Neljapäev, 23. aprill 2015
12 Kodu ja Ehitus
Suvel kolib köök kokkajate rõõ WIENERBERGER
MAIRI KADAK
leht@ohtuleht.ee
Kes tahaks suvel seista köögis pliidi ees, kui õues on soe päike, mõnus tuuleke ja värske õhk ning süüa saab seal teha pereliikmete või sõprade seltskonnaga üheskoos. Väliköök on hädavajalik. Väliköögi nime kannavad meie koduaedades väga erinevad rajatised. Ühe jaoks on see nurgake aias, kuhu tõsta grill ja mõned aiatoolid, teisele väike statsionaarne tulekolle, mis ikka ennekõike grillimiseks mõeldud, kolmandas kodus saab aga väliköögis küpsetada pannkooke, grillida, keeta suppi ja moosi, teha praadi, suitsutada kala või liha ja pesta nõusid kraanist voolava sooja veega – kõik vajalik on olemas.
Võimalusi rohkem, kui tahta oskaks «Nii ongi õige – igaühele see, mida talle just vaja,» ütleb Gunnar, vilunud meistrimees, kelle ehitatud on nii tema enda kodu kaminad-ahjud kui ka sugulaste ja sõprade omad. «Mina pole mingi meister,» ajab ta vastu. «Puhtast vaesusest hakkasin noore pereisana, kui ise suvilat ehitasime, nokkima. Raha polnud, et pottseppa palgata, aga tahtsime välikaminat ja suitsuahju – ja kohe! Õnneks olid olemas targad raamatud ja head sõbrad.» Asi hakkas aga huvitama ja nüüdseks ei oska Gunnar mõnekümne aasta jooksul ehitatud pliitide-kaminate-ahjude üle ammu enam arvet pidada, ehkki teinud on ta neid vaid sugulastele-tuttavatele. Ja tuttavate tuttavatele – nagu see ikka läheb. Gunnar tunnistab, et kogemusi on see aeg andnud kõvas-
Õuekaminas võib põletada ainult puid, siis ei tule korstnast midagi peale suitsu. Kui põletada kaminas rämpsu, puulehti jmt, tekivad sädemed ja hõõguvad lendosakesed ning need tähendavad, eriti kuival ajal, reaalset tulekahjuohtu, mida täiesti ei suuda vältida ka sädemepüüdja.
EESTIMAISED ISTIKUD RMK Tartu puukoolist − aednikele rõõmuks! OLEME AVATUD: tööpäeviti 9.00 – 18.00 laupäeviti 10.00 – 15.00
RMK Tartu puukool, Rõõmu tee 1, Tartu www.tartupuukool.ee
ti: «Ega ma peaks ka oma esimest kaminat päris häbenema, aga ümber ehitasin selle hiljem küll – kui arusaamist sellest, mida kõike teha saab, oli oluliselt rohkem.»
Igaühele see, mida talle vaja Noor pere, kellele Gunnar eelmisel suvel väliköögi ehitas, rõhutab: sellist kööki, nagu nad said, poleks ise osanud tahtagi: meister soovitas, näitas, selgitas ja põhjendas. «Tänavu on meil väliköögihooaeg juba avatud – kogu meie sõprade selts-
kond mahtus mugavalt askeldama, kõigeks on piisavalt ruumi,» ütleb köögi perenaine Piret. «See on ikka päris köök, seejuures väga hästi, läbimõeldult ja täpselt meie jaoks kavandatud.» Kogenud meistrid vastavad küsimusele, missugune väliköök ehitada, kui ühest suust: kõigepealt tuleb selgeks mõelda, milleks kavatsete seda kasutada. «On ju oluline vahe, kas grillite õues paari-kolmekesi mõne korra suve jooksul või koguneb teie aeda ühtelugu suur seltskond, kellele meeldib koos süüa teha,» ütleb Gunnar. «Sellest tulebki
alustada, kõik muu hakkab sedamööda selguma.»
Materjali igale maitsele Kui on selge, kui suurt välikööki vajate, ja asukohtki leitud, tuleb valida materjal. Paljudele eestlastele meeldib väga paekivi, aga kui tellija on selle omal käel kusagilt kohale toonud ja pole ise eriline asjatundja, on see üsna riskantne värk, teab meister hoiatada: ainult õigetest kihtidest kaevandatud paas on ilmastikukindel. Ka siis, kui paekivi tellitakse seda müüvast firmast, tuleb kindlasti öelda, kui kivi ostetakse õue-,
mitte tubase kamina tarvis – siis teatakse õige valida. Omal ajal tehti moekaid õuekaminaid põllukividest, nüüd sel moel materjali pealt kokku hoida ei anna, kui just maatükki, kust kive korjata, endal olemas pole. Ühtki põlluäärset kivikuhilat ei maksa hakata omapäi autokasti loopima, sest sellest võib tulla paksu pahandust: maa – ja ka kivid sellel – on kellegi oma, kivide loata minemavedamine on lihtlabane vargus. «See-eest on nüüdisajal saada igasuguse väljanägemisega telliseid, rääkimata kõikvõima-