__MAIN_TEXT__
feature-image

Page 1

KASULIK KONVERENTS:

Kuidas planeerida konverentsi lk 2 Koolituse või konverentsi toimumispaik loob emotsioone… lk 4-5 Moodsa aja konverentsitehnika lk 8-9

JAANIKA RANNULA: «Väga palju konflikte ja pettumust tekitab ka puudulik tagasiside andmise oskus seda koolis ei õpetata.» lk 6-7

KONVERENTSIERI

TEEMALEHT 25. SEPTEMBER 2019


2 || kONVERENTSieri

postimees, 25. SEPTEMBER 2019



Foto: shutterstock

KONVERENTSI KORRALDAMINE. Kui palju inimesi konverentsile kutsuda ja kui palju on liiga palju? Kas kokkusaamine võiks toimuda kahel järjestikusel päeval või peaks kõik teemad ühte päeva ära mahtuma?

Kuidas planeerida konverentsi, et kõik õnnestuks Karen Schmidt toimetaja

Selles artiklis ei ole kindlat valemit, kuidas korraldada konverentsi nii, et see sada protsenti õnnestuks. Küll aga tuuakse välja mõned rõhukohad, mille peale iga konverentsikorraldaja peaks mõtlema.

Konverentsi õnnestumise võti on hea aja planeerimise oskus Siinkohal ei tahaks rääkida ainult sellest, kui kaua peaks kellegi esitlus kestma, vaid sellest, kuidas ja kui kaua peaks üldse konverentsi ette planeerima. Muidugi on võimalik suurepärane sündmus korraldada ka järgmiseks nädalaks, aga pigem on see juhus kui reegel, et oodatud päeval kõik plaanipäraselt sujub. Niisiis võiks planeerimist alustada vähemalt kolm kuud enne plaanitavat sündmust, kui mitte veel varem. Konverentside planeerimine sõltub suuresti osalejate arvust ja sellest, kas külalised tulevad kokku maailma eri paigust, lähiriikidest või on kõik kohalikud elanikud. Rahvusvahelisi ja mitmepäevaseid konverentse planeeritakse aasta või isegi kaks ette. See annab organiseerijale võimaluse rahulikult erinevaid kohti külastada ja valida nende seast enda jaoks kõige sobivam. Tihti on nii, et viimasele hetkele jäetud detailid võivad saada konverentsi edukusel määravaks. Suurte rahvusvaheliste konverentside puhul otsustatakse kõigepealt riik, seejärel valitakse konverentsi toimumise koht, kogu protsess võib võtta aega mitmeid kuid, enne kui sobiv kinnitatakse. Mida va-

KONVERENTSIERI

rem saavad osalised asukohamaa kinnituse, seda varem saavad nad hakata reisiplaane tegema. Tihti soovivad sündmusel osalejad lisaks konverentsi külastamisele tutvuda ka kohaliku kultuuri ja vaatamisväärsustega ning broneeritakse natuke rohkem aega sihtkohas.

Elementaarne on see, et tänapäevastes konverentsikeskustes on suured aknad ja päevavalgus. Väiksemaid, kuni saja külalisega kohalikke konverentse saab planeerida ka mõni kuu ette, aga peab arvestama, et sellisel juhul ei pruugi saada eelistatuid saale, sest need on juba ära võetud. Olenevalt konverentsi suurusest võiks planeerimist alustada vähemalt kolm kuud enne sündmuse toimumist. Iga aasta toimuvad konverentsid alustavad tavaliselt järgmise aasta planeerimist kohe pärast eelmise sündmuse lõppu.

Kuidas valida sobivat konverentsiruumi? Olenevalt konverentsi teemast võiks kaaluda nii modernseid konverentsisaale kui ka alternatiivseid uusi ruume, mis esmapilgul ei ole just selleks otstarbeks ehitatud, näiteks renoveeritud tehasehooned, kinosaalid või turismitalud. Mõnikord on sobivam korraldada väljasõit lähedale asuvasse turismitallu. Osalejad saavad lisaks teadmistele ka uue elamuse ja võib-olla saab kohapeal ka midagi muud teha peale konverentsi pidamise. Lisaks on renoveeritud vanu tehaseid ja teisi põnevaid

hooneid ning nendest ehitatud moodsaid industriaalse hõnguga konverentsikeskuseid. Teinekord soovitakse vastupidi: midagi luksuslikumat ja elegantsemat, kui tegemist on näiteks mõne tooteesitlusega. Kinosaali sobivad seevastu hästi näiteks nüüdis- ja sotsiaalmeedia konverentsid. Niisiis sõltuvalt teemast ja sündmuse fookusest on võimalik mängida ka konverentsiruumidega, mis toetab kogu ürituse kontseptsiooni. Elementaarne on see, et tänapäevastes konverentsikeskustes on suured aknad ja päevavalgus. Mitmeid tunde kunstliku valgusega ruumis istudes tekib väljumisel tunne nagu oleksid koopas olnud – silmad vajavad aega, et valgusega harjuda. Lisaks toetab valikut see, mida saab selle ruumiga teha, et see oleks isikupärasem.

Päevakava planeerimine Konverentsipäevale mõeldes võiks seda oma peas korduvalt läbi mängida ja ka teiste käest küsida, mida nemad süttinud ideedest arvavad. Kindlasti on neid külalisi, kellele konverentsil käimine on tööga seotud kohustus ja võib-olla veedaksid nad oma aega pigem tööd tehes või üldse kusagil mujal. Seetõttu on konverentsikorraldajad tihti tiivustatud tegema midagi erakordset ja teistsugust, kui seda on tavaline päev kontorist eemal koos teise saja inimesega. Proovitakse välja mõelda erinevaid ruumilahendusi. Küll kaalutakse teatristiilis istumist, siis klassiruumi või U-kujulist ning isegi kalasaba või mõnda muud imelikku kombinatsioo-

Projektijuht Svetlana Perijainen, svetlana.perijainen@postimees.ee, tel 666 2321 Reklaamitoimetaja Jelena Bazanova, jelena.bazanova@postimeesgrupp.ee

ni. Seda ikka selleks, et osalejatel oleks põnevam ja vaheldusrikkam. Seejärel tullakse ideele, et poole päeva pealt võiks üldse terve saali ümber tõsta, et siis pärastlõunal oleks jälle midagi huvitavat. Ei ole harvad ka sellised päevad, kus saal palutakse kaks korda ümber tõsta. Kuid sellised asjad võiks väga hoolega läbi mõelda ja esitada endale küsimus - kas see toetab planeeritavat konverentsi või võib osutuda väljakutseks ja võib päeva sujuvat kulgu takistada? Vana tõde on see, et lihtsuses peitub võlu. Kui tegu ei ole just kord kümne aasta jooksul toimuva konverentsiga, siis ei ole mõtet hakata jalgratast leiutama. Klassikalise konverentsipäeva juurde kuulub vähemalt kaks kohvipausi ja lõuna. Päev hakkab tervituskohvi ja kergete ampsudega. Külalised kogunevad ja saavad teineteist tervitada. Kindlasti ei tohiks konverentsikorralduse juures suhete loomise võimalust alahinnata. See saab toimuda just pauside ja lõuna ajal.

Konverentsi õnnestumisele aitab kaasa väikeste detailide läbimõtlemine. Külalistele pakutav söök võiks olla kooskõlas konverentsi teemaga. Näiteks kui tegemist on mitmeid rahvuseid ühendava sündmusega, siis võiks kokalt paluda, et menüüs pakutaks sobivaid sööke erinevatest riikidest pärit külalistele, aga seal leiduks ka midagi eestipärast. Samas, kui kokkusaamine toimub iga paari kuu tagant, siis võiks jääda pigem lihtsama-

Keeletoimetaja Miia Rubis, miia.rubis@postimeesgrupp.ee Küljendus Andres Didrik, andres.didrik@postimees.ee

te ja klassikaliste valikute juurde. Enamasti on konverentsiteenust pakkuvatel asutustel kas oma konverentsimenüü või teavad nad soovitada toitlustajat väljastpoolt, kes vastava menüü koostaks ja söökide eest hoolitseks. Konverentsikorraldaja peaks tagama, et kõigil osalejatel oleks päeval kõhud täis ja keegi ei peaks tühja kõhuga lähedal asuvaid söögikohti otsima minema. Teadagi teeb tühi kõht meele mõruks. Konverentsi õnnestumisele aitab kaasa väikeste detailide läbimõtlemine. Kust sisenevad enamik külalisi ja kas seal on olemas edasi juhendav silt? Kas garderoob on olemas ja kus see konverentsisaali suhtes paikneb? Kuhu paigutada registreerimislaud? Kas külastajatele jagatavat materjali oleks võimalik neile ka digitaalsel kujul jagada? Tänapäeval on konverentsikorralduse juures roheline mõtlemine äärmiselt tervitatav. Ei ole mõtet printida mitmekümneid lehekülgi materjale, kui neid saab jagada ka digitaalsel kujul. Konverentsiruumis võiks saadaval olla vesi klaasides, mitte plastikpudelites ja -topsides. Väga oluline on konverentsipäevale eelneval õhtul või sellel hommikul proovida tehnikat, teha päevast väike läbimäng ja katsetada, kas kõik arvutid ikka ühilduvad konverentsitehnikaga. Sellised esmapilgul pisiasjad võivad saada väga häirivaks, sest päev peaks olema sujuv ja murevaba. Kui põhivajadused nagu puhas ruum, hea tehnika, toitlustus ja läbimõeldud päevakava on paigas, siis saavad kõik konverentsi sisulisele poolele keskenduda.

Väljaandja: Postimees Grupp AS, Maakri 23a, Tallinn Trükk: Kroonpress AS


4 || kONVERENTSieri

postimees, 25. SEPTEMBER 2019

Koolituse või konverentsi toimumispaik loob emotsioone ja pakub meeldivaid lisategevusi TAUSTAJÕUD. Vajate konverentsi või koolituse läbiviimiseks rutiinset tegevust võimaldavat keskkonda või hoopis stuudiot, logistika simulatsiooni ja demokeskust, laborit? Või hoopis soovite katta kogu koolituspinna kiiresti füsioteraapia mattidega või mobiilsete massaažilaudadega, kirjutada tahvlite asemel seintele, raputada kolleege ajurünnakuga kusagil loovustalus? Kõik see on täna olemas ja internetist kiiresti ülesleitav. Küljed pani kokku Silja Joon. Punase Puu koolituskeskus

Kultuurikatel

Erinevate Tubade Klubi

Tallinna Kultuurikatel on Põhja-Euroopa üks erilisemaid sündmus- ja loomekeskusi. See maja on oma industriaalse hingusega inspireerinud maailma filmiklassika legendi Andrei Tarkovskit, lummanud Saksamaa liidukantsler Angela Merkelit ja sadu teisi kuulsusi. Multifunktsionaalne ruumiprogramm hõlmab kaheksa saali ja kokku 16 erinevat inspireeriva industriaalse atmosfääriga ruumi, pakkudes rohkelt võimalusi mitmesuguste sündmuste korraldamiseks. Katelde saali ja Vahetänavat ühendades on võimalik tekitada ca 1500ruutmeetrine näituse- ja toitlustusala. Sobiliku eristuva ruumimaagia leiab siit mistahes konverentsideks, messideks, näitusteks, seminarideks.

Ainulaadne ruumistik kultuurisündmustele ja formaalsetele kohtumistele, avalikele ja eraviisilistele Tallinnas ja Tartus. Ruum, teenused ja tehnilised lahendused toimivad ühtse tervikuna. Klubis on integreeritud ja töövalmis multimeediapark esitlustehnika, telestuudio, kontserttehnika ja interaktiivsete erilahenduste võimalus. Seadmete taga tegutsevad inimesed, kes oskavad need külaliste ja esinejate heaks kasulikul moel tööle panna. Juhtub harva, et klubi ruumid renditakse mitme sündmuse jaoks paralleelselt. Erinevate Tubade Klubi asub Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus, Tartus Aparaaditehases.

Keskkond annab üritusele lisaväärtuse Mikk Puurmann MySpotit.com kaasasutaja

Kõigis ruumides on loomulik valgus ja suurtest akendest avaneb uhke vaade Tallinna lahele. Elegantne stiil, ergonoomiline ja mugav mööbel, toataimede rohelus. Seminariruumides on moodne esitlus- ja helitehnika, mis toetab eduka seminari või koolituse läbiviimist. Kohvipauside ja lõunasöökide road valmivad kohapeal. Soodne asukoht Pirita tee alguses tähendab, et koolituskeskus asub kesklinna vahetus läheduses, kuid parkimine on tasuta. Samuti on võimalik läbi viia keskuse TiguToidu köögis üks meeleolukas ühiskokkamine.

Kõik saab alguse sellest, mis eesmärgil asukohta väljaspool enda maja otsitakse. Väga paljudel puhkudel teatavad ruumide haldajad, et nende maja sobib kõigeks ja kõigile. Paraku ei vasta

see tõele ning see on esimene koht, millega võib ruumivalikul libastuda. Mõned lihtsad põhitõed: pikemad seminarid ja koolitused vajavad rohkem õhku, päevavalgust ja liikumisruumi. Ajurünnakud mugavat istumist, lesimist. Formaalse koosoleku jaoks on olulisel kohal vankumatult toimiv esit-

lustehnika ning ühiselt laua taga istumine. Väga oluliseks faktoriks on aeg ja seetõttu ruumi asukoht kontorist. Mugav ligipääsetavus vastavalt vajadusele nii oma auto, trammi kui ka Bolti tõukerattaga on töötajate aja austamise seisukohast täiesti kriitilise tähtsusega. Lisaks koguvad vaimu vabastavad vabaõhuüritused (loe: jalutuskäigud) üha

suuremat populaarsust. Lisaks sellele, et ei kulutaks liigset aega kohalejõudmiseks, ruumi otsimiseks, annab ruumile ja seeläbi koolitusele või koosolekule lisaväärtuse seda ümbritsev keskkond. MySpotiti kogemus ütleb, et Tallinna kontekstis on Telliskivi ja Ülemiste piirkonnad koosolekuruumide jätkuv trend. Aga koha suurus? Ilm-

selt on ütlematagi selge, et tipptunni ühistranspordi efekt kellegi mõttelendu konstruktiivses suunas tööle ei pane, kuid ka liiga avar angaar tekitab pisemas seltskonnas asjatut kõledust. Lõpuks panustab ju iga kohalviibija seminari korraldamisse oma taastumatut aega, mistõttu oleks suisa kuritegu mitte seda parimal võimalikul moel rakendada.


kONVERENTSieri || 5

postimees, 25. SEPTEMBER 2019 Mektory

Öpiku konverentsikeskus

HammerHub kontorihotell

Sobib hästi üritusteks, mis vajavad suure saali kõrval väikseid töögrupiruume – sama pakuvad ka kõik suuremad konverentsihotellid, aga Mektorys on need midagi rohkemat kui lihtsalt neli seina, lauad ja toolid. Ruumide ja laborite nimed kõnelevad enda eest, andes aimu erinevatest keskkondadest, kus on mugav pidada seminari, teha grupitööd või korraldada ajurünnakuid. TalTechi innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory asub Tallinna tehnikaülikooli kampuses, kus on võimalik korraldada konverentse ja teisi sündmusi ning ära mahutada kuni 700 inimest.

Need uued ja väga kvaliteetsed ruumid asuvad Tallinnas Ülemiste linnaosas. Moodne ja inspireeriv konverentsikeskus lubab tipptasemel tehnilisi ja loovaid tingimusi edukateks koolitusteks, ärikohtumisteks ja nõupidamisteks. Pilku püüavad maailmakuulsa Eesti astronoomi Ernst Öpiku vääriliste nimedega saalid nagu Supernoova, Kosmos, Universum, Galaktika jms. Saab rentida erinevaid video- ja telefonikonverentsi seadmeid, tellida kohvipause. Võimaldab oma toitlustuse sisse tuua, mida konverentsihotellides ei saa.

Kontorihotell asub Tallinnas Nõmmel Manta Majas, kus on kasutada viis erinevat nõupidamis- ja seminariruumi. Kõik ruumid on esinduslikud, omavad ekraani arvutipildi jagamiseks ja järgivad keskkonnasõbralikke trende – näiteks saab ruumides kirjutada pabertahvli asemel ka seintele. Parkimine on kõikidele külalistele tasuta ning samas hoones tegutseb veel ka restoran Jah, Kallis, kus pakutakse seminaride ja koolituste tarbeks suupisteid, lõuna- ja õhtusööke.

Kadaka Konverentsid

Tallinna Lennujaam

Ammende villa

Lennujaam võib seminari või mõne muu ürituse toimumispaigana olla täistabamus, kui ollakse Eestisse saabumas või siit lahkumas ja aega on vähe. Aga ka siis, kui on soov korraldada sündmus erilises toimumiskohas. Lennujaam on seotud positiivse emotsiooniga – reisile mineku ootus ja põnevus ning teisalt koju naasmise rõõm. See on suurepärane keskkond lennukate ideede sünniks. Lisaks mitmekesisele ruumide ja lisateenuste valikule rõõmustavad külalisi vaated lennuväljale ja lennukitele.

Villa paikneb privaatses ja eraldatud parkaias, stiilsed saalid ja salongid annavad emotsionaalse lisaväärtuse. Ammende villa on üks parimaid varase juugendstiili näiteid Eestis ning selle lasi 1905. aastal ehitada Pärnu üks jõukamaid suurkaupmehi. Maja fassaad ja interjöör on külluslikud, detailiderohked ja mitmekesised, samas stiilitundlikult väljapeetud. Sobib ärikohtumiseks, seminari korraldamiseks. Valikus on kuus erinevat saali või salongi. Pakutakse täisteenindust ja vajaminevat tehnikat. Suvel on avatud ka avar terrass. Parkimine tasuta.

Pakutakse kõiki vahendeid tavapäraste koolituste läbiviimiseks, ent võimaldab ka erilisi lahendusi. Näiteks on võimalik katta 100ruutmeetrine koolituspind spetsiaalsete füsioteraapia mattidega või võtta kasutusse poolsada mobiilset massaažilauda. Ruumide suurus on lükandvaheseinte abil muudetav. Hiljuti valminud uus ja modernne maja pakub silmailu. Uutes tänapäevastes ruumides, mis on varustatud ventilatsiooni ja küttesüsteemide viimase sõnaga, on palju loomulikku valgust. Kergesti leitav asukoht ja mugav parkimine. Soovi korral saab osaleja samast majast ka lõunasöögi.

Klassikaline või eriline? Klassikalised konverentsihotellid ja keskused Radisson Blu Sky hotell, Radisson Blu Olümpia hotell, Swissotel Tallinn, Nordic Hotel Forum jt, aga ka Tartu V Spaa- ja Konverentsihotell või Pärnu Estonia Resort Hotel & Spa ja Strand SPA & Konverentsihotell jt on kvaliteetsed ja head kohad konverentside korraldamiseks.

Väiksemate koolitusruumide osas tasub vaadata Myspotit.ee veebi. Veeb keskendub just nende kohtade vahendamisele, mis ei ole tavapäraselt selles funktsioonis kasutatavad, aga funktsionaalsus on olemas. Head valikud siis, kui otsitakse erilist ja teistsugust kohta – tihti kliendid ja osalejad just seda ootavad.


6 || kONVERENTSieri

postimees, 25. SEPTEMBER 2019

TEADMISED. Koolituste või arenguprogrammide valimisel on oluline nii eeltöö vajaduste väljaselgitamise näol kui ka ühiste kokkulepete tegemine, mida uute teadmistega peale hakatakse ja kuidas neid rakendatakse, tõdeb koolitaja Jaanika Rannula.

Mugavustsoonist väljumine ise on juba tunnustust väärt Silja Joon toimetaja

Jaanika Rannula on koolitaja ja juhendaja, meeskonna arendaja ning treener ehk coach, kes on rahvusvahelises ettevõttes koolitaja ja koolituste juhina koolitanud Baltikumis üle 1300 inimese, töötanud 15 aastat erinevatel juhtivatel ametikohtadel ning keskendub nüüd teist aastat oma ettevõtte UpWise Coaching vedamisele. Tihtilugu kuuleb koolitusel osalejatelt, et nad tulid seepärast, et ettevõte või juht saatis neid. Linnuke on kirjas, materjalid lendavad sahtlisse.

Sellisel suhtumisel võib olla mitmeid põhjuseid. Jah, juht saatis oma plaani või tunnetuse baasil töötaja koolitusele. Ta arvas heas usus, et töötajal võiks seda vaja minna, kuid töötaja ise ei tunneta vajadust. Või tegi keegi nn müügimees head müügitööd ning müüs koolituse, konverentsi või seminari juhile või töötajale maha, kuid

sisuliselt see ei kata planeeritud arengut ega too tulemusi. Kõige sagedasem põhjus seisneb selles, et läbi on jäänud mõtlemata ootused ja vajadused, kas ja mida töötaja soovib koolitusel õppida või kuidas ennast arendada. See aga ei toeta inimese pühendumist saada koolituselt maksimaalselt kasu ja näha selles väärtust. Kuidas jõuda õige koolituseni, mis on kasulik ettevõttele, töötajale või kogu meeskonnale?

Väga oluline on eeltöö ja vajaduste kindlaksmääramine, milliseid uusi teadmisi vajab töötaja enesearenguks ning mida vajab ettevõte tulemuste saavutamiseks? Kas see on vaid organisatsiooni nägemus või toetab see töötaja nägemust enesearengu teekonnal? Püüdke vastata küsimustele, millist teadmist, oskust või enesearenguvajadust koolitus võiks katta? Kuidas uusi teadmisi saab rakendada ning mis muudab töötegemise tõhusamaks? Selle jaoks ongi arenguvest-

lused, et välja selgitada töötajate puhul seda, mis on hästi, mis toimib, mida ta oskab, millised on puudujäägid, mida saaks parandada ja kus ta soovib end veel arendada. Isegi kui eelarves on raha üle ja mõeldakse, et telliks selle eest mingisuguse koolituse, meeskonna arengutreeningu või mõne inspiratsioonipäeva, siis tasub enne tõsiselt mõelda, miks me seda teeme? Mida sellega muudame? Millist väärtust soovime luua? Et see raha ei lendaks tuulde ning inspiratsioon ei jääks vaid kolmepäevaseks inspiratsioonipuhanguks.

Selle jaoks ongi arenguvestlused, et välja selgitada töötajate puhul seda, mis on hästi, mis toimib, mida ta oskab, millised on puudujäägid.

Initsiatiiv midagi juurde õppida võib olla nii tööandja kui ka töötaja poolne. Aga kuidas kindlustada, et saame koolituselt kõige väärtuslikuma info?

Kui eespool vajaduste väljaselgitamine on tehtud ja läbi mõeldud, siis rakendamist toetab eelkõige õige ja väärtusliku sisuga koolitus, millest on ka midagi rakendada. Kui fookus on selge, siis mõelge, mis on ootus sisule? Kas on vaja pigem uusi teadmisi, oskusi, praktilisi tööriistu, näiteks õppida mõnd raamatupidamise või Exceli programmi, kodulehe tegemist vms. Või on hoopis vaja rohkem n-ö pehmeid teadmisi nagu suhtlemisoskus, tagasiside andmine või aja planeerimine, et suurendada eneseteadlikkust, mis aitab olla töötajana või meeskonnana tõhusam ja efektiivsem. Olen ka ise elukestev õppija ja hetkel otsin ühte head sotsiaalmeedia koolitust, et oma ettevõtet rohkem nähtavaks teha. Fookus ja ootus on paigas, tean, mida tahan pärast ellu

viia, aga ikkagi väga raske on leida kõige kasulikumat, õige sisu ja tööriistadega koolitust. Seega olen palunud koolituste pakkujatel põhjalikumalt selgitada, mida täpselt koolituselt saan. Soovitan julgelt küsida täpsustavat infot ja kui on tegu meeskonnakoolitusega, siis peaks koolitaja või coach teiega koos vajadused kindlaks määrama ning teie vajaduste ja ootuste baasil koolituse üles ehitama või muutma sobilikumaks teie meeskonnale. Koolitusel tulevad mängu individuaalsed õpioskuste eripärad - see, kuidas ma suudan paremini meelde jätta ja õppida.

Mõelgem, et kuidas ma täiskasvanuna paremini õpiksin ja tuletage meelde, kuidas koolis õppisite. Kas teete endale pidevalt märkmeid, kõnetavad teid koosolekutel värvikad slaidiesitlused või kuulate tähelepanelikult esitajate juttu? Teil võib olla näiteks visuaalne mälu ja siis on oluline, et koolitus sisaldaks


kONVERENTSieri || 7

postimees, 25. SEPTEMBER 2019 sulle hinnangut. Julgustan seda ära kasutama, sest see on parim viis uute teadmiste kinnistamiseks.

Kuidas julgeda uusi teadmisi rakendada? Kuidas lapsed õpivad rattaga sõitma? Nad proovivad mitmeid kordi, kukuvad, tõusevad ja proovivad uuesti. Ehk et harjutamine teeb meistriks. Mina näiteks algaja koolitajana kartsin ka väga esimesi koolitusi teha, sest äkki ma teen midagi valesti? Äkki mul läheb midagi meelest ära? Äkki nad näevad, et ma soperdan mõne asjaga? Hirmul on suured silmad, mis näevad hunti ka seal, kus teda ei ole. Kuid mõte, et osalejad tegelikult ei tea, kuidas, mida ja millises järjekorras ma neile uusi teadmisi õpetan, võttis pinge maha. Teised ei saa sellest aru, kui eksid! See on vaid sinu enda peas! Esimene katse on vaja üle elada ja järgmised lähevad juba libedamalt.

Uue teadmise rakendamisel kardetakse kolleegide reaktsiooni, äkki tehakse maha või võetakse isiklikult.

Foto: erakogu

palju visuaalseid ja kirjutamismaterjale. Auditiivne inimene tahab kuulata igat sõna, vajab vaikust ja salvestab kuuldu. Õppides hetkel Tartu Ülikoolis strateegilist juhtimist, on mul kursusekaaslane, kes ei tee peaaegu ühtki ülestähendust. Mina muudkui imestan, aga tema auditiivse inimesena kuulab ja salvestab info kõrvadega.

Hea koolitus toetab erinevaid õppijaid: see sisaldab auditiivset osa, visuaalset pilti ja kaasa antavaid kordamismaterjale. Seal tuuakse palju praktilisi näiteid, pakutakse rollimänge, mis lubavad katsetada, diskuteerida ja läbi mängida. Koolituse ruum on kõige turvalisem ruum, kus üldse katsetada, sest seal ei anna keegi

Hirmu saab vähendada, kui leppida oma kolleegidega eelnevalt kokku, et olen minemas koolitusele ning hea meelega soovin teiega oma kogemust jagada ning proovida teiega oma uusi teadmisi. Et ennetada kolleegide reaktsiooni võib öelda neile: «Vaadake, ma õppisin nii põnevaid asju ja nüüd ma hakkan neid proovima. Kui panete nüüd tähele, et ma midagi esmapilgul naljakat teen, ärge siis naerma või laitma hakake, ma tahan proovida ja katsetada.»

Oluline roll on ka juhil, kes võiks huvi tunda ning julgustada inimest oma kogemust ja teadmisi temaga jagama. Mida ta õppis, mida ta soovib nüüd teisiti teha? Milliseid uusi ideid soovib rakendada ja ellu viia? Luua turvaline keskkond uuenduste elluviimiseks ja praktiseerimiseks. Leidke selleks koos aeg või leppige juba enne kokku, et kui koolituselt tulete, siis jagate kogemust. Tore on ka uusi teadmisi koosolekul meeskonnaga jagada. On inimesi, kelle teadmised kinnistuvad teistele infot edastades ja õpetades. Miks mitte uusi mõtteid ka teistele edasi anda?

Väga palju konflikte ja pettumust tekitab ka puudulik tagasiside andmise oskus – seda koolis ei õpetata. Omast kogemusest võin seda rääkida, sest õpetan seda oskust palju erinevates meeskondades. Tagasiside eesmärgiks on mitte inimest kritiseerida, vaid see, kuidas midagi paremini teha. Kui keegi püüab rakendada uusi ideid, uusi tööriistu või katsetab uut oskust, siis kriitikal ei ole siin kohta. Tagasiside andmise eesmärk on areng ning see saab baseeruda ootusel, käitumisel ja mõjul.

Milline võiks olla juhi tagasiside töötajale, kes oma ametialast pädevust on tõstmas käinud?

Ideaalis saame luua mõõdikud, kuidas kasu mõõta. Müügitöös minnakse näiteks konverentsile, et saada nii uusi teadmisi ja kontakte. Pärast konverentsi võib juht tunda huvi, et kuidas läks ja palju kontakte saadi. Mis töötaja nende kontaktidega peale hakkab? Mitu tellimust või lepingut võiks nendega sõlmida? Millal töötaja loodab need tulemused saavutada? Või toon näiteks sotsiaalmeedia koolituse turundajale. Siinkohal saab juba luua väga konkreetse «saagikoristusplaani» - koolituse tulemusena loob töötaja järgmise kuu jooksul turundusja sisuplaani, kuidas ettevõtet uues kanalis turundama hakatakse. Pehmete oskuste puhul, näiteks ajajuhtimise koolitus, võib olla selge mõõdik töötaja efektiivsus - kui varem ei suudetud tähtaegadest kinni pidada, siis nüüd on tööd õigeaegselt tehtud. Või suudab ta sama ajaga rohkem tegevusi ellu viia kui enne koolitust.

Kui nüüd juhina näete, et töötaja on julge ning püüab uusi teadmisi rakendada, siis kindlasti minge ja tunnustage teda selle eest. «Sa said hakkama! See toimis ja tulemus on palju parem.» Juba see tõstab julgust õpitut praktiseerida ja vähendab hirmu.

Väga palju konflikte ja pettumust tekitab ka puudulik tagasiside andmise oskus – seda koolis ei õpetata. Mugavustsoonist väljumine ise on juba tunnustust väärt. Tagasiside on ka vajalik selleks, et neid uusi teadmisi kinnistada. Endal on raske ennast kõrvalt jälgida ning teise peegeldus on hea toetus arenguks. Siinkohal tasub peegeldada tasakaalukalt, nii et ei kõlaks ainult kriitika, vaid ikka positiivne noot jääb lõpuks kõlama.

Kuidas mõõta koolituse kasu või «saaki»?


8 || kONVERENTSieri

postimees, 25. SEPTEMBER 2019

VAATAMINE. Üks osa konverentsikorraldaja tööst on tehnika toimimise eest vastutamine. Slaidide veatu jooksmine ja mikrofoni töökindlus on ainult elementaarne osa konverentsitehnika kasutusest. Tänapäeval võiksime pigem rääkida konverentside reaalajas vaatamisest üle terve maailma ja osalejate kaasamisest kohe, samal ajal, kui sündmus toimub.

Moodsa aja konverentsitehnika sutada näiteks sündmuse päevakava või logo kuvamiseks. Isegi kui moodsaid ekraane ei ole, siis lihtsad, välja prinditud suunavad sildid on külalistele abiks. Eriti sellisel juhul, kui konverentsikeskus on suur ja paralleelselt toimuvad mitmed erinevad seminarid mitmetes ruumides ja tasapindadel. Külalisel on tarvis orientiire, mis juhatavad kerge vaevaga õigesse kohta. Logodega sildid ja ekraanid tõmbavad tähelepanu ning suunavad külalisi.

Karen Schmidt toimetaja

Uutes ja modernsetes konverentsikeskustes on helitehnika, projektorid ja ekraanid juba ruumi sisse ehitatud. Lisaks saab muuta valgustust vastavalt vajadusele õdusamaks või töövalguseks, muuta saab ka valguse tooni ja suunda. Mitmed ettevõtted on sellest vaimustunud, kui konverentsiruumis on võimalik kuvada nende logo või firma tunnusvärvi. See loob päevaks mõnusa meeleolu ja annab saalile isikupära. Igav konverentsiruum on saanud oma näo. Saalidesse paigutatud ekraanid peaksid paistma saali igasse nurka. Kui publikut on palju, siis võiks mõelda ka väiksemate ekraanide paigutamisele saali tagumisse otsa.

Videosalvestus

Heli- ja valgustehnika ning tehniku rentimine Kui eelarve lubab, siis võiks kaaluda ka eraldi firma palkamist väljastpoolt konverentsikeskust, kes hoolitseks ja vastutaks kogu tehnika toimimise eest konverentsi ajal, sealhulgas heli, valgus ja ka salvestamine. Oma valdkonna spetsialistid teavad täpselt, kuidas ta-

gada, et konverentsi toimumise päeval tehnika alt ei veaks. Kui mõelda, et tehnilised lahendused on konverentsipidamisel väga tähtsad, siis võib-olla tasuks isegi eelarves midagi üm-

ber mängida ja investeerida raha tehnikaspetsialistide palkamisele. Konverentsitehnika on pealtnäha lihtne, aga nagu alati, kipub see kõige kriitilisematel hetkedel alt vedama ja see

võib mõjuda ebaprofessionaalselt ning rikkuda konverentsi sujuvat kulgu. Kui konverentsi toimumispaigas on olemas elektroonilised ekraanid, siis võiks neid ka-

Foto: Shutterstock

Oletame, et esinema on kutsutud tõeline oma valdkonna ekspert. Sellisel juhul võiks mõelda kogu esinemise videosalvestusena ülesvõtmisele. Seda materjali saab salvestada, hiljem järele vaadata ja jagada. Võib-olla saaks sealt võtta mõned klipid tulevaste sündmuste turundamiseks või olemasolevate teenuste ja toodete reklaamiks. Soovitatav on salvestada terve konverents ja teha lisaks veel intervjuud esinejate ning osalejatega. Lõpuks lõigata kokku üks või mitu lühemat klippi jagamiseks ja pikem video kogu sisuga. Seda muidugi juhul, kui konverentsi sisu ei ole salajane ja


kONVERENTSieri || 9

postimees, 25. SEPTEMBER 2019 eksklusiivne ning mõeldud ainult kohaolijatele. Isegi viimasel juhul võiks siiski väikese professionaalse klipi lasta filmida, mida edaspidi müügis ja turunduses kasutada saaks. Me elame ajastul, kui kõigil on kiire ja keegi ei taha üle kolme minuti ühtegi klippi vaadata. Niisiis, kui tehakse otsus konverentsist väike promoklipp teha, siis pigem võiks see olla lühike ja lööv, mis tekitaks vaatajas kohest huvi. Filmimiseks oleks tarvis korralikku kaamerat ja operaatorit ning soovitav sisu peab olema kooskõlas konverentsikorraldaja ootustega. Kõik algab koostööst tehniku ja korraldaja vahel.

Sotsiaalmeedia – Facebook ja Instagram ehk elava sisu jagamine sotsiaalmeedia tarbijatega Praegusel ajastul ei saa jätta kasutamata võimalust jagada konverentsi sisu mitmete tuhandete inimestega sotsiaalmeedia vahendusel. Juba saame sotsiaalmeedia vahendusel osaleda üle maailma toimuvatel üritustel, ilma et me oleksime seal kohapeal. Näiteks võivad Pariisis toimuvale konverentsile saada «esireapääsmed» kõik, kes seda soovivad, olles samal ajal mugavalt oma kodus. Lisaks annab Facebook võimaluse videot järele vaadata, mis tähendab, et ei pea just sellel ajahetkel kohal olema, vaid saab endale sobival ajal konverentsil osaleda. Lisaks Facebookile ei saa me unustada Instagrami, mis on hetkel vaieldamatult üks populaarsemaid sotsiaalmeedia kanaleid. Nii Facebook kui ka Instagram võimaldavad kasutajatel sisu jagada nii pildi kui ka video formaadis ning sellega saab teha

live’i ehk otseülekannet sündmuselt, mis on just toimumas. Lisaks saavad kasutajad anda kohest tagasisidet kommenteerimise ja like’i ehk meeldimise nupu vajutamisega. Loomulikult oleneb see suuresti konverentsi teemast ja kui tegemist on sündmusega, kus info peabki jääma vaid kohapeal olevate kuulajate kõrvu, siis ei maksa sellest niinimetatud instalive’i teha. Teisalt, kui soovitakse konverentsi sisu viia laiema publikuni kui ainult kohalviibijad, siis peaks ja võiks kindlasti kaaluda Instagrami kasutamist ühe tööriistana. Sellisel juhul on ilmtingimata vaja konsulteerida konverentsikeskusega. Küsida, milline on nende internetiühendus ja kas on võimalik paigaldada ka kiiremat ühendust, et sotsiaalmeedia ülekanne ei hakiks ja oleks vaatajatele mugav jälgida. Moodsates konverentsikeskustes on tavaliselt võimalik kiiremat internetti juurde osta või tellida väljastpoolt teenusepakkujatelt sisse. Tehnika ja head tehnilised lahendused on eduka konverentsikorralduse alus. Need võivad viia sündmuse hoopis uuele tasemele ja läbi moodsate salvestusvõimaluste on võimalik konverentsi sisuga jõuda palju suurema auditooriumini kui ainult kohalviibijad. Kui tegemist ei ole ainult saalis viibivale publikule mõeldud teemadega, siis võiks kindlasti kaaluda sotsiaalmeedia kasutamist sisu jagamisel. Professionaalide poolt organiseeritud tehnika ja tehnilised lahendused tagavad suurema tõenäosusega muretu päeva ja külastajad ning konverentsikorraldajad saavad sündmuse sisulisele poolele keskenduda.

Fotod: Shutterstock


10 || kONVERENTSieri

postimees, 25. SEPTEMBER 2019

TURUNDAMINE. Asudes turundama koolitust või konverentsi tasuks astuda mõttes osaleja kingadesse ja küsida endalt, miks sina sellisele üritusele läheksid või mis sind motiveerib sinna minema, õpetab konverentside ja ürituste korraldamise ning turundamisega tegeleva Publicon OÜ partner Mereli Kivi.

Internet lubab testida turunduslahendusi reaalajas et millenniumipõlvkonnast on Facebookis kohal 87 protsenti, aga LinkedIn’i kasutab neist vaid 23 protsenti. Seega kui korraldate konverentsi, mille peamine sihtrühm langeb vanusegruppi 18–29, siis on selge, et LinkedIn on turunduskanalina marginaalne. Samas mõne teise sihtgrupi puhul on asi vastupidine.

Silja Joon toimetaja

Turunduse baasloogika poolest ei erine konverentsid ja koolitused muudest toodetest või teenustest, nendib Mereli Kivi (fotol), kes on turunduses ja ürituste korralduses tegev olnud ligi 15 aastat. Publiconi korraldatavatel konverentsidel osaleb aastas 7000-8000 inimest, neist suur osa tuleb Eestis toimuvatele üritustele välisriikidest.

Internet on siiski põhiline turunduskanal?

Kuidas turundada edukalt konverentsi või koolitust?

Selleks, et olla edukas, tuleb kõigepealt tunda oma toodet ja selle potentsiaalset tarbijat. Miks ja kellele seda korraldatakse? Kas ja kuidas sinu koolitus või konverents erineb teistest? Mis on see väärtus, mida sa lood? Need küsimused peaksid olema enne turundustegevuste planeerimist põhjalikult vastatud. Millest alustada?

Õpi tundma, kes on konkreetse koolituse või konverentsi osa-

leja. Teadmisest, mis eriala inimesi sihitakse, ei piisa. Tuleb mõista ka nende demograafiat, et valida õiged turunduskanalid ja meetodid. Näiteks olen sageli kohanud arvamust, et Facebook ei ole konverentsi reklaamimiseks piisavalt professionaalne keskkond ja kasutada tuleks hoopis LinkedIn’i. Mina väidan, et sellised üldistused ei ole konstruktiivsed. Uuringud näitavad,

Publiconi kogemuse põhjal on erinevad internetikanalid rahvusvaheliste konverentside turundamisel väga olulisel kohal. Turunduse tööriistad GoogleAds ja erinevad sotsiaalmeedia keskkonnad on tohutult arenenud. Kasutades neid koos statistika ja analüütika tööriistadega jõuab mõistliku kuluga väga heade tulemusteni. Siin tuletan kindlasti meelde, et internetikampaania vajab pidevat «käehoidmist». Tuleb iga päev analüüsida tulemusi ja selle põhjal teha kampaania jooksul vajalikke muudatusi sõnumites, kampaania

intensiivsuses jne. Minu meelest just see teeb turunduse internetis köitvaks, et sul on võimalik erinevaid lahendusi testida, näha tulemusi reaalajas ja selle käigus õppida. Seda kõike ilma väga suuri rahalisi riske võtmata. Samas tuleb internetireklaamist rääkides mõelda, kui aktiivne internetikasutaja sinu sihtrühm on. Eestis oleme harjunud mõtlema, et kõigil on nutitelefonid näpus ja internet on inimõigus. Korraldades rahvusvahelist konverentsi peab sellele vaatama teise pilguga. Millistest riikidest potentsiaalsed osalejad tulevad? Milline on seal sihtrühma ligipääs internetile, kuidas ja milliste seadmetega nad seda kasutavad, kas seal on kõik kasutatavad turunduskanalid kättesaadavad jne. Aastate jooksul on lõhed vähenenud, aga Publiconis kohtume konverentsiteenust pakkudes ikka veel olukordadega, kus kliendi või meie enda ideaal on toota võimalikult vähe pabermaterjali. Rahvusvahelise osalejaskonna taust ja harjumused eel-

davad aga mõnikord teist lähenemist. Nii on ka paberkandjal reklaammaterjalide tootmine ja levitamine rahvusvahelistel üritustel ikka veel omal kohal ja tulemuslik. Kõik sõltub konverentsi valdkonnast ja lisandväärtusest, mida suudad reklaammaterjalile omistada. Hea näide meie enda kogemustest oli rahvusvaheline teaduskonverents, mille korraldustiim käis Eestis toimuvat üritust reklaamimas eelnevatel sama eriala konverentsidel välismaal. Kohapeal heegeldati Eesti lipuvärvides rinnamärke ja kingiti neid soovijatele. Tegevust saatis loomulikult info ja kutse Eestis toimuvale üritusele. Meene, mis loob emotsionaalseid seoseid, mis ei ole anonüümne, kannab lisandväärtust. Seda ei visata ära ja see suurendab sõnumi kohalejõudmist. Kinnitust sellele saime reklaami objektiks olnud Eestis toimuval konverentsil, kuhu varasemaid üritusi külastanud osalejad tulid juba kingiks saadud lill rinnas.

Teine oluline aspekt on teada, kui palju saate turundusele kulutada. Kas on mõni rusikareegel, mis puudutab ürituse turundusele tehtavaid kulutusi?

Mul ei ole sellele väga head ja ühest vastust. Baltikumi suurima erialamessi Convene korraldajate poolt läbi viidud viimane uuring näitas, et keskmiselt kulutatakse konverentsi korralduskuludest turundusele kuus protsenti. See tulemus saadi 100 erinevas regioonis toimunud rahvusvahelise konverentsi kulude ja tulude analüüsi tulemusel. Samast uuringust nähtus, et erinevused olid suured, turunduskulud varieerusid ürituste lõikes 2–25 protsendini eelarvest. Väga väikeste turunduskuludega on võimalik hakkama saada korduva üritusega, millel on lojaalne osalejaskond. Näiteks koolitusfirma, kes korraldab aastas mitmeid erinevaid koolitusi samale sihtgrupile ja oskab üles ehitada ja hoida lojaalset kontaktibaasi, võib oma koolitusi


kONVERENTSieri || 11

postimees, 25. SEPTEMBER 2019 interneti-põhiste otsepostitustega turundada üsna olematute kuludega. Suur turunduseelarve näitab mõnikord vaid seda, et ürituse sisu ei ole piisavalt atraktiivne või ei tabata õiget sihtgruppi. Kesiste tulemuste korral suurendatakse pidevalt turunduskulusid, sest probleemiks peetakse vähest reklaami. Meeles tuleb pidada, et kallim kampaania ei suurenda pakkumise väärtust osaleja jaoks. Kuidas ikkagi mõelda?

Mina soovitan mõelda nagu korraldatava konverentsi või koolituse osaleja. Panna ennast tema kingadesse. Miks sina sellisele konverentsile või koolitusele läheksid? Mis on see, mis sind motiveerib? Mis on see, mis osalemisega kaasneb ja millised on võimalikud takistused? Kõik need küsimused aitavad toimivale turunduslahendusele lähemale. Milline peaks olema ajastus?

Tuleb seada eesmärgid ja teetähised ehk milestone’d. Kui sead osalejate sihtarvuks näiteks 300, siis pane paika eesmärgid, mis tähtaegadeks ning missugune osalejate arv on saavutatud. Konverentside puhul on levinud praktika, et turunduseelarve raskuskese on suunatud kolme punkti – ürituse väljakuulutamine ja registreerimise avamine, soodushinnaga registreerimise periood ning registreerimise lõpptähtaeg. Sellised turundustegevused sisaldavad selget call-toaction (kutse tegevusele – toim) sõnumit ja motiveerivad kohe tegutsema. Samas on oluline, et nende reklaamide vahel toimub sisuturundus. Selleks, et kutsuda nüüd ja kohe registreerima, peab

inimesel olema eelnev sisuline teadmine pakutavast. Oluline komponent ürituste turundamisel on ka remarketing. Mis on remarketing?

Mainisin eelnevalt, et tuleb mõelda, millised on võimalikud takistused sinu potentsiaalse osaleja registreerimisel konverentsile või koolitusele. Mõnikord on registreerimisvorm tehtud liiga keeruline, mõnikord on see kodulehel liiga «sügavale» peidetud, mõnikord on osalemistingimuste nimekiri liiga pikk, vahel jälle küsitakse osalejalt andmeid, mida ta peast ei tea. Need kõik on väikesed takistused, mis võivad registreerimisprotsessi poolel teel peatada. Kodulehe liiklust analüüsides on oluline jälgida, kui palju on neid, kes on kodulehel käinud, kuid ei ole ostu sooritanud ehk üritusele registreerinud. Sealhulgas neid, kes on alustanud registreerimist, aga jätnud selle pooleli. Täna on Google´s ja mitmetes sotsiaalmeedia platvormides võimalik panna püsti nn lipud kliendi teekonnale ja kuvada reklaame ainult neile, kellel on ostu sooritamine pooleli jäänud. Remarketing tähendabki, et saad kuvada sihitud reklaame ainult nendele, kes on juba sinu veebilehel käinud, aga ei ole veel ostu sooritanud. E-kaubanduses väga levinud turundustaktika. Millega algaja konverentsi või koolituse korraldaja võib mööda panna?

Üks oluline viga ürituste turundamises, mida olen tihti näinud, on ühe üritusekeskne turunduse planeerimine. See tähendab, et juba toimuvat üritust ei kasutata ära järgmise samasisulise kon-

verentsi või sarnaste koolituste turundamiseks. Eestis soovitan hea eeskujuna vaadata Edu­ akadeemia turunduspraktikaid. Eelkõige koolituste ja õpikodade ehk workshop’ide korraldajatel soovitan neilt õppida. Statistika ja uuringud toetavad väidet, et kõige kõrgem motivatsioon järgmise koolituse ostmiseks on osalejal vahetult pärast väga head koolitust. Näiteks teete täna ajajuhtimise koolitust ja teil on juba paigas järgmine samale sihtrühmale suunatud koolitus. Potentsiaalne ostja on teil juba käes. Kui te ei paku neile kohe kohapeal järgmisele koolitusele registreerimise võimalust, siis on see raisatud võimalus. Ostu motivatsiooni suurendamiseks on omal kohal soodustuse pakkumine. Hetkel, mil osalejad ruumist väljuvad, kahaneb oluliselt võimalus neile müüa. Samuti suurenevad järgmise koolituse turunduskulud, kui hakata samale osalejale hiljem uuesti nullist müüki tegema. Samuti on Eduakadeemia hea näide eespool jutuks olnud lojaalse osalejaskonna kasvatamisel, mis võimaldab neil teha turundust väga väikeste kulutustega. Teine, mida minu hinnangul koolitusfirmad Eestis vähe teevad, on koolitusosakute müümine ehk niiöelda koolituste pakettidena pakkumine. Paketimüügina tehtava soodustuse tõttu võib küll kaotada osalustasudest teenitavat tulu, aga samas hoida kokku turunduskulude pealt ning turvata koolituste täituvust pikemalt ette. Kolmas asi, mida mina isiklikult turunduses ei poolda, on n-ö «kirvega kärbse tapmine» ehk siis sihtimata masspostitamine.

Mereli Kivi toob oma praktikast näitena lastearstide kongressi heategevusjooksu, mille korraldas Publicon koos Eesti Lastearstide Seltsiga, et viia kongressi selleaastane teema – laste tervisekäitumine – laiema Fotod: erakogu avalikkuse teadvusesse.  Kutse võib kergesti sattuda prügikasti?

Mina saan enda e-postkasti nädalas mitmeid koolituspakkumisi, mida saadetakse kõigile avalikes registrites kättesaadavatele e-posti aadressidele. Vähemalt poolte koolituspakkumiste puhul ei näe ma ennast sihtrühmana. Ma mõistan vägagi kiusatust ja motivatsiooni seda teha. Kui sa müüd 30-le inimesele mõeldud koolitust ja saadad

välja e-postituse 3000-le inimesele, siis on üsna suur tõenäosus, et nende hulgas satub olema see vajalik 30 siht­rühma kuuluvat ja just nüüd sellest koolitusest huvituvat adressaati. Probleem on minu arvates see, et sihtimata reklaam devalveerib sarnaste pakkumiste väärtust. Iga järgmise minule mitterelevantse koolituspakkumisega kahaneb minu huvi antud koolitusfirma pakkumiste vastu. Kui nad ka

ühel korral kümnest saadavad just minule mõeldud pakkumise, siis tõenäoliselt ma selleks hetkeks enam ei ava nende e-kirju. Ehk siis kokkuvõttes: mina eelistan turunduses pigem nõela heinakuhjast otsimist, pikemat planeerimist ja täpsemat sihtimist ning lojaalse kontaktibaasi kasvatamist läbi targa sisuturunduse. Tööriistad selleks eelkõige inernetireklaamis on täna paremad kui kunagi varem.


Profile for Postimees

Konverentsi eri  

Postimehe konverentsiteemaline erileht, 25. september 2019

Konverentsi eri  

Postimehe konverentsiteemaline erileht, 25. september 2019

Profile for postimees
Advertisement

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded