Noor Tegija, september 2015

Noor tegija 25. september 2015

www.tallinn.ee/noorteinfo

Kooliaastale andis avalöögi «No Vaata» huvitegevuste mess Margit Sellik

E

Päeva jooksul sai messil kätt proovida mitmetes põnevates töötubades.

Lisaks tutvustasid huviringe ja võimalusi harrastusteks pealinna noortekeskused, kes viisid läbi lõbusaid tegevusi ja meisterdamisi. Päeva jooksul said huvilised kätt proovida ka töötubades ning valmistada Energia Avastuskeskuse juhendamisel LED-lampe, tutvuda koos huvikooli OGOGO õpetajatega mehaanika ja Lego robootikaga, teha koos Nukufilmi lastestuudio professionaalsete animaatoritega nukufilme ning võtta osa Kanutiaia noortemaja ja Tallinna linnamuuseumi meisterdamistöötubadest.

Kõik töötube läbi viinud huvikoolid ja muuseumid ootavad väiksemaid ja suuremaid huvilisi sügisel algavatesse uutesse huviringidesse. Nii näiteks on Kanutiaia noortemajas alustamas uued loodus-, kitarri-, klaveriõppe- ja poplauluringid ning mitmed tantsutrennid.

Tallinna linnamuuseum ootab lapsi lastemuuseumisse Miiamilla nii muuseumitundidesse kui ka lõbusatele teemapäevadele. Nukufilmi lastestuudio võtab sügisel animatsioonihuvilisi vastu uutes õpperuumides aadressil Pärnu mnt 154, kuhu on ringitegevustesse oodatud lapsed alates 6. eluaastast.

Algava õppeaasta huviringide ja treeningutega saab tutvuda ka e-teatmikus.

Kes messile kohale tulla ei saanud, leiab infot pealinna huvikoolide, spordiklubide, noortekeskuste ja sügisel alustavate huviringide kohta elektroonilisest teatmikust No Vaata, mille leiab aadressil www.tallinn.ee/novaata.

Teatmik koondab infot ligi 200 huviringi ja treeningu kohta nii Tallinnas kui ka lähiümbruses. Huvikoolid ja tegevused on kergelt leitavad linnaosade kaupa. Esindatud on mitmete spordi-

Mida teada oma lapse ja tema vaba aja kohta?

Annegrete Johanson

Huvitegevus kui aktiivne puhketegevus Inger Pürjema

Lk 2

tallinna noortenädal

Tallinna spordi- ja noorsooamet

nne õppeaasta algust toimus laupäeval, 29. augustil Tallinnas Rocca al Mare kaubanduskeskuses koolialguse avalöögina huvitegevuste mess «No Vaata» ning kontsert, mille peaesinejaks oli Daniel Levi. Messi külastas ühtekokku ligi 4000 huvilist ning tutvuda sai uuel õppeaastal algavate huviringide, treeningute ja vaba aja võimalustega pealinnas.

«No Vaata» mess toimus juba kolmeteistkümnendat korda. Messi korraldaja oli Tallinna spordi- ja noorsooamet ning eesmärgiks oli edastada nii noortele kui ka lapsevanematele infot Tallinnas toimuvast huvitegevusest.

Messil esitlesid lastele, noortele ja lapsevanematele huvitegevuse, sportimise ja muid vaba aja sisustamise võimalusi pealinnas 23 organisatsiooni, spordiklubi ja huvikooli üle linna. Laval astus päeva jooksul üles tantsu-, moeja teatrietteastetega ligi 200 noort erinevatest huvikoolidest ja noortestuudiotest. Päeva kulminatsioonina pakkus hea kontserdielamuse Daniel Levi bänd.

noorte vaba aeg

Tallinna noortenädal kolib sügi­sesel koolivaheajal Kultuuri­katlasse!

Vabatahtlikkusest otsusekindlamaks Anna-Maria Uulma

Rulatamine kui kunst Risto Kozer

Lk 3

tallinna noortenädal Gurmeedinee – pidusöök oma ala ekspertidega Spordiklubi Rullest noored esinejad.

Foto: Harry Tiits

Huvitegevuste messil astus üles Daniel Levi bänd.

alade treeningud, alates taek­won­do’st ja taiji’st kuni jalgpalli ja korvpallini välja. Lisaks leiab teatmikust ringitegevusi kunsti, käsitöö, üldkultuuri, muusika, laulu ja tantsu alal.

Foto: Harry Tiits

ALLJÄRGNEVALT LEIAB VÄIKESE VALIKU MÕNINGATEST PEALINNA HUVIKOOLIDEST NING UUEL KOOLIAASTAL ALGAVATEST HUVIRINGIDEST JA TREENINGUTEST.

su stuudio, kus saab tegeleda nii džässi, tänavatantsu kui ka akrobaatikaga.

Stuudiosse on oodatud tantsuhuvilised lapsed kuni 3. klassini ja vanemad tantsijad katsete alusel. Huvikool tegutseb juba kümnendat aastat ning asub Tallinnas aadressil Tulika 9. Lisaks tegutsevad rühmad Kristiine, Laagri ja Westholmi koolis ning Nõmme kultuurikeskuses.

Vaata lisainfot ja liitu treeningutega kodulehel www.carolinatantsustuudio.ee ja Facebookis carolinatantsustuudio.

Mustamäe laste loomingu majas alus-

Kullo huvikeskuses alustab sügisest

tab 2015/2016. õppeaastal kolm uut põnevat huviringi: tehnikaring poistele, loodusring ja muusikaline teater ning oodatud on lapsed vanuses 4–19 eluaastat. Lisaks jätkavad huvikoolis tööd eelmisel õppeaastal alustanud ja populaarsust kogunud ringitegevused – liikumisrühm poistele, klaverimänguring Donotka ja tantsuring Street Dance. Kokku tegutseb uuel õppeaastal Mustamäe laste loomingu majas 44 erinevat ringi 89 rühmaga. Õppetöö huvikoolis toimub eesti ja vene keeles. Õppetasu: 5–23 eurot kuus.

Ringidesse registreerumine: E. Vilde tee 54, kella 10–18 või kodulehel www.mllm.tln.edu.ee.

Carolina Tantsustuudio on show-tant-

tööd viis uut ja vahvat ringi: puhkpilliorkester (klarneti-, saksofoni-, trompeti-, metsasarve-, trombooni-, eufooniumi- ja tuubaõpe), poistekoor, lennundus- ja kosmosetehnika, giidiõpe, käsitööarmastaja ja tänavakunsti huviring.

Avatavas puhkpilliorkestris saab õppida klarnetit, saksofoni, trompetit, metsasarve, trombooni, eufooniumit ja tuubat. Individuaalõppes omandatakse pilli algõpe ja toimub mänguoskuse arendamine. Pillimängu algteadmised omandanud õpilased alustavad pilliõppe kõrval mängimist puhkpilliorkestris.

Kullo poistekoor annab 6–14-aastastele poistele võimaluse luua ja arendada oma muusikalisi oskusi ja võimeid erinevatel tasanditel – noodist lugemi-

sel, hääle kasutamisel, rütmitundel, stiilitunnetusel jne. Muusikaõpetuse kõrvalt laiendavad noored oma silmaringi ning arendavad kollektiivset koostöövõimet.

Lennundus- ja kosmosetehnika ringis õpitakse tundma erinevaid lennu- ja kosmoseaparaate – tuulelohest kosmosesüstikuteni. Kosmosevaldkonna lennuaparaatide tundmaõppimisel kasutatakse Euroopa Kosmoseagentuuri noortele valmistatud demo- ja õppematerjale.

Giidiõppes õpitakse tundma Tallinna vanalinna arhitektuuri, kunstiväärtusi, ajalugu ning viiakse läbi ekskursioone nii vanalinnas, all-linnas kui ka Toompeal.

Käsitööarmastaja huviringi on oodatud aga kõik käsitööhuvilised – nii väikesed kui ka suured. Üheskoos õpitakse tikkima, kuduma, heegeldama ja punuma.

Leia oma lapsele meelepärane huviring või vaheldusrikas spordiharrastus.

Infot erinevate huvikoolide ja Tallinna noortekeskuste kohta leiad Tallinna noorteinfo portaalist: www.tallinn.ee/ noorteinfo.

Tallinna noorteinfo portaalist leiab veel kasulikku infot järgmiste teemade kohta: • noortekeskused • huvitegevus ja sport • töö ja karjäär • tervis ja turvalisus • noored ja maailm.

Lisaks tasub koolivaheaja sündmustel, linnalaagritel jt vaba aja teenustel silm peal hoida ka Facebookis: Tallinna noorteinfo.

Kui Sa ei leidnud oma küsimustele vastuseid ning soovid rohkem teada noorte vaba aja võimaluste kohta Tallinnas, siis võta meiega ühendust: Tallinna spordi- ja noorsooamet Noorsootöö osakond E-post: noorteinfo@tallinnlv.ee Tel 642 0592

Margit Sellik

Südikust ja kirge köögipoolelt! ženja Fokin

Jäätisekohvikust ja unistustest

Intervjuu Kristiina Hanseni ja Lk 4 Sigrid Viiriga

muusikat sügisesse 15 aastat Noortebändi – üle 300 bändi, ligi 1500 noort muusikut Intervjuu Märt Trumaniga

Lk 5

noored linnas Noortesündmuste sari «Suvi linnas» pakkus noortele põnevaid tegevusi üle linna Annegrete Johanson

Suvised pop-up-treeningud tõid suvekuudel kokku spordihuvilised noored Heili Griffith

Lk 6

elu murdepunktid Kui meie ellu tuleb murdepunkt?

Kristel Altosaar

Lk 7

ettevõtlik noor Tallinn kuulutab välja tunnustusauhindade konkursi «Suured teod» 2015 Tallinna noortenädal 2015 kutsub raamist välja fotokonkursile NUKU teater kutsub koolinoori mõrvamüsteeriumit lahendama Elamusprogramm Lk 8 «NO PAIN NO GAME»

2

noorte vaba aeg tallinnas

Mida teada oma lapse ja tema vaba aja kohta?

Annegrete Johanson Toimetanud Margit Sellik, Ilona-Evelyn Rannala Tallinna spordi- ja noorsooamet

«Minu laps käib neli korda nädalas võimlemises ja kaks korda nädalas laulmas,» ütleb kuueaastase tütre ema. Sageli käib kõrvalseisjate peas läbi mõte, mida julgemad ka välja söandavad öelda – kas see nii väikese lapse jaoks liiga suur koormus ei ole?

Lapsi on erinevaid – on neid, kes on äärmiselt aktiivsed ning vajavad lasteaiale lisaks muid tegemisi, kuid on ka neid, kes soovivad harrastuste ja huviringidega alustada alles koolieas.

KUIDAS LEIDA SOBIV HUVIALA NING KUI PALJU HUVIRINGE ON LIIGA PALJU? Ei ole üht reeglit, millal on õige aeg leida sobiv hobi. Oluline on jälgida last ja arvestada tema soovide ja isikuomadustega. Kaasa laps kohe alguses aruteludesse ja kuula teda – küsi, mis talle huvi pakub ja millega ta ise sooviks tegeleda. Tutvuge koos erinevate huvialadega ning käige mitmes huviringis.

Praegused lapsed saavad üha varem küpseks ning arengufaasid, mis varasemalt olid iseloomulikud 13-aastastele noortele, on sageli märgatavad juba 8–9-aastastel. See on periood, kus tähtsaimal kohal olnud vanemad ja pere hakkavad jääma tagaplaanile ja olulisimaks lapse elus saavad sõbrad. Vanemad peavad siinjuures olema targad ja oskama oma last kuulata – usalduslikul suhtlemisel pere sees on suur roll erinevate valikute tegemisel. See on tavapärane, et laps tahab proovida mitmesuguseid tegevusi ning esialgne innustus uuest hobist võib äkitselt vaibuda.

Lapsevanema huvitumine valikute tagamaadest, mõistmine ja toetus on olulised. Kindlasti on võimalik sellises olukorras leida lahendus, mis arvestab kõigi vajadusi ja võimalusi ning laps ei pea

Tallinna noortenädal 2014.

hobideta hakkama saama. Lapse huvitegevuse valikul analüüsib hea lapsevanem ka iseennast ning jälgib, et ta ei veereta oma teostamatuid unistusi lapse peale (näiteks soovis ema baleriiniks saada, kuid võimalust selleks polnud ja nüüd järjekindlalt viib oma tütart balletikooli, lapse arvamusi arvestamata).

MIS ON TABURETISKEEM? Pea meeles, et hobi moodustab koos kodu ja kooliga justkui last kandva aluse.

Siinjuures on heaks näiteks nn taburetiskeem. Kui lapsel läheb koolis või mõne sõbraga kehvasti, on üks tabureti jalg

Foto: Harry Tiits

nõrk ning tool hakkab kõikuma. Kui aga vanem keelab lapse kehva õppeedukuse karistuseks huviringis käimise, võtab ta ära tabureti teise jala. Tool kukub upakile. Nii juhtub ka lapsega.

Tasub samas ka silmas pidada, et last ei tohiks üle koormata – liiga palju huviringe korraga pole kindlasti hea.

Lapsel peaks jätkuma hobide ja õppetöö kõrvalt piisavalt aega ka mängida ja puhata.

Hiljutised uuringud näitavad, et hobid annavad inimese elule juurde eneseteostuse võimalusi ja õnnetunnet – iga ema ja isa soovib neid aspekte oma laste ellu.

KES VÕIKS MINU LAPSELE VEEL TOEKS OLLA? Tallinna spordi- ja noorsooametis tegutsevad mobiilsed noorsootöötajad, kelle üheks olulisemaks eesmärgiks on informeeritud ja erinevatest võimalustest teadlikud noored. Tänapäeval on võimalusi vaba aja harrastusteks, huvitegevuseks ning ka tööks ja eneseteostuseks niivõrd palju, et ühe noore inimese jaoks võib olla keeruline kõige selle keskel iseseisvalt orienteeruda.

Tallinna mobiilsed noorsootöötajad veedavad suure osa oma tööajast

tänavatel ja kaubanduskeskustes, sellel õppeaastal senisest enam ka koolides.

Eesmärgiks on saada noortega usalduslik kontakt, et julgustada ja toetada noori nende ideede elluviimisel ning pakkuda tuge. Koos noortega on selliselt alguse saanud mitmed toredad noortealgatused, mida järjepidevalt korraldatakse, näiteks juba traditsiooniks saanud iga-aastane tänavatantsuvõistlus.

Mobiilse noorsootöö programmi kohta Tallinnas leiab lisainfot Tallinna noorteinfo portaalist www.tallinn.ee/noorteinfo.

Huvitegevus kui aktiivne puhketegevus pole ühtegi huvitegevust. Loodus tühja kohta ei salli ja täiesti sisustamata vaba aeg on hea pinnas valede valikute tegemiseks.

Inger Pürjema Põhja-Eesti Rajaleidja keskus

H

uvitegevus ja -ringid sisustavad suure osa paljude laste ja noorte koolivälisest ajast ning tegevusi jagub igale maitsele. Kahtlemata pakub igasugune huvitegevus, nagu trennid, laulmine, kunsti- ja loodusringid lapsele arenemisvõimalust. Mida aga tuleks huvitegevusega alustamisel silmas pidada?

Uksed jäägu valla

Huvitegevus algab kodust Esimesed tutvused sõlmib laps end ümbritsevaga kodus, vanemate suunamisel. Väike inimene huvitub paljust ja ema-isa on need, kes saavad tema uudishimu rahuldada. Lapsega koos saab ette võtta palju vahvat: joonistada, mängida, käia looduses jalutamas. Lapsele põnevate tegevuste pakkumine ja temas huvi äratamine aitavad arengule kaasa. Ühed tegevused innustavad last rohkem kui teised. Lapsele meelepäraste tegevuste kaudu võib ilmneda ka mõni erianne, nagu musikaalsus, tehniline taiplikkus jm, mida tasub silmas pidada. Huvialana alguse saanud tegevus võib tulevikus kujuneda ka õpitavaks erialaks. Kindlasti tuleks last sel juhul toetada ning võimaldada huvialaga tegeleda. Kui esmane tõuge huvitegevuseks tuleb kodust, on enamasti võimalik lasteaias ja koolis sellega jätkata. Üks olulisim mõte, mida meeles pidada, on see, et igasugused ringid on lisategevused ja täiendavad koolis õpi-

Põhja-Eesti Rajaleidja keskuse joonistuskonkursi «Suureks saades teen suuri tegusid» Arina Danilova võidutöö.

tut. Lapse põhitöö on siiski koolis käimine ja kuigi huviringid on kasulikud, tihtipeale paeluvamadki, ei saa kooli tagaplaanile suruda. Kui kooliväline tegevus hakkab segama koolitööd, on aeg maha istuda ja arutada, ehk on targem mõnest huviringist loobuda.

Uhke on öelda, et mu laps käib

kuues eri ringis ja trennis, aga kas need on kõik korraga ka kasulikud? Kui laps veedab päevad koolis ning pärastlõunad ja õhtud huviringides, on tal siis aega hinge tõmmata ja õppida? Saab ta ringitegevustesse põhjalikult süveneda? Lapse hea tervise ja rahulolu huvides peab talle võimaldama ka niisama

olla, vanematega suhelda, kodutöid teha. Pealegi võivad sügisel n-ö kokku rabatud huviringid, millest suure koormuse ja tüdimuse tõttu järg-järgult loobuma peab, võtta koha mõnelt lapselt, kes oleks tahtnud just ühte kindlasse ringi minna.

Kehv lahendus on seegi, kui lapsel

Last huviringi pannes tasub endale korrata, et tegemist on just HUVIringiga, tegevusega, mis pakub lapsele rõõmu ja vaheldust, tekitab temas hea enesetunde ja soovi midagi uut õppida. Lapsele ei tohiks panna peale survet saavutada midagi rohkemat, kui ta võimeline on. Loomulikult tuleb last utsitada ja toetada, aga sundimine ei avalda enamasti soovitud mõju.

Ohu märk on see, kui laps otsib ettekäändeid (ka absurdseid), miks mitte huviringi minna või kui ta kipub luiskama. Huvialadega tegelemine peaks andma lapsele eduelamuse, see peaks olema vabatahtlik. Kui kaob vaba tahe ja see asendub sunniviisilise harrastamisega, tekib lapses trots ja ta ei pruugi enam kunagi tegevuse juurde tagasi pöörduda. Sama kehtib ka täiskasvanute puhul!

On oluline, et nii laps kui ka vanemad austaksid üksteise arvamust ja mõistaksid, et mõlemal on lapse huvitegevuse planeerimises võrdse kaaluga sõnaõigus. Kui laps oskab selgitada, miks ta huviringist loobuda tahab, ja lapsevanem saab aru (ning kinnitab seda ka lapsele), et lõpetamine ei tähenda ebaõnnestumist, või julgustab last veel pisut vaeva nägema ja näiteks selle õppeaasta (hooaja) lõpuni jätkama, jääb avatuks ka uks huviala juurde.

tallinna noortenädal

3

Tallinna noortenädal kolib sügisesel koolivaheajal Kultuurikatlasse 2015. aasta noortenädal toimub 21.– 24. oktoobrini ja sündmuse põhikohaks on Kultuurikatel. Mitmed noortenädala sündmused on lisaks toimumas ka Tallinna keskraamatukogus, Eesti Arhitektuurikeskuses, Energia Avastuskeskuses ja Rotermanni soolalaos.

Tallinna noortenädal toimub juba kaheksandat korda ning keskendub sellel aastal etenduskunstide ja uue meedia teemadele, mida annavad edasi samateemalised tegevused programmis.

Noortenädala kavas on tsirkust, teatrit, tantsu, ennenägematut rulaskulptuuri, muusikat, kino, põnevaid töötube, loenguid, robotite võistlust, kino, kunsti ja Noortebändi konkursi finaalkontsert. Kogu sündmuste kava avalikustatakse õige pea Tallinna noortenädala kodulehel www.noortenadal.ee.

TALLINNA NOORTENÄDAL 2015 KUTSUB NOORI RAAMIST VÄLJA FOTOKONKURSILE!

Noortenädalast saab osa võtta aga juba nüüd. Septembris kuulutas Tallinna noortenädala peakorraldaja Tallinna spordi- ja noorsooamet välja fotokonkursi «Raamist välja linnaruum», mis kestab kuni 11. oktoobrini. Saabunud 12 kõige kõnekamast fotost valmib näitus, mida näeb 21.–24. oktoobrini Kultuurikatlas. Parimaid töid ka autasustatakse.

Fotohuvilistel on võimalus enne konkursitööde esitamist oma oskuseid ja teadmisi täiendada ka tänavafoto-

graafia ja linnaruumis pildistamise töötoas, mis toimub 3. oktoobril. Koolitust viib läbi tunnustatud fotokunstnik Kristina Õllek. Registreerimisega tasub kiirustada, sest kohtad arv töötoas on piiratud. Koolitus on huvilistele tasuta!

Konkursi ja fotokoolituse kohta leiab rohkem infot Tallinna noortenädala kodulehel www.noortenada.ee/fotokonkurss.

TALLINNA NOORTENÄDALALE VABATAHTLIKUKS! Kel huvi ka ise sündmuse korraldamises kaasa lüüa ning põnevaid kogemusi ja elamusi hankida, on oodatud kandideerima Tallinna noortenädala vabatahtlikuks.

Vabatahtlike otsingud on juba alanud – kiirusta! Vabatahtlikuks kandideerimise kohta leiab infot Tallinna noortenädala kodulehelt www.noortenadal.ee/vabatahtlikud.

Vabatahtlikkusest otsusekindlamaks Vabatahtlikust tööst ja selle rõõmudest räägib Tallinna Ülikoolis teisel kursusel sotsioloogiat tudeeriv Anna-Maria (21), kes hindab elus uusi kogemusi ja põnevaid väljakutseid.

Anna-Maria Uulma

Foto: Erakogu

2014. aastal otsustasin kandideerida vabatahtlikuks Tallinna noortenädala korraldusmeeskonda. Olin tööl ajakirjanikuna ja kirjutasin Tallinna noortenädalast artikleid Postimehe digiväljaandesse. See oli minu jaoks uutmoodi, kuid tähtis töökogemus, mille sain lisada oma CVsse. Olin varemgi osalenud mitmetes projektides vabatahtli-

kuna ja teinud muid kaastöid, mis mind on huvitanud. Nende otsustega on aga igal korral kaasnenud sõprade ja tuttavate poolt üks ja sama reaktsioon: «Kuidas sa viitsid?», «Mina küll ei viitsiks!», «Mida sa sellega saavutada kavatsed?».

VABATAHTLIK TÖÖ – KELLELE JA MILLEKS? Kui näiteks praegused 15- või 16-aastased noored on umbes nelja aasta pärast tüdinenud ühekülgsest tööst ning soovivad teha kas siis ülikooli kõrvalt või üldse järgnevas elus midagi muud, siis millised võimalused neil erialasteks muutusteks tegelikkuses on? Siinkohal

hakkab olulist rolli mängima see, millised on sinu oskused, teadmised ja kogemused. Noorel inimesel jääb tihti oskustest puudu ning seejärel tulebki leppida vähesega.

Tundsin juba teismeeas, et tahaksin tegeleda elus erinevate asjadega.

Kuna mitut eriala ülikoolis omandada näis mulle liialt suure koormusena, otsustasin proovida asju, mis mulle korda lähevad. Vabatahtlik töö on minu jaoks parim viis tegeleda sellega, mis peale omandatava eriala mind paelub.

MIKS PROOVIDA TÖÖD VABATAHTLIKUNA? Alati ei ole tähtis raha. Parim tunne on

see, mis tekib hiljem – enneolematu rõõm tehtud tööst ning igatsus selle järele. Minu vabatahtliku töö kogemus ei ole piirdunud ainult noortenädalaga – olen ka varasemalt mitmetes projektides osalenud ja teen seda praegugi.

Miks võiks olla minu soovitus noortele? Lihtne – võta ette ja leia mingi teema, mis sind huvitab. Seejärel otsi ettevõte või muu organisatsioon, kes sellega tegeleb, ning võta nendega ühendust. Räägi oma visioonist ja sa üllatud, kui palju sul on võimalik tegelikult ära teha. Saadud kogemused ei ole tähtsad ainult tulevase töö ja karjääri valikul – leiad omale sõbrad, kes jäävad su ellu kauemaks või lausa kogu eluks.

Rulatamine kui kunst Risto Kozer

T

allinna noortenädalal 21.–24. oktoobrini leiab Kultuurikatlas aset ainulaadne kunsti, linnaruumi ja rulakultuuri ühendav sündmus «Rulatamine kui kunst». Tegu on eelmisel aastal Tallinna noortenädalal alguse saanud ettevõtmisega, mille raames leidis Rotermanni kvartalis esitlemist funktsionaalne rulatatav linnaruumimööbel.

Linnaruum kui kombineeritud funktsionaalsete ideede kogum Kui vaadelda linnaruumidisaini ja rulakultuuri laiemalt, ei kohta Eestis peale standardsete ja formaalsete ekstreemspordiväljakute ja tüüplahenduste just palju. Rulatamine on aga midagi enamat kui pelgalt ühetaoliste ühiskondlike arusaamade põhjal loodud kuvand. See on projekt, mis on ühtlasi tuletatud nii Briti-India skulptori Anish Kapoori installatsioidest kui ka tegevust, esteetikat, füüsilist- ja visuaalset naudingut kombineeriva inglise kunstniku Rich Hollandi töödest, kes globaalsel tasandil ruumikasutusest uusi arusaamu loonud on.

Rulaarhitektuur kui kunstivorm Projekti «Rulatamine kui kunst» puhul pole tegu siiski sedavõrd monumentaalse vormikeelega nagu eespool mainitud, vaid pigem väikevormiga, mis jääb Düsseldorfis resideeriva kunstniku Roberto Cuellari teose «Art of Skate» praktikate raamidesse.

Sügisesel koolivaheajal Tallinna noortenädalal Kultuurikatlas esitletav kunstiprojekt keskendub rulaarhitektuurile kui kunstivormile, mis hõlmab endas peale füüsilise keha ka visuaalset

Kunstniku Robert Cuellar loodud rulaskulptuurid.

keelt. Projekti raames luuakse skulptuur, mis kujundatakse kromaatiliste värvide ja valgusega.

Kultuurikatla katelde saali üles seatav installatsioon pole pelgalt vaatlemiseks, vaid sellel hakkab aset leidma performance-stiilis rulajämm, kus kohalikud rulatajad skulptuuri eri tahke vastavalt isiklikule loomingulisele tajule füüsiliselt praktiseerida saavad. Siinkohal võib näitena tuua 2005. aastal Helsingi kaasaegse kunsti muuseumi (Kiasma) teisel korrusel paiknenud Rich Hollandi ookeanilainetest tuletatud orgaanilist rulatatavat arhitektuurivormi, mida ka kodumaise ajakirja Sahtel delegatsioon (Tanel Tepper, Erki Lastik, Jan Tomson, Risto Kozer, Karel Kulbin) pildistamas ja sõitmas käis. Installatsiooniga soovitakse luua erinevate valdkondade vaheline sild, mis põimib

üheks teoseks rulatamise, arhitektuuri ja kunsti.

Ameerika-Kanada linnateoreetik Jane Jacobs: «Linnadel on võime pakkuda midagi kõigile ainult seetõttu ja ainult siis, kui need on loodud kõigile.»

Ajal, mil pealinnas jääb ametlikke rulaplatse aina vähemaks või kaovad need sootuks, kerkib ikka ja jälle õhku küsimus, kuidas selliseid linnaelu kestlikkust pärssivaid stsenaariume kiiresti ja ajutiselt lahendada. Lääne-Euroopa nüüdisaegse linnaruumidisaini praktika kinnitab, et just väikevormid täidavad need tühimikud ja kohad hästi. Olgu siis tegemist tühja asfalteeritud väljaku, krundi või elamurajooni vahel paikneva vana mänguväljakuga – sinna on alati võimalik paigaldada erine-

Fotod: www.creative.arte.tv

vatest materjalidest rulatatavaid väikevorme või rulamööblit. Sellist teooriat propageerib ka üks maailma tuntumaid Taani päritolu arhitekte Jan Gehl, kelle idee kvintessentsiks on: «Väikevormid täiustavad linnaruumi.»

Rulakultuur kui mõtestatud dialoogi looja «Rulatamine kui kunst» on oluline sündmus Eesti rulakultuuri edendamisel ja ühiskonnas mõtestatud dialoogi loomisel, mille tulemusena sünnib füüsiline skulptuur. Selle eesmärgiga ongi projekti sisu ühendatud Tallinna Kultuurikatlas toimuva Tallinna noortenädala programmiga, mille avasündmuseks «Rulatamine kui kunst» on. Installatsioon ei keskendu ühekordse skulptuuri ja sündmuse loomisele, vaid

rulatamise kui distsipliini kestlikule arengule Tallinnas, mille tulemusel skulptuuri hiljem Tallinna avalikus ruumis näha ja kasutada saab.

Projektiga soovitakse suunata linnajuhtide, arhitektide, linnakorraldajate ja linnaplaneerijate tähelepanu avaliku linnaruumi ja rulakultuuri kitsaskohtadele, millest Tallinnas ja Eestis endiselt vajaka jääb.

Rich Holland: «Selline vaba väljendusviis toob keskkondadesse hingamist ja elu, milleta oleksid linnad väga korporatiivsed. Iga uus disainitud arhitektuuriteos on suunatud erinevate tegevusaladega inimestele.»

Installatsioon jääb Tallinna Kultuurikatlas huvilistele avatuks 21.–24. oktoobrini.

4

tallinna noortenädal

Südikust ja kirge köögipoolelt!

Gurmeedinee – pidusöök oma ala ekspertidega Margit Sellik Tallinna spordi- ja noorsooamet

S

ügisesel koolivaheajal, 22. oktoobril toimub Tallinna noortenädala raames pidulik õhtusöök Gurmeedinee, kuhu on oodatud toiduvalmistamisest, -stilistikast, -blogimisest ja -fotograafiast huvitatud noored vanuses 15–26 eluaastat. Õhtusöögil saab lisaks enda ja teiste tehtud hõrkude toitude nautimisele tutvuda kokandusprofessionaalide juhendamisel toidutegemise telgitagustega.

Õhtu jooksul on kohapeal noortele nõu andmas mitmed tunnustatud kokad, toidufotograaf ja ka toitlustuse alal ettevõtlusega tegelevad noored inimesed. Õhtusöögil juhib vestlust tunnustatud stilist Ženja Fokin, kes jagab noortele inspiratsiooni, soovitusi ja väärt retsepte.

Lisainfot õhtusöögi kohta leiad Tallinna noortenädala kodulehelt www.noortenadal.ee/gurmeedinee.

Kiirusta, sest kohti jätkub vaid kiirematele!

Mida arvab Ženja Fokin kokkamisest, retseptidest ja toidutegemise kirest, saab lugeda alljärgnevast kirjutisest. 22. oktoobril jagab aga tunnustatud stilist pidulikul Gurmeedineel oma retsepte ja väärt soovitusi toidu ning stilistika alalt ka noortega.

Aplaus meie emadele ja vanaemadele, kes vankumatu südamesoojusega keetnud, küpsetanud, vaaritanud ja mõtteid ragistanud lõuna- või õhtusöögiretsepte välja mõeldes. Mul puudub vahel pärast pikka ja väsitavat stilistikapäeva või mõne reklaami filmimist igasugune inspiratsioon toidutegemise ja retseptide osas, mistõttu keeran tihtipeale lihtsatest ja käepärastest toiduainetest kokku ühe värske ja kerge salati. Ja seda ilma igasuguse nipita – kõik, mis külmikust leidub, läheb otse hakkelauale! Meisterkokk või siiski mitte?

Þenja Fokin

Foto: Marilin Leenurm

Õnneks on sotsiaalmeedia lainelaual peale kasvamas uus ja entusiasmi täis põlvkond – hõrgutavad retseptid koos piltide ja videoõpetustega on ju kõigest paari kliki kaugusel.

Mulle maitseb hea söök! Defineerin siinjuures head sööki: värske kohalik tooraine, puhtad maitsed, huvitav kooslus. Olen väga eksperimenteerimisaldis, kuid sõlmes linnukeelte asemel

eelistan siiski alati ema tehtud koduseid kotlette.

Hooajale vastavalt olen ka agar korilane – võin vabalt oma lemmikud Adidas Originali papud jalga tõmmata ning metsas ringi tuuseldada, kuid võimalusel ka Keskturule «seenele sõita».

Olen kokkamise võlu avastanud aga just sõprade seltsis. Viimati sain olla näiteks magustoidu küpsetamise osakonnas ning omandasin kaks suurepärast retsepti, mille paari aasta praktiseerimise järel võiksin olla sumo-klubi kandidaat! Lisaks sain ka ühe lihtsa, kuid lisaportsjonit väärt pastaretsepti!

Kokkuvõttes saan öelda, et koos sõpradega kokata on tõesti tore. Selle asemel et kuskil kohvikus menüüs järge ajada, on see kvaliteetaeg, mis annab lisaks kulbiga juurde uusi retsepte ning rõõmsa ja rahuloleva meele.

Kõik need väärt retseptid avaldan aga juba 22. oktoobril toimuval vingel noortesündmusel Gurmeedinee.

Jäätisest ja unistustest Intervjueeris Heili Griffith

K

ristiina Hansen (29) ja Sigrid Viir (36) on leidnud oma kutsumuse – nende kireks on jäätis. Intervjuus jagavad ettevõtlikud noored naised muljeid kohvikupidamisest, jäätisest, põnevatest maitsetest ning sellest, kuidas muuta oma elu unistuste vääriliseks.

Palun tutvustage end ja rääkige, kuidas jõudsite oma ettevõtmistes pop-up-jäätisekohviku Jäätis pidamiseni?

Saime tuttavaks Eesti Kunstiakadeemia fotoosakonnas – sattusime mõlemad õppima samale kursusele. Tegutseme kunstnikena ning meie esmane koostöö on alguse saanud ühiseid näituseid korraldades.

Jäätise tegemiseni viis meid mitme naljaka juhuse kokkusattumus – Kalamaja päevad, kardemonisaialembus ja sünnipäevaks kingitud jäätisemasin. Ja kõik see viis ühise mõtteni müüa Kalamaja päevadel (2014) isetehtud vana kooli vahvlijäätist. Erakordne oli aga see, et müüsime jäätist maja teise korruse aknast ning pidime jäätised klientidele korviga alla laskma. Midagi sellist ei olnud inimesed varem näinud, mistõttu muutus meie ettevõtmine üsna kiirelt väga populaarseks. Saime toonasest pikast järjekorrast ja elevil klientidest palju innustust ning otsustasime, et peame seda veel tegema.

Nüüdseks oleme jäätisekohvikut pidanud juba kaks suve ning isetehtud jäätist müünud Pelgulinna päevadel, Intsikurmu muusikafestivalil, Tallinna Linnateatri laadal, fotokunstimessil jm.

Ehitasime omale ka väikese jäämäekujulise jäätisekioski, mida kasutame siis, kui aknast müümine ei ole võimalik.

Jäätis on ju ennekõike ikkagi magustoit, mille söömisega ei tasuks liialdada. Kas peate jäätise valmistamisel kuidagi ka silmas, et see oleks tervislik?

Meie eesmärk ei ole suur läbimüük ega teenistus, seega saame oma asja ajades jääda klientide vastu ausaks – kindlasti ei ole jäätis tervislik, kui seda süüa palju. Tervislik toitumine tähendab aga mitmekülgset toidulauda. Kui jäätist või muid maiustusi endale siiski aeg-ajalt lubada, tasub meeles pidada, et isevalmistatud toit on alati parem, sest siis saad olla kindel, et sinna ei ole lisatud säilitusaineid, maitsetugevdajaid ega muid võõrapäraste nimedega arusaamatuid koostisosi.

Kasutame oma jäätistes võimalikult häid ja alati kodumaiseid tooraineid – võimalusel kodukanade mune, mida saame Kristiina tädi käest Saaremaalt, vähe suhkrut, kvaliteetseid piimatooteid jne. Kui jäätises on marju või puu-

vilju, on need enamasti meie enda korjatud või mõne kohaliku kaupleja käest ostetud. Arvestame uusi maitseid katsetades alati hooajalise kodumaise toorainega.

Teeme ka vegan-jäätiseid, mis põhinevad erinevatel taimsetel toorainetel nagu kookospiim, kakaovõi, mandlipiim jne.

Teie menüüs on väga huvitavad jäätisemaitsed, nagu maapähklivõijäätis pretzeliga, karamellijäätis roosmariiniga või kõrvitsajäätis karamelliste Kreeka pähklitega.

Kust teil sellised ideed tulevad?

Praeguseks on meil umbes 30 maitsesorti, millega ise väga rahul oleme.

Iga kord, kui mõnel sündmusel jäätist müüme, püüame lagedale tulla vähemalt ühe uue maitsega. Seni ei ole veel ideedepuudust tulnud.

Arvestame nii enda kui ka klientide maitse-eelistustega ning kindlasti lisame menüüsse ka hooajalistest andidest ammutatud uusi maitseid. Eks üksjagu on ka eksperimenteerimist.

Maitsete rohkust ja katsetamisvabadust saamegi endale lubada just seetõttu, et meie tootmine on väike ja meie jäätist ei müüda suurtes kauplustes.

Uute maitsete katsetamine on aga kõige huvitavam osa sellest tööprotsessist.

Tean, et teil on olnud ka huvitavaid koostööprojekte erinevate ettevõtjatega – kuidas need projektid on sündinud?

Koostööprojektid on sündinud meie algatusel, kuid on ka otse ühendust võetud. Enamasti on muidugi jäätis see, mis asjad liikuma paneb – kui keegi on saanud meie jäätist proovida, soovitatakse meid teistelegi, ja nii ongi tavaliselt uued koostööd alguse saanud. Põhjala käest saame näiteks õlut, millest õllejäätist teeme, Intsikurmu muusikafestivalile soovitas meid Burgerbox ja sealt omakorda leidsime uued sõbrad Telliskivi loomelinnakus tegutseva Renardi kohvipoe näol.

Mis oleks üks nõuanne neile noortele, kes samuti unistavad kohvikupidamisest?

Eesti on selline koht, kus paljud asjad toimuvad lihtsamalt kui mujal maailmas. Mõnikord ongi nii, et kui tahad näiteks isevalmistatud kaneelirulle müüa, siis otsid mõne sündmuse, kus lubatakse samuti kasvõi aknast saiu müüa ja sealt võibki asi alguse saada.

Esimene samm ongi vast kõige keerulisem. Isegi kui esialgu kõik plaanipäraselt ei kulge, pole sellest ju midagi halba. Tähtis on idee ja kui sellega kaasa tullakse, siis tasub kindlasti edasi katsetada. Kohe ja kiirelt ei peagi maailma vallutama ega miljonäriks saama!

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, näituse «Must maja avamine», 2014.

Foto: Johannes Säre

muusikat sügisesse

5

15 aastat Noortebändi – üle 300 bändi, ligi 1500 noort muusikut Margit Sellik Tallinna spordi- ja noorsooamet

N

oortebändi konkursil täitus tänavu 15 aastat ja tundub, et ettevõtmine kogub noorte muusikute seas aina enam populaarsust ning hoog pole sugugi raugemas. Nii mitmedki juba laiemale avalikkusele tuttavad muusikakollektiivid nagu Ziggy Wild, Slippery Slope, The Werg, The Boondocks, Franke Animal, Junk Riot jt on tuule tiibadesse saanud just Noortebändi konkursilt.

12. septembril kuulutati Kultuurikatla aias Pada toimunud Noortebänd 2015 avasündmusel välja ka tänavused poolfinalistid. Demosid laekus konkursile ligi poolsada. Poolfinalistid selgitas välja auväärne žürii, kuhu kuulusid mitmed tuntud muusikud, raadiojaamade esindajad, muusikakriitikud ja muusikatoimetajad.

Noortebändi poolfinaalid toimuvad 26. ja 27. septembril Tallinnas kohvikus Sinilind ning 2. ja 3. oktoobril Tartus Genialistide Klubis. Üks neist õnnelikest bändidest saab Noortebänd 2015 tiitli juba 24. oktoobril Kultuurikatlas pidulikul finaalkontsert-galal, mis sel aastal toimub Tallinna noortenädala raames.

Intervjuus räägib Noortebändi konkursi peakorraldaja Märt Truman noortemuusikast Eestis, konkursi algusaegadest ning sellest, mis on nende pikaajalise edu saladus.

Mis on teie edu võti ning mis motiveerib seda konkurssi korraldama?

Edu võti on olnud needsamad noored andekad muusikud ja bändid, kes otsivad ja vajavad väljundit oma loomingu tutvustamiseks. Konkursi pikaajalise traditsiooni tekkimisele on suuresti kaasa aidanud koostööpartnerid, sealhulgas just meediaettevõtted, nagu näiteks Raadio 2, Rada7, Postimees jt, kes usuvad noortesse muusikutesse ja on olnud rõõmuga nõus nende tegemisi kajastama.

Noortebändi korraldusmeeskonda motiveerib eelkõige aga soov näha bändide arenguteed. On innustav vaadata, kuidas noored igas voorus aina paremaks ja professionaalsemaks muutuvad.

Ja kui see areng jätkub ka pärast konkurssi, on tulemus eriti rõõmustav. Eks see olegi peamine, mis motiveerib nende noorte nimel edasi tegutsema. Konkursil osalenud bändidega püsib meil alati eriline side – võib lausa öelda, et nad on meie jaoks kui oma lapsed.

Kuidas Noortebändi konkurss alguse sai?

Selle küsimuse peaks esitama tegelikult Paavo Pauklinile, kes 15 aastat tagasi esimese bändide võistluse korraldas. Kusjuures, Noortebändi konkursi võitis esmakordselt ansambel Mild, kuhu tollal kuulus Eestis hetkel üks tunnustatumaid muusikamänedžere Toomas Olljum.

Mina liitusin Noortebändi meeskonnaga oluliselt hiljem, korraldan seda alles teist aastat ning minu ja Paavo Pauklini vahele on jäänud veel päris mitu korraldajat. Usun, et tegijate vahetusega saab konkurss teatud mõttes alati uue alguse – see väljendub värsketes ideedes ja uues sünergias, mis aitab säilitada ka värskuse ja järjepidevuse.

Kui lai teie konkursi muusikaline ampluaa on?

Võib öelda, et erinevaid muusi-

Tallinna ja Harjumaa piirkondlik noortebändide konkurss Tallinna noortenädalal (2014).

kastiile on konkursil esindatud seinast seina – alates instrumentaalist kuni jõulise metal-muusikani välja.

Me ei sea bändidele mingeid stiililisi ega loomingulisi piirangud ja ka žürii vaatab enda maitse-eelistusest oluliselt kaugemale, hinnates eelkõige bände žanrite kontekstis. Üldiselt peegeldub noortemuusikas kõik see, mis on populaarne peavoolus. Kümmekond aasta tagasi domineeris raskem muusika, mõne aja pärast tuli esile rohkem indie ning eelmisel konkursil oli ootamatult palju esindatud folkmuusikat viljelevaid kollektiive.

Kuidas noortemuusika selle 15 aastaga muutunud on?

Tegelikult püsivad noortemuusikas samad arengud ja suunad, mis muusikamaailmas laiemaltki. See aga ei välista, et peavoolust väljajäävaid stiile ei oleks. Kõik žanrid on tegelikult esindatud, aga neid kombineeri-

takse omavahel erineval moel aina rohkem.

15 aastaga on muusikategemise keskkond ja võimalused oluliselt muutunud. On näha, et muusika liigub enam elektroonilisemaks ning kui vaadata näiteks tänavu augustis toimunud Weekend Festival Balticsi külastatavust ja edu, siis võib arvata, et elektrooniline tantsumuusika saab ka Eestis aina rohkem hoogu juurde.

Kui kerge on praeguses Eestis ühel noortekollektiivil muusikat teha ja professionaalse muusikukarjääriga alustada?

Arvan, et võimalused bändi teha on päris head. Kohati võib olla piirkonniti probleemiks prooviruumide puudus, aga olukord liigub ka selles osas pidevalt aina paremuse poole – seda just tänu noortekeskustele, kes pakuvad noortele huvitegevusena prooviruume ja tehnikat. Samuti on väiksemateski

Fotod: Harry Tiits

linnades ja alevikes tasemel muusikakoolid, mis võimaldavad noortel alustada professionaalse muusikukarjääriga.

Edu saavutamine Eestis on tegelikult üpriski lihtne – kui teha muusikat pühendunult ja ausalt, siis publik märkab seda ja hakkab bändiga kaasa mõtlema. Eks see ole nii igal alal. Artistil peab muidugi lisaks olema see «miski», mis publikut ja tähelepanu haarab.

Kõik ansamblid on alati erinevad ja omanäolisus ongi see, mis tegelikult kõnetab.

Millise muusiku või bändi, kes Noortebändi konkursilt oma teekonda alustanud on, eduloo üle teil endil kõige parem meel on?

Võin nimetada väga palju bände, kelle üle on mul siiralt hea meel, näiteks Frankie Animal, Ziggy Wild, Innersound, The Boondocks, Slippery Slope jne. Aga tooksin välja ühe bändi,

kes erineb nimetatud kollektiividest väga olulise asja poolest – nimelt seetõttu, et nende muusika on täiesti sõnadeta. See on ansambel The Werg. Vaatamata sellele on nende looming aga vägagi kõnekas. Tegemist on instrumentaalbändiga, kes suudab olla suurel laval arvuka publiku ees ning panna kogu auditooriumi andunult kuulama. See ongi see «miski»!

Kuidas sa hindad Noortebändi konkursi panust ja olulisust noorte muusikute jaoks?

Meie kogemus näitab, et konkursil osalenud bändide seast kasvab välja aina rohkem professionaalseid muusikuid. Noorele kollektiivile annab see võimaluse jõuda suure auditooriumini nii Eestis kui ka tegelikult välismaal.

Väga oluline on saada oma loomingule tagasisidet ning professionaalide nõu on just see, mis annab jätkamiseks motivatsiooni ja tuge.

6

noored linnas

Tänavatantsuvõistlus «Smashing Beats» Linnahalli juures.

Tõukerattavõistlus Politseipargis.

Fotod: Tallinna spordi- ja noorsooamet

Noortesündmuste sari «Suvi linnas» pakkus noortele põnevaid tegevusi üle linna Annegrete Johanson Tallinna spordi- ja noorsooamet

J

uulist augustini leidis Tallinna erinevates linnaosades aset noortesarja «Suvi linnas» üheksa sündmusterohket tegevuspäeva. Osa sai võt-

ta töötubadest, spordisündmustest, esinemistest, kontsertidest ja paljust muust põnevast.

Neljas linnaosas osales kokku üle 1350 noore ning kaasa sai lüüa mitmetes põnevates töötubades, alates muusikast ja lõpetades spordiga. Li-

saks toimusid tänavaspordile ja -kunstile pühendatud teemapäevad ning ühe populaarsema sündmusena leidis linnahalli katusel aset tänavatantsuvõistlus «Smashing Beats».

Programmi muutsid kirevaks mitmed koostööpartnerid, kes tõid teemapäe-

Suvised pop-uptreeningud tõid kokku spordihuvilised noored Heili Griffith Tallinna spordi- ja noorsooamet

K

olme suvekuu jooksul korraldas Tallinna spordi- ja noorsooamet pop-up-välitreeningute sarja, kus osalejad said end iganädalastes treeningutes proovile panna. Kokku toimus 12 treeningut ning erinevaid osalejaid oli 156. Treeninguid külastati suve jooksul kokku 337 korral.

Sporti sai teha mitmekesistes ilmastikuoludes Tallinna erinevates kohtades ning ükski treening ilma tõttu ära ei jäänud.

Tasuta treeninguid viisid läbi mitmete alade professionaalsed treenerid.

Nii oli osalejatel võimalus sporti teha näiteks jäähoki-, ujumis-, jalgpalli- ja korvpallitreenerite käe all, kellest nii mõnigi on endine profisportlane. Sari oli mõeldud eelkõige algajatele, kes soovisid erinevatest spordiharrastustest rohkem teada saada ning leida enda jaoks sobiva ala, millega hiljem iseseisvalt edasi tegeleda, kuid huviliste seas leidus ka tõsisemaid spordiharrastajaid, kellele treeningud pakkusid mõnusat vaheldust ja iganädalast spordielamust.

Osalejad said proovida suve jooksul korvpalli-, jalgpalli-, jooksutreeninguid ning harjutada vastupidavust funktsionaalsetes rühitreeningutes ja üldfüüsilistes aeroobsetes treeningutes.

Välitreeningud toimusid Snelli staadionil, Paksu Margareeta jalgpalliplatsil,

hipodroomil, Stroomi rannas, Kadrioru pargis jm.

Osalejad väitsid oma tagasisides, et teevad nüüdsest rohkem ja teadlikumalt trenni ning suvine treeningusari on motiveerinud neid seadma isiklikke eesmärke parema füüsilise vormi saavutamiseks. Põhjustest, miks otsustati pop-up-treeningutega liituda, toodi välja, et suvel on mõnus värskes õhus liikuda. Ka meeldis osalejatele mõte teha sporti koos suurema seltskonnaga erinevates kohtades linnas ning tutvuda uute inimeste ja treeningpaikadega.

Auhinnad panid osalejatele välja kohvik Kivi Paber Käärid, bistroo Kukeke, MyFitness, Koduklubi Telliskivi ning peaauhinna Tallinna spordi- ja noorsooamet.

Suvised treeningud osutusid niivõrd populaarseks, mistõttu on plaanis pop-up-treeningpäev teha ka sügisel. Nimelt toimuvad 10. novembri varahommikul mitmetes Tallinna spordikeskustes erinevad võimlemistreeningud, mille eesmärgiks on tutvustada sportimisvõimalusi pealinnas ning kutsuda üles hoidma end terve ja virgana ka talvisel ja pimedal ajal.

Nii suviste pop-up-treeningute kui sügisese treeningpäeva peakorraldajaks on Tallinna spordi- ja noorsooamet ning toimub see noorte terviseteadlikkust ja -käitumist edendava programmi raames.

Funktsionaalne rühitreening (juuli 2015).

Korvpallitreening (juuli 2015).

vadesse vaheldusrikkust ja põnevust.

Nii sai näiteks oma tasakaaluoskused proovile panna akrojoogat tehes või võita korvpallivisetes pääsme Toyota Nelja Rahvuse karikaturniirile korvpallis.

Suvise noortesündmuste sarja ees-

märk oli pakkuda noortele vaba aja sisustamise võimalusi, korraldades tegevusi noorte endi peamistes kogunemiskohtades ning ühtlasi tutvustada tegevusi, millega noortel on võimalik huvi korral edasi tegeleda.

elu murdepunktid

7

Kui meie ellu tuleb MURDEPUNKT? Kristel Altosaar noorsootöö spetsialist MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (Eesti ANK)

K

õikide elus on hetki, mida võime nimetada murdepunktiks.

Mõned tulevad nendega hästi toime ja võib-olla isegi otsivad oma ellu selliseid olukordi, teised võivad päriselt murduda. Kuidas toetab aga noori Eesti ANK projekt «Murdepunkt»?

Hoolimata sellest, kas oleme noored või täiskasvanud, on meie elus olukordi, mis heidavad väljakutse senistele harjumustele, arusaamadele ja käitumisele ning sunnivad otsekui (uuesti) valima, kuidas edasi minna.

Nimetagem neid elu murdepunktideks. Murdepunkt ei pea aga ilmtingimata tähendama murdumist, vaid väljakutset muutuseks ja sisemiseks kasvamiseks – olukorrale antav tähendus sõltub ju palju meie endi valmisolekust.

ELU MURDEPUNKTID Mõned pöördelised hetked võivad muuta elu totaalselt teistsuguseks.

Muutused on tihtipeale seotud elu teatud arenguetappidesse jõudmisega, aga ka arusaamadega maailmast, suhetest, õpingutest, karjäärist ja muudest olulistest eluaspektidest. Väljakutse muutuseks võib esitada kohtumine inspireeriva inimesega, sattumine tundmatusse olukorda, 1. klassi minek, kokkupuude surmaga, looduses olemine, õnnetus vm. Murdepunkte võime aga kohata ka igapäevamomentides. Need on hetked, mil tunneme, et ei saa enam hakkama.

Toimetulek sõltub sellistel hetkedel inimese kogemustest, teadmistest, oskustest ja hoiakutest. Meil on alati võimalik valida vastavalt olukorrale, kas sellest lahkuda ehk põgeneda, seda muuta või kujundada ümber oma suhtumist sellesse.

Tähtis on siinkohal meeles pidada, et oleme kõik oma taustalt ja olemuselt erinevad ning seetõttu on ka murdepunktid meie elus erisuguse tähenduse ja kaaluga.

KUIDAS NOORED MURDEPUNKTIDES HAKKAMA SAAVAD? Murdepunktid noorte elus võivad olla tõelisteks murrangujärkudeks ning raputada elu väga tugevalt. Tõuke selleks võib anda kasvõi tülliminek sõbraga, probleemid õpetajaga või ka vanematega. Võrreldes täiskasvanutega on noore inimese «hakkamasaamise tööriistakohvris» aga oluliselt vähem vahendeid ning seda enam tuge ja suunamist nad vajavad.

Osa noori saab muutust nõudvate olukordadega väga hästi hakkama või lausa soovivad neid oma ellu – lähevad näiteks Ameerikasse raamatuid müüma või võtavad mure korral ühendust nõustajaga. Teised jäävad sarnases situatsioonis norutama, oskamata midagi ette võtta ning lootes vaid asja iseeneslikku lahenemist.

Toimetulek murdepunktides sõltub paljuski noore väärtushinnangutest, enesekindlusest, sotsiaalsetest oskustest, positiivsetest suhetest jms, mille kujunemiseks on mõju avaldanud kodu, kool, ka noortekeskus ning elu laiemalt.

KUIDAS PROGRAMM «MURDEPUNKT» TOETAB NOORI ELU MURDEPUNKTIDES? Just neile noortele, kes ei ole osanud oma elus toimunud murrangutega hästi toime tulla ning kellel on esinenud käitumisprobleeme kodus või koolis, pakub tuge programm «Murdepunkt».

MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (Eesti ANK) on koostöös 20 partneriga 12 maakonnast alustanud riskikäitumisele kalduvatele noortele mõeldud sotsiaalse programmiga, mil-

Meenutusi valjaõppest.

le eesmärgiks on toetada 13–17-aastaste riskikäitumisega noorte, sh õigusrikkujate enesehinnangut, oma elu juhtimisega seotud ja sotsiaalsete oskuste arendamist.

Programmi teeb eriliseks noori toetav ja nende sisemist motivatsiooni tugevdav lähenemine, kus õpitakse peamiselt läbi kogemuse ja mänguliste meetodite. Noorel on võimalik avastada oma tugevusi ja ressursse, saada kaaslastelt ja juhendajatelt positiivset tagasisidet, omandada uusi käitumisviise, kogeda valikuvõimalusi, mõista vastutust, teha head kogukonnale ja näha seeläbi enda seotust sellega.

Programm on loodud Eesti ANK meeskonna ja Eesti käitumisekspertide koostöös, kasutades selleks nii Eesti kui ka rahvusvahelise kogemuse parimaid näiteid. Käsitlemist leiavad teemad nagu «Toimetulek kaaslaste survega. Eiütlemine», «Edasiviiv kriitika ja toimetulek solvangutega. Tunnustamine», «Algatajad ja heategijad». Läbiviijatele on valminud käsiraamat, mis kirjeldab detailselt, kuidas planeeritud 12 grupikohtumist läbi viia.

KES JA KUIDAS PROGRAMMI ELLU VIIVAD? Programmi hakkavad ellu viima noortega tegelevatest spetsialistidest (sh noorsootöötajast, huvijuhist, psühholoogist, noorsoopolitseinikust) moodustunud kaheliikmelised meeskonnad ehk tandemid. Nad on saanud selleks tööks vajaliku väljaõppe, mis on sisal-

Foto: Piret Laidroo

danud üldpädevuste arendamist (suhtlemise, grupijuhtimise meisterlikkust) ning oskuste omandamist, et käsiraamatus kirjeldatud programmi ellu viia.

Projektis osalevad spetsialistid ei ole oma töös üksi, vaid neid toetavad supervisioonid ja teised kohalikud eksperdid. Projekti üks eesmärk on tugevdada kohalikku professionaalide võrgustikku, et tekiks süsteem riskikäitumisele kalduvate noortega ennetustöö elluviimiseks. Selleks on projektipartnerid kohtunud oma võrgustiku liikmetega, analüüsinud koostööd ja selle arendamisvõimalusi ning leidnud ühise eesmärgi selles töös.

Projektimeeskond soovib, et sellest programmist kujuneks noortega töötavatele spetsialistidele kasulik töövahend.

Praeguseks on tekkinud üle-eestiline «Murdepunkti» võrgustik, mille liikmed toetavad ja inspireerivad üksteist.

Rohkem infot leiab Eesti ANK kodulehelt www.ank.ee/avaleht/ index.php/murdepunkt.

Projekt «Murdepunkt» on rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmi «Riskilapsed ja -noored» avatud taotlusvoorust «Tõrjutud noorte sotsiaalne kaasamine ja õigusrikkumiste ennetamine». Programmi viivad üheskoos ellu haridus- ja teadusministeerium, justiitsministeerium ja sotsiaalministeerium. Programmi rakendusüksus on Eesti Noorsootöö Keskus.

Lisainfo programmi kodulehelt: www.entk.ee/riskilapsedjanoored.

Projekti «Murdepunkt» pilootgrupp alustab mobiilsete noorsootöötajate eestvedamisel tööd Tallinnas Annegrete Johanson Tallinna spordi- ja noorsooamet Projekti «Murdepunkt» kontaktisik Tallinnas

Tallinna spordi- ja noorsooamet liitus Eesti ANK projektiga «Murdepunkt» kevadel. Kahel spordi- ja noorsooameti mobiilsel noorsootöötajal avanes võimalus osaleda projekti koolitusprogrammis, mis keskendus erinevate praktiliste meetodite tutvustamisele ning nende rakendamisele töös noortega. Keskenduti sihtrühmale, kellega töö võib osutuda noorsootöötaja jaoks väljakutseterohkeks, kuid sealjuures põnevaks ja innustavaks.

SÜGISEL ALUSTAB TALLINNAS TÖÖD pilootGRUPP Sügisel alustatakse Tallinnas esialgu ühe linnaosapõhise grupiga, mis tulevikus laieneb oma tegevustega kindlasti ka teistesse linnaosadesse.

Programmi viivad läbi kaks mobiilset noorsootöötajat, kelle ülesandeks on noortega kontakti saamine, usaldusliku suhte loomine, noorte jõustamine ja suunamine. Noored leitakse programmi koostöös lastekaitse,

alaealiste komisjoni ja kooli tugispetsialistidega. Osalemine eeldab kindlasti ka lapsevanema ja noore nõusolekut.

Programmi eesmärk on riskikäitumisele kalduvate 13–17-aastaste noorte sotsiaalse kompetentsuse suurendamine. Juhtgrupp keskendub enam noortele vanuses 13–15 eluaastat.

Kahest mobiilsest noorsootöötajast ehk grupijuhtidest koosnev meeskond töötab kümne noorega ning programm kestab 12 nädalat.

MIDA ANNAB PROGRAMMIS OSALEMINE NOORELE? Ühe osaleva mobiilse noorsootöötaja, Terje Tamme hinnangul saab noor programmis osalemisega uusi oskusi ja teadmisi, kuidas igapäevaelus paremini hakkama saada – olgu selleks suhted, kool või mistahes muu teema. Teine programmi grupijuht, Alexander Arabkin lisab, et programm pakub noorele uue vaatenurga elule – see aitab olla teadlikum iseendast ning võimaldab seeläbi teha oma elus olulisi elumuutvaid valikuid.

8

ettevõtlik noor Tallinn kuulutab välja tunnustusauhindade konkursi

«Suured teod 2015»

Tallinna spordi- ja noorsooamet ootab nominente noortevaldkonna tunnustusauhindade konkursile «Suured teod 2015». Konkursiga soovitakse esile tõsta ja tunnustada sel aastal märkimisväärseid ja olulisi tegusid Tallinna noorsootöös, mis on olnud tähtsad nii pealinna noortele kui ka linna noorsootöö arengule.

Kõigil huvilistel on võimalik esitada nominente kahes kategoorias: Suured teod Tallinna noortele Tallinna noorte suured teod Lisaks kuulutatakse välja laste- ja noortesõbraliku ettevõtte konkurss, et tunnustada Tallinna ettevõtteid ning tõsta esile nende laste- ja noortesõbralikke väärtusi ja tegevusi.

Noorte ja noortele suunatud tegude tunnustamise kõrval avaldatakse austust ka tublidele Tallinna noorsootöötajatele. Kõik aktiivsed noorsootöötajad on oodatud kandideerima Tallinna aasta noorsootöötaja tiitlile.

Nominente tunnustusauhinnale võivad esitada kõik tähelepanelikud Tallinna elanikud ja organisatsioonid (k.a teo läbiviijad ise) kuni 15. novembrini.

Kuuendat aastat järjest antakse konkursi raames välja ka eriauhind «Lasteja noortesõbralik tegu».

Konkursside kohta leiab lisainfot Tallinna spordi- ja noorsooameti kodulehelt www.tallinn.ee/suured-teod.

LASTE- JA NOORTESÕBRALIK LINN

Tallinna noortenädal 2015 kutsub raamist välja fotokonkursile Aeg on raamidest ja ruumidest välja tulla ning avatumalt märgata, mis Sinu ümber linnas toimub. Oled Sa vaadanud, mitu akent on vanal koolimajal? Oled Sa märganud, et linnas leidub roosat värvi majasid? Linn on täis nähtavaid ja nähtamatuid saladusi, eri värve ja vorme ning inimesi, kes annavad sellele kõigele tähenduse. Kuidas Sina linnaruumi näed ja tajud?

Kutsume noori vanuses 12–26 eluaastat võtma osa linnaruumi fotokonkursist, mille eesmärk on julgustada ja innustada märkama ümbritsevat linnaruumi erinevate nurkade alt.

Kaheteistkümnest kõige kõnekamast ja inspireerivamast tööst valmib näitus, mida eksponeeritakse Tallinna noortenädalal 21.–24. oktoobrini Kultuurikatlas.

Fotokonkursi ja -koolituse korraldaja on Tallinna spordi- ja noorsooamet.

Lisainfot leiab Tallinna noortenädala kodulehelt www.noortenadal.ee/fotokonkurss.

Tänavafotograafia ja linnaruumis pildistamise töötuba Fotohuvilised on enne konkursitööde esitamist oodatud oma teadmisi ja oskusi lihvima tänavafotograafia ja linnakeskkonnas pildistamise töötuppa, mis toimub 3. oktoobril. Fotokoolitusele on oodatud noored, keda paelub tänavafotograafia ning kes soovivad sellel teemal oma teadmisi ja oskusi täiendada – seda nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt. Töötuba viib läbi konkursi žürii liige ja tunnustatud fotokunstnik Kristina Õllek. Registreerimine on avatud kuni 28. septembrini.

Huvilistel tasub kiirustada, sest töötoas on kohtade arv piiratud.

"RAAMIST VÄLJA LINNARUUM"

registreeru ka tänavafotograafia töötuppa! www.noortenadal.ee/fotokonkurss

Elamusprogramm «NO PAIN NO GAME» Hei, kas tahad mängida?

Alates 23. oktoobrist on Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos (Ahtri 2) avatud maailma kõige piinarikkam ja ägedam näitus «NO PAIN NO GAME».

Maailmakuulsa kunstnikeduo /////////fur//// loodud interaktiivse näituse tutvustamiseks toimuvad sellel päeval põnevad elamusprogrammid.

24. oktoobril algusega kell 12 leiab aset tegevusrohke pere- ja noortepäev «päev/MÄNG/öö». Mängusõprade unistustepäev jõuab õhtusse erisuguste mängude ja tegevuste abil, kus avastamist ja nuputamist leiavad igas vanuses mänguhuvilised. Lisaks toimuvad vinged töötoad ja turniirid.

Tule ja mängime, kui julged!

Vaata lisainfot www.arhitektuurimuuseum.ee.

NUKU teater kutsub koolinoori mõrvamüsteeriumit lahendama NUKU teater kutsub vaatama menukat noortelavastust «Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal».

Pärast etendust toimub Telliskivi loomelinnakus ja selle ümbruses mõrvamüsteerium, mis ootab osalejaid. Koos sõpradega moodustatakse detektiivirühm, kes ettekirjutatud stsenaariumi vihjete abil lahendavad ühe kriminaalse loo. Lõpp-punktis avaldatakse tulemused ja jagatakse auhindu.

Müsteeriumil osalemise tagab «Koera»-lavastuse pilet ja registreerumine aadressil www.nuku.ee/mysteerium.

Täname kõiki partnereid, kes käesolevasse numbrisse panustasid!

-

Väljaandja: Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Toimetajad: Margit Sellik Jelena Škenjova noorteinfo@tallinnlv.ee

Tallinna

NOORTENÄDAL