Neljapäev, 24. september 2015
8 Auto Ekstra
«Motoshow 20»: tuurid pöördesse – Tartus näeme! Tartu «Motoshow» tähistab tänavu 20.bsünnipäeva – suur auto- ja tehnikanäitus saab teoks juba kahekümnendat korda. Mis on selle ajaga muutunud? «Motoshow 2015» projektijuht MARGUS KIKKUL: «Kahekümne aastaga on autonduses muutunud väga palju. Kes oleks osanud toona arvata, et aastaid hiljem on meil taskukohase hinnaga võimalik osta auto, mis ühendab end automaatselt mobiiltelefoniga, hoiab maanteel sõites iseseisvalt pikivahet, võtab suure võimsuse juures siiski vähe kütust ning tagatipuks veel pargib end ise? Meie igatahes mitte. Samuti ei osanud me 1996.baastal, kui esimene «Motoshow» toimus koos messiga «Äri», ette näha, et «Motoshow’st» saab üks aasta oodatumaid autoüritusi – ja veel sellise järjepidevusega! Tänavu on taas «Motoshow» korraldusmeeskonna eesmärgiks tuua teie ette automaailma põnevaimad uudismudelid ning luua võimalus neid lähemalt vaadata, spetsialistidega konsulteerida ning miks mitte proovisõitugi teha. Aastate jooksul on «Motoshow’l» nii mõnigi tehing sooritatud ja ei ole seegi aasta ilmselt erand – kus mujal on samal ajal võimalik vaadata ja proovida nii suurt hulka eri automarke. Kes ei tunne nii suurt huvi prožektorivalgusesse sätitud autode vastu, võib messil saada ehtsa rallikogemuse: Tartu Rally võistluskeskus asub «Motoshow» territooriumil, mis annab suurepärase võimaluse ralliautosid ja nende ettevalmistusi kiiruskatseteks lähedalt jälgida. Kaks päeva, 11 kiiruskatset ja rohkem kui 80 osalejat. Põnevaid masinaid ja ettevõtmisi on «Motoshow’l» veelgi, tasub kohale tulla, et saada osa selle aasta kaalukaimast auto- ja tehnikanäitusest. Tuurid pöördesse – «Motoshow’l» näeme!» ÕL Motoshow
«Motoshow 2015»
Parim koht uute mudelitega tutvumiseks. Ameerika sõidukite ja muude huvitavate hobiautode näitus. Laupäeval, 26.bseptembril on «Noor tehnik autosound challenge 2015» EMV superfinaal: selgitatakse välja parima helikvaliteediga autod ning suurima helirõhuga masinad. Tümps olevat nii vinge, et kisub juuksed turri! Tartu näituste messikeskuse B-hall on tervenisti Autoeksperdi päralt. Peale messipakkumiste on esimest korda Eestis vaatamiseks väljas F1 sarja autodel kasutusel olevad tooted, sealhulgas sidur ja amort. «Tartu Rally» – kaks päeva, kümme kiiruskatset Tartus ja linna lähiümbruses, rohkem kui 80 osalejat Eestist ja välismaalt – kuulub Eesti meistrivõistluste ja esimest korda ka Läti MV sarja. Reedel ja laupäeval on «Motoshow’l» ralliautode võistluskeskus, kus saab jälgida kutselise rallitiimi ettevalmistusi kiiruskatseteks. Lisaks kolmele messihallile ja suurele välialale on tänavu tegevust ka D-hallis, kuhu pargitakse mitu vinget masinat. Kohal on K-Jo Racing driftitiim, keda «Motoshow» äsja lõppenud hooajal toetas. Pühapäeval on Tartu Rally võistluskeskuse plats noorte päralt. «Noored roolis» Zebra Cup on projekt, kus õpetatakse noortele vanuses 8–15 ohutuid sõiduvõtteid, õiget turvavarustuse kasutamist ning antakse esmane võistluskogemus. Sõidetakse piiratud alal ja juhendajate kaasabil. Nagu ikka, pakutakse «Motoshow’l» võimalust istuda uute autode rooli. Proovisõiduala on muutunud aastatega väga menukaks. Tänavu on proovisõitude tarvis kohal üle poolesaja mitmesuguse auto. Astu julgelt! ÕL
Driftisõitja: «Mida rohk kriime, seda parem võis KRISTJAN ARRAS
leht@ohtuleht.ee
Driftimine on üks vaatemängulisemaid autospordialasid, mis kogub siinmail üha rohkem populaarsust. Üks Eesti driftisõitjaist, Randar Kajo, võistles lõppeval hooajal pro-klassis ainsana turbomootorita autoga – ja tõestas, et ka nii saab edukas olla. Randar Kajo on driftivõistlustest osa võtnud alates 2011.baastast ning noppinud nende aastate jooksul juba hulgaliselt poodiumikohti. Eelmisel hooajal oli ta kokkuvõttes pro-street klassis kolmas, tänavu kolis üle proklassi, kus kiirused märksa suuremad ja konkurents karmim.
Suurte kuludega hobisport Kajo edukale hooajale pani punkti esimene koht septembri alguses Rapla kardirajal toimunud võistluselt. «Suutsin täita ühe oma eesmärgi – näidata hooaja jooksul, et konkurentsis saab edukalt püsida ka ilma turbota autoga,» on Kajol põhjust rahul olla. Ilma turbomootorita autoga võistlemine on tema sõnul valik, mis aitab kulusid kontrolli all hoida. «Driftisõitmine on sada protsenti hobi ja sellega kaasnevad kulud on meeletud,» tunnistab ta. «Ilma turbota mootor on üldjuhul vastupidavam ja nagu lõppenud hooaeg näitas, piisab sellest täiesti konkurentsis püsimiseks. Suuremaid probleeme sellega hooaja jooksul ette ei tulnud.» Driftispordiga alustamiseks pole Kajo jutu järgi palju vaja: tuleb vaid tagadiffer kinni keevitada, et mõlemal tagarattal oleks samal ajal vedu taga. Kii-
«Motoshow» toetas driftisporti «Drift on ilmselt üks kaasahaaravamaid autospordialasid üldse – suured kiirused, hämmastav kontroll auto üle, kogu võistlusega kaasnev vaatemäng,» kirjeldas «Motoshow» projektijuht Margus Kikkul. «Seepärast otsustaski AS Tartu Näitused «Motoshow» korraldusmeeskond noort andekat sportlast Randar Kajot – ja seeläbi kogu Eesti driftisporti – toetada. Randar näitas taas taset ja seda suurem rõõm oli talle võistlushooajal toeks olla.»
rused on algajatel üldjuhul väikesed, nii pole rehvikulugi esialgu kuigi suur – peaasi et mootoril oleks piisavalt võimsust. Tipptasemel võisteldes on kulutused aga märksa suuremad. «Võimsam mootor ja jahutussüsteem, vastupidavamad veermikuosad ja turvapuur on vaid osa kulutustest, mida tuleb
A-Rühma buss, mis ei saa kunag Erakogu
Tallinlane Valter Koltšin unistas nooruses teleka ees istudes punase triibuga bussist. Nüüd, aastaid hiljem, keerab ta sellise rooli ning ütleb uudishimulikele naljatledes, et laenas selle B.A.*-lt. GMC Vandura on kahtlemata üks General Motorsi ikoonilisemaid sõidukeid, mis saavutas kuulsuse 1983.baastal, kui telekanalil NBC jõudsid vaatajate ette esimesed osad USA seiklus- ja märuliseriaalist «A-Rühm», mille kordused meelitavad tänini inimesi telerite ette. Kuigi seriaalis kasutatud Vanduradest on teadaolevalt alles vaid mõni üksik, leidub kogu maailmas palju tõetruusid koopiaid. Nagu selgub – ka Eestis. Valter Koltšini sõnul on ta bussiga vaeva näinud viimased seitse aastat ning on projektiga alles poole peal. «Esimese hooga mõt-
lesin küll, et mis seal siis on, ehitan auto poole aastaga valmis,» muigab ta. «Tegelikult on aega kulunud mitu korda rohkem ja eelarvest on parem üldse mitte rääkida.» Koltšin märkis, et uljalt võetud eesmärki – luua võimalikult identne koopia – on ilmselt võimatu saavutada. Põhjus peitub seriaalis endas: kolmeminutilises lõigus võidi seal kasutada kolme-nelja bussi, mis näisid identsed, kuid hoolikalt vaadates erinesid üksikute detailide poolest. «Ühes kaadris oli bussil näiteks katuseluuk, teises aga mitte. Ühel hetkel kihutati GMC bussiga, teisel hetkel sooritas võimsat õhulendu hoopis punase triibuga Ford,» kirjeldab Koltšin. «Detailide erinevusi võib üles lugema jäädagi. Selles mõttes on mul