Page 1

Erilehe väljaandja on Tallinna spordi- ja noorsooamet

15. m

ärts 2

Noortekeskus avab ukse maailma relt koolitööd ära. See on praegune tendents. Noortekeskused pakuvad aga võimalust suhelda, seal on sotsiaalne moment juures. Igal juhul on noortekeskused väga oluline alternatiiv vaba aja veetmiseks.

Signe Sillasoo

«N

oortekeskus mängib olulist rolli noorte kujundamisel, arendamisel ja erinevate võimaluste tutvustamisel,» leiavad Rakvere teatri näitleja Maarika Mesipuu ja trummar Andrus Avarand.

Milline on sinu side Tallinna Noorsootöö Keskuse (TAN) ja noorsootööga üldisemalt? Maarika: Pärast gümnaasiumi lõpetamist läksin õppima noorsootööd Tallinna Pedagoogilisse Seminari. Koolil olid tihedad sidemed TANiga. Käisime tutvumas nende tööga ja osalesime TANi korraldatud projektides. Kolmandal kursusel hakkasin kooli kõrvalt käima tööl noorsootöötajana Nõmme avatud noortekeskuses (Pääsküla noorte­keskus – toim). Töötasin seal pool aastat. Andrus: Lasnamäe noortekeskus asus täpselt kooli kõrval. Õppisin Laagna gümnaasiumis. Alguses, kui see paik avati, hoidsin ma natuke eemale, tundus kahtlane. Kuidagi ma aga lõpuks seal käima hakkasin. Minu esimesed noorsootöötajad olid Eneli Meresmaa ja Kristjan Kruus. Muidugi oli seal ka teisi kihvte noorsootöötajaid, aga Eneli ja Kristjaniga koos sai käidud kõikides laagrites ja osaletud projektides. Soe tunne on nendega suheldes siiani. Aeg-ajalt ikka teeme veel nendega koostööd, kui on toimumas mingi üritus, kuhu esinejat vaja vms. Kas ja mida on sulle andnud igapäeva- ja tööellu kaasa seos noorsootööga? Maarika: Noorsootöö oli väga suhtlemispõhine ja see oli hea algus edasi liikumiseks teatrikooli ja teatrimaailma, kus suhtlemine on veelgi olulisem. Noorsootööd õppides omandasin teadmisi ja oskusi, mis minu maailma palju avardasid ja on mind kindlasti kujundanud selliseks, nagu ma olen. Väärtus omaette on see, et noorsootööd õppides ja seda praktiseerides ma nägin, kuidas inimesed elavad. Nägin seda läbi nende noorte – milline oli nende kodune olukord, millised raskused neil oma elus olid, kuidas nad suhtlesid, millised olid nende tahtmised. Õppisin, et paljut ei saa võtta iseenesestmõistetavana. Hakkasin nägema ka iseennast teisiti, millistest oskustest mul puudu oli ja millest see tulenes. Kas ja kui palju on seotus noorsootööga olnud abiks sinu näitlejaks/trummariks kujunemisel? Maarika: Arvan, et ma olen parem näitleja kui noorsootöötaja ja see on minu enese jaoks suur õnn, et ma sain näitlejaks. Ma mõistan, et teatrikool ja näitlejatöö on suur ja pidev töö endaga. Arvan, et minu jaoks on õigem teha enne tööd endaga ja siis alles teha tööd teistega, neid juhendada ja suunata. Noorsootöötaja ülesanne on just tegutseda teistega, mul oli vaja veel ennast avastada. Andrus: Alustasin trummide õppimist 10-aastaselt. Mõjutused muusika õppimise vallas olid mul enne noortekeskuses käima hakkamist juba väga tugevad. Noortekeskust pean kindlasti aga väga oluliseks. Meie haridussüsteem koosneb peamiselt veidi vanematest õpetajatest. Välismaalt kiirgab juba mõnda aega hoopis teistsugust pe-

Noortekeskused oma põnevate võimaluste, särasilmsete, positiivsete ja innovaatiliste noorsootöötajatega pakuvad noortele võimalust areneda, arFoto: Kaarel Kaja vab trummar Andrus Avarand.

Rakvere teatri näitleja Maarika Mesipuu hinnangul peaks ühiskonnas noori rohkem väärtustama – oluline on näha neid kui potentsiaali, mitte kui Foto: erakogu probleemi.

dagoogikat, mis Eesti koolidesse täielikult jõudnud ei ole. Seda «teistsugust» asendab minu jaoks noortekeskus. Seal on tööl innovaatilised noorsootöötajad, kes innustavad ja suunavad noori erinevates tegevustes osalema. Ma kujutan ette, kui ma poleks eraldi muusikaga tegelenud, siis oleks noortekeskus määranud mu tulevikus nii mõndagi. Kuidas sulle tundub, kas noorsootöö paistab hästi silma? Maarika: Ma usun, et noori peaks palju rohkem väärtustama. Hindama nende mõtlemisvõimet ja seda toitma suuremate võimalustega. Mitte et noorsootöötajad teeksid midagi vähe või kehvasti, vaid üldine tähelepanupööramine noortele on minu arvates meie ühiskonnas väike. Ma arvan, et tegelikult noori huvitab, mis maailmas

toimub, aga kuna nende käest ei küsita nende arvamust, siis nad distantseerivadki ennast. Mulle tundub, et sageli vaadatakse noori kui probleemi, mitte kui potentsiaali. See on võib-olla jälle see sama teise mõistmine ja arvestamine. Meie inimesel on iseendagagi veel nii palju tegemist, et teist ja teistsugust ei jaksa aidata. Ma loodan, et see tasapisi muutub. Andrus: Ma arvan, et noorte jaoks paistab hästi silma. Mis puudutab vanemat generatsiooni, siis ma olen erinevaid arvamusi kuulnud. Vanemad tihti muretsevad, et mida need noored seal keskuses teevad, kas seal on vaja ikka käia ja kas olulisem poleks mitte tegeleda koolitöödega. Samas kodus mängivad lapsed pärast kooli seitse tundi järjest arvutimängu ja teevad pärast kella kahteteist poole tunniga kii-

TAN tähistab tänavu kümnendat sünnipäev. Millist rolli võiks noorsootöö noorte arenemisel mängida järgmise kümnendi jooksul? Maarika: Noorsootöö võiks olla noortele järjest rohkem abiks maailma avastamisel. Rahvusvahelisi noortevahetusprojekte võiks olla veelgi rohkem, nii et noored saaksid käia maailmaga tutvumas ja tutvustada teiste riikide noortele Eestit. Igasugune suhtlemise ergutamine on noore inimese arenemisel väga oluline. Eestimaalased on üsna kinnised, aga õpetades noori, kuidas suhelda, läheb enese väljendamine loodetavasti lihtsamaks. Kõikvõimalikke arutlusgruppe võiks tekkida. Noorte kaasalöömine ühiskonnaelus peaks jõudma rohkem tähelepanu alla, nii et see, et nad on olemas ja tähtsad, jääks inimestele silma. Andrus: Koolid võiksid teha järjest rohkem koostööd noortekeskustega, see oleks kindlasti üks suur tugev trump noortega tegelemisel. Sellele poliitikale võiks ka kõrgemalt poolt kaasa aidata. Ma arvan, et kõige reaalsem koht noortele välismaa kogemuse saamiseks võiks olla ka läbi noortekeskuste, et noori kaasataks veel rohkem projektidesse. Ühe 14-aastase noore arengus (Andrus osales esimest korda noorsoovahetuses 14-aastaselt – toim) on väga oluline võimalus õppida ja veeta iseseisvalt nädal kuni kuu omavanuste noortega välismaal. Millised on praegu suurimad ja olulisemad tööd, millega tegeled? Maarika: Praegu teen Rakvere teatris proove lavastusega «8 armastavat naist» (intervjuu on tehtud veebruari keskel – toim). Huvitaval kombel mängin seal praeguse teemaga väga ühtivat rolli – noort, 15-aastast tüdrukut. Tunnengi vahel proovis, et ma väga hästi ei tea enam, millised need 15-aastased on, kuidas nad käituvad. Eks ma püüan silmad lahti hoida ja sellises vanuses inimesi praegu eriti märgata. Lavastus esietendub 8. märtsil. Ka minu eelmine suur roll Jane Eyre on noor tütarlaps, kes alles avastab elu ja maailma ja armastust. Nii et meenutamist, milline noor olin mina, ja mõtlemist, milline võib olla see noor, keda ma laval kehastan, on olnud palju ja see on rikastav. Andrus: Pärast Otsa-kooli (Georg Otsa nim muusikakool – toim) olen olnud kaasatud paljudesse muusikalistesse projektidesse, kus olen saanud mängida koos paljude Eesti artistidega ning käinud välismaa suurtel džässifestivalidel. Praegu olen rohkem integreeritud aga kooliellu ja ka vaikselt ettevõtlusega tegelenud. Plaanin ennast tõsiselt siduda aga muusikalise hariduse korraldamise ja muusikaekspordiga Eestisse ja Eestist välja. Märtsis asun andma noortele muusikutele erinevates Eesti linnades koolitusi (intervjuu on tehtud veebruari lõpus – toim) teemal, kuidas enda eest juriidiliselt seista, kuidas sõlmida produtsentide, mänedžeridega lepinguid. Suuremalt plaanin muusikaprojektidega alustada aga pärast suve.

013 Arvamus

Supergraafika – mis see veel on? Renate Gross Loe lk 2

NEET-noored

Iga noor väärib võimalust Katrin Pihor Loe lk 3

Noortekeskused – hüppelaud ellu!

Tallinna Noorsootöö Keskus tähistab juubelit Signe Sillasoo Loe lk 4

Märgake noori!

Mõjutusvahendite mõttetalgud Natalia Sereda Loe lk 5

Noorteühendused

Noorte osaluskogud panustavad kodukoha tulevikku Liina Rüütel Loe lk 6

Projektid ja laagrid

Programm «Euroopa noored» ootab noorteprojektide taotlusi Marit Valge Loe lk 7

Euroopa

Eesti

Noori välismaalasi paelub vähetuntud Eesti uudsus Anneli Võsandi ja Eva-Helen Kangro Loe lk 8


ARVAMUS Supergraafika – mis see veel on? LK

2

Renate Gross Tallinna linna noortevolikogu liige

J

alutades mööda Gdynia linna tänavaid Poolas, avastan end rajoonist, kuhu turistid varasemalt harva sattusid, kuid mis viimasel ajal on hakanud aina enam populaarsust koguma. Nimelt on selles kõige halvemas seisukorras majadega linnaosas õitsele puhkenud kunst. Kõrgete kortermajade seintelt vaatavad vastu imeilusad ja erinäolised joonistused, mille autoriteks on kohalikud noored kunstnikud. Suurejooneline näitus valmis koostöös kohaliku omavalitsusega. Tallinna linna bussipeatused ja majade seinad on see-eest kaetud illegaalse grafitiga. Esteetilist grafitit, mida kunstiks võiks nimetada, leiab Tallinnast vaid käputäie, kui sedagi.

Sodijad vs kunstnikud Kas see tähendab, et Eestis puuduvad andekad grafititegijad? Kindlasti mitte, kuid olukorras, kus linn suhtub sellesse tegevusse nulltolerantsiga, karistades sama paragrahvi alusel nii sodijaid kui kunstilist elamust pakkuvaid grafitikunstnikke, tekib linnapilti eelkõige seda esimest – kiirelt markeriga kirjutatud tag’e*. Aega ja rohkem vaeva võtvate grafitite tegemisel riskib autor mitu korda enam võimalusega kriminaalkorras karistatud saada. Sel samal põhjusel paikneb suurem osa silmailu pakkuvast grafitist Tallinnas kõrvalistes kohtades, kuhu inimesed tihti ei satu. Mida teha olukorras, kus igalt vastrenoveeritud majalt vaatavad vastu tavainimesele loetamatud kritseldused, samal ajal kui linnapilt, eriti just magalarajoonides, on hall ning kriibib hinge igatsuses värvi ja kunsti järele? Tallinna linna noortevolikogu leiab, et olukorrale võib lahenduse leida supergraafika näol. Supergraafika eristub grafitist nelja aspekti poolest, milleks on legaalsus, kooskõlastatus omanikuga, avalikustatud autor ja autori vastutus loodud visuaali eest. Teisisõnu on tegu eraldi kunstiliigiga. Tallinnas supergraafikat praegusel ajal peaaegu pole, kuid hea näitena võib tuua Võru linna algatuse, kus soojustatud kortermajade seinu elavdatakse korteriühistute soovi korral Navitrolla joonistustega.

Supergraafika tuleb ka Tallinna? Tallinna magalarajoonide ja mahajäetud hoonete kaunistamine supergraafikaga rikastaks oluliselt linnapilti ja muudaks paljud seni kõrvalejäetud piirkonnad atraktiivseks nende turistide hulgas, kes meie ilusa vanalinna kõrval ka alternatiivsemat osa Tallinnast näha soovivad. Koostöös Tallinna linnavõimudega on noortevolikogu jõudnud nii kaugele, et juba selle aasta jooksul on oodata esimest supergraafika konkurssi, millel võivad osaleda kõik asjast huvitatud kunstnikud. Pärast eskiiside esitamist konkursi tarbeks loodavale professionaalidest koosnevale komisjonile valitakse parimad, kelle tööd teostuse leiavad. Ennetades küsimust, kuidas supergraafika konkurss sodimist peaks vähendama, avaldan lootust, et nähes linnas aerosoolvärvidega loodud kunsti, tekib peegeldusefekt ja nii mõnedki senised tag’ide kritseldajad saavad innustust tegeleda kunstiga. Väite kinnituseks toon taas näite Gdynia linnast, kus illegaalne grafiti on erinäolise supergraafika kõrval minimaalne. Positiivse alatooniga supergraafika lisaks vürtsi meie kõigi hallile argipäevale. On ju ometigi teaduslikult tõestatud, et värvid muudavad inimesi rõõmsameelsemaks. * tag – märge, allkiri

Supergraafika Poolas Gdynias.

Foto: Renate Gross

Noorsootöötajate palgast ja puhkusest, ja mitte ainult sellest

Ilona-Evelyn Rannala Tallinna spordi- ja noorsooameti noorsootöö osakonna juhataja

Aktivisti, altruisti ja hunt Kriimsilma palgast Mõne aasta eest korraldasime Tallinnas noorsootöö foorumi pealkirjaga «Töötan noortega. Olen aktivist, altruist, hunt Kriimsilm, hea koostööpartner, sõber ja kasvataja?». Selline teemapüstitus ei olnud juhuslik ning see on hea küsimus praegugi, seda enam, et veebruaris kinnitas Tallinna linnavolikogu noortekeskustes töötavatele noorsootöötajatele töötasu alammäärad ning iga-aastaseks puhkuseks senise 28 kalendripäeva asemel 35. Tallinna noorsootöö arengukavas

2012–2016 on ette nähtud, et noorsootöötajate töö väärtustamiseks ja kvaliteetsema noorsootöö tagamiseks tuleb noorsootöötajate palgatingimusi ja sotsiaalseid võimalusi parandada ja sellega linn aktiivselt tegelebki. Noorsootöötaja töötasu alammääraks kehtestati 650 eurot kuus, noortekeskuse juhataja töötasu alammääraks 844 eurot kuus. Erialane kõrgharidus või noorsootöötaja kutse omamine on eelistatud ja lubab maksta 10% kõrgemat töötasu. Otsuse taga on linna soov tagada kõigi noorsootöötajate võrdne kohtlemine linnas ning väärtustada tehtavat tööd. Muidugi tekkis ka rohkem suminat ja huvi – kes need noorsootöötajad ikka on ja mida teevad? Noorsootöötaja igapäevatööst idealistlikult ja lakooniliselt Noorsootöötajaid koolitatakse riikliku tellimuse alusel Tallinna Ülikooli Pedagoogilises Seminaris ning Tartu Ülikooli Narva kolledžis ja Viljandi kultuuriakadeemias. Kui viskame pilgu noorsootöötaja kutsestandardile (vt http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/valdkond/10450642), siis võtab silme eest kirjuks. Tööülesandeid on palju ning vastutus suur. Mõned näited noorsootöötaja igapäevast: noorsootöötaja suhtleb noortega nende arvamuste teadasaamiseks ja planeerib ringid, klu-

bid, üritused, laagrid jm noorte huvidest lähtuvalt. Plaanide seadmisel, näiteks poole aasta või aasta tegevuskava koostamisel, vaatab noorsootöötaja oma tööle kindlasti laiemalt ja küsib: «Kuidas minu töö aitab kaasa linna noorsootöö eesmärkide saavutamisele?» Seejärel lööb mõistvalt käega laksti vastu pead, sest tekib äratundmismoment ja ütleb: «Ahjaa, need sotsiaalse tsirkuse töötoad, mida me koostöös karjäärinõustajatega riskinoortele pakkuma hakkame, on ju osaks ennetustööst, aga teisalt ka töötute noorte kaasamine!» Pärast seda äratundmisrõõmu paneb noorsootöötaja rõõmsalt kirja töötubade kasuteguri ja õpiväljundi ehk mille võrra seesama noor hiljem targem ja «rikkam» on. Pärast säärast loovat planeerimistööd läheb organiseerimiseks: on vaja koostööpartneritega ühendust võtta, ruum kinni panna, vahendid tellida ning muidugi mõista noortega suhelda, et nende motivatsioon programmis osaleda ära ei kaoks. Vahepeal peab pilgu peal hoidma noortekeskuse nn avatud poolel, kuhu on kogunenud hulk noori, et pinksi mängida. Noorsootöötaja suhtleb, lööb kaasa, on noorte jaoks olemas. Kusagil kuklas taob mõte, et kõik peab olema turvaline ja kaasav, sestap otsustab noorsootöötaja veel korra oma poole aasta plaane ka noortega arutada ning juba varsti on selge, et noored tahaksid ise kaasa lüüa nii noortekeskuse sünnipäeva kui kokandusõhtute organiseerimisel. Kõigele sellele lisaks kirjutab noorsootöötaja hommikul, kui noori veel keskuses ei ole, rahvusvahe-

list projekti noorsoovahetuseks. Üks hispaanlasest noormees on nõus aastaks ajaks Eestisse tulema ning just noortekeskuses oma vahetusaasta tegema. See on väga tore, teab noorsootöötaja varasemast kogemusest – teise kultuuri inimesed rikastavad alati n o o r s o o tö ö d , eriti kui neile õige rakendus leida. Kultuuriõhtud, keeleõpe suhtlustasandil, aga miks ka mitte flamenkotants (kui vaid tulijal selleks oskusi on) – seda kõike saab korraldada. Nüüd veel mõned igavamad tööülesanded: tuleb kokku panna igakuine noortekeskuste külastuste statistika (ja ka enda jaoks seda analüüsida – kas külastuste arv on tõusnud või langenud ja miks ning kuidas edasi) ning edastada see spordi- ja noorsooametile, uuendada noortekeskuse kodulehte, kirjutada väike üleskutse kohalikku lehte, et noorte tööotsijate töötubades on mõned vabad kohad. Seejärel jääb veel vastata mõnele koostööpakkumisele, mis on puhas rõõm muidugi – jagatud ideed ja ressursid on ju teretulnud ning kui tegevus haakub noortekeskuse spetsiifikaga ja noorte vajadustega, siis loomulikult on noorsootöötaja kahe käega poolt. Õhtul koju minnes (ja vastavalt töögraafikule on see vahel lausa kell 20) on väsinud tunne, ent mõnes erksamas peas ka juba uued mõtted uutest pro-

jektidest, koostööst, programmidest. See on töö, kus ei töötata mitte ainult selle nimel, et noor inimene saaks areneda edasi, vaid jääb piisavalt ruumi ka enesearenguks, kui vaid seda teadvustada osatakse. Inimestega töötavate inimeste väärtustamisest Eestis Seega, noorsootöötaja on tõesti hunt Kriimsilm, sõber ja õpetaja, koostööpartner, aktivist, võib-olla ka altruist. Viimast ehk eriti selles võtmes, et ega tänaseni pole noorsootöötaja tööd Eestis eriliselt mõistetud ega väärtustatud. Muidugi on olnud tunnustamisi, Tallinnaski valitakse juba mõnda aega aasta noorsootöötajat, keda ka premeeritakse. Muidugi on pikem puhkus ja fikseeritud palga alammäär samm edasi. Laiemas pildis aga on meie ühiskonnas nn pehmed elukutsed ja eriti just inimestega töötamine väärtustamata, olgu selleks õpetajad, tervishoiutöötajad, noorsootöötajad, sotsiaaltöötajad, hooldajad. Mõistes, kui olulist tööd teevad nii õpetajad kui noorsootöötajad, kujundades noorte inimeste hoiakuid, andes neile teadmiste ja kogemuste pagasit, võiks soovida küll, et meie riik haridus- ja noortevaldkonna strateegilisel planeerimisel sellega arvestaks. Töös inimestega on kõige olulisemaks inimesed ja võib-olla on inimressurss see, millesse tasub kõige enam investeeridagi. Fakt on ka see, et jättes noorsootöötajate väärtustamise kohaliku omavalitsuse õlule, on olukord ja tingimused üle Eesti äärmiselt ebavõrdsed, mis omakorda tähendab seda, et sisukas ja arendav vaba aeg ei ole kõikidele Eesti noortele võrdselt (ja ühesuguse kvaliteediga) kättesaadav.


NEE T-noored Iga noor väärib võimalust

LK

3

Katrin Pihor poliitikauuringute keskuse Praxis majanduspoliitika programmijuhi kt, noorteseire projektijuht

H

iljuti avalikkuse ette jõudnud tõsiasi, et Eestis on üle 40 000 noore, kes ei õpi ega tööta, tekitas vastakaid arvamusi. Ühelt poolt väljendati kaastunnet ja tunti muret noorte toimetuleku pärast, teisalt tehti etteheiteid riigi tegevusetuse, lapsevanemate hoolimatuse kui noorte endi tegevusetuse suunal. Ometigi võiks NEET-noorte (nii nagu neid mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori ingliskeelse termini, not in employment, not in education, põhjal kutsutakse) teemat vaadelda pigem mitte niivõrd nende noorte probleemina, kuivõrd ühiskonna ees seisva väljakutsena. Meie kõigi huvides on, et need noored leiaksid oma koha ühiskonnas. Majanduslikus mõttes on tegemist olukorraga, kus väärtuslik ressurss seisab jõude või leiab kasutust moel, mis ei ole kooskõlas ühiskonna väärtuste ja hoiakutega. Numbritest kõnekamad on NEETnoorte endi räägitud lood, miks neist said noored, kes ei õpi ega tööta. Noorteseire süsteemi raames intervjueerisid Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi uurijad 15 noort inimest, erinevas vanuses, erineva sotsiaalmajandusliku tausta ja päritoluga, keda kõiki iseloomustas vaid üks ühine tunnus – nad kuulusid mitteõppivate ja mittetöötavate noorte hulka. Uuringu eesmärk oli selgitada, miks noored satuvad NEET-staatusesse, kuidas nad ise seda olukorda tajuvad ja millist tuge nad ootavad. Uuringu tulemused lubavad väita, et intervjueeritud noored ise ei taju oma praegust NEET-noore staatust dramaatilisena. Sõltumata noorte taustast, nägid nad end tulevikus hästi toimetulevana, valdavalt oli tegemist aktiivse eluhoiaku ja teotahteliste noorte inimestega, kes alles otsivad oma kohta elus. Võib-olla on veidi jäänud puudu õnnest, võib-olla on veidi kaldutud kõrvale põhivoolu arenguteest, kuid neis noortes ei peegeldunud abitus või pettumus või ükskõiksus. Nad ei süüdistanud oma olukorras teisi, pigem tunnetasid iseenda tehtud läbimõtlemata otsuseid. Ometigi koorus intervjuudest nii mõningaidki mõtlemapanevaid aspekte, millele tähelepanu pööramine aitaks paljudel noortelt eneseotsinguid valutumalt läbida ja oma kohta elus paremini leida. Kool võib nii tuhast tõsta kui põrmustada NEET-nooreks kujunemine saab sageli alguse juba põhikooli 6.–7. klassis, vahel varemgi. Probleemide allikaks ei olnud intervjueeritud noortel mitte niivõrd õpiraskused, kuivõrd õpikeskkond ja isiklikud suhted nii klassikaaslaste kui õpetajatega. Raskused sotsialiseerumisel kärarikastes mammutkoolides, konfliktid klassikaaslastega – «Mind kiusati juba 1. klassis, sest olin teistest pisem ega suutnud vastu hakata» –, õpetaja suhtumine – «Kõik lapsed olid õnnelikud ja kõigil olid ilusad riided seljas ja kõik ootasid ilusat pikka suve ja kui õpetaja oli kõigile tunnistused kätte andnud ja tekkis see lõppsõna moment, siis ... Siis ta ohkas, jäi käed rüpes ühte kohta vaatama, tõstis silmad ja teatas tervele klassile, kui pettunud ta on meis ja kui raske tal on olnud terve see aasta jne. Ma mäletan, et kõikidel lastel oleks nagu hinge kinni tõmmanud.» Koguneb trots, vastumeelsus ja pettumus koolisüsteemis. «Ja see on nii kohutav tunne, kui sa avastad, et kõik täiskasvanud inimesed ei ole head ja eriti õpetajad, et nad ei tahagi kõik head.» Nii ongi tulemuseks põhjuseta puudumised, uued «mõistvad» sõbrad väljaspool kooli ja vastumeelsus õppimi-

Töö- ja haridusmessidel osalemine on üks võimalus erinevate ametitega varakult tutvust teha. Eesti suurim noorte infomess Teeviit pakub selleks igal aasFoto: Merlin Viir tal tuhandetele noortele võimalust.

se suhtes. See omakorda viib haridustee katkemiseni. Erialase hariduseta noorte hulgas on aga tööpuudus paraku kõige kõrgem. NEET-noore staatusesse võivad siiski jõuda ka vägagi võimekad noored, kellel jääb koolis vajaka väljakutsetest, pingutamisest. See toob kaasa mugavuse, igavlemise, mis lõpuks võib samuti viia popipäevade ja õpingute katkestamiseni. See on tõsine mõttekoht nii kõigile noortega tegelevatele inimestele kui ka nendele, kes nende inimeste tööd juhivad. Ühe õpetaja või noorsootöötaja mõtlematult öeldud sõna, vaimne väsimus või mittemõistmine ei kustu hetkes, vaid võib purustada ühe noore inimese usu endasse ja tulevikku. Ja ka vastupidi, innustav ja hooliv õpetaja või

kool võib «langenud» noorele anda tagasi eneseusu ja lootuse – soovi end teostada. Töötukassa abi: aktiivsest koostööst passiivse registreeringuni Koolist väljalangemise loomulikuks jätkuks on tööotsingud. Enamik intervjueeritud noortest oli kokku puutunud töötukassaga, kuid ohumärgina kerkib üles noorte vastakas kogemus, mis ulatub ühel poolt formaalsest «kohalkäimiskontrollist» – «Seal lihtsalt küsitakse, et ou, kuule, oled töö leidnud, ei ole, okei, siis paneme järgmise aja kinni» – süsteemse võrgustikutööni – «Kõik hakkavad kohe sebima ja kõik kohe üritavad, et ... Öeldi ka, et meie

ülesanne on ikka sind tööle aidata». See muudaks riigi pakutavad teenused justkui õnnemänguks, kus paraku mitte iga loos ei võida – eelise annab noore enda aktiivsus ja pealehakkamine. Noorte endi ootused töötukassa toele töö otsimisel ja leidmisel on kõrged. Ometigi ei soovi noored teha igasugust tööd, vaid ootavad seda, mis on südamelähedane. Mitmete intervjueeritute kogemused näitavad, et pealesunnitud erialavalik lõppeb järjekordse katkestamisega – olgu see siis töösuhe või õpingud. Ehk tuleks meil nõustamisteenuste pakkumisel pöörata veelgi enam tähelepanu sellele, mis noort huvitab ja mida ta teha tahaks, selle asemel et pakkuda esimest vaba müüjakohta. Noorena soovitakse siiski oma elu alustada unistuste valikutest.

kommentaar: ideaalne on töö, mis teeb õnnelikuks

Kerstin Holland töötukassa teenuste osakonna osakonnajuhataja asetäitja

NEET-noorte n-ö väljakujunemise üheks põhjuseks võib muu hulgas pidada vajaka jäänud ennetustööd – tagantjärele tarkusena võinuks seda alati rohkem olla. Pean silmas mitmekülgseid tegevusi, mis töömaailmaga tutvust sobitada aitavad: töövarjupäevad, eri-

nevate valdkondade ettevõtete külastamised, haridusja töömessidel käimine jpm. Töötukassa kogemus näitab, et selge eelis on noortel, kes on ise aktiivsed erinevaid lahendusi otsima. Olgu selleks vabatahtlikuna töötamine või praktika, rääkimata reaalsest töökogemusest omandatud erialal. Peaaegu iga kogemus on väärtus ning olukorras, kus tööturul on puudu häid töökäsi, aitavad erinevad kogemused seatud eesmärke saavutada. Kui eelnev töökogemus puudub, ei saa paraku eeldada, et noor kohe 100% erialase ja hea palgaga töö leiab. Seetõttu tasuks alati mõelda enese arendamise võimalustele – uue, veelgi

sobivama töö jõuab leida alati. Tööturult väljalangemise ja sinna (taas)sisenemise raskuste eest ei ole kaitstud keegi. Oluline on paika panna eesmärgid ja plaan nende täitmiseks. Toetamaks suuremat hulka noori neile sobivatel viisidel, valmis töötukassal koostöös Eesti Noorteühenduste Liiduga just noortele mõeldud tööotsingu töötoa programm, mida erinevates Eesti maakondades piirkonna eripärasid arvestades läbi viima hakkame. Meie jaoks on oluline, et noor teaks ja oskaks oma töömaailma puudutavate küsimustega pöörduda just töötukassasse, kuna meie nõustajad on valdkon-

na kõige teadlikumad nõuandjad. Alati saab tulla ka kõigile huvilistele avatud karjääriinfotubadesse töötukassa osakondades ja büroodes. Koos saame tegeleda just konkreetset inimest puudutavate küsimustega, alustades erinevate testide abil sobiva valdkonna valimisest, lõpetades tööle kandideerimiseks vajalike dokumentide koostamise juhendamise jpm-ga. Ideaalseks võib pidada seda, kui inimene saab teha tööd, mis ta õnnelikuks teeb. Sellise töö leidmine eeldab aga noore enda läbimõeldud valikut, reaalses tööelus selle võimaluse näha oskamist ja parimal juhul ka eelnevat järeleproovimist.

Ettevõtlikkusest ettevõtlusesse NEET-noorte hulgas on noori, kes suudavad end väga edukalt ära elatada kas siis juhutöödest või projektidest, kujundades oma hobist endale elatusallika. Sageli kuulub selline rahateenimine nn halli varimajanduse alla, kus otseselt ühiskonnale käegakatsutavat kurja ei tehta, kuid sotsiaalsed garantiid puuduvad, maksud jäävad maksmata. Intervjueeritud noored selles probleemi ei näe – pigem vastupidi. Leitakse, et kuna nad saavad endaga ise hakkama, ei ole nad koormaks sotsiaalsüsteemile, tekitavad tarbimisega majanduses käivet ja on seega igati ontlikud kodanikud. Palgatöö neid noori ei köida, töötukassasse nad ei pöördu. «Ma olen käinud intervjuudel, firmades, aga ma tundsin ja nägin, kui palju nad võtavad vahelt ära. [---] ja ma lihtsalt mõtlen, et pigem ma teenin natuke vähem, aga valin oma aega ja teen, nagu tahan. Ma ei suuda firmat või riiki teenida.» Selliste noorte ettevõtlikkus on kadestamisväärse potentsiaaliga ning võtmetähtsusega on tuua need noored legaalsesse ärisse, pakkuda neile arenguperspektiivi noore ettevõtjana, selgitada, millised eelised annab ettevõtja staatus võrreldes nende senise kogemusega. Seega, nii nagu igal noorel on oma eriline lugu, on ka pakutavad lahendusteed NEET-noorte tagasitoomiseks haridusse või tööturule väga mitmekihilised ja eripalgelised. Üks on siiski kindel: ühiskond ootab, et iga noor teostaks end oma võimete kohaselt, kuid iga noor väärib selleks ka võimalust.


Noor tekeskused –

LK

hüppel aud el lu

4

Tallinna Noorsootöö Keskus tähistab juubelit Signe Sillasoo

T

allinna Noorsootöö Keskus (TAN) tähistab tänavu oma 10. sünnipäeva terve aasta vältavate põnevate sündmustega – kavas on dokumentaalfilmi linastus, näitus, infomess «Novaata», tänavakultuuride eriprogramm, mitmed laagrid ja palju muud. Tallinna Noorsootöö Keskuse direktori asetäitja Eneli Meresmaa sõnul on TANi juubeliaasta noortele nende võimalusi näitav aasta. «Kui me muidu oleme noortele aastaid olemas olnud, siis sel aastal püüame lisaks noortele ka kõigile teistele aktiivsemalt näidata, kes me oleme ja mida me teeme,» võttis ta aasta mõtte kokku. Sünnipäeva-aasta programm saab olema kirev. Kavas on näiteks virtuaalse kaasamiskeskkonna ning kesklinna uuenenud noortekeskuse avamine, noortekeskuste koolivaheaegade eriprogrammid, tänavakultuure tutvustav üritus ja Tallinna noortenädal. «Me pöörame sel aastal päris palju tähelepanu ka mobiilsele ehk liikuvale noorsootööle,» sõnas Meresmaa. Tähendab see seda, et tavaliselt noortekeskustes toimuvaid tegevusi asutakse tegema Tallinna erinevais kohtades. Kui varasematel aastatel olid noorsootöötajad näiteks juulis linna ühes paigas, siis eelmisel aastal prooviti oma tegevusi läbi viia mitmes piirkonnas – Stroomi ja Pirita rannas ning Lasnamäel.

Noorsootöö muutub mobiilseks «Tundub, et sellise tegevuse järele on erinevates piirkondades suur vajadus. Sel aastal saabki mobiilse noorsootöö meeskonna ülesandeks välja otsida need kohad, kus noored kogunevad, ja teha analüüs, millised tegevused neid huvitavad,» selgitas Meresmaa. Saadud info põhjal valitakse välja erinevad

paigad, kus noorsootöötajad viivad suve keskel läbi töötubasid, mänge, seminare jm. «Võimalus on seal noorsootöötajatega rääkida, midagi õppida, millestki vaimustuda ja infot saada, et siis alates augustist jätkata noortekeskuses selle tegevusega, millest innustuti,» lausus Meresmaa. Sügisel on programmis noorsootöö telgitaguseid avav fotonäitus ehk et saab vaadata, kuidas üks noor näeb ja saab aru noorsootööst. Aasta lõpus on kõik oodatud aga noorsootöö põnevusest ja uutest väljakutsetest rääkiva dokumentaalfilmi esilinastusele, rääkis Meresmaa. Lisaks noortele on kõigile ettevõtmistele oodatud ka lapsevanemad. Nende jaoks on programmis suisa eraldi üritused. «Tallinna noorte infokeskus plaanib sel aastal korraldada infoseminare ka täiskasvanutele teemadel «Kuidas oma teismelisega hakkama saada» või «Kuidas rääkida noorega seksuaaltervisest»,» mainis Meresmaa ja toonitas, et palju kasulikku infot leiavad lapsevanemad igapäevaselt ka infokeskuse kodulehelt. Igal noortekeskusel oma suund Kümnele varasemale aastale tagasi vaadates peab Meresmaa üheks suureks võiduks seda, et iga linnaosa on saanud endale lõpuks oma noortekeskuse(d), olgu see siis tsentraalsesse TANi süsteemi kuuluv või linnaosa alluvuses olev keskus. «Teine suur võit on see, et Tallinna Noorsootöö Keskuse alla kuuluvad keskused on kindlaid suundi arendavad keskused. Meil on näiteks multimeediale keskendunud keskus Järvel, kunstiklubisid läbi viiv keskus Männikul, integratsiooniküsimustele keskendunud keskus Koplis, ekstreemspordihall Pääskülas ja tervise teemadele keskenduv keskus Kristiines. Noortekes-

kused on järjest rohkem muutumas kogukonnakeskuseks, mida me ei oleks julgenud isegi kunagi loota,» rõõmustas Meresmaa. Ka on tore tema sõnul näha näiteks Lasnamäe noortekeskusest, kus Meresmaa seitse aastat töötas, välja kasvanud noori. Mõned on saanud tema sõnul juba lapsevanemateks, teised on jälle professionaalsed muusikud, näitlejad, stilistid.

NUMBER 8558 noort osales 2012. aastal Tallinna Noorsootöö Keskuse alla kuuluvate noortekeskuste korraldatud ligi 500 erineval üritusel.

ÜKS KÜSIMUS Mida toovad järgmised kümme aastat TANi jaoks? Plaanime edasi areneda, mitte jääda loorberitele puhkama. Uuest kesklinna noortekeskusest tuleb näiteks multifunktsionaalne noortemaja-laadne koht, kus noorte MTÜdel on omad kontorid, tegutseb noortekeskus ja noorte infokeskus ning seal olevas suures saalis hakatakse läbi viima kõiksuguseid üritusi. Kindlasti on meie fookus mobiilsel noorsootööl ehk noorsootöö hakkab üha enam tulema ise noorte juurde, mitte ei paku ainult keskustes tegevusi. Suur ootus on ka see, et koostöö ühiskonnas oleks erinevate sihtgruppide vahel tugevam. See on üks praeguseid valupunkte. Soov oleks, et nii linnaosad, lapsevanemad, noortekeskus kui koolid saaksid üksteise vajalikkusest aru ja tegutseksid üksteisele toetudes.

KALENDER Tallinna Noorsootöö Keskuse 10. sünnipäeva aasta tegevused noortekeskustes, kinolinal ja näitusel Märts

5. märtsil Tallinna Noorsootöö Keskuse ametlik sünnipäev Kevadise koolivaheaja eriprogrammid Tallinna erinevates noortekeskustes

Aprill

Virtuaalse kaasamiskeskkonna avamine aadressil www.playtodo.com

Mai

Tallinna noortenädal Tänavakultuuride eriprogramm Pääsküla noortekeskuses

Juuni

Linnalaagrid Tallinna lastele

Juuli

«Ranna» noortekeskus Tallinna erinevais paigus

August

Noorte infomess «Novaata» Solarise keskuses

September

Fotonäituse «Pilk noorsootööle» avamine Tallinna linnaruumis

Oktoober

Kesklinna uuenenud noortekeskuse avamine Sügisese koolivaheaja eriprogrammid Tallinna erinevates noortekeskustes

Detsember

Noorsootööteemalise dokumentaalfilmi esilinastus Talvise koolivaheaja eriprogrammid Tallinna erinevates noortekeskustes

LOE VEEBIST www.taninfo.ee

www.taninfo.ee

Täpsem info ja ülevaade sünnipäeva-aasta raames toimuvatest üritustest

Tallinna noortekeskused pakuvad noortele koolivaheajal eriprogramme Eneli Meresmaa Tallinna Noorsootöö Keskus

18.–24. märtsini kestval koolivaheajal pakuvad Tallinna noortekeskused mitmekülgseid tegevusi igas eas noortele. Toimuvad linnalaagrid, õpitoad, ekskursioonid, dokumentaalfilmiõhtud ja kohtumised noorte muusikutega. Koolivaheaja tippsündmused on kindlasti noorte kohtumine Põhja-Tallinna bändi liikmetega ja osalemine noorte kirbuturul Telliskivi loomelinnakus. Igal päeval pakuvad noortekesku-

sed noortele võimalust kaasa lüüa meisterdamise, enesekaitse, body piercing’u, Photoshopi ja sotsiaalse tsirkuse töötoas, valmistada õhupallist loomi ja lilli ning osaleda harivates loengutes. Päevi täiustavad veel spordipäevad, lauamängud, filmiõhtud ja palju muud huvitavat. Pääsküla noortekeskus on koondanud oma koolivaheaja kõik tegevused ennetustöö valdkonda, kavas on õppida enesekaitset, põhjalikult süüvida enesesäästlikku ja teistega arvestavasse liiklusohutusse, 12–18-aastastele

noortele tutvustatakse seksuaaltervise mitmeid tahke ning nädala lõpuks saavad noored tutvuda tuleohutustehnikaga ja seda ka praktiliselt proovida. Kristiine noortekeskus annab võimaluse noorte loovuse ärakasutamiseks. Kavas on krepp-paberist lilleõite, WC-paberi rullidest laeka ning vildist võtmehoidja meisterdamine ja origami töötuba. Lisaks on külla kutsutud Põhja-Tallinna bändi liikmed, kes räägivad oma tegemistest ja vastavad meeleldi noorte küsimustele. 19. märtsil korraldab Tallinna

Noorsootöö Keskus algusega kell 18 Tudengimajas dokumentaalfilmiõhtu, kus linastusele tuleb film «Tööl ja kodus ehk sooline võrdõiguslikkus Eestis». Filmile järgneb arutelu ning külaliseks on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku õigusnõuniku kt Hille Naaber. 22. märtsil toimub koolivaheaja noortebändide kontsert Kopli noortekeskuses. Eri rahvusest ja erinevate stiilide viljelejad panevad keskust külastavatel noortel varbad muusika taktis meeldivalt liikuma ja tantsijad de-

monstreerivad muusikapalade vahel oma kavasid. Linnalaagreid korraldavad 7–12-aas­ tastele lastele Mustamäe Avatud Noortekeskus ja Haabersti Vaba Aja Keskus. Tallinna Noorsootöö Keskus koordineerib ülelinnalist noorsootööd Tallinnas ja on katusorganisatsiooniks kuuele noortekeskusele, noorte infokeskusele ning noorte teabe- ja nõustamiskeskusele. Sihtrühma moodustavad eelkõige 7–26-aastased noored.

Koolivaheaja kogu programm ning lisainfo www.taninfo.ee/kevad2013.


M ä rg a k e Noori Mõjutusvahendite mõttetalgud

LK

5

Natalia Sereda Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse noorsootöö spetsialist ja projektijuht

N

oorte käitumine on alati olnud populaarne teema, enamjaolt muidugi käitumise pahupool, ja iga järgneva põlvkonnaga tundub asi olevat rohkem käest ära kui eelnevatega. Mis on siis lahti meie noortega, et probleemid ja konfliktid näivad olevat paisunud ulatuslikumaks kui ühiskonna valmisolek ja oskus nendega toime tulla? Või on see süsteemi hambutus, mis takistab olukorraga toime tulemist? Kas vajakajäämised on noortes, nendega tegelevate spetsialistide töös või seadusega paika pandud mõjutusvahendite valikus? Viimase aja sündmuste taustal on palju räägitud just mõjutusvahenditest ja nende kasuteguritest noorte käitumisele. Alaealiste mõjutusprotsessi keskseks struktuuriks Eestis on alaealiste komisjonid (AEK), mis on moodustatud kohaliku omavalitsuse või maakonna tasandil. Noor suunatakse AEKsse, kus ta kohtub komisjoni kuuluvate ametnikega, kellega koos arutatakse noore käitumist, selle põhjuseid ja muutmisvõimalusi. See, kas ja kuivõrd tõhusalt töö toimib, sõltub väga paljust – kui pädevad on komisjoni liikmed, kui palju on komisjoni suunatud noori ja ka sellest, kui tõhus on komisjonide tugivõrgustik. Tugivõrgustiku moodustavad tavapäraselt inimesed ja organisatsioonid, kelle tegevus on seotud noortega – sõltuvalt piirkonnast koolid, noortekeskused, noorteühendused, kogudused, külaseltsid, MTÜd jt. Tugivõrgustiku roll mõjutusprotsessis on noorte probleemide märkamine võimalikult varajases staadiumis ning AEK määratud mõjutusvahendite kohaldamine. Tegeleda tuleb põhjustega Mõjutusvahendite ja riskinoortega tegeleva tugivõrgustiku areng oli keskseks teemaks ka tänavu veebruaris ja märtsis MTÜ Avatud Noortekeskuste Ühenduse ja Eesti Noorsootöö Kesku-

Koostöövõrgustiku tõhustamine Sauga avatud noortekeskuses.

se koostöös läbiviidud seminaridel «Koostöövõrgustiku tõhustamine töös abivajava noorega». Seminarid toimusid Põlva-, Ida-Viru-, Pärnu- ja Harjumaal, osalejateks sotsiaaltöötajad, pedagoogid, noortekeskuste ja noorteühenduste esindajad, noorsoopolitseinikud, kriminaalhooldajad, psühholoogid, omavalitsuste spetsialistid jt, kokku tublisti üle 150 inimese. Seminaride sujuvuse eest kandsid hoolt Ülly Enn ja Toomas Roolaid. Seminari kontekstis peeti abivajaja all silmas riskikäitumisega noori, kes on sattunud AEK huviorbiiti toime pandud õigusrikkumise tõttu. Tulenevalt sellest, et enamasti on õigusrikkumine pika protsessi tagajärg,

olid seminarid üles ehitatud esmalt avaettekande käigus abivajava noore ehk AEK sihtgrupi määratlemisega, seejärel õnnestunud praktikate jagamisega valdkonna spetsialistide poolt ning lõpetuseks keskendusid osalejad võimalikele lahendustele olemasolevate vahenditega. Lühidalt öeldes alustati probleemi tekkepõhjusest ning alles seejärel siirduti tagajärgede analüüsimisele ja väljundite leidmisele. Tulemusena võib välja tuua uue või ehk unustatud vana lähenemise, et tagajärje, st õigusrikkumise asemel tuleb tegeleda põhjusega, mis väärkäitumise vallandas. See tähendab, et lisaks noorele tuleb tegeleda ka tema keskkonnaga, esmajoones perekonnaga. Kuivõrd

Foto: erakogu

mõistlik on karistada noori selle eest, et nad pole osanud n-ö appihüüdu väljendada muudmoodi kui «pahategudega» või on õigusrikkumine tunnistus sellest, et teda ümbritsevad inimesed pole tema varasemaid katseid tuge leida piisavalt tõsiselt võtnud? Sanktsioonid üksi ei lahenda probleeme Ent seminaridel keskenduti peamiselt AEKde ning võrgustike olemasolevatele tugevustele, mitte niivõrd vastutajate või süüdlaste väljaselgitamisele. Noor vajab abi kohe. Analüüsiti praegu olemas olevaid mõjutusvahendeid ning võimalusi nende optimaalsemaks

kasutamiseks. Avaettekannete käigus juhtisid erinevatel seminaridel üles astunud Tiina Kallavus, Pille Isat ja Tiina Kangro tähelepanu sellele, et muutunud on ühiskond ehk noort ümbritsev keskkond, mitte niivõrd noore põhivajadused üleminekul noore east täiskasvanuikka. See ei tähenda, et õigusrikkumistele tuleks läbi sõrmede vaadata või lihtsalt andeks anda, kuid üksi sanktsioonid ei lahenda probleeme. Pigem on oluline toetada mõjutusvahendiga noore oskust probleemiga toime tulla. See eeldab võrgustiku järjepidevat tegevust ja valmisolekut pikaajaliseks tööks ühe konkreetse noore ja teda ümbritsevatega. Viimase lähenemise juures on selge eelis valla ja linna tasandil loodud komisjonidel maakondlike komisjonide ees. Võrgustiku juhtumipõhine koos tegutsemine, pädevus ja tahe noore huvidest, mitte vaid konkreetsest õigusrikkumisest lähtuda on põhilised mõtted, mis seminaride kokkuvõtteks tuua võib. On oluline meeles pidada, et AEK tegeleb tagajärgedega ja paraku satub noor AEK huviorbiiti sageli lootusetult hilja. Kakskümmend minutit arutelu eksimuse üle ei paranda aga aastatepikkuseid probleeme. Kiire elutempo ja süvenev pealiskaudsus jätab lapsed sageli vajaliku tähelepanuta ning abi otsitakse alles siis, kui jõud enam üle ei käi. Vahest polegi praegune noorus rohkem hukas või vahendid eelnenutest kasutumad. Meie käitumisprobleemidega noored, just nimelt meie kõigi, kasutavad peamise komblusõpikuna praegu kättesaadavat ehk praegust ühiskonnamudelit. Kui me võtame vaevaks neid raja peal püsimisel veidikenegi rohkem mõista ja toetada, küllap siis nendest ükspäev ka asja saab. * Artikli autor Natalia Sereda on pikaajalise kogemusega noorsootöötaja, muu hulgas on ta toetanud õigusrikkumisi toime pannud noori ühiskondlikult kasuliku töö elluviimisel. Praegu töötab ta MTÜs Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus ESF noorsootöö spetsialisti ja projektijuhina.

Noortekeskused on jõudnud «küpsesse teismeikka» Natalia Sereda Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse noorsootöö spetsialist ja projektijuht

T

änavu tähistavad Eesti esimesed noortekeskused viieteistkümnendat tegutsemisaastat. See on ühest küljes väga lühike aeg, kui rääkida uuest tulijast, kuid teisalt on küpsesse teismeikka jõudnutel ette näidata märkimisväärseid arenguid. Esimene Eesti noortekeskus loodi Narvas Algusaastatel sõltus noortekeskuse loomise eesmärk asukohast, noorte arvust piirkonnas, kohaliku omavalitsuse võimekusest ja eestvedaja olemasolust. Esimene teadaolev noortekeskus loodi Eestis 10. veebruaril 1998 Narvas ning selle eesmärk oli arendada ja koordineerida noorsootööd Narva linnas. Noortekeskus oli tol ajal terves Eesti Vabariigis niivõrd unikaalne nähtus, et Narvas käisid eeskuju võtmas mitmed teised omavalitsused, kel plaan oma noortekeskus luua. 2005. aastal oli Eestis juba 140 noortekeskust ning noortekeskuse eesmärgina hakati järjest enam mõistma mõtestatud protsessipõhist tegevust, kus võtmesõnaks on noor ja tema vajadused. 2013. aas-

tal tegutseb Eestis juba 240 eripalgelist noortekeskust. Tänavu, kui Narva noortekeskus tähistas 15. sünnipäeva, küsiti noortelt üks lihtne küsimus: «Kuidas ärgitab noortekeskus noortes tegutsemishuvi?» Noorte seisukohast on praegune Narva noortekeskus koht, kus noored on aktiivselt kaasatud, kus hinnatakse noorte algatust ja nende arvamust. Kõige tähtsam on see, et Narva noortekeskuses mõistetakse, et noored on linna, riigi ja Euroopa tulevik. Järelikult peab noortel olema võimalus ja koht, kus nad saaksid realiseerida oma andeid ja huvisid. Noortele tuleb õpetada meeskonnatööd, olla kursis elus toimuvaga ning nad peavad olema ühiskonnas, tööturul nõutud ja teretulnud. 15 aastat noortekeskust Saue linnas Järjekorras teine, Saue noortekeskus, loodi Saue linnavalitsuse allasutusena ja nimetati noortekeskuseks 16. aprillil 1998. Keskuse loomisel sai eesmärgiks seatud arendava tegevuse pakkumine nendele noortele, kes ei olnud kooliväliste tegevuste nimistust endale meelepärast veel leidnud. Oodatud olid kõigi noorte head ja ärksad mõtted, mis noortekeskuses edasiarenda-

Narva noortekeskuse café-club’i EXIT Euroopa päev 2012 Maidlas.

mist ja tuge leidsid. «Olime seda meelt, et iga edumeelne noor peab olema pisut ka mässaja, keskpärasusele vastanduv, kuid mitte iriseja, ainult nõudja ja tarbija,» ütleb Erna Gerndorf, Saue noortekeskuse asutajaliige ja juhataja aastatel 2000–2012. Kahes keldriruumis alustanud noortekeskusest on praeguseks saanud Saue linna ja lähivaldade noortele vaba aja veetmise ja mitteformaalse õppe võimalusi pakkuv keskus. Noorsootöö teenuste mitmekesisus, kättesaadavus, kvaliteet ja jätkusuutlikkus teeb heas mõttes lausa kadedaks. Nüüdseks on Saue noortekeskusest saanud kogukonna kogemusõppe keskus, kus hommikupoolikutel toimetavad väikelaste vanemad ja eakad ning õhtuti ja nädalavahetustel lisaks noortele ka täiskasvanud treeningutes ja arendavatel loengutel. Noortekeskus on tõestanud enda vajalikkust ja tähtsust ning on väga tänulik Saue lin-

navalitsusele, koostööpartneritele ja linlastele usalduse ja toetuse eest. Noortekeskused praegu Noortekeskuste võrk katab ühtlaselt terve Eesti. Keskused on enamasti olemas iga maakonna keskuses, peamistes tõmbekeskustes, suuremate magistraalide läheduses. Noortekeskus on avatud igale noorele ja selle peamine roll on toetada noore isiksuse individuaalset arengut aktiivseks ühiskonnaliikmeks. Keskne tegevus neis noorsootöö asutustes on kontakttöö noortega, noortele suunatud arendavate tegevuste tagamine ja selleks keskkonna loomine. Heas noortekeskuses on kompetentsed noorsootöötajad, kes hoolivad ja tahavad lähtuda eelkõige noore heaolust. Noortekeskuse kaudu on erinevatel osapooltel, sh kohalikul omavalitsusel ja kogukonnal, võimalus noortele suu-

Foto: Jevgeni Semtšišin

natud programme ellu viia, seal saavad kokku sihtgrupp, eksperdid ja raha. Noortekeskuse loomise aluseks on piirkondlik vajadus ja ühe hea noortekeskuse loomine on algusest peale teadlik valik. Tegevuste kaudu omandatakse oskusi, mis aitavad noorel toime tulla enesejuhtimise ja tuleviku planeerimisega, arendavad ja kujundavad inimkapitali. Igal noortekeskusel on küll oma nägu ja loomise lugu, kuid kunagi ei puudu selles võrrandis oluline ja keskne muutuja ehk noor inimene. Õnnitlused sünnipäevalastele ja järjepidevust Eestimaa tegusatele noortekeskustele!


Noorteühendused

LK

6

Noorte osaluskogud panustavad kodukoha tulevikku maks – alustades noorte heast ja konstruktiivsest kriitikast näiteks tänavavalgustuse vähesuse või selle sisselülitamise kellaaegade teemal. Samuti on väga hea näide vanima noortevolikogu ehk Kuressaare noortekogu ridadest, kus traditsiooniliselt paar korda aastas toimuva ürituse «Kohv poliitikutega» raames pööras üks neiu tähelepanu kõnniteede olemasolule kahe kooli vahelisel teekonnal – nimelt polnud seal võimalust liiklusreegleid järgides teed ületada. Kohaliku omavalitsuse töötajad olid pärast kohtumist väga rõõmsad, et noorte soov ka nendeni jõudis, ning vähem kui kahe kuu möödudes värviti sinna soovitud ülekäigurada.

Liina Rüütel

V

Eesti Noorteühenduste Liidu osaluskogude koordinaator

iimased aastad on näidanud, et aasta-aastalt suureneb kodanike teadlikkus noortevolikogude ja noortekogude (kokkuvõtvalt osaluskogude) olemasolust ning vajalikkusest Eesti ühiskonnas. Kuid paraku tundub endiselt, et see suurenemine toimub vaid teatud maakondades, kus on noorte osaluse ja kaasarääkimise võimalused juba pikemat aega eksisteerinud. Aga mis saab siis maakondadest ja omavalitsustest, kus see kõik nii hea ei ole?

Noorte panus tulevikku

Osaluskogusid ei pea kartma Seoses sellega, et päris paljud veel ei tea, mis on noortevolikogud ning milleks neid vaja on, viib Eesti Noorteühenduste Liit koos Eesti Noorsootöö Keskuse ja haridus- ja teadusministeeriumiga ellu programmi «Noorte osaluskogude loomise ja arendamise programm 2012–2016». Üheks esimeseks sammuks programmi elluviimisel peame seda, et ühiskond võtaks omaks noorte osaluse temaatika ning et ametnikud ei kardaks noortevolikogu loomist ja arendamist. Soovime Eesti ühiskonnale tutvustada, et kui mõnel omavalitsusel või noorel on tekkinud soov noortevolikogu looma hakata, tuleb esmalt leida aktiivsed noored või noortesõbralik ametnik, et ühendada noored ja omavalitsuse töötajad. Paraku on aga just see teineteise leidmine ehk omavahelise kontakti puudumine peamine takistav tegur noortevolikogude loomisel ja arendamisel. Teiseks suureks takistuseks on teadmatus osaluskogude vajalikkusest ning noorte soovist oma arvamust avaldada. Olles kohtunud mitmete omavalitsusjuhtidega, on vastus seoses osaluskoguga pea alati sama: «Kui noori peame kaasama, siis peaks ju kaasama ka teisi. See on mingi uus asi ning lähiajal seda küll ei soovi.» Kuid tegelikult kaasatakse «teisi» läbi valmisprotsesside ning

Emotsioonid Eesti Noorteühenduste Liidu suvekoolist.

noorte osaluskogude teema jõudis Eestisse esmakordselt pea 15 aastat tagasi. Nimelt loodi oktoobris 1998 praeguseks juba 14 ja pool aastat tegutsenud Kuressaare linna noortekogu. Kohe järgmine noortevolikogu tekkis veidi enam kui pool aastat hiljem – 1999. aasta juunis, kui loodi Narva noorteparlament. Veebruari seisuga tegutseb 2013. aastal Eestis 70 kohalikku noortevolikogu ja 15

Foto: erakogu

maakondlikku noortekogu (loodi 2006. aastal), mis on meile kõigile märgiks, et ligi neljandik omavalitsustest on juba arenenud nii kaugele, et neil on julgust ja soovi noori oma otsustesse kaasata. Noorte soovid reaalsuseks Noorte osaluskogude peamine eesmärk on võimaldada noortel osaleda

otsustusprotsessides, analüüsida valla või linna pädevusse kuuluvaid noorteküsimusi ning teha seeläbi ettepanekuid valla- või linnavolikogule ja -valitsusele. Kohalikud noortevolikogud tegutsevad Eestis juba 1998. aastast, tõsisemalt hakati noortevolikogusid arendama 2010. aastal. Lisaks on läbi noortevolikogude võimalik igati arendada omavalitsust noortesõbraliku-

Kui sul on idee luua noorte osaluskogu, siis nüüd on selleks õige aeg! Nimelt on haridus- ja teadusministeeriumi, Eesti Noorsootöö Keskuse ja Eesti Noorteühenduste Liidu «Noorte osaluskogude loomise ja arendamise programm 2012–2016»

võimalus, mille raames toetatakse noortevolikogude loomist nii rahaliselt kui ka nõuga. Samuti on osaluskogude arenguks loodud projektifond, kus kõikidel olemasolevatel

osaluskogudel on võimalik toetust taotleda. Eesti Noorteühenduste Liit korraldab ka noorte osaluskogude arendamiseks igal aastal neli hooajakooli, kus on olemas kõik va-

jalikud koolitused. Oma ideega soovitame pöörduda Eesti Noorteühenduste Liidu poole ning meie aitame noortevolikogu loomisele ja arendamisele kaasa. www.enl.ee

Harjumaal tegutseb alles vähe noortevolikogusid. Noortevolikogu on Tallinnas, Viimsis, Anijas ja Kuusalus. Kuid neist neljast toimib kõige tugevamini Tallinna linna noortevolikogu, kes muu hulgas korraldas möödunud sügisel pealinnas Tallinna ja Harjumaa osaluskohvikut noortele ja otsustajatele, et luua kontakt tänaste poliitikute ja homsete otsustajate vahel ning koguda noorte arvamusi Eesti elu edendamiseks. Viimsi noortevolikogu on samuti läbi aegade töötanud väga tugevalt, kuid alles mõne aja eest toimusid neil uued liikmevalimised ning sellega seonduvalt on noortevolikogu praeguse koosseisu suured teod alles ees. Harjumaal on 25 omavalitsust, millest kuus on linnad ehk tegemist on maakonnaga, mis tavaliselt teeb oma tulemuste ja suuruse poolest silmad ette nii mõnelegi väiksemale maakonnale. Paraku ei ole see nii noorte osaluse vallas, kuid loodame, et peagi jõuab noorte kaasamine otsustusprotsessidesse ka niikaugele, et vähemalt veerandis (kuid miks mitte pooltes) Harjumaa omavalitsustes on ka noorte­ volikogud ning noortel võimalus kohalikul tasandil kaasa rääkida, et seeläbi luua oma vanemate kodukohast ka oma tulevikukodu, kuhu pärast ülikooliõpinguid tagasi tulla. Suheldes erinevate osaluskogude vilistlastega, jookseb tihti läbi mõttetera: «Ma olen ise aidanud kaasa oma koduomavalitsuse arengule, nüüd on see rohkem selline, kus tahaksin kunagi oma lapsed suureks kasvatada.»

Sõbrad siit, sealt ja mujalt Euroopast SUVEÜLIKOOLID

Cärolin Olluk MTÜ AEGEE-Tallinna peasekretär ja asepresident

MEIST Kas tunned enesetäiendamisvajadust? AEGEE on üks suurematest üliõpilasorganisatsioonidest Euroopas. AEGEE on avatud eri valdkondadest noortele tudengile ning praeguseks on organisatsioonil üle 13 000 liikme 200 ülikoolist ja 40 riigist. Organisatsioon on mõeldud neile, kes tahavad oma aega kasutada meelelahutuslikult, otstarbekalt, huvitavalt või kõike korraga. Organisatsiooni eesmärk on kultuurivahetus noorelt noorele, Euroopa noorte koostöö ja integratsiooni edendamine, vähemuste kaasamine, tudengite harimine ja silmaringi laiendamine. AEGEE on oma eluea jooksul välja arendanud mitmeid projekte, millest kõige suuremaks saavutuseks võib lugeda Erasmuse programmi loomist.

Huvipakkuvaim ja pikaajalisim projekt on suveülikoolide korraldamine, millega tegeleme aastast aastasse, kaasates tuhandeid noori. Selle raames reisivad tudengid välismaa suveülikoolidesse. Näiteks eelmise aasta suvel pani AEGEE liikuma 2343 noort 81 Euroopa suveülikooli. Mõni õppis ära surfamise, teine sai alusteadmised hispaania keelest, Veneetsia kultuurist või Ungari köögist, kolmandal andis Ateena päiksepõletus veel nädalaid tunda, neljas reisis suveülikoolis oldud ajal jooksul kolmes riigis. Valiku saab teha oma maitse järgi. Suveülikoolid edendavad kultuurivahetust, vastastikust arusaamist, keeleoskust, aktiivset kodanikkonda, eemaldades rahvuslikud tasandid, saades üle eelarvamustest ja kasvatades Euroopa-tunnetust. Suveülikooli võlu võib mõneti ehk seletada asjaoluga, et selles osalejad ei tunne end mitte turistide, vaid sõpradena. Suveülikooli minnes võib unustada igavad turismibrošüürid ja -reisid ning valmistuda tõeliseks kultuurikogemuseks kohalike AEGEE-laste abil. VÄLISÜRITUSED Aasta läbi leiavad aset üleeuroopalised välisüritused, põhinedes erinevatel tee-

madel vastavalt asukohale, aastaajale, päevakorral olevale probleemile, kultuurile või soovile lihtsalt kokku kutsuda tore seltskond. Üritustel osalemine tähendab omakorda odavat reisimist, mitmekesist tutvusringkonda ja keelte praktiseerimist. Ära lase võimalustel endast mööda hiilida, vaid ole osa ennast ümbritsevast kaasakiskuvast aktiivsest võrgustikust! Igal sügisel ja kevadel võtavad 600– 1000 tudengit üle Euroopa ette teekonna suurüritusele Agora (üleeuroopaline AEGEE üldkogu). Alati on järgmine kokkusaamiskoht uues riigis ja korraldajateks on noored AEGEE liikmed ise. Suudaksid sellega hakkama saada? Eelmine Agora leidis aset Ungaris Budapestis ning järgmine toimub Saksamaal Mannheimis. Suurürituse raames valitakse nii AEGEE erinevatele ametipostidele uusi liikmeid kui ka haritakse osavõtjaid töötubade, loengute ja linnatuuridega. Meelelahutuseks tutvustatakse Euroopa õhtu raames liikmesriikide kultuuri, sööke ja jooke, lisaks on kavas igasugu muid õhtuseid seltskondlikke programme, teemapidusid ja spontaanseid ettevõtmisi. Päevakavasse mahub vaba aega sotsialiseerumiseks ja muidugi laat, kus on esindatud kõik rahvusvahelised AEGEE ühendused.

KOHALIK TASAND Millega me iga päevaselt tegeleme? Kuigi tegemist on Euroopa-ülese organisatsiooniga, oleme oma kogukonnad koondanud Eesti kahte suuremasse ülikoolilinna – Tallinna ja Tartusse. Iga kuu korraldame põnevaid ja sisukaid koosviibimisi, näiteks reisi- ja kokandusõhtuid, väljasõite ning suveülikoolide hooaja lõpus toimuvad riike tutvustavad kokkusaamised ja palju muud. Räägime oma elamustest ja iseäralikest seikadest. EUROOPA TASAND Igaüks leiab endale meelepärase huvi, meelelahutusega paralleelselt võib tegeleda erialaste projektide arendamisest kuni organisatsiooni juhtivpositsioonideni välja. AEGEE tegutsemine mitmel rindel viib meid ka rahvusvaheliste projektide, komisjonide, komiteede ja töörühmadeni, mis hõlmavad endas kultuuri, poliitikat, haridust, ümbritsevat keskkonda, inimõigusi, sporti, viisavabadust, keeli ja palju muud.

Tallinna ja Helsingi 2012. aasta reisiva suveülikooli FinEst osalejad. Foto: Marko Raatikka

Soovid seigelda suvel Euroopas koos teiste noortega? Selle suveülikooli infotunnid toimuvad veel 26. ja 28. märtsil, täpsem teave meie kodulehel www.aegee-tallinn.ee.


projek tid & LAAGRID

Programm «Euroopa noored» ootab noorteprojektide taotlusi Marit Valge SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo avalike suhete koordinaator

E

uroopa Liidu noorte kodanikuharidusprogrammi «Euroopa Noored» toel on Eesti noored saanud oma häid ideid ellu viia juba 15 aastat. Tegemist on Eesti suurima noorteprojektide toetajaga, eelmisel aastal rahastati noorte heade ideede elluviimist rohkem kui kahe miljoni euroga. Programmist rahastatakse rahvusvaheliste noortevahetuste, noortealgatuste, noorte demokraatiaprojektide ja -seminaride elluviimist, toetatakse välismaal vabatahtlikuna tegutsemist ning noorsootöötajate enesetäiendamist. Ette saab võtta nii rahvusvahelisi kui kohalikke projekte olenevalt noorte endi huvidest ja vajadustest, kusjuures teema ja koostööpartnerid on projektitegija enda valida. Projektides saavad osaleda 13–30-aastased noored. Toetatud projektide ampluaa on mitmekesine, ulatudes kohalikest garaažikinoõhtutest rahvusvaheliste ÜRO simulatsioonimängudeni, Portugalis vabatahtlikuna tegutsemisest loomakaitse-teemaliste noortevahetusteni. Sel aastal on võimalik toetust taotleda veel kaks korda – taotlustähtajad on 1. mai ja 1. oktoober. Selleks et aidata huvilistel oma projektiidee hästi läbi mõelda ja taotlus esitada, korraldab programmi toetusi Eestis vahendav sihtasutuse Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo mitmeid tegevusi. Märtsis ja aprillis toimuvad «Eu-

P

Koolitused toimuvad: • Eesti keeles 23.–24. märtsil Tallinnas 6.–7. aprillil Tartus • Vene keeles 6.–7. aprillil Tallinnas

Tee oma hea idee teoks! • Esita projektitaotlus programmi «Euroopa noored» 1. mail või 1. oktoobril

«M

ida Sa arvad!?» on noorte enda loodud foorumteatri projekt, mis tegeleb inimõiguste kaitsmise temaatika noorteni viimisega. Mõte tekkis 2012. aasta jaanuaris «Idee 24» seminaril, kus pandi kokku projekt, mille läbiviimist toetas programm «Euroopa Noored». Projekti idee sünni juures olles ja arengut nähes otsustasin projektiga tegelevaid noori intervjueerida ja sellega inspireerida teisi noori sarnaseid asju ette võtma. Neil kõigil on projekti juures oma ülesanded ja eesmärgid, mille saavutamise suunas nad usinalt töötavad. Selleks on noored projekti raames läbinud mitmeid koolitusi ja praktilisi harjutusi. Lisaks leiab nende kohta informatsiooni Facebookist ja SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo kodulehelt. Küsimustele vastasid Daphne Mel­ sas, Annaliise Kalamees, Tiina-Riin Uulma, Sten Vau ning nende projekti nõustaja Liis Enson. Mida on teile projektis osalemine juurde andnud? Daphne: Osalemine on andnud mulle hästi palju uusi teadmisi seoses gei-lesbi-bi ja igasuguste teiste seksuaalsete orientatsioonidega. Palju uusi tutvusi ja mingil määral ka teistsuguse maailmavaate. Annaliise: Projektis osalemine on mulle juurde andnud uusi tuttavaid ja sõpru ning hästi palju uusi kogemusi. Kõik koolitused, mida selle projekti raames saanud oleme, on olnud väga harivad ja põnevad ning palju nalja on samuti saanud. Liis: Mina kui projekti nõustaja olen sellest projektist palju juurde õppinud, kuna minu jaoks on see esimene sellelaadne projekt. Kindlasti seda,

et tuleb ennast tagasi hoida ja mitte kõike teiste eest ära teha, kuidas tajuda piire ja anda vastutust noortele. Olen saanud uusi teadmisi, kontakte ja ka külg külje kõrval noortega ühe eesmärgi nimel töötamise kogemust. Teadmise, et noored tahavad ja on võimelised olulistel teemadel kaasa rääkima ja sellega seoses ise midagi korda saatma. Miks te selle projektiga liitusite? Tiina-Riin: Kõik sai alguse sellisest ettevõtmisest nagu «Idee 24» – 24 tunni jooksul peavad noored genereerima ideid ja mõtlema välja lõpliku projekti, mis lõpuks rahastajale esitada. Ise kuu-

Noortelaagrisse tööle erialaste teadmistega! Tallinna spordi- ja noorsooameti noorsootöö osakonna peaspetsialist

Osalejad arendavad «Idee24» koolitusel projektiideid.

vitusi, kuidas taotlust täiendada. Lisaks tasub büroosse pöörduda siis, kui soovid lisainfot programmi «Euroopa Noored» võimaluste kohta või ei ole päris kindel, kas sinu idee programmi rahastamiseks sobib. Saada e-kiri, he-

Foto: Nele Mets

lista või lepi kohtumine kokku ja tule kohale, aitame sind igati projektiidee arendamisel! Uuri kindlasti lisaks: http://euroopa.noored.ee/.

Noorteprojekt «Mida Sa arvad!?» Anna-Maria Uulma

7

Tiiu Kadak

Tule projektiidee koolitusele!

roopa Noored Idee24» koolitused, kuhu on oodatud vähemalt neljaliikmelised noortegrupid, kel esialgne projektiidee olemas. 24 tunni jooksul aitavad «Euroopa Noorte» koolitajad ja projektinõustajad ideed paremini läbi mõelda ja programmi «Euroopa Noored» sobivateks taotlusteks vormida. Koolitused on osalejatele tasuta. Täpsemalt http://euroopa.noored.ee/ idee24. Selleks et saada oma taotlusele individuaalset nõustamist, tasub see saata büroole hiljemalt taotlustähtajale eelneva kuu 10. kuupäeval (nt kui soovid taotluse esitada 1. maiks, siis 10. aprillil), nii jõuab büroo veel anda soo-

LK

lusin sel hetkel tuumikgruppi ja meil tuli ühiselt mõte teha midagi täiesti uut. Sten: Liitusin selle projektiga, kuna sõber kutsus ja ta rääkis sellest nii huvitavalt. Alguses arvasin, et seal on ainult näitlemine, kuid tegelikult on selles palju enamat. Mida te arvate, et kas teie projekt võib midagi muuta? Või teate juba, et on kuskil muutnud? Daphne: Kui me nüüd oma lavastustega valmis saame ja neid ka etendama läheme, siis ma kardan, et alguses võime me suure kriitika alla sattuda, aga kui kaugemasse tulevikku vaa-

Projektis osalejad Vabaduse väljakul auhinnamängu mängimas.

Foto: Liis Enson

data, siis jah, ma arvan, et mingil määral võib kindlasti muuta, kui mitte kõigi noorte, siis vähemalt mõne noore suhtumist homoseksuaalsetesse inimestesse. Võib-olla õnnestub meil Eestit niigi palju paremaks teha. Tiina-Riin: Me pole veel enda foorumetendusega jõudnud päriselt esinema minna (proovid käivad täie hooga), kuid tean öelda, et mitmed inimesed tutvusringkonnas on hakanud meie tegemiste vastu huvi üles näitama. Nad peavad seda projekti väga julgeks ja põnevaks. Kas teil on mõni väike soovitus teistele noortele? Tiina-Riin: Ärge kartke välja tulla uute ideedega. Kui keegi midagi juba varem teinud pole, on see ainult hea. Saate ise olla millegi uue ja ägeda algatajaks! Annaliise: Mina oskaksin vaid soovitada, et sellised projekte võiksid noored rohkem teha. Endal on kindlasti põnev ja tervest selles protsessist saab nii palju uusi kogemusi, mis kindlasti tulevad elu jooksul vaid kasuks. Daphne: Kui keegi su sõpradest kutsub sind mingisuguse heategevusliku projektiga kaasa lööma, siis kindlasti mine ja anna oma panus. Isegi kui alguses tundub raske või ei jõua kohale, siis kindlasti ajapikku hakkab see sulle üha enam meeldima ja sa ei kahetse. Liis: Kui teil on mõte ja soov midagi muuta, ära teha, ärge kartke oma ideid ja väljakutseid. Meie ühiskonnas on vaja aktiivseid ja mõtlevaid noori, kes julgevad oma ideid teostada. Kui jääb puudu teadmistest või infost, siis terve Eesti on kaetud noorsootöötajatega, kellelt saab nõu ja abi ideede elluviimiseks. Tegutsege! Ärge laske võimalusi käest – kõik on võimalik, kui piisavalt tahta.

eagi on suvi käes ja noortelaagrid alustavad suvist laagritegevust. Eestis tegutseb 25 püsilaagrit ja sadakond projektlaagrit, mis kõik vajavad noortega töötamiseks häid ja kvalifitseeritud noortelaagri juhatajaid ja kasvatajaid. Selleks et noortelaagris töötaksid kvalifikatsiooniga noortelaagri juhatajad ja kasvatajad, on noorsootöö seaduses fikseeritud nõuded ka isikutele, kes võivad noortelaagris töötada. Nendeks on vähemalt 18-aastased isikud, kellel on keskharidus, kes on läbinud 32-tunnise laagrikasvataja baaskoolituse, 8-tunnise esmaabikursuse, on sooritanud vastava kvalifikatsioonieksami ja saanud tunnistuse. Juba üheksandat aastat on Tallinna spordi- ja noorsooamet hea seisnud selle eest, et Tallinna noortega tegeleksid ettevalmistusega juhatajad ja kasvatajad, kes oskavad noortelaagris arendada osalejate sotsiaalseid ja individuaalseid oskusi. Kuna noor on uues tavapäratus keskkonnas ja laagrijuhataja ja -kasvataja vastutus väga suur, siis hõlmab koolitus laagritööks väga olulisi teadmisi, nagu pääste-, ohutus- ja tervisekaitsealased nõuded ning laagritegevust puudutavad seadused. Koolituse raames antakse teadmisi tööks noortega, arvestades nende ealisi iseärasusi, õpetatakse märkama erivajadustega noori ning kohandama laagritegevust nende vajadustele vastavaks, lahendama konflikte ja tegelema vajadusel emotsionaalsete ja käitumisprobleemidega noorega. Koolitusel käsitletakse ka tegevusprogrammi koostamise aluseid ja mängujuhtimise metoodikat, noortelaagri juhataja tööks vajaminevaid teadmisi. Olulisel kohal on teadmised grupi- ja meeskonnatööst. Koolitused noorte- ja projektlaagri juhatajatele ja kasvatajatele toimuvad nii eesti kui ka vene keeles. Kõik koolitused algavad kell 9.30 ja lõpevad kell 16.30 ning toimuvad Tallinna ja Harjumaa noorte teabeja nõustamiskeskuses (Suur-Ameerika 35).

Koolitused eesti keeles • Noortelaagri kasvataja koolitus 19.–22. märtsini ja 23.–26. aprillini • Noortelaagri juhataja koolitus 7.–10. maini • Esmaabikoolitus 18. märtsil, 15. aprillil ja 6. mail vene keeles • Noortelaagri kasvatajate koolitus 14.–17. maini • Esmaabikoolitus 22. aprillil Koolituse maksumus Koolitus koos esmaabiga (40 akadeemilist tundi) – 60 eurot, hind sisaldab käibemaksu Koolitus ilma esmaabita (32 akadeemilist tundi) – 46 eurot, hind sisaldab käibe­maksu Esmaabikoolitus (8 akadeemilist tundi) – 22 eurot, hind sisaldab käibemaksu Registreerimine: Tiiu Kadak tel 640 4642, 522 7008, e-post Tiiu.Kadak@tallinnlv.ee.

Lisainfo: www.tallinn.ee/est/ Lisainfo-ja-koolitused-noortelaagrite-korraldajatele.


EUROOPA ↔ EEST I Noori välismaalasi paelub vähetuntud Eesti uudsus LK

8

Anneli Võsandi Eva-Helen Kangro

Õ

pilasvahetusega tegelev mittetulundusühing Youth For Understanding (YFU) aitab agaratel ja särasilmsetel noortel üle maailma avastada ning kogeda uusi kultuure. Kui veel mõni aasta tagasi oli Eestist maailma rändajate arv ülekaalukalt suurem, siis tänavu on ka Eesti pinnale saabuvaid uudistajaid arvestatavas koguses. Mis siis noori inimesi Eestisse meelitab? Ariane ja Karolin Saksamaalt ning Laetitia Prantsusmaalt jagasid meiega oma mõtteid ja elamusi päeval, mil avati järjekorras neljas vahetusõpilaste kunstinäitus «...sellepärast ma tulingi Eestisse». Naerusuised tüdrukud, kes kõnelevad hämmastavalt hästi eesti keelt, on ühel meelel, et valisid Eesti seepärast, et see on vähetuntud ja nad soovisid seiklust. Karolin nendib, et enamik Saksa noori eelistab vahetusaastale minnes USAd või Austraaliat, ning leiab, et tema jaoks oleks see liiga igav olnud: «Ma tahtsin midagi, mis oleks ebatavaline. Enne siiatulekut ma ei teadnud, mis Eesti on – ma teadsin, kus see asub, aga mitte seda, mida see endast kujutab.» Tüdrukud räägivad, et enne Eestisse tulekut üritasid nad küll veidi eeluuringut teha, kuid Eestisse saabudes oldi pigem üllatunud. Ka ne-

mad olid kuulnud, et eestlased on iseloomult üsna külmad ja kinnised ning see pani veidi muretsema. Nüüdseks tunnevad nad end oma vahetusperede juures koduselt ning leiavad, et eestlased on südamlikud ja ausad. Ariane õpib vanalinna hariduskolleegiumis ja osaleb kunstiprogrammis, Karolin Lilleküla gümnaasiumis ning Laetitia Tallinna muusikakeskkoolis muusikaprogrammis. Üldiselt on tüdrukud oma valikuga rahul ning läbisaamine koolikaaslastega on hea. Ariane leiab, et tema programmi puhul jääb kunstitunde natuke väheseks, kuid Saksamaal pidavat neid veel kesisemalt olema. «Õpetajad on abivalmid ning selgitavad kõik asjad mitu korda üle, kui see vajalikuks peaks osutuma.» Laetitia sõnul on tema koolis kõik väga aktiivsed ning ka nädalavahetustel on tal tihti palju proove ja kontserte. Uurime neidudelt, mil määral erineb eestlaste pereelu nende endi omast ja üksmeelne vastus on, et eestlased vaatavad väga palju televiisorit! Karolin ütleb, et Saksamaal pidi ta ka nädalavahetustel hommikuti kella kaheksa ajal tõusma, kuid siinne pere magab vahel lausa kella kaheteistkümneni ning see on tallegi meeltmööda. Laetitia leiab, et Prantsusmaal on peredel rohkem kombeks vabal ajal koos sporti teha kui siin ja Ariane ütleb naerdes, et tema vahetuspere teeb alati väga palju süüa, mis oli alguses veidi harjumatu. Kui sporti ehk koos nii palju ei tehta,

Vahetusõpilased Laetitia (vasakult), Karolin ja Ariane talvisel Vabaduse väljaFoto: Tiina Pärtel kul.

siis pidavat eestlase seas tunduvalt levinum olema harjumus autoga mööda kodumaad ringi rännata. Tüdrukud leiavad, et see on nende jaoks väga hea võimalus Eestiga tutvuda. «Tallinn on väga ilus linn, aga mööda Eestit ringi sõites saan ma parema ülevaate ja tunnetuse,» selgitab Karolin. Ariane lisab, et tal on ka omavanune vahetusõde, kellega ta tuba jagab ning kellega on vahva koos kinos käia ja üleüldiselt va-

ba aega veeta. Tundub, et Arianel on õnnestunud oma vahetusõde reisipisikuga nakatada, sest tüdruk on ülejärgneval õppeaastal Tšiili minemas. Karolini vahetusõde on samuti YFU vahendusel praegu Prantsusmaal – tüdrukud suhtlevad aeg-ajalt Skype’i vahendusel ning jagavad muljeid. Kõige rohkem meeldib tüdrukutele Eesti juures omanäoline kultuur, ilus muusika ning … suurepärased koogid.

Neiud nõustuvad, et kooke viiks nad siit hea meelega suuremas koguses koju kaasa. Kihina saatel öeldakse ka, et Eesti poisid olevat väga toredad ning džentelmenlikud, küll aga olevat nendega raske ühisele jutusoonele saada, sest kõik on nii tõsimeelsed! Ariane lisab, et kindlasti hakkab ta kodumaale naastes puudust tundma praegusest koolist ja saunast. Mis on vahetusõpilaseks olemise juures tüdrukutele kõige meelepärasem ja mida nad endaga siit kaasa viivad? Kõik kolm leiavad, et vahetusaasta annab võimaluse teha ja proovida uusi asju, kohtuda lugematus koguses uute inimestega ning saada sõpru üle maailma. Neiud ütlevad, et soovitaksid igaühele vahetusõpilaseks minemist, sest see olevat unustamatu kogemus. Nad leiavad, et on aasta jooksul väga palju arenenud ja muutunud positiivses suunas, ning arvavad, et ilma teises riigis elamiseta poleks seda juhtunud. Nii et jalad kõhu alt välja ja rändama! Boonusena saab veel keele ka suhu – meie kolm usinat on sellele suurepäraseks tõestuseks. Kui endal pole soovi või võimalust pikemaks ajaks kodumaa tolmu jalgadelt pühkida, siis kutsu maailm endale koju ja võõrusta vahetusõpilast. Juba 16. augustil saabub järgmine lend särasilmseid vahetusõpilasi Eestisse. Lisainfo kodulehelt www.yfu.ee või e-posti aadressil yfu@yfu.ee.

Kõige põnevam info Noorteportaalist Getter Lukjanov Eesti Euroopa Liikumine

R

ahvusvaheline noortevahetus Itaalias minimaalsete kulutustega? 1000-eurone preemia logokonkursile saadetud loomingu eest? Arvamusavaldus noortepoliitika teemal ning tasuta reis Brüsselisse? Need on vaid väike osa ahvatlevatest võimalustest, mida noortele pakutakse. Kas teate, et pidevalt toimuvad erinevad konkursid, võistlused, koolituspakkumised üle terve Euroopa, kuhu oodatakse osalema ka eestlasi? Kas teate, et sageli otsitakse erinevatele kodumaistele ja rahvusvahelistele koolitustele, seminaridele, konverentsidele ja noortevahetustele osalejaid? Ja kas teate ka seda, et tihti on suurem osa, kui mitte kõik kulud neile üritustele kaetud Euroopa Liidu noorteprogrammi Euroopa Noored poolt? Ei tea? Tasub teada, sest noortele ja noorsootöötajatele mõeldud infot on meeletult palju, see tuleb vaid üles leida ning enda jaoks huvipakkuvai välja valida. Üks võimalus kiiresti ja kergelt noori ja noortega tegelevaid inimesi puudutava infoni jõuda on külastada veebilehte noorteportaal.ee, sest just Noorteportaal on ametlik online-noorteinfo arendaja ja koondaja Eestis. Portaal kogub kokku Eesti suuremate

noortega tegelevate organisatsioonide uudised, teated ja üleskutsed, mis suunatud nii noortele kui ka noortega tegelevatele inimestele. Info uueneb iga päev, sest uut pakutavate võimaluste kohta on palju! Kodulehelt leiab nii Eesti kui ka välismaist infot nii projektide, töötamise, reisimise, Euroopa Noortekaardi, EURODESK infovõrgustiku kui ka vabatahtliku teenistuse kohta. Euroopa Komisjoni programm «Euroopa Noo-

red» on populaarne ning äärmiselt palju kasutatav võimalus noortele erinevate koolituste, noortevahetuste ja seminaride ning muude kohtumiste korraldamiseks. Nii saavad noored veeta näiteks nädal-poolteist Itaalias maffia või diskrimineerimise teemadel arutades. Toitlustus- ja majutuskulud katab täielikult «Euroopa Noored» programm, noorel tuleb tasuda 30% rahvusvahelistest transpordikuludest ning administratiivkulud. Päris soodne võima-

Noortevahetus annab võimaluse kohata palju erinevaid inimesi. Pildil grupp maffiateemalisest noortevahetusest Sitsiilias, kus osalesid noored Eestist, Itaaliast, Prantsusmaal, Bulgaariast, Rootsist ja Hispaaniast. Foto: Getter Lukjanov

Täname kõiki partnereid, kes käesolevasse numbrisse panustasid! Väljaandja: Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Peatoimetaja Robert Lang robert.lang@tallinnlv.ee

tallinna noorsootoo keskus

lus saada uusi sõpru, näha ilma ja arutleda rahvusvaheliselt põnevatel teemadel. Samuti pakub programm Euroopa vabatahtliku teenistuse võimalust, mis on noorte seas suure poolehoiu saanud. Vabatahtlik teenistus annab noortele vanuses kuni 30 aastat võimaluse veeta kuni üks aasta mõnes riigis vabatahtlikku tööd tehes. Palka otseselt ei saada, kuid elamiskulud kaetakse programmis ette nähtud taskuraha näol. Transpordikulud kaetakse aga 90 protsendi ulatuses. Nii on noorel võimalik minimaalsete kuludega elada mõnes uues kultuuriruumis, teha kohalikega koos tööd, õppida keelt ja kultuuri ning tutvustada kohalikele ka enda kodumaad. Vabatahtlikku tööd on tulnud Eestisse tegema ka Vyara Kirilova Bulgaariast. Vyara töötab Eesti Euroopa Liikumises ning on oma kuu ajaga, mis ta Eestis juba veetnud on, väga rahul. «Mulle meeldib mu töö, see on huvitav ning toob mu ellu mõnusat vaheldust ja värskust!» Vyarale Tallinn meeldib, ta sõbruneb kergesti kohalikega ja teiste vabatahtlikega. «Käime teiste välismaalastest vabatahtlikega palju väljas ühiselt aega veetmas, kambas on meil ka meie eestlastest sõbrad, et saaksime paremini uut kultuuri ja eesti traditsioone õppida!» Vabatahtlik teenistus annab palju juurde individuaalsele arengule, silma-

ringi laiendamisele ning uue kultuuriruumi tundmaõppimisele. Kuigi elamine vabatahtliku teenistuse ajal on tänu Euroopa Komisjonile tehtud niigi soodsaks, muudab selle veel soodsamaks kõigile vabatahtlikele tasuta jagatav Euroopa Noortekaart. Euroopa Noortekaart on kõige suurem soodustusi ja muid lisateenuseid pakkuv kuni 30-aastastele noortele mõeldud sooduskaart Euroopas. Selle eesmärk on kvaliteetse noorteinfo edastamine, noortele mitmete arendavate tegevusvõimaluste ning lisaks ka soodsama elu võimaldamine. Kaart on praegu esindatud 38 riigis, mis annab ligi 5 miljonile kaardiomanikule 60 000 soodustust üle Euroopa. Eestis pakub Euroopa Noortekaart üle 300 soodustuse. Loe täpsemalt www.noorteportaal.ee ja huvi korral kirjuta julgelt info@noorteportaal.ee.

Noortekaart Üleskutse kõigile Euroopa Noortekaar­di huvilistele! Telli endale Noortekaart, ütle meile salasõna «Noorteportaal» ning saad kaardi vaid 5 euro eest (tavahind 10 eurot). Kampaaniahind kehtib 31. märtsini.

Profile for Noor Tegija

Noor Tegija, 15.03.2013  

Noor Tegija, 15.03.2013  

Advertisement