Teisipäev, 1. detsember 2015
2 Tervis
HIV EPIDEEMIA EESTIS: Võta iga inimest kui nakkusekandjat KATRIN ROHTLA
Erilised nakatumisjuhud
Eestis epideemiana sugulisel teel ja verega leviva HI-viiruse saavad inimesed ennekõike oma rumalusest. Millist elu elavad HIV-positiivsed ja millised on äärmuslikud haigestumise juhud, räägib Narva Linda kliiniku arst-infektsionist Juta Kogan.
Juta Kogani sõnul peab teadma kõikvõimalikest HI-viirusega nakatumise viisidest, kuigi all-loetletud on siiski üksikjuhtumid – kõige sagedamini nakatutakse sugulisel teel või vere kaudu. Nii võib tema sõnul nakatuda, kui HIV-positiivsel inimesel on katkised hambad või haavandid igemetel, ta sülitab näkku ja verine sülg satub silma.
katrin.rohtla@ohtuleht.ee
Juta Kogan selgitab esmalt, mis eristab HIV-positiivset aidsi põdevast inimesest. «Kui inimese organismi sattub HI-viirus, siis teda nimetatakse HIV-positiivseks,» ütleb ta. Uskumus, et üks on haige, kuid teine kõigest kannab viirust ega nakata teisi ja ei jää haigeks, on arsti sõnul puhas müüt. Kogani sõnul võib inimene elada 5–10 või isegi 15 aastat teadmata, et tal on HI-viirus. «Viirus kahjustab inimese teadmata organismi, mille tulemusena immuunsüsteem nõrgeneb.
Nakatuda võib suudeldes, kui suus on haavandid või veritsus. Arstile meenub ka juhtum oma tööst, kus ema sai viiruse, kui ravis sageli kakleva HIV-positiivse täiskasvanud poja haavu. Ühele 60ndates abielupaarile tulid kallale narkomaanid, kelle kätel olid kriimud. Mõlemad nakatusid.
Eestis on umbes 70 HIV-positiivset last Lapse HI-viirusest võiks Juta Kogani sõnul teada vaid õpetaja. Seda viiruse levimise ennetamise pärast – kui laps kukub ja haav vajab ravi, oskab õpetaja vastavalt käituda. Kuid kindlasti ei pea sel lapsel Kogani sõnul olema oma eraldi taldrikut,
tass või kahvel. «Ja mingit eritähelepanu tavaelus ta ei nõua,» rõhutab ta. Eestis on Kogani sõnul umbes 70 HI-viirusekandjat last. Kõik nad on arstide järelevalve all, saavad ravimeid ning vajadusel tegeleb nendega sotsiaaltöötaja.
Lõpuks kujuneb välja aids,» räägib Kogan. «Äge viirus annab endast teada 2-3 nädalat pärast nakatumist ja meenutab tavalist külmetushaigust, millega enamasti arsti juure ei pöörduta. Järgneb aeg, kui inimene elab ja tunneb ennast tervena, see võib kesta umbes 5–10, erandjuhtudel kuni 15 aastat,» täpsustab
Liigesed ja selg on kanged, teevad haiget?
AITAB
mille suus imenduvad kapslid on võimelised muutma kiiresti Teie elukvaliteeti, toimides otse põhjusele, mitte ainult sümptomitele: t Haigestunud liigestes väheneb happelisus, mistõttu taandub kõhrkude hävitav põletik, hävimisprotsess aeglustub või peatub hoopis. Ühtlasi saame lahti ka liighappest põhjustatud valuaistingust närvilõpmetele, mis ju tegelikult piinas... t NANOHAP™ inimkeha luumaterjali bioloogiliselt täpne koopia, seega selline kehaomane nanoaine, millel ei ole meile kahjulikke kõrvalmõjusid ega konflikte tarvitatavate ravimitega. t Üliväikesed (nano-) kristallid on kasvatatud täpselt bioloogiliselt sobivasse suurusvahemikku, koosnevad
kaltsiumist ja fosforist (Ca10(PO4)6(OH)2), kehaomase suhtearvuga 1,67. Nad on võimelised läbima rakuseinu ja jõuavad probleemsesse piirkonda kiiresti ning ei vaja selleks mingeid abiaineid. t Kasutamine: sisse võtta 2 kapslit päeva jooksul. Terve kapsel lahustada suus, ainult süljes, et imendumine toimuks enamasti suu ja neelu limaskestadelt. t Kuigi toime avaldub kiiresti, on soovitav kasutada 2-3 kuud järjest, hiljem taas vajadusel. Ei põhjusta ebasoovitavaid ladestusi ka pikemaajalisel kasutamisel.
Andke oma kehale võimalus olla terve!
Medicate Est OÜ
Teie ostusoovi tarvis on meie koduleht www.nanohap.eu ja telefon 55670607. Küsige enne ka just enda jaoks olulist täiendavat lisainfot.
Kogan. Esimesed HIV-positiivsusele viitavad märgid võivadki tema sõnul olla väsimus, jõuetus, sagedased külmetushaigused, seenhaigused (naistel kandidoos) ja nahamuutused ehk dermatiidid, samuti lümfisõlmede suurenemine.
HIV-epideemia oli ennustatav Aids on ravimata HIV-nakkuse lõppstaadium, aga juba kindlate kriteeriumidega diagnoos. «See tähendab, et HIV-positiivne haigestub mõnda raskesse haigusse. Kui tal on tuberkuloos, on see aids, kui tal on korduvad kopsupõletikud või vähk, on see aids,» toob arst näiteid, millal HIV-positiivsest saab aidsihaige. Kui kunagi tähendasid HIviirus ja aids kindlat surma, siis tänapäeval aitavad spetsravimid inimestel kaua elada. Ravimeid on vaja võtta iga päev ja kogu elu. HI-viirusest ei saa inimest terveks ravida, kuid ravimeid võttes saab enda elu lihtsustada ja pikendada ning teiste nakatumise riski vähendada. Farmakoloogia on tema sõnul arenenud nii kaugele, et näiteks tuberkuloosist terveks saades on inimene paranenud ka aidsist, kuigi HIV-positiivne on ta ikka. HI-viirusekandja saab aidsi vältida, kui ta võtab ravimeid ja täidab arsti ettekirjutusi. «Tänu ravimitele on viirust veres ja teistes kehavedelikes minimaalselt. Nii väheneb seksuaalsel teel nakatumise oht, kuigi see on olemas,» ütleb Kogan. Ta räägib, et kui rasedust plaanivast paarist üks on HIVpositiivne, kes võtab korralikult ravimeid, rasestub naine 95% juhtumitest ilma HIV-i nakatumata. HIV-positiivne naine saab viiruse edasikandumist lapsele vältida isegi siis, kui ta viiruse olemasolust enne rasestumist ei tea. «Viiruse ilmsiks tulles alustame kohe ravi. Eestis ei ole ühtegi naist, kes korralikult ravimeid võttes oleks HIV-positiivse lapse sünnitanud,» kinnitab doktor. Iga
HIV-positiivsena sündinud lapse ema ei ole arsti juures käinud, ei ole oma haigusest teadnud või pole võtnud ravimeid. Kuid laps võib viiruse saada emaüsas, kui ema nakatub raseduse ajal. Kui viirus ilmneb rasedal naisel, hakkab temagi saama kohe ravimeid ja sünnitus toimub keisrilõikega. Muidu võib HIV-positiivne naine sünnitada ise ega vaja keisrilõiget, kui ta on võtnud korralikult ravimeid ja viirust tema kehas on minimaalselt. Ainus, millest HIV-positiivsed emad ilma jäävad, on lapse rinnaga toitmine. See, et praegu on Eestis palju HIV-positiivseid ja viiruse levikust on saanud epideemia, oli arst-infektsionisti sõnul ennustatav. «Esialgu nakatuvad narkomaanid. Seejärel prostituudid, siis heteroseksuaalsed mehed ja naised,» kirjeldab Kogan haiguse levikut. Tema sõnul ei tõstagi Eestis HI-viirusekandjate arvu enam narkomaanid, haigus levib kulutulena hetero- ja homoseksuaalsete inimeste seas. Arsti sõnul ei tea inimesed sageli, et on nakatunud ja levitavad haigust teadmatusest. Ta paneb südamele, et HIV-testi peaks tegema iga inimene. «Ehk tõesti ei pea seda tegema 60aastased, kes on end juba testinud ega ela seksuaalselt aktiivset elu. Seksuaalelu elav inimene peaks ka püsipartneri puhul laskma ennast kontrollida,» soovitab Kogan. Ta rõhutab, et HI-viiruse puhul kehtib reegel: usalda, aga kontrolli.
Keda HI-viirus ohustab? Juta Kogani sõnul on esmanakatuja enamasti viirusekandja seksuaalpartner või kes on olnud ühtes narkomaaniga. «HIV ohustab praegu enim 35–45aastaseid inimesi, naisi samapalju kui mehi,» nendib Kogan. Tema sõnul on näiteks Narvas HIVpositiivsel mehel raske naist leida. «Nad ei leia naist, kes tahaks kondoomiga seksida. Seda kõike vanuses 40+,» räägib Kogan. Ning kui mees selgitab, et soovib terve püsida, naine solvub. Seadusega on paika pandud, et HIV-positiivne inimene peab haigusest oma seksuaalpartnerit teavitama. «Kui inimene seda ei tee, on see kohustus arstil,» märgib Kogan. Tavaliselt antakse inimesele pärast diagnoosi teadasaamist aega oma lähedastega rääkida. Üldjuhul seda tehakse ning järgmisse kontrolli tullakse juba koos partneriga. Tema sõnul saavad suurema šoki oma haigusest kuuldes just need, kes pole riskikäitumisgrupist. Pärast diagnoosi saamist möödunud suhteid meenutades leitakse siiski, et mõni partner
oli kahtlane. «Narkootikumide kasutamine on igatpidi kahjulik, eriti ühiste süstalde kasutamisega. Võõra partneriga ei tohiks mingil juhul kondoomita seksida,» rõhutab Kogan põhilisi möödapanekuid. Ja ütleb, et oma tervise nimel ei tohiks häbeneda uuelt partnerilt ka suguhaigustetesti küsida. Ka soovitab arst hoiduda üheöösuhetest, selle asemel võiks võtta aega ja nautida pikaajalise suhte erinevaid perioode. Siis on võimalik, et voodisse minnes inimest juba tuntakse. «Kuid ka siis võiks HIVtesti teha, üheskoos,» lausub ta. Üheöösuhte puhul tuleb kindlasti kasutada kondoomi. Juta Kogani sõnul on vale, et ühiskond häbistab ja alandab HIV-positiivseid. Tänapäeval ei ole keegi selle haiguse eest kaitstud, nakatuda võib igaüks. «Pigem võiks igasse inimesse suhtuda nii, et ta on HIV-positiivne ja juba eos viiruse olemasolu karta,» räägib Kogan arstide seas levinud reeglist ja soovitab selle igaühel kasutusse võtta.