22. detsember 2015
Tallinn tunnustas auhinnagalal noori, noorsootöötajaid ja suuri tegusid
TALLINNA NOORTENÄDAL
MARILI OTSTAK
Miks pole kõik määratud lõpetama kooli medaliga?
Ära märgiti veel kaks projekti: • «TEDxLasnamäe 2015 konverentsi korraldamine», projekti eestvedajaks mittetulundusühing Noored Ühiskonna Heaks. • «Riigikogu liikmed astusid puudega inimeste rollidesse», projekti eestvedajateks MTÜ Pane oma meeled proovile ja Eesti Elektriratastooli Saalihoki klubi.
K
Tallina spordi- ja noorsooamet
ultuurikatlas kuulutati 16. detsembril toimunud pidulikul auhinnagalal välja Tallinna Spordi- ja Noorsooameti konkursi «Suured teod», «Aasta noorsootöötaja» ja «Laste- ja noortesõbralik ettevõte» võitjad. «Noorte silmapaistvad teod on alati suureks eeskujuks – nii teistele noortele kui ka täiskasvanuile endile. Need innustavad ja õhutavad märkama meid ümbritsevaid inimesi ning keskkonda. Tänavu oli nominentide seas palju noori ja organisatsioone, kelle teod paistsid silma erakordse ettevõtlikkuse, loovuse ning innovaatilisusega. Meil on hea meel neid vääriliselt esile tõsta ja selle panuse eest tunnustada,» rääkis Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart konkursist ja täitunud ootustest. Kategoorias «Suured teod Tallinna noortele» tunnistati auhinnavääriliseks Haabersti Vaba Aja Keskuse ja Haabersti noortekeskuse vabatahtlike klubi korraldatud suur tantsuvõistlus «Slide 2015», mis lisaks tantsule kannab ka suuremat eesmärki – üritusega soovitakse suurendada noorte teadlikkust HIVist ja teistest sugulisel teel levivatest haigustest ning nende ennetamise võimalustest. Samas kategoorias märgiti ära veel kolm projekti: • «Et suvi ei läheks luhta», projekti eestvedajaks Eesti Karate Föderatsioon.
Eriauhind laste- ja noortesõbralik tegu läks Tallinna keskraamatukogu projektile «Skype-raamatuklubi».
Tunnustusauhindade gala «Suured teod 2015» Kultuurikatlas
• «Tänavakultuuri ilu ja võlu», projekti eestvedajaks Mustamäe Avatud Noortekeskus. • «Skype-raamatuklubi», projekti eestvedajaks Tallinna keskraamatukogu.
Foto: Marili Otstak
Kategooria «Tallinna noorte suured teod» võitis Eesti Heliloojate Liidu noortegrupi projekt «mini Eesti Muusika Päevad». Tegu oli klassikalise muusikafestivaliga, mille korraldajateks olid noored.
Tallinna laste- ja noortesõbraliku ettevõtte tiitli võitis Tallinna Vesi, kes lisaks oma töökeskkonnas töötajate laste ja perede väärtustamisele panustab kogukonna heaolusse ja tervislikku eluviisi. Ettevõtte jaoks on olnud oluline koostöö Ristiku põhikooli ja Õunakese lasteaiaga, kus erivajadustega laste heaks on palju ära tehtud. Tänavu, 2015. aastal, pälvis Tallinna aasta noorsootöötaja auhinna Pääsküla noortekeskuse noorsootöötaja Kadri Agu, kes lisaks igapäevasele noorsootööle on andnud olulise panuse tegevustesse vähe kaasatud noortegruppidega ja osalenud aktiivselt vabatahtlikuna skautluses. Tallinn tunnustab silmapaistvaid noorsootöötajaid, organisatsioone ja noorteprojekte juba üheteistkümnendat aastat.
Tallinna noortenädal tutvustas Kultuurikatlas etenduskunste Marili Otstak
Tim Štšerbina
Lk 2
KONKURSS “NOOR TEGIJA” Topeltstandardid – mehed vs naised Emma Anni Koppel
Lk 3
KSG NUI filmifestival Monika Varšavskaja
Maria Derlõš: LasnaIdee on koostöö ja usalduse investeering sotsiaalsesse kapitali Karina Põdra
Lk 4
Noor direktor: õpilased on praegu targad ja õnnetud, võiksid aga olla targad ja õnnelikud Martina Eerme
Lk 5
RAHVUSVAHELINE NOORSOOTÖÖ «Me&You – North&South» – soorollidest noorsootöös Liis Tamman
Jõuluvaheajal saab kokata ja Tondiraba jäähallis uisutada
UBC Noortekonverents 2015 «Youth for Equality, Equity and Peace» Liis Tamman
HEILI GRIFFITH Tallinna spordi- ja noorsooamet
J
aanuaris on 10–15aastastel noortel võimalus veeta koolivaheaja viimane nädal eriti sisukalt – tulemas on lõbus koolivaheaja programm, kus on oodatud osalema kõik, kel huvi aktiivse puhkuse ja ka toidutegemise vastu. Nii saab Tondiraba jäähallis vaid ühe euro eest uiske laenutada ja tasuta uisutada, valmistada Rocca al Mare Koolis kokandusõpetaja juhendamisel lihtsalt ja odavalt maitsvaid toite ning õppida tundma erinevaid toiduaineid ja nende tervislikke omadusi. Tegevused toimuvad kolmel päeval – 4., 6. ja 8. jaanuaril. Tegevused algavad esmaspäeval, 4. jaanuaril Rocca al Mare kooli köögis toimuva põneva kokkamisringiga, kus õpitakse soodsatest ning käepärastest toiduainetest valmistama pearooga ning magustoitu. Töötuba viib läbi kooli kodundusõpetaja Kaie Mei, kes annab ka soovitusi, kuidas toitu isuäratavalt serveerida. Lisaks tutvustatakse 2016. aastal jõustuvaid toidusoovitusi, millest tervislikul ja tasakaalustatud toitumisel lähtuda. Töötuba toimub kell 11–14 ja on osalejatele tasuta.
Kas Eesti on ainult IT-suurriik?
Kolmapäeval, 6. jaanuaril on noored oodatud Tondiraba jäähalli, kus kell 13.50–14.50 saab laenutada ühe euro eest uiske ning kasutada tasuta vaba jääd.
Viktoria Muske
VABATAHTLIKUST TÖÖST
Reedel, 8. jaanuaril, kell 11.30– 13.30 toimub Tallinna spordi- ja noorsooameti ruumides aadressil SuurAmeerika 35 põnev tegevus, mida viib läbi Tervise Arengu Instituut. Räägitakse, kuidas toitumine ja liikumine mõjutavad meie enesetunnet ning kuidas erinevad meeled avaldavad mõju toidu maitse tajumisele. Kohapeal saab ise järgi proovida, mismoodi toit maitseb ja lõhnab siis, kui silmad on kinni seotud või kuidas värv mõjutab meie toidueelistusi.
Euroopa vabatahtlik teenistus – parim, mis sinuga juhtuda saab Margit Sellik
Kesklinna noortekeskus kui vabatahtlike kohtumispaik Tiiu Niglas
Lk 7
NOORTEKESKUSED TALLINNAS
Kuna kohtade arv on piiratud, on kõigis tegevustes osalemiseks vaja eelnevalt registreeruda aadressil www.tallinn.ee/noorteinfo. Registreerimine lõpeb hiljemalt 31. detsembril või kuni kohti jätkub. Jõuluvaheaja tegevused toimuvad Tallinna Spordi- ja Noorsooameti «Noorte terviseteadlikkust ja -käitumist edendava programmi» raames ning on seotud tervisliku toitumise ja liikumisega.
Lk 6
Haabersti noortekeskus ootab lapsi laagrisse! Tallinna ja Harjumaa noortekeskused võtavad mõõtu piljardis Männiku noortekeskus projektist «Art-sõidud» 2015. aasta suvel toimunud noorte tervisenädal Foto: Tallinna spordi- ja noorsooameti erakogu
Irina Kevel
Lk 8
TALLINNA NOORTENÄDAL
2
Michael Jacksoni style töötuba (Free Flow Studio)
Foto: Tallinna spordi- ja noorsooameti erakogu
Tallinna noortenädal tutvustas Kultuurikatlas etenduskunste MARILI OTSTAK
S
Tallinna spordi- ja noorsooamet
ügisesel koolivaheajal sai Kultuurikatlas toimunud Tallinna noortenädala programmis nelja päeva jooksul osa erinevatest etenduskunstidest ja uue meediaga seotud töötubadest ning lavastustest. Lisaks Kultuurikatlale oli tänu Tallinna spordi- ja noorsooameti headele koostööpartneritele võimalik mitmeid ettevõtmisi külastada Tallinna keskraamatukogus ja Eesti Arhitektuurimuuseumi Rotermanni soolalaos. Noortenädala esimesel päeval said tänavakunstihuvilised stencil-art töötoas suurele ühispildile oma portree jäädvustada, tantsu töötoas voguing’ut proovida, tsirkuse- ja tantsuetendusi nautida ja enneolematul rulaskulptuuril raju Ziggy Wildi kontserdi saatel jämmida. Puudu ei olnud ka töötubadest, mis pakkusid uusi teadmisi filmija videomaailmast ning põnevaid elamusi LARP-mängudest. Teisel päeval jätkusid toredad ette-
võtmised – lustakas nukuetendus «Sokisööjad», mitmed tantsulised etteasted ja erinevad töötoad. Mainimata ei saa jätta teisel päeval toimunud menukat vene noorte karjääriteemalist arutelu «Kelleks sa ei taha saada?» («Кем ты НЕ хочешь стать?»), kus heitsid oma eriala igavamatele, raskematele ja vähem meeldivamatele külgedele pilgu Andrei Solntsev, Maksim Volkov, Mihhail Tõrtõšnõj ja Aleksei Turovski. Samal päeval toimus pidulik õhtusöök «Gurmeedinee», kus lisaks headele roogadele pakuti teadmisi toiduvalmistamisest, -stilistikast, -blogimisest ja -fotograafiast. Õhtusöögil juhtis lauatagust vestlust tuntud stilist Ženja Fokin. Noortenädala kolmas päev pakkus meeleolukaid elamusi muusikasõpradele – nimelt toimus sel päeval salongiõhtu, kus astus üles džässmaailmas ilma teinud Miamee ansambel. Tallinna noortenädala viimane päev oli muusika-aastale kohaselt pühendatud muusikale – seda nii töötubadega kui ka Noortebänd 2015 finaal-
kontserdiga Kultuurikatlas. Noortebänd tähistas tänavu oma 15. tegutsemisaastat ning pidulikul lõppkontserdil selgitati välja õnnelik bänd, kes kannab nüüdseks Noortebänd 2015 võitja tiitlit – selleks on Abandoned Elysium! Noortenädala külastajad said Kultuurikatlas uudistada teist aastat järjest toimunud noortenädala fotokonkursi võidutöödest kokku pandud näitust «Raamist välja linnaruum». Elektroonselt saab konkursi võidupilte vaadata noortenädala kodulehel www.noortenadal.ee. Tallinna noortenädala õnnestumisse andsid olulise panuse lisaks headele koostööpartneritele noortenädala vabatahtlikud, kellele Tallinna spordi- ja noorsooamet on väga tänulik. Noored olid suureks abiks nii sündmuse kajastuses kui ka korralduslikus pooles. Tallinna noortenädala programmist sai osa üle 1500 noore, keda ootame ka järgmistel aastatel elamusi koguma. Tallinna noortenädal 2016 toimub taas sügisesel koolivaheajal.
Tsirkuseetendus «In Time»
Foto: Harry Tiits
Miks pole kõik määratud lõpetama kooli medaliga? TIM ŠTŠERBINA Tallinna Tõnismäe Reaalkool, 9. klass juhendav õpetaja Igor Kalakauskas
Teie ees on keeruline ülesanne, kuid te ei suuda sellele kuidagi keskenduda? Mõtted on kogu aeg mujal ja te ei saa isegi mõneks minutiks ülesandele pühenduda, kuigi veerandi lõpp või kontrolltöö on juba ukse ees? Siinkohal tuleks endale teadvustada, mis aitab keskenduda, mis segab ja kuidas end häälestada produktiivseks tööks. Pingelise töö käigus aju aktiivsus nõrgeneb, seepärast tuleb aeg-ajalt lubada endale veidi puhkust. Kogu häda on aga selles, et puhkus kipub vahel pikemaks venima. Laiskus. See on esmane põhjus, miks õpib
tänapäeva õpilane halvasti. Muide, kõike alljärgnevat pean ka enda kohta käivaks. Öeldakse, et laiskus sündis enne meid. Kuid see ei tähenda, et laiskusest pole võimalik jagu saada. Laiskuse taga on peidus mitmed õigustused: «mulle pole seda õppeainet tarvis», «seda eriala ma tulevikus ei vaja», «mulle piisab täielikult «kolmest», sest ma ei kavatse oma ülejäänud elu end selle ainega siduda» jne. Ei võitle vaid see, kes ei taha laiskust seljatada – mina püüan võidelda. Mängud ja internet. Minu arvates on see oma mõjult laiskuse järel teine põhjus, mis õppimist segab. Sotsiaalvõrgustikud, internetimängud, online-filmid – see võtab tänapäeva õppurilt pool elu. Kuid 21.
sajandi suurim häda on nutitelefonisõltuvus. See on nagu veekeeris ja ka mina pole erand – see tõepoolest kisub endasse! Magamatus. Veel üks põhjus. Isegi kui puhkad kaks päeva, tahad ikkagi magada. Mõtled, et homme on ka päev, võib minna varem magama ning probleemideta üles tõusta. Ent paraku selline olukord kordub – kui mitte iga päev, siis üle päeva. Koolitunde on paljuvõitu. Mida ka ei teeks, pärast kella kuut väsid igal juhul. Kuid on veel lisatunnid (inglise keel, sport jne), ilma milleta pole kuidagi võimalik läbi ajada. Ma arvan, et õpilastel on väga suur koormus. Lisaks sellele peame tegema koduseid õppetükke vähemalt kolm tundi, sest
iga õpetaja peab oma ainet kõige tähtsamaks. Tahaks ju ka sõpradega ja tüdrukutega aega veeta, kuid isikliku elu jaoks ei jää aega ning täiskasvanuelu pole enam mägede taga. Kui vabaneda kõigist eespool nimetatud ärritajatest, mis segavad meil õppimisele keskendumast, siis oleksime me kõik, õppurid, medalistid. Või vähemalt õpiksime eranditult neljadele ja viitele. Kuid mulle tundub, et siis oleks maailm hall – meile kõigile ei jaguks erksaid värve. Arvan, et paljusid ei rõõmustaks, kui kõik sarnaneksid üksteisega nagu mõnes ulmefilmis. Tegu on noorte ajakirjanduskonkursi «Noor tegija» ühe võidutööga.
KONKURSS “NOOR TEGIJA”
3
Topeltstandardid – mehed vs naised
EMMA ANNI KOPPEL Tallinna Reaalkool, 9. klass
«Tütarlapsel peavad olema õlad kaetud, sest kui matemaatikatunnis välgub paljas õlg, siis ei suuda noormehed matemaatikale keskenduda. Sama käib ka aktuseriietuse kohta!» Just sellised laused kõlasid Tallinna Reaalkooli lõpuaktuse infotunnis, kus räägiti riietusest ja reeglitest, mis kehtivad ainult tütarlastele. Olin väga hämmeldunud, kui öeldi, et aktusel peab õlgu ja isegi rangluid katma. Miks peaksin mina katma kinni oma õlad kellegi teise pärast? Tundub, nagu arvatakse, et noormehed ei suuda ennast kontrollida ja neiud on nende jaoks vaid seksuaalsed märklauad. Nagu oleks tüdrukute kohus oma tagasihoidliku riietusega kindlustada, et noormeestel ei tekiks kõrvalisi mõtteid, mitte poiste kohustus oma mõtteid, tundeid ja tegusid kontrollida. Tüdrukutele tuletatakse pidevalt meelde, kuidas nad peaksid välja nägema, ja kui midagi on erinev, siis on see kohe liiga tähelepanu äratav. Mõnel pool saadetakse tüdrukuid koolist koju seetõttu, et neil on kas õpetaja arust liiga lühike seelik või liiga paljastav pluus. Inglismaal keelas ühe kooli direktor tüdrukutel seelikute kandmise, sest see pidavat poistel tähelepanu õppimiselt kõrvale tõmbama ja õpetajatel el õpetamist segama. USA-s kõrvaldatii üks tüdruk ajutiselt tundidest, sest ta seelik eelik oli liiga lühike – ulatudes vaid kolm sentimeetrit ülevalpoole põlve. Mind on saadetud koju liiga värvilise pluusi luusi tõttu. Poistel seevastu on lubatud ud koolis käia seksuaalse alatooniga riietega, iietega, näiteks kanda poolalasti naise pildiga ildiga särki. Kui poisid kannavad lühikesi ikesi pükse või varrukateta särke, siis see ee on normaalne. Erinevaid riietumisreegleid on märgata ka mujal kui ainult koolis. Näiteks ks eeldatakse, et palaval suvepäeval eaksi sid naised ennast tänaval kombesi peaksid kalt alt katma, kuid on normaalne, et mehed ed käivad ringi palja ülakehaga. Selline kaksikmoraal ei kehti ainult
riietusele. Märkasin Võru gümnaasiumis noorte meedialaagris osaledes, et sealsed tualettruumid olid segatualetid või ainult meeste omad. See on väga uus kool, st peaks olema tänapäevane ja modernne hoone. Tüdrukuidki on seal koolis rohkem. Tekib paratamatult küsimus, kas kool eeldab, et tüdrukud ei taha eraldi tualetti ja privaatsust? Poisid saavad käia tualetis nii, et tüdrukuid pole, kuid vastupidi mitte. Sarnaseid asju on märgata veel mujalgi koolielus. Tüdrukud peaksid õppima näiteks ainult viitele, kuid poistele antakse andeks, kui tunnistusel on ka kolmed. Minultki küsiti 7. klassi sisseastumisvestlusel, et miks on mul tunnistusel üks kolm. Ainult üks! Ja sellele järgnes hämming, et saaks veel aru, kui poisil oleks nii, kuid tüdruku tunnistuselt ei peaks kolmesid küll leidma. Mind häirib, kui poisid lärmavad ja karjuvad tunnis ja nendega ei pahandata kuigi palju. See-eest kui tüdruk natukenegi oma häält tõstab, siis tähendab see automaatselt vastu haukumist ja kooli kodukorrale mitte allumist. Ma näen tihti koolis väikeste poiste kaklusi, mille kohta nenditakse, et nad on ju poisid ning sinna pole midagi parata. Olen näinud ka tüdrukute kaklusi, kuid vaatamata sellele, et need on vaiksemad, viiakse nad siiski kohe õppealajuhataja juurde, sest rusikatega probleemide lahendamine pole ometi ju tüdrukutele sobilik käitumine. Naistele valimisõiguse saamine on igas riigis olnud tähtis sündmus ja verstapost võrdõiguslikkuse saavutamise teel. Eestis said naised alles 1915. aastast alates hakata ülikoolis käima. Neli aastat hiljem said nad valimisõiguse. Aeg on edasi läinud, kuid hoolimata sel-
Illustratsioon: Anette Remmelg
lest, et meil on praegu ülikoolides rohkem naisi kui mehi, saavad nad tööturule sisenedes meestega samaväärset tööd tehes 30% vähem palka. Lisaks eitavad paljud mehed ja isegi naised, et palgalõhe üldse eksisteerib! Naiste tööd ei väärtustata – lasteaia- ja kooliõpetajad tegelevad kõige väärtuslikumaga, kes meil on, lastega, aga selle eest ei saa nad elamisväärset palka. Enamik koolidirektoritest on mehed, õpetajad naised. Kodus teevad harilikult süüa naised – ja tavaliselt väga hästi –, aga restoranide peakokad on valdavalt mehed. Elanikkonnast pooled on naised, aga valitsuses on neid hetkel ainult 13%. Suur osa naistest käib tööl, kuid väga g paljud p j neist teevad lisaks veel lõviosa kodutöödest. Õnneks on see suund muutumas – tänapäeva noored pered jagavad omavahel
kodutöid palju rohkem, kkui nende vanemad seda tegid. Kaksikmoraal valitseb valits isegi suhtumises seksuaalkurit seksuaalkuritöö ohvritesse. Nii kinnitab kõrge kõ politseiametnik avalikult, eet vägistamise ohvrid on ise selles süüdi: sest nad kandsid ebasobivat riietust, olid alko alkoholi pruukinud ja käisid ül ülepea sellises kohas, kus pol poleks pidanud – õhtul hilja pimedal tänaval. 2014 2014. aastal avaldatud uuringu uu järgi peavad ligi l pooled elanikest naissoost seksuaalvägivalla seksuaa ohvrit juhtunus vastutavaks. Meesvastutav te (14% (14%) hulgas on naistega (9%) võrnaisteg reldes enam neid, kes usu usuvad kindlalt, et naiste riietus põhju põhjustab vägistamise ohv ohvriks langemist. Ja mi miks nad ei peakski nii mõtlema, mõ kui juba koolis kinnistat kinnistatakse mõtteviisi, et oma käitumist ja riietust peab muutma tüdruk, mit mitte poiss? Nõnda seisan ma sada aastat hiljem, kui Eesti naised astus astusid esimest korda üle ülikooli läve, üllatavate üllata küsimuste ees: miks isegi tänap tänapäeval peetakse ebaharilikuks suhet, ku kus naine on kõrgemal ametipositsioonil või teenib rohkem kui mees? Miks peaksid peak naised oma riietust muutma mees meeste pärast? Miks arvatakse, et noormeh noormehed ei suuda oma tundeid kontrollida, n nagu oleksid nad mõtlemisvõimetud loomad, mitte inimesed? Mõlema soo esindajate esindajatel peaksid olema võrdsed õigused – nii ni meestel kui ka naistel. Eesti ühiskonnas ühisk ei peaks keegi end katma kinni kellegi k teise pärast ning mitte keegi ei peaks p olema vastutav teise inimese mõt mõtlemise ja käitumise eest. Tegu on noorte ajakirjandusk ajakirjanduskonkursi koha «Noor tegija» auhinnalise I ko võidutööga.
4
KONKURSS “NOOR TEGIJA”
KSG NUI filmifestival MONIKA VARŠAVSKAJA
T
Kadrioru Saksa gümnaasium
änapäeva üritusterohkes meelelahutusmaailmas leiab iga huviline endale meelepärase ja sobiva viisi, kuidas ära saata arginädal ning vastu võtta kauaoodatud nädalavahetus. Enamik üritustest saadetakse mööda valju muusika, sõpradega hängimise ja pudeli õlle vahel. Kuid toimumas on ka väiksema ringi kooliüritusi, mis pole sugugi vähem atraktiivsed ja mis seovad omavahel õpetajaid, õpilasi, vilistlasi ning paljusid noori huvilisi. Üheks selliseks traditsiooniliseks kogunemiseks Tallinnas on saanud ka Kadrioru Saksa gümnaasiumi filmifestival KSG NUI. 13. novembril võõrustas Kadrioru Saksa gümnaasium juba 14. korda noori ja vanemaid filmihuvilisi. Kooli seinte vahel leidis aset üle Eesti tuntud noorte amatöörfilmifestival KSG NUI, mis toob juba kord festivalil käinud külastaja alati tagasi. Miks? Sest õhtu on täis inspireerivaid lühifilme, mis on noorte endi tehtud. Kinoekraanil saab näha oma sõpru hoopis teistsugustes ja tavatutes rollides ning tänu ürituse õpilastest koosnevale korraldustiimile luuakse noortelt noortele efekt, mis muudabki õhtu nii külastajale kui ka telgitagusele meeskonnale eriti nauditavaks. Pole tähtis, kui mitmeid pisidetaile või suuremaid ettevõtmisi tuleb enne üritust läbi töötada, meeldejäävaks teevad festivali ikkagi filmid. Lühifilmide võlu seisnebki nende tabavuses ja võimaluses jutustada paari minutiga lugu,
Foto: Grete Tiigiste
mis ei jää venima, vaid läheb vaatajale korda. Läbi aastate on NUI-lt läbi käinud kümneid filme, mis puudutavad, panevad mõtlema, ärritavad või panevad saali naerust rõkkama. Selle aasta festivalile laekunud filmide võtmesõnaks võiks nimetada
kvaliteeti. Filmid olid kaunid vaadata – vaeva oli nähtud operaatoritööga ja suvalise «rösteri» asemel oli kasutatud head kaameratehnikat, mis kinnitab, et filmitegemine pole kaugeltki enam avastamata maa ning filmifestivalid motiveerivad noori end pildilises ja he-
lilises keeles väljendama. Ka sponsorid, kes on igal aastal festivalile õla alla pannud, tekitavad kindlust traditsiooni jätkata. NUI-lt ei puudunud ka oma ala spetsialistidest koosnev žürii, kes oli valmis välja selgitama parimaid ja an-
dekamaid. Sel aastal seadis end žüriilaua taha kuus nimekat tegelast: filmide pildilist külge jälgisid fotograaf Mart Vares ja operaator Heiko Sikka, stsenaariumeid ja storyline’i kritiseerisid režissöör Anu Aun ja filmitegija Rasmus Merivoo. Traditsioonijärgselt istus žüriilaua taga Kadrioru Saksa gümnaasiumi õpetaja, kelleks seekord oli kehalise kasvatuse õpetaja Margit Randver ja kirsiks tordil oli mees, kes ei vajagi ehk tutvustust ning keda noored valju aplausiga tervitasid – näitleja ja koomik Peeter Oja. KSG NUI on nii mõnelegi noorele saanud hüppelauaks suurde filmimaailma. See küll ei tähenda garanteeritud kohta Balti Filmi- ja Meediakoolis, kuid leian, et iga väiksemgi asi viib suuremani ja iga pingutus võib olla üüratu samm. Näitena võib tuua Kadrioru Saksa gümnaasiumi vilistlase Mikk Granströmi, kes NUI varajastel aastatel filmifestivalile hoogu andis ja ka ise ohtralt filme tegi ning on täna üks Pimedate Ööde filmifestivali peakorraldajatest. Jälgida festivali peakorraldaja vaatenurgast on aga midagi hoopis muud, kui vaadata seda saalis istujana. Peaasi, et tehnika alt ei veaks! Kas õhtujuhid on kohtadel? Kas mikrofonid on töökorras? Ja kui kõik sujub, võid õhtu lõpus end õlale patsutada, sest järjekordselt on saalitäis rahvast lahkunud võimsa emotsiooniga ning mitmed filmitegijad on saanud väärika auhinna ja perspektiivika motivatsiooni omanikeks. Tegu on noorte ajakirjanduskonkursi «Noor tegija» ühe võidutööga.
Maria Derlõš: LasnaIdee on koostöö ja usalduse investeering sotsiaalsesse kapitali KARINA PÕDRA Tallinna Kesklinna Vene gümnaasium, 10. klass
O
rganisatsiooni Linnalabor urbanist ning ühenduse LasnaIdee üks asutajaid Maria Derlõš rääkis, et LasnaIdee on vabatahtlik mittetulundusühing, mis püüab kohalike elanike kaasamise ja kodanikualgatusega elukeskkonda paremaks muuta. Peamiseks eesmärgiks on side loomine – elanike, võimude, aga ka ärisektori vahelise usalduse, üksteisemõistmise ja koostöö tugevdamine. «Me uurisime Linnalaboris kaua, millised kodanikuühendused tegelevad Tallinnas linnaruumi parendamisega,» meenutas urbanist. «Selgus, et erinevaid ühendusi leidub kõigis Tallinna linnaosades, kuid paneelmajade piirkonnad nagu Õismäe, Mustamäe ja Lasnamäe jäävad passiivseks ning pole kuhugi kaasatud.» Noori aktiviste hakkasid huvitama selle põhjused. Võimalik, et põhjus peitub elanike passiivsuses, huvi puudumises ja soovimatuses toimuvat kuidagi mõjutada. Kas linna keskkond mõjutab inimesi? Või inimesed lihtsalt ei tea enda võimalustest midagi muuta? «Teema oli aktuaalne ning me otsustasime koos urbanistidest kolleegidega alustada projekti. Kuna ma ise olen Lasnamäelt pärit, oli mul selle probleemiga tegelemiseks ka isiklik huvi. Asutasime ühenduse LasnaIdee ja nii see sündiski,» naeris Maria. «Praegu on LasnaIdee kõigest 1,5-aastane, aga me oleme nii lühikese ajaga palju saavutanud.» Selgus, et tegu polnud üldsegi elanike passiivsusega – vastupidi, inimesed on väga aktiivsed. Paljud tahtsid samuti midagi ära teha, kuid ei tead-
LasnaKino
nud, kus ja kuidas mõttekaaslasi leida. Maria arvates pole oma ümbritseva elukeskkonna suhtes ükskõikseid inimesi olemas. Lihtsalt inimesed ei tea, kuidas nad saaksid selle parandamisele kaasa aidata.
Foto: Vladislav Kopõlkov
«Ühiskonna suurem teadlikkus oma võimalustest on üks eesmärk, mille poole me püüdleme,» rääkis neiu. «Samuti on meie töö suunatud koostööle erinevate sektoritega, nagu näiteks võimustruktuurid, et nad
peaksid oluliseks suhteid kodanikuühiskonnaga.» Koostöö tagamisel on tähtis, kuidas edastatakse olulist informatsiooni. See peab olema lühike, võimalikult selge ning andma inimestele tea-
da, mil viisil nad saavad otsuseid mõjutada, anda kommentaare ning osaleda nende elukeskkonna muutmises. LasnaIdee tegeleb muu hulgas ürituste korraldamisega. Nende hulka võib juba lugeda LasnaPiknikut, LasnaKino ja teisi. Ürituste eesmärk on pöörata tähelepanu olulistele teemadele, need üritused toovad kokku mitte ainult ühe linnaosa elanikke, aga ka inimesi kogu linnast. Kuni organisatsioon on veel lapsekingades, on nimetatud üritused seni ainsad ühiskonnale nähtavad kordaminekud. «Ülejäänud tegevus ei peagi olema nähtav. Peamine on, et eesmärk oleks saavutatud. Koostöö võib olla nii loomulik, et jääb märkamatuks,» kommenteeris Maria. Kuna LasnaIdee üritused on tasuta, tekib küsimus, kust tulevad vajalikud vahendid. «Alalisi sponsoreid meil pole. Finantseeringud tulevad iga kord eri allikatest. Kui näeme konkurssi, mis vastab meie soovidele, siis kirjutame projekti ning võime saada finantseeringu. Püsivat sissetulekut meil pole, sellepärast ei ole ka võimalik eelarvet planeerida,» selgitab Maria. Küsimusele, kuidas reageerisid LasnaIdee loomisele riiklikud organid, vastas Derlõš, et need olid skeptiliselt meelestatud. Ühenduse tegevus algas valimiste eel ning paljud kahtlustasid, et tegemist on poliitiliselt kallutatud liikumisega. Kuid valimised möödusid ning aktivistidel õnnestus tõestada, et see pole nii. Praegu on skeptilisus juba asendumas usaldusega, aga koostöö saavutamisele peavad püüdlema mõlemad pooled. Tegu on noorte ajakirjanduskonkursi «Noor tegija» ühe võidutööga.
KONKURSS “NOOR TEGIJA”
5
Noor direktor: õpilased on praegu targad ja õnnetud, võiksid aga olla targad ja õnnelikud MARTINA EERME
Loomulikult jäid meelde õpetajad, kes siiralt huvitusid õpilaste vastustest ning arvamustest, isegi kui need ei läinud nende isikliku arvamusega kokku. Selliste vestluste käigus pidi õppima argumenteerima – miks ma nii arvan? See põhimõte on praegu üha rohkem üle kandumas kõigile meie kooli õpetajatele. Aga kas oli ka midagi, mis teile ei meeldinud? Mulle ei meeldinud raamidesse surumine. See on tänapäevalgi nii – õpilastele ei meeldi, kui neid alahinnatakse või topitakse kuskile kitsasse ruutu.
T
Tallinna Saksa gümnaasium, 10. klass
allinna Saksa gümnaasiumis on praegu põnevad ajad, sest sellest õppeaastast asus kooli juhtima õpilaste seas väga populaarne noor direktor Kaarel Rundu (31). Ühe Eesti noorima koolijuhi sooviks on tuua kooli rohkem loovat lähenemist, valikuvabadust ning taastada õpilaste koolirõõmu. Vestlesin oma kooli direktoriga ühel detsembrihommikul ning pea terve intervjuu vältel püsis Kaarel Rundu näol särav naeratus. Olete selle aasta septembrist Tallinna Saksa gümnaasiumi direktor. Miks otsustasite sellele kohale kandideerida? Väärtustan head haridust ning nägin ennast teostavat just haridussüsteemis. Olen eelnevalt töötanud päris pikalt koolis ja tundsin, et tahan seal edasi tegutseda, kuid teha midagi uut (K. Rundu oli koolipsühholoog). Oluline põhjus oli, et nende aastate jooksul tekkis tervikpilt sellest, mida ma ise koolis muuta sooviksin.
Praegu on nõudmised õpilastele väga kõrged. Paljud noored on ülekoormatud, unepuuduses ning napib aega hobidega tegelemiseks. Mida teha? Ma alustaksin sellest, et eelnimetatu võiks vabalt käia ka õpetaja kohta. Jah, koormused on suured, kuid mina näen siin ka võimalusi. Mõned õppeained on sellised, kus tulebki tuupida – keeli on võimatu sõnavarata õppida ja teatud valemid tuleb meelde jätta, enne kui saab neid rakendada. Võimalust muudatusteks näen aga just valik- ja vabaainete osas. Hästi konkreetselt vastates: kooli on vaja tuua valikainete hulka teemad, kus õppekava järgi on õpilastel võimalik tegeleda oma huvialadega. Usun, et see on hea võimalus koormuse tasakaalustamiseks. Koolis ei pea olema ainult teoreetilised õppeained, vaid ka sellised huviained, nagu näiteks jooga, fotograafia, enesekaitse, kas või programmeerimine – see on üks võimalikest lahendustest. Teine võimalus on siduda 8. klassi loovtöö ning 11. klassi praktilised tööd õpilaste hobidega, nii et ei tekitaks juurde lisakoormust, vaid võimaldaks õpilastel arendada nende individuaalseid andeid. Juhendasin gümnasiste, kes tegid muusikat ja andsid välja mixtape’i omaloominguga. Nad tegelesid endale huvipakkuvaga ning kool toetas seda. Võimalusi on mitmeid, aga kindlasti tuleb õpilasi kaasata. Arvan, et head haridust saab omandada ainult kooli ja õpilase koostöös. Seepärast tuleb noortelt küsida, mida nad tahavad ning sealt edasi tuleb partnerlussidet arendama hakata.
Mida te siis muuta soovite? Minu jaoks on väga südamelähedane teema HEV-õpilased (haridusliku erivajadusega õpilased), eelkõige näen muutuste vajadust just selles valdkonnas. Tahaksin panustada sellesse, et kõik õpilased saaksid õppida vastavalt oma võimetele, et neil oleks põnev ja huvitav ja nad saaksid väljendada oma loovust ning innovaatilisust, et nad leiaksid koolis tuge oma andekuse arendamiseks. Ma ei oska praegu öelda, milline on haridus, mida lapsed, kes alles esimesse klassi läksid, 12 aasta pärast vajavad, aga on mingid teatud põhiväärtused, mis jäävad: kriitiline mõtlemisoskus, loovus ja väljendusoskus. Kindlasti soovin muuta õpilaste suhtumist keskkonda arvestavamaks. Selle raames on meil välja töötatud ka «Rohelise kooli» visioon, mis hõlmab rohelist ja taaskasutust propageerivat mõtteviisi, ökoinnovatsiooni ja alternatiivenergia lahendusi, keskkonna lähedust ja loodussäästlike liikumisviiside kujundamist, mis toetub muutuvale õpikäsitusele. Mis on kõige toredam direktori töös? Mulle meeldib väga tunde anda ja sellega tahtsin kindlasti uues ametis jätkata. Kõige toredam ongi vahetu suhtlemine noortega – kuulata, mida nad mõtlevad, mis on neile tähtis, mismoodi nad omavahel suhtlevad, mis nende sees toimub. See on minu meelest väga põnev. Minult on mitu korda küsitud, kas noored on hukas. Ei, noored pole kindlasti hukas! Nad on hästi toredad ja asjalikud, kui neid veidi innustada. Arvan, et see ongi see, mida kool peaks tegema – toetama noorte eneseväljendust ja arengut, mis on kindlasti igaühe puhul väga erinev. Te olete koolis töötanud kümme aastat. Kuidas on kool selle aja jooksul muutunud? Mulle tundub, et koolisüsteem üritab järjest rohkem muutuda õpilasesõbralikumaks ja arvestavamaks, samas nõudlikumaks. Mitte ainult kool ei esita nõudmisi õpilastele, vaid õpilased ja lapsevanemad omavad ootusi koolile. See on nagu vastastikune kvaliteedikontroll. Kui mõtlete tagasi oma kooliajale, siis mis teile koolis käimise juures kõige rohkem rõõmu pakkus? Mulle meeldisid väga õppeained, kus õpetajad olid põhimõttekindlad, aga samas ka avatud loovale lähenemisele. Ma ise olen selle kooli saksakeelse osakonna vilistlane (gümnasistid õpi-
Kas probleem võib olla meie haridussüsteemis? Hästi lühike vastus on, et praegu on meie õpilased targad ja õnnetud, aga tahaks, et nad oleksid targad ja õnnelikud. Sooviks, et PISA tulemused oleksid head ning samas säiliks koolirõõm. Arvan, et kui koolisüsteemid oleksid paindlikumad ja arvestaksid õpilaste huvialadega, oleks võimalik koolirõõmu tõsta. Usun, et Eesti haridussüsteem liigub üha rohkem selles suunas, küll mitte võib-olla õpilaste jaoks piisava kiirusega, aga siiski üsna reipal sammul.
Pea terve intervjuu vältel püsis Kaarel Rundu näol särav naeratus
vad enamiku ainetest saksa keeles ja saavad lõpetamisel nii eesti kui ka saksa lõputunnistuse). Mul on palju helgeid mälestusi sellest, kuidas näiteks ajalootunnis lavastati Kuuba kriisist näidend või bioloogiaõpetaja lubas teha ettekande vihmaussidest luulevormis või kui keemiatunnis uurisime koostisosi ning tegime kummikomme, ja tüdrukud, kes soovisid, said teha endale huulepulgad. Kõik, mis on loenguvormist erinev, jääb ka paremini meelde. Toetati loovat lähenemist, arvan, et nii võiks ja peaks olema igas õppeaines.
Foto: Anita Kremm
KAAREL RUNDU LÜHIVASTUSED • Lemmikkirjanikud: Mati Unt, Charles Bukowski. • Lemmikmuusikud: Wu Tang Clan, Vennaskond, Falco, Arvo Pärt, Scooter. • On omandanud kooliharidust kaks aastat Viinis ja kolm aastat Madridi saksa koolis. • Magistrikraad psühholoogias ja hariduse juhtimises. • Gümnaasiumi lõpus olid alternatiivina erialadeks psühholoogia ja aiandus. • Tallinna Saksa gümnaasiumi vilistlane.
Lõpetuseks – algas advendiaeg. Milline on teie jõulusoov? Soovin, et kõik leiaksid endas hingerahu. Praegu on ärevad ajad ning ma arvan, et inimesed vajavad seda hetkel väga. Teiseks soovin, et jaguks kvaliteetaega lähedastega ja kolmas soov on, et kõik loeksid jõuluajal läbi vähemalt ühe raamatu. Ükskõik, kas digitaalselt või paberi peal. Aitäh! Ma soovin teile ka ilusaid pühi oma lähedaste seltsis, et teiegi leiaksite endas hingerahu ning aega, et lugeda mitu väga head raamatut, sest lugeda te armastate. Kindlasti leian. Aitäh! Tegu on noorte ajakirjanduskonkursi «Noor tegija» auhinnalise II koha võidutööga.
6
RAHVUSVAHELINE NOORSOOTÖÖ
«Me&You – North&South» – soorollidest noorsootöös LIIS TAMMAN Tallina spordi- ja noorsooamet
«Me&You – North&South» on jätkuprojekt 2014. aastal Gruusias ja Ungaris toimunud koolitustele. Need koolitused kui ainulaadsed edulood näitavad, kuidas suurendada soorollidega seonduvate teemade teadvustamist esmalt noorsootöötajate ja seejärel ka noorte seas.
EESTI NOORSOOTÖÖTAJAD UUSI KOGEMUSI OMANDAMAS Tänavu 20.–27. septembril toimunud soorolle käsitlenud koolitusel Lätis Zaļeniekis osales Eestist kolm noorsootöötajat – Loore Kääramees, Siiri Saar ja Ege Enok. Koolitusel anti ülevaade tüdrukute ja poiste grupimeetoditest,
mis võimaldavad teismelistele tuge ja aitavad leida sisemised tugevused ajal, mil noore elus toimuvad muutused nii identiteedis, isiklikes väärtustes kui ka hoiakutes. Lisaks nn jõustavatele meetoditele said noorsootöötajad koolituselt palju uusi mänge ja õppemeetodeid, mis on igapäevases töös noortega vajalikud.
TEOORIA PRAKTIKASSE Oktoobrist detsembrini leidsid aset koolituste praktilised osad, mille käigus viidi igas koolitusel osalenud riigis läbi kohalikud töötoad. See andis Eesti noorsootöötajatele võimaluse uute teadmiste ja kogemuste jagamiseks ning õppemeetodite praktiseerimiseks. Seati paika
edaspidine tööplaan kindla sihtgrupiga ja tegevuste jätkamine noortegruppidega on kavas ka järgmisel aastal. 10.–14. detsembril toimus jätkukoolitus Hispaanias Malagas, kus Eestist käis oma senist soorollide metoodika kasutamise kogemust jagamas noorsootöötaja Ege Enok.
UBC Noortekonverents 2015 «Youth for Equality, Equity and Peace» LIIS TAMMAN Tallinna spordi- ja noorsooamet
25.–31. oktoobril toimus UBC (Läänemere Linnade Liidu) noortevaldkonna komisjoni läbi viidud konverents «Youth for Equality, Equity and Peace», mis oli organiseeritud Erasmus+ programmi rahastusel ning korraldatud noortevahetuse formaadis. Konverentsi raames tegeleti süvitsi võrdõiguslikkuse, võrdsuse ja rahu küsimustega. Konverentsil osalesid Läänemere Linnade Liidu noorte delegatsioonid. Eestit esindas 4-liikmeline esindus, kuhu kuulusid Tallinna spordi- ja noorsooametist Liis Tamman ning Tallinna noortevolikogust noored Mariliis Eensalu, Mihkel Lennuk ja Hanna-Lysa Kenk. Noored käsitlesid maailmapoliitilisi teemasid nagu migratsioon, majandus, keskkond jne. Noortevahetuse raames võeti kahel päeval osa UBC üldkonverentsist «Building Smart Cities in the Baltic Sea Region», kus arutati noorte kaasatuse üle poliitika kujundamises ning noored said esitada oma ettepanekuid erinevate valdkondade poliitikate loomiseks. Eesti noored olid ühed aktiivsemad sõnavõtjad nii noortekonverentsil kui ka mõttevahetustel kaasarääkimisel UBC üldkonverentsil. LÄÄNEMERE LINNADE NOORTE HÄÄL Noortekonverentsi moderaator-koolitaja Lukasz Kosowski sõnul õpiti noortekonverentsil arendama koostöövõimet ning väärtustati selle olulisust mul-
tikultuurses keskkonnas. Arutati rahvusvahelise poliitilise olukorra üle Läänemeremaade regioonis ning räägiti, kuidas on ses kontekstis omavahel seotud teemad majandus, võrdõiguslikkus, võrdsus ja rahu. See andis noortele võimaluse pakkuda lahendusi erinevatele aktuaalsetele probleemidele ühiskonnas. Noorte sõnavõtt üldkonverentsil mõjutas osalejate suhtumist koostöösse laiemalt. Korraldajate sõnul oli tegemist läbi aegade ühe mõjukaima noorte häält esindava konverentsiga, mille tulemusel lubati, et järgmisel korral organiseeritakse ümarlaua formaadis arutelud poliitikute ja noorte vahel. EDASISED TEGEVUSED UBC VÕRGUSTIKU NOORTEVALDKONNAS Programmi raames koostati ettepanekud, mille põhjal pannakse kokku noorte deklaratsioon. Sellega saab tutvuda alates detsembri lõpust veebilehel www.ubc-youth.org. Järgmise eesistujariigina alustab noorteküsimustes tööd Gävle linn Rootsis. Noortevaldkonna komisjoni uus kohtumine toimub 15. aprillil 2016, mil hakatakse planeerima järgmist noortekonverentsi.
Läänemere Linnade Liidu (UBC) võrgustik Läänemere Linnade Liit on 1991. aastal Gdanskis loodud linnade ühendus, kuhu kuulub ligi sada linna Taanist,
Noored UBC üldkonverentsil «Building Smart Cities in the Baltic Sea Region»
Eestist, Soomest, Saksamaalt, Lätist, Leedust, Norrast, Poolast, Venemaalt ja Rootsist. Liidu eesmärkideks on anda panus Läänemere piirkonna demokraatlikusse, majanduslikku, sotsiaalsesse, kultuurilisse ja keskkonda säästvasse arengusse; edendada ja tugevdada koostööd Läänemere piirkonna linnade vahel; seista kohalike omavalitsuste ühiste huvide eest Läänemere piirkonnas; teha koostööd regionaalsete riiklike, Euroopa ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega kohalike omavalitsuste nimel, ning tagada säästev areng Läänemere piirkonnas vastavalt Euroopa kohaliku ja regionaalse omavalitsuse ja subsidiaarsuspõhimõtetele.
UBC NOORSOOTÖÖ KÜSIMUSTE KOMISJON JA NOORTEKONVERENTSID Võrgustikus tegutseb kokku 13 erinevat komisjoni, nende hulgas noorsooküsimustega tegelev komisjon, kus aktiivse liikmena osaleb ka Tallinna spordi- ja noorsooamet. Komisjoni ülesandeks on edendada noorte koostööd Läänemere maade regioonis. Igal aastal toimub kaks kohtumist ning korra aastas korraldatakse noortekonverents, eesmärgiga suurendada noorte kaasatust ja aktiivset osalust kohalikul tasandil. Tallinna spordi- ja noorsooamet juhtis noortevaldkonna komisjoni tööd
Foto: Lukasz Kosowski
kuus aastat. Läänemere Linnade Liidu tegevustes on amet osalenud paljudes ühisprojektides ning korraldanud eelnevalt noortekonverentse noorte demokraatia, meedia, mobiilsuse ja tolerantsuse teemadel. 2013.–2015. aastatel on noortevaldkonna komisjoni tööd juhtimas Turu linn Soomest koostöös Gävlega Rootsist. Projektid «YEEP – Youth for Equality, Equity and Peace» ja «Me&YouNorth&South» on toetatud Euroopa Komisjoni programmist Erasmus+.
Kas Eesti on ainult IT-suurriik? VIKTORIA MUSKE Tallinna Tehnikaülikool, energeetikateaduskond Firma eD Insenerid nooremprojekteerija
Eesti tudengid võitsid Euroopa taastuvenergeetika innovatsioonide konkursi. 2. detsembril lõppes Krakowis igaaastane konkurss «Kickoff», mille eesmärgiks oli leida innovatsioone rohelises energeetikas, arendada ettevõtlust ja haridust, otsida nii alternatiivsete energiaallikate uusi kasutamise võimalusi kui ka arendada olemasolevate energiaallikate optimeerimist ning taastavaid ressursse. Konkursil osales üle saja võistkonna kogu Euroopast, kuid finaalis võistles võidu nimel vaid kaheksa võistkonda. Konkursile oli esitatud ka mitu Eesti idufirmat, millest poolfinaali jõudis
neli ning finaali kaks Eesti tugevaimat esindajat: Smart Load Solutions ja Lainergy. Rõõm on tõdeda, et nad saavutasid kiiduväärt esimese ja kolmanda koha. Võitjaks tuli Eesti võistkond Lainergy, mida esindas Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateaduskonna teise kursuse üliõpilane Nikon Vidjajev ja Hollandi rakendusteaduste ülikooli tudeng Jan Terentjev. Noormehed esitasid idufirmade konkursile laineenergia elektriks muundamise täiendatud tehnoloogia, millele pole võimsuse poolest Euroopas siiani analooge. Tegu on noorte ajakirjanduskonkursi «Noor tegija» ühe võidutööga. Loe täismahus artiklit Tallinna noorteinfo portaalist www.tallinn.ee/noorteinfo
Konkursi «Kickoff» 2015 võitjad
Foto: Materiały prasowe Polecamy
VABATAHTLIKUST TÖÖST
7
Euroopa vabatahtlik teenistus – parim, mis sinuga juhtuda saab MARGIT SELLIK
G
Tallinna spordi- ja noorsooamet
ülnur Kadirhan (24) alustas septembris Tallinnas oma Euroopa vabatahtlikku teenistust. Tema töökohaks on alates septembrist kuni järgnevad 11 kuud Tallinna spordi- ja noorsooamet, kus Gülnuri tegemiste hulka kuuluvad nii infotundide läbiviimised gümnaasiuminoortele, ülelinnalistes noorteprogrammide korralduses kaasalöömine kui ka loengusessioonid kommunikatsioonist huvitunud noortele. Räägi oma teekonnast Tallinnasse ja veidi lähemalt Euroopa vabatahtlikust teenistusest. Ma olin ammu mõelnud pärast kooli lõppu oma erialase karjääriga alustamise asemel proovida pikaajalist vabatahtlikku tööd. Juba mõnda aega tegutsesin selle idee nimel ja otsisin põnevaid projekte. Sattusin kord internetis lugema üht EVT (Euroopa vabatahtlik teenistus) kutset, kus Tallinna spordi- ja noorsooamet otsis vabatahtlikku. Ma kandideerisin, osutusin valituks ja siin ma nüüd olengi. Kaalusin tegelikult alguses kahe projekti vahel, kuid tundus, et spordi- ja noorsooametil on mulle rohkem pakkuda ning ma saan ise olla selle organisatsiooni jaoks kasulik – seega olid mu ootused täidetud. Oled pärit Türgist. Mis on kõige erinevam kogemus, millega oled siinviibimise ajal kokku puutunud ning mis erineb su kodumaast? Kõige šokeerivam oli minu jaoks, kui avastasin, et siinsed inimesed ei palu kunagi vabandust. Isegi kõige elementaarsemates olukordades, kui näiteks kas või komistad inimesele otsa, ei ole väga tavapärane öelda: «Palun vabandust! Ega te haiget ei saanud?». Kui mina palun kelleltki vabandust, siis ma tegelikult näen, et see läheb inimestele korda ja nad on tänulikud su tähelepanelikkuse ja märkamise eest.
Millest sa kõige rohkem puudust tunned? No ikka söögist. Ma olen päris hea kokk, kuid pole Tallinnas elades siiani leidnud paljudele harjumuspärastele toiduainetele aseaineid. Siiski läheb mul ses osas juba palju paremini. Kirjelda oma parimat kogemust või muljet, mille oled siit saanud. See, et eestlased peavad väga lugu ning hindavad lapsi, noori ja eakaid. Siin tõesti hoolitsetakse nende eest ja see paistab välja. Milline on parim restoran, mida oled Tallinnas külastanud, ja miks just see? Täiesti kindlasti – kohvik Sesoon! Ja mitte ainult nende hubase atmosfääri pärast, vaid eelkõige seetõttu, et seal pakutakse linna parimat veganiburgerit, mida olen Tallinnas siiani maitsnud. Kuidas on EVT kogemus sind muutnud? Või kas üldse on? Muutus on alati möödapääsmatu ja paratamatu. Kuigi ma ei ole siin veel pikalt elanud, olen palju muutunud. Uued sõbrad, ilm, elu koos teistest riikidest pärit inimestega. Aja möödudes harjud uue elu ja muutuvate olukordadega. Kahtlemata on see keeruline ning paratamatult tunnen ikka aeg-ajalt koduigatsust, kuid püüan sellest kogemusest siiski võtta parimat. Arvan, et Euroopa vabatahtlikul teenistusel on uskumatult palju pakkuda, sest isegi pärast rasket päeva uinud sa teadmisega, et sul on alati võimalus kõike veelgi paremaks teha. Mis sinu arvates EVT ühele noorele annab? Töö- ja elukogemuse, uued inimesed ja tutvused – see nimekiri võiks veel pikalt jätkuda. Usun, et EVT on väga õpetlik, ja mitte ainult professionaalses mõttes, vaid ka isiklikus plaanis. Vabatahtlik kogemus annab elule uusi vaatenurki – sellel ajal on ju sul piisavalt aega elu üle järele mõelda. Ka mu kaaslased, kes samuti praegu Tallinnas oma Euroopa vabatahtlikku teenistust teevad, on minuga ühel meelel, et EVT võib olla parim asi, mis sinuga juhtuda saab.
Gülnur Kadirhan
Foto: Marili Otstak
Gülnur Kadirhan läbib Euroopa vabatahtlikku teenistust Tallinna spordi- ja noorsooametis projekti «Jagatud mitmekesisus» raames. Projekti toetab SA Archimedes Noorteagentuur Erasmus+ programmist.
Kesklinna noortekeskus kui vabatahtlike kohtumispaik TIIU NIGLAS Kesklinna noortekeskus
K
esklinna noortekeskuses tegutseb vabatahtlike klubi, mis koondab 16–26aastaseid noori, kellel on soov midagi head ühiskonnale anda, kedagi aidata, midagi paremaks muuta. See on kõigele lisaks ka töö, mille abil ennast ja maailma avastada. Vabatahtlikust tööst ja vabatahtlikuks olemisest räägib kesklinna noortekeskuse noorsootöötaja Renate Gross. Renate, miks sa soovitad tulla Kesklinna noortekeskuse vabatahtlike klubisse? Tänapäeval on võimalik vabatahtlikuna käia abiks väga paljude erinevate ürituste raames, kuid vähe on taolisi klubisid, mis hoiaksid üht seltskonda koos ja pakuksid tegevusi aastaringselt. Selles Kesklinna noortekeskuse vabatahtlike klubi võlu ka peitub. Igakuiselt toimuvad külastused erinevate organisatsioonide juurde, mis omavad ühelt poolt nii hariduslikku aspekti kui täidavad ka abistamise eesmärki. Lisaks püüame oma liikmetele vahendada võimalikult palju teavet vabatahtliku töö võimalustest ning korraldada ka fun-
üritusi tänuks tubli töö eest. Vabatahtlike klubi on avatud kõigile huvilistele, kuid eelkõige Kesklinna noortekeskuse sihtrühmale, milleks on noored vanuses 16–26 eluaastat.
ja töötad kuude viisi võõras keele- ja kultuuriruumis. Need korrad on olnud kõige arendavamad isiklikus plaanis. Kesklinna noortekeskuses on Euroopa vabatahtlikku teenistust tegemas välisvabatahtlik. Mida annab sinu hinnangul Kesklinna noortekeskusele juurde välisvabatahtliku kaasamine? Meie välisvabatahtlik Femke loob noortekeskusele senisest veelgi rahvusvahelisema dimensiooni. Kuna Femkel on noorsootöö kogemus Belgias, siis aitab ta meil näha mitmeid asju hoopis teisest perspektiivist. Ta annab meie kollektiivile palju juurde ning on saanud väga oluliseks osaks noortekeskusest. Femke abiga on noortekeskuse tegevustesse lisandunud mitmeid uusi ja huvitavaid ettevõtmisi nagu tasuta kitarri- ja keeletunnid.
Mis töid oled ise vabatahtlikuna teinud? Vabatahtliku tööga olen olnud seotud juba kümme aastat, mistõttu on nimekiri üsna pikk. Esialgu sai käidud Kristiine noortekeskuse vabatahtlike klubi kaudu erinevatel talgupäevadel, lastehaiglas jne. Hiljem olin abiks festivalide raames, näiteks Tallinna Vanalinna Päevad, Pimedate Ööde filmifestival ja Tallinn Music Week. Mida aeg edasi, seda rohkem on lisandunud rahvusvahelist vabatahtlikku tööd. Lisaks 12-kuulisele Euroopa vabatahtliku teenistuse läbimisele Soomes olen olnud abiks põgenikekeskuses Kreekas ning lastelaagrites Lõuna-Koreas. Milliseid põnevaid kogemusi on vabatahtlik töö sulle andnud? Eks kõik kogemused ole väärtuslikud, kuid kõige põnevam on olnud enda proovilepanek välisvabatahtlikuna. Kohalikel talgutel käimine on ka tore, kuid seda ei saa võrrelda sellega, kui elad
Kesklinna vabatahtlike klubi 5. detsembril Tartus
Foto: Femke Gnudde
Nimeta viis põhjust, miks olla vabatahtlik? Vabatahtlike klubiga oleme pannud kirja viis järgnevat põhjust: esmase töökogemuse omandamine, abivajajate abistamine, arendav vaba aja sisustamine, aktiivseks ja hoolivaks kodanikuks kasvamine ning uute sõprade leidmine.
NOORTEKESKUSED TALLINNAS
8
Haabersti noortekeskus ootab lapsi laagrisse! Haabersti noortekeskus korraldab 4.– 8. jaanuarini 2016 taas linnalaagri.
Talvises linnalaagris läheme koos kinno ja batuudikeskusesse, avastame energeetikakeskust, uudistame trammiparki, sõidame rongiga Sauele, kus tutvume kohaliku noortekeskusega ja teeme palju muud põnevat! Kindlasti ei puudu nädala kavast ka käelised tegevused ning aktiivsed võistlused! Toimumisaeg: 4.–8. jaanuaril 2016, kell 9–17 Toimumiskoht: Haabersti noortekeskus, Ehitajate tee 109A/2 Osalejad: lapsed vanuses 7–12 eluaastat. Osalustasu: 65 € (sisaldab kõiki tegevusi, ekskursioone ja lõunasööki). Lisainfo: eneli@haabersti.ee, tel 5346 1636.
Tallinna ja Harjumaa noortekeskused võtavad mõõtu piljardis Tallinna ja Harjumaa noortekeskuste vaheline piljarditurniir tuleb taas – juba 11. korda. Algselt vaid Tallinna noortekeskuste osavõtul toimunud piljarditurniir laienes mõned aastad tagasi üle Harjumaa ning on iga aastaga osutunud üha populaarsemaks. Seekord leiab võistlus aset Tallinnas Baribal piljardiklubis (Tartu mnt 63) 21. jaanuaril kell 16. Oodatud on osalejad kolmes vanusegrupis ning tegemist on paaristurniiriga. VANUSEGRUPPIDEKS ON I grupp: 2002.–1999. aastal sündinud II grupp: 1998.–1995. aastal sündinud III grupp: 1994.–1986. aastal sündinud + noorsootöötajad
III grupis võivad noored ja noorsootöötajad samas võistkonnas mängida.
Piljarditurniiri toetavad Haabersti Linnaosa Valitsus, Mustamäe Linnaosa Valitsus, Saku Läte, Jeti Jäähall, Piljardikoolitus.ee ja Lasergame. Üritust korraldavad Haabersti Vaba Aja Keskus ja Mustamäe Avatud Noortekeskus koostöös Eesti Piljardi Föderatsiooniga. Koostööüritusest on kujunenud mõnus traditsioon, millega alustada uut aastat. Kokku saavad erinevate noortekeskuste noorsootöötajad ja noored ning lisaks põnevale võistlusele on tegu ühe toreda õhtuga, kus mõnus seltskond omavahel juttu saab ajada ning uusi sõprussidemeid luua. Lisainfo ja registreerimine: karolin@haabersti.ee, teele@mank.ee
Piljarditurniir
Foto: Barbora Noskova
«Art-sõidud» IRINA KEVEL Männiku noortekeskus
Tallinna Männiku noortekeskuse kunstistuudio Siiditsunft korraldas 2015. aastal põneva projekti «Art-sõidud», mille raames valmistasid noored kunstnikud ette jõululaada «Siiditsunft – mixed» ja viisid ise läbi sügisese koolivaheaja programmi «Artsõidud». Tegemist oli noorte endi idee ja teostusega, kus võeti kasutusele uusi vahvaid viise kunstitegevuse mitmekesistamiseks ja kunstistuudiote tegevuste laiendamiseks. Koostöös professionaalidega korraldasid noored näidistöötube neile, kes pole varem ise kunagi noorsootöö kunstitegevustes osalenud. Kogu projekti tegevused toimusid kord nädalas
Tallinna erinevate noortekeskuste kunstiruumides ning kestsid augustist novembrini. Sügisesel koolivaheajal toimusid üritused noortekeskustes üle Tallinna. Projektile pani lõbusa punkti jõululaat, kus projektis osalejad said näidata ja müüa oma tehtud töid. Noorte meistrite jõululaat toimus laeval Tallink Victoria I 4.–5. detsembril 2015. Männiku noortekeskuse kunstistuudiost Siiditsunft osales kokku kümme noort kunstnikku ning keraamikaringist 70 Tallinna osalejat vanuses 7–26 eluaastat. Ühe projektis osalenu, Põhja-Tallinna noortekeskuse noorsootöötaja arvamuse kohaselt oli tegu väga laheda ettevõtmisega: «Loodame, et tulete ka edaspidi meile külla ja teete meie noortega loomingulist tööd.»
Täname kõiki partnereid, kes käesolevasse numbrisse panustasid! VÄLJAANDJA: TALLINNA SPORDI- JA NOORSOOAMET TOIMETAJAD: Margit Sellik Jelena Škenjova noorteinfo@tallinnlv.ee
Jõululaat Victoria I pardal.
Männiku noortekeskuse erakogu