Mida õppida maaülikoolis? Päevaõpe
Päevaõpe
Bioloogia haru hüdrobioloogia uurib veeloomade ja -taimede elu ning veekogude bioloogilisi protsesse. Rakendushüdrobioloogia tegeleb aga selle teaduse praktilise poolega: veekogude majandamise ja tervendamisega, veekogude seisundi jälgimisega ja veemajanduse korraldamisega laiemas mõttes. Rakendushüdrobioloogia erialal õpetatakse nii teadlasi kui ka spetsialiste-praktikuid. Parimad tingimused praktilise hüdrobioloogia õppimiseks on limnoloogiakeskuses, Eesti sisevete uurimise keskuses Võrtsjärve kaldal. Üliõpilased osalevad koos teadlastest ja kraadiõppuritest juhendajatega välitöödel, võtavad proove, viivad läbi teaduslikke katseid ja analüüsivad nende tulemusi. Tudengid teevad tutvust paljude uurimisvaldkondadega: veetaimestiku ja -loomastiku ülevaateuurimused, järvede ja vooluvete ökoloogia, looduskaitse, toksikoloogia, veekogude majandamine, kalandus jne. Rakendushüdrobioloogia eriala kohustuslik osa on välitööd Eestimaa eri paikades, näiteks Peipsil, Võrtsjärvel, Emajõel, väikejärvedel ja jõgedel.
Maastikuarhitektuuri pärusmaa on erinevate välisruumide kujundamine. Nii nagu arhitekt kavandab hooneid, kus inimestel oleks hea elada ja töötada, loob maastikuarhitekt mugavaid, turvalisi ja huvitavaid maastikuruume. Maastikuarhitekt aitab lahendada igapäevase elukeskkonna probleeme. Tänapäeval kavandavad maastikuarhitektid nii uusi elamupiirkondi kui ka puhke- ja mängualasid, nii avalikke linnaruume kui ka kinnistuid eraklientidele. Nad osalevad üld- ja detailplaneeringute koostamises, hindavad maastiku visuaalset kvaliteeti ja koostavad kavasid maastikuhoolduseks ning vanade parkide restaureerimiseks.
Rakendushüdrobioloogia
8
Mida tudengid õpivad? • veeorganisme ja nende ökoloogiat; • keskkonnafüüsikat ja -keemiat, toksikoloogiat; • veekogude uurimise meetodeid; • mereteadust, hüdroloogiat; • taimestikku ja loomastikku ning nende ökoloogiat; • keskkonnapoliitikat ja -korraldust, keskkonnakaitset; • andmete statistilist analüüsi. Lõpetajad leiavad tööd • looduskasutuse vmt kallakuga teadus-, õppe- ja arendusasutustes; • keskkonna- ja veekaitsega seotud asutustes; • loodus- ja keskkonnakaitseorganisatsioonides ja firmades; • üldhariduskoolides loodusainete õpetajana; • kalakasvatustes.
Maastikuarhitektuur
Mida tudengid õpivad? • tunnetama loodust, inimkultuuri ja tehnilisi lahendusi; • mõtlema ruumiliselt, loovalt, analüüsivalt ja sünteesivalt; • nägema probleeme ja leidma lahendusi; • suhtlema ja tegema meeskonnatööd; • end graafiliselt, kirjalikult ja suuliselt väljendama; • ruumilist planeerimist, maastiku planeerimist ja -kujundust ning rohealade haldamist; • planeerima, kujundama ja haldama funktsionaalset, keskkonnasõbralikku ja esteetilist elukeskkonda. Lõpetajad leiavad tööd • maastikukujundus-, planeerimis-, insenerija arhitektuuribüroodes; • linna- ja vallavalitsustes; • maavalitsustes, ministeeriumides jt riigiasutustes; • keskkonnaorganisatsioonides ja arenduskeskustes; • (rakendus)kõrgharidus- ja täienduskoolituse asutustes.