Page 1

Erilehe väljaandja on Tallinna spordi- ja noorsooamet

2. ma

i 201

9. mail algab Tallinna noortenädal

E

rileht Noor Tegija, mida just käes hoiate, on välja antud spetsiaalselt 9.–15. maini toimuva Tallinna noortenädala ürituste ja tegemiste kajastamiseks. Nädal, mille jooksul leiab aset palju sündmusi, mis on mõeldud erinevas vanuses, erisuguste huvide ja soovidega noortele. Üritused toimuvad enamjaolt küll kesklinnas, kuid tegevusi on ka linnaosades ja noortekeskustes. Head lehelugemist, noortenädala sündmustega tutvumist ja osalemist! Noortenädal algab 9. mail Vabadu-

se väljakul Spordikoolituse ja -teabe Sihtasutuse korraldatava heategevusliku teatejooksuga kell 14. Nädal jätkub väga mitmekülgsete sündmustega. Just Filmi noortenädala eriprogramm Sõpruse kinos, noortebändide konkurss, JAFFi (Jaapani animatsiooni filmifestival) noortenädala eriprogramm Artise kinos, Friday Night Skate, mereteemalised õpitoad, tänavakultuuride päev «Urban Culture 2013» Pääsküla noortekeskuses ja Vabaduse foorum on vaid osa nädala raames toimuvatest sündmustest. Lisaks on koh-

tumisõhtuid, seminare ja muid kultuurisündmusi. Noortenädal lõpeb koos Tallinna päevaga 15. mail samuti Vabaduse väljakul. Noortenädala ja Tallinna päeva lõpetab suur kontsert, kus esinevad parimad noortebändid ja koolitantsugrupid ning õhtu lõpetab menuka ansambli Põhja-Tallinna kontsert. Kontsert on kõigile huvilistele tasuta! Tallinna noortenädalat korraldab Tallinna spordi- ja noorsooamet koostöös partneritega mittetulundus-, avalikust ja erasektorist.

Intervjuu ja blogi

Kolm looduslikku alternatiivi energiajookidele Katrin Pärt Loe lk 2

www.tallinn.ee/noortenadal www.facebook.com/noortenadal

Täpsema programmi leiavad kõik huvitatud noortenädala kodulehelt www.tallinn.ee/noortenadal või www.facebook.com/noortenadal

Just Filmi juht

9.–14. maini näitab Just Film noortenädalal Sõpruse kinos lõpuks ometi alanud kevade puhul häid filme! Ja rahakoti võib suusapükste taskusse unustada, sest kinno pääseb tasuta. Pikk ja pime talv möödas. 3D-kinoprillid võib asendada päikeseprillidega, sest kevadised noortenädala filmid kiirgavad positiivsust. Kui päike paistab, on raske olla tõsine. Eks sellepärast need lõunamaa asukad nii rõõmsad tunduvadki. Näiteks austraallased. Neid oma silmaga kohanud inimesed iseloomustavad neid kui lõbusaid, lahkeid ja sõbralikke. Nad on muretud, viskavad nalja ja räägivad muhedalt. Punaselt mandrilt on pärit filminädala avafilm «Must õhupall», kus isegi muidu vastikud kiusavad koolilapsed räägivad toreda aktsendiga ja kuskil sisimas tundub, et nad tegelikult ei olegi halvad. Thomase jaoks ei ole kool, nüüdseks juba viies, muidugi ainuke mure. Tema vanem vend Charlie on autist ning aktiivsus- ja tähelepanuhäirega. Thomas ei soovi aga mitte midagi muud, kui

Kaader filmist «Keith».

normaalset elu. Normaalsus on aga, nagu filmgi ütleb, suhteline. Et kõikide Thomase ja ta pere katsumustega toime tulla, peabki olema D-vitamiinist pakatav lõbus austraallane. Austraaliast on pärit teinegi film – «Punane koer», üks Just Filmi suurimaid koguperehitte. Räpased mehed, vahutav õlu, kuum päike ja liivast punane koer, kellel ei ole peremeest, aga kes on kõigi sõber. Punane Koer oli ole-

mas ka päriselus. Tema auks on püstitatud ausammas ning vändatud ka see südamlik film, mis ei tohiks külmaks jätta ka kassiinimesi. Meile meeldib inimesi sildistada. Me peame kuhugi kuuluma. Kuidas aga kutsuda neid, kes kuhugi ei kuulu? Ei, nad ei ole erilised. Nad on hoopis vahepealsed. «Vahepealsed» on brittide täispikk komöödiafilm neljast vahepealsest sõbrast. Suurbritannia saare elanikele

Tuhandetele Eesti noortele on saanud ilusaks tavaks koguneda igal aastal mai alguses ligi 20 linnas, et joosta üheskoos heategevuslikul teatejooksul liikumisvõime kaotanud laste raviks. Nii ka tänavu 9. mail, kui teatejooksuga avatakse ühtlasi Tallinna noortenädal. Teatejooksu ühe eestvedaja Erik Pallase sõnul sai sündmus alguse soovist panna noori väärtustama oma võimalusi liikuda ning teadvustada, et on ka neid lapsi, kes liikuda ei saa. «Inimene kipub ju millegi väärtusest aru saama ikka alles siis, kui on sellest ilma jäänud,» rääkis Pallase. «Liikumisvõime kaotus võib aga ühel või teisel moel juhtuda meist igaühega. Tahame, et noored mõistaksid, kui tähtis on liikumine, ning ühtlasi, kui tähtis on hoolida ja aidata teisi inimesi.» Eesti suurimaks laste- ja noorte­ spordiürituseks kasvanud teatejooks sai alguse 2006. aastal, kui joosti kahes paigas – Tallinnas ja Kernus. Lapsi oli siis jooksmas 500. Sel kevadel ligineb

jooksjate arv aga juba 10 000-le ning teatejooks toimub 9. mail samaaegselt 21 Eesti linnas: Elvas, Haapsalus, Jõgeval, Keilas, Kohtla-Järvel, Kuressaares, Kärdlas, Narvas, Otepääl, Paides, Põlvas, Pärnus, Rakveres, Raplas, Sillamäel, Tallinnas, Tartus, Toilas, Valgas, Viljandis ja Võrus. Teatejooksuga kogutud annetused lähevad liikumisvõime kaotanud laste raviks Haapsalu neuroloogilises rehabilitatsioonikeskuses. Üks toetatavatest on 6-aastane Erik. Ta on tähelepanelik ja ülihea mäluga poiss, kes sündis elutunnusteta ning elule turgutades said arstid tema emale lubada vaid seda, et poeg hakkab kunagi silmi pilgutama. Taastusravi abil on Erik aga jõudnud lausa nii kaugele, et abivahendite toel ise väikseid samme astuda. Ees on veel aga pikk tee. Teine lastest, 12-aastane Artjomon väga õpihimuline ning räägib puhtalt kahte keelt, kuid sõidab ratastooliga. Temagi saab koos sadade teiste lastega Haapsalus taastusravi. Lapsed jooksevad teatejooksul tasuta, kuid täiskasvanud saavad laste raviks ning teatejooksul osalevate noorte panuse tunnustamiseks teha anne-

Päästekorraldaja – eluliselt tähtis elukutse Loe lk 3

on «Vahepealsed» tuttavad samanimelisest ülipopulaarsest ja naljakast komöödiasarjast. Vahepealsed on täpselt sellised, nagu nende eas ollakse. Juhtumised on piinlikud, kõnepruuk häbitu. Aga just see ehedus ja liialdatud realistlikkus on see, mis paneb naerma isegi siis, kui hääleke peas või ingel õla peal seda ei luba. Kui ei tohiks, kui see ei ole ilus. Ehk siis, kui on kõige naljakam. Just Filmil on hea meel lõpuks näidata ka filmi, mis oma «õigel» ajal filmimaailma põnevate ja keeruliste põhjuste tõttu festivalile ei jõudnud. USA film «Keith» räägib 17-aastasest Nataliest, kes hakkab suhtlema salapärase ja veidra Keithiga. Mida täpsem on plaan, seda rohkem on asju, mis võivad minna teisiti. Natalie eluplaan oli väga täpne. Lisaks «Keithile» saab suurelt ekraanilt nautida ka teist, tutvustust mitte vajavat ameerika noortefilmi «Mässav noorus» paljude noortefilmide staari Michael Ceraga peaosas. Täpse filmikava ja lisainfot leiab Just Filmi kodulehelt: www.justfilm.ee

Kinos kohtume!

Ligi 10 000 noort kogunevad teatejooksule head tegema Teatejooks.ee

Karjäär

Meelika Hirmo

Just Film ootab noortenädalal kinno Mikk Granström

3

Noortekeskused – hüppelaud ellu!

Eesti noored ammutasid Kreekas uusi teadmisi Jaak Pajumaa Loe lk 4

Noorteühendused

Noored riigiteadlased kogunesid riigikogu simulatsioonile Enelin Paas Loe lk 5

Projektid ja laagrid

Tänavasportlane – kes sa oled? Margit Sellik Loe lk 6

Euroopa noortenädal

Teatejooksust osavõtjad 2012. aasta võistlusel.

tuse, helistades numbril 900 7777 (kõne hind 7 eurot). Sel aastal on täiskasvanutel esmakordselt võimalik aidata, osaledes teatejooksu toetusjooksul, millel on sümboolne osalemistasu – selleks tuleks oma kolleegidest kokku panna kaheksaliikmeline tiim. «Loodame, et teatejooksul õpivad meie noored maast madalast hoolima inimestest enda ümber ja ühiskonnas ning hindama heategemise tähtsust. Ning loodetavasti oskavad noored sellevõrra rohkem väärtustada ka oma võimalusi liikuda ja sporti teha,» lausus Pallase.

Foto: Marko Mumm

Kolm viisi, kuidas teatejooksule kaasa aidata. • Kui oled 5.–9. klassi õpilane, pane kokku kaheksast koolikaaslasest koosnev meeskond ja tule jooksma! • Kui oled täiskasvanu, tule osale kolleegide või sõpruskonnaga toetusjooksul! • Helista annetamiseks heategevusnumbril 900 7777 (kõne hind 7 eurot). Info ja registreerimine www.teatejooks.ee

Euroopa Noored tulevad külla Vaata täpsemalt plakatilt! Loe lk 7

Tallinna noortenädal

Vaata noortenädala programmi ja leia endale sobiv üritus! Loe lk 8


LK

2

i g o l B a j u S u j U v r M A te V In AR

Noorsootöö peab olema inspireeriv ja julgustav valdkond Intervjuu ilmub sarjas «TAN 10» (Tallinna Noorsootöö Keskuse 10. tegutsemisaasta). Küsimused koostas Signe Sillasoo ja neile vastab Müürilehe peatoimetaja Helen Tammemäe. Milline on sinu side Tallinna Noorsootöö Keskuse (TAN) ja noorsootööga üldisemalt? Hiljuti just endise koolivenna ja hip­hopi-DJ Lauri Tähega naersime, et Lasnamäe avatud noortekeskust kutsuti slängis Bustaks. Päris geto kõlaga koht. Igal juhul ma mäletan, et lisaks niisama jõlkumisele osalesin ma seal – võib öelda, et vägagi eksperimentaalse ja uuendusmeelse kunstiga tegeleva – teatristuudio IMPRO tegemistes selle koosseisulise näitlejana. Käisin seal üksvahe ka breiktantsu trennis. Busta oli tolle aja Facebook – koht, kus inimestega sotsialiseeruda ja selle koha pealt elutervem, et kedagi ei saanud ära blokkida ja kõigiga tuli mõnes mõttes arvestada. Natuke Rate’i hõngu oli seal ka, sest – mis seal salata – suur osa aurust läks ikkagi ka ühtede poiste tagaajamisele ja teiste eest ära jooksmisele. Hiljem, juba gümnaasiumi ajal, sai TANist rohkem koostööpartner. Asutasime ühe sinisilmse kambaga revolutsiooniliste eesmärkidega kunstirühmituse Noorte Looming ning TAN, ja tuleb tunnistada, et ka selline poekett nagu Comarket, olid peaaegu ainukesed, kes meid välja ei naernud ja aitasid meil meie mõtteid teoks teha. Tegelikult, tagantjärele mõtlema hakates, oli neid toetajaid ikka veel: näiteks Glaskek pani meie Polymeri ateljeele aknad ette, et me talvel seal ära ei sureks, ja eks neid ettevõtteid ja organisatsioone oli veel. Tuleb tunnistada, et praegu, kus kõik vaevlevad majanduskriisis, kujutan ma ette, et sellist sinisilmsust ja maailmavallutamist on palju keerulisem välja mängida. Ühesõnaga: kui poliitika noorte toetamist ei reguleeri, siis kehvades majandusoludes ei suuda seda ka erasektor balansis hoida. Kui tihedalt praegu TANiga seotud oled? Kõnnin keskeltläbi kaks korda päevas TANi infokeskusest mööda. Kas ja mida on sulle seos noorsootöö ja noorsootöötajatega igapäeva- ja tööellu kaasa andnud? Arvan, et olen palju julgem kaasama oma tegemistesse noori ja kogenematuid inimesi. Ma loodan, et see on midagi, mis mul enda vanusest sõltumata jääb nii ka edaspidi. Täiskasvanud inimesed on tihti kuidagi vaimselt kastreeritud ja palju madalama mõttelennuga kui noored. Mulle meeldivad inimesed, kes suudavad uskuda võimatuna näivatesse asjadesse ning noortel on

Helen Tammemäe

energiat need ka tegelikult ajapikku teoks teha. Kuid samal ajal vajavad nad tihti vanemate ja kogenumate mentorlust. Põhimõtteliselt töötab nii ka Müürileht (Müürileht on Eestis ilmuv peamiselt uue ja noortekultuuriga tegelev ajaleht – toim), kus kolleegiumi näol on see kogemustepagas ja nõu kogu aeg võtta. Kas ja kui palju on need sidemed ja seotus noorsootööga olnud abiks sinu elu kujunemisel? Niipalju kindlasti on, et ma olen kogenud ja kujunenud igatepidi pigem ebatraditsioonilisi teid pidi. Koolihariduse kõrval on mulle isikupära ja isepäisustki andnud kindlasti esiteks kõikvõimalikud ringid ja stuudiod, kus ma juba lapsena osalesin (tõsi, oma püsimatuse tõttu vahetasin neid pidevalt), varem mainitud IMPRO teatristuudiol on kindlasti olnud oma märgiline roll ja hiljem Polymeris, Kultuurikatlas ning hiljem juba ka Tartus Genialistide Klubis ja Tartu Kultuuritehases tegutsemine. Olen hakanud hiljuti mõistma, et see kompott on päris eksootiline ja era-

Foto: Märt Villemsaar

kordne. Ma loodan, et selle najal saab igasugustesse tuimadesse süsteemidesse ka pisut särtsu anda. Mida tähendab üldse noorsootöö sinu jaoks? Miks seda vaja on? Sõna «noorsootöö» on minu jaoks iseenesest natukene eemalepeletav, aga ma saan aru, et see on mõiste, mille abil kirjutatakse mingeid arengukavasid ja mille abil kõneletakse vajadusest noortega tegeleda «ametlikes» ringkondades. Minu jaoks isiklikult tähendab noorsootöö noorte teadvustamist ja rolli ühiskonnas laiemalt, mitte kui pelka strateegiat, kuidas noori inimesi (kes oleksid selle idee järgi justkui kamp primaate) kõikvõimalikest elu pattudest eemal hoida. Noorte seotust ühiskonna protsessidesse on vaja selleks, et ei tekiks suuri konflikte põlvkondade ja nende ideede vahel ning pidevas ringluses on ka väiksem oht, et mingid struktuurid liialt ära kivistuksid, mida pärast vägivaldselt lahti raiuma hakatakse. Noori on vaja igas vanuseastmes õpetada iseseisvalt mõtlema. Koolisüsteem õpetab meid praegu paraku väga

üheplaaniliselt asjadest aru saama. Ma arvan, et hea noorsootöö on see, mis annab noorele kindlust, et ta oma mõtted on ka väga okeid. Kuidas sulle tundub, kas noorsootöö paistab hästi silma? Väljaspool noortekeskusi liikudes noorsootöö oluliselt silma ei paista ja ma arvan, et sellepärast selle olulisust ka tihti alahinnatakse. Noorsootöö on vilja kandnud, kui ühiskonnas hakkavad silma paistma teotahtelised ja julged noored. TAN tähistab tänavu kümnendat sünnipäev. Millist rolli võiks noorsootöö noorte arenemisel mängida järgmise kümnendi jooksul? Inspireerivat, julgustavat ja võimalusi pakkuvat – inimesed saavad inspireerida ja julgustada, keskus saab pakkuda võimalusi. Ilma mikserpuldita Youtube’i diskorist päriselt plaate keerutama õppida on raske ja oma raadiosaate või zine tegemisega on ka tühjade kätega keeruline eksperimenteerida. Tänapäeval pole iseenesest keeruline ise õppida asju tegema, takistuseks saab palju-

dele hoopis tehniliste võimaluste puudumine ja see, et noorte tegemistele antakse väga vähe tagasisidet. Põhimõtteliselt paistab, et kedagi ei huvita, mida sa hästi teed, peaasi, et koolis hinded korras oleks. Ma arvan, et see on väga vale suhtumine. Millised on hetkel suurimad ja olulisemad tööd, millega tegeled? Tegelen Müürilehe peatoimetamise ja selle väljaandmisega. Sellest aastast tulime välja ka selle eesti- ja ingliskeelse veebiarendusega – ühelt poolt, et me oleksime oma senistele lugejatele kõikvõimalikes seadmetes kättesaadavad, ning teiselt poolt, et lisaks eestikeelsele Müürilehele (www. muurileht.ee) oleks ingliskeelse Waderi (www.wadermedia.com) näol võimalus kaasaegse kultuuri ja mõttevooludega ka Baltikumi ja Skandinaavia üleselt kursis olla. Samuti lükkan paari sõbraga käima brändingu ja disainistuudiot Joni Pun, kus mängin loovjuhi rolli. Tuulutamas käin end klubides plaadimängijate taga ning ootan õiget hetke ja võimalust, et hakata järjepidevalt oma raadiosaadet tegema.

Kolm looduslikku alternatiivi energiajookidele

Katrin Pärt Rimi tervisenõustaja

M

ida te arvaksite, kui teaksite, et energiajook, mida joote, sisaldab lisaks teistele tervist kahjustavatele koostisosadele seitse teelusikatäit suhkrut, liigset kofeiinikogust, tundmatuid erguteid, toiduvärve ja tauriini? Nüüd, kui käes on eksamite pe-

riood, tunnevad paljud vajadust lisa­ energia järele, kuid kas energiajook on selleks just kõige õigem allikas? Energiajoogid peaksid stimuleerima vaimselt ja füüsiliselt kindla aja vältel ning neid kasutatakse peamiselt pingelise füüsilise aktiivsuse puhul ja janu kustutamiseks. Kahjuks aga võivad energiajoogid tekitada vastupidist reaktsiooni ehk vee väljutamist kehast, tekitada tõsiseid terviseprobleeme, nagu näiteks kõrge vererõhk, kõhuprobleemid, paanikahäire, ärevus, häired südametöös ja hammaste kulumine. Energiajookide joomisel on üheks peamiseks mureks väsimuse sümptomite kadumine. See aga põhjustab meie kehas olukorra, kus keha peab töötama üle oma võimete piiri, pannes ohtliku pinge südamele. Energiajookide või suures koguses kohvi joomine põhjustab pikas perspektiivis halba enesetunnet – väsimust, immuunsüsteemi nõrgenemist ja lisakoormust

neerupealistele. Peavalud, iiveldus, ärrituvus on mõned sümptomid, mida võib tunda, kui üritate sellist tüüpi jookide joomisest vabaneda. Seetõttu ongi need tugevalt sõltuvust tekitavad – ainus viis, kuidas end paremini tunda, on juua järgmine energiajook. Mida peaksime tegema, kui oleme väsinud ega tunne end hästi? Peaksime analüüsima, MIKS me oleme väsinud. Lahendus peitub probleemis! Enamik inimesi on väsinud ja energiapuuduses, kuna nad ei maga piisavalt ja/või nad ei saa toiduga õigeid toitaineid, mis tekitaks hea tunde ja hoiaks energiataseme kogu päeva jooksul tasakaalus. Kolm tegevust energiataseme tõstmiseks. 1) Söö piisavas koguses valku. Paljud tüdrukud ei saa toiduga piisavas koguses valku ja see võib tihti olla väsimuse esimeseks põhjuseks. Ei ole

lihtne tarbida kehale vajalikul hulgal valku, selleks peab teadlikult toituma. Iga toidukord peaks sisaldama valku, mida leiad näiteks munast, kalast, kalkuni- ja kanafileest, kodujuustust, kohupiimast (kui ei ole laktoositalumatust). Proovi süüa ka rohkem kikerherneid, ube, läätsi (näiteks õhtuses salatis). 2) Maga rohkem. Planeeri oma päevaplaan uneplaani järgi, et saaksid magada nii palju kui võimalik. See on nagu treeningute planeerimine – peaksid jõudma koju piisavalt vara, et lõõgastuda ja uniseks muutuda. Heast ööunest ei ole paremat ergutit! Piisav puhkus on parim viis aeglustada vananemist ja parandada enesetunnet. Sea eesmärgiks seitsekaheksa tundi und ja tekita harjumus ühel ja samal ajal voodisse minna (puhkepäevadel võid magada kauem, ent proovi minna magama ikka samal ajal, et keha püsiks har-

jumuse juures). See on seda väärt! See samm on eriti oluline neile, kes vaevlevad depressiooni ja ärevusega. Uni ravib! 3) Joo vett! Keha veepuuduse ärahoidmiseks peaksime jooma vähemalt kaheksa klaasi vett päevas. Täitke suur veekann veega ja lisage sidruni-, laimi- või apelsiniviile – nii tundub vesi ahvatlevam ja joote seda rohkem. Vesi ainult ei näe nii parem välja, vaid on ka odavam ning loodust säästvam kui pudelivee ostmine. Muretse endale lemmikklaas ja hoia veekann lähedal, nii et kui sellest möödud, siis tuleb meelde juua. Oma tervise eest hoolitsemine on parim viis väsimuse vältimiseks ning sul ei teki vajadust energiajookide järele! Blogipostitus on pärit tervisenõustaja blogist aadressilt www.rimi.ee/tervis


k a r jä ä r

LK

3

Päästekorraldaja – eluliselt tähtis elukutse Meelika Hirmo

MIS JUHTUDEL HELISTADA HÄDAABINUMBRILE 112

Häirekeskuse avalike suhete juht

M

aarja-Liisa Kesküla (25) ja Rauno Annama (20) alustavad suvel tööd päästekorraldajatena. Noored räägivad, miks otsustati valitud eriala kasuks, mida nad arvavad tööst ja õpingutest ning miks on päästekorraldaja eriala nende arvates lahe. Päästekorraldaja on hätta sattunule esmane kontaktisik ja abiosutaja. Just päästekorraldaja ülesandeks on vastata hädaabinumbrile 112 tulnud kõnedele, hinnata ohtu ja saata abi sündmuskohale. Kuigi päästekorraldajad ei sõida õnnetuspaika tuld kustutama või inimesi elustama, on nende töö otseselt seotud inimeste aitamise ja päästmisega. Päästekorraldajaks õpitakse Sisekaitseakadeemia päästekolledži Väike-Maarja päästekoolis, kus on oma õpinguid lõpetamas ka Maarja-Liisa ja Rauno.

• vajad kiiret arstiabi • on tulekahju või selle kahtlus • toimus plahvatus või on selle oht • on tugev õhu-, vee- või pinnasereostus • inimene on kuskile kinni jäänud • ohtlik metsloom on linnas • inimene on uppumas • toimus varing või on selle oht • on gaasiavarii või -leke • juhtus liiklus- või muu kannatanutega õnnetus Helista hädaabinumbrile 112 üksnes tõsiste hädaolukordade korral – kui kellegi elu, tervis, vara või keskkond on ohus või on alust arvata, et midagi sellist on juhtumas.

ÕPI PÄÄSTE­ KORRALDAJAKS!

Kannapööre ja päästekorraldajaks! Nii Maarja-Liisa kui Rauno tegid päästekorraldajaks õppima minnes oma elus kannapöörde. Maarja-Liisa sõnul oli eriala leidmine nagu saatus – Soomes mõnda aega elanuna igatses neiu eestlasi ja Eesti elulaadi. Kuulutust nähes oli otsus tehtud, huvi meditsiini ja päästeala vastu oli neiul juba varakult arstist emalt päranduseks kaasa tulnud. Rauno kaotas Tartu Ülikoolis kommunikatsiooni ja ajakirjandust õppides motivatsiooni: «Olin paberid koolist välja võtnud, kui nägin Kose Teatajas eriala reklaamivat kuulutust. See oli konkreetne ja huvitav töökoht ning otsustasin kandideerida. Praegu tunnen, et olen saanud hindamatu kogemuse. Kogu õppeaasta on möödunud koos ülimalt toredate ja erineva taustaga inimestega,» ei kahetse noormees oma valikut. Rauno on Paides jalgpallielu kajastades ja reportaaže tehes endiselt seotud ka ajakirjandusega ning leiab, et erialades on mõndagi sarnast. «Suhtlemisoskuse tähtsus on mõlema elukutse puhul suur. Samuti mängivad suurt rolli info ja emotsioonid ning oskus küsida õigeid küsimusi,» arvab Rauno.

Päästekorraldajad inimesi sündmuskohale päästma ei sõida, kuid Maarja-Liisa (keskel) ning tema kursusekaaslaFoto: erakogu sed proovisid praktikumis suitsu sukeldumist, et paremini mõista töö iseloomu.

Väike-Maarjas on elu kui kuninga kassil

Tulevased päästekorraldajad Maarja-Liisa ja Rauno.

Nii Maarja-Liisa kui Rauno on kooliga väga rahul ega ole kiidusõnadega kitsid. «Väike-Maarjas on fantastilised tingimused – julgeks öelda, et Eesti parimad. Kogu õppetöö on olnud hästi huvitav ja ei ole kordagi tundnud, et ei tahaks tundi minna,» kinnitavad nad. Põnevust lisavad praktikumid, mil-

le raames on käidud näiteks tuld kustutamas ja suitsu sukeldumas ning sõidetud nädala jooksul kaasa kiirabibrigaadiga. «Õppejõud on väga lahedad ja abivalmid ning teevad oma tööd südamega. Meid võeti kohe omaks ja anti kaasa väga tugev teadmistebaas just me-

Foto: erakogu

ditsiini- ja päästealal,» hindab MaarjaLiisa õpinguid. «Lisaks tuli mulle õppima asudes täieliku üllatusena, et elukoht ja toitlustus on tasuta. Elame nagu kuninga kassid! Väike-Maarjas ei ole igav, sest kindel režiim annab piisavalt tegevusi ja puhkust. Kõik tingimused on loodud,» usub Maarja-Liisa.

Õige töö valem: hommikul on hea tunne Õige töö tunneb Rauno arvates ära hea tundega ärkamise järgi. Maarja-Liisa on sellega päri. «Mulle meeldib, kui saan olla kasulik ja tunda end vajalikuna. Päästekorraldajana saan inimesi aidata ning tõusta hommikul mõttega, et teen midagi olulist. Võib-olla see kõlab natuke läägelt, aga nii see on,» naerab Maarja-Liisa. Enne Väike-Maarjasse õppima asumist ei teadnud kumbki noor erialast kuigi palju – Maarja-Liisale oli silma jäänud tõsielusari Ameerika hädaabinumbri 911 tegemistest ja ka Rauno hindab oma toonaseid teadmisi Harju keskmisteks. «Tore oleks, kui inimesed mõistaksid, kui raske see töö tegelikult on. Vaid 60 sekundiga peab suutma hinnata ohtu ja saatma abi, kuid kui helistaja on paanikas, emotsionaalne ega vasta päästekorraldaja küsimustele, on seda väga raske teha. Õpingute alguses tundus mulle, et on võimatu saada kogu vajalik info minutiga, aga nüüd suudame hädaabikutse töödelda vähem kui minutiga,» kommenteerib Rauno.

•P  äästekorraldajaks saab õppida keskhariduse baasil •Õ  ppesse vastu võtmise korral on õpe, elukoht ja toitlustus tasuta •Õ  pe kestab ühe aasta ja kõigile eriala lõpetanutele garanteerib häirekeskus oma keskustes Tallinnas, Jõhvis, Pärnus või Elvas töö •K  andideerimine erialale algab juunis •L  isainfot päästekorraldajaks õppimise kohta leiab siit: www.rescue.ee/hairekeskus/paastekorraldajate-kutseope

«Jah, minu arvates on päästekorraldajate väljaõpe praegu nii hea, et inimesed võivad kindlad olla, et nad on heades kätes,» lisab Maarja-Liisa. Päästekorraldaja elukutse on noorte arvates võimalus areneda ja olla kasulik: «See on kindel töö riigisektoris ja kui on tahe teisi rasketes olukordades aidata, on see suurepärane amet. Samas tuleb end pidevalt täiendada. Selle eriala omandamine ei ole nagu jalgrattasõit, mille kord omandanuna võib igal hetkel julgelt sadulasse hüpata,» rõhutab Rauno. «Häirekeskus ja Päästeamet on minu arvates täis missioonitundega inimesi. Kõik, kes vähegi tunnevad ja tahavad seda tööd teha, neile julgen soovitada – see on väga lahe töökoht. Samas ei tohiks siia niisama proovima tulla ja otsus peab olema tehtud. Ei tohi olla nii, et kust tuul, sealt meel,» paneb Maarja-Liisa huvilistele südamele.

Vabatahtlikust tööst ja võimalustest Grete Kopso noorteportaali koordinaator, Eesti Euroopa Liikumine

K

oos külmade ilmadega sai aprillis läbi ka Eesti Euroopa Liikumise eelmisel sügisel algatatud projekt «Vabatahtlik on väärtus». See kujutas endast 15–30-aastastele noortele suunatud vabatahtlike kaasamise programmi, mille eesmärgiks oli arendada välja regulaarne ja jätkusuutlik euroopameelsete vabatahtlike kaasamine ja rakendamine meie organisatsiooni tegevusse. Kuigi projekti ametlikuks lõppkuupäevaks oli seatud 31. aprill 2013, jätkub koostöö vabatahtlikega ka tulevikus – kõik soovijad on oodatud meiega liituma ka praegu! Projekt «Vabatahtlik on väärtus» tutvustas meie organisatsioonile tublisid noori, kes olid nõus investeerima oma aega ja teadmisi, et aidata teisi

ning seda kõike TASUTA. Tihti takerdub vabatahtliku töö pakkumise idee just küsimuse taha: «Kuid mida nad siis õigupoolest vastu saavad?» Kuna kõnealune projekt oli küllaltki pikk, korraldasime noorte motiveerimiseks üritusi, näiteks bow­ ling’u-mäng Kuulsaalis ning õhtusöök restoranis Clazz. Lisaks hakkasime aasta algusest jagama auhinda «Kuu parim vabatahtlik», mille sai endale organisatsiooni meelest kõige rohkem vaeva näinud noor. Lisaks tunnustusele kingiti vabatahtlikule ühe noortekaardiga koostööd tegeva restorani vautšer. Aprilli lõpul said kõik meile abi osutavad noored endale ka visiitkaardid, millega end teiste organisatsioonide ja koostööpartnerite juures esindada. Kõik huvitatud vabatahtlikud saavad meie käest iga nädal infot rahvusvaheliste võimaluste kohta. Selle hulgas on nii koolitused, seminarid kui ka

pikaajalisemad visiidid välismaale, mille kulud katab organisatsioon. Vabatahtliku töö üheks peamiseks eesmärgiks on see, et kuna noored investeerivad aega ja teadmisi, siis reisimine (sealhulgas transport ja toitlustus) on neile tasuta. Vabatahtlikuna töötamine näitab eelkõige noore soovi ja valmidust ennast ka tasustamata arendada – raha ei pea alati olema peamine motivaator! Meie tubli vabatahtlik Elina kirjutas oma kogemusloos: «Olen osalenud «Teeviida» messil (Noorteportaali boksis). Kindlasti on see suurepärane võimalus kõigile, kellele meeldib suhelda, sest rääkima peab sellisel üritusel kohe väga palju. Aga ei tasu karta, see on väga põnev! Ja kõigele lisaks saab ise messil ringi uudistada, kohtuda uute inimestega ning üldist melu nautida. Veel on mul olnud võimalus osaleda imevahval motivat-

siooniüritusel – mängiti bowling’ut (mille pisiku ma endale kohe külge sain), hiljem aga sai õhtusöögi käigus teiste vabatahtlikega lähemat tutvust teha. Kuid mis kõige olulisem, sellise projekti käigus püsib motivatsioon kõrge ka ilma spetsiaalsete üritusteta, need on vaid boonuseks. Selle tegusa aja sisse mahtus näiteks veel paar turunduskoolitust ja ka noortekaardi partnerite kaardistamine, põnev, kas pole? Tõsiasi on see, et teha saaks veelgi rohkem, kui vaid aega oleks...» Elina kutsub üles kõiki noori vabatahtlikes projektides osalema, kuna leiab, et töö ja lõbu võivad omavahel ühendatud olla. Uued kogemused, uued olukorrad, uued inimesed - alati on kuhugi edasi areneda. Kas kodus või võõrsil? See on juba vabatahtliku otsustada. Teiste vabatahtlike kogemuslood leiad aadressilt www.noorteportaal.ee/

est/artiklid/, vaheleht «Vabatahtlikkus». Kõige värskemad ja põnevamad pakkumised, sealhulgas ka kodumaised, leiad Eesti Euroopa Liikumise kodulehelt www.noorteportaal.ee, kuhu lisandub uusi uudiseid iga päev. Ära unusta hakata ka Eesti Noorteportaali sõbraks Facebookis! Lisainfo soovi korral kirjuta meile kindlasti aadressil info@noorteportaal.ee «Vabatahtlik on väärtus» projekti rahastasid regionaalministri valitsemisala ning Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Ootame kõiki noori ka osa võtma Euroopa Päevast, mis toimub 11. mail Vabaduse väljakul. Pidupäeva puhul on võimalik noortekaart Eesti Euroopa Liikumise boksist soetada soodushinnaga!


LK

4

Noor tekeskused –

hüppel aud el lu

Tähelepanu! «Tudengidokumentaal» tuleb! Velli Kivi Tallinna Noorsootöö Keskus

T

allinna Noorsootöö Keskuse Doff filmiklubi ja MTÜ EstYes korraldavad tudengipäevade raames programmi «Tudengidokumentaal», kus pakutakse põnevaid filmielamusi ja haaravaid arutelusid kolmel õhtul järjest. «Tudengidokumentaal» toimub 7.–9. maini algusega kell 18 Tudengimaja suures saalis. Filmiprogrammi kuulub kolm teemat ja filmijärgsetesse aruteludesse kaasatakse külalisi, kes on valdkonnaga lähemalt seotud ning aitavad teemat vaatajaskonnale lahti mõtestada.

7. mail linastub «Katastroofi retseptid», kus juhitakse tähelepanu kliimasoojenemisele ning võetakse vaatluse alla ühe perekonna katse minna üle naftavabale tarbimisele, loobumata seejuures liigselt tänapäeva heaoluühiskonna mugavast elukorraldusest. Filmi tuleb kommenteerima Aleksei Lotman. 8. mail näidatakse filmi «Kibe šokolaad» lapstööjõu ekspluateerimisest kakaoistandustes ning arutletakse koos Riina Kuusik-Rajasaarega õiglase kaubanduse teemadel. 9. mail on külaliseks Genka, kes räägib sellest, kust tema oma laulude sõnad on leidnud ning kuidas sünnib räpplaulu tekst. Arutelule eelnev film «SlingshotHip-Hop» viib vaatajad Palestiinasse tutvuma sealsete esimeste

räpparitega ja nende vägivallatu võitlusega riigis valitseva sõja ja üldise olukorra vastu. «Tudengidokumentaal» on organiseeritud projekti «Global Education for Young Europeans» projekti raames ja kõik linastused on TASUTA! Doff on noorte dokfilmiklubi, mis käib koos üle kahe nädala teisipäeviti Tudengimajas. Rohkem infot www.taninfo.ee MTÜ EstYES asutati eesmärgiga edendada noorte- ja kultuurivahetust, et paremini mõista meile võõrast keskkonnast pärit inimesi ja propageerida tallinna õiglast ühiskonda. www.estyes.ee noorsootoo keskus

LINNALAAGRID JUUNIS 10.–14.06 ja 17.–21.06 • Kristiine noortekeskuses – www.taninfo.ee/kristiine • Järve noortekeskuses – www.taninfo.ee/jarve • Pääsküla noortekeskuses – www.taninfo.ee/paaskyla • Männiku noortekeskuses – www.taninfo.ee/manniku • Kopli noortekeskuses – www.taninfo.ee/kopli Registreerimine kõikidesse vahetustesse algab mais. Osavõtumaks Tallinna noortekeskuste kaardiga on 41 eurot ja ilma kaardita 47 eurot. Noortekeskuste kaardi saab teha keskuses kohapeal – see maksab 3,50 eurot ja kehtib kuni kaardiomaniku 26.eluaastani.

Eesti noored ammutasid Kreekas uusi teadmisi Jaak Pajumaa Tallinna Noorsootöö Keskuse grupi juht

T

allinna Noorsootöö Keskuse (TAN) Kreeka partnerorganisatsioon Kids in Action korraldas märtsis meeldejääva noortevahetuse «Ecology and Healthy Living». Tänu sellele oli võimalik kuuel Tallinna noorel saada osa kultuuridevahelisest loovusprojektist, mille eesmärk oli propageerida tervet keskkonda ja õpetada oskusi selles kohusetundlikult toime tulemiseks. Märtsi alguses jätsid Jaak, Kaupo, Mihkel, Andreas, Aale ja Eva-Mai lumise Eesti talve, et nautida varast kevadet Kreekas. Hea vaheldus oli selle kahenädalase projekti raames pidada maha esimene piknik murul ja võtta natuke päikest. Ülejäänud aeg veedeti Seli mägede suusakuurordis, kus seekordse noortevahetuse sisu oli leida loovtegevusi just isoleeritud keskkonnas keset loodust. Projektis osalesid noored 12 riigist – Lätist, Poolast, Bulgaariast, Slovakkiast, Ungarist, Rumeeniast, Inglismaalt, Maltalt, Portugalist, Itaaliast ja Kreekast. Põhitegevuseks pidid osalejad eelnevalt valima töötoa lume- ja jääskulptuuride valmistamise, fotograafia, tantsulise liikumise, maastikukunsti, taaskasutuse ja õhuakrobaatika vahel. Tegevuse käigus õpiti mööda seinu kõndima, trotsiti kõrgusekartust ning pärast viiendat õppepäeva viis igaüks ellu enda looduseteemalise idee kõrgustes, mis jäädvustati fotoga. Tantsulise liikumise grupp sai end väljendada läbi huvitava ja sügava tähendusega tantsukava. Fotograafia töötoas tegid huvilised tuhandeid pilte, millest õpiti leidma vaid mõnd parimat. Kõik need tegevused olid täis entusiasmi ja sõbralikkust. Märkamatult õpiti palju, nii enese loovust kui looduse võimalusi kasutama ning kultuuridevahelisi erinevusi väärtustama. Igas päevas oli tükike jooga-mõtteviisi ja harjutusi, tervislikke toite ja toredaid ülesandeid, mis kogu gruppi omavahel lähendas. Mitteformaalsed õhtutegevused kujunesid harivateks, sest siis sai arutada eri rahvuste iseärasuste ja kultuuride üle ning õppida tähtsamaid väljendeid eri keeltes. Kultuuridevahelisel päeval pakkus Eesti grupp kamašokolaadi ja kaerajaani ning vastu saadi terava pa­ linka tunaki saatel. Seda juba reisibrošüürist ei loe, seda peab kogema. Osaleja ja grupijuhi Jaagu sõnul said kõik osalejad kogu seikluse järel maailmateadlikumaks ning oodatakse uusi võimalusi, et kohtuda Kreeka ja teiste riikide noortega uutes projektides. Toimunud noortevahetust rahastas programm Euroopa Noored.

Tallinna noored noortevahetusel Kreekas.

Foto: Mihkel Männisalu

Mobiilse noorsootöö abil jõutakse iga nooreni Annegrete Johanson Tallinna Noorsootöö Keskuse mobiilse noorsootöö koordinaator

N

oores Tegijas on mobiilse noorsootöö teemat ennegi puudutatud. Eelkõige seetõttu, et TAN on olnud ESFi hanke «Noorsootöö kvaliteedi arendamine» mobiilse noorsootöö teostaja rollis. Detsembris andsime ülevaate tegevustest, millega Tallinna Noorsootöö Keskuse (TAN) koolitatud mono-töötajad alustasid. Nüüd on põhjust aga korra veel üle rääkida, mis see mobiilne noorsootöö ikkagi on ja millised on järgmised sammud, mida Tallinnas astutakse. Mobiilne noorsootöö sai alguse 1960ndate lõpul Saksamaal. See sotsiaalpedagoogiline mudel oli otsene vastureaktsioon noortekampadele ja kogunemistele – noortele, kes ei tulnud noortekeskustesse ega soovinud ka muud kontakti ametnikega. Mobiilse noorsootöö eesmärk on parandada noorte eluolu ja soodustada arengut, leides noortes peituvaid ressursse ja neid jõustades. Lihtsas sõnastuses tähendab see, et järjepideval mudeli rakendamisel leitakse noored üles enne, kui probleemid ja mured kasvavad nii suureks, et on vaja sotsiaal- või õigusorganite sekkumist. Kui praegu tegeleme me enamasti siiski tagajärgedega, siis selle mudeliga jõuaksime ennetamiseni. Mobiilse noorsootöö mudel hõlmab endas nelja meetodit – tänavatöö, individuaalne töö, töö gruppidega ja kogukonnatöö. Aluseks võetakse sotsiaalruumi analüüs – kirjalik piirkonna iseloomustus (asutused, spetsialistid, riskikohad, elanikud, sooline, rahvuseline, vanuseline jaotus) jmt. Nimetatud meetodid on omavahel tihedas seoses, st et üks meetod ei saa olla teistest eraldi. Sageli kajastatakse mobiilset noorsootööd kui vaid tänavatööd ja noortele info jagamist, kuid nii see kindlasti ei ole. Mono on järjepidev ja jätkutegevuslik, ilma selleta ei saa eeldada ka tulemuslikkust. Tallinna Noorsootöö Keskus lõi mobiilse noorsootöö teenuse 2013. aasta alguses. Piirkonnad, kus mobiilset noorsootööd ellu rakendatakse, on Tallinna kesklinn, Nõmme ja Põhja-Tallinna linnaosa. Tegemist on suurte linnaosadega, mis kõik on väga omanäolised ning erinevate probleemide ja rõõmudega. Praegu on käimas kaardistustöö, et üles märkida noorte kogunemiskohad, ning kontakti loomine noortega. Lisaks on olulisel kohal võrgustikutöö loomine, mistõttu on mobiilse noorsootöö meeskond kohtumas nii kohalike omavalitsuse noortega töötavate spetsialistidega, noorsoopolitseiga, koolide tugispetsialistidega, linnaosades pakutavate tugiteenustega kui ka huvitegevuse pakkujatega. Suvel panustatakse Ranna noortekeskuse elluviimisele ning noorte endi kogunemiskohtades tegevuste pakkumisele. Praeguseks on KÜSK Šveitsi Vabaühenduste Fondi toetatud projekti raames läbinud kuus Tallinna Noorsootöö Keskuse töötajat mobiilse noorsootöö koolituse. Kaks töötajat hakkavad oma igapäevatööna rakendama mobiilset noorsootööd. Tuleb tunnistada, et kuna praegu kasutusele võetud mudel ei ole seni tervikuna ja järjepidevalt rakendust leidnud, kulub esialgu kindlasti aega Tallinna jaoks sobivaima mudeli kujundamisel. Nii et tulemustest saame ehk rääkida juba järgmistes Noore Tegija numbrites.


noorteühendused ENL ootab enda sekka uusi noorteühendusi Eesti Noorteühenduste Liit

E

NL ühendab 58 noorteühendust, pakkudes neile eestkostet nii riigi kui ka kohalikul tasandil. Samal ajal tegutseb Eestis erinevatel andmetel sadu noorteorganisatsioone. Kuna Eestis pole MTÜ loomisel kohustust märkida, kas tegemist on noorteorganisatsiooniga, siis ei ole meil ka parema tahtmise juures võimalik nende kõigiga kontakti saada.

Mis on toimumas?

ENL ootab kõiki noorteühendusi

Liikmeskond on väga omanäoline Meie liikmete seas on nii üleriigilisi noorteühendusi kui ka mitmed rahvusvahelisi ühendusi. Liitu kuulub hulk tudengiorganisatsioone ja erialaühendusi ning vähemuste huve esindavaid noorteühendusi. ENLis tegutsevad ka ühendused, mis tegelevad noorte koo-

5

koostöökokkuleppeid erinevate ettevõtetega, mille soodustused laienevad ka liikmesorganisatsioonidele. ENLil on hulk infokanaleid, mille kaudu saavad ühendused oma infot edastada tuhandete noorteni. Täpse ülevaate ENLi pakutavatest võimalustest saab meie kodulehel. Kandideerimiseks tuleb täita avaldus ja saata lisadokumendid, täpsem info ENLi kodulehel www.enl.ee/et/ Organisatsioonist.

Kaidi Nurmik

Hea noor, kui sa oled tegev mõnes noorteorganisatsioonis Eestis, on sul esimene samm Eesti noorte elu parandamiseks juba tehtud. Teame, et ühistegemistes peitub jõud, seega ootame kõiki tegusaid noorteühendusi meie võrgustikuga liituma. Oleme kümne aastaga töötanud endid arvestatavaks partneriks avalikule sektorile, mistõttu on noorteorganisatsioonide mured ministeeriumides palju tihemini teemaks, kui kunagi oleks osanud unistadagi. Kindlasti on Eestis noortel muresid, millega me siiamaani tegelenud pole, sest meie liikmeskonnas pole vastava ala noori. Iga uus ühendus avardaks meie silmaringi ja avaks liituvale noorteühendusele uute ja põnevate tutvuste ja koostööde maailma. Katusorganisatsioonina pakub ENL liikmetele laia võrgustikku, mitmekesiseid koostöövõimalusi ja kontakte teiste organisatsioonidega.

LK

18.–19. mail kevadseminar Tallinnas 25.–28. juulini suvekool Pärnumaal 16.–17. novembril sügisseminar Tartus

Mida on meie praegused liikmed öelnud ja mõelnud? «ENL ja AIESEC on head sõbrad juba aastaid. ENL on meie jaoks olnud eelkõige teabekanal, mille kaudu oleme saanud ja levitanud infot, samuti osalenud väga headel koolitustel. ENL on võrgustik, mis ühendab hoolivaid ja mõtlevaid Eesti noori.»

Noorteühenduste esindajad ENLi suvekoolis.

litamise ja maailmapildi avardamisega ning religioossete vaadete tutvustamisega. Noorteühenduste liidus on liikmeteks ka erakondade noortekogud ning omavalitsuste juures töötavad osaluskogud. Täpse ülevaate ENLi liikmetest saab meie kodulehel. Lühidalt – ENLi liikmeskond on väga omanäoline ja mitmetahuline, pakkudes palju uusi ja põnevad kontakte ning võimalusi koostegemisteks, millest varem mõeldagi ei osanud. Tule ja osale Lisaks eestkoste pakkumisele on liidu eesmärk kujundada noori toetavat ühiskondlikku arvamust ja seadusand-

likku keskkonda, esindada liikmete noortepoliitilisi huve Eestis ja rahvusvahelisel tasandil ning soodustada noorte aktiivset osalust ühiskonnas. ENLi kaudu on võimalik osaleda ka mitmetes välisprojektides, konverentsidel ja seminaridel Euroopas ja mujal maailmas. Ootame liituma aktiivseid noorteühendusi üle Eesti, kes vastavad järgmistele tingimustele: • ühendus on noorte või noorsootööga tegelev kasumit mittetaotlev juriidiline isik (MTÜ), mis on tegutsenud vähemalt kuus kuud, • ühendusel peab olema vähemalt kümme liiget, kellest vähemalt 2/3 on noored vanuses kuni 30 eluaastat.

AIESEC

Foto: erakogu

Tugi ja teenused liikmetele Noorteühenduste liit korraldab liikmete huve ja vajadusi silmas pidades mitmepäevaseid koolitus- ja arutelupäevi (kolm korda aastas toimuvad hooajakoolid). Sel aastal on liidu liikmetel võimalik osaleda noorteühenduste enesehindamis- ja mentorprogrammis, mille raames toetatakse organisatsioonide individuaalset arengut. Igapäevaselt pakub ENL oma liikmetele nõustamist erinevates ühenduse tööd puudutavates küsimustes (juriidika, finantsid ja raamatupidamine, rahastus- ja toetusvõimalused, projektikirjutamine, meediasuhtlus jmt). Liikmeaasta raames sõlmisime sel aastal

«Ühise katuse alt välja öelduna kostab meie hääl ühiskonnas selgemini ja kaugemale ning seeläbi väärtustatakse noorteorganisatsioone ka rohkem. ENLi kuulumine on laiendanud meie koostööpartnerite ringi just teiste noorteorganisatsioonide näol. ENLi kuulumine on aidanud paremini näha ja mõista Eestis tegutsevate noorteühenduste paljusust ja erisusi.»

Eesti Skautide Ühing

Lisainfo: Kaidi Nurmik kaidi@enl.ee 661 6487 www.enl.ee

Noored riigiteadlased kogunesid riigikogu simulatsioonile Varivalimised teevad järgmised kuud põnevaks

Enelin Paas Eesti Noorteühenduste Liit

18.–19. aprillil toimus Eesti Noorteühenduste Liidu projekti «Noorte varivalimised 2013» eelüritusena riigikogu simulatsioon. TLÜ riigiteaduste instituudi üliõpilasnõukogu Civitase korraldatud simulatsioon tõi kokku Tallinna ja Tartu riigiteaduste tudengid, et arutada õppetoetuste, ajateenistuse, valimisea langetamise ja koolikohustuse teemadel. Riigikogu e-saalis toimunud simulatsiooni käigus kiideti heaks õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muudatused, sest riigiteaduste tudengite sõnul ei taga praegune õppetoetuste süsteem üliõpilastele vajalikke võimalusi äraelamiseks. 18. aprillil toimunud fraktsioonide koosolekutele tulid tudengitele näpunäiteid jagama riigikogulased, nende hulgas Liisa-Ly Pakosta, Mailis Reps, Arto Aas, Andres Herkel, Helmen Kütt ja Andre Sepp. Poliitikud rääkisid tudengitele lähemalt riigikogu tööst ning andsid sisulist nõu eelnõude läbisurumiseks. Fraktsioonidesse jagatud tudengid arutasid enda ja teiste fraktsioonide eelnõude tugevuste ja nõrkuste üle. Lisaks jagasid poliitikud vihjeid, kuidas riigikogu istungil peaks erinevates olukordades käituma. «Tore oli kuulata, kuidas riigikogus otsustamine tegelikult käib. «See, mida meedia kajastab, on ainult jäämäe tipp,» märkis simulatsioonist osa võtnud Tallinna tudeng Karl. Riigiteaduste tudengid lihtsakäeliselt eelnõusid vastu ei võtnud. Päev riigikogus oli täis argumente, vaidlusi ja

Projekti «Noorte varivalimised 2013» suurem ettevõtmine leiab aset juba varsti, 14. mail. Tegemist saab olema täiesti omanäolise visioonikonverentsiga, mida korraldatakse koos Tallinna linna noorte­ volikoguga, kus käsitletakse alkoholipoliitikat ning mis ei toimu tavapärases konverentsisaalis, vaid tuntud Tallinna pubis. Kuna Eesti on maailmas alkoholi tarbimises kuues riik ja Euroopas esimene, on teema kindlasti põhjendatud, ja seda eriti noorte seas. Konverentsil püstitatakse ka küsimus: mis on siis need alkoholi plusspooled, et noored nii ohtralt joovad? Oodata on palju emotsioone ja üllatusi! Tallinnas toimuval avaüritusel antakse varivalimiste teatepulk üle Tartule, kus mai lõpus arutatakse Tartu noortevolikogu eestvedamisel suuremas ringis noorte osaluse teemadel. Tahaksid midagi põnevat ISE teha? Osalejad järjekordsel fraktsiooni koosolekul.

emotsioone. Tudengid arutlesid julgelt ka nende teemade üle, mida n-ö päris poliitikud käsitleda pigem ei soovi. Poolt- ja vastukõnesid vürtsitati oskuslikult repliikide ja kommentaaridega, mis panid nii naerma kui ka punastama. «Eriti põnevaks läks siis, kui hakati palju küsimusi esitama. Tekkis võistlusmoment. Väga hea, et meil kiiduväärt moderaator oli, kes osalejaid ohjes hoidis. Vastasel juhul oleksid riigiteadlased sinna vaidlema jäänudki!» kommenteeris korraldaja Grete.

Korraldajate arvates oli lausa uskumatu, kui täpselt ja oskuslikult tudengid n-ö päris poliitkuid suudavad matkida. Väga julgelt toodi välja erinevaid positiivseid ja negatiivseid näiteid, mida meedias on kajastatud. Poliitikute enda sõnul on väga tähtis, et seesuguseid üritusi toimuks, sest tänu sellele tekib noortel lisavõimalus ühiskonnas toimuva kohta arvamust avaldada. Noortel on palju väga häid ja innovaatilisi ideid, mida peaks tänapäeva ühiskonna arendamiseks raken-

Foto: Ann Vaida

dama. Taas kõlas arusaam, et noored on ju meie tulevik. Riigikogu simulatsioon oli avasündmus kevadest sügiseni üle Eesti toimuvatele varivalimiste simulatsioonimängudele, milles noored saavad reaalse osaluskogemuse ja teadmised valitsemisinstitutsioonide töö toimimisest. Simulatsioonide eesmärk on panna noored kaasa mõtlema ning leidma küsimuskohti, probleeme ja lahendusi, mis just kohalikul tasandil nende arvates tähelepanu vääriksid.

Soovid panna end proovile tegevustes, mis sulle väljakutset pakuvad? Tahad saada tunnustatud ja koolitatud ning mitmekülgseid kogemusi üle-eestilise projekti meeskonna töös? Tahaksid saada üle Eesti uusi ja huvitavaid tuttavaid? Varivalimiste meeskond ootab oma ridadesse uusi liikmeid! Loe lisaks www.varivalimised.ee. Hoia silmad-kõrvad lahti, sest varivalimised koguvad järjest hoogu! Projekti rahastab EMP toetuste vabaühenduste fond Avatud Eesti Fondi vahendusel.


projek tid & LAAGRID Tänavasportlane – kes sa oled? LK

6

Margit Sellik Tallinna spordi- ja noorsooameti noorsootöö osakonna spetsialist

M

is juhtub, kui kuskile koguneb kamp noori, kelle elustiili juurde kuuluvad rulad, tõukerattad, trikirattad ja/või muud tänavakultuuri elemendid? Ei, nad ei hakka linna lammutama, ringi laaberdama, vandaalitsema ega ka jooma. Nad hakkavad sportima, selle sõna kõige paremas tähenduses. Ekstreemsportlased – või miks mitte nimetada neid tänavasportlasteks – kuuluvad linna juurde. Tänav on avalik ruum, millega puutuvad kokku kõik linnas elavad inimesed, tänav annabki linnale tema näo ja olemuse. Kui tänavasporti harrastav noor leiab selles ruumis üles kohad, mis võimaldavad tal tegeleda oma spordialaga, on see kompliment linnale. Võib öelda, et sellised noored loovadki linnaruumi, rikastavad tänavakultuuri ja annavad linnale näo – noorte näo. Mis saaks olla sellele loogiline reaktsioon võimu poolt? Tahe pakkuda linnaplaneerimisel veelgi rohkem kohti, mis laseks tänavakultuu­ril(spordil) linnas paremini avalduda. Reaalsus ei toimi aga alati nii, nagu loogikareeglid ette näevad.

Tänavaspordihooaja avamine 2011. aastal Rotermanni kvartalis. Foto: Gert Nõgu

Lisaks tänavaspordialade harrastamisele valutavad tänavasporti harrastavad noored südant ekstreemspordi olukorra üle Eestis. Neil on missioonitunne ja siiras soov, et üldsus tunnustaks neid samamoodi nagu teisi sportlasi. Just sellised noorsportlased said ühe noorte demokraatiaprojekti «Life, Media and Participation – Youth in Baltic Sea Region» raames kokku ning

arutasid võimalusi, kuidas enda olemasolu ka laiemale üldsusele nähtavaks ja kuuldavaks teha. Sellest kõigest kasvas välja noori ekstreemsportlasi ühendav grupp nimega TURB (tõuks, uisk, rula, bmx), kelle missiooniks on tuua Tallinnas tegutsevad ekstreemsportlased ja nende tegemised esile ning leida oma tegevusele tunnustust. See on tegelikult imetlusväärne, millise kirega

nad oma sporti suhtuvad. Nad on valmis saanud päris põhjaliku tegevusplaani ja meediakampaania, mida on innukalt ka täitma hakanud. Kampaania avapauguks saab olema Tallinna noortenädalal aset leidev TURB JAM ehk tänavaspordipäev, mille raames toimub rongkäik Skoone bastionilt Vabaduse väljakule, fotonäituse «Tänavasportlane – kes sa oled?» avamine Vabaduse väljaku tunnelis ning video- ja fotosessioon. Ja see on kõigest algus. Plaanid on palju suuremad. Ettevalmistused kampaaniategevusteks said alguse juba jaanuaris, mil täiesti juhuslikult sattus selline atraktiivne kamp noori Euroopa Noored Eesti büroo rahastatud projekti «Life, Media and Participation – Youth in Baltic Sea Region» ümarlauale arutama noorte jaoks aktuaalsete teemade üle. Ekstreemsport ja mure selle maine pärast oligi üks sellistest ainestest, mis noorte peas meediakampaania ideeks välja kasvas. Punti sai kutsutud suurem seltskond ekstreemsportlasi, kes teemaga kohe haakusid ning selle oma südameasjaks võtsid. Tallinna spordi- ja noorsooameti ning Tallinna Noorsootöö Keskuse eestvedamisel sai kaasatud noori koolitama erinevaid meediaeksperte, kes

rääkisid, kuidas reklaamikampaaniad tegelikult toimivad, kuidas filmi abil oma sõnumeid edastada ning kuidas ühest väikesest ideest võib välja kasvada midagi suurt ja masse haaravat. Suurem pilt enda jaoks selgeks tehtud, hakati koostama oma isiklikku action plan’i. Plaanid osutusid suuremaks, kui keegi esialgu arvatagi oskas, kuid endiselt indu täis, ei ole keegi veel sihti silme eest kaotanud. Pigem vastupidi. Ma arvan, et me veel kindlasti kuuleme neist noortest ja tunneme uhkust, et Tallinnas on nii palju lahedaid ekstreemsportlasi, kes muudavad linna veelgi omanäolisemaks.

Kultuurikatla aed – avatud linnaruum oma ideede teostamiseks Maris Hellrand Kultuurikatla aia kommunikatsioonijuht

K

ultuurikatla aed ootab noori ka sel suvel nii sündmustes kaasa lööma kui ka näppe mullaseks tegema. Kultuurikatla aed on roheline hoov kultuurikilomeetri ja Eesti Disainimaja vahel, kus saab tegeleda eksperimentaalse linna-aiandusega, nautida vabaõhuköögikunsti, aga ka osaleda kultuurisündmustel ja õpitubades. Aias tegutseb Velonaudi rattatöökoda. Eelolev suvi toob Kultuurikatla aeda mitu teatrietendust. Von Krahli teatri lavastus «13» oli juba eelmisel suvel vaatajate hulgas menukas. Viljandi kultuuriakadeemia tudengilavastus «Rublik» toob kokku multimeedia, valguskunsti, lavastuskorralduse, kultuurikorralduse, dekoraatori-, tantsu- ja teatritudengid, kes läbi erinevate mängude ja lahenduste (tehniliste ja füüsiliste) otsivad võimalusi publikuga suhtlemiseks, nende mõjutamiseks, pidades meeles olulist tõsiasja – mida mina ise tahaksin laval näha. Juunis tegutseb aias teadusteater. Animatsiooni töötube veab Nukufilmi lastestuudio.

MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogrammi projekt «Nooreks olemise tuju» käsitleb sotsiaalteemasid. Luguteatri vormis toetatakse ja julgustatakse noori oma mõtteid, tundeid ja lugusid avaldama, kasvatades neis usaldust teiste inimeste ning eelkõige iseenda ja oma võimete ja oma kogukonna vastu. Luguteatri töötoad hakkavad toimuma kord nädalas. Paar korda suve jooksul kerkib Kultuurikatla aeda kirbuturg koos minifestivaliga, kus soovijad võivad oma kasutatud riideid müüa ja osta. Ingrid Helena Pajo esitleb sündmuse ajal oma taaskasutusriietest loodud rõivakollektsiooni. «Kirbuturul ühendaksid omavahel jõud peadtõstev taaskasutuse pooldamine ning lihtsalt mõnusalt aja viitmine. Noored jätavad tihti kasutamata võimaluse oma mõtteid teostada, sest see ei tundu oluline, kuid just see, mis meie ümber toimub, kus me käime ja mida teeme, ongi kõige olulisem. Lisaks annab see kirbuturg ka minule endale võimaluse tutvustada ennast kui taaskasutatud materjalide rõivadisainerit ning kaasata ka oma looming sinna projekti.» Juuli esimesel nädalal võõrustab

Kultuurikatla aed folkloorifestivali «Baltica 2013» külalisi ja esinejaid. Alaprogramm kannab pealkirja «Kalamaja Baltica». «Kalamaja Baltica» on üks osa Baltica festivali pealinnapäevast, kus tegevused on toodud otse inimeste elukeskkonna keskele – pigem lähedalt kogemiseks kui kaugelt vaatamiseks. Aias tegutseb juba eelmisest aastast tuttav Velonaut, kes sel suvel oma tegevust laiendab, pakkudes töötubades rattaparanduse koolitusi, jalgrattarenti ja rattaparandust. Koostöös Eesti Kunstiakadeemia tudengitega saab uusi teadmisi restaureerimisest, disainist, keevitamisest ja muust rattaga seotust. Sel aastal tegutseb Kultuurikatla aias kohvik, kus saab maitsta kohapeal vabas õhus saviahjus või grillil valmistatud roogi ja muud head-paremat. Aias on lasteala koos lastehoiuga. Kultuurikatla aed on avatud iga päev kella 10–23 aadressil Põhja pst 35, Tallinn. www.kultuurikatel.ee www.facebook.com/KultuurikatlaAed

Aeda tulles võib oma jalgratta jätta lihtsalt puu najale hoiule.

Foto: Allan Luberg

Tallinna noori ootab põnev laagrisuvi Tiiu Kadak Tallinna spordi- ja noorsooameti noorsootöö osakonna peaspetsialist

S

uvi läheneb, noortelaagritel on tegevusprogrammid valmis ja kasvatajad koolitatud – noored võivad tulla aktiivselt puhkama! Tallinna spordi- ja noorsooamet peab väga oluliseks, et noored saaksid suvisel perioodil oma vaba aega väärtuslikult veeta ja toetab võimaluste piires noortelaagrite korraldamist. Tänavu toetatakse ligi 4000 Tallinna noore laagrisuve 42 erineva laagrikorraldaja kaudu, kes pakuvad laagriteenust Eesti erinevates kaunites paikades. Laagrina käsitatakse aktiivset välitegevust, kus noored on tavaelu keskkonnast eemal ning elavad looduslikes oludes laagrikohas ööpäev läbi mitu päeva. Laager on noorsootöös meetod, mille peaeesmärk on noorte sotsialiseerimine läbi ühistegevuste, iseseisva toimetuleku soodustamise ja grupiga koos elamise.

Noored merelaagris purjetamist õppimas.

Noored õpivad kõige paremini just koolivälises tegevuses ning on seal osaledes enam motiveeritud ja tunnetuslikult seotumad kui üheski teises oma eluvaldkonnas, omandades seeläbi paremini uusi teadmisi ja oskusi. Laager on koht, kus luuakse sõprussidemeid nii mõnigi kord terveks eluks. Laagrid

omakorda, sõltuvalt suunitlusest, toimuvad erinevate eesmärkide ja spetsiifiliste tegevustega, pakkudes võimalusi uuteks õpikogemusteks. Tänavuste laagrite suunitlus on väga mitmekesine, pakutakse ligi 20 erineva suunitlusega laagrit. Spordiklubid korraldavad näiteks kergejõustiku-, ten-

Foto: Ahto Aaslav-Kaasik

nise-, korvpalli-, ujumis-, male- jm laagreid. Populaarsed on tantsu-, kunsti-, maali- ja käsitöölaagrid. Aktiivse puhkuse laagrites, nagu Tallinna skautide rühm Tiigrid, Vihasoo noortelaager, pakutakse iga päev erinevaid arendavaid tegevusi. Igal aastal on lisandunud keskkonna-, matka- ja seiklustee-

maliste laagrite korraldajaid. Sellist tegevust pakuvad KutiMuti noortelaager, Fän Clab, TIMkool, noortelaager Viking-Tiigrid ja Taevaskoja noortelaager. Taevaskoja noortelaagri juhataja Anni Tesmanni sõnul toimuvad Taevaskojas sel suvel lahedad teemapäevad: matka-, seiklus-, loodus-, spordi- ja tervisepäev. Lisaks on üks eriline päev – soovidepäev –, mis sisustatakse just nende tegevustega, mis noortele endile kõige enam meeldivad. Kuna sel suvel on eesmärgiks võimalikult palju arvestada noorte ettepanekuid ja mõtteid, on kindel, et kõik saavad laagrist meeldejääva ja lõbusa kogemuse. Lisainfo: www.taevaskoja.ee/taevaskoja-noortelaager. Laagriteenuse tase Eestis kasvab iga aastaga ning aina lisandub uusi huvitavaid ja innovatiivseid tegevusi, et iga noor võiks leida endale meelepärase ja arendava tegevuse. Tallinna spordi- ja noorsooameti eraldatava toetuse arvelt väheneb toetatavates laagrites Tallinna noore osalustasu.


euroopa noortenä da l

EUROOPA NOORED TULEVAD KÜLLA! Euroopa noortenädala raames tulevad Euroopa Noored Sulle külla!

29.mai NARVA 30.mai PÄRNU 31.mai TARTU 1.juuni TALLINN TULE VAATA: Mida vahvat on noored Euroopa Noored projektidega ellu viinud? Millega tegelevad välisvabatahtlikud Eestis? Milliseid võimalusi pakub programm Euroopa Noored Sulle?

Meiega on kaasas ka

EUROOPA NOORED 15 AASTAT EESTIS! Juba 15 aastat on programm Euroopa Noored toetanud Eesti noorte projekte.

NB! Täpsema aja ja koha kohta jälgi infot euroopa.noored.ee

Noored rahastab a op ro Eu m m ra og Pr häid ideid. 13-30aastaste noorte i noortevahetusi, lis he va us hv ra a tt Ette saab võ okraatiaprojekte, m de te or no , si tu ga noorteal tööd välismaal jm. ku lik ht ta ba va e, ar noortesemin htasutuse Toetusi vahendab si oored Eesti büroo. N a op ro Eu es ed im Arch

LK

7


LK

8

l a d ä n te r o o n a n in l l Ta

Tallinna noortenädala programm 9.–15. mai Neljapäev, 9. mai Tallinna tudengite kevadpäevade programm 9.30–16.45 Vabaduse foorum Tallinna reaalkoolis (Estonia pst 6) 14.00 heategevuslik teatejooks Vabaduse väljakul 15.00 Just Filmi noortenädala kevadprogramm Sõpruse kinos. Noortenädala kevadise filminädala avab romantiline draama «Must õhupall». 16.00–17.00 tuulelohe meisterdamise töötuba Järve noortekeskuses (Alajaama 1) Tuulelohede lennutamine on üks suurepäraseid vaba aja sisustamise vorme. Tuuleloheklubi pakub kõigile huvilistele võimaluse endale ise lahedad lohed meisterdada. 16.00–18.00 noorte ulmeklubi fantaasiaraamatute viktoriin Eesti Lastekirjanduse Keskuses (Pikk 73). Fantasy-kirjanduse huvilistele 10–16-aastastele noortele mõeldud viktoriin. Viktoriini viivad läbi Eesti Lastekirjanduse Keskuse juures tegutseva noorte ulmeklubi noored. 16.00 kokanduskursus teismelistele (Süda 8) 17.00 noorte filmiõhtu Nõmmel (vanas kinomajas Pärnu mnt 326 II korrus, otse Nõmme turu vastas)

18.00 noored kirjanduses, Cabaret Rhizome (Kaarli pst 9-19) 18.00 noorte loomeõhtu (luuleõhtu) Tudengimajas (Raekoja plats 6)

Reede, 10. mai Tallinna tudengite kevadpäevade programm 9.30–16.45 Vabaduse foorum Tallinna reaalkoolis 15.00–18.00 teatritöötoad ImproAmps teatrikooli TeatriPolygoni harjutussaalis (Rävala 8) 15.00 Just Filmi noortenädala kevadprogramm Sõpruse kinos. Reedel tuleb näitamisele inglise komöödia «Vahepealsed», mis oli eelmise Just Filmi kõige menukam komöödia. 16.00 kokanduskursus teismelistele (Süda 8) 16.00–17.00 tuulelohe meisterdamise töötuba Järve noortekeskuses (Alajaama 1) 18.00 kevadpidu «Uus legend! Новая легенда!» Kopli noortekeskuses (Kopli 98) 20.00 noortenädal Telliskivi loomelinnakus. F-Hoone Must saal (Telliskivi 60a) 21.00 filmiõhtute sari «КИНО. DOC» esitleb: dokumentaalfilm «ALJOHHIN» Vene Teatris

Laupäev, 11. mai 9.30–16.45 Vabaduse foorum Tallinna reaalkoolis 10.00–19.00 Lennusadama sünnipäevaprogramm Lennusadamas (Vesilennuki 6) 10.30 merendushommik noortele «Purjelaeva tüübid ja purjelaevandusest Eestis» purjelaeval Kajsamoor, Lennusadamas (Vesilennuki 6) 11.00 teatritöötoad ImproAmps TeatriPolygonis (Rävala pst 8) 11.30 Mudilaste Multilaegas Artise kinos 12.00 tänavakultuuride päev «Urban Culture 2013» Pääsküla noortekeskuses (Rännaku pst 1) 15.00 Just Filmi noortenädala kevadprogramm Sõpruse kinos. Nädalavahetusel pakume vaatamiseks suurepärast perefilmi «Punane koer». 16.00 kokanduskursus teismelistele (Süda 8) 16.30 interaktiivne kirjandusõhtu «Kirjandus ja igavus» Kirjanike Maja musta laega saalis (Harju 1) 17.00 JAFFi (Jaapani animatsiooni filmifestival) noortenädala eriprogramm Artise kinos. Film «Akko saladus». 18.00 noorte loomeõhtu (kunsti-

õhtu) Tudengimajas (Raekoja plats 16) 19.15 JAFFi (Jaapani animatsiooni filmifestival) noortenädala eriprogramm Artise kinos. Film «Öö galaktika raudteel». 22.00 filmiõhtute sari «КИНО. DOC» esitleb dokumentaalfilm «31. reis» Vene Teatris

Pühapäev, 12. mai 10.00–16.00 Kristiine Kevadlaat Löwenruh pargis 10.30–19.00 Lennusadama sünnipäevaprogramm Lennusadamas (Vesilennuki 6) 11.00–14.00 teatritöötoad ImproAmps TeatriPolygonis (Rävala pst 8) 11.30 Mudilaste Multilaegas Artise kinos. Animafilm «Tüdruk, kes räägib kassidega». 12.00 rahvusooper Estonia etendus «Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi» 15.00 ekskursioonid lastele ja noortele rahvusooperisse Estonia 15.00 Just Filmi noortenädala kevadprogramm Sõpruse kinos. Pühapäevaseks filmiks on romantiline draama «Keith». 16.00 kokanduskursus teismelistele (Süda 8)

16.00–17.00 tuulelohe meisterdamise töötuba Järve noortekeskuses (Alajaama 1). 17.00 huvikeskus Kullo tütarlastekoori Ellerhein emadepäeva kontsert lauluväljaku klaassaalis (Narva mnt 95). Sissepääs piletiga. 17.00 JAFFi (Jaapani animatsiooni filmifestival) noortenädala eriprogramm Artise kinos. Film «K-On!». 19.00–21.00 Vabaduse foorumi ööloeng «Vabadus» Hobuveskis (Lai 47) 19.00 Tallinna ja Harjumaa «Noortebänd 2013» konkursi kontsert Von Krahlis 19.15 JAFFi (Jaapani animatsiooni filmifestival) noortenädala eriprogramm Artise kinos. Film «Moonikünka nõlvadel».

Esmaspäev, 13. mai 15.00 Just Filmi noortenädala kevadprogramm Sõpruse kinos. Uut nädalat alustame komöödiaga «Mässav noorus». 16.00–17.00 tuulelohe meisterdamise töötuba Järve noortekeskuses (Alajaama 1). 18.00 noorte loomeõhtu (foto­ graafiaõhtu) Tudengimajas (Raekoja plats 16)

Teisipäev, 14. mai 9.30–18.00 loovmeetodite mess teatris No99 (Sakala 3) 15.00 Just Filmi noortenädala kevadprogramm Sõpruse kinos. Filminädala lõpetame tõeliselt hea maiuspalaga, filmiga «Müürililleks olemise iseärasused». 16.00–17.00 tuulelohe meisterdamise töötuba Järve noortekeskuses (Alajaama 1).

Kolmapäev, 15. mai 16.00–17.00 tuulelohede lennutamisaktsioon Maarjamäe memoriaalkompleksis 16.00 Tallinna noortenädala ja Tallinna päeva lõpuüritus. Tasuta kontsert Vabaduse väljakul – peaesinejaks ansambel PõhjaTallinn

LISAINFO: www.tallinn.ee/noortenadal www.facebook.com/noortenadal

9.-15. mai

2013

Just Filmi noortenädala eriprogramm Kinos Sõprus Tänavakultuuride Päev “Urban Culture 2013” Pääsküla noortekeskuses Noortebändide konkurss Friday Night Skate erisõit Noorte Vabaduse Foorum ja palju muud... Nädala võtab Tallinna päeval kokku tasuta kontsert Vabaduse väljakul: Esinevad Koolitantsu ja Noortebändi parimad Õhtu lõpetab Põhja-Tallinn!

Lisainfo: facebook.com/noortenadal tallinn.ee/noortenadal Logo värviline versioon

Tallinna Tudengipäevad Logo must-valge versioon

Logo negatiivversioon

Täname kõiki partnereid, kes käesolevasse numbrisse panustasid! Väljaandja: Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Peatoimetaja Robert Lang robert.lang@tallinnlv.ee

Tallinna

NOORTENÄDAL Näha ja näidata

tallinna noorsootoo keskus

Profile for Noor Tegija

Noor Tegija 02.05.2013  

Noor Tegija 02.05.2013

Noor Tegija 02.05.2013  

Noor Tegija 02.05.2013

Advertisement