Pluss 4/2021

Page 1

PÕLVEST PÕLVE

RUTT JA RAAHEL

POOLAKESE

USA muusik Sarah Nathalié V.Ä.L.K noortekas Jumala õnnistuste pärimine ja needuste purustamine

4/2021 Talv

3,50 €


Sisukord

28

Inimeste lood Pluss lugu: Rutt ja Raahel Poolakese on suure armastava perekonna õed, kes teenivad Jumalat mitmel viisil, lk 4 Gospel: USA muusik Sarah Nathalié, lk 8 Persoon: Mailiis Kuusler, lk 11 Misjon: PP misjonikool, lk 12 Pluss 2021: Aasta Plussmeediat, lk 38

Needused, millega on tegemist ja kuidas neid purustada?

Piibliõpetus

4

Raahel ja Rutt

mõlemad tegutsevad õpetajatena.

+3 lood: Iga põlvkonnal tuleb leida oma tõde? lk 23 Piiblitegelane: Joosep, lk 24 Seitse: 7 peretüli Piiblis, lk 26 Piibliõpetus: Needuste purustamine, lk 28 Kirjutab Anre Matetski. Kas teadsid? Ristivanemluse pikk ajalugu,lk 32 Hingehoidja: Jumala õnnistuste pärimisest, lk 34

15

11

Perekond

Mailiis Kuusler

sel on oma eesmärk ja igal pereliikmel on oma roll.

teab, et õnnetuse saab Jumal pöörata õnnistuseks.

Elust enesest Toimetajalt: Jumal ja perekond, lk 15 Film: Vee peal, lk 16 Raadio: PlussPunkt nii Tartus kui Tallinnas, lk 19 Noortekas: V.Ä.L.K noortekas, lk 20 Noortejuht: Einike Lemats, lk 22 Test: Kadunud salm ja kirjakoht, lk 36 Elukool: Ideid traditsioonide loomiseks, lk 37

TOIMETUS

Einike Lemats noortejuht Antsla EKB koguduses.

Triinu Pikkmets, Anre Matetski,

Peatoimetaja Joel Reinaru

Ingel Madleen Tiitus, Robert Bunder,

Toimetuse kontakt

joel.reinaru@plussmeedia.ee

Eleri Viinalass, Adeliine Lail,

Plussmeedia

Katariina Petermann, Stefan Carl

EELK Misjonikeskus

Tegevtoimetaja Katarina Kaleininkas

Seppel, Laura Kaljurand, Riina Ani,

Tehnika 115, Tallinn 10139

katarina.kaleininkas@plussmeedia.ee

Melinda Felica, Richard Markus

pluss@plussmeedia.ee

Tamm, Elerin Tammel, Kristofer

plussmeedia.ee

Küljendus Kalev Rodima

Petermann.

Keeletoimetus Kaire Petrenko

Väljaandja

Teoloogiline toimetus

EELK Misjonikeskus

Kristjan Luhamets Ajakirja koostasid Hanna Toots, Raina Kolk, Renata Kaleininkas, Hanna-Mirjam Roots, Triinu Tsupsman, Eerik Eensaar, Kaanefoto Laura Kaljurand

22

Soovid toetada Plussi? Toetamisvõimalus SA EELK Misjonikeskuse arveldusarvetele: Swedbank EE482200001120254269

Laura Jõgar, Oliver Õunmaa, Maria-

SEB EE551010602016015008

Kristiina Luik, Kristo Toots,

Selgitusse: Pluss

Koostöös Norra Misjoniselts Soome Luterlik Evangeeliumiühendus

TRÜKK Kroonpress


Juhtkiri Foto Stefan Carl Seppel

Põlvest põlve Tere, armas Plussi lugeja Käesolevas ajakirjas toome Sinuni põnevaid lugusid peredest ja suhetest ning kõigest, mida antakse edasi põlvest põlve. Mida head või halba siis võib eelnevalt põlvkonnalt saada ja kuidas võime ise midagi väärtusliku edasi anda? Kõik saavad ju aru, et kui kustutaksime mineviku, siis kustuksime ka ise. See tähendab, et eelmine põlvkond on meile midagi juba andnud, ilma et oleksime seda küsinud. Oma vanematelt saame ellu kaasa lisaks lokkis juustele ja rosinapruunidele silmadele ka veel midagi sellist, mida hakkame elu jooksul alles avastama. Piiblis õnnistab Jumal esimesi inimesi ning siis peavad nemad omakorda õnnistama oma järglasi. Kuidas see õnnestub või ei õnnestu, sellest saame juba ise lugeda. Alati ei saa väliste tunnuste järgi teha järeldusi õnnistuse olemasolu või selle puudumise kohta. Hoopis tähtsam on see, mida vaimselt kogeme. Jeesuse kõik jüngrid said väliselt tunda suurt rõhumist ja tagakiusu, kuid sellest hoolimata jätkasid nad millegi suurema edasikandmist, mis on saanud õnnistuseks miljarditele. Oma sõnadega ütleb Paulus seda nii, et ise vaesed olles on nad paljusid rikkaks teinud (2Kr 6:10). Väliselt rasketes oludes, näiteks vangis istudes, saab laulda ainult see, kelle vaim ei tunne ahelaid (Ap 16:25).

Näiliselt ei andnud ka Joosepi isa Jaakob oma pojale kaasa midagi, mis oleks paistnud õnnistusena või võinuks teda Egiptuses vangi sattumise eest hoida. Asjad lihtsalt läksid pahasti. Siiski oli Joosep saanud kaasa jumalakartuse ning Jumala hääle kuulamise oskuse, mis tuli õnnistuseks nii talle endale, kogu Egiptusele ja tervele Jaakobi suguvõsale. Mida aga teha siis, kui tõesti tunned, et elu on saatmas hoopis must pilv, mis hetkekski ei anna hingele rahu? Väliselt on asjad justkui korras, aga vaimselt koged rõhumist ja vaeva. Tea, armas sõber, et ka sellest on väljapääs! Võta piibliõpetuses rahulikult aega lugemiseks ja palvetamiseks, sest Jumala lapsena kuulub Sulle VABADUS! Need teemad ja palju muud leiad, kui keerad lehte. Head lugemist! „Sest Issand on hea, tema heldus kestab igavesti ja tema ustavus põlvest põlve!“ Ps 100:5

Joel Reinaru Plussi peatoimetaja

1 küsimus, 2 ajakirjanikult Kuidas oled kogenud oma peres Jumala õnnistust?

Kristofer Petermann, 3D kogudus Oma peres olen Jumala õnnistust kogenud selles, et meil ei ole olnud puudust millestki, mida siinseks eluks vajame. Jumal on õnnistanud meid näiteks hea elukoha, tarvilike sissetulekute ja sellega, et meil on kokkuhoidev suguvõsa.

Küsitles Hanna Toots Fotod Stefan Carl Seppel, Ardo Richter

Oliver Õunmaa, EELK Vigala kogudus Ilmselt on meie pere üks paras punt isepäiseid ja kangekaelseid tegelasi, kellele võib öelda mida tahes, me vastame jajah ja teeme ikka nii, nagu ise paremaks peame. Selle kõige juures on Jumal meid õnnistanud ustavate sõpradega, kes on meiega nii heas kui halvas. Nad ei lahku meie kõrvalt ka raskematel hetkedel ja võtavad rünnakuid meie vastu nii, nagu oleks neile endile liiga tehtud.

3

Pluss 4/2021


Pluss lugu Tekst Raina Kolk Fotod Riina Ani, Melinda Felica

„Inimesed on saanud meie kodust peretunde, kogedes seal turvalisust, sest keegi ei vaata nende peale viltu.“

4  Pluss 4/2021 | www.plussmeedia.ee


RUTT JA RAAHEL

POOLAKESE –

perekonnast, kuhu on kutsutud palju õdesid ja vendi Rutt (24) ja Raahel (21) on kaks rõõmsameelset õde perekonnas, kus on kokku 13 last, kellest neli elavad juba eraldi. Nad on üles kasvanud Viljandi lähedal metsade vahel. Mõlemad neiud on kogenud maast madalast Jumala juhtimist ning pühenduvad iga päev Tema teenimisele.

Igatsus Jumala järele Nii Rutt kui ka Raahel armastavad tegeleda lastega. Rutt töötab klaveri- ja harfiõpetajana ning annab kodukülas lastele laulu- ja pilliringi. Õpetamist naudib ta väga. Lisaks täiendab Rutt end Tallinna Georg Otsa nimelises muusikakoolis, õppides ansambli juhendamist, ning teenib kaasa Viljandi Elu Sõna koguduses, kus panustab noortesse kodugruppide ja noortekate näol. Raahel õpib kolmandat aastat klassiõpetajaks ja tunneb, et see on tema kutsumus. Väga seltskondlikku neiut on alati ümbritsenud inimesed, nii on Raahelil Tartus ka mitu kodugruppi, kus ta ustavalt kaasa teenib. Lisaks käib ta Tartu Tõe Samba koguduses, kus teeb lastetööd. Varasemalt on ta osalenud Viljandi Elu Sõna koguduse ülistuses ning laste- ja noortetöös. „Imetlen seda, kuidas Jumal tegutseb just laste kaudu,“ tõdeb ta. Lisaks jõuavad nii Raahel kui ka Rutt käia teenimas palvekliinikus. Õed on saanud juba väikesest peale kristlikku õpetust. Nende isa alustas varakult pühapäevakooli ja koduosadustega. Jumalasse uskunud ja Tema järele igatsenud on mõlemad juba pisi-

kesest saadik. Rutile meenub, kuidas ta lapsena nägi palvetades eredat valgust. „Mäletan hetke, mil lausa pisarad tulid silma, sest kogesin enda patusust.“ Teismeeas tulid mängu sõprade mõjutused ning oli aegu, mil Jumalast eemalduti. Teadlik pöördumine koos ristimisega tuli hiljem, Raahelil 16-aastaselt ning Rutil 19-aastaselt. Sealtmaalt algas vaimulik kasv. Jumal on nad kätte saanud ja neid imeliselt kaitsnud kindlasti ka tänu vanemate suhtele Jumalaga.

„Meie eeskuju on Jeesus, kes ka kutsus õdedeksvendadeks neid, kes Teda järgisid ja aitasid.“ Kokkukasvamine Tüdrukute vanemad said kokku huvitaval moel. Kumbki ei olnud pärit kristlikust perest ning kummalgi oli eelmise elukaaslasega kaks last. Mõlemad tunnetasid enda katkisust, kuni Jumal neid ühel päeval muutis ning nad kohtasid teineteist Viljandis kodugrupis. Sealtpeale hakkasid nad tasapisi suhtlema ja lõpuks viis see abieluni. Esialgu nad lapsi ei tahtnud, aga Jumalal olid teised plaanid. Nende perre sündis 9 last, kes on omavahel väga kokku kasvanud ning harjunud kõike üksteisega jagama. Talus elamine on tulnud suureks kasuks – selgeks on saanud mitmed maatööd ja osatakse omavahel kohustusi jagada. Lapsed on üles kasvanud televiisorita, kuid filmiõhtuid koos perega tehakse siiski. Kõige keskmes on alati olnud palvetamine ja laulmine. Enne ei hakata söömagi, kui pole toitu õnnistatud. „Laulmine ja palvetamine on just need, mis meie peret koos hoiavad ja ühendavad,“ kinnitavad neiud. Ka sünnipäevadel laulavad ja palvetavad nad alati. Jõule peetakse selles peres

5

Pluss 4/2021


veidi teistmoodi, näiteks jõuluvana asemel jagab kingitusi ingel. Erilisust lisab seegi, et koos ei olda mitte ainult oma perega, vaid külla on kutsutud neid, kellel ei ole võimalust pühi oma lähedaste keskel veeta. Kaks kuni kolm korda nädalas toimub koduosadus, kuhu on samuti oodatud erinevad inimesed. Vanemad nimetavad lasteks sõpru ja tuttavaidki ning saavad olla paljudele emaisa eest. „Meie eeskuju on Jeesus, kes ka kutsus õdedeks-vendadeks neid, kes Teda järgisid ja aitasid.“

Vanemate eeskuju Vanemad on Rutile ja Raahelile olnud alati väga suureks eeskujuks. Ema on õpetanud, kuidas arvestada teistega: näiteks kõigepealt tuleb lasta külalised lauda, ja alles siis perelapsed. Peale selle on ema õpetanud erinevaid majapidamistöid, emadust, tagasihoidlikkust, alandlikkust ning lisaks näidanud, kuidas Piibli eeskujul alistuda oma mehele. Isa on õpetanud, kuidas igas olukorras Jumalat usaldada. Tihti annab Jumal vastuse viimasel hetkel, pannes sellega proovile meie usalduse Tema vastu. Kõige olulisem on jumalakartus ja Jumala sõnas kasvamine. Lapsed on saanud palju kogeda nii isa hoolitsust ja ka tema karmi kasvatust. „Teismelisena tuli üks sõpradest poistekamp mulle ukse taha, isa läks avama ning saatis poisid pahaselt minema. Sel hetkel oli mul piinlik, kuid nüüd mõistan, miks isa mind kaitses,“ muigab Rutt. Peresuhete juures on väga oluline koostöö ja kommunikatsioon. Üksteist tuleb mõista, muudmoodi ei olegi võimalik hakkama saada. Hea näide on, kuidas ema ja isa omavahel erimeelsused rahulikult karjumiseta lahendavad. Õed on kogenud: „Kui vanemate vahel on midagi korrast ära, mõjutab see ka lapsi nega-

„Me peame vastutust kandma ja usu nimel igapäevaselt vaeva nägema.“ tiivselt, kui aga vanemate omavahelised suhted toimivad, on lastel hea ja turvaline olla.“ Näiteks nende vanemad helistavad teineteisele ka siis, kui isa on tööl. Vanemad on loonud lastele kõrge standardi, milline peaks üks armastav ja

„Laulmine ja palvetamine on just need, mis meie peret koos hoiavad ja ühendavad.“ 6  Pluss 4/2021 | www.plussmeedia.ee


Jumala kõnetused Mõlemad neiud on kogenud, kuidas Jumal on neile midagi tõotanud. Kui Raahel läks ülikooli, tuli talle sõna Jumalalt: „Ma tahan sind majanduslikult õnnistada!“ Raahelil oli raske seda uskuda, sest tal oli kõigest kahe nädala raha, kuid ta läks teadmisega, et Jumal on temaga. Raahel tutvus erinevate inimestega ja talle tuli palju erinevaid tööpakkumisi, mida tal ei tulnud ise otsida, kuid ta pidi alati Jumalale kuuletuma. Kui Rutt oli 16-aastane, kuulis ta Jumala häält, mis ütles: „Mul on sinu jaoks plaan!“ Tol hetkel tundus see tema jaoks kauge, aga tagantjärgi on näha, kuidas mingid sammud on viinud teadmiseni, et Jumalal ongi plaan. „Noore tüdrukuna olin väga kartlik ja alati pugesin kellegi teise varju. Ühel hetkel tuli vajadus välja astuda ning hakata tegema noortetööd ja ülistust, kuni lõpuks jõudsin sujuvalt juhtimiseni välja,“ meenutab Rutt. Neiu mõistab, et see ei ole temast endast, vaid kindlasti Jumala töö, sest ta ei oleks kunagi ennast juhina ette kujutanud. Tema lugu läheb muidugi veel edasi, aga juba praegu on näha Jumala plaani täitumist. kokkuhoidev pere olema. „Jumal nõuab meilt rohkem, kuna Ta on andnud meile rohkem,“ on õed jõudnud järeldusele. „Me peame vastutust kandma ja usu nimel igapäevaselt vaeva nägema.“ Kuidas aga aidata neid, kellel ei ole oma peret või kellel on keerulised suhted? Neiud toovad välja, et kõige olulisem on inimesi kuulata, küsida küsimusi, jagada Jumala armastust, hoolida ja muidugi palvetada. Tihti ei oska me teisi armastada, aga just siis tulebki Jumal appi. „Inimesed on saanud meie kodust peretunde, kogedes seal turvalisust, sest keegi ei vaata nende peale viltu,“ rõõmustavad tüdrukud. Ja siis saavadki inimesed aru, et see armastus, millega teised neid armastavad, tuleb Jumala käest.

„Kui vanemate vahel on midagi korrast ära, mõjutab see ka lapsi negatiivselt, kui aga vanemate omavahelised suhted toimivad, on lastel hea ja turvaline olla.“

Koht, kus rääkida ja olla kuuldud Tänapäeva noorte seas on eriti palju katkisi hingi. Tänavatel jalutades näeb noori, kes tegelikult janunevad armastuse järele, kuid otsivad seda valedest kohtadest. Meil tuleb palvetada, et Jumal saaks nende valu kätte. „Selles ongi kodugruppide võlu – noored võivad rääkida ja neid kuulatakse,“ toob Raahel välja. Õdedel käib see tavaliselt nii, et nad kogunevad iganädalaselt noorte neidudega kellegi kodus. Sellises väikeses koosseisus on võimalus üksteisega vahetult suhelda, vesteldes erinevatel teemadel. Alati käib kokkusaamiste juurde üksteise eest palvetamine, ülistus, nädalast jagamine ja ka ühine söömine. Need ajad on olnud alati väga ülesehitavad. Koos on erinevas kasvueas noored, kes saavad üksteist toetada ja julgustada. Tuntakse, et ollakse üks suur perekond. Samuti on kodugruppidesse lihtsam kutsuda oma veel päästmata sõpru. Meie põlvkonnas on siiski ka palju noori, kes on kasvanud koos Jumalaga ja keda Ta saab imeliselt kasutada. Meil tuleb esmalt otsida Jumala riiki! Kui otsime Teda, saab Ta tulla ja vabastada meid ülekohtust. Armastame neid, kes on meie ümber – igaühte ja tingimusteta! Jumal andku meile silmad, mis näevad teisi nii, nagu Tema näeb. Me oleme Jumala loodud, Ta ei tee vahet isikute vahel, vaid kõik on võrdsed Tema ees.

7

Pluss 4/2021


Gospel Tekst Renata Kaleininkas Fotod erakogu

Sarah Nathalié – USA muusiku teekond džunglihelidest sügava ja siira muusikani Sarah Nathalié (22) on dominikaani päritolu USA artist, kes oma loominguga soovib jagada tõde – rõõmusõnumit Jeesusest. Oma souli ja lo-fi stiilis muusikat kirjeldab ta nii: „Kui ameerika gospel, jazz, R&B ja popmuusika kokku panna, oleks see minu muusika!“

Tahad teada rohkem Sarah’st? Kodulehelt leiad kõik muusika, sotsiaalmeedia, aga ka uudiskirjad: sarahnathalié.com

Kirg, spontaansus ja katse-eksitusmeetod Sarah on pärit kristlikust perest. Tema vanavanemad olid esimesed, kes võtsid Jeesuse vastu. Nii Sarah kui ka ta vanem õde on tundnud Jumalat väikesest peale. Tee muusikukarjäärini algas samuti lapsepõlves – õega koos sai palju lauldud. Järgnesid kooliansambel ja solfedžotunnid, kus tekkis soov alustada oma laulude produtseerimisega. Algus oli raske. „Selles oli palju katse-eksitusmeetodit,“ kommenteerib ta. Esimesi laule, mida Sarah salvestas koos õega

8  Pluss 4/2021  |  www.plussmeedia.ee

16aastaselt, kirjeldab ta kui „džunglilaadseid helisid“. Instrumentide hulka kuulus näiteks lehmakell. Esialgseid katsetusi pole küll avaldatud, kuid esimene koht, kus Sarah´ muusikat sai kuulda, oli Soundcloud. Tänaseks on lisandunud ka Spotify ja Youtube. Oma laulude produtseerimiseks kasutab artist veebilehte Soundtrap. „Ma proovisin ka professionaalseid programme, aga minu aju ei saanud nendega hakkama,“ naerab ta. Tavaliselt valmib enne instrumentaal ja sellele järgnevad vokaalid. „Istun maha, veedan lihtsalt aega Jumalaga ja laulan Temale.


Mõnikord valmivad duši all laulusõnad ja siis panen need muusikasse, aga enamasti mõtlen sõnad väga spontaanselt tulnud viisile. Kirjutan sellest, mida tunnen, millest läbi lähen või mida Jumal mulle räägib,” kirjeldab ta protsessi.

Inspiratsioon ja sõnum Sarah´ kõige suuremad inspireerijad on Püha Vaim ja Jeesus. Teismelisena kuulas ta palju KPOPi (Korea popmuusikat), mis on samuti tema stiili mõjutanud. Väga palju inspiratsiooni on Sarah ammutanud laulja Ariana Grande´i esimesest loost „Put Your Hearts Up“, mida ta noorena tihti kuulas. „Arvan, et sellest laulust sain ma armastuse inimhääle ja selle võimekuse vastu. Alustasin hääle treenimisega ja hakkasin palju rohkem laulma,“ räägib noor artist sellest, mis on teda õhutanud jätkama huvitavate žanrite avastamist. Kuid mis motiveerib Sarah’t muusikat looma? Selleks on nii tahe jagada oma kunsti kui ka vajadus kuulutada evangeeliumi. „Jõudsin arusaamisele, et üle maailma on palju noori, kes on muusika mõju tõttu läinud valele teele. Tahtsin luua muusikat, mida noored kuulavad ja mille sõnum räägib Jeesusest Kristusest.“ Sarah´ laulude põhiline sisu on evangeelium – kuidas Jeesus tuli, andis meie eest oma elu, tõusis surnuist ja tuleb tagasi oma kogudusele järele.

Võrdlemine, tänu ja imed Muusikuna tegutsemine on muutunud Sarah´ suhet Jumalaga. Kui enne ei kogenud neiu väga suurt kutset jagada evangeeliumi, siis nüüd saab ta muusika kaudu mõjutada nii noori kui ka vanemaid ning tunneb vastutus jagada Jumala sõna ja sõnumit, mida Jumal soovib oma rahvale öelda. Seda aga tahab ta teha õigel viisil, et mitte juhtida kedagi valele teele. Mõnikord on Sarah´l raske hoida silmi Jumala ja mitte maailma peal. Oleme kõik ju ainult inimesed ning kipume end teistega võrdlema. Sarah´ lahendus on lasta end Jumala sõnast n-ö läbi imbuda – see aitab võrdlemise mentaliteedist üle saada. Laulja tänab Jumalat enda, aga eriliselt ka õe ja isa elu eest. Ta on näinud, kuidas Jumal tema peres liigub ja tegutseb. Viis aastat tagasi eemaldati õe peast ajukasvaja. „Ma päriselt nägin Jumala kätt, kuidas Ta päästis mu õe. Arstid ütlesid, et ta peaks surnud olema, kasvaja oli pesapalli suurune!” Kahjuks kaotas õde küll kuulmise oma vasakus kõrvas, aga Sarah on tänulik, et Jumal ta ellu jättis. Kõigest aasta pärast õe operatsiooni tehti isale erakorraline avatud südamelõikus. „Nägin, kuidas Jumal kandis tema eest hoolt. Isa oli südamerabanduse äärel, aga ka see operatsioon läks hästi.“

„Kui mind ei näe Instagramis toimetamas või muusikat tegemas, siis olen arvatavasti kirikus.” Florida ülistus Enne kui Sarah tõsisemalt muusikale pühendus, õppis ta ülikoolis kommunikatsiooni erialal, aga pidi pandeemia tõttu õpinguid kodus jätkama. Nii jäi rohkem aega muusikaga tegelemiseks ja see osutus ka edukaks. „Lihtsalt jätkasin muusikaga ning sellest ajast peale ei ole ma kooli tagasi läinud,” ütleb ta naerdes. „Arvan, et Jumal lasi mul niisuguse teekonna läbi käia. Olen sellega leppinud ja püüan iga päev järgida Teda, kuulda Tema häält ja teha Tema tahet.“ Floridas käib Sarah hispaaniakeelses koguduses, kus juhib igal pühapäeval ülistust – seda ka inglisekeelsel noorteteenistusel. „See on teine viis, kuidas teenin Jumalat.“ Oma kogudusse on Sarah väga kiindunud ja kaasatud. „Kui mind ei näe Instagramis toimetamas või muusikat tegemas, siis olen arvatavasti kirikus,” lisab ta rõõmsalt.

9

Pluss 4/2021


Enamat kui vaid muusika Lisaks lauludele on Sarah´l ka teisi väljendumisviise. Oma lemmikuks peab ta veebilehte, kuhu postitab uudiseid enda loomingu ja elu kohta. „Mul on tunne, et see annab mulle võimaluse inimestega rohkem kontaktis olla,“ selgitab ta. „Üks tähtsamaid asju minu jaoks on jüngerlus ja suhete loomine. Ma ei taha kunagi olla selline artist, kellega ei saa ühendust ega suhelda. Au ja privileeg on olla kuulajale nagu õde või sõbranna, kellega saab rääkida ja palvetada.” Just seda võimaldabki veebileht, mille kaudu saab Sarah´le kirjutada. Teiseks väljundiks on Youtube’i kanal, kuhu noor muusik postitab muuhulgas sõnadega lauluvideoid ja piiblitunde, aga ka vastab fännide küsimustele. Videote ettevalmistamine ja muusika loomine on Sarah´ jaoks võrdselt rasked, sest ta tahab mõlemat tehes anda oma parima. See aga nõuab loomingulisust, mis mõningatel päevadel voolab rohkem kui teistel. „Tihti leian ennast mitte midagi tegemas, sest tunnen, et sel päeval ei suuda ma oma parimat anda ning keskpärast või halba ma ka ei taha teha. Peaksin lihtsalt leppima sellega, mida Jumal on mulle selleks päevaks plaaninud,“ arutleb Sarah. „Oluline on tegutseda oma võimete piires ja mitte muretseda asjade pärast, mis minust ei sõltu.“

„Jõudsin arusaamisele, et üle maailma on palju noori, kes on muusika mõju tõttu läinud valele teele. Tahtsin luua muusikat, mida noored kuulavad ja mille sõnum räägib Jeesusest Kristusest.“ „Soft Hours“ „Jagaksin lugu, kuidas valmis laul „Soft Hours“. Kirjutasin selle tegelikult kell kolm öösel! See oli ajal, kui alles alustasin sügavamat vaimulikku suhet ja vestlusi Jeesusega ning hakkasin pidama palveaegu oma toas. Kella kahe paiku sain valmis instrumentaaliga ja kell kolm alustasin sõnade kirjutamist. Olin enda jaoks avastanud n-ö soft ehk pehme esteetika, mida iseloomustavad rahulik atmosfäär ja tulukeste valgusega hämarus. Tahtsin luua laulu, mis kirjeldaks selle esteetika tunnet, ainult et koos Jeesusega. Hakkasin kirjutama just niisugustest palvehetkedest ja sain loo valmis selsamal ööl, mis on päris äge. Nagu laulusõnad ütlevad, on selle mõte „Spend some time with You Lord“ (Veeta aega Sinuga, Issand).“

10  Pluss 4/2021 | www.plussmeedia.ee

Sarah' albumid


Persoon

MAILIIS KUUSLER –

Intervjueeris Hanna-Mirjam Roots Foto Richard Markus Tamm

Püha Vaim ütles mulle: „Jäta cheerleading maha!“ Mailiis Kuusler (22) tegutseb Tallinnas, käib nelipühi kiriku Fookuse koguduses, õpib õendust ja huvitub fotograafiast. Kuigi ta pole kunagi olnud ateist, võttis kristlaseks saamine siiski omajagu aega. Millal ja kuidas hakkasid Jumalasse uskuma? Ma pole kunagi sisimas öelnud, et Jumalat minu jaoks ei eksisteeri. Mäletan, et rasketel hetkedel, isegi kui mul ei olnud usuga suurt kokkupuudet, ütlesin ikkagi väikesi palveid. Kui olin 12-aastane, kutsus sõbranna mind endaga noortekatele, seal sain kristlastest sõpru ja võtsin Jumala oma ellu vastu.

Kas oled kogenud erilisi märguandeid Jumalalt? Pärast keskkooli läksin cheerleadingu trenni, mis kujutab endast ergutustantsu spordimeeskondade motiveerimiseks võistlustel. Mul tuli see väga hästi välja, avanes võimalus kõrgemal tasemel treenida ja võistelda. Ühel naiste osadusõhtul aga tekkis palvetamise ajal tunne, et Püha Vaim ütleb mulle: „Jäta cheerleading maha!“ Palvetasin siis, et okei, Jumal, kui see on tõesti Sinu tahtmine, siis anna mulle vigastus. Sain kohe aru, et ütlesin nüüd endale väga ohtliku palve. Mõne aja pärast juhtus trennis, et mu pöial läks liigesest välja, kuid ma ei tahtnud ikkagi veel loobuda, sest cheerleading meeldis mulle nii väga. Varsti pärast seda lõin treenides põlvega silma, koljuluus tekkis tõsine vigastus. Sain aru, et selgemat märki ei saa enam tulla – ja lõpetasin selle ala. Vigastuse tõttu olin haiglas ja käisin operatsioonil, seal tekkis mul huvi meditsiini vastu. Nii et kokkuvõttes olen Jumalale väga tänulik. Õpin nüüd ala, mis on hästi põnev ja mis mulle tõesti meeldib!

Sul on igapäevaselt palju tegemisi. Kuidas kiire elutempo juures Jumalale ustavaks jääda? Kui olen täiesti aus, siis vahepeal on väga raske aega leida. Õnneks on mul harjumus palvetada iga päev hommikuti ärgates ja õhtuti enne uinumist. Üritan lugeda iga päev Piiblist ühe peatüki – mitte selleks, et mingit linnukest kirja saada, vaid tahan tõesti mõttega kaasas olla. Üritan anda päeva jooksul võimalikult palju asju Jumala kätte. Kui tunnen, et olen väga väsinud, siis palun Jumalalt jõudu.

Mida plaanid siis, kui oled meditsiiniõpingud lõpetanud? Jätan tuleviku Jumala kätesse, ma ei taha oma elu nii palju ise planeerida. Hästi suur komistuskivi on minu jaoks olnudki just see, et ma ei lase lahti kontrollist oma elu üle, üritan ise kõike detailselt ära planeerida ja ei jäta Jumalale ruumi. Annan nüüd lihtsalt oma tuleviku Jumala kätesse ja ise selle pärast ei muretse!

11

Pluss 4/2021   3/2021


Misjon Tekst Triinu Tsupsman Fotod Elerin Tammel

PP

Misjonikool –

Kooli eesmärk ja igatsus on igakülgselt aidata noortel leida ja realiseerida Jumala poolt antud potentsiaali.

jätkamas tööd, mida Jeesus alustas Piiblipäevade ehk PP Misjonikool on keskkond noortele vanuses 14–27 aastat, kus poole aasta jooksul saab õppida misjoni, jüngerluse, koguduse, Püha Vaimu töö, Jumala suure pildi, aga ka juhtimise ning oma kutsumuse leidmise kohta. Järgmised sammud PP Misjonikool sai alguse igatsusest, et iga-aastane suursündmus PP Festival ei jääks ainult ühekordseks inspireerivaks ürituseks. Nähti vajadust keskkonna järele, kus noored saaksid palju ise tegutseda ja oma kogemustest õppida ning mis pakuks võimalust usus järgmisi samme astuda ja rohkem pühenduda. Oodatud ei ole aga ainult PP Festivalil osalenud, vaid kõik soovijad. See on koht, kus erinevate konfessioonide noored saavad koos õppida ja aega veeta. Kooli eesmärk ja igatsus on igakülgselt aidata noortel leida ja realiseerida Jumala poolt antud potentsiaali. Selle saavutamiseks kuulub kooli juurde veel mentorluse pool: iga osaleja saab olla väikses mentorgrupis, kus video vahendusel kohtutakse kord kuus laupäevahommikuti paariks tunniks.

Kohustus ja kutsumus Küsimusele, kuidas on misjonitöö teda usus kasvatanud, vastab PP Misjonikooli üks algatajatest ja praegune eestvedaja Karl Tõnne: „Kindlasti on kooli vedamine minu usku kinnitanud ja värskendanud. On olnud julgustav näha, kuidas Jumal läbi keeruliste väliste tingimuste on saanud siiski nii palju

12  Pluss 4/2021 | www.plussmeedia.ee

noori kokku tuua ja nende eludes nähtavalt tegutseda. Mul on väga hea meel tõdeda, et Eestis leidub jätkuvalt noori, kes päriselt tahavad ja igatsevad Jumalale pühenduda ning seda ka teevad.“ Karli usku kasvatab eriliselt see, kui ta näeb, kuidas kellegi potentsiaal tuleb esile ja ta rakendab seda rõõmuga Jumala riigi heaks. Karli jaoks on misjon elustiil. Jeesuski oli missionaalne. „Misjon ei tähenda ainult välismaale reisimist, seal kohalikele evangeeliumi kuulutamist ja nende teenimist, mis on kindlasti üks osa sellest, vaid eelkõige on misjon kutsumus, milles oleme kõik kutsutud igapäevaselt käima,“ lausub Tõnne. „Läbi nelja evangeeliumi jooksev suur misjonikäsk


on Jeesuse läkitus meile jätkama seda tööd, mida Tema on alustanud. Oleme kutsutud nii tegude kui ka sõnadega jagama head sõnumit Temast ning jüngerdama sõna vastuvõtjaid. Saame seda teha iga päev just selles keskkonnas, kus kõige rohkem aega veedame: pere keskel, koolis, tööl, trennis ja mujal,“ jätkab ta. „Ma usun, et misjon ei pea olema midagi, mida oleme iga hinna eest kohustatud tegema – seda ka! –, vaid eelkõige see, mida me kogu südamest ja armastusest teiste vastu tahame ja otsustame teha, sest oleme ise kogenud, kui elumuutev ja -päästev on Jeesus ning Tema arm. See käsk on tõsiusklike südamesse kirjutatud,” räägib Karl, viidates armastusekäsule Jh 13:34–35.

13

Pluss 2/2021

13

Pluss 4/2021


Elumuutvad kogemused PP Misjonikoolis osalemisest on sündinud mitmeid julgustavaid lugusid. Näiteks alustas üks osaleja pärast kooli lõpetamist oma piirkonnas Hiiumaal noortetööd, luues seega uue koha neile, kellel Kärdlasse noortekatele on iganädalaselt keeruline minna. Kaks samast kogudusest tulnud noort otsustasid ise oma koguduse noortetöö vedamise ette võtta, kuna varem see eriti aktiivselt ei toimunud. Lisaks on kaks eelmise aasta õpilast sellel aastal PP Misjonikooli meeskonnas. Selle üle tuntakse tõeliselt suurt rõõmu! On usk, et Jumal saab neid kogemusi noorte eludes veel pikemagi aja jooksul kasutada. Kuid misjonitööst ei puudu ka raskused. Üks suuremaid väljakutseid möödunud õppeperioodil oli leida praeguses pandeemiaajas võimalusi, kuidas kooli kvaliteetselt ja võimalikult ohutult läbi viia. Eelmist hooaega plaaniti ideaalis täies mahus kohapeal õppimisena, kuid reaalsus oli see, et päriselus võidi füüsiliselt koguneda vaid esimesel ja viimasel kokkusaamisel. Siiski oli väga positiivne, et vahepealsed kohtumised Zoomis toimisid tegelikult hästi ja jätkusuutlikult ning õpilaste hea tagasiside oli väga julgustav.

14  Pluss 4/2021 | www.plussmeedia.ee

„Mul on väga hea meel tõdeda, et Eestis leidub jätkuvalt noori, kes päriselt tahavad ja igatsevad Jumalale pühenduda ning seda ka teevad.“ Kuna PP Misjonikooli esimene hooaeg osutus väga edukaks ja noored andsid igati positiivset tagasisidet, alustati sel aastal teist hooaega veelgi suurema põnevusega. Kuigi uus õppeaasta, mis lõppeb mai alguses Nuutsakul, algas detsembri alguses, võib huvi korral rohkem infot leida PP Festivali kodulehelt ppfestival.ee. „Usun, et PP Misjonikoolil on praegu Eesti kogudusemaastikul oluline koht ning tahame seda võimaluste olemasolul edasi viia järgnevatelgi aastatel. Ootame ka tulevikus noori kandideerima – siiralt koolile pühendudes saab siin õppimine olla elumuutev kogemus!“ ütleb Karl


Toimetajalt

Tekst Eerik Eensaar Foto Stefan Carl Seppel

JUMAL JA PEREKOND

I

ga kunstniku või helilooja loomingus näeme reeglina loojat ennast. Tema mõttelaad ja olemus avalduvad loodud teoses. Sama kehtib ka Jumala ja Tema loomingu kohta. Perekond on osa Jumala taevalikust loomingust ja igaühel on perekonnas täita oma roll. Mees peab tegema tööd ja hoolitsema oma naise eest, teda austama ning temaga hellalt käituma, sest naine on ta kõige lähedasem ja usaldusväärsem sõber (1Tm 5:8; 1Pt 3:7). Mees ei pea kiivalt kinni hoidma oma arvamusest üksnes seetõttu, et ta on perekonnapea. Naisele on Jumal andnud füüsilised, vaimsed ja emotsionaalsed omadused, mis aitavad tal oma rolli perekonnas hästi täita. Neid omadusi targalt ja armastavalt kandes on ta abielu õnnelik, abikaasa rahul ja pere Jumala silmis õnnistust väärt (Õp 31:28,31). Jumal ütles juba alguses: „Inimesel ei ole hea üksi olla; ma tahan teha temale abilise, kes tema kohane on.“ (1Ms 2:18) Eelnevatest kirjakohtadest võib järeldada, et armastus on tegu, mitte vaid emotsioon. Armastada oma abikaasat tähendab tema teenimist. Paratamatult ettetulevatel rasketel aegadel on teineteise teenimine see, mis keerulistest olukordadest välja toob. Jumala ja teise inimese teenimine on ainus viis, kuidas abielu saab olla õnnelik. Samal ajal on perekonnal üks väga oluline ülesanne – kasvatada lapsi. Kodu, kus vanemad teineteist armastavad, on lapsele parim koht üleskasvamiseks (Kl 3:14,19). Head vanemad ka kiidavad oma lapsi, nii nagu Jumal kiitis oma Poega (Mt 3:17). Tublid emad-isad peavad kehtestama reeglid ja õpetama, miks on kasulik teha seda, mis on õige (Ef 6:1). Niisamuti on Jumal andnud meile seadused ja teatavaks teinud nende rikkumise tagajärjed (1Mo 3:3, Js 48:18–19). Parim eeskuju on siin Jeesus, kes kasvas samuti maises peres ja kuuletus oma vanematele. Meilgi on hea kasvada sellises keskkonnas, kus Jumal lasi kasvada oma Pojal (Lk 2:52). Seepärast peame oleme tänulikud, et Jumal on seadnud meie kasvamise kohaks perekonna.

15

Pluss 4/2021


Film Tekst Laura Jõgar Fotod Filmivabrik

VEE PEAL kelleks tahame saada? „Vee peal“ (2020) on tõestisündinud lugu noore poisi Andrese elust, kes püüdleb läbi raskuste paremuse poole, olgu need raskused siis akadeemilised, meditsiinilised, füüsilised või hoopis emotsionaalsed, ja kellele meeldib üle kõige kala püüda.

Seal on hea olla Andres on varateismeline poiss, kes elab maakohas oma vanaisa ja vanaemaga. Tema ema on põgenenud Rootsi ja isa jäänud Venemaal kadunuks. Andrese elu pole kergete killast: lisaks vanemate puudumisele tuleb tal kannatada koolikiusamist, õppimine ei edene kuigi hästi, vanaisa on temaga karm ja ta tunneb end üksildasena. Ainus tegevus, mis teda lohutab, on kalapüük. Ta harrastab seda koos naabrist sõbra Kollaga, kellel on küll hullupaberid, kuid siiski ka küllalt elutarkust poisile jagamiseks. Vee peal kogeb Andres selles keerulises maailmas rahu. Ka Kolla tõdeb, et „vee peal on hea olla, aga nii kui vee pealt ära astud, saab elu kätte.“ Kristlasena võime seda veepealset rahupaika võrrelda kirikuga, kus meil on hea olla. Tulles igapäevaste toimetuste keskelt kirikusse või ka lihtsalt palves Jumala ette, võime kogeda, et viibime justkui teises maailmas, kus on rahu. Pärast kosutavat aega jumalateenistusel või noorteõhtul peame aga pöörduma tagasi argielu juurde, kus võib ette tulla palju raskusi, kuid kuhu on ometi pärast vaimuliku toidu saamist ja oma murede Jumala ette kandmist jälle lihtsam minna.

16  Pluss 4/2021 | www.plussmeedia.ee

Pöörded – nii halvemaks kui paremaks Ühel päeval juhtub Andrese peres ehmatav sündmus – vanaisa haigestub raskesti ja pole teada, kas ta jääb ellu. Koos nutuse ja musta rätikut kandva vanaemaga käib Andres vanaisa haiglas vaatamas. Olukord on halb, aga arst ütleb siiski, et ta võitleb väga vapralt. Andres on murest murtud ja teeb otsuse, et nüüdsest peale hakkab ta hästi õppima – ehk aitavad tema head hinded vanaisal terveks saada? Kehv õppeedukus oli ju palju muret ja vaeva toonud. Õpetajad märkavad, et Andresega on toimunud muutus. Ta õpib innukamalt, vahel lausa hiliste öötundideni välja. On veerandi lõpp ja Andres palub neilt võimalusi hinnete parandamiseks, mis talle ka antakse, arvestades poisis toimunud muutust ja vanaisa tervist. Päevikut parandatud hinnetega käib Andres haiglas ka vanaisale näitamas. Kuid niisugune pööre ei meeldi klassikaaslastele. Neile ei sobi, et õpetajad Andrest kiidavad, ja nii saab Andresest poiste pilke- ja löögialune.


SISA

LDA B SÜŽ EE PAL JAST USI!

Andres on murest murtud, kuid teeb otsuse, et nüüdsest peale hakkab ta hästi õppima – ehk aitavad tema head hinded vanaisal terveks saada? 17 17

Pluss 4/2021  Pluss Pluss3/2021   3/2021


„Vee peal on hea olla, aga nii kui vee pealt ära astud, saab elu kätte.“ Suve seiklused Saabub suvi. Andres saab jälle rohkem kalal käia ja hakkab naabrimees Valtrilt, kes on talle nii sõbra kui ka nõuandja eest, õppima võitlemise ja kaitsmise võtteid, et poiste keskel enda eest seista. Ka vanaisa tervis paraneb tasapisi ning ta lubatakse haiglast koju. Kuid Andrese elus toimub veel midagi erilist – nimelt tutvub ta ühe toreda omavanuse tüdruku Mariaga. Nad käivad koos kohvikus ja jalutamas. Lõpuks on tal sõber, kellega koos on väga hea olla. Kõik on hästi, kuni Maria sõidab perega Pärnusse puhkama ning Andres peab temast pikemalt eemale jääma. Nad lepivad kokku, et tüdruk kirjutab Andresele Pärnust. Igal hommikul postkasti juures käies on ainus, mida ta sealt ei leia, oodatud kiri. Lootus järjest kahaneb ja kahaneb, kasvavad nukrus ja teadmatus. Hiljem näeb ta ühel peol, et Maria tantsib teise poisiga. Andres on kurb, aga elab oma elu edasi.

Sügisega saabub selgus Kätte jõuab sügis ja Andresel tekib taas konflikt ühe koolikaaslasega. Seekord ähvardusele ja löökidele allumise asemel lööb Andres ise teise poisi pikali. Süüdi jääb Andres, kes saab

18  Pluss 4/2021 | www.plussmeedia.ee 2/2021 | www.plussmeedia.ee

juhtunu pärast koolist käskkirja. Ometi ei olegi asi nii halb – nii Valter kui ka vanaisa avaldavad poisile hoopis tunnustust, et ta on suutnud enda eest seista. Selgub ka tõde Marialt saamata jäänud kirja kohta – ta avastab vanapaberikastist avatud ümbriku. Tuleb välja, et tüdruk siiski kirjutas ning kiri jõudis ka peatselt kohale, kuid sel päeval oli pensionipäev ja postkasti tühjendasid vanaema-vanaisa. Nad peitsid kirja, sest arvasid millegipärast, et poisile pole hea, kui ta tüdrukuga kirjutab. Taas murest murtud Andrest aitab Valter, kes salaja kirjutab Mariale, rääkides talle kogu loo ära. Lõpuks, kui Andres on jääaugust kala püüdmas, tuleb ka tüdruk sinna, et olla koos poisiga tema lemmikpaigas – vee peal.


Raadio Tekst Oliver Õunmaa

PLUSSPUNKT saade noortelt noortele

Ometi ei loe lõpuks kõige rohkem see, kust tuleme ja millises keskkonnas kasvanud oleme.

Meie eest valitu ja meie valikud Me ei saa me valida, millisesse keskkonda sünnime. Seetõttu on ka lapsepõlvekogemused erinevatel inimestel väga erinevad. Ometi ei loe lõpuks kõige rohkem see, kust tuleme ja millises keskkonnas kasvanud oleme, vaid palju määrab see, kelleks me saame ja millised tahame olla. Andres kasvas keskkonnas, kus tal oli väga raske. Sellegipoolest hakkas kõik muutuma siis, kui ta ise tahtis muutuda. Noore inimese üks oluline ülesanne on õppida, ja kui Andres hakkas kooli tõsisemalt võtma, siis paranesid nii tema hinded kui suhted õpetajate ja vanaisaga. Ka tal endal oli palju parem tunne. Ei saa küll järeldada, et kui meie midagi hästi teeme, hakkavad me ümber kohe imed juhtuma, nagu paranes Andrese vanaisa, kuid vahel Jumal kasutab ära raskusi, et panna meid mõtlema sellele, mis on tõeliselt oluline ja milles me peame end parandama.

Veeda koos meiega kaasahaarav tunnike – näiteks rongis, trennis või jalutuskäigul. Millest räägime? „99,9% õppimisest toimub väljaspool klassiruumi. Siis, kui lööme pea vastu kappi või pistame kogemata käe tulle. Õppimisest ei pääse me surmani,“ leiab saates „Õppimine ja õpetamine“ Artur Sirk. Tema ja Raul Villem Reedi on Plusspunkti uued saatejuhid, kes vähemalt iga teise saatega lähevad eetrisse oma kodulinnast Tartust. Hiljuti vahetasid nad välja kauased saatejuhid KUS? Maarja-Liis Mölderi ja Kristo Pereraadio Tootsi. Noormeeste teises eetris. saates „Südame reformeerimine“ oli külaline Kristjan Luhamets. „Usuvõitlus pole MILLAL? see, kui ma võitlen millegi Iga kuu 1. ja 3. teisipäeval eest, mida ise õigeks pean,“ kell 22:00. väidab seal Luhamets. „Usuvõitlus on see, kui ma ise tahan midagi muud, kuid SAGEDUS? võitlen, et Jumala tahe peale Tallinnas 89,6 MHz; jääks.“ Tartus 89,0 MHz. „Ma olen viimastel aastatel läinud läbi päris paljuJÄRELKUULATAV? dest raskustest ja tegelikult on see privileeg,“ lausub Jah! Pereraadio.ee saates „Palun võtke mind või Soundcloud. vastu“ Maria-Kristiina Luik. „Jumal on usaldanud NII HEA MUUSIKA! mind neist läbi minema. KUST SELLE LEIAKS? Kõik halb, mis mind tohutult murdis, muutis mind Spotifys – Plussmeedia. ka kirglikuks selle suhtes, et keegi ei tunneks sama.“ Põnev kuulamine on ka saade, mis räägib erialavalikutest. „Ma poleks iial arvanud, et hakkan õppima reaalmeditsiini,“ tõdeb saates seni hoopis klaverimängu ja akrobaatikaga silma paistnud Liisa Siinmaa, kes on Oliver Õunmaa ja Anna Neutali saatekülaline. „Me tihti ei märka, kui suur osa meie elu valikutest on tulnud Jumalalt. Ehk need ongi meile õrnalt kõrva sosistatud?“

19

Pluss Pluss3/2021   4/2021


Noortekas Tekst Maria-Kristiina Luik Fotod erakogu

V.Ä.L.K NOORED

igatsevate südametega ronimas Jumalale lähemale Kagu-Eesti pisikeses Antsla linnas kogunevad noored igal reedel Antsla baptistikoguduses, et üheskoos süüa, mängida, Jumalat ülistada ja Tema sõna tundma õppida. Muusika toob noored kogudusse Vägevalt ägedad, lahedad, kaasahaaravad noored ehk teisisõnu V.Ä.L.K noored on Antslas ainuke noortetöö haru, kuhu on oodatud kõik alates 12. eluaastast. Aktiivsem, iganädalane noortetöö sai Antslas alguse kõigest 3–4 aastat tagasi, kui tekkis igatsus noortega tihedamani kui korra või kaks kuus kokku saada. Mis teeb aga Antsla noorteõhtud eriliseks, võib lugeja küsida… Lisaks harjumuspärastele noorteõhtutele toimub üle reedeti bändiproov, mis hõlmab noorte huviliste pilliõpet, muusikakooli staatusest hoolimata. Bändiproovis õpetab üks noortejuhtidest erinevaid pille ning üheskoos ülistatakse Jumalat nii bändijuhi kui ka teiste poolt kirjutatud ülistuslauludega.

„Sellepärast noored tahavadki tagasi tulla, et nad kogevad siin armastust, mida nad koolist või kodust ei saa.“

20     Pluss Pluss 4/2021 | www.plussmeedia.ee 4/2021  |  www.plussmeedia.ee

Roniseinalt risti alla Noortejuhi Einike Lematsi sõnul tuleb umbes 95% noortest mittekristlikest peredest ning tänu bändile on koguduse uksest sisse astunud noori, kes polnud enne bändiga liitumist kunagi varem kirikus käinud. Kes aga Antsla baptistikoguduse ust paotab, leiab ühele eesti kogudusele pigem tavapäratu vaatepildi roniseina näol, mida noorteõhtutel heal meelel rakendatakse. „Ma isiklikult nimetan seda usuhüppeks, sest sa saadki ennast tegelikult proovile panna. Samas kui vaatame roniseina kristlikus võtmes, siis see on see, kui kaugele ma olen valmis Jumalaga minema või kui kõrgele julgen Temaga koos ronida. Ronimine on mõnus tegevus, mis kuulub iga reede juurde.“ Õhtu kulgedes tuleb aeg ka sõna ja ülistuse jaoks, mis juhatab noored soovi korral sõna otseses mõttes risti alla. „Meil on puidust rist, mille ümber on keritud foolium ja sinna keskele on pandud naelad. Me oleme risti all istumise sisse harjutanud, süütame küünlad ja see on niisugune vaikne hetk. Läbimurdeid on olnud väga palju,“ räägib Einike noorte avatusest pärast melu ja ronimist tõsisemate teemade üle mõtiskleda.

Kogudus kõigile Tavapäraste noorteõhtute vahepeal leiavad aset ka teemaõhtud, näiteks võib terve õhtu olla pühendatud kokkamisele ja lauamängudele. Noortele antakse sealjuures vabad käed valmistada neile meelepärane õhtusöök, mida hiljem üheskoos nauditakse. „Meie koguduse tunnuslause on „Kogudus kõigile“. Sellepärast noored tahavadki tagasi tulla, et nad kogevad siin armastust, mida nad koolist või kodust ei saa,“ selgitab Einike, lisades, et noored on oodatud just sellistena, nagu nad parasjagu on. Kuigi noortetöö võib selle tegijatele kohati raske tunduda, siis olgem julgustatud Antsla noortejuhtide innukusest ning julgustusest, et madalpunktis ei maksa püssi põõsasse visata. „Tasub meelde tuletada tõotust, mille Jumal on andnud, et Tema on sind kutsunud ja Tema ka varustab ja ei jäta hätta,“ lausub Einike. „Maapiirkond ei ole takistuseks Jumala töö jaoks. Jumalale on kõik võimalik!“


„Ma isiklikult nimetan seda usuhüppeks, sest sa saadki ennast tegelikult proovile panna.“

„Maapiirkond ei ole takistuseks Jumala töö jaoks.“

V.Ä.L.K noortekad toimuvad igal reedel kell 18 Antslas aadressil Jaani 24 ning oodatud on kõik 12–19-aastased noored. Rohkem infot leiab Facebookist: Antsla EKB Kogudus

21

Pluss 4/2021


Noortejuht Intervjueeris Maria-Kristiina Luik Foto erakogu

EINIKE LEMATS – noored, meditsiin ja Jumala Kuningriik on parim kombo! Einike Lemats (23) on särasilmne Antsla EKB koguduse üks noortejuhtidest, kes ametilt on kiirabiõde ning igatseb Jumala Kuningriiki näha kodukoguduses Antslas. Oled oma tudengiaastatel elanud Tartus. Mis pani Sind tagasi Antslasse kolima? Mind pani Tartust Antslasse kolima Jumala kutse ning igatsus olla kogukonna jaoks olemas igapäevaselt, mitte ainult nädalavahetustel, nagu tudengiajal tavaks. Samuti oli suurem igatsus olla õnnistuseks ühele väikesele kogukonnale ning oma andidega panustada just kogukonna inimestesse.

Miks valisid meditsiinivaldkonna? Valisin meditsiini, kuna mulle on alati meeldinud aidata inimesi, olla neile toeks ning panustada teiste heaolusse. Minu suured eeskujud on olnud mu ema ja suguvõsa, kust olen meditsiinipisiku saanud. Meditsiin ja õendus on super valik, kuna nii saan praktiliselt väga palju aidata, nõustada ja ka inimesi hea sõnaga julgustada.

Milline on Sinu unistuste töökoht? Arvan, et mu unistuste töökoht on kindlasti kombineeritud meditsiinist, noortest ja Jumala Kuningriigist. Osaliselt see nii juba ka on. Kiirabis osutan meditsiinilist abi, noortekal kuulan noori ja nende hingemuresid ning selle kõige kaudu saan kuulutada ka Jumala sõna – parim kombo, mida tahta! Unistusi on palju, kuid minu igatsus praegu ja ka tuleviku perspektiivis on näha kogukonna lapsi ja noori tuliselt ja julgelt panustamas Jumala Kuningriigi töösse. Ka elada iga päeva koos Jeesusega, võttes sellest 100%, ning kuuletuda Pühale Vaimule, sütitades ja inspireerides paljusid inimesi järgima Jeesust.

22  Pluss 4/2021  |  www.plussmeedia.ee


+3 lood Koostas Kristo Toots Fotod Blake Cheek/unsplash.com ja erakogu

Selles veerus käsitletakse erin

Tõde või müüt?

evaid kristlust puudutavaid väit

Igal põlvkonnal tuleb leida oma tõde

eid.

M

üüt. Tänu Jumalale ei pea meie põlvkond tõe osas jalgratast leiutama, sest tõd e on universumi Autori määratud. Kuna Piibel on Jumala ilmutus inimkonnale, siis avaldub sea l ka tõde inimsuhete, eetika, ühiskonnakorralduse jm kohta. Olulisim on aga Piiblis leiduv tõde lunastusest: „Jeesus ütles talle: „Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juu rde muidu kui minu kaudu .““ (Jh 14:6) Samas pole seiklushimulist e noorte õnneks kõik jalg rattad veel leiutatud ning meil tuleb avastada uusi viise ja või ma lusi tõe edastamiseks oma põlvko nnale.

t.

kirjakoh Lemmik-

Karoliine , 13 n Peterman me EELK Nõm us ud Rahu kog

u üleolevalt sin s kõu lg te õ m i g k e „Ärgu ke kele eeskuju li k s u a a s id ses!“ a , usus, puhtu noorusest, v s e s tu s a rm a es, nes, käitumis (1Tm 4:12)

Miks?

et see s tundsin, petus, e d e g lu a rd õ esimest ko on justkui Kirjakohta num Jumalalt. Siin , ja see inspireem on mulle sõ Jumalaga lähedase hoolimata teistele a kuidas oll äga oma vanusest n, kuidas Jumal on v rib mind dma. Nüüd alles näe likku ellu aidata. st eeskuju an nud, et inimesi kri ta su a k d min

Piibli ABC

Selles veerus tutvustatakse kristluses ja Piiblis leiduvaid nimesid ning nende tähendust.

E

Eenok Eenok, tõlkes pühendatu, on üks kahest inimesest, kelle puhul arvatakse, et nad ei kogenudki surma. Piiblis kirjutatakse, et Eenok oli Jumalale meelepärane ja kõndis koos Jumalaga 365 aastat, misjärel võttis Jumal ta ära. Lisaks saavutas Eenoki poeg Metuusala enne Noa veeuputust Guinnessi rekordi väärilise eluea: 969 aastat. Pluss 4/2021  23


Piiblitegelane Tekst Triinu Pikkmets Pilt James Jacques Joseph Tissot (1836-1902)

Joosep –

mees, kelle Jumal saatis Egiptusesse elusid päästma Mööduvat Joosep oli oma isa lemmiklaps ja tal oli and seletada unenägusid. Joosepi kümme venda aga vihkasid ja kadestasid teda. Mitmed ülekohtused lood, mis Joosepiga juhtusid, valmistasid teda ette ülesandeks päästa mitte ainult tema pere, vaid terved rahvad.

ismaeliitide karavani nähes müüsid vennad Joosepi 20 hõbetüki eest orjaks.

Egiptus ja vangipõlv Vendade kadedus Isa Jaakob armastas oma poegadest kõige rohkem Joosepit. Ainult temale lasi ta valmistada ilusa kirju kuue. Vanematele vendadele aga ei meeldinud, et Joosep sai nii erilise kohtlemise osaliseks. Kirju kuub polnud ainus põhjus kadeduseks. Joosep nägi unenägusid. Kahes unenäos nägi ta oma vendi ja vanemaid teda kummardavat. Seda kuuldes vennad vihastusid ning kadedus kasvas. Oma vihas võtsid nad väljal lambaid karjatades nõuks Joosep ära tappa. Vanim vendadest, Ruuben, tahtis Joosepit verevalamisest päästa ning pakkus välja ta hoopis kaevu visata. Nii tehtigi, kuid mis edasi? Mööduvat ismaeliitide karavani nähes müüsid vennad Joosepi 20 hõbetüki eest orjaks. Nende kätte jäänud kirju kuue kastsid vennad tapetud siku verre ja viisid isale, jättes mulje, et metsloomad on Joosepi tapnud.

24  Pluss 4/2021 | www.plussmeedia.ee

Kuid Joosep ei olnud surnud. Egpituses müüdi ta Pootifarile, vaarao ihukaitse pealikule, kes nägi Joosepi ustavust, sest Jumal oli temaga. Varsti oli terve majapidamine Joosepi juhtida. Ka Pootifari naisel ei jäänud Joosep märkamata. Kui Joosep keeldus tema juures magamast, valetas naine Pootifarile, et hoopis Joosep oli üritanud tema juurde heita. Tõestusmaterjaliks sai jällegi kuub, mis oli naise kätte jäänud. Oma naist uskuma jäädes lasi pealik Joosepi vangi panna. Ka vanglas ei jätnud Jumal Joosepit. Varsti nägi vanglaülem, et Joosep on hea mees, ja usaldas kõik teised vangid tema hoole alla. Taas kord anti Joosepile vastutus teiste eest. Vanglasse sattusid ka vaarao joogikallaja ja pagar, kes mõlemad nägid unenäo, mille tähenduse Joosep neile seletas: kolme päeva pärast pidavat vaarao laskma pagari pea maha lüüa, aga joogikallaja saavat vabana tagasi oma ametisse. Täpselt nii ka juhtus. Joosep küll palus joogikallajal rääkida vaaraole tema olukorrast, kuid too unustas Joosepi.


Vaarao unenäod Möödus kaks aastat ja Joosep oli endiselt vanglas, kuid seekord nägi vaarao kaks erilist unenägu, mida keegi ei suutnud seletada. Nüüd meenus joogikallajale Joosep, kellel lasti vanglast unenägusid seletama tulla. Joosep seletas: „Vaarao unenäod tähendavad ühte ja sedasama. Jumal on vaaraole teada andnud, mida ta kavatseb teha.“ Tulemas oli seitse aastat, mil Egiptuses on toitu külluses. Järgnevad aga veel seitse aastat, mil valitseb nälg. Joosepi pani ette valida tark mees, kes hoolitseks toidukogumise eest külluseaastatel, et rahvas ei peaks järgnevatel aastatel nälgima. Vaarao vastas: „Et Jumal on sulle kõike seda teada andnud, siis ei ole keegi nii mõistlik ja tark kui sina,“ ja pani Joosepi kogu oma koja üle. (1Ms 41:25,39)

Vaarao vastas: „Et Jumal on sulle kõike seda teada andnud, siis ei ole keegi nii mõistlik ja tark kui sina.“ Andestus

Joosepi nimi tähendab „Issand jätkaku“, s.t andku veel lapsi. Piiblis räägitakse ainult kahest mehest, kes oskasid unenägusid seletada – Joosepist ja Danielist. Loe Joosepi lugu 1Ms 37–50.

Nälja-aastad tulidki. Egiptust valitseva Joosepi juurde saabus kümme meest toitu paluma – need olid tema vanemad vennad, sest ka Kaananis, Joosepi sünnimaal, oli leib lõppemas. Vennad ei tundnud Joosepit ära ja too tegi näo, nagu temagi ei tunneks neid. Joosep ei andnud vendadele toitu niisama lihtsalt, vaid pani nad proovile. Kas vennad on endiselt alatud ja südametud? Toidu saamiseks pidi üks vend jääma Egiptusesse vangi. Teistele andis ta käsu jälle tulles kaasa võta oma noorim vend – pärast Joosep orjaks müümist oli sündinud perre veel Benjamin. Isa muidugi ei tahtnud oma noorimat poega Egiptusesse lubada, kuid toiduvarude lõppemine sundis teda. Ka teisel korral pani Joosep oma vennad proovile. Ta lasi Benjamini viljakotti peita hõbekarika, et ta saaks nõuda noorima venna orjaks jäämist Egiptusesse – täpselt nii, nagu temaga oli juhtunud. Vendade seast oli Juuda nõus Benjamini asemel orjaks jääma, sest uuesti oma noorimast pojast ilmajäämine murraks isa südame. Nüüd nägi Joosep, et vennad on muutunud ja ole enam südametud. Vendade hirmuks ja üllatuseks puhkes Joosep nutma ning rääkis neile, et tema ongi see vend, kelle nad Egiptusesse müüsid. Andestus ja kahetsus tõid pere taas kokku. Kui vaarao sellest kuulis, lasi ta Joosepi vendadel kutsuda isa ja vendade pered Egiptuse parimale maale elama. Jumal oli kasutanud ülekohut, et päästa paljude elud.

25

Pluss 4/2021


Seitse

Tekst Ingel Madleen Tiitus Foto Chuttersnap/unsplash.com

7 1

i l ü t e r e p , s i l b i i P e lahendused nend d e j r ä j a ja tag

eist ja t, kuid n nda s u l e e i ks a a me ata ande erede matu os s a t o a r n a o p m p Tülid on justest olulise me mitmetest idas h e õ o l p u t g lu , ku lis t b i a i nende v P e a n i K r pida. i. itse e ning lep st. Siit leiad se endega tegelet ide as n lahkhel või kuid d i s e n e tülid lah

Suurim (Lk 22:2 jünger? 4–30) Nagu iga s

p ka Jumala eres, on tülisid et te tulnud perekonn jüngrite seas. Nim as ning isegi Jees use elt läksid selle üle, jüng ke teistest s da nende seast tu rid vaidlema uu leks arva ta targalt, ö remaks. Jeesus la hendas t eldes: „S üli uurim te noorim, ie seas o ja juht na lgu gu see, k kumb on es teenib nagu suurem, . Se k as see, k või see, k es istub la st es teenib uas, ?E Jeesuse v astus and ks see, kes istub la is jüngrit tihti ei ole uas?“ ele õppe s tunni, et rohkem v uurim see, kellel on näilise õimu. lt kõige

2

aarja Marta ja M 42) (Lk 10:38– õde, Martat

hte as Jeesus ka e Kord külast Jeesuse jalg s tu is a rj a a M t. ld a e ask as ja Maarj , kuid Marta a m la u u k a et õde teda ette Ted artat ärritas, öeldes: M s. e is m a majapid pitas õed, a. Jeesus le v a ev a d sugugi ei ait muretsed ja sa , a rt a M , a tarvis on „Marta sjadega, ag a e d u lj a p hea osa, ennast n ju valinud o a rj a a M t. ti on ka vaid üh alt ära.“ Tih m te ta e õ v i lt-vendadelt mida e oma õdede l a v e ä p a n ategemise meil tä nende mah g in n a les neid id p p palju õ aadata, mil v is p o o h e sim asemel võik tta. õ v s k ju eesku

26  Pluss 4/2021 | www.plussmeedia.ee


3

Kadunu

4 32) d poeg (Lk 15:11–

llel oli õna räägib isast, ke See tähendamiss em poeg päeval palus noor kaks poega. Ühel isis kodust ritava vara ning re isalt kogu oma pä a oli llavalt ning õige pe kaugele. Ta elas pi ama d ja poiss pidi hakk kogu raha kulutatu st ks võttis poeg häbi seakarjuseks. Lõpu , et es ld õe m , la e jalge al hoolimata kodute svõi da juurde tagasi ka ehk võtab isa ta en nägi, isa poega kaugelt tööliseks. Kui aga ela. stu ning langes ka jooksis ta talle va iaalsed er at m es ül s kaalus Perekonna olulisu es õnnelikult. kahjud ja lugu lõpp

Kes on (1Kn 3:1 õige ema? 6–28) Kord tuli

dk kes olid m uningas Saalomo ni ette ka õlemad h ks naist, iljuti sün ema elas nitanud. id oma v Need kak astsündin kojas. Üh s ud p el mõlemad ööl aga suri üks p oegadega samas oegades emad vä t, itsid, et s naise om urnud po kuid a. Nüüd eg on teis tekkis kü lapse end sim e ale saam a. Saalom us, kes peaks elu ning käsk sa on lasi tu is lapse p ua mõõg ooleks ra üks naist a iuda. Sell e s t ko h e e va p aga oli n õus lapse lmis lapsest loob eale oli um po selgeks, kes on õig olitamisega. Kun a, teine ingale sa ee elusalt ta i gasi. Pere ma, ja naine sai o liikmete ma poja on omak vaheline asupüüd armastus matu ja e Sellepära nnastohv st valis k e rd a av. lapse em ilmajääm a pigem ise kui la pojast pse surm a.

6

5

Jaakob ja Eesav (1Ms 27–33)

Saul ja Joo (1Sm 19–20natan ) Iisr

aeli kuninga Sauli ja tem Joonatani v a vanima po ahel tekkisid ja erimeelsuse Sauli sulase d Taaveti pära st. Saul kad ja vihkas Ta estas avetit, kes o li Jumala po valitud järg olt välja miseks kun ingaks, ja p ta hukata. Jo laanis onatan aga austas ja im Taavetit nin etles g neist said pari isa ei arvest anud poja so mad sõbrad. Kui ovi ja kokku ning proovis lepet ikka Taaveti t tappa, siis Joonatan sõ aitas bral põgene da. Taaveti õige käitum sõprus ja ine kaalusid tem läbisaamise isaga ja võim a jaoks üles hea aliku kuning atrooni.

Iisaki kaksikutel Jaakobil ja Eesavil oli keeruline suhe. Vanem vend Eesav oli näljasena müünud oma esmasünniõiguse Jaakobile kausi supi eest. Jaakob aga pettis oma ema Rebeka abiga vanalt Iisakilt välja õnnistuse, mis oli mõeldud Eesavile. Isa õnnistuse saanud Jaakob põgenes Eesavi viha kartes kaugele. Aastaid hiljem tagasi koju ja venna juurde pöördudes pelgas Jaakob, et vend pole talle andestanud, kuid see hirm oli s asjatu. Eesav jooksis Jaakobile vastu ja lange et , tnud mõis s lõpuk talle nuttes kaela. Ta oli vend on talle tähtsam kui esmasünniõigus või isa õnnistus.

7

vennad ja p e s o o J , isa 5) al, Joosepil (1Ms 38–4 oegade hulgast oli noorimkadeduse pärast

ljude p aga müüsid a igal sammul ning Jaakobi pa ht. Vennad o k e n li li temag ri e jal käis s. Issand o k südames a rj o ure nälja a e u S ss s. se e tu e ip m g aim itu ostmas, Joosepi E p juures to o järel tähts se ra o a a Jo v i d a sa n t ven steist ära Joosepis ka Joosepi d lõpuks ük s a a n i se u e K d . n d e varu esid oma rahvas, n nad kahets suured vilja n d e li V o l s. o se o k tu nad pimise. sest Egip stus tõi lep kaelustasid e d ja n id A . ts e u il n e mset) as n tundsid, sep andest em ekstree o h ä Jo (v g e in tt n e t ülekohu ks. l tuleb ikka perekonna dade vahe ävad siiski Õdede-ven jä d a n id u ist, k rivaalitsem

27

Pluss 4/2021


Piibliõpetus Tekst Anre Matetski, Valguse Tee vabakogudus Fotod Katarina Kaleininkas ja pexels.com

Kuidas purustada oma suguvõsas põlvest põlve edasi kandunud needused? Kindlasti on iga inimene avastanud, et ehkki tahaks olla hea ja korralik, võib see osutuda väga keeruliseks väljakutseks. Paljud teevad elus asju, mida nad tegelikult ei soovi teha. Selle tulemus on häbi, süütunne, läbikukkumine, alaväärsus, madal enesehinnang või hüljatuse kogemine. Tekib küsimus, kas keegi üldse suudaks siin aidata. Kuidas saada enda sisse võimekus ja vägi, et elada Jumalale meelepäraselt?

Mida ütleb Pühakiri? Piiblis on selgelt kirjas: „Issand on pika meelega ja rikas heldusest, ta annab andeks patu ja üleastumise, aga kes ei jäta süüdlast karistamata, vaid nuhtleb vanemate patu laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni.“ (4Ms 14:18) Mõni ütleb: „See on ju Vana Testament! Täna elame Uue Testamendi ajal ja Jeesus on maksnud kõik meie patud kinni.“ Jah, täpselt nii on. Aga tea, et Jeesuse Kristuse lunastus ei hakka Sinu elus kehtima enne, kui Sa oled Talle täielikult alistunud. Selles kirjakohas ütleb Jumal selgesti, et Ta on pika meelega ja rikas heldusest ning Ta annab andeks meie patu. See on saanud teoks ainult Jeesuses Kristuses. Teine pool kirjakohast aga kinnitab, et Ta ei jäta süüdlast karistamata. Kui keegi ei loobu oma patust, siis karistus jääb tema peale.

28  Pluss 4/2021 | www.plussmeedia.ee

Mis on needus ja selle tunnusjooned? Enne kui jõuame selleni, et purustada needused oma elus, peame kaardistama, mis needus üldse on ja kuidas see toimib. Järgnevas loetelus on põhilised märgid, mis viitavad sellele, et inimese elus võib tegemist olla needusega. 1. Miski ei lase olla lõpuni rahul, õnnelik, edukas või terviklik ehk täisväärtuslik inimene. Selleks võivad olla varjatud kompleksid, süü, alaväärsus jne. 2. Seletamatud võitlemised, millest ei saa aru, näiteks emotsionaalne või mentaalne murtus, alaline stress, rõhutud olek või erinevad vaimsed haigused. 3. Miski ei lase saada vabaks ennasthävitavatest sidumistest ja sõltuvustest, olla terve või jääda puhtaks. 4. Pidevad ja korduvad seletamatud negatiivsed mustrid, takistused või probleemid, mis ei võimalda elus edasi minna, näiteks sagedased õnnetusjuhtumid, pidevad konfliktid inimestega, tervisehädad, asjad lähevad tihti katki, ei toimi suhted vanematega, eakaaslastega, abikaasaga või teiste inimestega, võimetus alluda korrale ja distsipliinile. 5. On raske ja vahel võimatu teenida Issandat, lugeda Jumala Sõna või palvetada. 6. Probleemid suhetes või tervisega, mida ei suuda diagnoosida või analüüsida. Need võivad olla kroonilised või aina korduvad haigused. 7. Pidevalt kannatavad suhted sõpradega, alaline finantsiline puudus. 8. Suguvõsas esinevad enesetapud või lähedaste enneaegsed surmad, pidev võitlus suitsiidimõtetega, vajadus ennast lõikuda või oma ihu vigastada. 9. Puudub võidukas elu.


Abi ja vabadus Hea uudis on see, et Püha Vaim tuleb Sulle appi, kui Teda paluda. „Ja kui ta (Püha Vaim) tuleb, siis ta toob maailmale selguse patu kohta ja õiguse kohta ja kohtu kohta.“ (Jh 16:8) Püha Vaim ilmutab Sulle, mis patt üldse on, ja õpetab Sind sellest lahti saama. „Aga kui tema, Tõe Vaim, tuleb, juhib ta teid kogu tõesse.“ (Jh 16:13) Tõde vabastab ja see Tõde on Jeesus Kristus. Temas ei ole mingisugust hukkamõistu ega süüdistust! Jeesus kinnitab seda oma jüngritele: „Kui te jääte minu sõnasse, siis olete tõesti minu jüngrid ning tunnetate tõde, ja tõde vabastab teid.“ (Jh 8:31,32) Jeesuse veri puhastab Sind ja vabastab Su kõigest needusest, sest Jeesus Kristus sai needuseks meie eest, et meie saaksime Aabrahami õnnistuse ning Püha Vaimu (Gl 3:13,14).

Tõde vabastab ja see Tõde on Jeesus Kristus. Temas ei ole mingisugust hukkamõistu ega süüdistust!

Miks kanduvad needused edasi? Ka õiget inimest võivad tabada õnnetused, sest esivanemate patud jälitavad meid kuni selleni välja, et Aadama „patu pärand“ elab tegelikult meie sees. „Et surm on tulnud inimese kaudu, siis tuleb ka surnute ülestõusmine inimese kaudu; sest nõnda nagu kõik inimesed surevad Aadamas, nõnda tehakse ka kõik elavaks Kristuses.“ (1Kr 15:21,22) Patusel inimesel on Aadama pärand, mis kandub põlvest põlve edasi, aga Kristuses me saame täiesti uueks ja sellest „neetud pärandist“ vabaks. On ka teisi viise, kuidas vanemate patud tulevad laste ellu. Siin on mõned põhilised näited. 1. Negatiivsed või halvustavad sõnad, mida vanemad on laste üle rääkinud, näiteks fraasid „Sa ei saa millegagi hakkama“, „Parem, kui sind poleks“, „Sa oled igavene saamatu“. Jumala sõna ütleb, et elu ja surm on keele võimuses (Õp 18:21). 2. Vanemad või lähedased on lapse hüljanud. 3. Vanemad ei ole last armastanud ega tunnustanud. 4. Vanemate ebapuhtad, amoraalsed, abieluvälised seksuaalsuhted. 5. Last on seksuaalselt ära kasutatud või muul viisil väärkoheldud. 6. Keegi esivanematest on kokku puutunud okultismiga või sellega mingil moel tegelenud. 7. Vanematel on ebaterve soov lapsi kontrollida või nendega manipuleerida.

29

Pluss 4/2021


Mul on teenimistöös nii palju tunnistusi, kus inimesed kannatavad samade probleemide käes, nagu nende vanemadki. Mustrid korduvad. Pääste sellest on ainult Jeesus ja Tema lunastustöö. Esimene samm on andestada oma vanematele, ja seda saab teha ainult koos Jeesusega, mõistes, et ka meie vanemad on olnud patu ohvrid.

Kuidas vabaneda needusest? • Esmalt tunne ära, milles on probleem. • Paranda meelt kõigest, mis on avanud uksed needusele. Kas Sa oled olnud sõnakuulmatu vanematele? Kas Sa ei taha andeks anda neile, kes on Sulle haiget teinud? Kas Sa oled kokku puutunud ebapuhaste asjadega, mis on tulnud läbi interneti: pornograafia, vägivald, okultsed mängud? Kas Sa oled nautinud salapatte? Palu, et Püha Vaim näitaks Sulle, kus Su elus on uksed avatud. • Raja ja kinnita end Jumala sõnale (Õp 26:2). • Tunnista oma usku ja pühendumist Jeesuse Kristusesse (Rm 10:9–11). • Alista ennast sõnakuulelikkusele (1Sm 15:22), nagu tegi Aabraham (1Ms 22:16–18).

Patusel inimesel on Aadama pärand, mis kandub põlvest põlve edasi, aga Kristuses me saame täiesti uueks ja sellest „neetud pärandist“ vabaks.

Aga tea, et Jeesuse Kristuse lunastus ei hakka Sinu elus kehtima enne, kui Sa oled Talle täielikult alistunud. • Paljasta ja tunnista üles iga teadaolev patt oma elus (1Jh 1:9, Õp 28:13). • Andesta igale inimesele, kes iganes on Sulle haiget teinud (Mk 11:25). • Ütle lahti igat liiki patust oma elus. Too esile kõik, mida Sa oled enda sees varjanud, teades, et see ei kuulu Sinu ellu. Küsi eneselt, kas mingi asi Sinu elus ei kannata valgust ega too au Jumalale. Loobu igasugusest okultismist, nõidusest, salaühingutest, -lepetest, -suhetest ja -sidemetest. (Ap 19:18–19) • Lõika läbi ja katkesta kõik emotsionaalsed ning jumalatud hingesidemed. • Jätka vastuseismist, kui pimedus üritab tagasi tulla (Jk 4:7). Jumal on määranud Sulle võiduka elu Jeesuses Kristuses. See on eluviis, kus Sa oled varustatud kõigega, mida vajad täisväärtuslikuks eluks ja jumalakartuseks. Mitte keegi ei ole määranud Sinu saatuseks olla vaene, haige, puuduses või läbikukkunud. See kõik on pelgalt saatana vale. Jeesuse tõotuse kohaselt on Tema tulnud selleks, et Sul võiks olla elu ja seda ülirohkesti (Jh 10:10). Needus Sinu elus kestab täpselt nii kaua, kuni on teada, kuidas seda murda!

Anre Matetski

30  Pluss 4/2021 | www.plussmeedia.ee


VABASTAV PALVE Järgnev palve aitab Sind, kui usud, et Jeesus on maksnud hinna Sinu needusest vabastamise eest. Issand Jeesus Kristus, ma usun, et Sa oled elava Jumala Poeg ja ainus tee Isa juurde. Ma usun, et Sa surid ristil minu pattude pärast ja tõusid surnuist üles. Ma tunnistan üles kõik oma patud ja tulen Sinu juurde, et saada armu ja andestust. Ma usun, et Sa andestad mulle. Nüüd ma tahan elada Sulle, kuulda Sinu häält ja teha, mida Sa ütled. Enne kui murran igat liiki needuse ja võtan vastu Sinu õnnistuse, ma kõigepealt tunnistan iga teadaoleva patu, mis on tulnud minu või esivanemate läbi. Paus – mõtle. Issand, ma tänan Sind, et olen saanud armu ja Sa oled mulle andestanud kõik, mille olen üles tunnistanud. Nüüd ma annan andeks igale inimesele, kes mulle eales on haiget teinud. Ma annan andeks, nagu Jumal on mulle andeks andnud. Paus – mõtle. Ma ütlen lahti igat liiki okultismist, nõidusest, saatana väest ja mõjust, salapattudest ja salasuhetest. Jumal, ma kohustun puhastama oma kodu igat liiki okultismi, maagia või nõidusega seotud esemetest, kirjandusest või materjalidest, mis austavad saatanat, mitte Jeesust. Sinu abiga ma puhastan oma kodu kõigest nimetatust ning hävitan need. Ma tänan Sind risti eest, kus Sina said needuseks, et mina võiksin olla vabastatud kõigest needusest. Ma tänan, et võin vastu võtta igavese elu ja õnnistuse. Ja nüüd ma olen vaba igast needusest, kurja mõjust ja kurja varjust oma elu ning minu perekonna pealt Jeesuse Kristuse nimel. Aamen

Uus noortesaade kanalil Taevas TV7

13. jaanuaril 2022


Kas teadsid? Tekst Robert Bunder Foto pexels.com

Kas teadsid, et ristivanemate traditsioonil on pikk ajalugu?

I

lmselt on kõik meie lugejad kuulnud ristivanemlusest. Võibolla on meil endil ristivanemad, võibolla mõnel meie sõbral. Ehk oleme näinud Francis Ford Coppola filmi „Ristiisa“, mis on tugevalt mõjutanud meie popkultuuri. Ristivanemate kohta on erinevaid arvamusi, kuid kas olete mõelnud, kust see praktika alguse sai ja kuidas see tänapäeva jõudis?

Eestkostja ja mentor Kui ristiusk levis esimestel sajanditel pKr üle terve tollase tuntud maailma, siis üha enam paganatest ehk mittejuutidest mehi ja naisi soovis liituda kristliku kirikuga. Selleks aga, et saada kiriku liikmeks, pidi laskma ennast ristida. Ristimisteenistusi ei peetud tollal sugugi tihti, vaid üksnes suurtel pühadel, näiteks ülestõusmispühade eelõhtul. Enne ristimist pidi soovija läbima põhjaliku õppe, mille käigus talle selgitati, mis on kristlik usk ning mida tähendab kristlaseks olemine. Selle õppimisprotsessi juures pidi igal inimesel olema ka oma kristlasest eestkostja, kes toetas teda vaimulikul kasvamisel ja andis pärast kogudusele aru, kas tema eestkostetav on valmis ristimist vastu võtma. Sellest kombest saigi alguse ristivanemluse traditsioon. Ehk siis alguses oli ristivanem justkui ristitud saada soovija mentor. Muidugi jätkus mentorlussuhe ka pärast ristimist, ristivanem jäi edaspidigi oma ristilast vaimulikult toetama. Mentorit/ristivanemat kutsuti Rooma riigis sponsoriks.

32  Pluss 4/2021 | www.plussmeedia.ee

Alguses oli ristivanem justkui ristitud saada soovija mentor.

Vaid vanemad? Tihti olid ristimisele tulijad täiskasvanud inimesed, aga mitte alati. 2. ja 3. sajandil pKr muutus järjest domineerivamaks väikelaste ristimine. Sellisel juhul oli algselt väga tihti ristivanemaks lapse bioloogiline vanem, kes pidi vastutama, et laps kasvaks üles kristlikus usus. Veel 5. sajandil kirjutab kirikuisa Augustinus, et on tavaline, et lapse ristivanemaks on tema enda ema või isa. Alles 813. aastal toimunud Mainzi sinod kehtestas reegli, et ristivanem ei tohi olla lapse bioloogiline vanem, vaid ta peab olema keegi teine kristlasest mees või naine, kes lisaks vanematele vastutab lapse nii füüsilise kui ka vaimuliku käekäigu eest.


Mitu on miinimum? Ristivanemate arv on ajaloos muutunud. Kui algselt oli igal kristlasel üks ristivanem, kes oli tema mentor, siis 7. –8. sajandist on juba näiteid selle kohta, et lapsel oli üks ristiisa ja üks ristiema. See komme on tänaseni säilinud õigeusu kirikus. Eesti alade luterlikus kirikus on aga pikka aega levinud traditsioon, et lapsel on kolm ristivanemat: tüdrukul kaks ristiema ja üks ristiisa ning poisil kaks ristiisa ja üks ristiema. Ristivanemad on läbi ajaloo toetanud ristilapsi nii vaimulikult kui ka ihulikult, aidates materiaalselt ja võttes vajadusel ristilapse enda kasvatada, kui lapse vanematega peaks midagi juhtuma.

Keegi, kes toetab Tänase päevani on luterlikus kirikus nõue, et lapsel võiks olla vähemalt üks ristivanem, täiskasvanutele pole see kohustuslik, kuid soovitusena võiksid ka nemad seda kaaluda. Hea, kui keegi palvetab meie eest ja elab meie tegemistele kaasa. Just sellest viimasest mõttest tulebki välja ka ristivanemluse põhiidee – vaimulik toetamine. Me kõik vajame kristlasena selles maailmas tuge. Muidugi võib tuge pakkuda mõni hea sõber või abikaasa, kuid samas on kristlased läbi ajaloo kogenud ristivanematest tulevat õnnistust. See on ilus tava, mis tekkis juba kristluse esimestel sajanditel ja on jõudnud ka tänapäeva. Hoidkem oma ristivanemaid ja pidagem seda tava kalliks!

33

Pluss 4/2021


Hingehoidja Tekst Eleri Viinalass Foto Yan Krukov/pexels.com

Kas mina saan osa Jumala õnnistustest, kui ma ei ole neid „pärinud“?

N

ii eriline on kuulda lugusid, kuidas põlvest põlve on vanavanemad ja nende vanemad palvetanud oma laste ja lastelaste eest. Selline tunne, et juba sündides on need lapsed nii õnnistatud! Tihti sellist idülli ei esine ja võib-olla oled Sa ainuke kristlane oma peres või isegi suguvõsas. Võib tekkida küsimus, kas Sa üldse oled osa Jumala õnnistusest, kui pole seda oma suguvõsast justkui pärinud. Vastus on jah!

Kes on õnnistatud? Kuulsa mäejutluse alguses toob Jeesus välja mitmeid punkte selle kohta, kes on õndsad ehk õnnistatud. Õndsad on vaimust vaesed, kurvad, tasased, need, kellel on nälg ja janu õigluse järele, halastajad, puhtad südamelt, rahutegijad (Matteuse 5:3–11). Teadmine, et Jumal kutsub neid „õndsaid“, avab ukse ka meile, et võiksime pärida Tema kuningriigi – kui tunnistame Talle oma patud, oleme alandlikud ja toetume Temale. Aga seda ei pea me tegema üksi.

Jeesusest saavad alguses kõik Sinu elu õnnistused.

Õpi tundma Jeesust

Puu veeojade ääres

Jumal õnnistab Sind, kui tunned Jeesust. Jeesusest saavad alguses kõik Sinu elu õnnistused. On raske seda kogeda, ilma et tunneksid ja teaksid, mida Jeesus on Sinu jaoks teinud ja Sinu elus tegemas. Paulus on kirjutanud: „Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes meid on taevast õnnistanud kõige vaimuliku õnnistusega Kristuses.“ (Ef 1:3) Me otsime elus palju: kuidas olla edukad, kuidas tunda end õnnelikuna jne. See kõik on hea, aga Jumala õnnistused on suuremad ja me kogeme neid eriliselt just siis, kui otsime Tema tahet esimesena.

Jumal õnnistab Sind, kui Sa usaldad Teda. Usaldamine tähendab, et meil on usku sellesse, et Ta aitab meid erinevates eluraskustes. Prohvet Jeremija illustreerib seda hästi: „Aga õnnistatud on mees, kes loodab Issanda peale, kelle lootuseks on Issand. Tema on otsekui vee äärde istutatud puu, mis ajab oma juuri oja kaldal ega karda, kui palavus tuleb, vaid ta lehed on haljad; ja põua-aastal ta ei muretse ega lakka vilja kandmast.“ (Jr 17:7,8) Jumala õnnistus meile on teadmine, et koos Temaga ei pea me muretsema, vaid võime kindlad olla, et Ta toimetab kõik hästi, kui paneme oma usalduse Tema peale, ka rasketes olukordades.

34  Pluss 4/2021 | www.plussmeedia.ee


Uuri ööd ja päevad Jumal õnnistab Sind, kui loed Tema sõna ning õpid seda tundma ja teadma, et see kehtib ka Sinu kohta. Hea näide on 1. psalmis, kust loeme, et „õnnis on inimene, kes ei käi õelate nõu järgi ega seisa patuste tee peal ega istu pilkajate killas, vaid kel on hea meel Issanda Seadusest ja kes uurib ta Seadust ööd ja päevad.“ Edasi lugedes võib leida taas võrdluse viljaka puuga, „mis on istutatud veeojade äärde, mis vilja annab omal ajal ja mille lehed ei närtsi; ja kõik, mis ta teeb, läheb korda.” Kui eriline on seda lugeda! Jumal õnnistab ja julgustab meid, öeldes, et mida me teeme, läheb korda,

Jumala armastus meie vastu ei sõltu sellest, kui palju me teeme.

kui püsime Tema läheduses! Samuti julgustab Ta meid olema kannatlik, tõotades, et kanname vilja omal ajal. Ta kutsub meid usaldama Tema parimat ajastust. Seega – õpime Tema sõna, et võiksime olla need närtsimatud viljakad puud!

Kättesaadav kõigile Kõik need kirjakohad viitavad sellele, et Jumala õnnistus ei ole kättesaadav ainult neile, kelle pere on põlvest põlve olnud kristlased. See on midagi, mille kallal saame ise töötada. Aga siinkohal on oluline meeles pidada, et Jumala armastus meie vastu ei sõltu sellest, kui palju me teeme. Kirjakoht, mida enamik kristlasi on ilmselt kuulnud, võtab selle ilusti kokku: „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.“ Õnnistus on pärida igavene elu. Jeesus on selle meie jaoks võimalikuks teinud. Uskugem ja olgem õnnistatud!

35

Pluss 4/2021


Test Koostas Adeliine Lail Foto Aaron Burden/unsplash.com

m l a s a d Ühen ! a g a h o k kirja

anud oma Kirjakohad on kaot tagasi kokku piiblisalmi. Vii nad isi Piiblist! ja testi oma teadm

ud, et ndun d ega e e v li a olen ei ing a Sest mm ega elu, gused eg , s e r u a u r ei s glid, ei p d, ei kõrg uu e n m i ä s a v e pe ei is tah a ased, tulev avus ega mid lahutad n g e o ei sü suuda m est, mis s u u t d s e ei loo a arma l ses, m Juma ses Jeesu u Krist as. d n a Iss

b minu Sulle piisa nõtruses st e armust, s ielikuks. tä i g ä saab v

Mt 6:33 Fl 4:13

Mida te ii al seda tehk teete, e kogu hingest, n õ nagu Issa nda ndale ja mitte n ag inimestele u .

2Kr 12:9 Kl 3:23

alt ige esmtema s t o a Ag ja a riiki ike Jumal siis seda kõ i! , g t e s õigu e teile peal s k a ant

Rm 8:38–39

36  Pluss 4/2021 | www.plussmeedia.ee

Ma suuda n kõik tem a läbi, kes teeb m ind vägev aks.


Elukool Tekst Katariina Petermann Foto Askar Abayev/pexels.com

Ideid traditsioonide loomiseks

• LEIA OMA PERELE ORIGINAALNE SÜNNIPÄEVALAUL

Oma perega kvaliteetaja veetmine ja perekonna traditsioonide loomine on oluline, et pereliikmete vahel tekiks tugevam side, mis hoiab pere lähedasena. Tihti aga on perekonna koosolemist väga raske ajastada või planeerida. Kuid kui läheneda loominguliselt, võivad välja kujuneda nii südamelähedased traditsioonid, et lapsed soovivad neid ka oma peredes jätkata.

Sünnipäevalaul ei pea ju tingimata olema see üks ja sama „Palju õnne sulle“. Laul võiks olla hea soovi või õnnistust paluva sisuga. Meie perekond on võtnud sünnipäevalauluks „Väikese karjase“. See traditsioon on meile kõigile armsaks saanud. Laulu võib valida oma lemmikute seast või soovi korral ise kokku panna.

• IGA-AASTANE PEREMATK Miks mitte rataste või autoga väljasõidule minna ja telk kaasa võtta? Lastele saab õpetada, kuidas telki püsti panna ja metsas onni ehitada, võib teha mõnusa lõkke – justkui väike ellujäämiskursus terve perega! Seda traditsiooni võivad vähem seiklushimulised perekonnad praktiseerida ka oma tagaaias või maakodus.

• JÕULUDEL KIRIKUS KÄIMINE Muidugi on väga hea traditsioon regulaarselt kirikus käimine, aga seda eriti pühade ajal. Jõuludel kiriku külastamine on ka paljude mittekristlike perekondade tava. Meil on iga kord enne kirikusse minekut kuusealune täiesti tühi, aga kui tagasi tuleme, leiab sealt kuhjades kinke. Mulle meeldib, et kingitused justkui ilma teenistuseta ei tulegi. Kirikust saab hea jõulumeeleolu südamesse ja kohe on palju rohkem rõõmu igast väikesest asjast. Jõululaulude laulmine on ka hea traditsioon, neid võib laulda kingi kättesaamiseks või niisama koos.

• TELEMÄNGU ÕHTU Näiteks üks kord kuus, laupäeva õhtul, võib perega jäljendada mõnda telesaadet. Selleks võib olla „Kuldvillak“, „Kitchen on fire“, “Su nägu kõlab tuttavalt“, „Tantsud tähtedega“ vms. Mõnda saadet saab lihtsalt oma kodus korraldada, mõne saate jaoks on vaja veidi rohkem ette valmistada, kuid alati on võimalik loovalt läheneda ja asju omas võtmes lahendada. • MOE-SHOW Korralda ise kodus moe-show. Pane suurtesse kottidesse (nt prügikotid) riideesemeid või kostüüme. Iga pereliige saab ühe koti ja kaks minutit, et panna kokku riietus ning seda teistele esitada. Üks pereliige on kohtunik ja igas voorus kohtunik vahetub.

37

Pluss 4/2021


2021

Plussmeedia on aastal 2021 olnud tegus. Neli ajakirja, raadiosaated, videod, laagrid ja festivalid. Rääkimata tiimipäevadest ja väljasõidud. Aitäh kõigile, kes panustavad kristlikusse noortetöösse!

38  Pluss 4/2021 | www.plussmeedia.ee


PLUSS MUJAL PlussPunkt

ÜKS =

ÜKS

Alati kättesaadav noortesaade Pereraadio veebilehelt Eetris 1. ja 3. teisipäev kl 22:00

RÕÕMSAT PLUSSI LUGEJAT Telli Pluss endale, sõbrale või noortejuhile.

Plussmeedia.ee Pidevalt uuenev uudisblogi

Tahad olla osa öst? Plussmeedia tö

Plussmeedia.ee/tellimus pluss@plussmeedia.ee Lõika välja ja postita

Jah, soovin tellida Plussi  Aastatellimus 10 eur  Aastatellimus ja toetus Plussi tööle 20 eur

Tule tiimi!

Ajakirja saaja nimi:

Teretulnud on kõik noored, kel on suur innukus meediatöö vastu, isegi kui ei ole varasemaid kogemusi.

Aadress:

Koos õpime!

Ajakirja saaja nimi:

Võta ühendust meie toimetusega või sotsiaalmeedias.

Postiideks ja linn/asula:

Tellin ajakirja kingituseks

E-post:

SIIA KLEEBI

Spotify

Telefon:

POSTMARK

Instagram

E-post:

EELK Misjonikeskus Tehnika 115 10139 TALLINN

Youtube

Telefon:

Aadress:

Otsi Plussmeedia üles ka sotsiaalmeedias!

Facebook

Postiideks ja linn/asula:

39

Pluss 2/2021


Plussmeedia EELK Misjonikeskus

Tehnika 115 Tallinn 10139

9 772733 220017

Issand on hea, tema heldus kestab igavesti ja tema ustavus põlvest põlve. Psalm 100:5


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook

Articles inside

Elukool: Ideid traditsioonide loomiseks, lk

1min
page 37

Test: Kadunud salm ja kirjakoht, lk

1min
page 36

Kas teadsid? Ristivanemluse pikk ajalugu,lk

2min
pages 32-33

Hingehoidja: Jumala õnnistuste pärimisest, lk

3min
pages 34-35

Seitse: 7 peretüli Piiblis, lk

3min
pages 26-27

Piibliõpetus: Needuste purustamine, lk Kirjutab Anre Matetski.

7min
pages 28-31

Piiblitegelane: Joosep, lk

3min
pages 24-25

3 lood: Iga põlvkonnal tuleb leida oma tõde? lk

1min
page 23

Noortejuht: Einike Lemats, lk

1min
page 22

Gospel: USA muusik Sarah Nathalié, lk

5min
pages 8-10

Noortekas: V.Ä.L.K noortekas, lk

2min
pages 20-21

Toimetajalt: Jumal ja perekond, lk

1min
page 15

Film: Vee peal, lk

3min
pages 16-18

Raadio: PlussPunkt nii Tartus kui Tallinnas, lk

2min
page 19

Pluss lugu: Rutt ja Raahel Poolakese on suure armastava perekonna õed, kes teenivad Jumalat mitmel viisil, lk

6min
pages 4-7
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.