Erilehe väljaandja on Tallinna spordi- ja noorsooamet
27. au
gust 2
Suvevaheaja pikendaja on vaba aja mess No Vaata JANNE LAUS noorteinfo spetsialist
31. augustil toimub Nokia kontserdimaja ees ja sees vaba aja mess NOorte VAba Aeg TAllinnas – No Vaata. Suvepikendust pakuvad Nokia kontserdimaja ees laval esinevad Gora Lana, Marten Kuningas ja Teele Viira. Päeva tähtsaim osa õueprogrammis on «Aabitsapidu», kus tervitatakse 1. klassi mi-
Tallinna noorte infokeskus peab juubelit JANNE LAUS
T
nejaid, päeva juhivad Aabitsakukk ja Pipi Pikksukk. Kella 12–18 toimuvad Nokia kontserdimaja sees huvialaringide tegevuste tutvustused ja töötoad just nii, et igaüks saab ise erinevate trennide võimalused läbi proovida ning leida algavaks kooliaastaks midagi uut või taasleida kunagise lemmiktegevuse. Kella 19–20.30 toimub Nokia kontserdimaja saalis pidulik galakontsert, kus esinevad noored noortele ehk üles astuvad artistid, kes on ka ise noored – Tenfold Rabbit, Grete Paia ja Ott Lepland. Siinjuures peab kiirelt tegutsema, sest kontsert on tasuta, kuid pileteid kontserdile on piiratud arv. 0-eu-
päeva. Taninfo põhitegevuseks on informatsiooni vahendamine Tallinnas noortele vanuses 7–26 eluaastat. Me kogume ja levitame infot vaba aja tegevuste kohta, mida noored Tallinnas erinevatele sihtgruppidele korraldavad, ning tegevustest, mis on suunatud noortele, aga ka lapsevanematele, noorsootöötajatele, õpetajatele ning teisetele noortega tegelevatele inimestele ja organisatsioonidele. Meie teenused on tasuta ja nõu saamiseks ei ole vajalik eelnev registreerimine. Noorel on võimalus tulla infokeskusesse tööpäeviti kella 10–18 ja infotöötaja abiga leitakse vastused igale küsimusele. Infokeskusesse on koondatud kõik noore jaoks olulised valdkonnad: õppimine, töötamine, vaba aeg, tervis, rahvusvaheline info ning ühiskonda puudutavad teemad. Kõik see info on kättesaadav ka vene keeles. Taninfo juures tegutseb ka vabatahtlike klubi, mille liikmeks ootame noori alatest 16. eluaastast. Klubi liikmetele pakume võimalust saada kogemusi erinevatel ülelinnalistel üritustel, aidata korraldada tegevusi noortekeskustes, samuti toimuvad vabatahtlikele mõeldud koolitused. Osalemine vabatahtlike klubi tegevuses on hea võimalus saada uusi kogemusi, tutvusi ja teadmisi, mida on võimalik kasutada sisenemisel tööturule. Taninfo üheks suurimaks ettevõtmiseks on juba kümme aastat olnud vaba aja mess «Noorte vaba aeg Tallinnas» ehk No Vaata. Sel korral leiab mess aset 31. augustil Nokia kontserdimaja ees ja sees. Tallinna noorte infokeskuse kohta saab rohkem lugeda meie kodulehelt www.taninfo.ee, lisaks oleme leitavad ka Facebookis, Twitteris, Vkontaktes ja Odnoklassnikis.
NO VAATA
Marten Kuningas: «Tahtsin nii väga saada jalgpalluriks...» Loe lk 2
roseid pileteid väljastab Ticketpro Solarise keskuse kassa. Igal piletil on istekoht. Kella 21 ajal tasub sammud seada välisministeeriumi juurde, sest videokunstnik Taavi Varm teeb midagi suurt ja ägedat – ühe osana videomapping’ust saab uue visuaalse keele ka Iirise lugu «Tigerhead». Sel aastal on messi korraldajateks Tallinna spordi- ja noorsooamet ning Tallinna haridusamet.
NOORTEKESKUSED – HÜPPELAUD ELLU!
Noorsootöö noorte kogunemiskohtades Annegrete Johanson Loe lk 3
Vaata lähemalt www.tallinn.ee/novaata ja Facebookist.
No Vaatal üles astuv Grete Paia. Foto: Kalle Veesaar / Moonwalk
Noorsootöö on andnud mulle julguse alustada vajadusel uuesti SIGNE SILLASOO
toob siiani võrdlemisi võikad judinad üle selja.
Intervjueeritav: ESC Global Security finantsjuht Madis Madalik
Kas ja kui palju on need sidemed ja seotus noorsootööga olnud abiks sinu (elukutse) kujunemisel? Vaadates korraks tagasi erinevatele projektidele, millega olen seotud olnud, ei ole ma veel kindel, kas mu elukutse on juba välja kujunenud. Ehk tahan homme teha juba hoopis midagi muud. Vast selle julguse ongi andnud – julguse alustada vajadusel uuesti ning teha seda, mis parasjagu meeldib.
noorteinfo spetsialist
allinna noorte infokeskus (www.taninfo.ee) on Tallinna Noorsootöö Keskuse osakond, mis tähistab sel aastal kümnendat sünni-
Milline on sinu side Tallinna Noorsootöö Keskuse ja noorsootööga üldisemalt? Minu side noorsootööga on praegu suhteliselt leige. Ei oska isegi öelda, miks see nii hõredaks on jäänud. Keskkooli ajal käisin Lasnamäe noortekeskuses. Kui Eneli (Eneli Meresmaa – toim) minu poole pöördus ning palus mõnele küsimusele vastata, siis esimene mõte, mis pähe kargas oli: «Ta endiselt töötab seal – on alles närvid!» Lasin lühifilmina oma mälust läbi kõik need sigadused, mida me korraldasime… Tõdesin uuesti: «On alles närvid!» Minule tulevad esimesena meelde laagrid nii Eestis kui ka välismaal, mäletan ka seda, et laagrisse pääsemisel ei tohtinud olla «pahade» nimekirjas. Soov laagrisse minna oli sedavõrd suur, et hoidusin sigadustest rekordilised kolm-neli kuud. See kogemus, eeskätt avatud suhtlemine, inglise keele praktiseerimine ja meeskonnatöö on kasuks tulnud igal sammul.
Mida tähendab üldse noorsootöö sinu jaoks? Miks seda vaja on? On vaja! Miks? Vastus peitub juba nendes samades edulugudes – need võiks täna olemata olla! Minu meelest võib iga noorsootööga seotud inimene igal õhtul kodus käega rinnale lüüa ning öelda, et mõjutas täna jällegi noore inimese tulevikku! Kuidas sulle tundub, kas noorsootöö paistab hästi silma? Oma kogemusest – peaks rohkem paistma! Mina hindan seda kõrgelt ja tean, palju see võib üht noort mõjutada. Ehk võiks kaasata inimesi, kes on saanud sama positiivse kogemuse kui mina? Neid on kindlasti sadades, kui mitte tuhandetes.
Kui tihedalt praegu TANiga seotud oled? Võiks rohkem, aga paraku röövib töö enamiku ajast. Olen ammu mõelnud, et peaks ikka aeg-ajalt läbi hüppama, aga enamasti on need mõteteks jäänudki. Tihedamalt olin TANiga seotud veel üks seitse-kaheksa aastat tagasi. Kas ja mida on sulle seos noorsootöö ja noorsootöötajatega igapäeva- ja tööellu kaasa andnud? Palju. Väga palju. Sain esimesed kogemused asjade organiseerimisel ja läbiviimisel ning seda mitmes erinevas valdkonnas. Meenutan muigega siiani Nõmmel toimunud play-back’i finaali, mida pidin n-ö juhtima. See oli minu jaoks esimene kogemus suurema audientsi ees, kuhu kuulusid noored vanusevahemikus 10–14 aastat. Nüüdseks olen esinenud mitmel rahvusvahelisel konverentsil ning pean tõdema, et Nõmme esinemine oli kõige vahe-
013
TAN tähistab tänavu kümnendat sünnipäev. Millist rolli võiks noorsootöö noorte arenemisel mängida järgmise kümnendi jooksul? Rohkem PRi. Tegevused peaksid leidma laialdasemat kajastamist.
Madis Madalik sai oma esimesed organiseerimiskogemused just Foto: erakogu noortekeskusest.
tum. Vahetum just seepärast, et 14-aastane ei karda sulle tagareast kõva häälega karjuda: «Noh, mis sa kokutad seal, tekst läks meelest või?» Tänu sellele olen minetanud igasuguse hirmu esinemise ees, kuigi play-back
Millised on hetkel suurimad ja olulisemad tööd, millega tegeled? Viimased 2,5 aastat olen töötanud finantsjuhina ühes rahvusvahelises ettevõttes, mis pakub erinevaid turvateenuseid India ookeanil, Põhja- ja Lääne-Aafrikas. Seega veedan vähemalt poole oma tööajast välismaal (loe: lennukis) ning väga huvitavates regioonides. Minu peamised ülesanded hõlmavad suuresti läbirääkimisi erinevate teenusepakkujate ja klientidega.
NOORTEKESKUSED – HÜPPELAUD ELLU!
Muljeid noortevahetuselt: hülgevaatlus, uued sõbrad ja matk läbi mere Liisi Hansen Loe lk 4
KARJÄÄR
Vabadusevalvur – elukutse vabaduse hindajale Evelin Stamm Loe lk 5
NOORSOOTÖÖ EDULUGU
Mobiilne noorsootöö Inglismaal ja Soomes Margit Sellik Loe lk 6
EURODESK
Pudel mikrofoniks ja küsimusi esitama! Tiina Veskioja Loe lk 7
YOUTH FOR UNDERSTANDING
Lugu tüdrukust, kes unistas... Karina Raku Loe lk 8
LK
2
A US TM AA AV NOAVR
Marten Kuningas: «Tahtsin nii väga saada jalgpalluriks...» Küsimustele vastasid No Vaatal esinevad staarid. Mis trennides sa noorena käisid? Marten Kuningas: Väikse poisina tahtsin saada jalgpalluriks. Olin üsna keskpärane mängija. Mäletan, et ühel tähtsal turniiril kutsus treener illegaalselt Tarmo Kingi meie tiimi. Mina siis pidin Tarmole oma nr 7 särki laenama, ise jäin pingile. Kui aga platsile pääsesin, oli treeneril kombeks karjuda: «Kuningas, head ööd, mudilased! Hakkame jooksma või ei hakka?!» Usun, et treener tegi tol korral õige valiku, sest minu mäletamist mööda Kink skooris. Andres Kõpper (Tenfold Rabbit): Ma käisin aasta-kaks korvpallitrennis, kolm nädalat kergejõustikutrennis ning ühe päeva suusatrennis. Grete Paia: Päris väikesena käisin mingi aeg peotantsus ning vähest aega ka Semiiri tantsustuudios. Alates kuuendast eluaastast käisin vahelduva eduga aastaid tennisetrennis.
Grete Paia: Mul on nüüd oma bänd, kuigi see enam väga vaba aja hulka ei klassifitseeru. Bänditegemine on nüüdseks rohkem juba nagu töö, aga see-eest väga tore ja huvitav. Vabal ajal kirjutan muusikat, mängin klaverit ja loen. Spordiga tegelen üsna sageli. Käin jooksmas ja kepikõnnil ning teen veel jõutrenni. Minu tavaline jooksu- või kepikõnnidistants on 8–10 km.
Tenfold Rabbit esineb No Vaata pidulikul kontserdil Nokia kontserdiFoto: Aron Urb majas.
Millega vabal ajal tegeled? Marten Kuningas: Teen samu asju, mida paljud teevad – söön ja kohtun inimestega. Suviti meeldib meres uju-
mas käia. Vahel sõidan autoga mõnda heasse kohta. Andres Kõpper: Mängin korvpalli, kirjutan muusikat.
Martenist sai jalgpalluri asemel hoopis suurepärane muusik. Foto: Zuzu Izmailova
Kas oli mõni trenn, kuhu tahtsid väga minna, aga millegipärast ei jõudnud? Marten Kuningas: Tahtsin nii väga saada jalgpalluriks, et üksvahe käisin kolmes erinevas trennis. Kui sai selgeks, et must asja ei saa, ei jõudnud enam ühtegi. Andres Kõpper: Ühtegi võitluskunstide trenni kahjuks kunagi ei läinud, kuigi alati oli tahtmine olemas. Grete Paia: Mind huvitas väga surfamine, ratsutamine ja lumelauaga sõitmine, aga kuna kõigega ei ole lihtsalt ajapuuduse tõttu võimalik tegeleda, on need alad minust eemale jäänud.
Videomapping paneb majad kihama URMAS VAHER
31. augustil lakkab olemast Tallinnas Islandi väljakul asuv välisministeerium. Mõneks tunniks saab suure valge maja fassaad videokunstnik Taavi Varmi käe all hoopis teistsuguse näo. Muidu liikumatu pind ärkab ellu ja hakkab Iirise uue laulu saatel võimsate projektorite valgusvihus kihama. Videomapping ehk majadele leidlike piltide ja animatsioonide projitseerimine on maailmas populaarseks muutunud eelkõige viimastel aastatel. Eestis sel alal tuntuim tegija Taavi Varm ütleb, et kaasa on aidanud tehniliste barjääride kadumine ja tarkvara järjest lihtsamaks muutumine. Vaadates Varmi tehtud tööde nimekirja, võib arvata, et ta teab, millest räägib. Näiteks pani ta 2010. aastal koos Andres Tenusaare ja Taavet Janseniga elama 100-aastaseks saanud Draamateatri fassaadi; 2011. aastal voltis Kultuuripealinna lõpetamisel kokku Jaani kiriku ja 2012. aastal aitas sisse õnnistada Tartu Ülikooli Narva kolledži uut hoonet. Neid ja teisigi töid saab vaadata tema kodulehelt www.varmstudio.com.
Taavi Varm ütleb, et tegu on linnaruumi avaliku kunstivormiga. «Inimesed tihtipeale galeriisse ei jõua, aga videomapping toob kunsti otse tänavale. Ta on väga suur ja mõjus, tihtipeale on eesmärk olemasolevat objekti ehk siis maja või fassaadi muuta, et arhitektuur muutuks justkui millekski muuks. Näiteks Narva kolledži avamisel joonistasin fassaadile peale sambad, mida tegelikult üldse ei ole, aga videot vaadates on tunne, nagu need peaksidki seal olema,» selgitas Varm.
tidega pidevalt hõivatud, ei ole tal töökohta. «Me oleme naise ja lastega tõestus, et vabakutselistena on võimalik elada täiesti normaalset elu. Kui sa oled millestki tõsiselt huvitatud, hakkad seda ühel hetkel tegema piisavalt hästi, et saad ise ära majandada,» selgitab ta. See, et ülemust ei ole, ei tähenda muidugi, et töötunde päevas vähe oleks. Küll aga võib ise valida, millal mida teha, peaasi et tähtaegadest kinni pead.
DISAINER, KORISTAJA, VABAKUTSELINE KUNSTNIK Norras graafilist disaini õppinud Varm jõudis enne Tartu Kõrgemasse Kunstikooli meediakunsti alale astumist vahepeal töötada ka ehitaja, koristaja ja kraavikaevajana. Juhutööde tegemine osutus väga kasulikuks kogemuseks, sest teadmine sellest, mida ta ei taha oma eluga peale hakata, aitas hiljem ülikoolist teatri juurde liikudes õigeid valikuid teha. «Ma ei saagi öelda, kas ma olen videokunstnik, teatrikunstnik või kujundaja. Ühine nimetaja on, et see valdkond areneb meeletu kiirusega. Iga päev õpin midagi juurde. Uued programmid tulevad peale ja nendega tuleb kogu aeg kursis olla. Tehnoloogia surub takka ja see on meeletult põnev.» Varm rõhutab, et ehkki ta on projek-
Videokunsti saab Eestis õppida Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja Viljandi kultuuriakadeemia visuaaltehnoloogia osakonnas ning muidugi internetis. «Tänapäeval õpidki vist kõige rohkem videoloenguid vaadates. Maksad mõnikümmend eurot kuus ja teed kursuse läbi, mul on praegugi üks pooleli,» ütleb Taavi Varm talle omase muigega. Juba aastaid ka ise erinevates ülikoolides oma teadmisi jagavat Varmi häirib kangesti Eestis levinud hoiak, et see, kes ei saa kohe pärast keskkooli ülikooli sisse, oleks justkui kaotaja. «See ühiskondliku edu surve on väga vale. Peaks olema vastupidi, et pärast keskkooli reisid ja uurid aasta või paar maailma. Siis alles tekib arusaam, mida sa tegelikult tahad, ja motivatsioon õppida,» soovitab ta mitte kinnisilmi ühest koolist teise tormata.
ÜHISKONNA HALVAV EDUKULTUS
Videomapping Jaani kiriku välisfassaadil Kultuuripealinna lõpetamisel 2011. Foto: Taavi Varm aastal.
Tallinna linnamuuseum ootab sind ajas reisima! TUULI SILBER
K
Tallinna linnamuuseum
ümme filiaali eri ajastutest pärinevates hoonetes paiknevad üle terve Tallinna. Kui tahad, astu otse salapärasesse keskaega, Vene tsaari Peeter I aega, 18. sajandisse, kuldsesse Eesti Vabariigi aega või hoopis oma vanemate ja vanavanemate lapsepõlve! Muuseumis on võimalik osaleda ekskursioonidel, valida põnevaid haridusprogramme või pidada sünnipäeva. Puudu ei tule ka põnevatest üritustest väikestele ja suurtele. Tallinna linnamuuseumi info on leitav aadressil www.linnamuuseum.ee. Vanalinnas: Tallinna linnamuuseum Vene 17 kajastab Tallinna ajalugu läbi sajandite. Harivaid ja mängulisi keskaja-teemalisi muuseumitunde
pakutakse kõikidele vanuserühmadele. Lasteaialastele sobib «Lood vanast Tallinnast», kooliealistele «Kui ma oleksin elanud 500 aastat tagasi». Gümnaasiumile on erinevaid ajalootundi rikastavaid programme. Õpetajatel on ka võimalus õpilastele ajalootund muuseumis läbi viia. Kiek in de Kök ja bastionikäigud – iidne suurtükitorn Vabaduse platsi serval koos salapäraste maa-aluste käikudega. Koolide hulgas on populaarseim muuseumitund elust vanas Tallinnas, linnamüürist ja bastionidest, linna laastanud sõdadest ja näljahädadest. Gümnasistide lemmik on vanu kohtumõistmise põhimõtteid tutvustav «Kuritöö ja karistus». Ekskursioon bastionikäikudesse sobib kõigile kooliastmetele. Neitsitorni kohvik-muuseum ootab külastajaid tutvuma kolmel korrusel paikneva kohviku ja püsiekspositsioo-
niga. Sissepääs on Taani kuninga aia poolt. Fotomuuseum asub raekoja taga endises raevanglas ning tutvustab fotograafia ajalugu Eestis. Tellida saab ekskursioone. Põhja-Tallinnas Kalamajas: lastemuuseum paikneb koduse atmosfääriga 1930ndate aastate funkvillas, kus saab aega veeta terve perega. Külastajate suurteks lemmikuteks on mängunurk ja materjalidega varustatud meisterdamislaud. Gruppidele pakutakse mänguasjade ajalugu tutvustavat ringkäiku ja erinevaid töötubasid. Septembrist alates toimuvad kaks korda kuus taas laupäevased meisterdushommikud. Kadriorus: muuseum Miia-MillaManda on rohkete mänguvahenditega värviküllane paik, kus jagub avastamisrõõmu nii väikestele kui suurtele. Muuseumi ekspositsioon räägib sõprusest
ning just läbi mänguliste muuseumitundide üksteisega läbisaamist harjutada saabki. Suuremad koolilapsed on oodatud koolikiusamist ennetavatesse tundidesse, väiksemad aga õpivad muuseumis üksteist märkama. Peeter I muuseum. 17. sajandist pärinevas suvemajas saab muu hulgas näha tsaar Peetri tugitooli, Katariina I baldahhiiniga voodit ning koopiaid 18. sajandi kleitidest. Populaarsemad on otsimismäng «Vana palee» ja programm barokiaegsest moest. A. H. Tammsaare muuseum. Kirjaniku Kadrioru kodus asuvas muuseumis leidub kultuurset meelelahutust igale eale. Ekskursioonide, muuseumitundide ja mängude kaudu on võimalik saada uutmoodi lähedaseks nii kirjanikuhärra koloriitse isiksuse, kütkestava loomingu kui ka kunagise igapäevaeluga. Väiksematele muuseumikülas-
tajatele on lisaks ajareisidele ja aruteludele pakkuda ka erinevaid käelisi tegevusi – näiteks võimalust harjutada «Tammsaare moodi» kirjutamist. E. Vilde muuseum. Kirjanikuhärra korterit on peetud Eesti üheks paremini säilinud 20ndate interjööriks. Muuseumitundidesse on oodatud nii lasteaialapsed kui gümnasistid. Pakkuda on erineva sisu ja iseloomuga programme. Igav ei hakka ja nalja saab ka! Kesklinnas: Jaani seek. Keskaegse hospidali varemetel asuv moodne paviljon Tartu maantee läbimurdel näitab Tallinna vanima tööstusrajooni ja haigla ajalugu arheoloogiliste leidude ja puutetundliku ekraani abil. Muuseumitundide teemaks on keskaegsed ravimtaimed, mündid, tuulelipud, keraamika. Muuseumide poolt pakutavaga saab tutvuda ka vaba aja messil No Vaata!
NOOR TEK ESKUSED –
LK
3
HĂœPPEL AUD EL LU
NoorsootÜÜ noorte kogunemiskohtades
• Tegemist on ennetustÜÜga, mis hþlmab nii esmase, teise kui kolmanda taseme ennetust. Sihtgrupiks on noored, kes veedavad oma vaba aega tänavatel, parkides ja kaubanduskeskustes. Mobiilne noorsootÜÜ saab alguse noore enda sotsiaalruumist, kuhu tänavatÜÜtaja läheb kui kßlaline, aktsepteerides noori sellistena, nagu nad on.
ANNEGRETE JOHANSON projektijuht, MTĂœ RuaCrew
K
evadisel koolivaheajal 2010. aastal sattusid Maris (Maris Raudam, Kristiine linnaosa valitsuse alaealiste komisjoni sekretär) ja Annegrete (Annegrete Johanson, Kesklinna valitsuse erinoorsootÜÜ spetsialist) iganädalase mobiilse noorsootÜÜ raames erinevates kaubanduskeskustes vestlema erinevate noortegruppidega. Olenemata sellest, kas noored viibisid keskustes igapäevaselt hängides vĂľi konkreetse eesmärgiga midagi soetada, tĂľid noored välja, et soov millegagi tegeleda on olemas, aga teadmatus ja vĂľimalusterohkus on sageli pĂľhjuseks, miks endale sobivat huviala leitud ei ole. Sellest tulenevalt hakkas idanema idee rakendada mobiilse noorsootÜÜ Ăźht meetodit – kogukonnatÜÜd. Täpsemalt Ăśeldes viia kokku erinevate tegevusalade professionaalid ning tÜÜtubades pakkuda noortele osalemisvĂľimalust nende endi kogunemiskohtades. Esialgu kandis Ăźritus nime ÂŤElustiili seminarÂť, kuid kuna seminar vĂľib noortele veidi hirmutav tunduda, kohandati nime hiljem ÂŤMNT ElustiiliksÂť. ÂŤMNTÂť tuleneb mobiilsest noorsootÜÜst, kuid samas tähendab ka ÂŤMeie Noored TallinnasÂť. Esimene ÂŤMNT ElustiilÂť toimus 2010. aasta sĂźgisel. Traditsiooniliselt toimus see kord poolaastas Solarise keskuses. 2012. aastast läks ÂŤMNT ElustiiliÂť eestvedamine MTĂœ RuaCrew kätte. Projekti toetas lisaks linnaosadele (PĂľhja-Tallinn, Kesklinn, NĂľmme) ka Tallinna spordi- ja noorsooamet ning sel aastal leidis aset juba neli ÂŤMNT ElustiiliÂť. Tegevusega laieneti lisaks Solarisele ka teistesse noorte kogunemiskohtadesse ja linnaosadesse. 2013. aastal on planeeri-
• MNT on efektiivne ennetustÜÜ mudel, mis hþlmab endas nelja omavahel lþimunud meetodit – tänavatÜÜ ehk noortega kontakti loomine ja nþustamine nende endi sotsiaalruumis, individuaalne tÜÜ ja jþustamine, tÜÜ noortegruppide ja -kampadega ning tÜÜ kogukonnaga. • Mobiilse noorsootÜÜ eesmärgiks ei ole karistamine vþi noomimine, vaid nþustamine, toetamine, jþustamine ja alternatiivide leidmine.
MTĂœ RUACREW • MTĂœ RuaCrew loodi 2009. aastal ning Ăźhingu missiooniks on noorte inimeste toetamine ning jĂľustamine, et neist kasvaksid toimetulevad täiskasvanud. • Ăœhingu eesmärk on sotsiaalsete probleemide ja Ăľigusrikkumiste ennetamine noorte seas ja nende lahendamisele kaasaaitamine ning selle saavutamiseks on pĂľhikirjaliselt paika pandud peamised Ăźlesanded, milleks on teenuse osutamine riskinoortele, tänavatÜÜ, tÜÜ noortegruppidega ning koolituste, nĂľustamise, noorsoovahetuse ja ĂźhisĂźrituste korraldamine.
MoNo keerab arusaamad traditsioonilisest noorsootÜÜst pea peale.
tud kuus MNT Elustiili, millest kaks on väiksemale sihtgrupile suunatud (nt raamatukogudes aega sisustavad noored, kellest tÜÜtajad on teavitanud) ja lisandunud on ka uued linnaosad. Läbiviidud tÜÜtubade teemad on seinast seina – tänavatantsust ja
trummidest make-up’i ja seksuaalkasvatuseni. Järgmine MNT Elustiil leiab aset 29. augustil Nþmmel Ilmarise pargis, kus noored saavad sþita trikirataste, rulade ja rulluiskudega ning mängida korvpalli. RuaCrew koos toredate koostÜÜ-
Noortekeskused pakuvad kĂľigile midagi JANNE LAUS noorteinfo spetsialist
ANNEGRETE JOHANSON
T
Ranna noortekeskus 2013 projektijuht
allinna linnas on kßmme noortekeskust, mis pakuvad noortele erinevaid vþimalusi vaba aja sisustamiseks turvalises keskkonnas. Viis noortekeskust kuuluvad koos Tallinna noorte infokeskusega Tallinna NoorsootÜÜ Keskuse alla ning viis keskust on eraldi linnaosavalitsuste valitsemisalas tegutsevad. Kaetud on järgmised piirkonnad: Haabersti, Järve, Kopli, Kose, Kristiine, Lasnamäe, Mustamäe, Mähe, Männiku ja Pääskßla. Seega saab iga noor oma kodu lähedal vaba aega sisustada ning ei pea pþneva tegevuse leidmiseks teise linna otsa sþitma. IGAL KESKUSEL ON OMA ERIPÄRA Noortekeskustesse on oodatud noored vanuses 7–26 aastat. Keskust kßlastavad noored saavad ise valida, kas veedavad aega näiteks piljardit ja lauamänge mängides vþi osalevad programmilistes tegevustes, mis erinevad keskuseti – kui Männikul, Kristiines, Koplis ja Lasnamäel tegeletakse rohkem kunstiga, siis näiteks Mustamäel on tþmbenumbriks ekstreemspordiklubi. Pääskßla noortekeskuses on ekstreemhall ning seal tegutseb väga edukalt noorte ekstreemsportlaste ak-
MOBIILNE NOORSOOTĂ–Ă– (MNT)
tiivgrupp, kuhu kuuluvad erinevate alade esindajad, kes korraldavad erinevaid vþistlusi ja muid tänavaspordiga seotud ßritusi. Keskuse ekstreemhall on avatud kþigile, kellel vähegi soovi rulatamise, rulluisutamise, BMXi vþi tþukeratta sþiduga tegeleda. Järve noortekeskuse eripäraks on multimeedia, sealhulgas multimeediaseadmete kasutamise vþimalus. Keskuses saab praktiseerida nii fototÜÜtlust, kujundust, kßljendust kui helimontaaŞi. Vajalikke teadmisi eluks on vþimalik omandada ka Haabersti noortekeskuses, kus toimub ellujäämiskursus, mille käigus þpitakse igal kuul mþni uus oskus, näiteks lihtsamaid remonditÜid. Kultuuriring Reis ßmber maailma annab kindlasti pþhjuse kßlastada Kose vaba aja keskust, sest seal tutvustatakse iga kord erinevaid riike ßle maailma, valmistatakse rahvustoitusid ja þpitakse erinevates keeltes vajalikke sþnu ja väljendeid ning palju muud huvitavat ja noorele kasulikku. Noortekeskuste klubide tegevuste loetelust ei puudu ka tantsutrennid. TEGEVUSED TOIMUVAD KA SUVEL Suvel ei ole noortekeskused suletud, vaid korraldatakse laagreid ja noorsootÜÜtajad lähevad tegevustega sinna, kus asuvad noored. Sel suvel, juba seitsmendat aastat järjest, olid noortekeskused erinevates Tallinna randades. Juuli kahel esimesel nädalal
pakuti erinevaid huvitavaid tegevusi Stroomi rannas ning kahel järgmisel Pirita rannas. Sellel aastal oli mitmeid uusi tegevusi ja tegevustesse oli kaasatud hulgaliselt koostÜÜpartnereid, kes tutvustasid noortele oma tegevusi läbi tÜÜtubade. Igal kolmapäeval leidis aset ema-lapse päev, mille raames toimusid vestlusringid ja vĂľistlused ning sisustati koostÜÜpartnerite Libero, Avent ja Mothercare abil telk mähkimiseks ja imetamiseks vajalike vahenditega. NOORED TEEVAD ISE ĂœRITUSI Lisaks toimus linnaruumis kaks Ăźritust noorte eestvedamisel. Esimene neist korraldati koos Friday Night Skate’iga. Ăœrituse raames näitasid rulluisusĂľitu harrastavad noored eakaaslastele oma oskusi ning Ăźheskoos Ăľpiti, kuidas linnaliikluses ohutult rulluiskudel liikuda. Teiseks Ăźrituseks oli Rotermanni kvartalis aset leidnud ÂŤSummer Electro BeatsÂť, mis kasvas välja noorte endi soovist ja huvist, samuti olid noored Ăźrituse korraldusel suureks abiks. ÂŤSummer Electro BeatsÂť oli tänavatantsuĂźritus, kus toimusid erinevate tantsustiilide vahelised lahingud. VĂľistlus sai nii positiivse tagasiside, et sĂźgisel on plaanis korraldada jätkuĂźritus. Lisainfot noortekeskustes toimuva kohta leiab: www.taninfo.ee/noortekeskused
Foto: Birgit Varblane
• RuaCrew on 2012. aasta lĂľpust KĂœSK Ĺ veitsi VabaĂźhenduste Fondi toel ellu viinud pilootprojekti ÂŤMNT kui kompleksne lähenemine: märkame noori – tänaval, kodus, koolis!Âť. Täpsem info:
partneritega viib läbi järgmisi tÜÜtubasid: stencil, tänavakunst, slackline, tänavakorvpall, DJ-tÜÜtuba. Pääskßla noortekeskuse noorsootÜÜtajate kaasabil viiakse läbi tþukerattasþidu vþistlus ning proovile saab panna end nii tänavakorvpallis kui ka DJna.
www.ruacrew.ee https://www.facebook.com/MtuRuaCrew/ Projektijuht: Annegrete Johanson, annegrete@ruacrew.ee 5624 9259 Assistent: Berit Sirotkin, berit@ruacrew. ee 5551 4915
)* @TFTRS 1 / +89,7(*(9867( 0(66 1NJH@ .NMSRDQCHL@I@R I@KFO@KKHJKTAHC S@MSRT@FDMSTTQHC SRHQJTRDRSTTCHNC GTUHJNNKHC LTTRDTLHC EHKLHRSTTCHNC SNNSN@C 6ONQSK@MCH JNNKH@KFTRD DQHO@JJTLHRDC I@ O@KIT LTTC $$%,76$3(2 7(59,786 1NJH@ .NMSRDQCHL@I@ DDR S@M@U@S@MSR LTCHK@RJNNQHC SRHJQTR A@KKDSS I@ O@KIT LTTC F 0@QSDM .TMHMF@R 1NJH@ .NMSRDQCHL@I@ DDR 2DC 0@MFTEHKL c2DC 9@LOHHQHCd JHMNR $QSHR 5@@L@STDRHSKTRDC J@TOKTRDR $ONKKN QN / +HO GNO A@MC *NQN /@M@ 1NJH@ .NMSRDQCHL@I@ DDR 0@MFTEHKL c.NM 7HJHd JHMNR $QSHR (17580 DRHSKDA 7DDKD 9HH@Q@ I@ 6NTMCR NE 6DOSDLADQ 1NJH@ .NMSRDQCHL@I@ DDR 6885.2176(57 1NJH@ .NMSRDQCHL@I@R 7DMENKC 5@AAHS *QDSD 3@H@ 2SS /DOK@MC .NGS@CD @QU OHHQ@STC 9,'(20$33,1* U@KHRLHMHRSDDQHTLH RDHM@KD
US S@KKHMM DD MNU@@S@
NOOR TEKESKUSED –
LK
4
HÜPPEL AUD EL LU
Paloma Perez: «Ma armusin Eesti loodusesse ja Tallinna vanalinna!» JANNE LAUS noorteinfo spetsialist
Millest tekkis mõte hakata Euroopa vabatahtlikuks teenistujaks (EVT)? Kohtasin Hispaanias mõningaid uusi inimesi ning nad rääkisid mulle sellest projektist ja kuidas see toimib. Ma võin öelda, et see mõte jõudis minuni läbi sõprade, kes rääkisid mulle vabatahtlikust teenistusest ning sellega seotud võimalustest lähemalt. Kas Eesti oli juhuslik valik või teadlik otsus? Ausalt öeldes oli mul ka teisi valikuid, sest saatev organisatsioon saatis mulle palju e-kirju erinevate EVT projektidega ja Järve multimeedia noortekeskus Eestis oli vaid üks paljude valikute seast. Alguses ma ei teadnud selle noortekeskuse kohta midagi ja siis hakkasin internetist selle keskuse kohta infot otsima. Eesti ja projekti kohta leitud info põhjal, mis oli väga huvitav, otsustasingi siia tulla. Olles Eestiga juba kohapeal
tutvunud, armusin lõpuks siinsesse loodusesse, maastikku, ilusatesse paikadesse ja Tallinna keskaegsesse vanalinna. Pärast vabatahtliku teenistuse lõppu otsustasin siia jääda ning asuda üles ehitama oma uut elu ja karjääri, Eesti on selleks minu meelest parim paik.
viküllaste aastaaegadega. Esimestel nädalatel tundsin pisut hirmu saabuva talve ees, sest ma ei kujutanud ette, kui külm siin olla võib. Külm mind ära ei võtnud ja jäin ellu.
Millised olid kartused seoses vabatahtliku teenistusega? Nagu kõigi uute olukordadega – sa ei tea kunagi, mis hakkab juhtuma. Mul vedas oma töökaaslastega noortekeskuses, korterikaaslastega, rahvusvahelise koordinaatoriga ja mentoriga ning ma ei tundnud siin mingit hirmu.
Mis sind kõige rohkem üllatas? Euroopa vabatahtliku teenistuse juures üllatasid mitmekülgsed võimalused, mida kõike teha saab. Vabatahtlik teenistus on andnud mulle võimaluse täide viia oma personaalseid projekte ja täiendada oma teadmisi. Kui Eestist rääkida, siis ma arvan, et üllatajaks oli maastik, kuidas iga aastaaeg vahetub ja ma olen täiesti lummatud sellest riigist ja siinsest ilust.
Milline oli esmamulje Eestist ja eestlastest? Ma ei usu stereotüüpidesse, kuid paljud ütlesid mulle, et eestlased on väga külmad ja kinnised. Mina isiklikult ei tundnud sellist käitumist oma eestlastest sõprade ringis, kõik olid väga sõbralikud ja avatud suhtlejad. Eesti on väga imeline riik oma vär-
Kas soovitaksid Euroopa vabatahtlikku teenistust ka teistele? Absoluutselt soovitan. Ma saan öelda, et Euroopa vabatahtlik teenistus andis mulle võimaluse kasvada ja areneda igas mõttes. Ma nägin ilusat riiki ja kohtusin siin suurepäraste inimestega, kes olid siia saabunud üle kogu maailma.
Vabatahtlik Paloma Perez.
Foto: erakogu
Muljeid noortevahetuselt «Darwin ütleb, et me oleme loomad» LIISI HANSEN
S
Pääsküla noortekeskuse juhataja
Vabatahtlik Terry ranna noortekeskuses.
Foto: erakogu
Vabatahtlikud vallutavad Tallinna noortekeskuseid VELLI KIVI rahvusvahelise noorsootöö koordinaator
V
älisvabatahtlike huvi Tallinna noortekeskuste vastu on viimastel aastatel järjest kasvanud. Ja hea on, sest tõusnud on ka Tallinna erinevate noortekeskuste soov ja valmisolek vabatahtlikke vastu võtta. Juunis lõpetasid oma vabatahtliku teenistuse Tallinna Noorsootöö Keskuse noortekeskustes kolm vabatahtlikku Hispaaniast, kelle kogemused olid nii vägevad, et kaks neist elavad tänaseni pealinnas edasi ega kavatse veel niipea kodumaale pöörduda. Varem Järve noortekeskuse tegutsenud Paloma ja Antonio Kristiine noortekeskusest on mõlemad leidnud endale siin uue töökoha ning alustanud iseseisvat elu väljaspool Euroopa Vabatahtliku Teenistuse (EVT) programmi. Hispaaniast on pärit ka Jorge, kes on Pirita vaba aja keskuse esimene vabatahtlik ning töötab peamiselt Kose ja Mähe noortekeskuses. Jorge saabus siia juuni keskpaigas ning jääb terveks aastaks. Juulis oli Jorgel võimalus kaasa lüüa Tallinna Noorsootöö Keskuse korraldatud Ranna noortekeskuses Pirital, kus ta sõbrunes Terryga Iirimaalt. Terry vabatahtlik teenistus, mille sisuks oligi noorsootöö Ranna noortekeskuses, kestis küll vaid viis nädalat, kuid see-eest on tal võimalus teha enne 30-aastaseks saamist veel teinegi, pikaajaline EVT projekt, mi-
da üle kahe kuu võõrsil viibinud vabatahtlikud enam teha ei saa. Lisaks Terryle ja Jorgele andsid oma panuse Ranna noortekeskuses ka MTÜ Continuous Actioni vabatahtlikud Ömer ja Faruk, kes tutvustasid põhjalikult kurdide kultuuri, rahvast ja eluolu Türgi aladel. Faruk ja Ömer jäävad Tallinna aasta lõpuni. Tänase seisuga tegutseb üks vabatahtlik – Carlos Hispaaniast – veel Mustamäe noortekeskuses ning juba septembri alguses saabuvad Tallinna Noorsootöö Keskusesse taas kolm vabatahtlikku. Need uued tulijad on pärit Itaaliast, Iirimaalt ja Sloveeniast ning asuvad tööle Kristiine, Pääsküla ja Kopli noortekeskuses. Kõigil, kel huvi vabatahtlikega silmast silma kohtuda, tasub noortekeskustesse kohapeale tulla – selleks nad siin ju ongi, et kohalike noortega suhelda, koos tegutseda, mängida ja üksteiselt õppida. Kes teab, võib-olla tärkab seeläbi ka mõnel Eesti noorel huvi minna võõraid keeli ja kultuure avastama just Euroopa Vabatahtliku Teenistuse programmi kaudu? EVT on Euroopa Liidu noorte kodanikuharidusprogrammi Euroopa Noored alaprogramm, mille eesmärgiks on arendada solidaarsust, edendada sallivust ja kodanikuaktiivsust ning tugevdada üksteisemõistmist noorte hulgas. EVT pakub 18–30-aastastele noortele võimalust kuni 12 kuud välisriigis vabatahtlikku tööd teha ja sealjuures tutvuda selle riigi keele, inimeste ja kultuuriga.
aaremaal Kihelkonnas ja Tallinnas toimus 8.–16. juulini rahvusvaheline noortevahetus «Darwin says we are animals – How do we depend on the natural environment and cultures?». Osalejateks oli 35 noort vanuses 16–27 Iirimaalt, Hollandist, Hispaaniast ja Eestist. Projekti olid kaasatud osalejad piirkondadest, kus meri on läbi ajaloo olnud inimtegevuse mõjutaja. Noortevahetuse käigus keskendutigi looduskeskkonna ja inimtegevuse vahelise tasakaalu mõtestamisele tänapäeva muutuvas maailmas ning ses vallas noorte teadlikkuse tõstmisele. Rahvusvaheline mõõde andis võimaluse kultuuridevaheliseks õppimiseks ning kasulike kogemuste jagamiseks. Noortevahetuse keskset temaatikat käsitleti läbi erinevate mitteformaalsete ja aktiivõppe meetodite, nagu foto ja video, taaskasutuse ja draama töötoad, grupiarutelud ning rollimängud. Lisaks aitasid ümbritsevat looduskeskkonda paremini tunnetada jalgsimatk Saare-
maalt Vilsandile ning hülgevaatlusreis merel, mida projektis osalenud noored pidasid ka noortevahetuse kõrghetkedeks. «Teekond Vilsandile oli kõigile huvitav, sest minema pidi läbi mere, mis oli osalejatele esmakordne kogemus. Teekond Saaremaalt Vilsandile kestis mitu tundi ja kogupikkuseks oli umbes 7-8 km. Selle matka jooksul mindi mööda maad kui ka läbi vee. Välismaalastest osalejad olid sellisest asjast vaimustuses ja nad olid üllatunud, et selline asi on üldse võimalik,» rääkis noortevahetuses osalenud Ragnar Tamre. Iirimaa grupi osaleja Niamh Corcoran lisas: «Hülgevaatlus oli minu jaoks suurepärane kogemus, mida ma kindlasti ei unusta ning teeksin seda meeleldi uuesti.» Suurimaks avastuseks ja õpikogemuseks pidasid osalejad seda, et kuigi kõik noored olid väga erineva taustaga, pärit erinevatest riikidest ja rääkisid erinevat keelt, olid lõpptulemusena siiski kõik väga sarnased. Osalejad pidid palju pingutama, et üksteisest aru saada ning üksteist tundma õppida. Noortevahetuse jooksul saadi võõrkeeles suhtlemise hirmust üle ja suheldi
Noortevahetusest osavõtjate grupipilt Tallinnas.
vabalt. Noored avastasid, et tegelikult on neil sarnane huumorimeel, huvid ja soovid, hoolimata päritoluriigist. Noel Donovan märkis: «Alguses olid mul eelarvamused ja hirmud võõrastest riikidest inimestega suhtlemisel. Noortevahetuse lõppedes võin öelda, et see oli mu elu lahedaim kogemus, sain palju uusi sõpru.» Noorte ja grupijuhtide hinnangul andis projektis osalemine, eelkõige suhtlemine võõrkeeles ja mitmekultuurses keskkonnas, noortele hindamatu õpikogemuse. Mitmete grupitööde ja töötubade abil omandati uusi oskusi ja saadi uusi teadmisi. Kaunis looduskeskkonnas viibides ning seda vaadeldes õpiti tundma iseennast ning mõtiskleti inimese ja looduse vastastikuse suhte üle. Projekti raames valminud fotonäitus hakkab sügisel rändama Tallinna noortekeskustes, kus kõigil huvilistel on võimalus valminud töödega tutvuda. Lisaks pannakse kokku dokumentaalfilmi, milles antakse ülevaade noortevahetusel toimunust. Rahvusvahelises noortevahetuses osalemine oli Eesti noortele tasuta. Projekti toetas rahaliselt Euroopa Komisjoni programm Euroopa Noored.
Foto: erakogu
K A R JÄ Ä R
LK
5
Vabadusevalvur – elukutse vabaduse hindajale EVELIN STAMM
KUTSE- JA KÕRGHARIDUSÕPPESSE ASTUMISE TINGIMUSED
M
Tallinna vangla personalinõunik
argot Kalam ja Ivo Kitsing lõpetasid sel aastal sisekaitseakadeemia ning asusid tööle Tallinna vanglasse. Margot läbis aastase vanglaametniku kutseõppe ja töötab valvurina, Ivo läbis kolmeaastase korrektsiooni kõrgharidusõppe ja töötab inspektori ametikohal. Miks otsustasite valida õpinguteks vanglaametniku ja korrektsiooni eriala? Ivo: Valikute tegemisel oli eeskujuks vanem vend, kes on lõpetanud samuti korrektsiooni eriala. Kuna mulle meeldivad väljakutsed ja põnev töö, tundus selline eriala valik igati huvitav olevat. Margot: Ausalt öeldes polnud ma varem kunagi mõelnud, et võiksin asuda tööle vanglasse, sest noorele naisele ei ole vanglatöö just esimene valik. Huvi vanglasüsteemi vastu tekkis tänu sõbrale, kes juba varem vanglas töötas. Tema soovitusel saigi valik vangla kasuks tehtud ja enne vanglaametniku erialale õppima asumist jõudsin ma Tallinna vanglas töötada seitse kuud. Heaks motivaatoriks oli asjaolu, et päevasesse õppevormi saab kandideerida ka juba vanglateenistuses töötav vanglaametnik, kellel säilitatakse õppimise ajaks töötasu.
• keskharidus • riigikeele valdamine • laitmatu minevik (õppima asujate suhtes viiakse läbi taustakontroll) Sisseastumiskatsete ja testide hulka kuuluvad: • keskkooli ainehinnete keskmine (Avõõrkeel, matemaatika ning emakeel) • eesti keele test (kui gümnaasiumi õppekeel ei olnud eesti keel) • kehalised katsed • kutsesobivusvestlus Vastuvõtutingimuste kohta vaata täpsemat infot sisekaitseakadeemia kodulehelt: www.sisekaitse.ee/sisseastujale Riik garanteerib õppijale:
Vanglaametnik Ivo Kitsing.
Foto: Aivo Kallas
Mida on sulle andnud korrektsiooni kõrgharidusõpe? Ivo: Korrektsiooni eriala annab palju häid õigusalaseid teadmisi, suurendab kehalist võimekust, tõstab enesekindlust ja eneseväljendusoskust ning annab kogemusi pingeolukordades toimetulemiseks. Kõrgharidusõppes on põhirõhk suunatud õigusainetele, kuna seda läheb vanglatöös kõige enam vaja. Õigusalased teadmised tulevad kasuks ka igapäevaelus toimetulemiseks ning avardavad silmaringi.
akadeemias õppimise ajal tasuta elamiskoht, toit ja vormiriietus, mis on noorele inimesele kindlasti väga hea motivaator. Eriti nendele noortele, kes tulevad sisekaitseakadeemiasse kaugemalt ja kellel Tallinnas elamiskohta pole. Tähtsaim on loomulikult see, et lõpetanul on kindel töö vanglateenistuses. Ivo: Ka sport on akadeemias väga hinnatud, kuna ametnikud peavad olema heas füüsilises vormis. See sobis väga hästi, kuna sportida on mulle alati meeldinud. Ühiselamud on renoveeritud ning toad mugavad ja hubased.
Milles seisneb vanglaametniku töö? Margot: Vanglaametniku töö tänapäeval ei ole okastraatide vahel jalutada, püss õlal, vaid see tähendab mitmekülgset tööd inimestega. Vanglaametnik peab olema väga hea inimestetundja. Selleks on vaja tunda õiguse valdkonda, religiooni, kultuuri, psühholoogiat, sotsiaaltööd, kriminoloogiat, osata enesekaitset, relvade kasutamist ja palju muud. Seda kõike õpetab vanglaametniku eriala. Kui suur on õppes praktika osakaal ja tähtsus? Ivo: Korrektsiooniõppes on praktika osakaal suur ja see on väga hea. See annab tulevastele lõpetajatele kohe tööle asumisel reaalsed ja eluks vajalikud praktilised oskused. Neid oskusi ja kogemusi raamatutest või koolipingis istudes ei saa. Muidugi eelneb enne praktikat põhjalik teoreetiline-praktiline ettevalmistus klassis ja selleks ettenähtud õppekambris. Margot: Kutseõppes on erinevate praktikate osakaal väga suur. Alustatakse vaatluspraktikaga, mis on minu arvates väga hea alguspunkt otse tänavalt õppima asujatele. Esimese praktikaga näeb kohe ära, kas vanglatöö sobib või ei sobi. Praktika õpetas palju ja kinnistas minus veendumust, et tahan just vanglateenistusse tööle asuda. Tänu akadeemias saadud haridusele ning muidugi abivalmis töökaaslastele tundsin end kohe pärast kooli lõppu Tallinna vanglas tööle asudes täisväärtusliku meeskonnaliikmena. Millised on justiitskolledži õppimistingimused? Margot: Õppijale on sisekaitse-
Vanglaametnik Margot Kalam.
Foto: Ivika Aman
KOMMENTAAR HANNES LIIVAK sisekaitseakadeemia justiitskolledž
Tunnistan, et ei ole seni sisekaitseakadeemia justiitskolledžisse õppima asujate hulgas kohanud noori, kes oleks öelnud, et unistas vanglaametnikuna töötamisest juba liivakastis mängides. Ehk siis sellest elukutsest saadakse peamiselt aimu oma sõpruskonna kaudu (keegi töötab vanglas), vaadati reklaami või otsiti internetist lisainfot. Küll aga on tunnistanud nii mitmedki vanglateenistusega liitujad/ õppima asujad hulka eelarvamusi ja müüte, mis neil vanglaga eelnevalt on olnud. On ju vangla selline asutus, mis üldises meedias üleliia palju tähelepanu ei saa ja pahatihti ületatakse uudisekünnis mõne nega-
tiivsema sündmusega (vangi korrarikkumine, rünne ametniku vastu jmt). Terve rida arusaamu kujuneb ka välismaiste teleseriaalide pinnalt. Mida aga võin kinnitada, on see, et enamik teenistusse või õppima asujaid on mõne kuu pärast nentinud positiivset üllatust ja öelnud, et see on eeskujulik tänapäevane sisejulgeolekuorganisatsioon ja töö nagu töö ikka. Justiitskolledži lõpetanute sõnul on vanglaametniku eriala plussiks ka see, et riik kindlustab kõik lõpetajad erialase tööga. Nii mõnelgi erialal on lõpetaja olukorras, kus tuleb tööturul ringi vaadata ja oma esimest töökohta otsima hakata ning tööandja on varmas uurima, milline on varasem töökogemus jmt. Seega võib sellest kujuneda paras katsumus. Vanglaametniku eriala lõpetaja aga kindlustatakse töökohaga.
Kas vanglateenistuses töötamine on raske? Ivo: Töö on raske, aga ka põnev, kuna ükski päev ei ole korduv. Vanglas töötamine annab vajalikud oskused ja teadmised ka edasiseks eluks. See, kes kord vanglas töötanud, teab, mida tähendab vangla ja olla vanglas kinnipeetav. Meie ametnikena aitame oma tegemistega kaasa kinnipeetava resotsialiseerimisele. See on üsna raske ja aeganõudev töö, kuid kui see tulemus ükskord on saavutatud, innustab see tööd veelgi paremini tegema. Margot: Vanglaametniku erialal töötamiseks on tarvis raudseid närve ja need kasvavad seal aja jooksul. Vanglaametnik peab olema julge, oskama võtta vastutust. Peab arvestama sellega, et kinnipeetavad üritavad vanglaametnikku mõjutada ning siis tuleb olla piisavalt tugev isiksus, et mitte lasta endaga manipuleerida. Vanglaametniku töö nõuab kõrget moraali-, õiglus- ja missioonitunnet. Minust sai vanglaametnik, sest see sobib mu iseloomuga kõige paremini. Ilmselt pole olemas palju selliseid ameteid, kus oleks võimalus õppida hakkama saama inimestega, kelle elutee ja mõttemaailm on teiste omast nii erinev. Vanglas on palju ametikohti ja valdkondi, kus end vastavalt huvile ja sobivusele rakendada. Mis on vanglateenistuses töötamise väärtus sinu jaoks? Margot: Vanglateenistus hoolitseb selle eest, et seal töötaksid oma ala parimad. Korraldatakse koolitusi ja täienduskoolitusi, et hoida töötajate kvalifikatsiooni kõrgel tasemel.
• tasuta vormriietuse, • kutseõppes tasuta koha akadeemia ühiselamus, kõrgharidusõppes koha akadeemia ühiselamus (48 eurot kuus), • tasuta toitlustamise kutseõppes, • igakuise stipendiumi kutseõppes 250 eurot, kõrgharidusõppes hea õppeedukuse korral 300 eurot kuus, • kutseõppe lõpetajale pärast kooli lõpetamist vanglaametnikuna valvuri ametikoha, • kõrghariduse lõpetajale pärast kooli lõpetamist inspektor-kontaktisiku ametikoha.
Senise teenistuskäigu ajal ei ole ma kordagi tundud, et oleksin oma küsimuste või muredega üksi. Leian, et vanglas ongi üheks tähtsamaks teguriks professionaalne ning toetav meeskond, kelle poole alati pöörduda. Ivo: Vanglatöö sobib eelkõige missioonitundega inimestele. Vanglas on olemas kõik vajalikud väljaõpped, koolitused ja muud arenguvõimalused – ole vaid mees ja kasuta seda. Margot: Lisaks on oluline see, et väärtustatakse erihariduse omandanud töötajaid, kelle töötasu suureneb pärast kvalifikatsiooni tõstmist kuni kolmandiku võrra. Pärast erialase kutsehariduse omandamist on võimalik teadmisi süvendada ja jätkata õpinguid kõrgharidusõppes. Miks soovitaksid noortel asuda õppima vanglaametniku erialal? Margot: Kui kõrvaltvaatajale võib tunduda, et vanglaametniku töö on igav ning üldse mitte vaheldusrikas, siis tegelikult on asi hoopis vastupidine. Vanglaametnik võib kindel olla, et kui ta hommikul tööle tuleb, siis mitte ükski päev ei möödu sarnaselt, igapäevaselt tuleb ette erinevaid probleeme, millega tegelda. Ivo: Vanglas on hea töötada sellepärast, et vangla töö ei kao mitte kunagi. Nii kaua kui eksisteerib inimene, nii kaua eksisteerivad ka vanglad. Ambitsioonikamatel töötajatel on võimalik liituda vanglate relvastatud üksusega, kes tagab vanglasüsteemis turvalisema keskkonna. Margot: Kui soovid ise areneda ja töötada kindlust pakkuvas organisatsioonis, siis parim viis selleks on omandada sisekaitseakadeemias teoreetilisi teadmisi ja praktilisi kogemusi ning asuda tööle vanglasse. Vanglateenistuses on võimalik rääkida kaasa ja anda oma panus organisatsiooni arendamisel. Palk on igati konkurentsivõimeline, töötingimused head, kollektiiv toetav ning mis kõige olulisem: töö on iga päev vahetu ja uus. Töö vanglas pole lihtne, kuid usun, et need, kes on lõpetanud sisekaitseakadeemia ja leidnud töö vanglateenistuses, ei pea oma otsust kahetsema. Mina olen igal juhul õnnelik, et lõpetasin sisekaitseakadeemia ning otsustasin ennast siduda vanglateenistusega.
LK
6
NOORSOOTÖÖ EDULUGU
Mobiilne noorsootöö Inglismaal ja Soomes MARGIT SELLIK
kusagil ei käi ja täiesti omapäi on jäetud.
K
evadel käis grupp Tallinna noorsootööga tegelevaid inimesi Inglismaal ja Soomes, et tutvuda sealsete mobiilse noorsootöö teenustega ning koguda häid praktikaid, ideid ja näiteid.
KOHALIKEST PROJEKTIDEST
THE CONNECTION BUS PROJECT Heategevusorganisatsioon The Connection Bus Project Cambridge’is oli üks stažeerimisreisi sihtkohti. Tegemist on heategevusprogrammiga, mis tegutseb enamasti kahekorruseliste noortebussidega ja pakub noortele, kes veedavad enamiku oma ajast tänavatel, mõtestatud ja arendavaid vaba aja tegevusi. Bussid on varustatud näiteks interneti, arvutimängude, mängukonsoolide, video/DVD, karaoke, spordivarustuse, käsitöövahendite, lauamängude ja muu sarnasega. Lisaks kõigele sellele korraldatakse noortega koos ühiseid arutelusid ja diskussioone koolikiusamise, alkoholi, narkootikumide, suitsetamise, söömishäirete ja tervise teemadel. Aktiivne kogukonnatöö ja poolehoid ning viimastel aastatel lisandunud erasektori kaasatus on organisatsiooni edukalt toimivana hoidnud juba 1995. aastast, mil The Connection Bus Project loodud sai. Praegu töötab The Connection Bus Project kahe bussiga ning jõuab 200 nooreni nädalas 16 eri piirkonnas. THE EXCEL PROJECT Londonis käidi lisaks tutvumas XLP (The Excel Project) nimelise kristliku heategevusorganisatsiooniga. XLP eesmärgiks on toetada noorte valikuid elus ja julgustada neid iseennast teostama. Põhiliselt tegutsetakse koolide juures, oma töös kasutatakse samuti kahekorruselist bussi, mis on varustatud vajaliku arvutitehnikaga, et noored vajadusel oma kodutöid teha saaksid. Organisatsioon alustas oma tegevust 1996. aastal ühe kooli juures, nüüdseks tegutsevad nad juba rohkem kui 60
KOMMENTAAR
MARIA KRAJUSHKINA
E
sialgu olin mures, et kirjutada ei ole väga midagi, sest mul puudus varasem töökogemus ega osanud selgelt väljendada ka oma häid külgi. Olin Stardiplatsi keskkonnast ka varem kuulnud, kuid põhjalikumalt sain sellest teada noorte infomessil Teeviit, kuhu mind kutsuti vabatahtlikuks, et noortele tutvustada Stardiplatsi keskkonda. Just siis avasin seal oma konto ja hakkasin CVd koostama. Esialgu olin mures, et kirjutada ei ole väga midagi, sest mul puudus varasem töökogemus ega osanud selgelt väljendada ka oma häid külgi, et tööandjale paremini silma jääda. Õnneks leidsin Stardiplatsi keskkonnast rohkelt häid vihjeid ja nippe, kuidas oma vähesed töökogemused paremini esile tuua ning mida oma CV koostamisel arvesse võtta. Lisaks võib Stardiplatsi keskkonnast leida arvukaid tööpakkumisi just noortele nii Eestis kui välismaal. Võimalik on lugeda uudiseid noorte ja nende töö kohta. Julgustan noori igati oma CV just Stardiplatsi keskkonnas looma!
Tänavatantsuüritus «Summer Electro Beats».
kooli ja noorteasutuse juures. Lisaks koolidele ja noortebussidele on organisatsioon välja töötanud oma kunstialase programmi, mis keskendub noorte kunstiliste eneseväljendusoskuste tõstmisele näiteks tantsu, draama ja komöödia alal. VANA POLITSEIAUTO NOORSOOTÖÖ TEENISTUSES Üks põnevamaid projekte, mis XLP noortel käsil on olnud, on «X-Mobile Project», mis sai alguse 2008. aastal, mil XLP, MTV ja politsei alustasid koostööd ning panid aluse X-Mobile stuudiole. Projekt, mis sai alguse kurikuulsast MTV telešõust «Pimp My Ride», kus ühele vanale politsei furgoonautole anti uus ja põnevam elu, sai al-
guse üks võrratu ja hästivarustatud mobiilne salvestusstuudio, mis nüüdsest tegutseb koolide juures ja erinevates noorte kogunemiskohtades ning mis on end igati tõestanud ja jõudnud väga paljude kohalike noorteni. Projektis tegutseb igal aastal kokku üle 300 noore. Ühes sellises furgoonauto stuudios aset leidvas väikeses grupis kestab sessioon kaks-kolm tundi, mil noori julgustatakse väljendama end muusikaloomingus ning õppima kasutama muusika salvestamise, redigeerimise ja tootmisega seotud seadmeid. Sellised muusikaprodutseerimise seansid võimaldavad XLP noorsootöötajatel luua usaldusväärseid suhteid noortega ning alles seeläbi võimaldades neil tegeleda nende
Foto: Kristina Sementsina
noorte käitumis-, haridusalaste ning emotsionaalsete probleemidega, millega nad igapäevaselt oma elus kokku peavad puutuma. VIRTUAALNE NOORSOOTÖÖ TULEB APPI Soome mobiilse noorsootöö teenuseid tutvustas Helsingi linnavalitsuse noorsooamet, kes andis ülevaate riikliku internetinoorsootöö arenduskeskuse tegevustest ja eesmärkidest, Kompassi noorte info- ja nõustamisteenusest ning multikultuursest tänavanoorsootööst Helsingis. Soome puhul oli märkimisväärne, kuidas virtuaalne noorsootöö on nn otsiva/mobiilse noorsootöö teenistusse seatud ning sedakaudu leitakse üles need noored, kes
Rääkides viimase aja silmapaistvamatest projektidest Tallinnas, võib esile tõsta ühe 25. juulil Rotermanni kvartalis aset leidnud eriti laheda tänavatantsuürituse «Summer Electro Beats». Tegemist oli tänavatantsubattle’iga, mis oli alates ideest kuni teostuseni välja noorte endi korraldatud. «Summer Electro Beats’il» võisteldi viies kategoorias: elektro, popping, trush, breik ning kõige populaarsem oli hiphop. Kõik kategooriad olid noorte endi välja valitud ning kohale olid kutsutud ka vastavate tantsualade professionaalid. Osavõtjad olid enamjaolt noored, kes on iseõppijad ning harrastavad tantsimist tänavatel jm vabadel pindadel. Varasemalt on noored oma tantsuüritustele kokku kutsunud vaid oma sõpruskonna liikmeid ja korraldanud oma asumites väiksemaid battle’eid, kuid sel korral oli tubli noortest koosnev tuumikgrupp, kes üritust suuremalt korraldas. Meeleolukast õhtust võttis osa üle poolesaja noore, kuid pealtvaatajaid jagus üle 500. Kogu üritus innustas noori väga, sest see oli midagi täiesti nende oma. Tunnustust nende tegemistele jagus aga küllaga nii paljude pealtvaatajate kui ka professionaalidest koosnevate tantsuhindajate näol. Tegemist oli «Inimressursi arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Suurem haldusvõimekus» meetme «Avalike teenistujate, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute töötajate koolitus ja arendamine» raames rahastatud projektiga.
EURODESK EURODESK – vastused kõikidele Euroopa võimalusi puudutavatele küsimustele! ALO RAIESTE
K
Eesti Euroopa Liikumise noortevaldkonna juht
aksteist aastat tagasi Tartus ülikooliõpingute kohustusliku praktika osana puhtjuhuslikult noortekeskusesse sattudes ei osanud ma ette aimata, kui mitmekesine on noorsootöö ning milliseid väljakutseid ja võimalusi see kohalikul tasandil pakub. Järk-järgult tekkisid minu huviorbiiti rahvusvahelised võimalused, mis avardusid pärast Euroopa Liiduga ühinemist 2004. aastal, kuid olid Eestis elavatele noortele ja nendega tegelejatele olemas juba ka viisteist aastat tagasi, kui Eestis alustati tööd Euroopa noorteprogrammidega. Võimaluste loomisega tol ajal suurenes ka nende arv, kes soovisid enam teada välismaailmast ning 2002. aastal loodi ka Eestisse programmi EURODESK tugipunkt. EURODESK on Euroopa infovõrgustik, mis on suunatud kuni 30-aas-
tastele noortele, noorteorganisatsioonidele ja noortega tegelevatele inimestele. Programmi abil võid saada vastuse küsimustele, mis puudutavad noorte õppimis-, töötamis- ja koolitusvõimalusi, samuti leida partnereid välisriikides näiteks noortevahetuse korraldamiseks või ühiste projektide elluviimiseks. Teeme koostööd 30 noorteinfokeskuse, teavitamis- ja nõustamiskeskuse ning erineva noorteorganisatsiooniga igas Eesti maakonnas. Meie koostööpartnerid on sinu kodukohas parimaks abiks, kui soovid saada esmast informatsiooni õppimis-, töötamis-, noortevahetus- ja koolitusvõimaluste kohta Euroopas. Võrgustik on esindatud 33 Euroopa riigis ja sellega on ühinenud üle 1200 noorteinfoga tegeleva organisatsiooni. Ametlik üleeuroopaline kodulehekülg on www.eurodesk.org – sealt leiad mitmekülgset ja mahukat infot nii projektide tähtaegade kui ka programmi kohta üldiselt. Eestis kutsume tut-
7
www.noorteportaal.ee
vuma Eesti Noorteportaaliga aadressil www.noorteportaal.ee, kuhu on koondatud informatsioon mitte ainult välismaa võimaluste kohta, vaid ka kohalikul tasandil valdkondade kaupa sektsioonis «noorteinfo». Soovitame tutvuda ka meie põnevate igapäevaste uudistega! Kas tahaksid reisida, uusi paiku ja maailma näha? Sooviksid silmaringi avardada kas formaalses või mitteformaalses õpikeskkonnas? Saada rahastust heale ideele kas ettevõtmisteks kodukohas või hoopis Eestist väljas? Uurid juba pikemat aega võimalusi tööle minna või kätt proovida vabatahtlikuna võõras kohas ellu hüpates? Kasuta võimalusi, mida meil sulle pakkuda on! EURODESK aitab! VÕTA MEIEGA ÜHENDUST info@noorteportaal.ee 641 9681 www.noorteportaal.ee saad liituda ka iganädalase uudiskirjaga!
Pudel mikrofoniks ja küsimusi esitama!
? a m i s i Re i g n i r a m Sil avardama? Vabatahtlik uks?
EESTLASEST VABATAHTLIK SLOVEENIAS
Kultuurikogemus tänavu 26. juunist 27. juulini Sloveenias Euroopa Vabatahtliku Teenistuse projektis osalenud noorelt. TIINA VESKIOJA
K
ui peaksin oma kuupikkust Euroopa Vabatahtliku Teenistuse (EVS – European Voluntary Service) kogemust ühe lausega kirjeldama, jääks kindlasti sõnadest puudu. Usun, et EVS annab sulle täpselt nii palju, kui sa ise oled valmis osa võtma, riskima ja proovima. Isiklikult tunnen, et arenesin kuu aja jooksul päris palju. Meie ülesandeks oli olla Jazz Etno Funky Festivalil (JEFF) meediaks ja kajastada võimalikel viisidel JEFFi ja kõike, mida festival oluliseks peab. Sattusin sustainable development’i meeskonda, mille eesmärk oli suurendada teadlikkust loodussäästlikust eluviisist, ökotoodetest ja tervislike eluviiside kohta. Enne projekti algust ei kujutanud ette, et ühe kuuga võib nii palju õppida ja areneda! Mõistsin, et harjutamine teeb tõesti meistriks. Esimesel JEFFil pidime intervjueerima külastajaid ning kuna see oli minu jaoks esimene kord mikrofoni käes hoida ja otseselt kedagi küsitleda, närveerisin päris korralikult. Enne kui külalised saabusid, harjutasin intervjueerimist oma tiimikaaslaste peal: pudel mikrofoniks ja hakkasin küsimusi esitama. Esimestel kordadel pidin mitu korda paberilt piiluma ja üldse tundusin veidi kohmakas, kuid mida enam meeskonnakaaslasi läbi käisin, seda kindlamaks muutusin. Õhtul päris mikrofoniga inimeste juures käies tundsin end väga enesekindlana ja kõik edenes sujuvalt. Järgnevate päevade jooksul käisime farmeritel külas, et artikli jaoks infot koguda. Selleks ajaks oli kogemusepagas juba päris korralik. Muidugi mitte võrreldav professionaalidega, kuid algaja kohta väga hea. Õppisin väga palju ka tiimitööst ja inimsuhetest. Kord olin meeskonnas, kus üks idee sai kiiresti heakskiidu ning
LK
Välismaale ? õppima või tööle
Rahastus heale ideele?
Vabatahtlikud Mona ja Tiina Bohinji taustal. Bohinj on kindlasti üks ilusaFoto: erakogu maid järvi maailmas!
kõik me täiendasime seda kuni suurepäraseks muutumiseni. Täiesti vastupidine oli meeskonnas, kus suure osa põhitööst ära tegime: ideid tuli meil kõigil, kuid me ei suutnud ühe juurde kindlaks jääda ja seda täiuslikumaks ehitada. Kokkuvõttes olime viiekesi esimesse punkti kinni jäänud ja istusime ideehunniku otsas: kuhu edasi minna – ei tea. Niisugune kontrast erinevate tiimide vahel andis hea ülevaate, kuidas töö peaks käima, ja mida teha, kui asi ei edene ja pinged on õhus. Usun, et nüüd olen parem tiimikaaslane ja oskan lahendada erinevaid probleeme. Suurim areng oli tehnoloogia valdkonnas. Viimased päevad möödusid hommikust õhtuni Photoshopi seltsis. Kuna varem polnud ma selle programmiga tegelenud ja nüüd pidin kaks brošüüri välja andma, oli areng päris võimas. Esimene päev möödus kõikidelt
teistelt abi küsides, kuid järgmistel päevadel olin juba päris osav. Viimasel õhtul anti meile kõigile tunnistus ja tiitel – minu tiitliks sai «The Best Photoshop Addict». Nüüd tagantjärele mõeldes ja analüüsides mõistan, et rasked hetked muutusid kogemuseks ja head hetked muutusid mälestusteks, mida ikka ja jälle on hea meenutada. Lisaks hakkasin hindama festivali sügavamat poolt ja tunnetama nende vibe’i. Kindlasti motiveeris lühiajaline EVS mind otsima sarnaseid pikaajalisi projekte, sest EVSi kogemus on väärt kordamist. Projekte on rahaliselt toetanud Euroopa Komisjon. Publikatsioonide sisu peegeldab autori seisukohti ja Euroopa Komisjon ei ole vastutav selles sisalduva informatsiooni kasutamise eest.
VASTUSERD OOPA
KÕIKIDELE EUDUTAVATELE U VÕIMALUSI PU KÜSIMUSTELE!
LK
8
G IN D N A T S R E D N U R O F H T YOU
Lugu tüdrukust, kes unistas KARINA RAKU
Karina Raku on noor inimene Ida-Virumaalt, kes räägib enda loo sellest, kuidas ta vahetusõpilasena Saksamaale õppima suundus. Loe ka Karina blogi: http://www.yfu.ee/karinasaksamaal
H
ei, noor! Alustan oma lugu sellest, et minu nimi on Karina ja ma olen 17-aastane. Ma kirjutan teile Ida-Virumaalt. Olen elanud kogu oma elu Kohtla-Järvel ja ma ei oleks osanud endale iial ette kujutada, et niisugune seiklus, millest ma teile järgnevalt jutustan, võiks minuga kunagi juhtuda. Esimest korda kuulsin ma YFU kohta siis, kui kaks aastat tagasi tulid meie kooli YFU inimesed oma organisatsiooni ja selle tegemisi tutvustama. Nende lood vahetusaastast tundusid mulle nii põnevad ja nii uudishimu äratavad, et kohe pärast koolipäeva lõppu suundusin koju, et emale sellest võimalusest rääkida. Seekord aga jäi asi poolikuks, sest takistuseks oli nõutud summa, mis tundus tol korral nii suur. Lisaks ei tahtnud ma kooliaastat vahele jätta. Nii see idee kaduski tasahilju mu peast, kuid täiesti oma mälust ma seda siiski ei kustutanud. Aeg läks edasi ja ma olin varsti juba 10. klassi lõpetamas ning hakkasin tasapisi mõtlema oma tulevikule ja seadma eesmärke. Mõtted viisid mu Saksamaale, millega tundus olevat nii kindel ja hea oma tulevikku siduda. Ühel märtsiõhtul mõtisklesin taas oma tulevikuplaanide üle ning mulle meenus YFU programm. Otsustasin kohe ema juurde minna ja temaga seda teemat arutada. Vestlus õnnestus ja varsti olingi Tallinnas YFU kontoris. Läbisin kõik sammud edukalt ning hiljem sain isegi vahetusaastaks stipendiumi. Minule tähendas YFU stipendiumi võit seda, et minusse usutakse ja et ma olen oma unistuse elluviimist väärt. Ainuke asi, mis mind veidi takistas, oli aeg. Mul oli tohutult vähe aega, et kõik vajalik ära teha, kuid ma otsustasin mitte alla anda, sest teist võimalust programmis osalemiseks mul vanuse tõttu ei olnud. Kui kogu paberimajandus oli ära tehtud, pidin hakkama sponsoreid ot-
Karina Raku pere teda lennujaamas saatmas.
sima. Selleks oli mul aega kolm kuud ja vajalik summa oli 6165 eurot. Kuna ma elan Ida-Virumaal, ei uskunud ma väga, et suudan abi leida kuskilt mujalt kui oma kodukohast. Seda enam, et minu emakeel ei ole eesti keel. Aga ma hakkasin tegutsema. Ma ei häbenenud oma rahvust ja vanust, olin avatud ja julge. Olen läbinud ülipika tee, mille käigus esitati «tuhat üks» küsimust ja sama palju vastuväiteid minu vastuste-
Foto: erakogu
le. Ma sain iga päev vastuseks väga mitu ei-d, aga ma suutsin endale mõttes alati oma tahet põhjendada ja tõestada endale, et suudan selle raha kokku saada. Ühel vihmasel hommikul ärkasin telefonikõne peale. Helistas Oliver, YFU tegevdirektor, kes teatas mulle, et minu arvele laekus toetus. Ma olin nii unine ja nii õnnelik. See oli viimane ja kõige suurem toetus, nüüd võisin ma asju pakkima hakata, sest minek oli juba ülehomme. See oli vist üks parematest päevadest sel suvel. See tunne, et su unistus varsti täitub, on võrratu. Soovin, et igaüks teist, kes kavatseb ennast YFUga siduda, saab seda kunagi tunda. Ei maksa midagi karta. YFU aitab alati ja kui vaja, siis annab ka nõu. YFU aitas mind igas pisiasjas, mis mulle muret tekitas, ning pidevalt ergutas oma eesmärgi nimel tegutsema. Usun, et ka sinul, hea noor, õnnestub YFU abiga oma eesmärgid täita! Minu sõnum teile on järgmine: ei loe see, kui vana sa oled, kust sa pärit oled ning mis keelt sa räägid. Oluline on vaid see, et sul on unistus ja sa oled julge tegutsema. Kui me midagi tõesti tahame ja oleme selle nimel valmis kõike tegema, siis me saavutame ka soovitud tulemuse.
YFU – Youth For Understanding
K
ui ka sina julged suurelt unistada, täida YFU Eesti MTÜ kodulehel olev taotlusankeet (http://www. yfu.ee/vahetusopilase-taotlusankeet/) ja osale YFU valimispäeval. Valimispäev on üks olulisemaid algetappe vahetusõpilaseks saamisel – just seal saad paremini aimu, milles YFU programmid seisnevad ning mida YFU oma õpilastelt ootab. Ei suuda otsustada, millisesse riiki minna? Siinkohal tuleb YFU appi – igal reedel sügisest kevadeni leiavad nii YFU Eesti Tallinna kui Tartu kontoris aset infotunnid. Nagu nimigi ütleb, on tegemist paaritunniste üritustega, kus jagatakse praktilist infot mõne YFU
sihtriigi kohta: koolisüsteem, pereelu, maa, kultuur, kombed jne. Oma kogemustest räägivad vastavas riigis juba vahetusaastat veetnud õpilased, sest kes siis veel suudaks vahetusaastat paremini kirjeldada kui mitte vastava kogemusega YFUkas. Igal aastal paneb YFU välja ka mitu stipendiumi, mis aitavad sammukese oma unistusele lähemale astuda. YFU Eesti stipendiumidele on võimalik kandideerida kõikidel vahetusõpilaseks taotlejatel. Stipendiumikandidaadid määratakse valimispäeval. Oluline on aktiivselt grupitöödes osaleda, argumenteerida ning teha valimispäeva meeskonnale selgeks, miks
just sulle tuleks anda stipendiumivõimalus. Paljud noored on abi/innustust saanud ka YFU toetajate otsimise koolituselt. Koolitus on mõeldud valimispäeva edukalt läbinud tulevasele YFU vahetusõpilasele, kes plaanib toetajaid (ettevõtted ja eraisikud) otsima hakata. Koolitusel antakse ülevaade, millest võiks ning peaks toetajate otsimist alustama, kuidas koostada toetuse taotlust, kuidas tuleks käituda ja mida teha, et toetusi leida. Rohkem infot www.yfu.ee. YFU aitab sul suurelt unistada ja ka oma unistused ellu viia! Avasta maailma YFUga!
Täname kõiki partnereid, kes käesolevasse numbrisse panustasid! VÄLJAANDJA: TALLINNA SPORDI- JA NOORSOOAMET Peatoimetaja Robert Lang robert.lang@tallinnlv.ee