Pluss 2/2015

2/2015 Mai Hind 2,49

Uus algus Scott Machado – kristlasena korvpalliplatsil / Taizé - palverännakuküla / Piiblitegelane: Ristija Johannes / Ristimine - mis ja milleks? / Test: Milline suvitaja oled? / Lecrae / Film: Fast and Furious 7

KUUMENEB & JAHENEB Koostanud Tene Metsma

PE R S OO N

• Suurim hirm: ämblik muneb miniämblikud mu hambaharja, ma neelan nad pestes alla ja nad loovad minusse uue elukeskkonna.

• Meeldib süüa teha (lemmikroog: meega glasuuritud kitsejuustusalat).

• Õppinud 2 klassi USA koolis.

• Suusk vs lumelaud – lumelaud võidab!!!

PEAPIISKOP ON FACEBOOKIS

50 40

Veebruarikuus 2015 ametisse seatud värskel EELK peapiiskopil Urmas Viilmal on ametlik FB leht, kuhu ta postitab aktiivselt kiriku, kirikupühade ja usuga seonduvatel teemadel.

LASNAMÄEL ALUSTAS TEGEVUST LUTERI KOGUDUS

Lasnamäel, kus domineerib õigeusk, alustas esmakordselt ajaloos tegevust luteri kogudus. Koguduse eestvedajad on Margus Sardis ja Kai Petteri Lappalainen.

RIIK ANNAB RAHA VÄLISEESTLASTE TEENIMISEKS

30 20 10 0 10 20

Siseministeerium eraldas 10 000 eurot eestikeelsete jumalateenistuste pidamiseks eestlaste kogudustes väljaspool Eestit.

KÕIGI AEGADE PARIM EESTI KLASSIKAPLAAT ON ARVO PÄRDI „TABULA RASA”

Teosed „Tabula rasa” plaadilt kõlavad igal nädalal kontserdisaalides üle maailma ja neid on kasutatud mitmekümnes filmis.

LAVAKUNSTIKOOLI 27. LENNU LAVAKAVA „… JA SÕNA SAI LIHAKS“

Lavakunstikooli 27. lennu III kursuse üliõpilased esitasid veebruari lõpus koolis Vanast Testamendist inspireeritud lavakava „… ja Sõna sai lihaks“. Kava valmis professor Anu Lambi juhendamisel.

AJAKIRI TIME: MAAILMA MÕJUKAIM INIMENE ON PUTIN

Ajakirja Time lugejaküsitluse järgi on maailma mõjukaim inimene Venemaa president Vladimir Putin, kes edestab Lady Gagat ja Rihannat.

LAHKUV PRAOST JÄTAKS IDA-VIRUMAALE VAID KOLM ERALDI LUTERI KOGUDUST

Ametist lahkuv EELK Viru praostkonna praost Peeter Kaldur kirjutab oma aruandes, et praostkonnas tuleks teha radikaalne haldusreform, mille järel jääks näiteks Ida-Virumaale vaid kolm iseseisvat kogudust: Narva, Jõhvi ja Iisaku.

VAIMULIK: INIMESED HÄVITAVAD SÕNADEGA JA VIRISEVAD LIIGA PALJU

30

Tallinna Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu arutleb: „Eesti inimesele on väga omane virisemine ja vingumine. Nii palju virisemist ja vingumist ei ole ma ühelgi teisel maal kohanud. Nähtavasti on inimesed siiski hakanud tänaseks mõistma, et vaimsed asjad tuleb kõigepealt korda saada ja siis tulevad ka materiaalsed järele, mitte vastupidi.“

40

REISIJATE NUTIHULLUS AITAB TERRORISTIDEL LENNUKEID KAAPERDADA

USA valitsus juhtis tähelepanu asjaolule, et lennukites kättesaadav internetiühendus võimaldab häkkeritel lennuki kontrolli enda kätte võtta.

ITAALIA VETES UPUB JÄTKUVALT PÕGENIKKE

°C

Aprillis päästeti Itaalia vetest peaaegu 10 000 sisserändajat, kes püüdsid Liibüast Sitsiiliasse jõuda. Kahjuks hukkusid sajad põgenikud paadi ümbermineku tõttu. Jätkuvale põgenikeprobleemile ei ole Euroopa Liidul paraku lahendust pakkuda.

2 Pluss 2/2015 | www.plussmeedia.ee

JOSHUA VIINALASS -

mitmekülgne noor kristlane Daniel Levi bändi trummarina Tekst Jaagup Kuusemaa, Foto Anete Palmik

Joshua Viinalass on 22-aastane särav ja soe kristlane, keda üldiselt teatakse Daniel Levi bändi trummari ja Danieli väikevennana. Kuigi bändi koosseis on väga noor, jõuti Eesti Laulu finaali ja võideti teine koht. Joshua esimesed eluaastad möödusid Ameerika Ühendriikides, hiljem kolis ta perega Eestisse ning on siia püsima jäänud.

Kas karjäär muusikavaldkonnas on Sind alati huvitanud?

Tegelikult üldse ei ole. Lapsena tahtsime sõbraga avada autotöökoja ja rehve parandada. See oli väikse poisi unistus.

Muusika ja bänd kukkusid suhteliselt ootamatult sülle, aga ajastus ja kõik selline sobis suurepäraselt. Tegelikult ei saa öelda, et teen muusikavaldkonnas otseselt karjääri, pigem on see nagu poole kohaga töökoht. Muidugi oleks ülimalt äge, kui sellest saaks n-ö täiskohaga töö, aga eks paistab, mis edasi sünnib.

Kellena näed end tulevikus?

Ideaalne oleks jätkata bändiga, aga arvan, et see, mida ma teen ja kelleks saan, on Jumala kontrollida. Õpin praegu Tartu Ülikoolis kolmandal kursusel kehakultuuri ja sporti. See on mulle südamelähedane valdkond ja üks mõte on saada personaaltreeneriks. Ilmselt on põhjus see, et olin väiksena ülekaaluline, aga nägin palju vaeva, pingutasin ja tulin sellest läbi. Kogesin omal nahal, milline vabadus kaasneb sellega, kui oled füüsiliselt terve. Kuna mulle meeldib suhelda ja aidata, siis tundub personaaltreeneri kutse mulle sobivat.

Millisest tegevusest lähed sisemiselt põlema?

Mulle meeldib trumme õpetada, trenni teha, lähedastega olla jne. Põhimõtteliselt teen kõike põnevusega ja isegi kui alguses tundub miski keeruline ja ebameeldiv, on see isegi hea, sest mulle meeldib väljakutseid vastu võtta.

J U HTK I R I

UUS ALGUS ARMAS LUGEJA! KAS SUVEPLAANID ON juba tehtud ja noor-

telaagrite kuupäevad kalendris kirjas? Tuletan meelde, et see, mis tundub praegu veel nii kaugel, võib üllatavalt ruttu kätte jõuda :) Tean, et Jumalal on Sinu jaoks palju toredat varuks, nii et püsi jätkuvalt Tema teedel ja võta rõõmuga vastu kõik, mis ees.

Ole valmis, et Ta Sind õpetab, juhatab ja õnnistab – ikka selleks, et võiksid olla teistele õnnistuseks.

MULLE MEENUB LUGU, kui ühel külmal õhtul

parkisin auto supermarketi ette ja kuigi poeukseni oli vaid mõni samm, tõmbasin jope peale, et tuul läbi ei tõmbaks, ja proovisin võimalikult kiire hüppega autost poodi jõuda. Jalutasin riiulite vahel ja kohtasin seal ühte kodutu välimusega vanemapoolset härrat. Olin just tulnud soojast autost sooja poodi ja seda enam lõikas nagu noaga südamesse kaastunne, kui märkasin, et härra seisis kaupluse külmadel põrandaplaatidel paljajalu. Niisugusel hetkel küsib ju iga kristlane kohe, kuidas ta saaks inimest aidata. Kassas seisis too mees minu taga ja mõtlesin, et vähim, mida teha saan, on maksta tema saia, või ja nuudlite eest.

Mehel olid küll peos sendid toidu eest tasumiseks, aga siiski otsustasin, et ilmselt teeb talle rõõmu, kui ta saab selle raha alles jätta, ning maksan ise tema eest. Aga ma ei osanud oodatagi, mis juhtus. Mees tänas mind ja soovis Jumala õnnistust ning ma liikusin välisukse poole. Vaatasin veel korraks tagasi ja jäin sõnatuks. Olin arvanud, et inimesele, kellel nähtavasti ei ole väga palju, teeb rõõmu, kui ta saab oma rahanatukese alles jätta. Eksisin. Härra võttis peost needsamad sendid, tegi endale ristimärgi ette ja lasi rahal kukkuda kassade juures olevasse korjanduskarpi, mis kogus annetusi vähekindlustatud laste heaks.

Olin saanud õppetunni, mida iial ei unus-

ta. Inimene, kes armastab Jumalat ja teab, kui palju Jumal on tema eest andnud, ei tunne rõõmu saamisest, vaid andmisest.

SELLIST SILMATORKAVALT erilist suhtumist

näiteks rahasse, nagu sellel härral, kohtame harva. Oleme justkui harjunud mõttega, et meil kõigil siin maa peal on enam-vähem samad väärtushinnangud ning ehk alles taevas on asjad kuidagi teistmoodi. Vähemalt minule tegi see kohtumine selgeks tõsiasja, et kristlase jaoks kehtivad taevased seaduspärasused juba selles maailmas ning inimene tõesti ei ela üksnes leivast (Mt 4:4).

RISTIMISEL SAAME LISAKS maisele ka tae-

vase kodakondsuse ning võime siin maa peal elada kui kahe riigi kodanikud. Ajakirja käesolevas numbris räägivad noored oma lugusid sellest, mis toimus, kui neid ristiti, ning kas ja milliseid muutusi see nende ellu tõi.

Soovin Sulle head lugemist ja õnnistatud suve!

4. juuni on

EESTI

lipu päev – sel päeval aastal

1884

pühitseti

Otepääl

sinimustvalge J oel Reinaru Plussi peatoimetaja

Muusika, blogi ja uudised plussmeedia.ee Hakka FÄNNIKS www.facebook.com/plussmeedia

lipp.

Allikas: kirikukalender

Pluss 2/2015

3

10

S I SU KO R D

2 Joshua Viinalass teeb kõike põnevusega 3 Juhtkiri: Uus algus 5 Scott Machado - kristlasena korvpalliplatsil 7 Kuula noortesaadet PlussPunkt!

8 Silmast silma: Uus algus Jumalata / Jumalaga

Palverännak Taizésse?

Taizé on väike kloostriküla Ida-Prantsusmaal, mis on avatud noortele üle maailma. Sel suvel saad liituda Eesti grupi palverännakuga Taizésse!

9 Toimetajalt: Kuidas olla hirmudest

18

tugevam?

10 Suvel Taizésse palverännakule!

12 Kolm lugu: Mida ristimine minu jaoks muutis?

15 PlussTube: Daniel Levi 16 7 lugu maailma loomisest 17 Noortekas: Kalju 18 Piiblitegelane: RISTIJA JOHANNES 19 Gallup: Mida uut on Sinu elus hiljuti juhtunud?

Ristija Johannes

Kes on see mees, keda nimetatakse kõige kõrgemaks meheks, kes kunagi on naisest sündinud? Miks on Ristija Johannes nii oluline inimene ning mida ta tegi?

20 Piibliõpetus: Ristimine - mis ja milleks?

30

21 Kui hästi tunned oma Piiblit?

22 Elukool: Grillimine 23 Test: Milline suvitaja oled?

24 Hea küsimus: Minevik-tulevik 25 Raamatusoovitus: Kisses on a postcard 26 Film: Fast and Furious 7 28 Gospel x2: Inimeste päästjad

Lecrae

30 Lecrae tuleb Soome!

Gangsterist räppariks saanud üle maailma tuntud muusik tuleb maikuus esinema Soome "Vappugospel" üritusele!

32 Super Mario

TOIMETUS Peatoimetaja Joel Reinaru joel.reinaru@plussmeedia.ee Tegevtoimetaja Sirli Lend sirli.lend@plussmeedia.ee

Toimetuse juhtkond Joel Reinaru, Sirli Lend, Tommi Hakkari Küljendaja Kalev Rodima

Keeletoimetaja Kaire Petrenko Teoloogiline toimetus Kristjan Luhamets

Esikaas Istockphoto

Ajakirja koostasid Tene Metsma, Jaagup Kuusemaa, Anete Palmik, Madis Kask, Siim Semiskar, Madis Ehanurm, Anette Elken, Laurits Meinson, Helina Tamme, Kristjan Lilleoja, Nils Õun, Johanna Vahermägi, Triin-Mary Raudkivi, Sigrit Lausvee, Crystal Kõrge, Elisabeth Kirme, Annika Phillips, Daniel Phillips, Andres Põder, Kristo Hüdsi, Tõnis Takel, Saija Tiilikainen, Gäthy Grete Gabriele Kiin, Elina Vimb, Ragne Nazimov, Piret Kärner, Kristina Lillemets, Samuel Reinaru, Gloria Eliisabet Jäätma, Elna Øhlund, Ave Mølster.

Toimetus Eestis Tehnika 115, Tallinn 10139 pluss@plussmeedia.ee plussmeedia.ee Toimetus Soomes PL 184, 00181 Helsinki, Lastenkodinkuja 1 (2. krs), Telefon: +358 925139255 toimitus@nuotta.com www.nuotta.com

Soovid toetada Plussi?

Toetamisvõimalus SA EELK Misjonikeskuse arveldusarvetele:

Väljaandjad EELK Misjonikeskus

IBAN:EE482200001120254269, SWIFT:HABAEE2X IBAN:EE551010602016015008, SWIFT:EEUHEE2X

Soome Luterlik Evangeeliumiühendus

Selgitusse: Pluss

Soome Evangeelne Luterlik Rahvamisjon TRÜKK Kroonpress

Scott Machado – PLUSS LUG U

KRISTLASENA KORVPALLIPLATSIL Scott Machado on Brasiilia juurtega korvpallur, kes alates septembrist on mänginud BC Kalev/Cramo ridades. 24-aastasel mängumehel on hetkel käsil kolmas hooaeg profikorvpallurina. Oma karjääri jooksul on tal olnud võimalus esindada ka maailma tugevaima korvpalliliiga NBA klubisid.

Tekst Madis Kask Fotod Siim Semiskar/ERR Sport ja Madis Kask

Esmakordselt jooksis ta NBA põhihooajal väljakule 28. novembril 2012. aastal.

5 5

Pluss 1/2015 Pluss 2/2015

Sündinud: 8. juunil 1990 Pikkus: 185 cm Kaal: 93 kg

Foto Siim Semiskar / ERR Sport

BRASIILIA JUURED

Scotti vanemad on pärit Brasiiliast, kuid enne tema sündi asusid nad elama New Yorki, Queensi linnaossa. „Elu Queensis oli katsumusrohke. Meil oli suur pere, kuid elasime väikeses korteris. Vanemad püüdsid võimaldada meile parimat ning hoida meid eemal tänavatest ja igasugustest hämaratest toimingutest,” meenutab Scott sealset elu. Ta tõdeb, et halvast aitas hoiduda ka see, et perekond käis tihedalt läbi kohaliku kogudusega. Peale Scotti kasvas peres veel neli õde-venda, kellega ta hoiab tihedat kontakti ka kodunt eemal olles.

VENDADEGA PALLIPLATSILE

Juba 3-aastasena hakkas Scott vanemate vendade eeskujul korvpalli harjutama. „Kõik mu pereliikmed on mingil ajaperioodil olnud spordiga seotud. Ema mängis võrkpalli ning isa, kes kaks aastat tagasi meie hulgast lahkus, jalgpalli. Ainuke erinevus on selles, et teised ei suhtunud sporti niisuguse tõsidusega nagu mina,” kirjeldab ta oma pereliikmete läbisaamist spordiga.

Korvpallitrenni läks Scott esmakordselt alles põhikoolis, 11-aastasena. „Sealt sai mu korvpallikarjäär alguse. Irooniline on, et põhikooli võistkonna nimi oli Red Devils (tõlkes Punased Kuradid) ning algul mu ema ei tahtnud, et ma seal mängiksin. Siiski ei õnnestunud tal mind päriselt takistada, kuna korvpalli armastasin üle kõige,” räägib ta oma esimesest korvpallivõistkonnast.

Pärast põhikooli jätkas Scott St. Mary nimelises keskkoolis, mille esimesel aastal kuulus ta ühte korvpallivõistkonda eelmisel aastal NBA meistriks tulnud Danny Greeniga. „Läksin sinna korvpalli pärast, kuid samal ajal olid ka kooli õppimisvõimalused suurepärased,” annab ta St. Mary keskkoolile hea hinnangu.

Enne keskkooli viimast aastat otsustas Scotti pere kolida New Yorgi osariigist Põhja-Carolinasse. Noor mängumees pidi vahetama nii kooli kui ka korvpallimeeskonda. Tema uueks koduks sai New Jersey osariigis asuv ühiselamulinna-

„Ülikoolis käimine oli nagu töö, millest osa tuli teha palliplatsil, teine osa aga laua taga õppides.“ 6 Pluss 2 /2015 | www.plussmeedia.ee

„Vanemad püüdsid võimaldada meile parimat ning hoida meid eemal tänavatest ja igasugustest hämaratest toimingutest.“ kuga St. Benedicti keskkool. „See oli suurim muutus mu elus, kuna mu pere oli nüüd minust lahus ning polnud mind kõrvalt toetamas. Samas oli see oluline arenguperiood, mil õppisin iseseisvalt hakkama saama. Harvadel nädalavahetustel, kui saime koduseid külastada, ma lausa jooksin koolist kodu poole,” meenutab ta oma viimast keskkooliaastat. Ülikooliõpinguid alustas Scott 2008. aastal Iona ülikoolis turunduse erialal. Sealne korvpallimeeskond Iona Gaels lõi kaasa korvpalli ülikooliliiga kõrgeimas divisjonis NCAA I. „Ülikooli valikul lähtusin selle lojaalsusest. Oli küll pakkumisi ka teistest ülikoolidest, mis tulid ja läksid, aga Ionaga hoidsin tihedat kontakti keskkooli algusest peale,” kommenteerib ta oma otsust. Ülikooli esimesel aastal pärjati Scott MAACi konverentsi parima uustulija tiitliga ning viimasel sama konverentsi parima mängija omaga. Scott hoiab senini enda käes ülikooli resultatiivsete söötude kõigi aegade rekordit 880 tulemusliku sööduga. „Ülikoolis käimine oli nagu töö, millest osa tuli teha palliplatsil, teine osa aga laua taga õppides,” meenutab ta oma tudengiaastaid.

TEEKOND NBA-SSE

2012. aasta juunis astus Scott üles NBA draftis, kus klubid valivad oma ridadesse uusi noormängijaid. Scotti väljavaated saada valitud olid lootustandvad, kuid paraku see tal ei õnnestunud. „Oleksin osutunud valituks, kui oleksin nõustunud klubipoolsete tingimustega minna aastaks ennast Euroopasse arendama. San Antonio Spurs ja Cleveland Cavaliers tundsid minu vastu suurimat huvi, kuid agendiga ühiselt otsustasime neist pakkumisest keelduda, mille tagajärjel osutusin mittevalituks,” selgitab ta ebaõnnestumise tagamaid.

Siiski NBA-sse jõudmise plaane noormees maha ei matnud. Juba samal suvel kutsus Houston Rockets ta mängima NBA suveliigasse,

kus pärast heade esituste näitamist värbas klubi Scotti oma ridadesse. NBA-sse jõudmisel oli märgiline tähtsus ka noormehe usuelus. „Siis ma lõpuks suutsin Jumalat mõista ja hakkasin tundma tema ligiolu. See oli lausa üleloomulik,” tunnistab ta.

Sellega seonduvalt meenutab Scott veel ühte seika oma elus, kui ta oli 12-aastane. „Koguduse koosviibimisel paluti kõigil paberile kirja panna unistused, mis soovitakse saavutada 10 aasta jooksul. Mina kirjutasin, et tahan NBAsse jõuda. Unistuste eest palvetati ja minu oma läkski täide.” Ta lisab: „Usun, et ilma Jumalata ei oleks ma nii kaugele jõudnud. Tean, et Tema on juhtinud mind kuni tänase päevani.”

Esmakordselt jooksis Scott NBA põhihooajal väljakule 28. novembril 2012. aastal. „Täitsin oma suurima unistuse. Vaatamata sellele, et ma palju mängida ei saanud, olin sõnatu,” jagab ta oma vaimustust esimesest mängust maailma tugevaimas korvpalliliigas. Kokku sai ta aastatel 2012-2013 NBA hooajal väljakule 11 kohtumises nii Rocketsi kui ka Golden State Warriorsi ridades, kuhu ta play-off’ideks vahetati. „Minu arvates parema sisekliimaga oli Golden State, see oli rohkem nagu perekond,” võrdleb ta kahte klubi.

Järgmisel aastal Scottil NBA-s lepingut saada ei õnnestunud ning enamuse ajast veetis ta NBA tütarliigas ehk D-League’is, kuid veel enne hooaja lõppu otsustas ta siirduda Euroopasse. „Kuigi olin profikorvpalli mänginud kolm aastat, ei olnud ma veel kunagi saanud täit hooaega ühe klubi rivistuses kaasa teha,” põhjendab ta üle ookeani tulekut. „Kui Euroopas tuleb palliplatsil rohkem mõelda, siis Ühendriikides on mäng üles ehitatud rohkem kiiruse peale,” võrdleb ta eri mandritel mängitavat korvpalli.

EESTISSE TULEK

2014-2015 hooaega on Scott mänginud BC Kalev/Cramo ridades, kus täidab klubi põhimängujuhi rolli. Suurepäraseid esitusi on klubi näidatud nii koduses liigas kui ka rahvusvahelises VTB Ühisliigas, kus ainuüksi sel hooajal on saadud rohkem võite kui eelneval viiel hooajal kokku. „Sellel võistkonnal on super keemia, me saame üksteisega väga hästi läbi,” kommenteerib ta klubi sisekliimat, hinnates oma esimest täit hooaega Euroopas suurepäraseks.

Kristlaseks olemine on suurel määral mõjutanud ka Scotti tegutsemist palliplatsil. „Inimesed vaatavad, kuidas Sa käitud, ma ei mõtle ainult korvpalli mängides, vaid kõikides elu olukordades. Nad võivad Jumalat näha just Sinu tegude kaudu.” Suurimaks eeliseks profikorvpalluriks olemise juures peab Scott võimalust tegeleda sellega, mis teda paelub, hoides end samal ajal vormis.

„Siis ma lõpuks suutsin Jumalat mõista ja hakkasin tundma tema ligiolu. See oli lausa üleloomulik.“

„Inimesed vaatavad, kuidas Sa käitud, ma ei mõtle ainult korvpalli mängides, vaid kõikides elu olukordades. Nad võivad Jumalat näha just Sinu tegude kaudu.“ Suvel plaanib mängumees õnne proovida veel NBA suveliigas, kuid ei välista ka Brasiilia rahvuskoondise esindamist. Tulevikku vaadates, kui korvpallurikarjäär peaks ühel hetkel lõppema, näeb Scott ennast tegutsemas samas valdkonnas, kas siis treenerina või klubi mänedžeri rollis – turundust õppinuna on mehel selleks oskused olemas. Siiski oma tuleviku pärast mängumees liialt südant ei vaeva ega soovita seda teha ka teistel. „Kui Sa usud Jumalasse, ei saa Sa olla oma tuleviku pärast mures. Tuleb lihtsalt lasta Tema käel ennast juhtida.”

Instagram: instagram.com/_scottmachado/ Twitter: twitter.com/_scottmachado Facebook: www.facebook.com/MacDaddyScott

Foto Siim Semiskar / ERR Sport

KUULA

RAADIOSAADET

PLUSSPUNKT!

PLUSSPUNKTI EESMÄRK ON JULGUSTADA NOORI KRISTLASI NENDE USUTEEL. SAATEJUHID JOOSEP SERVA JA HANNA MARIA SALONG ARUTLEVAD HUVITAVATEL TEEMADEL KOOS PÕNEVATE SAATEKÜLALISTEGA NING TUTVUSTAVAD NOORTEÜRITUSI ÜLE EESTI. MUIDUGI EI PUUDU SAATEST KA KVALITEETNE NOORTEPÄRANE MUUSIKA.

PLUSSPUNKTI SAAB KUULATA PERERAADIO EETRIS KORD KUUS,

TEISIPÄEVITI KELL 22:00.

PERERAADIO SAGEDUS ON TALLINNAS 89,6 MHZ JA TARTUS 89,0 MHZ. SAADET ON VÕIMALIK KA JÄRELKUULATA VÕI OMA TASKUTEHNIKASSE ALLA LAADIDA PERERAADIO KODULEHELT WWW.PERERAADIO.EE.

KOHTUMISENI RAADIOLAINEL!

Pluss 2 /2015

7

S I LM A S T S I LM A

UUS ALGUS JUMALATA

Tekst Madis Ehanurm Foto Madis Kask

Ma olin vist 14, kui leeris käisin. Seal oli tore, õppisin palju Jumala ja usu kohta, kuid samavõrd, kui huvitusin Jumalast, paelusid mind ka „elu“ ja pidutsemine. Kuna pidudelt ei puudunud ei tubakas ega alkohol, langesin niisugusesse sõltuvusse, et põhikooli lõpetamine oli väga suure küsimärgi all. 9. klassis otsustasin aprilli lõpus end kätte võtta ja muuta. Otsustasin uuesti alustada.

Alguses oli jube raske kõigile oma sõpradele ära öelda, kui nad mind reede ja laupäeva õhtuti välja kutsusid, aga ma teadsin, et pean seda tegema, kui tahan põhikooliga kuidagigi lõpule jõuda. Kaotasin küll oma senised sõbrad, aga tõtt-öelda oligi nii kergem koolile keskenduda. Kasutades oma vabaks jäänud nädalavahetusi hoopis õppimiseks, õnnestus mul mai lõpuks suurem osa aineid vähemalt kolme peale saada. Raskustest hoolimata suutsin 9. klassi lõputunnistuse endale kätte võidelda. Justnimelt võidelda – ma polnud kunagi elus millegi muu nimel niimoodi pingutanud.

Üks klassikaaslane ütles mulle õnnitlemiseks kätt ulatades, et ma olevat Jumala poolt hoitud, kuna suutsin sellisest jamast edukalt välja rabeleda. Kuid teades, kui palju ma olin vaeva näinud, kui väga pingutanud ja millest kõik loobunud, ei suutnud ma kuidagi uskuda, et keegi võis mind aidanud olla.

Teades, kui palju ma olin vaeva näinud, kui väga pingutanud ja millest kõik loobunud, ei suutnud ma kuidagi uskuda, et keegi võis mind aidanud olla.

8 Pluss 2/2015 | www.plussmeedia.ee 2 /2015 | www.plussmeedia.ee

Kuna senini oli kogu mu raha kulunud pidudel käimise ja oma tervise rikkumise peale, siis võite aimata, et ma polnud just parimas füüsilises vormis. Ka see pidi muutuma. Suvel kasutasin vaba aega jõusaalis käimiseks.

On loogiline, et kui siiani olin oma finantsid matnud tervise hävitamise alla, siis nüüd pidin need vastupidist eesmärki teenima panema – seetõttu ostsin endale kalli raha eest treeningkavad.

Pärast põhikooli astusin gümnaasiumisse. Trenni kõrvalt suutsin kuidagimoodi 10. ja 11. klassi lõpetada. 12. klass oli aga liiga keeruline, et sellest ilma erilise tööta läbi libiseda. Olin sundolukorras, kus pidin mõnest trennist loobuma. See aga tekitas mulle suuri vaimseid pingeid ja muutis kooli äärmiselt ebameeldivaks. Kuidagi õnnestus mul gümnaasiumi lõputunnistus siiski kätte saada.

TO I M E TA J A LT

/ JUMALAGA Ka mina olin Jumalale selja pööranud, kuid Tema aitas mind siiski kõigest läbi.

Kuidas olla hirmudest tugevam?

HIRMUTUNNE ON iga inimese puhul

Sügisel läksin edasi ülikooli ärindust õppima.

Mu kursusel oli üks tore tüdruk, kes hakkas mulle meeldima. Meie suhtlus muutus tihedamaks ja ta kutsus mind ühele noorteõhtule. Kuna ma olin temast väga tõsiselt sisse võetud, siis otsustasin tol „saatuslikul” õhtul trennist loobuda. See oli parim valik mu elus.

Noorteõhtul oli üks mees Lootuse Külast, kes rääkis sõltuvusest vabanemisest ja sellest, kuidas Jumal on teda kõigis ta eluraskustes toetanud ja aidanud. Ehkki ma ei tahtnud seda alguses tunnistada, tundsin tema loos ära iseenda. Ka mina olin Jumalale selja pööranud, kuid Tema aitas mind siiski kõigest läbi. See, et ma põhikooli ja gümnaasiumi lõpetasin, oli tegelikult ime, mida ka üsna mitmed õpetajad mulle tunnistada julgesid.

Tänaseks olen käinud enamikul neist noorteõhtutest. Võin käsi südamel tunnistada, et sellised kristlikud üritused on õiged peod, kõigil on lõbus ning seda ilma alkoholi ja tubaka abita. Lisaks teen trenni nüüd ainult kolm korda nädalas ja üks neist kordadest on jooksmas käimine mu tüdruku koguduse noortegrupiga, kus on aega ka elust ja asjadest rääkida. Tänu nendele tegevustele olen taasavastanud enda jaoks Jumala. Esimest korda elus tunnen, et elan igakülgselt täisväärtuslikku elu. See ongi uus algus, mida ma nii kaua olin igatsenud!

Keerulistes olukordades laseb Jumal meil endil pingutada, et neist välja tulles võiksime olla midagi õppinud.

täiesti normaalne – me kõik tunneme aeg-ajalt hirmu millegi või kellegi ees. Sellel võib olla väga mitmeid põhjusi.

Mõnikord peidab end hirmu taga niisugune tegelane nagu saatan. Õnneks aga tunneme ühte teist tegelast, kelleks on Jumal ning kes kingib meile alati julgust, kui me seda vajame. „Kahe kuu pärast on matemaatika eksam ja ma saan niikuinii kõige keerulisema töö. Mul saab kindlasti pastakas tühjaks ja kõige raskema koha peal jookseb mul kõik kokku ning ma ei oska ühelegi küsimusele vastata. Ühesõnaga – kõik läheb halvasti ja ma kukun läbi!“ Nii mõtlevad väga paljud õpilased enne eksamit. See on hirm, millest on keeruline või peaaegu võimatu lahti saada. Jääb üle vaid nurka maha istuda, väga kõvasti nutta, ennast hästi palju haletseda ja kõiki oma hädades süüdistada.

Nali, tegelikult mitte. Kindlasti ei tohi nurka istuda ja ennast haletsema hakata. Tuleb hoopis hetkeks pea langetada ja paluda Jumalalt abi. Tema aitab meid alati meie muredes. Aga et Jumala tööd lihtsamaks teha, võid juba ise enda aitamisega pihta hakata. Püüa lihtsalt mõelda häid mõtteid: „Ma ju õppisin selleks eksamiks mitu nädalat. Mul on see nii hästi selge, see lihtsalt ei saa halvasti minna“. Jumal on alati valmis meid aitama, aga Ta ei tee kõike meie eest ära. Peame ka ise vaeva nägema, et tulemusteni jõuda. Keerulistes olukordades laseb Jumal meil endil pingutada, et neist välja tulles võiksime olla midagi õppinud.

Psalm 118:5-6 ütleb meile: „Kitsikuses ma hüüdsin appi Issandat, Issand vastas mulle, asetas mind avarusse. Issand on minuga, ei ma karda.

Mis võib inimene mulle teha?“ Valvsad tuleb meil aga siiski alati olla. Mõnikord võib meis tekkida julgus teha asju, mida kindlasti ei tohiks ette võtta, aga me peame olema tugevad ja suutma südames tunnetada, mis on hea ja mis mitte.

Jumal on alati meiega, meil pole kunagi põhjust hirmu tunda.

Anette Elken Foto Laurits Meinson

Pluss 2 /2015 Pluss 2/2015

9

MISJON

Taizé –

Tekst Helina Tamme Fotod Kristjan Lilleoja, Nils Õun ja Taize.fr

väike palverännakuküla Prantsusmaal Taizé ei ole pelgalt pisike küla Lõuna-Burgundias Ida-Prantsusmaal, vaid on ka koduks ülemaailmsele kristlikule vennaskonnale. Taizé vennaskonnale pani 1940. aastal aluse Vend Roger Schutz, kes, põdedes tuberkuloosi, tundis südames, et peab rajama kogukonna, kus kogetakse lihtsust ja heasüdamlikkust kui evangeeliumi tegelikkust.

Teise maailmasõja alguses oli Vend Roger veendunud, et tema ülesanne on aidata rasketes oludes inimesi, just nagu tema vanaema oli teinud Esimese maailmasõja ajal.

Mõte sai teoks, kui ta asus elama Taizé külla, mis asus Prantsusmaad kaheks jagava eraldusjoone lähedal ning paiknes seega sõjapõgenike vastuvõtmiseks soodsa koha peal. Tema sõbrad Lyonist andsid hea meelega varjupaika otsivatele inimestele Taizé aadressi.

Vend Roger kutsus endale appi ühe oma õdedest, Genevieve, kes aitas külalisi vastu võtta. Austusest teiste inimeste vastu elas Vend Roger üksi. Ta läks sageli lähedal asuvasse metsa laulma, sest ei tahtnud, et ükski sõjapõgenik, kes oli leidnud varjupaiga Taizés, tunneks end ebamugavalt. Genevieve seletas kõigile, et kui keegi soovib palvetada, siis tehku ta seda üksinda oma kambris.

Teise maailmasõja alguses oli Vend Roger veendunud, et tema ülesanne on aidata rasketes oludes inimesi.

10 Pluss 2/2015 | www.plussmeedia.ee 2 /2015 | www.plussmeedia.ee

Taizé külakesse rajatud klooster võtab igal suvel vastu ligi 5000 erinevast rahvusest noort nädalas.

VENNASKONNA ARENG

Aastatega on vennaskond hüppeliselt kasvanud enam kui sajaliikmeliseks ning sinna kuulub erinevatest kristlikest konfessioonidest vendi. Tegutsetakse paljudes riikides ning korraldatakse usulise innu sütitamiseks massikogunemisi üle kogu maailma. Taizé külakesse rajatud klooster võtab igal suvel vastu ligi 5000 erinevast rahvusest noort nädalas. Vennaskonna tegevuse üks oluline eesmärk on kristlike konfessioonide lepitamine, mistõttu võib ka Taizé kloostris näha erinevate usutunnistuste sümboolikat. Samuti peetakse tähtsaks ärgitada igaühte aktiivselt kaasa teenima kirikus, kuhu juba kuulutakse.

OSALEJATE KOGEMUSED

Tallinna Jaani koguduse noortejuht Helen Kuldkepp on käinud Taizés juba viis korda ning on ikka ja jälle sellest täiesti lummatud olnud. „Taizés olen alati kogenud erilist Jumala ligiolu. See, kuidas vennad Piiblit seletavad, on lihtsalt nii hea!

Eks see olegi suur osa nende elust, et nad saavad põhjalikult pühakirja uurida ning palvetada. Nende lähenemine Piiblile on lihtne ja loogiline.”

Katariina Ubaleht, kes on samuti Tallina Jaani koguduse liige, pole küll seni veel Taizés käinud, ent kavatseb selle veel käesoleval aastal ette võtta. Ootusi ta väga kõrgeks ajanud pole, lootes lihtsalt mõnusa reisiseltskonnaga ühisest palverännakust osa saada. Eelkõige paneb Katariina rõhku iseenda tundmaõppimisele, et lasta lahti argimuredest ning ammutada rõõmu ja naudingut, olles pidevas osaduses teiste palveränduritega. Samuti peab ta oluliseks ehtsa askeetliku elu kogemist, mis aitab koondada mõtteid ja palveid ning keskenduda ainult ühele tegevusele, kasutades vaid hädavajalikke abivahendeid.

„Taizés olen alati kogenud erilist Jumala ligiolu. See, kuidas vennad Piiblit seletavad, on lihtsalt nii hea!“

EEST I GRU PI PALV ERÄ NNA K TAIZ ÉSSE SEL SUV EL!

üksi või sõpKuigi Taizésse saab igaüks minna ajal, on seda ud valit rade seltskonnaga vabalt i koos orgasiisk teha am lihts ja kõige toredam noortega. duse niseeritud grupiga, näiteks kogu

toiEesti grupi palverännak Taizésse l on võimub tänavu 5.-18. augustil. Vee malik grupiga liituda!

taize2015.

Täpsema info leiad aadressilt sse 2015.

Taize ist: book wordpress.com või Face tult koääre selt vaim on aeg etud veed s Taizé :) väga sutav. Pluss soovitab seda

Palverännakuni!

SÕBRAKIRI Tekst Johanna Vahermägi Autor õpib Iisraelis, Jeruusalemma Muusika- ja Tantsuakadeemias.

Iisraelis muusikat ja Jumalat tundma õppimas

Foto Etioopia integratsioonikeskuses toimunud kontserdist OLEN VIIMASED POOLTEIST aastat elanud Iisraelis, Jeruusalemmas,

Huvitav!

ning õppinud Muusika- ja Tantsuakadeemia magistrantuuris klassikalist muusikat vioola erialal. Just siia riiki sattusin suhteliselt ootamatult, kui see aga minu jaoks võimalikuks sai, siis olin muidugi väga põnevil. Eelkõige täitis mind südamepõhjani aukartus ja küsimus: ”Jumal, miks oled Sa mulle andnud eesõiguse elada Sinu maal, Sinu rahva keskel ja selles linnas, mille kohta Sa oled öelnud, et see on Sinu silmatera, Sinu hingamispaik maa peal?"

Elu on siin tegelikult ju täiesti tavaline, kui teistmoodi kultuuriga (alalise balagan'i, tegelikult üsna organiseeritud kaose ja lõpmatuna näiva ”Browni liikumisega”) ära harjuda. Nii hakkasingi varsti nägema ka väikeseid vastuseid küsimusele, mida olin oma südames alati kandnud.

Hakkasin nägema, et juudid on väga omamoodi ja väliselt võibolla kummastust tekitav, valjuhäälne ja alati oma arvamust omav, aga nii suure südame, kaastunde ja sisemise tugevusega rahvas, et see lõi mind üsna pahviks. Iisraelis on võimatu mitte kokku puutuda kõikvõimalike erinevate usuliste fanaatikutega – eriti Jeruusalemm tõmbab neid ligi nagu magnetiga – ja läheb natuke aega, enne kui hakkad selles virrvarris eristama inimeste tegelikke kavatsusi. Minul isiklikult pole kunagi olnud Iisraeli-vaimustust, mida võib usklike ringkondades palju kohata. Ausalt öeldes olen sellesse üsna skeptiliselt suhtunud. Aga nüüdseks pean täpselt sama ausalt tunnistama, et ma armastan Iisraeli. Armastan seda maad ja rahvast mitte mingil müstilisel, seletamatul põhjusel, vaid sellepärast, et nad on meie vennad ja õed. Me oleme sama Isa lapsed, me kuulume samasse perekonda, me oleme osa samast loost, samast plaanist, mille Autor ja Läbiviija on üks ja sama Jumal, Adonai Echad, kes on seesama algusest peale. Oma füüsilise venna või õe armastamiseks ei pea ma muutuma temaks – ei pea riides käima ega tegema kõike samamoodi nagu tema, aga ma võin teda kogu südamest armastada nii, et mina olen mina ja tema on tema. Samamoodi kogen, et kuna olen nüüd tundma õppinud Jumala Lugu inimkonnaga (milles on nii suur osa juutidel, esimesel rahval, kellega Jumal lepingu sõlmis), võin kogu südamest, ilma kartmata armastada oma ”vanemat venda”. Ja see vastus pakib ennast järjest rohkem minu sees lahti.

Lisaks sellele on mul vioolatudengina olnud suur rõõm seda omanäolist rahvast, kes on mulle aina enam südame külge kasvamas, erinevatel viisidel muusikaga teenida.

Jeruusalemmas asuv Templimägi on kõige püham paik juutidele, väga püha paik moslemitele ja austusväärne koht kristlastele. See on määratletud paigana, kus Aabraham pidi ohverdama oma poja Iisaki (1Ms 22: 1-18).

Ajaloo jooksul on sinna ehitatud ja seal lammutatud mitmete religioonide templeid. Praegu on Templimägi moslemite valduses ning seal paikneb Kaljumošee. Templimägi on sageli palestiinlaste ja juutide vaheliste konfliktide allikas just seetõttu, et tegu on mõlema osapoole jaoks nii püha paigaga.

Pluss 4/2014 Pluss Jewish 2 /2015Virtual 1111Library ALLIKAS:

KO LM LUG U

MIDA RISTIMINE MINU Pärast ristimist olen saanud Jumalaga lähedasemaks, tunnen ja mõistan Teda rohkem ning võin olla see, kes ma praegu olen.

Tekst Triin-Mary Raudkivi Fotod Sigrit Lausvee

ELGERIINE LEIDMA, 16:

EELK PAIDE KOGUDUS

MIND RISTITI 26.06.2011 Paide Püha Risti ki-

rikus. Olin siis 12-aastane. Enne ristimist pabistasin, kuidas ma hakkama saan. Kuna mu emal hakkasid tema ristimisel pisarad voolama, siis kartsin, et võin ka ise nutma puhkeda. Ristimise käigus pidin vastama küsimusele, kas Jeesus on minu isiklik Päästja. Pärast jaatavat vastust piserdati mulle merekarbikujulisest anumast kolm tilka vett pähe. Tunne, mida sel ajal kogesin, oli fantastiline.

Pärast ristimist olen saanud Jumalaga lähedasemaks, mõistan Teda rohkem ning võin olla see, kes ma praegu olen. Enne ristimist ei tundnud ma Jumalat nii hästi. Olin vaiksem, tagasihoidlikum, kurb, hoidsin omaette ja ei suhelnud paljudega. Kuid nüüd on minust saanud rõõmsam ja julgem inimene, kes tahab jagada seda tunnet, mis mu sees pakitseb. Olen aktiivsem ning tegutsen oma koguduses noortejuhina, võttes vastu uusi väljakutseid. Seda kõike tänu Jumalale – Tema suunas mind uutele teedele ja näitas, kes ma tegelikult olen.

Kui mul on mure, mida ma ei taha mitte kellegagi jagada, aga samas tunnen, et pean selle välja rääkima, siis pöördun Jumala poole, sest Temalt saan kõige enam tuge. Olen uhke, et sain ristitud, see on olnud senini mu parim otsus.

12 Pluss 2/2015 | www.plussmeedia.ee 2 /2015 | www.plussmeedia.ee

JAOKS MUUTIS?

Tekst Triin-Mary Raudkivi Foto Madis Kask

KATARINA EVA NELSON, 16: TALLINNA METODISTI KOGUDUS IGATSESIN JUBA VÄIKESE tüdrukuna

ristitud saada. Ootasin õiget aega ja kui Püha Vaim tuli mu sisse ning ma tahtsin rohkem Jumalaga aega veeta, sain aru, et olen ristimiseks valmis. Enne ristimist närveerisin miskipärast väga ja mõtlesin kõige üle. Olin seda päeva nii kaua oodanud. Mind ristiti Tallinna metodisti kirikus 21.06.2009. Olin siis 11-aastane.

Minu jaoks tähendab ristitud olemine täielikku pühendumist Jumalale – olen oma elu Temale üle andnud, usaldan Teda nii heas kui ka halvas ning tean, et Jumal on minu Isa. Enne ristimist pabistasin peaaegu iga asja pärast, olin kinnine, kartsin mitmeid asju ja mõtlesin tihti üle. Nüüd olen julgem, rõõmsam, avatum ja elavam. Palju kergem on elada ja ma ei tunne end enam üksikuna. Olen väga palju kuulnud Jumala kõnetusi oma elus, eriti pärast ristimist. Mis võikski olla veel parem, kui teada, et Su sees elab Püha Vaim, kes ei jäta Sind kunagi, isegi mitte siis, kui oled suurtes kiusatustes või jamades. Tema leiab Sinu jaoks alati aega.

Minu jaoks tähendab ristitud olemine täielikku pühendumist Jumalale – olen oma elu Temale üle andnud, usaldan Teda nii heas kui ka halvas ning tean, et Jumal on minu Isa. Pluss Pluss 2 /2015 2/2015

13

Minu jaoks tähendab ristimine seda, et ma ütlen kogu maailmale, et Jeesus Kristus on minu isiklik Päästja.

Tekst Triin-Mary Raudkivi Fotod Anete Palmik

CARLOS ROOS, 20:

3D KOGUDUS

28.09.2011 SAIN PÄÄSTETUD. Sellest päevast

algas minu usuline kasv ja üsna pea mõistsin, et järgmine samm on ristimine. Selleks avanes võimalus 26.11.2011, kui saingi Tartus, Plasku basseinis ristitud. Mind ristiti 16-aastasena minu enda usutunnistuse alusel. Enne seda olulist päeva olin väga põnevil ja õnnelik, et saangi lõpuks ristitud. Pärast ristimist oli vabastav, kerge ja rõõmus tunne – teadsin, et olen teinud oma elu parima otsuse.

Minu jaoks tähendab ristimine seda, et ma ütlen kogu maailmale, et Jeesus Kristus on minu isiklik Päästja, ja usun, mida Ta tegi meie kõigi eest ristil, saades võitu surmast, ning et Tema läbi on meil igavene elu. Teisalt sümboliseerib ristimine ka seda, et minu vana mina on maha pandud ja ma olen uus loodu Temas. Jumalal on meie jaoks alati suurem ja parem plaan, kui me ise suudaks eales välja mõelda.

Mäletan, et kui hakkasin oma elu koos Jumalaga elama, siis sain selgema pildi sellest, kuhu ja kuidas üldse edasi liikuda. Kindlasti olen pärast ristimist muutunud rohkem “inimeste inimeseks” ning kõik valikud, mida ma oma elus teen, on tugevalt seotud minu usuga Jeesusesse Kristusesse ja Tema päästesse. Olen täiesti kindel, et ristitud saamine ja oma elu koos Jeesusega elamine on olnud mu elu parim otsus.

14 Pluss 2/2015 | www.plussmeedia.ee 2 /2015 | www.plussmeedia.ee

PLUSS TU B E Koostanud Crystal Kõrge

Pluss Tube

Lae alla

Vaata videot!

Daniel levi Burning Lights Kasutajalt: Daniel Levi

Daniel levi - Eesti Laul 2015 Kasutajalt: Daniel Levi

Media camp Taebla 2014 - The Lost Son

Daniel Levi - Silent Streets Daniel Levi KÕIK KOMMENTAARID

Kellukas123: Parim laul! Kuulan seda koguaeg! Jätka samas vaimus ja tee veel head muusikat! :) Rennu02: Oh, see laul käis minu esimese palve ajal, IMELINE!

Kasutajalt: Nuotta.com

Ära põe!

Kasutajalt: Nuotta.com

Skillet - Hero Kasutajalt: Atlantic Records

Angel087: ''We'll follow that road wherever it leads We never turned back we didn't sleep in the silent streets No turning back no fear can stop me I've said goodbye I've made my peace with the silent streets'' Need sõnad käivad 100% minu kohta.

Danel: Supeeer!

Laura94: Tekib nii mõnus tunne seda laulu kuulates. Võiks olla rohkem selliseid!

Angel087: Täiega! Ma arvan ka, et laulu sisu on täiega oluline ja mõjutab meid.

Pluss Pluss 2 /2015 2/2015

15

7 SEITSE

LUGU MAAILMA LOOMISEST Tekst Madis Ehanurm

Maailmas leidub palju erinevaid loomis lugusid, olgu nende aluseks siis rahvapärimused, religioossed tekstid, teaduslikud teooriad või popkultuuri looming. Järgnevalt on Sulle lugemiseks seitse põnevat ja loomingulist lugu meie maailma sünni kohta.

PIIBEL, 1MS 1:1-31 Alguses lõi Jumal taeva ja maa. Maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal ja Jumala Vaim hõljus vete kohal. Ja Jumal ütles: „Saagu valgus!” Ja valgus sai. Ja Jumal nägi, et valgus oli hea, ja Jumal lahutas valguse pimedusest. Ja Jumal nimetas valguse päevaks ja pimeduse ta nimetas ööks. Siis sai õhtu ja sai hommik – esimene päev.

Sama töökalt möödus Jumalal ka enamik ülejäänud nädalast. Kui Sa päris hästi ei tea, kuidas täpselt, siis ava oma Piibel täitsa algusest! :)

SIOONI R E V I L B II P OETAB NB! PLUMSSAATILMA LOOMISEST.

„LOOMISLAUL“, EESTI RAHVAPÄRIMUS Linnuke lendas koplisse, kus kasvasid kolm põõsast – sinine, punane ja kuldne. Viimase valis ta enesele pesapaigaks. Pununud pesa ja munenud munad, hakkas lind poegi hauduma – kuu, kaks ja pool kolmandat. Poegadest said päike, kuu ja täht, mitmetes versioonides ka põllukivi ja kadakas.

Haudus kuu, haudus kaksi, haudus pooli kolmatagi, natukeise neljatagi, hakkas alle katsumaie: leis pojad verisulesta.

Hakkas poegija jagama: üks sai maale marijasta, tõine põllula kivesta, kolmas kuusta taiva'aie, neljas päivast pääle ilma.

J.R.R. TOLKIENI RAAMATUTE MAAILM*

Alguses oli Eru, ainus, kes täitis tühjust. Temast tulid välja mõtted, millele ta andis igavese elu. Need esimesed olendid olid ainurid. Igal ainuril oli oma laul. Kui Eru pani nad kooris laulma, tundus see algul helide kohutava võitlusena, kuid muutus lõpuks suurejooneliseks ja kauniks. Harmooniast ja võitlusest lõi Eru „Nägemuse tühjuses kummuvast valguskerast". Sõna ja Salajase Tulega lõi Eru Ëä (tõlkes Maailma, mis on). Haldjad ja inimesed nimetasid selle hiljem ümber Maaks. * Tolkieni teooria järgi toimub „Sõrmuste Isanda” ja „Kääbiku” tegevus Maal u 6000 aastat tagasi, ajalooperioodil, mille kohta puuduvad andmed.

16 Pluss 2/2015 | www.plussmeedia.ee 2 /2015 | www.plussmeedia.ee

HINDUISMI TSÜKLILINE UNIVERSUM Hinduistliku filosoofia järgi pole universum tekkinud ühel kindlal ajahetkel, vaid on igavesest ajast eksisteerinud ja jääb alatiseks eksisteerima. Universum on aga pidevas muutumises ning aeg ja ruum tsüklilise loomuga. Praegune universum, milles elame, esindab vaid ühte lõpmatust hulgast olnud ja tulevatest universumitest. Universumi arengu, selle muutumise ja tsükli kordumise eest vastutavad kolm jumalat: loomise jumal Brahma, elu hoidja jumal Vishnu ja hävingu jumal Shiva.

N OO R TE K A S Tekst Elisabeth Kirme Fotod Annika ja Daniel Phillips

SUUR PAUK Suur Pauk toimus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi. Tänapäeva teadlaste hulgas on see enim toetust leidnud teooria universumi sünni kohta, mis põhineb tänapäevastel vaatlus- ja uurimistulemustel (nt galaktikate eemaldumine üksteisest, kosmiline mikrolaine taustkiirgus jms). Teooria eeldab, et kogu universumi aine ja energia olid koondunud ühte punkti (singulaarsus), mis oli nii väike, et sel polnud mõõtmeid. Mõõdetamatult lühikese aja jooksul paisus kogu see „kompott” suuremaks, kui inimene tajuda suudab.

DC KOOMIKSITE MULTIVERSUM Krona oli võimas sinise nahaga iidsest rassist surematu humanoid planeedilt Maltus.

Tema kui teadlase kinnisidee oli jälgida universumi loomishetke. Krona ehitas masina, mis pidanuks võimaldama näha täpset loomise momenti. Kuidagi aga juhtus, et tema eksperiment häiris loomisprotsessi selliselt, et ühe universumi asemel tekkis hoopis lõpmatu arv universumeid. Tänu sellele eksitusele sai tekkida ka universum, milles asub meie Maa – planeet, kus Batman ja Superman on kahjuks vaid koomiksikangelased.

ANTIIK-KREEKA MÜTOLOOGIA Alguses oli vaid Kaos. Siis ilmusid eimillestki välja Erebus, tundmatu koht, kus elab surm, ja Öö. Kõik muu oli tühi, vaikne ja lõputu pimedus. Siis sündis Armastus, luues alguse korrale. Armastusest sündisid Valgus ja hiljem Gaea, maa.

Hiljem Erebus magas Ööga, millest sündisid Eeter, taevane valgus, ja Päev, maine valgus. Seejärel Öö lõi Hävingu, Saatuse, Surma, Nemesise ja teised pahad, kes inimesi kummitavad. Samal ajal sünnitas aga Gaea endale kaaslase – Uraani (taeva). Nende kahe järeltulijateks olid 12 vägilast.

Kalju koguduse noored tegutsevad Kalamajas Tallinnas, ühel väiksel tänaval Kalamajas asub Kalju kirik, mille armsas ülakorruse toas kogunevad noored, et veeta aega koos Jumalaga. Kalju kirikus tegutseva koguduse näol on muuseas tegu ühe vanima baptistikogudusega Eestis.

Kalju koguduse noorteõhtud toimuvad igal reedel kell 19.00 aadressil Kalju 1. Erinevalt mitmete teiste Tallinna koguduste noorteõhtutest koguneb Kalju noortekatele enamasti väike ja üksteisega lähedane seltskond. Noortetuba on väga hubane ja kodune, seal saab end pärast rasket nädalat mõnusasti vaimuliku värskendusega kosutada.

Tavaliselt sisustavad noortekaid mängud, jutlus, ülistus ja mõnikord ka grupiarutelud. Loomulikult ei puudu ka snäkid. Pärast on noortel alati aega ka omavahel suhelda. Kalju noortekate seltskond on tihti üsna rahvusvaheline, sest mitmed Eestis elavad välismaalased aitavad noorteõhtutel kaasa. Väljaspool noortekaid toimuvad ühised lauamängu- ja tšilliõhtud. Samuti korraldatakse igal aastal ka noortelaagrit.

Mõnikord on tavaliste noortekate asemel eriüritused, nagu näiteks sõbrapäeva- ja jõulupidu või filmiõhtud, kus vaadatakse mõnda kristlikku filmi. Vahel toimuvad vastukaaluks filmiõhtutele lausa filmiööd, kus jäädakse kirikusse hommikuni.

Koguduse noortel ei ole oma bändi ja seetõttu teevad ülistusmuusikat iga kord erinevad inimesed. Kalju noorte seas on palju muusikuid ja seega on noored koguduse muusikatöös väga aktiivsed. Enamasti musitseerivad noortekatel erinevad koosseisud koguduse enda noorte seast, aga üsna tihti võib ka näha külalisesinejaid teistest kogudustest.

Rohkem infot Kalju noorte Facebooki lehelt: www.facebook.com/KaljuNoored

NÄEME NOORTEKAL!

Pluss 2 /2015 Pluss 2/2015

17

P I I B L I TEG E L A N E

RISTIJA JOHANNES

Tekst Elna Øhlund, Tõlge Ave Mølster, Foto LDS.org

Ristija Johannese sündimine

Johannes oli preester Sakariase ja tema naise Eliisabeti poeg. Nad olid pikka aega lootnud last saada, kuni lõpuks, üsna eakatena, olid lapsevanemaks olemise lootusele käega löönud. Ühel päeval oma vanas eas läks Sakarias templisse viirkukit suitsutama ning seal olles kõneles talle Issanda ingel: „Ära karda, Sakarias, sest su anumist on kuuldud ja su naine Eliisabet toob sulle ilmale poja, ja sa paned talle nimeks Johannes.” Lk 1:13 Sakarias kahtles, et tema ja ta naine võiksid nii kõrges vanuses veel lapsi saada. Kahtlemise tõttu ütles ingel talle, et ta jääb tummaks kuni päevani, mil ettekuulutus täitub. Kui Sakarias lõpuks oma hääle tagasi sai, täitus ta Püha Vaimuga ja hakkas rääkima prohvetlikult oma poja kohta: „Ja sina, lapsuke, sind hüütakse Kõigekõrgema prohvetiks, sest sa lähed Issanda eel temale teed valmistama, et anda tema rahvale pääste tunnetus nende pattude andeksandmises meie Jumala südamliku halastuse läbi, millega meile tuleb päikesetõus kõrgustest. See paistab nende peale, kes elavad pimeduses ja surmavarjus, see suunab meie jalgu rahuteele!” Lk 1:76-79

Aus ja otsekohene

Johannes elas kõrbes lihtsat elu.

Tema toiduks olid rohutirtsud ja mesi, ta kandis kaamelikarvadest kuube ja kuulutas, et Jumala riik on lähedal. Ta manitses inimesi patust ning halbadest harjumustest ja hoiakutest pöörduma. Paljud lasid end Johannesel ristida meeleparan-

Tema ristis veega meeleparanduseks, Jeesus ristib Püha Vaimuga, et päästa.

18 Pluss 2 /2015 | www.plussmeedia.ee

duseks. Variserid ja saduserid (ehk õpetatud targad juudi mehed) olid provotseeritud, kui kuulsid, mida ta kõneles Taevariigi kohta. Ent Johannes, kes oli resoluutselt aus, hurjutas neid, nimetades neid „rästikute sooks”, ja näitas neile koha kätte.

Paljud pidasid Ristija Johannest Messiaks, keda juudid ootasid, kuid nendele vastas ta: „Mina ristin teid veega, aga on tulemas minust vägevam, kelle jalatsipaelagi ei kõlba ma lahti päästma. Tema ristib teid Püha Vaimu ja tulega.” Lk 3:16

Jeesuse tee tasandaja

Johannese evangeeliumis (1:23) ütles ta enda kohta, et ta on hüüdja hääl kõrbes, kes teeb Issanda tee tasaseks.

Johannes oli Jeesuse eelkäija. Ta pidi Jeesuse jaoks tee ette valmistama. Jeesus, Messias, oli see, kes ristis meie päästmiseks, mitte vaid meeleparanduseks. Kui Jeesus tuli Johannese juurde, et lasta end ristida, ei soovinud Johannes seda teha.

Mt 3:13-15: „Siis tuli Jeesus Galileast Jordani äärde, et lasta end Johannesel ristida. Aga Johannes püüdis teda igati keelata: „Mul on vaja ennast lasta sinul ristida – ja sina tuled minu juurde!” Jeesus aga kostis talle: „Olgu pealegi; sest nõnda on meile kohane täita kõike õigust!” Siis Johannes andis talle järele ja ristis Jeesuse.” Sellest tuleb ka tema nimi – Ristija Johannes.

Kõrgeim maa peal

Johannes oli kõigutamatult aus mees ja see ei meeldinud kõigile.

Nelivürst Heroodes lasi Johannese vangistada ja tal pea maha lüüa, kuna Johannes oli tema eluviisi hukka mõistnud.

Pärast Johannese surma andis Jeesus tema kohta tunnistuse. Lk 7:24-35 nimetas Ta teda prohvetiks ja kõige kõrgemaks meheks, kes on kunagi naisest sündinud. Jeesus hurjutas neid, kes ei lasknud end Jo-

hannesel ristida ja eirasid sellega Jumala plaani. Jeesus kordas veelgi üle selle, mis on kirjas Malaki 3:1 ja teistes evangeeliumites Johannes rolli kohta: „Vaata, ma läkitan oma ingli ja tema valmistab minu ees teed.”

(Ml 3:1) Johannese ristimisest on juttu ka Uue Testamendi hiljem kirjutatud osades, kuid nagu Johannes seda ka ise ütles – tema ristis veega meeleparanduseks, Jeesus ristib Püha Vaimuga, et päästa.

Tema toiduks olid rohutirtsud ja mesi, ta kandis kaamelikarvadest kuube ja kuulutas, et Jumala riik on lähedal.

Ristija Johannese sünnipäeva tähistatakse kirikukalendris 24. juunil ehk jaanipäeval, mis ongi oma nime saanud Johannese järgi.

G A L LU P Koostanud Elisabeth Kirme

Mida uut on

SINU ELUS hiljuti juhtunud?

PLUSS KÜSITLES NOORI SAKSAMAAL, SACHSENI LIIDUMAAL, ZWICKAU LINNAS.

Cora, 16: „Sain endale poiss-sõbra.“

Anne, 16: „Hakkasin mootorrattaga sõitmist õppima.“

Christian, 17: „Õppisin ühe eestikeelse sõna.“

Khanh, 17: „Ostsin endale uue korvpalli.“

Rebekka, 16: „Sain palju uusi sõpru.“

Pluss 2 /2015 Pluss 2/2015

19

P I I B L I Õ PE TUS

RISTIMINE – MIS JA MILLEKS?

Tekst Andres Põder Autor on EELK peapiiskop emeeritus Fotod Kristo Hüdsi ja Anete Palmik

Kuidas saada oma usule kinnitust? Kas peale meie endi soovi ka Jumal tõendab, et Ta meid vastu võtab ja et kuulume Talle? Seda vajadust silmas pidades on uue lepingu vahemees Jeesus seadnud nähtavad armuvahendid, millel on Tema tõotus. Neid nimetatakse ladinakeelse sõnaga sakramendiks, mis tähendab püha, saladuslikku toimingut. Sakramendid ei ole ainult tunnistused ja tundemärgid inimeste ees ja vahel, vaid Jumala tahte märgid ja tunnistused meie suhtes, mis tekitavad meis

Jumala riik tähendab Tema tahtmise teostumist nii taevas kui maa peal – ka meie suhtes.

usku ja õndsust. Esimeseks ja ainukordseks sakramendiks on ristimine.

PATUKUSTUTUS

Kõige suurem probleem inimesele on meie rikutus, halb käitumine ja must südametunnistus. See lahutab meid kaasinimestest, aga ka Jumalast. Kuidas sellest vabaneda? Sõnaga „ristimine” on tõlgitud Uue Testamendi kreekakeelset sõna baptisma, mis tähendab vee alla vajutamist, pesemist või piserdamist. Vesi on puhastamise vahend. Ristimises väljendab see vabastamist kõigest, mis meid Jumalast lahutab, teisisõnu patust ja süüst. Olgu selleks siis sündimises kaasa saadud üldinimlik patuseisund ehk pärispatt või kuni ristimiseni tehtud isiklikud patud. Ristimine taastab osaduse Jumalaga. See uus algus ei välista siiski võimalust edaspidi eksida ja patustada, kuid paneb meile kohustuse jätka ristimise ülesannet igapäevase meeleparanduse ja pihi abil.

UUSSÜND

Mis sellise uue alguse võimalikuks teeb? Olles sohu vajunud, ei saa me end ju juukseid pidi välja tõmmata, nagu parun Münchhausen.

Ristimine taastab osaduse Jumalaga.

20 Pluss 2/2015 | www.plussmeedia.ee Pluss 2 /2015 | www.plussmeedia.ee

Veel vähem suudab seda teha vesi. Elu on Jumala and ja ainult Jumala arm, mis on ilmunud Jeesuses Kristuses, võib taastada meie lapsesuhte taevase Isaga. Otsekui kurja mõõdupuuks ja patu palgaks on surm, tähendab Jeesuse ennastohverdav surm meie kõikide eest täielikku patukustutust. Tema ülestõusmine surnuist avab uue ja igavese elu neile, kes Temasse usuvad. Selles mõttes väljendab ristimine õieti puhastamist Jeesuse vere läbi, osasaamist Tema elust. Apostel Paulus kirjutab: „Me oleme siis koos Kristusega maha maetud ristimise kaudu surmasse, et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus.” (Rm 6:4) Kõneluses Nikodeemusega nimetab Jeesus ristimist uuesti sündimiseks: „Kes ei sünni veest ja Vaimust, ei saa minna Jumala riiki.”(Jh 3:5) Apostlid kasutasid ka väljendit „uuestisünni pesemine” (Tt 3:5). Me pole sündinud siia maailma, et surra, vaid selleks, et sündida Jumala lapseks ja Tema riiki.

VAIMUAND

Oleme vaimsed olendid ning vajame osadust Jumala loova ja eluandva Vaimuga. Ühendus

Kristusega ristimises tähendab astumist Jumala pühitseva Vaimu mõjupiirkonda. Jeesus kõneleb ristimise puhul otsesõnu Vaimust sündimisest. Apostel Peetrus, käskides parandada meelt ja lasta end ristida oma pattude andekssaamiseks, lisab, et „siis te saate Püha Vaimu anni”. Tema sõnul on see „tõotus teile ja teie lastele ja kõikidele, kes on eemal, keda iganes Jumal, meie Issand, enese juurde kutsub.” (Ap 2:38-39) Muidugi saab inimene ka siin oma südame kõvaks teha, ignoreerida ja kurvastada Jumala Püha Vaimu.

Kuid teadmine, et Jumal, kes on Vaim, on meid sellise armuanniga varustanud, kaalub kõik üles. Me ei ole oma usuteel iial üksinda!

KODAKONDSUS

Iga inimese jaoks on tähtis kuuluvus. Samuti olukord, mis tagaks meie turvatunde. Selliseks paigaks peaks olema nii kodu, kodumaa kui ka riik. Ometi teame, et ükski neist pole piisav.

Vaid Jumal ulatub kõikjale. Jumala riik tähendab Tema tahtmise teostumist nii taevas kui maa peal – ka meie suhtes. See tahe on hea ja armastav. Jeesus kõneles sündimisest Jumala riiki, seega selle riigi kodanikuks vastu

„Minge siis ja tehke jüngriks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse.“ võtmisest. Apostel Paulus täpsustab, et me ei ole enam võõrad, vaid „pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed” (Ef 2:19). Kodanikul on nii õigused kui ka kohustused, saamaks osa üldisest hüvest. Jumala riigis on selleks õndsus ja igavene elu ehk apostel Pauluse sõnadega „õigus ja rahu ja rõõm Pühas Vaimus” (Rm14:17).

See on julgust ja kindlust andev kink.

KIRIKU LIIKMEKS VASTUVÕTMINE

Jumala kodakondsed moodustavad koguduse ja kogudused kiriku, mida Piibel nimetab Kristuse ihuks. Apostel Pauluse sõnul oleme kõik „ühe vaimuga ristitud üheks ihuks” (1Kr 12:3) ning saanud nõnda Kristuse ihu ehk Tema kiriku liikmeks. Sellest alates võime end nimetada kristlaseks. Ristimise läbiviimise eest vastutavad kirikus esmajoones koguduse vaimulikud, kes jagavad selle juurde kuuluvat õpetust ja tutvustavad ristimise korda. Ristimisel kasutatakse lisaks veele vormelit, mille Jeesus andis oma misjonikäsus: „Minge siis ja tehke jüngriks kõik Palve: rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Sina, Jumal, oled loonud mind Püha Vaimu nimesse.” (Mt 28:19) mu emaihus ja pannud mu süKolmainus Jumal on see, kelle kätdamesse igatsuse olla Sinu te end ristimises usaldame ja kes laps. Ma tänan Sind, Issand, on siin ise tegev. ristimise elumuutva anni eest, lepituse ja osaduse eest KrisUNIVERSAALSUS JA USK tuses! Kinnita ja kasvata selle Kuna ristimine on hädavajalik arläbi minu usku, et mu ekslik ja muvahend, puudutab Kristuse rispatune mina sureks ja ma timiskäsk kõiki inimesi, sealhulvõiksin käia uues elus. Aita gas ka lapsi. Laste puhul võtavad mul oma Vaimu läbi ära tunda kristlastest vanemad ja vaderid ja teoks teha Sinu tahet, et kohustuse last kristlikult kasvataoleksin Kristuse valguse, arda ja õpetada. Lisas ju ka Jeesus mastuse ja rõõmu jagaja, kutkäsule ristida sõnad: „… õpetades sudes teisigi ristimise allikale. neid pidama kõike, mida mina olen teid käskinud.” (Mt 28:20) Selliseks õpetuseks on kirikus ka leerikool. Süvenemine Jumala sõnasse ja usuline kasvamine on aga eluKüsimusi: kestev, sest ristimine ja usk kuuOLED Sa mõtisklenud, kas ja luvad kokku. „Kes usub ja on riskuidas Jeesuse ristimiskäsk titud, see päästetakse,” ütleb JeeSind puudutab? sus (Mk 16:16). Usk on kanal, mille MIKS ei piisa üksnes südakaudu Jumalalt saadud ristimise meusust, vaid on vaja väliseid arm meie elu kannab, kujundab ja märke? pühitseb.

MIS tähendus on ristimisel kristlase eluhoiakutele?

KUIDAS võiksid oma ristimist paremini meeles pidada ja sellest juhinduda?

KUI HÄSTI TUNNED OMA PIIBLIT? SIIN

ON

SULLE

KIRJAKOHT

EVANGEELIUMIST, MATTEUSE 28:16-20, MILLE KOHTA ÖELDAKSE KA MISJONIKÄSK. PÜÜA LEIDA ÕIGE SÕNA IGASSE TÜHIMIKKU! 16 Need üksteist

läksid aga sinna mäele, kuhu neid oli käskinud minna.

17 Ja kui nad teda nägid, nad teda, mõned olid aga kahevahel.

18 Ja Jeesus astus nende ja kõneles neile: " on antud kõik meelevald

ja maa peal.

19 Minge siis, tehke jüngiteks kõik

, ristides neid ja ja nimesse 20 ja neid pidama kõike, mida mina olen teil !

Ja vaata, mina olen iga päev teie juures

lõpuni.

Andres Põder Pluss 2 /2015 Pluss 2/2015

21

E LU KO O L

Koostanud Tõnis Takel Fotod Saija Tiilikainen, Gäthy Grete Gabriele Kiin ja Freeimages

MAITSEV JA OHUTU GRILLIMINE Kätte on jõudnud ilusad kevadised ilmad ja alanud ka grillihooaeg. Kuid kuidas saada grillimiseks maitsvat liha, kuidas seda valmistada ja kus grillimas käia?

Parima liha grillimiseks saad 1. siis, kui selle ise ette valmistad.

Osta värsket liha ning leia internetist või kokaraamatust mõni retsept, mis tundub kõige maitsvam.

Grillida tasub sütel. Söed on 4. õige kuumusega siis, kui kätt

saab hoida lihaga samal kõrgusel umbes 5 sekundit.

2.

Lõika liha tükkideks, pane

see marinaadi ning jäta külmkappi seisma umbes 24-72 tunniks, sõltuvalt tükkide suurusest. See on vajalik, et liha saaks maitsvam ja pehmem.

3.

Kui grillid lõkkel, peab tuli olema tehtud lehtpuud es t, et lih ale ei jääks ebameeldivat mai ts et .

Lõket tohib teha selleks ettenä ht has. Avalikud lõkkeplatsid ud kokodulehelt. NB! Lõket ei leiad RMK järelevalveta jätta, ka siistohi kunagi tuli on kustunud ning al mitte, kui les on vaid hõõguvad söed.

22

Pluss 2/2015 | www.plussmeedia.ee 22 Pluss 2 /2015 | www.plussmeedia.ee

5.

on aga hea m a ts h tä e ig a Kõ ompenseerib k k is m , d n o k s selt ujäägid. d u u p i tr is e m ll gri

6.Ohutut ja

meeldivat grillimis

t! :)

TES T Koostanud Elina Vimb Fotod Freeimages

MILLINE SUVITAJA OLED?

TÕMBA IGA KÜSIMUSE JUURES RING ÜMBER VASTUSELE, MIS KÄIB SINU KOHTA KÕIGE ENAM!

a) rattaga sõita.

5. Kellega tahad oma suve veeta?

8. Millised on suve miinused?

b) sõprade või perega aias

a) Vanematega.

a) Sääsed.

grillida.

b) Poiss-/tüdruksõbraga.

b) Suvi on liiga lühike,

c) rannas tšillida.

c) Parimate sõpradega.

seetõttu nautigem seda, mis

d) toas istuda ja Eesti suve

d) Üksi, et pidevast

meile on antud.

üle nuriseda.

kooliseltskonnast puhata.

c) Ema ei lase arvutis olla.

1. Suvel eelistad ...

d) Liiga külm.

2. Suve parim jook/ 6. Miks ootad söök on ... jaanipäeva? a) praad.

a) Siis saab vanad ja kasutud

b) Suvel tuleb kõike

asjad lõkkesse visata.

proovida!

b) Jaanipäev tekitab sooja

c) jäätis.

tunde. Kellele see päev ei

d) jäätee.

meeldiks?

9. Kui Sul oleks võimalus minna soojale maale ja Sa saaksid kaasa võtta ainult ühe asja, siis mille valiksid?

c) Siis saab sõpradega kaua

a) Hea raamatu.

vestelda, vahel isegi

b) Päikseprillid.

hommikuni.

c) Nutitelefoni.

a) rõdul.

d) Ma ei oota jaanipäeva,

d) Talvemantli.

b) rannas.

mõttetu päev ...

10. Kas kavatsed Eestist kunagi alatiseks lahkuda?

3. Päevitad meelsamini ...

c) sõprade juures. d) Mulle ei meeldi päevitada.

4. Suvel lähed pigem ... a) naabritele külla. b) Eestis uusi kohti avastama. c) Soome.

7. Mis muusikat suvel kuulad? a) Naudin vaikust ja loodust.

a) Ei.

b) Rokki.

b) Ei ole sellele mõelnud.

c) Popmuusikat.

c) Ainult siis, kui mu

d) Klassikat.

perekond ja parimad sõbrad

TULEMUSED Kui valisid kõige rohkem a)vastuseid, siis oled tegus ja suhteliselt rahuliku loomuga suvitaja – toas Sa kindlasti ülearu ei passi. Pigem naudid nii aias toimetamist kui ka pidudel käimist. Enamasti meeldib Sulle üksinda tegutsed ja Sa vaatad asju praktilisest seisukohast.

Kui valisid kõige rohkem b)vastuseid, oled aktiivne ja seltskondlik suvitaja – Sa ei istu minutitki toas ning telekas ja diivan võivad kolmeks kuuks seisma jääda. Otse loomulikult meeldib Sulle uusi asju katsetada ja põnevaid kohti avastada.

Kui valisid kõige rohkem c)vastuseid, oled tavaline teismeline, kes naudib kindlasti igat suvepäeva, kuid ei pinguta millegagi üle ega välista ka toas arvuti taga istumist. Nutitelefon on osa Sinu suvest, aga kõige tähtsamad on Sinu jaoks siiski sõbrad, ilma kelleta ei oleks ju mõtet randa või reisile minna.

Kui valisid kõige rohkem d)vastuseid, siis suve-inimene Sa kindlasti ei ole. Parema meelega sõidaksid suvel Eestist üldse minema, sest siinset juunitjuulit-augustist ei saa ju suveks nimetada. Tõenäoliselt oled kaalunud Eestist lausa päriseks ära kolida. Siiski, juhul kui Sa oma suve Eestis veedad, soovitame nina õue pista ja veenduda, et asi ei olegi nii hull! :)

kaasa tulevad. d) Jah.

d) soojale maale.

Pluss 2/2015

23

H E A K ÜS I M US

Kuidas minevik mõjutab tulevikku?

Tekst Ragne Nazimov Foto Piret Kärner

Pole minevikku ilma tulevikuta ja tulevikku ilma minevikuta. On hetk, mis on olevik. Olevikus elatud aeg muutub minevikuks. Olevikku jõudev aeg on tulevik. Minevikus juhtunu jääb meile meelde ja aeg-ajalt meenutame olnud hetki, olukordi ja sündmusi. Kõike, mis tuleb, ei oska me täpselt ette näha, kuid ühel hetkel saab sellest olevik. Minevik muudab meie tulevikku, lähtuvalt meie langetatud otsustest.

VALMIS MUUTUSTEKS

Vahel vajavad muutused harjumist ja see võtab aega. Näiteks kui põhikool on lõpetatud, tuleb otsustada, mida teha edasi. Võimalus on minna kutsekooli, gümnaasiumisse või mujale. Kindel on, et ees ootab muutus – paljudele ilmselt elu esimene suuremat sorti muutus, mis kaasneb vastuvõetud otsusega. Ees ootavad tulevik, mille me ise kujundame, ning muutused, milleks me valmistume. Algab uus etapp.

KINNISIDEED

Paljud inimesed jäävad minevikku kinni. Neid kummitavad mõtted möödanikust, mis takistavad neid edasi liikumast. See juhtub siis, kui mõelda mitte just kõige parematele minevikusündmustele ja lasta end nendel häirida.

Niisuguse olukorra vältimiseks ei tohi karta tulevikku ja tuleb mõelda positiivselt. Väga palju aitab, kui leida igas väikeses asjas midagi head, sellele mõelda ja seda teistega jagada. Head

24 Pluss 2 /2015 | www.plussmeedia.ee

emotsioonid ja mälestused aitavad edasi liikuda. Tulevik jõuab kätte tahes tahtmata, nii et kujunda see enesele meeldivaks.

EDASI, MITTE TAGASI

Osa kristlasi ei ole pärit kristlikust perekonnast. Nad ei pruukinud lapsena teada, et saavad kunagi Jumala omaks, aga ometi on nad Jumala leidnud. Minu pere ei olnud usklik ja mul ei läinud alati kõige paremini, aga minu tutvusringkonnas leidus inimene, kes suunas mind kohalikku kogudusse juba üsna noores eas. Ta kutsus mind pühapäevakooli, kust

Oma tegudega mõjutame ka teiste inimeste tulevikku.

Muusik loob midagi olevikus ja ei pruugigi teada, millist rõõmu ta kellelegi oma teosega tulevikus valmistab. algas minu teekond kristlasena, ja ma liigun aina edasi, jättes tahaplaanile mineviku, mis mind kunagi painas. Minevik mõjutas minu tulevikku nii, et jäid mälestused ja inimesed. Mina muutsin ennast, aga võtsin osa minevikust kaasa. Ootan uut, ilusat ja huvitavat, mis tulevikul mulle varuks on, ja liigun koos Jumalaga edasi.

OTSUSED, OTSUSED

Otsustega kujundame oma tulevikku. Võib olla olukordi, kus langetatud otsused mõjutavad tulevikku nii, et see ei vasta meie ootustele.

Võimalik, et me ei ole pikemas perspektiivis kõike täpselt läbi mõelnud ja oleme liiga tormakalt otsustanud. Vahel lihtsalt ei oska õigeid otsuseid teha, isegi kui tahaks. Inimene õpib oma kogemustest ja ka vigadest ning loodetavasti aitavad valed otsused meil järgmisi samme juba paremini läbi mõelda. Kogemused kasvatavad meid.

IGATSEDES MINEVIKKU

Vahel juhtub, et inimesed jäävad minevikusündmusi taga igatsema. Oleme kogenud ilusaid hetki ja neid nautinud, aga aeg on muutnud need möödanikuks. Võime jääda

PLUSSI RAAMATUSOOVITUS

„KISSES ON A POSTCARD” (Suudlused postkaardil) TERENCE FRISBY

taga nutma ka inimesed, näiteks kedagi, kes on olnud väga oluline, aga mingil põhjusel on suhe katkenud. Koolivahetuse või töölemineku tõttu võib suhtlemine endiste sõpradega muutuda harvemaks või aja jooksul katkeda ning siis jäädakse taga igatsema minevikku. Aga paraku see ongi elu – uued inimesed, uued tegevused.

On hea möödunut meenutada, kuid ei saa oma elu siduda ainult minevikuga ja arvata, et läinud ajad olid palju paremad kui praegused. Iga eluperiood on erinev ja oma rõõmudemuredega.

Head emotsioonid ja mälestused aitavad edasi liikuda.

TEGUTSEDES TEISTE HEAKS

Oma tegudega mõjutame ka teiste inimeste tulevikku. Aiandust õppides külvan ja istutan päevas tuhandeid taimi. Mõte sellest, et keegi saab need taimed endale ja kaunistab nendega oma kodu, valmistab siiralt rõõmu. Usun, et paljud inimesed, kes teevad midagi teistele, mõjutavad neid oma töö või hobiga. Helilooja kirjutab muusikat, teised kuulavad ja naudivad.

Muusik loob midagi olevikus ja ei pruugigi teada, millist rõõmu ta kellelegi oma teosega tulevikus valmistab.

Hiina vanasõna ütleb, et tarkus kuulub minevikule, tegevus olevikule ja rõõm tulevikule.

Selle tõeliselt meeldiva ja südantsoojendava raamatu sündmustik leiab aset Teise maailmasõja aegsel Inglismaal. Kaks venda pannakse rongi peale, küljes nimesildid ning kaasas gaasimaskid ja paar väikest kohvrit. Poisid suunduvad tundmatusse jaama, kus üks juhuslik abielupaar võtab nad enda juurde elama.

Terence Frisby elustab jutustuses oma lapsepõlve maailma, mis oli tema jaoks nii ilus, et nende imeliste inimeste olemused, keda ta kohtas, on raamatu lehekülgedel väga tõetruult edasi antud. Lugejale jääb mulje, nagu ta tõesti tunneks tädi Rose'i ja onu Jacki.

Sageli, kui räägitakse sõjaaja mälestustest, on need täis raskemeelsust, vaeva, tragöödiat ja kaotusi. Raamatus aga näeme, kuidas kaks evakueeritud Londoni poissi võetakse soojalt vastu ühe Cornishi küla abielupaari juures. Poisid leiavad sealt imetabase maailma ning saavad elult nii mõnegi õppetunni.

Lugeja saab muuhulgas osa vendade Jacki ja Terry kaklustest külalastega ning võib kaasa elada sellele, kuidas Terry armub endast pisut vanemasse külatüdrukusse Elsiesse. Lisaks poistele tegutsevad jutustuses ka värvikad külaelanikud.

Nii kohtume raamatus ühe jumalakartliku, kuid väga range ja vihkamist täis naisega, kes poisse tundma õppides kogeb, mis on tegelikult armastus ja mida tähendab Jumala armus elamine.

See raamat on värvikas ja liigutav lugu ajastust, mida tavaliselt peetakse tumedaks ja süngeks. Jutustus on täis näiteid Jumala hoolest – peategelastest poistel on eesõigus sattuda elama just sellesse perre. Noormeeste ema, kes muidu ei uskunud Jumala olemasollu, tõdeb loo lõpus, et tema kaks armast poissi on Jumala poolt hoitud.

Kahjuks ei ole seda raamatut eesti keelde tõlgitud, seega kes lugeda soovib, peab seda tegema inglise või mõnes muus keeles.

Tekst Kristina Lillemets

Pluss 2 /2015 2/2015 Pluss

25

FI LM

KIIRED JA VIHASED Tekst Samuel Reinaru Fotod Movie Picture DB

„Kiirete ja vihaste” (Fast and Furious) filmide kogumik on kohustuslik kõikidele streetracer’itele ning muidu autofännidele. Põhiliselt jagunevad autod kahte leeri: robustsed klassikalised vanakooli Ameerika muskelautod ja uued kaasaegsed voolujoonelised Jaapani sportautod. Sarja viimases, seitsmenda osas, on tegu verdtarretava maantee-märuliga: kiired autod, kenad tüdrukud, verised kahevõitlused ja utoopiliselt hullud action-stseenid. Filmis osalevad Hollywoodi kõvad mehed Vin Diesel ja Dwayne Johnson ning uustulnukana Jason Statham.

ELUSTIILI MUUTUS

Dominic (Vin Diesel), Brian (Paul Walker) ja nende ülejäänud autofanaatikutest komando on jõudnud tagasi koju USA-sse. Nad üritavad alustada tavalist vaikset seaduskuulekat elu.

Kõikidel autodel on rehvid niigi ribadeks lastud ning justkui sellest oleks veel vähe, on lisaks ka autod mitu korda üle kuudi keeratud. Liiklusseadust on liigselt rikutud ja rahateeniminegi pole just kõige ausamal moel välja kukkunud.

Nii et paljut on tehtud-nähtud ning nüüd võiks alustada rahulikuma pereeluga. Pisipere on Brianil juba olemas. Dominic on oma vana kallima Letty eelmises osas üles leidnud ja kuigi naist on tabanud mälukaotus, saab nüüd nende abielu taas jätkuda.

PEREVÄÄRTUSED

Liiklusseadust on liigselt rikutud ja rahateeniminegi pole just kõige ausamal moel välja kukkunud.

26 Pluss 2 /2015 | www.plussmeedia.ee

Viimases „Kiirete ja vihaste” osas on väga tähtsaks teemaks kujunenud perekonna väärtused. Dominic Toretto on suurepärane liider, kes hoolib igast kambaliikmest. Ta ei tee plaane üksi, vaid arutab tiimiga asjad läbi, usaldades oma meeskonda, kus igaühel on spetsiaalne töö. Ta näib rahuliku ja tasakaalukana ja ei kaota kunagi enesevalitsust. Nende autogäng pole lihtsalt jõuk, vaid pigem perekond. Kui kellegagi midagi juhtub, tõtatakse kohe appi ja võetakse koos vastutust. See tuleb eriti hästi esile filmi lõpupoole, kui käib võitlus ühise vaenlase vastu ning kõik kambaliikmed on igal hetkel valmis üksteise nimel end ohtlikusse olukorda panema.

Brian, kes on endine politseinik, tunneb vastse pereisana puudust ekstreemsetest tagaajamistest ja tulevahetusest. Ta peab harjuma rahuliku pereeluga. Tema parim sõber Dominic ütleb talle: „Põnevust ajavad kõik taga, perekond on aga kõige olulisem. Hoia seda.”

Nimelt tahab valitsusagent äravarastatud supervõimast jälitusseadet nimega Jumala Silm tagasi saada.

KÕIK JÄLITAVAD KÕIKI

Kuid rahulikku elu nad ei jõua nad oma vanas majas elama hakatagi, sest see lastakse õhku.

Nüüd jahib neid eelmises osas mättasse löödud pahalase Owen Shaw vend Deckard, keda kehastab saaga uus liha (Jason Statham). Ta on eks-eriüksuslasest jõhkard, kes on asunud oma venna eest kätte maksma. Deckard Shaw on meister tegutsema jälgi jätmata ning tema tabamine osutub keeruliseks, mistõttu Dom pöördub kõrgetasemelise valitsusagendi poole ning teeb mõlemale kasuliku diili. Nimelt tahab valitsusagent äravarastatud supervõimast jälitusseadet nimega Jumala Silm tagasi saada.

Nüüd hakatakse paralleelselt ka seda taga ajama. Selles osas rallitakse Aserbaidžaanis, Abu Dhabis, Tokyos ja Los Angeleses.

R.I.P.

Kurb tõsiasi on see, et ühele peaosatäitjale Paul Walkerile jäi selles filmis näitlemine viimaseks etteasteks, kuna ta sai väljaspool filmivõtteid

Nimelt tahab valitsusagent äravarastatud supervõimast jälitusseadet nimega Jumala Silm tagasi saada.

EELK KIRIKUPÄEV JA LAULUPIDU

2.-5. JUULIL 2015 TARTUS

Laulupidu laupäeval 4. juulil kell 17 Tartu Lauluväljakul

„Põnevust ajavad kõik taga, perekond on aga kõige olulisem.“

Neljapäev, 2. juuli

• Johannes Brahmsi Saksa Reekviem Jaani kirikus kell 19 • Tartu organistide tervituskontsert Peetri kirikus kell 21

Reede, 3. juuli autoõnnetuses surma. Seega filmi valmimine pikenes, kuna skript oli vaja ümber kirjutada. Õnneks jõudis Paul suurema osa stsenaariumist linti mängida. Filmimata stseenides aitasid tema rolli kehastada ta vennad Caleb ja Cody.

Film paneb mõtlema selle üle, kui palju saab tänapäeva maailmas teha tehnoloogiaga nii head kui ka kurja. Selle linateose põhjal on jälitusseadmed nii võimsad, et enam ei ole mitte kuidagi võimalik oma tegevust ja asupaika varjata. Seega on mõistlik jälgida, et kõik meie teod oleksid niisugused, et meil poleks põhjust karta nende päevavalgele tulemist, nagu ka Piibel meile ütleb: „Sest midagi ei ole peidetut, mis ei saaks avalikuks, ei ole ka midagi varjul, mis ei saaks teatavaks ega tuleks ilmsiks.” (Lk 8:17)

• Laste jumalateenistus Jaani kirikus kell 17 • Kirikupäeva avajumalateenistus Peetri kirikus kell 19 • Kontsert Pauluse kirikus: Collegium Consonante ja Ines Maidre kell 21 • Öökontsert Maarja kirikus: Pekka Simojoki „Ülistus“ kell 22.30

Laupäev, 4. juuli

• Sõpruskoguduste päev Pauluse kirikus kell 10 • Laulupeokontsert „Maarjamaa – Isa maa“ Lauluväljakul kell 17 • Kontsert “Imeline koda” Jaani kirikus: ansambel Heinavanker kell 21

Pühapäev, 5. juuli

• Armulauaga jumalateenistus üksnes muusikas Pauluse kirikus kell 10

Reedel ja laupäeval veel: lastepäeva tegevused, misjonitelk laulu-

väljakul, palvused, loengud, kontserdid, näitus „Eesti. Maa, rahvas, kultuur - Maarja maal“ Eesti Rahva Muuseumis, Nelja Tuule ristirännak

Info ja programm: www.eelk.ee kirikupaev@eelk.ee Pluss 2 /2015

27

G OS PE L X 2

Tekstid Gloria Eliisabet Jäätma Fotod Madis Kask

SILVIA KULLER Inimeste motiivid saada abipolitseinikuks võivad küll erineda, kuid kindlasti ühendab kõiki liitujaid soov olla kogukonnale kasulik. Abipolitseiniku panus tänapäeva ühiskonnas on väga oluline, sest vabatahtlikult korda tagades ja turvalisust luues on abipolitseinikud väärtuslikuks lisajõuks politseile. Ühtlasi aitavad nad oma panusega tõsta kodanike teadlikkust politseitööst. „Peab olema valmis kõigeks ning tõeliselt tahtma igat olukorda lahendada.“

INIMESTE „Olukorrad, milles tavainimene end võib-olla ette ei kujutaks ning millest ta osa saada ei sooviks, pakuvad mulle pinget.“ LAPSEPÕLVEUNISTUS

Abipolitseinikke on Eestis 900 ringis ning Silvia Kuller (22) on nende hulgas üks 135-st naissoo esindajast. Rätsepaks õppinud ning hetkel pehme mööbli firmas Softrend töötav Silvia unistas politseinikutööst juba pisikesest peale, kuid ametiks ta seda ei valinud. Kui sõbrad abipolitseinikeks õppima läksid, tõstis ka Silvias juba ammu elanud pisik pead ning kaua ta ei mõelnud – soov saada abipolitseinikuks oli kindel. „Abipolitseinikuks hakkamise üle olen ma õnnelik, saan teha oma igapäevast tööd ning olla selle kõrvalt nii palju kui võimalik ühiskonnale kasulik,” räägib Silvia, kes peab abipolitseiniku ülesandeid äärmiselt põnevaks. „Olukorrad, milles tavainimene end võib-olla ette ei kujutaks ning millest ta osa saada ei sooviks, pakuvad mulle pinget. Mulle meeldib võimalusel teisi aidata ning olla avatud uutele olukordadele.”

KRISTLASENA KEERULISTES OLUKORDADES

Abipolitseinik ei ole ainuüksi paariliseks patrullivale politseinikule, vaid aitab ka avalikel üritustel korda tagada ning osaleb nii politseioperatsioonidel ehk IPO LIT SEI NIK UK S? AB A SIN KA reididel kui ka kõikvõimalikes D KSI SAA S KU IDA ennetustööga seonduvates te π Ees ti kod an ik 18 aas tat alt em gevustes. Alles 2015. aasta alväh us Van π

B2/ C1 tas em el gusest abipolitseinikuna kaasa π Ees ti kee le osk us rid us teeniv Silvia on käinud juba mit π Põ hih ari du s/k esk ha e tel ue ivu se nõ mel korral patrullis ning leiab π Vas tav us ku tse sob oma kogemustele tuginedes, π Kir jal ik tao tlu s pia koo i ku me nd et abipolitseiniku ametis ei ole π Isik ut tõe nd ava do do ku me nd i koo pia midagi üleliia rasket. Erineva π Ha rid ust tõe nd ava tes olukordades käituda os π Ter vis etõ en d iku an kee t kamine on Silvia jaoks ilmselt π Täi de tud ab ipo lits ein ) kõige keerulisem. „Kristlase π Kak s fot ot (4x 5 cm dja lt või na tahan ja püüan olla kaas π Ise loo mu stu s töö an soo vit us tundlik ning suhtuda inimes õp pe asu tus elt või lt po lit s eia me tni ku tesse hästi. Kuid samuti pean suutma olla karm ning valmis

e aks teh st tlu ves ja Pär ast tau sta kon tro lli erinevateks ootamatuteks, l. ots us 30 pä eva joo ksu näiteks inimeste ebaausaks ja tihti lausa pahatahtlikuks käitumiseks. Abipolitseinikuks sobib inimene, kes tõesti südamest soovib seda tööd teha.

Peab olema valmis erinevateks olukordadeks, mis vajavad lahendamist,” selgitab Silvia.

Abipolitseinikuks olemine kasvatab inimestes ka soovi teenida politseis, mida mõned vabatahtlikud hiljem ka teevad. „Plaanin olla abipolitseinik nii kaua kui võimalik,” vaatab Silvia optimistliku pilguga ühiskonna paremaks muutjana tuleviku suunas.

28 Pluss 2 /2015 | www.plussmeedia.ee

PÄÄSTJAD ARDON KAERMA Tuletõrjuja on päästja, kes on koolitatud kustutatama tulekahjusid ning päästma inimesi ohtlikest olukordadest, olgu nendeks siis leekides hooned või avariisse sattunud sõidukid.

„Kõik külastajad lõid aktiivselt kaasa, moodustades ämbreid edasi andes inimketi, mis lõppes minu ja mu sõbraga, kellega me koos katust jahutasime.“

KIIRE REAGEERIMINE

Aastaid tagasi Saaremaal kalakasvatuse farmis töötanud Ardon Kaermal (30) on eredalt meeles sealne juhtum, mis andis tõuke Sisekaitseakadeemiasse päästjaks õppima asumisele. „Keset tööpäeva süttis põlema üks farmi hoonetest. Tegutsesin ilma pikemalt mõtlemata, joostes kahe tulekustutiga tulekahjut likvideerima.

Kõik külastajad lõid aktiivselt kaasa, moodustades ämbreid edasi andes inimketi, mis lõppes minu ja mu sõbraga, kellega me koos katust jahutasime.”

Alates 2008. aastast on Ardon töötanud päästjana Pirita päästekomandos ning alates 2011. aastast tegutsenud Assaku päästekomando meeskonnavanemana, kelle tööülesanded on meeskonna juhtimine erinevatel tulekustutus- ning päästetöödel.

ALATI VALMIS MINEMA

Päästjate 24 tundi kestev tööpäev võib olla küllaltki väsitav, nõudes meestelt kohusetunnet ning tugevat stressitaluvust. Tööpäev al„Teen seda, sest nõnda saan gab tööriiete selgapanemisega komandos ning anda oma panuse ühiskonnale, seejärel kogu päästevarustuse kontrollimisega, päästes elusid ja olles inimeste et väljakutse puhul ootamatusi ei tekiks. Täiteener.“ detakse valmisolekutabel ning ollakse seejärel valmis üksusena häirekeskusele nähtav. Terve päeva jooksul tegeletakse erinevate füüsiliste harjutuste, koolituste ning õppeprogrammiga, mis kestab aastaringselt, tagades päästjate 100%-lise valmisoleku hädaohu korral. Pärast pikka päevaprogrammi on meesKU ID AS SA AK SI D tel võimalus nii trenni teha kui π Ee st i ko KA SI NA PÄ ÄS TJ AK S? da ka puhata. Puhkus on oluline osa π Ke sk ha ri ni k du s päevast, kuna päästetöö on ohtlik π Va nu s vä he m al t 18 aa st at ning iga vale otsus või käitumine π Ee st i ke el e os ku s kõ rg ta võib ohustada nii päästetöötajat se m el π Ve ne ke el e os ku s ke sk ennast kui ka teiste inimeste terta se m el π Ka ts et e lä bi m in e vist, elu ja vara. π Ül df üü si lin e „Ma ei tee seda tööd lihtsalt pal π Em ak ee le te te st , nt NATO te st st ga pärast,” selgitab Ardon, kes lisaks π Ha ri du st tõ en da v do ku m päästja ametile tegutseb ka erinevaen t (o ri gi na al ) te ettevõtete ja eraisikute konsultee π Te rv is et õe nd rijana. „Teen seda, sest nõnda saan π Ne li fo to t (3 x4 cm ) anda oma panuse ühiskonnale, päästes elusid ja olles inimeste teener.

Kasuks tuleb ka see, et saan teha vabal ajal trenni, kuna olen ju niikuinii kohapeal. Ainsa miinusena võib nimetada graafikut. Olles 24 tundi tööl ja 72 tundi vaba, jäävad nii mõnegi nädalavahetuse plaanid katki,” räägib värskelt pisipoja isaks saanud abielumees.

Ardon on liitunud Eesti Päästemeeskonnaga, kus ühena neljakümnest saab ta anda oma panuse ka välismaal toimuvates katastroofides inimesi päästes.

29

Pluss 2/2015 Pluss 2 /2015

LECRAE G OS PE L

GANGSTERIST RÄPPARIKS Tekst Tõnis Takel Fotod Lecrae promo

Kui Lecrae narkootikumide omamise eest arreteeriti, lasi ohvitser tal Piiblit nähes minna, tingimusel et mees hakkab selle raamatu järgi elama.

Lecrae Devaughn Moore on 35-aastane kuulus kristlasest räppar ja kolme lapse isa. Ta on sündinud linnas nimega Houston, mis asub Texase osariigis Ameerikas.

Lecrae lapsepõlv pole olnud lihtne. Teda kasvatas vaid ema, oma isaga pole mees kunagi kohtunud. 16-aastasena hakkas ta varastama, kaklema ja narkootikume tarvitama.

Temast sai narkodiiler, kes kandis kaasas Piiblit vaid sellepärast, et vanaema oli selle talle hea õnne jaoks kinkinud. Kui Lecrae narkootikumide omamise eest arreteeriti, lasi ohvitser tal Piiblit nähes minna, tingimusel et mees hakkab selle raamatu järgi elama.

VASTUMEELSUS PIIBLILE

LE CR AE TU LE B SO Ni i lä he da l Ee OM E! st va re m es in en ile ei ol e Le cr ae ud 23 . m ai l as tu . b Le cr ae ül es Ko jä äh al lis to im uv al Va pp ug os uv ol a pe lil .

Va at a:

va pp ug os pe l.

fi

30 Pluss 2 /2015 | www.plussmeedia.ee

Lecrae lõpetaski alkoholi ja uimastite tarbimise ning hakkas selle asemel põnevust otsima, tehes erinevaid ohtlikke ja hullumeelseid asju.

Muuhulgas hüppas ta kolmandalt korruselt alla ja sai sellepärast endale hüüdnime „Crazy Crae”. Lecrae mures ema innustas teda Piiblit lugema. „Mäletan, et rebisin Piiblist lehti välja ja viskasin need maha. Ma ei tahtnud Piiblit, ma ei võinud seda siiralt käes hoida,” meenutab Lecrae. Ta hakkas jälle rohkem suitsetama ja jooma ning tüdrukuid otsima. Tühjus tema sees aina kasvas. 17-aastasena tõestasid noormehe finants- ja suhtemured talle, et ta on omadega tupikus.

Oma vanaema mõjutusel otsustas Lecrae uuesti alustada kirikust. Tüdruk, kellega Lecrae õppis koos keskkoolis, kutsus teda Piiblikooli, kus ta kohtus oma tulevase naise Darraghiga. „Piiblikooli õpilased olid tavalised inimesed nagu mina. Nad lugesid samu raamatuid ja kuulasid sama muusikat. Nende iseloom oli lihtsalt erinev. Nad olid armastavad ja see oligi see, mis mind ligi tõmbas,” jutustab Lecrae.

19-aastasena tegi Lecrae lõpliku otsuse elada Jumala jaoks, olgugi et see ei sündinud üleöö ja ta raiskas palju aega valesid otsuseid tehes..

„Piiblikooli õpilased olid tavalised inimesed nagu mina. Nad lugesid samu raamatuid ja kuulasid sama muusikat.

Nende iseloom oli lihtsalt erinev. Nad olid armastavad ja see oligi see, mis mind ligi tõmbas.“

Artistina on Lecrae jõudnud edu tipu lähedusse, ta on välja andnud seitse head albumit.

VÕLUTUD RISTILIIKUMISEST

Kord osales Lecrae sõbra kutsel ühel konverentsil, kuhu ta läks eelkõige huvist kohata tüdrukuid ja näha suurlinna. Konverentsil sai ta võlutud kristlikust hiphopigrupist nimega The Cross Movement (Ristiliikumine). Lecrae nägi seal kutte, kes olid samuti gängidest, äärmusliku minevikuga tüdrukuid, räppareid, tantsijaid ja lauljaid, kes tulid temaga samast taustast. Ometi armastasid nad Jeesust. Lecrae sõnul polnud ta kunagi midagi sarnast näinud.

Pärast pastori kõnet oli mees vaid palunud: „Jumal, too mind sellest välja, ainult ära tapa mind.

Tee, mida tahad selleks, et mind kätte saada, kuid ära tapa”.

Viis aastat hiljem kohtus Lecrae Ben Washeriga ning sellest algas tema muusikukarjäär.

25-aastaselt ilmus tema esimene album „Real Talk”. Artistina on Lecrae jõudnud edu tipu lähedusse, ta on välja andnud seitse head albumit. Muuhulgas on ta võitnud Grammy auhinna ja saanud lepingu Red Distribution/Sony Musicuga oma helitööde levitamiseks. 2010. avaldatud album „Rehab” sai kriitikute heakskiidu ning jõudis Top 200 edetabeli ihatud Top 20-sse.

Tema muusika sõnum kõnetab igaüht, alates lapsest, kes keldris rütmi harjutab, kuni maailma suurimate trükiste peatoimetajateni välja.

Lecrae on oma loomingu mõjust teadlik ning näeb selles võimalust jõuda väga paljudeni.

Lisaks muusikale on Lecrae alustanud tööd mentorina kohalikus alaealiste kinnipeetavate keskuses, mis on muutunud ülemaailmseks missiooniks.

ÜKS ÜKS = 2 RÕÕMSAT LUGEJAT Telli Pluss endale, sõbrale või pinginaabrile.

Plussmeedia.ee/tellimus pluss@plussmeedia.ee

Lõika Lõika välja välja ja postita ja postita

Jah, soovin tellida Plussi Jah, soovin tellida Plussi

Aastatellimus 8 eur Aastatellimus 8 eur Aastatellimus ja toetus Plussi tööle 20 eur Aastatellimus ja toetus Plussi tööle 20 eur

Ajakirja saaja nimi: Tellija nimi: Aadress: Aadress: Postiideks ja linn/asula: Postiideks ja linn/asula: Telefon: Telefon: E-post: E-post: Tellin ajakirja kingituseks Tellin ajakirja kingituseks Ajakirja saaja nimi: Kingitustellimuse saaja nimi: Aadress: Aadress: Postiideks ja linn/asula: Postiideks ja linn/asula: Telefon:

E-post:

Pluss 2 /2015

SAAJA

TASUB POSTIKULU

Luba nr. 1838

MAKSTUD VASTUS

EESTI

EELK Misjonikeskus Tehnika 115 10139 TALLINN

LECR AE ALBU MID : Real Talk (200 4) Afte r the Mus ic Stop s (200 6) Reb el (200 8) Reh ab (201 0) Reh ab: The Ove rdos e (201 1) Grav ity (201 2) Ano mal y (201 4)

31

000000

x00

GAME

OVER

Jätka

sama

Alusta Välju

32 Pluss 2 /2015 | www.plussmeedia.ee

aeg

eluga

uuesti