Page 1

4

2018

RÕÕMUSÕNUM

Detsember 2,49 €

Grete Kaio

Jagab päris elu ja Jumala armastust TERMINALI KONVERENTS

LÄKITUS The Bible Project 7 kingitust Jumalalt

1

Pluss 4/2018  


Sisukord

28

Inimeste lood Pluss lugu: Grete Kaio, lk 4 Noor kristlane, kes läbi oma elu, kogemuste, aga ka sotsiaalmeedia julgustab teisi armastama ja elama Jumalale. Gospel: Worship Central, lk 8 Nende eesmärk on koolitada ülistusjuhte ja luua head muusikat. Esinesid sel aastal Maata Näkyvissa festivalil. Misjon: Discipleship Training School, lk 12 Rahvusvaheline jüngerluse kool, kus saab teadmisi misjonitööst ja võimaluse neid praktikas kasutada. Persoon: Rando Kangro aitab edendada oikumeeniat ja ühtsust, lk 14

4

Grete Kaio

jagab päris elu ja usku Jumalasse.

Rõõm

Ei ole lihtsalt ullikeste unistus.

Piibliõpetus +3 lood, lk 23 Tõde või müüt: Kristlane ei ole kunagi kurb. Piibli ABC: Mirjam Piiblitegelane: GABRIEL, lk 24 Gabriel on üks vähestest inglitest, keda Piiblis on nimepidi mainitud. Ta oli sõnumitooja, aga millised sõnumid need olid? Seitse: 7 kingitust Jumalalt, lk 26 Piibliõpetus: Rõõm - kas ullikeste unistus või tõsimeelsete elustiil, lk 28 Mis on tõeline rõõm ning kuidas see leida ja sellest kinni hoida? Kirjutab Gunnar Kotiesen. Palvus: Kuidas leida rõõm negatiivsuse keskel? lk 32 Hingehoidja: Oled palju väärt, lk 34 Inimesed on hinnalised Jumala armastuse tõttu, mitte oma tegude pärast.

Elust enesest Toimetajalt: Rõõmu leidmine Jumalas, lk 15 Film: The Bible Project, lk 16 Avasta kui vägev on Piibli lugu, mille keskmes on Jeesus! Raadio: PlussPunkt- armastusest juhtimiseni, lk 19 Noorte raadiosaates PlussPunkt on mitmekesised teemad, huvitavad külalised ja muidugi hea muusika. Noortekas: Terminali konverents 2018, lk 20 Noortejuht: Simona Andreas, lk 22 Test: Ristsõna rõõmusõnumi jagamisest, lk 36 Elukool: Kuidas lähedastele rääkida Kristusest? lk 37

22

Simona Andreas üks peakorraldajatest Terminali konverentsil.

TOIMETUS

Maarja-Liis Mölder, Indrek Luide,

Toimetuse kontakt

Peatoimetaja Joel Reinaru

Miikael Haamer, Kristina Kudrin,

Plussmeedia

joel.reinaru@plussmeedia.ee

Katarina Kaleininkas, Maria

EELK Misjonikeskus

Papunova, Laura-Maria Uuk, Karmel

Tehnika 115, Tallinn 10139

Tegevtoimetaja Katarina Kaleininkas

Uuselu, Kristo Toots, Hanna Toots,

pluss@plussmeedia.ee

katarina.kaleininkas@plussmeedia.ee

Johannes Ots, Gunnar Kotiesen, Eleri

plussmeedia.ee

Viinalass, Marilill Roosimaa. Küljendus Kalev Rodima

Väljaandja

Keeletoimetus Teet Kaur

EELK Misjonikeskus

Teoloogiline toimetus Kristjan Luhamets Ajakirja koostasid

Toetamisvõimalus

Karl Hendrik Bachmann, Stefan Carl

SA EELK Misjonikeskuse arveldusarvetele:

Seppel, Triin-Mary Raudkivi, Helari

Swedbank EE482200001120254269

Saaremäe, Triin Salmu, Silja Pikkaro, Kaanefoto Helari Saaremäe

Soovid toetada Plussi?

Reelia Kolk, Joel Reinaru, Laura

SEB EE551010602016015008

Jõgar, Ülle Jõgar, Renata Kaleininkas,

Selgitusse: Pluss

Koostöös Laste- ja Noorsootöö Ühendus Soome Luterlik Evangeeliumiühendus Soome Evangeelne Luterlik Rahvamisjon TRÜKK Kroonpress


Juhtkiri

Rõõmusõnum Armas lugeja Siin ajakirjas on sulle midagi head. See on täis rõõmusõnumit! Elu tundub tihti nagu Eestimaa talv. Kunagi ei tea ette, milline pilt aknast parasjagu avaneb. Ühel hetkel on akna taga ilus valge lumi, siis jälle roheline muru ja väga tihti lihtsalt pime ja porine. Siiski on elus iga ilmaga midagi, mille üle saab rõõmustada. Seesama sõnum, mida kuulutati karjastele – „Teile on sündinud PÄÄSTJA!” – kõlab aastast aastasse ka meie maal ja ei ole vaibunud. On keegi, kes saab Sind aidata, kellel on meelevald kõige üle, nii tormise mere, lainete, haiguste, patu ja isegi surma üle. Jeesus on sündinud selleks, et Sind PÄÄSTA! See sõnum saab meid aga rõõmustada ainult siis, kui see meieni jõuab. Näiteks, kui said just teada, et tunni aja pärast on kinos kõik seansid tasuta ja Sa kirjutad kiiresti Martale, et ta lendaks live'i, aga tal on telefon välja lülitatud, siis ta lihtsalt jääb sellest heast asjast ilma. Viga ei olnud Sinus või selles sõnumis, ta lihtsalt ei saanud seda kätte. Veel kurvem on, kui ta saab selle kätte, aga ei pea Sinu kirjutatut piisavalt oluliseks, et seda lugeda. Täpselt samamoodi jäävad paljud inimesed ilma ka parimast rõõmusõnumist, sest ei võta seda vastu või ei pea piisavalt oluliseks, et lugeda ja elavad edasi oma vaevade ja koormatega ning ei teagi, et on keegi, kes tahaks need koormad ära võtta. (Mt 11:28)

Tänapäeval on nii tavaline, et saame päevas palju sõnumeid. Mõned teevad meid rõõmsaks, mõned kurvastavad, mõned jätavad ükskõikseks ja enamus on lihtsalt naljakad. Mina mäletan veel seda ammust aega, kui iga SMSi eest, mida telefoniga saatsin, tuli maksta kõrget hinda. Siis oli nii kui nii kõik teist moodi ja lihtsalt „Yo” ei kirjutanud keegi. Kirjutati siis, kui oli midagi öelda. Ja selgelt mäletan, kui sai valida sõbranumbri, kellele sõnumi saatmine oli tasuta. Siis kõik muutus. Ükskõik, kui palju või vähe, või kui kallilt või odavalt neid saata, sõnumile annab väärtuse ikka inimene, kellele see saadetakse. Me ju ei kirjuta näiteks parkimisaparaadile sellest, kuidas meil päev on läinud. Üks põhjus võib olla see, et see on kallis, aga peamine põhjus on ikka teadmine, et ta ei vasta meile nagunii. Kui Jumal on otsustanud Sulle ja mulle sõnumi saata ja Ta teab, et me ei ole parkimisaparaadid, siis ootab ta Sinu ja minu vastust. Rõõmusõnumit Jeesusest kuulutatakse ilmselt kõige valjemini just praegusel aastaajal ning paljudel on võimalus seda kuulda. Siiski jätab Ta igaühele vaba valiku vastata või mitte. Palun vasta!

Plussi ajakirjanik, kust leiad rõõmu, kui koged raskusi?

Renata Kaleininkas (15), Viimsi: Minu rõõm tuleb teadmisest, et Jeesus hoolib minust ja armastab mind tingimusteta sellisena, nagu olen. Võin Tema poole palves pöörduda. Veel teeb mind rõõmsaks sõpradega koos aja veetmine.

Joel Reinaru Plussi peatoimetaja

Küsitles Stefan Carl Seppel Fotod Madis Kask

Andree Prees (19), Tallinn: Kui raskused kuhjuvad ja avastan ennast halamas, siis otsustan hoopis Jumalat ülistada. Jeesus annab mulle uut jõudu ja rõõmu. Seega tuleb rõõm Jumalalt, palvest, ülistusmuusikast ja ka kogudusest.

3

Pluss 4/2018  


Pluss lugu

Nooredale al on Jumavatud rohkem unagi kui k . varem

4     Pluss Pluss 4/2018 | www.plussmeedia.ee 4/2018  |  www.plussmeedia.ee


Tekst Triin-Mary Raudkivi Fotod Helari Saaremäe ja Erakogu

Grete Kaio Jagab päris elu ja Jumala armastust

Grete Kaio (15) on rõõmsameelne neiu Tartust, kes jagab Instagramis igapäevaselt oma tegemisi ja kõike head, mida Jumal tema elus teeb. Grete on võtnud oma südameasjaks, et oma igapäeva elu kajastamisega süstida teiste ellu armastust ning teadmist, et postituste lugeja on väärtuslik.

5

Pluss 4/2018   Pluss 4/2018  


Päris elu sotsiaalmeedias

Kõige olulisem on armastada Jumalat üle kõige.

6  Pluss 4/2018  1/2018  |  www.plussmeedia.ee 3/2018 

Tihti tunnevad noored, et on raske enda usku avalikult, sotsiaalmeedias või silmast-silma, jagada. Seepärast soovib olla Grete jagada oma päris elu ja usku, ilma filtriteta. Kuigi kõik ei ole alati grammatiliselt korrektne ning postitused on mõnikord hoopis natuke lustakad, on inimestel kergem suhestuda vastavalt sellele, mida loomulikumad ja vabamad on postitused. Tema südameasjaks on olla ehe, sest võltsi ja must-valget ilu on niigi liiga palju. Sotsiaalmeedial on oluline roll eriti noorte eludes. „Teen postitusi enamasti sellepärast, et oleks võimalus enda elule tagasi vaadata,“ räägib Grete. „See aitab tänamatuse korral meelt parandada, sest kõik, mida Jumal on mulle elus teinud või kinkinud, on kohe nähtav ja kättesaadav.“ Grete usub, et tema kutsumus tänasel päeval on julgustada ja levitada Jumala armastust sotsiaalmeedia kaudu.

Teadmisest teenimiseni Grete ei ole kristlikust perekonnast pärit, aga kristlasi on tema kõrval olnud elu esimestest kuudest alates. Palju positiivsust süstisid tema ellu perekond Jürgensid. Nad olid Grete ema lähedased sõbrad juba kooli ajast saati ja nende peretütar Johanna käis neil tihti külas. Nii said neiud lähedasteks sõpradeks. Jumal on läbi teiste kristlaste olnud terve elu talle lähedal, toonitab Grete. Tõeline muutus toimus aga kolm aastat tagasi, kui ta laskus põlvili Jumala ette, alistus Talle ja hakkas siiralt Teda teenima. Selles aitasid Gretet tema kristlastest tuttavad ja sõbrad. Grete räägib, et tema päästepalvega oli lugu järgmine: „Mulle öeldi: „Palveta nii ja siis saad kristlaseks.” See tekitas alguses neius segadust. Tema jaoks oli nii loogiline, et kui kellelgi on mingid uskumused või veendumused, siis ta tunnistab küll, aga ka elab nende järgi. Teades, et Jumal on koos temaga, tahtis ta seda teistele rääkida ja ka vastavalt käituda. Ta tunnistab, et oli ennist katki. Varem keskendus ta palju poistele, kuid peale kristlaseks saamist hakkas ta elus kõike tõsisemalt võtma. Ta alustas Piibli lugemist, ülistas oma Taevast Isa ning hakkas ajapikku Teda üha rohkem ja rohkem armastama. Praegu tagasi vaadates arvab Grete, et inimhing on Jumalata katki. Jumalata on see pusletükk puudu, mis kogu ülejäänud pildi toimima paneb. Sellepärast ongi paljude inimeste hingedes suur tühimik. Neil pole raskustes kedagi, kelle peale toetuda. Nii tundis ka Grete, kui tal avastati väga tõsine haigus skolioos ehk vildakselgsus. Tema selg oli 60 kraadi kõver ning selle tõttu oli tema kopsude


ja südame töö häiritud. „See oli väga hirmutav aeg mu elus, sest kartsin operatsioonile minna ja isegi vereproove anda,” tunnistab ta. Jumala abiga ületas Grete oma hirmud ja peale operatsiooni on selja kõverus taandunud 10 kraadini. Nüüd võib Grete postituste jälgija loos tugevalt näha Jumala käekirja. Mitte, et Jumal teeks kellelegi sellist halba, vaid Grete koges, et Jumal hoopis näitas talle, et ta suudab taluda ja läbi tulla ka nii keerulistest olukordadest. See oli ühe ilusa teekonna algus, kus Jeesus tegi taaskord katkisest midagi väga ilusat.

Tema südameasjaks on olla ehe, sest võltsi ja must-valget ilu on niigi liiga palju. Palvevõitlus Grete alustas seminaride juhtimisega, kui ta oli kõigest 13aastane. Eelkõige räägib ta noortele tüdrukutele. Poiste sisemaailm ja elud jäävad võõraks, mispärast on nendeni raskem jõuda. Praeguseks on ta rääkimas käinud kaks korda, ning ta on täiesti kindel, et Jumal on teda õnnistanud jutlustamise anniga. Selle järelduseni jõudmine ei olnud takistusteta. Tema esimesele seminarile eelnev on omaette vägev lugu. Esimest korda kutsuti teda kõnelema noortele tüdrukutele teemal „Suhted sõbrannade vahel” Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Liidu suvefestivalile. Neiu läks sellest mõttest juba põnevile ja tahtis kindlasti minna, aga ema arvamus ja vastus oli kindel ei. „Mu ema oli siis paljudest tegemistest väga väsinud,” räägib Grete ja tõdeb, et oleks võinud kirikutöö ja muu ringi jooksmise kõrvalt rohkem ka koduste ülesannete tegemisse panustada ja ema aidata. Sellise näiliselt võimatu olukorraga silmitsi seistes õppis ta palves võitlema. Ta palvetas kuu aega järjest kogu oma südamest, et ema lubaks tal suvefestivalile minna. „Mäletan väga eredalt päeva, kui ma kõndisin bussi pealt koju ja jõudsin sellesse kohta mu kodu lähedal, kus on väike kallak, mille lähedal on paar kortermaja ja park. Seal ma lihtsalt murdusin, langesin põlvili maha ja palusin: „Jeesus sa näed, ma ei suuda ise, palun aita mind ja võta see ära koorem. Isa, Sa näed, kui väga ma tahan sinna rääkima minna.” Selline oli minu palve Isale ja pärast seda oli kuidagi rahu mu südames,” meenutab Grete. Pärast kuu aega palves võitlemist hakkaski Jumal olukorda lahendama. Ema muutis oma meelt ja lasi Gretel minna suvefestivalile seminari juhtima. Ta oli selle eest emale, aga eelkõige siiski Jumalale, väga tänulik.

Oma hingemaailma on Grete teistega jaganud ka 2017. aastal ilmunud luulekogus „Säde” Teine seminari kogemus tuli Salemi talvelaagris. Sama päeva hommikul, kui teda sinna kutsuti, oli neiu palvetanud, et igatseb veel sellist tööd teha ja seminaridel kõneleda. Õhtuks oli Grete palvesoov juba täidetud.

Vabatahtlik usk Eestis usuvad paljud inimesed kristallidesse, taro kaartidesse, energiatesse. Ka raamatupoodides võib riiulitelt leida rohkem esoteerilist kirjandust, kui lugemist Jumala kohta. Grete arvab, et need asjad on rahvapärimuse ja inimeste ebausuga kaasa tulnud. Olgu tegu libahuntide, küla tervendajate või muu sellisega. Jumalast räägitakse harva. See on ka põhjus, miks inimesed Jumalast kuuldes ehmuvad. See erineb meie kultuuriruumis levivast ebausust täielikult. Selline on Eesti kurb reaalsus. Kuid Grete leiab, et riigiusu puudumine on igati hea, sest usk on valik ja peab tulema vabast tahtest. Veel arvab neiu, et noored on Jumalale rohkem avatud kui kunagi varem. Ärkamine on kindlasti tulekul või on juba käes. Kõige olulisem on armastada Jumalat üle kõige. „Kui me anname iga päev enda elus kõik Jumala kätte, siis saab Ta meie eludes imesid tegema hakata ja meid ka kõige raskemadest aegadest läbi kanda,“ on Grete veendumus ja soovitus kõigile noortele. Tema lemmikkirjakoht ütleb ka Jumala kohta, et „armastada teda kogu südamega ja kogu mõistusega ja kogu jõuga ning armastada ligimest nagu iseennast on palju rohkem kui kõik põletusohvrid ja muud ohvrid.” (Mk 12:33) Seda meeles pidades ei saa eksida.

Grete tegemistega saab end kursis hoida Instagramis: @guessikene

7

Pluss 4/2018  


Gospel Tekst Triin Salmu Fotod Karl Bachmann ja Worship Central

Worship Jeesus kõige keskmes

8  Pluss 4/2018  |  www.plussmeedia.ee


Central– Worship Central on kristliku muusika ja ülistusega tegelev heategevusorganisatsioon, mis on välja andnud palju head ülistusmuusikat ning asutanud ka kooli ülistusjuhtidele. Liikumine sai alguse 2006. aastal Inglimaal Holy Trinity Bromptoni kirikus Londonis, kus on ka Alfa kursuse juured.

9

Pluss 4/2018  


Miks Worship Central? Worship Central on ülistusliikumine, mille eesmärk on, et Jeesus Kristus muutuks kogukondades, kohalikes kirikutes ja ka maailmas keskseks. Luke Hellebronth, kes on Worship Centrali rahvusvahelise töö juht, jagab nime tagamaid: „Me usume sellesse, mis on kirjas Roomlastele 12ndas peatükis, et kogu meie elu peab olema Jumala ülistus ja Tema keskne. See on üks meie põhiväärtusi: olla Kristuse kesksed. Kõik, mida me teeme, lähtub sellest, kes Jeesus oli ja mida Tema meie heaks tegi.” Luke jätkab, et nad usuvad, et kõiges, mida nad teevad, peaks ülistus olema ülevoolav. See peaks meist lihtsalt välja valguma. „Samas on see kahesuunaline. Et ülistus saaks meist välja voolata, peab midagi meie sisse liikuma. Selleks tuleb olla pidevalt ja igapäevaselt Jumala ligiolus,” räägib Luke Hellebronth ja kinnitab, et see on nende jaoks väga tähtis.

Esimest korda Maata Näkyvissäl Grupp astus sel aastal Soomes Maata Näkyvissä festivalil üles esimest korda. Nende lend ja saabumine hilines küll paar tundi, kuid nad jõudsid lavale siiski õigeks ajaks. Festivalil olid esindatud erinevad muusikastiilid: metal, rokk, tantsumuusika jne. Worship Central oli nende vahele suurepärane värskendus. Soome noorte jaoks oli sellises stiilis ülistus natuke tundmatu, aga sellest hoolimata võttis rahvas Worship Centrali soojalt vastu. Lavale toodi imeline ülistusmuusika, mis pani saali nendega koos laulma. Ülesastumise ajal esitas bänd oma tuntumaid lugusid, sealhulgas: „The Way”, „Stir a Passion”, „Praise the Lord (Evermore)” ja „Spirit Break Out”, mis on kõik ülemaailmselt tuntud ülistuslaulud. See pole ka väga üllatav, arvestades, et Gas Street'i Luuka kirikus Birminghamis, kus bänd peamiselt tegutseb, teenib vaimulikuna Tim Hughes, laulu „Here I am to Worship” autor. Sellel aastal oli Maata Näkyvissa teema „Rahu”. Ülistusjuht Luke mainib, et rahu on Püha Vaimu vili. „See on rahu, Jumala rahu, mis ei allu meie mõistmisele ega arusaamisele,” selgitab ta. Kuna rahu on Püha Vaimu vili, saame paluda Temal seda meis, meie südametes kasvatada.

Et ülistus saaks meist välja voolata, peab midagi meie sisse liikuma. 10  Pluss 4/2018 | www.plussmeedia.ee

Vaata videointervjuud Worship Centrali liikme Luke Hellebronthiga Soomes Maata Näkyvissä festivalil: www.plussmeedia.ee/ worshipcentral Rohkem infot: www.worshipcentral.org Kuula neid Spotifys: Worship Central

Worship Central on teinud palju head ülistusmuusikat. Välja on antud albumid: „Lifting High” (2009); „Spirit Break Out” (2011); „Counting on Your name” (2011); „Let It Be Known” (2012); „Set Apart” (2014); „Mercy Road” (2017) ja „Stir a Passion” (2018).

Rohkem kui ülistusbänd Worship Centrali tegevus ei piirdu vaid ülistuse juhtimisega ning uute laulude kirjutamisega. Liikumise loomisel oli teinegi väga suur eesmärk: uute ülistusjuhtide koolitamine. Bändi liikmed märkasid, et erinevalt koguduste vaimulikest ei saanud ülistusjuhid ja -meeskonnad vajalikku koolitust. Vaimulikud õpivad ülikoolis ja seminaris teoloogiat, kuid ülistusjuhtidele ei olnud midagi sellist, mis neid ette valmistaks. Pärast selle tühimiku märkamist hakkasid nad korraldama erinevaid üritusi, mis ülistusjuhte nende teenimistöös abistaks. Lõpuks arenes selle käigus idee, et vaja on korraldada kursus, kus koguduste ülistusjuhid ja meeskonnad saaksid vajalikku koolitust. Korraldati ka konverentse ja nüüdseks on tegevusest välja kasvanud


Kuna rahu on Püha Vaimu vili, saame paluda Temal seda meis, meie südametes kasvatada.

Artikli autor koos Worship Centraliga

tulevastele ülistustjuhtidele mõeldud kool. Nad õpivad terve aasta, mille käigus õpitakse muusikat ja laotakse ka tugev teoloogiline vundament, mis on Worship Centrali jaoks äärmiselt oluline. Koolitamisega alustati Inglismaal 2011. aastal ja praeguseks on nende kursused levinud üle kogu maailma. Neil on kolm ametlikku kooli: Inglismaal, Malaisias ja Kanadas. Õppeperiood on tavaliselt aasta, aga korraldatakse ka erineva pikkusega kursusi. Ka Eestis on Kõrgem Usuteaduslik Seminar korraldanud Ülistus Alfat, mis põhineb Worship Centrali kursusel. Seal jagavad oma kogemusi ja teadmisi ülistusest Timo Lige, Matteus Elbrecht, Gunnar Kotiesen, Meego Remmel ning Piret ja Tõnu Laikre. „Väga lahe on olla tunnistajaks sellele, kuidas inimesed tulevad

meie üritustele, võtavad omaks meie visiooni ja aluspõhimõtted ning lähevad siis tagasi koju ning hakkavad seda ellu viima. Seda on olnud imeline näha ja sellest osa saada,” räägib Luke, kui väga neile meeldib näha oma tegevuse vilju.

Julgustavad sõnad Oled kunagi mõelnud, et võiks ka oma koguduses ülistust teha? Kui jah, siis järgi oma südant ja kirge Jumalasse. Kui keegi on Jumalale pühendunud ning tahab olla Püha Vaimu anum, teeb see temast väga ligitõmbava ja elu jagava inimese. Eriti maailmas, mis tõesti vajab tõde, armastust ja valgust. Worship Central tahab sellele Püha Vaimu tulele kütust valada. Jätkake, olge julgustatud, armastage Jumalat ja hoidke sisemine tuli põlemas!

11

Pluss 4/2018  


Misjon

P I H S – E L L O P I O C H C S DIS G N I N I A e TR n i l ahe

lguse d al sai a t s Noore a a a . g 0 e 6 m 9 1 sion ni A Mis sioon t h a t s i i n orga uth W ga (Yo i n on n o o i visioo e l l Miss i a ja m , AM) tundm m e k h ehk YW i ro gu a noor last ko a m u J õpetad mit id a sõnu mitme n o s jagam i st stes ale. Ee egemi t i maailm M A si YW st on imalu ks nei õ v ü g DTS). n u i g n hool ( üa c ü Erako l S d a g o t s n o F kaa raini karo| ship T e ilja Pik l S p t i s c k Te Dis

v s u v l o Rah o k e s u l r e g n jü

Leidsin end ületamas mitmeid hirme ja astumas hetkegi kõhklemata tundmatusse.

Info DTS kohta : www.ywame stonia.com Piiblikooliga D TS on võimalik liituda aastal 2019! Narva linnuses juures naljatamas

12     Pluss Pluss 3/2018 | www.plussmeedia.ee 4/2018  |  www.plussmeedia.ee


Teistmoodi õppimine Minul on rõõm olla osa Baltic Awakening DTSist, mille õppeperiood on kolm kuud. See toimub kolmes Balti riigis, kaheksas eri asukohas. Järgneb kahekuuline misjonireis, mille sihtriigid on Venemaa, Kõrgõzstan, Gruusia ja Rootsi, kus saab kõike õpitut ja kogetut praktikasse panna. Õppeperioodi ajal on igal nädalal uus põnev teema ja õpetaja. Kursusel on kokku 16 õpilast üheksast rahvusest.

Usalda ja õpi Enne, kui ma DTSiga liitusin, olid mul teised plaanid, kuid Jumal pani mulle südamele, et jätaksin kõik ja teeksin midagi seoses misjonitööga. Tagasi vaadates olen ääretult tänulik, et Jumal mind sinna kutsus ning et ma otsustasin Teda usaldada. Näiteks viibisime nädala metsas, tehes juhtimisalast treeningprogrammi nimega NIKO. Selle eesmärk oli koos töötada, kasvada, areneda, avastada endas juht ning ületada raskusi. Põhirõhk oli meeskonnatööl ja Jumala usaldamisel. Õppisin, et olen võimeline palju enamaks, kui arvasin. Avastasin läbi erinevate ülesannete, et pole julgenud end täielikult Looja kätte usaldada. Jumala kätte, kes teab minust kõike ja kellest suuremat ei ole. Leidsin end ületamas mitmeid hirme ja astumas hetkegi kõhklemata tundmatusse. Julguse nii teha leidsin, kui mõistsin, et ükski hirm pole Jumala loodud ja ükski hirm ei ole ületamatu. Kui mu kõrval on mu Isa, ei jää ma kunagi üksinda. Ta kannab mind kõigest läbi.

Armastav Isa Jüngrikoolis osalemise jooksul olen saanud oma Taevase Isaga palju lähedasemaks ja kogenud Tema lõputut armastust. Ta on õpetanud mind vaatama kõiki inimesi läbi Tema silmade ja nägema, kui väärtuslik on iga inimene, ükskõik missugune ta ka ei oleks. Tema ootab alati kõiki enda juurde. Isegi, kui meie tunneme, et oleme kõike valesti teinud, siis Tema ei mõista meid hukka. Ta ei süüdista meid. Ta ei tuleta meile meelde meie minevikku, vaid Ta armastab meid just sellistena nagu me oleme, ükskõik kui katki me oleme. Jumal ei ole meist kaugel, sest meie armastava Isana teab Ta iga meie läbielatud katsumust, iga muret ja rõõmu. Ta tahab meid kallistada ja öelda, et kõik on hästi. Just sellist Isa olen ma õppinud tundma viimase kolme kuu jooksul.

Koos kohalike noortega Narva kirikupäevadel kaasa teenimas inimeste lugusid, kuidas Jumal on neid toetanud ja välja tõmmanud rasketest olukordadest. Väga kurb on näha, kui palju on veel neid inimesi, kes ei ole end täielikult Jumala hoolde andnud või pole isegi Temast kuulnud. Maailm on täis katkiseid inimesi, kes otsivad kedagi, kes neid terveks teeks, kuid seda saab teha vaid üks, Tema, kes on meid loonud. Tema teab, mida me vajame, et saaksime terveks, sest Ta teab iga detaili meist.

Kuhu edasi? Pärast Stockholmi läheme koos teiste vabatahtlikega Norra 132 000 kodusse Piibleid jagama, töötame kodututega, teenime kohalikke, jagame Jumala armastust Tema lastele, kes veel ei tunne oma Isa. Töötame nendega, kes on pidanud oma riigist põgenema ja teeme veel palju muud. Läheme, kuhu iganes Jumal meid juhatab. Viimased kolm kuud on muutnud mu elu ääretult palju ja olen põnevil, et näha veel rohkem Jumala võimsaid tegusid ja Tema kuningriigi ilmumist maa peal. Artikli autor Rootsis St Clara kirikus toitu jagamas

Praktiline misjon Oktoobri viimasel nädalal läks meie tiim, kolm eestlast, brasiillane ja norrakas, Rootsi misjonireisile. Juba esimene täispikk päev Stockholmis ja Santa Clara kirikus oli silmi avav. Osalesime palvegrupis, jagasime kodututele süüa, tänavatel kohvi ja teed ning suhtlesime kohalikega ning õhtu lõpus tunnistasime palveõhtul ja teenisime kaasa ülistuses. Nii julgustav on kuulda erinevate

Juba esimene täispikk päev Stockholmis ja Santa Clara kirikus oli silmi avav.


Persoon Tekst Reelia Kolk Foto Joel Reinaru

Rando Kangro Armastus läbi oikumeenia

Rando Kangro (27) on äsja kihlunud tegus Tartust pärit noormees. Ta on Eesti Kirikute Nõukogu noortetöö projektijuht, aga ka 3D koguduse Tartu campus’e pastor ja ühe sealse kogukonna juht. Lisaks õpib ta ka teoloogiat. Mis on EKN3 ning mis on Sinu ülesanne seal? EKN3 ehk Eesti Kirikute  Nõukogu  Noortetöö  Nõukogu  ühendab koostööks erinevaid kirikuid ja konfessioone ja aitab rajada silda ühiskonna ja kirikunoorte vahel. Selleks korraldame aastas 2–3 sündmust, mis toovad kokku noori kristlasi eri paigust vestlema oikumeenilistel teemadel ning avastama jagatud ühisosa ja ka erinevusi. Minu roll on administratiivne ja koordineeriv. Aitan korraldada sündmusi, suhtlust, koosolekuid ehk hoian kätt pulsil, et kõik toimiks ja kirikute ning konfessioonide esindajad oleksid võrdselt informeeritud.

Mida oled õppinud EKN3 juhtides?

Loe noortetöö nõukogu tööst lähemalt siit:

www.ekn3.ee

14     Pluss Pluss 4/2018 | www.plussmeedia.ee 4/2018  |  www.plussmeedia.ee

Olen avastanud, kui ilus on oikumeenia ja seda just piibellikus mõttes. Kõige olulisem ei ole see, kas saame kõik kõigest ühte moodi aru, vaid et kas erinevuste kiuste siiski üksteist armastame, nagu Johannese evangeeliumi 13. peatükis kirjas. Olen õppinud, et minu omast erinev vaade ei ole automaatselt vale. See aga ei tähenda, et teen enda veendumustes kompromisse. Ajaga olen muutunud oma suhtumistes palju küpsemaks. Tänan Jumalat, et suudan erinevuste kiuste õdesid ja vendi Jeesuses Kristuses armastada.

Mida soovid öelda lugejatele? Tahan, et jääks kõlama Johannese evangeeliumi 13:34–35: „Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist! Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate.” See on meile antud käsk ja oikumeenia olemus.


Toimetajalt Tekst Laura Jõgar Foto Ülle Jõgar

Rõõmu leidmine Jumalas

J

umala sõnast võime lugeda: „Olge ikka rõõmsad Issandas! Taas ma ütlen: Olge rõõmsad!” (Fl 4:4) Kristlastena oleme kindlasti kogenud, kui palju suurem on Jumala antud rõõm võrreldes maailma omaga. Kogeme seda näiteks palvevastustes ja teistes usukogemustes. Rõõmsana on kergem ja julgem elada, edasi minna ja tegutseda. Kuid alati ei ole lihtne rõõmus olla. Elus on katsumusi, mille lahendused on tihti varjatud. Murekoormad võivad meid ja igasuguse rõõmu enese alla matta. Sellistel hetkedel tundub üleskutse olla positiivne naiivse ja võimatuna. Halval juhul tulevad süüdistavad mõtted, et äkki on viga minus, pole piisavalt hea kristlane ja sellepärast polegi mul rõõmu. Selliseks enda süüdistamiseks pole tegelikult põhjust. Rõõmus olla on hea, aga see ei tohiks olla sunnitud; oma aeg ja põhjused on ka teisteks emotsioonideks. Kirjutatud on: „Rõõmustage rõõmsatega, nutke nutjatega!”  (Rm 12:15) Oma muredega ei pea üksi jääma, lootes, et küll need kunagi ise lahenevad. Meil on kohe võimalus need palves Jumala ette tuua, sest Ta ootab meie palveid nii lihtsamatel kui raskematel aegadel. Tema kätte usaldades tuleb rõõm lihtsamalt, isegi kui lahendused veel ei paista ja peame palvetamist jätkama. Ei tohi unustada kõike seda, mille üle võime alati tänulikud olla. Kristlase suurim rõõmu allikas on pääste Jeesuses ja õigus olla Jumala laps. Mis saaks veel parem olla, kui igavene elu ja osadus Jumalaga? See lootus aitab meil olla tugev Issandas ja annab sisemist rõõmu, mis on üle kõigist raskustest. Olukorras, kus sisemist rõõmu pole, tasub mõelda ega me pole omast jõust ja tarkusest toimetama asunud ja Jumalat hoopis unustanud. Kui nii, siis tuleb meelt parandada ja olukord Jumala kätte palvetada. Küll Ta siis aitab ja toob sisemise kerguse. Kui ikka ei ole rõõmu, tuleta meelde, mida Jumal on varem Sinu elus teinud. Kõik see on põhjus Teda tänada, sest vastab tõele Osvald Tärgi ütlus: „Rõõmsad võime me olla ainult siis, kui palume, ja tänulikud siis, kui me täname.” Tehkem selle teadmise järgi ja siis ei jää tulemata ka tõeline rõõm!

15

Pluss 4/2018   Pluss 4/2018  


Film

The Bible Project Tekst Renata Kaleininkas | Fotod The Bible Project

16     Pluss Pluss 3/2018 | www.plussmeedia.ee 4/2018  |  www.plussmeedia.ee


The Bible Project ehk piibliprojekt on animatsioonistuudio, mis toodab Piibli lugusid, teematikat ja sõnumit selgitavaid videoid. Nende missioon on näidata, et terve Piibel on üks terviklik lugu, mis räägib Jeesusest.

Oma loomingu müümise asemel panevad Tim ja Jon kõik oma videod täiesti tasuta kõigile vaatamiseks Youtube’i.

17

Pluss 3/2018   Pluss 4/2018   Pluss 3/2018  


videod, mis selgitaksid Piibli lugusid, aga ka temaatikat, tausta ja tähendust lihtsal ja kaasahaaraval viisil. Eesmärk oli ja on näidata, et Piibel on üks terviklik lugu, mille keskpunkt on Jeesus.

Piibel on põnev Piibel võib paljudele inimeste jaoks olla käitumisjuhend, mida igapäevaselt järgida, teised peavad seda teoloogiliseks allikaks, kust vajadusel leida selgitus või vastus mõnele küsimusele. Mõnele on see lihtsalt kõlavate ja inspireerivate loosungite kogu. Aga Piibel on palju enamat. See on lugu Jumalast, kes armastab meid nii väga, et lasi oma Pojal surra meie pattude eest. Jutustusi, tegelasi ja sündmusi on selles loos palju ja kõigest aru saamine võib keeruline olla. Võib tekkida tunne, et ei suuda kõike seda hoomata. Sõbrad ja piiblikooli toakaaslased Timothy Mackie ja Jonathan Collins mõtlesid omavahel arutades, kuidas rääkida teistele Piiblist nii, et see kõnetaks ja puudutaks. Tekkis idee teha lühikesed anim e e r it ud

18  Pluss 4/2018 | www.plussmeedia.ee

Eesmärk oli ja on näidata, et Piibel on üks terviklik lugu, mille keskpunkt on Jeesus. Rohkem ja sügavamale Aastal 2014 tegidki kaks sõpra oma esimesed videod. Piibli uuringute doktorikraadiga Tim kirjutas süžeed ja Jon, kellel on lugude visuaalselt jutustamise and, koordineeris videote valmimist. Kohe hakkas tulema positiivset tagasisidet ja projekti vastu hakati suurt huvi tundma. Varsti tekkis soov teha midagi enamat kui lihtsalt Piibli raamatuid tutvustada. Idee kasvas ja nüüd on valminud veel mitu sarja teemadel: kuidas lugeda Piiblit; Piiblis esinevate sõnade selgitused; pühadus; pagendus; seadus; õiglus jpm. Ka väga abstraktsed mõtted ja teemad tahetakse arusaadavamaks teha, et oleks võimalik ülevaade saada ka ilma eelteadmisteta. Lisaks tavapärastele Piiblit lahti harutavatele videotele on võimalik ka kaamera taha piiluda, et tutvuda valmimisprotsessi, arutelude ja inimestega. Meeskond on ajaga kasvanud, sest oli vaja inimesi, kes vastutaksid süžee, animatsiooni ning ka muu tehnilise ja sisulise poole eest. 2018. aasta alguses pidi tiim ümber kolima uude kontorisse, sest algsest kümnest töötegijast oli saanud juba kakskümmend. Nii palju inimesi on tõepoolest vaja, sest videod teeb kaasahaaravamaks just eriline ja professionaalne arvutianimatsioon.


Raadio

Vaata The Bible Project'i Youtube’ist www.youtube.com/thebibleproject Ettevõtmist saab toetada kodulehel www.thebibleproject.com/donate/

„PLUSSPUNKTI” SÜGIS:

See on kindlasti üks põhjus, miks on saadud nii palju positiivset tagasisidet. Isegi mittekristlased kiidavad videote väljanägemist ja sõnumit.

Leviv toetus Protsess on kulukas, mispärast said alguses Tim ja Jon video valmis teha alles siis, kui vajalik summa oli annetustega kokku kogutud. Juba ühe minuti täielikult animeeritud video tegemiseks kulub 6000 dollarit. Õnneks olid populaarsuse kasvades paljud inimesed valmis toetama. Uued videod valmivadki regulaarselt lahkete annetajate toetuse abil, sest

Neid videoid kasutatakse üle terve maailma piiblitundides, noorteõhtutel, kirikutes ja kodudes. oma loomingu müümise asemel panevad Tim ja Jon kõik oma videod täiesti tasuta kõigile vaatamiseks Youtube’i. See on parim viis jõuda ka nende inimesteni, kes ei ole rõõmusõnumit kuulnud ja anda neile võimalus teadmisi saada, sest tänapäeva maailm on täis eelarvamusi kristluse kohta. Videod on mõeldud kristlaste usu kinnitamiseks. Saatan proovib välismõjudega igal viisil usku mõjutada ja alla suruda. Kuid kui meil on Jeesus, ei saa miski või keegi meid kunagi hukatusse viia. Piibel ja seda selgitavad videod aitavad meil Temast tugevalt kinni hoida.

Kasutage võimalust

Armastusest juhtimiseni Tekst Maarja-Liis Mölder Fotod Indrek Luide ja Miikael Haamer

P

lusspunkt” on raadiosaade noortelt noortele, mida kuuleb iga kuu esimesel ja kolmandal teisipäeval kell 22:00 Pereraadios. Tahame oma saadetega ennekõike julgustada noori kristlasi nende usuteel, samas püüame leida teemasid, mis oleks piisavalt kõnekad igaühele, kes kuulama satub. Nii arutamegi igas „Plusspunktis” mõne põneva küsimuse üle, kutsume külla huvitavaid inimesi ning loomulikult ei puudu ka hea muusika. Sügis algas armastusega. Külas käisid Ardi ja Regina Viires, kes jagasid avameelselt oma mõtteid suhetest vastassugupoolega. Vestlust juhtisid Maarja-Liis Mölder ja Kristo Toots. Uus duo, Mattias Haamer ja Kätriin-Eliis Suurküla, on võtnud oma südameasjaks tutvustada rohkem Eesti kristlastest muusikute tegemisi. Nende esimene saade keskenduski ülistusele ning TV7 värskele saatele „Muusikapaus”. Külas oli saatejuht Janeli Kuusk. Oktoobris oli Kristol ja Maarja-Liisil külas Korea juurtega kunstiajaloolane Bok Eum Kim. Arutlesime meelelahutuse ja selle lõksude üle. Muuhulgas jagasime põnevaid filmi- ja raamatuelamusi. Kätriin-Eliisi ja Mattiase oktoobri saade rääkis alustamisest. Teemal, kas ja miks on iga algus raske, arutleti muusikute Samuel ja Daniel Reinaruga. Ettevaatust! Saade võib sisaldada huumorit! Novembri esimese saate teemaks oli GLS konverents ja juhtimine. Mis on GLS? Kuidas ennast hästi juhtida? Kas igaühest peaks saama juht? Külas olid GLS-i meeskonna liikmed Karl Känd ja Grete-Maarja Tött.

Kui sa ei ole veel kuulanud, kuidas „Plusspunkti” sügis on alanud, siis kõiki saateid saab järele kuulata Soundcloudist või Pereraadio kodulehelt. Pereraadio sagedus on Tallinnas 89,6 MHz ja Tartus 89,0 MHz.

Kuulmiseni!

Neid videoid kasutatakse üle terve maailma piiblitundides, noorteõhtutel, kirikutes ja kodudes. See on suurepärane viis Piiblisse süvenda ja seda kui tervikut paremini tundma õppida. Hetkel on käimas ka videotele eestikeelsete subtiitrite lisamine, et veelgi enam inimesi võiksid sellisel kergesti kättesaadaval viisil kuulda rõõmusõnumit Jeesusest Kristusest.

19

Pluss 4/2018  


Noortekas

TERMINALI KONVERENTS

2018

„LÄKITUS” Tekst Kristina Kudrin|Fotod Maria Papunova ja Laura-Maria Uuk

Tallinna Toompea Nelipühi kirikus toimus 19.–20. oktoobril noorte kristlik suursündmus Terminali konverents 2018 „Läkitus”, mille eesmärk oli muuta Tallinnas inimeste elusid ja varustada kristlastest noori üle Eesti võitma oma kogukondi Jeesusele.

Tunda oli apostlite tegude aegset ärkamise õhustikku.

Midagi uut Konverentsi planeerides palvetas 16-liikmeline meeskond, et Jumal tuleks ja teeks midagi, mida ei ole veel nähtud. Paljud noored, kes olid tulnud üle terve Eesti, saidki kogeda midagi täiesti uut. Toimusid vabanemised, tervenemised, pääste ja võimas Jumala ligiolu. Kõik ootused said ületatud, Jumal tegutses nii võimsalt. Kokku käis konverentsilt läbi üle 400 noore.

Ärkamise õhustik Õhtused tunnistused olid võimsad. Need kõnetasid sadu noori ja üle 10 noore andis oma elu Jumalale. Sündis palju üleloomulikke tervenemisi nagu: eneselõikamise armid kadusid, hingamisraskustega noor sai terveks, murtud sai enesetapu mõtete vaimsus ligi sajal noorel ning nõidumise teemadega seotud inimesed leidsid vabadust, kurjad vaimud lahkusid. Saadi innustust ja tuld täis, et elada julget, välja

20  Pluss 4/2018 | www.plussmeedia.ee

poole suunatud elustiili. Ka peale konverentsi oli kuulda, et mitmed osalejad läksid ise tänavatele palvetama ning olid tunnistajaks sellele, kuidas inimesed said terveks ja päästetud. Tunda oli apostlite tegude aegset ärkamise õhustikku. Kogudus sai varustatud ja läkitatud, nagu seda tegi Jeesus oma läkituses: „Kuid uskujaid saadavad sellised tunnustähed: minu nimel ajavad nad välja kurje vaime, räägivad uusi keeli, tõstavad paljaste kätega üles mürkmadusid, ning kui nad jooksid midagi surmavat, ei kahjustaks see neid; haiged, kellele nad panevad käed peale, saavad terveks.” (Mk 16:17–18)

Julgustavad jutlustajad Konverentsil olid mitmed külalisjutlustajat, kes kõnelesid südamest oma teemal, tunnistasid ja rääkisid sellest, kui võimas on Jumal. Inglismaalt pärit Liam Parkeri sõnum oli, et me ei pea kristlastena otsima headust ja armastust teistelt, sest need on juba meis. Rakverest pärit noorte-


Terminali konverents 2019: 18.–19. oktoobril Tallinnas, Telliskivi loomelinnakus.

ja lastetöö juhi, Maria Kamsi põhisõnum oli: peame võtma omale eeskujuks Jeesuse, mitte omavahel võistlema; me kõik jookseme samas suunas, sama eesmärgi poole; peame tõstma üksteist õlgadele, et jõuda kõik finišisse, et põrgu jääks tühjemaks. Veel kõneles Dylan Long, kes rääkis oma loo ja esitas väga puudutava ja elu prioriteete paljastava küsimuse: Mis on tähtsam: kas inimeste arvamus sinust või nende igavene elu? Peame mugavustsoonist välja tulema ja üleloomulikku elu elama.

Laupäevane tänavaevangelism Laupäeval toimus konverentsi praktiline osa: evangeeliumi jagamine tänavatel. Selle eesmärk oli tunnistada, evangeeliumi kuulutada, palvetada haigete eest, julgustada noori kristlasi usus välja astuma ja kutsuda inimesi õhtusele teenistusele. Üks meeskond nägi tänaval gruppi kodutuid, kes olid juba 3 päeva sööma-

Me ei pea kristlastena otsima headust ja armastust teistelt, sest need on juba meis. ta, ning otsustasid neile toitu jagada. Mitmed noored ei olnud varem midagi sellist teinud, aga sellegi poolest tekkisid sügavad vestlused, võimsad palved ja nähti ning kogeti imesid. Paljud said puudutatud, tulid õhtustele teenistustele ja kuulsid, kes on Jeesus. Elud said igaveseks muudetud! Nii tänaval inimeste eest palvetades kui ka õhtutel noorte eest palvetades, oldi tunnistajaks eestlaste januga Jeesuse järele. Tihti arvatakse, et eestlane on kinnine ja usule suletud, aga Terminali konverents tõestas vastupidist. Isegi mittekristlased, nii noored kui vanemad, märkavad oma eludes puudujääke ning otsivad midagi suuremat. Jumal puudutas ja teeb seda edaspidigi. Varustades igat noort isiklikus elus ja noortetöös täispotentsiaaliga elama ja teenima, jõuame nendeni, kes on Jumalast kaugel. Eesmärk on alustada uus liikumine, mis tooks Eestimaale ärkamise.

21

Pluss 4/2018  


Noortejuht

Tekst Katarina Kaleininkas Foto Erakogu

SIMONA ANDREAS – Terminali konverentsil rõõmusõnumit kuulutamas Simona Andreas (23) on aktiivne noortetöö tegija, kelle suur kirg on fotograafia. Ta on õppinud USAs Wheaton Collage’is ja tegutseb ka praegu teisel pool lompi. See ei tähenda, et kodumaa tal seljataha oleks jäänud. Oktoobri lõpus oli ta üks Terminali konverentsi peakorraldajatest. Kuidas Jumal Sind Terminali konverentsi ajal kõnetas? Teadsin, et konverents tuleb võimas, sest Jumal kõnetas isegi ette valmistamise ajal. Eredaim hetk oli aga ööl vastu laupäeva. Juba reede õhtul oli inimeste ära mahtumisega mure. Toole ei jätkunud ja rohkem ruumi polnud. Koju jõudes ei jäänud ma väsimusele vaatamata kohe magama vaid Jumal hakkas hoopis minuga rääkima. Ta näitas mulle laupäevase teenistuse rahvamassi. Uni tuli siis, kui olin valju häälega kinnitanud: „Jah, Jumal. Teeme nii nagu ütled, tõstame saali toolidest tühjaks!” Nii tegimegi ja laupäeval mahtus saali rekordarv inimesi.

Milline oli Sinu jaoks konverentsi tipphetk? Laupäeva õhtul jagasin oma tunnistust selle kohta, kuidas ma 15-aastaselt depressiooni ja enesetapu mõtete käes vaevlesin. Jumal pani südamele kutsuda ette need, kes samade asjadega vaevlevad. Ette tuli ligi sadakond noort. Mul oli rõõm, et Jumal sai mu lugu teiste vabastamiseks kasutada, aga sama ajal olin kurb, et nii paljud kannatasid. See oli tipphetk, sest kui kõik koos palvetasime, kuulutasime hingevaenlasele sõja. Eesti noorte eludes valitseb Jumal ning teised jõud ei saa nende üle võimust. Rõõm on koos Jeesuse nimel vabadust ja võitu kuulutada.

Millise soovi või sõnumi tahad lugejatele edastada? Me otsustame iga päev, kas elame koos Jeesusega Tema sarnaselt või hoopis muretseme ja vihkame. Tahan innustada lugejaid palvetama, et Jumal avaks silmad ja südame nägema ning armastama inimesi meie ümber.

22  Pluss 4/2018  |  www.plussmeedia.ee


+3 lood Koostanud Hanna Toots Fotod Pixabay ja Karl Bachmann

Tõde või müüt?

Selles veerus käsitletakse erin evaid kristlust puudutavaid väiteid.

Kristlane ei ole kunagi kurb.

M

üüt. Piiblit lugedes näe me selgelt, et igaüks on vahel kurb. Nii Iiob, Noomi, Rutt, Taavet, Joonatan, Eelija, Jeremija kui ka Ma arja, Joosep, Paulus, Sakarias, Eli isabet jt olid teinekord kurvad. Nä iteks kui palvevastused vii bisid või elus olid suured raskused ja katsumused. Ka Jumala Poeg oli vahel kurb ja isegi nuttis, näitek s Jeruusalemma ootava häv ingu pärast. (Lk 19:41–44) Sellest kõigest hoolimata ei jäänud keegi neist sel le kurvastuse ja valu sisse, vai d pöördusid Jumala poole. Jeesus tõotas: „Õndsad on kurvad, sest neid lohutatak se.” (Mt 5:4) Seda oli kog enud ka Taavet. (Ps 126:5– 6)

Piibli ABC

Selles veerus tutvustatakse kristluses ja Piiblis leiduvaid nimesid ning nende tähendust.

irjakoht.

k Lemmik-

uselu, 15 Karmel U a nnamõis EELK Ra kogudus

le on see ei tee, selle

aga teha head, „Kes oskab :17) patt.” (Jk 4 t ka hea as mulle, e it ä n t h o k kirja g avas mu M I K S : See ine võib olla patt, nin ma jätm ne ei olnud n e t s tegemata e s , paneloomusele kem tähele h ro silmad patu in s k a elnud. Pe teha. sellele mõ idagi head m le te is si te ma võimalu

M

Mirjam

Mirjam oli Aaroni ja Moosese vanem õde. Ta valvas Niiluse ääres beebi-Moosest pilliroost laekas. (2Ms 2:4) Kuigi ekslik ja patune inimene oli ta prohvetina kõige olulisem naine Iisraeli kõrberännakul. (Mi 6:4) Ta tundis rõõmu Jumala ülistamisest ja julgustas ka teisi ülistama. (2Ms 15:20–21)

23

Pluss 4/2018   3/2017  


Piiblitegelane

Tekst Karmel Uuselu Pilt Wikipedia

GABRIEL –

Jumala sõnumitooja Piiblis on Gabriel ingel, kes oli erinevate, nii tõsiste kui ka rõõmsate sõnumite tooja. Iseenda kohta ütleb ta, et on see, „kes seisab Jumala ees”. (Lk 1:19) Nimi Gabriel tähendab: Jumal on mu jõud.

Kes on ingel? Piiblis on inglite kohta öeldud: „Eks nad kõik ole vaid teenijad vaimud, läkitatud abistama neid, kes ükskord pärivad pääste?” (Hb 1:14) Inglid teenivad inimesi Jumala käsul ja kuulutavad Tema tahet. Üks ustav Jumala sõnumitooja on Gabriel, kes on peale peaingel Miikaeli ainus, keda Piiblis nime pidi mainitakse. Prohvet Taanielile seletas Gabriel lõpuaegade nägemust ja ta kuulutas ka ette nii Jeesuse kui ka Ristija Johannese sündi. Ta julgustas tihti inimesi enne oma sõnumi jagamist, sest kartuseks või hirmuks polnud põhjust.

Võtab keeletuks Julgustavatest sõnadest hoolimata oleksid vist kõik inimesed hämmastunud, kui ingliga kohtuksid. Nii oli ka preester Sakariasega. Gabrieli ilmumine võttis ta lausa keeletuks. Tema ja ta naine Eliisabet olid juba eakad, aga elanud Jumalale meelepäraselt. Eliisabet oli aga sigimatu, mis oli sel ajal naisele häbiväärne. Templis oma teenistuskorda täites kohtus Sakarias Gabrieliga, kes kuulutas: „Su naine Eliisabet toob sulle ilmale poja, ja sa paned talle nimeks Johannes.” (Lk 1:13) Laps pidi saama suureks Jumala silmis ja pöörama paljud Iisraeli inimesed tagasi Jumala poole. Sakarias siiski kahtles, mille tõttu kaotas ta kõnevõime, kuni kõik, mis pidi juhtuma, oli sündinud.

24     Pluss Pluss 4/2018 | www.plussmeedia.ee 4/2018  |  www.plussmeedia.ee

Gabrieli nimi tähendab Jumal on mu jõud. 1921. a kuulutas paavst Benedictus XV Gabrieli posti-, telefoni- ja telegraafitöötajate kaitsepühakuks. 29. september ehk mihklipäev on pühendatud peaingel Miikaelile, Gabrielile ja Raafaelile. Gabrielist saab lugeda: Lk 1:11–20; 26–38; 2:9–15; Tn 8:16–26; 9:21–27.


Gabriel tõi neile rõõmusõnumi, mida nad olid igatsenud – Päästja on sündinud!

Eliisabet tõi ilmale poja. Plaan oli anda poisile isa nimi, sest tava oli selline, aga Eliisabet ei tahtnud sellest kuuldagi ja kui Sakariaselt küsiti, siis kirjutas ta tahvlile, et lapse nimeks peab saama Johannes. Kohe taastus ka Sakariase kõnevõime. Gabrieli kuulutus läks täpselt täide.

Kuulutus suurest rõõmust Varsti pärast Sakariasele ilmumist saatis Jumal Gabrieli neitsi Maarja juurde sarnase rõõmustava sõnumiga. Maarja oli leidnud armu Issanda silmis ja pidi jääma lapseootele. Taas andis Gabriel teada, mis lapse nimi olema peab: Jeesus. Imestunud Maarja küsib, et kuidas see küll võimalik saab olla, ta polnud veel mehega olnud. Gabrieli vastas: „Ja vaata, ka su sugulane Eliisabet on pojaootel oma raugapõlves ja see on kuues kuu temal, keda hüüti sigimatuks, sest Jumala käes ei ole ükski asi võimatu.” (Lk 1:36) Maarja oli kuulekas ja võttis ingli sõnumit kuulda.  Nad olid koos Maarja kihlatu Joosepiga Petlemma linnas rahvaloendusel, kui tõotatud laps sündis. Aga Gabrieli töö sellega veel ei lõppenud. Sel samal ööl ilmus ta karjastele, kes olid seal paigus karja valvamas. Neidki julgustas ta mitte kartma. Gabriel tõi neile rõõmusõnumi, mida nad olid igatsenud – Päästja on sündinud!

Taevased teenijad Vanas Testamendis võib leida Gabrieli seletamas prohvet Taanielile nägemust viimsest ajast. Ingel kuulutas, et seatud ajale on tulemas lõpp. Veel andis ta teada, mis saab erinevatest valitsustest ja võimudest: kes hävivad ja kes langevad. Seletust, mida Taaniel ise täielikult ei mõistnud, oli keelatud edasi rääkida. Nii ongi Gabriel, aga ka teised inglid Piiblis, tulnud Jumala halastusest inimesi abistama. Omast jõust ei ole inimesel võimalik end päästa ega oma muredest jagu saada. On isegi öeldud: „Mis on inimene, et sa teda meeles peaksid, või Inimese Poeg, et sa temast hooliksid? Sa tegid ta pisut alamaks inglitest, siis sa pärgasid ta kirkuse ja auga, kõik sa alistasid tema jalge alla.” (Hb 2:6–8). Nii ongi Gabriel, aga ka teised inglid Piiblis, Jumala saadikud ja sõnumitoojad.

25

Pluss 4/2018  


Seitse

7

Tekst Johannes Ots Foto Unsplash

t s u t i g n ki t l a l a m Ju

ida Ta , on kingitused, m mähitud ub nd lje vä s tu as m ar sse Üks, milles Jumala eed pole aga tavalised, ilusti paberi lja seitse N vä b. n na õi T an . slikumat inimestele idagi hoopis väärtu e võib vähegi järele mõelm id va , ed es ik rb ka en itust, aga iga inim silmad lahti Jumala antud king palju rohkem avastada. Me peame t des neid oma elus ja tänuga vastu võtma. a hoidma, märkam

Jk TARKUS (

1:5)

1

vad tal paemused aita sitakse Inimese kog ista. Tihti kü õ m a ilm a a eselt nõu. remini m ustega inim m e g ko lu e sest, et elu suuremate imeste tarku in ti la a a iis p tuses tekib Kahjuks ei olla. Teadma is lm va s k suur õnn, väljakutsete eepärast on S . a d ta e g n la õigesti hirm otsust alalt tarkust m Ju a d lu a p ab b Jumal et igaüks sa iseks. Nii saa m u it ä k g in sn ei pruugi mõtlemisek s. Vastused a n u su s e ig est õ ä tulemata. juhtida inim hendus ei jä la a g a , lla tu hetkega

26     Pluss Pluss 4/2018 | www.plussmeedia.ee 4/2018  |  www.plussmeedia.ee

ANNID

(1Kr 12:4–11)

2

Armuannid on oskused või võimed, mille Jumal on andnud tee nimiseks. Nende hulka kuuluvad nä iteks prohveteerimIse-,hingehoiu- ja tervendamiseand. Me oleme need saanud Pühalt Vaimult, et teisi teenida ja neid Taevase Isa poole suunata. Igale inimesele on antud mingisugune and, kuid omast jõust ei suuda keegi oma talentidega palju ära teha. Ain ult siis, kui laseme Jumalal meis töötada, saa b Ta kasutada meie ande ja inimeste elusid juhtida. Kasutagem meile antud ande.


3

S ÜLISTU (Js 12:1-6

)

s. Paljude otud ülistu ngise, e s lt a d e on tih en d i m ä Andidega s instrum tu s li ga, aga ü b tu s pidamise e s u jaoks seo tl ju s Vahel on või kiriku s loodud. k e ll laulmise e s le nd ja see e s e d ei o inimese a n o is kõik inim m , l juhul ära tunda on sellise a e H . keeruline a d ele, st takista anna täh võib ülistu ate tegudega ja p olemas lihts d Sul juba i e s u k s o alustada ja k admised mitte üks millised te ei jää märkamata alle ja T e laksim lale e t e , b ta o n . Ju m a oo e üksgu. Tema olitseksim te o e h s e ja a im d in e e Te id ja saam e eelkõig oma ann e teeniksim . m a ta d s a ta t. Nii av nime ülis teise ees de Jumala u g te e d a ka läbi he

RAHU SÜD

(Jh 14:27)

AMES

Piibel õpeta b meid Juma lat usaldam aga satuvad a. Inimesed ikka olukord adesse, mill toime ei tule ega üksi . Tihti tundu b mure suure probleem is m kui e. Jumal julg ustab meid Tema kätte m uresid andma, sest nii vabanem Selline Juma e koormast. la usaldamin e võib alguse ja vahel ka h s raske irmutav olla , a ga nii saame südamerahu tõelise . Üleliigsete st koormate laskma ja ho st peab lahti idma kinni tõ est, et meil o tav Isa. n armas-

VAIM A H Ü P (Jh 14:2

6)

6

esus oli u s n u d Je õ t s le a inimes ü t us a, jättis T is tuli m e Kui surn in m t a m en d aevasse valmis t anas Tes inimeste peale, V . u im a s aV tud ajak tele Püh ha inult tea a helda Pü u im s a d V e s e Püha im in endua saavad ma Jumalaga üh aks nüüd ag Il lt. u kau a pideva l võimat e t s e Vaimug im in iis õigel iseta on . Ainus v a m . d ä le o jä s s e k s r g n e d es ste ks kristla häälele jä lde a u k le im u a u V k üha ile mee ida on P letab me etkel. Kui u t t ee l p ü s s e k , h ka see b raskel Tema on ja lohuta gutseda juhtub t s u d a e Jumala h a Vaimul meis te üh laseme P . elist palju im

5

4

ANDESTUS

(Ps 103:3-4)

Enne Jeesuse ris tisurma ohverd lepituse saamis ati Jumalaga eks loomi. Täna päeval on inim võimalik andeks estel saada meelepa randuse läbi. Ju kuuleb ka kõig mal e aremat ja vaik semat palvet, m Tema poole sa ille adame. Jumala abiga on ka an matusest võim destaalik vabaneda. Ta tunneb kõiki m mõtteid ja mõi eie stab meie soov i meelt parand Meil on andest ada. av Jumal, kes oo tab, et me oma Talle anname ja patu Tema antud ta rkuses ning puht edasi liigume. uses

IGAVENE ELU (Ilm 7:13-17)

7

Jumal on andnud inimesele elu Maa peal. Ainuüksi see on inimesele suureks kingituseks. Inimese elu ei pea aga siin lõppema, sest tema hing võib elada igavesti. Jumala arm ja Jeesuse lunastustöö ristil päästab inimese hukatusest ja annab igavese rahu. Elust pärast maist surma ei ole palju teada, aga Piibel annab mõista, et seal ei ole enam pattu, surma, kurjust ega valu. Jumal uuendab kõiki hingi ja inglikoori laulus kajab Talle au ning õnnistus igavesti.

27

Pluss 4/2018  


Piibliõpetus

RÕÕM

28  Pluss 4/2018 | www.plussmeedia.ee


Tekst Gunnar Kotiesen Foto Erakogu ja Pixabay

kas ullikeste unistus või tõsimeelsete elustiil? „Kui ma ei ole rõõmus, siis ei ole ma usku Jeesusesse piisava tõsidusega võtnud.”

Minu lugu

Kellel on rõõmu ainuõigus?

Olen kasvanud üles kristlikus suguvõsas ning lood Jeesusest on kuulunud minu ellu juba varajasest lapsepõlvest saati. Usk Jumala headusesse oli minu elus pidevalt olemas, kuid rõõmutoovat Päästjat ei suutnud ma ette kujutada. Tõsi, võisin üsna elavalt väljendada oma vaimustust mõnest uuest tehnikavidinast, heast muusikapalast või õnnestunud mootorratta remondist, kuid siis pesin käed õlist puhtaks ja asusin koguduse poole teele ning koos puhaste riietega panin enda näole tõsise maski. Uskusin, et jah, kord, kui olen jõudnud taevakoju, siis seal leidub kindlasti erakordset ja ebamaist rõõmu, kuid mitte siin. Nii kasvasin üles tundega, et rõõmsameelsus kuulub väljapoole kogudust. Kui olin 15aastane, muutus minu elus midagi väga olulist. Sain osaleda ühel piiblikooli viienädalasel lühikursusel. Ja seal muutus minu jaoks nii palju. Põhjus oli väga lihtne. Avastasin kirjast Heebrealastele kirjakoha, kus Jeesuse kohta on öeldud: „Sa oled armastanud õigust ja vihanud ülekohut, seepärast on Jumal, sinu Jumal sind võidnud rõõmuõliga enam kui su kaaslasi.” (Hb 1:9) Taipasin, et Tema on olnud rõõmsaim inimene kogu ajaloos ning just selline Päästja armastab mind jäägitult.

Rõõm on kingitus Jumalalt. Õigupoolest on sõnade „arm” ja „rõõm” tähendused tihedalt seotud. Jeesuses pakub kõigile armu. Uues Testamendis selles kontekstis kasutatud sõna „arm” ehk charis võib tõlkida ka: midagi, mis rõõmustab või rõõmustavalt üllatab. Kui esimesed Jeesusesse uskujad võtsid vastu ARMU siis see tähendas, et nad said otsesõnu osa millestki rõõmutoovast. Jumal on meid loonud selliselt, et igal inimesel on sügav vajadus rõõmu tunda. Tema on see, kes ilmutas ennast meile läbi oma Poja Jeesuse, kes oli erakordselt rõõmsameelne. Kas lapsed, keda Jeesus enda juurde kustus, oleks tahtnud olla kellegi lähedal, kes on kurb või tõsine või suisa vihane? Tema on Püha Vaimu kaudu öelnud, et üks Vaimu viljadest on rõõm ja andnud Paulusele tarkust pea igat kogudusele saadetud kirja alustada ühe ja sama sooviga: „armu ja rahu”. Ta tuletab sellega taaskord meelde vajadust saada osa Jumala pakutud rõõmu allikast. Hämmastav, kuidas rõõmsameelsust peetakse vahel kergemeelsuseks. Vahel tundub, et osad inimesed peavad küpsuse tunnuseks või Vaimu viljaks hoopis skeptitsismi, kahtlustamist ja halvakspanu. Piibel seda mõtteviisi ei jaga, sest kirjas Galaatlastele on

29

Pluss  Pluss 4/2018   3/2018  


Vaimu viljade nimekirjas rõõm ära märgitud teisena. (Gl 5:22) Aastaid tagasi kuulsin, pastor ütles nii lihtsa aga minu jaoks väga tabava mõtte: „Kui ma ei ole rõõmus, siis ei ole ma usku Jeesusesse piisava tõsidusega võtnud.”

Miinus märgiga rõõm On olemas ka rõõmusarnane toode, mis tuleb sellest, kui me ei tunnusta Jumala antud rõõmu ning püüame seda automaatselt mujalt leida. Palju sellest, mida siis leiame ja mis väliselt paistab nagu rõõm, on hoopis pettumus ja kibedus. Mäletan selgelt, kuidas enne elava Jumalaga kohtumist püüdsin leida rõõmu ja rahuldust valest seltskonnast või igapäevastest kaklustest. Hämmastav, kuidas näiteks isegi uue mopeedi või motika ostmine tõi mulle rõõmu vaid lühikeseks ajaks. Peagi püüdsin neid juba edasi müüa. Selles ei mängi rolli meie vanus ega palganumber. Ometi ei tähenda see, et me ei võiks rõõmu tunda headest asjadest, kaunist loodusest, tähendusrikastest sõprustest jmt. Küsimus on pigem selles, kas need on meie rõõmu allikad või vaid selle vahendajad.

Tõsi, kiusatus, millele Taavet järgi andis, röövis talt oluliselt rohkem, kui andis. Juhtus täpselt see, millest kirjutab heebrea kirja autor: ka patt saab pakkuda rõõmu, aga see kogemus jääb üürikeseks (Hb 11:25, 1968. aasta tõlge kasutab sõna „paturõõm”). Seda mõistnud, ei olnud Taavet nõus poolele teele jääma. Toonasele Iisraeli kuningale ei piisanud vaid andeks palumisest. Ei! – Jumal soovis taastada tema rõõmu, et edasine elu võiks olla täidetud Jumalalt antud jõu ja väega. See lugu julgustab mind alati Jumala ette minema ja taas Temas rõõmu leidma. Isegi siis kui selle kadumise põhjus on olnud minu suur eksimus või teadlik Jumalale selja keeramine. Vana Testamendi näidete kõrval on rõõm aga ka Uues Testamendis äärmiselt oluline. Lausa nii tähtis, et Paulus kirjutab roomlastele: „Jumala riik ei ole ju söömine ega joomine, vaid õigus ja rahu ja rõõm Pühas Vaimus.” (Rm 14:17)

Kuidas kaotatud rõõm üles leida? Usun, et mitmed, kes seda artiklit loevad, on Jumalaga koos elamisest rõõmu kogenud ja ilmselt tundnud ka selle kadumist. Õnneks ei ole Temalt saadud rõõm nagu kristallvaas, mis pärast purunemist ja uuesti kokku liimimist enam helisema ei hakka. Hea eeskuju on siin

Taavet mõistis äärmiselt selgelt, et ei suuda Jumalast antud teed ilma rõõmuta tegelikult käia. Taavet. Meil on tema käest palju õppida selle osas, mida peaksime ja mida kindlasti ei tohiks teha. Taavet rikkus abielu, hävitas ühe mehe elu ja tema tegude tulemusena suri vastsündinu. Pärast neid, oma elu suurimaid eksimusi, kirjutab ta maailmakuulsa laulu. Tema kirjutatud Psalm 51, „Patukahetseja palve”, oli seega algselt vaid ühe mehe hüüe oma Looja poole. Ta mõistis, et Jumalalt andeks palumiseta ei ole võimalik täisväärtuslikult edasi elada. Ta palus, et Jumal taastaks temas päästmise rõõmu, sest ta mõistis äärmiselt selgelt, et ei suuda Jumalast antud teed ilma rõõmuta tegelikult käia. Mulle väga meeldib Taaveti ehedus selles psalmis. See näitab, et rõõm ei ole taevariigi ääremaa, vaid keskväljak. Hiljem on ka prohvet Nehemja ütelnud: „Rõõm Issandast on teie ramm!” (Ne 8:10)

30  Pluss 4/2018 | www.plussmeedia.ee

PALVE Kallis Taevane Isa. Tänan Sind kogu südamest, et oled minuga igas elu hetkes. Nii siis, kui kõik on läinud suurepäraselt, aga ka neil päevadel, kui tugev pind mu jalge alt on kadunud. Paulust vaadates näen, et Sinult tulev rõõm ei vaja ideaalseid tingimusi, vaid vajab usuküllast südant. Avan oma südame Sinule, et võiksin õppida kogema rõõmu nii nagu Sina, Looja, oled seda mõelnud. Tänan, et võin kõiges Sinule loota. Aamen.


See lugu julgustab mind alati Jumala ette minema ja taas Temas rõõmu leidma.

VÄIKE KODUTÖÖ:

Loe Pauluse kirja filiplastele. Selle kirja neli peatükki on kirjutatud vanglas. Ei ole just kõi ge paljulubavam paik, kus midag i rõõmust kirjutada. Kuid vastup idi, sest Paulus oli Jeesusega kohtud es avastanud suurima rõõmu alli ka, mida ei suuda teiste inimeste kadedus või halvakspanu kinni toppida ega ahelatega sünged vanglamüürid sulgeda. Kõige selle keskel kirjutab Paulus mitmest asjast, mis temale ka vangikong is rõõmu annavad ja julgustab korduvalt ka oma vabaduses ole vaid sõpru rõõmustama.

Leia ja kirjuta välja rõõmu põhjused, millest Paulus räägib .

Leia ja kirjuta välja, miks me kristlastena peaksime rõõmsad olema.

Tuleta meelde oma elus mõni hetk, kus kaotasid rõõmu ja jag a kellelegi oma kogemust selle kohta, kuidas Sa rõõmu taas leidsid. Tee täna üks konkreetne heategu, mis toob rõõmu mõne le Sinu lähedasele.

Algusega kell 18:30 Nõmme Lunastaja kirikus Õie 10, Tallinn

Muusika ja piibliõpetuse õhtu, kus Soome evangelist Ilkka Puhakka avab teemat “Jeesuse tähendamissõnad” Õhtu lõpus on võimalus eestpalveks ning kaetud on kohvilaud

Gunnar Kotiesen

Rohkem infot: www.misjonikeskus.ee mk@eelk.ee Facebookist Pluss 4/2018  31


Palvus

Tekst Triin-Mary Raudkivi Foto Pixabay

Kuidas leida rõõmu, kui on nii palju negatiivset?

V

ahel võib kuulda müüti, et kristlased peavad olema alati rõõmsad. Isegi kui neil on tegelikult rasked ajad, peavad nemad ikka naeratama ja rõõmustama. Meil kõigil on olnud elus olukordi, kus avastame, et meil pole peaaegu üldse rõõmu ja negatiivsus võtab võimust. Hiljuti oli mul periood, kus tundus, et kõik on halvasti minemas. Mu Facebooki kontosse häkiti sisse ja kuulsin pidevalt paljudelt sõpradelt, kui raske neil on. Jäin keskenduma sellele, mis on halvasti, ning ei pannud head üldse tähele. Sellistel aegadel ongi rõõmu raske leida, sest kogu tähelepanu on negatiivsel. Parim viis sellest rõhumisest vabaneda, on kõigest hoolimata ikka meelde tuletada head, mida Jumal meie eludes on teinud ja jätkuvalt teeb. Oma raskel perioodil jäin ühel hetkel seisma, mõtlesin endamisi Jumala armu suurusele ning hakkasin Teda ülistama. Tuli taas meelde, et Jumalal on parim plaan minu eluks. Nii ka Sinu eluks. Piiblis on üks hea kirjakoht puhkuse kohta: „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!” (Mt 11:28) Sõnas on kirjas, et kui me läheme raskustes oma Isa juurde, siis Ta annab uue hingamise. Samas, tõesti on raske olla rõõmus, kui maailmas on nii palju häda ja kurbust. Aga Piibel kinnitab, et meile piisab Jumala armust ja just siis, kui on nii palju rõhuvat, peaksime kiitma ja ülistama. Apostel Pauluski on öelnud: „Sulle piisab minu armust, sest nõtruses saab vägi täielikuks.” Nii ma siis kiitlen meelsamini oma nõtrusest, et Kristuse vägi laskuks elama minu peale.” (2Kr 12:9) Isa täidab meid rõõmuga, Tal on meile hea kosutus. Usaldagem Teda aina rohkem ja rohkem.

32  Pluss 4/2018 | www.plussmeedia.ee


PALVE Kallis Taevane Isa, tulen Sinu ette, et leida rohkem rõõmu, kuigi minu ümber on nii palju negatiivset. Palun täida mind rõõmu ja rahuga, sest ilma Sinuta ei jaksa ma edasi minna. Sa oled oma Sõnas kinnitanud, et annad meile head kosutust. Aita mul õppida üha rohkem Sind tänama ning kiitma, sest Sa oled kõikvõimas, Isa. Seda kõike palun ma Jeesuse Kristuse nimel. Aamen.

33

Pluss 4/2018  


Hingehoidja

Oled palju väärt!

Tekst Eleri Viinalass Foto Pixabay

Paljud inimesed proovivad leida oma väärtuse tegudest, välisest, tunnetest, suhtlemisoskusest jms. Kuid enda tõelise identiteedi ja enesekindluse leiame Jumalas, kes armastab meid tingimusteta. Miks on seda tihtipeale nii raske uskuda?

Tõeline identiteet Mida tähendab väärtuslik? „Eesti keele seletav sõnaraamat” annab sellele vasteks tähtis, vajalik, kõrge hinnaga, hinnaline, kallis. Seda arvab Sinust ka Jumal. Oled kallilt ostetud. (1Kr 6:20) Jumal armastab Sind alati, ka patusena. (Rm 5:8) Jumal rõõmustab Su pärast väga ja tunneb hõisates Sinust rõõmu. (Sf 3:17) Identiteet ehk see, kuidas ennast näed, ehitub aga tihtipeale Sinu kogemustele elus. Näiteks sellele, kas Sind julgustati lapsepõlves piisavalt, kui palju ja kuidas sõbrad on Sulle haiget teinud ja milliseid läbikukkumisi Sa oled läbi elanud. Võib-olla ei vasta Su pilt endast üldse tõele ning need on vaid tunded. See võib kõik mõjutada meie võimet osata elu pisiasjadest rõõmu tunda. Oluline on näha elu

34  Pluss 4/2018 | www.plussmeedia.ee 3/2018 | www.plussmeedia.ee

ja iseennast läbi Jumala silmade. Teada seda, kui kallid ja väärtuslikud Talle oleme.

Prioriteedid paika Paulus ütleb väga selgelt: „Mõtelge sellele, mis on ülal, mitte sellele, mis on maa peal.” (Kl 3:2) Seda ei ole alati kerge teha. Jumal aga julgustab meid pöörama tähelepanu olulisele igavikulises mõttes, mitte sellele, mis on kaduv. Materiaalset (uusi tosse, kodu, autot) ei saa keegi meist pärast surma endaga kaasa võtta. Mõtle, kas igavikulisest vaatenurgast on näiteks matemaatikas saadud kaks muretsemist väärt? Loomulikult mõjutab see Sinu enesetunnet sel hetkel. Silmas peab pidama, kas ka kaugemas tulevikus on praeguse ajastu muredel tähtsust. Piibel julgustab: „Kan-


natused on teile kasvatuseks: Jumal kohtleb teid nagu poegi, sest mis poeg see on, keda isa ei kasvata?” (Hb 12:7) Ta hoolib Sinust liiga palju, et lasta sul lihtsalt olla ja mitte tegutseda.

Kuninglik sugu Üha enam mehi ja naisi pööravad rõhku välisele, ilule, sportlikkusele. Oluline on olla tervislik, aga mitte lasta sel muutuda ebajumalaks. „Võluvus on petlik ja ilu on tühine, aga naine, kes Issandat kardab, on kiiduväärt.” (Õp 31:30) Veel on öeldud: „Kes oma lihalikule loomusele külvab, see lõikab lihalikust loomusest kaduvust, kes aga Vaimule külvab, see lõikab Vaimust igavest elu.” (Gl  6:8) Sa oled palju enamat, kui ainult väline. Pööra rõhku sellele, mis on püsiv, mitte kaduv, sest Sa oled loodud igavikulise Looja näo järgi. (1Ms 1:27) Seda just seesmiste väärtuste poolest. Missugune privileeg ja au selles peitub. Keegi, kes on täiuslik, tahtis meid luua enda sarnaseks. Peetrus kirjeldab inimesi, kui valitud ja kuninglikku sugu. (1Pt 2:9) Võta üks hetk ja mõtle selle tähendusele. Jumal kirjeldab sind nii auliste sõnadega. Sa oled valitud.

Jumal armastab Sind alati, ka patusena. Aluseks on armastus See, kui väärtuslikuna inimene ennast tunneb, tugineb suuresti armastusele. Inimesed tahavad olla kellegi jaoks olulised. Meile meeldib, kui meid märgatakse ja oleme harjunud seda teatud tegudega saavutama. Kas Sina tunned, et oled armastatud? Kui näiteks vihastume kiirelt ja kergelt, pole meie süda armastusega täidetud. Hea uudis, rõõmusõnum on selles, et Jumal armastas Sind enne, praegu ja armastab igavesti! Veeda Temaga aega palves ja sõnas. „Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks!” (Õp 3:6) Kui me tõesti oleme täidetud Jumala armastusega, siis kahtlen, et otsime tähelepanu mujalt. Õpi ennast tundma läbi Tema silmade. Inimesed võivad Sind kiita ja komplimente teha palju tahes, kuid Sa võid ikka end väärtusetuna tunda. Oluline on leida oma identiteet Jumalas ja hakata uskuma, et see tõesti kehtib ka Sinu kohta.

35

Pluss 3/2018  


Ristsõna Koostanud Kristo Toots Foto Unsplash

Mida teha rõõmusõnumiga?

Kas oled kuulnud rõõmusõnumit Jeesuse päästetööst ja ülestõusmisest? Kas oled Ta oma südamesse vastu võtnud? Kui jah, siis ristsõna lahendades saad teada, mida Piibli järgi selle hea sõnaga edasi tuleks teha.

1

2

3

4

5

6

ntumad lood: nimi. Kõige tu va la i st ti ar C Talk). 1. USA esus Freak” (D „J ”; U d ee N „I Just nimi. (Jd 1) töö ajal elas. 2. Ühe peaingli pealse misjoni aa m a om us es 3. Linn, kus Je (Mt 4:13) 1) e algus.” (Ps 11 nüüm. 4. „…on tarkus elest tulev süno ke ka ee kr ” usõnum , 5. Sõna „rõõm tus, need kolm , lootus, armas … äb jä üd nü 6. „Ent s.” (1Kr 13) ist on armastu ne im ur su a ag sraeli rahva , kes päästis Ii na an ng ni ku t 7. Juuditaris s. rsia vangipõlve genotsiidist Pä eelne Piibel? esimene eestik us m il al st aa o 1) 8. Mis al põdrad? (1M päeval lõi Jum l da en m it M 9. (1Sm 17) Taavet Koljati? is it võ ga vi ki 10. Mitme järvel pärast jüngrid Galilea d si üd pü la ka 11. Mitu ) usmist? (Jh 21 Jeesuse ülestõ

36  Pluss 4/2018 | www.plussmeedia.ee

7

8

9

10

11


Elukool Tekst Marilill Roosimaa Foto Pixabay

Kuidas rääkida oma lähedastele Kristusest?

Sõnum, et Jumal on meile läbi Jeesuse Kristuse andnud lootuse ja igavese elu, on parim – mis võiks sellest veel parem rõõmusõnum olla? Kuidas seda aga teistega jagada? Siin on mõned lihtsad soovitused, kuidas rääkida oma usust sõpradele, vanematele, sugulastele või lihtsalt tuttavatele.

1. Ela oma usku.

Jeesuse järgimine ei ole ainult sõnadega tunnistamine, et oled Jeesuse oma elu kuningaks teinud. See peaks väljenduma igapäevaelus. Kui inimesed näevad, kuidas sinu suhtumine maailma erineb, ja märkavad armastust, mida teistega jagad, tekib neil uudishimu.

2. Ütle inimestele, et Jeesus armastab neid.

Inimestel on vaja teada ja kuulda, et keegi neid armastab ja neist hoolib. See lihtne lause võib väga sügavalt puudutada.

4. Uuri Piiblit.

Et teisele oma sõpra tutvustada, peab sõpra tundma. Õpi Piiblist tundma, milline Jumal on. Nii oskad tekkivatele küsimustele vastuseid anda või koos õigest kohast otsida.

5. Jaga oma elu.

Ole julge tunnistama imelistest asjadest, mida Jumal on Sinu elus teinud ja muutnud. Selleks pead ise head märkama ja tänulik olema. Näited elust enesest on alati väga puudutavad ja näitavad, kuidas Jumal inimeste eludes reaalselt tegutseb.

3. Kutsu koguduse üritustele.

Alustada võib noortekaga, talgute, matka või mõne muu koguduse poolt korraldatud üritusega, mis mõeldud erinevate inimeste kokku toomiseks ja aja koos veetmiseks.

37

Pluss 4/2018  


PLUSS

MUJAL 38

  Pluss 4/2018 | www.plussmeedia.ee

Plussmeedia.ee Pidevalt uuenev uudisblogi

PlussPunkt

Alati kättesaadav noortesaade Pereraadio veebilehelt Eetris 1. ja 3. teisipäev kl 22:00


SEAL, KUS SINAGI

ÜKS =

ÜKS

RÕÕMSAT PLUSSI LUGEJAT Telli Pluss endale, sõbrale või noortejuhile. Plussmeedia.ee/tellimus pluss@plussmeedia.ee Lõika välja ja postita

Jah, Jah,soovin soovintellida tellidaPlussi Plussi  Aastatellimus  Aastatellimus88eur eur  Aastatellimus  Aastatellimusjajatoetus toetus Plussi Plussi tööle tööle2020eur eur

Tellija Ajakirja nimi:saaja                                                                                                     nimi:                                                                                                     Aadress: Aadress:                                                                                                                                                                                                                                             Postiideks Postiideks ja linn/asula: ja linn/asula:                                                                                                                                                                                       Telefon: Telefon:                                                                                                                                                                                                                                               E-post: E-post:                                                                                                                                                                                                                                                    Tellin  Tellin ajakirja ajakirjakingituseks kingituseks

Kingitustellimuse Ajakirja saaja nimi: saaja                                                                                                    nimi:                                                                                                     Aadress: Aadress:                                                                                                                                                                                                                                             Postiideks Postiideks ja linn/asula: ja linn/asula:                                                                                                                                                                                       Telefon:                                                                                                                        E-post:                                                                                                                         

Pluss sotsiaalmeedias

Youtube

Instagram

39

Pluss 4/2018  

SIIA KLEEBI

Twitter

POSTMARK

Facebook

EELK Misjonikeskus Tehnika 115 10139 TALLINN

Foto Anete Toming


Plussmeedia EELK Misjonikeskus

O

Tehnika 115 Tallinn 10139

D A S M Õ Õ R LGE IKKA

! S A D ISSAN

: N E L T Ü A M TA A S

O

! D A S M Õ Õ R E LG

:4 F il ip la s te le 4

Profile for Nuotta.com Youth Media

Pluss 4/2018  

Grete Kaio - jagab Instagramis Jumala armastusest. Worship Central - ülistusmuusika kogudustesse. Rahvusvahelise jüngerluse kooli tegemised....

Pluss 4/2018  

Grete Kaio - jagab Instagramis Jumala armastusest. Worship Central - ülistusmuusika kogudustesse. Rahvusvahelise jüngerluse kooli tegemised....

Profile for nuotta