate bioaktiivsete ühendite sisaldust. Igal juhul oleks vajalik läbi viia taimse materjali mikrobioloogilise puhtuse, biokeemilise koostise (polüfenoolsed ühendid jm) ja kahjulike lisaainete (toksiinid, taimekaitsevahendid jm) analüüsid, enne kui otsustada, millisest taimest saadud tõmmist, ekstrakti või kontsentraati edasi toidus või kosmeetikatoodetes kasutada. Teisisõnu võiks mõelda nii, et see, mida endale peale määrime, peaks kõlbama ka suhu pista ja vastupidi – pesuvahendid muidugi välja arvata. e

MAJANDAME METSA KÕIKJAL EESTIS! OSTAME:

Metsamaterjali Metsamaad ja kasvavat metsa

www.hansamets.ee

OSUTAME JÄRGMISEID TEENUSEID: Metsa istutamine Metsalõikus, väljavedu ning transport Metsamajandamiskavade koostamine Treilerveod Võsalõikus

Tel. 506 0777


22 maaelu edendaja

postimees || 12. mAi 2014

Tarbijad eelistavad ostmisel meeldiva kaubandusliku välimusega, tootele omase värvuse ja lõhnaga ning hea maitsega köögivilju. Köögiviljade maitseomadused sõltuvad nende koostisainetest. Kas talunik saab ise midagi ära teha selleks, et tarbijani jõuaksid mahedamaitselised köögiviljad?

Mis teeb porgandid kibedaks?

N

TeksT margit olle, eesti taimekasvatuse instituudi vanemteadur

eli peamist maitseomadust on magus, hapu, soolane ja kibe. Köögiviljade lõhna on väga raske kirjeldada ja defineerida. Aroomide biokeemilisteks koostisosadeks on estrid, aldehüüdid, ketoonid, vesinikkarbonaadid ja teised bioloogiliselt aktiivsed ained. Kõrvitsataoline, natuke mõru, mahe ja magus – nii on ka kirjeldatud porgandi maitset. Porgandile annavad iseloomuliku maitse mitmesugused koostisained nagu suhkrud, lenduvad terpeenid, karbonüülid, fenoolid, pürasiinid ja vabad aminohapped. Kui lenduvate terpeenide kontsentratsioon kerkib üle 35–40 ppm, on porgandid mõru maitsega. Samuti teatakse, et isokumariin annab porganditele kibeda maitse. Veel mõjutavad porgandi maitset eeterlikud õlid. Kibe maitse on köögiviljade tarbimisel ebameeldiv. Kibedat maitset tuntakse sageli järelmaitsena.

Selleri lehemahla kibedust põhjustavateks aineteks on peamiselt gükosiidid. Kibedat maitset selleris võib teatud määral vähendada pleegitamisega. Ebameeldivate maitsekomponentide sisaldust määravad mitmed faktorid. Lenduvate terpeenide kontsentratsiooni toores porgandis mõjutavad geneetilised tegurid. Tihedal mullal kasvatatud porganditel on ebameeldiv lõhn. Ka kliimatingimused, eriti temperatuur, kujundavad taimede maitset. Kui temperatuurid on suvel kõrged, siis tulevad porgandid kibedama maitsega. Niisamuti on viirusest nakatunud porgandid kibedamad kui terved porgandid. Katsed näitasid, et porgandid, mida hoiti 6–8 nädalat hoidlas 0 oC juures, olid kibeda maitsega. Kui temperatuur tõuseb 0–15 oC õhus, mis sisaldab etüleeni, siis suureneb isokumariini moodustumine porgandi juurikas ja need muutuvad kibedaks. Kibe maitse ei suurene ventileeritud hoidlates. e

Maitset andvad koostisained porgandis keemiline grupp Suhkrud terpeenid karbonüülid Fenoolid pürasiinid aminohapped

maitse või värvus magus mõru küpsetatud kibe terav, mulla delikaatne

kontsentratsioon 3–10% 5–200 ppm 0,01–11 ppm 0–600 ppm 0,1 ppb 1,3–2,5%

avastamise lävi 0,15–0,4% 10–400 ppm 0,007 ppb 0,001 ppb 0,003–0,3%


maaelu edendaja 23

12. mAi 2014 || postimees

SILVMAR GRUPP OSTAB • metsakinnistuid (võib olla ka raiutud) • metsamaterjali • raieõigust Samas osutame metsaraieteenust. Tel 517 4176, silvmar@hot.ee

www.silvmargrupp.ee

Ostame põllumaad. Tel 5340 4975. polluvara@vestman.ee www.vestman.ee

FIRMA OSTAB

OÜ Kolmestar ostab kasvava metsa raieõigust ja metsakinnistuid. Samuti teostame raiet ja vedu. Tel 512 3356, Jaan. e-post: jaan@kolmestar.ee www.kolmestar.ee

AS A&P Mets ostab metsakinnistuid, kasvavat metsa ja põllumaad.

Ostame

HEA HIND!

üle Eesti. Tel 507 2544.

Tel 553 3663, e-post raul.koll.bbq@gmail.com

OSTAME VÄRSKEID OKASPUUPALKE. Tel 506 8576.

www.apmets.ee

• musta metalli • mahuteid • vanu gaasiballoone • vana põllumajandustehnikat

www.varasaeveski.ee

Uue-Rõuna talu seemnekeskus HEINASEEME et vikatil oleks tööd ja kariloomadel ninaesist nii suvel kui talvel MURUSEEME kauni ja pikaajalise muru rajamiseks otstarbe ja kasvukoha järgi VARAJANE SUVINISU "Mooni" alati heade toidunisu kvaliteedinäitajatega, kategooria C1 ja C2

Ostame metsakinnistuid, hind kuni 10000 €/ha. Tel 517 9866 info@landeker.ee www.landeker.ee

vadel! ettevõtmistes alanud ke is ig kõ t us ad vis ja st Head algu Soovi korral saadame pärast arve tasumist heina- ja muruseemnesegud kahe tööpäeva jooksul kohale postiga. Saatekulu tasub ostja.

Telefonid +372 502 4385, 434 3050, e-post ilmarm @ infotek.ee +372 435 9563, +372 553 3731 Meid on lihtne leida: asume 1 km Viljandi linna piirist www.uuerouna.ee mööda vana Viljandi–Põltsamaa maanteed

Luke mõis – koht, kuhu võid jätta oma südame!

-

• kaunis mõisapark • kärnerimaja kohvik • ürituste toitlustamine • pulmad • sünnipäevad • seminarid • kontserdid • suveetendus «Segajad» • perepäevad • õppeprogrammid

Lisainfo: Nõo vald, Tartumaa www.lukemois.ee info@lukemois.ee tel 5568 9096


24 maaelu edendaja

aiapidaja päevik

!!!

postimees || 12. MAI 2014

Vulisev oja, päike ja lumi – maikuu minu aias Tekst Loona Põtter, aiakujundaja (Sipelga Aiakujundus)

E

elmisel aastal hilines kevad kaks-kolm nädalat ja tuli siis aprilli viimasel nädalal suure mürinaga. Pungad paisusid ning rohi kasvas nagu multifilmis – lausa silmaga nähtavas tempos. Tänavu on kõik sootuks teisiti. Kevad asus suure suuga lubadusi jagama juba märtsi algul. Külmad ööd ja vihmapuudus tegid aga oma töö ja pungad edenesid visalt. Selle aasta aprillikuu ühtaegu nii rõõmustas kui kurvastas aiapidajat rekordilise päikesepaisteliste päevade arvuga. Sügisel istutatud taimi tuli hakata kastma ja ühel mu tuttaval kuivaski sügisel asukohta vahetanud pihlakas sademetepuuduse tõttu ära. Minu aias on sellel kevadel plaanis suuremad kujundus- ja rajamistööd. Talvel kaua settinud mõte rajada künkalt allavulisev oja saigi Hiiumaa ametikooli maastikuehituse eriala praktikantide abiga aprilli lõpul teoks. Nagu ikka meie segasumma majapidamises, tehti kõik olemasolevatest materjalidest: oja põhja vooderdasime maja remondist üle jäänud tõrvapapiga (see küll ei kesta nii kaua kui tiigikile, kuid on täiesti toimiv lahendus). Katsime selle Hiiumaale tüüpilisest kivisegusest mullast välja sõelutud ja puhtaks pestud lubjakivikruusaga. Naaberkülast laenatud traktor aitas paika tõsta krundilt kokku korjatud suuremad kivid. Soovides, et massiivsed kivid kujunduses loomuliku ja rahulikuna mõjuksid, tuleb need alati kuni kolmandiku ulatuses maasse süvistada. Traktorist vandus tuld ja tõrva aiakujundaja ideekiiksude peale, aga sai lõpuks suurepäraselt hakkama. Taimi otsustasin tolmkuiva mulla sisse veel mitte panna ja oodata ära ühe tõsisema vihmasabi-

Mille järgi valida muruseemet? Muruseemne valimisel on kaks põhilist tegurit, mida peaksime arvestama. Esimene on muru otstarve ehk kuidas või milleks me muru kasutame ja teiseks koht, kuhu muru rajame. Tavalises koduaias võiks otstarbe järgi jagada murud kas ilumuruks või tallamiskindlamaks pallimuruks. Erinevad on ka muru valikuvõimalused, kui rajatakse suurte haljasalade universaalmuru, spordiväljakute, koduõue muru jne. Muru valikul on tähtis jälgida ka pinna asukohta – kas muru kasvab varjulises kohas või päikesele avatult. Kui valitakse muruseemet, siis tuleks kõiki neid tegureid arvestada. Erinevate koostistega murusegude valik on väga lai. Hansaplant

Esimesed rõdu- ja terrassikaunistajad

na. 1. mail see lõpuks tuli! Ühtlaselt pladisev karge kevadvihm pesi puhtaks teed ja tänavad, kosutas puid ja põõsaid ning andis elujõudu nii aiale kui metsale. Forsüütiad lahvatasid õitsema ning kaldaserval sirutasid bergeeniad oma õieküünlad rõõmsa hooga päikese poole. Kaskede säravroheline pitsivaht moodustab minu peamiselt looduslike ja söödavate taimedega aiale paariks nädalaks ideaalse tausta. Ka muru külvamisega otsusta-

sin mitte kiirustada, kuna muruseeme vajab idanemiseks piisavat õhuniiskust. Paljajalgse kingsepa kombel olen ka mina piisavalt laisk aednik ja lasen meeleldi kastmistööd vihmal enese eest ära teha. Või siis lumel, sest pärast 5. mai lumesadu oligi maapind täpselt paras ning seeme sai mulda. Missugused taimed minu loodusega käsikäes toimivas aias ennast hästi tunnevad, sellest juba järgmisel korral. e

Rõdusid ja terrasse saab õdusamaks muuta, kui istutame pottidesse, amplitesse, lille- või rõdukastidesse erinevaid taimi. Varajase lillekompositsiooni rõdule või terrassile saab näiteks kombineerides nartsissi «Tete a tete» või võõrasema koos «Fortune’i» kikkapuu erinevate sortidega. «Fortune’i» kikkapuu on igihaljas püsik, mida saab hooaja jooksul kombineerida erinevate suvelilledega. Kõik nimetatud taimed taluvad vähemalt viiekraadist külma. Maikuus, öökülmaohu möödumisel on aga suvelillede valik väga lai. Rippuvatest suvelilledest tasuks esile tuua surfiiniaid, lobeeliaid, begooniaid, pelargoone, fuksiaid, kipslilli ja paljusid teisi. Püstisema kasvuga suvelilled on peiulilled, petuuniad, palsamiinid, alati õitsvad begooniad, tukalilled ja teised kaunitarid. Lillede õitsemist soodustab korralik väetamine, kastmine ja äraõitsenud õite eemaldamine. Hortes

Profile for Postimees

Maaelu Edendaja  

Nr 5/9, mai 2014

Maaelu Edendaja  

Nr 5/9, mai 2014

Profile for postimees
Advertisement