Erilehe väljaandja on Tallinna spordi- ja noorsooamet
24. no vemb
er 20
Tallinna tunnustusauhindade konkurss «Suured teod» line samm on ka sündmuste rändav iseloom, mille tulemusena alati kõnetatakse võimalikult laia ja uut sihtgruppi. Seegi on üks noorsootöö võtmeteema.
Margit Sellik Tallinna spordi- ja noorsooamet
J
uba kümnendat aastat tunnustab Tallinn noori ja noortega töötavaid inimesi. Konkursile «Suured teod» esitati nominatsioone kahes kategoorias: «Suured teod Tallinna noortele» ja «Tallinna noorte suured teod». Tunnustusauhindade võitjad kuulutatakse välja pidulikul auhinnagalal 9. detsembril teatris NO99. Lisaks antakse samas välja auhind Tallinna laste- ja noortesõbralikumale ettevõttele ning 2014. aasta laste- ja noortesõbralikumale teole. Rääkisime põgusalt 2013. aasta tunnustuskonkursi «Suured teod» kahe kategooria võitjatega ning uurisime, mida tunnustus on neile toonud.
MTÜ Linnasilm on juba aastaid edukalt Tallinna avalikku linna ruumi arendanud. Räägi lähemalt MTÜ Linnasilma tegevustest sel les vallas. Suve alguses kaardistasime kõik Tallinna avalikud lauatennise lauad ning kujundasime kaardi. Keskendume viimasel ajal peamiselt avaliku linnaruumiga seonduvatele uutele projektidele ning nende elluviimisele, mis sisaldavad nii arhitektuuriinstallatsioone, rulatatavat linnaruumimööblit kui Tallinna esimest betoonist rulamaastiku arendust. Praegu on selleks välja valitud koht rahvusraamatukogu taga Tuvi pargis. Viisite tänavu septembris toimu nud Tallinna noortenädalal läbi ka rulavõistluse rulatataval linnaruu mimööblil. Rulatatava linnaruu mimööbli kontseptsioon võitis aasta alguses ka noortenädala ideekonkursi. Kuidas see idee sün dis ja mis asi on rulatatav mööbel? Teistmoodi avalik linnaruum on mind alati kõnetanud ja huvitanud. Idee on juba aastaid peas kummitanud ja pidevalt arenenud, mille juhusliku tulemusena sai see sel aastal tänu Tallinna noortenädala ideekonkursi võidutööle teoks. See on linnaruumimööbel, mida saab kasutada nii tavainimene kui rulataja. Mööbli disainimisel lähtusime duaalsest kontseptsioonist, mille vorm mõjuks esteetiliselt.
Aune Marjapuu
Tallinna linna noortevolikogu aseesimees Projektide «Supergraafika» ja «Uks noorte tulevikku» juht
Tallinna linna noortevolikogu või tis 2013. aasta Tallinna tunnustus auhindade konkursi «Tallinna noorte suured teod» kategoorias projektiga «Supergraafika». Mida see tunnustus teie jaoks tähendas? Tegemist oli meie jaoks väga suure võiduga. See andis kindlust, et me teeme õigeid asju, mis on olulised noortele ja täiskasvanutele. Grafiti on teadupoolest illegaalne, kuid meie kodulinnas leidub palju noori, kes on selles vallas väga andekad ja soovivad grafitiga linna kaunistada, mitte sodida. Kas selle projekti edulool on ka konkreetne seos teie järgmise projektiga supergraafika vallas, «Uksega noorte tulevikku», mille viisite läbi tänavusel Tallinna noortenädalal? Tunnustus andis loomulikult indu juurde ning mitte ainult mulle, vaid noortevolikogule tervikuna. Uste projekti sisu ja struktuuri ei mõelnud mina üksi välja. Seda tegi kogu Tallinna linna noortevolikogu III koosseisu tegevkomisjon. Olime üksmeelel, et grafiti peab jätkama. Lähtusime Tallinna noortenädala hüüdlausest «Raamist/ruumist välja». Tulime ideele, et kuna ruumist väljutakse ukse kaudu, siis võikski uks olla just sobiv koht grafitile. Mida on supergraafika ja see pro jekt sulle isiklikult andnud ja mil line roll on supergraafikal sinu elus? Nüüdseks olen supergraafikaga tegelenud juba poolteist aastat ning korraldanud kaks grafititeemalist projekti. Selles vallas tegutsemine pole pelgalt projektide korraldamine ja supergraafika joonistamine, vaid palju muud. Kuigi ma ise ei joonista ega ole kunsti õppinud, on see mulle hingelähedaseks saanud. Supergraafika projekti lõppedes kinkis noortevolikogu II koosseisu esimees mulle raamitud T-särgi, mille peal on kirjas «Supergraafika kuninganna». Millist seost näed sa supergraafi kal ja noorsootööl?
Meil on andekaid grafiti-tegijaid, kellel jääb kodus paberist puudu. Mõned teevadki grafitit lihtsalt sodimiseks, emotsioonide väljaelamiseks. Päris paljud andekad noored on mingil eluperioodil teinud kunsti illegaalselt. Noorsootöö peaks aitama ja tõstma esile neid, kes loovad väärtust ja kunsti. Kui praegune koostöö noorsootöötajatega jätkub, siis loodetavasti võib varsti ka Tallinnas näha sama ilusaid seinu nagu Võru linnas. Kas supergraafikal oleks kohta et tevõtluses ja kuidas neid annaks ühendada? Supergraafika ja ettevõtlus on üksteist juba leidnud. Eelmisel aastal toimetas Tallinna prantsuse lütseumis õpilasfirma Gräff, mis pakkus kodu- ja bürooseintele supergraafikat. Mitmed grafiti-kunstnikud leidsid selles õpilasfirmas tööd. Paljud tänavakunstnikud töötavad vabakutselistena ja pakuvad seintele maalimist või siis tegelevad paralleelselt mõne teise kunstistiiliga. Nõudlus seinakaunistuste järele on täiesti olemas.
Risto Kozer MTÜ Linnasilm
MTÜ Linnasilm võitis 2013. aasta Tallinna tunnustusauhindade konkursi «Suured teod Tallinna noortele» kategoorias projektiga «Pinksiklubi – avalik lauatennis linnaruumis». Mida see tunnustus sinu jaoks tähendas ja kuidas see, mida sa teed, seostub sinu jaoks noorsootööga? Meie (pean silmas koostööpartnereid – arhitektid, insenerid, disainerid, melomaanid jne) jaoks tähendas see eelkõige tööviljade lõikust, mille tulemusena on Pinksiklubi Tallinnas märkama hakatud. See oli Pinksiklubile esimene avalik tunnustus, seetõttu tuli see suure üllatusena. Tegelikult polnud me selleks valmis. Kindlasti oli see aga oluline moment, arvestades Pinksiklubi kontseptsiooni uudsust, kui mitte ainulaadsust Eesti linnaruumi kontekstis. See kinnitab, et ka epohhiloovate sündmustega on võimalik ühiskonnas laiemalt tähelepanu püüda. Üks peamine strateegi-
Räägi enda kui professionaali sil me läbi Tallinna linnaruumist. Tallinna linnaruumis on palju kasutuid ja tühje kohti, millega ei osata midagi peale hakata. Väga palju esineb ka koledat ja ebaesteetilist linnruumimööblit, mis justkui pretendeerib mööbliks, kuid on tegelikult formaalse fantaasia vili. Tallinna kohta on öeldud ka «katkestuste linn», mis viitab otseselt linnaruumi orgaanika puudumisele. Mõnes kohas saab tee otsa seal, kus puudub ülekäigurada või hoopiski kõnnitee – loogikavastaseid veidrusi jagub. Paraku ei saa jalgrattateedest üldse rääkida, kuna tegemist on autokeskse linnaga. Avaliku linnaruumi arendamise osas käib linnavalitsuses pidev ja süsteemne töö, kuid reaalsetest tulemustest jääb vajaka. Linnal on olemas arhitektid ja linnaplaneerijad, kuid puudub professionaalne linnaruumidisainile ja esteetikale keskenduv osakond, mida ilmselgelt läheks vaja. Mida sa järgmisena plaanid ette võtta? Paljud projektid saavad alguse siiski juhuslikest impulssidest linnas liikudes, mille tulemusena hakatakse neid samm sammu haaval realiseerima. Raske öelda, mis järgmisena sündima hakkab, kuid kindel on, et see saab olema seotud Eesti ja Tallinna avaliku linnaruumi arendamisega ning paremaks ja mängulisemaks elukeskkonnaks muutmisega.
14
NOORTEKESKUS – KOHT, KUS SAAD OLLA SINA ISE Haabersti noortekeskus – midagi kõigile Kevin Poll
«TõRuK ekstremistid» Pääsküla noortekeskuses Kaia Kask
Põhja-Tallinna noortekeskus Roman Hmelevskoi
Moeetendus «Aastaajad» Männikul Malle Oberpal
Lk 2
AASTA NOORTEVOLIKOGUGA Aasta Tallinna linna noortevolikogus Kea Kruuse
Lk 3
RAHVUSVAHELINE NOORSOOTÖÖ NÄDAL Noorsootöö nädal 2014 – noorsootöö kaasab mind Kaisa Orunuk
Lk 4
EESTI MEISTRID Eesti meistrid vanglaametniku mundris Margarita Meri
Lk 5
NOORED LOOVAD TULEVIKKU Tallinna Tehnikaülikoolis loovad noored tulevikku Kristina Piliste
Lk 6
LOOV JA MÄNGULINE Leia see, mida sa ei otsi Laur Kaunissaare
Väike vahva kollane maja – lastemuuseum Miiamilla Tatjana Boeva
Lk 7
NOORED, INFO, HARIDUS Kaasav huviharidus kasvatab hoolivat ühiskonda Marit Kannelmäe-Geerts
TEEVIIT: kelleks sa tahad saada? Mida sa tahad teha? Mida sina elult tahad?
Lk 8
– US ku esV kR AsM noorteA
koht, kus sa ad ol la sina ise!
LK
2
Haabersti noortekeskus – kõigile midagi! Kevin Poll
Haabersti noortekeskus
Haabersti Vaba Aja Keskuse noorsootöötaja
S
arnaselt teiste noorsootööasutustega alustas oma uut hooaega, sedapuhku 14ndat, ka Haabersti Vaba Aja Keskuse noortekeskus. Toetudes nii traditsiooniks kujunenud suurüritustele kui ka uuenduslikele tegevustele, on Haabersti noortekeskusest kujunenud üks Tallinna linna suurima külastatavusega noortekeskusi. Sel suvel sai maja esimene korrus ka uue ilme ning on avatud kõigile huvilistele esmaspäevast reedeni kella 14–20.
asub aadressil Õismäe tee 88a (Meelespea bussipeatus), avatud E–R 14–20. Noortekeskuse kava koos ürituste täpsema kirjelduse ning toimumisaegadega on üleval Haabersti noortekeskuse koduleheküljelt www.haabersti.ee. Külasta meid ka Facebookis, lisa meid sõbralisti: Haabersti noortekeskus.
Koostöö koolidega Sügis algas Haabersti Vaba Aja Keskuse noortekeskusele suure hooga. Koostöös koolidega alustati suuremahulist koolikampaaniat, mille raames kolis noortekeskus terveks päevaks ühte kooli, kus noorsootöötajad viisid läbi põnevaid töötube ja tutvustasid uuel hooajal noortekeskuses toimuvaid tegevusi. Kokku külastati viiel päeval viit kooli. Lisaks pakub Haabersti noortekeskus ümbruskonna koolidele tasuta
Ootame kõiki noori Haaberstisse! Haabersti noortekeskuse linnalaager, 2013 suvi.
õpitubade läbiviimise võimalust, mille raames käivad klassid noortekeskuses ning tunde annavad noorsootöötajad. Õpitubade eesmärgiks on pakkuda õpilastele vaheldust, seda nii keskkonna kui õppemeetodite osas. Pakutavate õpitubade teemadeks on olnud enesehinnang, foorumteater, animatsioon, meisterdamine jne.
Foto: Haabersti noortekeskuse erakogu
Traditsioonid au sees Traditsioone hoides korraldab Haabersti Vaba Aja Keskuse noortekeskus koostöös Haabersti noortega tantsuvõistlust SLIDE, mille eesmärgiks on noorte teadlikkuse tõstmine nii aidsi kui teiste seksuaalsel teel levivate haiguste levikust ning haigusest hoidumi-
se võimalustest. SLIDE tantsuvõistluse kutsus ellu Õismäe gümnaasiumi õpilasesindus ning võistlus toimub juba kaheksandat korda. Sel aastal toimub SLIDE 1. detsembril algusega kell 19 Rock Cafes. Täpsem info: www.slide.ee. Lisaks tantsuvõistlusele korraldab Haabersti Vaba Aja Keskus sel aastal
teisigi traditsiooniks saanud suurüritusi, nagu näiteks «Hank olümpia», «Haabersti väike elupäästja», Tallinna ja Harjumaa noortekeskuste vaheline piljarditurniir, «Moe Malle», jüriööjooks ning «Haabersti liiklusäss». Koolivaheaegu sisustame linnalaagritega. Lisaks suurüritustele toimub noortekeskuses hulgaliselt väiksemaid üritusi ja regulaarseid huviringe. Huviringid vs geomeetrilised kujundid Traditsioone murdes on Haabersti noortekeskuse huviringid sel aastal muutunud geomeetrilisteks kujunditeks: noortekeskusest leiab tegevusi nii tantsuruudus, kunstiruudus, foto spiraalis, tänavakunstiruudus kui kokandusruudus. Haabersti noortekeskuses tegutseb ka vabatahtlike klubi, mis koosneb aktiivsetest noortekeskuse külastajatest, kelle sooviks on panustada erinevate tegevuste korraldamisesse. Lisaks kohtub noortekeskuses üle nädala Haabersti noorte ümarlaud, mis on Haabersti linnaosa noorte häälekandja.
Moeetendus «Aastaajad» Männikul Malle Oberpal
Siiditsunft kutsub moeetendusele
Männiku noortekeskuse noorsootöötaja
Tõuksiklubi
Fotod: Pääsküla noortekeskuse erakogust
BMX-klubi
«TõRuK ekstremistid» Pääsküla noortekeskuses Kaia Kask Pääsküla noortekeskuse juhataja
S
eptembrist novembri lõpuni toimub Pääsküla noortekeskuses noorelt-noorele-projekt, mille eesmärgiks on tõsta 7–12-aastaste ekstreemspordihuviliste teadlikkust triki- ja tõukerattaspordist, turvalisest sõidust ja vastutusest. Toimuvad nii BMXi kui tõukerattaga sõitma õppimise trennid, mille käigus õpitakse algteadmisi spordialast, arutletakse turvalisuse teemadel, külastatakse erinevaid piirkonna ekstreemparke ning toimub fotosessioon «Mina versus professionaal». Novembri lõpus on tulemas ka omavaheline mõõduvõtt võistlusel. Projekti on kaasatud oma ala asjatundjad maanteeametist ning ekstreemsportlaste rühmituse TURB liikmed.
Pääsküla noortekeskus asub aadressil Rännaku pst 1, avatud E–R 14–20. Tegevuste kohta leiab infot Pääsküla noortekeskuse kodulehel www.taninfo.ee/paaskyla. Külasta meid ka Facebookis, lisa meid sõbralisti: Pääsküla noortekeskus.
A
lates 2005. aastast, mil rajati Männiku noortekeskus, on selle juures tegutsenud siidimaalistuudio Männiku Siiditsunft. Siidimaalistuudio on olnud väga populaarne ning selle liikmed on alati olnud hakkajad, eriti kui teemaks on noorteprojektid – alati on noorte seas olnud tublisid meeskonnaliikmeid ning ka osalejaid.
Männiku noortekeskuse siidimaalistuudio Männiku Siiditsunft kutsub kõiki huvilisi 21. novembril kell 17 Dzingli hotelli kohvikusse, kus toimub moeetendus «Aastaajad». Noored kunstnikud esitlevad ise oma töid, neid saadavad klaveril ja viiulil Tallinna Filharmoonia pianist Vladimir Ignatov ja viiuldaja Eva Loovas. Olete oodatud!
Noorte endi projekt Sel aastal läbiviidava projekti idee tekkis eelmise aasta lõpus, kui osaleti Riias rahvusvahelisel noortekunstinäitusel. Noored arutlesid, et kui seni on keskendutud pigem individuaalsele tegevusele, siis nüüd tahaks tegutseda koos. Nii sai mõttest alguse järjekordne projekt «Moeetendus Männikul», mis võtab sümboolselt kokku nii kümme aastat siidimaalimise kogemust Männikul, Männiku noortekeskuse kümme tegutsemisaastat kui ka aastaaegade teema.
Siidimaal Männikul.
Moešõu toimub aastaaegade hõngu kandva Pjotr Tšaikovski samanimelise klaveritsükli saatel. Projektiga soovitakse eelkõige julgustada noorte omaalgatust, tunnustada noorte Siiditsunfti liikmete tegevust ning soodustada põlvkondadevahelist koos tegutsemist. Koostegutsemine – lapse ja vanema ühine moekollektsioon Noorte moekollektsioonis on valmimas vastavalt igale aastaajale 12 pluusi-tuunikat, mida noored teevad kas iseseisvalt või koos vanematega. 7-aastane Kristina Skabardis, kelle töö valmib ema abistamisel, arvab, et emast on palju kasu, sest koos õpib ta
Aastaajad läbi moekunsti Klubi tegevused on noortele tasuta, mistõttu on nii tõukeratta kui ka BMXi klubi väga suure osavõtjaskonnaga. Projekti tegevusi toetab Harju maavalitsus.
Foto: Irina Kevel
Nagu projekti nimest võib aimata, kulmineerub projekt moeetendusega, mille nimi on «Aastaajad». Esitlusele tuleb 12 noore kunstniku siidimaalitehnikas tehtud rõivakollektsioon, mis koosneb pluusidest ja tuunikatest.
paremini joonistama ning kollektsioon saab kiiremini valmis. Kristina ema Irina arvates on projekt väga tänuväärne: «See projekt annab võimaluse rohkem oma lapsega vabal ajal koos olla ja tehtu üle arutleda. Samuti saan parema ülevaate oma tütre oskustest.» Juba aastaid stuudio töös osalenud Milena Vološko ja Diana Kubarskaja arvates on projekt silmaringi avardav ja väga põnev, muuhulgas on see ka tutvustanud neile klassikalist muusikat, millega igapäevases elus palju kokku ei puutu. Oma tööde esitlemine nõuab noortelt palju julgust, kuid see on tööde autorite arvates ainus viis, kuidas anda edasi tunnet, millega oma teosed on valmistatud.
Põhja-Tallinna noortekeskus Roman Hmelevskoi Põhja-Tallinna noortekeskuse juhataja
P
õhja-Tallinna noortekeskus on kõigile noortele mõeldud tore koht, mis pakub erinevaid võimalusi ja lihtsalt mõnusat kohta, kus saad olla sina ise. Noortekeskuse noorsootöötajad ootavad huviga, et saaksid aidata sinu ideid, mõtteid ja unistusi teoks teha. Võimalused aktiivseks ja arendavaks vaba aja veetmiseks Noortekeskuses saab noortepärases õhkkonnas suhelda sõpradega, mängi-
da piljardit, lauatennist või muid lauamänge, kasutada arvuteid jm või otsida kasulikku infot. Põhja-Tallinna noortekeskus pakub võimalust osa saada ka mitmesugustest rahvusvahelistest noorsooprojektidest. Lisaks kõigele eelnevale saab osaleda erinevates klubides, stuudiotes, noorteprogrammides jm tegevustes ning konkurssidel või hoopis neid ise korraldada ja organiseerida. Huviringid igale maitsele Novembris alustavad noortekeskuses tegevust erinevad huviringid, kuhu saab juba registreeruda. Huviringideks on näiteks tüdrukute klubi, kunstiring,
Marionett-nukkude meisterdamise töötuba.
breiktants, IT- ja arvutiring, maleklubi, teatriring, muusika, karate, enesekaitse, hiphop jne. Võistlused ja ekstreemsport Põhja-Tallinna noortekeskuses saavad ka ekstreemspordihuvilised noored oma lemmikaladega tegeleda, sest hoovis asub skatepark, kus korraldatakse erinevaid ekstreemspordivõistlusi.
Foto: Roman Hmelevskoi
Breathe And Spin.
Noored bändi tegema! Meie noortekeskuse bändiruumi on oodatud proove tegema kõik muusikahuvilised noored. Ei pea muretsema ka pillide pärast, sest noortekeskusel on olemas oma trummikomplekt, kaks kitarrivõimendit, bassivõimendi, JBL-aktiivkõlarid ning helipult ja mikrofonid. Bändiruumis saavad huvilised lindistada ka demosid.
Foto: Kristina Hmelevskaja
Põhja-Tallinna noortekeskus asub aadressil Kopli 98, avatud E–R 14–20. Tegevuskava leiad Facebookist, lisa meid sõbralisti: Põhja-Tallinna Noortekeskus. Tulge meile külla!
a asta noorte volikoguga
LK
3
Aasta Tallinna noortevolikogus Kea Kruuse Tallinna linna noortevolikogu esimees 2013/2014
2011.
aasta kevadel asutati Tallinna linna noortevolikogu, mis teeb selle vanuseks kolm aastat. Vastupidiselt eelarvamustele pole noortevolikogu ei poliitiline sabarakk ega ka supiköök, vaid neutraalne nõuandev osaluskogu, kuhu kuulub 21 noort tallinlast, kes on vabatahtlikult otsustanud loobuda ükskõiksusest. Noortevolikogu liikmed näevad oma linnas olevaid lahkhelisid ideaalse ja reaalse vahel ning on otsustanud nende suhtes midagi ette võtta. Noortevolikogu panustab kogukonna hüvanguks poliitiliste ettepanekute, lobitöö ja üritustega, mis neid samu seisukohti toetavad. Oma ettepanekud teeb noortevolikogu ratsionaalse kaalutlusega ning on oma otsustes erakondadest sõltumatu. Suhe linnaga ja kaasamine Enamasti ollakse ikka seda meelt, et linnaasutused peaksid vabaühendusi kaasama neid puudutavate üld- ja üksikaktide kujundamisse. Kuivõrd kaasamiskultuur alles areneb ning pole kaugeltki kinnistunud igas asutuses, on uksele koputamine seni olnud pigem osaluskogu enda teha. Ettepanekute algatamine ja edukas põhjendamine nõuab koostööd nii poliitikute kui ka spetsialistidega, kes end poliitikuks ei pea. Aasta jooksul on tulnud ette neid, kes peavad eelarvamuslikult ja teadmatusest noortevolikogu hipidest amatöörideks või poliitiliseks käepikenduseks. Selles eelarvamuste džunglis, kus kohtab vaheldumisi nii positiivset kui negatiivset, ongi tulnud noorte huve ja seisukohti esindada ning kaitsta. Grafiti eest ja selle vastu Noortevolikogu algusest peale on kõikides koosseisudes olnud oluline teema grafiti linnapildis. Ühelt poolt soovist sodimist vähendada ning teiselt poolt tõsta esile andekaid tänavakunstnikke, on liigutud samm-sammult edasi. Eelmisel aastal sai uhkelt avatud Tallinna esimene legaalne grafitisein, sel sügisel tehtud Rotermanni kvartalis avalik grafitiaktsioon toaustega. Nüüd suuname pilgu edasi – linnahallile ja legaalsuse küsimusele, mida kumbagi pole ühiskonnas korralikult läbi arutatud. Tartu on saanud mitteametlikult tänavakunsti pealinnaks, kuid tegelikult on Tallinnal potentsiaali see tiitel üle lüüa, seda ainult parimas mõttes. Tallinna linnahall võiks olla palju rohkemat kui funktsioonitu ülejääk nõukogude ajast. Vähemasti seni, kuni linnahallile pole leitud investoreid, võiks talle pakkuda uue kuue kauni grafitikunsti abil. Hallist varjust võiks tõusta grafiti meka, mis tõmbab kunstihuvilisi üle maailma. Kõik inimesed pole siiski vaid hea peal väljas. Grafitivärve kasutatakse silmailu ja kunstielamuse pakkumise asemel ka koletul kombel. Roppused ja sodi pole mitte ainult ebaesteetilised, vaid neid on ka kulukas maha pesta.
Nõnda on looming olnud avalikul pinnal keelatud ja kunstnikud püüdnud leida oma teed sellest üle või ümber. Noortevolikogu ja TTÜ väitlusklubi algatusel ongi tõstatatud küsimus, kas grafiti peaks olema legaalne või illegaalne. Noored, poliitikud ja spetsialistid kogunesid 19. novembril kell 17 Tallinna linnavolikokku, et sel teemal väidelda. Ohutu liiklus ja meeldivam transport Lõpetava koosseisu üks esimesi teemasid, mis tekitas furoori ka meedias, oli ühistranspordi hilisemad väljumised. Laupäeva ja pühapäeva õhtul paar sõitu pärast keskööd tähtsamatel liinidel ei aitaks koju saada mitte ainult noortel, kel veel meri põlvini, vaid eelkõige tudengitel ja teistel, kel tuleb nädalavahetustel hilja töötada. Isegi inimestel, kel pole probleeme oma meeltega, võib vahetevahel tekkida liiklusohtlikke olukordi. Foori vaatamise ajal on mõtted mujal või ei hinnanud enda ümber liiklejaid õigesti. Palju raskem on liigelda aga siis, kui ollakse puudega. Vaegnägijate abistamiseks võiksid bussipeatustes olla valjuhääldid, mis annavad edasi infot saabuvate ja väljuvate busside kohta. Alustada võib kasvõi suuremate sõlmpunktide peatustega. Varem on toiminud vaegnägijatele mõeldud signaalid, mis annavad märku, kui valgusfooris muutub tuli. Sellegi võiks uuesti kasutusele võtta. Suuremates bussipeatustes oleks suureks abiks sõiduplaanide pimedakirjad. Uuendusliku mõttena näeb noortevolikogu, et Tallinna ühistranspordis võiks tulevikus olla saadaval avalik WiFi. Matemaatika lisakursused abiturientidele Kaugel silmapiiril on terendamas aeg, mil gümnaasiumilõpetajad hakkavad kulm kipras keskenduma riigieksamitele. Üpris paljud neist leiavad ühel hetkel, et oleks vaja gümnaasiumis õpitu üle korrata, õppida põhjalikumalt, kui seda pakub kool. Kursuste hinnad on aga küllalt kõrged. Tänavused kursuste hinnad Tallinna Tehnikaülikoolis varieeruvad 100 ja 200 euro vahel. Seitsmekuuline kursus võib maksta kuni 250 eurot. Iga pere sellist summat maksta ei jõua. Tallinna linna noortevolikogu initsiatiivil ja koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga on sel aastal esmakordselt võimalus Tallinna sisse kirjutatud ja majanduslikult vähekindlustatud peredest abiturientidel kandideerida jaanuaris algavale Tallinna Tehnikaülikooli neljakuulisele matemaatikakursusele gümnaasiumi riigieksamiks valmistumiseks. Juhtprojektina saavad tasuta kursuse võimaluse neli-viis abiturienti. Konkurss avatakse novembri lõpus ja loodetavasti on see alguseks laiemale toetusele vähekindlustatud peredele, et neilgi noortel oleks võimalus saada täiendusõpet matemaatika riigieksamiks valmistumisel ja paremateks perspektiivideks ülikooli sisseastumisel.
Tallinna noorte õiguste edendaja 2014 Tunnustuskonkurss «Tallinna noorte õiguste edendaja» tõstab esile noori, kes seisavad ülekohtu vastu nii väiksemate kui ka suuremate seas. Igaüks neist väärib oma tegude eest ka rohkem tähelepanu ja seetõttu soovibki Tallinna noortevolikogu tänada üht erakordset noort tema tegude eest. Auväärse tunnustuse osaliseks saav noor avalikustatakse 9. detsembril pidulikul vastuvõtul teatris NO99. Vastuvõtutseremoonia toimub kõrvuti tunnustusauhinna konkursi «Suured teod» ja «Aasta noorsootöötaja» tunnustustseremooniaga. Konkursi peaauhinnaks on Kuldne Käbi ja 100-eurone stipendium.
Uued noorte esindajad valitud Oktoobri viimasel nädalal valisid Tallinna õpilasesindused, Tallinna ülikoolide ja mitte tulundusühingute esindajad 21 uut saadikut noortevolikogu IV koosseisu. Uus koosseis sai oma mandaadi 12. novembril Tallinna raekojas.
Valituks osutusid: • Valeria Larina (Tallinna juudi kool) • Hanna-Lysa Kenk (Tallinna ühisgümnaasium) • Villem Lassmann (Rocca al Mare kool) • Madis Trahov (Rocca al Mare kool) • Sten Laansoo (reaalkool) • Mihkel Lennuk (Viimsi keskkool) • Janno Rasmus Dreger (Gustav Adolfi gümnaasium)
• Carel Kuus (Sisekaitseakadeemia)
• Mariliis Eensalu (Tallinna Ülikool) • Sander Soots (Tallinna Ülikool) • Anna Nikulitševa (Tallinna Ülikool) • Alina Tubli (Tallinna Ülikool) • Eleri Rattasepp (Tallinna Ülikool) • Ilja Samoilov (Tartu Ülikool) • Daniel Raud (IRLi Noored) • Georgi Džaniašvili (Eesti Gruusia rahvusühing) • Annela Tammiste • Aune Marjapuu • Kea Kruuse (MTÜ Noored Ühiskonna Heaks) • Tuuli Helind (Reformierakonna noortekogu) • Ronald Ross (Keskerakonna noortekogu)
ra hv usva heline noorsoot öö nä da l
LK
4
Noorsootöö nädal 2014 – noorsootöö kaasab mind Kaisa Orunuk Eesti Noorsootöö Keskuse peaekspert
N
oorsootöö nädala eesmärk on anda noorsootöö tegijatele võimalus oma tehtud tööga nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil silma paista. Tänavune teema on «Noorsootöö kaasab mind» ja seda tähistatakse 1.–7. detsembrini. MIKS ME NOORSOOTÖÖ NÄDALAT TÄHISTAME? • Selleks, et suurendada noorsootöö
väärtust.
• Et pöörata avalikkuse tähelepanu
noorte positiivsele rollile kogukonnas. • Tõsta esile üht konkreetset noorsootööga seonduvat küsimust. • Suurendada teadlikkust selle positiivse mõju kohta noorele inimesele. Noorsootöös osalemisel on head tagajärjed noore enesekindlusele, enesehinnangule, teadmistele, oskustele, hoiakutele ja käitumisele. • Julgustada noorsootöötajaid kaasama kõiki noori selle valdkonna tegemistesse. • Aidata noortel mõtestada noorsootöö väärtust. Noorsootöö kaasab mind Teemaga «Noorsootöö kaasab mind» soovitakse tähelepanu pöörata noorte suuremale aktiivsusele noorsootöös. Igale noorele peaks leiduma oma hobi, huviala või tegevus, mis teda inspireerib ja arendab, mis aitab ennast väljendada, võimaldab kuuluda ühte oma huvi- või tegevuskaaslastega, kujundab oma kodukoha ja annab noorele võimaluse tunda end kogukonna liikmena, aitab toime tulla eluprobleemidega ning kingib keskkonna, kus jagada rõõme ja võite. Noorsootöös ei ole tähtis, kes sa oled – kas linnast või maalt, majanduslikult kindlustatud või mitte, julge või häbelik, kogenud või alustaja –, noorsootöö tervitab kõiki noori ning pakub võimaluse iga noore jaoks olla kättesaadav ja jõukohane. Rääkides haridusest, on oluline tähelepanu pöörata ka noorsootöös omandatule. Selles osaletakse mitmel moel ning need tegevused aitavad kaasa arengule, luues võimaluse toime tulla ka tuleviku väljakutsetega.
noorteorganisatsioonides, noorte ühendustes, osaluskogudes, noorteprojektides jne. Keskkond ja toimumiskohad on väga mitmekülgsed, alates ajaloolistest hoonetest kuni looduskeskkonna ja linnaruumini välja. Olenemata töö keskkonnast, on noorsootöötaja ülesandeks eelkõige noore isiksuse individuaalse arengu toetamine. Noorsootöötaja all mõistetakse kõiki noorsootöötaja kutsealal tegutsevaid spetsialiste, olenemata nende organisatsioonist, tööandjast või palgast. Enamlevinud ametinimetused on määratletud vastavalt kutsestandardile: noorsootöötaja, ringijuht, huvijuht, laagrikasvataja, laagri juhataja, noorteinfo spetsialist, huvihariduse spetsialist, noortekeskuse juhataja, noorsootöö spetsialist, huvihariduse spetsialist, noorsootöö peaspetsialist, noorsootöö nõunik, koolitaja, noorsootööasutuse juht jm. Noorsootöötajate tunnustamine Haridus- ja teadusminister tunnustab igal aastal üleriigiliselt noorsootöö valdkonna parimaid tegijaid. Tunnustamise eesmärk on esile tõsta noorsootöösse panustanud ning valdkonda edendanud inimesi ja organisatsioone ning silmapaistvamaid algatusi, millel on oluline mõju kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil. Parimad töötegijad selguvad 11. detsembril. Karl Hallik Eesti Noorteühenduste Liidu avalike suhete spetsialist
Mis on teie jaoks noorsootöönäda la mõte? Kuidas te seda tähistate? Võiks öelda, et noorteühenduste liit (edaspidi ENL) teeb noorsootöönäda-
lale sooja, seda eriti noorte kaasamise mõttes. Nimelt korraldab ENL 27.–28. novembril üle Eesti osaluskohvikuid, kuhu ootame 1500 noort ja noortemeelset arutama tõsiste probleemide üle noorsootöö valdkondades. Teemade valik on lai – alustades kooliharidusest, kooseluseadusest ja lõpetades regionaalpoliitikaga. Ikka selleks, et väärtustada noorte endi arvamusi ja et noored saaksid oma mõtted hubases õhkkonnas välja öelda. Noorsootöönädala ajalises raamistikus tegeleb ENLi pere pigem puhkamise ja teiste korraldatud üritustel osalemisega. Loomulikult valmistame ette Varivalimisi, aga see projekt algab 2015. aastal. Kuidas teie organisatsioon noori kaasab? ENL kui katusorganisatsioon kaasab läbi oma liikmesorganisatsioonide ja osaluskogude ligikaudu 32 000 noort. Info liigub alt üles, vasakult paremale ja vastupidi. Viime noorte mured riigikogu komisjonidesse, valitsuse ja ministeeriumide töögruppidesse ja kohalike omavalitsuse istungitele. Aitame eelmainitutel ka noorte elu lihtsamaks ja paremaks teha. ENL tõi noorsootöö strateegiasse 2014–2020 sisse ka noorte endi sisendi, mida kogusime enda hooajakoolides, kus neli korda aastas kogunevad 50–200 aktiivset noort koolitustele osalema.
ju ette kirjutada, mis suunas noored arenema peaksid. Noortega koos saame teada nende endi soovid, unistused ja mõtted ning sealt edasi alles pakkuda neile võimalusi neid teoks teha ja ise sealjuures paremateks ja tegusamateks kodanikeks muutuda. Poleks noori, poleks noorsootööd. Anne Õuemaa Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse noorsootöö spetsialist
Mis on teie jaoks noorsootöönä dala mõte? Kuidas te seda tähista te? Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse jaoks on noorsootöönädala mõte teavitada laiemat kogukonda sellest, mida noorsootöö tähendab ja milleks see on vajalik. Sel aastal korraldab Eesti ANK
koostöös oma liikmetega fotokampaania. Jagame veebis avalikult fotosid, kus noored väljendavad, mida erilist nad enda jaoks noortekeskustes on kogenud. Kampaanias osalevad noortekeskused teadvustavad fotodega noortekeskuste tegevuse sügavamat eesmärki nii poliitikutele, lapsevanematele kui ka kõikidele teistele kogukonna liikmetele. Need oskused ja kogemused, mida noorsootöötajad oma töömeetoditega noortele noortekeskustes pakuvad, võivad olla suureks abiks ka kooli keskkonna muutmisele avatumaks ja turvalisemaks paigaks. Kuidas teie organisatsioon noori kaasab? Fotokampaania ettevalmistamisel kaasavad meie organisatsiooni kuuluvad noortekeskused noori fotode ettevalmistamise protsessi. Noortel palutakse jagada oma kogemusi sellest, mida nad noortekeskuses on õppinud ja kas nad on noortekeskuses saanud midagi sellist, mida mujalt väga ei saa. Noored on meie kampaania fotodel ka modellideks, kes kogukonnale oma sõnumit jagavad. Miks on oluline, et noorsootöö kaasaks kõiki noori? Noorsootöö võimaldab noorel teadvustada maailma rikastavat mitmekesisust, panna end mitmekülgselt proovile, õppida suhtlemisoskusi, teistega arvestamist ja teistest hoolimist, avastada oma andeid ja huvisid, saada tagasisidet ning tunda, et igaühe arvamus loeb ja iga noor on väärtuslik juba sellisena, nagu ta on. Noortekeskused pakuvad noorsootöö tegijana keskkonda, mis on noorele turvaline enese avamiseks ning suhteid toetavate väärtuste ja oskuste omandamiseks.
Miks on oluline, et noorsootöö kaasaks kõiki noori? Kaasamise olulisus peitub juba sõnas «noorsootöö». Kuigi sellel sõnal on noorte jaoks kergelt hirmutav kõla, on mõte selle taga ikkagi ju noorte elu parandamine Eestis, ja seda mitte otse n-ö präänikut pakkudes, vaid läbi võimaluste noortel areneda. Keegi ei saa
KUIDAS NOORSOOTÖÖ NÄDALAST OSA SAADA? Noorsootöö nädala tegevuskava tõotab tulla kirju. Kutsume noori ja noorsootöötajaid üles teavitama oma tegevustest ja üritustest ning märkima neid noorsootöö nädala kalendrisse www.entk.ee/kalender. Oodatud on näiteks: • teemakohaste tegevuste korraldamine: töötoad, seminarid, kunstiprojektid, vabatahtlik tegevus, sotsiaalmeedia kampaania, koostööprojektid kohalike ettevõtetega jne, • noorsootöö esitlused kohalikele omavalitsustele, volikogudele või komisjonidele, • kohalike noortekogude tegevuste, istungite või konverentside korraldamine, • noorsootöö tutvustamine laiemale ringkonnale, Tutvuge kõikide noorsootöö nädala sündmustega: www.entk.ee/kalender Noorsootöö – mis see on? Eestis on noorsootöö mõiste määratletud peamiselt seaduse tasandil. Noorsootöö on tingimuste loomine noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab noortel vaba tahte alusel perekonna-, tasemeharidusja tööväliselt tegutseda. Noorsootöö võib toimuda väga erinevates organisatsioonides: huvikoolides, kooli huvitegevuse raames, noortekeskuses, spordiklubides, laagrites, malevates,
Haapsalu kutsehariduskeskuse õpilased viisid Euroopa Noored programmi toetusel ellu noortealgatuse «Mida tervislikum, seda õnnelikum!».
SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo (ENEB) Haapsalu kutsehariduskeskuse õpilased viisid Euroopa Noored programmi toetusel ellu noortealgatuse «Mida tervislikum, seda õnnelikum!». Mis on teie jaoks noorsootöö nä dala mõte? Kuidas te seda tähis tate? Meie jaoks on noorsootöö nädal hea võimalus tuua esile hästi tehtud tööd, tunnustada tublisid tegijaid ning näidata ka laiemale avalikkusele, et noorsootöös on jõudu, loovust ja tulemusi. Tänavuse noorsootöö nädala teema on ENEBile eriti südamelähedane seetõttu, et oleme seadnud endale eesmärgiks tegutseda selle nimel, et noorsootöö Eestis muutuks järjest kaasavamaks ja oleks avatud kõikidele noortele hoo-
limata nende taustast, huvidest ja kogemustest. Noorsootöö nädalat tähistame oma igapäevast tööd tehes, kuid sel nädalal võtame rohkem aega, et valdkonnas tehtud tööd mõtestada ja tunnustada. Oleme kaasatud noorsootöö tunnustuskomisjoni ning anname seal oma panuse, et valdkonna parimad tegijad ja teod saaksid vääriliselt esile tõstetud. Ning kuivõrd noorsootöö nädalasse jääb sel aastal ka rahvusvaheline vabatahtlike päev 5. detsembril, tahame omalt poolt esile tuua ka seda tänuväärset tööd, mida tehakse noorsootöös vabatahtlikkuse korras, sh Euroopa vabatahtliku teenistuse raames. Kuidas teie organisatsioon noori kaasab? ENEB tegeleb noortega otse mitmesuguste koolitus-, nõustamis- ja teavitustegevuste kaudu, et toetada
noorte ettevõtlikkust, rahvusvahelist õppimist ja kogemustevahetust. Näiteks korraldame iga-aastaselt noorte projektikoolitusi «Idee24», et aidata noortel oma head ideed ellu viia ning nõustame jooksvalt noorte projekti ideid. Lisaks koolitame järjepidevalt Eesti noori, kes lähevad välisriikidesse vabatahtlikuks, ning välisvabatahtlikke, kes tegutsevad Eestis Euroopa vabatahtliku teenistuse vabatahtlikena. Noorte nõustajatena tegutseme selle nimel, et noored omandaksid vajalikud teadmised ja julguse, et oma arengu ja õppimise eest ise vastutus võtta. Lisaks võtsime sel aastal enda vedada juhtprogrammi nimega «Hooliv klass», kus töötame selle nimel, et nelja Harjumaa kooli 6.–7. klassi õpilastest kujuneksid hoolivad ja üksteist toetavad meeskonnad.
Miks on oluline, et noorsootöö kaasaks kõiki noori? Tõeliselt kaasav noorsootöö saab pakkuda tuge väga paljude meie ühiskonna murekohtade lahendamisel – ebavõrdsuse ja töötuse vähendamisel ning sallivuse ja ühtekuuluvustunde kasvatamisel. Kaasav noorsootöö ei sea eeldusi noore varasematele kogemustele ja teadmistele, vaid võimaldab noortel ühiskonnaelus osaleda vastavalt nende võimetele. Just selle tõttu saab noorsootöö olla toeks ka nendele noortele, kes on ühel või teisel põhjusel haridusest ja tööturust kõrvale jäänud. Noorsootöö aitab luua ja hoida tähenduslikke sidemeid, kasvatada enesekindlust ning avastada ja rakendada oma potentsiaali. Usume, et kui iga noor saaks osa heal tasemel noorsootööst, oleks tulevikus palju vähem probleeme, mida tagantjärele lappida.
eest i meist rid
LK
5
Eesti meistrid vanglaametniku mundris Margarita Meri
«See, et vangla on mingil määral isoleeritud kesk kond, ei tähenda, et peaksid muudest hüvedest loobuma. Vanglatöö kõrvalt õnnestub väga edukalt ka muud elu korraldada: koolis õppides ennast täiendada, trennides käia, sõpradega kohtuda ning jõuad ka vanematel külas käia.»
K
as tunnete kedagi, kes oleks Eesti meister saalihokis või harrastaks MMA maasvõitlust ning muuseas kannaks ka vanglaametniku vormi? Kui ei, siis tutvuge Tallinna vangla ametnike Helen Ojala ja Mariel Mõisavallaga. Rääkige endast! Helen: Kolisin Tallinna ning üks tuttav soovitas kandideerida tööle Tallinna vanglasse. Proovisin ja osutusin valituks. Nüüd töötan siin juba viis aastat. Tänavu lõpetasin Sisekaitseakadeemias aastase kutseõppe vanglaametniku erialal. Varem olen õppinud Tallinna Pedagoogilises Seminaris noorsootööd. Sporti on mulle meeldinud lapsest saati teha ja ei oskagi ilma selleta enam olla. Saalihokiga tegelen üle kümne aasta. Olen tulnud mõned korrad Eesti meistriks Saku Fortuna võistkonnaga, esindanud mitu korda Eesti koondist ja käinud ka MMil Eestit esindamas. Mariel: Kutseõppe raames käisin mullu kevadel praktikal Tallinna vanglas ning pärast vanglaametniku eriala lõpetamist kandideerisin sinna tööle. Oma esmase hariduse järgi olen aga fotograaf. Töö kõrvalt meeldib mulle käia jõusaalis ja tegeleda pildistamisega. Treenin neli korda nädalas 3D Treening spordiklubis, mis pakub sportliku vabavõitluse (MMA) ja brasiilia jiu-jitsu (BJJ)/lukumaadluse treeninguid. Brasiilia jiu-jitsuga tegelen umbes kolmandat aastat ja olen saavutanud sinise vöö taseme. Lisaks trennile meeldib end ka kohalikel võistlustel proovile panna, näiteks 3D Rull GI või NO-GI võistlustel. Iga võistlus on omaette kogemus ja mugavustsoonist väljatulek, mis annab arengule tohutult juurde. Siiani on minu parim tulemus olnud tänavu mais toimunud Eesti meistrivõistluste valgete vööde 64+ kg hõbe ja absoluutkaalu kuld.
suhtes avatud ja viisakas isegi siis, kui nad tunduvad alguses ebameeldivad või ärritunud. Töö muutis mind veelgi kannatlikumaks ja tõstis empaatiavõimet. Juurde on tekkinud enesekindlust ja julgust ning tunnen end täiesti võõraste inimestega suheldes palju vabamalt kui varasemalt, sest töö juures tuleb osata konkreetseid korraldusi anda, end selgelt väljendada ja kehtestada.
Kolleegid tööpostil.
Foto: Jann Simm
«See on väga sporti pooldav töökoht, saab erinevatel aladel ennast proovile panna ja pärast tööd spordiklubides tasuta treenimas käia.»
Mida teie jaoks tähendab olla vanglaametnik? Helen: Kui inimesed saavad teada, kus ma töötan, on nende esmane reaktsioon alati väga huvitav – osa on põnevil, et oi, kui huvitav koht, ja on ka selliseid, kes vaatavad algul väga imeliku näoga ning küsivad kartlikult, kas seal naisterahvale õudne ei ole töötada. Aga kui räägin, et mulle seal täitsa meeldib, hakatakse minu töö vastu rohkem huvi tundma. Mariel: Seoses sellega meenub mulle üks lugu. Üks naine viis oma poja Gandhi juure. Gandhi küsis naiselt, mida ta soovib. Naine vastas: «Ma tahaksin, et mu poeg ei sööks enam suhkrut.» Meister ütles: «Tooge poiss uuesti siia kahe nädala pärast.» Kahe nädala pärast tuli naine koos pojaga uuesti Gandhi juurde. Ta pöördus poisi poole ja ütles: «Ära söö enam suhkrut.» Naine imestas ja küsis: «Miks ma pidin kaks nädalat ootama, et te seda ütleksite?» ja meister vastas: «Kaks nädalat tagasi sõin ma ise suhkrut.» Ka vanglaametnik peab ühiskonnale nii inimese kui riigiametnikuna eeskujuks olema. Tema käitumine nii tööpostil kui ka eraelus võib osutuda oluliseks õppevahendiks. Mis teile meeldib kõige rohkem oma kutsealal? Mariel: Mõlemad töötame järelevalveosakonnas kinnipeetavate vastuvõtuga. Siin töötades näeb nii mõndagi huvitavat, sest vastuvõtus toimub pidev liikumine ja igapäevaselt puutub kokku väga paljude erinevate inimestega. Sõrmejälgi on ka väga huvitav võtta. Helen: Mulle samuti meeldib vaheldusrikas töö ja kindel töögraafik (E– R), mis ei sega spordiga tegelemist. Vanglas töötades on tegelikult pal-
kõigest muust kõrvalisest välja, keskendudes ainult tehnikale, vastasele ja trennile – hea viis tööpäevast restart teha. Helen: Vanglaametniku ülesanded on vastutusrikkad ning nendesse tuleb suhtuda teadlikult. Ei tohi unustada ka puhkust ja enese mitmekülgset arendamist. Selleks käin trennis nii palju kui võimalik: kaks korda nädalas on mul saalihoki trennid ja lisaks käin ujumas, jooksmas ja jõusaalis. Kui mingi ala meeldib ja tulemusi näha on, leiab alati jõudu ja innustust käia palju trennides. Varsti on uus hooaeg algamas ja minu eesmärk on uuel hooajal hästi mängida, olla resultatiivne ja esindada Eesti koondist.
Vastase kaitsest möödumist õppimas.
ju teisigi plusse, näiteks meeskond on hea – meil on rõõmsameelsed ja alati vastutulelikud töökaaslased, lisaks veel soodsad karjääritegemise ja edasiõppimise võimalused. See on väga sporti pooldav töökoht, saab erinevatel aladel ennast proovile panna ja pärast tööd spordiklubides tasuta treenimas käia. Mida teete lõõgastumiseks ja hea sportliku vormi säilitamiseks? Mariel: Vahel tuleb tööpostil ette
Foto: Mardo Männimägi
n-ö vaikus-enne-tormi-olukordi, kus korraga tekib palju tööülesandeid, et ei teagi, kust alustada. Tasakaalu ja rahu säilitamise olen õppinud saavutama maadlusmatil veedetud kvaliteetajast! Võitluskunstiga tegelemine õpetab enesekaitset, tugevdab isiksust, paraneb distsipliin ja emotsionaalne enesekontroll. See annab väga head füüsilist koormust kogu kehale, mida kangisaalis ja staadionil samal määral ei koge. Lisaks eelmainitule lülitun ma trennis
Kas ja kuidas see elukutse on teid muutnud? Mariel: Kindlasti on see elukutse mind aastatega muutnud. Lugesin, et teadlaste väitel on maailm nii väike ja selle osad üksteisest nii sõltuvad, et liblika tiivaliigutus Amazonase vihmametsas võib põhjustada liblikaefektina metsiku tormi teisel pool maakera. Usun, et enamikul inimtegevustest on sama «liblikaefekt», kuid kas hea või halb, sõltub meist endist. See teadmine sunnib mind üritama pööret paremuse poole. Töötades valvurina kinnises keskkonnas, sain aru, et pean alati olema oma käitumisest teadlik ja arvestama sellega, kuidas see mõjutab teisi. Oma tööpostil pean olema inimeste
Kirjeldage mõnd naljakat olukor da, mis on teiega vanglaametniku karjääri jooksul juhtunud! Helen: Üks olukord meenub kohe. Pärast tööpäeva bussis olles rääkisin telefoniga ja ütlesin, et just vabanesin vanglast, kahjuks varem ei jõudnud, ja nüüd sõidan koju. Seepeale pöörati pea kohe minu poole ja vaadati väga imeliku näoga. See oli minu jaoks väga naljakas. Mariel: Näiteks ükskord sõitsin trennikaaslastega laevaga Rootsi spordiklubisse treenima. Jätsin oma uksekaardi kogemata kajutisse. Infoletis rääkisin, et kambrikaart jäi kambrisse ning küsisin viisakalt, et kas neil oleks võimalik uus väljastada. Sellele järgnes vaikus ning infoleti tädi küsis, mis kambrikaardist te räägite? See pole esimene kord, kui ma igasuguste kaartide kohta kambrikaart ütlen. Millised on teie tulevikuplaanid? Helen: Tahan ennast ametialaselt mitmekülgselt arendada ning tulevikus rohkem laskmas käia. Ma ei välista kandideerimist Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistriõppesse, aga kõik oleneb pereelust ja selle käigus tehtavatest ühistest otsustest. Mariel: Kindlasti tahaksin veel õppida, enesetäiendamise ja elu kindlustamisega tegeleda, seda nii töö kui elukoha mõttes. Tahaksin nii kaua kui võimalik tegeleda brasiilia jiu-jitsuga ning jõuda võistlemisega kindlasti ka Eesti piiridest kaugemale. Tulevikuplaanides on ka igasuguseid muid vähem või rohkem ekstreemsemaid tegevusi, näiteks langevarjuhüpe. Millist nõu annaksite noortele, kes soovivad vanglaametnikuks saada? Helen: Kindlasti tuleks juba varakult mõelda oma laitmatu tausta säilitamise peale ehk olla seaduse silmis korralik Eesti Vabariigi kodanik, sest ainult selline kandidaat saab vanglasüsteemi edasi pääseda. Mariel: Kes vähem, kes rohkem, aga pingutama peab ka kehalisi katseid tehes. Raske õppustel, kerge lahingus! See, et vangla on mingil määral isoleeritud keskkond, ei tähenda, et peaksid muudest hüvedest loobuma. Vanglatöö kõrvalt õnnestub väga edukalt ka muud elu korraldada: koolis õppides ennast täiendada, trennides käia, sõpradega kohtuda ning jõuad ka vanematel külas käia. Need koolilõpetajad, kes kohe tööle või õppima kandideerida ei julge, võiksid alustuseks tulla enesekaitse treeningutele, et vanglaametniku elukutsest esmast pilti saada. Soovitan võtta vanglaga ühendust või uurida lisainformatsiooni Vabadusevalvuri lehelt.
LK
6
noored loova d tule v ik ku!
Tallinna Tehnikaülikoolis loovad noored tulevikku! Kristina Piliste TTÜ tehnoloogiakooli koordinaator
«Tahan saada arstiks/ astronaudiks/sportlaseks/ advokaadiks/teadlaseks!» Me kõik oleme väiksena unistanud oma tulevasest elukutsest ning kujutanud ette, kuidas aitame oma tööga maailma paremaks muuta. Kümme aastat edasi kerides leiame endid ühtäkki keskkooli lõpetamise lävelt ning tunneme kuklas tohutut survet teha valik, mis peaks defineerima meie edasist elu – kas ja mida õppida ülikoolis. Aastaid tagasi välja hõigatud soov «Tahan saada ajakirjanikuks/lauljaks/näitlejaks!» ei ole enam sugugi nii konkreetne ja selge. Et aidata võimalikult paljudel noortel juba varajases eas avastada oma tõeline kutsumus ja huvi, avab Tallinna Tehnikaülikool igal õppeaastal oma uksed lisaks uutele tudengitele ka sadadele kooliõpilastele. Ei ole oluline, kas õpid 1. või 12. klassis, oluline on uudishimu, avatus uutele kogemustele ja katsetustele! Inseneride põud: «Aga miks ma seda õppima pean? Mul ei lähe seda ju kusagil vaja!» Võib küsida, miks pakub üks ülikool tegevusi ka igas eas kooliõpilastele? Iga kolme aasta tagant korraldatava PISA (Programme for International Student Assessment) testi tulemused on Eestile tihtilugu esmapilgul rõõmustavad. Oleme ju loodusteaduste valdkonnas näidanud Baltimaade parimaid tulemusi ning edestanud tihti isegi Põhjamaade riike. Ometi on nende noorte hulk, kes usuvad, et õpitud reaalainetest on neile ka tulevikus kasu, murettekitavalt väike. See näitab, et meie noored on targad ja andekad, ent koolis õpiku järgi füüsikat omandades ei oska me seda kuidagi seostada oma tulevikuvõimaluste ega kindlate ametitega. Tõenäoliselt on enamik kooliõpilasi ühel või teisel ajahetkel esitanud kõneka küsimuse: «Aga miks ma seda õppima pean? Mul ei lähe seda ju kusagil vaja!» Tegelikult on tänapäeva Eesti tööturul kõige suurem nõudlus just nimelt inseneride järele. Aga kes on insener? Ja mida ta teeb? Paljudele ei kõla see amet pooltki nii ägedalt ja huvitavalt kui ärijuht, jurist või arst. Tegelikult on just insenerid need, kes loovad uusi tehnoloogiaid, töötavad välja tooteid, arendavad ja edendavad Eesti majandust. Insenerid on inimesed, kes aitavad kujundada tulevikku. Ja just seepärast soovib Tallinna Tehnikaülikool murda müüti, et reaalained on keerulised ja igavad. Sest tegelikult on ühel nupukal inseneril avali palju rohkem uksi kui mõnel teisel erialal õppinud noorel. Mida TTÜ-s teha saab? Tallinna Tehnikaülikool on ainuke campus-tüüpi ülikool Baltimaades, mis tähendab, et enamik TTÜ üksustest ja asutustest on koondunud Mustamäele. See teeb TTÜ külastamise ääretult mugavaks, sest erinevad teaduskonnad ja laborid on üksteisest vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel. TTÜs toimub alati midagi põnevat – erinevad teadusavastused ja katsed, põnevad loengud ja kursused, töötoad, linnalaagrid ja veel palju muud. TTÜ koridorides ringi jalutades on täiesti tavapärane kohata teel gruppide viisi põhikooli- või gümnaasiumiõpilasi, kes on parasjagu suundumas töötuppa või laborisse praktikume tegema. Lisaks erinevatele põnevatele laboritele tasub TTÜs uudistada veel ka näiteks omapärase arhitektuurse lahendusega raamatukogumaja, TTÜ muuseumi ning kindlasti ka eelmisel aastal avatud innovatsiooni- ja ettevõtluskeskust Mektory.
Geoinformaatika kursus.
Foto: Tehnoloogiakooli galerii
Tegelikult on just insenerid need, kes loovad uusi teh noloogiaid, töötavad välja tooteid, arendavad ja eden davad Eesti majandust.
Robot igaühele.
Mektory keskus – ühtmoodi põnev nii lasteaialastele kui tähtsatele poliitikutele 2013. aastal avatud Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskust (keelesõbralikuma akronüümiga MEKTORY – Modern Estonian Knowledge Transfer Organization for You) on vähem kui aastase tegutsemisajaga jõudnud külastada terve hulk eestimaalasi ning peaaegu sama palju välismaalasi. Mektory on omapärane keskkond, mis on ühtmoodi põnev nii lasteaialastele kui tähtsatele poliitikutele. Majas peituvad erinevad laborid ja tööruumid on avatud kõigile, lisaks pakume võimalust igas eas kooliõpilastel osaleda erinevates töötubades, nagu robotiehitus, puidutöö, 3D-printimine ning kosmosetehnika. Eesmärk on julgustada võimalikult palju noori inseneeriaga lähemalt tutvust tegema, et seeläbi avastada enda jaoks uusi väljakutseid. Mektory keskusesse on võimalik
Foto: Tehnoloogiakooli galerii
tulla ka ekskursioonile. Uudistada on selles 4450-ruutmeetrises majas palju: Samsung Digital Academy tuba on sisustatud uusima Samsungi tehnoloogiaga, sh tahvelarvutid, telefonid, interaktiivsed ekraanid jm; Ericsson Connectivity tuba ühendab endas nüüdisaegse tehnoloogia ja looduslähedase sisustuse, lisaks on toas Playstation 4. Robotooriumi toas on võimalik ehitada roboteid või lahendada pneumaatikateemalisi ülesandeid; botaanikaaia sisustatud nurgas tervitab külalisi interaktiivne puu, mis puudutuse peale inimestega suhtleb, ja nii edasi. Vaieldamatult kõige populaarsem töötaja on Mektory keskuses aga mänguhimuline ja uudishimulik koer nimega Jack. Tehnoloogiakool Juba 2005. aastast Tallinna Tehnikaülikooli juures tegutsenud ning alates sellest sügisest koos Mektory keskusega tegutsev Tehnoloogiakool on kohandus
Euroopas laialt levinud lasteülikooli formaadist. Tehnoloogiakool pakub võimalusi nii gümnaasiumi- kui põhikooliõpilastel osaleda praktilistel kursustel ja koolitustel ning seeläbi ülikoolis õpetatavaga põhjalikumalt tutvust teha. Gümnaasiumiõpilastele mõeldud kursustel on võimalik lihvida oma oskusi programmeerimises, robotiehitamises ja sellega kaasnevates valdkondades, nagu elektroonika ja mehhatroonika. Tutvuda saab ka nt ehitusvaldkonnaga – uurime, kes on ehitusinsener, millised on ehitamises kasutatavad materjalid ja kuidas hooneid projekteeritakse. Väga mitmekülgne ja põnev kursus on tootearendus ja disain, kus õpilased saavad üheaegselt uusi teadmisi ideede genereerimise, tootearenduse, prototüüpimise, äriplaani koostamise ja sponsorite leidmise osas. Lisaks leiab kursuste teemade hulgast veel ka biomeditsiinitehnika, telekommunikatsiooni ja geoinformaatika. Kuna tihtipeale ei ütle erialade nimetused noortele väga palju ning ei an-
na aimu selle eriala tegelikust sisust, on vastavateemalisel kursusel osalemine ideaalne võimalus saada erialavaliku osas kaalutletud otsuse tegemiseks vajalikke teadmisi. Lisaks saavad Tehnoloogiakooli kursuse läbinud gümnaasiumiõpilased selle kohta ka tunnistuse, millega on TTÜsse õppima kandideerimisel võimalik saada kuni üks täiendav konkursipunkt. Seega on tegu igati kasuliku kogemusega! Põhikooliõpilastele korraldab Tehnoloogiakool koolivaheaegadel traditsioonilisi linnalaagreid. Kolm kuni viis päeva kestva laagri kestel tutvuvad õpilased mitmete huvitavate teemadega, näiteks kosmos, meri või maa. Kõik tegevused on võimalikult praktilised ning õpilased saavad ka ise end proovile panna. Lisaks linnalaagritele kasvab ka põhikooli õpilastele suunatud kursuste ja koolituste arv, 2015. aasta kevadsemestril on plaanis põhjalikumad kursused LEGO robotite ehitamise ja äppide programmeerimise teemadel. Tehnoloogiakooli kursused toimuvad tavaliselt laupäeviti, et võimaldada ka veidi kaugemalt tulijatele osalemist. Kursused on erineva mahuga, seega osaleda saab nii lühematel (neli kohtumist) kui ka pikematel (üheksa kohtumist) kursustel. Oodatud on kõik! Tallinna Tehnikaülikoolis usume, et teadus ei tohiks olla midagi kauget ja keerulist, vaid kättesaadav ja mõistetav kõigile. Just sellepärast soovime kõigile noortele juba varakult tutvustada teaduse ja tehnoloogia imelisi võimalusi ning seost meie kõigi igapäevaeluga. Kindlasti ei ole TTÜ tegevus suunatud vaid poistele või tõsistele tehnikafanaatikutele, ootame osalema kõiki vähegi uudishimulikke lapsi ja noori, kes varem pole ehk selle valdkonnaga kokku puutunudki. Tule ja aita ka sina tulevikku luua! Lisainfot õpilastele suunatud TTÜ tegevuste kohta leiab kodulehelt: www.ttu.ee/kooliopilasele/
Loov ja m änguline
LK
7
Leia see, mida sa ei otsi Teater NO99 dramaturg
Sa ei kohtu naljalt inimestega, keda sa ei tunne
äletan keskkoolipäevilt ühte tüüpolukorda, mida tänapäeval peaaegu enam ei juhtu. Mäletan raamatukogude puust kastides katalooge, mille karbid olid täis augustatud nurkadega kaarte, millele olid kirjutatud teoste nimed, kohaviidad ja veel mingid vaid kosmosega otsekontaktis olevatele spetsialistidele arusaadavad tähed ja numbrid. See kõik tundub praegu nagu kiviaeg, aga selles ei olnud mitte ainult oma võlu, selles süsteemis oli midagi väga vabastavat. Neid karpe sirvides võis end täiesti ära kaotada. Läksid näiteks otsima raamatut Hollandi graafilisest disainist ja leidsidki selle, aga ühtlasi avastasid veel raamatu Singapuri saamisest maailmalinnaks ja kellegi ülilaheda reisikirja Islandilt. Ma mäletan rõõmu millegi leidmisest, mida ma tegelikult ei teadnud otsidagi. Millegipärast juhtub selliseid olukordi üha harvem.
Tema nimi on Greg Marra. Ta on 26-aastane ja ta elab Californias. Tema tiimi kuulub veel kuusteist inimest ja nende igapäevane töö on programmeerida ja tuunida seda, millist infot kogeb 1,3 miljardit inimest, iga viies inimene maailmas, kui nad end vähemalt kord kuus süsteemi sisse logivad. Need seitseteist tüüpi disainivad Facebooki uudistefiidi ja ehkki ettevõtte retoorika on see, et iga kasutaja disainib oma fiidi ise, ei ole see praktikas päriselt niimoodi. Ma näen päevast päeva aina samasuguseid uudiseid, samade sõprade samasuguseid iroonilisi või hüsteerilisi või nummisid kommentaare. Ma saan seda, mida süsteem arvab, et ma tahan saada, aga kas see on ikka see, mida ma tõesti tahan. Väga harva satun ma infole, millest ma kuulnud ei ole. Ja see ei ole nii vaid virtuaalmaailmas. Killustumine on viimase kümnendi trend ja see üha süveneb. Kalamaja hipsterid tunnevad pigem endasarnaseid inimesi Berliinist või Bernist või
Laur Kaunissaare
M
Buenos Airesest kui kedagi Koplist, mis on neist vaid kilomeetri kaugusel. Sa ei kohtu naljalt inimestega, keda sa ei tunne. Või kui kohtud, siis poesabas, liiklusummikus või laulupeol. Teater on viimane vabaduse tsoon Ja siis on teater. Frank Castorf, saksa lavastaja ja vanakooli anarhist, ütles paari aasta eest ühes intervjuus, et teatril on tänapäeva maailmas väga ebatavaline roll – see on üks väheseid kohti üldse, kus kohtuvad inimesed, kes üksteist ei tunne ja kus need üksteisele võõrad inimesed on koos ja nad moodustavad ühiskonna. Siin ja praegu, siin saalis paariks tunniks on nad koos. Teatris võib juhtuda midagi ootamatut. Midagi, mida ei teata oodata. Teater on risk. Televisioonil ja internetil pole siin lootustki. Teater on viimane vabaduse tsoon, ütles see vana mässaja, võimsalt tuustis juuksed keeldumas allumast kammijate süsteemi diktatuurile. Nii ta rääkis, ja see oli ilus. Kuidas seda kõike teatris iga päev
ellu viia – see ongi kõige keerulisem. Kuidas luua lavastust vaatama tulnud inimese ümber vabaduse tsoon? Latt on kõrgel, aga see ongi hea. Meid on teatris NO99 umbes 50, natuke rohkem kui Facebooki seitseteist uudistefiidi programmeerijat, ja üks meie eesmärkidest on mitte olla ootuspärased. Iga uue lavastuse jaoks sünnivad täiesti uued reeglid. Ainult nii saad sa vaatajana leida selle, mida sa ei tulnud otsima, ja ainult see saab anda tõelise vabaduse tunde. «poh, YOLO». Noortele. Väga noortele Näiteks. Meie viimane lavastus on Tiit Ojasoo lavastus alkoholist. Pealkirjaga «poh, YOLO». Noortele. Väga noortele. Aga Eesti statistika näitab, et lisaks traditsioonilisele klientuurile ongi alkohol just väga noorte teema. Seda lavastust mängitakse koolides, 45-minutilistes tundides. Mis nende nelja noore näitleja ja klassitäie noorte vahel toimub, on õigupoolest saladus. Ma ei tea seda. Ma olin küll selle lavastuse val-
mimise juures, aga lavastust ennast, nii nagu see seal klassis toimub, ei ole ma näinud ega saagi näha. See toimub suletud uste taga, aga ainult nii saab tekkida tõeline usaldus ja ainult tõelise usalduse õhkkonnas saab asjadest ausalt rääkida. Helena, Jarmo, Simeoni ja Ragnar, kes selles lavastuses mängivad, on öelnud, et see lavastus põleb tohutu intensiivsusega. Ta on heas mõttes halastamatu. Kontakt täiesti võõraste inimeste vahel kas tekib või ei teki. Ja kui tekib, on see tohutult ilus! Viimasel ajal tundub vahel, et ühiskond on arenenud nii etteaimatavaks, et riskitsoone jääb üha vähemaks. Tõeline teatrielamus on kohtumine riskiga. Olla koos võõraste inimeste ja võõraste tunnetega. Kohtuda sellega, mida sa ei otsinud. Just mõõdukas risk on see, mis loob tunde, et sa oled tõeliselt elus. Adrenaliin voolab, veri tuksub. Silmad säravad laval ja saalis ning pärast õnnestunud etendust on tunne, et tahaks üksteisele tere öelda. Neil hetkedel on teatrisaalis vabaduse lõhn. See on see, mida Facebookist ei leia.
Väike vahva kollane maja – lastemuuseum Miiamilla Tatjana Boeva Lastemuuseum Miiamilla juhataja
K
adrioru lastemuuseum Miiamilla on vahva väike torniga kollane maja Kadrioru pargis. Muuseumi ekspositsioon on lõbus ja mänguline, võimaldades lastel küsida, vaadata, õppida ja pea kõike katsuda. Lapsed on alati sellesse majja teretulnud, kuid oodatud on kõik need täiskasvanudki, kelle hinges veel pisut last peidus on. Kadrioru lastemuuseum Miiamilla on Tallinna linnamuuseumi filiaalina 2009. aastal avatud lastemuuseum. Teemamuuseumi avateemaks on sõprus. Muuseumis pakuvad külastajale avastamisrõõmu põnevad toad nimedega «Sõber muuseum», «Sõber loodus», «Sõprade tuba», «Tee ise tuba» ning ka suur ja avar «Miia-Milla-Manda tuba». Igas päevas midagi vahvat ja põnevat Igapäevaselt toimuvad muuseumis töötoad, meisterdamised ja mängud. Üks kord päevas, kell 14.30 on võimalik ronida ka meie väikesesse tähetorni, kus saab pilvepatjadel istudes kuulata lugusid lasteraamatutest või teha tutvust tähistaevaga. Muuseum pakub oma armsas torniga kollases majas võimalust ka sünnipäevade tähistamiseks. Kord kuus on lapsed oodatud kindlatele teemadele keskenduvatele teemapäevadele, kus pakutakse harivaid ja lõbusaid tegevusi kogu päeva jooksul. Noorte kunstnike näitused
Lisaks püsiekspositsioonile toimuvad muuseumis ka hooajalised näitused. Näituste valikul oleme keskendunud kunstnikuteed alustavate tegijate loomingu tutvustamisele. 2015. aastal ootabki külastajaid kolm põnevat näitust noortelt ja andekatelt kunstnikelt. 16. detsembrist kuni märtsi lõpuni on külastajatel võimalus kohtuda imeliste tegelastega nukukunstnik Kristina Astapova esiknäitusel «Muinasjutuline maailm». Aprillist septembrini aga tuletab koosmängimise olulisust meelde kunstnik Sabina Palm näitusega «Perekond. Koosmängimine». Sabina Palmi sõnul on tema nukud ja mänguasjad
mõeldud nii suurtele kui ka väikestele kuna nukud ühendavad lapsi ja vanemaid, täiskasvanuelu ja lapsepõlve. Suvel hakkavad taas meie maja seinu kaunistama ja külalisi rõõmustama Sally Stuudio laste vahvad ja värviküllased kunstitööd. Iga eesolev näitus toob muuseumisse ka sellega seotud otsimismängud ja huvitavad tegevused. Meie jaoks on ka väga teretulnud ja oodatud noorte kunstnike koostööpakkumised oma esimeste näituste korraldamiseks. Tegusad koolivaheajad muuseumis Koolivaheaegadel saavad 7–11-aastased lapsed osaleda muuseumi laagrites. Linnalaagrid toimuvad suvisel, kevadisel ja sügisesel vaheajal. Sügisvaheajal toimuv laager on olnud eriti populaarne, kuna pakub lastele ainulaadset võimalust veeta öö muuseumis. Kõik meie laagrid on pühendatud kindlale teemale, sisaldades haridusprogramme, mänge, töötubasid ja ekskursioone koostöös teiste Tallinna linnamuuseumi filiaalidega. Põnevad ettevõtmised kogu perele Väga populaarseks on kujunenud igakuiselt toimuvad perepäevad, mis pakuvad lastele ja peredele võimalust üheskoos harivalt ning põnevalt aega veeta. Perepäevad keskenduvad erinevatele teemadele, näiteks loomakaitsepäev, lastekaitsepäev, naljapäev, emadepäev jm tähtpäevad. Perepäevadel toimuvatele haridusprogrammidele kaasatakse ka vastava ala spetsialiste ja organisatsioone. Meie eesmärgiks on läbi mänguliste ja huvitavate tegevuste panna lapsi mõtlema meid ümbritsevatele olulistele teemadele ja kasvatada hoolimist. Järgmine perepäev «Troopikakuumus» toimub tuleva aasta 24. jaanuaril. Kõik muuseumi üritused toimuvad nii eesti kui ka vene keeles. Kui soovid rohkem teada meie tegemistest ja liituda meie uudiskirjaga, kirjuta aadressile mm@linnamuuseum. ee. Lisa pealkirjaks «Uudiskiri» ja teksti osas kirjuta, kas soovid uudiseid eesti või vene keeles.
Kadrioru lastemuuseum Miiamilla.
Foto: Jaan Künnap
Kadrioru lastemuuseum Miiamilla ootab noori vabatahtlikke, kes sooviksid abiks olla muuseumi ürituste läbiviimisel. Pakume noortele suurepärast võimalust avastada muuseumimaailma, praktiseerida ja omandada muuseumipedagoogikaalaseid teadmisi, omandada praktilisi oskusi muuseumitööst, veeta mõnusalt aega ja saada uusi tutvusi. Kui oled huvitatud, anna endast teada ja saada meile oma CV: mm@linnamuuseum.ee
noored, info, h a ridus
LK
8
Kaasav huviharidus kasvatab hoolivat ühiskonda Marit Kannelmäe-Geerts SA Archimedes ENEB projekti HUKK-AP projektijuht
M
ärkasin kuulutust, mis kutsus lapsi kendot õppima, ja see kõnetas mind. Kuulutuses oli kirjas, et kendo on turvaline võitluskunst – turvalisem, kui koduõues peetud mõõga- või kepivõitlused. Samas on kendos olemas kõik klassikalisele Jaapani võitluskunstile omased printsiibid, mis arendavad häid omadusi ja aitavad konflikte ära hoida. See on ka põhjus, miks Jaapanis vanemad lapsi kendosse panevad – mitte selleks, et nad õpiks pelgalt mõõgaga võitlema, vaid et neist kasvaksid head inimesed. Noorest hea ja hooliva inimese kujundamine peaks olema peamine eesmärk iga huviala puhul. Kui see lähtekoht on paigas, saab edasi minna erialaste oskuste ja teadmiste arendamisega. Huviharidus on jätkuvalt Eesti kõige populaarsem noorsootöö vorm. Eelmisel aastal osales huvihariduses 80 441 noort (noorteseire aastaraamatu andmete kohaselt). Seetõttu on huviharidusel potentsiaali luua muutusi paljude noorte eludes ja ka ühiskonnas. Huviharidus on pikalt püsinud ja väärtustab traditsioone ning selles peitub nii valdkonna tugevus, aga ka nõrkus uute sihtgruppide kaasamise osas.
Riskinoored huviharidusse Just selle nõrgema omaduse fikseerimise oleme omale SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroos eesmärgiks seadnud koos projektiga «Huvikoolide kaasamise- ja arenguprogramm» (HUKK-AP). HUKK-AP loodi sihiga leida ja jagada neid tugevusi, mis peituvad huvihariduses lisaks erialastele (olgu see kunst, muusika, sport või U muu Katmata valdkond) pädevustele. Seda selleks, et huviharidus Eestis oleks noorte vajadustele vastav ja suuteline kaasama erineva taustaga noori, sealhulgas riskinoori. Koostöös projektipartnerite (Tartu LV, Pärnu LV, MTÜ Urban Style / JJ-Streeti tänavatantsukool ja MTÜ VitaTiim) ja avatud arenguprogrammis osalevate huviharidusmeeskondadega üle Eesti töötame välja ja jagame häid näiteid kaasavast huviharidusest ning seda toetavatest süsteemidest. Kaasav huviharidus toetub põhimõttele, et kõikidel noortel on potentsiaali olla loovad ja andekad, kuid paljudel puuduvad võimalused oma huvi avastamiseks ja sellega tegelemiseks. Huviharidusse sisenemiseks on vaja luua huvidel põhinevad võimalused ning toetav ja hooliv keskkond, mis ei sõltu sellest, kui tublilt noor erialaselt edeneb. Sarnase lähenemise vajadusest muusikakoolides kirjutas septembris Sirbis ka Virgo Sillamaa: «Muusikakoolide ülesanne peaks olema pakkuda
Kaetud C
Huviharidus.
Foto: Kristel Kallau
võimalikult paljudele huvilistele mitmekesist ja valikurohket muusikaõpet, mille peamine eesmärk on anda võimalus veeta muusika keskel kvaliteetaega ning saada elamusi, mida musitseerimine võib pakkuda ükskõik kui nappide oskuste juures.» Esimesed edulood Lühikese aja jooksul on näha ka positiivseid arenguid nii noorte kui ka organisatsoonide tasandil, mis annab julgust eesmärgi suunas edasi pingutada. Näiteks kirjeldab projektis osalev orga-
nisatsioon muutust, mis on toimunud pärast liitumist HUKK-AP projektiga – puuetega õpilaste arengus toimus suur hüpe, kui nad hakkasid tegutsema ühises huviringis koos teiste noortega. Peab lisama, et tegevus koos erivajadust nõudvate noortega on arendav ka nn tavanoortele, sest see kasvatab oskust mõista erivajadusega inimest. Programmi raames on huvihariduses osalemise võimalustega tutvunud ja huvitegevustes osalenud ligikaudu 350 noort. Riskinoorte kaasamist toetavates koolitustegevustes on osalenud üle 200 huvihariduses töötava inimese.
Olulise vahepeatusena toimub 27. ja 28. novembril huvihariduse meetodimess, et valdkonnas töötavad inimesed saaksid jagada praktikaid erinevatest meetoditest ja lähenemistest. Meetodimessist saab lugeda http://mitteformaalne.ee/. Projekt HUKK-AP on rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmi «Riskilapsed ja -noored» avatud taotlusvoorust «Noorte- ja noorsootööorganisatsioo nide võime kaasata riskilapsi ja noori on paranenud».
Kelleks Sa tahad saada? Mida Sa tahad teha?
Mida Sina elult tahad? KELLEKS SA TAHAD SAADA? MIDA SA TAHAD TEHA? MIDA SINA ELULT TAHAD?
Ma mõtlen PÄRISELT teha? Ära mõtle selle peale mida Sa peaksid tegema – ära mõtle sellele, kuidas saada turvaline töökoht, et arved saaksid makstud.
Järgi oma südant - alati!
Tee seda, mida Su süda kutsub, sest kui Sa teed midagi, mis Sind siiralt huvitab, mis toob naeratuse Su näole, mis tekitab südames elevust, siis Sa muutud selles meisterlikuks. Sa oled saad sa küsida Mida Sa tahadlõpuks PÄRISELT teha? ÄraKui mõtle selle selles peale,milleski mida Sameisterlik, peaksid tegema, oma töö eest ka väärilist tasu, nii, et et äraarved muretse raha makstud. pärast – jah, see on vajalik, ära mõtle sellele, kuidas saada turvaline töökoht, saaksid kuid päeva lõpuks on see pelk paber, millele on omistatud abstraktne väärtus. Sinu elu on aga päris ning seda ei tohi raisata – ela oma elu, naudi seda, avarda oma maailma ning jahi kogemusi, elamusiKatmata ning naudingut. CMYK Tee seda, mida Su süda kutsub, sest kui Sa teed midagi, mis Sind siiralt huvitab, mis toob naeratuseTee Su näole, mis päev tekitabtäisväärtuslikuks. südames elevust, siis Sa muutud selles lõpuks iga oma meisterlikuks. Kui Sa oled milleski meisterlik, saad sa küsida oma töö eest ka väärilist tasu. Ära muretse raha pärast – jah, see on vajalik, kuid see on pelgalt paber, millele on TEEVIIT on tehtud Sinule – et endaseda jaokseimiskit, millele ehk omistatud abstraktne väärtus. Sinu elu on agaleiaksid päris ning tohi raisata – pole ela oma veel isegi mõtelnud, et saaksid vastuseid küsimustele, mis on juba pikalt elu, naudi seda, avarda oma maailma ning jahi kogemusi, elamusi ning naudingut! Sinu kuklas küpsenud, et omistaksid selgema ja kindlama pinna, millele astuda oma haridus- ja eluteel. Teeviit ei ole pelk infomess, see on Algus, esimene samm Sinu edasisel isiklikul, imelisel teekonnal. TEEVIIT on mõeldud Sinule – et leiaksid enda jaoks miski, millele Sa pole isegi veel mõelnud, et saaksid vastuseid küsimustele, mis on juba pikalt karjääriplaneerimine, Sinu kuklas küpsenud, et Koolitused, täiendja ümberõppimisvõimalused, omistaksid selgema ja kindlama pinna, millele astuda oma haridusja eluteel. Teeviit ei ole välismaal töötamine ja -õppimine, erinevad vaba aja veetmise pelgalt infomess, see on algus, esimene samm Sinu edasisel isiklikul, imelisel teekonnal. võimalused… Koolitused, täiend- ja ümberõppimisvõimalused, karjääriplaneerimine, välismaal …need on vaid sõnadvaba ningaja nimetused mis on tegelikult palju töötamine ja -õppimine, erinevad veetmisemillegile, võimalused… olulisemad, need on Sinu ideed – esimesed sammud Sinu edasisel teekonnal. …need on vaid sõnad ning nimetused millelegi, mis on tegelikult palju olulisemad, need on Sinu ideed, sammudTeeviidale?” Sinu edasisel teekonnal. Küsimus ei ole “kasesimesed peaksin minema – küsimus on “Kas ma tahan elada oma unistusi, selle asemel, et neid igapäevaselt salaja unistada - tehes Küsimus ei ole: «Kas peaksin minema Teeviidale?», küsimus on: «Kas miskit, mis mulle tegelikult ei meeldi?”. ma tahan elada oma unistusi, selle asemel, et neid igapäevaselt salaja unistada – tehes midagi, mis mulle tegelikult ei meeldi?»
Järgi oma südant – alati!
•
Koolitused
•
Täiend- ja ümberõppimisvõimalused
•
Karjääriplaneerimine Kaetud CMYK
•
Välismaal töötamine ja -õppimine
•
Erinevad vaba aja veetmise võimalused
Tee iga oma päev täisväärtuslikuks.
Täname kõiki partnereid, kes käesolevasse numbrisse panustasid! Väljaandja: Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Toimetajad: Margit Sellik Marili Otstak Elisabeth Kaukonen sportnoorsoo@tallinnlv.ee
Sinu elu on teekond, mille esimene samm algab siit!
Noorte infomess Teeviit 2014 toimub 05.-06. detsembril Tallinnas. Piletite eelmüük: PILETILEVI www.teeviit.ee