Page 1

Erilehe väljaandja on Tallinna spordi- ja noorsooamet

23. m

ai 20

Tallinna noortekeskuste suvised linnalaagrid Lisa Kärp Tallinna noorteinfo juht

T

allinna noortekeskused korraldavad ka sellel suvel mitmeid põnevaid linnalaagreid noortele. Tegevusi jagub igale maitsele: näiteks saab seigelda linnaruumis nii jalgsi kui ka jalgrattaga, avastada viikingite radasid, meisterdada fantaasiaraamatut ja hullata nii veekeskuses kui ka merel. Laagrivahetused toimuvad 9.–13. ja 16.–20. juunini. Linnalaagrite osalemistasu on Tallinna noortekeskuse kaardiga noorele 43,05 eurot, ilma kaardita 50,75 eurot. Täpse hinna saab teada noortekeskusest. Noortekeskuse kaarti on võimalik osta igas Tallinna noortekeskuses kohapeal ning see maksab 3,50 eurot. Kaart kehtib kõikides Tallinna noortekeskustes kuni noore 26-aastaseks saamiseni.

Lisainfot laagrite ja muude suviste tege­ vuste kohta leiab Tallinna Noorsootöö Keskuse kodulehelt: www.taninfo.ee.

Noortekeskused on piirkondlikud noor­ sootöö korraldamise keskused, mida on võimalik külastada kõikidel Tallinna lastel ja noortel. Keskustes on loodud võimalused suhtlemiseks, mängimiseks, noori huvitava informatsiooni hankimiseks, õppimiseks ning igakülgse nõu ja abi saamiseks noorsootöötajatelt.

Liikumisaasta 2014 «Terve Eesti eest!» L iikumisaasta 2014 eesmärk on suurendada liikumisharrastusega tegelejate osakaalu, tõsta liikumise ja sportimise alast teadlikkust ning panna inimesi rohkem märkama sporti ja liikumisharrastust. Liikumisaastal tutvustatakse inimestele liikumisharrastusega tegelemiseks sobivaid võimalusi ja erinevaid viise ning korraldatakse üritusi, et innustada neid senisest enam liikuma. Liikumine peaks olema iga Eesti inimese igapäevaelu lahutamatu osa, mille tulemusel oleks elanikkond tervem ja jätkusuutlikum. Tallinlastele suunatud terviseliikumisprogramm «Tallinn liigub» 2014. aasta kalenderplaanis on kirjas üle 190 etapi ja osavõistluse, kust iga tallinlane leiab endale sobiva ürituse liikumisharrastusega tegelemiseks. Näiteks toimus mai keskel traditsiooniline tervisespordiüritus SEB maijooks Tallinna lauluväljakul (www.jooks.ee). Igal kolmapäeval ja neljapäeval toimuvad Stamina tervisejooksu ja tervisekõnni sari erinevatel Tallinna terviseradadel ja parkmetsades (www. stamina.ee), juunis saab osa võtta

Tallinna noortenädala raamist väljas konkursid

Margit Sellik Tallinna spordi- ja noorsooamet

T

allinna noortenädala korraldaja Tallinna spordi- ja noorsooamet kuulutas 15. mail, Tallinna päeval välja terve rea põnevaid konkursse noortele. Osalemislusti pakuvad ühtekokku kuus konkurssi: fotokonkurss «Raamist välja linnaruum», moeillustratsioonide konkurss «Raamideta mood», räpitekstide konkurss «Räpilüürika linnas», koomiksikonkurss «Kirjanikuhärra suur saladus», linnaruumihelide konkurss «Tallinn heliseb! Linnaruumi helinad!» ja Tallinna noorte tunnustuskonkursi «Suured teod» auhinnakuju kujundamise konkurss «Tulevikute(i)gu». Nagu kõlab noortenädala juhtmõte – «Raamist välja» –, nii on ka noortenädala konkursid oma raamidest välja tulnud. Koomiksitegelased Tammsaare ja Vilde, utoopilised moeillustratsioonid ja linnahelidest komponeeritud muusikateosed on vaid väike sissejuhatus ja pilguheit noortenädalasse.

Eraldi väärib esiletõstmist konkurss «Tulevikute(i)gu», millega Tallinna noortenädal soovib anda uue näo noorte tunnustuskonkursile «Suured teod» ja leida uus auhinnakuju, mis sümboliseerib tuleviku noortevaldkonda. Teisisõnu – keraamilisest ja veidi aeglasevõitu teost kujuneb tulevikus näiteks robottigu, kes hakkab korda saatma suuri tegusid, säilitades sealjuures oma peamise väärtuse – edasiliikumise. Lisaks kutsub Tallinna noortenädal noori osa võtma sihtasutuse Unitas korraldatavast SinuFilm konkursist, mille raames toimub septembris Tallinna noortenädalal inimõiguste teemaline vestlusring «Stereotüüpidest välja». Vestlusringi järel valmivad animafilmi ja lühifilmi töötubades stereotüüpide ja inimõiguste teemadel noorte endi lugudest loodud filmid. Kõik töötubades valminud filmid osalevad SinuFilmi konkursil, mille kaudu jõuavad noorte lood tuhandete inimesteni Eestis ja üle maailma. Kõigil noortel on võimalus muuta maailma paremaks, rääkides olulistest, stereotüüpidest väljapüüdlevatest lugudest, olgu need siis kangelaslikud või traagilised. Täpsemat informatsiooni Tallinna noortenädala raames toimuvate konkursside ja ürituste kohta leiad meie koduleheküljelt: www.noortenadal.ee või Facebookist www.facebook.com/noortenadal.

14

kaasaegne organisatsioon Mektory – unikaalne ja ühendav TTÜ innovatsiooni­maja lk 2

Seikleva kultuuri jõujaam Kultuurikatel inspireerib ja innustab lk 3

Noortekeskused – hüppelaud ellu! Noorsootöötajad keset linna Linn liigub.

Foto: Mariann Lambing

Eesti suurimast orienteerumissündmusest Tallinna orienteerumisnädal, kus võistlused toimuvad Tallinnas ja Harjumaal (www.tow.ee) ja Škoda MTB kolmapäevakutest, kuhu oodatakse kõiki jalgrattahuvilisi, eriti aga alles sporditee alguses olevad rattureid (www.kolmapaevakud.ee). Suurimaks tervisespordiürituseks «Tallinn liigub» raames on SEB Tallinna maraton ja SEB Tallinna sügis-

jooks, mis sel aastal toimub juba 15. korda. Esmakordselt korraldatakse NIKE noortejooksu, kuhu oodatakse võistlema 12–25-aastaseid noori (www.jooks.ee). Terviseliikumisprogrammi «Tallinn liigub» tänavuse kalenderplaani leiate Tallinna spordi- ja noorsooameti kodulehelt www.tallinn.ee/ sport «Tallinn liigub» alt.

RAA MIST VÄL JA KON KURSID TALLINNA NOORTENÄDALA "RAAMIST VÄLJA" KONKURSID: Fotokonkurss • Moeillustratsioonide konkurss • Räpikonkurss ja palju muud Vaata lisa: www.noortenadal.ee Tallinna noortenädal 2014 "Raamist välja" 8.-12. september 2014 Rotermanni kvartalis • Facebook: noortenadal

Kesklinnas avab uksed uus noortekeskus Klassihommikud Kopli noortekeskuses Lapse õigused – mitte ainult lapsele lk 4

laste- ja noorte­ sõbralik linn Laps meie linnas lk 5

projektitöö Noortekeskus aitab noorel luua sideme ühiskonnaga Sallivus ja vaenulikkus algklassilaste seas lk 6

julge ja tahtejõuline noor Vanglateenistuse enesekaitse koolitus lk 7

aktiivne noor Noorsootöö õpe Tallinna Ülikoolis Tallinna linnavolikogu simulatsioon lk 8


LK

2

n o io s t a is n a g r o e n g e S a s a U a k ARVAM

Mektory –

unikaalne ja ühendav TTÜ innovatsioonimaja • Alates avamisest 2013. aasta novembris on Mektory keskust külastanud juba üle 16 000 inimese. Toimunud on 40 konverentsi kokku enam kui 5500 osavõtjaga, külastanud on meid 75 delegatsiooni 40 riigist (nt Hiina, LõunaKorea, Jaapan, Singapur, Malaisia, Mongoolia, Austraalia, Uus-Meremaa, USA, Kolumbia, Brasiilia, Argentina, Tšiili, Ukraina, Venemaa, Prantsusmaa, Island jt). Meil oli au võõrustada 8. mail NATO 28 suursaadikut koos saatjaskonnaga. Külaskäigul osalesid NATO asepeasekretär Alexander Vershbow ja kindral Knud Bartels. • Tänaseni on toimunud meie majas 240 ekskursiooni erinevas vanuses lastele, tudengitele ja täiskasvanutele. Läbi on viidud põnevaid üliõpilasüritusi ja kursuseid erinevatele vanusegruppidele.

tea varrak Mektory direktor

N

ovember 2013 jäädvustub Tallinna Tehnikaülikooli ajalukku kui verstapost, mil ülikooli juures avati innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory. Innovaatiline ja uuenduslik meel, söakus teha pööraseid asju ei ole paljudes ettevõtlusvaldkondades enam isegi mitte eelis, vaid hädavajalik eeldus konkurentsis püsimiseks. Sama kehtib ka haridusasutuste kohta. Tänapäeva ülikooli roll on koos üliõpilaste ja teadlastega aidata kaasa suurte, keskmiste ja väiksemate ettevõtete toodete arendamisele ning konkurentsivõime tõstmisele. Siin on meie ülikoolil edulugusid, mida teistelegi ette näidata. Teeme koostööd Mitsubishi Motors Corporationiga, Mitsubishi Motorsiga, Ericsson Eesti ASiga, Riigi Kinnisvara ASiga, Vopak E.O.S ASiga ja paljude teistega. Mektory tuum pole siiski ainult ettevõtlus. Meie uues majas on huvilistele avatud mitmed moodsad laborid ja demotoad – tegevusi jätkub igale vanusele. Meil on erinevad nõupidamisruumid tipptehnikaga ja isegi 80ndate stiilis retrosaun. Mektoryst on kujunenud uuendusliku ja julge mõtte saatkond ühiskonnas, inspireerija ja toetaja.

Mektorys on võimalik osaleda mitmetes töötubades ja kursustel • Koolitund Energia Avastuskeskuses koos LED-laterna valmistamisega. • Cool Tool stuudio töötoas saab ise multifunktsionaalsetel tööriistadel valmistada vineerist ja puidust tooteid. • 3D-printeri kursusel antakse ülevaade, kuidas 3D-printer töötab, mis tehnoloogiaid kasutatakse tänapäeval ning millisest materjalist saab 3Dprinterist tooteid välja printida. Tehakse ülevaade printimise prototüüpimisest, valmistamisest, disainist. Esitletakse TTÜ tudengite startup-ettevõtte Secured3D by ITBS uudset tehnoloogiat, mis teeb 3D-printimise lihtsaks ja turvaliseks.

Mis siis on Mektory? Mektory on mugandatud akronüüm sõnadest Modern Estonian Knowledge Transfer Organisation For You ehk kaasaegse Eesti teadmussiirde organisatsioon. Meie eesmärkideks on: • viia kokku teadlased, üliõpilased ja ettevõtjad ning olla praktilised tootearendusprobleemide lahendajad ja ka uute tarkade ideede genereerijad, • siduda maksimaalselt ülikooli teoreetilist õpet praktilisega ning valmistada ette paremal tasemel ja juba ettevõtetega koostöökogemusega insenere, • innustada üliõpilaste idufirmasid edasi liikuma – selleks oleme juba neli korda läbi viinud ärimudelite konkursse ja lähetanud võitjaid ka laia maailma. Samuti pakume majas tasuta kontoripinda meie idufirmadele, • tegeleda igas vanuses lastega ja näidata, et inseneeria on huvitav ja jõukohane ning elulähedane eriala. Selleks on avatud on erinevaid põnevaid laboreid, • pühenduda maksimaalselt rahvusvahelistumisele, sest ainult erinevate kultuuride, tööharjumuste, ideede ja huvitavate lahenduste kokkuviimine tagab tänapäeval edu. Õppima ja edasi liikuma ning valdkondade sünergiat otsima peab iga inimene igas vanuses! Nende eesmärkide täitmiseks oleme vallutanud Mustamäel ülikooli kampuses 4450 m² suuruse maja neli korrust. Meie majas paiknevad mitmed laborid ja stuudiod, mis pakuvad innovatiivset õpi- ja töökeskkonda lastele, tudengitele ja täiskasvanutele. Ettevõtetel on võimalik nendes läbi viia toote- ja äriarendusprojekte. Samuti paiknevad siin mitmed põnevad demokeskused. Laborid • Ärimudelite labor – interaktiivne keskkond, mis toetab interdistsiplinaarseid meeskondi ärimudelite arendamisel ja mille seadmed võimaldavad välja töötada, täiustada ja analüüsida erinevaid ärimudeleid üheaegselt ning paljude üliõpilaste, ettevõtete töötajate ja teadurite grupitööna. • Mobiilsete teenuste ja meedia labor – pakub võimalust suurte and-

NATO asepeasekretär Alexander Vershbow ja kindral Knud Bartels ning 28 suursaadikut koos saatjaskonnaga.

Töötuba multifunktsionaalsete seadmetega Cool Tools stuudios.

mehulkade põhjalikuks analüüsiks, seoste otsimiseks ja visualiseerimiseks. Eye Tracker tehnoloogia abil saab jälgida inimese tähelepanu fookust erinevates olukordades. • Logistika ja tarneahela juhtimise innovatsioonilabor – simulatsiooni- ja demokeskus ning interaktiivne õppeklass, logistika, transpordiplaneerimise, tarneahela ja tootmise juhtimise arendamiseks. • e Meditsiini, eTervise ja eRiigi labor. •M  etallilabor, keevituslabor, puidulabor, värvilabor, elektroonikalabor, mehhatroonikalabor. • Cool Tools labor – varustatud lastele ohutute multifunktsionaalsete tööriistade-seadmetega. Demokeskused • Ericsson Connectivity Room on inspireeritud loodusest ja keskkonnasõbralikkusest, sponsoriks Ericsson Eesti AS.

• Samsung Digital Academy pakub tehnoloogia kõige uuemaid lahendusi, sh Samsung Schooli, mis on mõeldud koolidele interaktiivsete tundide läbiviimiseks, sponsoriks Samsung. • Robotoorium on koht erinevate interaktiivsete robotite testimiseks ning Festo interaktiivsete tehnoloogiaõppe programmide ja Meclab õppekomplektide abil on võimalik jäljendada tööstuslikku tootmist. • Eesti Energia Avastuskeskus tutvustab põnevat interaktiivset näitust «Konnast voltmeetrini». • Kosmosekeskuses saab teada, milline on Eesti koht kosmoseriikide hulgas ning kuidas rakendada praktikas kosmosetehnoloogiate ja satelliidirakenduste-alaseid teadmisi. • Vaadata saab satelliitide liikumist reaalajas. Stuudiod • Eesti Kunstiakadeemia stuudio on

Fotod: Heidi Pihlak

Südametemurdja Jack

näidistuba, kus kõik inimese eluks tarvilik on mahutatud 12 m² (3 x 4) põrandapinnale. • Konverentsisaal mahutab 320 osavõtjat. • Britain Means Business Room on seminaride ja koosolekute läbiviimiseks. • Ameerika keskus on USA haridusele ja kultuurile pühendatud ala. • Mektorys on endale koha leidnud TTÜ üliõpilaste start-up-stuudiod (Prismattery, ITBS, StudentKnows, Mestyre IT, 4Deus) ja meelilummavad teemastuudiod, mille eesmärgiks on tutvustada erinevate riikide kultuuri, õppimisvõimalusi ja kombeid (Jaapani stuudio, Hiina stuudio, India stuudio, Austraalia stuudio). Mektory majas saab Sinu ideest proto­tüüp ehk oma idee teostamiseks on võimalik ise kõik algusest lõpuni oma kätega valmis teha – ole Sa siis üliõpilane, start-up-ettevõtja või harras­ tus­insener.

• Tehnoloogiaõppe kolmeastmelises töötoas tutvustatakse Festo interaktiivset e-õppeprogrammi «Tehnoloogia võimalused», mehaaniliselt näitlikustatud loogikaõpet ja robotitega tootmisliini mudeli kokkupanemist. • Ringraja roboti töötoas valmistatakse ringraja robot, mille eesmärgiks on sõita ringrajal kiireid aegu ning ületada samaaegselt ettejäävaid takistusi. Roboti valmistamiseks kasutatakse käepäraseid vahendeid, et hiljem oleks sarnast robotit võimalik ka ise valmistada. • Mobiilsete teenuste ja meedia laboris tutvustatakse silmajälgimise tehnoloogiat. Silmajälgimise seadme abil on võimalik tuvastada, kuhu on inimese tähelepanu suunatud, kui ta vaatab näiteks pilti, videot, veebisaiti või valib tooteid. • Alates septembrist korraldame Kosmosekeskuses seminare ja kursuseid. Tutvustame uusi kosmosega seotud satelliidirakendusi ja tehnoloogiaid. Teleskoobiga saab jälgida taevakehasid. Meie meeskonda kuulub uudishimulik ja mänguhimuline koer Jack Südametemurdja. Mektory hubane, inspireeriv ja võimalusterohke keskkond innustab inimesi meie majja tagasi tulema, uudistama ja tegutsema. Tulge ja tutvuge! Teha juba homme midagi innovaatilisemat kui täna. See pole võimalus, vaid ajaga kaasas käimine – nii teadlastele, õppuritele, ettevõtjatele kui igaühele meist! Infot meie tegemiste kohta leiab nendelt lehekülgedelt: www.ttu.ee/ mektory ja www.ttu.ee/ettevottele.


seik le va kult uuri

jõu ja a m

Kultuurikatel inspireerib ja innustab – ideest teostuseni E

• Saepink võimaldab väga täpselt välja lõigata erinevaid puitdetaile, mille abil saab valmistada näiteks mööblikarkassi. MakerLabi töökojas on võimalused veel elektroonika jootmiseks, lahtijootmiseks kui ka kõvajootmiseks. Professionaalse kuni A0-printeriga saab printida suuri reklaammaterjale. Loodud on võimalused ka metalli keevitustöödeks, et metalli kokku sulatada või metallstruktuure luua. Keemilisi aure eraldavate tööde jaoks on olema tõmbekapp ning puurfreesi abil saab puurida metalli ja puitu. Lisaks on MakerLabis neli-viis lukksepatöökohta, kolm suuremat koosteala ning õppeklass koos esitlustehnikaga. Hea mõte viib oma ettevõtte loomiseni

Ideest teostuseni!

MakerLab asub täpsemalt Telliskivi loomelinnaku lähedal Heina tänaval majas number 33. MakerLabi uksed on avatud kolmapäevast pühapäevani kella 12–19.

Üks esimesi ja suuremaid projekte, mille tegemist MakerLabi meistrid toetasid, oli Eesti Arhitektuurikeskuse makett Tallinna vanalinnast. 2015. aastal esitatakse seda 3D-prinditud maketti Milano Expo Eesti paviljonis. Vanusepiiranguid loomingulisel mõtlemisel ja tegutsemisel pole. Näiteks on meie kõige pisemate külastajate lemmiktegevuseks erinevate putukrobotite valmistamine. Välistatud pole üldse see, et nende ideest võiks sündida veel midagi palju suuremat. Selleks et oma loomingulisi ideid teostada, on vaja ka tehnilisi vahendeid ja ruumi. MakerLabis on võimekad masinad, mõnus õhkkond ning alati on kohal oma ala meistrid, kellelt nõu küsida. Lisaks toimuvad MakerLabis sageli erinevaid sündmused – koolitused, loengud ja õpitoad, mille kohta leiab jooksvalt infot MakerLabi kodulehelt. Võib öelda, et MakerLab on Eesti esimene isetegijatele suunatud avatud töökoda, mis pakub väga häid või-

3

3D-prinditud makett.

hkki Kultuurikatla suurt maja alles ehitatakse, toimub meie juhatusel juba palju põnevat. Suvel võib igaüks leida tee Kultuurikatla Aeda, lihvida meie ettevõtlusprogrammis oma loov- või äriideed, valmistada ette Stalker festivali esinemist või mis veel lahedam – teha MakerLabis valmis oma elu esimene isevalmistatud toode või toote prototüüp! Mida aeg edasi, seda enam mõistavad kõik, sealhulgas ka Kultuurikatel, kui oluline on jagada kogemusi ning seista üheskoos selle eest, et noored saaksid praktilise töökogemuse juba kooli ajal, et tekiks ettekujutus päris asjadest päris maailmas. Meie ülesanne ongi innustada ja inspireerida, õpetada ja kaasata, õppida sealjuures ka ise ja jagada oma kogemusi.

Kultuurikatla üks värskemaid ettevõtmisi on meie MakerLab – spetsiaalne kõigile avatud töökoda, mis on väga aktiivselt tööle hakanud. MakerLab pakub võimalust käima lükata oma äri ehk teha valmis reaalne asi, mida tulevikus tootma saaks hakata. MakerLabis on võimalik kaasa aidata oma kunstiprojekti teostumisele, mis vajab mõnda detaili, kuid mille tegemiseks on vaja spetsiaalseid seadmeid ja meistrite abi. Kindlasti ei pea alati olemas olema juba mingi kindel projekt – oleme avatud kõigile huvilistele, kes soovivad ise midagi teha ja uusi oskusi omandada, toimetada koos sõprade ja mõttekaaslastega ning jõuda nii oma esimese isevalmistatud tooteni ning miks mitte sealt edasi ka oma esimese ettevõtteni.

LK

3D-printer.

malusi, kuid ei eelda kindlaid teadmisi ja professionaalsust, vaid tahet midagi teha ja loovaid ideid. MakerLabis võiksid vabalt valmida sellised tulevikutooted, mis täna on veel vaid mõtted kellegi peas, kuid varsti kasutatakse neid ka kodudes. Tootedisaini valdkond areneb tänapäeval väga kiiresti, mistõttu on üha olulisem nii asjade väline külg kui ka praktilisus. Kui kellegi on näiteks mõni hea mõte, kuidas muuta konserviavaja käepärasemaks ja stiililt lahedamaks, siis MakerLab on selleks just sobiv koht. MakerLab on koht kõigile MakerLabi uksed on avatud kõigile, olenemata vanusest, soost või professionaalsest taustast. Oodatud on nii disainerid, prototüüpijad, kunstnikud, hobimeisterdajad, tehnika- ja kunstimaailma alles avastavad inimesed kui ka kindla ideega leiutajad ning need, kes soovivad proovida midagi uut, õppida ja oskusi arendada. MakerLabi huvilised võibki suures plaanis jagada kaheks: need, kellel on äriidee mingi toote kujul juba olemas ning kes vajavad võimalusi toote valmistegemiseks, ja need, kes soovivad iseen-

Fotod: Kultuurikatel

dale midagi uut ja põnevat ehitada, olgu selleks siis omanäolised prilliraamid või jalgratta külge kinnitatav topsihoidja. Avatud töökoda, meistrite professionaalne nõu ning võimekad masinad on abiks kõigile eelnimetatuile. Alles hiljuti sai lugeda, kuidas 10. klassi Eesti poiss võitis rahvusvahelisel leiutajate olümpiaadil hõbemedali enda leiutatud Valvekarbi ehk iseseisva valvesüsteemi eest. See on üks näide noorte võimekusest ja oskustest. Täiesti vabalt võinuks see mõte teoks saada ka Kultuurikatla MakerLabis, sest meie soov ongi pakkuda nutikatele ja tegusatele noortele võimalusi, et ideest ei jää ainult ideeks. MakerLabi tehnika abil saaks ehitada nii elektrikitarri kui ka jalgratta MakerLabi tehnikaparki kuuluvad mitmed masinad ja tööriistad, mis nn tavakasutajale üldjuhul kättesaadavad ei ole, kuid mille abil saab luua väga erinevast materjalist tooteid. Hiljuti valmis MakerLabi töökojas laserlõikamise abil lõõtspilli klahvimehhanism, muusikavaldkonnas tegutsejaid ehitasid ise kõlareid ning samuti valmisid meil ohilennuki detailid.

Valmiv elektrijalgratas on MakerLabis juba pikemat aega teema, mis kirgi kütab ja nii mõnegi tehnikahuvilise endale sarnast ehitama innustab. Need on kõigest mõned näited, mis annavad aimu, mida tänapäeval on võimalik teha siinsamas. MakerLab kutsub avastama, katsetama ja teostama. Olgu lühike spikker ka masinatest ning sellest, mida need teevad: • 3D-printeri abil on võimalik luua plastist ruumilisi tooteid. Toote idee kujundatakse eelnevalt vastavate programmide abil arvutis ning prinditakse siis välja. 3D-printeri toormaterjaliks on PLA filament, mis tähendab, et meil saab luua praegu vaid plasttooteid. • CNC-pingi abil saab puidust või plastist puurida välja ruumilisi ja reljeefseid kujundeid. CNC-pingi töökäsklus seadistatakse samuti eelnevalt arvutis. • Laserlõikuriga saab vineerist või plastist välja lõigata motiive ning graveerida. Ka laserlõikurile antakse töökäsklus arvuti ehk eelnevalt seadistatud programmide abil. Võimalus on ka metalli peale graveerida.

Selleks et idee ei jääks vaid ideeks ja toote esimene prototüüp vaid prototüübiks, saab juba täna liituda ka Kultuurikatla ettevõtlusprogrammiga, mille eesmärgiks on aidata kaasa ettevõtte loomisele ja arendamisele. Hirmud ja teadmatus pole selles valdkonnas midagi uut ja alati on hea, kui on küsida kellegi käest, kes vaatab kõrvalt ja on süvendatult kursis kõigi edusammude või tagasilöökidega, mis iga äri alguses saadavad. Kultuurikatlas on võetud suund koostööle erinevate valdkondade vahel ja näidata potentsiaali tõeliselt innovaatiliste ja uuenduslike lahenduste väljatöötamisel. Oma nina ette vaatamine ja kiivalt üksinda tegutsemine ei ole edu võti, kuid koostöö ja avatud (ka rahvusvaheline) suhtlemine on seda kindlasti. Kuna Kultuurikatla tegevuste tanner on juba väga lai, tasub Kultuurikatla tegevustega sammu pidada nii erinevate FB lehtede kaudu (KultuuriKatel, KultuuriKatel MakerLab, Kultuurikatel Hub & Labs, Kultuurikatla Aed, Kohvik Kanala) kui ka jälgides uudiseid meie kodulehelt www.kultuurikatel.ee. Rohkem infot MakerLabi ja seal toimuvate sündmuste ja koolituste kohta leiab kodulehelt www.kultuurikatel.ee/makerlab/. Kultuurikatla tegevusi kaasrahas­ tavad Tallinna linn, EAS ja Euroopa Regionaalarengu Fond.


LK

4

Noor tekeskused –

hüpe tule vikku

Noorsootöötajad keset linna Annegrete Johanson mobiilse noorsootöö programmijuht

J

uulis kolivad noorsootöötajad sinna, kus on noored – linnaruumi. 7. juulil alguse saava tegevuskuu raames pakuvad noorsootöötajad koos mitmete koostööpartneritega huvitavaid tegemisi üle Tallinna. Igal nädalal toimuvad tegevused erinevates linnaosades ja randades. Kõik noored vanuses 7–26 on oodatud aktiivselt osalema. Erinevalt varasematest aastatest, mil noortele pakutavad tegevused on toimunud peamiselt randades, ollakse sel suvel rohkem ka linnas. Vanem sihtrühm, kelleni püütakse jõuda, ei tule rannas pakutud tegevustega kaasa, mistõttu pakutakse neile alternatiivseid tegevusi linnas, erinevates lin-

naosades ning erinevate teemavaldkondadena (ekstreemsport, seiklus, tänavatants jne). Ühtlasi jätkatakse tööd ka rannas, et pakkuda tegevusi nooremale sihtgrupile, kes on varasematel aastatel ranna noortekeskuste pakutavate tegevustega aktiivselt kaasa tulnud. Noori kaasatakse pakutavate tegevuste planeerimisse ja toetatakse nende endi algatatud ideid. Projekti «Noorsootöötajad keset linna» raames viiakse 7.–31. juulini linnas läbi erinevaid tegevusi tutvustavad õhtupoolikud. Tegevused viiakse läbi linnaosapõhiselt: esimesel nädalal ollakse Põhja-Tallinnas, teisel Nõmmel, kolmandal Kesklinnas ning viimasel nädalal külastatakse erinevaid linnaosasid. Paralleelselt linnas toimuvate tegevustega korraldatakse

erinevaid töötubasid ja võistlusi Stroomi, Pikakari ja Pirita rannas ning Harku järve juures. Planeeritud tegevustest võib esile tuua erinevad ekstreemspordivõistlused – BMX, tõukeratta-, rula- ja uisuvõistlus, mille lõpuürituseks on Best Trick võistlus Haaberstis. Lisaks tänavatantsule, seiklustegevustele, spordile ja paljule muule korraldatakse suunatud tegevusi erinevates Tallinna linnaosades. 7. juulil avab «Noorsootöötajad keset linna» projekti kontsert Stroomi rannas. Täpsema info saamiseks jälgi meie Facebooki ja Tallinna Noorsootöö Keskuse lehekülge (www.taninfo.ee), kuhu need juunis lisanduvad.

Tallinna kesklinnas avab uksed uus noortekeskus Liisi Hansen Kesklinna noortekeskuse juhataja

P

eatselt avatakse aadressil Raua 23 uus Kesklinna noortekeskus. Keskuse sihtrühm on 16–27-aastased noored, kuid teretulnud on ka kõik teised. Avatavas noortekeskuses asub ka Tallinna noorte infokeskus (www.taninfo. ee), mis kogub ja levitab noorteteavet. Lisaks on meie majas mobiilsed noorsootöötajad, kes peale tänavatöö ehk noortega kontakti loomise ja hoidmise ning nõustamise arendavad noorte sotsiaalseid oskusi. Samuti pakub Kesklinna noortekeskus noorteühingutele kontoriruumi ja võimalust oma tegevusi korraldada. Keskuses on end sisse seadnud järgmised ühendused: MTÜ AIESEC Eesti, mis pakub meeskonnatöö-, juhtimis- ja projektijuhtimiskogemusi ning

kujundab noorte väärtusi; MTÜ Tegusad Eesti Noored, mille missioon on suurendada Eestimaa noorte ühiskonnateadlikkust ja omaalgatust riigi ning Euroopa tasandil; MTÜ Sild Ettevõtlike Noorte Tulevikku, mis arendab noorte ettevõtlust, ning MTÜ TÕE, mis ühendab Tallinna üld-, kutse- ja erihariduskoole ning erakoolide õpilasesindusi. Kesklinna noortekeskus on keskkond, mis soosib noorte aktiivsust, omaalgatust ja kaasatust. Keskuses hakatakse korraldama töötube, koolitusi, külalis- ja kultuuriõhtuid, kontserte ning palju muud põnevat. Eesmärk on pakkuda noortele väärtuslikke isetegemise ja mitteformaalse õppe võimalusi. Lisateavet Kesklinna noortekeskuse kohta saad veebilehelt www.taninfo.ee/kesklinn.

Klassihommikud Kopli noortekeskuses Bergit Semre Kopli noortekeskuse juhataja

K

opli noortekeskus kutsub 7–10-aastaseid lapsi osalema harivas ja huvitavas laste õiguste ja kohustuste teemalises programmis. Selles programmis teavitatakse osalisi mängulise tegevuse kaudu nende õigustest ja nendega kaasnevatest kohustustest, lähtudes ÜRO lapse õiguste

konventsioonist. Mõtiskleme üheskoos selle üle, mida need õigused tähendavad ja mis kohustused meil on. Samuti räägime mängu kaudu tunnetest, mis õpetavad lastel olema nii enda kui ka teiste suhtes arvestavamad: mida laps tunneb, kui talle halvasti öeldakse või kui ta ise kellelegi teisele haiget teeb. Kokku kestab klassihommik poolteist tundi. Kopli noortekeskus alustas klassihommikute korraldamist 2013. aasta

detsembris, pakkudes klassidele võimalust veeta koos üks tore ja hariv hommikupoolik. Programmi jooksul said lapsed keskusega tutvuda, jõuluehteid meisterdada ja piparkooke küpsetada. Kuna õpetajate tagasiside oli väga hea, otsustati klassihommikuid jätkata tänavu veebruaris. Klassidele anti valida kahe teema vahel: meeskonnatöö ja lapse õigused. Esimese puhul tehakse meeskonnatöö harjutusi ja analüüsi-

takse koos lastega, kuidas meeskonnatööd paremini korraldada. Praegu on üritused suunatud algklassidele, kuid sügisel on plaanis pakkuda sarnaseid mitteformaalse hariduse programme ka põhikooli vanematele õpilastele.

(http://www.taninfo.ee/kopli) asub aadressil Kopli 98 (Kopli ametikooli taga).

Tegevuses osalemine on tasuta. Palume registreeruda e-posti aadressil bergit@taninfo.ee või telefonil 5556 7787.

Kohale toovad buss nr 32, 33, Maleva peatus tramm nr 1, 2, Maleva peatus troll nr 9, Maleva peatus

Kopli noortekeskus

Lapse õigused – mitte ainult lapsele Malle Oberpal Männiku noortekeskuse noorsootöötaja

S

el sügisel möödub 23 aastat hetkest, kui Eesti Vabariik ühines ÜRO lapse õiguste konventsiooniga. 23 aastat – see on piisavalt pikk aeg, et teadmine oma õigustest ja nendega kaasnevatest kohustustest oleks tänapäeva laste igapäevase tarkuse loomulik osa. Kas lapsed aga tegelikult teavad, millised on nende õigused ja kohustused? Lapse õiguste konventsiooni artikkel 1 sätestab, et laps on iga alla 18-aastane inimene (juhul kui ei loeta varem täisealiseks kohaldatava seaduse põhjal1), see on keskmine noortekeskuses käivate laste vanus, kellega mina tegelen. Isiklikust huvist hakkasin spontaanselt Nõmme noortelt (vanuses 8–18 aastat) uurima, kas nad teavad, millised on nende kui laste õigused ja kohustused. Üllatus või mitte, enamik noortest teadis, et neil on õigused ja kohustused, kuid ainus, mida osati välja tuua, oli õigus haridusele ja sellega kaasnev kohustus koolis käia. Suunavate küsimuste ja lapse õiguste infoga tutvumisel saime küll selgemaks erinevad laste õigused ja kohustused. Minu jaoks oli ootamatu, kui vähe lapsed sellest teemast teavad, ning võib arvata, et veelgi vähem teavad täiskasvanud, sealhulgas lapsevanemad. Või nad lihtsalt ei teadvusta ega mõtle sellele igapäevaselt. Lapse õigused ja kohustused võiksid olla rohkem teadvustatud, sest need ei puuduta ainult lapsi, vaid kogu ühiskonda kui tervikut. Õigused ja kohustused käivad käsikäes, nii laste kui ka täiskasvanute puhul. Mulle isiklikult meeldib, kui lihtsalt on Lastekaitse Liit oma kodulehel seda teemat käsitlenud: lastel on küll õigused, kuid see annab kohustuse teiste inimeste õigusi austada; lastel on õigus olla kaitstud vägivalla eest, kuid kohustus mitte ise kiusata ja muul moel vägivallatseda; lastel on õigus elada puhtas

Männiku linnalaagri lapsed ERRi muuseumis uusi teadmisi omandamas.

keskkonnas, aga see kohustab samal ajal ka loodust hoidma; lastel on õigus haridusele, kuid kohustus õppida ja oma teadmisi teistega jagada; lastel on õigus elule, kuid kohustus aidata neid, kes vajavad abi2. See võtab kokku ainult mõ-

ned artiklid konventsioonist, kuid minu arvates on need ühed olulisemad ja lihtsamad, mida Eestis võiks järgida mitte ainult lapsed, vaid ka kõik täiskasvanud. Kuigi olles mõeldud küll laste hüvanguks, pole need artiklid lapsikud, vaid

Foto: Kadri Salu

omal kohal ka täiskasvanute maailmas, nende võimumängudes ning töö- ja eraelus: arvesta kaaslastega, õpi läbi elu, hoia loodust, austa õigust oma arvamusele ja ära kiusa teisi, et kõigil oleks hea koos elada.

1 Lapse  õiguste konventsioon

https://www.riigiteataja.ee/akt/24016

2 Lapse õigused

http://www.lastekaitseliit.ee/lapse6igused/


la ste- ja noor tesõbr a lik linn

LK

5

Laps meie linnas Mariann Lambing Tallinna spordi- ja noorsooamet

Toomas Palu UNICEF Eesti esindaja ja tegevjuht

K

õik me oleme olnud kunagi lapsed – see on kindel fakt, mida täiskasvanud kipuvad aeg-ajalt oma sõnades ja tegudes ära unustama. Laps sünnib lapsena, ei hea ega halvana. See, milliseks ta kujuneb, oleneb suuresti teda ümbritsevatest inimestest ja keskkonnast. Möödunud emadepäev ja lähenev lastekaitsepäev on hea põhjus taas valju häälega ja avatud südamega rõhutada meie kõigi vastutust märgata enda kõrval olevaid inimesi, väärtustada perekonda ja lapsi. Õigused ja kohustused – kes vastutab? Palju räägitakse lapse õigustest ja nendega kaasnevatest kohustustest. Justkui poleks midagi uut nende kohta teada saada, kuid ometigi põrkume me iga päev kokku juhtumitega, mis panevad kahtlema meie teadlikkuses inimõigustest üldiselt, lapse õiguste teemal nii või teisiti. Endiselt räägime suurest vaesusest, milles lapsed elavad, koolivägivallast, hooletusse jätmisest ja hoolimatusest. Sildistame lapsi, kes ei tule koolis toime, kes ei mõtle, ei räägi ega näe välja nii, nagu meie, või kelle vanemad pole suutnud iseendagi eest hoolt kanda. Kellel on vastutus luua tasakaal nõudmiste ning tegelike vajaduste ja võimaluste vahel? Kellel on kohustus tagada kõigi laste võrdväärne kohtlemine? Milline on piir õiguste ja kohustuste vahel? Lihtne vastus kõigile küsimustele oleks, et riik loob, nõuab ja vastutab. Riik aga koosneb inimestest. Laste- ja noortesõbralik linn Viimase 12 aasta jooksul on 23 Euroopa riiki ühinenud UNICEFi algatatud liikumisega «Laste- ja noortesõbralikud linnad». Liikumise eesmärk on tõsta esile ja tunnustada neid linnu, kus hoolitakse oma väikestest elanikest ja nende tulevikust. UNICEFi poolt 2009. aasta kevadel Euroopa Liidu riikides läbiviidud küsitluste kohaselt on liikumisega ühinenud linnades tunduvalt paranenud investeerimiskliima, üldine maine ja laienenud linna tuntus välisriikides. UNICEFi hindamiskomisjon jälgib regulaarselt kõiki linnasid ja teeb iga kolme aasta järel oma kokkuvõtva otsuse osalustiitli «Laste- ja noortesõbralik linn» pikendamiseks. See tunnustus ei ole ühe aktsiooni või projekti kokkuvõtlik lõpetamine, vaid vahekokkuvõte, mis märgib linna suhtumist lastesse ja soovi jätkuvalt osaleda muutumisprotsessis. Eesti on väikeseid samme astudes muutumas lapsesõbralikumaks. Eestis on liitunud liikumisega «Laste- ja noortesõbralikud linnad» Saue, Kunda, Narva, Pärnu, Tartu, Tallinn, Viljandi, Jõhvi, Põlva, Kuressaare, Haapsalu, Rakvere, Valga ja Võru. Ühine arusaam lapsesõbralikkusest on eeldus heaks koostööks linnavalitsuse, ettevõtjate ja kõikide linna elanike vahel, samuti vastutus väikeste linnakodanike heaolu tagamise eest.

Koolitusseminarid «Laps meie linnas» UNICEF korraldab osalevate linnade ametnikele, politseinikele, õpetajatele, sotsiaal- ja lastekaitsetöötajatele koolitusseminare «Laps meie linnas». Nende kohtumiste raames antakse ülevaade ÜRO lapse õiguste konventsioonist, arutatakse laste ja noorte olukorda linnas ning vahetatakse omavahel mõtteid ja kogemusi. Liikumises osalevate

Foto: Evija Zac�a

linnade probleemküsimused on tihti sarnased ja alati pole need lahendatavad ainuüksi linna tasandil, vaid vajavad riigi toetust ja abi. Erinevates Eesti linnades läbiviidud koolitusseminaril «Laps meie linnas» osales kokku ligi 450 linnaametnikku, õpetajat, sotsiaal-, lastekaitse- ja noorsootöötajat. Aprillis toimusid seminarid kõikides Tallinna linnaosades ja osalejaid oli 177. Osalemise aktiivsus kinnitas, et kavas olnud teemad on aktuaalsed. Omavaheline mõtete ja kogemuste jagamine võib luua hea pinnase mõne kindla ja ühise tegevussuuna leidmiseks, näiteks kasvõi kodanikualgatusel põhinevate aktsioonide algatamine. Koostöö peab toimuma nii erinevate spetsialistide, ametnike ja ametkondade kui ka täiskasvanute, laste ja noorte vahel. Laste ja noorte puhul on oluline mõista, et neil on õigus rääkida kaasa neid puudutavate otsuste tegemises. Täiskasvanute ja noorte omavahelise koostegutsemise positiivse näitena võib tuua Pääsküla uuendatud ekstreemhalli avamise selle aasta veebruaris. Noored kaasati protsessi algusest lõpuni. Sellega edastati noortele sõnum, et nende arvamus on oluline ja nad suudavad suuri asju käima lükata. Kaasamine sisaldab endas ka vajaliku info levitamist õigetes kanalites ning lastele ja noortele sobivas formaadis. See on oluline seetõttu, et tänapäevases infouputuses võib vajalik info kaduma minna või ei täida oma eesmärki. Kõikides Tallinna linnaosades rõhutati huvitegevuse olulisust. Huvitegevus peaks olema kõigile lastele ja noortele kättesaadav, kuid ometi pole see alati nii. Tallinna puhul võime rääkida kohati liiga laiast vaba aja veetmise valiku ampluaast, mille puhul võib lastes ja noortes tekkida segadus, kuhu minna ja mida teha. Siin võib kasu olla sellest, kui koos lapse või noorega maha istuda ja arutada, mis on sellest

laiast valikust talle kõige meelepärasem. Kui peaks ilmnema, et ta ei oskagi nüüd ja kohe midagi kindlat valida, on tal võimalik proovida ja katsetada erinevaid võimalusi, tundmata survet, et midagi olulist jääb praegu otsustamata ja tegemata. Samuti ei saa me mööda vaadata vaesuse teemast, millega käsikäes käib sotsiaalne tõrjutus. Endiselt on liiga palju neid lapsi ja noori, kelle kogu päevatoit on koolis pakutav söök või kellesse suhtutakse mõnitavalt vaid seetõttu, et tal pole võimalik minna koos teiste kaaslastega teatrisse. Sallimatus vajab märkamist ja sekkumist. Lasteaed ja kool võiksid need kohad, kus on võimalik märgata probleeme enne, kui nende lahendamine muutub keeruliseks või kohati ka võimatuks. Samuti võivad märkajateks ja sekkujateks olla huvikoolide ja -ringide juhendajad, naabrid ja sõbrad või kasvõi juhuslikud möödujad. Märkamine ja sekkumine pole kellegi süüdistamine, vaid inimsõbralik suhtumine. Lapse õiguste teema vajab kajastamist ja teadvustamist erinevatele sihtrühmadele nendele sobivas vormis ja keeles. Kui me tahaksime siinkohal lisada, et lapsed ja noored on oma õigustest teadlikud ja kohati kasutavad neid enda huvides ära, siis tekib küsimus, et kas lastel ja noortel on suur teadlikkus oma õigustest, kuid vähene arusaam nendega kaasnevatest kohustustest, või siis meie täiskasvanutena ei suuda või ei oska alati piire seada ja laseme endaga vahel manipuleerida? Eraldi teema on see, millisel moel me ennast kehtestame.

kommentaar

Kristin Rammus Eesti Noorsootöö Keskus, EMP toetuste programmi «Riskilapsed ja -noored» kommunikatsioonispetsialist

I

gal lapsel, hoolimata tema pere sotsiaalmajanduslikust taustast, geograafilisest asukohast, emakeelest, on õigus mitmekülgsele arengule ja kaitsele. Statistikaameti kogumiku «Lapse heaolu» kohaselt aga elab pea viiendik lastest suhtelises vaesuses, iga neljas põhikooli õpilane kannatab koolikiusamise all ning kolmandik Eesti lapsevanematest ei leia oma lapse jaoks piisavalt aega. Need on kõik mitmekülgset arengut pärssivad tegurid, mis tuleks tõsise tähelepanu alla võtta. Läheneva lastekaitsepäeva valguses tõstatub avalikus arutelus taas laste heaolu ja õiguste teema. Ometi näib, et seni lähenetakse sellele teemale peamiselt konventsioonides või seadustes kirjapandu alusel, ent ei tõstatata mitmeid olulisi spetsiifilisemaid küsimusi, milleta laste õiguste laiem kaitse toimida ei saa. Nii võiks ju rääkida sellest, et lapsi tuleks kaitsta selle eest, et neil ei tekiks probleeme ligipääsetavusega ha-

ridusele või mõnele mitteformaalsele tegevusele. Olgu selle põhjuseks geograafiline asukoht, mille transpordiühendus kooli või huvikooliga on hõre, või erivajadus, mille tõttu oleks vaja muuta hooneid ligipääsetavamaks ning ette valmistada kaasõpilasi ja spetsialiste, et nad teaksid, kuidas erivajadusega noort toetada. Samuti tuleks lapsi kaitsta koolist väljalangemise eest ja tagada nauditav koolikogemus. Võiksime rääkida kaasava hariduse mudeli rakendamisest, mis tagaks hariduse ka neile lastele, kel muidu oleks oht kõrvale jääda võimetekohasest haridusest, näiteks õpimotivatsiooni langemise või haridusliku erivajaduse tõttu. Mööda ei tohiks vaadata ka sellest, kuidas kaitsta noori selle eest, et nad pärast erikooli või vanglasse sattumist ühiskonnast välja arvatakse. Tagada tuleks tugivõrgustik, kes oskaks ja tahaks noort toetada ühiskonda naasmisel. Rääkimata sellest, et tuleks enam tähelepanu pöörata kuriteoennetusele. Laste heaolust rääkides kuuleme pahatihti sõnu valdkondadeülene koostöö või võrgustikutöö. Tõsi, ka eelmainitud teemadega tegeletakse «valdkondadeülese võrgustikuna». Haridus- ja teadusministeeriumi, justiitsministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi koostöös loodetakse 2016. aastaks Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmiga «Riskilapsed ja -noored» luua vajalikud tugisüsteemid, mis hõlmaksid endas nii pereelu, haridust, noorsootööd, õigusrikkumiste ennetamist kui ka tagajärgedega tegelemist. Oluline on see, et üheskoos sätestatud prioriteedid oleksid järjepidevad ja eesmärkide täitmist jätkatakse ka pärast programmi lõppemist.


LK

6

projek t itöö

Noortekeskus aitab noorel luua sidet ühiskonnaga Projekti «Sõbralikkus vs kius» kohta leiad infot MTÜ RuaCrew koduleheküljelt http://www.ruacrew. ee/projektid/sobralikkus-vs-kius.

Sallivuse suurendamine ja vaenulikkuse vähendamine algklassilaste seas Annegrete Johanson MTÜ RuaCrew

Kiusamise teema on taas muutunud aktuaalseks. Leidub inimesi, kes ütlevad, et kiusamist on esinenud kogu aeg ja omal moel on see normaalne osa inimese elust. Kiusamine on justkui viis ennast kehtestada. Eesti filmi- ja kirjandusklassika on täis ilmekaid näiteid kiusamise erinevatest nägudest: kasvõi Tootsi püüdlus võita Teele tähelepanu teda sikutades või Tammsaare Pearu ja Andrese vaheline lakkamatu võimuvõitlus. Mis on tänapäeval teisiti?

Foto: Kristjan Klaats

Heidi Paabort Eesti ANK tegevjuht

E

uroopa Elu ja Töötingimuste Parandamise Fondi hiljutise uurimuse kohaselt on ligi kuuendik 15–29-aastastest Eestis elavatest noortest ühiskonnast välja lülitunud – nad ei käi koolis ega tööl. Toetamaks neid noori, kuulutas SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital 2013. aastal välja hanke «Noorte kaasamine vabatahtlikku tegevusse». Eesmärk oli kaasata koduseinte vahele sulgunud noori vabatahtlikku tegevusse ja laiemalt propageerida vabatahtlikku tööd. Hankes osales ja sai toetuse Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, kes kaasas sellesse ettevõtmisesse ligi 20 noortekeskust. Võrreldes mitme teise asutusega on noortekeskustel mitu olulist eelist – keskused tunnevad noori, noored on harjunud seal käima ja teavad, et nende muredele leitakse abi. Lisaks on noortekeskustel võimalus pakkuda vabatahtlikuks tööks erinevaid tegevusi, mis lähtuvad noore huvidest, oskustest ja arengupotentsiaalist. Aasta kestnud töö tulemusena tekkisid sisendid mudelisse, mida iga piirkonna iseärasustega kohandades saame soovitada ka teistele. Selle mudeli võib laias laastus jagada viieks: piirkonna analüüs ehk eeltöö, koolitused, rakendamine, keskuse harjumuspäraste tegevuste stabiilsus ja analüüs. Esimese sammu ehk eeltöö raames tuleb piirkonnas üle vaadata, millised on noortekeskuste võimalused noorte leidmisel (nt mobiilne noorsootöö) ja kontaktide saavutamisel, millised

on noortelt noortele info edastamise võimalused ja koostöövõrgustike võimalused noorte leidmisel. Koostöövõrgustikega kohtumisel on vajalik selgitada iga osapoole rolli, sest teatud juhtumite korral jäävad noortekeskuse enda käed lühikeseks. Alati ei ole andmete kättesaamine sihtgrupi leidmiseks süsteemne ja hästi leitav või pole andmete edastamine lubatud. Valdkonnal ei ole veel selget mandaati teiste valdkondade poolt. Lahenduseks võib olla sotsiaalministeeriumi uue dokumendi «Laste ja noorte valdkondadeülese tugisüsteemi väljaarendamise lähtealused» rakendamine. Oluline on välja uurida, kas vabatahtlik tegevus võiks olla «maksevahend» mõne tegevuse või teenuse saamisel. Mitmes piirkonnas Eestis on loodud töökohti, millele eelneb alati teatud periood vabatahtlikku tööd. Õppevisiidi raames Norrasse ilmnes, et seal on noortekeskuste juurde loodud suviseid sotsiaalseid töökohti, millele saavad kandideerida need, kes on varasemalt olnud vabatahtlikud. Hiljem koostatakse noortega ka CV. Kindlasti tuleb mõelda, milliseid oskusi ja teadmisi vajab noorsootöötaja noorte leidmiseks ja kaasamiseks. Kõnealuse projekti puhul toimus kaks koolitust. Esimese fookuses oli noore toetamiseks vajalike teadmiste saamine – tuleviku kompetentsid ja nende arendamine, noorte praegused väljakutsed, reflektsiooni roll õppeprotsessis jmt. Valmis ka nn noorte juhtumikaart. Nõustatud ja vabatahtlikku töösse kaasatud noortega täideti Stardiplatsi CV või kasutati ühekordsete tegevuste puhul vabatahtliku passi. Teise koolituse eesmärk oli anda

noorsootöötajatele teavet nn tööriistadest, kuidas sihtgruppi kaasata, kaasavalt võrgustikku juhtida ja luua keskkond, kuhu noor tahaks tulla. Teine oluline samm on piirkonnas üle vaadata, kes vajavad vabatahtlikke (või tulevikuks tööjõudu), ja teadvustada, miks vabatahtliku tegevusega seotud noori on mõistlik tööle võtta. Vabatahtlike kaasajate esindajaid tuleb koolitada, millised kohustused ja võimalused sellega kaasnevad. Üldiselt soovitakse tööle võtta noori, kelle väärtushinnangud sobivad nt ettevõtte eesmärkidega, sest töö saab jooksvalt selgeks õppida. Kolmandaks, leides kontakti noorega, on kõige olulisem lähtuda tema erisusest ja vajadustest ning leida just talle sobiv vorm osalemaks vabatahtlikus tegevuses. Edukaim töövorm noorega suheldes on otsekontakt, personaalne ja järjepidev toetus. Noortekeskus saab noori edukalt kaasata noortekeskuse igapäevase töö korraldamisse või suunata vabatahtliku tegevuse tegemiseks koostööpartnerite poole. Kui noorega on saadud kontakt ja ta on osalenud vabatahtlikus tegevuses, siis tuleb ka programmi lõppedes temaga vähemalt pool aastat edasi suhelda ja toetada. Töö efektsemaks muutmiseks on vaja noortekeskustesse töötajaid juurde palgata. Noorega kontakti saades tuleb veenduda, et tal oleksid tagatud baasvajadused. Muul juhul on ülimalt raske noort aidata pelgalt noorsootöö ja va-

batahtliku tegevusega. Need on keerulisemad juhtumid, mis eeldavad pikemaajalisemat sekkumist ning koostööd teiste osapooltega. Oluline on rollide selgus ja teadlikkus, mida üks või teine osapool saab noore toetamiseks teha. Noore jaoks pole oluline teada, milline konkreetne asutus teda toetab, vaid see, et toetus tuleb. Selleks et noorega saaks töötada just see, kes tema jaoks on kõige õigem, on vajalik keskne koordinatsioon noore ümber. Neljandaks tuleb toetada erinevate programmidega noortekeskuste igapäevast stabiilset tööd. See tähendab ka teadlikkuse suurendamist ühiskonnas, et leviks arusaam noortekeskusest kui kompetentsikeskusest, mis saab toetada erinevate huvide ja muredega noori. Viiendaks on vaja kõiki eelnevaid samme pidevalt analüüsida ja andmeid koguda – töö ajakohasemaks, vajaduspõhisemaks ja efektiivsemaks muutmiseks. See projekt on kinnitanud, et noortekeskused suudavad pea kõikidele noortele luua arendava keskkonna, mis mõjutab neid omandama ja kasutama elus vajalikke oskusi ja pädevusi, soodustab algatusvõimet ja ettevõtlikkust, toetab identiteediotsinguid, sotsialiseerumist ning kujundab väärtushinnanguid. Efektiivse noorsootöö tulemusena, kus noorele on antud võimalus katsetada ja proovida, teda samaaegselt innustades ja toetades, on nii mõnigi otsija leidnud oma kutsumuse.

Tänapäeval on levinud ennekõike verbaalne vägivald ja üha enam tavapäraseks muutuv küberkiusamine. Nende kiusamisvormide puhul on sekkumine palju keerulisem kui näiteks füüsilise vägivalla puhul, sest tihti jäävad need juhtumid täiskasvanutel märkamata või tehakse seda liiga hilja. Löök lapse või noore enesehinnangule on juba antud. Kui lastega rääkida, on nende lugudest on välja koorunud, et kiusamist esineb juba lasteaias. Kui kiusamisjuhtumid on jäänud seal märkamata ja nendega pole tegeletud, on üsna tõenäoline, et kiusamine jätkub ka kooliseinte vahel. Mida teha kiusamise peatamiseks? Ühe võimaliku lahendusena kaalutakse sageli koolivahetust. Vahel võib see olla ainuke väljapääs, kuid alati jääb püsima küsimus, kas probleemi tegelike algpõhjustega tegeletakse või hakkab korduma teatud käitumismuster. N-ö endisest kiusamise ohvrist võib saada kiusaja – rollivahetus, mis näiliselt justkui aitaks ennetada taas kiusatavaks sattumist. Sõbralikkus versus kius Sel õppeaastal sai alguse MTÜ RuaCrew juhitav projekt «Sõbralikkus vs kius», mille raames pakutakse Tallinna koolide algklassidele võimalust osaleda töötubades, kus antakse lastele praktilisi teadmisi ja oskusi, kuidas olla üksteisega arvestav, ja ülevaade olulistest suhtlemisoskustest. Projekti raames viiakse ühe grupiga tegevusi läbi viie kohtumise jooksul, mil arutletakse erinevate suhtlemis- ja käitumisviiside, sallivuse ja aktsepteerimise teemadel. Projekti rahastab Tallinna linnavalitsuse süüteoennetuse komisjon ja politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuur.


julge ja ta hte jõul ine noor

LK

7

Vanglateenistuse enesekaitsekoolitus

V

anglateenistus korraldab juba kolmandat aastat järjest Tartus, Tallinnas ja Jõhvis tasuta enesekaitsekoolitust gümnaasiumiõpilastele. Treeningud toimuvad oktoobrist maini ja selle käigus õpetatakse enesekaitset (võtteid ja tehnikaid), kuidas end ohuolukorras kaitsta, ning pakutakse võimalust tugevdada oma kehalist vormi jõukohaste treeningutega. Õpetame vangla erivahendite (gaas, käerauad) ja teenistusrelvade (teleskoopnui, tulirelv) kasutamist ning tutvustame vanglateenistust kui tänapäevast töökeskkonda. Kõik vanglad ootavad koolitusele hea käitumise ja laitmatu taustaga gümnaasiumiõpilasi, kes tunnevad huvi riigi sisejulgeoleku ja aktiivse sportliku tegevuse vastu. Kõik treeningud toimuvad vanglate spordisaalis. Jakob Westholmi abiturient Henri Palm on enesekaitsetreeningutel osalenud kolm aastat ja jagab oma muljeid. Miks otsustasid alustada enesekaitsetreeningutega, mis toimuvad vanglateenistuses? 10. klassis oli koolis vanglateenistusest loeng, kus tutvustati valvurite erivahendeid ja kutsuti tasuta treeningutele. Ma polnud varem enesekaitsega tegelenud ning soovisin ka pisut rohkem füüsilist treeningut, seega otsustasingi hakata käima enesekaitsetrennis. Esimeste treeningutega huvi ei kadunud, kuna sain aru, et järjekindla õppimiseta ma ennast ja teisi kaitsta ei oska. Paari tunniga võib õppida ühte nippi enam-vähem arvestatavalt kasutama, kuid tehnika omandamiseks on vaja järjepidevalt trennis käia. Mida on sulle andnud enesekaitsetreeningud? Tunnen, et olen füüsiliselt tugevam. Teadmine, et ma oskan vähemalt mingeid võtteid kasutada, annab enesekindluse, mis ei jää teistelegi märkamata. Selline kindel, rahulik olek võib üleüldse hoida ära vägivaldse situatsiooni tekkimise. Kuna vahel osaleme vanglateenistuse loengutes ja külastame teisi Eesti vanglaid, on mul ülevaade Eesti sisekaitsest. Millise ülevaate on treeningutel käimine sulle andnud vanglateenistuse tööst? Trennides tegeleme suurema osa ajast võitluskunstidega, kuid oleme õppinud käsitsema ka valvuri erivahendeid ja teenistusrelvasid. Seoses sellega teame ka ametniku eetikast – kuhu ei tohi nuiaga lüüa ning millal üleüldse tohib kinnipeetava vastu jõudu kasutada. Oleme käinud ekskursioonidel, kus tutvustati ametnike tööd, vangla sisekorda ning mis kõige tähtsam – kuidas vanglasse mitte sattuda. Kui sul oleks reaalselt vaja ennast kaitsta, kas sul oleks õpitust kasu? Kõige rohkem kasu on kogemusest, et oskusliku vastasega pole mõtet jõudu proovida, parimaks enesekaitseks on kiired jalad. Kui aga on vaja ennast

Ühistreening Tartu vanglas.

või teisi füüsiliselt kaitsta, siis on treeningul õpitust kindlasti meeletult palju abi. Kõige olulisem kogemus on see, et tuleb panustada enda tugevatele külgedele. Maadlemine endast 25 kilo rohkem kaaluva trennikaaslasega lõpeb enamasti minu allajäämisega, seega väldin maadlust ning panustan oma kiiretele käe- ja jalalöökidele.

JULGETELE JA TEOTAHTELISTELE! SISSEASTUMISE TINGIMUSED VANGLAAMETNIKU JA KORREKTSIOONI ERIALALE SISEKAITSEAKADEEMIASSE • keskharidus • riigikeele valdamine • laitmatu minevik (õppima asujate kohta viiakse läbi taustakontroll)

Miks soovitad gümnaasiumiõpilastel liituda meie treeningutega? Enamik käib vaid esimesed paar treeningut ning jätab seejärel asja katki. Ilmselt lootsid nad näha paari lahedat enesekaitsevõtet, kuid õigupoolest tegeleme trennis rohkem poksi ja maadlusega. Ise saab valida, milliste treenerite käe all õppida, seega igaüks, kes on huvitatud, leiab endale sobiva treeneri. Kõik treenerid on kogemustega võitlejad ning pole vist vaja enam mainidagi, et treeningud on tasuta. Hiljem on ka uhke tagantjärele mõelda, et oled õppinud vanglas võitluskunste.

Sisseastumiskatsete ja testide hulka kuuluvad: • keskkooli ainehinnete keskmine (A-võõrkeel, matemaatika ja emakeel) • eesti keele test (sooritavad need, kes ei saanud eesti keele riigieksamit üle 40 punkti või pole eesti keele riigieksamit sooritanud või need, kelle gümnaasiumi õppekeel ei olnud eesti keel) • kehalised katsed (1500 meetri jooks, kätekõverdused toenglamangus, istessetõus) • kutsesobivusvestlus (selle osaks on ka kirjaliku vaimsete võimete ja isiksuse testi sooritamine) • tervisekontroll

Tallinnas lõpetab sellel aastal enesekaitsekoolituse 90 noort, kes on 20st Tallinna gümnaasiumist, seega on see hea võimalus leida sõpru/trennikaaslasi üle terve Tallinna ja tänu ühisüritustele ka üle terve Eesti. Ühisüritusi on programmis vähemalt kolm, mis tähendab seda, et külastame kõiki vanglaid. Ühisürituste raames saavad nii Tartu, Viru kui ka Tallinna noored kokku, kus neil on võimalik ühiselt trenni teha ja muljeid vahetada, samuti toimub ekskursioon vanglas, mis annab hea ülevaate Eesti vanglatest. Ühisürituse raames oleme külastanud haridusmesse Teeviit ja Intellektika, et noored saaksid infot erinevatest õppimisvõimalustest Eestis. Lisategevustena on võimalus lasketiirus laskmas käia ning osaleda esmaabikoolitusel, et saada tõend, mis kehtib hiljem ka autojuhiloa taotlemisel. Septembrist algab taas registreerimine enesekaitsetreeningutele, täpsem info www.vabadusevalvur.ee.

Vastuvõtutingimuste kohta vaata täpsemat infot sisekaitseakadeemia kodulehelt www.sisekaitse.ee/ sisseastujale Riik garanteerib õppijale: • tasuta vormiriietuse • kutseõppes tasuta koha akadeemia ühiselamus, kõrgharidusõppes koha akadeemia ühiselamus (48 eurot kuus) • tasuta toitlustamise kutseõppes • igakuise stipendiumi kutseõppes 250 eurot, kõrgharidusõppes hea õppe­edukuse korral 350 eurot kuus • pärast kutseõppe lõpetamist vanglaametnikuna valvuri ametikoha • pärast kõrghariduse lõpetamist inspektor-kontaktisiku ametikoha Henri Palm ühistreeningul.

Fotod ja tekst: Kristi Dodjak

Vanglateenistuse koostööseminar koolide esindajatele

A

prillis toimus esimest korda vanglateenistuse korraldatav koostööseminar Rakveres, kus osalesid erinevate koolide esindajad. Seminari eesmärk oli tutvustada vanglateenistust, õppimis- ja töötamisvõimalusi, relvastatud üksuse tööd ning arutleda edaspidiste koostöövõimaluste üle. Seminari sisuks olid erinevad töötoad, kus läbi erinevate teemade seoti vanglasüsteemi koolisüsteemiga. Töötubade teemad olid: Enesekaitse – treener tegi näidistrenni koos praegu treeningutel osalevate noortega. Treeningu käigus näida-

ti soojendusharjutusi, jala- ja käelööke, mahaviimisi ja võtteid haardest vabanemiseks. Töötoa idee oli õpetajatele näidata, kuidas treening välja näeb ja kuidas saaks seda koolitundidega siduda. Üks võimalus on vanglateenistust kooli kehalise kasvatuse tundi kutsuda, kus saame koolinoortele tutvustada oma treeninguid ja kellel tekib suurem huvi, saab vangla trennidega liituda. Noored ja narkootikumid – räägiti, millised on noorte seas enim levinud narkootikumid ja milline on nende mõju organismile. Samuti kõneldi, millised on narkootikumide tarvitamise põhjused ja tunnused, mis reedavad

uimastite tarvitamist. Lisaks anti ülevaade seadustest. Teema näitlikustamiseks tutvustati, kuidas Tartu vanglas tegeletakse narkootikumide leviku tõkestamisega. Riik ja kodanik – arutleti teemadel riik ja kodanik tänases julgeolekuruumis. Milline on meie riigi olemus ning kes on kodanik ja milline on tema roll. Motiveeriv intervjueerimine – sisaldab võtteid ja strateegiaid, mis suurendavad tõenäosust, et inimene alustab oma käitumise muutmise protsessi. Motiveeriva intervjueerimise põhimõtted on empaatia väljendamine, vastuolude väljatoomine, vaidluste välti-

mine, vastuseisuga kaasaminek ja eneseusu toetamine. Töötoa idee oli õpetajatele ühe teadmise andmine, mida nad saavad koolis õpilastega kindlasti kasutada, lihtsustades sellega muuhulgas ka nende tööd. Vanglate kohustused rahvusvahelises koostöös – räägiti Eestis karistust kandvatest sõjakurjategijatest, nende kohtlemisest ning vanglasüsteemi panusest sisejulgeoleku tagamisse.

Kuna osalejate tagasisidest tuli välja, et vanglateenistus on õpetajatele huvipakkuv ning erinevaid koostöövõimalusi on palju, on plaan jätkata edaspidi sarnaste koostööseminaridega. Üritustekalender on järgmiseks kooliaastaks planeeritud ning seminarid toimuvad septembris, jaanuaris ja märtsis. Info vanglateenistuse kohta: www.vangla.ee


a k t iivne noor Noorsootöö õpe Tallinna Ülikoolis LK

8

Ü

le kahekümne aasta on Eestis võimalus omandada noorsootööalast kõrgharidust – omandada professionaalseks noorsootööks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused. Nõnda nagu on muutunud noored, on muutunud ka eriala. Tegemist on erialaga, mis areneb ja liigub koos tänaste ja homsete noortega – väga põnev väljakutse nii õppijate kui ka õppejõududele. Kuidas ja mida õpitakse?

tikaid reaalsetes töökeskkondades. Väärtustame õppimist – nii formaalset, mitteformaalset kui ka informaalset. Õpingute käigus omandatakse kasvatus- ja noorsootöö põhimõtted, õpitakse tundma noorte elu tegelikkust, hinnatakse noorte vajadusi ja kohalikke olusid, õpitakse kasutama erinevaid töövorme ja meetodeid ning analüüsima iseennast ja oma tegevusi noorsootöötajana. Olulisel kohal on ka psühholoogia ja noortekultuur.

Kolme aasta jooksul käivad õppimine ja praktiline tegevus käsikäes – lisaks loengutele ja seminaridele toimub hulgaliselt õppekäike, praktikume ja prak-

Õpingute raames on üliõpilasel võimalik valida erinevate suundade vahel, omandades süvendatud teadmised ja oskused karjääriteenustest,

koolinoorsootööst, loovtegevuste või sportlike huvitegevuste juhendamisest ning tööst haavatavate sihtgruppidega. Kellele mõeldud? Noorsootöö eriala sobib kõigile, kes soovivad panustada noorte ja kogukonna arengusse. Eriala lõpetanu on professionaalse ettevalmistusega, oskab omandatud teadmisi ja oskusi rakendada praktilises töös noortega. Samuti väärtustab ta tolerantsust, multikultuursust, positiivset eluhoiakut, tervislikke eluviise ja elukestvat õpet.

Noorsootöö eriala lõpetanud töötavad noortekeskustes, koolides, noorteorganisatsioonides, kohalikes omavalitsustes, riigiasutustes, huvikoolides, info- ja nõustamiskeskustes, kultuurikeskustes, laagrites, politseis, vaba aja keskustes, spordiasutustes, kirikutes, raamatukogudes jm. Eriala lõpetajad tegutsevad nii kodu- kui välismaal. Õppimine noorsootöö erialal on põnev, seda nii õppemeetodite, mitmekülgsete praktikate kui ka õppejõudude poolest.

Mari-Liis (24) lõpetav noorsootöö eriala tudeng

N

oorsootöö eriala on sobilik neile, kes on valmis ise midagi kogukonna ja noorte heaks ära tegema, kes on huvitatud mitmekülgsest tööst ja kes soovivad ajaga kaasas käia. Noorsootööd tehakse noortele ja koos nendega, seetõttu on oluline meeles pidada, et meie peame arenema koos noortega, selleks, et nemad saaksid areneda koos meiega!

Täiendav info www.tlu.ee/tps

Tallinna linnavolikogu simulatsioon Kea Kruuse Tallinna noortevolikogu

14.–17. märtsini oli ligi 120 noorel aega 73 tundi, et lahendada kuus keerulist Tallinna linnas eksisteerivat probleemi. Neljandal päeval kaitsesid need noored, ise esimeste esinemiskogemuste ootusest pinges, Tallinna linnavolikogu istungisaalis kuues komisjonis oma ideid. Tallinna linnavolikogu simulatsioon toimus sel aastal teist korda, taas Tallinna linna noortevolikogu ja Tegusate Eesti Noorte ühisel ettevõtmisel. Sündmuse formaat on linnavolikogu töö simuleerimine komisjonides, arutades linnale ja noortele olulisi probleeme, eeskuju on võetud Euroopa Noorte Parlamendis kasutusel olevast struktuurist: esimesel päeval toimuvad tutvumismängud, teisel ja kolmandal ajurünnakud ja arutelu ning neljandal päeval valminud ideedekogumike kaitsmine. Simulatsioon aitab noorel paremini mõista poliitilisi otsustusprotsesse, fraktsioonide tööd volikogus ja paneb neid mõtlema võimaluste peale arendada oma kodulinna ning motiveerib selle arengusse panustama. Mõtted tegudeks! Eriline on see noortealgatus seetõttu, et simulatsioon ei jää ainult simuleerimiseks, vaid parimad ideed saavad ka tänu Archimedese toetusele rahastuse ja viiakse noortevolikogu abiga ellu. Linnaruumi komisjon tundis muret Tallinna linnahalli seisukorra pärast. Noored asusid tegutsema: 10. mail korraldati linnahalli koristustalgud, mille käigus korjati selle katuselt kokku sinna kogunenud praht ja sodi. Väiksematel või suurematel talgutel osalemine on võimalus ise midagi oma kätega linnapildis silmanähtavalt paremaks muuta. Samuti on see võimalus kohtuda toredate inimestega ja oma sõpruskonda laiendada. Noortealgatuste sage komistuskivi on nende kalduvus jääda vaid jutu tasandile, linnaruumi komisjoni noored tegid oma nägemuse teoks. Kindlasti on ressursid mõtete teostamiseks eri

Foto: Elina Udekjul

piirkondades erinevad, kuid liikuma saab asjad lükata eelkõige sihikindluse ja kindla veendumusega, et see, mida tahetakse teha, on oluline. Samuti võib juba juunis märgata muutusi linna ühistranspordis – see täitub noorte luulega. Transpordikomisjoni eestvedamisel saavad noored mai lõpuni saata luulevõistlusele oma loomingut, millest žürii valitud paremikuga on võimalik tutvuda suvel 50 Tallinna bussis. Linn luuleliseks! Samas komisjonis sündis idee ka simulatsiooni jätkuprojektiks – Tallinna noorte visioonikonverents 2014, kus kõneleksid tuntud poliitikud, bussijuht ja noored ise.

Kas ma olen kunagi bussi juhtinud, et tean kiruda? 12. mail Von Krahlis toimunud konverents «Buss (v)on Kraavis» leidis Tallinna ühistranspordi suurest süsteemist üles selle olulisima osa – sõitja. Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo on tabavalt öelnud, et linna ei tule ehitada mitte transpordile, vaid inimestele. Inimesekeskse lähenemisega oli ka toimunud visioonikonverents, Tallinna Ülikoolija logo kus võeti fookusesse sõitja õigused 1. Spot kohustused. 23-aastase kogemusega bussijuhi Rudolf Kivikingi arvates võiks esimese sammuna häiriva kaasreisija

Täname kõiki partnereid, kes käesolevasse numbrisse panustasid!

puhul pöörduda bussijuhi poole – rohkem kohest reageerimist, mitte hilisemat pirtsutamist kodus või internetis. Tavaliseks muutunud olukorrale, kus buss paneb otse inimese nina ees uksed kinni, andis bussijuht vähem teada oleva selgituse: külgpeeglitest on jooksvat inimest näha vaid kahe-kolme meetri kaugusele. Seega ei pruugi bussijuht kiirustavat inimest üldse mitte märgata ja kurjustamisel pole mõtet. «Kas olen kunagi bussi juhtinud, et tean kiruda?» Tänu simulatsioonile ja positiivset indu täis Tallinna noortele saab peagi bussides nautida värskeid noorte luu-

PANTONE 1807 PANTONE Black

Väljaandja: Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Peatoimetaja Mariann Lambing mariann.lambing@tallinnlv.ee

2. Protsess

Tallinna

NOORTENÄDAL

CMYK / c0 m100 y66 k35

tallinna noorsootoo keskus

CMYK / c0 m0 y0 k100 3. Mustvalge

letusi, puhtamat linnahalli ja, kes teab, ehk kunagi ka paremat transpordi tagasisidesüsteemi või linna tasuta ühistranspordi WiFit. Linnahalli koristustalgud: http://www.ohtuleht.ee/579196/ galerii-vaata-kuidas-nooredlinnahalli-puhtaks-kuurisid

Profile for Noor Tegija

Noor Tegija, mai 2014  

Tänase Postimehe vaheleht Noor Tegija. Mõnusat lugemist!

Noor Tegija, mai 2014  

Tänase Postimehe vaheleht Noor Tegija. Mõnusat lugemist!

Advertisement