Pluss 3/2021

Page 1

3/2021

ANDMINE

Sügis

3,50 €

KAISA TAMME väärtustab juhina kvaliteetaega The Chosen tule ja vaata, mida nemad nägid! Kuressaare Siioni noortekas Andmise õnnistus


Sisukord

28

Inimeste lood

Andmine

Pluss lugu: Kaisa Tamme teab juba üht ja teist juhtimisest, aga mis on selle juures kõige olulisem? lk 4 Gospel: Life laager, kus kunstid kohtuvad, lk 8 Persoon: Naatan Hollman - kuidas eluohtlikus olukorras aidata teisi ja hoida ennast, lk 11 Misjon: Noortefestival Jäpe, lk 12 Tänavaküsitlus: Mida Sa viimati kellegagi jagasid? lk 38

Selles peitub õnnistus.

Piibliõpetus

4

Kaisa Tamme

Kvaliteetaeg on suur väärtus ja seda ka koguduses.

+3 lood: Jumal annab meile kõik, mida vajame? lk 23 Piiblitegelane: Iisak, lk 24 Seitse: 7 heldet andjat Piiblis, lk 26 Piibliõpetus: Andmise õnnistus, kirjutab Peeter Tamm, lk 28 Kas teadsid? Jeesuse sugupuus ei mainita ainult mehi, lk 32 Hingehoidja: Mida teha kui tunnen end tühjana ja ei jaksa enam anda? lk 34

15

11

Miks anda?

Naatan Hollman

Andes võib midagi hoopis saada.

Vetelpäästja elu on ohtlik, aga seikluste rohke.

Elust enesest Toimetajalt: Mida saan andmise eest? lk 15 Film: The Chosen, lk 16 Tule ja vaata, mida võisid näha Jeesuse jüngrid! Raadio: PlussPunkt - saatekülalisest saatejuhiks, lk 19 Noortekas: Kuressaare Siioni noortekas, lk 20 Noortejuht: Karl-Mihkel Truu, lk 22 Test: Mis laul see on? lk 36 Elukool: Kuidas rõõmsalt anda ja annetada? lk 37

TOIMETUS

22

Karl-Mihkel Truu noortetöö juht Kuressaare Siionis.

Robert Bunder, Eleri Viinalass, Elsbet

Toimetuse kontakt

Peatoimetaja Joel Reinaru

Helena Tiitus, Ingle Madleen Tiitus,

Plussmeedia

joel.reinaru@plussmeedia.ee

Salome Olenius, Marion Koit, Triinu

EELK Misjonikeskus

Pikkmets, Leevi Luukkala, Adeliine

Tehnika 115, Tallinn 10139

Tegevtoimetaja Katarina Kaleininkas

Lail, Madis Kask, Stefan Carl Seppel,

pluss@plussmeedia.ee

katarina.kaleininkas@plussmeedia.ee

Elerin Tammel, Hanna Rebeka

plussmeedia.ee

Leinštrep, Liisa Kõve, Kristofer

Küljendus Kalev Rodima

Petermann, Raul Villem Reedi, Elis

Väljaandja

Keeletoimetus Kaire Petrenko

Tomingas, Grete Piller

EELK Misjonikeskus

Teoloogiline toimetus Kristjan Luhamets Ajakirja koostasid Jonatan Ilus, Kristi Tüvi, Kristo Toots, Karmel Uuselu, Artur Sirk, Raina Kolk, Oliver Õunmaa, Reelia

Kaanefoto Madis Kask

Soovid toetada Plussi? Toetamisvõimalus SA EELK Misjonikeskuse arveldusarvetele:

Koostöös Norra Misjoniselts Soome Luterlik Evangeeliumiühendus

Swedbank EE482200001120254269

Kolk, Renata Kaleininkas, Vivian

SEB EE551010602016015008

Tamm, Laura Jõgar, Peeter Tamm,

Selgitusse: Pluss

TRÜKK Kroonpress


Juhtkiri Foto Kristo Toots

Andmine Tere, armas Plussi lugeja! Tõenäoliselt ei ole Sa käesolevat numbrit veel lugenud, aga nüüd on Sulle see võimalus antud. Näed, kui tore on midagi saada, kasvõi uut ajakirja sirvimiseks! Saajaid ei ole aga ilma andjateta ning selles Plussis tulebki juttu andmisest, mis võib valmistada suurt rõõmu. Keegi küsis noortelt, kas neil üldse on, mida anda ja jagada. Noored, kellel otsene sissetulek enamasti puudub, arvasid, et vist eriti ei olegi… Seepeale kutsus kõneleja ühe noore mehe ette ja tahtis teada, kui suure summa eest oleks too valmis oma käest loobuma. 10 000 euro eest? Kahe miljoni euro eest? Noormees ei olnud nõus. Kõneleja ütles talle: „Vaata nüüd, sa pead oma ühte kätt väärtuslikumaks kui kaks miljonit eurot, seega on sul tegelikult olemas tohutu ressurss, mida kasutada!“ Sellest ajakirjast võid lugeda, kuidas andmine ei ole ainult raha jagamine, vaid vahel hoopis iseenda kohaletoomine ja millegi tegemine. Saad teada, kuidas nii JäPe kui ka Life laager on juba aastaid võinud toimuda tänu mitmete noorte ühisele panustamisele. Üksikuna ei suuda me tõesti palju, aga kokku tulles ning Jumala õnnistusega tööd tehes näeme, kuidas viie leiva ja kahe kalaga saavad suured rahvahulgad toidetud ning 12 korvitäit jääb ülegi. Ka sarja „The Chosen“ looja sai Jumalalt just sellise sõnumi kinnituseks, et tööd tuleb jätkata.

Mul on isana väga hea meel näha oma poega, kes tuppa joogi või snäki järele joostes viib seda alati ka kõikidele mängukaaslastele. Ja kui on aeg sööma tulla, siis loomulikult kutsub ta kogu jalka meeskonna lauda. See on see, mida tema saab jagada. Lähis-Idas ja Jeesuse kultuuris ei ole midagi kurvemat kui üksi söömine. Kui Sa seda varem ei tundnud, siis nüüd hakkad seda samuti märkama. Meie elust pääseb andmine voolama siis, kui oleme enne ühe suure andmise teinud, andes oma elu Jumalale. Siis ei näe me ennast ja oma edukust enam sõltuvuses sellest, kui palju meil on, ning see, mis meil on, ei tundugi meie omana. Vahel öeldakse hea meistrimehe kohta, et ta on lahtiste kätega. Arvan, et see väljend oleks veelgi ägedam, kui seda kasutada lahkusele viidates. Niikuinii ei võta me siit maailmast midagi kaasa, seega on tark elada nõnda, et me ei ripu terve elu kõige kaduva küljes. Võib-olla on Jumal Sulle midagi just selleks andnudki, et Sa seda välja jagaksid? Nii et kui oled lõpetanud käesoleva ajakirja lugemise, siis anna see edasi!

Joel Reinaru Plussi peatoimetaja

1 küsimus, 2 ajakirjanikult Plussi ajakirjanik: Räägi olukord, kus oled andmisest rõõmu tundnud! Jürgen Hein, 18 EELK Tallinna Jaani kogudus Meenub kord, kui võisin laagris oma varutelgi teisele anda. Paduvihma tõttu sai osa telke läbimärjaks. Kas oleksin mõelnud isegi telgi andmisele, kui oleksin pidanud ise vettinud telgis magama? Lihtne on pakkuda seda, mida vaja pole, aga pea võimatu on hädavajalikku käest anda. Jeesus astus sammu veel kaugemale ja „loobus iseenese olust, võttes orja kuju“ (Fl 2:7).

Küsitles Jonatan Ilus Fotod Stefan Carl Seppel ja Madis Kask

Kristo Toots, 22 EEVL Tallinna Uue Elu Kogudus Külastasin ühel lapsepõlve suvel Otepää vabakogudust, kus mu vanemad jutlustasid. Seal oli käsil raha kogumine uue kirikuhoone ehituseks. Kuna vanaema oli mulle mõne päeva eest kinkinud kooliaasta lõpu puhul 500 krooni, võtsin nõuks selle Otepää kogudusele annetada. See rõõmustas mu vanemaid nii väga, et nad otsustasid, et annetus tuleb nende finantsidest.

3

Pluss 3/2021


Pluss lugu Tekst Kristi Tüvi Fotod Elerin Tammel ja Hanna Rebeka Leinštrep

4  Pluss 3/2021 | www.plussmeedia.ee


KAISA TAMME

väärtustab juhina kvaliteetaega

Kaisa Tamme (24) on 3D koguduse aktiivne liige ja kogukonna juht juba neli aastat. Juhiks olemine on toonud Kaisale rohkelt väljakutseid, ent aidanud ka minna sügavamale suhtes Jumalaga. Sooja, siira ja avatud inimesena hindab ta väga kõrgelt just kvaliteetaega ja seda erinevates eluvaldkondades.

K

Keskne mõtteviis Juhi positsiooni astumine ja sellega kaasneva vastutuse võtmine üllatas Kaisat ennastki. „Ma ei tea, kust see tuli. Ei olnud end kunagi varem juhina näinud. Tänu Jumalale, et koguduses loodi niisugune keskkond, kus sain juhtimist katsetada, ja usun, et see on üks minu andidest.“ Öeldut kinnitab ka eriline sära Kaisa silmades, kui ta oma juhtimiskogemustest räägib. „Juhtimine on nagu pusletükk Jumalalt. Minu elu on väga palju juhtimise ümber formuleerunud ja see on saanud mu keskseks mõtteviisiks ning kindlaks rolliks.“

Rõõmud ja väljakutsed käsikäes Kogukonnajuhina teeb Kaisa ka tublit teenimistööd, mis on toonud nii suurt rõõmu kui ka proovilepanekuid. „Inimeste juhtimine on alati väljakutse. Kõik on erinevad, tulevad erinevatest kohtadest, neil on erinevad lood Jumala ja teiste inimestega. See, mida keegi vajab ja kuidas ta ennast avab või ei ava, on alati erinev.“ Kõige suurem väljakutse on Kaisa sõnul turvalise keskkonna loomine, kus inimesed saavad olla ausad ja avatud. „Oluline on anda edasi tunne, et siin võib julgelt jagada ja olla haavatud. Ise selles kõiges eeskuju näidata ei ole alati kõige lihtsam,“ tõdeb ta koguduses teenimise raskustele mõeldes. Teenimise rõõmude kohta kinnitab kogukonnajuht, et neid on tunduvalt rohkem, kui ta esialgu seda rolli vastu võttes arvas: „Meile meeldib koguduses öelda, et kogukonnad on justkui väikesed perekonnad. Ootan väga pühapäevi, et kokku saada ja kuulda, kui-

das kellelgi on läinud asjadega, mis nad on jaganud ning mille eest oleme koos palvetanud!“ Kaisal on kohe jutustada ka imeline lugu noorest, kes kogukonnaga ühinedes oli alguses kinnine ja Jumalas pettunud. „Julgustasime teda palju ning võtsime aega, et temaga üks ühele rääkida ja tema eest palvetada. Väga pikalt ei olnud ta valmis ühtegi sammu tegema. See protsess kestis mitu aastat.“ Täna teenib too noor rõõmsameelselt koguduses kaasa ning on ilmne, et tema suhe Jumalaga on tõeliselt elav. „Jumala tööd kõrvalt näha on väga eriline – näiteks seda, kuhu Ta selle noore nüüdseks on juhtinud. Võib-olla otsis ta abi ja tuge inimestelt, aga kui ta hakkas toetuma Jumalale, tulid viljad kiirelt esile,“ tõdeb Kaisa õnnelikult ja julgustatult.

Ka Sinu ja minu elus Oma kogemustele ja eriti kõrvalt nähtud Jumala tegudele mõeldes ütleb Kaisa veendunult, et need värskendavad tema suhet Jumalaga. „Palvetada kellegi eest ja näha tema elus palvevastust on alati erakordne.“ Mõnikord on lihtne teiste palvevastuste üle rõõmustada ja samas mõelda, et minu elus see küll ei toimuks. Kuid Jumalat tuleb usaldada ja kindlasti palvetada. „Jumala vastuste nägemine teiste eludes motiveerib enda vajaduste ja olukordade eest süstemaatilisemalt ning järjepidevamalt palvetama.

„Tänapäeva maailmas ongi aeg ainuke asi, mida tagasi ei saa.“ 5

Pluss 3/2021


„Kas toetun ainult inimeste eestpalvetele ja abile või tahan olukordades ise kogu südamest Jumalat otsida?“ See tugevdab suhet Jumalaga ja niimoodi tulevad palvevastused ka minu ellu,“ on Kaisa veendunud, teades, et kõik on Jumala kätes.

Ära loobi oma aega Tänapäeva elu kulgeb kiires tempos. Aktiivse eluviisi harrastamine, olgu see sport, töö või suhtlemine, võib olla kurnav. Sellega nõustub ka Kaisa. „Tulin hiljuti koguduse laagrist. Viimaseks päevaks olin juba väga väsinud, aga andsin endast siiski kõik, et inimestel oleks seal hea ja nad tunneksid end hästi,“ räägib ta ja jätkab: „Viimasel ajal olen märganud, et väsin kiiremini inimestega suhtlemisest kui aastaid tagasi. Kuid ma siiski pingutan ja annan teistele oma aega. Tänapäeva maailmas ongi aeg ainuke asi, mida tagasi ei saa. Meil ei ole võimalik asju uuesti läbi teha, mistõttu on oluline, et kui annan kellelegi oma aega, siis teen seda südamest ja teadlikult. Ma ei loobi oma aega ringi. Sellel on minu jaoks suur väärtus,” arutleb Kaisa ning lisab oma eelmisele mõttele veel veidi sügavust: „Arvan, et kui veeta kellegagi koos kvaliteetselt aega ja teadvustada, et oled kellelegi

6  Pluss 3/2021  |  www.plussmeedia.ee

osa oma ajast andnud, muutub see veelgi tähenduslikumaks.”

Tee tagasi, kui enam ei jaksa Mitte ainult inimestevahelised suhted ei ole need, kus me mõnikord väsime. See võib juhtuda ka suhtes Jumalaga. „Olen ise niisugusest pikemast perioodist läbi läinud. Nooremana osalesin koguduses väga aktiivselt ja mingi hetk sai jõud lihtsalt otsa. Panin oma prioriteedid valesti paika ja ei läinud piisavalt sügavale suhtes Jumalaga. Lootsin rohkem inimeste kui Jumala peale,“ tunnistab Kaisa. „Mõtestasin seda enda jaoks kui jõu puudumist, et panustada enda suhtesse Jumalaga, või lihtsalt ei osanud enam. See tähendas, et lõpuks läksin kogudusest ära.“

Kõige suurem väljakutse on Kaisa sõnul turvalise keskkonna loomine, kus inimesed saavad olla ausad ja avatud.


Naljatades lisab Kaisa, et see polnud nii dramaatiline kui kõlab – ta lihtsalt taandus mõneks ajaks kõigest, kuid leidis ka tee tagasi. „Varem või hiljem mõistame, et mingi tasandini me võib-olla oskame oma elu juhtida, aga kui on keerulisemad olukorrad või suhted, saab üsna pea selgeks, et oma tarkusega ajad end pigem veel suuremasse ummikusse. Üksi me hästi ei oska olukordadest nii välja tulla, et jääksime ise terveks ja teised ka,“ selgitab ta. „See oligi minu peamine motivatsioon, et oma suhe Jumalaga taas üles ehitada või vähemalt püüda seda teed käia. Ma lihtsalt ei osanud enam ise.”

Kelle poole pöördud? Kas pole veider, et kristlastena läheme oma rõõmu või muret jagama esmajoones pigem teise inimese kui Jumala juurde? „See on inimlik,“ arvab Kaisa. „Meie loomuses on soov saada kohe vastus või reaktsioon sellele, mida teisega jagame. Teine vastabki kohe, sa näed tema emotsioone ning tead, et ta saab sind ka füüsiliselt lohutada, näiteks kallistusega.“ Kuid hoopis midagi muud on jagada kõike Jumalaga. „Usun, et Jumalaga jagamine ja üliausalt ka negatiivsetest emotsioonidest rääkimine on nii vabastav ja toob sulle suures pildis need tunded, mida teised inimesed oma sõnade või tegudega anda ei saa. See kingib rahu ja sügavama mõistmise, kes on Jumal, kuidas Ta meid armastab ja kuidas Ta tahab meile ainult head.“

Oma südame jagamine esmalt Jumalaga on ka Kaisa jaoks suur väljakutse. „Kõigepealt tahaks ikka rääkida ja alles siis selle eest palvetada. Kuid esimene samm võiks loogiliselt olla siiski see, et lähed Jumala ette, paned keerulises olukorras põlved maha ja oled seal.“ Samas ei ole Jumal meile ka inimesi lihtsalt niisama kõrvale andnud. Mõtiskledes, kelle poole tuleks oma murega esmalt pöörduda, leiab Kaisa, et siin peab olema tasakaal. „Jumala esikohale seadmine ei tähenda alati seda, et ma oma asju teistele ei räägi, vaid hoopis seda, et Jumala juurde lähen esimesena.“ Igas olukorras ja kohas ei pruugi aga olla võimalik end hetkeks eraldada või leida aega üksi olemiseks. Kaisa näeb, et siin tuleb prioriteedid paika panna: „Kas toetun ainult inimeste eestpalvetele ja abile või tahan olukordades ise kogu südamest Jumalat otsida?”

Kvaliteetaeg Niisiis on oluline oma mure Jumala kätte usaldada, olgu siis enne või pärast teise inimesega rääkimist, ja leida võimalus Temaga kvaliteetaja veetmiseks. Paljud on tõenäoliselt kursis armastuse viie keelega. Üks nendest on kvaliteetaeg, mida just Kaisa tutvustas TV7 saates 3D-vaade. Milline võiks olla Jumala armastuse keel? Kaisa vastus on lihtne: „Arvan, et Jumal valdab kõiki neid keeli. Jumalal ei ole probleemi läheneda inimestele selliselt, nagu nemad Teda kõige paremini tajuvad. Loojana ei ole Jumalale miski võimatu, Ta saab meie südamele läheneda nii, nagu me ootame või oskame Teda vastu võtta.“

„Jumala vastuste nägemine teiste eludes motiveerib enda vajaduste ja olukordade eest süstemaatilisemalt ning järjepidevamalt palvetama.“

7

Pluss 3/2021


Gospel Tekst Katarina Kaleininkas Fotod Life laagri meedia töötuba

Life laager, kus kunstid kohtuvad Südant puudutav ülistus, peaaegu keskööni kestvad jalg- ja võrkpallimängud, mõnusalt sõbralik ning lõbus seltskond… See kõik on osa Life laagrist, mis tänavu toimus Läänemaal Taebla koolis. Life laager on koht, kus noored saavad avastada endas Jumalalt saadud ande, neid arendada ja ühendada ning sel viisil luua midagi täiesti uut, nagu näiteks muusikavideo.

8  Pluss 3/2021  |  www.plussmeedia.ee

L

Igale maitsele Life laagris valib iga osaleja endale töötoa, kus tegeleb peaaegu kogu laagri vältel ühe loomingulise valdkonnaga. Sel aastal sai valida viie töötoa vahel. Üheks neist oli kaasaegne tants, mille lahutamatuks osaks on improvisatsioon, väga efektsed tantsutõsted ja liikumisrõõm. Ülistustantsus aga õpiti liigutuste kaudu väljendama oma ülistust ja kasvama Jumala tundmises. Muusika töötoas pandi oma lavanärv proovile kas laagribändis või -kooris. Selge see, et oli nii pillimängu kui ka laulu. Kunsti töötoas sai loomingulisuse valla päästa, katsetades peaaegu kõiki kunstitarbeid akvarellidest akrüülideni. „Õpetaja oli nii äge ja kunstitarbed kvaliteetsed. Ka õhkkond töötoas oli väga mõnus,“ kiidab seal osalenud Renata (18). Kui kedagi kõnetas aga hoopis fotograafia, videotöö, montaaž, sotsiaalmeedia või graafiline disain, siis meedia töötuba oli tema jaoks õige koht. „Töötubasid oleme püüdnud valida erinevatest valdkondadest, et kõik osalejad leiaksid endale põnevust pakkuva teema,“ räägib Sirli Kaera, üks laagri korraldajatest. „Enamasti on kõige populaarsemad olnud maalimine, muusika ja meedia, kuid ka erinevad tantsud – eelnevatel aastatel on õpitud nii jazz-tantsu, breiktantsu kui ka Iisraeli tantsu. Valik sõltub sellest, millise stiili õpetajal on võimalik laagrisse tulla,“ selgitab ta. Kuigi kolm töötuba päevas võib jätta mulje, et niisama olemiseks aega ei jätkugi, on tegelikult laagri jooksul palju võimalusi inimestega rääkida ja uusi sõpru leida ning õhtuti näidata oma oskusi erinevates pallimängudes.


Selle ja eelmiste aastate Life kontserte saab vaadata Life laagri Youtube´i kanalilt. Rohkem infot Life laagri kohta leiab lifelaager.ee Vaata Life laagris valminud muusikavideot „Kelleks kutsud mind“ ja teisi ägedaid videoid Plussmeedia Youtube´i kanalilt!

Vaata!

Damaskuse teel Igal laagril on oma teema või lugu, millest kuuleb hommikuti ja õhtuti toimuvates programmides ning ka Life kontserdil, kus kõigi töötubade looming ja töö saab kokku põimitud ägedaks tervikuks. „Igal aastal keskendume laagris mõnele Piibli tegelasele või sündmusele. See on hea võimalus tutvustada noortele sügavuti Piibli tõdesid ja eeskujusid, keda sealt leida võime,“ selgitab üks laagri eestvedajatest Joel Reinaru. Sel aastal oli laagri peateema Pauluse elu – kuidas Sauluse-nimelisest Vana Testamendi Seadusest jäigalt kinnipidavast variserist sai läbi imelise kohtumise Damaskuse teel Piibli lugejatele tuttav Paulus. „Tegemist on väga olulise isikuga ning põnevatest lugudest tema elus puudust ei tule,“ räägib Joel. „Kõige paremini võtab Paulus oma elu kokku 2Tm 4:7–8, kus ta tõdeb surmale lähenedes, et on jooksnud ja lõpetanud võidujooksu, võidelnud head võitlust ning säilitanud usu. See sõnum sai ka igale noorele usklikule kaasa antud, et oleksime ustavad Issandale, kui Ta meid on kutsunud.“ Varasematel aastatel on Life laagris räägitud nii Joosepi, Taanieli, Moosese kui ka Jeesuse elust.

„Õpetaja oli nii äge ja kunstitarbed kvaliteetsed. Ka õhkkond töötoas oli väga mõnus.“ 9

Pluss 3/2021


Ülistus kogu südamest Muusika on ja jääb Life laagri lahutamatuks osaks. Iga programm algab ja lõppeb ülistusega. Neli päeva kestva laagri jooksul võetakse tavaliselt üks õhtu, kus Jumala ülistus, Tema kõrgeks tõstmine, oma mure ja rõõmuga Tema ette tulemine on peamine. Võib kindel olla, et veel mitu päeva pärast laagri lõppu helisevad peas laulude refräänid ja viisid. Life laager sai alguse tantsulaagrina, kuid muusika osatähtsus on aastatega aina kasvanud. Ka Paulus, kellest sel aastal räägiti, julgustab meid: „Kristuse sõna elagu rikkalikult teie seas, kõiges tarkuses õpetage ja manitsege üksteist psalmide, hümnide ja vaimulike lauludega, laulge kogu südamest tänulikult Jumalale!“ (Kl 3:16)

Kelleks kutsud mind Kuigi võiks arvata, et aastast aastasse korduv laager muutub ajapikku igavaks, on Life laagriga lugu hoopis vastupidine! Igal aastal on oodata uusi üllatusi ja seda just tänu laagriliste loomingulisusele. Näiteks tänavuses laagris ühendasid esmakordselt lausa kolm töötuba oma jõud ühiseks projektiks, milleks oli muusikavideo. Hillsong Worshipi tuntud laulu „Who You Say I Am“ eestikeelne versioon „Kelleks kutsud mind“ sai muusika töötoas välja valitud kui lugu, millele võiks teha video. See loomulikult tähendas meediainimeste kaasamist, kuid mitte ainult – projekti haarati ka kaasaegse tantsu tantsijad, kes oma suurepäraste liigutustega lisasid dramaatilisust ja viisid video täiesti uuele tasemele. Plaan oli filmida kõik üles ja monteerida sellest lihtne, aga efektne muusikavideo. Protsess oli aga uus ja huvitav: laulu salvestamine, tantsu ja sammude ajastamine muusikasse, filmimine, montaaž... Seepärast ongi Life laager nii eriline – see on koht, kus igaüks, olgu professionaal või algaja, saab turvalises ja vabas keskkonnas proovida midagi uut. Koos kogenud ja toetavate juhendajatega on kindel, et töö saab tehtud ja teadmiste pagas suureneb tunduvalt.

10  Pluss 3/2021 | www.plussmeedia.ee

Igal aastal on oodata uusi üllatusi ja seda just tänu laagriliste loomingulisusele.


Persoon

Naatan Hollman:

Intervjueeris Kristo Toots Foto Liisa Kõve

Kas teadsid, miks ei tohi uppujale kunagi kätt anda? Kas oled valmis 10 tundi järjest rannakülastajaid valvama ning tülikaid purjutajaid ja koeraomanikke rannaalalt välja saatma? Kõik see on vetelpäästjate igapäevane töö. Samas võid rannavalves sattuda hoopis Postimehe rambivalgusse hättasattunud surfarit päästes. Naatan Hollman (22) tegi just seda! Millised on olnud inimeste reaktsioonid nende päästmisele? Kas ka negatiivsed?

Enamasti tuleb korrarikkujaid korrale kutsudes väga kuri vastus. Mõnel harval juhul oleme pidanud end füüsiliselt kaitsma joobnu või koera rünnaku eest. Negatiivsed reaktsioonid on osa meie tööst, mida ei tohi isiklikult võtta. Samas on meile tänutäheks jäätist ja mulle isiklikult kotitäis õunu kingitud. Mõnikord tullakse korrarikkumise järel ka vabandama, kui on viga mõistetud. Eriti suure tänu toob vaatepilt, kus näiteks kadunud laps ja meeleheitel ema politseid, päästjaid ja rannavalvureid kaasanud otsingu järel jälle rõõmsatena kokku viiakse.

Kirjelda hiljutisimat päästeoperatsiooni.

Kas ja kuidas soovitad hädasolijat märgates talle ise abi anda?

Kui märkad hädasolijat vees, siis tuleb päästma minna alati mingi esemega, mis jääb sinu ja abivajaja vahele. Kunagi ei tohi uppujale kätt anda, sest muidu surub ta su meeletu jõuga vee alla, et õhku saada. Ajaloost on küllaga juhtumeid, mil väike laps aktiivse uppujana uputab päästma tulnud vanemad. Aktiivsele uppujale tuleb anda päästevahend – rõngas või isegi rätik –, millest kinni hoidmine ja mille abil edasi vedamine teda rahustavad. Kui sul pole päästevahendit, siis hoia distantsi ning kutsu rannavalve kahe käega lehvitades ja kisades. Valveta rannas kutsu kiirabi pigem ennetavalt, sest iga sekund on kriitilise tähtsusega.

Nägin binokliga, et rannast umbes kilomeetri kaugusel lehvitas rannavalvele hädas lohesurfar, kelle tuulelohe oli vette kukkunud. Sõitsin kaatriga temani ja aitasin ta koos lohega pardale. Ta muidugi külmetas, kuna oli kaheksa minutit külmas vees olnud. Sain abivajaja ilusti kuivale pinnale toimetatud.

Milliseid paralleele näed rannavalvuri ja kristlase elus? Meil on sama missioon: vetelpäästja päästab inimesi veest ja kristlane päästab vaimulikus mõttes. Nii nagu ma vetelpäästjana päästan külmast veest, nõnda saan ka kristlasena rääkida inimesele igavikulisest päästest.

11

Pluss 3/2021


Misjon Tekst Karmel Uuselu Fotod Stefan Carl Seppel, Kristofer Petermann ja erakogu

Laagrit aitavad korraldada vabatahtlikud noored, keda kutsutakse „sipelgateks“.

s Järgmine JäPe toimub Kursi 7.–10. juuli 2022. JäPe on 32 aastat vana ja laagri maskotiks on põder. Koduleht: jape.ee Facebook: Noortefestival JäPe pe Instagram: @noortefestival_ja Youtube: Järgmine Peatus

Sel aastal koguti üle 600 euro ja kõik lubadused täideti. 12  Pluss 3/2021 | www.plussmeedia.ee


Noortefestival

JäPe Tagasi Saaremaale

JäPe kasvas välja luterliku kiriku suvistest noortepäevadest, mis toimusid aastatel 1990– 2003. 2004 oli festivali teemaks „Järgmine peatus/taevas“, kust tuli ka esialgu suuline, hiljem ametlik nimetus JäPe. Laager toimub erinevates Eesti paikades ja kokku tulevad noored üle Eesti. Eriti armsaks on saanud Pilistvere, kus JäPet on kõige enam kordi peetud. Asi ei ole ainult kohas, vaid ka inimestes, sest

JäPe ehk Järgmine Peatus on kristlik noortelaager, kuhu tuleb igal suvel kokku sadu noori, et õppida ühiselt Jumalat tundma ja veeta üksteisega neli lahedat päeva.

kahjuks pole Eestis igal pool usklikke noori, kellega tihedamalt koos käia. Kokkusaamised kristlaste vahel toimuvad vaid aeg-ajalt ja see muudab JäPe-taolised üritused veelgi hinnalisemaks. Festivali peakorraldaja on Laste- ja Noorsootöö Ühendus (LNÜ) ning seekord juhtis meeskonda Triin Salmu, kes on juba ammu ürituse vedamisele kaasa aidanud. „Selle aasta JäPe teeb eriliseks toimumiskoht Saaremaa. Viimati leidis festival seal aset mitukümmend aastat tagasi, mil enamik praegusest tiimist ja osalejatest polnud veel sündinudki,“ ütleb Triin.

Tule välja! Tänavuse JäPe programm võttis üritusest maksimumi. Igal aastal on laagril peateema, mis seekord kõlas: „Tule välja!“ Laager algas Emmause missaga, kus kõneles EELK peapiiskop Urmas Viilma, mõtiskledes jutluses, kuidas inimestel võib olla lõputult küsimusi Jumala usaldamise kohta. Lisaks põhiprogrammile jäi aega nii maastikumänguks, söömiseks, väikerühmadeks kui ka Vembu-Tembu turuks. Viimane on paar tundi toimuv üritus, kus laagrilised koguvad heategevuslikul eesmärgil rahalist toetust. Vembu-Tembu turul müüakse kõike: nalju,

13

Pluss 2/2021

13

Pluss 3/2021


patsipunumise teenust, „kuningliku perega“ pildistamist. Seatud eesmärgini jõudmise motiveerimiseks on meeskond andnud erinevaid lubadusi, mis täidetakse sõltuvalt kogutud summast. Sel aastal koguti üle 600 euro ja kõik lubadused täideti – muuhulgas värviti ja lõigati juukseid ning lauldi lausa ooperit. Osa võeti rühmatöödest, mille seas olid unejuttude kuulamine, Plussmeedia töötuba ja loodushoiuteemaliste meemide loomine. Kiiremad registreerijad said võimaluse esineda vabal laval. Vabal ajal võisid noored mängida võrkpalli, sulgpalli, aga ka pingpongi. Igal õhtul avati kohvik, kust sai head ja paremat. Kes soovis kellegagi lihtsalt vestelda või palvetada, sai selleks võimaluse kohas nimega chatroom. Sealsed inimesed olid valmis rääkima kõigiga peaaegu kõigest. Programmi kuulusid veel ülistusõhtu „Isa juurde“ ja Taizé palvus. Tõelise laagri tunde aitas luua ka see, et magati telkides! Mõõdeti ära ka keskmise jäpelase laius, mis väljasirutatud kätega inimketi pikkusest arvutatuna oli 1,34 m. Läbi aastate on JäPel üles astunud tohutu hulk esinejaid ja sündinud arvutult meeldejäävaid lugusid. On tehtud veel videoid „Hanna annab nõu“, milles tuuakse välja kristlikud põhiväärtused lõbusas võtmes.

Laagrit aitavad korraldada vabatahtlikud noored, keda kutsutakse „sipelgateks“.

Usujulgus, uued sõbrad ja Jumala arm Laagrit aitavad korraldada vabatahtlikud noored, keda kutsutakse „sipelgateks“. Üks nendest oli sel aastal Martaliis Kuslap (16), kes on Mustamäe Maarja Magdaleena kogudusest. „Sipelgas“ oli Martaliis esimest korda: „Tahtsin olla abiks, et anda ka omalt poolt ideid.“ Kokku oli laagris koos korraldusmeeskonnaga üle 130 inimese. Mai-Liis Malm (18), üks selle aasta osalejatest, peab JäPe toimumist oluliseks, sest seal saavad noored uusi sõpru. Tema jaoks oli kõige ägedam just väikerühm tänu selles osalenud inimestele, kuid kindlasti on JäPe ka koht, kus koos usus kasvada. Oma tunnistuse jagas EELK kantsler Andrus Mõttus. Noore krossisõitjana lootis ta, et pärast ristitud saamist tema tulemused spordis paranevad, aga noormehe kurvastuseks hakkas aina õnnetusi juhtuma ning Andrus otsustas motokrossiga lõpu teha. Hiljem võis ta tõdeda, et see oli Jumala tahe. Pärast spordist loobumist oli ta oma töökohtadel väga edukas, kuid tahtis ka Jumalat teenida. Sellised lood julgustavad ja kinnitavad usku, nagu ka Piibel kirjutab: „Igaüks meist olgu meelepärane ligimese heaks tema ülesehitamiseks.“ (Rm 15:2) Kõik see on võimalik tänu Jumalale, kes on igast raskusest välja aidanud, ja inimestele, kes on JäPe korraldamisel kaasa löönud, et laager võiks igal aastal teoks saada.

14  Pluss 3/2021 | www.plussmeedia.ee


Toimetajalt

Tekst Artur Sirk Foto Raul Villem Reedi

MIDA SAAME E S I M D N A EEST? Kristlastena anname ära mitte ainult oma vara, vaid ka oma soovid ja ihad. Oma heateoga ütleme: „Ma ei vaja seda, mida maailm pakub, et olla õnnelik. Vajan vaid oma armast Kristust, kes minu hinge armastab!“ Nii palju meie kannatustest taandub sellele, et soovime meeleheitlikult ajada oma juuri ojade äärde, mis pidevalt kuivavad, süüa piisavalt toitu, mis meie kõhtu ei täida, ja rahulduda asjadest, mis tekitavad ainult rahutust. Samamoodi kannatame, kui üritame kõrvale jätta igapäevast heategemist, milleks meid on kutsutud. Kristlik heategevus ei ole selleks, et lahendada ülemaailmselt nälga, kodutust ja töötust. Kristlik heategevus on iseenese ja oma ligimese hinge pühitsemine siira armastuse läbi. Väga tihti on meil kiusatus mõelda heategevusest ja andmisest umbes nõnda, nagu mõtlevad ärimehed – investeering peab ennast ära tasuma ja tootma kasumit! Seega anname raha

le se jaoks ei o Siira kristla agi pelgalt asja n andmine ku e. Tõsi küll, in käest andm e midagi, mis andes võtam b meile, ning justkui kuulu lahti, jättes st ütleme selle iste kätesse, te i g e ll e ja selle k s sellest kasuteik õ v l a m a et te m e Niisugun rõõmu olla. ine on omane m riaalne and stele, sõltumata e kõigile inim Mis aga eristab . st su kust nende u dmist ilmali n a u k kristlik andmisest?

vaid nendele abivajajatele, kelle suhtes oleme täiesti veendunud, et nad seda raha ei kuritarvita, või proovime Kristuse armastust viia ennekõike neile, kes on sellele avatud. Jumal näitab oma tegudega, et niisugune valiv armastus ei ole midagi, mille poole me peaksime püüdlema, kuigi valikute tegemine on teatud tasemeni tark ja meie inimliku loomuse piiratuse tõttu vajalik. Näiteks milleks joosta peaga vastu seina tulise interneti-ateistiga vaieldes, kui Sinu pinginaaber on igati valmis evangeeliumi kuulma ja sellesse uskuma? Jumal annab meile ülima eeskuju siiski selles, et Ta armastab kogu inimkonda, kelle suhtes läheb paljugi sellest armastusest justkui raisku. Jumal ei mõtle sellele, kuidas maailma parandada. Jumal mõtleb sellele, kuidas Sinu ja minu hing võiks olla puhas ja püha ning täidetud armastusega Püha Vaimu väe läbi. Täpselt selle poole innustavadki meid siiras armastus ja andmine!

15

Pluss 3/2021


Film Tekst Raina Kolk Fotod Angel Studios, Inc

tule ja vaata, mida nemad nägid! „The Chosen“ on esimene mitmest hooajast koosnev filmisari Jeesuse elust, mille on kirjutanud ja lavastanud ameeriklasest filmitegija Dallas Jenkins. Sündmustik keskendub Jeesuse ja Tema valitud jüngrite elule ning tegevusele. Läbikukkumisest leibade ja kaladeni Sarja looja Dallase sõnul sai projekti idee alguse tema elu suurimast pettumusest. Dallas oli oma Hollywoodi karjääris kaugele jõudnud ning ilmunud oli tema uus film „The Resurrection of Gavin Stone“. Paraku ei saanud linateos soovitud tunnustust ega teeninud tagasi üle kahe miljoni suurust eelarvet. Dallas tundis, et see oli tema karjääri suurim läbikukkumine. Nuttes proovis ta mõelda, mis edasi saab. Kuid siis juhtus midagi enneolematut, mida Dallas kunagi ei unusta. Tema naisele tuli väga tugevalt südamesse 5000 mehe toitmise lugu Piiblis ning lause „Jumal teeb võimatut matemaatikat.“ Nimetatud piiblilugu uurides märkasid nad, et Jumal ei varustanud mehi mitte ainult toiduga, vaid ka näljaga. Jeesus laskis inimestel saada nii näljaseks, et enam ei aidanud miski muu kui ime. Samal öösel kell neli tuli Dallasele sõnum ühelt Facebooki sõbralt, kellega ta polnud varem kohtunud. Sõnumikirjutaja oli saanud Jumalalt kõnetuse kirjutada Dallasele: „Sinu töö ei ole sööta 5000 meest, sinu töö on tuua leivad ja kalad.“

16  Pluss 3/2021 | www.plussmeedia.ee

Mõned kuud hiljem otsustas Dallas teha lühikese filmi Jeesuse sünnist – hästi lihtsa, väheste inimestega. Nii huvitav kui see ka ei tundu, sai film palju tunnustust ning jõudis ka videoettevõteni VidAngel, kus see meeldis kõigile. Igalt poolt tuli sõnumeid, kuidas valminud film on muutnud inimeste elusid. Mõte luua mitu hooaega kestev sari Jeesuse elust hakkas siitpeale kuju võtma. Kõige keskel on Dallase lootus olnud ikka Jumalal: „Kõik, mida mina saan teha, on tuua leivad ja kalad, Jumal teeb ülejäänu. Kui ka teised toovad oma leivad ja kalad, saab Jumal seda tööd suurendada.“

Ime on ka see, et sarja saab tänu fännide toetusele vaadata tasuta!


17

Pluss Pluss3/2021   3/2021


„Kõik, mida mina saan teha, on tuua leivad ja kalad, Jumal teeb ülejäänu.“ Võimatu matemaatika Sari „The Chosen“ on täiesti uus ja ainulaadne viis jutustada lugu Jeesusest. Dallase soov oli kõigile tuttavaid piiblilugusid näidata nii, nagu keegi seda varem teinud ei ole. Sarja loomise protsess algas 2017. aastal, mil Dallas ning peatoimetajad Ryan Swanson ja Tyler Thompson hakkasid arutama, milline esimene hooaeg peaks välja nägema. Plaan oli projekti rahastada läbi annetuste – väga riskantne otsus. „The Chosen“ sai aga läbi aegade suurima rahva annetustega rahastatud projektiks, mis kogus üle 10 miljoni dollari!

Praeguseks on valminud kaks hooaega, kuid planeeritud on seitse. Esimene hooaeg tutvustab Jeesust ja Tema esimeste jüngrite kutsumist. Teine hooaeg keskendub Jeesuse avaliku tegutsemise algusele ja sellele, mis juhtus, kui Tema sõnad ja õpetus hakkasid levima. Praegu kogutakse raha kolmanda hooaja väntamiseks. „The Chosen“ erineb teistest Jeesuse filmidest ka selle poolest, et seal näidatakse perekonnasuhteid ning sarja tunnuslaul on kaasaegne. Tegemist on evangeeliumitel põhineva looga, mis siiski ei asenda Piiblit. Nüüdseks on sari jõudnud kõikjale maailmas ja seda on tõlgitud rohkem kui 50 keelde. Äppi on alla laetud üle kuue miljoni korra. Kõik on toimunud ülikiiresti, pelgalt kolme aastaga. Ime on ka see, et sarja saab tänu fännide toetusele vaadata tasuta!

Filmi üks pealause on „Harju ebatavalisega!“ ehk „Get used to different!“ Harju ebatavalisega!

18  Pluss 3/2021 | www.plussmeedia.ee 2/2021 | www.plussmeedia.ee

Sarjas on väga olulisel kohal just need momendid, mis muutsid elusid. Lugudes tunneme ära ka iseendid – elu on keeruline ja valu on palju, kuid just kõige raskematel aegadel tuleb Jeesus ja loob kõik uueks. Dallase eesmärk on minna sügavale inimeste kohtumistesse Jeesusega ja näha Jeesust Temaga kohtunute pilgu läbi. See sari ei ole ainult Jeesusest, vaid kõigist nendest, kes kohtusid Jeesusega, hakkasid Teda


Raadio Tekst ja foto Oliver Õunmaa

PLUSSPUNKT saatekülalisest saab saatejuht!

järgima ja jagasid sõnumit Temast. Filmi üks pealause on „Harju ebatavalisega!“ ehk „Get used to different!“ Jeesus kutsub meid elama oma elu teisiti kui ülejäänud inimesed, ujudes vastuvoolu ühiskonna soovidega. Imelise tunnistuse on ka öelnud Derral Eves, üks produtsentidest: „Ma ei ole kunagi osalenud niisuguses tiimis, kus kõik töötavad üksteisega nii hästi – nagu perekonnas. Selles projektis kaasa lüües tunnen, et tahan olla parem inimene, ja sellepärast panustan suure kirega.“ Tuleviku osas Dallas muret ei tunne: „Ma usun, et ei ole vahet, mis selle projektiga juhtub, sest kõik on Jumala kätes.“

Vaata sarja selleks loodud äpis The Chosen ja kodulehel thechosen.tv NB! Esimesel hooajal on ka eestikeelsed subtiitrid! Telgitagustel saab silma peal hoida Instagramis @thechosentvseries, aga ka Youtube’is ja Facebookis.

„Võib kõlada tobedalt, kuid ma kartsin inimesi. Hakkasin punastama ja pelgasin neile otsa vaadata,“ tunnistas eelmise hooaja ühes viimastest saadetest Anna Neutal. „Mu suurim hirm oli, mida teised minust arvavad. Ja praegu ma istun siin, raadios, mul on mikrofon nina all ja ma ei karda midagi. Ise ma poleks seda iial suutnud, aga tänu Jumalale on kõik võimalik!“ Saates külaliseks käies hakkas Annale raadiotöö suisa nii meeldima, et ta nõustus alanud hooajal Oliver Õunmaale Plusspunkti tegemisel appi tulema. Nii saab temast saatejuht Tartu ülikooli õppima asunud Marilill Roosimaa asemel. Keila baptistikogudusest pärit Anna on tegelenud kogu elu muusika ja tantKUS? simisega ning lisaks käib Pereraadio eetris. ta nüüd ka teatriklassis. Plusspunkti uus hooaeg MILLAL? algab juba septembris. Iga kuu 1. ja 3. teisipäeval Esimeses saates räägib kell 22:00. külaline Maria-Kristiina Luik, kuidas võiks uusi SAGEDUS? inimesi kogudusse vastu Tallinnas 89,6 MHz; võtta nii, et nad tunnekTartus 89,0 MHz. sid end teretulnuna. Kuula ka eelmise hooaja saaJÄRELKUULATAV? teid Pereraadio arhiivist või Soundcloudist. Jah! Pereraadio.ee või Soundcloud. Tähelepanelik lugeja aga mõtleb nüüd: „Saatejuhtide duosid on klassikaNII HEA MUUSIKA! liselt ikka kaks olnud…“ KUST SELLE LEIAKS? Teise saatejuhtide paari Spotifys – Plussmeedia. kohta saab lugeda juba järgmisest Plussist!

19

Pluss Pluss3/2021   3/2021


Noortekas Tekst Reelia Kolk Fotod Elis Tomingas ja Grete Piller

KURESSAARE SIIONI NOORED igatsus tunda Jumalat ja kasvada osaduses

Kõige tähtsam ei olegi ju see, kui palju inimesi kohal käib – oluline on, et noortetöö kaudu saavad elud muudetud!

Noortekad, laagrid, arbuusid… Siioni noorteõhtute keskmeks on Piibel ja osadusaeg omavahel ning seeläbi Jumala tundmaõppimine. Osalejatele vanusepiirangut ei ole, oodatud on kõik! Mõnus seltskond

Ägedad üritused – ja arbuusid?

Kuigi hetkel igareedestel noorteõhtutel väga palju rahvast ei käi, on kokkusaamistel arutlusel ometi väga sügavad teemad ning kõigil omavahel mõnus osadus. Tihtipeale ongi just väikeses seltskonnas kontakte mugavam luua. Mitmed noored on Saaremaalt mandrile õppima läinud ning seega Siioni noortekatelt eemale jäänud, kuid aeg-ajalt liitub ka uusi noori. Kõige tähtsam ei olegi ju see, kui palju inimesi kohal käib – oluline on, et noortetöö kaudu saavad elud muudetud. Reeded on mitmekesised: koos loetakse Piiblit ning arutatakse loetu üle, vahel kutsutakse keegi jutlustama või kuulatakse jutlust, vaadatakse filmi või võetakse aega, et koos ülistada ja palvetada. Teisipäeviti toimuvad palveõhtud, kus palvetatakse eraldi meie maa ja rahva pärast.

Siioni noored on juba mitmeid aastaid teinud koostööd erinevate kristlike kogudustega üle Eesti. Kuressaare Nelikaare koguduse noortega korraldatakse vahel ka suuremaid üritusi, näiteks ülistusõhtuid ja aastavahetuspidusid, talvelaagreid ja Arbuusikaid. Vahva nimega Arbuusikas on iga aasta juunis või augustis toimuv üritus, mille fookuses on antud kooliaastal ükskõik millise kooli lõpetanud noored. Kõigile osavõtjatele korraldatakse mänge, lõpetajate eest palvetatakse, kuulatakse ühiselt jutlust kõnelejalt või pastorilt ja muidugi süüakse palju arbuusi! Üle Eesti on populaarseks saanud suvised saarelaagrid, mida korraldatakse koostöös erinevate koguduste noortega. Igal laagril on oma läbiv teema, näiteks selleaastases laagris oli põhirõhk Apostlite tegude raamatul. Neli päeva vältavasse laagrisse mahuvad tavaliselt viis-kuus teenistust, grupiarutelud, isiklikud pühendusajad, Kuressaare tänavatel käimine ja vahel isegi mõni maastikumäng või veesõda. Viimased kolm aastat on korraldatud laagreid koos Hiiumaa, Nelikaare ja Tallinna Toompea nelipühi koguduse noortega. Laagrid on olnud noorte jaoks alati üks oodatumaid sündmusi, sest seal saab koos aega veeta, leida uusi sõpru, olla ühiselt osaduses Jumalaga, kogeda Tema lähedalolu ja kasvada Tema tundmises. Nii laagrisse kui ka noortekale võib tulla igaüks – see pole mingi eksklusiivne klubi, vaid mõeldud kõigile!

20  Pluss 3/2021  |  www.plussmeedia.ee


Noortekad to Siioni noor imuvad tetoas või kiriku suur es saalis reedeti kell 19:00. Täpse info ig a leiab kogud reede kohta use Faceboo ki lehelt ja gru p „Siioni noor ist ed ja sõbrad “. Facebook: Siioni Noore d Instagram: @siioni_noo red

Palju paremini toimib see, kui noor tuleb kohale, kuuleb Jumala imelisest headusest või näeb seda oma silmaga ja hakkab selle järele ka ise igatsema.

Igatsus tunda Jumalat Siioni noortetöö eesmärk on juhatada noori usule lähemale. Kõige enam pannakse rõhku sellele, et noored võiksid hakata igatsema rohkem Jumalat. Ei aeta taga emotsioone, vaid pigem räägitakse isiklikust, selgest ja reaalsest tahtest järgneda Jeesusele. Kui südames olev igatsus Jumala järele on ehtne ning kui see jääb kestma nii kurbuses kui ka rõõmus, raskustes, mugavuses või tundetuses, siis ülejäänu tuleb juba iseenesest. Kogemused näitavad, et noorele ei piisa lihtsalt soovitusest, et loe Piiblit. Kui ta ei taha, siis ta ei loe. Palju paremini toimib see, kui noor tuleb kohale, kuuleb Jumala imelisest headusest või näeb seda oma silmaga ja hakkab selle järele ka ise igatsema. Alles siis saab ta aru, et Jumala kogemiseks tasub ka Piiblit lugeda. Siioni noortekatel innustatakse noori just seda tegema ning otsima tõelist, isiklikku suhet Jumalaga, oma Looja ja Lunastajaga.

21

Pluss 3/2021


Noortejuht Intervjueeris Reelia Kolk Foto erakogu

KARLMIHKEL TRUU Karl-Mihkel Truu (27) elab Kuressaares ja on peaaegu aasta jagu tegutsenud Kuressaare Siioni koguduses noortejuhina. Igapäevast leiba teenib Karl-Mihkel tõlgina ja osutab ka väikeettevõtetele assistenditeenust. Lisaks õpib ta tarkvaraarendust ning kasvatab koos abikaasaga kolme last – kolmeaastast tüdrukut ja pea kaheaastaseks saavaid kaksikuid poisse.

Kuidas sattusid noortetööd tegema? See juhtus nii-öelda juhuslikult. 2020. aasta sügisel läks noorteka tiim laiali ja minul paluti jätkata. Otsustasin, et võtan noorteõhtute organiseerimise enda peale, aga juht ma küll pole. Paar kuud hiljem üksi Jumala ees olles tõusis südamesse palve: „Jumal, ma tahan olla nendele noortele hea noortejuht.“ Siis polnud enam mõtet kellegagi vaielda, tuli juhtima hakata!

Mismoodi sai alguse Sinu lugu Jumalaga? Usk on mind saatnud mingil määral väikesest peale – käisin pühapäevakoolis ja kasvasin üles kristlikus perekonnas. Kuid pärast pühapäevakooli ei leidnud ma omale enam sobivat kohta ja jäin kogudusest eemale. Sõbrad olid enamjaolt maailmast ja üritasin olla rohkem nende moodi. Tundsin end selles osas üsna

22  Pluss 3/2021  |  www.plussmeedia.ee

kehvasti, kuid ei teadnud ka, mida muud teha. Ühel hetkel kutsus vana sõber pühapäevakoolist – Romeo Siibak – mu Siioni noortekatele, kus mind võeti vastu sellisena, nagu ma olin, ning seal tegin otsuse elada Jumalaga.

Mida põnevat on Jumal koguduses teinud? Üks noormees, kes oli meie koguduses mõnda aega käinud, võttis ühendust mu kodugrupikaaslasega ja tundis huvi Jumala vastu. Asjad arenesid kiiresti edasi. Ta tegi päästepalve ja võttis usku tõsiselt, kuid olid mitmed rasked võitlused. Paari mehega kodugrupist käisime palvetamas talle vabastust kurjadest vaimudest. Noormees vabanes paljust ja muutus hetkega silmnähtavalt – ta lausa rääkis nagu teine inimene! Ta sai lahti mitmetest oma ebakindlustest, kartustest ja suitsiidsetest mõtetest. Nüüd, peaaegu aasta hiljem, on ta usus väga tugev ja eeskujuks paljudele noortele.


+3 lood Koostas Renata Kaleininkas Foto Pexels ja erakogu

Selles veerus käsitletakse erin

Tõde või müüt?

evaid kristlust puudutavaid väit

Jumal annab meile kõik, mida vajame.

eid.

T

õde. Jumal teab kõike, mida me vajame, aga see, mida meie tahame, ei pruugi olla see , mida meil on vaja. Sageli võivad meie tahtmised mi nna vastuollu Jumala sõn aga. Mõnikord suunab Jum al meid teele, mis tundu b ebaloogiline ja võimatu, aga mitte Jumalale, sest Tema tahab oma lastele kõige paremat. Lõp pude lõpuks on Jumala tah e üle kõige ning pikas perspektiivis me ile parim. Hea on paluda Jumalat, et meie soovid langeksid kok ku Tema tahtega.

t.

kirjakoh Lemmik-

lk, 17, Raina Ko re Siioni Kuressaa kogudus hke teete, seda te andale l a ii te a id M „ u Iss t, nõnda nag kogu hinges .“ Kl 3:23 u inimestele g a n te it m ja

Miks?

ja meellma paista si a g e , d u g al meelde ime oma te letab Jum tu is Tihti soov lt si u in id ua estele. Ku ja just nag dida inim maga koos e T is saabe si ik l, õ la k e a Juma m le o et teeksim b a e ad, ja meil fookus p ised arvav te a Talle. Meie id m , lisem on a ükskõik Palju ime . a id ki meil oll ld e e ja neile m polegi va alalt. ustust Jum saada tunn

Piibli ABC

Selles veerus tutvustatakse kristluses ja Piiblis leiduvaid nimesid ning nende tähendust.

D

Deliila

Deliila, kelle nimi on tõlkes „õrn“, elas Soreki orus. Vilistite vürsid andsid Deliilale palju pistist, et ta meelitaks temasse armunud Simsonilt välja info, kust too oma jõu saab. Simsonil oli nii palju rammu, et ta tappis 1000 vilistit eesli lõualuuga. Deliilal õnnestuski Simsoni saladus teada saada ning anda ta tema vaenlaste kätte. (Km 16:4–21)

23

Pluss 3/2021


Piiblitegelane Tekst Vivian Tamm Pilt James Jacques Joseph Tissot (1836-1902)

Iisak –

mees, keda Jumal õnnistas Iisak sündis Aabrahamile teise pojana, kui too oli juba vana ja elatanud, kuid Jumalale pole mitte miski mitte iial takistuseks. Iisaki lugu jutustab, et ustavuses ja tasaduses elades on võimalik pärida rohked Jumala õnnistused.

Tõotatud poeg Iisak oli Aabrahami ja Saara tõotatud poeg, kelle heebreakeelne nimi jitshak tähendab „ta naerab“ või „naer“. Jumal oli öelnud Aabrahamile: „Ma tulen sinu juurde kindlasti tagasi aasta pärast samal ajal, ja vaata, su naisel Saaral saab olema poeg!” (1Ms 18:10) Nii Aabraham kui ka Saara kahtlesid neid sõnu kuuldes, sest mõlemad olid juba kõrges eas: Aabraham oli Iisaki sündides 100-aastane ning Saara 90-aastane. Sellegipoolest tegi Jumal oma sõna teoks. Esiisade kronoloogia järgi võis Iisak ilmale tulla Gerari või Beer-Seba ümbruses ligikaudu 1900 eKr. Pärast Iisaki sündi ütles Saara: „Jumal pani mind naerma! Igaüks, kes sellest kuuleb, naerab mind!“ (1Ms 21:6)

Iisakist sai väga jõukas mees, kellele kuulusid suured karjad, rohkelt hõbedat ja kulda ning palju sulaseid ja teenijaid. 24  Pluss 3/2021 | www.plussmeedia.ee


Iisaki heebreakeelne nimi jitshak tähendab „ta naerab“ või „naer“.

Kõige kallim ohver Piibel ei ütle, kui vana Iisak oli, kui Aabraham sai Jumalalt käsu minna Morijamaale ja anda oma poeg põletusohvriks. Edasi lugedes saame teada, et nii Iisak kui ka Aabraham kuuletusid. Jumal nägi seda ja lubas Aabrahami sugu rikkalikult õnnistada: „Ja Issanda ingel hüüdis Aabrahami teist korda taevast ning ütles temale: „Ma vannun iseenese juures, ütleb Issand: sellepärast et sa seda tegid ega keelanud mulle oma ainsat poega, ma õnnistan sind tõesti ja teen su soo väga paljuks – nagu tähti taevas ja nagu liiva mere ääres – ja su sugu vallutab oma vaenlaste väravad! Ja sinu soo nimel õnnistavad endid kõik maailma rahvad, sellepärast et sa võtsid kuulda mu häält!”” (1 Ms 22:15–18)

Elades Jumala soosingus Tänu oma isa Aabrahami kuulekusele ning jumalakartlikkusele oli ka Iisak kogu eluaja õnnistatud ja juhitud. Iisakist sai väga jõukas mees, kellele kuulusid suured karjad, rohkelt hõbedat ja kulda ning palju sulaseid ja teenijaid. Pärast oma ema Saara surma võttis Iisak 40-aastaselt naiseks Betueli tütre Rebeka. Sarnaselt oma vanematega oli ka neil raskusi pere loomisega. Seetõttu palus Iisak Issandat oma naise viljatuse pärast. Jumal vastas tema palvele ja kinkis neile kaksikud – Jaakobi ja Eesavi. Iisak oli siis 60-aastane. Jumal tõotas Iisakile mitmel korral, et Ta on temaga. Beer-Sebas elades ilmutas Jumal end ning ütles: „Mina olen su isa Aabrahami Jumal. Ära karda, sest ma olen sinuga ja õnnistan sind! Ma teen su soo paljuks oma sulase Aabrahami pärast.” (1Ms 26:24) Justkui selle kinnituseks külvas Iisak Geraris elades vilja ning sai sel aastal sajakordse saagi, sest Issand õnnistas teda. Vana ja elatanuna jäi Iisak pimedaks ning seda kasutas ära tema noorem poeg Jaakob. Isa pettes õnnestus tal saada esmasünniõigus oma vennalt Eesavilt, kes sellest kergekäeliselt oli loobunud. Kui Aabraham suri, tulid mõlemad pojad teda matma. Iisak suri 180-aastasena Hebronis, kus nii Aabraham kui ka ta ise olid võõrana elanud.

Kordaläinud elu Iisaki lugu näitab, et kui oleme sõnakuulelikud ja anname oma elu Jumala juhtida, on Issand ustav ning kingib alati midagi suuremat ja vägevamat, kui sellel maailmal on pakkuda. Iisak pidas meeles, et Jumal on seesama Jumal, kes juhtis ja hoidis tema isa, ning seepärast elas Iisak õnnistatuna. Tema elu oli kordaläinud elu. Saame õppida Iisakilt, kuidas Jumalat usaldada ning milline on tasu selle eest.

25

Pluss 3/2021


Seitse

Tekst Laura Jõgar Fotod pexels.com/@klaus-nielsen

7

t a j d n a t e d l he

s i l b i i P

1

Aabrah

am

(1Ms 22 Aabraha ) m ja Saa ra said p väga kõrg oja, kui n es eas nin ad olid g ise sed lootnudk a i. Kui neil e Iisak lõ enam ei oli rõõm puks siis piiritu. Ü ki sü h el p ä ev Aabraha a l aga käsk ndis, mil võtta is Jumal Iisak, min oma poe na mäele g ohverd ja seal ada. Aab järgi teg raham as utsema ja us käsu jõudis ju kohale tõ ba sta, kuid siis ilmus noa Iisaki tal kätt p ingel, ke ois s ke Jumal pa i külge panna. In gel kinnit elas ni Aabrah as, et ami proo et Aabra vil ham on v almis and e ja teab nüüd, ma Juma lale kõik.

3

Hanna (1Sm 1)

nnatama. use tõttu palju ka kellel Hanna pidi lastet ni e naine, Pe nna, in te ka i ol el eh m Tema s Hannat s solvas ja alanda olid lapsed ning ke aid, kuni st aa rast. See kestis tema olukorra pä malat, Ju es tt nna templis nu s ükskord palus Ha ba lu s uk ngiks. Vastutas et, et Ta talle poja ki lv pa is ul anda. Jumal ku etu. ta poja Issandale st la am ja ja polnud en ast Hanna sünnitas po iim ap em i mil poiss ol g, ae e tt kä is ud Kui jõ e: ta viis Hanna oma tõotus võõrutatud, täitis Jumala al se temast saaks poja templisse, et igatsus im ur nud Hanna su sulane. Poeg oli ol nna Ha id ku suurim rõõm, ja tema saamine a m lli ka e dis oma kõig oli nii helde, et an Jumalale.

26  Pluss 3/2021 | www.plussmeedia.ee

2

Ms 24) Rebeka (1 sel oli ülesanne oma isanda

sula sulane Aabrahami e leida. Kui in a n e il k sa Ii palus, kodukohast ta kaevule ja s k lä , d u n d u kile sobiva oli kohale jõ aks sinna Iisa d a sa e peale l a m et Ju talle küsimis s k a n n a s e k ligi sinna tütarlapse, eleid. Siis tu m a a k a k s k a idagi, vett ja jood kogu loost m d u n d a te i e e peale Re b e k a , ke s , et küsimis e ld e h lt a v joodab kuid oli piisa pakkuda, et ja ta o jo st võõra võõrast sula aks kutsus ta is L . id le e m e hästi – ka tema kaa us tasuti tall ld e h a k e b e öömajale. R mehele. s auväärsele k e is a n i sa ta


5

Lesknain

4

Eliisa (2

K

n 4:1–7) Üks nain e oli häd as, s jättis järe le võla, m est tema mees s uri ja ida naine tasuma. Asjade lo polnud s uuteline omulik k see, et n äik oleks ain olnud võlausald e pidanuks oma k aks poeg ajale orja a ks andm prohvet a Eliisalt a bi palum . Naine läks aga teada, et a. Kui Eli vil isa sai kui vaid k etsuses naisel ei ole mida ruus õli, gi muud, saa hulgal as tjaid kok tis ta tolle külast ku laena suurel naisel om ma. Eliis aõ a käskis õli võla k likruusist kõik as tjad täita ustutam iseks ma ning oli helde ha müüa ja tuli na . E li is is e a le appi, k Jumalalt asutades saadud v äge ja ta rkust.

e (M

k 12:41–44 Elus ei paista ) alati välja, k ui helde kee Jeesus ja Te gi on. ma jüngrid olid tunnista olukorrale, jaks kus rikkad a nnetasid oh palju raha, vrikirstu kuid üks lesk naine pani si kaks lepton nna vaid it. Teistega võrreldes p tühine sum aistis see ma ning tun dus, et lesk kitsi, kuid Je naine on esus teadis ja rääkis ka et lesknaine jüngritele, oli tegeliku lt väga held pani ohvrik e, sest ta irstu kogu o ma vara, an Jumalale ro des seega hkem kui te ised.

6

Halastaja samaarlane (Lk 10:30–37)

Hädasolevat võõrast nähes on lihtne jääda ükskõikseks ja mitte siduda end sellega, mis justkui pole meie probleem. Küll keegi teine aitab! Vahel oleme aga just meie need, kes saavad aidata ja peavadki seda tegema. Halastaja samaarlane läks appi paljaksröövitud ja läbipekstud võõrale, kellest preester ja leviit olid ringiga mööda kõndinud. Samaarlane aga sidus ohvri haavad, viis ta öömajale ja kandis tema eest igati hoolt. Ta oli ainus, kes halastas.

7

Naine n (Mk 14: ardisalviga 3–9) Ühel p

äeval, ku i Jeesuse juba ligi, ristisurm viibis Ta oli Betaania Siimona s, pidalit majas. S õbise inna tuli oli alaba ka naine ste , kellel Naine m rnõu ehtsa ja kall urdis ala basternõ i nardisalviga. väga hin u katki ja nalise sa valas lvi Jeesu pidasid s s e pea pe eda raisk ale. Palju amiseks salvi olek d nin s pidanu d maha m g leidsid, et raha vae ü ste üma ja sa adud et nurise le andma. Jeesus miseks p a ga selgit ole põhju as, teinud Ta st, lle kauni teo. Nain sest naine on salvides e oli Jee nardisalv suse ihu enne Tem väga helde, iga. a surma kalli

27

Pluss 3/2021


Piibliõpetus Tekst Peeter Tamm Fotod erakogu ja unsplash.com/@von_co

28  Pluss 3/2021 | www.plussmeedia.ee


Andmise õnnistus „Õndsam on anda kui võtta,“ tsiteerib apostel Paulus Issanda Jeesuse sõnu, mis pole jõudnud evangeeliumidesse (Ap 20:35). Küll aga olid need sõnad teada Jeesuse järgijate esimestele põlvkondadele. „See on poksija kreedo,“ teatas aastakümneid tagasi kristlikul noortefestivalil Piiblipäevad üks noortejuht. Selle lisamärkuse tõttu need sõnad mulle meelde jäidki.

Kui palju on meile antud? Andmises on peidus usuelu kasvamise ja inimeseksolemise suur õnnistus. Ja mitte ainult poksijate ja vehklejate jaoks… Kuningas Taavet kiidab Jumalat ja ütleb: „Tõesti, kõik tuleb sinult ja sinu käest oleme sulle andnud!“ (1Aj 29:14) Taavet tunnistab, et kõik, mida nad on terve rahvana Jumalale anniks toonud või mida nad veel võiksid tuua, on tegelikult Jumal neile võimalikuks teinud, neile andnud. Piiblit lugedes mõistame, et kõik – meie anded, huvid, füüsis, väline ja sisemine sarmikus, võimed ja võimekused, meis peidus olev potentsiaal – on Looja meile andnud. Kas ainult meile? Selle üle tasub mõtelda ja arutleda. Loomisloost selgub, et mees ja naine on loodud teineteist täiendama. Nad luuakse jumalanäolistena, neid õnnistatakse ja neile antakse ülesanne jumalanäolistena loodu üle valitseda. Olen veendunud, et loodupärase jumalanäolisuse juurde kuulub vajadus ja võimekus teineteisega suhelda, end teisele jagada.

Inimese arengut ja kujunemist uurinud mõtlejad kinnitavad, et me ei ole loodud individualistliku üksinduse jaoks. Otse vastupidi, me kujuneme nendeks, kes oleme, just suhete kaudu lähedaste ja teiste inimestega. Mida lähedasem on suhe, seda rohkem toimub seal vastastikust jagamist. Armastav Jumal on meid loonud ja lunastanud. Nii oleme Temalt saanud kõik – ei ole midagi, mis ei oleks Temalt tulnud. See tõdemus mõjub korraga vabastavalt ja teeb alandlikuks. Apostel Paulus juhib sellele tähelepanu vaimuandidest rääkides: „Sest mis sind siis esile tõstab? Mis sul on, mida sa ei oleks saanud? Aga kui sa selle oled saanud, mis sa siis kiitled, otsekui sa ei oleks seda saanud?“ (1Kr 4:7) Meil ei ole midagi, mida me ei oleks saanud. Ka siis, kui oleme meisse asetatud andeid ja potentsiaali arendanud ning nendega vaeva näinud, oleme annid saanud ikkagi Jumalalt. Paulus ütleb, et meil ei ole seetõttu alust kiidelda iseendast, vaid Jumalast. Jumala ülevoolav andmine ei piirdu üksnes loomisega, vaid tipneb lunastuse ja uue looduga. Jumala armu ja Jumala töö tõttu võib iga Kristust uskuv inimene olla Kristuses Jeesuses, „kes on saanud meile tarkuseks Jumalalt, ning õiguseks ja pühitsuseks ja lunastuseks, et läheks täide, nagu on kirjutatud: „Kes tahab kiidelda, kiidelgu Issanda üle!““ (1Kr 1:30–31) Jumal on meile andnud ülevoolavalt ning Ta ootab, et Tema pojad ja tütred toimivad Tema eeskujul.

Kuidas saada rikkaks Kristuse vaesusest? Konkreetselt annetamisest rääkides toob Paulus eeskujuks Kristuse: „Te ju teate meie Issanda Jeesuse Kristuse armu, et tema, kuigi ta oli rikas, sai teie pärast vaeseks,

29

Pluss 3/2021


et teie saaksite rikkaks tema vaesusest.“ (2Kr 8:9) Paulus viitab Jeesuse Kristuse lihakssaamisele, mis toimus meie pärast ja meie heaks. Meie saame osa päästest ja lunastusest ehk „rikkaks“ tänu Kristuse lihakssaamise „vaesusele“. Sellest tekstist ei maksa otsida õigustust õpetusele, et kõik kristlased peaksid olema jõukad. Kristuse tulemine lähtus Jumala armastusest. Jumal andis oma Poja (Jh 3:16). Andmine lähtub armastusest. Nii on ka meiega – andmine, mis on tähenduslik nii saaja kui andja jaoks, lähtub armastusest. Meie saame osa Kristuse rikkusest Teda järgides ja tundma õppides. Evangeeliumidest loeme, et Jeesus andis teistele inimestele oma aega, tähelepanu, hoolimist. Ta koges kaastunnet Temalt abi otsiva rahva vastu ja see pani Teda tegutsema. Ta õpetas neid ja tervendas haiged (Mk 6:34; Lk 9:11). Jeesus pühendas aega inimestele. Tal jagus tähelepanu neile, keda paljud teised ei pidanud oluliseks. Ta märkas vaese lesknaise annetamist ja tunnustas teda, öeldes, et naine andis suurema ohvri kui kõik teised. Lesknaine andis Jumalale „kogu elatise, mis tal oli“ (Lk 21:1–4). Nii ei loe Jumala silmis mitte ainult anni absoluutne suurus, vaid ka see, kui palju me endale alles jätame. Jeesus asetab esikohale oma suhte Taevase Isaga. Ta pühendab aega suhtlemiseks Jumalaga ja ütleb, et Tema järgijad peaksid tegema sedasama – seadma esikohale Jumala riigi ja Tema õiguse (Mt 6:33).

Kas rohkem andes saame rohkem vastu? Prohvet Malaki esitab omaaegsele Jumala rahvale üleskutse tuua kõik kümnis Jumala kotta ja proovida Jumalat sellega. Jumala lubab neile kallata õnnistust küllastuseni (Ml 3:10). Siin ei ole küll juttu lihtsalt rohkem andmisest, vaid oma kohustuse täitmisest – anda kümme protsenti oma saagist Jumala riigi käsutusse. Võib arvata, et need, kes seda otsustasid teha, kogesid Jumalalt ka senisest suuremaid õnnistusi. Paulus kirjutab korintlastele annetamisest, mis ei ole enam otseses seoses Moosese Seadusega, vaid on paganakristlaste tänuand Jeruusalemma juudikristlikule kogudusele. Ta viitab seosele, et „kes kasinasti külvab, see ka lõikab kasinasti, ja kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti“ (2Kr 9:6). Paulus lisab, et seejuures tuleks anda nii, nagu süda on lubanud, mitte sunnitult, „sest Jumal armastab rõõmsat andjat“ (2Kr 9:7). Seega olen kindel, et teatud seos heldema annetamise ja suurema õnnistuse vahel on

30  Pluss 3/2021 | www.plussmeedia.ee

olemas. Sama kehtib ju inimsuheteski. Kui suhetesse rohkem panustame, siis kogeme ka sellega kaasnevaid õnnistusi. Need, kes on panustanud tähelepanu, aega ja armastust lastesse ja noortesse, kogevad õnnistusi, millest teised ilma jäävad. Andmine on Jumala eeskuju järgimine. Andmises peitub õnnistus nii saajale kui ka andjale. Uskudes ja tundes Jumalat, kes on meile andnud oma Poja, on ka meil võimalik saada heldeks andjaks.

KÜSIMUSED Kas meile antud annid ja võimekused on mõeldud ainult meie jaoks? Miks Sa nii arvad? Mida tähendab, et me saame rikkaks Kristuse vaesusest? Millal on andmine olnud Sulle erilise tähendusega ja millal millegi vastuvõtmine? Miks Jeesus ütleb, et andmine on õnnistatum kui võtmine?

Peeter Tamm, Laagri Kristliku Koguduse pastor


PALVE Jumala Sõna ütleb, et kes iganes hüüab appi Issanda nime, päästetakse! Võid teha seda kasvõi kohe, näiteks nii: Jeesus palun päästa mind ja anna minule andeks kõik minu patud! Ma kahetsen neid ja tahan parandada meelt. Ma usun, et Sa läksid ristile ka minu eest ja tahan nüüdsest peale elada Sulle!

Ma tänan Sind Jeesus, et Sa kuuled palveid. Aamen! Kui palvetasid, siis räägi sellest mõnele oma kristlasest sõbrale. Oleme rõõmsad kui jagad seda ka meiega. Lugeda saab ka Plussmeedia tööst läbi aastate! Illustratsioon: Freepik.com


Kas teadsid? Tekst Robert Bunder Foto unsplash.com/@chermitovee

Kas teadsid, et Jeesuse sugupuus ei mainita ainult mehi?

M

atteuse ja Luuka evangeeliumide alguses on kirjas sugupuud Jeesuse kõikide meessoost esivanematega. Huvitav on aga see, et paljude meeste kõrval on Matteus välja toodud ka viis naist, keda Luukas ei nimeta. Oled Sa seda märganud? Võid nüüd kohe lahti võtta Matteuse evangeeliumi esimese peatüki ja üle kontrollida.

Naised sugupuus Need Matteuse evangeeliumis nimetatud viis naist on Taamar, Raahab, Rutt, Uurija naine Batseba ja Neitsi Maarja. Tuletame meelde, kellega on tegemist. 1) Taamari võttis oma pojale naiseks Juuda, üks Jaakobi kaheteistkümnest pojast. Jumal laskis Taamari mehel surra ja ta elas lesena Juuda, oma äia kojas. Hiljem pidi ta saama naiseks ühele teisele Juuda pojale. Pärast Juuda naise surma aga maskeeris Taamar ennast prostituudiks, magas oma äiaga ning jäi lapseootele. Kui teda taheti selle patu eest hukata, tõestas ta, et laps on Juuda oma. Taamar jäeti ellu ja ta sünnitas kaksikud, Peretsi ja Serahi. (1Ms 38) 2) Raahab oli prostituut, kes elas Jeeriko linnas. Ta varjas oma kodus iisraellastest maakuulajaid ja aitas neil põgeneda. Tänu sellele jäeti ta ellu, kui Iisraeli sõjavägi vallutas Jeeriko ja tappis selle elanikud. Raahab abiellus hiljem iisraeli soost mehega, kelle nimi oli Salma. (Jos 2) 3) Rutt oli moablanna, kes oli abielus iisraellase Noomi pojaga. Pärast oma mehe surma läks Rutt koos oma ämmaga Iisraeli. Ta abiellus heebrea mehe Boasega. Ruti elust räägib Vana Testamendi Ruti raamat. (Rt 1–4)

32  Pluss 3/2021 | www.plussmeedia.ee

Piibel on elulähedane raamat ja nende viie naise lood näitavad seda selgesti. 4) Batseba oli abielus hetiit Uurijaga. Temasse armus aga kuningas Taavet, magas temaga ja Batseba jäi lapseootele. Taavet saatis Uurija lahingus kõige ägedama võitluse paika, kus too sai surma. Seejärel abiellus Taavet Batsebaga. (2Sm 11) 5) Neitsi Maarja oli kihlatud Joosepi-nimelise mehega. Kihlaajal selgus aga, et ta ootab Pühast Vaimust last. Joosep soovis Maarja ilma teda häbistamata ära saata, kuid pärast ingli ilmutust jättis ta oma kihlatu siiski enda juurde. Maarja sünnitas poja, kellele pani nimeks Jeesus. Hiljem pidi ta nägema nii oma poja imetegusid kui ka tema ristilöömist. Siiski anti talle näha ka Jeesuse ülestõusmist surnuist. Maarja on ilmselt kõige tähtsam naistegelane Piiblis – ta tõi ilmale Jumala poja. (Lk 2:1–21)


Miks need viis? Põhjust nende naiste äramärkimiseks Jeesuse sugupuus ei tea täpselt keegi, kuid on pakutud erinevaid variante. Üks paremaid seletusi on see, et nimetatud naiste eludes saab ilmsiks, kuidas Jumal võib kasutada patuseid inimesi ja katkisi olukordi. Piibel on elulähedane raamat ja nende viie naise lood näitavad seda selgesti. Kõik nad olid omal kombel patused või raskes olukorras. Taamar tegi pattu, magades oma äiaga. Raahab oli töötanud prostituudina. Võõramaa naine Rutt elas koos oma üksildase ja vaese ämmaga. Batseba rikkus abielu. Verinoor tüdruk Maarja avastas, et on lapseootel. Küllap on sarnaseid olukordi ka tänapäeval palju. Oluline on ära märkida, et Jumal ei kiitnud heaks pattu, vaid aitas neid naisi erineval viisidel ning vajadusel ka karistas. Taamar jäi ellu, kuid Juuda mõistis oma süüd ja ei maganud temaga enam kunagi. Neist ei saanud abieluinimesi. Raahab ei pidanud enam leiba teenima prostituudina, vaid ta liitus Iisraeli rahvaga ja temast sai abielunaine. Rutt ei pidanud võõramaalasena kerjama oma ämma tarvis, vaid ta abiellus jõuka Iisraeli mehega. Batseba esimene laps suri karistuseks selle eest, et ta rikkus abielu Taavetiga, tema teine poeg oli aga tulevane kuningas Saalomon. Maarja ei pidanud jääma üksi ning taluma

inimeste mõistmatust ja häbi, vaid Jumal andis Joosepi talle abiliseks. Nende naiste keerulistes lugudes on näha Jumala armu ja halastust, kuidas Tema võib katkised inimesed ja olukorrad pöörata heaks.

Uus võimalus olukorrale vaatamata Jumala poeg Jeesus Kristus tuli patusesse maailma. Ta ei tulnud meie üle kohut mõistma, vaid meid aitama ja päästma (Jh 3:17). Ta ei tulnud selle maailma pattudest osa saama. Tema pakub meile andestust ja uusi võimalusi. Jeesus kutsub patuseid, Ta saab neid kasutada ja uueks vormida. Just samasugused olid ka tema esivanematest naised, kes vaatamata olukorrale said Jumalalt uue võimaluse ja lahenduse. Armas lugeja, Sina võid täna olla väga raskes seisus. Võibolla on Sul mõni suur patt hingel. Võibolla Sa ei näe oma elus hetkel väljapääsu ega perspektiivi. Piibel on täis inimesi, kes olid väga keerulistes olukordades või hakkama saanud suurte pattudega. Ometi Jumal halastas nende peale ja andis neile lahenduse. Ära karda – kui Jumal sai kasutada Piibli mehi ja naisi, siis saab Ta sedasama teha ka Sinuga. Usalda Jumalat ja anna ennast Tema hoolde!

33

Pluss 3/2021


Hingehoidja Tekst Eleri Viinalass Foto pexels.com/@zen-chung

Mida teha, kui tunnen end tühjana ja ei jaksa enam anda?

Palve Kallis Taevane Isa! Aitäh, et Sa oled andnud oma Poja, et meil võiks olla igavene elu. Palun aita meil mõista andmise tähendust nii, nagu Sina seda näed. Palun, et meil jaguks sama palju armastust oma ligimese vastu, kui seda on Sinul. Aita meil anda armastava südamega, ükskõik, kas selleks on raha, aeg või meie annid. Aita meil olla lahke. Palun kingi meile uut rammu, kui väsime, ja suuna meid, et saaksime taas täidetud. Usume ja usaldame, et Sina tead, mis on parim, ja Sa juhid meid seda tegema. Jeesuse nimel, aamen.

34  Pluss 3/2021 | www.plussmeedia.ee


A

nda saab raha, aga ka aega, oskusi, võimalusi ja muud sarnast. Igaühel meist on midagi anda ja tihti võib see olla päris väsitav. Miks anda ja mida teha, kui andmisest ära väsime?

Miks anda? Kui teame suuremat eesmärki, miks midagi teeme, on seda kergem teha. Johannese 3:16 on kirjas: „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud …“ Jumal andis. Ja Ta andis, sest Ta armastas. Armastus võiks olla ka meie andmise põhjus. See kirjakoht näitab, et vahel peame andes midagi omalt poolt ohverdama ja see ei pruugi olla lihtne, aga selle olulisus on suurem, kui arvata oskame.

Usk läbi tegude Me ei ole päästetud oma tegude tõttu, aga meie teod näitavad meie usku. Usk ilma tegudeta on surnud (Jk 2:17). Andmine on üks usu väljendusviise. Huvitav on mõelda, mida inimesed arvavad Jumalast, kui nad näevad, kuidas me kulutame oma aega või raha. Jumal on täiuslik andja: „Iga hea and ja iga täiuslik kink tuleb ülalt“ (Jk 1:17). Olles Tema näo järgi loodud, võiksime ka Tema näo järgi anda, sest just nii, oma lahkete andvate tegudega, saame „maalida“ pildi sellest, missugune on Jumal, ja olla oma usuga tunnistuseks Temast.

Ise jään ilma? Ma annan ja annan, aga mis siis lõpuks mulle jääb ja minust saab? Kui me tõesti suudaksime mõelda, et kõik, mis meil on, kuulub Jumalale, oleks meil palju lihtsam jagada enda oma teistega. Tihti aga arvame, et raha või tarkuse oleme ise raske tööga saavutanud. Jumal on alati kuulanud meie palveid ja muresid ning pakkunud meile abi. Kui palju lihtsam võiks meil seetõttu olla aja võtmine inimese jaoks, kes vajab meie abistavat kätt või ärakuulamist. Meid ei väsita mitte andmine, vaid see, kuidas me andmisesse suhtume. Andmine võiks olla elustiil, mitte projekt, mida paar korda aastas teeme.

Jumal andis. Ja Ta andis, sest Ta armastas.

Heldus igas päevas Nii julgustav on teada, et Jumala jaoks ei ole oluline äraantud rahasumma või kulutatud aeg, vaid meie südamehoiak selle juures. Piiblis on kirjas: „Igaüks andku nii, nagu ta süda on lubanud, mitte nördinult või sunnitult, sest Jumal armastab rõõmsat andjat.“ (2Kr 9:7) Sunnitult ja nördinult andmine on väsitav ning jätab meid tühjaks. Jeesus ei kurtnud kunagi oma ohvrite üle, mida Ta pidi tooma. Jumal julgustab meid: „Kes on helde, seda õnnistatakse, sest ta annab oma leivast kehvale.“ (Õp 22:9) Vahel saame uut värskust ja jõudu, kui leiame andmiseks tavapärasest erinevaid viise – naerata väsinud müüjale, hoia kellegi lapsi, anna mures sõbrale nõu või kuula ta lihtsalt ära, pühapäevasel teenistusel teeni köögis olemise asemel hoopis tervitajana.

Ärgem tüdigem! Juba tuhandeid aastaid tagasi teadis Jumal, et väsimus võib tekkida. Ta jättis meile sõnumi: „Ärgem tüdigem head tehes, küll me omal ajal ka lõikame, kui me enne ära ei nõrke!“ (Gl 6:9) Mõtle alati, et Sinu heategu loeb. Jumal näeb Su tegusid, Ta armastab Sind ning Sul on eesmärk ja tasu taevas. Ära anna alla! Vaata üles Jumala poole. Vajadusel leia endale inimesed, kellega koos madalseisudest läbi minna. Mediteeri Jumala sõna üle, et leida julgustust. Ja pea alati meeles, et Jumal armastab Sind ikka, kas Sa annad või mitte!

35

Pluss 3/2021


Test Koostasid Ingel Madleen ja Elsbet Helena Tiitus Foto unsplash.com/@le_me

? n o e e s l Mis lau Kas oled ülistusmuusika suurim fänn ning tead peast kõikide ülistuslaulude sõnu? Või sooviksid leida oma pleilisti rohkem kristlikku muusikat, aga ei tea, kust alustada? Nii ühel kui teisel juhul on see test just Sulle! Proovi lünklike refräänide põhjal ära arvata nende eestikeelsete ülistuslaulude pealkirjad ja esitajad. Kui jääd hätta või soovid oma vastust kontrollida, on Sulle abiks QR-kood, mis juhatab Sind Spotifysse õige laulu juurde.

1

Ma kiidan Sind, ... kogu ... Ma ... Sind, ... Jumal, oled ... Ka täna ... nii taevas kui ka ...

2

Ja Ja......ma maveel veel... … ei näe, lihtsalt ... Sul ... Tean, Tean,et etSa Sa......mind mind... ... ..., Sul on ..., ..., Sul Sul on on ... ...vastused, vastused, seepärast tahan ... …

3

4

36  Pluss 3/2021 | www.plussmeedia.ee

Ma ... Sind, ..., Sina valitsed.

..., …,Jeesus, Jeesus, nimi nimi...…iga iga..., …, üle üle...…ja ja... … ime. Jeesus, ..., ... … Kõigekõrgemale, Kõigekõrgemale, … ...kuningale! kuningale!

Sinu ... ma ... kinni, ... ma võidan ... Ka ..., kui kümme ... minu ... langeb, Sa oled ... ja mina ...

5

Sinu … hüüan ma, mu ... on ... kõrgemal. Kui tõuseb ..., jääb ... Su rüppe ..., sest ... Sul ... ma.

6

..., ..., halleluuja, ... Kuningas, me ... hea. ..., ..., halleluuja, Sulle nii võime ... me ...


Elukool Tekst Salome Olenius Foto unsplash.com/@anetakpawlik

Kuidas rõõmsalt anda ja annetada? Vahel tundub, et raha ei jagu, nagu Nukitsamehe perel, ja seda pole piisavalt, et annetada. Me ei ole alati kõige rõõmsamad andjad, aga saame palvetada, et Jumal õpetaks ja juhiks meid. Võimalusi on rohkem, kui Sa arvad!

• Anna oma aega näiteks kiriku koristamiseks, nii et kogudus saab koristamisele mõeldud raha kokku hoida. • Küpseta koogid kirikukohvi jaoks ise, siis ei pea kogudus neid ostma. • Vahel vajavad lauluraamatud parandamist ja lehed kirikuaias riisumist – küsi, mida Sinu koguduses oleks vaja teha. • Pane kokku eelarve, kui palju raha Sul igapäevaselt kulub. Kas saad jätta midagi ostmata? • Kohvi ostmise asemel võta see pigem kodust kaasa. • Ehk pole Sul vaja kõige uuemat telefoni, kui vanaga helistamine õnnestub? • Kas Su riided ei mahu enam kappi? Siis ei ole vist mõtet uusi soetada. ANNA INNUKALT NAGU KINGITUSI Kristlase elus ei ole tähtis, kui palju annetad, oluline on isetu, abivalmis suhtumine (2Kr 8:12–14). Kui saad sünnipäevakingituse ja tundub, et õnnitleja on nukker, sest ei raatsi päriselt kingitust anda, siis ei taha kingitust väga vastugi võtta. Seega, kui otsustad midagi kogudusele anda, tee seda südamest ja rõõmsalt, mitte sunnitult (2Kr 9:7). Kingituse väärtus ei oma tähtsust, valmidus anda on see, mis loeb (2Kr 8:12–15). Jeesus juhtis tähelepanu lesknaisele, kes andis vähem kui teised, aga siiski kõik, mis tol hetkel võimalik (Mk 12:41–44).

37

Pluss 3/2021


?

Tänavaküsitlus

Küsitlesid ja fotod Marion Koit, Triinu Pikkmets, Leevi Luukkala, Adeliine Lail

i t a m i i v a S Mida ? d i s a g a j i g a kelleg munud i o t e P ä J l li rtefestiva o o n . l u k i l krist agrilistelt a d l i s i d r a j u e l u a a s o Sed hmatöös ü r a i d e e Plussm

Mehis, 20

Nelli, 35

Täna jagasin pisut elukogemusi endast noorema neiuga.

Jagasin tortillat oma lapsega, koos väikese tortsu armastusega.

Laura, 14

Viimati jagasin oma ideed, kuidas paremini abstraktses kunstis paberit teipida.

Natalie, 14

Karel Julius, 16

Jagasin viimati sõbraga taldrikut.

Maria-Ly, 16

Kerge muigega :)

Viimati jagasin teipi, kui tegime abstraktset kunsti.

38  Pluss 3/2021 | www.plussmeedia.ee

Jagasin oma sõbraga, kuidas mu päev läks.


PLUSS MUJAL PlussPunkt

ÜKS =

ÜKS

Alati kättesaadav noortesaade Pereraadio veebilehelt Eetris 1. ja 3. teisipäev kl 22:00

RÕÕMSAT PLUSSI LUGEJAT Telli Pluss endale, sõbrale või noortejuhile.

Plussmeedia.ee Pidevalt uuenev uudisblogi

Tahad olla osa öst? Plussmeedia tö

Plussmeedia.ee/tellimus pluss@plussmeedia.ee Lõika välja ja postita

Jah, soovin tellida Plussi  Aastatellimus 10 eur  Aastatellimus ja toetus Plussi tööle 20 eur

Tule tiimi!

Ajakirja saaja nimi:

Teretulnud on kõik noored, kel on suur innukus meediatöö vastu, isegi kui ei ole varasemaid kogemusi.

Aadress:

Koos õpime!

Ajakirja saaja nimi:

Võta ühendust meie toimetusega või sotsiaalmeedias.

Postiideks ja linn/asula:

Tellin ajakirja kingituseks

E-post:

SIIA KLEEBI

Spotify

Telefon:

POSTMARK

Instagram

E-post:

EELK Misjonikeskus Tehnika 115 10139 TALLINN

Youtube

Telefon:

Aadress:

Plussmeedia on ka sotsiaalmeedias!

Facebook

Postiideks ja linn/asula:

39

Pluss 2/2021


Plussmeedia EELK Misjonikeskus

Tehnika 115 Tallinn 10139

9 772733 220017

Andke, ja teile antakse hea, tihedaks vajutatud, raputatud, kuhjaga mõõt antakse teie rüppe, sest selle mõõduga, millega teie mõõdate, mõõdetakse teile tagasi. LK 6:38