Page 1

kui sääsed kiusavad. lk 8

Päikeseküte tasub ära, aga aegamisi. Lk 2 Karikakramäng ehitusloaga. Lk 4 Väike värskendus korteris. Ja karm tõde. Lk 6 Laastukatusel on hulk häid omadusi. Lk 7

kodu korda

mirja adler:

«Kortermajade renoveerimine on end igal juhul õigustanud ja enamikus majades väheneb küttekulu piisavalt, et tagada selle vähenemise varal laenumaksed.» Lk 3

teemaleht 31. mai 2013


2 || kodu korda

postimees, 31. mai 2013

Tasuta energia. Päikesekiirgus ei maksa midagi, aga selle abil elektri või sooja vee saamine nõuab kopsakat investeeringut, talvel kütmiseks päike väga tõhus ei ole.

Päike kütab vee soojaks sääst jüri saar

jyri.saar@postimees.ee

Otse vee soojendamiseks, aga mitte elektri tootmiseks ja selle mikrotootjana võrku müümiseks, on vaja tunduvalt vähem päikesepaneelide pinda ja väiksemat investeeringut, ka energia salvestamine on lihtsam, ütles Vennad-Dahli turundusjuht Kaupo Kadajane. Peale selle on süsteem lihtsam. Väga lihtsalt kirjeldades on vaja päikest, päikesepaneele, mis sobivad maja katusele või ka vundamendile maapinnal, juhtsüsteemi, kütte- või tarbeveesüsteemi ja muidugi akumulatsioonipaaki, mis sõltuvalt suurusest ja tarbimise hulgast aitab soojust salvestada mitme päeva tarvis.

Kolm nullikuud Reaalsus on, et päikesekiirgust on just neil kuudel kasinalt, kui hoonete kütmist oleks kõige rohkem vaja. Seda näitavad ka Dahli firma enda hoone juures tehtud mõõtmise tulemused. Päikeseküttesüsteem ärkas tänavu talveunest 24. veebruaril. Enne seda oli tootlikkus kolme kuu jooksul tegelikult null. Dahli kontori süsteemis on kuus lamepaneeli netopinnaga 13,8 m2 ning maksimaalse võimsusega umbes 10,2 kW.

Energia salvestatakse tuhandeliitrisesse akupaaki. Päikeseküttesüsteemi vastu tunnevad enamasti huvi eramuomanikud, aga juba ka suured ühistumajad. Viimastes on soojuse salvestamiseks vaja suuremat akupaaki, kuid tuleb ette, et hoones polegi selleks sobivat ruumi. Mustamäel on majakatustele neid siiski pandud ja ka ehitusmessil oli küsijaid ühistuesimehi palju. Kadajane soovitab alustada vastamisest kolmele küsimusele: kas on koht, kuhu panna päikesepaneelid? kas on koht akupaagile? kas sellist süsteemi on üldse vaja? Kui on olemas maasoojuspump, siis võib-olla mitte. Argument on ju sääst võrreldes praeguse küttekuluga. Neljaliikmelise pere vajaduste katmiseks on vaja investeeringut suurusjärgus 6000– 7000 eurot. Vesitermi müügijuhi Ado Pallase sõnul tasub mõelda selle üle, kas päikesekütet läheb vaja ainult tarbevee soojendamiseks või ka küttesüsteemi toetamiseks. Viimasel juhul võiks päikesepaneele panna rohkem. Läinud nädalal paigaldati Tartu lähedal päikesekütte-

Kodusoojuse meistrimees Kaimar Kittus paigaldab päikeseküttepaneele Laaduri uue hoone katusele Rahingel. fotod: Kristjan Teedema

Alustada võiks vastamisest kolmele küsimusele: kas on koht, kuhu panna päikesepaneelid? kas on koht akupaagile? kas sellist süsteemi on üldse vaja?

paneele ettevõtte Laadur uue müügi- ja hooldushoone katusele. Laaduri tegevdirektor Fred Märtsoo ütles, et uues majas püüti kasutada ajakohaseid lahendusi. Ainus võimalus elektri kõrval selles kohas on päikeseküte. Milline on päikesekütte tasuvusaeg, ei oska Märtsoo ennustada. Päikese hooleks jääb vaid tarbevee soojendamine, hoone kütmine käib õhksoojuspumpadega. «Loodame, et vähemalt suvel ei pea me tarbevee soojendamisele elektrit kulutama,» lausus ta. Majja on plaanitud töötama kuni 25 inimest.

Hulk võimalusi Päikeseküttepaneele oli paigaldamas Kaimar Kittus firmast Kodusoojus. Tema sõnul pole süsteemi paigaldamine kuigi keeruline ja paari-kolme päevaga saab hakkama. Kittus rääkis, et hea on kombineeritud kütte kasuta-

mise võimalus. Akumulatsioonipaak on ühtlasi boiler, milles saab päikeseta päevadel kütta tarbevett ka elektriga. Samamoodi on võimalik tarbevett kütta keskküttekatlast saadava soojusega. Teisalt aga on võimalik saata soojusenergiat maja keskküttesüsteemi olukorras, kus päikeseenergiat jääb vee soojendamisest üle, maja aga on vaja kütta. Tõenäoliselt ei aita see maja soojaks kütta, aga toetab seda. Ümberlülituste eest hoolitseb automaatika. Võimalikud on mitmesugused kombineeritud lahendused, näiteks soojendatakse akumulatsioonipaagi abiga elektriboilerisse saadetavat vett. Süsteemi tasuvus sõltub mitmetest asjaoludest ja mõistagi küttekuludest enne päikesekütte rajamist. Hinnangud on erinevad, aga Kadajase ja Pallase jutu järgi võib lühim tasuvusaeg alata umbes seitsmest aastast, kuid nii mõnelgi objektil on see pikem.

Akupaak on mahukas ja võimaldab soojust salvestada ka paari päikseta päeva tarvis. Samas toimib see vajaduse korral boilerina.

EVARI EHITUS OÜ

Palkmajad puhtaks uudse soodapuhastusega!

Söögisoodaga puhastamise erinevatest võimalustest vaata www.soodaprits.ee Päringud: info@soodaprits.ee

+372 523 0582


kodu korda || 3

postimees, 31. mai 2013

Ühistutel tuleb Kredexi toetusi veel oodata raha jüri saar

jyri.saar@postimees.ee

Kortermajade renoveerimistoetusteks eraldatud raha on suure huvi tõttu otsa lõppenud, siiski püsib lootus, et veel sel aastal tuleb lisaraha, kuid see sõltub riikidevahelisest kvoodimüügist, ütles Kredexi eluasemedivisjoni juht Mirja Adler. Kredex jätkab taotluste vastuvõtmist, nende rahuldamine jätkub vastavalt eelarvele. Adler lisas, et Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil 2014–2020 on korterelamute renoveerimiseks planeeritud umbes 100 miljonit eurot, summa ei ole siiski lõplik. 2010. aasta septembrist, kui Kredex alustas rekonstrueerimistoetuse taotluste vastuvõttu, on 501 korterelamut esitanud taotlusi kokku 22,9 miljoni euro ulatuses. Positiivse otsuse on saanud 488 korterelamut kogusummas 21,9 miljonit eurot.

Suur tööpõld Toetust ootab praegu 91 kortermaja, nendest 60 on saanud tingimusliku positiivse toetusotsuse – nad saavad toetust, kui Kredexile laekub lisaraha – ning 31 maja ootab veel otsust. Adler nentis, et tehtud on palju, kuid tööpõld on väga lai. Eestis on laias laastus 25 000 korterelamut. Et soojustada pooledki neist, mis seda vajaksid, läheks tarvis hinnanguliselt 200 miljonit eurot. Kui kaua see töö aega võtab, on raske ette kujutada, kuid Adler nentis, et kui küttekulud üha kallinevad, võib tekkida olukord, kus elamuid on mõistlik renoveerida ka toetust saamata. Praegu maksab Kredex sõltuvalt tööde ulatusest ja oodatavast tulemusest toetust 15–35 protsenti tööde maksumusest. Huvi toetuse saamise vastu on ühistutel jätkuvalt suur. Kuna rekonstrueerimisprotsess võtab alates planeerimisest

Kredexi eluasemedivisjoni juht Mirja Adler.

kuni ehitamiseni aega umbes aasta, soovitab Kredex korteriühistutel, kes soovivad maja energiatõhusamaks muuta, vajalikke ettevalmistustöid igal juhul jätkata või alustada, juhul kui seda siiani ei ole tehtud. Ehk siis tellida energiaaudit, otsustada, milline rekonstrueerimispake ellu viiakse, ning projektijuhi kaasabil tellida ehitusprojektid. Kui maja soovib rekonstrueerimiseks toetust saada, siis ehitama ei tohiks enne hakata, kui on selge, millisest rahast toetust saab, ja on olemas Kredexi lõplik otsus renoveerimise toetamise kohta. Aga mida teha siis, kui Kredexile on taotlus esitama-

Renoveerimine on end igal juhul õigustanud ja enamikus majades väheneb küttekulu piisavalt, et tagada selle vähenemise varal laenumaksed.

Foto: kredex

ta, ühistul remondifondis vaba raha on ja võiks soojustada katust või otsaseinu – kas neid töid võetakse toetuse määramisel arvesse?

Mõistlik on oodata «Tegelikult on nii, et need majad, mis ei ole meilt saanud otsust toetuse eraldamise kohta, ei tohiks midagi teha,» lausus Adler. «Probleem tekib sellest, et järgmisel aastal tuleb struktuurivahendite raha ja selle jagamise aluseks on Euroopa Liidu reeglistik. Rahastusperiood algab 2014 ja varem tehtud töid ei saa omafinantseeringuna arvestada.» Adler ütles, et loodetavasti lubavad reeglid varasemaid töid arvestada saavutatava energiasäästu protsendi arvutamisel. Niisiis on ühistud mõneti ebavõrdses seisus: kes on taotluse esitanud ja saanud positiivse otsuse, võivad remonti alustada ja arvestada, et Kredex maksab kokkulepitud protsendi tööde hinnast kinni. Kes ei ole taotlust esitanud või on saanud üksnes tingimusliku otsuse, riskivad, sest nad ei tarvitse toetust saada.

Kuidas ennetada äikesekahju Elektrilevi võrgutehnikasektori juhataja Raivo Rebane tuletab tervise ja vara kaitsmiseks meelde mõned põhitõed. Äike tabab õhuliine sagedamini kui maakaablit. Piksest on rohkem ohustatud elektriliinid lagedatel hajaasustusaladel, kus on vähe kõrgeid puid või muid objekte. Elektrivõrgu ehitamisel arvestatakse äikesemõjude vähendamisega, kuid äikeseriski täielikult maandada ei ole võimalik. Hoone üldise kaitse huvides võiks see olla varustatud piksekaitsesüsteemiga, mis kaitseb otsese pikselöögitabamuse

Toimetaja: Jüri Saar, jyri.saar@postimees.ee Projektijuht: Virge Lomp, virge.lomp@postimees.ee, tel 739 0391

eest. Elektriseadmete kaitseks liigpinge vastu on aga vaja eriseadmeid. Selliseid kaitseseadmeid saab osta elektroonika- ja ehituskauplustest. Tasub aga teada, et liigpingepiirikute toimimise eeldus on maandussüsteem. Kõige lihtsam viis seadmeid äikese eest kaitsta on eemaldada need vooluvõrgust. Kui kuuled äikest lähenemas või lähed suvel pikemaks ajaks kodust eemale, tõmba mittevajalike elektriseadmete pistikud vooluvõrgust välja. Äikesega kaasnenud tuulepuhangutes mahakukkunud

Keeletoimetaja: Ene Nagelmaa Küljendaja: Kaia Aalmann

elektrijuhtmed võivad olla pinge all ja kujutada endast tõsist elektrilöögiohtu inimestele ja loomadele. Kui torm on purustanud elektriliine, tuleb maha kukkunud juhtmest kohe teatada Elektrilevi rikketelefonil 1343. Sellisele juhtmele ei tohi läheneda, aga kui enda lähedal katkist liini märkad, tuleb sellest eemale liikuda kas jalgu üksteise vastu lohistades või siis jalad koos või ühel jalal hüpates. See aitab vältida eluohtlikku sammupinget olukorras, kui juhtme läheduses olev maapind on pinge all. PM

Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn

Ära lase äiksel ennast häirida!

Iseasi, kui Kredexil õnnestub raha juurde hankida muudest allikatest. Tehtud on ka kriitikat, et maja remonditi, maksta ei tule üldse mitte vähem ja tuba pole ka soojem. Adler ütles, et seni on edulugusid rohkem ja loodetud energiasääst on ka saavutatud, mõnel juhul on remondist liiga vähe aega möödas, et tulemust hinnata. «Kortermajade renoveerimine on end igal juhul õigustanud ja enamikus majades väheneb küttekulu piisavalt, et tagada selle vähenemise varal laenumaksed,» nentis Adler. «Lisaks on Kredexi renoveerimislaenu intress fikseeritud kümneks aastaks, mis tähendab, et kümne aasta jooksul maksekoormus ei muutu.» Igal majal on aga võimalik otsustada, kui pikaks ajaks laen võetakse – mida lühemaks, seda suurem on igakuine makse. Nii võib küll juhtuda, et maksekoormus väheneb, jääb samaks või kasvab, aga maja on korras, tuba on soojem, sisekliima on parem ning suurenenud on ka korteri väärtus. Kokkuhoidu küttelt ei saa oodata kohe esimesel kuul või isegi kütteperioodil – süsteeme alles reguleeritakse, soojustatud seinad kuivavad, inimesed harjuvad küttesüsteeme reguleerima.»

Piksekaitse ja maanduskontuuride lahendused. Järelkontroll, maandustakistuste mõõtmine. Liigpingepiirikud. Nõustamine ja järelmaksuvõimalus.

www.piksekaitse.ee

rein@piksekaitse.ee, tel 5622 9291

Soodne laen kodu ostuks, remondiks, ehituseks. Korterelamu renoveerimislaen.

Tutvu tingimustega www.eluasemefond.ee ja vajadusel konsulteeri meiega tel 742 3292. Krediidi kulukuse määr on 6,35% tingimusel, et laenusumma on 5000 €, intressimäär 6% aastas, tähtaeg 5 aastat ja lepingutasu 25 €.

NELJAKORDNE VÕIT • • • •

energiakulu vähenemine hoolduskulude vähenemine turvatunde paranemine keskkonnasääst Kas olete tüdinenud hoovivalgustite halogeentorude vahetamisest? Redeli otsimine ja sellel turnimine on ära tüüdanud? Või suvekodu ümbrus muutub pikaksveninud grillpeo käigus liialt pimedaks ja komistusohtlikuks?

Liikumisanduriga LED prožektor töötab probleemideta aastaid, ei vaja hooldust, tarbib vaid tühise osa elektrienergiat ja teeb majaümbruse korralikult valgeks. Kiirelt saadaval 10W, 20W, 30W ja 50W variantidena.

Viru Elektrikaubanduse AS Ringtee 43 50105 Tartu, Estonia tartu@ve.ee www.ve.ee


4 || KODU KORDA

POSTIMEES, 31. MAI 2013

PATUST PRII. Mõnikord eeldab ka õige väiksena tunduv remonditöö projekti ja ehitusluba, reeglites aitab selgust saada Tartu linna ehitusjärelevalve juht Andres Aint.

Mõni pisike remonditöögi eeldab Mida ehitusloa saamiseks tuleb teha?

  reporter

 Põranda värvimine või tapeedi vahetamine, aga sageli tahetakse natuke rohkem teha. Millal on vaja korteris remonti tehes ehitusluba?

Ehitusluba nõudvad tööd on kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Paneelelamus on üldjuhul kõik seinad kandvad ja neisse uue ava tegemine eeldab ehituprojekti ja ehitusloa olemasolu. Tihti arvatakse, et olemasoleva ukseava laiemaks tegemine või uksepealse kaare tegemine on pisiasi ning selleks ei ole vaja ehitusluba. Tuleb silmas pidada, et paneeli armatuuri ei tohi ilma ehitusloata läbi lõigata. WC ja vannitoa vahelisi mittekandvaid seinu võib lammutada ning uusi ehitada ilma ehitusloata. Puumajades võivad mitmed palkseinad olla mittekandvad, kuid siiski võib tegemist olla jäigastava puitkonstruktsiooniga. Seega ka nendesse jäigastavatesse vaheseintesse ei või teha ukseavasid ilma ehitusloata. Mida teha, kui inimene ei oska otsustada, milline on kandev sein?

Paneelmajas on asi lihtne: kõik paneelseinad on üldjuhul kandvad seinad, väljaarvatud mõned üksikud erandid. Kivimajas võib seina paksusest aru saada, milline on kandev sein. Nimelt on pooleteise ja kahe kivi paksune sein tavaliselt kandev. Poole kivi paksused või näiteks õhemad tuhaplokist seinad on mittekandvad ja nende lammutamiseks ei ole ehitusluba vaja taotleda. Kui inimene ei tea, millised seinad on korteris kandvad, siis tuleks seda küsida ühistu esimehelt, eeldades, et too on endale selgeks teinud, millised seinad on majas kandvad. Seda võiksid kõik ühistu esimehed teada. Kui esimees ei tea, siis tuleks pöörduda pädeva ehituseksperdi või projekteerija poole.

Ehituloa saamiseks tuleb pädevalt projekteerijalt tellida ehitusprojekt. Siinjuures tuleb silmas pidada, et projekteerijal oleks konstruktsioonide projekteerimise õigus, ei piisa vaid arhitektuurilisest tegevusalast. Ehitusprojekti peab heaks kiitma päästeamet. Ehitusloa taotlemisel tuleb esitada kaasomanike enamuse nõusolek. See on tavaliselt kõige aeganõudvam tegevus. Näiteks suures majas, kus on sada korterit, on vaja saada vähemalt 51 korteriomaniku nõusolek. Lisaks eelnevale tuleb tasuda veel riigilõiv, mis korteri puhul on 31,95 eurot. Täpselt samad nõuded kehtivad ka kirjaliku nõusoleku taotlemisel. Samuti tuleb tellida pädevalt isikult ehitusprojekt, saada päästeameti heakskiit ning esitada kaasomanike enamuse nõusolek. Ka riigilõiv on sama suur – 31,95 eurot. Kahe loa erinevus on menetlusajas: ehitusluba menetletakse kuni 20 päeva ja kirjalikku nõusolekut kuni 10 päeva.

Tartu linna ehitusjärelevalve juht Andres Aint. :  

nelinna vanades majades ei vasta ükski vana uks tuleohutusnõuetele, aga uus uks peaks nendele vastama. Mõistlik oleks nõu küsida päästeametist. Rõdude klaasimine?

Kui on plaanis aknaid vahetada, peab teadma, et miljööväärtuslikes piirkondades on selleks vaja taotleda enne kohalikust omavalitsusest kirjalik nõusolek. Isegi siis, kui puitaken asendatakse samasuguse puitaknaga.

Rõdu kinni ehitamiseks on vaja taotleda ehitusluba. Erandiks on rõdude klaasimine raamideta rõduklaasisüsteemiga, sellisel juhul pole omavalitsusest ehitusluba vaja taotleda. Siiski tuleks hoone ühtse väljanägemise tagamiseks kooskõlastada klaasi toon korteriühistuga.

Kuid väljaspool miljööala pole see vajalik?

Väga tihti soovitakse muuta tehnosüsteeme.

Uksed-aknad?

Ei ole, kuid tuleb silmas pidada, et aknajaotus peab jääma samaks. Puitakent võib vahetada plastakna vastu ning selleks ei pea taotlema kirjalikku nõusolekut.

Kortermaja rõdude kinniehitamine eeldab ehitusluba, erandiks on rõdude klaasimine raamita rõduklaasisüsteemiga. Uksed?

Maja välisuste kohta on samasugused reeglid kui akendelgi. Maja sees uste vahetamiseks pole kirjalikku nõusolekut vaja. Küll tuleb silmas pidada tuleohutusnõudeid. Näiteks An-

See on keeruline teema, sest tuleb teada, mis on tehnosüsteem ja mis on selle muutmine. Tehnosüsteemi mõiste alla ei kuulu päraldised. Need pole süsteemi osad, kuid teenivad süsteemi. Näiteks kanalisatsioon toimib ka ilma sanitaarsõlmeta, veevärk toimib ilma kraanita, elektrisüsteem toimib ka ilma pistikuta. Päraldiste eemaldamine ei muuda hoone tehnosüsteemi toimimist. Võiksime alustada elektrisüsteemist. Korteri elektrisüsteem alates kilbist ei liigitu hoone tehnosüsteemiks ja seda võib muuta. Näiteks kui on plaanis lisada pistikuid või muuta nende asukohta või pai-

galdada elektripõrandakütet, siis see ei ole hoone tehnosüsteemi muutmine ning selleks ei pea taotlema omavalitsusest kirjalikku nõusolekut. Oluline on siinjuures märkida, et korteri elektritöid peab tegema pädev elektrik ning tehtud tööde kohta peab hankima elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistuse, mis kinnitab, et tehtu vastab nõuetele. Gaas?

Korteris olev gaasipüstak on tehnosüsteemi osa ning seda ilma omavalitsuse kirjaliku nõusolekuta muuta ei tohi. Korterisisesed gaasitorud alates gaasipüstakust ei kuulu hoone tehnosüsteemi alla ning nende asukohta võib muuta ilma kirjaliku nõusolekuta. Gaasipliiti ja -boilerit võib vahetada või ka nende asukohta muuta. Ka siin on oluline märkida, et gaasitöid peab tegema pädev töömees ning litsentsitud firmalt tuleb hankida tehtud tööde tehnilise kontrolli protokoll. Veega tundub asi lihtne.

Aga tegelikult ei ole. Vee- ja kanalisatsioonipüstakud on tehnosüsteemi osad. Kui vannituba remontides soovitakse vanu püstakutorusid asendada, võib seda teha, kuid ilma omavalit-

suse kirjaliku nõusolekuta nende asukohta muuta ei või. Püstakutorude asendamisel tuleb silmas pidada, et torude läbimõõt jääks kindlasti samaks, püstakutorudele ei või lisada sulgventiile. Püstakut peab saama sulgeda ainult keldrist, tihtilugu aga tahetakse siugtoru ette panna lisasulgventiili, et vajaduse korral saaks hõlpsasti toru vahetada. Ka ei tohi siugtoru eemaldada või ümber ehitada vesipõrandakütteks. Korterisisesed vee- ja kanalisatsioonitorud ei kuulu hoone tehnosüsteemi ning nende asukohta võib muuta omavalitsuse kirjaliku nõusolekuta, ka võib muuta kraanikausi või WC-poti asukohta ja paigaldada pesuvõi nõudepesumasinat. Tihti soovitakse korterisse sauna. Kui paigaldatakse kabiinsaun, pole kirjalikku nõusolekut vaja, aga statsionaarse sauna ehitamiseks on vajalik omavalitsuse kirjalik nõusolek. Ja veel üks teema: kui remondi käigus viiakse vann välja ja ehitatakse põrandatrapiga dušinurk, siis on selleks vaja kirjalikku nõusolekut. Kui aga paigaldatakse dušialus või -kabiin, siis ei ole nõusolekut vaja taotleda. Põrandatrapi ehitamisel tuleb paigaldada hüdroisolatsioon. Valesti paigaldatud hüdroisolatsioon või selle puudumine põhjustab palju probleeme. Keskkküte?

Siin on vaja teada, milline küttesüsteem on majja ehitatud – ühetoru- või kahetorusüsteem. Tartus on valdav ühetorusüsteem, milles vesi ringleb läbi kõigi radiaatorite. Seetõttu on korteris olevad radiaatorid tehnosüsteemi osad, mille muutmiseks on vaja omavalitsuse kirjalikku nõusolekut. Ilma selleta võib radiaatoreid asendada samaväärsetega. Tihti paigaldatakse radiaatori ette sulgventiil, et hiljem oleks lihtsam radiaatorit vahetada, kuid ühetorusüsteemis neid paigaldada ei või. Kahetorusüsteemis ei ole korteris olevad radiaatorid tehnosüsteemi osad ning seetõttu ei ole nende muutmiseks vaja kirjalikku nõusolekut. Samuti


kodu korda || 5

postimees, 31. mai 2013

ehitusluba võib radiaatorite ette paigaldada sulgventiile, kuid mitte püstakutorudele. Rõhutaksin, et radiaatoreid tuleks välja vahetada kogu majas korraga, siis ei teki vanade ja uute radiaatorite erinevast soojaeraldusest tingitud tasakaalustamise probleeme.

ja kõrvale eraldi vundamendile. Tuleks vältida nende paigaldamist magamistoa lähedale. Põrandakütte rajamine?

Elektripõrandakütte rajamiseks, näiteks vannituppa, pole kirjalikku nõusolekut vaja. Kui aga soovitakse kogu maja küttesüsteemi ümber ehitada põrandakütteks, siis tuleb taotleda omavalitsusest kirjalik nõusolek, kuna sellisel juhul on tegemist tehnosüsteemide muutmisega. Põrandate remontimisel on tähtis teada, et põrandakonstruktsiooni asendamine ei ole seaduse mõttes küll ehitustegevus, kuid uus põrand peab vastama heliisolatsiooninõuetele. Muu hulgas tuleb silmas pidada sammumüra. Parketi paigaldamine on tänapäeval jõukohane igale koduperenaisele, aga peab teadma, et parkett ei või kokku puutuda hoone kandvate konstruktsioonidega, seetõttu paigaldatakse parketi alla alusvaip ning jäetakse parketi ja seinakonstruktsioonide vahele väike vahe. Samuti ei kinnitata põrandaliiste põranda külge, vaid seina külge. Põrandaliistu ja parketi vahele peab kõikjal vabalt mahtuma paberileht.

Miks?

Uus radiaator annab soojust paremini kui vanad radiaatorid ning seetõttu võib see küttesüsteemi tasakaalust välja viia, mis tähendab, et osa kortereid on üleköetud ja osa alaköetud. Samuti viivad süsteemi tasakaalust välja suuremad ehk võimsamad radiaatorid, kui korterisse on ette nähtud. Mõistlik on rekonstrueerida kogu maja küttesüsteem korraga: minna üle kahetorusüsteemile, vahetada välja radiaatorid, paigaldada termostaatventiilid ja küttekulumõõturid. Millised nõuded on ahju uuendamisel?

Kui vana ahi lammutatakse ja uus ahi ehitatakse samasse kohta, ei ole kirjalikku nõusolekut vaja. Oluline on silmas pidada, et uus ahi ei tohi olla raskem kui vana, vastasel korral tuleb taotleda kirjalik nõusolek. Kui soovitakse ahju asukohta muuta, siis on vaja kirjalikku nõusolekut. Peamiselt on siin küsimus tuleohutusnõuete täitmises ning konstruktsioonide kandevõimes.

Kui on soov paigaldada katuseakent, vahetada sarikaid, muuta katuse kallet, teha väljaehitisi, lisasoojustada fassaade või välja ehitada pööning eluruumideks, on vaja taotleda ehitusluba. Samuti liigitub ehitustegevuseks palkmajal alumise palgiringi vahetamine ning eeldab ehitusloa olemasolu. Miljööväärtuslikel aladel ei lubatagi maju üldjuhul lisasoojustada, kuna see rikuks hoone proportsioone. Lubatud on vaid paigaldada tuuletõke. Kui on soov puitvoodrit vahetada, siis pole ehitusluba vaja taotleda. Uste ja akendega on samad reeglid kui korterite puhul. Juurdeehitised kindlasti eeldavad ehitusluba.

Jah, isegi terrassi ehitamine. Iselugu on siis, kui terrass on eraldiseisva ehitisena ehitatud ega ole maja konstruktsioonidega seotud, sellisel juhul saab seda vaadata kui alla 20-ruutmeetrist väikeehitist. Sellise terrassi ehitamisel ei ole ehitusluba tarvilik, küll on vaja teavitada sellest omavalitsust. Kuni 20 m² ehitisaluse pindalaga väikeehitise püstitamise kavatsusest tuleb teavitada omavalitsust. Olgu see siis püsiv kasvuhoone, puukuur, varjualune, grillinurk või muu väikeehitis. Kui ehitisalune pindala on 20–60 m², tuleb taotleda kirjalik nõusolek. Üle 60 m² ehitisaluse pindalaga ehitiste ehitamisel tuleb taotleda juba ehitusluba. Kuni 20 m² ehitisaluse pindalaga väikeehitistest teavitamise nõue on kehtestatud detailplaneeringu kohustusega aladel ehk linnades ja mujal tiheasustusaladel. Teised nõuded, millest rääkisime, kehtivad ühtviisi nii linnas kui ka maal. Kui on plaanis kodu remontida ja on kahtlusi, mida tohib teha ja mida ei, siis tuleks nende küsimustega pöörduda omavalitsuse poole. Kindlasti tuleks teavitada ühistut ja naabreid kavandatavatest remonditöödest. Mürarikka töö tegemisel tuleks arvestada naabritega ning võimaluse korral puhkepäevadel ja argipäevaõhtutel sellest hoiduda.

Hilisõhtul või näiteks nädalavahetuse hommikul enne kella üheksat ei ole sünnis teha mürarikkaid töid.

Kui ahju asemel minna elektriküttele?

Sellisel juhul on tegemist küttesüsteemi muutmisega ning selleks tuleb taotleda omavalitsusest kirjalik nõusolek. Kui elektrikütet kasutada lisaküttena, ei pea selleks taotlema kirjalikku nõusolekut. Üks oluline teema on õhksoojuspumbad. Nende paigaldamiseks on vaja taotleda omavalitsusest kirjalikku nõusolekut. Tartu linn ei kooskõlasta majade tänavapoolsetele fassaadidele projekteeritavaid õhksoojuspumpasid. On tähtis teada, et selline seadeldis tekitab üpris suurt vibratsiooni ja müra ning seda ei ole mõistlik panna maja konstruktsiooni külge, pigem tuleks see planeerida ma-

Kindlasti ei või pärast vana põranda ülesvõtmist valada põranda tasandamiseks betoonikihti, kui selleks pole ehitusluba taotletud. Betoonil on väga suur mahukaal. Ainuüksi neli-viis sentimeetrit ruutmeetril teeb umbes sada kilo. Kasutuskoormuse norm on aga kakssada kilo ruutmeetrile. Räägiksime ka eramutest.

Väga sageli pöördutakse meie poole katusekatte vahetamise soovi korral. Kui vahetatakse ainult katusekate ja roovitis, siis selleks tegevuseks ehitusluba taotlema ei pea. Kui maja asub miljööväärtuslikul alal, siis tuleks Tartus katusekatte materjal ja värv kooskõlastada kultuuriväärtuste teenistusega.

Lihtsad nipid aitavad muuta väikest korterit avaramaks vivian rannajõe

vivian.rannajoe@postimees.ee

Ühel ilusal päeval seisin tõdemuse ees, et see 38,5-ruutmeetrine hruštšovkakorter on minu ja midagi tuleks sellega pihta hakata. Varasemad elanikud olid lammutanud köögi ja elutoa vahelise seina. See tegi korteri avaramaks, kuid ikkagi olid tume efekttapeet ja hall värv ahistavad. Nii ma asusingi koguma ideid, kuidas pisike pesa moondada avaraks lossiks. Ma küsitlesin tuttavaid, lappasin sisustusajakirju ja uurisin internetis. Remont pole veel lõpuni valmis, kuid seni tundub, et neist nippidest on kasu. Esimesena võtsin ette vannitoa, mis muutus keskmise tumedusega oranžikasroosast kerge kreemja varjundiga valgeks. Struktuurpahtel asendus sileda pinnaga. Vannist ma polnud nõus loobuma. See võtab küll laiusesse ruumi ära, kuid äärtele saab väga palju kraami mahutada. Kuna vann asub madalal, ei tekita see kitsamat tunnet kui püstine dušinurk. Korteril rõdu pole, seega tuli kohale panna pesukuivatusrest. Seal pidevalt rippuvad rätikud häirivad, nende varjamiseks panin vannikardina. See aitas muudki silma alt peita. Kapp sobis minu meelest üksnes kraanikausi alla. Elutoas oli valida seinte silumine kipsplaadiga või pahteldamine. Plaadid võtaks paratamatult ruumi, mis on väikeses korteris suur kadu. Nii langes otsus pahteldamise kasuks. Mööbli soetasin juba enne remondi alustamist. Diivani valikul lähtusin, et oleks palju istumisruumi, kuid et selle massiivsus tuba enda alla ei neelaks. Sai nurgadiivan. Sõbra kingitud kolmnurkne diivanilaud harmoneerub. Olin lugenud, et väikeste korterite puhul tasub osta pi-

HELIA PUIT Kvaliteet aastast 1993

Kevad Saekoja kauplustes!

EHITA ENDALE PIKAEALINE JA NÄGUS TERRASS

t

Tule ja tutvu meie niidutehnika ja traktorite kevadpakkumistega! Hooldus. Remont. Garantii. Tartus Tähe 91a

www.saekoja.ee

Lisaks kõikidele terrassimaterjalidele pakume oma klientidele spetsiaalset tuulutusliistu laagi ja laua vahele. Rohkem infot kodulehel.

VEDU ÜLE EESTI

Tel 501 2095 www.heliapuit.ee info@heliapuit.ee

Fotod: vivian rannajõe

Mõned lähtepunktid • Seinte värv • Seinapind • Mööbel

hele ja matt.

pigem sile, mitte struktuurne.

pigem vastu seina, mitte keset tuba.

• Mööbel

pigem madalam, nii et silmade kõrgusele ei jää palju kraami.

• Kui

on vaja kõrgemat mööblit, siis pigem maast laeni.

• Peeglid

loovad avarust.

gem neutraalsetes ja mahedates toonides mööbel – õnneks kattub see mu isikliku maitsega. Ühtlasi on kõrva taha jäänud, et ei tasu liialt erinevaid värve kasutada. Põhitoonid said valge ja pruun. Kuid et korter väga igav poleks, annab punane köögimööbel särtsu. Köök ei ole kogu aeg silma all, värviäratus saabub alles kööginurka sisenedes. Hruštšovkakorteris leidub ka elemente, mida saab kasutada selle eripärasemaks muutmisel. Näiteks on minu korteri seinas kaks süvendit, ühesse kavandan valget ruutriiulit. Kokkuvõte. Pisikesest korterist saab hoolikalt planeerides laheda ja avara elupaiga. Enne kui n-ö kopa maasse lõin, olid kõik suuremad elemendid hoolikalt läbi mõeldud.

PAKKUMISED JAANIKUUL

DIIVANIKOMPLEKT SPENCER (3 + 2, nahk) ainult

575 €

Spencerit on võimalik tellida ka nurgadiivanina ja neljakohalise diivanina. KIIKTOOL 195 €

158 €

SUUR VALIK ERINEVAID TUGITOOLE. KÕIK LASTE LAUAD JA TOOLID -15%

VÕRU SEEDER OÜ Kose tee 1C, Võru Tel 782 2009. Vaata infot kodulehelt: www.voruseeder.ee


6 || KODU KORDA

POSTIMEES, 31. MAI 2013

REMONT NAISTE MOODI. Niipea kui esimesed kevadised päikesekiired olid läbi tolmuse akna tunginud, hakkas peas küpsema mõte kergest kevadisest värskenduskuurist korteris.

Pealehakkamisest üksi ei piisa   reporter

 Mõeldud, ette võetud. Et terves elamises remonditegu keeranuks elu liialt pea peale, otsustasin esmalt kätt proovida magamistoaga, mis täidab ka kabineti rolli. Igal hommikul silmi avades ja lavendlilillade lilledega tapeeti nähes olen juba mõnda aega kujutlenud, kuidas selle asemel oleks mõni maitsemeelt paitav paber. No ja lõpuks – mida siis värskenduskuuriks ikka rohkemat vaja kui mõned rullid tapeeti, liimi ja lakke pisut värvi. Palju need kolm asjanatukest siis ära ei maksa?! 75 euroga saab ikka hakkama. Lõunapaus tundus täpselt sobiv pool tundi, et poodi sõita ja tarvilik kraam koju tuua. Ootamatult täiesti vaba nädalavahetus seisis ees ning vähemalt mõttes nägi plaan välja päris asjalik. Poes valisin välja kauni ke-

vadise pruuni-laimirohelisega tapeedi. Rulle kärusse tõstes kerkis esimene küsimus – mitu? Ligi astus abivalmis müügimees, uuris kohe, et kuhu ja kui palju. Ma siis seletasin, et no akna alt umbes nii palju ja siis seal ühe ukse juures on natuke vähem seina ja teise ukse juures natuke rohkem ... Müüja muigavat pilku kohates jõudis kohale, et toa ülekäimine mõõdulindiga kuulub vist iseseisva eeltöö hulka. Lõunapausist oli kulunud pool. Ülejäänud pool läks kojusõidule ja toa mõõtmisele. Ehitajate plekiriba meenutava mõõdulindi asemel muide kõlbab hästi ka kleidiõmblemise mõõdulint. Ka selle puudumise korral ajab asja ära lihtsalt jupp niiti.

Kavalalt poodi Seinad mõõdetud ja teada saadud, et tapeeti kulub 24 ruutmeetrit. Ent lõunapaus oli läbi ja poeskäik lükkus järgmise päeva lõunale. Enda arust olin suisa superkaval: otsustasin seekord poodi kaasa võtta ka töömehe, kel remondiga rohkem kogemusi. Esimene peatus: tapeedid. Tapeet, nagu välja tuli, ei ole-

gi vaid paber seinas. Muidugi on ka selliseid, mis on ainult paber. Kuna need on õhemad, tuleb enne vana tapeet maha võtta ning uue tapeedi kleepimisel eriliselt professionaalne olla, et paberi alla jääv õhumull kogu muljet ära ei rikuks. Võib muidugi soetada ka vinüül- ja teab mis imematerjalist tapeedi. Et mul pole magamistoas ette näha suuremat toidusõda, mille tarvis peaks tapeet pestav olema, jäin klassikalise pabertapeedi juurde. Pealegi oli see poole odavam kui reljeefne sametpinnaga vinüül- või fliistapeet. Nüüd seisin olukorra ees, et tapeedi mahavõtmiseks on tarvis eraldi vahendit. Seejärel tapeediliimi ning selle pealekandmiseks ja silumiseks eraldi riistapuud. Ehitusmees nentis kõrvalt, et kui kavatsen ise remonti teha, tasub kohe ära osta ka poort ehk viltu pandud tapeedi iluvigade tasandaja. Remondi eelarve jõnksatas kohe 35 eurot suuremaks. Kui tapeeditarvikud kärusse tõstetud, asusime laevärvi otsima. Enne värvipüttideni jõudmist tuli peatus jällegi tarvikute riiuli juures, sest

millegagi tuleb värv ju lakke määrida. Rull, selle tarvis vars ja teleskoopvars, et 3,5-meetrise laeni üleüldse ulatuks. Maalriteip, et seada paika piirid, millest üle minna ei tohiks. Kes oleks arvanud, et remondi tegemise ajal on valida, kas võtta voodi lahti ning pärast seda osta uus, sest teist korda odav mööbel kokkupanemist ei võimalda, või leppida sellega, et voodi jääb keset tuba ning tegutseda tuleb ümber selle. See aga tähendab, et värviplekkide ja liimilaga eest kaitsmiseks tuleb voodi millegagi katta.

Kes oleks arvanud, et remondi tegemise ajal on valida, kas võtta voodi lahti ning pärast seda osta uus või leppida sellega, et voodi jääb keset tuba. Odavam variant – ajaleht. Aga nagu odavate variantidega ikka, on kaitse kehvem ja lõpptulemusena värviõnnetuse klaarimine kallim. Seega läksin kallima, kuid kindlama

viisi teed – kaitsekile. Eelarve kerkis veel 7,8 eurot. Selleks hetkeks oli kogu eelarve, mille olin esialgu pealkirjastanud «Tapeet-liim-laevärv», jõudnud hirmuäratava 145,85 euroni ning tundus, et algaja äpardusi arvesse võttes oleks «erakorraliste kulude» rida eelarvet veelgi paisutanud.

 

jyri.saar@postimees.ee

Nostalgiahõngulised lilled nagu murtudsüda, lehterlilled või tokkroosid on jälle moes ning aianduspoed pakuvad neid kas istikute või seemnetena, vahel mõlemat. Need ei ole siiski päris needsamad Eesti taluaia taimed, sest on hulk uusi sorte ja paljundusmaterjal pärineb välismaalt, nentis Juhani Puukooli Tartu istikuäri juhataja Maire Kama. Nii on ajast aega armastatud püsik murtudsüda saadaval paljude sortidena, roosaõielise ja valgena, aga on ka täiesti punast. Vana lill on tokkroos, ka

Lehterlill

Tokkroos

Murtudsüda

: 

neid on palju sorte, küll kompaktsemaid, küll rikkalikuma õitsemisega. Tokkroos on selline taim, mida tuleks ette kasvatada. Suve teisel poolel külvatud seemnetest saadud taimed hakkavad õitsema järgmisel suvel, kuid aianduspoest saab ka istikuid. Mõned sordid annavad ka isekülvi. «Neid vanaema lilli me müüme taimena,» lausus Kama. Üks huvitav vanaemadeaegne taim on lehterlill. See vähenõudlik suvelill õitseb külmade saabumiseni. Soodsas kasvukohas peavad kaua vastu habenelgid. Vanadest aegadest tuntud kosmoseid on väga erisugustes variatsioonides ja värvitoonides. Neid sobib haljastuses kasutada suure pinna kat-

Lugeja küsib, kuidas saaks ta aidata fuksiat, kes eelmisel aastal õitses lopsakalt, kuid pärast talve on raagus ja räsitud ning kasvatab rohelisi võrseid vaid mõnele oksale. Mõnel oksal on ka õisi. Taim talvitus jahedas toas, kus temperatuur võis olla umbes 15 kraadi. Mis läks valesti?

Lõhkine ajakava Mööbli liigutamise kohta tegin peas kiired arvutused. Raamaturiiuli kolimine teise tuppa – umbes kaks tundi, riidekapid-kummutid teist sama palju. Tapeedi mahakiskumine, pindade ettevalmistamine, lae värvimine, tapeedi lõikamine ja kleepimine, viimistlemine – kõik kokku nädal. Nii aega kui lõhki läinud eelarvet kokku lüües jõudsin tõdemusele, et kevadine värskenduskuur pole tegevus, mida hommikuse uitmõtte ajel ette võtta. Ei tule soodne rahakotile ega ajakasutusele. Ja mine tea, mis järgmisel kevadel veel pähe võib tulla. Lõpuks pesin lihtsalt aknad puhtaks, kardinad ka. Kulus kokku 20 minutit, üks lapp, natuke vett. Eelarve 50 senti. Sai päris kena.

Vanaema aia lilled, peaaegu 

1 KÜSIMUS

miseks, aga samuti peenrasse aktsendiks. Kosmosel on nüüd ka täidisõielisi sorte, mille õied meenutavad saialille. Kosmost on üpris lihtne kasvatada, lihtne nipp, vanade õite ära näpistamine, teeb taime elujõulisemaks. Flokse, millest klassikaliselt on olnud valge, roosa ja punane variant, leiab nüüd paljudes värvitoonides ja kõrgustes. Floksid on vastupidavad püsikud. Taluaedades möödapääsmatud lilled on olnud karikakrad ja härjasilmad, nendestki on nüüd saadaval mitmeid sorte. Aga pojengide valik võtab silme eest suisa kirjuks. Neid, kes muretsevad istutamise aja pärast, julgustab Kama, et potitaime sobib istutada suvi läbi.

 :

Jardini arendusjuht

Taim oleks võinud talvituda veelgi jahedamas ruumis. Soovitatav oleks kuni kümme kraadi, aga külmuda ei tohi. Meil aianduskeskuses oli kuni 12 kraadi. Võiks hoida keldris, aga kindlasti mitte pimedas keldris, näiteks keldriakna peal. Ka talvel tuleb tagada siiski arvestatav valguse hulk. Nüüd saab teha järgnevat: lõigata raagus võrsed ja kidurad varred tagasi. Võimaluse korral jätta need kuni kümne sentimeetri pikkuseks. Kui vaja, tuleks taim ümber istutada, sellest saab aru, kui pott on juuri täis. Kui ümber ei istutata, siis väetada suvelilledele mõeldud väetisega. Otsese päikesevalguse kätte ei soovita fuksiat kohe panna ja ka õue kohe mitte. Tähtis on, et päike ära ei kõrvetaks. Kuu aega võiks katsetada. Kui see kõik ei aita, siis kaaluda uue taime soetamist.


kodu korda || 7

postimees, 31. mai 2013

Meister soovitab. Laastukatus lööb moodsast materjalist katuseid mitme hea omadusega, kuid hind ei tarvitse nende hulka kuuluda.

Vanad talud saavad laastukatuse tagasi katus Jüri Saar

jyri.saar@postimees.ee

Mulgimaalt pärit katusemeister Andrus Taul on sel nädalal ametis Karulas, kus vanal talumajal on taastamisel laastukatus. Tallinna inimesed teevad seda maja oma suvekoduks. Nad on otsustanud, et laastukatus, mis majal algul on olnud ja viimased kümnendid oli eterniidiga kaetud, sobib kõige paremini. Laastukatuse tellijate hulgas ongi väga palju selliseid inimesi, kes on suvekoduks soetanud vanad taluhooned. Taul sõnas, et kindlasti pannakse tänapäeval rohkem plekk-katuseid, kuid õnneks on ka neid, kes valivad laastukatuse, ja vanale majale, mille konstruktsioonid on arvestatud kandma kerget laastukatust, teeb see head. Laast on üsna töömahukas materjal ega ole kindlasti kõige odavam. Aga Taul on arvamusel, et võrreldes odava pleki või bituumeniga on see kindlam valik ja kestab kauem. «Garantii annab see, et laastu on nii pikalt kasutatud. Uuemate materjalide puhul ei olegi täpselt teada, kui pikk eluiga on,» ütles ta. «Meie ütleme laias laastus, et kolmekordsest

laastust katus peab vastu vähemalt kolmkümmend aastat.» Kui õigesti hooldada, saab eluiga veel palju pikem. Näiteks tuleb teada, et kui peale kasvab sammal, rikub see katust ja tuleks seepärast eemaldada. Hea oleks ka ära lõigata otse katuse kohal kasvavad puuoksad. Laastukatusel on mitu eelist. Vihma ajal see ei mürise, nagu juhtub plekk-katusega. Laastukatus kaitseb ka suvel liigse kuuma eest. Plekk-katus võib minna väga tuliseks. Laast on kerge materjal ja kui õigesti paigaldatud, siis tormi- ja tuulekindel. Aga tähtis on ka see, et vanast katusematerjalist lahtisaamine käib tulevikus lihtsalt: sellega võib kütta ahju või teha ilusa suure jaanitule. «Vana eterniidiga on praegu kõik hädas,» ütles Taul. Taul on laastukatuseid ehitanud 14 aastat. Selle aja jooksul on parandamist vajanud vaid üks katus, kui puu kukkus katusele ja suur oks sellest läbi. Aga et muidu oleks lagunenud või mädanenud, seda ei ole.

Haab või kuusk

Tõrvaõlisegu on odavam, aga kaitse kestab vähem. Ettekujutus sellest, et tellitud laastukatus tähendab nädalaid toksimist, ei ole päris tõene.

Uued võtted

Riidaja laastukoja katusemeister Andrus Taul ütleb, et korralikult tehtud laastukatus peab vastu vähemalt 30 aastat. Fotod: erakogu

Mulgimaal lõigatakse katuselaastu enamasti haavast või kuusest, tehakse ka männist, kuid seda Taul ise ei valiks. Kas eelistada haaba või kuuske, on nii ja naa. Sõltub maja asukohast ja ilmakaarest.

Üle 30 aasta kogemusi ja enam kui 200 000 paigaldatud süsteemi üle kogu maailma. Toodame kõrge kvaliteediga päikesepaneele Eestis juba üle 10 aasta .

Pakume oma klientidele täislahendust: projekteerimine komponentide valik simulatsioonid ja tasuvusarvutused paigaldus liitumine võrguettevõttega võimsusgarantii 25 aastat

Hakka ka sina elektritootjaks ja küsi pakkumist juba täna! Naps Solar Estonia OÜ Tel 656 6829, 5698 6131 (Tartu). info@napssolar.ee www.napssolar.ee

«Haavalaast kaardub rohkem, on säbrulisem, teisalt hingab paremini,» rääkis Taul. «Öeldakse, et päikese poole võiks panna kuuske, põhja poole haaba. Ise olen lammutanud ringikujulist katust, oli nii kuusest kui haavast. Kuuselaast oli pudi, haavalaast kõva – nendes tingimustes haab õigustas end.» Katuse eluea pikendamiseks soovitatakse tõrvamist, kuid tänapäeval on tõrv hirmus kallis ja võib võrduda uue katusematerjali hinnaga.

Taul kasutab laastupaane: laastud on töökojas ära valitud ja liistuga kokku kinnitatud. Katusel läheb niimoodi palju kiiremini. Peale selle on abiks naela- või klambripüstol, mis säästab haamriga naelte toksimisega võrreldes aega. Kui roovitis on valmis, saab sada ruutmeetrit laastukatust peale paari päevaga. Taul on seisukohal, et lõigatud laastud on kõige parem kohe katusele panna, seal kuivab laast kiiresti. Laastukatuse tegemist õppida on Tauli meelest jõukohane igaühele, kes oskab haamrit käes hoida. Algajal võib küll vahel juhtuda, et mõni laast satub valepidi, ja alumine rida kipub raske teha olema ka tõsistele ehitusmeistritele. Räästas peab olema tugev, tuleb panna mitu rida laaste ja kasutada ka lühemaid laaste. Kas vanal majal kasutada vana roovitist või ehitada uus, on kaalumise koht. Vana katust on tihti lihtsam koos roovitisega maha võtta, kuid materjal ka maksab ja käsitööna tehtud roovlattidel võib olla oma väärtus.


8 || KODU KORDA

POSTIMEES, 31. MAI 2013

OÜ PLEKK-KATUS

TÜÜTUD VEREIMEJAD. Koos kevadega hakkas uksest ja aknast taas sisse tulema neid tüütult pinisevaid vereimejaid, kes rikuvad meie aiapidusid ja und ning jätavad endast maha vihaselt sügelevad kublad.

• Katuse- ja seinaplekk • Lisaplekid • Roostevaba-, vask-, messingplekk

Loodus aitab sääskedega võidelda

TARTU Riia 136C Tel: 5343 0334, 739 0196 katusplekk@gmail.com www.plekk-katus.com

TALLINN Kadaka tee 4 Tel: 506 5659, 656 5782 info@plekiladu.ee www.plekiladu.ee

Hea kodu päevad pinas

013 Rä 2 i n u u j . 8 7. -

erega! Tule kogu p ile tasuta! ig õ k n o s u Ürit www.rapina.ee Projekti kaasrahastab Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm 2007-2013.

:   / 

  reporter

 Pehmelt öeldes ebasümpaatsed sääsed on natuke nagu nohu: nende vastu leiab igasuguseid abivahendeid poest või pakub rahvasuu, aga midagi sellist, mis aitaks igas olukorras ja sobiks kõigile, vist ei olegi. Putukauurija Urmas Tartes rääkis, et ennast sääskede eest peita on väga keeruline. Mõnekümne meetri pealt tunnevad nad õhus meie väljahingatud süsihappegaasi, lähemale jõudes hakkavad nad orienteeruma kehasoojuse ja niiskuse järgi, ja nagu sellest veel ei piisaks – mõne meetri kauguselt nad ka näevad meid. Teadlasel on paar lihtsat ja põhilist nõuannet, kuidas sääsed eemal hoida. Esimese asjana tuleks paigaldada aknavõrgud, et saaks majasilmad ka ööseks lahti jätta ja vähemalt tuppa nad ei tükiks. Kui on oma maja ja aed, siis tuleks ära koristada igasugused anumad, kuhu vesi seisma jääb,

sest need on sääskedele ideaalseks lastetoaks. Aiatiiki võiks aga tuua kalu, kes toituvad sääsevastsetest. Õhtul välja minnes tasub kanda valgeid või võimalikult heledaid riideid, need kiirgavad vähem soojust ja teevad sääsel vereimemiseks sobiva ihu leidmise natukenegi keerukamaks.

Eeterlik õli peletab Mis puudutab sääskede peletamist, siis Tartese sõnul ei pruugi rahvasuus levivad soovitused pinisejate eemalhoidmiseks olla sugugi vaid alusetud müüdid ja neid tasub katsetada. «Sellised looduslikud toime-

ained tavaliselt põhinevad eeterlikel õlidel, mis on inimestele tuntava tugeva lõhnaga ja mis siis putukatele ei meeldi,» rääkis ta. Samas kutsus ta aga ettevaatlikkusele, sest kui miski on looduslik, ei tähenda see, et liiga suures koguses selle kasutamine ei võiks panna pead valutama või nahale määrides näiteks löövet ei tekita. «Looduses on küllalt aineid, mis peletavad putukaid hästi, aga võivad inimesele olla mürgised,» manitses ta. Poes müüdavatest sääsepeletusvahenditest rääkides ütles Urmas Tartes, et endale sobivat valides tuleb mõelda mitmele

Rahvalikke vahendeid sääskede vastu •

Sääski aitavat peletada näiteks nelgi-, basiiliku-, aniisi- ja eukalüptilõhn, teepuuõli, seedriõli.

Neid aineid võib segada õliga ja määrida nahale või näiteks vatitups seguga kokku teha ja avatud akna juurde jätta.

Sääsed ei kannata leedri, tomatilehtede ega kuivatatud pärsia jaanikakra lõhna.

Nahka võib määrida koirohu- või orasheinajuurte keedusega.

Lõkkeõhtul aitavad tulle visatud pisut kuivanud kadakaoksad.

Väidetavalt vihkavad sääsed helesinist värvi.

: 

asjale. Näiteks ei ole ta enda sõnul kohanud toimivat peletusvahendit nende hulgas, mis inimesele kuuldamatu heliga sääski eemale ajaks. Küll aga peaksid põhimõtteliselt toimima need, mis süsihappegaasi, butanooli või ultraviolettvalgusega sääski enda juurde meelitavad ja siis liiga lähedale lennanud elektriga tapavad. «Kuid kui selline püsti panna, saame ka naabrite sääsed endale,» arvas Tartes.

Väidetavalt toimiv seade Allakirjutanu küsitles sõprututtavaid ning vastustest selgus, et kõige paremini toimiv sääsepeletusvahend on keerulise nimega elektrifumigaator, pisike seadeldis, mille saab torgata seinakontakti. Selle sees on plaadike või vedelik, mis soojenedes hakkab eraldama putukatele mürgist auru. See sobib peamiselt siseruumidesse, ent on ka hea variant kasutamiseks näiteks suurtes peotelkides. Ja väike nipp fumigaatori kasutamisel: kui pudelike originaalvedelikust tühjaks saab, siis ei ole tingimata vaja uut osta, vaid selle võib uuesti täita eukalüptiekstraktiga.

udndn udnnnnnndttnndnnnndn nöön nnnnnninn REAALAJAS

nndunnnnnnn unnnniddnnn, nC

nndunnnnnnn nnnunndn dnndnnn, nC

nndnn nnnnnn

nndunnnnnnn nnnunndn nnndnnn, nC

nndunnnnnnn nndnnniddnnn, nC

Annndnnn nnnnnnnnn nnn nnn, nnnnnuu

udnn udnnnnnndttnnnnnunnn du nddnnnnn dnnnndnnn unud du dõnnnnn nddin nnnnninn nddndnnnnnn ddnnnndn nddunnnnnnnndnnnnn, unndnnnndnnnnn in nnnnnndnnnnn ininnnnnn nddudununnn du nnnnninn dnnn dnuunndDnnn nndnnnnnnnn Tallinn nnnnnnnnnnnnnnnnn nnnnnnnnnnnnnn nnnnnnnnnnnnnn nnnnnnnnnnnn

Tartu uuuuuuuuu uuuuuuuuuuuuuu uuuuuuuuuuuuuu uuuuuuuuuuuuu

Energiasäästulahendused

(must/hall, 1,8/2,4 m)

261 €

Narivoodi (90 cm)

149. 90 €

SÜNNIPÄEV SEL PUHUL PALJU HINNAÜLLATUSI!

VÕRU Semukaubamajas Vabaduse1, Tel 786 0145, 521 5970.

NARVA Puškini 4, Tel 511 1368.

VILJANDI Pärnu mnt 6, Tel 5809 4554.

Diivan Ladoga

210 € TARTU Lõunakeskuses Ringtee 75, Tel 5308 6568.

Viljandi iiiiiiiiiiii iiiiiiiiiiiiii iiiiiiiiiiiiii iiiiiiiiiiiiiiii

dddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddddd

Köögikomplekt Moreno

JUUNIS ON WEBSHOP.EE

Pärnu uuuuuuu uuuuuuuuuuuuuu uuuuuuuuuuuuuu uuuuuuuuuuuuu

Magamistuba Viva

705 €

Intress alates 9%-ist

Kodu korda