__MAIN_TEXT__

Page 1

2

2017

Arno Humal −

Mai 2,49 €

noor andekas orelimuusik

Gloria Ilves -

üles kasvanud koos viiuliga

JULGE olla see, kes OLED

Reformatsioon Reformatsiooni mõju eestlusele 1

Pluss 2/2017  


Sisukord Inimeste lood Pluss lugu: Gloria Ilves on üles kasvanud muusika keskel ja koos oma viiuliga, lk 4 Raplamaalt pärit Gloria hindab lisaks muusikale ka kristlikke põhimõtteid ning hoiab Jumalat esikohal. Gospel: Arno Humal, lk 8 Rootsis orelimuusikat õppiv Arno Humal naudib kirikus mängimist ja koguduse teenimist. Misjon: Reformatsiooni mõju eestlusele, lk 12 Esimese eestikeelse Piibli ilmumine aastal 1739 oli märgilise tähtsusega kirjakeelele ja kooliharidusele. Persoon: Kristjan Kuller teenib südamega oma koguduses ja mujalgi kirikutöös, lk 14

4

Gloria Ilves

Naudib muusika tegemist koos õdedega.

28

Elu lõpptulemus Jumala kuningriik.

Piibliõpetus +3 lood, lk 23 Tõde või müüt: Kui ma olen ristitud ja leeritatud, ei pea ma enam kirikus käima. Piibli ABC: Gabriel Piiblitegelane: JEESUS, lk 24 Milles seisnes Jeesuse erilisus ja millised olid Tema elu ja õpetuse olulisemad pidepunktid? Seitse: 7 sammu südametoa koristamiseks, lk 26 Piibliõpetus: Elu lõpptulemus - Jumala kuningriik, lk 28 Kuidas praktiliselt Jumala riiki oma elus otsida? Kirjutab Kai Petteri Lappalainen. Palvus: Hea karjane ja lambad, lk 32 Hingehoidja: Julge olla see, kes oled! lk 34 Kust leida enesekindlust, kui perekond ei toeta kirikust käimist ja ka sõprade arvamus on kriitiline?

Elust enesest Toimetajalt: Kuidas värskendada oma usku? lk 15 Film: Galaktika valvurid vol. 2, lk 16 Kes on võimeline maailma päästma? Raadio: Millest kuuled PlussPunktis? lk 19 Noortesaade PlussPunkt jätkab oma tegemisi ja toob Sinuni lühikokkuvõtte viimaste kuude saadetest. Noortekas: Tartu Pauluse noorte tegemised, lk 20 Noortejuht: Robert Bunder, lk 22 Ristsõna, lk 36 Elukool: Kuidas targem välja paista? lk 37

20

Tartu Pauluses juhib noored Piibli juurde Robert Bunder.

TOIMETUS

Hanna Maria Salong, Laura Jõgar,

Toimetuse kontakt

Peatoimetaja Joel Reinaru

Artur Sirk, Krister Sepp, Kristina

Plussmeedia

joel.reinaru@plussmeedia.ee

Lillemets, Kai Petteri Lappalainen,

EELK Misjonikeskus

Ahti Kaera, Eleri Viinalass, Alina

Tehnika 115, Tallinn 10139

Nirk, Lydia Kurus.

pluss@plussmeedia.ee

Tegevtoimetaja Sirli Lend sirli.lend@plussmeedia.ee

plussmeedia.ee

Küljendaja Kalev Rodima

Väljaandja

Keeletoimetaja Kaire Petrenko

EELK Misjonikeskus

Teoloogiline toimetus Kristjan Luhamets

Koostöös

Toetamisvõimalus

Laste- ja Noorsootöö Ühendus

Ajakirja koostasid

SA EELK Misjonikeskuse arveldusarvetele:

Soome Luterlik

Madis Kask, Mait Jüriado, Vivian

Swedbank EE482200001120254269

Evangeeliumiühendus

Tamm, Henn Kaaleb Humal, Per Wahlfridsson Ohls, Sirli Lend, Kristo Toots, Karmel Uuselu, Õnnela Tikso,   Pluss 2/2017 | www.plussmeedia.ee Kirsi Vimpari, Madis Ehanurm, Kaanefoto Mait Jüriado

2

Soovid toetada Plussi?

SEB EE551010602016015008

Soome Evangeelne Luterlik Rahvamisjon

Selgitusse: Pluss TRÜKK Kroonpress


Juhtkiri

Reformatsioon Armas lugeja!

Ü

lemaailmselt tähistatakse tänavu 500 aasta möödumist Martin Lutherist alguse saanud reformatsioonist, täpsemalt selle hakust. Noor teoloog, kes suures kiriku masinavärgis igatses leida armulist Jumalat, ei pidanud pettuma. Lutheri eesmärk ei olnud sugugi reformatsiooni algatamine, vaid kiriku pöördumine Jeesuse Kristuse poole. Vallandunud sündmusteahel, mis puudutas vaimuliku elu uuendamist, vajutas aga sügavaid jälgi ka poliitikasse, kultuuri, kunsti ja ühiskonda. Meile tundub nii enesestmõistetav, et saame Jumala sõna lugeda ning lasta sellel end kõnetada oma emakeeles. Siiski ei ole meil tänases mugavas ja väga hästi arenenud ühiskonnas sageli aega, et midagi uurida või millegi üle mõtiskleda. Küsimusi on kindlasti palju ja erinevaid, kuid vastuseid otsime kanalitest, mis suudavad kümne sekundi jooksul meie uudishimu rahuldada. Jumala järgi tihtipeale lihtsalt ei jõua oodata. Olen ise pärit ajast, mil pidime kasutama lauatelefoni, et klassivennale helistada ja uurida, mida homseks õppida anti. Kui siis sõber juhtus kodus olema ja võttis telefoni vastu, oli harilikult esimeseks küsimuseks: "Mis teed?" Tänapäeval, kui telefon rändab omanikuga taskus kõikjale kaasa, on see küsimus muutunud ning tähtis on pärida: "Kus oled?"

Siiski tahan Sinult täna küsida selle vana küsimuse: "Mis teed?" Mida Sa parasjagu teed? Mida Sa laiemas mõttes oma eluga teed? Mida teed siis, kui Sul on raske või valus? Mida Sa teed, kui oled segaduses või tunned lootusetust? Mida teed, kui küsid elu mõtte järele? Kas ja kui tihti otsid vastuseid Piiblist? Mõni aeg tagasi levis internetis jagatud pilt lausega Don't say God is silent, when your Bible is closed! (Ära ütle, et Jumal vaikib, kui Su Piibel on suletud!) Jumal on sama eile, täna ja igavesti. See tähendab, et ka Tema sõna on aktuaalne ja elav igal ajal. See, et võime lugeda Jumala enda sõnu eesti keeles, on iseenesest suur ime ja õnnistus. Võibolla parim viis reformatsiooni juubelit tähistada ongi võtta kätte Piibel. Tõesti, Piibli hoidmine on hea, aga alles lugedes on sellest kasu.

Joel Reinaru Plussi peatoimetaja

Plussi ajakirjanik! Miks on vaja Piiblit tihti lugeda?

Auli Marta Humal, Tartu: Piiblit uurides saab Jumal meiega rääkida meid julgustades, toetades või manitsedes. Pühakirja lugedes saan rohkem aru, milliseks Ta mind on loonud ja kuhu ma olen teel. Igapäevane Jumala sõna uurimine muudab südant. See julgustab ja õpetab, näidates, et Jumal on meiega.

Küsitles Henn Kaaleb Humal

Johannes Ots, Saku: Piiblit on tähtis lugeda, sest Jumala tarkust ja Tema sõnumit kõikidele rahvastele võib leida just sellest raamatust. Tihti saadakse Piiblist vastused eluliselt tähtsatele küsimustele ning ka juhtnöörid, kuidas edaspidi käituda. Pole ühtki teist raamatut, mis annaks eluks kaasa nii palju vajalikku.

3

Pluss 2/2017  


Pluss lugu

GLORIA ILVES –

Tekst Vivian Tamm Fotod Mait Jüriado, Madis Kask

üles kasvanud koos viiuliga Gloria Ilves (19) on särasilmne Eesti neiu, kelle lapsepõlv möödus Raplamaal koos viie õe ja armastavate vanematega. Lisaks järjest kuulsust koguvale bändile The Ilves Sisters, kus Gloria mängib viiulit, teeb ta kaasa ka Tallinna Kalju koguduse ülistusbändis ning õpib esimest aastat Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Tulevikule mõteldes ihkab Gloria ühes oma viiuliga reisida ja näha, kuidas tehakse muusikat mujal maailmas. 4     Pluss 2/2017 | www.plussmeedia.ee Pluss 2/2017  |  www.plussmeedia.ee


5

Pluss 2/2017   Pluss 2/2017  


Viieliikmeline bänd The Ilves Sisters koosneb Ilvese pere õdedest Liidiast, Aleksandrast, Damarisest, Silviast ning Gloriast.

Muusika on veres Valik muusika kasuks on olnud Gloria jaoks enesestmõistetav. Pereema Estri eeskujul, kes on endine koorijuht ja hetkel klaveriõpetaja, on Ilvese pere kuuest tütrest viiel muusika elu igapäevane osa. Juba nelja-aastaselt otsustas Gloria hakata viiulit õppima. "Kuna üks mu õdedest mängis tol ajal viiulit, teine tšellot ja kolmas klaverit, siis oli mul päris lai valik. Kuid viiul kõnetas mind kohe," meenutab ta. Tänaseks on Gloria mänginud viiulit kokku 16 aastat ning hetkel õpib ta oma armastatud pilli Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Samas õppeasutuses täiendavad end hetkel ka Gloria õed Aleksandra ning Silvia. Kui väikese tüdrukuna meeldis Gloriale esineda vanematele viiuliimprovisatsioonidega, siis murdeeas hiilis sisse

Väikese tüdrukuna meeldis Gloriale esineda vanematele viiuliimprovisatsioonidega. 6  Pluss 2/2017 | www.plussmeedia.ee

periood, mil maad võttis laiskus ja viiulimäng kippus jääma kõrvaliseks tegevuseks. Tänu ema rangusele Gloria viiulimängust siiski niisama kergekäeliselt ei loobunud. Ema nõudlik suhtumine kandis hoolt selle eest, et neiu piisavalt harjutaks ajani, mil ta leiab endas uut tahet ja indu. Gloria mäletab, et muusikaga tegelemine oli see, mida ta tegelikult väga tahtis. Teine unistus oli pikad juuksed, mis on kenal neiul nüüd samuti olemas. Rõõmsalt naeratades meenutab Gloria perioodi, mil kandis peas vahetpidamata üht erkrohelist seelikut – sellest sai teha vahvaid soenguid ning seelik jäi pähe ka poeskäikudeks. Kokkuvõtlikult võib õnnelik neiu tunnistada, et on seni saanud kõik, mida ta on lapsest saadik soovinud. Tulevikule mõteldes ihkab Gloria ühes oma viiuliga reisida ja näha, kuidas tehakse muusikat mujal maailmas. Samuti soovib andekas viiuldaja end veel rohkem arendada ja esineda kuulsates paikades. Kuulsusest rääkides meenub Gloriale, kuidas ta sai koolis proovida mängida nimekate meistrite valmistatud viiulitel – see päev on jäänud talle eredalt meelde. Küsimusele, et milline oleks tema elu ilma muusikata, vastab Gloria, et talle on lapsest saadik olnud südamelähedane näitlemine.


The Ilves Sisters Viieliikmeline bänd The Ilves Sisters koosneb Ilvese pere õdedest Liidiast, Aleksandrast, Damarisest, Silviast ning Gloriast. Koosseisus on kolm erinevat instrumenti: klaver, viiul ja tšello. Koos on musitseeritud juba viimased 15 aastat, alates ajast, mil tegemist oli veel tagasihoidliku perebändiga. Nõnda käidi esinemas kindla kavaga lisaks Eestimaa erinevatele paikadele mitmel korral ka Saksamaal ja Rootsis. Sellise koosseisuga, nagu avalikkus tunneb õdesid Ilveseid täna, tuldi välja eelmise aasta jaanuaris. Ajastus oli väga hea, sest ABBA, kelle hittidega The Ilves Sisters lavasid vallutama asus, oli parasjagu taas aktuaalne. Kuulsa popbändi ABBA muusikat õpetasid Ilvese pere noori muusikuid armastama lähedased peretuttavad bändi kodumaalt Rootsist. Viimase aasta jooksul on instrumentaalmuusikat viljelev The Ilves Sisters saanud esinemiskutseid väga erinevatesse paikadesse Eestimaal ning väga mitmesugustele üritustele. Näiteks on üles astutud kaunites pulmades ja maitsekatel firmaüritustel. Kõige värvikama esinemiskogemusena toob Gloria välja ühe Soome ettevõtte korraldatud jahiürituse, mis toimus kaks päeva keset metsa ning kus The Ilves Sisters rabas külalisi üllatusbändina. Ka meenutab ta üht matust, kuhu paluti õdesid Ilveseid mängima rõõmsat muusikat. "Algul oli küll pisut harjumatu, aga rõõmus muusika aitab leinast üle olla," usub Gloria. Iga kord on koosseis pälvinud positiivset tagasisidet ning järjest enam saadakse kutseid erinevatele üritustele. Õdede tulevikuplaane aga Gloria veel ei reeda. Võib vaid kindel olla, et bändi kuulsus on kasvamas iga päevaga ning nende suurem tähelend on alles ees.

Jumal esikohal Kuna pereema Ester on kristlane, siis on lisaks muusikale olnud Gloria elu loomulik osa ka kirikus käimine. Neiu sai ristitud juba lapsena luteri kirikus ning ta mäletab, kuidas kodused piiblitunnid pere keskel olid tavalised. Kuigi väikese tüdrukuna Gloriat kirik eriti ei paelunud, vaid ta üritas pigem pühapäeva hommikuti kauem magada, siis Piibli vastu oli huvi olemas – sellest hoolimata, et ta avas aina ja aina sama peatüki ning püüdis mõista keerulist teksti. Ühel hetkel oli tüdrukul valida, kas hakata käima baptistikoguduses Raplas või Tallinna Kaljus. Aastal 2011, olles 13-aastane ja õppides Tallinna Muusikakeskkoolis, otsustas Gloria Kalju koguduse kasuks, kus tal tekkis peaaegu kohe unistus teha kaasa ülistusbändis NB (Noored Baptistid). Tüdruk alustas koguduses kaasateenimist esialgu koori koosseisus, kuid ühel

„Seda, mida tahan oma elus saavutada, suudan üksnes Jumalaga. Koos Temaga tean, mis on õige.“ hetkel kutsutigi teda ülistusbändiga liituma. Algul oli bändis viis liiget, kellest kasvas kokku väike kodugrupp. Tänaseks on bänd seitsmeliikmeline ning Gloria peab neid oma vaimulikuks pereks, kus ollakse omavahel väga lähedased ning jagatakse kõike. Ütlusega, et sõprus on sõlm, mille inglid on sidunud, nõustub Gloria täielikult. Ajal, mil neiu polnud väga kindel, kas Jumal ikka on hea, olid sõbrad talle toeks ning aitasid tulla tagasi Jumala juurde. Pärast nimetatud rasket perioodi on Jumal saanud Gloriale lähedasemaks ning Issandast on saanud armastav Isa. Loomulikult peab Gloria väga oluliseks ka oma vanemaid. Ema on tütrele justkui mentor mitte ainult muusikas, vaid ka kõiges muus. Neiu rõhutab Piibli õpetust, et vanemaid tuleb austada, sest siis läheb tõepoolest hästi, nagu ta ise on kogenud. Esikohal on Gloria elus aga kahtlemata Jumal, kes annab elule õige suuna ja muudab selle lisaks ka põnevaks. "Seda, mida tahan oma elus saavutada, suudan üksnes Jumalaga. Koos Temaga tean, mis on õige," on Gloria veendunud. Küsimusele, kuidas ta oma kiire graafiku juures usku värskena hoiab, reedab Gloria, et üks tema nipp on ettevalmistamine. Nimelt iga kord enne esinemist või erialatundi loeb Gloria julgustava salmi Piiblist, nagu näiteks "Oma Jumalaga ma hüppan üle müüri" (2Sm 22:30). Gloria usaldab Jumalat ning on veendunud, et seni, kuni ta hoiab Loojat oma silma ees, ei tule tema ellu mitte midagi ebaolulist ega ületamatut.

7

Pluss 2/2017   Pluss 2/2017  


Gospel

Arno Humal – noor kirikumuusik orelil

Tekst Henn Kaaleb Humal ja Sirli Lend Fotod Per Wahlfridsson Ohls

Noor andekas muusik Arno Gabriel Humal (21) on enda jaoks välja valinud mitte just kõige tavalisema instrumendi – oreli. Hetkel õpib ta Rootsis Göteborgi ülikooli muusika- ja tantsu teaduskonnas kirikumuusika erialal orelimängu. Enne Rootsi suundumist jõudis Arno aastate vältel teha tutvust mitmete Eesti orelitega. Ta on mänginud Tartu Pauluse, Peetri ja Maarja koguduses, Vanemuise kontserdisaalis, Tallinna Kaarli, Jaani ja Toomkirikus, Pärnu Eliisabeti kirikus ning Rakveres ja Kuressaares.

8  Pluss 2/2017 | www.plussmeedia.ee


9

Pluss 1/2017   Pluss 2/2017   Pluss 2/2017  


Muusika sees lapsepõlvest Arno hakkas kirikus käima juba enne, kui ta seda ise mäletab. Ta kasvas üles kristlikus perekonnas, tema vanaisa oli pastor, ema on Tartu Pauluse kiriku organist ning isa, õde ja kaks venda aktiivsed koguduseliikmed. „Minu esimesed mälestused kogudusest on lastekooris laulmine ja ema mängimine orelil,“ meenutab noormees. Klaverimängu hakkas Arno õppima juba maast madalast Tartu Heino Elleri nimelises muusikakoolis, kus sai kokku käidud lausa 14 aastat. Samal ajal omandas ta haridust Tartu Katoliku koolis ja hiljem Hugo Treffneri gümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist, kui Elleri koolis oli jäänud käia veel aasta, jõudis ta kahe semestri jagu õppida Tartu ülikoolis füüsikat. Ent füüsikuks polnud Arnol siiski plaanis hakata, sest juba muusikakoolist alates olid teda hakanud eriliselt paeluma klaveri ja oreli mängimine.

Orelisse kiindumine Kui Arno oli umbes 13-aastane, tuli klaveri kõrvale uue instrumendina orel. „Esialgu oli see küll mu ema soovitus, et võiksin ka orelit proovida. Harjutasin seda pilli hambad ristis, kuid mida rohkem mängisin, seda huvitavama ja toredamana see tunduma hakkas. Ja jalgadega mängimine ei osutunudki nii raskeks!“ Aastal 2010, kui Arno oli juba paar aastat orelit õppinud, käis ta Tallinnas noorte orelifestivalil. „See jättis mulle väga sügava mulje. Kui nägin, et mõni 10-aastane laps suutis keerulisi orelilugusid mängida, inspireeris see mindki edasi harjutama. Tore oli kohata endavanuseid organiste teistest riikidest, peamiselt Saksamaalt ja Venemaalt,“ jutustab Arno. Üsna varases eas jõudis talendikas noormees käia ka mitmetel oreli meistrikursustel, näiteks Hollandis ja Rootsis. Pärast lähemat kokkupuudet kiriku-instrumendiga mõistis Arno, et orelil on väga palju väljendusvõimalusi. Neid tasapisi kasutama õppides jõudiski ta murdepunkti, mil orelist sai tema jaoks pill number üks. „Oreli poole tõmbas mind lisaks seegi, et orelile on kirjutatud palju vaimulikku muusikat ja seda saan mängida kirikus.“ Juba põhikooli lõpus oli Arno täiesti kindel, et tahab oma elus muusikaga põhjalikumalt tegeleda ning seda valdkonda edasi õppida.

Rootsis kirikumuusika tudengina Pärast Elleri muusikakooli lõpetamist viisid õpingud Arno möödunud sügisel edasi Rootsimaale Göteborgi. Otsus jätkata just seal tuli suuresti tänu meistrikursusel osalemisele samas linnas aastaid varem. Lisaks mängis rol-

10  Pluss 2/2017 | www.plussmeedia.ee

li soov täiendada end valitud õpetaja käe all. Kuigi ka Eestis on võimalik kirikumuusikat õppida Usuteaduse Instituudis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, võlus Arnot Göteborgi puhul eelkõige õppeprogramm. „Kui Eestis on pearõhk orelil ja teisi aineid on võimalik natuke juurde tudeerida, siis siin on õppekava hästi mitmekülgne: lisaks orelile õpime dirigeerimist, klaverit, heliloomingut, võtame osa kooriproovidest, projektidest ja kontsertidest, käime kirikutes ning näeme lähedalt ja erinevate nurkade alt kirikumuusiku ametit Rootsi kontekstis – seda kõike rootsikeelses programmis,“ jagab Arno õpingute kohta. Göteborgi linna kutsub Arno uhkelt lausa orelipargiks, sest seal on võimalik näha väga erinevatest ajastutest pärinevaid ja eri riikide stiile esindavaid pillide kuningaid ning nendel mängida. Harjutamise jaoks pilli leidmine ei ole selles linnas õnneks probleem. „Koolis on meil kuus orelit, millel harjutada, kaks

„Muusika on organisti jutlus.“


„Oreli poole tõmbas mind lisaks seegi, et orelile on kirjutatud palju vaimulikku muusikat ja seda saan mängida kirikus.“ neist suured orelisaalid. Lisaks on sõlmitud leping kahe kirikuga, kus iseseisvalt harjutamas käia,“ räägib innukas tudeng. „Meie mitmekülgse kooliprogrammi ühe osana toimus hiljuti gospelkontserdi projekt, kus koos kolme kirikumuusika kursusega andsime avaliku kontserdi koori, solistide ja bändiga. Meie esimese kursuse seitse tudengit moodustasid bändi erinevate instrumentidega. See on hästi tore, et muusika õppimine toimub siin nii laiahaardeliselt, mitte ainult klassikalise muusika raames.“ Õppimise kõrvalt laulab Arno aktiivselt kolmes erinevas kooris: Göteborgi ülikooli kammerkooris, meeskooris Ars Veritas ning katoliku koguduse Kristus-Kuningas kooris.

Orelimängu eriline mõõde Arno on orelil teeninud kaasa mitmetel jumalateenistustel, nüüd ka rootsikeelsetel. „Hiljuti mängisin Suure Reede jumalateenistusel, kus tuli ettekandmisele Karl Jenkinsi “Stabat mater”. Kaasa tegid veel koor ja orkester. “Stabat materis” oli sees päris palju Lähis-Ida meloodiaid ning mõni heebreakeelne laul – kokku väga võimas teos ja kogemus!“ Orelimäng kannab Arno sõnul endas lisaks muusikale ka väga tugevat vaimset mõõdet, mis just ongi asja kõige olulisem külg. „Muusika mängimise juures on saanud mulle oluliseks see, mida ma usun ja kuidas ma tahan elada. See on osa minu vaimulikust elust. Kirikus oreli mängimine on üks viis, kuidas teenida Jumalat ja ligimesi. Organisti ülesanne on juhtida koguduselaulu ning inspireerida inimesi palvetama ja mõtisklema Jumala sõna üle. Muusika on organisti jutlus, mis kõneleb ka nendega, kes kohalikku keelt ei tunne.“ Muusikaga tegelemist ja orelimängu näeb Arno kindlasti osana ka oma tulevikust. Kui Rootsis õpingud lõpetatud, soovib noor talent naasta Eestisse, et võõrsil omandatud oskused ja kogemused kodumaal kasulikult kirikutöösse rakendada. Ehkki pikad koolipäevad on tihti väsitavad, on Arno siiski vaimustunud Göteborgis õppimisest ning Jumalale selle võimaluse eest siiralt tänulik. Huvitav, mis plaanid Kõigeväelisel tema jaoks veel varuks on?

11

Pluss 2/2017  


Misjon

Reformatsiooni Eestlasi peetakse maailma üheks sekulaarsemaks rahvaks ja paljud armastavad seda ka ise rõhutada. Ometi elab eesti rahvas ajaloolise ja geograafilise määratuse järgi kristliku kultuuri levialal juba üle tuhande aasta. Seetõttu otsustasin uurida, milline on olnud luterliku reformatsiooni mõju eestluse arengule. Selleks lugesin erialast kirjandust ning intervjueerisin Eesti Keele Instituudi vanemteadurit Kristiina Rossi ja Eesti Piibliseltsi peasekretäri Jaan Bärensoni.

Eesti kirjakeele tekkimine Kristiina Ross tõdeb: „Tänu sellele, et luterlik reformatsioon jõudis nii kaugele meie aladele, sai eesti keel üldse võimaluse kirjakeeleks areneda. Ajalooliselt oli ju välja kujunenud nii, et 15.-16. sajandil puudus eestlastel vaimne eliit täielikult. Eesti emakeelega inimesed kuulusid sotsiaalselt alamkihti, kes ise ei oleks suutnud endale kirjakeelt välja arendada ega poleks üldse selle idee peale tulnudki. Aga kuna luterluse üks põhiprintsiip oli, et iga inimene peab saama pühakirja lugeda ja Jumala sõna kuulda oma emakeeles, siis olid siinsed saksa soost pastorid asetatud olukorda, kus nad olid sunnitud eesti keelega tegelema hakkama. Tänu sellele tekitasid nad eesti kirjakeele.“ Seega kujundasid eesti kirjakeele baltisaksa pastorid 16.–18. sajandil justnimelt Piibli tõlkimiseks ning reformatsioonil on meie kirjakeele ja kultuuri arengus määrav osa. Hando Runnel on selle sõnastanud väga tabavalt: „Kiri

12  Pluss 2/2017 | www.plussmeedia.ee

Pärast Piibli ilmumist 1739 levis üldine usuline ärkamine üle Eestimaa. algab kirikust, rahvas algab raamatust.“ Rein Veidemann kinnitab, et kogu eesti kirjakultuuri lätted on Piiblis. Justnimelt Piibli kaudu ühendati eestlased üheks keelekollektiiviks, sest Piibel toimis sotsiaalse sidustajana. Seega eesti kultuuri „alguses oli sõna”.

Eestikeelse koolihariduse tekkimine Jaan Bärenson toob esile: „Reformatsiooni ajast algas linnakoolide ja üldhariduse tekkimine. Selles mõttes võime öelda, et Eesti haridussüsteem ja kooliharidus on alguse saanud ühelt poolt reformatsioonist ja teiselt poolt Piibli tõlkimisest emakeelde.“ Pärast reformatsiooni jõudmist Maarjamaale tuli erilist tähelepanu pöörata rahva õpetamisele, et inimesed saaksid ise süveneda emakeelsesse jumalasõnasse. Rootsi valitsuse ajal, 17. sajandil hakati

üha enam rõhku panema sellele, et ka talupoeg suudaks iseseisvalt pühakirja uurida. Maarahva harimiseks asutati koole, lugemise õpetamiseks anti välja aabitsaid. Märkimisväärne on, et esimese eestikeelse Uue Testamendi (lõunaeestikeelse Wastse Testamendi) väljaandmisaastat 1686 peetakse ka Eesti talurahvakooli algusaastaks. Talurahvale hariduse andmine oli väga laiaulatuslik. Ajaloolane Seppo Zetterberg kirjutab, et 1688. aastal, kaks aastat pärast Eesti talurahvakooli algusaastat, tegutses Eestimaal juba 49 talurahvakooli ning kokku anti neis haridust 1100 õpilasele.

Esimene eestikeelne Piibel 1739 Jaan Bärenson märgib: „Kogu reformatsiooni üheks oluliseks osaks oligi Piibli emakeelseks saamise lugu. Kui reformatsioon andis võimaluse,


mõju eestlusele Tekst Kristo Toots Foto Eesti Piibliseltsi arhiiv

1739. aasta Piibli tiitelleht

siis vennastekogudus tegi teoks emakeelse Piibli jõudmise rahvani.“ Jüri luteri koguduse õpetaja Anton Thor Helle poolt tõlgitud Piibel trükiti 1739. aastal algatusvõimelise ja ettevõtliku vennastekoguduse looja krahv von Zinzendorfi kaasabil, kes isiklikult andis rahalise panuse eestikeelse Piibli trükikulude katmiseks ning suutis selle kasuks annetama panna ka mõned varakad aadlikud, sest 1400-leheküljelise kahevärvilise elegantse suurteose 6015 eksemplaris trükkimine oli kulukas ettevõtmine. Pärast Piibli ilmumist 1739 levis üldine usuline ärkamine üle Eestimaa. Toomas Paul kirjutab, et leidus isegi heatahtlikke mõisnikke, kes aitasid kaasa eestikeelse Piibli levikule talurahva hulgas. Näiteks piiblitõlkijale Anton Thor Hellele valmistas suurt rõõmu, et Vaida mõisnik von Pillar kinkis igale talule ühe eksemplari Piiblist. Reformatsiooni 500. aastapäeval küsin Sinult: kas ka Sina pead Jumala sõna kalliks ja oluliseks ning lased sel muuta oma elu ja südant?

13

Pluss 2/2017  


Persoon

Kristjan Kuller –

pikka aega koguduse lähedal Kristjan Kuller (30) on Rannamõisa koguduse liige ning aidanud seal kaasa juba üle kümne aasta. Pühapäeviti käib ta jumalateenistusel kodukirikus või mujal ning on aktiivne koguduseliige ka muudes ettevõtmistes. Igapäevatöö viib noore mehe aga hoopis Tallinna vanglasse, kus ta teenib leiba valvurina. Tekst Karmel Uuselu, Foto Madis Kask

Kuidas jõudsid Jumalani? Olen kasvanud kristlikus perekonnas ning kõik need väärtused on mulle kodust kaasa antud. 14-aastasena kogesin Jumala puudutust ja mõistsin, et see on õige tee. Taevane Isa tõmbas mind ja kutsus enda juurde Teda järgima. Veelgi tõsisemalt hakkasin isiklikus elus Jumalat otsima umbes seitse aastat tagasi.

Kuidas oskad eristada Jumala häält muudest häältest? Tuleb rohkem aega võtta, et olla Jumalaga koos – palvetada, ülistada ja lugeda Piiblit. Jumala sõna põhjal hakkavad paganlikud hääled taanduma ja Jumala Vaimu hääl tuleb aina selgemalt esile.

Kuidas hoiad oma usku värskena? Jumala sõnaga. Sinna juurde kuulub ülistamine, Piibli ja kristliku kirjanduse lugemine ning näiteks autosõidu ajal jutluste kuulamine. Kristliku telekanali TV7 arhiivis on häid saateid, mida vaatan ja soovitan teistelegi.

Kuidas oma usku teistele näidata? Elades oma igapäevases elus välja Jeesust Kristust. Kristlus peegeldab Kristust. Siis tulevad inimesed ise küsima, miks sa nii rõõmus, hea ning positiivne oled.

Millega Sulle veel meeldib tegeleda? Armastan lugeda ja klaverit mängida, mida olen kahjuks väga vähe jõudnud. Veel meeldib mulle käia pühakojas muul ajal kui jumalateenistused. Kristlikus noortetöös on mitmeid toredaid võimalusi ka praktiliselt kaasa aidata, näiteks olen olnud abiks ürituste Suurlaager, Tähendus Sõnade Taga ja Rannamõisa Noortekohvik meeskondades.

Kui tihti loed Piiblit? Tuleb tunnistada, et üsna harva. Arvan, et nädalas kaks-kolm korda. Loen palju kristlikku kirjandust, kuid muidugi ei asenda see Jumala sõna.

14     Pluss 2/2017 | www.plussmeedia.ee Pluss 2/2017  |  www.plussmeedia.ee


Toimetajalt Tekst Õnnela Tikso Foto Kirsi Vimpari

Kuidas saan uuendada ja värskendada oma usku?

T

änapäeval kasutatakse palju internetti ja kui veebileht kokku jookseb, on seda kerge värskendada – ainult üks klõps ja see ongi uuendatud. Nõndasamuti võib mõnikord „kinni kiiluda“ ka meie elu ja siis on tarvis justkui refresh´i. Seda muutust saab meie ellu tuua ainult Jumal, kui me seda soovime. Minu kogemus ütleb, et usu teadlik uuendamine ja värskena hoidmine ei ole alati kerge. Tuleb ette hetki, mil enese teadmata ei sammu ma usus edasi, vaid pigem tammun ühe koha peal või liigun lausa tagasi. Teinekord võin jälle kogeda hirmu muuta oma elu nii, et usk pääseks rohkem esile. Sageli jääb uuendus toimumata, kuna ma ise tunnen, et kõik on juba niigi hästi ja ma just-

kui ei vajagi värskendust. Ma juba käin kirikus, palvetan, loen Piiblit – mida on veel vaja? Ent ometi tundub, et midagi on justkui puudu. Kui ma selle puuduolemise oma elus ära tundsin, ei osanud ma esialgu midagi teha. Hakkasin lihtsalt palvetama: „Sündigu Sinu tahe.“ Tunnen, et sellest väiksest võimsast palvest on muutunud ka mu süda, sest olen avatum kristlikule elule ja Jumala tööle minu sees. Usus püsimisele aitab kaasa, kui meie ümber on usukaaslasi. Nendega on tore arutleda ja koos palvetada. Samuti on tähtis kirikutöös osalemine: hea on käia kristlikes gruppides või leida oma and ja teenida sellega Jumala riigis kaasa. Nii süveneb meie suhe Jumalaga ja me saame lähedasemaks ka teiste kristlastega.

Muidugi on oluline palve. Seda tuleb teha tihti, rääkides Jumalaga ka kõige igapäevasematest asjadest, mis on südames. Palve kaudu saame Jumalaga lähedasemaks. Väga tähtis on ka Piibel. Oma sõna kaudu kõnetab Jumal meid ja nii õpime Teda rohkem tundma. Palvetades ja Piiblit lugedes võime end usaldada Taevaisa kätte ja mõelda nii, nagu Juhan Ungru laulus: „Vaid Sinul ennast lasen kaasa viia, Sinu arm mul annab lennuks tiivad.“ Usu uuendamisel ja värskendamisel on oluline loota Jumalale, paluda Tema tahtmist, osaleda kirikutöös ja lasta ennast lihtsalt kanda – küll Taevaisa korraldab kõik ära, sest Piiblis on öeldud: „Looda Issanda peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele!“ (Õp 3:5)

15

Pluss 2/2017   Pluss  2 /2017 


Film

Galaktika Kosmiliselt põneva seiklusseeria teine film viib vaatajad taas kokku esimesest osast tuttava ebaharilike kangelaste bandega, eesotsas Star-Lord Peter Quilliga (Chris Pratt), ning tutvustab noortele vaatajatele suurepärast muusikaklassikat meie vanemate ja vanavanemate noorusajast.

16     Pluss 2/2017 | www.plussmeedia.ee Pluss 2/2017  |  www.plussmeedia.ee


valvurid vol.2 Tekst Madis Ehanurm Fotod Movie Picture DB

idagi m ti la a e im ts o Inimestena lähemalt e im ts o e m t, a suurem peale ti h ti a g a , lt a m e ja kaug htsam on tä e ig õ k t e , e m avasta kõrval. ie e m d u ln o ti ala

17

Pluss 2/2017   Pluss 2/2017  


Kui filmis päästab maailma paha „jumala” küüsist kamp eluheidikutest isehakanud kangelasi, siis meie maailmas on pääste ja lunastus saadaval vaid läbi Jeesuse Kristuse isiku. Seiklusküllane suhtedraama Filmi tegevus hargneb seekord kaugel universumi äärealadel, kus tavapäraste seikluste ja kangelastegude kõrval köidavad ehk enim tähelepanu taustal lahtihargnevad suhtedraamad. Rääkiv pesukaru nimega Rocket (Bradley Cooper) peab võitlema omaenda loomusega näpata kõike, mida vähegi võimalik, roheline naistulnukas Gamora (Zoe Saldana) aga ei suuda leida selgust oma poolõe Nebula suhtes ega selles, kas neil üldse on veel mingi suhe või mis sellest alles võib olla. Kõige tipus on Peter oma isa-probleemiga – esiteks pole ta kunagi oma pärisisa tundnud ja teiseks on ta sügavalt pettunud mehes, keda ta kunagi oma isakujuks pidas. Kõik võib aga muutuda hetkel, mil pärast järjekordset seiklust suvalisel planeedil hädamaandumise teinuna tuleb Peterile ja ta bandele appi ei keegi muu kui tema isa, kes soovib pikkade aastate järel oma pojaga taas kontakti leida. Kuigi algul suuresti vastumeelne ja kahtlev, muudab Peter tänu Gamorale oma arvamust ja otsustab isaga kaasa minna.

Liiga hea, et olla tõsi Peter õpib, et kuigi tema ema oli inimene, on tema midagi hoopis enamat. Peteri isa on jumalik iidne olend nimega Ego, kel on võime luua, ja selle võime on ta pärandanud ka pojale. Planeet, kus Ego elab, näeb välja kui paradiis, aga ometi on seal midagi häirivat – ja nagu ütleb Murphy seadus: kui midagi on liiga hea, et olla tõsi, siis

nii ongi. Egol on „jumalikult“ suur ego, mistõttu on ta heitnud kõrvale idee eksisteerimisest koos teistega ning soovib kogu maailma täita iseenda loova jõuga. Üksinda tal aga niisugust maailma vallutavat jõudu pole, seepärast on ta alati soovinud pärijat, kel oleksid tema võimed. Peter on juba peaaegu langemas Ego mõju alla, kuni too avaldab saladuse, mis peategelase valede loorist välja murrab.

Hunt lambanahas Kui filmis nimetab Ego end jumalaks, siis kristlastena näeme, et tegelikult kehastab ta kõike muud kui Jumalat. Kannustatuna iseenda ambitsioonidest ja ülimast enesekesksusest sõidab ta üle kõigist ja kõigest, valimata vahendeid. (Inim) elul puudub tema jaoks igasugune väärtus. On ainult üks suund, ja see on tema tahtmine. Meie Jumal on aga hea ja armastav. Selle asemel, et maailma diktaatorina valitseda, on Ta andnud meile vaba valiku elada nii, nagu me ise tahame, ja kui meie tahe jookseb Tema omast lahku, siis Ta küll kurvastab, kuid ei takista

Peteri isa on jumalik iidne olend nimega Ego, kel on võime luua, ja selle võime on ta pärandanud ka pojale. 18     Pluss 2/2017 | www.plussmeedia.ee Pluss 2/2017  |  www.plussmeedia.ee


Raadio

PlussPunkt Plus sPu nkt i raad iosa ade on eetr is iga kuu esim esel ja kolm and al esm aspä eval Per eraa dios kell 22:0 0.

meid, kui me seda ei luba – selline on hea ja armastav Jumal-Isa. Kui Egot kellekski pidada, kujutab ta pigem hingevaenlast.

Kellel on päästev vägi? Kui filmis päästab maailma paha „jumala” küüsist kamp eluheidikutest isehakanud kangelasi, siis meie maailmas on pääste ja lunastus saadaval vaid läbi Jeesuse Kristuse isiku. Inimese panust ning vaimset ja füüsilist tugevust ei tasu alahinnata, aga lootus, et sellest üksi piisab, on kõigest filmitrikk, reaalses maailmas vajame kõrvale Kõigevägevama abi, kelle läbi suudame suuri asju korda saata. Lõputiitrite eel jääb kõlama mõte, et inimestena otsime alati midagi suuremat, me otsime lähemalt ja kaugemalt, aga tihtipeale avastame, et kõige tähtsam on alati olnud meie kõrval. Kuigi linateoses käib see mõte eelkõige sõprade, pere ja lähedaste kohta, siis tavaelus võime seda ideed laiendada ka Jumalale – Ta on alati meie kõrval, ükskõik kuhu me oma elurännakutele ka ei astu.

Perer aadio saged us on Talli nnas 89,6 MHz ja Tartu s 89,0 MHz . Kuul misen i! PlussPunkt on saade, mida teevad noored noortele ja mis julgustab noori kristlasi nende usuteel. Saates arutletakse huvitavatel teemadel, usutletakse põnevaid stuudiokülalisi ning muidugi ei puudu ka noortepärane kristlik muusika. Märtsikuu alguses vestlesid stuudios Maarja-Liis Mölder ning Hanna Maria Salong juba toimunud ja eelolevatest noorteüritustest. Eetris kõlasid Plussmeedia intervjuud 2017. aasta kirikunoorte talvepäevadelt ja räägiti noorteürituste vajalikkusest kirikutöös. Paastukuu teises saates „Paast ja palve“ arutasid Iiris Turunen ja Madis Ehanurm, miks on hea 40 päevaks millestki loobuda (toit, sotsiaalmeedia jms) ning võtta rohkem aega Jumala tundmaõppimiseks. Naljakuu algas saatega „Tooge oma tellised“, kus stuudiokülaline EELK Mustamäe Maarja Magdaleena koguduse liige Teet Kaur rääkis oma kogudusest ja sealsest kirikuehitusest. Kuulajaid kutsuti üles oma tellistega kaasa aitama! Aprillikuu teises saates „Mis saab nüüd edasi?!“ keskendusid Iiris ja Madis ülestõusmispühadele järgnevale perioodile ning arvasid, et me ei peaks hakkama ootama järgmisi suuri kristlikke pühi, vaid elama igat päeva koos Jumalaga. Kui kevadväsimus on esmaspäeva õhul kella kümneks jalad alt niitnud, siis ei tasu kurvastada, sest kõiki saateid on võimalik kuulata järele Pereraadio koduleheküljelt www.pereraadio.ee. Tekst Hanna Maria Salong Fotod Hanna Maria Salong Tekst Hanna Maria Salong ja Madis Ehanurm Fotod Iiris Kohv ja Sirli Lend

19

Pluss 2/2017  


Noortekas

TARTU PAULUSE NOORTEÕHTU – VAHVA SELTSKOND, KES AMMUTAB TARKUST PIIBLIST

Tekst Laura Jõgar Fotod Laura Jõgar jaEliisabet erakoguJäätma Tekst Gloria

Fotod Kaarel Vahermägi ja Vivian Tamm

Heade mõtete linnas Tartus asub Pauluse kirik, kus toimuvad igal reedel kell 19 noorteõhtud. Sinna on kõik noored lahkesti oodatud. Koos saab kuulata Jumala sõna ja üksteisega mõnusasti aega veeta.

29.sept - 1.okt toimuvad Pauluse noortepäevad, millega 2017. aastal tähistatakse Tartu Pauluse kiriku 100. sünnipäeva.

Piiblit loetakse üldiselt raamatu kaupa – ühel noorteõhtul peatükk või kaks.

20  Pluss Pluss 2/2017 | www.plussmeedia.ee 2/2017 | www.plussmeedia.ee


Mõnikord käib noortekal ka külalisi ning vahel vaadatakse mõnda kristliku sisuga filmi. Pika traditsiooniga noortetöö Tartu Pauluse koguduse noortetöö traditsioon ulatub Teise maailmasõja eelsesse aega, mil seda vedas kirikuõpetaja ja skaudijuht Harri Haamer. Pärast taasiseseisvumist on noortetöö toimunud lainetena, kogudusse on teatud perioodidel kogunenud aktiivseid noori, kuid nende vanuse kasvades on noortetöö soiku jäänud. Noortejuht Robert Bunder on jätkamas kõige hiljutisemat lainet, millele aitas aluse panna praegune Pauluse koguduse õpetaja Kristjan Luhamets.

Regulaarsed kooskäimised Pauluse noortetöö eesmärk on noorte inimestena koos kasvada ühises usus Jeesusesse Kristusesse. Septembrist maini toimuvad Pauluse kirikus iganädalaselt noorteõhtud, kus tavaliselt loetakse Piiblit, süüakse maitsvaid näkse ja juuakse kõrvale teed, lauldakse, mängitakse ning veedetakse üheskoos mõnusalt aega. Noorteõhtu kestab harilikult paar-kolm tundi ja igal noorel on sõnaõigus, mida võiks järgmiseks teha, millist laulu laulda või mängu mängida. Piiblit loetakse üldiselt raamatu kaupa – ühel noorteõhtul peatükk või kaks. Üheskoos loetakse vastav kirjakoht ette, avaldatakse tekkinud mõtteid ja esitatakse küsimusi ning seejärel jagab noortejuht, kes on eelnevalt ette valmistunud, oma teadmisi selle kirjakoha kohta. Mõnikord käib noortekal ka külalisi ning vahel vaadatakse mõnda kristliku sisuga filmi. Lisaks toimub kord kuus noorteõhtu asemel noorteteenistus, mis on lihtsamas vormis jumalateenistus ja mida korraldavad peamiselt noored. Koos käiakse ka üldkiriklikel noorteüritustel, nagu Põltsamaa talvepäevad ja noortefestival Jäpe. Lisaks korraldatakse sügiseti Pauluse noortepäevi, kuhu on oodatud kõik sõbrad erinevatest Eesti kogudustest. Pauluse noortepäevad kestavad tavaliselt reedest pühapäevani ning sisaldavad palvusi, ekskursioone, piiblitundi, mõnda kontserti, omavahel tutvumist, seltskonnamänge ja muud huvitavat. Sinna on esinema kutsutud alati ka inimesi väljastpoolt Pauluse kogudust. Möödunud sügisel oli kontserti andmas ja töötuba tegemas lausa kuulus kirikulaulude looja Pekka Simojoki isiklikult!

Koostöö teiste kogudustega Pauluse kogudus suhtleb tihedalt mitmete teiste Tartu kogudustega. Noorteteenistuse korraldamisel tehakse koostööd Maarja kogudusega, kelle pühapäevakooli lapsed aitasid valmistada noorteteenistuse jaoks palvekasti. Pauluse noored on andnud oma panuse Peetri koguduse noortetöö käimalükkamisel. Väga head suhted on ka Kolgata baptistikoguduse noortega. Selle kõige valguses on iseenesestmõistetav, et Pauluse noorteõhtutel kohtab aeg-ajalt ka teiste koguduste noori.

Tere tulemast Pauluse koguduse noorteõhtule igal reedel kell 19.00! Pauluse noorte tegemiste kohta leiad infot Facebooki lehelt: Tartu Pauluse noored

21

Pluss 2/2017  


Noortejuht

TARTU PAULUSE KOGUDUSE NOORTEJUHT

ROBERT BUNDER Tekst Laura Jõgar, Foto Kirsi Vimpari

Kuidas sai Sinust Pauluse koguduse noortejuht? Minu teekond kristlasena on olnud algusest peale seotud Pauluse noortetööga. Olen aktiivselt noortetööst osa võtnud ning seetõttu hakkas tollane noortejuht Kristjan Luhamets mulle vahel usaldama ülesandeid noorteõhtute organiseerimisel. Suurem murrang saabus aga 2015. aasta sügisel, kui läksin EELK Noorte Piibli- ja Misjonikursusele ning korraldasin kursuse praktika raames järjest mitu Pauluse noorteõhtut. 2016. aasta suvel soovis Kristjan noortejuhi ameti edasi anda ning noorte ühisel nõusolekul saigi minust tema mantlipärija. Mind seati ametisse 2016. aasta oktoobris.

Kuidas tulid usule? Ma ei ole pärit kristlikust perest ning minu kodus usust palju ei räägitud. Teismelisena hakkasin mingil hetkel tundma tohutult suurt tänulikkust – kogesin, et keegi on minu ees kõik valed teed kinni pannud ning mind juhtinud. Hakkasin oma salapärast Hoidjat otsima ning külastasin erinevaid kogudusi, käies nii vabakogudustes kui ka roomakatoliiklaste ja õigeusklike juures. 2013. aasta kevadel sattusin Kirikute Ööl Tartu Pauluse kirikusse. Mulle jäi meelde ühe noore kirikuõpetaja nägu ning viis kuud hiljem võtsingi temaga ühendust. See noor kirikuõpetaja oli tollane Pauluse koguduse abiõpetaja ja noortejuht Kristjan Luhamets, kes sai minuga ühel oktoobrikuu õhtul Pauluse kiriku krüptis kokku ning kutsus mind noorteõhtutele. Hakkasingi käima Pauluse noortekatel ning uute sõprade ja Kristjani soovitusel läksin ka leeri. 2014. aasta mais mind ristiti ja konfirmeeriti. Minu usuelus ei ole olnud sellist pöördumiskogemust, et oleksin ühe hetkega kõik Jumala kätte andnud. Pigem on toimunud pidev orgaaniline kasvamine koguduse ja Jumala külge.

Millega Sa lisaks noortetööle veel tegeled? Õpin Hugo Treffneri gümnaasiumi 12. klassis. Lisaks löön kaasa Eesti Evangeelsete Üliõpilaste Ühenduse tegevuses. Vabal ajal meeldib mulle väga lugeda. Mõned minu lemmikautoritest on näiteks Balzac ja Dostojevski.

Milline on Sinu visioon Pauluse noortetööst? Noortetöö on üks kirikutöö vorme. Kiriku põhiülesanne on kuulutada kõigile inimestele evangeeliumi Jeesusest Kristusest ning noortetöö aitab seda teha. Minu unistus on, et läbi Pauluse noortetöö võiks sõnum Jumala armust jõuda veel paljudeni.

22  Pluss Pluss 2/2017 | www.plussmeedia.ee 2/2017 | www.plussmeedia.ee


+3 lood Koostanud Artur Sirk Fotod Krister Sepp ja Pixabay

Tõde või müüt? Selles veerus käsitletakse erinevaid kristlust puudutavaid väiteid.

„Kui ma olen ristitud ja leeritatud, ei pea ma enam kirikus käima.”

T

õde, aga kui Sa tõeliselt tunned Jeesust oma isikliku päästja ja kuningana, siis on Sinus igatsus olla osaduses Temaga, õppida Teda aina enam tundma ja otsida Tema tahet. Kõik need asjad on täiesti lahutamatu osa sellest, mida kiriklik kogukond peaks soodustama. Seega saab kirikus käimine mitte kohustuseks, vaid imeliseks privileegiks! Lõppude lõpuks ei loe Jumalale meie õppimine, kirikus käimine, kuulutamine, teenimine ja kõik muu hea, mida me üritame teha, mitte midagi, kui selle taga ei ole usku ega südant, mis on uueks loodud armastama ja kuuletuma Temale (Ps 51:18-19).

Piibli ABC irjakoht.

k Lemmik-

her, 23 Kevin Va s u igast 3D kogud leivast, vaid s e n s k ü la e t 4:4) Inimene ei ala suust. (M m Ju b tu h lä sõnast, mis st kirjas niisuguste k ü lt a ts h li lgalt on tunduda pe ib õ M I K S : See v a h ä n lt mis pea as suurtkohtadest, õlmab end h id u k , a n susest ade sest ja oluli u tarkade sõn m le o la a tust Jum idevalt, suurt tunne ib meiega p g ä rä l a m e Jus. Ju id. Me elam e meie elude m s e d ta a ja kasv s jääme ka õnnistades elles püside s lt u in a g ti Jumala nin ja surm, eri mala sõnas lu e b u it e p nades ellu, sest sõ omades.

Selles veerus tutvustatakse kristluses ja Piiblis leiduvaid nimesid ning nende tähendust.

G Gabriel

Gabriel tähendab heebrea keeles „Jumal on mu tugevus“. Ingel Gabriel ilmus vähemalt kolmel erineval korral inimestele Jumala sõnumitoojana: prohvet Taanielile, preester Sakariasele ning ka neitsi Maarjale. Taanielile ilmus ta eesmärgiga seletada lahti nägemus, mida too oli äsja näinud. Sakariasele andis Gabriel teada Ristija Johannese peatsest sünnist. Neitsi Maarjale kuulutas ta, et too peab ilmale tooma Jeesuse, kes lunastab kogu inimkonna patud.

23

Pluss 2/2017   Pluss 2/2017  


Piiblitegelane

Jeesus on ainus inimene, kes ei teinud mitte kunagi pattu ja oli seega täiesti puhas.

JEESUS Tekst Laura Jõgar, Foto Movie Picture DB

Jeesus oli oma ajastu ja kultuuri kontekstis tõeline revolutsionäär – see, mida ta õpetas, oli tihti ennekuulmatu ja juutidele vastuvõetamatu. Jeesuse õpetus on radikaalne ning kehtib ka tänapäeval. 24  Pluss Pluss 2/2017 | www.plussmeedia.ee 2/2017 | www.plussmeedia.ee


Imeline sünd

Jeesuse imetegudest ja õpetusest

Jeesus sündis umbes 2000 aastat tagasi Petlemmas. Just tema sünd on meie ajaarvamise alguspunkt. Juba Jeesuse sünnilugu oli ime: ingel ilmus tema emale Maarjale, kes jäi neitsina Pühast Vaimust lapseootele; pärast Jeesuse ilmaletulekut hakkas paistma hele täht, mille abil hommikumaa targad ta üles leidsid; ingel ilmus karjastele ja kuulutas, et Päästja on sündinud. Jeesuse sünni ja elu kohta olid prohvetid väga palju varem ettekuulutusi jaganud, mis läksid kõik täide. Jeesuse sündimise ajal valitses Palestiinas Heroodes Suur, kes, olnud kuulnud kuninga sünnist, käskis Petlemmas ja selle ümbruses tappa kõik kaheaastased ning nooremad poeglapsed. Jeesuse pere oli aga enne seda ingli käsul põgenenud Egiptusesse, kus nad viibisid kuni Heroodese surmani.

Nooruses tegutses Jeesus tõenäoliselt puusepana nagu tema isa Joosepki. Piiblis on räägitud Jeesuse lapsepõlvest, et „laps aga kasvas ja sai tugevaks ning täitus tarkusega. Ja Jumala arm oli tema peal“ (Lk 2:40). Juba noore poisina paistis ta silma oma mõistuse poolest. Jeesuse avalik tegevus sai aga alguse umbes kolmekümneaastaselt, kui ta lasi end Ristija Johannesel ristida. Edasi tegutses Jeesus rändjutlustajana, kutsus endale jüngrid ja kuulutas evangeeliumi.

Jeesus tõi inimeste usulistesse arusaamadesse suuri muutusi. Ta paistis silma sellega, et aitas kõiki, kes tulid tema juurde abi otsima, ning ei põlanud ära ka sotsiaalselt tõrjutuid. Kokkuvõtlikult räägib Jeesuse tegudest tema vastus Ristija Johannesele, kui too saatis oma jüngrid temalt küsima: „Kas sina oled see, kes pidi tulema, või jääme ootama teist?“ (Mt 11:3) Jeesus vastas: „Minge teatage Johannesele, mida te kuulete ja näete: pimedad näevad jälle ja jalutud kõnnivad, pidalitõbised saavad puhtaks ja kurdid kuulevad ja surnud tõusevad üles ja vaestele kuulutatakse evangeeliumi ja õnnis on see, kes ei pahanda ennast minu pärast!” (Mt 11:4-6) Varisere ja kirjatundjaid ärritas, et Jeesus ei täitnud alati vankumatult käsuseadust, vaid tõi sinna kõrvale uusi aspekte. Näiteks kui Jeesus nägi hingamispäeval kuivanud käega meest, siis ta tervendas tema hingamispäevast hoolimata. Variseridele ütles ta selgituseks, et hingamispäeval tohib teha head (Mt 12:9-14). Mäejutluses õpetas Jeesus, et armastada tuleb mitte üksnes neid, kes meidki armastavad, vaid ka vaenlasi (Mt 5:43-46).

Samaaegselt Jumala Poeg ja inimene

Surm ja ülestõusmine

Jeesus on ainus inimene, kes ei teinud mitte kunagi pattu ja oli seega täiesti puhas. Tänu sellele võiski ta inimkonna lunastada, sest patu lunastamiseks sobis vaid veatu ohvritall, nagu võime Vanast Testamendist lugeda. Siiski tuli temagi elus ette raskusi ja kiusatusi. 40 päeva oli Jeesus kõrbes saatana kiusata, kuid ta suutis jääda võidukaks, sest tundis piisavalt hästi Jumala sõna. Samuti oli ta väga raskes olukorras Ketsemani aias, kus ta koges hirmu teda ootavate sündmuste ees ja palus Isa, et see karikas võiks temast võimalusel mööda minna. Ometi alistus ta Isale ja palvetas, et Isa tahe kindlasti sünniks. Seepeale sai ta ka jõu, et lõpuni vastu pidada.

Jeesus mõisteti surma, sest ülempreestrid ja kirjatundjad süüdistasid teda Jumala teotuses, kuna ta nimetas end Jumala Pojaks. Pilaatus ei leidnud tal mingit süüd, kuid rahva survel ja kartuses, et ta kuulutatakse muidu keisri vastaseks, andis ta siiski loa Jeesuse hukkamiseks. Jeesus löödi risti koos kahe kurjategijaga ning ta suri väga piinarikkal viisil. Jeesuse surmal oli aga suurem mõte – ristil surres lunastas ta kogu inimkonna patud. Hetkel, mil Jeesus suri, tuli pimedus üle kogu maa, templi vahevaip kärises ülalt alla pooleks, maa värises, kaljud murdusid ja hauakambrid avanesid. See kõik andis inimestele kinnitust, et Jeesus oli tõesti Jumala Poeg. Jeesuse ihu viidi kaljusse raiutud hauakambrisse ning valvurid seati seda valvama. Kolmanda päeva hommikul veeretas ingel kivi hauakambri eest kõrvale ja Jeesus tõusis surnuist üles. Ta veetis maa peal veel 40 päeva, ilmudes oma järgijatele. Enne taevasse minekut andis Jeesus jüngritele suure misjonikäsu ja lubas saata Püha Vaimu inimesi juhtima. Misjonikäsk kõlab nii: „Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.“ (Mt 28:19-20)

Nooruspõlv

Jeesuse surmal oli aga suurem mõte – ristil surres lunastas ta kogu inimkonna patud.

25

Pluss 2/2017  


7 Seitse

Tekst Kristina Lillemets Foto Pixabay

sammu oma

SÜDAMETOA

koristamiseks

T

alve lõppedes algab suur kevadpuhastuse aeg. Loodus meie ümber tärkab taas ja seega oleks aeg uuen-dada ka oma sisemust. Kevadpuhastus kestab küll lühikest aega, aga vaimsel uuenemisel võib olla mõju, mis jääb igaveseks. Seega puhu Piiblilt tolm ja las vaimne suurpuhastus alata!

Puhasta oma

süda

1

e hastada, sest se Südant on vaja pu da ga n. Süda võib ja on elutähtis orga st tu , rõõmu ja armas lõpmatult palju uses, ei saa b teda enda vald aga kui kuri hoia e ülekohtune . Puhas süda ei ol , ta oma tööd teha igile. “Loo mulle ust ja soojust kõ el nd ning annab valg ki u sees da, ja uuenda m Jumal, puhas sü on see võimalik, os ko Jumalaga 2) :1 51 s (P !” im va ugele ei jõua. üksi üritades ka

Kahe ts patte e oma sa la

ja

si Ei saa salata , me kõ või teis ik olem el viisil e ühel patuse süütun d. Pat ne ei la t rõhu se Jee ellu. Tu b ja sust tä leb en ie likult o d kätt tunnis e võtta ma tada. “ ja oma Oma p oma p e k atu ma simuse ahateg d üles andsin u ma e “Ma tu s u i ll k e tead atnud nnista a ja kinni; n Issan andsid ma ütle dale o Sina m m s in a : ü u patu leastu Jumal mised süüteo andes . ” andek tab kõ Siis kahets s.” (Ps ik ülea eda ja 32:5) stumis küsida ed, on . vaja va id

26  Pluss Pluss 2/2017 | www.plussmeedia.ee 2/2017 | www.plussmeedia.ee

2


3

a suu

ta om Puhas

asti sna lihts ü d a v a ps tundu ju sõnad li imine ei Halvad k ä ä r a g e sobib Teiste ta risemin u n le keelele. ü a a asja ik see ag tav ja ig is on kõ m il nii kohu s a la talitsem s. Juma a jätkuk ma keelt m o e a e t id u p t ju eistest õp . Räägi t a tuleks lt g a e e m s e s ja v maks. sitii väär rõõmsa palju po u a lj a ld p e õ a ev east ning m dame h ellegi pä ü k s b a e m e t o e ha, ad head, se välja pa välja he t b s o a o h t a e p b en üda.” ene too “Hea inim ulvil ta s ha inim t a n p o ja t s t s a est, mille tagavar ägib sell ä r u u s a sest t ) (Lk 6:45

iblit Loe Pi Ole tänulik

ja ande

i ja kohat da paks u d n u s t ja nii ib es on kir Piibel võ ll e s id u utab, mat, k tab, loh s u igav raa lg ju l e lugema ad. Piib ühakirja P . rast u m palju he õ , kuid pä ob rõ s o a t ik r ja a b v e vae ulnud manits olla küll õna on t s ib a õ v Ig . e a in Kui est pann hakkam aslane. seda kä a e k k s ja a r r e õb ruumi on jälle on hea s ole seal i g e in , s n e lt la a südam lambiks ju Juma sõna om u jalale m la a n o m u a J n hoiad “Sinu sõ :105) kurjale. ja le ” (Ps 119 a l. lv ja a ha r e e t seks mu ja valgu

4

stav Andestamatus võib viia kibes tumiseni – rõõmu ja ra hu jaoks ei jä tk u ruumi, sest süda on täidetud halb ade mõtetega. Kui lasta kibedus el minna ja an andeks, muu da tub süda kerg emaks ja rõõ leida seal om m sa ab a koha. Asju, mille eest tän on ülimalt pal ul ik olla, ju, ning kui se da lõpuks mär muutub ka m ka d , aailmapilt. Tä nu toob endag rõõmu ja posi a kaasa tiivsust, sest kes ei tahaks tunnustust te ku ul da htud töö eest . ”Ma tänan si olen nii kardet n d , et avalt imelisel t loodud. Imel sinu teod, sed is ed on a tunneb mu hing hästi.” (P s 139:14)

sus oma Kaasa Jee llu igapäevae lähedast

5

ev

iga pä

Palveta

6

Palve on täie ga lahe, sest see on suhtlemine Ju malaga. Jum al soovib teada meie vä iksemaidki m uresid ja rõõme ning Ta tunneb mei e üle heamee Tuleks meele lt. s hoida, et pal ve ei ole ostun Hea vestlus Ju im ekiri. malaga toob rahu ning aita mõtted ja süd b hoida ame Jumala ju ures. “Heitke oma mured Te kõik ma peale, sest Tema peab h eest.” (1Pt 5:7) oolt teie

7

b isiklikku ja Jumal igatse elle nimel ega meist. S e eest. suhet igaüh meie pattud se su e Je ja oma Po asjast ohverdas Ta st ja väiksest re u su st a ig b lgusel Jeesus huvitu e, luba Ta va ss si a T se la va uks ja i vaja oodata meie elus. A s. Nii ei oleg a n n ko ld va vaid elu rpuhastust, särada igas vaimset suu a h te t e t, 3: e ev. Jh 16 uut kevad emist iga pä n e u u u im va võid kogeda

27

Pluss 2/2017  


Piibliõpetus

ELU LÕPPTULEMUS – JUMALA KUNINGRIIK Tekst Kai Petteri Lappalainen, Autor on pastor ja Soome Rahvamisjoni misjonär Eestis Foto Ahti Kaera ja Pixabay

O

len elu jooksul soetanud ülesputitamiseks palju väga kehvas seisukorras vanu autosid. Tihti küsitakse minult, miks ma sellist jama ostan – nende romude kordategemine on liiga suur töö ja läheb nii palju maksma, et ei tasu seda üldse ette võttagi! Aga seal, kus mõni näeb koledat roostes vanametalli, näen mina vaimusilmas juba ilusat, värskelt värvitud autot maanteel kilomeetreid mõõtmas. Restaureerimine on töö, mis nõuab väga palju aega ja vaeva, aga minul on silme ees lõpptulemus. Raskused, mis selleni jõudmiseks tuleb ületada, on vähem tähtsad. Meil peaks olema nii palju mõistust, et taibata ka oma elu kohta, mis on selle olulisim lõpptulemus. Kristlasele on lõpptulemus igavene elu Jumala kuningriigis ja perekonnas. Jeesus tuli maailma selleks, et päästa inimesi elu halvast lõpptulemusest. Selle nimel oli Ta nõus elama üle nii mõndagi, ja täpselt sama soovitab Ta ka oma järgijatele. Kui pilk on suunatud lõpptulemusele, on kergem teha vahet, mis on tähtis ja mis mitte ning millele tasub pühendada aega ja jõudu ning millele mitte. Siis on võimalik ka õigesti eristada tähtsatest asjadest kõige tähtsamaid.

Mis on minu elus tähtis? Luuka evangeeliumis räägitakse, kuidas Jeesuse juurde tuli üks rikas noormees ja küsis, mida ta peaks tegema, et pärida igavest elu. Jeesus vastas, et kõik muu on tema elus korras, aga ühte asja on tal siiski vaja: mingu ta ja müügu ära kõik, mis tal on, ning jagagu vaestele, siis on tal aare taevas, ning tulgu ta ja järgnegu Jeesusele. Noormees jäi päris kurvaks, sest ta oli väga rikas. Seda vestlust kuuldes ütles Peetrus, et tema koos teiste jüngritega on oma vara maha jätnud ja Jeesusele järgnenud – mis nüüd neist saab? Jeesus vastas: „Tõesti, ma ütlen teile, ei ole kedagi, kes on jätnud maha maja või naise või vennad või vanemad või lapsed Jumala riigi pärast, kes mitmevõrra tagasi ei saaks sel ajal, ja tuleval ajastul igavest elu.” (Lk 18:29-30)

28  Pluss 2/2017 | www.plussmeedia.ee


Kas ma loodan selle elu väärtuste peale või Jumala peale, kes minu eest hoolitseb? Jeesus tõotab, et kui keegi loobub majast, naisest, vennast, vanematest, lastest Jumala riigi pärast, siis ta saab mitmekordselt tagasi. Siin ei räägita tühjast-tähjast, vaid kõige olulisematest asjadest, mis meil on: maja, naine, lapsed, vanemad – oma pere ja oma kodu! Neist kallimaid väärtusi selles elus ei ole. Meil ei tule loobuda mõnest eurost või üleliigsest asjast, mis enam kappi ei mahu, vaid jutt on kõige andmisest. Kõige! Inimene, kes loobub oma eluasemest, naisest, lastest ja vanematest, loobub tegelikult oma elust. Ta annab ära kõik. Igaüks võib endalt küsida: mille peale mina loodan? Kas ma loodan selle elu väärtuste peale või Jumala peale, kes minu eest hoolitseb? Kui olin 19-aastane, ütlesin Jumalale, et tahan anda kogu oma elu Temale ja Tema riigi teenimiseks. Mitu aastat hiljem kolisime naise ja lastega Siberisse misjonitööle ning Venemaalt edasi Eestisse. Siis tuli loobuda enamvähem kõigest, mis meil oli. Nüüd võin öelda, et Jumal on andnud selle mitmekordselt tagasi. Vahet pole, kes Sa oled, mis Sul on, kelleks Sa õpid või kellena töötad. Anna kõik Jumalale ja imetle, kuidas Ta Sinu elus tegutseb!

Mis juhtub, kui ma annan kõik ja loodan Jumala peale? Jeesus kinnitas, et Jumala riigi võib pärida vaid see, kes on valmis loobuma kõigest. Need, kes on loobunud, võivad olla need, kelle kätte usaldatakse kõik rikkused: perekond, lähedased. Seda, kes on valmis enda omast loobuma, on Jumal valmis suurtes asjades kasutama. Ta tõotab: “Sa hea ja ustav sulane! Sa oled pisku üle ustav olnud ja ma panen su palju üle. Saad mitmevõrra tagasi sel ajal ja tuleval ajastul igavest elu.” Jeesus ütleb: „Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!” (Mt 6:33) Jeesus kutsub meid otsima Jumala riiki. Peamine mure ei pea olema see, kuidas maises mõttes paremini ära elada, vaid see, kuidas leida ja realiseerida Jumala riiki ning Tema õigust. Suuna oma energia ja tähelepanu Jumala riigi otsimisele ning tee seda püsivalt ja pidevalt – sellel on kõrvaltulemus: sinu maiste vajaduste eest hoolitsetakse.

29

Pluss 2/2017  


Kristlasele on lõpptulemus igavene elu Jumala kuningriigis ja perekonnas.

Kuidas Jumala riigi otsimine praktiliselt käib?

4. Meeleparandus

Iga Jeesuse sõna kõneleb väga suurest tõotusest: Jumala riik on lähedal, Jumal on keset maailma. Jeesuse tõotused kehtivad ka täna. Jumal toimib ka Sinu elus. Haara kinni Jumala sõnast!

Laev on merel ja liigub. Äkki kapten saab aru, et ollakse teel vales suunas, hädaohtlikus suunas. Ta annab laevale uue kursi ja nüüd algab sõit sadama poole. Võib olla, et lõpptulemus, sadam, on veel kaugel, aga iga silmapilk viib laeva sellele lähemale. Suuna muutmine on meeleparandus. Jeesus kutsub meid parandama meelt, sest Jumala riik on tulnud lähedale. Tunnista Jumalale oma elu valed suunad, oma patud, ja lase Tal juhtida Sind edasi!

2. Jumala armuvahendid

Kui ma ei siiski saa hakkama ...

Jumal on andnud kirikule armuvahendid. Armuvahendite kaudu Jumal toidab ja õnnistab, õpetab ja kasvatab meid kogu meie ajaliku elu vältel. Ära unusta oma koguduse koosolekuid!

Küsimus ei ole selles, kas Sa saad hakkama või kas mina oskan. Küsimus on selles, kas Jumal saab hakkama ja kas Tema oskab. Jeesus jutustab tähendamissõnas: ”Veel on taevariik kaupmehe sarnane, kes otsis ilusaid pärleid. Kui ta siis leidis ühe eriti hinnalise pärli, läks ta ja müüs maha kõik, mis tal oli, ning ostis selle.” (Mt 13:45) Tähendamissõna pärlikaupmees on Jeesus Kristus. Tema on see, kes tuli taevast maa peale otsima kadunuid, et neid juhtida tagasi Jumala juurde, Tema kuningriiki. Jeesus on see, kes loobus kõigest – oma taevasest kirkusest ja

Jumala riigi otsimine oma eluteel toimub nelja sammu läbi:

1. Jumala sõna

3. Palve Meie Isa palves palume: Sinu riik tulgu. Luther õpetab katekismuses, et Jumala riik tuleb tegelikult ilma meie palvetagi, iseenesest, kuid selles palves palume, et ta tuleks ka meie juurde. Jumala kuningriigis tahab Kuningas kuulda oma laste häält. Alati. Palveta – ja Jumala riik on kohal!

Kai Petteri Lappalainen

PALVEitäh, et

,a Armas Jeesus pidanud nii Sa oled mind ärliks, et oled p väärtuslikuks ima ja patust ts tulnud mind o itäh, et Sa A . vabaks ostma le minu patud ea võtsid enda p äev minu p ja kannad iga mul Sind aina a koormaid. Ait da ning Sinu a rohkem usald ida. Aamen. le riiki otsida ja

  | www.plussmeedia.ee 30  Pluss 2/2017 | www.plussmeedia.ee


koguni elustki. Ta suri Kolgata keskmisel ristil, et otsida ja leida patust inimest, keda Ta ei pea väärtusetuks, vaid kõige hinnalisemaks pärliks, sest päästmine tähendab seda, et Jumal on leidnud kadumaläinud inimese. Kes ma olen? Kes Sina oled? Pärl. Niivõrd hinnaline pärl, et Jumala poeg Jeesus loobus kõigest ja tuli Sind vabaks ostma. Sellepärast võid Sina täna julgelt uskuda: Jumala riik on sinu perekond ja sinu elu lõpptulemus on igavene elu Jumala kuningriigis.

Jeesus kutsub meid parandama meelt, sest Jumala riik on tulnud lähedale.

KÜSIMUSI

Kuidas muudab Sinu igavpäevaelu teadm ine, et lõpptulemus on igav ene elu? Kas Sul oleks raske loobuda kõigest oma elus? M iks? Kui olulised on Sinu jaoks Jumala sõna, kogudu s, palve?

31

Pluss 2/2017  


Palvus

Hea karjane H

iljuti võisin kuulda järjekordset sõnavõttu külvaja tähendamissõna teemal, mis viis mu mõtted tagasi oma agraarkultuurist läbipõimunud lapsepõlve. Ma olen lausa nii vana, et mul oli maal vanaema, kes pidas lambaid. Kui viitame Jeesusele kui heale karjasele, kas mõtleme siis ka väite teisele poolele, millest järeldub vaikimisi, et meie oleme lambad? Pole hullu, Jeesus ütleb selle Johannese evangeeliumis üsna otse välja: „Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest.“ (Jh 10:11) Seega, kui tunnistame, et Jeesus on meie eest oma elu andnud, siis järelikult ... Kes saaks vastu vaielda, et mõnikord teeme päris korralikke oinatempe. Ka Piiblis kirjeldatakse, kuidas Peetrus Jeesuse kolm korda ära salgab või kuidas Jaakobus, Johannes ja

32  Pluss Pluss 2/2017 | www.plussmeedia.ee 2/2017 | www.plussmeedia.ee

Peetrus jäävad Ketsemani aias korduvalt magama, kuigi Jeesus palub meestel valvata ja käib neid ka päris mitu korda üles äratamas ... Täitsa lambad või ei? Aga kas teadsid, et lambal on imepärane võime tunda ära oma peremehe hääl? Omal ajal lapsena lambaid õhtul karjamaalt lauta tagasi ajades oli lausa üllatav, kuidas vähemalt 40–50-pealise lambakarja hulgast omi lambaid kutsudes õiged loomad kohale tulid. Ja meid, kutsujaid, võis teinekord seista karjamaa aediku ääres korraga ligi 10 inimest, aga ikka ja alati tuli iga loom oma peremehe juurde. Võib-olla ei olegi siis nii hull lammas olla, eriti kui teame, et meie Karjane kannab meie eest igavesti hoolt, kui me Teda vaid lubame ja oma jäärapäisusest loobume.


ja lambad

Tekst Madis Ehanurm, Foto Pixabay

Palve

AULINE ISA, Sina näed kõ ike ja oled m inuga igal hetkel. Ma tä nan Sind iga õnnistuse eest, mille Sa ol ed lasknud mul le osaks saada, ja iga ka tsumuse eest, m il le vääriliseks Sa min d oled pidanu d. Aga Jumal, Sina näed , et mõnikord olen ma täitsa lammas, ja ma ei tea is egi, miks. Palun aita mul neil hetkedel av ada oma kõrvad ja tund a lamba kombe l ära Sinu juhatav hääl m aailma müra ke skel, sest Sina oled minu hea Karjane, ke llele ma tahan kogu om a tahtmisega jä rgneda. Aamen.

33

Pluss 2/2017  


Hingehoidja

Julge olla see, kes oled! Tekst Eleri Viinalass Foto Pixabay

Galaatlastele 1:10 „Kas ma nüüd otsin toetust inimestelt või Jumalalt? Kas ma püüan meeldida inimestele? Sest kui ma veel tahaksin meeldida inimestele, siis ma ei oleks Kristuse sulane.”

Milline on Jumal? Kujuta ette Jumalat, meie universumi Loojat. Missugune Ta on? Mõne jaoks on Ta väeti jõululaps, kelle sünni tulemusena pühi tähistame. Teise jaoks on Ta Jumala poeg Jeesus, kes ohverdas iseenda, et meil võiks olla igavene elu (Jh 3:16). Kolmas näeb Temas hoopis Kuningat, kes juhib oma rahvast ning jagab neile tarkust (Ps 72). Neljas kogeb Teda Loojana, kes teab ja tunneb inimest läbi ja lõhki (Ps 139). Kõikvõimas, täiuslik, armastav, armuline, kaastundlik, hooliv, kaitsev, andestav, tervendav, taastav, õpetav, vabastav ... Nimekiri Jumalat kirjeldavatest sõnadest võiks veel jätkuda. Kas ma ka usun sellesse? Kui me tõesti usuksime, et Jumal on palju enam kui beebi hällis, kas me siis ikka kardaksime olla need, kes tõeliselt oleme?

Sõprade arvamus

P l u ss s oovitab!

Murega võid p professionaa öörduda lse abi saamiseks k ris EELK Pereke tliku skuse poole.

www.pereke

skus.eu

34  Pluss 2/2017 | www.plussmeedia.ee

Usun, et igaüks on kogenud, kuidas ta pole julgenud olla tema ise. See on inimlik. Küsi endalt, miks see nii on olnud. Kui kardad sõpruse lõppemist inimesega, kes on teada saanud, et oled kristlane, palvetad kõva häälega ja käid teistsugustel kogunemistel, kas see siis ongi üldse tõeline sõprus? „Tõeline sõber armastab igal ajal.” (Õp 17:17) Olen mitmel korral öelnud mittekristlasele, et palvetan tema pärast (endal süda sees puperdamas) või palvetanud koos temaga. Nende reaktsioon on olnud minu eelarvamusele vastupidine. Paljusid, kes ei usu Jumalasse, valdab hoopis tänutunne. Teadmine, et keegi mõtleb nende peale ja vaevub teise murede pärast palvetamiseks aega võtma, on üldjuhul iga inimese jaoks tähendusrikas.


Uuri Jumala sõna ja leia enesekindlus Temas! Võib-olla oled hoopis kellegagi äsja tutvunud ja muretsed tema arvamuse pärast. Seda enam julgustan Sind olema just see, kes oled. Mis võiks olla veel vabastavam, kui juba suhte alguses mängida n-ö avatud kaartidega ning anda teada, millesse Sa usud. Siis on hiljem endal lihtsam. Vahel võib tunduda, et oled ainus kristlane koolis. Võid üllatuda, kui palju on teisi õpilasi, kes usuvad, aga mingitel põhjustel kardavad seda välja näidata. See aga tuleb tavaliselt ilmsiks suhtlemise käigus või kedagi kristlikul üritusel kohates. Julgustan Sind oma vestlustesse pillama kasvõi väikeseid kommentaare oma igapäevaelust kristlasena. Siiski on ka keerulisemaid juhtumeid: leidub noori, kes kogevadki hülgamist oma pere poolt või tagakiusu koolikaaslastelt. Sellistes olukordades võime eriliselt toetuda palvele ja Jumala sõnale. „Meiega on Issand, meie Jumal, meid aitamas ja meie võitlusi võitlemas.” (2Aj 32:8) Kui oled tagakiusu ohvriks langenud, siis tuleta meelde, et Sina ise pole halb ega väärtusetu seetõttu, et teised Sinu kohta halvasti ütlevad. Muidugi teeb see kurvaks, aga praegune olukord ei tähenda, et see jääb nii igaveseks. Räägi sellest kellegagi! Sedasi lood võimaluse asjade paranemiseks. Võib-olla on see Su kodugrupikaaslane, hea sõber või koolipsühholoog. Perekonna vastasseis Sinu probleemile võib tähendada hoo-pis muret Sinu pärast või hirmu, et keegi sunnib Sulle usku peale. Võimalusel arutage vanematega, mis täpsemalt neid häirib.

Enesekindlus Jumala Sõnast Eelnevalt kujutasime ette, kes on Jumal. Kes tahad olla Sina? Uuri Jumala sõna ja leia enesekindlus Temas! Mis praegusel hetkel võib tunduda hirmuäratav ja tekitada ärevust, ei ole seda arvatavasti kümne aasta pärast. Inimese analüüsivõime teeb tajutava olukorra sageli palju hullemaks, kui see tegelikkuses on. Lisaks Jumala tõotustele saame tugineda ka kogukonnale, teistele kristlastele meie elus. Tutvusta oma sõpru kogudusekaaslastele. Korraldage koos lauamänguõhtuid või minge välja sööma. Usun, et võid üllatuda, kuidas teine inimene Sinusse kui kristlasesse suhtub, kui ta sellega lähemalt tutvub. Kas oled valmis enda mugavustsoonist välja astuma ja julguse nimel pingutama? „Ole vahva ja tugev! Ära kohku ja ära karda, sest Is-sand, su Jumal, on sinuga kõikjal, kuhu sa lähed!” (Jos 1:9). Usu Temasse ja usu iseendasse!

Vali oma suvellger! Paldski

Keila

Rakvere

Nõmme Kurtna Rapla

Lääne-Nigula

Märjamaa

Türi Põltsamaa

Elva

www.laagrid.ee MTÜ Noorteühendus Koma


Ristsõna Koostanud Alina Nirk, Lydia Kurus, Kristina Lillemets Pildid Pixabay

Alla 1. Toit, mida sõi Iisraeli rahvas kõrbes 2. Pika rulja jalutu kehaga olend 3. Avameelselt südamelt ära rääkima 4. Linn, kus Luther alustas reformatsiooniga 6. Patukustutuskiri 9. Luther istutaks selle, kui ta teaks, et homme on maailma lõpp 11. Hoone, kus juhitakse misjonitööd 12. Jünger, keda Jeesus nimetas kaljuks 15. Naine, kellega Jaakob abiellus esimesena 16. Nimi, mis heebrea keeles tähendab “Jumal on meiega” 17. Mägi, kus anti Moosesele 10 käsku 19. Inimkonna esimese mõrva sooritaja 21. Üks Jaakobi lastest, kelle ema oli Raaheli teenija 24. Ettekuulutaja 25. Paasapühade ajal ohverdatav tall 26. Võimetus liigutada keha või mõnda kehaosa 27. Mees, kes palus Jumalalt tarkust 30. Püha talitus

36  Pluss Pluss 2/2017 | www.plussmeedia.ee 2/2017 | www.plussmeedia.ee

Paremale 5. Jeesus valas selle meie eest 7. Tooma omadus 8. Eksimus või üleastumine 10. Mees, kelle jõu saladus peitus ta juustes 13. Toimuvad 2.–4. juunini Tartus 14. Inimkonna esimese patu sooritaja 18. Kõrgeim piiskop Eestis 20. Inimese keha 22. Usupuhastus 23. Vallutas Jeeriko, käies ümber linna 28. Lea teenija 29. Loti naine muutus selleks 31. Nimi, mis heebrea keeles tähendab “veest välja võtma” 32. Piiblitegelane eelmisest Plussist


KUIDAS

TARGEM

Elukool

VÄLJA PAISTA? Koostanud Madis Ehanurm, Fotod Pixabay ja Wikipedia

ike e i sa a g i õ k ja st a ik g rü p P e a p o le a g a o m e ti o n , a d a te a g e a tt jä m e e ld e a m e e n d a st h ta ik õ k e m t e , k lo o m u li evad nõuann rg Jä . a tt jä e lj u ta rk a m S u l se ll e e fe k ti d e d v õ iv a d a id a ta sa a v u ta d a . VÄLIMUSES Välimuse juures tulevad kindlasti abiks: a) prillid (kui Sa päriselt prille ei vaja, võid kasutada nullklaasidega prille), b) brünetid juuksed ja/või habe (kui oled meesterahvas), c) alati viisakam riietus, kui olukord Sinult nõuab. NB! Meesterahvas kandku särki alati püksis!

JUMALATEENISTUSEL/KIRIKUS a) Kanna alati Piiblit jumalateenistusel kaasas ja lehitse seda hoolega, eriti jutluse ajal. NB! Piibli lugemise ajal on väga tähtis, et Sul oleksid ka õiged kirjakohad avatud! b) Nooguta jutluse ajal kindlasti pastori jutu peale, efektiivseima resultaadi annab, kui teha seda mõned korrad iga 2–3 minuti järel. c) Õpi pähe 2–3 kirjakohta, mida aeg-ajalt tsiteerida. NB! Parema tulemuse jaoks ära kasuta kõige populaarsemaid kirjakohti, mida võivad paljud teisedki teada. (Pluss soovitab Õp 9:10.)

VESTLUSES a) Kasuta võimalikult palju keerukaid sõnu. b) Räägi maksimaalselt pikkade lausetega ja kui mõte hakkab otsa saama, kasuta üleminekuks ohtralt side- ja asesõnu. c) Kui Sa ei oska mõnel teemal kaasa rääkida, siis kuula vaikselt ja nooguta. NB! Tähtis on välja näidata aktiivset kuulamist ja oma pädevust antud teemas.

KAUBANDUSKESKUSES a) Loe alati pakenditel olevat lisainfot. b) Ka siis, kui tead täpselt, mida Sul vaja on, teeskle alati, et näed sobiva kauba väljavalimisega vaeva. NB! Kui on valida mitme sarnase toote vahel, siis kõrvuta neid mitu minutit. c) Ajakirjariiuli ääres seistes uuri alati teadusajakirju või ristsõnaraamatuid.

37

Pluss 2/2017  


Seal, kus

Pluss mujal: 38  Pluss Pluss 2/2017 | www.plussmeedia.ee 2/2017 | www.plussmeedia.ee

Plussmeedia.ee Pidevalt uuenev uudisblogi

PlussPunkt

Alati kättesaadav noortesaade Pereraadio veebilehelt Eetris 1. ja 3. esmaspäev kl 22:00


Sinagi.

ÜKS =

ÜKS

RÕÕMSAT PLUSSI LUGEJAT Telli Pluss endale, sõbrale või naabrile. Plussmeedia.ee/tellimus pluss@plussmeedia.ee Lõika välja ja postita

Jah, Jah,soovin soovintellida tellidaPlussi Plussi  Aastatellimus  Aastatellimus88eur eur  Aastatellimus  Aastatellimusjajatoetus toetus Plussi Plussi tööle tööle2020eur eur

Tellija Ajakirja nimi:saaja                                                                                                     nimi:                                                                                                     Aadress: Aadress:                                                                                                                                                                                                                                             Postiideks Postiideks ja linn/asula: ja linn/asula:                                                                                                                                                                                       Telefon: Telefon:                                                                                                                                                                                                                                               E-post: E-post:                                                                                                                                                                                                                                                    Tellin  Tellin ajakirja ajakirjakingituseks kingituseks

Kingitustellimuse Ajakirja saaja nimi: saaja                                                                                                    nimi:                                                                                                     Aadress: Aadress:                                                                                                                                                                                                                                             Postiideks Postiideks ja linn/asula: ja linn/asula:                                                                                                                                                                                       Telefon:                                                                                                                        E-post:                                                                                                                         

SAAJA

TASUB POSTIKULU

Instagram

Luba nr. 1838

Youtube

MAKSTUD VASTUS

Twitter

EESTI

Facebook

EELK Misjonikeskus Tehnika 115 10139 TALLINN

Pluss sotsiaalmeedias

39

Pluss 2/2017  


Plussmeedia EELK Misjonikeskus

Tehnika 115 Tallinn 10139

Profile for Nuotta.com Youth Media

Pluss 2/2017  

Gloria Ilves, Arno Humal, Reformatsioon, Tartu Pauluse noored, Jumala kuningriik, 7 sammu oma südametoa koristamiseks. Kristlik noorteajakir...

Pluss 2/2017  

Gloria Ilves, Arno Humal, Reformatsioon, Tartu Pauluse noored, Jumala kuningriik, 7 sammu oma südametoa koristamiseks. Kristlik noorteajakir...

Profile for nuotta
Advertisement