Page 1

Erilehe väljaandja on Tallinna spordi- ja noorsooamet

21. ap

rill 20

Ragne Värk

NOORSOOTÖÖTAJA SUURED TEOD Kevin Poll – noorsootöötaja, kes töötab unistuste noortekeskuses Margit Sellik

hobikokast unistuste tööni Tallinna spordi- ja noorsooamet

T

allinna spordi- ja noorsooamet korraldas 2009. aastal noorte retseptivõistluse, mille võiduretseptid koondati kokku noorte kokaraamatusse. Ragne Värk (30) oli üks nendest noortest hobikokkadest, kelle retseptid jõudsid sellesse kokaraamatusse. Praeguseks on Ragnest saanud nõutud kokk ja tema päevad on täis kõikvõimalikke toiduga seotud põnevaid tegemisi. Uurisime Ragnelt tema töö ja tegemiste kohta. Võib vist öelda, et aastate jooksul on Sinu hobist saanud Su töö. Kuidas see kõik alguse sai? Eks see kõik saigi alguse ju tegelikult sellest, et söögi tegemine, toit ja kõik sellega seonduv on kogu aeg olnud minu suur kirg ja armastus. Ma olen alati seda meelt, et kui midagi suure kire ja veendumusega teha, siis tulevad ka tulemused – mõnel varem, mõnel pisut hiljem. Alustasin 2007. aastal oma toidublogi kirjutamisega, kuhu ma oma seebikarbist fotoaparaadiga toitudest pilte klõpsutasin ning enda parimaid retsepte ka teistega jagasin. Sellest hakkaski kõik pihta. Seejärel liitusin Rannamõisa meeskonnaga ja alustasin nende linnuliha blogi kirjutamisega. Olen siiamaani nendega igapäevaselt seotud nii retseptide kui ka turunduse poole pealt ning Rannamõisas oldud aja jooksul olen omandanud rohkelt kogemusi, kontakte ning päris palju ka ise oma töös juurde õppinud. Sellest ajast alates olen seotud ka hästi paljude erinevate toiduprojektidega, nii toidufotograafia kui toidustilistika alal. Hobi kasvas mingil ajal suures osas minu tööks ning seetõttu loobusin oma tavakontoritööst.

Kuidas näeb välja Sinu tavaline töönädal? Mulle meeldib minu töö juures see, et saan ise oma töögraafikut kujundada. Ma ei pea istuma üheksast viieni kuskil kinnises ruumis ning lugema minuteid tööpäeva lõpuni – mulle selline elustiil ei sobi. Lisaks on mu töös tähtis ka suhtlus ja mulle väga meeldib, et saan suhelda nii paljude erinevate inimestega. Minu töönä-

Kust ammutad inspiratsiooni? Praegusel ajal ju infopuudust ei ole. Vaatan toidupilte nii raamatutest kui internetist. Käin inspiratsiooni ammutamiseks tihti ka väljas söömas. Mu mõtted on väga palju toiduteemade juures ning nii see inspiratsioon tekibki. Milline on kõige põnevam toiduga seotud projekt, milles oled osalenud? Mulle meeldib osaleda telereklaamide tegemiste juures toidustilistina. Võttepäevad on küll väsitavad, aga kogu see protsess on väga põnev ja nauditav. Eelmise aasta lõpus tegime lõunasööki 300 inimesele. See oli kogemus omaette, mille ettevalmistused menüü lihvimiseks, maitsete testimisteks ja prooviõhtusöögiks algasid juba mitu kuud enne üritust.

Ragne Värk 

dal on aga suhteliselt tempokas. Ma ei suuda väga paigal püsida ning seetõttu pean kogu aeg midagi tegema. Tõusen iga päev suhteliselt vara, teen endale suure tassi kohvi ning panen päevaplaanid paika. Ma olen seotud püsivalt mitme ettevõttega: aitan turundada üht pealinna kohvikut, kirjutan Rannamõisa linnuliha blogi ning haldan ka nende Facebooki lehte, lisaks teen toiduretsepte Farmi piimatööstusele. Väga suure aja nõuab ka köögitoimetajana tegutsemine ajakirjas Maret, kus minu toimetamisel on suhteliselt mahukad köögileheküljed. Lisaks püsiprojektidele on mul ka rohkelt teisi töid käsil: teen toidustilistikat, tegutsen toidufotograafina, toimetan kokaraamatutega jne. Ühesõnaga, põnevat tegevust jätkub ning laias laastus võib öelda, et minu nädal koosneb toidust,

Foto: Kerli Sosi

pildistamisest ning suures osas erinevatest tähtaegadest. Kuidas Sulle tundub, millised on kõige suuremad toitumise ja toiduga seotud väljakutsed tänapäeva noorte ja laste hulgas? Mida positiivset oled Sa märganud laste ja noorte toitumisharjumuste juures? Eks noorte toitumisharjumused saavad alguse eelkõige kodust. Minu arvates teatakse tänapäeval ikkagi suhteliselt palju tervisliku toitumise kohta ja seda teadvustatakse aina enam. Ma näen seda kasvõi oma lapse pealt, kes tunneb ise huvi toidu valmistamise vastu ning eelistab valmistoitudele alati isetehtut. Püüan ka oma last suhteliselt palju kokkamisse kaasata, sest isetehtud toit on ju alati kõige parem!

Lk 2

SUURED TEGIJAD

Mis on Sinu jaoks toidu valmistamisel ja uute retseptide väljatöötamisel kõige olulisem? Mulle meeldib lihtsus. Toit ei tohiks minu arvates nõuda liiga palju aega. Toimetan köögis seepärast, et ma tõesti tahan seda teha, mitte et pean. Seetõttu on minu retseptid lihtsad ja kiired. Loomulikult on väga tähtis toidu tervislikkus, kuid toit peab ka hästi maitsema. Retseptide koostamisel järgin ikka ka oma isusid ja soove. Mulle tohutult meeldib katsetada ja ennast proovile panna. Sellest omadusest sündis ka minu viimane raamat «Paleo. Patuvabad koogid ja magustoidud», mille esimene trükk osteti poeriiulitelt kiiresti ära. Katsetasin ja kirjutasin sahtlisse hästi palju paleo-toitumisviisiga seotud magustoite ja kooke ning õige varsti oli neid juba ühe korraliku raamatu jagu olemas.

Heili Griffith

2009. aastal osalesid Tallinna spordi- ja noorsooameti korraldatud retseptikonkursil. Kas ja kuidas mõjutas see Sinu tänaseid tegemisi? Sel ajal oli mul mu blogi juba olemas ja mõned minu retseptidki erinevates väljaannetes ilmunud. Võib-olla just seetõttu oligi mul julgust konkursil osaleda. Kindlasti ei saa ma öelda, et just see konkurss andis tõuke toiduvalmistamisega edasi tegeleda, sest kirg kokanduse vastu oli mul tegelikult juba ammu olemas. Positiivse laengu andis see aga kindlasti.

15

Eesti Energia – laste-, noorte- ja peresõbralike väärtuste kasvulava Mirjam Lindpere

Noorte lugemisprogramm «Loeme valmis «Oma raamatu»» Margit Sellik

Lk 3

TALLINN JA NOORED 10 aastat puuetega noorte kaasatust Männikul Malle Oberpal

Mis loom on Tallinna linna noortevolikogu Visioonikonverents? Aune Marjapuu

Sinu head mõtted saavad teoks Kesklinna noortekeskuses Tiiu Niglas

Uued tuuled Mustamäe noortekeskuses Kerttu Vetema

Lk 4

KOOLIVAHEAG JA TERVIS Tallinna noortekeskuste suvised linnalaagrid Koolivaheajal sai mõõta kehakoostist ning osaleda jooksutrennis Heili Griffith

Tervislikuma eluviisini läbi noorsootöö Heili Griffith

Lk 5

MOBIILSELT NOORTEGA

Mis osa Su tööst Sulle kõige rohkem meeldib? Ei ole midagi paremat kui pärast väsitavat ja rasket tööd hoida käes enda isiklikku kokaraamatut. Sel hetkel kaovad kohe kõik olnud mured, vaev ja unetud tunnid. Tegelikult meeldib mulle mu töö juures kõik. Tõsi küll – nõusid võiks siiski keegi teine vahel mu eest pesta.

Noorest lähtuv ja noort toetav – mobiilse noorsootöö alustalad

Kes on Sinu lemmik tuntud kokk, kellega sooviksid kohtuda? Mulle meenub kohe Donna Hay. Ma ei oska öelda, kas oleksin temaga kohtumisest huvitatud, aga tema retseptid on mõnusalt lihtsad ja pakuvad palju inspiratsiooni. Teisena tuleb meelde Donal Skehan, kes on tuntud telekokana paljude poolehoiu võitnud.

Velli Racioppi

Milliseid soovitusi annaksid noortele, kes alles püüavad selgust saada, millega tulevikus tegeleda, või kes mõtlevad, et tahaksid just avastada kokandusmaailma? Tegutse oma soovide suunas!

Annegrete Johanson

Lk 6

NOORED JA MAAILM «EVS in Motion»: 9 maakonda 5 päevaga Kas noorsootöö maakera teisel poolel seisab pea peal? Ilona-Evelyn Rannala

Lk 7

ÕPPIMINE JA PRAKTIKA Lugu sellest, kuidas Tallinna Ülikooli noorsootöö eriala üliõpilased praktikal käisid ning tegid rohkem, kui neilt oodati

Marko Lehtsalu ja Olari Toropi praktikaaruanne

Lk 8


d o te d e r u u s S U M A V AR Kevin Poll – noorsootöötaja, kes töötab unistuste noortekeskuses LK

2

noorsoot öö ta ja

töö. Minu meelest on igas noortekeskuses võimalused selliseks koostööks tegelikult olemas. Kõige tähtsam on kollektiiv ning suhtlus noore ja noorsootöötaja vahel. Tegevused on lihtsalt tegevused ja läbi nende noor suhtleb, kuid noorsootöötajad on tegelikult need, kes noored noortekeskusesse toovad. Meie keskuses käib väga palju noori, alates 7-aastastest kuni 24-aastasteni. Mul on väga hea meel selle üle, et mul on selle nelja aasta jooksul tekkinud hea klapp just vanemate vene keelt kõnelevate noortega, kes otseselt kusagil huvitegevuses aktiivselt ei osale ja pigem jõlguks niisama ringi. See on võtnud ka väga palju aega, et saavutada nendega selline side ja mul on selle üle väga hea meel.

Margit Sellik Tallinna spordi- ja noorsooamet

K

evin Poll (25) on noor inimene, kes oskab töötada ja elada oma unistuste vääriliselt. Ta on Haabersti noortekeskuses lastele ja noortele tänavakunsti, sporti ja muid loovaid väljakutseid pakkunud juba neli aastat. 2014. aasta lõpus sai Kevin ka väärilise tunnustuse, pälvides Tallinna aasta noorsootöötaja tiitli. Räägi endast, millised olid kooliajal Sinu hobid ja millega tegeled Sa praegu? Kooli ajal tegelesin väga palju spordiga: olen mänginud kaheksa aastat võrkpalli, aastaid jalgpalli ja korvpalli. Kooli ajal hakkasin tegelema ka luuletamisega, räppmuusikaga ja grafitikunstiga ning tegelen nendega ka praegu.

Haabersti noortekeskus pälvis 2014. aasta Tallinna noorsootöö tunnustuskonkursil «Suured teod» HANK Olümpiaga aasta laste- ja noortesõbraliku teo tiitli. Milline on aga Sinu arvates lasteja noortesõbralik linn? Lastel ja noortel peavad olema võimalikult mitmekesised võimalused linnas ja neil peab olema seal hea elada. Laste- ja noortesõbralik linn on ennekõike turvaline koht, kus lastel on ohutu ja mugav. Ma arvan, et Haabersti linnaosa ongi selline. Siin on lastel hea ning siinsed võimalused soosivad seda nii sportimise kui kultuuriharrastustega tegelemise ning ka tasuta huviringides osalemise osas. Haabersti noortekeskuses on lausa kuus tasuta huviringi. Ja kindlasti on ka koostöö see märksõna, mis iseloomustab laste- ja noortesõbralikku linna, ja koostöö toimib siin hästi.

Öeldakse, et õnnelik inimene on see, kelle töö on ühtlasi ka tema hobi. Kuidas Sina oled saanud oma hobisid tööga siduda? Üks õppejõud ütles ükskord väga huvitavalt: «Noorsootöötaja on nagu vahend koos oma kogemustekohvriga.» Ma hakkasin seejärel mõtlema nende hobide ja tegevuste peale, mida ma varem teinud olen ja mida ma olen alati teha tahtnud, ning olengi leidnud nüüdseks viisi, kuidas oma hobisid tööga igapäevaselt siduda. Eriti olen oma töösse toonud loovkirjutamist, just noortekeskuse blogi kaudu, ka videoprojektides olen seda rakendada saanud. Tänavakunstiga sai asi alguse sellest, et kõigepealt hakkasime tegema tänavakultuuripäevi. Korraldasime töötubasid, tutvustasime erinevaid tänavakultuuri elemente, kutsusime kohapeale tuntud joonistajaid, beat­ box’ijaid ja DJsid jne. Kuna see noortele väga meeldis, kasvaski sealt välja tänavakunstiring, mida me 2014. aasta jaanuarist saati oleme oma noortekeskuses läbi viinud. Nüüdseks on sellest kujunenud ühtlasi üks populaarsemaid huviringe.

Millest Sa veel unistad? On täiesti kindel, et ma jään noorsootöö erialale tegutsema ka tulevikus. Ka saadud autasud ja üldse mu töö kinnitab seda, et see on õige tee ning teen oma tööd tänu sellele palju enesekindlamalt. Ma olen väga rahul oma tööga. Eks see soov teha sündmusi noortele aina paremini, suuremalt, leida uusi asju, projekte ja suundi, on mul ikka olemas, ning selle poole ma püüdlen edaspidigi. Kui teha asju kogu aeg samamoodi, siis ei muutuks mitte midagi. Ka näiteks oma tänavakunsti tegevustega tahaks ma siin keskuses minna veel laiemaks ja suuremaks, et saavutada veelgi laiemat kõlapinda. Mõttes on näiteks sel kevadel teha koostöös lasteaedadega topsi-grafiti installatsioone lasteaedade võrkaedadele, mis on meie keskuse tänavakunstiringi noortele põnev väljakutse ning pakub täiesti uue väljundi.

Kas Sa oled kuidagi ka ise tänu sellele arenenud, et oled saanud töös noortega näiteks just tänavakultuuriga süvitsi tegeleda? Jaa, kindlasti. Esiteks olen pidanud väga palju ise juurde õppima, nii tänavakultuuri ajaloo kui tehnikate kohta. Olen käinud viimase aasta jooksul paljudes koolides ja noortekeskustes tänavakunstist rääkimas ning tänu sellele tean ise ka palju rohkem. Kindlasti on mu joonistamisoskus kõvasti arenenud. Ma aitan noori kavandite joonistamisel ning joonistan vabal ajal tihti, et noortele pidevalt midagi näidata oleks. Lisaks on tänu sellele arenenud ka minu huviringi läbiviimise oskus. Kuidas Sa üldse leidsid tee noorsootööni? Mul avanes võimalus pärast keskkooli lõpetamist minna Taani õppima ning oma kõrghariduse omandasingi seal sporditöö ja ürituste korraldamise erialal. See oli väga äripõhine eriala, kuid mind see äri pool nii väga ei huvitanud. Tol hetkel tegelesin ise palju spordiga ning mul tekkis soov oma tööd ja eriala siduda rohkem noortega. Kui ma Eestisse tagasi tulin, läksingi õppima noorsootööd, sest mulle väga meeldis noortega tegeleda ning ka ürituste korraldamisega olin varem kokku puutunud – seega kõik tundus klappivat. Mis Sind motiveerib oma töös? Ma võin öelda, et noorsootöö valdkonnas innustab mind eelkõige isiklik areng. Mulle meeldib selle eriala juures see, et kunagi ei teki rutiini. Sa tuled iga

Haabersti noortekeskuse noorsootöötaja Kevin Poll.

päev hea tujuga tööle ning iga päev on täiesti uus ja erinev – sa ei tea kunagi, mis sind ees ootab, ja see ongi tore! Ma tulin Haabersti noortekeskusse tööle juba esmakursuslasena ja olen siin töötanud nüüdseks neli aastat. Mis mind just siin noortekeskuses kinni hoiab – eks ma olen siin ikka nendesamade noorte pärast, kes siin on ning kellega ma olen saavutanud väga hea ja usaldusliku suhte. Siin on ka väga tore kollektiiv, ka see on töös väga tähtis. Eks kaadrivoolavus on noortekeskustes tavaline ja meilgi on meeskond vahetunud, kuid alati on ikka siia kokku sattunud inimesed, kellega koostöö klapib. Kirjelda oma tavapärast tööpäeva. Olen nüüd viimased seitse kuud ol-

nud oma tööpostil noorsootöötaja-metoodiku rollis ja seetõttu on mu tööpäev viimasel ajal ka pisut muutunud. Tööpäeva esimeses osas tegelen ma selle poolega tööst, mis vajab arvuti taga planeerimist ja koordineerimist. Ka see roll on huvitav ja tähtis tegelikult, eriti just erinevate projektide algatamine ning eestvedamine, erinevate võrgustike koordineerija rollis olemine jne. Mulle väga meeldib vahetu kontakt noortega ja eriti just töö n-ö riskinoortega, seetõttu on minu töös tähtis koostöö, näiteks Haabersti sotsiaalkeskusega, alaealiste komisjonidega jne. Koordineerija ning vahetu noortega tegelemine on minu töö kaks poolt – need täiendavad üksteist ja on ühtmoodi tähtsad. Kahtlemata püüan olla

Foto: Marili Otstak

noortega kontaktis nii palju kui võimalik, sest see on selle töö kõige parem osa. Me oleme igal aastal püüdnud oma keskuses ka noorteaktiivi koos hoida ning praegu on see päris hea hooga käima läinud ning eriti suure põnevusega töötavad need noored praegu sotsiaalsete videote ja raadio­ projektide kallal. Tihti küsitakse just noortelt, milline näeks välja unistuste kool või unistuste noortekeskus. Räägi, milline oleks Sinu kui noorsootöötaja arvates unistuste noortekeskus? Unistuste noortekeskus on koht, kus noored tegutsevad koos noorsootöötajatega ning toimib väga hea koos-

Mis on Sinu sõnum noorsootöötajatele? Ma arvan, et noorsootöötaja peab enda jaoks hästi selgelt lahti mõtlema, mida ta sellel alal teha soovib. Kõige tähtsam on leida endas sisemine motivatsioon. Vahepeal on vaja aeg maha võtta, analüüsida ning näha neid tulemusi, mille pärast sa midagi teed – see on tähtis ükskõik, millises töös. Tuleb võtta aega endale ning tuleb osata puhata. Kindlasti on tähtis proovida asju teha teistmoodi ning seada uusi väljakutseid, olla kursis erinevate loovmeetoditega, pidevalt ennast täiendada – siis ei teki ka rutiini. Minu enda jaoks on just erinevad loovmeetodid teinud selle töö äärmiselt huvitavaks. Noortele on võimalik teadmisi edasi anda väga põnevatel viisidel, kasvõi näiteks filmi või animatsiooni teel. See on ääretult põnev. Ja loomulikult on noorte endi siiras tagasiside see, mis pakub suurimat rahulolu.


suured tegi ja d

LK

3

Eesti Energia – laste-, noorte- ja peresõbralike väärtuste kasvulava Mirjam Lindpere välise järelkasvu projektijuht

E

ttevõtte edu võtmeks on ikka inimesed, kes seal töötavad. Töötajate õppimise ja arendamise kõrval on Eesti Energia hakanud enam tähelepanu pöörama töö- ja pereelu tasakaalustamisele ning väärtustamisele. Peame meeles ja tunnustame oma töötajaid ning toetame nende pereelu olulisi sündmusi. Üheks tähtsaks tunnustuseks meie ettevõttele kui laste- ja noortesõbralike väärtuste edasikandjale on Eesti Energiale 2014. aasta lõpus Tallinna spordi- ja noorsooameti poolt omistatud tiitel – Tallinna laste- ja noortesõbralik ettevõte –, mida Eesti Energia 2015. aastal kannab. Lisaks sellele ei saa me ära unustada ka lapsi ja noori, kes meie elu ja tulevikku kujundavad. Eesti Energia on laste- ja noortesõbralikesse väärtustesse panustamise võtnud lausa oma südameasjaks. 2014. aasta üheks noortele ja lastele suunatud suursündmuseks oli Tallinnas Energia Avastuskeskuse taasavamine, mille üheks asutajaks ja suurtoetajaks on Eesti Energia. Avastuskeskus on mõeldud kõigile suurtele ja väikestele teadusesõpradele, mis pakub interaktiivset teadusõpet ja hulganisti põnevat avastamist. See on üks viis võimaldada ka koolidel oma tunde läbi viia laste jaoks palju põnevamal ja kaasahaaravamal viisil. Avastuskeskuses on lausa õpetajatele mõeldud ruumid, kus nad saavad keskuses läbiviidavaid tunde ette valmistada. Uuenenud teadusteemalist perekeskust käis möödunud aastal uudistamas ühtekokku 77 157 huvilist. 2014. aastal tähistas Eesti Energia ka oma 75 aasta juubelit. Sel puhul pakkus ettevõte töötajatele võimalust tulla koos perega uue teemakeskusega tutvuma veel enne, kui avastuskeskus ametlikult avati. See oli töötajatele ja nende peredele eksklusiivne võimalus.

Eesti Energia praktikandid käisid Aidu Veekeskuses matkal (2014).

Tervislike eluviiside edasikandja Eesti Energia peab tähtsaks tervislikkust ning sportlikke eluviise ning me soovime neid väärtusi edasi anda ka omainimestele. Innustame inimesi tervislikke eluviise harrastama, nii oma töötajate kui nende pere seas. Eesti Energia algatatud Narva Energiajooksust on osa võtnud ligi 600 väikest ja suurt energialast. Eesti Energia spordiklubi korraldab töötajatele aastas mitmeid spordivõistlusi ja turniire, alustades jalg-, võrk-, korv- ja sulgpallist ning lõpetades male- või bowling’u-turniiridega. Ikka selleks, et meie töötajad aina rohkem sportlikest tegevustest lugu peaks. Talvespordipäevadel saavad meie suure ettevõttepere töötajad osaleda koos nii oma pisemate kui suuremate pereliikmetega ning neil üritustel jagub võistluspõnevust igale vanusele.

Ida-Virumaal korraldatud suurtel kogukonnaüritustel nagu Energiapäev Narvas ja kaevurite päev Toilas on alati suur tähelepanu ka laste huvitegevustel. Lapsed on kaasatud erinevatesse õpitubadesse, laulu- ja mänguaktsioonidesse, toimuvad eri mõõduvõtmised ning kindlasti ei jää kellelgi ka batuutidel hullamata. Ettevõtte iga-aastastest jõulupidudest võtab üle Eesti osa ligi 3000 last, neist ligi 700 saavad kokku Tallinnas. Jõulupeod on sisustatud meelelahutusliku, hariva programmiga ning kõik lapsed saavad kaasa väikesed kingipakikesed. Eesti Energia on praktika- ja õppebaasiks nii väiksematele kui suurtele õppuritele Mõeldes tuleviku töötajatele, viib Eesti Energia läbi regulaarselt õppekäike.

Foto: erakogu

2014. aastal toimus 21 ekskursiooni Tallinna üldhariduskoolide, Tallinna kutsekoolide ja kõrgkoolide noortele. Väga paljud ekskursioonid viivad energeetikatööstuse südamesse – Ida-Virumaale. 2014. aasta jooksul külastas meie tootmisobjekte üle 1600 õpilase ja tudengi. Teeme koostööd Tallinna reaalkooli ja Tallinna tehnikagümnaasiumi energeetikakursuste raames, kelle tehnoloogiapäevi oleme toetanud. 2014. aastal oli Eesti Energias kokku praktikal 235 noort, neist üle 60 noore oli pärit Tallinnast. 2014. kevadel lõpetas Tallinnas Eesti Energia noorte ettevõtlikkuse programm ENTRUM, kus lõi kaasa 600 noort, nendest üle 200 olid Tallinna noored vanuses 13–17. Noored õppisid kuus kuud kestnud õppeperioodil, kuidas omaalgatatud ideest reaalne tegu sünnib. Noored omandasid uusi teadmisi, said julgustust ise oma elu

juhtimiseks ning avastasid ettevõtlusmaailma oma eriala spetsialistidest mentorite kõrval. Kõige ettevõtlikumaid koolinoori oli lõpugalal tunnustamas Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Sellest toredast ettevõtmisest on nüüdseks välja kasvanud rida toredaid ja tegusaid noori ettevõtteid, kes on juba tuule tiibadesse saanud ning edukalt ettevõtluses tegutsevad ning konkurentsi pakuvad. Loe rohkem: www.energia.ee/noored www.entrum.ee

Noorte lugemisprogramm «Loeme valmis «Oma raamatu»» Margit Sellik Tallinna spordi- ja noorsooamet

T

allinna Pääsküla raamatukogu põnev ja uudne lugemisprogramm «Loeme valmis «Oma raamatu»» võitis 2014. aasta Tallinna noortevaldkonna tunnustuskonkursi «Suured teod» auhinna. Räägime Pääsküla raamatukogu juhataja Sille Rossiga, kas ja kui palju noored tänapäeval loevad ning mida üks lugemisprogramm noorele annab. Räägitakse, et noored loevad vähe. Kui palju Teie arvates noored loevad tegelikult? Eks muidugi on noori, kes ei armasta lugeda. Meil käib siin raamatukogus tegelikult aga ka üksjagu selliseid noori, kes loevad palju ning nad käivad lausa igal nädalal uusi raamatuid võtmas, nii et me imestame siin vahel, kuidas nad küll jõuavad kõik need raamatud läbi lugeda. Aga muidugi võiksid noored rohkem lugeda, kuid eks sellega ole keeruline, sest alternatiive, mida vabal ajal teha, on tänapäeval ju väga palju. Kuidas panna need noored lugema, kes lugemist väga ei armasta? Eks seesama 1.–9. klasside lugemisprogramm «Loeme valmis «Oma raamatu»» ongi selline ettevõtmine, mis soodustab lugemist, ja nii palju kui me

oleme saanud koolide kaudu tagasisidet, on osalejate seas olnud palju just selliseid noori, kes juba ise tõsiselt loevad. Need noored on hakanud tänu sellele projektile muret tundma ka oma klassikaaslaste pärast, kes ei loe üldse. Õpetajad on rääkinud, et nad on kuulnud, kuidas noored klassis räägivad omavahel: «Äkki ma soovitan sulle midagi lugemiseks» jne. See klasside lugemisprogramm oligi veidi teistmoodi projekt, sest kogu noortegrupp pidi ühiselt tegutsema. Need, kes rohkem lugesid, hakkasid mõjutama oma eakaaslasi, et ka nemad rohkem lugema hakkaksid. See oligi ilmselt peamine edu võti. Rääkige sellest noorte lugemisprogrammist lähemalt. Selliseid klasside lugemisprogramme on tehtud ju ennegi, aga sellise lõpptulemiga võistlusi, nagu meil oli, pole siiani olnud. Igal klassil oli oma raamat, mida kõik lugema pidid, ning nendel klassidel, kes olid mitu raamatut valinud või kes jõudsid rohkem lugeda, tuli see n-ö oma raamat, mis projekti lõpuks ühiselt kokku pandi, lausa mitmeköiteline. Lugemisprogrammi idee oli selles, et loeti raamat läbi ja siis tehti selle kohta üks A4 formaadis leht, mille vormistamisel mingeid sisulisi piiranguid ei olnud – võis teha nii analüüsi kui lihtsalt kokkuvõtte, väiksemad

joonistasid pilte, osa lapsi tegid lausa ristsõnu raamatute kohta jne. Ühe klassi lehed köideti lõpuks üheks raamatuks kokku, millest saigi nende «oma raamat». Viimases programmis osales lausa 16 klassi. See oli selles mõttes väga hea projekt, et pani noored analüüsima ja loetu üle mõtlema. Isegi kui mõni raamat noorele ei meeldinud, aitas see lugemisprogramm tal arendada eneseväljendusoskust, sest ta pidi oma arvamusi põhjendama.

Pääsküla raamatukogu juhataja Foto: Marili Otstak Sille Ross.

Pääsküla raamatukogu ootab kõiki noori! Kui Sul on mõni idee või mõte, kuidas muuta raamatukogu Sinu jaoks veelgi toredamaks kohaks, siis võta ühendust sille.ross@tln.lib.ee. Loe uudiskirjanduse soovitusi Tallinna keskraamatukogu kodulehelt www.keskraamatukogu.ee/soovitame.

Tundub, et see programm kummutas osaliselt müüdi, et noored ei loe ega taha lugeda. Mis tegi selle programmi nii edukaks ja populaarseks? Jah, see oli tõesti populaarne. Mitmed klassid pidasid lausa koolis tahvlitel arvestust selle üle, kes kõige rohkem, kui palju ja mida on jõudnud läbi lugeda – tekkis omamoodi võistlusmoment. Väga palju positiivset tagasisidet tuli ka lapsevanematelt. Ka õpetajad üllatusid ja rõõmustasid selle üle, kui palju lugemine noori tegelikult huvitab. Võib-olla oligi asi selles, et see andis neile võimaluse teistmoodi eneseväljenduseks, sest ükski tõlgendus ei olnud vale. Praegu oleme korraldamas juba uut lugemisprogrammi ning seekord on see ülelinnaline. Programm alustas juba oktoobris ja kestab aprilli lõpuni. Eks edu taga on ka väga hea

koostöö koolidega. Enamik klasse, kes lugemisprogrammis osalesid, olid just neist koolidest, kes varasemalt olid meie raamatukogu kirjandustundides käinud. Raamatukogu kirjandustunnid on olnud hea viisõppetöö rikastamiseks, ja sealt see hea koostöö alguse ongi saanud. Rääkige laste- ja noortekirjanduse hetkeseisust. Mis oleksid Teie lugemissoovitused noortele? Meil on Tallinna keskraamatukogu kodulehel olemas lausa klasside kaupa raamatute nimekirjad, mille on kokku pannud meie raamatukoguhoidjad, ja see nimekiri on nii pikk, et seda siin üles lugeda ei jõuakski. Sealt leiab kõige paremaid ja värskemaid soovitusi ning kindlasti leidub seal midagi igale maitsele. Millised soovid ja mõtted Teil tulevikuks on? Eks meie unistus olegi see, et lapsed ja noored veelgi rohkem loeksid ja leiaksid tee raamatukokku. Lapsed loevad ju küll tegelikult palju, aga et aina rohkem just noori tuleks raamatukokku – see ongi meie suurim soov. Üks meie üleskutse on ka see, et noored tuleksid raamatukokku ja räägiksid meiega sellest, mida me võiksime koos teha, et raamatukogu oleks noore inimese jaoks veelgi mõnusam ja toredam koht.


LK

4

ta ll inn ja noored

Kümme aastat puuetega noorte kaasatust Männiku noortekeskuses Malle Oberpal noorsootöötaja

M

änniku noortekeskus on 2005. aastal avamisest peale soovinud kaasata oma töösse ka puuetega noored, et sellega mitmekesistada piirkonnas tehtavat noorsootööd.

Tallinna noorte Visioonikonverentsi 2014. aasta mehiselt jõuline ja jänkuselt pehme Foto: Rasmus Kooskora korraldus­meeskond.

Mis loom on Tallinna linna noortevolikogu Visioonikonverents?

Kõik algas Juksist Juba noortekeskuse avamisega algas siiani jätkuv koostöö tugikeskusega Juks. Tugikeskuse noored hakkasid koos õpetajatega käima meie ruumides majandustunde läbi viimas. Koostöö sellises vormis kestis kolm aastat ja selle ühe tulemusena sai alguse siiani kestev ilus traditsioon – kontsertide sari «Muusikasalong», mille jooksul on toimunud praeguseks juba üle 80 klassikalise muusika kontserdi, kus alati esineb mõni tuntud või vähem tuntud pianist, kes oma loomingut tutvustab. «Muusikasalong» toimus alguses Männiku noortekeskuse ruumides, hiljem huviliste suure arvu tõttu juba Juksi saalis. «Muusikasalongi» kontsertide üks eesmärk on olnud mõlema keskuse noorte koostöö arendamine, aidates kaasa nii erivajadustega noorte ühiskonda kaasamisele kui ka tavanoorte tolerantsuse kasvamisele ning arusaamisele, et meiega koos elavad ka erilisemad noored. Juksi noortega toimuvad ka traditsioonilised Võidu pargi talgud, mida Nõmme linnaosa on omalt poolt toetanud abi ja magusaga. Et mitte olla kinni senistes piirides, on Männiku noortekeskus otsinud ja leidnud koostöövõimalusi ka väljaspool Nõmmet.

T

Teatristuudio Youth Artline etendus «Sõprade salgake – printsessi rööv». Foto: Malle Oberpal

Laiendades piire Nii sai alguse projektipõhine teatristuudio Youth Artline, mis tegutses 2011−2012. Stuudio üks eesmärk oli vähendada sotsiaalset tõrjutust läbi puuetega noorte kaasamise. Teatristuudio näitetrupp koosnes Laagna lasteaed-põhikooli õpilastest, kelle igapäevane elu on sageli seotud vaid kooli ja pere pakutavate võimalustega. Noored said osaleda iganädalastes lavalise liikumise tundides, näidendi-

te väljamõtlemises ja proovides. Lisaks õppisid noored siidimaalimist, et teha dekoratsioonid näidendi teemaga haakuva multifilmi tarbeks. Noortekeskuste noored on tutvunud eluga läbi pimedate noorte silmade tänu rollimängudele ja külaskäikude Põhja-Eesti Pimedate Ühingusse. Männikul usume, et ruumide kohandamatus puuetega noortele ei tohi olla takistus − see peab olema väljakutse, et leida uusi lahendusi koostööks.

allinna linna noortevolikogu on vaid kolme ja poole aastase tegutsemiskogemusega osaluskogu, kuid selle aja jooksul on palju korda saadetud nii käega katsutavaid tulemusi kui ka ühiskonnas üldiselt. Noortevolikogu, nagu juba nimigi ütleb, on linnavolikogu juures tegutsev, 21 pealinna noorest koosnev nõuandva suunitlusega ja poliitiliselt neutraalne organisatsioon, mis seisab noorte õiguste eest. Kuid mis on noorte õigus? Noortekoguna on organisatsioonil selge pilt sellest, mis on noorte õigused, mis neile meeldib ja kuidas noorte hääl linna tasandil kuuldavamaks teha. Kuid 21-liikmelise koguna pole noortevolikogul siiski kindlat pilti kõigist Tallinna noorte probleemidest ja soovidest. Seetõttu on noortevolikogu ellu kutsunud projekti, mida viimase kolme aasta jooksul tunneme Visioonikonverentsi nime all. Esimesel aastal võeti fookusesse alkoholi tarbimise teema ning üritus sai provotseerivalt ja arutlema kutsuvalt nime «Alkoholi plussid». Teisel aastal juureldi Von Krahli kohvikus ühistranspordi teemal ning üritus kandis pealkirja «Buss (v)on Kraavis». Üritus on avalik ja mõeldud kõigile Tallinna noortele, kellel on ideid ja soo-

ve, kuidas võiks pealinn noortesõbralikum olla. Kogutud ideed ei jäänud sahtlisse ning praeguseks on need juba linnalt vastuse saanud. Sellel aastal keskendub Visioonikonverents ekstreemspordile Tallinnas. Ekstreemsport on noorte seas populaarne ajaviide, kuid linnal puudub visioon, kuidas selle teemaga edasi liikuda. Kus võiks olla tulevikus ekstreemspordipargid ning kas noored tunnevad puudust siseparkidest? Ürituse eesmärgiks on koostada koos Tallinna spordi- ja noorsooametiga ekstreemspordi arengukava. Selleaastane Visioonikonverents toimub 2. mail Tallinna Linnateatris. Lisainfot üritusel osalemise kohta leiab Tallinna linna noortevolikogu Facebooki lehelt ja kodulehelt tallinn.ee/noortevolikogu. Noortevolikogu Visioonikonverentsi koostööpartner on Viimsi Noorte­ volikogu. Aune Marjapuu Tallinna linna noortevolikogu aseesimees ja aktiivgrupi juht marjapuu.aune@gmail.com 527 8403

Sinu head mõtted saavad teoks Kesklinna noortekeskuses! Tiiu Niglas noortekeskuse juhataja

K Mustamäe noortekeskuse maskott ootab kõiki noori noortekeskusesse Foto: erakogu

Uued tuuled Mustamäe noortekeskuses Kerttu Vetema vastutav noorsootöötaja

J

aanuar algas Mustamäe avatud noortekeskuses 2015. aastal tavapäratult. Noortekeskust külastavaid noori ootasid ees uued noorsootöötajad – vahetunud oli suur osa kollektiivist. Kuna varasemad noorsootöötajad jätsid maha suured kingad, algas kõva töö, et neid kingi ka väärikalt täita. Tasuta huviringid noortekeskuses Veebruaris alustas noortekeskuses tööd meediaring, mis on osa projektist «Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste». Huviringis saavad noored teada, mis on film, raadio, televisioon, animatsioon, ajakirjandus, sotsiaalmeedia, blogimine jpm. Meediaringis osalevad huvitavaid teemasid tundvad külalised ning sealt ei puudu ka praktilised ülesanded. Aprillis alustati esimeste katsetega noortekeskuse veebiraadio loomiseks. Samuti tegutseb majas 2014. aastast

raadioring, kus noortel on võimalik tutvust teha raadioamatööride põneva maailmaga ning luua raadioside raadioamatööridega üle terve maailma. Riikidest, millega on raadioside loodud, on kaugeimad USA ja Kuuba. Suvi noortekeskuses Juunis ja augustis toimuvad kahenädalased linnalaagrid 7−12-aastastele noortele. Lisaks on Mustamäe noortel võimalik osaleda kahes töömaleva vahetuses. Samuti on noortekeskus mitmete põnevate sündmustega suvelgi avatud. Noorsootöötajad on alati avatud noorte omaalgatuslikele mõtetele ja ideedele.

Mustamäe avatud noortekeskus Ehitajate tee 82 www.mank.ee Facebook: Mustamäe avatud noortekeskus Avatud: E  -R kell 14–20, koolivaheaegadel kell 12–18

esklinna noortekeskuse slogan ütleb, et head mõtted saavad raudselt teoks! Kõik on just nii läinud ja läheb edaspidigi! Noorte algatusel on Kesklinna noortekeskuses kokku pandud ning hooga käima lükatud mitmed klubid ja üritustesarjad. Disain, filmindus, noorte ettevõtlus ja ettevõtlikkus, vabatahtlik töö, subkultuurid, linnaaiandus, noorteka TV − need on ainult väike osa teemadest, mille pärast noored kogunevad tööpäeva pärastlõunatel Kesklinna noortekeskusesse. Oleme Tallinna kesklinnas selleks, et teha peamiselt koos vanema sihtgrupi noortega ehk 16−26-aastastega teoks need noorte ideed, mis lubavad kõige rohkem huvitavat teha, näha ja kogeda. Keskusesse on leidnud tee ka eri kultuuridest noored, kes Eestis hetkel õppimas, vabatahtlikku tööd tegemas või ka töötamas. Lisaks noortekeskuse avatud ruumile ja seminariruumidele on meil ainsa noortekeskusena Tallinnas võimalus pakkuda kontorikohti noorteühendustele ning majutada oma noortehostelis ka vabatahtlikke ja koostööpartnereid.

Noortekeskuse avarad ruumid lubavad korraldada nii liikumisruumi vajavaid kui ka suure osalejaskonnaga üritusi. Pilt on koolivaheajal noorte korraldatud tänavatantsu battle’ilt.

Kesklinna noortekeskus www.tallinnanoored.ee Tulge vaba aega veetma, noorteüritustel osalema või oma ideid ellu viima! Oleme tänulikud koostööpartneritele, kelle abiga oleme saanud suuri asju käima lükata!

TÖÖPAKKUMISED SUVISEKS HOOAJATÖÖKS NOORTELE!

Kui oled noor ja soovid suveks uusi väljakutseid ning otsid võimalusi, kuidas suvevaheaega sisukalt täita, siis just siit võid leida endale kasulikku infot -

www.tallinn.ee/suvised-tookohad.

Kui otsid infot noortevahetuste, töö, karjääri või muudes küsimustes, siis vaata ka

www.tallinn.ee/noorteinfo.


kooli va he a eg ja terv is Tallinna noortekeskuste suvelaagrid Mustamäe avatud noortekeskus Ehitajate tee 82 Linnalaager •T  oimumise aeg: 8.06−19.06 ja 10.08−21.08. • Programm toimub kella 10.00−17.00 • Hind: 60 eurot •K  ontakt: www.mank.ee, tel 654 7216

Lasnamäe noortekeskus Kahu 4

Linnalaager • Töökeel: vene • Toimumise aeg: 8.−12.06, 15.−19.06 ja 29.06−3.07 • Toimumiskoht: Kahu 4, Lasnamäe noortekeskus • Hind: 55 eurot • Kontakt: www.noortekeskus.ee, lasnamae@noortekeskus.ee, 55 546 7784, 632 8814

Männiku noortekeskus Männiku tee 96 Linnalaager «Männiku suve­ seiklus IV» •T  öökeel: eesti •T  oimumise aeg: 8.−12.06 •T  oimumiskoht: Männiku noortekeskus ja Tallinna linn (väliüritused) • Tutvustus: Lõbus ja hariv linnalaager, kus on ühendatud uued teadmised ja meelelahutus meisterdamise rõõmuga. Koos uurime, mida peidab endas innovatsioonikeskus Mektory ja selle töötuba Cool Tool, õpime martsipani saladusi ja teeme ise kujusid, hakkame kellameistriteks, saame targemaks loomaaias. Läheme ka ujuma ja bowling’usse.

• Kontakt: www.nomme.ee, Malle Oberpal, malle.oberpal@nomme. ee, 639 5559, 55 567 781 Linnalaager «Teaduslik koolivaheaeg: astronoomia» • Töökeel: eesti, vene • Toimumise aeg: 24.−29.08 ja 24.−27.08 • Programm toimub kella 10.00−17.00 • Toimumiskoht: Männiku noortekeskus • Toimumise aeg: 28.−29.08 sõit Saaremaale Mändjala kämpingusse • Tutvustus: Loome tingimused astronoomia õppimiseks, harrastamiseks ja populariseerimiseks, laiendades noorte silmaringi. Anname võimalust siidimaalingu tegemiseks, kasutades uut tehnikat: täpitehnikat. • Kontakt: www.nomme.ee, Irina Kevel, irina.kevel@nomme.ee, 639 5559, 55 567 781

Haabersti vaba aja keskus Ehitajate tee 109a Linnalaager • Toimumise aeg: I vahetus 8.−12.06, II vahetus 15.−19.06, III vahetus 3.−7.08, IV vahetus 10.−14.08 • Programm toimub kella 9.00−17.00 • Tutvustus: Juunikuu laagrites on plaanis külastada linnas olevaid muuseume, mängida ja meisterdada noortekeskuses, teha väljasõit Paidesse ja Aegnale ja palju muud! Augusti laagrites sõidame päevaks Vembu-Tembu maale, käime kinos filmi vaatamas ning loomaaias. • Toimumiskoht: Õismäe tee 88a (Haabersti noortekeskus ja üritused väljas) • Hind: 65 eurot (hind sisaldab kõiki

tegevusi, ekskursioone, lõunasööki, vajalikke vahendeid meisterdamiseks) • Kontakt: www.haabersti.ee, Eneli Kiidli, eneli@haabersti.ee, 5309 0808

Kristiine noortekeskus Sõpruse pst 4 Linnalaager •T  öökeel: eesti •T  oimumise aeg: 8.−12.06 ja 15.−19.06 •T  oimumiskoht: Kristiine noortekeskus •T  utvustus: Linnalaager, mille kavas on tegevusi Kristiine noortekeskuse ruumides (tutvumismängud, võistlused) ja väljaspool keskuse ruume (bowling, Skypark, meisterdamine, orienteerumine). Linnalaagri raames on noortel võimalus osaleda erinevates meelelahutuslikes ja harivates tegevustes, leida uusi sõpru, suhelda omavanustega ning aktiivselt aega veeta. • Hind: 60 eurot • Kontakt: www.tallinnanoored.ee/ kristiine, siret@tallinnanoored.ee, 656 6802, 5556 7783

Pääsküla noortekeskus Rännaku pst 1 loodusteemaline linnalaager •T  oimumise aeg: 8.−12.06 •P  rogramm toimub kella 10.00−18.00 •K  ontakt/lisainfo: tel 677 5232, 5556 7780, anzelika.raagmets@nomme.ee seikluskasvatuslik linnalaager •T  oimumise aeg: 15.06−19.06 •P  rogramm toimub kella 10.00–18.00 •K  ontakt/lisainfo: www.nomme.ee tel 677 5232, 5556 7780, Kadri Agu, kadri.agu@nomme.ee

LK

5

Koolivaheajal sai mõõta kehakoostist ning osaleda jooksutrennis Heili Griffith Tallinna spordi- ja noorsooamet

M

ärtsi koolivaheajal korraldas spordi- ja noorsooamet koostöös MTÜga FB Jooksmine ning MyFitnessi personaal­ treeneritega noortele viiepäevase treeningprogrammi. Treeningnädal algas esmaspäeva hommikul Tallinna Kesklinna noortekeskuses seminariga, kus MyFitnessi personaaltreenerid Mirko Miilits ja Kadri Paat jagasid praktilisi teadmisi tasakaalustatud toitumisest ja treenimise alustamisest. Räägiti sellest, kuidas valida õigeid toidukoguseid ja milliseid toiduaineid on kasulik süüa. Peamine soovitus tervislikuks toitumiseks oli süüa päris toitu ehk seda, millele peale vaadates saab öelda, kuidas ja millest see tehtud on. Seminari jooksul said kõik noored soovi korral mõõta enda kehakoostist. Nii saadi teada oma keha bioloogiline vanus, rasva ja lihaste osakaal ning soovituslik tervislik kehakaal. Järgnesid juhised ja näpunäited, mida nende näitajate parendamiseks teha. Pärast seminari

mindi MyFitnessi spordiklubisse Solarise keskuses, kus tehti läbi jõusaali ABC ja ringtreening. Järgmise päeva õhtuks olid noorte käe- ja jalalihased küll trennist valusad, kuid ees ootas veel neli päeva jooksutreeninguid. Treeninguid viis läbi MTÜ FB Jooksmine treener Kaupo Tiislär, kes selgitas, kuidas muuhulgas vältida üle­ treenimist ja vigastusi. Nelja päeva jooksul tehti läbi erinevaid jooksuharjutusi, saadi rohkem teada dünaamilistest ja staatilistest jõuharjutustest ja nende olulisusest jooksutreeningutel. Üks osalejatest lisas: «Ma sain selle nädala jooksul aru, et mulle ei meeldi nii palju joosta, aga need dünaamilised harjutused meeldivad mulle küll.» Noorte endi tagasisidest selgus, et nii mõnegi osaleja meelest oleksid treeningpäevad võinud kesta isegi pikemalt. Kõige enam meeldisid noortele erinevad venitusharjutused, dünaamilised ja staatilised jõuharjutused ning esmaspäevane seminaripäev. Osalejate hulgas oli ka neid noori, kes avastasid tänu treeningnädalale huvi jooksmisega edasi tegelemiseks.

Tervislikuma eluviisini läbi noorsootöö Heili Griffith Tallinna spordi- ja noorsooamet

T

ervislike valikute puhul on peamiseks sihtrühmaks lapsed ja noored, kuna investeerimine laste ja noorte tervisesse on üks tulemuslikumaid meetodeid tulevaste täiskasvanute hea tervise tagamiseks.1 Nii arvestab ka noortevaldkonna arengu­ kava2 läbivat põhimõtet, et noorsootöö toetab kõikide oma meetmetega noore tervist ja tervislikku eluviisi edendavaid väärtusi ja hoiakuid. Tallinna spordi- ja noorsooameti üheks tegevusvaldkonnaks on noorte terviseteadlikkuse- ja käitumise edendamine (tulenevalt rahvastiku tervise Arengukavast3 ja Tallinna rahvastiku tervise arengukavast4). Fookuses on meie jaoks tervisliku toitumise ja liikumisega seotud tegevused. Kuigi noorte terviseedenduse valdkonnas on veel palju tööd, on hea meel selle üle, et palju on ka juba ära tehtud: linnaosades töötavad terviseedenduse spetsialistid, Tallinna koolides tegutsevad aktiivselt terviseedendajad ja -nõukogud, viiakse läbi arendavaid projekte ja osaletakse konkurssidel, mille ilmekamateks näideteks on siinkohal «Tervislik koolisöökla» ja «Tervislik koolipuhvet». Oma panuse annavad mittetulundusühingud, kes oma tegevusega edendavad noorte tervist, ning ka noortekeskustes panustatakse terviseteadlikkuse ja -käitumise edendamisele. Noorte ja nende tervisega seonduv läheb korda paljudele. Ideid välitreeningutest sammulugemisvõistlusteni Spordi- ja noorsooamet soovib enda panusena noorte terviseedenduses viia läbi liikumise ja tervisliku toitumisega seotud tegevusi igas vanuses noortele. Noorsootöö loob hea platvormi uuenduslikeks ja mängulisteks tegevusteks, ning seda kõike ühiselt erinevate koostööpartnerite ja noorte endiga. Nii korraldasimegi märtsi algul noorte ja noorte tervise teemadega tegelevatele spetsialistidele mõttepäeva, et koos arutada erinevaid või-

Märtsi algul toimunud noorte terviseteemaline mõttepäev.

malikke tervist edendavaid tegevusi, mida noortele ja koos noortega teha. Välja pakuti põnevaid ideid, mida järgnevate kuude jooksul koostöös rakendada. Meie roll ongi tutvustada noortele läbi erinevate tegevuste alasid, millega huvi korral edaspidi tegeleda. Olgu see siis jooksmine, jõusaalis käimine, tantsimine või hoopis mõni tänavaspordi ala. Ja miks mitte ka tsirkus või rahvatants! Juba see, kui otsustatakse peamiselt istuva elustiili juures rohkem jala käia ning näiteks nutitelefoni abil samme lugeda ja sõbraga võistelda, on tervitatav.

Toidu valmistamine peab olema mõnus! Tervisliku toitumise edendamine on aga mõnes mõttes suurem väljakutse. Noore enda toitumisharjumused sõltuvad palju ju sellest, milline on kodu ja kooli menüü. Siingi annab loovalt läheneda ja positiivset muutust tuua. Soovime läbi viia tegevusi, mis innustaks noori ise süüa valmistama ning õpetaks tundma erinevaid toiduaineid ja nende omadusi. Ka mõttepäevalt jäi kõlama mõte, et noored tunneks eelkõige ise toiduvalmistamisest rõõmu ning õpiksid sammhaaval tegema võimaluste pii-

Foto: Heili Griffith

res tervislikumaid valikuid. Mõned uurin­gudki kinnitavad seda, et need lapsed ja noored, kes on kodus toiduvalmistamisel abiks ja oskavad süüa teha, teevad oma toitumises tervislikumaid valikuid. Nii tekib noorte jaoks järgmise aasta jooksul mitmeid toredaid võimalusi valmistada toitu näiteks mõne professionaalse koka juhendamisel ja veeta mõnusalt aega toidu üle arutledes. Spordi- ja noorsooametil on järgmiste kuude jooksul plaanis koostöös erinevate partneritega läbi viia mitmeid sportlikke ja erinevaid toiduvalmistamisega seotud tegevusi, mis

aitaksid noorel inimesel mõista, et tervis on tema kõige kallim vara ning vastutust tuleb ja saab selle eest võtta juba täna. Tähtsal kohal selle kõige juures on uued kogemused ja positiivsed emotsioonid, uute ja huvitavate inimestega kohtumised ning uute teadmiste ammutamine. 1 Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 2 Noortevaldkonna arengukava 2014–2020 3 Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020

www.sm.ee/tervis

4 Tallinna rahvastiku tervise arengukava

2008–2015


LK

6

mobiilselt noorteg a

Noorest lähtuv ja noort toetav – mobiilse noorsootöö alustalad Annegrete Johanson Tallinna spordi- ja noorsooamet

Ü

hiskond meie ümber on pidevas muutuses – nii ka noored. Seetõttu peab muutuma ka noorsootöö. Et olla vastavuses noorte vajadustega, ei piisa vaid noortekeskustest ega ka erialaspetsialistidest, kes töötavad kontoris. Noored on liikuvad ning nendeni jõudmiseks on vaja teisi viise. Üheks võimalikuks viisiks on Eestis viimastel aastatel aktiivselt kõlapinda leidnud mudel – mobiilne noorsootöö. Mobiilne noorsootöö jõudis Eestisse 2000. aastate alguses, kui alustati koostööläbirääkimisi Saksamaa organisatsiooniga ISMO (International Society of Mobile Youth Work) ning tollase eesistuja professor Walther Spechtiga. 2005. ja 2006. aastal leidis aset ainuke pikaaegne koolitusprogramm, mille raames said 20 Eesti riskilaste ja -noortega töötavat spetsialisti teadmised mobiilsest noorsootööst ning selle rakendamisest. Mis see mobiilne noorsootöö siis ikkagi on? Mobiilne noorsootöö on eelkõige ennetustöömudel, mille eesmärgiks on jõustatud noor, kelle igapäevased kontaktid võrgustikuga on paranenud. See tähendab, et noor on informeeritud nõustamise, noorsootöö, sotsiaalteenuste ja teiste tema vajaduste osas. Noorel on usalduslik kontakt kas mobiilse noorsootöötaja või mõne muu võrgustikku kuuluva spetsialistiga, ning ühel hetkel on ta motiveeritud edasi õppima, töötama või osalema vabatahtlikus töös, projektides jne. Mobiilne noorsootöö on oma olemuselt sotsiaalpedagoogiline lähenemine, mis tugineb noorte positiivsetele omadustele, luues noorte gruppidega kontakti nende endi sotsiaalruumis, olgu selleks siis tänav, kaubanduskeskus või pargipink, jõustades ning toetades noori nende toimetulekul ja pakkudes neile alternatiive sihitule hängi­ misele. Praktiline professionaalne mobiilne noorsootöö sai alguse Saksamaal diakoonias ning see ulatus Chicago koolkonda Ameerikas 1920. aastatel. Saksamaal on mobiilne noorsootöö seotud ka kogukonnatööga, mille traditsioonid said alguse Hollandist. Kontakti loomine noortega nende endi «tegutsemise aladel» Algselt loodi see kontseptsioon reaktsioonina alaealiste kuritegevusele ja tekkinud kampadele, kuna praktika näitas, et klassikaline noorsootöö avatud noortekeskuste näol ei suutnud nende noorteni jõuda ning kontakti saavutada. Professor Walther Spechti arendatud mobiilse noorsootöö kont-

Tallinn ja supergraafika.

Foto: Kristi Mõistus

septsioonis mängivad keskset rolli neli töömeetodit: tänavatöö, individuaalne töö, grupitöö ja kogukonnatöö. Kusjuures kõik need meetodid on üksteisega läbi põimunud. Mobiilse noorsootöö esmaseks tööpiirkonnaks on n-ö noorte tegutsemise ala, kus nad oma vaba aega veedavad: näiteks tänavad, pargid, kaubanduskeskused, keldrid, mänguplatsid jne. Oluline on tööd teha kogu noortegrupiga, mitte vaid üksikindiviididega. Mobiilne noorsootöö lähtub seisukohast, et noor on ressurss. Igal noorel inimesel on potentsiaali ja ressursse arenguks. Mobiilsed noorsootöötajad ei keskendu mitte noorte puudustele, vaid nende positiivsetele külgedele ning püüavad noori suunata teistsugu-

sele käitumisele ning tegevusviisile neid toetades ja erinevaid alternatiive pakkudes. Noortegrupid on sealjuures oluline ressurss, mis omakorda võimaldab sotsiaalset õppimist.

Pärast pikka koolitusperioodi ning kogemuste hankimist alustati 2007. aastal Mustamäe linnaosas juhtprojektiga noortekohviku loomiseks, mille ülesehitamisel ja sisustamisel noored ise aktiivselt kaasa lõid. 2009. aastast alates rakendati mobiilset noorsootööd mitmete linnaosavalitsuste ametnike koostööl. Nii käisid lastekaitsetöötajad, erinoorsootöötajad, alaealiste komisjo-

nide liikmed töövälisel ajal tänavatel olukorda uurimas, noortega kontakti loomas ja neid nõustamas. 2010. aastal alustas Tallinna Noorsootöö Keskus mobiilse noorsootööga Eesti ANK toetusel, kuni 2013. aastal loodi eraldi teenusena mobiilne noorsootöö. Tööd alustati kolmes Tallinna linnaosas – kesklinnas, PõhjaTallinnas ja Nõmmel. Põhikohaga oli selle tööga hõivatud vaid kaks mobiilset noorsootöötajat. Võrdluseks võib välja tuua teiste riikide praktika, kus linnaosa kohta on tööl kolm kuni kuus inimest. Praegu, 2015. aastal on mobiilse noorsootöö rakendajaks Tallinna spordi- ja noorsooamet. Lisaks koordineerijale on tööl veel neli mobiilset noorsootöötajat, kes igapäevaselt veedavad lõviosa oma tööpäevast tänaval, et saada noortega kontakti ning suunata nad arendavatesse tegevustesse. Linnaosad, kus mobiilset noorsootööd juba praegu rakendatakse, on Lasnamäe, Mustamäe, Põhja-Tallinn ja kesklinn. Mobiilse noorsootöö üheks võtmeteguriks on võrgustikutöö ning selle tõttu kuulub mobiilse noorsootöö võrgustikku palju partnereid, nagu nt noorsoopolitsei, töötukassa, lastekaitsetöötajad, alaealiste komisjonid, noortekeskused ja paljud teised, kes oma töödes ja tegemistes noortega kokku puutuvad.

Tallinna spordi- ja noorsooametist osalevad selle programmis mobiilse noorsootöö eestvedaja Annegrete Johanson ja rahvusvahelise noorsootöö vastutaja Velli Racioppi, kes jõudsid ühise arusaamiseni, et noore saatmine EVSi kaudu vabatahtlikuks ei ole selle sihtgrupi puhul õige lahendus. Selleks asuti välja töötama spetsiaalset programmi, mille katseaasta algab aprilli lõpus. Programmi nimeks on «Jalatalla programm». Programmi raames kaasatakse 16–30-aastaseid noori, kelle haridus-

tee on katkemas või juba katkenud ning kes ei ole asunud tööle. Juhtprogrammis on võimalus osaleda kuni seitsmel noorel, kellest ühel on võimalus Hollandi partnerorganisatsioonis kümme kuud vabatahtlikku teenistust teha. Programm koosneb kolmest etapist, millest kahes viimases on võimalus osaleda ainult ühel vabatahtlikuks teenistuseks sobiva motivatsiooni ja valmisolekuga osavõtjal. Teise etapi sisuks on vabatahtliku teenistuse sooritamine välisriigis ning kolmandaks

osaks noore tagasi saabumine ning tema sisseelamise toetamine. Mentori roll ja tugi on ka kahes järgnevas töö­ etapis väga oluline. Programmi ülesehitus ja sisu on selline, mis toetab igat noort, et olla toimekas ja hakkamasaav, omandades erinevaid olulisi oskusi ja teadmisi. Programmi esimene osa kestab neli kuud ning iga noor saab endale mentori, kes teda igakülgselt toetab ja juhendab. Lisaks leiavad aset ka grupile suunatud töötoad, kus tehakse koos-

kommentaarid mobiilsetelt noorsoo­ töötajatelt Esimese kahe kuu järel «Tänavapildis on rohkem märgata vene keelt kõnelevaid noori. Lisaks on esma­ kontaktil näha, et venekeelsed noored on avatumad ning julgemad suhtlema ja oma tegemisi meiega arutama.» «Kui noored on juba mõistnud, kes või mis see mobiilne noorsootöötaja ikkagi on, saavad nad aru, et meie abiga on neil võimalik saada palju häid ideid, kontak­ te, võimalusi koostööks ja enesearenduseks, ja palju muud. Lisaks eelmainitule kasvab noorte motivatsioon ning initsiatiiv. Individuaaltöö puhul on see väga hästi märgatav.»

Mobiilsest noorsootööst Tallinnas

2015. aasta uued väljakutsed See aasta tõotab tulla põnev ja täis väljakutseid. Juba on planeeritud esimesed sotsiaalprogrammid noortele politsei- ja piirivalveameti ennetusprojektis «Puhas tulevik», mille käigus mobiilsed noorsootöötajad viivad läbi rühmatöid projektis osalevatele noortele. Programmi raames kombineeritakse sotsiaalsete oskuste arendamist, viha ohjamise treeningut ning teisi noori puudutavaid teemasid, kasutades mitteformaalseid õppemeetodeid, nagu grupitööd, arutelud, rollimängud, kogemuspõhine õpe jms. Lisaks osaleb mobiilse noorsootöö meeskond Eesti ANK projektis «Murdepunkt», mida rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmi «Riskilapsed ja -noored» avatud taotlusvoorust «Tõrjutud noorte sotsiaalne kaasamine ja õigusrikkumiste ennetamine». Esimesel kahel kuul on aset leidnud tänavatantsuvõistlus, filmiõhtu noortele ning hulganisti erinevaid töötubasid nii kaubanduskeskustes kui ka erinevates noortega tegelevates asutustes. Suvekuudel ootab ees projekt «Noorsootöötajad keset linna», mille raames viiakse noortega ühiselt läbi erinevaid tegevusi noorte kogunemiskohtades.

tööd mitmete asutustega, nagu nt töötukassa jt. Programmi elluviijad peavad oluliseks tutvustada noortele ka vabatahtlikku tööd, teise kultuuriruumi sisenemist ning parandada suhtlemis- ja esinemisoskuseid. Lisaks soovitakse noori kokku viia erinevate organisatsioonidega, et nad saaksid ülevaate vabatahtlikust tööst ja tööharjutustest. Katseaasta näitab, kas ja millises suunas on vaja muudatusi ja täiendusi teha ning kindlasti jätkatakse programmi rakendamist ka edaspidi.

Jalatalla programm 2014. aastal kutsus Euroopa Noored Eesti büroo kokku erinevad asutused üle Eesti, kes on huvitatud tegelema Euroopa Vabatahtliku Teenistuse (EVS) ja mittehõives olevate noortega. Tegemist on programmiga, kus lisaks Eestile osalevad mitmed teised riigid, nt Holland, Läti jne. Programmi sihtgrupiks on hõivamata noor, kelle kohta öeldakse ka NEET-noor. Termin tuleb ingliskeelsest väljendist «Not in Education, Employment, or Training».


noored ja m aa il m

LK

7

«EVS in Motion»: 9 maakonda 5 päevaga «EVS in Motion» vabatahtlikke saab Euroopa noortenädala jooksul toimetamas kohata järgmiselt:

Velli Racioppi Tallinna spordi- ja noorsooamet

4.–8. maini tuuritab kaheksa entusiastlikku välisvabatahtlikku mööda Eestimaa noortekeskuseid, viies seal läbi põnevaid töötubasid ning uudistades kohalikku eluolu. Üritustesari, mis koondab üheksa maakonda ja 19 noortekeskust, kannab nime «EVS in Motion» ning on ellu kutsutud Euroopa noortenädala raames. Sündmuse peakorraldaja on Tallinna spordi- ja noorsooamet, õla on alla pannud ka Euroopa Noored Eesti büroo ning projektis osalevad noortekeskused. Vabatahtlike lisajõududega on abiks MTÜ noOR, EstYes ja Europeers. Vabatahtlikud on pärit Hispaaniast, Itaaliast, Ungarist, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Slovakkiast ja Venemaalt. Töötubade käigus tutvustavad nad lisaks oma kodumaa kultuurile ja Erasmus + programmi võimalustele ka enda hobisid, alates pärliloomade, muusikainstrumentide ja unenäopüüdjate meisterdamisest kuni toiduvalmistamise ja filmi abil lugude jutustamiseni välja. Sarja algidee pärineb vabatahtlikelt Janalt, Marialt ja Carmenilt, kes praegu Tallinna noortekeskustes oma Euroopa vabatahtlikku teenistust teevad. Tüdrukutel oli suur huvi näha, kuidas tegutsevad noortekeskused teistes Eesti piirkondades võrreldes pealinnaga, ning lisaks on ka kohalikud noored igal pool isemoodi. Igapäevaselt töötavad nad projekti «Crossroads of Culture» raames Kristiine ja Pääsküla noortekeskuses ning viivad seal läbi hispaania ja saksa keele tunde, kokandusklubi, käelisi ja kunstitegevusi ning muud, mis nii neile endile kui noortele huvi pakub.

Aeg

Vabatahtlikud Carmen Garcia Delgado, Jana Langweg ja Maria Garcia Castillejo esimesi päevi Tallinnaga tutvumas.

Foto: Merle Piiskop

Koht

4. mai Männiku noortekeskus 4. mai Saku noortekeskus 4. mai Valgjärve valla avatud noortekeskus 4. mai Sõmeru avatud noortekeskus 5. mai Ahja avatud noortekeskus 5. mai Haabersti noortekeskus 5. mai Saue noortekeskus 5. mai Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskus 6. mai Elva avatud noortekeskus 6. mai Kesklinna noortekeskus 6. mai Põlva avatud noortekeskus 6. mai Kunda noortemaja 7. mai Rakvere avatud noortekeskus 7. mai Misso avatud noorteklubi 7. mai Suure-Jaani noortekeskus 8. mai Pääsküla noortekeskus 8. mai Kristiine noortekeskus 8. mai Paikuse avatud noortekeskus Panoke 8. mai Paide avatud noortekeskus

Kas noorsootöö maakera teisel poolel seisab pea peal? Ilona-Evelyn Rannala Tallinna spordi- ja noorsooamet

Autoril oli võimalus Tallinna Ülikooli pedagoogilise seminari ja Melbourne’i Victoria Ülikooli koostööleppe raames tutvuda noorsootöö hariduse ja kor­ raldusega Austraalias.

A

ustraalias ei ole meie mõistes tavapäraseid noortekeskusi. Küll aga on noortele mõeldud teenuste keskused. Austraalia noorsootöö keskendub noorte toetamisele erinevate sotsiaalsete probleemide lahendamisel. Noorte teenuste keskused töötavad samuti noorte elus ette tulevate raskuste lahendamise nimel. Kuigi keskusesse saabudes võtab nagu Eestiski noore avatud suuremas ruumis vastu noorsootöötaja ning noorel on võimalus kasutada arvuteid, mängida suuremaid mänge või lihtsalt suhelda, siis edasine tegevus lähtub noore konkreetsetest vajadustest. Mõistagi on noorsootöö korraldajatel ülevaade sagedamini esinevatest probleemidest, mille alusel teenuseid kavandatakse, kuid tulla saab iga murega ning noorsootöötaja hakkab otsima võimalikke teenusepakkujaid, kes aidata saaksid. Avatud ruumile lisaks on keskustes nõustamiskabinetid, teraapia- ja tegevusruumid, pesemis- ja söögitegemise võimalus jms. Kodu, kool ja töö on kesksed teemad ka teisel pool maakera

Teenuste keskuses võib noor saada näiteks juriidilist nõu. Sagedamini nõustavad juristid vaesematest peredest pärit noori, kelle trahvid ja võlad on kuhjunud. Ühes teenuste keskuses, mida külastasime, oli meditsiinitöötaja vastuvõtt, kus tehakse ka lihtsamaid ana-

lüüse ja tervisekontrolli. Teises keskuses oli vaimse tervise kabinet ja sinna pöörduvad või suunatakse noored näiteks depressiooni puhul. Nõu antakse toetuste ja eluasemeküsimustes – Austraalias on kodutus suureks probleemiks, sealhulgas ka noorte seas. Ühelt poolt võib arvata, et sealne kliima omal moel soosib kodutuse ja tänaval elamise teket, kuid põhjusteks võib samuti pidada kõrget rahvastikuarvu ja sisserännet ning kohalike sõnul ka eri kultuuride tavade ja kooseksisteerimise konflikte. Näiteks ei pruugi kaasaegse naise roll, nii nagu seda läänemaailmas ja Austraaliaski mõistetakse, olla aktsepteeritav teistsuguse kultuurilise taustaga peredes ning naine on sunnitud kodust lahkuma, kui ta oma valikutele kindlaks jääb. Kohalikel omavalitsustel on kodutuse probleemi lahendamiseks ka sotsiaalpinnad, kuhu inimesi soodsamatel tingimustel majutatakse. Kohalike sõnul võib täheldada aga sotsiaalmajutuse rajoonide n-ö getostumist, kus põlvkondade kaupa elab toimetulemiseks toetust vajavaid peresid. Ilmselt on kirjeldatud probleemid ja nähtused tänapäeva mobiilses ja globaliseeruvas maailmas ja just suurlinnades probleemiks omaette. Kas Eestil on siin teiste kogemustest õppida, jäägu küsimusena õhku. Loomulikult saab teenuste keskusest Austraalias nõu ka aktuaalsetes töö ja hariduse küsimustes. Niisuguste keskuste juures võivad tegutseda spetsiaalsed alternatiivsed haridusprogrammid koolitee ühel või teisel põhjusel poolelijätnutele, kus õppimine toimub individuaalse kava alusel ning lisaks õpetajale ka teiste spetsialistide (noorsootöötaja, psühholoog, sotsiaaltöötaja) pideval kaasatusel. Noorsootöötaja on kirjeldatud programmides

noorele nagu coach või tugiisik, kes noort pikaajaliselt toetab. Noorte osaluse teema on meie noorsootöö uhkus

Muidugi ei puudu teenuste keskustest Austraalias noorte arengut ja positiivset vaba aja veetmist toetav tegevus, näiteks kunstiringide töö, muusika- ja tantsuprojektid või osalust ning demokraatiat edendav töö. Erinevalt Eestist ei ole aga rõhuasetus seal. Osaluse edendamist on Austraalias pigem vähe ning need on teemad, mille puhul Eesti noorsootööle vaadatakse imetlusega otsa. Omal moel on ühiskonnaelus osalemise teema Austraalias üldse paradokse täis. Näiteks saab valimistel mitteosalemise pärast kodanik trahvi. Või näiteks − pealinn Canberra asub eemal kõigest muust ja koondab endas põhiliselt ainult valitsusasutusi, on lausa selle jaoks rajatudki. Selleks, et noor või ka vanem kodanik saaks parlamenti minna kaasa rääkima riiklikult olulistes küsimustes, tuleks lennata pikki vahemaid riigi ühest või teisest otsast. See teeb osaluse vähemalt esmapilgul kalliks ja ligipääsematuks. Muidugi on esindusja katusorganisatsioone, kes noorte huvide esindamisega tegelevad, ent imetlus meie noorsootöö seaduse ja sinna sisse kirjutatud noortevolikogude osas oli näiteks üldine. Noorte valimisea langetamise teema pälvis samuti imetlust. Seega, õppida on mõlemal poolel. Meie võiksime üht-teist õppida sellest, kuidas noorsootöö vastab ühiskonna tegelikele vajadustele ning suudab pakkuda reaalset tuge raskustesse sattunud või valikuid tegevale noorele. Kui teistsuguste perspektiivide nägemiseks on vaja korraks pea peal seista, siis tuleb ka seda teha!

Ühes noorte teenuste keskuses Melbourne’is.

Foto: Ilona-Evelyn Rannala


õppimine ja pr a k t ik a

LK

8

Kaasav noorsootöö kasvatab hoolivat ühiskonda Lugu sellest, kuidas Tallinna Ülikooli noorsootöö eriala üliõpilased praktikal käisid ning tegid rohkem, kui neilt oodati. Marko Lehtsalu ja Olari Toropi praktikaaruanne (avaldatud lühendatud kujul) juhendaja kommentaariga

[---] Oli teisipäev, suundusime minu iiriskommivärvi autoga X valla kahte kooli, kuhu riputasime üles plakatid, mis kutsusid üles noori liituma noorteaktivistide rühmaga. Ühes koolis osalesime ka õpilasomavalitsuse koosolekul, kus arutati tulevasi kooliüritusi. Esimeseks ürituseks, mis sobivalt kohe toimumas, oli «Playback», kuhu meid kui megavahvaid noorsootöötajaid kutsuti kohtunikeks noorte sooritusi hindama. Üritus oli väga huvitav, esmakordselt sain olla kohtunik. Samas tutvusime lähemalt huvijuhtidega, kes osutusid soojadeks ja toredateks inimesteks, kes, tänu taevale, on oma tee noorsootöö juurde leidnud.

Pärast plakatite laialijagamist suundusime vallavalitsusse, mis on X-is arusaamatu kujuga telliskivihoone, mille katusel on samuti arusaamatu metallkonstruktsioon. Samas majas asub noortekeskus, kus käisime nende järgmise nädala programmi vaatamas ja oma mõtteid sekka ütlemas. Hiljem arutasime kohapealse juhendajaga läbi Xpäevade kava. Nagu aru saime, siis on X-päevad kohalik suve tippsündmus, kus kahe päeva jooksul toimuvad kontserdid, laadad ja huviringid ning kogu kohalik kange sugu tuleb kokku, et veeta vahvad päevad õlg õla kõrval. Kava oli kuidagi hõredavõitu ning puudu tundus olevat eelarvest ja ettevõtlikest noortest. Viimase mure parandasime, pakkudes välja ka oma ideid, millest vähemalt üks ka kavasse sai. Ootamatu kiirusega hakkas päev juba õhtusse va-

juma. Enne praktikapäeva lõppu osalesime veel noortekeskuse kokanduse töötoas. Kõhud täis (kes ütles, et tasuta lõunaid ei ole!) ja hea tujuga veeresime taas minu iiriskommiga korterisse. [---] Teine esmaspäev. Hommik algas osakonna koosolekuga. Koosolekul arutati nädalavahetusel toimunud spordiürituse korraldamist, millega, nagu aru saime, kultuuriosakonna juhataja, kelleks oli range olemusega, kuid muidu täitsa vahva naisterahvas, väga rahul ei olnud. Arutati ka eesoleva nädala plaane ja jagati ülesandeid. Pärast koosolekut ja värskendavat tatraputru kanalihakastmega hakkasin mina ilma vigadeta ümber kirjutama X-i töömaleva riskianalüüsi, mis oli 20 lehekülge pikk dokument. Viimane oli miski programmivea tõttu täis vigu ja

Katmata U

kõik riskifaktorid olid segamini. See sisustas minu ülejäänud päeva. Olin siiski esmapilgul igavana tunduva ülesandega kokkuvõttes rahul, kuna nüüd saan täpselt aru, mida kujutab endas riskianalüüs. [---] Oma praktikaga väikeses kohas X jäin rahule. Seal on hästitoimiv noorsootöö struktuur, kuhu on kaasatud ka piisavalt palju aktiivseid noori. Kuna meil kummalgi ei ole sealkandis tuttavaid ega elupinda, otsustasime, et pühendame ka praktikavälise aja noortele, et võtta praktikast maksimum ja näha noorsootööd seal väikeses kohas nii noorte endi kui ka vallavalitsuse poolelt. Kuna oleme mõlemad ettevõtlikud ja tublid noorsootöötajad, leidsimegi kiiresti ruumid ja tehnika, kus igal õhtul korraldasime filmiõhtuid ja mängi-

sime lustakaid lauamänge, mis õnnestusid suurepäraselt. Noori sinna kaasasime otse tänavalt, seega tegime ka Xis esmakordselt mobiilset noorsootööd.   X-is on aukohal ka ekstreemsport ja kuna kaaspraktikant on tulevane lumelauasõidu Eesti meister (ilmselt aastal 2017), siis otsisime lumelauavarustuse ka mulle ja leppisime kohalikus gümnaasiumis lumelauahuvilistega kokku kohtumise õhtul mäel. Olari siis juhendas juba oskajaid noori ja mina õppisin sellel libedal laual püsti seisma. Enamikul kordadel siiski lohisesin mäest alla kõhuli või selili ja olin pigem meelelahutuseks. Aga vaatamata häbile ja valusatele kontidele sain pimeduse saabudes laual püstiasendis mäest alla. Kui mõelda enda sobivust tööks noorsootöötajana omavalitsuses, siis usun, et olen noortele hea arengupartKaetud ner, ja tundsin, et Ckontakti loomine noortega oli lihtne. Kui mõelda kontoritööle vallavalitsuses, siis selles osas jääb mul veel puudu teadmistest just seaduste ja täpse metoodika vallas. [---] Kuna olen siiani rohkem tegelenud ürituste korraldamistega ja noorte suhtlusvõrgustiku loomisega, tahtsin seekord rohkem rõhku pöörata n-ö paberimajandusele. Meie kohapealne juhendaja oli tööl alles selle aasta jaanuarist. Ta ütles, et pidev õppimine käib iga päev, kuna ülesandeid tuleb juurde, need on erinevad ja on palju väljakutseid. Kui ma küsin endalt, kas ma saaksin X-is noorsootööspetsialistina hakkama, siis ma ütleks, et jah. Seal töötavad inimesed on pidevalt üksteisel abiks, mida kogesin ka ise praktika ajal. Algul mind hirmutanud töö dokumentidega osutus lihtsamaks, kuna kõike ei pea pähe tuupima ning enamik asju on olemas internetis, sh seadused ja määrused. Kas ma läheksin tööle noorsootööspetsialistiks? Võimalik, et isegi prooviks, kuid siis järgiks oma juhendaja töökäiku ehk ei istuks pidevalt kontoris, vaid liiguks ringi, luues sidemeid erinevate asutuste ja noorte vahel.

Juhendaja kommentaar Ilona-Evelyn Rannala Katmata CMYK

kohaliku omavalitsuse noorsootöö praktika juhendaja, Tallinna Ülikool Kaetud CMYK

M

arko ja Olari kohaliku omavalitsuse noorsootöö praktika on heaks näiteks selle kohta, kuidas südamega ja pühendumisega töö tegemine viib edasi. On noortel arendav ja huvitav, on endal huvitav, on kolleegidele ja koostööpartneritele mõtteid ja ettepanekuid. Mis aga kõige olulisem − reaalselt kaasatakse noori, ka vähemate võimalustega noori. Ei oodata, kuni noored kuhugi tulevad, vaid minnakse sinna, kus noored on. Teha rohkem, kui sinult oodatakse, Tallinna Ülikooli logo 1. Spot on väärt põhimõte. Huumor ja positiivne suhtumine tulevad samuti igati kasuks. Nendest praktikaaruannete lõikudest saavad ehk inspiratsiooni need, kes sooviksid noorsootööd Tallinna Ülikooli õppima tulla. Sealjuures uuest sügisest on esmakordselt võimalus seda teha ka maPANTONE 1807 PANTONE Black gistriõppes!

Täname kõiki partnereid, kes käesolevasse numbrisse panustasid!

2. Protsess

Väljaandja: Tallinna Spordi- ja Noorsooamet

CMYK / c0 m100 y66 k35 CMYK / c0 m0 y0 k100

Toimetajad: Ilona-Evelyn Rannala Margit Sellik Marili Otstak noorteinfo@tallinnlv.ee

3. Mustvalge

CMYK / c0 m0 y0 k100

Profile for Noor Tegija

Noor Tegija, aprill 2015  

Noor Tegija, aprill 2015  

Advertisement