Koipsi saare põnevaid maastikke on kukemarjanõmm. Foto Tiit Sillaots
Koipsi omapära on Eestis üsna harvad nõmmekadastikud. Oleme ju harjunud kadakaid seostama ennekõike loopealsetega ja kukemarjanõmmedel kadakaid näha on küllaltki harjumatu. Kadakapõõsaste vahel katab maapinda kukemari. Kohati on aga kukemarjaväädid kadakatele roninud, seetõttu on põõsaste kasv aeglustunud, osa kadakaid on karmi olelusvõitluse tagajärjel koguni kuivanud. Ka Koipsil karjatati kuni 1970. aastateni lambaid, sel ajal oli maastik palju avatum. Kui karjatamine lakkas, hakkasid saarel kasvama puud ja levima kadastikud. Taas saarele toodud lambakarjadele kipub seal aga kitsaks jääma, kuna rohumaid napib. Saare põhjaosas asunud küla tuumiku poole liikudes jõuame esmalt Vanatoa talu juurde, mis on üks kaheksast saarel asunud majapidamisest. 1980. aastatel taastas metskond Vanatoa talu elumaja, et anda öömaja
saarel puurimisi teinud geoloogidele ja metsa istutanud metskonna töötajatele. Vanatoa talust viib rada mere äärde Hindreku talu juurde, seal on veel säilinud hoonete varemed. Hindreku talust ida poole jäävad Jüri ja Juhani talukoht, sinna on kerkinud suvemajad. Mööda põhjakalda rannaastangut viib matkarada lääne poole, möödudes Jaanitoa ja Nurme talust. Kui randumiskohas oli tegemist kuhjelise liivarannaga, siis siin on selgelt näha mere kulutav toime. Seda tõendab hästi Nurme talu võrgukuuri vundament, mis praegu asub rannaastangu serval. Omal ajal ehitati see tõenäoliselt merest mõõdukale kaugusele, kuid praeguseks ulatub vundamendi serv juba üle astangu ääre ja on tõenäoliselt aja küsimus, millal vundament merre kantakse. Enne Länne talu maadele kerkinud suvemaja pöörab rada saare siseosa poole ning
59