Allpool on loetelu inimeseks olemise juurde kuuluvatest valdkondadest. Need on ka vaimse tervise teemad, millega saab õppida paremini toime tulema ning millele saab oma valikutega soodsat mõju avaldada. Märgi 0, kui see valdkond Sulle üldse muret ei tee; 1, kui selles valdkonnas midagi Sind mõnevõrra häirib. 2 märgi siis, kui leiad, et selle teemaga seoses oled sügavalt rahulolematu või häiritud. Keha Uni: tervislik on magada igal ööl keskmiselt 8 tundi. Probleemiks võib olla näiteks raskused uinumisega, liiga varajane ärkamine, katkendlik uni, painavad unenäod. Söömine: tavaline, regulaarne ja mitmekülgne toitumine on hea ka vaimsele tervisele. Liikumine: vähemalt 2 tundi nädalas aitab ennetada vaimse tervise probleeme, samas võib ka liigne treenimine probleemiks muutuda. Seksuaalsus: vaimse tervise mured väljenduvad sageli libiido muutustes. Füüsiline tervis: füüsiline ja vaimne tervis on üks. Füüsilise tervise hädad võivad vallandada vaimse tervise probleeme. Füüsilistest haigustest paranemine on kergem, kui inimese vaimne tervis on korras. Kui inimese vaimne tervis on häiritud, on erinevad füüsilised hädad kergemad külge hakkama. Alkohol ja muud mõnuained: suurema stressi korral hakatakse sageli kasutama rohkem neid asju, mis teevad tervisele kahju, näiteks alkohol, suitsetamine jms ja jäetakse ära need tegevused, millest on kasu, nt sport suhtlemine sõpradega jms. Emotsioonid Muretsemine: muretsemisest ei ole kasu. Küll on aga kahju, sest muretsemine kulutab aega ja teeb ärevaks. Muretsemine on negatiivsel foonil oma tuleviku üle mõtlemine, muret võivad teha näiteks lähedased, oma või teiste tervis, majanduslik toimetulek, kuidas teised sind näevad, sõjad ja õnnetused jne. Viha ja ärritus: viha ja ärrituvus võivad olla probleemiks nii siis, kui neid alla surutakse kui ka siis kui neid ebasobival viisil välja elatakse. Ärevus: kehalise ärevuse märgiks on näiteks kõhus kripeldamine, käte või hääle värin, pinged peas või kehas, jäsemete surin või tuimus, iiveldus, pearinglus...pidev ärev olemine võib olla riskiteguriks erinevate haiguste puhul ning on lihtsalt väsitav. Rõõmu osakaal elus: halvad asjad jäävad rohkem silma ning neid on kergem märgata. Sageli peab rõõmu osakaalu suurendamiseks ise midagi ette võtma. Rõõm ja hea meeleolu teevad elu kergemaks. Rahu, lõõgastus ja vabalt võtmine: nii aktiivne olemine kui rahulikult olemine on olulised, nende vahel peab leidma sobiva tasakaalu.
Kurbus: kurbusetunne on sageli seotud kaotusega. Mida selle leevenduseks ette võtta? Pettumus: see, kuidas tuleme toime pettumusega, kui asjad ei lähe nii, nagu ootame, on paljuski seotud edu valemiga. Tühjus, tuimus: need tunded tekivad siis, kui inimene on ülekoormatud ja väsinud. Keskendumine ja tähelepanu Ärksus, kohalolu: see, kuidas asjad õnnestuvad, seostub oluliselt sellega, kui kohal ja olemas oskad olla. Keskendumine ühele asjale: kas suudad keskenduda ühele asjale, näiteks lugeda järjest läbi lehekülje uut teksti, vaadata otsast lõpuni filmi või vestelda inimesega nii, et kuuled, mida ta räägib? Tähelepanu: tähelepanu ei saa olla pidev ja sujuv kogu aeg, kuid kas oskad seda kasutada nii, et saad tähelepanelik olla ja märgata siis, kui sul seda vaja on? Mälu: mälu on aju funktsioon, mida saab treenida nagu lihaseid. Halvenenud mälu on ka vaimse tervise näitaja. Suhted Lähisuhted: toetavate suhete olemasolu on üheks oluliseks toetavaks faktoriks erinevate raskustega toimetuleku puhul. Töösuhted: suhted tööl võivad tööelu nii raskemaks kui kergemaks teha – oluline on neile tähelepanu pöörata. Mul on kellega rääkida murest või olulistest asjadest. Konfliktide lahendamine: oskus tülitseda, vastuolusid lahendada ja leppida. Töö Kontroll: kas omame sobival määral kontrolli oma tööprotsessi, otsustamise ja tulemuste üle. Selgus rollides: kas tean, mille eest vastutan ja mille eest mitte, kas tean kelle poole millistes küsimustes pöörduda. Kas saan oma ülemustelt selgeid juhiseid. Tunnustus: kas minu tööd märgatakse ja tunnustatakse. Kaootiline ja suure surve all töötamine: kas tunnen, et töötan surve all ning juhtuda võib igasugu ootamatuid asju, mida ei saa ette plaanida. Tegevuse organiseerimine: kui hästi suudan planeerida oma aega, järjestada tegevusi nii, et need tehtud saaksid ning minimeerida asjade edasilükkamist. Töö ja puhkuse tasakaal: sobiv tasakaal töö ja puhkeaja vahel. Mõtestatud tegevused: mõtestatud tegevused on need, millel on meie jaoks tähendus, mille tulemust saab mingite vahenditega mõõta. Sport
Loominguline tegevus, loovus
Hobid
Õppimine
Vabatahtlik tegevus
Religioon, spirituaalsus