Page 1

Me uurime metsi seepärast, et nad meie õue tagant algavad. Ja järvi uurime me selle pärast, et meil on neid mitu tuhat. Keskkonnapsühholoogide arvates tuleneb eestlaste maalähedus lihtsalt sellest, et suur hulk meist elab maal ja väikelinnades. Keskkonnapsühholoogid väidavad ka, et eestlaste loodussõbralikkus on pigem müüt kui tegelikkus. Ometi saame me seda müüti kasutada loodushoiu ja loodusteaduste edendamiseks, ning mitte ainult meil, vaid ka meie piiride taga. Eesti maa – elamisväärne ja igikestev – seisab maaülikooli lipukirjal. 21. sajand, ennenägematu tarbimissajand, paneb selle lipukirja tõsiselt proovile. Teisalt tähtsustub aga loodushoid üha enam, sest õhk, vesi ja muld hakkavad maksma järjest rohkem. Maaülikooli ülesanne ongi teaduskeeles tõestada seda, et me oma maad hoidma peame. Et ei juhtuks nagu vendade Johansonide laulus, kus Eestimaa peab omale asupaika otsima kusagil taevas.

Juhani Püttsepp

Tule Tuleõppima õppimamaaülikooli! maaülikooli!


Vajalikud telefonid Rektori saatesõna . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

1

Aiandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine Põllumajandusettevõtte majandamine . . . . . . . Taimekasvatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Loodusturism . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Maastikukaitse ja -hooldus . . . . . . . . . . . . . . . . Linna- ja tööstusmaastike korraldus . . . . . . . . . Taastuvenergia ressursid . . . . . . . . . . . . . . . . . . Loodusvarade kasutamine ja kaitse . . . . . . . . . . Rakendushüdrobioloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . Maastikuarhitektuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Majandusarvestus ja finantsjuhtimine . . . . . . . . Ökonoomika ja ettevõtlus . . . . . . . . . . . . . . . . Metsatööstus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Metsamajandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Geodeesia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Kinnisvara planeerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . Maakorraldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Veemajandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Maaehitus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Veterinaarmeditsiin . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Kalakasvatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Loomakasvatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Tootmistehnika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Toiduainete tehnoloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . Energiakasutus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Ergonoomika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Tehnotroonika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Biotehnilised süsteemid . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2 3 4 4 5 6 6 7 7 8 8 9 9 10 10 11 11 12 12 13 14 15 16 17 18 18 19 19 20

Õppekorraldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Struktuur, Õppetoetused . . . . . . . . . . . . . . . . . Üliõpilaselu, Ühiselamud . . . . . . . . . . . . . . . . . Vaba aeg . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Vastuvõtuinfo, Vajalikud telefonid . . . . . . . . . .

21 22 23 24 25

Vastuvõtuinfo

Infosekretär. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 731 3001 Rektoraat. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 731 3200 Õppeosakond. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Avatud ülikool. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Karjääriteenistus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Raamatukogu. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Keelekeskus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

731 3011 731 3174 731 3890 731 3051 731 3162

Ühiselamud. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 731 3281 Majandus- ja sotsiaalinstituut. . . . . . . . . . . . . . . . . Metsandus- ja maaehitusinstituut. . . . . . . . . . . . . . Põllumajandus- ja keskkonnainstituut . . . . . . . . . . . Tehnikainstituut . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut . . .

731 3061 731 3154 731 3820 731 3332 731 3442

Ajaleht Maaülikool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 731 3004

Tartu raekoja platsilt maaülikooli linnakusse on kaks kilomeetrit.

Tartu kesklinn

vastuv@emu.ee www.emu.ee/sisseastujale Tel 731 3048 Eesti Maaülikool. Kreutzwaldi 1a-0036. Tartu 51014

Sisseastumine interneti teel:. www.sais.ee


Mida õppida maaülikoolis?

Hea tulevane õppija! Eesti Maaülikool on viimastel aastatel läbinud pika ja põhjaliku uuenduskuuri, mille raames on põliste põllumajanduserialade kõrvale loodud hulk uusi õppekavu. Ikka selle nimel, et meie lõpetajad oleksid tööturul hinnatud tegijad, aga eelkõige head peremehed oma kodumaal, kelle kätte võib usaldada maad, metsad, õhu ja vee. Maaülikoolis õpitakse loodusressurssidega ümber käima ja uuritakse kogu seda rikkust ka teaduslikult, kusjuures meie õppe- ja teadusvaldkonnad ei kattu teiste ülikoolidega. Just meie ülikooli seinte vahel, aga ka Eestimaa erinevais paigus praktikumil olles, kasvavad ja kujunevad spetsialistid, kes on suutelised säilitama looduskeskkonna tulevastele põlvedele üha keerulisemaks muutuvas maailmas. Erinevalt mitmestki teisest kõrgkoolist on Eesti Maaülikool koondumas ühte paika ülikoolilinnakuks. Siin, Tähtvere väljal on silmside kaugusel õppehooned, uhiuus raamatukogu, renoveeritud ühiselamud, spordija matkarajad. Valminud on ka uus spordihoone, mis ühendab meie kämpuse tervikuks. Sinu vanemate õpiajal oli kombeks öelda, et maaülikoolis mööduvad elu parimad aastad. Ehkki ajad on muutunud, peab see vana tõde nüüdki paika. Mait Klaassen, rektor

1


Mida õppida maaülikoolis? Päevaõpe / kaugõpe

Aiandus

Eesti maaülikooli erialadest on aiandus populaarsemaid. Selle eriala valinud üliõpilased õpivad tundma kõiki aiandusharusid: köögi- ja puuviljandust, katmik- ja iluaiandust ning aiakultuuride säilitamist. Konkurentsivõimeliseks majandamiseks aiandusturul on tarvis koolitada professionaalseid aiandusspetsialiste. Aianduseriala lõpetanud on nõutud töötajad puu- ja köögiviljade, samuti ilutaimede tootmise ja säilitamisega tegelevates ettevõtetes. Väga hea dekoratiivtaimede ja taimekahjustajate tundmine, oskus kujundada haljasalasid ja eraaedu ning juhtida haljasalade rajamisja hooldustöid lubavad töötada spetsialisti või juhina haljastusettevõttes. Vabaained annavad võimaluse saada osa teistegi valdkondade ainekursustest meie ülikoolis või võõrsil.

2

Mida tudengid õpivad? • kvaliteetsete aiasaaduste tootmist; • tänapäevaseid meetodeid tootmise optimeerimiseks; • aiakultuuride sordiaretust; • aiasaaduste säilitamist; • haljasalade ja eraaedade kujundamist ning majandamist. Lõpetajad leiavad tööd • konsulendina; • aianduserialade õpetajana gümnaasiumis või ametikoolis; • õppejõuna või teadurina ülikoolis ja teadusinstituudis; • aiandusfirma spetsialisti või juhina; • haljastusspetsialistina nii maal kui linnas; • mitmetel ametikohtadel nii riigi- kui erasektoris.


Mida õppida maaülikoolis? Päevaõpe

Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine Kõrgharidus maamajanduse ja loodusressursside kasutuse valdkonnas võimaldab noorel inimesel paindlikult spetsialiseeruda, arvestades muutusi tööjõuturul. Eriala lõpetaja oskab analüüsida maamajandusliku tootmise tasuvust ja jätkusuutlikkust ning planeerida ettevõtete, ühistute, talude ja regioonide arendustegevust. Ta tunneb agraarsfääri teaduslik-innovaatilisi probleeme, arengusuundi ja uurimismeetodeid ning oskab neid oma töös iseseisvalt rakendada. Mida tudengid õpivad? • looma- ja taimekasvatust; • ökonoomikat, turundust ja majandusanalüüsi; • ettevõtte juhtimist; • tõhusat ressursside kasutamist ja kaasaegseid meetodeid tootmise optimeerimiseks; • ratsionaalse maakasutuse planeerimist ja geoinfosüsteemide (GIS) rakendusi; • keskkonnasäästlikku majandamist.

Lõpetajad leiavad tööd • põllumajandusettevõtetes, -ühistutes, juhi või spetsialistina agrovahendite edasimüüjate, vahendajate ja kokkuostjate juures (üldjuhtimine, tootmine, turustamine); • konsulendina; • projektijuhina mitmetes eluvaldkondades; • valla või maakonna arendustegevuse eksperdina; • tootmisettevõtetes ja maaelu ning loodusega seotud mittetulundusühingutes; • riigiasutustes ja Euroopa Liidu institutsioonides; • erialaõpetajana; • õppejõuna või teadurina.

3


Mida õppida maaülikoolis? Kaugõpe

Päevaõpe

Uus bakalaureuseõppekava valmistab ette laiapõhjalise haridusega põllumajandusettevõtte mänedžere, kes oskavad korraldada ja juhtida põllumajandusettevõtte tootmisprotsessi ning suudavad analüüsida ja planeerida selle arendustegevust tagamaks ettevõtte jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet.

Taimekasvatuse eriala magistriõppes õppijad saavad mitmekülgse hariduse. Lisaks erialaainetele annavad valikja vabaained võimaluse õppida ka teiste erialade ainekursusi. Tudengite käsutuses on tänapäevased õppevahendid ning neil on võimalus osa õpiaega õppida välismaal. Selle eriala lõpetanu suudab korraldada taimekasvatuslikku tootmist ja juhtida põllumajandusettevõtte tööd. Omandatud haridus lubab spetsialiseeruda ka mõnele kitsamale erialale nagu taimebiotehnoloogia, mahemaaviljelus, bioenergia tootmine, sordiaretus, taimekaitse jm.

Põllumajandusettevõtte majandamine

Mida tudengid õpivad? • taime- ja loomakasvatust (sh aiandust); • ökonoomikat, turundust ja majandusanalüüsi; • ettevõtte juhtimist; • kaasaegset tootmistehnoloogiat; • regionaalmajanduse spetsiifikat; • looduslike ja majanduslike ressursside säästvat kasutamist; • tootmisriske ja nende leevendamise võimalusi; • alternatiivseid tegevusi maal; • agromajandusliku geoinfosüsteemi rakendusi tootmistegevuse planeerimisel ja optimeerimisel.

4

Lõpetajad leiavad tööd • põllumajandusettevõtetes, -ühistutes mänedžerina; • konsulendina; • projektijuhtidena põllumajanduse ja maaelu valdkondades; • riigiasutustes ja EL institutsioonides; • ekspertidena põllumajandust teenindavates ettevõtetes.

Taimekasvatus

Mida tudengid õpivad? • taimebiotehnoloogiat, taimekaitset, energiakultuuride kasvatamist, mahetaimekasvatust jmt; • maakasutust ja kaasaegset masintehnoloogiat; • keskkonnahoidu, majandust, informaatikat. Lõpetajad leiavad tööd • juhi või erialaeksperdina põllumajandusettevõttes; • eksperdina põllumajandusettevõtteid teenindavates firmades; • taimekasvatuse konsulendina; • eksperdina põllumajandusministeeriumis; • pärast doktorantuuri õppejõuna või teadurina ülikoolis, erialaainete õpetajana kutsekoolis.


Mida õppida maaülikoolis? Päevaõpe / kaugõpe

Loodusturism Eesti on tuntud oma eripärase ja mitmekesise looduse poolest – siin on loodushuvilisel lootust näha nii haruldasi taimi kui loomi, puutumatuid rabamaastikke ja puisniite. Loodusturism ongi looduse mitmekesisuse tutvustamine keskkonda säästval moel. Tudengid saavad põhjalikke teadmisi loodusest, aga ka turismindusest ja ettevõtlusest. Kiirelt suurenev turistide arv kujutab ohtu meie suhteliselt puutumatule loodusele, seepärast on arukas turismikorraldus ja planeerimine hädavajalikud. Loodusturismi kolmeaastase bakalaureuseõppe läbinu võib jätkata erialaõpinguid magistrantuuris, järgneva kaheaastase õppe jooksul saab laiendada teadmisi nii looduse tundmise kui ka rahvusvahelise loodusturismi vallas.

Mida tudengid õpivad? • Eesti looduse mitmekesisust; • loodusturismi aluseid, jahi- ja kalaturismi, turismiettevõtlust, projektijuhtimist ja -kirjutamist; turunduse aluseid; • loodusgiidi kutsetöös vajalikke oskusi: võõrkeeli, suhtlemispsühholoogiat, loogika aluseid, riske ja tööohutust loodusturismis, fotograafiat, looduse vahendamise metoodikat; • keskkonnafilosoofiat ja -eetikat, keskkonnasotsioloogiat, ökoloogiat, üldbioloogiat, geoinfosüsteeme; • looduskaitse ja keskkonnakorralduse põhimõtteid. Lõpetaja leiab tööd • riigimetsa majandamise keskuses, looduskaitsekeskustes, keskkonnaametis, omavalitsustes; • (rakendus)kõrgharidus- ja täienduskoolituse asutustes; • loodushariduslikes asutustes.

5


Mida õppida maaülikoolis? Päevaõpe

Kaugõpe

Maastikukaitse ja -hoolduse eriala õpetatakse rahvusvaheliselt akrediteeritud bakalaureuse-, magistrija doktoriõppe õppekavade järgi.

Linna- ja tööstusmaastike korralduse õppekava ühendab loodus-, majandus-, sotsiaal- ja tehnikateadusi. Selle eriala lõpetaja oskab planeerida säästlikku inimtegevust tööstus- ja linnamaastikes ning arendada kvaliteetset elukeskkonda nii maal kui linnas.

Maastikukaitse ja -hooldus

Mida tudengid õpivad? • planeerima ja arendama loodussõbralikku ning esteetilist elukeskkonda; • töötama nii avalikus kui erasektoris; • maastikku planeerima ja hooldama; • koostama ja rakendama erinevaid keskkonnaabinõusid, nagu keskkonnamõjude hindamine, keskkonnajuhtimine ja keskkonnaaudit, keskkonnaload, kaitsekorralduskavad jms.

6

Lõpetajad leiavad tööd • keskkonnaspetsialistina erafirmades; • maavalitsustes, ministeeriumides jt riigiasutustes; • kohalikes omavalitsustes; • keskkonnaametis ja -inspektsioonis; • keskkonnaorganisatsioonides ja arenduskeskustes; • õppejõuna või teadurina ülikoolides ja teadusinstituutides; • konsulendina.

Linna- ja tööstusmaastike korraldus

Mida tudengid õpivad? • keskkonnapoliitikat ja -juhtimist tööstuses ning omavalitsustes; • taastama rikutud maastikke ning tööstusalasid; • planeerima säästvat elukeskkonda ja säästvaid keskkonnatehnoloogiaid. Lõpetajad leiavad tööd • tööstusettevõtetes; • keskkonnaametis ja -inspektsioonis; • kohalikes omavalitsustes; • maavalitsustes, ministeeriumides jt riigiasutustes; • keskkonnaorganisatsioonides ja arenduskeskustes; • erafirmades.


Mida õppida maaülikoolis? Päevaõpe / kaugõpe

Päevaõpe / kaugõpe

Viimaste aastate siht energeetikas on suunatud taastuvatest allikatest elektri ja soojuse tootmisele. Seda nii seetõttu, et taastumatud energiaallikad lähima mõnekümne aasta pärast lõpevad otsa, aga ka põhjusel, et taastuvate energiaallikate kasutamisega kaasnevad peaaegu olematud kahjud keskkonnale. Bakalaureuseastmes saavad selle eriala üliõpilased laiapõhjalised teadmised kõikidest peamistest Eestimaa looduse ressurssidest. Magistriastmes keskendutakse Eesti taastuvenergia ressurssidele (päikese-, tuule-, vee-, geotermiline- ja bioenergia) ning nende kasutamise tehnoloogiatele. Eriala lõpetanud oskavad hinnata taastuvenergia tootmise sotsiaal-majanduslikke aspekte ning mõju keskkonnale ning tunnevad vastavat seadusandlust.

Loodusvarad on kogu inimkonna arengu ning majandustegevuse arendamise aluseks. Esmase tähtsusega on meile kõigile puhas õhk hingamiseks, joogikõlbulik vesi ning nii taimne kui loomne toiduvaru. Loodusvarade kasutamise ja kaitse eriala lõpetanu on õppinud tundma kõikide peamiste Eestimaa loodusressursside (maa ja muld, sood ja turvas, mets ja puit, põhjavesi ja veekogud, maavarad, seened, taimed ning loomad) kasutamise ning kaitsmise aluseid ja tal on laialdased teadmised majandus- ja sotsiaalvallast.

Taastuvenergia ressursid

Mida tudengid õpivad? • Erialaaineid nagu metsa- ja puidukasutus, energiametsandus, bioenergeetiliste kultuuride kasvatamine, päikese-, tuule- ja maasoojusenergeetika, puitpõhiste kütuste tootmine, veekaitse ja jäätmekäitlus, looduslike protsesside modelleerimine ja ruumianalüüs, loodusvarade majandamise ökonoomika, keskkonnamõjude hindamine ja audit jne. Lõpetajad leiavad tööd • maakondade või valdade energiamajanduse spetsialistide või konsulentidena; • energeetikaettevõtete taastuvenergia spetsialistidena; • taastuvenergia ressursside majandamise ja keskkonnamõju hindamisega seotud riigiametites; • Euroopa Liidu taastuvenergia ressursside kasutamise planeerimisega seotud struktuuriüksustes.

Loodusvarade kasutamine ja kaitse

Mida tudengid õpivad? • erialaaineid nagu keskkonnaõigus, looduslikud ehitusmaterjalid, metsapatoloogia, metsahoid ja puhkemetsandus, looduse kaugseire, looduslike protsesside modelleerimine ja ruumianalüüs, keskkonnamõjude hindamine ja audit jne. Lõpetajad leiavad tööd • maakonna või valla looduskasutuse ja keskkonnakaitse spetsialisti või konsulendina, kellel on oskused regionaalsete arengukavade koostamiseks; • loodusvarade majandamise ja kaitsega seotud töökohtadel; • mitmesuguste kaitsealade, rahvusparkide, puhkealade ja keskkonnaameti spetsialistidena; • suuremate tootmisettevõtete looduskasutuse spetsialistidena.

7


Mida õppida maaülikoolis? Päevaõpe

Päevaõpe

Bioloogia haru hüdrobioloogia uurib veeloomade ja -taimede elu ning veekogude bioloogilisi protsesse. Rakendushüdrobioloogia tegeleb aga selle teaduse praktilise poolega: veekogude majandamise ja tervendamisega, veekogude seisundi jälgimisega ja veemajanduse korraldamisega laiemas mõttes. Rakendushüdrobioloogia erialal õpetatakse nii teadlasi kui ka spetsialiste-praktikuid. Parimad tingimused praktilise hüdrobioloogia õppimiseks on limnoloogiakeskuses, Eesti sisevete uurimise keskuses Võrtsjärve kaldal. Üliõpilased osalevad koos teadlastest ja kraadiõppuritest juhendajatega välitöödel, võtavad proove, viivad läbi teaduslikke katseid ja analüüsivad nende tulemusi. Tudengid teevad tutvust paljude uurimisvaldkondadega: veetaimestiku ja -loomastiku ülevaateuurimused, järvede ja vooluvete ökoloogia, looduskaitse, toksikoloogia, veekogude majandamine, kalandus jne. Rakendushüdrobioloogia eriala kohustuslik osa on välitööd Eestimaa eri paikades, näiteks Peipsil, Võrtsjärvel, Emajõel, väikejärvedel ja jõgedel.

Maastikuarhitektuuri pärusmaa on erinevate välisruumide kujundamine. Nii nagu arhitekt kavandab hooneid, kus inimestel oleks hea elada ja töötada, loob maastikuarhitekt mugavaid, turvalisi ja huvitavaid maastikuruume. Maastikuarhitekt aitab lahendada igapäevase elukeskkonna probleeme. Tänapäeval kavandavad maastikuarhitektid nii uusi elamupiirkondi kui ka puhke- ja mängualasid, nii avalikke linnaruume kui ka kinnistuid eraklientidele. Nad osalevad üld- ja detailplaneeringute koostamises, hindavad maastiku visuaalset kvaliteeti ja koostavad kavasid maastikuhoolduseks ning vanade parkide restaureerimiseks.

Rakendushüdrobioloogia

8

Mida tudengid õpivad? • veeorganisme ja nende ökoloogiat; • keskkonnafüüsikat ja -keemiat, toksikoloogiat; • veekogude uurimise meetodeid; • mereteadust, hüdroloogiat; • taimestikku ja loomastikku ning nende ökoloogiat; • keskkonnapoliitikat ja -korraldust, keskkonnakaitset; • andmete statistilist analüüsi. Lõpetajad leiavad tööd • looduskasutuse vmt kallakuga teadus-, õppe- ja arendusasutustes; • keskkonna- ja veekaitsega seotud asutustes; • loodus- ja keskkonnakaitseorganisatsioonides ja firmades; • üldhariduskoolides loodusainete õpetajana; • kalakasvatustes.

Maastikuarhitektuur

Mida tudengid õpivad? • tunnetama loodust, inimkultuuri ja tehnilisi lahendusi; • mõtlema ruumiliselt, loovalt, analüüsivalt ja sünteesivalt; • nägema probleeme ja leidma lahendusi; • suhtlema ja tegema meeskonnatööd; • end graafiliselt, kirjalikult ja suuliselt väljendama; • ruumilist planeerimist, maastiku planeerimist ja -kujundust ning rohealade haldamist; • planeerima, kujundama ja haldama funktsionaalset, keskkonnasõbralikku ja esteetilist elukeskkonda. Lõpetajad leiavad tööd • maastikukujundus-, planeerimis-, insenerija arhitektuuribüroodes; • linna- ja vallavalitsustes; • maavalitsustes, ministeeriumides jt riigiasutustes; • keskkonnaorganisatsioonides ja arenduskeskustes; • (rakendus)kõrgharidus- ja täienduskoolituse asutustes.


Mida õppida maaülikoolis? Päevaõpe / kaugõpe

Päevaõpe / kaugõpe

Mida keerukamaks ja komplekssemaks muutuvad majandussuhted, seda täpsem ja pädevam peab olema majandusarvestus. Ettevõtted ei vaja enam vanamoelisi raamatupidajaid, vaid haritud majandusarvestusspetsialiste, kes suudavad kaasa rääkida ettevõtte finantsjuhtimises. Majandusarvestuse õpetamise pikaajalise kogemuse tulemusena on maaülikoolis kokku pandud arvestuse teooriat ja praktikat sobivalt ühendav ja häid teadmisi andev õppekava.

Vajadus ettevõtlust tundvate ja majanduslikku analüüsi valdavate spetsialistide järele üha kasvab, kuigi räägitakse palju majandusspetsialistide üleküllusest. Vastupidi – maamajandusega kursis olevaid ökonomiste läheb tarvis üha uutes tegevusvaldkondades. Põllumajanduses ja maaelus on viimastel aastatel leidnud aset suured muudatused, mistõttu on vajaka poliitiliste meetmete väljatöötajatest, toetusskeemide kujundajatest, toetuste administreerijatest jne.

Mida tudengid õpivad? • majandusarvestuse korraldamise põhimõtteid äriettevõtetes ja põllumajanduses; • maksustamist, rahanduse korraldamist riigi ja ettevõtte tasandil, finantsvahendust; • analüüsima ja hindama ettevõtte majandustegevust; • kasutama raamatupidamistarkvara.

Mida tudengid õpivad? • majanduse arengutendentse, majandusteooriat, ökonoomikat ja ettevõtlust ühistegevuse, turunduse ja välismajandussuhete valdkonnas; • asutama, juhtima ja arendama ettevõtet, planeerima tootmist ja äritegevust ning koostama ja ellu viima äriplaane.

Lõpetajad leiavad tööd • ettevõtte pearaamatupidajana, raamatupidajana või finantsistina; • erinevatel ametikohtadel pankades või maksuametis; • konsulendina, audiitorina, pankrotihaldurina; • enese loodud raamatupidamisfirmas.

Lõpetajad leiavad tööd • ettevõtte juhina; • ökonomisti ja majandusanalüütikuna; • tootmis- ja müügikorraldajana; • teaduri, konsulendi või ökonoomikaeksperdina ettevõtluse, turunduse ja ühistegevuse alal.

Majandusarvestus ja finantsjuhtimine

Ökonoomika ja ettevõtlus

9


Mida õppida maaülikoolis? Päevaõpe / kaugõpe

Päevaõpe / kaugõpe

Metsatööstus on tööstusharu, mis tegeleb puude langetamise, materjali metsast väljaveo ja metsamaterjali esmase töötlemisega. Metsatööstus on paljude teiste majandusharude eelduseks – transport, energeetika, ehitus, masinatööstus. Eriala lõpetaja tunneb Eesti metsafondi, oskab hinnata metsaressursse ja prognoosida nende arengut ning teab metsandusseadusi. Ta tunneb põhjalikult metsamajandustööde mehhaniseerimist, kaasaegseid loodussõbralikke metsakasutustehnoloogiaid ja metsamasinaid, logistikat, puidu omadusi ja kasutamist erinevates tööstusharudes, puidutöötlemistehnoloogiaid ja -masinaid. Lõpetaja valdab puitkonstruktsioonide projekteerimist ning tunneb puiduenergeetikat, metsanduse ökonoomikat ja puidukaubandust.

Maakera maismaa pinnast moodustab metsamaa 30%, Eesti maismaa pinnast üle 50%. Metsamajanduse eriala lõpetanu tunneb metsade kasvu ja arengu seaduspärasusi, teab säästliku kasutamise ja looduslähedase majandamise aluseid ning oskab hinnata metsaressursse. Ta tunneb Eesti metsade uuendamise, hooldamise, kaitse ja kasutamise võimalusi ning asjakohaseid seadusi. Eriala lõpetanu tunneb ka metsamajanduslikke uurimisvaldkondi, oskab projekteerida metsade kujundamistöid, tunneb majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud metsa- ja puidukasutustehnoloogiaid.

Metsatööstus

Mida tudengid õpivad? • materjaliõpetust, metsakeemiat; • ehitiste projekteerimist, palkmajade ehitust; • metsamasinaid; • puidukütte tehnoloogiat, puidutöötlemist jne.

10

Lõpetajad leiavad tööd • metsavarumis-, puidutöötlemis- või kaubandusettevõtte juhi või spetsialistina, konsulendi või projekteerijana; • metskondades (riigimetsa majandamise keskus); • keskkonnaministeeriumis ja selle allasutustes (metsakaitse- ja metsauuenduskeskus, keskkonnainspektsioon jne); • saeveskis, erametsaettevõttes ja metsakorraldusettevõttes.

Metsamajandus

Mida tudengid õpivad? • metsatakseerimist, metsakaitset; • dendroloogiat ja maailma metsasid; • ulukimajandust, metsapatoloogiat; • metsanduslikku modelleerimist, looduse kaugseiret; • metsakasvatust, metsakorraldust, metsade uuendamist jne. Lõpetajad leiavad tööd • metsaülemana või tema abina ja metsnikuna; • puukooli juhatajana; • puidu töötlemise või kaubastamise ettevõtte juhina; • metsanduse konsulendina ja projekteerijana.


Mida õppida maaülikoolis? Päevaõpe

Päevaõpe

Geodeesia on vanimaid teadusi, sest inimesed on vajanud plaane ja kaarte alates antiikajast. Geodeesia on aluseks asukoha määramisele maapinnal, maa all või maa kohal. Geodeetiliste tööde juures kasutatav tehnika areneb kiiresti. Mitmed maamõõtmisseadmed on muutunud üldkättesaadavaks – igaüks võib osta lihtsa GPS-seadme ja selle abil määrata oma asukoha koordinaate. Hõlpsasti kasutatav aparatuur on tegelikult keeruline ja paljudel juhtudel on vaja eriteadmisi, et saadavad tulemused oleksid täpsed. Tänapäeval koostatakse plaane ja kaarte peamiselt arvuti abil, väljas tehtavate tööde maht üha väheneb.

Kinnisvara on kõikidest varadest püsivaim. Kinnisvara planeerimise eesmärk on leida maale kui kinnisvarale parim kasutusotstarve. Seejuures tuleb arvestada nii maaomanike kui ka ühiskonna kui terviku huvidega. Kinnisvara kasutamisel ja planeerimisel tuleb lahendada peamiselt õiguslikke, majanduslikke ja tehnilisi probleeme. Nii näiteks on ehitamisel alati tegemist teatud õiguslike piirangutega: ehitada ei tohi kõikjale ning mõnes paigas on lubatud vaid teatud otstarbega ehitisi. Ehitamine peab alati olema ka majanduslikult otstarbekas.

Geodeesia

Mida tudengid õpivad? • matemaatikat, füüsikat ja astronoomiat; • aerofotogeodeesiat, kõrgemat geodeesiat; • stereofotogramm-meetriat; • satelliitgeodeesiat, geodeetilist astronoomiat jne. Lõpetajad leiavad tööd • geodeesiafirmades; • riigiasutustes, näiteks maa-ametis, PRIAs, lennuametis, kaitseministeeriumis jm.

Kinnisvara planeerimine

Mida tudengid õpivad? • majandusaineid, analüütilist mõtlemist; • tsiviil-, asjaõigust jne; • regionaal- ja linnaplaneerimist. Lõpetajad leiavad tööd • kinnisvara arendamise, hindamise ja vahendamisega tegelevates firmades; • omavalitsustes ja riigiasutustes; • elamuhaldusfirmades.

11


Mida õppida maaülikoolis? Päevaõpe

Päevaõpe

Maaomandi kasutamiseks tuleb lahendada mitmeid küsimusi, näiteks peab maaomandi enne katastris registreerimist mõõdistama ja koostama vastava plaani. Mõõdistamise käigus tuleb lisaks tehnilistele küsimustele lahendada ka mitmeid õiguslikke probleeme. Maa kui piiratud ressursi kasutamine on teatud piirkondades aina keerulisem. On vaja teada, kui palju on tarvis maad toidu tootmiseks põllumajanduses, puidu tootmiseks metsamajanduses, elamuehituseks, tööstuse tarbeks jne. Iga maatükki peab olema võimalik kasutada nõnda, et selle omanikul ei oleks probleeme, näiteks on ette tulnud olukordi, kus maatüki juurde ei vii ühtki teed. Maakasutuse oskuslik planeerimine ehk maakorraldus aitab selliseid probleeme vältida.

Vett on vaja õiges kohas, õigel ajal, õige koguse ja kvaliteediga. Veemajanduse eriala õpitakse viis aastat ning lõpetaja saab tehnikateaduse magistrikraadi. Akadeemiline inseneriharidus võimaldab asjatundjana töötada mitmel tehnikaalal või jätkata õpinguid doktoriõppes. Avar silmaring lubab lõpetajatel töötada ka põllumajandustootmise ja maaelu nendes valdkondades, mis on veemajandusega tihedalt seotud. Magistrikraadiga insenerid leiavad tööd projekteerijana, töödejuhatajana või ehitusfirma juhina ja konsulendina, aga ka erialaõpetajana. Veemajandusinseneri tegevusalad on veevarustus, kanalisatsioon, reoveepuhastus, kuivendus, niisutus, veekogude reguleerimine ning vesiehitiste projekteerimine, ehitamine ja käitamine. Selles valdkonnas on tööpõld lai, sest on hakatud renoveerima ja välja ehitama ka maapiirkondade veevärgi- ja kanalisatsiooniehitisi ning väikepuhasteid.

Maakorraldus

12

Mida tudengid õpivad? • üldteadmisi maamõõtmisest, näiteks topograafiat, kartograafiat jm; • majandus- ja õigusaineid; • matemaatikat, füüsikat, informaatikat, ehitusõpetust jm. Maakorraldus ja kinnisvara planeerimine on mõneti lähedased erialad – mõlemad tegelevad maakasutuse planeerimisega. Siiski on nendel erialadel ka olulisi erinevusi. Kinnisvara planeerimise eriala lõpetajad asuvad tööle peamiselt erafirmades, maakorralduse eriala lõpetajad aga omavalitsustes või riigiasutustes. Samuti annab maakorralduse õppekava hea aluse selleks, et töötada litsentseeritud maamõõtjana. Lõpetajad leiavad tööd • maa-ametis ja maavalitsuste maaosakondades; • linna- ja vallavalitsustes.

Veemajandus

Mida tudengid õpivad? • matemaatikat, füüsikat, tugevusõpetust, ehitusmehaanikat jmt; • vesiehitisi, veevarustust ja kanalisatsiooni; • veekaitset ning maaparandust. Lõpetajad leiavad tööd • veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätmemajanduse ja maakuivenduse korraldamisega tegelevates projekteerimis- ja ehitusfirmades; • ettevõtetes ja ühistutes; • maakondade keskkonnateenistustes; • omavalitsustes.


Mida õppida maaülikoolis? Päevaõpe / kaugõpe

Maaehitus

Ehitusinseneri elukutse on oluline igal ajal. Ehitusinsener vastutab nii inimeste elu kui ka materiaalsete väärtuste kestmise eest. Selle eriala lõpudiplom saadakse viie aasta pikkuse läbiva õppe tulemusena. Saadud atestaat on võrdsustatud tehnikateaduste magistrikraadiga. Akadeemiline ehitusinseneriharidus võimaldab töötada ehitusvaldkonnaga seotud ettevõtetes ja asutustes või jätkata õpinguid doktorantuuris. Pärast kolmeaastast töötamist oma erialal saadakse vastutava ehitusinseneri õigused. Paljud ehitusega seotud praktikud omandavad ehituskõrghariduse kaugõppes maaehituse erialal. Maaehituse eriala lõpetanud inseneride järele on suur nõudlus meie kiirelt areneva majandusega riigi tööjõuturul, eeskätt Lõuna-Eestis. Maaehituse eriala lõpetanud ehitusinsenerid töötavad projekteerijana, ehitajana, eksperdina, ehitusjärelevalve ametnikuna või eriala õppejõuna.

Mida tudengid õpivad? • matemaatikat, füüsikat, teoreetilist mehaanikat, tugevusõpetust; • arhitektuuri; • ehitusmehaanikat ja -materjale; • ehitustehnoloogiat ja -ökonoomikat; • ehitusfüüsikat; • puit-, raudbetoon-, metall- ja kivikonstruktsioonide projekteerimist. Lõpetajad leiavad tööd • projekteerimis- ja ehitusfirmades; • järelevalve- ja ekspertiisifirmades; • hoonete haldusfirmades; • kohalikes omavalitsustes.

13


Mida õppida maaülikoolis? Päevaõpe

Veterinaarmeditsiin

14

Loomaarstiõpe on üheastmeline, kestab kuus aastat ning annab magistrikraadile vastava kvalifikatsiooni. Mida tudengid õpivad? Õpe jaguneb kolmeks etapiks. Esimestel aastatel õpivad tudengid veterinaarmeditsiini alusteadusi, terve looma ehitust ja funktsioone ning ka loomakasvatuse põhitõdesid. Veterinaarmeditsiini alusteadusteks on mitmed bioloogia harud nagu zooloogia, botaanika, geneetika ja rakubioloogia, aga ka keemia, biofüüsika, mikrobioloogia, viroloogia ja parasitoloogia. Teise aasta kevadsemestril tehakse algust haigusprotsesside tundmaõppimisega loomorganismis ehk patoloogilise anatoomia ja -füsioloogiaga, mis juhatab sisse loomaarstiõppe teise etapi. Prekliinilised ained annavad üliõpilasele teadmisi haige looma organismis toimuvatest protsessidest, samuti esmaseid oskusi haiguste avastamiseks. Loomaarstiõppe teises etapis tehakse sissejuhatus veterinaarse rahvatervishoiu temaatikasse ja pööratakse tähelepanu looma ja inimese tervise seostele. Kolmas etapp ehk kliiniline õpe annab tudengitele põhjalikke teadmisi loomaliikide (k.a linnud ja kalad) olulisematest haigustest ning oskusi nende diagnoosimiseks, raviks ja ennetamiseks. Praktilist õpet saavad tudengid maaülikooli loomakliinikus. Kolmandas etapis saavad üliõpilased ka põhjalikke teadmisi veterinaarsest rahvatervishoiust, riiklikust veterinaarjärelevalvesüsteemist ning veterinaarsest seadusandlusest.

Kuuendal õppeaastal, loomarstiõppe kolmandas etapis, võib üliõpilane valida süvendatud õppe kolme suuna vahel: • põllumajandusloomade ja hobusemeditsiin; • väikeloomameditsiin; • veterinaarne rahvatervishoid ja toiduhügieen. Lõpetajad leiavad tööd • loomaarstina suur- või väikeloomameditsiini valdkonnas; • riigiteenistuses, näiteks põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaarosakonnas, veterinaar- ja toiduametis ning ravimiametis; • ravimite tootmise ja turustamisega tegelevates ettevõtetes; • loomakasvatusega seonduvate toodete turustusettevõtteis, näiteks söödafirmades; • ülikoolis.


Mida õppida maaülikoolis? Päevaõpe

Kalakasvatus Kalakasvatus on loomakasvatuse haru. Üliõpilased omandavad üldisi teadmisi kalandusest, hüdrobioloogiast ja veekogude majandamisest ning erihariduse kalakasvatuse alal. Mida tudengid õpivad? Bakalaureuseastmes õpitakse loomakasvatussaaduste tootmise õppekava järgi, kalakasvatusele spetsialiseerutakse eriala valikainete kaudu. Esimesel õppeaastal on valdavaks suunaõpe, kus tudengid saavad alusteadmisi koduloomade anatoomiast ja füsioloogiast, biomeetriast, geneetikast, mikrobioloogiast, biokeemiast ja agronoomia alustest. Teise ja kolmanda õppeaasta teemad on Eestis kasvatatavate põhiliste põllumajandusloomade ja -lindude aretus, söötmine, loomapidamine ja -tervishoid ning tootmise ökonoomika ja raamatupidamise alused. Õpitakse ka toiduainetööstuse toodete valmistamist ja säilitamist ning toiduohutuse aspekte. Lisaks loomakasvatuse põhitõdedele, kalade bioloogiale, ihtüopatoloogiale ning kala- ja vähikasvatuse tehnoloogiale õpitakse magistriastmes tundma ka veekeskkonna ja veekogude iseärasusi, vesiehituse aluseid ja keskkonnakaitse põhimõtteid. Samuti õpitakse magistriastmes toiduainete kvaliteediga seonduvat, seadusandlust ja turundust. Õppetöö hulka kuuluvad veel katsete planeerimine, andmetöötlus ja teadustööde vormistamise alused.

Lõpetajad leiavad tööd • kalakasvandustes; • enda rajatud kalakasvatusettevõttes; • kalanduse riikliku reguleerimise ja finantseerimisega tegelevates ametiasutustes nagu põllumajandus- ja keskkonnaministeerium, PRIA jt; • omavalitsustes, kus tegeletakse veekogude majandamisega; • maaülikoolis ja teistes kõrgemates õppeasutustes.

15


Mida õppida maaülikoolis? Päevaõpe

Loomakasvatus Et loomakasvatustoodang moodustab Eestis rohkem kui poole kogu põllumajandustoodangu väärtusest, võib loomakasvatust pidada põllumajanduse olulisimaks tootmisharuks.

16

Mida tudengid õpivad? Bakalaureuseastmes õpitakse loomakasvatussaaduste tootmise õppekava järgi. Üliõpilased omandavad alusteadmisi koduloomade anatoomiast ja füsioloogiast, biomeetriast, geneetikast, mikrobioloogiast, biokeemiast ja agronoomia alustest. Erialaõpe läbitakse teisel ja kolmandal õppeaastal, mil tudengid saavad teadmisi põllumajandusloomade ja -lindude aretusest, söötmisest, loomapidamisest ja -tervishoiust ning tootmise ökonoomikast ja raamatupidamise alustest. Õpitakse tundma ka liha- ja piimatoodete valmistamist ja säilitamist ning toiduohutusega seotud aspekte . Magistriastmes õpivad tudengid kavandama katseid, töötlema andmeid ja koostama teadustöid. Tudengid õpivad tundma looma geneetilist analüüsi DNA põhjal, söötade ja loomse materjali keemilist analüüsi, söötmisprogramme, põllumajanduslikku nõuandetegevust, ehituse aluseid, loomakasvatusettevõtte planeerimist-juhtimist jpm. Lõpetaja oskab kasutada loomakasvatusalaseid arvutiprogramme ja planeerida, analüüsida ning nõustada loomakasvatussaaduste tootmist põllumajandusettevõtetes.

Lõpetajad leiavad tööd • teadlasena; • konsulendina jõudluskontrolli keskustes, tõuaretusühistutes, aretusorganisatsioonides; • nõunikuna või eksperdina riigiametis; • loomakasvatusjuhina ettevõttes; • tipp-spetsialisti või müügiesindajana loomasöötade tootmise ja/või vahendamisega tegelevais ettevõtteis.


Mida õppida maaülikoolis? Päevaõpe

Tootmistehnika EMÜ tehnikainstituudis saab omandada bakalaureuse kraadi tehnika ja tehnoloogia valdkonnas kolmeaastase õppekava alusel. Kaheaastase magistriõppekava alusel võib omandada magistrikraadi tootmistehnika erialal. Kolmeaastase bakalaureuseõppe eesmärk on valmistada ette tehnikat ja tehnoloogiat tundvaid ning arendavaid spetsialiste. Põhjalikumalt spetsialiseerutakse magistriõppes. Mida tudengid õpivad? Bakalaureuseõpe koosneb kolmest moodulist ehk õppeainete rühmast: valdkonna-, suuna- ja erialamoodulist. Kaks esimest moodulit sisaldavad peamiselt alusaineid nagu matemaatika, informaatika, füüsika, majandusteaduse alused, filosoofia, võõrkeel jt. Erialamoodul pakub inseneri tegevusele lähemaid õppeaineid nagu autod, traktorid, automaatika, elektroonika, insenerigraafika, raalprojekteerimine, materjaliõpetus, töötlemistehnoloogia jt. Tänapäeva autod, traktorid, kombainid ja põllutöömasinad on varustatud satelliidipõhise kohtmäärangu süsteemi (GPS) ning muude infotehnoloogiaseadmetega. Nende masinatega ringi käimiseks on vaja koolitatud spetsialiste, kes oleksid pädevad nii põllumajandus- kui ka ettevõttetehnika valdkonnas ning tunneksid arvuti poolt juhitavaid seadmeid masinaehitusettevõtteis, laudas ja põllul.

Eriala magistriastme lõpetanu tunneb tehnikas, eriti masinaehituses kasutatavaid materjale, töötlemise tehnoloogiaid ning tööpinke. Lõpetanu on võimeline projekteerima masinaid ja mehhanisme, korraldama nende tootmist, kasutamist ja hooldust. Ta oskab leida tehnilistele probleemidele insenerilahendusi ja tegelda tootearendusega. Magistriastme õppekava läbinud spetsialist saab tehnikateaduse magistrikraadi. Lõpetajad leiavad tööd • insenerina, tootmis- või ärijuhina; • erialaõpetajana; • projektijuhina; • konstruktorina.

17


Mida õppida maaülikoolis? Päevaõpe / kaugõpe

Päevaõpe

Rahvusvaheliselt tunnustatud ning akrediteeritud energiakasutuse eriala raames saab õppida kolmeaastases bakalaureuseastmes ning seejärel kaheaastases magistriõppes.

Bakalaureuseõppe õppekava sisaldab kõikide toiduainegruppide tundmaõppimist: liha- ja piimatooted, joogid, pagaritooted ja muud taimsed toiduained. Toiduainete tehnoloogia käsitleb toiduaineahelat toormest lõpp-produktini, näiteks teravili – pagaritooted, kala – kalatooted, piim – piimatooted jne. Samuti õpitakse toiduteaduslikke üldaineid (toidukeemia, mikrobioloogia jms). Bakalaureuseõppe lõpetanul on toiduainete tehnoloogia alane üldkompetents. Õppekava on koostatud põhimõttel, et tarbija lauale jõuavad toiduained läbi tervikliku toiduahela, kuid põhirõhk on toorme töötlemisel toiduaineteks. See on eriti oluline, sest põllumajanduslikule, kalanduslikule ja looduslikule toormele antakse just töötlemise kaudu lisaväärtus, mis sageli ületab kordades toorme enda maksumuse. Samas ei tohi unustada, et kvaliteetsete toiduainete tootmiseks vajatakse esmalt just kõrgväärtuslikku tooret. Samuti käsitletakse õppekavas toidu lauale jõudmise lõpp-etappe: kaubandust ja tarbijat.

Energiakasutus

18

Mida tudengid õpivad? Bakalaureuseastmes õpitakse üldinseneriained ning osaliselt ka erialaaineid. Rõhk on infotehnoloogial, matemaatikal, füüsikal ning eriala baasainetel nagu elektrotehnika ja soojusõpetus. Mõistagi õpitakse muudki ning paljusid aineid saab ise valida. Põhjalikumalt pühendutakse erialale magistriastmes. Lõpetanu tunneb arvutus- ja mikroprotsessortehnikat, sealhulgas ka automaatikat, ning suudab luua uut tarkvara. Tal on head teadmised-oskused taastuvenergeetika ning energiasäästu valdkonnas ning ta on kursis tänapäevaste tehnoloogiatega. Energiakasutuse eriala lõpetanud projekteerivad elektri- ja soojusvarustussüsteeme ning juhivad ettevõtteid. Energiakasutus pole ainult meeste eriala, vaid lõpetajate ja praegustegi tudengite hulgas on ka tüdrukuid. Tudengid saavad end täiendada välismaa kõrgkoolides ja osaleda projektides. Et sellel erialal on spetsialistide järele suur nõudlus, on enamik üliõpilasi leidnud endale töökoha juba enne lõpetamist. Energiamajanduse tundmine võimaldab edukalt töötada muudelgi erialadel, sest majanduse alus on energeetika. Lõpetajad leiavad tööd • energeetikaettevõtete spetsialistidena; • energiasüsteemide projekteerijatena; • infotehnoloogia- ja arvutispetsialistidena; • ettevõtete juhtidena; • teadustöötajate ning õppejõududena; • omavalitsustöötajatena.

Toiduainete tehnoloogia

Lõpetajad leiavad tööd • toiduainete tehnoloogina toiduainetööstustes (piima-, liha-, õlle-, konservi-, pagari- jt tööstustes); • toiduainete järelevalve ja turundusega seotud organisatsioonides; • tarbijakaitsega seotud asutustes; • ettevõtjana.


Mida õppida maaülikoolis? Päevaõpe

Päevaõpe

Ergonoomika on kiiresti arenev rakendus- ja alusteadus biotehnilistest (inimene–tehnika–loom–taim–keskkond) süsteemidest, mille eesmärgiks on kavandada, uuendada ja arendada töötegevust, uurida ja luua ergonoomilismajanduslikku tootmis- ja töötehnoloogiat. Ergonoomika uurimisobjektideks on eelkõige inimese füüsiline ja psüühiline töötegevus, töövahendid, tööprotsess ja töökeskkond. Et ergonoomika ja paljude teiste teaduste probleemid kattuvad, on ergonoomika eripäraks nii interkui ka multidistsiplinaarsus. Ergonoomikal on ka väga tugev praktiline suunitlus. Ergonomistil tuleb teha koostööd paljude teiste erialade spetsialistidega. Ergonoomika ja ergonomistide edukus põhineb sotsiaalvaldkonna, äri- ja tootmistegevusega kaasnevate probleemide tulemuslikul lahendamisel.

Tehnotroonika eriala õpetatakse Eesti Maaülikooli Tartu Tehnikakolledžis. Tehnikakolledž loodi 2006. a. talvel Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikakõrgkooli, Võrumaa Kutsehariduskeskuse ja Tartu Teaduspargi ettepanekul, mida toetavad Eesti Inseneride Liit, Eesti Masinatööstuse Liit ja Tartu tööstusettevõtted. Kolledži ülesandeks on koolitada tööstustele vajalikke tehnikaspetsialiste, kes suudaksid tegutseda mehaanika, automaatika ja elektroonika kokkupuutealal. Seda täiesti uut eriala on hakatud nimetama tehnotroonikaks.

Ergonoomika

Mida tudengid õpivad? Eesti maaülikoolis õpetatakse üliõpilasi bakalaureuseastmes eelkõige töökeskkonna ergonoomika, töökohaergonoomika ja osalusergonoomika spetsialistideks-ergonomistideks, kes leiavad tööd ning eneseteostust rahvamajanduse kõikides asutustes ja ettevõtetes. Magistriastme üliõpilased omandavad süvateadmisi tööstus- ja põllumajandus-, süsteem-, makro- ja töötervishoiuergonoomikast ning tööstus- ja tootmissüsteemide tehnika ergonoomikast. Nad osalevad õppe- ja teadustöös ergonoomika, biomehaanika, füüsilise ja psüühilise töökoormatuse, toote- ja ergodisaini, sisekliima, töötehnoloogia, töömeditsiini ja kutsepatoloogia laborites. Lõpetajad leiavad tööd • spetsialistina konstrueerimis-, projekteerimis-, arendus-, tööstus- ja põllumajandusettevõtetes; • tööinspektsioonides töökeskkonnaspetsialistina; • töökeskkonna kvaliteedijuhina, töötehnoloogina; • ettevõtte konkurentsivõime arendusjuhina; • tööinspektor-uurijana ja nõustajana töökeskkonna alal.

Tehnotroonika

Mida tudengid õpivad? Õppetöös kasutatakse laialdaselt arvuteid ja muid elektroonilisi seadmeid. Õppetöö koosneb loengutest, aga ka laboratoorsetest töödest, kus lahendatakse ülesandeid ja mitmesuguseid inseneriasjandusega seotud probleeme. Nelja-aastane õpe sisaldab õppemahust umbes viiendiku osa praktilist tööd tööstusettevõtetes. Lõpetajad leiavad tööd • Tehnotroonika eriala lõpetanud omavad laialdasemaid teadmisi, kui traditsiooniliste ja kitsamate erialade nagu mehaanika, automaatika ja elektroonika valdkondade spetsialistid. Tehnotroonika eriala spetsialistid on nõutud eelkõige tööstus- ja tootmisettevõtetes.

19


Mida õppida maaülikoolis? Päevaõpe

Biotehnilised süsteemid Elanikkonna toiduga varustatuse tagamine ning teiste maamajanduse ees seisvate ülesannete lahendamine on ülemaailmselt oluline probleem, mille lahendamine eeldab heal tasemel ettevalmistatud spetsialiste. Õpetus biotehnilisest süsteemist uurib ja arvestab inimese, looma, taime ja masina koostoimimist töö- ja tootmiskeskkonnana kõige otstarbekamal viisil. Õppekava läbinu on oma mõtteviisilt keskkonna hoidja, maaelu ja tehnikavaldkonna säilitaja ja edendaja.

20

Mida tudengid õpivad? Õppeained annavad tervikliku ülevaate biotehnilise süsteemi (keskkond-taim-loom-inimene-masin) põhimõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest. Lõpetaja oskab ära tunda tehnika-, keskkonna- ja bioloogiateaduste vahelisi seoseid ning tunneb bioloogilist tooret käitleva tehnikavaldkonna aktuaalseid probleeme ja rakendusvõimalusi. Rakenduskõrghariduse põhialuse annavad klassikalised inseneriõpetuses rakendatavad õppeained, milleks on ennekõike matemaatika, füüsika, insenerigraafika, automaatika jne, mis annavad võimaluse mõista ja edasipidi luua erialaseid teoreetilisi mudeleid. Nelja õppeaasta vältel omandatakse erialased teadmised põllumajandussaaduste tootmise ja esmatöötluse masinapargi kavandamiseks, kasutamise korraldamiseks ja juhendamiseks, tööjõuvajaduse planeerimiseks, tööde juhtimiseks, majandusarvestuse koostamiseks jne.

Õppekavva kuulub ka õppepraktika, mis moodustab õppetöö kogumahust ca 20% ning annab hea võimaluse kinnistada õpingute käigus omandatud teoreetilisi teadmisi. Peale rakenduskõrgharidusõppe edukat lõpetamist on võimalik jätkata õpinguid erinevatel erialadel magistriõppes Eesti Maaülikoolis või teistes kõrgkoolides. Lõpetajad leiavad tööd • tootmis- või arendusettevõtte tehnoloogina või tehnikaspetsialistina; • hooldus-, tööde- või müügijuhina põllumajandussaaduste tootmisega tegelevates ettevõtetes; • konsulendina.


Mida õppida maaülikoolis?

Õppekorraldus Maaülikooli õppekorraldust reguleerib ülikooli nõukogu kinnitatud õppekorralduseeskiri, mis kehtestab üliõpilaste õpingutega seotud õigused ja kohustused. Õppekorraldus tugineb ülikooliseadusele, kõrgharidusstandardile, täiskasvanute koolituse seadusele ja Eesti maaülikooli põhikirjale. Tasemeõpe (rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, magistri‑, ehitusinseneri- ja loomaarstiõpe ning doktoriõpe) toimub haridus- ja teadusministeeriumi õppekavade registrisse kantud ja akrediteeritud õppekavade alusel. Õppekava on dokument, mis määrab õppe nominaalkestuse, õppe mahu ainepunktides, õppeainete loetelu ning valikuvõimalused. Õppekavas määratud õppe mahtu arvestatakse Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktides (EAP). Õppeaasta maht on 60 ainepunkti. Üks ainepunkt vastab 26 tunnile üliõpilase poolt õppeks kulutatud tööle, millesse on arvestatud kontaktõpe (sh e-õpe), praktiline töö (sh praktika), iseseisev töö ja õpitulemuste hindamine. Bakalaureuseõppe nominaalkestus on 3 aastat ja õppe maht 180 EAP, magistriõppe kestus 2 aastat (120 EAP), ehitusinseneriõppe kestus 5 aastat (300 EAP), rakenduskõrgharidusõppe kestus 4 aastat (240 EAP) ning loomaarstiõppe kestus 6 aastat (360 EAP). Õppida saab riikliku koolitustellimuse (riigieelarvelisel) õppekohal või riikliku koolitustellimuse välisel (tasulisel) õppekohal.

Riigieelarvelisel õppekohal õppiv üliõpilane on kohustatud õppima täiskoormusega – ta peab täitma iga õppeaasta lõpuks õppeplaaniga määratud õppemahust vähemalt 75%. Seda nõuet eiranud üliõpilane viiakse osakoormusega õppesse. Osakoormusega või täiskoormusega õppesse viiakse õppeinfosüsteemi 31. augustiks sisestatud õppetulemuste alusel üle kord õppeaastas. Tasulisel kohal õppival tudengil on õigus kandideerida vabale riigieelarvelisele õppekohale, kui ta on täitnud täiskoormusega õppe nõuded. Üliõpilasel on võimalik õppekava täitmiseks õppida mõnd ainet külalistudengina teises Eesti ülikoolis või vahetusüliõpilasena välismaal. Õppetöö- ja õppekorralduslikes küsimustes nõustavad tudengeid instituutide õppekorraldusspetsialistid ja õppedirektorid, üliõpilasesinduse liikmed ning ülikooli õppeosakonna töötajad. Maaülikoolis on tudengite käsutuses ka psühholoog-nõustaja. Õppeaasta koosneb kahest põhisemestrist: sügis- ja kevadsemestrist. Üliõpilased saavad igal õppeaastal vähemalt 8 nädalat puhkust. Õppeaasta (semestrite) alguse ja lõpu, eksamisessioonide ja vaheaegade ajad on määratud akadeemilises kalendris.

21


Mida õppida maaülikoolis?

Struktuur Kuratoorium Nõukogu Valitsus Rektor Rektoraat Avalikkussuhete osakond Personaliosakond Kantselei Finantsdirektor Rahandusosakond

Haldusdirektor Varahaldusosakond Ehitusosakond Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia osakond

Õppeprorektor

22

Õppeosakond Avatud ülikool Raamatukogu Üliõpilasesindus Keelekeskus Võrtsjärve õppekeskus Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Metsandus- ja maaehitusinstituut Majandus- ja sotsiaalinstituut Tehnikainstituut Tartu Tehnikakolledž

Teadusprorektor Teadus- ja arendusosakond Agrobiotehnoloogia arenduskeskus Taastuvenergia keskus Loodusteaduslikud kogud Karl Ernst von Baeri maja teadusloo uurimise keskus

Õppetoetused Täiskoormusega õppivatel tudengitel on õigus taotleda õppetoetust. Õppetoetuse liigid on: põhitoetus, sealhulgas majanduslik toetus, täiendav toetus ja doktoranditoetus. Põhitoetust võib taotleda üliõpilane, kui ta • on Eesti kodanik või viibib Eestis alalise või tähtajalise elamisloa alusel; • omandab kõrgharidust õppekava järgi, kus on riikliku koolitustellimuse õppekohti; • õpib täiskoormusega ega ole ületanud õppekava nominaalkestust. Täiendavat toetust võib taotleda üliõpilane, kes vastab põhitoetuse saamise nõuetele ja kelle elukoht ei ole Eesti rahvastikuregistri andmetel Tartu linn ega Tartu, Tähtvere, Luunja või Ülenurme vald. Majanduslikku toetust võib taotleda tudeng, kelle õpingute jätkamist takistavad majanduslik kitsikus, päritolu lasterohkest perest jmt.


Mida õppida maaülikoolis?

Üliõpilaselu

Ühiselamud

Eesti maaülikooli üliõpilaskonna juhtiv organ on üliõpilasesindus, mis valitakse kord aastas. Kandideerida võivad kõik üliõpilased. Esindust juhib kolmeliikmeline juhatus. Esinduse tegevuse põhieesmärgid on: • kindlustada tudengitele hea haridus; • tagada üliõpilastele majutus üliõpilaselamutes; • seista üliõpilaste sotsiaalsete tagatiste eest; • tagada üliõpilaskonna esindatus nende huvisid ja õigusi puudutavate otsuste langetamisel; • toetada ja korraldada üliõpilasüritusi ja edendada vaba aja veetmise ja sportimisvõimalusi.

Kindlasti on teist paljude emad-isad kutsunud endise EPA ühiselamuid nimedega Betton ja Torn. Kuigi ülikooli nimi on paarikümne aastaga mitmeid kordi muutunud, on ühiselamute hüüdnimed jäänud samaks. Majade välisilme ja sisu on uuenenud, nn nõukaajast on säilinud ainult kandekonstruktsioonid ja vahelaed. Praeguste tudengite käsutuses on moodsad möbleeritud toad koos köögi, duširuumi ja tualettruumiga. Ühiselamutes saab kasutada pesumasinaid ja turvalisi jalgrattahoiuruume. Igas toas on TV ja internet. Elanike turvalisuse eest hoolitseb ööpäev läbi valvelauatöötaja. Ühiselamuid teenindav personal hoolitseb selle eest, et kohapeal saaks sõlmida-lõpetada üürilepinguid ja lahendada tehnilisi probleeme, ka üldkoridorid ning välisterritoorium hoitakse korras. Loodud on kõik tingimused selleks, et tudengid saaksid pühenduda oma põhitegevusele – õppimisele.

Probleemide ja murede korral võib tudeng alati pöörduda kas üliõpilasesindusse või ka ülikooli juhtkonna poole. Maaülikooli ligi 5000 tudengil on palju valikuvõimalusi enda oskuste ja teadmiste realiseerimiseks väljaspool õppetööd: nad saavad osaleda esinduse töös, kaasa lüüa erialaseltside tegevuses, liituda mõne koori või tantsuansambliga või tegelda spordiga EMÜ spordiklubi koosseisus. Maaülikooli tudengid osalevad aktiivselt ka erinevate üliõpilasseltside ja korporatsioonide töös.

23


Uus spordihoone

Eesti Maaülikooli spordiklubi Kreutzwaldi 3, Tartu 51014 Tel 731 3902 sport@emu.ee http://sport.emu.ee

2009. aasta septembris avati maaülikooli uus spordihoone. 4600 ruutmeeri suuruses hoones on profi- või harrastustasemel võimalik tegelda paarikümne alaga. Sportijate käsutuses on pallimängu-, aeroobika-, maadlus-, tõste- ja jõusaalid, suusabaas, saunad, lastenurk. Pealtvaatajaile on 500-kohaline tribüün. Hoonest väljas on rannavolle- ja tänavakorvpalliplatsid, auto- ja jalgrattaparklad. Maaülikooli tudengid saavad kehalise kasvatuse eest ka ainepunkte.

Rahvatantsuansambel Tarbatu Kalevi 24, Tartu 51010 Tel 565 1582 tarbatu@emu.ee www.tarbatu.ee

24

Eesti Maaülikooli kammerkoor CAMERATA UNIVERSITATIS Kalevi 24, Tartu 51010 camerata@emu.ee http://camerata.emu.ee

Üliõpilaste erialaseltsid Eesti Metsaüliõpilaste Selts Eesti Maastikuarhitektuuri Üliõpilaste Selts Eesti Maaülikooli Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts Ehitustudengite Selts MTÜ Kinnisvaramagnaadid Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi Üliõpilaste Selts Tehnikaüliõpilaste Selts

Trükitud keskkonnateadlikus trükiettevõttes Ecoprint. Trükitud FSC sertifikaadiga paberile looduslike õlide ja vaikude baasil valmistatud värvidega.

Vaba aeg

Emajõe Disain 2010

Mida õppida maaülikoolis?


Vajalikud telefonid Rektori saatesõna . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

1

Aiandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine Põllumajandusettevõtte majandamine . . . . . . . Taimekasvatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Loodusturism . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Maastikukaitse ja -hooldus . . . . . . . . . . . . . . . . Linna- ja tööstusmaastike korraldus . . . . . . . . . Taastuvenergia ressursid . . . . . . . . . . . . . . . . . . Loodusvarade kasutamine ja kaitse . . . . . . . . . . Rakendushüdrobioloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . Maastikuarhitektuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Majandusarvestus ja finantsjuhtimine . . . . . . . . Ökonoomika ja ettevõtlus . . . . . . . . . . . . . . . . Metsatööstus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Metsamajandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Geodeesia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Kinnisvara planeerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . Maakorraldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Veemajandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Maaehitus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Veterinaarmeditsiin . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Kalakasvatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Loomakasvatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Tootmistehnika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Toiduainete tehnoloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . Energiakasutus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Ergonoomika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Tehnotroonika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Biotehnilised süsteemid . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2 3 4 4 5 6 6 7 7 8 8 9 9 10 10 11 11 12 12 13 14 15 16 17 18 18 19 19 20

Õppekorraldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Struktuur, Õppetoetused . . . . . . . . . . . . . . . . . Üliõpilaselu, Ühiselamud . . . . . . . . . . . . . . . . . Vaba aeg . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Vastuvõtuinfo, Vajalikud telefonid . . . . . . . . . .

21 22 23 24 25

Vastuvõtuinfo

Infosekretär. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 731 3001 Rektoraat. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 731 3200 Õppeosakond. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Avatud ülikool. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Karjääriteenistus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Raamatukogu. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Keelekeskus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

731 3011 731 3174 731 3890 731 3051 731 3162

Ühiselamud. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 731 3281 Majandus- ja sotsiaalinstituut. . . . . . . . . . . . . . . . . Metsandus- ja maaehitusinstituut. . . . . . . . . . . . . . Põllumajandus- ja keskkonnainstituut . . . . . . . . . . . Tehnikainstituut . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut . . .

731 3061 731 3154 731 3820 731 3332 731 3442

Ajaleht Maaülikool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 731 3004

Tartu raekoja platsilt maaülikooli linnakusse on kaks kilomeetrit.

Tartu kesklinn

vastuv@emu.ee www.emu.ee/sisseastujale Tel 731 3048 Eesti Maaülikool. Kreutzwaldi 1a-0036. Tartu 51014

Sisseastumine interneti teel:. www.sais.ee


Me uurime metsi seepärast, et nad meie õue tagant algavad. Ja järvi uurime me selle pärast, et meil on neid mitu tuhat. Keskkonnapsühholoogide arvates tuleneb eestlaste maalähedus lihtsalt sellest, et suur hulk meist elab maal ja väikelinnades. Keskkonnapsühholoogid väidavad ka, et eestlaste loodussõbralikkus on pigem müüt kui tegelikkus. Ometi saame me seda müüti kasutada loodushoiu ja loodusteaduste edendamiseks, ning mitte ainult meil, vaid ka meie piiride taga. Eesti maa – elamisväärne ja igikestev – seisab maaülikooli lipukirjal. 21. sajand, ennenägematu tarbimissajand, paneb selle lipukirja tõsiselt proovile. Teisalt tähtsustub aga loodushoid üha enam, sest õhk, vesi ja muld hakkavad maksma järjest rohkem. Maaülikooli ülesanne ongi teaduskeeles tõestada seda, et me oma maad hoidma peame. Et ei juhtuks nagu vendade Johansonide laulus, kus Eestimaa peab omale asupaika otsima kusagil taevas.

Juhani Püttsepp

Tule Tuleõppima õppimamaaülikooli! maaülikooli!

Profile for Emajõe Disain

Eesti Maaülikool prospectus 2010  

Prospectus of Eesti Maaülikool university presenting courses offered for the following academic year.

Eesti Maaülikool prospectus 2010  

Prospectus of Eesti Maaülikool university presenting courses offered for the following academic year.

Advertisement

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded