Life Magazine 2012 by Mandatum Life Baltic

2012/2013

Demograafilised

PROOVIKIVID & UUED VÕIMALUSED TIIMIDE LOOMINE, RAHA JA ELU, AMEERIKA RAUDTEE

Uus Audi A3. Püüdmatult parim.

Audi A3 1.6TDI S tronic (77 kW/105 hj); keskmine kütusekulu: 3,9 l/100 km; keskmine CO₂ emissioon: 102 g/km

Audi Tallinn Paldiski mnt 100a Telefon: 611 2000 E-mail: tallinn@audi.ee Audi Kuressaare Tallinna tn 61a Telefon: 453 0100 E-mail: kuressaare@audi.ee Audi Pärnu Tallinna mnt 87e Telefon: 444 7130 E-mail: parnu@audi.ee

Chongqing, Hiina

AJAVAIM KOLM TULEVIKUVISIOONI Tekstid: Paula Launonen, Noora Lintukangas, Pia Sievinen, Iina Thieulon, Gerli Ramler. Pildid: Tim Bird / Finnair, Joanna Moorhouse, Kari Vuotilainen, Imre Klaasen.

WARREN BUFFETT

DAN STEINBOCK

CBS News: Person to Person, 8.2.2012

New York, 26.3.2012

„Kui oled 81-aastane, siis on elu lõbusam kui kunagi varem. 81. eluaasta on lausa suurepärane. Ma ootan põnevusega oma igapäevategemisi. Ma ei mäleta, kas see oli Mel Ott, kui ta Giantsis mängis, või keegi teine, kes küsis: „Kas nad tõesti maksavad mulle selle eest?“ Mina tunnen ennast täpselt samamoodi.”

„Maailma majanduse raskuskese on juba kolm aastakümmet liikunud PõhjaAmeerikast ja Lääne-Euroopast arenevate majanduste, näiteks Aasia poole. Lääneriikide võlakriisi tõttu leiab globaliseerumine, mis pidi kestma kolmneli aastakümmet, aset järgmise aastakümne jooksul. Lühemas perspektiivis juhtub see, et lääneriikide AAA-reiting langeb, samal ajal kui arenevate maade riskireitingud üha paranevad. Mitmetasandilised rahvusvahelised organisatsioonid on aga takerdunud sisemistesse muutustesse, sest peavad peegeldama kogu seda kasu, mis kasvava majandusega kaasneb. Pikas perspektiivis on muutus positiivne, sest see tähendab kasvuallikate mitmekesistumist. Globaalne kasv ei saa olla ainult ameeriklastest tarbijate või vananevate eurooplaste kanda. Lähiaastate arengud nõuavad märkimisväärset paindlikkust eelkõige lääneriikidelt. Kui pensionisüsteemi ümber ei

AMLAN ROY Helsingi, 28.3.2012

„Võidavad need riigid, kes õigel ajal mõistavad ja märkavad neid võimalusi, mis elanikkonna vananemisega kaasnevad.“

tehta ja lääne tööturg ei muutu paindlikumaks, nullib kehv kasv traditsioonilise sotsiaalpoliitika tugevused. Kui globaalne kasv hoo sisse saab, siis tõuseb ka nõudlus nii energia kui tooraine ja materjalide järele. Nii et kui energiat tootvad riigid satuvad konﬂiktidesse, ootavad meid majanduse taastudes ees hinnatõusuga seotud probleemid. Me ei suuda tegelikult üleilmse kriisi sügavust ikka veel teadvustada. Euroalas on selle tagajärjed alles tulemas. Kui tolm langeb, siis pole maailm igatahes enam endine.” Dan Steinbock on India, Hiina ja Ameerika Instituudi rahvusvahelise äritegevuse uurimise juht.

LIFE 2012/2013

Maailm ja meie aastal 2030

õne riigi elanikkond kasvab, teisel jälle kahaneb – nii hoogustub eri rahvusest töökäte segunemine. Aina tähtsamaks muutub oskus panna kokku vinge meeskond ja inimeste asjakohane väljaõpe ning personalijuhtimine, lisaks läheb järjest huvitavamaks võistlus domineeriva töökeele osas, on see siis eesti, inglise või hoopis vene keel. Ka töökultuuris on põnevust oodata: välismaalastest juhtidega standardsetes ﬁrmades on reeglid aastakümneid paigas, nende kõrvale on aga juba tulnud paindliku töökultuuri ja mitteametliku õhkkonnaga üksused. Pealegi ei tegutse inimesed enam pikalt ühel erialal, vaid muudavad valdkonda korduvalt, kohanedes ja otsides elus pidevalt midagi uut. Paarikümne aasta jooksul liigub Eesti inimene eraklusele lähemale, sest meie pidev närvilisus suureneb ning peadpidi koos olemine paneb hindama privaatsust. Üha enam on neid, kes kolivad maale ja töötavad kodus, et mitte raha ja aega raisata ning liiklusummikutes istuda. Pikem kodus olemise aeg aga paneb tõsisemalt mõtlema energiasäästule ja loodussõbralikest materjalidest majaehitamisele. Puukuur põllul ei kaitse meid, kodune ümbruskond peab olema elamiseks mugav. Eesti on väike riik ja meil on unikaalne võimalus teha väga kiirelt suuri pöördeid oma elus, töös ja riiklikes seadustes. Näiteks 90. aastatel hoogustunud ning nüüdseks maailma esirinda jõudnud pangandus, elektriautode projekt või energiasäästlik ehitamine võtaks suurtes riikides aastaid. Head ja omapärased pöörded annavad võimaluse reklaamida oma riiki. Kasutagem seda ära!

***

Kuldar Leis, Premia Foods AS juhatuse esimees: „Igasugune toote ja teenuse arendus läheb aina kallimaks, sest järjest enam hakatakse hindama ajutööd, samas on aga ääretult keerukas välja mõelda täiesti uusi revolutsioonilisi uuendusi.“

LIFE 2012/2013

Tänavuse sügis-talvise Jazzkaare kontserdihooaja tähtsündmus on 18 Grammyt võitnud geniaalne Chick Corea, kes annab oma supertrioga Euroopa turnee avakontserdi 14. novembril Tallinnas Nokia Kontserdimajas.

9 DŽÄSS: USA LÕUNAOSARIIKIDEST AAFRIKA KÕRBETE JA HIINA KONTSERDISAALIDENI Džässist, selle trendidest ja kohast maailmas räägib Anne Erm.

Muusikastiilide piirid on tänapäeval suhtelised ja üsna vabad, ka džässis. Valdav osa muusikast on selline, mida ei saagi lahterdada ühegi klassikalise džässistiili alla, mõjutusi on siit ja sealt, olgu see siis rokk, klassika, popp, maailmamuusika, klubirütmid või mis iganes. Pole haruldane seegi, et kokku saavad eesti ja india folkloor. Džäss on isiksusekeskne ja iga muusik on siin looja, mitte vaid loodu vahendaja. Rütmi, meloodia ja harmoonia kõrval omandavad üha suurema tähenduse kõla, tämber, kooskõla, dünaamika, uued seosed ja kvaliteedid. Mõnes teoses puudub traditsiooniline meloodiajoonis hoopiski. Kuid reeglina jääb ka tänast džässi iseloomustama improvisatsioonilisus ja spontaansus, mis eristab teda klassikast või popist-rokist.

EUROOPA JA/VÕI AMEERIKA DŽÄSS Muusikuid mõjutab kogu ümbritsev maailm, nii lähem kui ka kaugem kultuuriline atmosfäär. Tänu internetiajastule on võrratult lihtne kuulata oma lemmikuid ja ammutada uusi ideid kaugete maade põnevast muusikast. Iga suur isiksus leiab ka jüngreid. Kui rootsi pianist Esbjörn Svensson kerkis esile oma rokki ja klassikat sünteesiva värske džässistiiliga, mis läks eriliselt korda noorele põlvkonnale, siis leidis ta peagi ka palju järgijaid. Ameerika džässiklassikute looming on n-ö aabitsatarkus ka täna. Kuid enam ei ole Euroopas heaks tooniks mängida džässi nii nagu ameeriklased. Euroopas on rohkem kui poole sajandi jooksul välja kujunenud oma tugevad koolkonnad, mille eesotsas on silmapaistvad loomingulised isiksused. Üks neist on Jan Garbareki muusikast alguse saanud Põhjala kõla, mis on maailmsetest iluavarustest hargnenud moodsaid biite ja urbanistlikumaid kõlasid ühendavatesse vooludesse. Väga tugev on Prantsuse moodsa džässi koolkond, mis panustab suuresti kompositsioonilisele džässile, olles lähisugulane tänasele nüüdisheliloomingule, ja neid näiteid on teisigi. Eestis on väga palju tugevaid nüüdisheliloojaid, keda imetlevad ka paljud maailmastaarid. Siiski ei kiputa käima ei Pärdi, Tüüri ega Tormise jälgedes, vaid pigem püütakse jõuda allikateni, millest ka suurmehed on ammutanud.

DŽÄSSIPÕLVKONNAD Praegune kõige aktiivsem Eesti džässmuusikute põlvkond on juba neljakümnesed. See, et nad on omandanud hariduse Euroopa ning Ameerika džässikoolides, võimaldas neil sellele hoopis avaramalt vaadata. Juba on end tõestanud ka kolmekümneste muusikute põlvkond. Paraku sünnib geniaalseid ja karismaatilisi isiksusi harva, aga just need erilised talendid, tippmuusikud ja loojad viivad muusikakultuuri edasi.

AAFRIKA KÕRB JA HIINA KONTSERDISAAL Džäss võtab üha kindlamalt koha sisse lisaks USAle ja Euroopale ka traditsioonilise muusika kantsides, olgu siis Aafrika kõrbes või Hiina kontserdisaalides. Džässikontserdil saab kuulaja end kõige vabamalt tunda. Pole vaja oodata neljaosalise sümfoonia lõppu, vaid sa võid vaimustushüüete ja aplausiga reageerida igale heale soolole, igale vaimukale mõttearendusele. Tehnilised vahendid võimaldavad oma ideid paremini ja kergemini realiseerida. Kindlasti jäävad nii elektriline, elektrooniline kui akustiline džäss püsima, sest igal neist on oma võlud.

KOLM KONTSERTI, MIDA SOOVITAN KINDLASTI VAATAMA MINNA Meie noor džässikorüfee Kristjan Randalu, kes ühendab oma soolokontserdil 29. oktoobril klassika ja džässi. 14. novembril esineb 18 Grammy auhinda võitnud Chick Corea koos oma trioga, kes on muutnud džässimaailma. Ja 12. detsembril USA džässvokalist nr 1 – Kurt Elling koos Estonian Dream Big Bändiga Nokia Kontserdimajas.

LIFE 2012/2013

Battersby restoran, Brooklyn, New York, USA

Chongqing, Hiina

Miniköögis kuivab omatehtud pasta ja pliidil podisevad klassikalised Prantsuse supid. Lihtne maatoit, Brooklyni sundimatu meeleolu ning Alain Ducasse’i juures õppinud noored kokad Joseph Ogrodnek ja Walker Stern on tõstnud Battersby kiiresti New Yorgi restoranide tippklassi.

30 miljoni elanikuga Chongqing on üks Hiina kõige suurematest ja kiiremini kasvavatest linnadest. Finnair avas maikuus uue lennuliini sellesse Edela-Hiina suurlinna, millel on suurepärased ühendused ülejäänud Hiina ja teiste Aasia maades asuvate linnadega.

Côn Ðao, Vietnam Uhked korallrahud, lopsakad mangroovimetsad, väikesed lahesopid ja inimtühjad liivarannad. Lõuna-Vietnamis asuv Côn Ðao saarestik on rahu armastava veelembi paradiis. Looduskaitsealal tunnevad end hästi ka merekilpkonnad ja haruldased dugongid ehk meriveised.

Barossa Valley, Austraalia Veinitegija Dean Hewitson: „Lõuna-Austraalia veinitegijad on vaimustuses märtsis korjatud saagist. Aasta alguse täiuslikud kasvutingimused lubavad turule tuua rohke tanniinisisaldusega ning intensiivse ja rikkaliku maitsega küpseid veine. Raketi kiirusega on esile tõusmas Barossa Valley Mourvèdre.“

2-EIGHT ehk kell 02.08 Môtiers, Šveits Kari Voutilaineni uusim kellamudel, mida tutvustati märtsis Baseli kellamessil, kannab nime 2-eight. Tavalisest pisut väiksema läbimõõduga mudel sobib nii meestele kui ka naistele. Mehhanism on valmistatud kellaniklist ja hammasrattad kullast. Telgede materjal on Rootsi päritolu Sandviki teras. Kella hind ilma maksudeta on 72 000 Šveitsi franki ehk ligi 62 000 eurot.

LIFE 2012/2013

2012/2013

5 AJAVAIM

AMLAN ROY CREDIT SUISSE’IST: „TEHKE ROHKEM TÖÖD JA SÄÄSTKE!“

Mis maailmas toimub? Dan Steinbock majandusest, Kuldar Leis meist ja maailmast aastal 2030, Anne Ermi mõtted džässist, veinisaagist Barossa Valleys.

17 SISSEJUHATUS Imre Madisoni kiri lugejatele.

26 RAHA JA ELU Mandatum Life’i uudised purjetamisest, golfist ning rahast ja elust.

ÜHISKONNA HÕBEDASED KÄERAUAD Oleme ulatuslike demograafiliste katsumuste ja võimaluste olukorras. Sellest kirjutab meie põhiloos Viesturs Celminis Cambridge’i ülikoolist.

AKTSIATURUD Kas ülimalt efektiivsed turud või hoopis emotsioonide lahinguväli? Arutleb Paul Lukka.

22 DEMOGRAAFIA TEEMAT KOMMENTEERIVAD ANDRUS SAAR JA RAUL EAMETS

UUS TIIMIDE LOOMISE TEADUS Suurepäraselt toimivate tiimide saladus on lõpuks lahendatud. Neid iseloomustavad kindlad suhtlemis- ja käitumismustrid.

13 37 PILKKU AASMA MICROSOFTIST JAGAB MÕTTEID MEESKONDADE LOOMISEST JA NENDE EDUST

MAAILMA IGAVAIM AMEERIKA RAUDTEE Ameerika raudteel ei tea iial ette, mis järgmiseks tuleb. Aga jäägu need järsud tõusud ja langused siiski pigem lõbustusparki, mitte meie igapäevaellu.

52 ON ALLES VUNTSID Kas kerglased The Winnfieldid, sihikindlad The Zappad, ranged Copstash Standardid või vägevad Old Dutchid? Või hoopis täitsa ausad kalapulgad? On aeg kasvatada endale just oma stiiliga sobivad vuntsid.

38 JUHTIMISSTIIL – TULEMUSLIKKUSE VÕTI Kui Hay Group peaks nimetama ühe asja, mis meeskonna tulemuslikkust kõige enam mõjutab, siis kindlasti on see juhtimine.

54 OMA ÕNNE SEPP Maailma tuntumate kellaseppade hulka kuuluv Soome juurtega Kari Vuotilainen valmistab Šveitsis käsitöökellasid, mille eest inimesed on valmis maksma terve varanduse.

AVAMERI, PURJEKAD JA AKTSIAPORTFELL Mis on ühist purjetamisel ja investeerimisel? Purjetamise vaadet avab endine olümpiasportlane Peter Šaraškin.

62 BLRT GRUPI PIKAEALISUSE ELIKSIIR Avalikkusele pigem laevaremonditehasena tuntud BLRT Grupp on tänaseks mitmekihiline kontsern. Mark Berman peab uute tegevussuundade kõrval ettevõtte tugevuseks sügavaid traditsioone.

LIFE 2012/2013

2012 / 2013 VÄLJAANDJA Mandatum Life, Viru väljak 2, 10111 Tallinn, telefon 681 2300, www.mandatumlife.ee VASTUTAV VÄLJAANDJA Hele Leppik, telefon 681 2309, hele.leppik@mandatumlife.ee TOIMETAJA Evelin Möller, telefon 681 2308, evelin.moller@mandatumlife.ee STIILITOIMETAJA Karin Kastehein, kkastehein@smail.ee KUJUNDUS Pärtel Eelma, telefon 51 70763, partel@labor.ee FOTOD Imre Klaasen, telefon 50 18345, imre@xsstuudio.ee TRÜKK Printall PABER Kaaned: Galerie Art Gloss250g Sisu: UPM Star Matt 90g REKLAAMIPARTNER Nordicom, telefon 5666 7770, reklaam@nordicom.ee VÕTA ÜHENDUST www.mandatumlife.ee E–R 9.00-17.00 Viru väljak 2, Tallinn ja Kaluri 2, Tartu, telefon 681 2300 info@mandatumlife.ee KAANEPILDI AUTOR Matti Pyykkö

LIFE 2012/2013

16mis Sinu Ole kursis, investeeringutega toimub. Alati.

MANDATUM LIFE, VIRU VÄLJAK 2, TELEFON 681 2300 WWW.MANDATUMLIFE.EE

Mandatum Life Investeeringute haldusteenus on mõistlik viis rikastumiseks. Olenemata investeeringute suurusest on Sinu varad aktiivselt hallatud ja Sa oled alati informeeritud, mis Su investeeringutega toimub.

Tule ja uuri, milliseid võimalusi Sulle pakume. Helista 681 2300. www.mandatumlife.ee/investeeringute_haldusteenus

Investeerimine. Varahaldus. Elukindlustus

Hea lugeja!

eil on hea meel, et hoiad käes ajakirja Life, kus me esitleme maailma läbi Mandatum Life’i

silmade.

Põhiteemana arutleme demograaﬁliste muutuste üle, sest näeme, kuidas kogu arenenud läänemaailm selle tõsise katsumusega juba täna silmitsi seisab. Kuid näitame ka, kui palju võimalusi selles valdkonnas tegelikult samal ajal peidus on. Muutuvatel aegadel on alati ka oma hea külg – see sunnib meid pingutama ja senised tegemised kriitilise pilguga üle vaatama. Siit sünnivad omakorda uued vaatenurgad ja eesmärgid ning ka viisid, kuidas neid ellu viia. Eesmärkide elluviimisel on muidugi oluline roll inimestel – ükski ettevõte ei saavuta midagi ilma meeskonnata. Nii kirjutamegi ka sellest, mis teeb ühe meeskonna eriliseks ning väljapaistavalt edukaks.

Mandatum Life’i tegevus ühendab endas kahte märksõna: raha ja elu. Mõnikord öeldakse, et raha on vaid numbrid ja numbrid on igavad. Me ei arva, et see nõnda on. Mandatum Life Baltikumi varahalduse juht Paul Lukka toob Sinuni emotsionaalse vaate sellest, kuidas kasvatada varasid globaalsetel rahaturgudel. Meie eesmärgid klientide varade haldamisel on sellegipoolest tõesti igavad. Meie soov on, et investeerimine oleks justkui sõit igaval Ameerika raudteel – turvaline, ilma järskude tõusude ning kõhtu õõnsaks tegevate käänakute ja laskumisteta. Või kui rahas peitubki teatud igavus, siis elu ise on ikka värviline, kui kätkeb endas õiget annust rõõmu ja kindlust. See toob meile naudinguid, elevust ja hulganisti üllatusi. Soovime, et meie ajakiri annaks Sulle mitmeid ideid, kuidas oma elu veel värviküllasemaks ja rikkamaks muuta. Olgu see siis uute paikade

avastamine, džässkontserdid, lood huvitavatest inimestest või mõte kasvatada endale vuntsid, mis on vägevaimad kogu maailmas! Me soovime, et leiaksid ajakirjast Life nii meelelahutust, sisukat lugemist kui inspiratsiooni. Ning kui soovid, et keegi annaks Sulle nõu, kuidas oma ﬁnantsiline tulevik kindlaks ja turvaliseks muuta, siis Mandatum Life on Sinu teenistuses. Alati.

Imre Madison juhatuse esimees Mandatum Life Baltic

LIFE 2012/2013

ÜHISKONNA HÕBEDASED KÄERAUAD Kujutage ette ühiskonda, kus on vähe lapsi ja üsna vähe vanureid. Majanduslikult aktiivsed täiskasvanud moodustavad suurema osa rahvastikust. Lisage pildile rohkelt naisi, kes esimest korda tööturule sisenevad. Ja pange juurde väiksemad perekonnad, kerkinud sissetulekud ja eluea pikenemine. Kas kõlab tuttavalt? Peaks kõlama. See on läänemaailm aastatel 1945–1975. Samuti on see suurem osa Ida-Aasiast aastatel 1980–2010 ja samasse etappi jõuab ka Aafrika. Tekst: Viesturs Celmins, Cambridge`i ülikool, antropoloogiadoktori kandidaat

Pilt: Māris Lapiņš

LIFE 2012/2013

Kui Balti riikide ettevõtted soovivad majanduskasvu säilitada, peavad nad demograafiliste näitajate nõrgenedes toetuma suuremale produktiivsusele.

ähtust, kus ühiskond koosneb suuremas osas tööealistest täiskasvanutest, tuntakse beebibuumi põlvkonnana – see on suurem sellele vahetult eelnevast ja järgnevast põlvkonnast. Harvardi ülikooli majandusteadlane David Bloom on seda nimetanud demograafiliseks dividendiks – protsessiks, mille puhul riik või ettevõte võib õiget strateegiat kasutades rahvastiku kasvust kasu lõigata. Samas tuleb silmas pidada, nagu me ka peagi teada saame, et lõpuks ei loe mitte demograafia ise, vaid see, mida sellega peale hakata. ÜLEMINEKU ESIRINNAS Teame hästi, et Euroopa rahvastikuline koosseis muutub. Eurostati prognoos 2030. aastaks näitab, et Euroopas on rohkem üle 65-aastaseid kui alla 15-aastaseid inimesi. Beebibuumi põlvkonna esindajate juustesse hakkavad tekkima esimesed hõbehallid karvad. See kehtib suurema osa Euroopa kohta, kuid Balti riigid võivad olla selle üleminekufaasi eesotsas. Tundub, et demograafiline dividend muutub. Kuidas Balti riigid sellega toime tulevad? Mida see tähendab tarbimismustrite ning tööturu jaoks? Mida peaksid ettevõtted tegema ning mida see ühiskonnas laiemalt kaasa toob? Vaatleme Baltikumi demograafilist konteksti ning võimalusi pisut lähemalt. Viimase kahe aastakümne üsna kiired sotsiaalsed muutused ning kõrged migratsiooninäitajad kõigis kolmes Balti riigis jätavad oma jälje. Eurostati andmetel lubab järgmine aastakümme meile vähemalt kolme asja: 1) linnades elab ja tarbib rohkem inimesi, 2) tööturule siseneb vähem noori ja üha rohkem vanemaid inimesi soovib õppida ning aktiivselt tööturul tegutseda, 3) üha enam naisi siseneb (uuesti) tööturule. Ehkki mõne jaoks tundub see olukord ehk probleemina, peituvad selles ka omad võimalused. Praeguste andmete põhjal ootab Balti riike järgmise kümne aasta jooksul ees eeldatava eluea pikenemine, madalam suremusmäär ning võimalik produktiivsuse kasv. Baltikumi peetakse Euroopas omamoodi demograafialaboriks.

See tähendab, et Balti riigid teevad oma kvantiteedi puudujäägid kvaliteediga tasa. Aga kuidas nad selle demograaﬁlise proovikiviga toime tulevad? Tegelikult peitub selles ehk rohkem võimalusi, kui algselt tundub. TARBIMISTRENDID Järgmine aastakümme lubab kaasa tuua muudatusi tarbimisja töömustrites. Selle põhjuseks on ühiskondlikult ja füüsiliselt aktiivsed eakad inimesed, naiste suurem osakaal tööturul ning noorte inimeste pikem haridustee. Kõigepealt suureneb eakate osakaal, mis tõstab omakorda nendele suunatud toodete turuosa. Selles peituvad mitmed ärilised võimalused. Seoses tervishoiuteenuste tehnoloogilise arenguga muutuvad vanad inimesed ühiskondlikult ja füüsiliselt aktiivsemaks kui varem. Seega on tõenäoline, et kasvab ka nõudlus nende teenuste järele, mis aitavad säilitada tervist, üldist heaolu ning pakuvad keskkonda, kus teiste inimestega kohtuda. Samuti võib turul tekkida nišš selliste igapäevatoodete ja -teenuste arendamiseks, mis on mõeldud just vanematele inimestele, näiteks lihtsalt kasutatavad mobiiltelefonid, arvutid ja muud mobiilsed seadmed, aiatööriistad, majapidamistarbed jne. Sellele turuosale pakutavad tooted peaksid olema oma hinna väärilised ning teenuste puhul tuleks rõhuda kättesaadavusele, ohutusele ning kojutoimetamise võimalusele. Teiseks on võimalik, et üha enam on naisi, kes töötavad või sisenevad taas tööturule. Seega on nad ka aktiivsemad tarbijad, kes planeerivad majapidamiseelarvet, käivad poes ja langetavad ostuvalikuid ka teiste pereliikmete eest (elukaaslased, lapsed, vanemad). Kuna naised armastavad igapäevatoodete pealt kokku hoida, on tõenäoline, et nad investeerivad ülejäänu säästudesse, kindlustusse või hoolikalt valitud luksusesemetesse. Turundusdirektorid peaksid seda meeles pidama. KASV EI TÄHENDA TINGIMATA ARENGUT Nagu me teame, ei vii head rahvastikunäitajad veel tingimata jõuka ühiskonnani. Samuti ei muuda need kogu rahvastikku võluväel võimekaks tööjõuks ega suurenda kasumit ja

Hiljutisi majanduselu muudatusi arvesse võttes ootavad meid tõenäoliselt ees rasked proovikivid ning ülipõnevad võimalused. Balti riike ei peeta mitte ilmaasjata ülemineku teenäitajateks.

elukvaliteeti. Beebibuumi põlvkonda seostatakse peamiselt ennekuulmatu rahvastiku kasvuga, aga tihti jäetakse sealjuures mainimata ka senisest suurem produktiivsuse kasv. Need inimesed võtavad oma isiklikke kohustusi väga tõsiselt – tegu on kõige töökama ja produktiivsema põlvkonnaga. Kui Balti riikide ettevõtted soovivad majanduskasvu säilitada, peavad nad demograaﬁliste näitajate nõrgenedes toetuma suuremale produktiivsusele. MÕTTEAINE ETTEVÕTETE JAOKS Ettevõtete jaoks tähendab see ilmselt vähemalt kahte asja: kuna turud on tehnoloogiliselt kõrgemalt arenenud, saab normiks tööjõu oskuste ja teadmiste parandamine või uute talentide otsimine. Mõned suuremad Baltikumi ettevõtted hakkavad töötajaid regulaarselt kohapeal välja koolitama või uusi talente otsima. Keskmise suurusega ja väikesed ettevõtted eelistavad väliskoolitusi või ümberõpet teadmiste edasiandmise teel. Töökohad, kuhu on raske sobivaid andekaid töötajaid leida, ostetakse väljast sisse või viiakse üle piiri.

ega odav. Kuna tervishoiusüsteem ning kestva õppe võimalused peaksid paranema, siis ei tähenda pensionile jäämine enam teekonna lõppu nagu varasemalt, vaid sellest saab n-ö kolmas iga, täis isiklikku ja ühiskondlikku potentsiaali, mis ootab realiseerimist. See tähendab omakorda ka seda, et meie eakad võivad kauemaks tööle jääda kui eelnevad põlvkonnad. Kõik ettevõtted peavad seda silmas pidama, kui otsustavad, millal tööjõudu värvata, ümber koolitada ja suunata. Nad peaksid keskenduma tööjõule, kes on nende hinnangul olulise info kandja, olgu selleks siis klienditeenindajad või inimesed, kellel on tehnilised või protsessi kohta käivad teadmised. Kui ettevõte laseb sellistel töötajatel pensionile minna, ilma et nad oma teadmisi uutele töötajatele edasi jagaks, siis kaotavad nad äri, konkurentsivõime ning kasumi mõttes.

Samuti on võimalik, et töötajad hakkavad otsima paindlikumaid töögraaﬁkuid ja liikumisvõimalusi. Noored inimesed, kes kauem haridussüsteemis püsivad, vajavad praktikakohti, ajutisi töökohti või osalise ajaga tööd. Vanemad inimesed, kes Baltikumi tingimustes on tihti sunnitud oma kvaliﬁkatsiooni parandama, otsivad suuremat paindlikkust või osalise ajaga tööd, et neil oleks võimalik ümberõppe käigus tööl käia. Tähtsate majapidamiskohustustega naised soovivad aga suuremat mobiilsust, näiteks kaugtöö või paindlike töötundide näol. Nii et tööandjatel on võimalus vananeva tööjõu ja naiste lühiajalise või osalise tööaja nõudmistele vastu tulla ning noored saavad oma andest märku anda ja oma teadmised-oskused praktikas proovile panna.

DEMOGRAAFIA VÕI SAATUS Hiljutisi majanduselu muudatusi arvesse võttes ootavad meid tõenäoliselt ees rasked proovikivid ning ülipõnevad võimalused. Balti riike ei peeta mitte ilmaasjata ülemineku teenäitajateks. Kuid nagu me teada saime, pole demograaﬁal saatusega midagi pistmist. Siinsed ettevõtted peavad tulevaste aastakümnete jooksul esilekerkivate ülesannetega konstruktiivselt ja loominguliselt silmitsi seisma. Lõppude lõpuks on Baltikumi suurimaks ressursiks siiski inimesed. Ning mistahes vanuserühmast me ka ei räägi, beebibuumi põlvkond näitas hästi, et kollektiivne kasu saab tavaliselt siiski alguse individuaalsel tasemel, olgu selleks siis strateegiline tööjõu planeerimine, teadmiste edasiandmine, produktiivsus või meie isiklik arusaam sõnapaarist eakas inimene. Demograaﬁa pealt saab dividende teenida, kui kõik oma osa hästi täidavad.

ÜHISKONNA UUED ÜLESANDED Nagu kogemus näitab, pole neis riikides hoolimata kõrgest töötuse määrast uute võimekate töötajate leidmine ei lihtne, kiire

***

LIFE 2012/2013

ANDRUS SAAR: EAKATE INIMESTE ARV JA NENDE KÄES OLEVAD VAHENDID ON LIIGA SUURED, ET NEID MITTE TÄHELE PANNA Andrus Saar sotsioloog Uuringufirma Saar Poll juht

Pensionärid kujutavad endast ettevõtjatele suuremat võimalust kui kunagi varem. Kuidas Balti riigid võiksid rahvastiku vananemisega toime tulla? Kas sellest saab kuidagi ka kasu lõigata?

oimetuleku- ja kasusaamise stsenaariumid sõltuvad eelkõige sellest, milline on sel ajal Balti riikide majanduslik olukord, kuivõrd hästi või halvasti meil muu Euroopaga võrreldes elatakse. Kui meie regioonis jääb elatustase teistest riikidest palju madalamale tasemele, siis ei tule siia mujalt noori eurooplasi elama ja sellega peaks majanduses arvestama. Positiivsema stsenaariumi puhul saame kergemini leevendada oma tööjõu probleemi nii mahuliselt kui ka kvaliteedilt. Kui Balti riigid jäävad elatustaseme poolest teiste Euroopa riikidega umbes samale positsioonile kui praegu või olukord mõnevõrra paraneb, siis tekib senisest märksa suurem surve töömigratsiooniks kolmandatest riikidest. See kujutab aga juba uut laadi probleemide pundart. Igal juhul tuleb Balti riikides eelkõige tegeleda oma vanurite problemaatikaga. Aastal 2030 on üle 65-aastased inimesed loomult hoopis teised kui see seltskond, kes läks pensionile 90. aastatel ja varem. Nad on pidanud kohanema turumajanduse reeglitega, nad on muudatusteks rohkem valmis ning nad on avatud ning valdavad päris palju keeli. Selles kontekstis tähendab vananev rahvastik potentsiaalset uut tööjõudu,

mitte ainult koormust sotsiaalhooldussüsteemile. Eelõige suureneb vanemate inimeste arv teenindussektoris, sest võimalus töötada osalise ajaga ning kodukontoris suurendab nende tööhõivet. Balti riigid võivad pakkuda Euroopa pensionäridele hajaasustust, vaikust, rahu ning puutumata loodust. Ja seda mitte ainult turismi- ja tervise- ning majutusteenuste pakkumise aspektist, vaid ka kui võimalust veeta oma vanaduspäevi (kasvõi osaliselt) siinmail. See oleks meie siseturu ergutamise mõttes päris suur võimalus. Tegu oleks omamoodi investeeringuga. Aga selleks peaks infrastruktuur (eluliselt tähtsate teenuste kättesaadavus mitte ainult linnades, vaid ka maal) tunduvalt paranema. Kuidas muutuvad tarbimismustrid ning tööturg?

90.

aastatel unustasid meie ettevõtjad oma tegevuses ühe väga tähtsa sihtgrupi: madalama sissetulekuga inimesed ja nende vajadused, nemad kui tarbijad. Vanade inimeste vajaduste arvestamisega on praegu lood umbes sarnased. Kuid nende arv ning nende käes olevad vahendid on liiga suured, et neid mitte tähele panna. Nad on varasemast märksa terviseteadlikumad ning sportlikumad, nende uudishimu uue järele on erk, kuid nad

vajavad eakohaseid tooteid. See on tõsine proovikivi ettevõtjatele, sest eakohaste toodete ja teenuste tarbijate hulk ei suurene mitte ainult Balti riikides, vaid kogu Euroopas. Balti riikide turg jääbki ehk liiga kitsaks. Kindlasti suureneb vajadus mitmesuguste teenuste, mitte niivõrd toodete järele. Uus põlvkond vanemaealisi inimesi ei ole tavamõistes vaene seltskond. Nad jagunevad väga paljudeks eri vajaduste ja võimalustega sihtgruppideks. Nii et vananenud arusaamast pensionäridest kui määratlematust massist tuleb vabaneda. Pensionärid kujutavad endast ettevõtjatele suuremat võimalust kui kunagi varem. Vananev elanikkond ei ole ainult tarbija ning sotsiaalteenuste kasutaja staatuses, vaid üha enam on ta investeerija. Ebakindlas majanduslikus olukorras ei paiguta inimesed oma sääste mitte ainult pensionifondidesse, vaid üha sagedamini ka kinnisvarasse, maasse jms. Neist ei saa mitte niivõrd lukskaupade, vaid hinnaliste toodete ostjad, millel on püsivam väärtus. Nad võivad teha küllalt kulukaid oste, et rahuldada oma kirge hobide vastu. Vanemaealised elavad peaaegu samasugust elu kui nooremad, võib-olla ehk pisut aeglasemalt. Siit tulenevad ettevõtjate jaoks suured võimalused. Tuleb ainult oma arusaamu muuta. ***

Raul Eamets majandusprofessor Tartu ülikool Foto: Andres Tennus

PROFESSOR RAUL EAMETS: VANEMAEALISED MUUTUVAD KÕIGE ARVESTATAVAMAKS POLIITILISEKS JÕUKS Rahvastiku vananemine ja keskmise oodatava eluea tõus toob kaasa päris olulisi muutusi ühiskonnas.

siteks, sotsiaalkaitsesüsteemi finantskoormus suureneb, sest paljudes riikides on kasutusel ainult n-ö riiklikud pensioniskeemid, kus pensione ﬁnantseeritakse otseselt maksutulust. Kuna maksumaksjaid jääb järjest vähemaks, tekib täiendav tööjõu vajadus, mis tähendab võõrtööliste arvu suurenemist.

eiseks, vanemaealised muutuvad kõige arvestatavamaks poliitiliseks jõuks ühiskonnas. Ükski partei ei saa jätta nendega arvestamata. Siit ka teine teema: radikaalseid sotsiaalseid reforme, näiteks pensionireformi, on järjest raskem ellu viia, sest see puudutab järjest kasvavat valijaskonda.

olmandaks, vananemine toob kaasa struktuurseid muutusi ma-

janduses. Suureneb tervishoiu ja sotsiaalse hoolekande osakaal. Ka teistes valdkondades tekivad spetsiaalsed eakatele mõeldud tooted ja teenused. Tööjõu vananemise ja tööealise elanikkonna vähenemise vastu ühest rohtu ei ole. Üheks kõige suuremaks allikaks, vähemasti Eestis, on tootlikkuse tõus ehk me teeme väiksema töötajate arvuga ära sama suure töö kui enne või veelgi suurema. Sellele aitab kaasa näiteks automatiseerimine. Teisalt peab tõusma meie toodete-teenuste lisandväärtus, siis me saame neid kõrgema hinnaga maailmaturul maha müüa. Üheks reserviks on kindlasti eelpensionite vähendamine või pensioniea tõstmine. Naiste hõive suurendamine Eestis väga suurt efekti ei anna, sest see on juba üks ELi kõrgemaid. Teatud reservid on ka töö-

tute kaasamises, aga mitte väga suured. Ning lõpuks tuleb tulevikus arvestada ka võõrtööjõu osakaalu suurendamisega. Loodetavasti tuleb siia ikka kvaliﬁtseeritud tööjõudu. Siin on riigil veel palju ära teha, et kõrgepalgalisi spetsialiste ilma eriliste tööloa jm formaalsusteta Eestisse tuua. Rahvastiku vananemine on paratamatu protsess ja ühiskonnal tuleb sellega lihtsalt kohaneda. Eesti tingimustes tähendab see kindlasti ka üldise mentaliteedi muutmise vajadust. Eakate potentsiaali, nende elukogemust, oskusi tuleks rohkem hinnata ja kasutada.

***

LIFE 2012/2013

Amlan Roy:

TEHKE ROHKEM TÖÖD JA SÄÄSTKE Amlan Roy Demograafiliste uuringute juht Investment Bank, Credit Suisse Tekst: Paula Launonen

Pilt: Lehtikuva / Martti Kainulainen

Ümber maailma reisiva majandusteadlase sõnul on säästlikkus ja usin töötegemine parim viis, kuidas valmistuda vananemiseks.

ui Credit Suisse’i panga demograafiliste uuringute juht Alan Roy hommikul enne kella üheksat Helsingi linnavalitsuse saalis ettekandeks valmistub, ei paista ta reisiväsimusest märkigi. Majandus- ja rahvastikuteadlane räägib teed rüübates, et on viimase paari nädala jooksul sattunud muuhulgas Šveitsi, Hollandisse ja Hong Kongi. Mandatum Life’i ja Amcham Finlandi märtsikuisele seminarile lendas ta aga oma kodulinnast Londonist. Maad ja publik vahelduvad, aga Roy sõnum on igal pool sama: me ei ole veel tegelikult ühiskonnana tõeliselt mõistnud, milliseid proovikive tõusev eluiga meile globaalselt ette veeretab. Kõige kiiremini kasvav vanusegrupp maailmas on üle 80-aastased inimesed. „Keskendudes ainult vanusegrupile 65+, jätame seega käsitlemata tõeliselt vanade inimeste küsimused. Kuid nende teemadega peavad silmitsi seisma nii üksikisikud, perekonnad, ettevõtted, valitsused kui kogu ühiskond.” Roy tuletab meelde, et demograafia puhul pole küsimus ainult vanuses, vaid tarbijates ja töötegijates: „Demograafilised muu-

tused mõjutavad inﬂatsiooni, kapitali liikumise ja toorainehindade kaudu meid kõiki, nii noori kui vanu.“

oy maalib pildi 21. sajandi heaoluriigi kodaniku elukaarest. Esimese seitsme aasta jooksul õpime tundma digitaalseid kommunikatsioonivahendeid, umbes 25-aastaselt hakkame tööd tegema. Keskeale lähenedes loome perekonna. 65-aastaselt jääme pensionile. Reisime ja naudime elu, kuni saame 80aastaseks. Pärast seda annab vananemine juba tunda igasuguste hädade ja haiguste näol, mõnel rohkem, teisel vähem. Ja nüüd jõuame asja tuuma juurde: „Me ei saa ennustada, kui palju me raha vajame nende aastakümnete jooksul, mil oleme pensionil, alguses rõõmsate tarbijatena, hiljem juba tugiteenuseid vajavate vanuritena.” Selleks et kõige sellega väärikalt toime tulla, on Roy meelest vaja uut tüüpi vastutuse jagamist: „Me ei saa kõike ainult ühiskonnalt nõuda – peame ka indiviididena oma panuse andma.” Ta märgib, et meil tuleks omaks võtta varasemate põlvkondade säästlik eluhoiak. „Võimatu on ennustada, kas tulevasest pensionist piisab kulude katmiseks, kui

pensionil ollakse sama kaua kui töötatakse. Nii oma olukord kui ka keskkond võivad ju mitu korda muutuda. Seega on tark varakult valmis olla.“

mlan Roy arvates peavad ka ettevõtted oma vastutust kandma. Ta soovib, et industrialiseerimise algusaegade patroneerimine taas ellu ärkaks. Nagu tehaseomanikud ehitasid tollal töölistele kortereid ja nende lastele koole, nii võiksid meie praegused vastutustundlikud ettevõtted kaitsta oma töötajaid ja nende peret tervise-, pensioni- ja elukindlustusega. Roy ootab nii poliitika kui ka ärielu mõjutajatelt otsuseid, mis kannustavad inimesi võimalikult kaua tööl püsima. Ta räägib oma isast, 79-aastasest kardioloogist, kes teeb pensionärina ikka veel tööd. „Töötamine peaks olema nii paindlik, et inimene võib soovi korral teha tööd päeva või kaks nädalas, mõne tunni päevas või ühe nädala kuus.” Panga juht soovitab valitsustel ja parlamentidel kannatlik ja realistlik olla. Ta ütleb, et kodanikele ei tohiks anda roosilisi lubadusi, mida hiljem ei suudeta täita. ***

Kahjuk채sitlus. Nagu olema peab. Ilma pikema jututa.

Tutvu kindlustustingimustega www.if.ee v천i k체si lisainfot 1211

V천ta rahulikult, meie aitame Sind.

20 AASTAT ÖÖPURJETAMIST Öine purjetamine on erilise hõnguga. Lained ja tuule suund on raskemini tabatavad ja mängureeglid on hoopis teised kui päeval. Mandatum Life’i Helsingi-Tallinna purjeregatt on Läänemere suurim ööpurjetamise võistlus, 2012. aastal purjetati seda juba 20. korda. Võistlusklasse on mitu: LYS, ORC Club, IRC ja Business LYS. Liikuma hakatakse Helsingist ja finišisse jõutakse kesköö paiku Pirita jahisadamas. Enamik purjekaid on Soomest, kuid aasta-aastalt tuleb ka Eesti purjetajaid üha juurde.

Purjeregati toetamine on meie jaoks oluline seetõttu, et osalustasudest aidatakse juba aastaid Tallinna Lastehaiglat. Annetatud raha, mida on aastate jooksul kogunenud ligi 100 000 eurot, on kasutatud vajaliku tehnika soetamiseks: ostetud on CPAP vastsündinute hingamise abistamiseks, ultraheliaparaat südameuuringuteks ja narkoosiaparaate. 2012. aastal oli annetuse summa rekordiline – kokku 10 400 eurot.

www.helsinkitallinnarace.fi

„Osaleme Mandatum Life’i Helsingi-Tallinna regatil, kuna see on nende vete üks suurimaid. Samuti pole väheoluline, et korraldajad annetavad tulu Tallinna Lastehaiglale. Ööpurjetamise eripära seisneb selles, et midagi ei näe. Jahti tuleb trimmida ja manööverdada põhiliselt tunde järgi.“ Priit Tammemägi, Premium Sailing Teamist, mis võitis 2012. aasta kõige kiiremas ja sportlikumas IRC klassis.

27 INVESTEERINGUTE HALDUSTEENUS 2012. AASTA SÜGISEST TUTVUSTAME TURUL UUT TEENUST, MIS ANNAB KA VÄIKEINVESTORITELE VÕIMALUSE PERSONAALSE PORTFELLIHALDURI TEENUSEID KASUTADA. Investeeringute haldusteenuse eelised: • kogemustega portfellihaldurid hoolitsevad su varade eest vastavalt valitud strateegiale, • aktiivne ja eesmärgistatud investeerimistegevus püüdleb absoluutset tootlust, • oled alati kursis, mis sinu rahadega toimub, • võimalus jälgida tehtud investeeringuid internetis, • taskukohane hind, • võid kindel olla, et sinu investeeringud on heades kätes. Kas tulevik on nagu sõit Ameerika raudteel? Ei, investeeringute haldusteenusega ilmselt mitte.

Mandatum Life Grupp 2012 / I pa Käive 493 miljonit eurot. Hallatavate kliendivarade hulk 7 miljardit eurot. Kasum enne makse: 65 miljonit eurot. Solventsusmäär 23,5%. Investeeringute tootlus 3,9%. Töötajaid kokku 536.

Hole in one Mandatum Life on juba aastaid golfiga seotud olnud. Ja seda mitmel tasandil: paljud meie kliendid mängivad golfi, meie peamine sponsorprojekt on seotud golfiga ja golf on lihtsalt meie jaoks paeluv spordiala. Eestis oleme panustanud EGCC Birdie võistlusesse – premeerisime terve 2012. aasta hooaja Birdie tegijaid, loosides igakuiselt välja auhindu.

Mandatum Life pakub investeerimis-, varahaldus- ning elukindlustuslahendusi era- ja äriklientidele. Ettevõte tegutseb Soomes ja Balti riikides ning haldab klientide varasid suurusjärgus 7 miljardit eurot. Mandatum Life kuulub koos kahjukindlustusseltsiga If finantskontserni Sampo Grupp, mis on noteeritud Helsingi börsil. Ettevõte on finantsteenuste valdkonnas tegutsenud 135 aastat.

LIFE 2012/2013

Aktsiaturud: kas ülimalt efektiivsed turud või emotsioonide lahinguväli? Aktsiaturge ümbritsevad ikka pinged ja põnevus, mis on ka täiesti õigustatud. Neid peetakse maailma efektiivseimateks turgudeks, kus iga uudis peegeldub kohe, vaid sekundi murdosa jooksul ettevõtete, toorainete ja valuutade hindades, intressimäärades jne. See on justkui omamoodi informatsiooni sulatusahi, kus infole antakse kvantitatiivne hinnang, mida väljendavad aktsiate hinnad. Aktsiaturge võib pidada omamoodi majanduse termomeetriks. Tekst: Paul Lukka

Pilt: Imre Klaasen

29 Ettevõtete hinnad kajastavad infot tuleviku kohta ja on seega pideva tähelepanu all.

Paul Lukka Baltikumi varahaldusjuht Mandatum Life

Ettevõtte väärtuse määravad osaliselt ära talle kuuluvad varad ja neid on võimalik üsna täpselt hinnata. Kuid hindamisel on enamasti siiski tähtsam tulevane kasum, mis on ettevõtte kasvumootoriks ning seega ka kütuseks aktsiahinnale. Investorid jälgivad pidevalt kõikvõimalikku infot, mis ettevõtete tulevast kasumit mõjutab, olgu selleks siis tarbijate usaldus või viljasaaki määravad ilmastikutingimused. Kogu see informatsioon kajastubki kombineerituna hinnangus, mis ettevõtte väärtusele antakse, lisaks peegelduvad selles ka mitmed majanduslikud aspektid. Nii et info kokkupanek ja tulemuste prognoosimine ei ole siin sugugi täppisteadus, vaid meenutab pigem loomingulist protsessi.

LIFE 2012/2013

Kuna tulevikku ei suudeta hästi ette ennustada, pannakse liialt suurt rõhku lähiminevikule ja tehakse selle põhjal järeldusi kauge tuleviku kohta. See aga loob olukorra, kus investorite tähelepanu on suunatud hetke infovoole ning hinnanguid antakse selle põhjal.

Ajalugu on näidanud, et ka kõige efektiivsem ennustusmasin võib alt vedada Turud peaksid olema ratsionaalsed ja tõhusalt töötavad masinad, mida juhivad inimesed. Kuid inimestel on mõnikord kombeks lasta emotsioonidel valitseda ja teha oma otsuseid kas hirmust või ahnusest juhituna. Näib, et meil on teatud valulävi, mida ületades kipume äärmustesse kalduma. 2008. aastal pärast Lehmani krahhi olime tunnistajateks ekstreemsetele hävitusstsenaariumitele. Kriisi keskpaigas kerkisid päevakorda isegi küsimused turumajanduse jätkusuutlikkuse kohta. Muidugi peegeldus see ka aktsiaturgudel – paljude ettevõtete turuväärtus langes lausa poole võrra. Kui aga ilmnes, et maailmalõpustsenaarium ei lähegi täide ja majandus hakkas taas enam-vähem tavalist rada pidi kulgema, hüppasid ettevõtete hinnad tagasi normaliseerunud tasemetele. Vastupidist reaktsiooni nägime 1990. aastate lõpu IT-mulli ajal, mil turuosalised ootasid, et puud lausa taevani kasvaksid. Nasdaqi indeksis olevate tehnoloogiaettevõtete väärtus tõusis 1998. aasta sügisest kuni 2000. aasta märtsini lausa 170% võrra. Aga kui üleliia

optimistlikud kasumiprognoosid ei realiseerunud, langesid IT-ettevõtete turuväärtused taas tagasi mõistlikumale tasemele, mis tähendab, et nad kaotasid 2001. aasta aprilliks poole oma tollasest tippväärtusest. Sellised turu liikumised polegi tegelikult nii ebatavalised ning korduvad aeg-ajalt ikka.

Meid eksitab turuhinna kättesaadavus Finantsturgudel on võimalik varade omanikku vahetada ehk siis osta või müüa ettevõtete aktsiaid – see annab aga väärtuslikku infot nende varade väärtuse kohta. Börsil noteeritud ettevõtete hinnad on nähtaval ja võimalus nende aktsiaid osta-müüa tekitab tahes-tahtmata spekulatsioone selle kohta, kas ühe või teise aktsia hind on liiga madal või kõrge. Kas ma peaksin nüüd ostma või müüma? Kuna tulevikku ei suudeta hästi ette ennustada, pannakse liialt suurt rõhku lähiminevikule ja tehakse selle põhjal järeldusi kauge tuleviku kohta. See aga loob olukorra, kus investorite tähelepanu on suunatud hetke infovoole ning hinnanguid antakse selle põhjal. Investorid kauplevad tihti kättesaadava info, mitte ettevõtete tulemuste ja kasumiprognoo-

side alusel. Ehkki nad püüavad hinnata mõju, mida uudised ettevõtetele avaldavad, takerduvad nad tihti viimati laekunud infosse ning teevad tuleviku kohta liiga ennatlikke järeldusi – see omakorda põhjustab suuri kõikumisi ettevõtete väärtuses (päevasisesed muutused vahemikus +5% kuni -5% pole sugugi ebatavalised). See näitab hästi, kui keeruline on tegelikult info hindamine ja kuidas fookus võib nihkuda lühikesele perioodile, nii et on raske aru saada, kuidas ettevõtte väärtus võib mõne tunniga 10% võrra muutuda. Pressiteated, mis ütlevad, et aktsiaturud kukkusid 2,1% või tõusid 2,3% üheainsa päeva jooksul, jätavad mulje, et tegemist on spekulatiivse mänguväljaga, kus tehakse umbkaudseid pakkumisi selle kohta, mis suunas ettevõtted liiguvad. Mind üllatab tihti see, et börsil noteerimata ettevõtete puhul keskenduvad aktsionärid fundamentaalnäitajatele. Nad ei murra pead selle üle, millises suunas ettevõtte turuhind muutub, kuna maailmamajanduse kasv osutus prognoositust veidi madalamaks. Samuti ei murra nad pead selle üle, kas nad peaksid ettevõtte maha müüma, sest selle väärtus langes juba 5%. Nad keskenduvad ettevõtte tegevusele ja tulemuste optimeerimisele.

Emotsionaalne halvatus loob ohte, aga ka võimalusi Kuulus investor Warren Buffet on tihti öelnud, et aktsiaid tuleb osta siis, kui „veri on tänavatel“, ning ettevaatlik peaks olema siis, kui kõik on entusiastlikud. Selles on oma iva, sest kui kõik ootavad kõrgete kasumite materialiseerumist, siis on ettevõtetel väga raske prognoose ületada ja nad on kallid. IT-mulliaegse ekstreemse optimismi ajal ootasid turuosalised, et ettevõtete kasumid hüppavad lakke. IT-ﬁrmade väärtused üha tõusid ning 2000. aasta

tipphetkel oldi nende eest nõus maksma koguni hinda, mis vastas nende 400kordsele aastakasumile. Loomulikult polnud tegu realistlike ootustega ning IT-ettevõtted ei suutnud neid täita. Aasta hiljem tuli külm dušš ning samad ettevõtted kaotasid poole oma turuväärtusest – investorid olid valmis nende eest maksma „vaid“ 50-kordse aastakasumi suuruse summa. Teisest küljest, kui „veri tõepoolest tänavatel on“ ning kõik ütlevad, et aktsiates pole mingeid väljavaateid, siis ongi ehk just sobiv hetk neid lähemalt uurida. Äärmine pessimism alandab ettevõtete tulevasi kasumiprognoose mõnikord

ebareaalselt madalale tasemele, nagu 2008. aasta ﬁnantskriisi ajal ka juhtus. Olukorras, kus puudub soov ettevõtete osalust osta, muutuvad ettevõtted odavaks (neid hinnati 10 korda kasumist odavamaks) ning tegelik kasum ületab reeglina süngeid prognoose ehk siis vähema eest saab rohkem. Vaatamata selle valdkonna ettearvamatusele ning meie suutmatusele eristada emotsioone ratsionaalsusest, on aktsiaturud ikkagi ühed efektiivsemad turud maailmas.

***

MANDATUM LIFE, VIRU VÄLJAK 2, TELEFON 681 2300 WWW.MANDATUMLIFE.EE

Partner personaalseks varahalduseks Mandatum Life on tugevalt kapitaliseeritud Soome ﬁnantsettevõte, mis haldab klientide varasid 7 miljardi euro väärtuses. Pakume varahalduslahendusi investeeringutele alates 250.000 eurost. Sobiv teenus ka kõige nõudlikumale kliendile.

Helista 681 2340 ja lepi kokku aeg kohtumiseks.

LIFE 2012/2013

KAINE MÕISTUS VÕI UUS TIIMIDE LOOMISE TEADUS Suurepäraselt toimivate tiimide saladus on lõpuks lahendatud. Neid iseloomustavad kindlad suhtlemis- ja käitumismustrid, nagu selgub juhtimisajakirja Harvard Business Review aprillinumbrist. Refereeris Marge Tooming-Pullisaar. Illustratsioon: Inka Järvinen

ujuta ette, et astud sisse ühte harilikku kõnekeskusesse. Töötajad teevad avatud kontoriruumis oma igapäevast tööd: võtavad vastu kõnesid või müüvad uue elustiiliajakirja aastatellimust. Kuid kõigil on küljes mingi andur. Mida sa mõtleksid seda nähes?

Hiljutised edusammud juhtmevaba- ja sensortehnoloogia alal on aidanud Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) teadlastel eesotsas Alex „Sandy” Pentlandiga paljastada ja tõestada seda, kuidas meeskonnaliikmete omavahelised suhtlusmustrid määravad ära nende töötulemuse. Ja vähe sellest: me suudame ainuüksi selle tehnoloogia abil kogutud sotsiomeetriliste näitajate abil nüüd ennustada, milline tiim võidab müügivõistluse. Seni on tiimide tegevust uuritud põhiliselt vaatluse abil, kuid see ei võimalda siiski iga inimese käitumisnüanssi tabada. Meil on laialdane andmebaas inimeste tegevustest ja oludest, mille teadlased on üles tähendanud, kodeerinud ja läbi analüüsinud. Selle põhjal on sündinud mitmed mudelid alates David McClellandi juhtide motivatsiooniteooriast kuni vangide dilemmani, kui mainida vaid mõnda. Paljud teadlased ja eluloolased on tegelenud ka tagasivaatava käitumisanalüüsiga: üks tuntumaid neist on Jim Collins, kes kirjutas oma järeldus-

test bestselleris „Heast suurepäraseks“, lähiminevikust on aga heaks näiteks staarbiograaf Walter Isaacsoni sulest sündinud Steve Jobsi elulugu. Juhtide jaoks on tegu õpetlike kogemustega, ent nende jäljendamine konkreetses ettevõttes ja situatsioonis on siiski keerukas, pealegi pole need uurimismeetodid teaduslikus mõttes antud kujul väga pädevad. Pentlandi uuringus, mille eesmärgiks oli mõõta suhtluse mõju töötulemustele, osales viimase seitsme aasta vältel 21 organisatsiooni alates kõnekeskustest kuni pankade ja innovatsiooniettevõteteni. 2500 osalejat kandsid rinnas kõrgtehnoloogilisi märke sensoritega, mis kogusid minutis üle 100 andmepunkti. Sensorid töötavad märkamatult, tehes sotsiomeetrilisi mõõtmisi suhtlemise kohta: milline on inimeste hääletoon, kas nad vaatavad näost näkku, kui palju nad räägivad, kuulavad ja sekkuvad ning milline on nende ekstravertsuse ja empaatia tase, kusjuures suhtluse sisu ei hinnatud. Saadud andmete põhjal suudavad teadlased üsna täpselt prognoosida, millised tiimid on edukad ning mis teeb ühest inimesest hea tiimiliikme. Selgub, et eduka sooritusega kaasnevad suhtlusmustrid on vaatamata tiimi tüübile ning eesmärkidele väga sarnased. Uurijad tõid välja mõned olulisemad aspektid, mille poolest edukad tiimid teistest erinevad.

Pole midagi uut päikese all – töötulemuste parandamiseks on endiselt kõige parem n-ö vana kooli stiil, juhi isiklik eeskuju, mis julgustab avatust ja näost näkku suhtlust.

LIFE 2012/2013

KÕRGE ENERGIATASE

EDUKATE TIIMIDE ÜHISJOONED:

Tiimide energiatase pole kunagi staatiline: näiteks tavapärasel üldkoosolekul polegi mõtet kõrget energiataset oodata – samas tõuseb see kohe lakke, kui keegi mingi suurepärase idee või avastusega lagedale tuleb. Kõrge energiatase seob tiimiliikmeid ja tõstab nende pühendumist.

Kõik räägivad ja kuulavad keskeltläbi võrdselt ning edastavad infot lühidalt ja konkreetselt. Inimesed vaatavad üksteisele otsa ning nende vestlus ja žestid on energilised.

Kõik suhtlevad üks-ühele omavahel, mitte ainult tiimijuhiga.

TIIMIVÄLINE SUHTLUS Parema sooritusega tiimid otsivad rohkem välissidemeid: kui tegu on probleemiga, mille kohta on tarvis väljastpoolt nõu küsida, siis võtavad nad julgelt ühendust teiste tiimidega, saades vajaliku info sealt. Kõige väärtuslikum on näost näkku suhtlemine, kus energia kandub otse inimeselt inimesele. Sellele järgneb suhtlus telefoni või videokonverentsi teel, ehkki nende vahendite tõhusus langeb, kui seal osaleb rohkem inimesi. Kõige vähem väärtuslikud suhtlusvormid on aga e-kirjad ja tekstisõnumid. Kas tehnoloogia, mida Pentland oma uurimuses kasutas, toob tõesti konsultantide jaoks kaasa uue ajajärgu, mis tähendab, et nad paluvad töötajatel kanda sensoreid, nii et juhid saaksid siis jälgida ja analüüsida suhtlusmustreid? Kujuta ette, kuidas ekraani vaatamine ning suhtlusmudelite jälgimine annab lisateadmisi sinu enda ja su tiimi, inimeste energia ja pühendumise kohta! Sa saaksid parandada töötulemusi lihtsalt selle abil, et ostad ettevõtte kööki suurema laua ja korraldad töö nii, et inimestel tekiks ühine paus suhtlemiseks. Just seda otsustasidki ühe kõnekeskuse juhid pärast Pentlandi uuringus osalemist teha, andes töötajatele seega võimaluse kohtumiseks ja rääkimiseks.

Inimesed jagavad omavahel taustainfot. Inimesed on avatud ka välissuhtlusele – nad uurivad, mis mujal toimub, ja toovad selle info n-ö koju.

EDUKATE TIIMIDE SUHTLUSMUSTRID Inimesed hoiavad tiimi kui tervikut – kõik suhtlevad omavahel võrdselt. Tiimi sees ei ole väiksemaid grupikesi; individuaalsete erinevuste mõju on väike või puudub üldse; keegi ei hoia eemale. Infot koguvad ja jagavad kõik tiimiliikmed, mitte ainult juhid.

IDEAALNE TIIMILIIGE, NN INIMESTE ÜHENDAJA Pole midagi uut päikese all – töötulemuste parandamiseks on endiselt kõige parem n-ö vana kooli stiil, juhi isiklik eeskuju, mis julgustab avatust ja näost näkku suhtlust. Ülal kirjeldatud tehnoloogia aitab ettevõtetel sooritust parandada, sest töötajaid koolitatakse ja arendatakse tagasiside kaudu ning neile õpetatakse õigeid kommunikatiivseid oskusi. Inimesed pööravad siis suuremat tähelepanu sellele, et nad suhtleksid kõigi tiimiliikmetega võrdselt, nad veedavad koos rohkem aega ning teevad tihedamat koostööd teiste tiimidega.

Ideaalne tiimiliige on justkui ühenduslüli inimeste vahel, tal pole probleemi pöörduda teiste inimeste poole ning ta kuulab rohkem, kui räägib. Ta suhtleb kõigiga võrdselt ning vaatab, et kõik tiimiliikmed saaksid oma panuse anda. Ta räägib inimestega nelja silma all ning otsib ideid väljastpoolt gruppi, unustamata oma tiimi huve. Mida rohkem on tiimis selliseid ühendajaid, seda edukam see on.

Artikli aluseks on Alex „Sandy” Pentlandi artikkel „The new Science of Building Great Teams. The chemistry of high performing groups is no longer a mystery“, Harvard Business Review, aprill 2012.

Pilkku Aasma:

minu kui meeskonnajuhi esimene reegel on veenduda, et inimestel oleks huvitavad ja põnevad ülesanded ning saavutatavad sihid. Pilkku Aasma Lääne-Euroopa piraatlusvastasuse direktor Microsoft

Äri teevad ja tulemusi saavutavad ikka inimesed, mitte ettevõtted. Mandatum Life küsis Microsofti Lääne-Euroopa piraatlusvastasuse direktorilt Pilkku Aasmalt, mis teeb ühe meeskonna eriliseks ja edukaks.

len töötanud multikultuursetes meeskondades alates sellest ajast, kui Microsoftiga 12 aastat tagasi liitusin. Enamasti pole aga mu meeskonna liikmed olnud samas kontoris, vaid eri mandritel ja ajavööndites, mis tähendab, et näost näkku suhtleme ainult paar korda aastas. Juhin praegu Lääne-Euroopa piraatlusvastasuse direktorina 12 Lääne-Euroopa tütarettevõtte meeskonda. Nii et reisin iga nädal kolm-neli päeva kas Lääne-Euroopas või käies ülemaailmse juhtimismeeskonna koosolekutel USAs, Aasia Vaikse ookeani piirkonnas ja Ladina-Ameerikas. Kui ma ei reisi, siis töötan kodus, sest Lääne-Euroopa peakontori tiim on mööda Euroopat laiali: igaüks on põhikohaga oma riigis. See, mida meeskondades väärtustatakse, on kindlasti inimeseti erinev – minu jaoks on kõige tähtsamad järgmised asjad: austus üksteise vastu, hea suhtumine, ühised ja selged eesmärgid, meisterlikkus ja avatus suhtluses, üksteise abistamine ülesannete täitmisel, ja muidugi ei tohi unustada lõbu.

Hea tiimi puhul peetakse väga oluliseks suhtlust. Kuidas teil see on korraldatud?

mitte näpuga osutaja või probleemide venitaja – ta on terane ja konstruktiivne.

Jah, ma ei tööta klassikalises meeskonnas, kus näen kõiki iga päev ja kus minu roll on tagada, et märkan probleeme enne nende tekkimist. Mul ei ole võimalik inimestega kontoris või ka klientidega igapäevaselt rääkida. Minu jaoks on kõige tähtsam olla avatud, paindlik, austav ja kasutada suhtlemises võimalikult palju tehnoloogilisi võimalusi.

Kuidas ennetada inimeste väsimust ning tüdimust? Kuidas tiimi virgutada?

Kirjelda palun suurepärast tiimiliiget. Hea meeskonnamängija jagab oma teadmisi ja kogemusi. Ta võtab ise initsiatiivi ja informeerib teisi tiimiliikmeid, hoolitsedes samas selle eest, et see poleks juhuslik müra või enesepromo. Ta teeb koostööd, samuti võid kindel olla, et ta tuleb toime lühikeste tähtaegadega, hoiab tuju üleval ja saavutab oodatud tulemusi. Loovus, tarmukus, positiivne hoiak, ka töö ja töökoha siiras nautimine – need on samuti tähtsad. Suurepärane tiimiliige on probleemilahendaja,

See, kuidas sa tajud ja tunnetad meeskonna hoiakut ja pühendumuse taset, tuleb kogemusega. Juhid juhivad nii aruandlust kui meeskonda ja peavad alati inimeste jaoks olemas olema. Nad motiveerivad inimesi, kes nende heaks töötavad või neid järgivad – see kõik loobki õige tausta. Kuna ma töötan müügialal, siis minu esimene reegel on veenduda, et meeskonnal oleks huvitavad ja põnevad ülesanded ning saavutatavad sihid. Kui sihid on ilmselgelt kättesaamatud, siis mõjub see meekonna tegutsemisinnule kindlasti halvavalt.

***

LIFE 2012/2013

Eligijus Kajieta Baltimaade toodete ja teenuste juht Hay Group

Juhtimisstiil –

tulemuslikkuse

VÕTI Kui peaksin nimetama ühe asja, mis meeskonna tulemuslikkust kõige enam mõjutab, siis kindlasti juhtimine, ütleb Eligijus Kajieta, Hay Groupi Baltimaade toodete ja teenuste juht. Seda tõestab Hay Groupi 30 aasta pikkune kogemus. Tekst: Eligijus Kajieta

Pilt: Sarune Zurba

39 KUUS JUHTIMISSTIILI

Allikas: Hay Group 2010.

Efektiivsed juhid muudavad oma käitumist vastavalt olukorrale, kasutades mitmeid juhtimisstiile.

eda, kuidas juht tulemust mõjutab, polegi alati kerge tuvastada, sest see ei avaldu otse, vaid sisekliima kaudu. Kusjuures erinevus keskmise ja kõrge tulemuslikkusega meeskonna vahel võib puhtalt organisatsioonikliima tõttu ulatuda lausa 30%ni. Ettevõttes valitsev õhkkond määrab nimelt, kuidas inimesed ennast tööl tunnevad ja kui hästi-halvasti nad seega tööd teevad. Suurima panuse annab sellesse juht, mõjutades oma juhtimisstiiliga lausa 50–70% ulatuses ettevõtte sisekliimat. Motivatsiooni loomises mängib väga olulist osa ka kommunikatsioon, kuid võtmeks on ikkagi juhtimisstiilide oskuslik kasutamine. Edukad juhid teavad, kuidas kasutada mitmeid stiile, nii et ükskõik kuidas nende roll muutub või milliste probleemidega nad silmitsi seisavad ja missuguseid inimesi nad juhivad, oskavad nad töötajaid kaasata ja neile energiat anda, nii et nad annavad endast parima.

uhid, kes kasutavad vaid ühte või kahte juhtimisstiili – käskivat või domineerivat – tekitavad demotiveerivat õhustikku ﬁrmas. Mõlemal puhul keskendutakse lühiajaliselt ülesande täitmisele, kuid unustatakse laiem pilt. Sellistel juhtidel ei õnnestu oma meeskonnalt parimat kätte saada. Teadlik juht kasutab aga nelja või isegi enamat juhtimisstiili. Ta ei tee seda valikut mitte isiklike eelistuste alusel, vaid konkreetsest olukorrast lähtudes, luues nii oma meeskonnas õhustiku, mis aitab kaasa headele tulemustele. Positiivne on kogu asja juures see, et nii organisatsioonikliimat kui ka juhtimisstiilide kasutamist saab mõõta ja arendada. Kui sa tead, missugused juhtimisstiilid mis olukorras toimivad, on sul kahtlemata võimalik oma inimeste tulemuslikkust tõsta.

elleks et meeskond oleks pühendunud ja ei tekiks läbipõlemist, tuleb tähelepanu pöörata kahele olulisele sisekliima aspektile – need on selgus ja standardid. Töötajad peavad teadma, mida nendelt oodatakse, ning neile tuleb seada ühtsed standardid eesmärkide saavutamisel. Siis on neil selge, kuhu oma energia suunata, ning nad tunnevad, et neid koheldakse võrdselt. Meeskondliku ja individuaalse tulemuslikkuse parandamiseks on vaja saada usaldusväärset tagasisidet oma käitumise ja selle mõju kohta. See võib olla avatud vestlus, 360 kraadi hindamine või isegi sensortehnoloogia. Usun, et edu võti peitub tagasiside viiside kombineerimises, selle analüüsimises ja järelduste põhjal tegutsemises.

***

LIFE 2012/2013

AVAMERI, PURJEKAD

AKTSIAPORTFELL Pilt: Imre Klaasen

Purjetaja Peter Šaraškini investeerimisalaseks edulooks on täpselt õigel ajal – tipu lähedal – müüdud Hansapanga aktsiad. „Investeerimises pole ju midagi keerulist – see on sama nagu purjetamises: kui oled võidu saanud, fikseeri see ära!“, ütleb kunagine olümpiasportlane ise. Šaraškin kohtub Tallinnas Admiraliteedi basseini äärses City Marina restoranis Mandatum Life Baltikumi varahaldusjuhi Paul Lukkaga, kes navigeerib piltlikult öeldes investeerimisookeanis, tuuleks majandustsüklid. Mida on purjetamises ja investeerimises ühist? Peteri ja Pauli vestluse pani kirja Eva Palu.

LIFE 2012/2013

Paul Lukka

ESIMENE ASI – INFO Mehed kompavad teineteise mängumaad. Šaraškin räägib sissejuhatuseks, et purjevõistlus merel tähendab pidevat info kogumist ja vajaliku väljasõelumist sellest. „Pilku tuleb hoida suurel pildil ehk ilmal-pilvedel-veel, sealt edasi konkurentidel ja lõpuks ka oma meeskonnal ning paadil. Tippvormis ja suurte kogemustega purjetaja teeb selle kõik kahe sekundiga endale selgeks ja läheb taas uuele ringile,“ kirjeldab ta. Lukka noogutab mõistvalt ja paneb selle kiirelt investeerimiskeelde: „Jah, investeerimismaastikul on samamoodi – sa pead oskama lugeda kõiki olulisi signaale. On suur pilt ehk majandustsükkel, sealt edasi majandussektor kuni ettevõtete ehk mikrotasandini välja.“

43 OTSUSED Šaraškin teab, et kui midagi olulist muutub, on intuitiivne otsus enamasti õige: „Tegutsema peab viivitamatult, sest viie sekundi pärast on see võimalus merel kadunud. Kui aga vea teed, siis tuleb seda aktsepteerida, mitte hakata venitama ja lootma, et ehk juhtub ime – seda üldiselt ei juhtu.“ Lukka on sellega päri: kui oled puusse pannud, siis mida varem sellest olukorrast välja tulla, seda parem. „Mida rohkem sul on infot, seda rohkem meelekindlust ja ka vähem riski. Samas on oht, et pärast põhjalikku ettevõtte kohta tehtud analüüsi sa armud sellesse ettevõttesse ja muutud pimedaks. Näed küll, et nende käekäik läheb üha nigelamaks, aktsia odavneb, kuid korrutad ikka endale, et oi, see on hea ettevõte, selle hind on odav, ning ei lase lahti.“ „Jah, kui sa oled ikka igal hommikul harjunud sööma praemuna, siis kuidas sa ühel hommikul putru hakkad sööma,“ toob Šaraškin palju igapäevasema näite. USALDUS Edu purjesõidus algab sellest, kellega sa ühes paadis oled. Inimesele tuleb otsa vaadata! „Nii ka investeerimisalal – see ütleb väga palju, kui tegevjuhile silma vaadata,“ soovitab Šaraškin. Lukka lisab, et usaldus põhineb täpsel ja õigetel alustel tehtud analüüsil: „Alati tuleb küsida, ega analüüsi pole teinud maakler, kelle põhieesmärk on selle ettevõtte aktsiat müüa.“ Kui alginfo on jama, siis on ka ülejäänu jama, nõustub Šaraškin – täpsed meteoroloogilised numbrid on purjetajale ju väga olulised. Kui suurt pilti osatakse tema meelest tänapäeval päris hästi ennustada, siis kohalikes, väiksemates oludes on seda päris keeruline teha. See tähendab, et purjetajal endal tuleb kriitiline meel säilitada. KOGEMUS Lukka on oma investeerimismaastikul vahepeal juba edasi purjetanud ja leidnud nende kahe tegevuse vahel uusi tabavaid seoseid: „Purjetad merel ja tahad kiiresti reageerida ning suunda muuta – seda aitavad lausa ühe sekundi-

Peter Šaraškin

ga teha derivatiivid. Kuid sellest varustusest üksi ei piisa, nende kasutamiseks on vaja ka teadmisi ning kogemust.“ See on oluline ka Šaraškini meelest: „Kui oled ikka 20 aastat asjaga tegelenud, siis tead, et on taktikaid, mis tagavad lausa 70% osas edu. Sellise taktikaga ei pruugi võistluspurjetaja küll võita, aga ikka tasub endalt küsida, ehk on mõistlik oma positsiooni hoida ja kindla peale lõpuni seilata.“ Mehed on ühel meelel, et investeerimises on oluline massihüsteeriaga mitte kaasa minna, nagu näitas ka Facebooki aktsiate emissioon. Kui kõik trügivad merel purjekatega ühte kohta, siis läheb seal ju kitsaks!

LIFE 2012/2013

Šaraškin jõuab jutuga oma liistude juurde tagasi: „Kui asi hakkab vastuvoolu minema, ära anna alla ja jää endale kindlaks. Kui lähed massist kõrvale, võtad kaalutletud riski, aga selle pay-off võib olla suur. Näiteks kui hakkad purjetamises esimesena suurest massist eralduma, võid selle riskiga suure edumaa saavutada.“

Mandatum Life’i investeerimistiimis on asjad üsna samamoodi. Valdkonnad on ära jagatud: üks teeb analüüsi aktsiatest, teine katab võlakirjade teemat, kolmas makroindikaatoreid. Kapten ehk Investeerimisüksuse juht – Juhani Lehtonen teeb aga otsuse, kuhu poole n-ö purjekas suundub, ja kõik portfellihaldurid peavad sellest otsusest lähtuma.

MEESKOND „Kuidas teil meeskonnatööga on?“ tunneb Lukka huvi ja Šaraškin vastab: „Kaldal võib olukord demokraatlik olla, aga merel otsustab üks mees ja teistel mingit läbirääkimise ruumi ei ole: öeldakse üks kord ja selgelt. Probleemid tekivad reeglina sellest, kui vigadest ei teavitata – asi iseenesest ei lahene ning mida varem see teiste abiga lahendatud saab, seda parem.“

Nii nagu purjetaja peab teadma, kas ta sõidab lühirada või avamerd, peaks ka investor raha paigutamisel teadma, kas tegu on pika või lühikese distantsiga – kui pikaks ajaks on soov raha paigutada. Ning vastutuult ei saa otse edukalt sõita ei purjetajad ega investorid, ikka on vaja siksakitada.

Lukka võtab teema kokku: vastutuul võiks aktsiaturu tähenduses olla ettevõtete väärtuse langus ning n-ö otse minemine üldise vooga kaasaminek. Vastutuule korral on mõistlik mängida lühiajaliste positsioonidega ja niimoodi tulu saada. Sellised mängud Šaraškinile meeldivad: „Protsess on olulisem kui tulemus ja eesmärk on pigem mängu ilusti mängida, mitte kuidagi üle kivide-kändude ﬁnišisse saada, kuigi hea tulemus kirjas!“

***

Burmani

RESIDENTS

LIFE 2012/2013

Kõige

igavam Ameerika raudtee maailmas Ameerika raudteel ei tea iial ette, mis järgmiseks tuleb. Jäägu need järsud tõusud ja langused, mis sees keerama panevad, siiski pigem lõbustusparki kui meie igapäevaellu. Tekst: Risto Pennanen

Pildid: Werner Hannappel

LIFE 2012/2013

nglismaal Thorpe Parki tivolis asuva Colossuse-nimelise Ameerika raudtee reisijad naudivad täiega seda närvikõdi, kui nad 850 meetri pikkusel sõidul kümme korda ülepeakaela uperpalli käivad. Samasuguse närvikõdi tekitavad ka ﬁnantsturgude uperpallid, kuid siin puudub igasugune nauding. Sellepärast ongi Mandatum Life kasutusele võtnud tööriistad, mis aitavad investoritel igas turusituatsioonis tootlust teenida.

Järsud pöörded nõuavad taibukaid turvasüsteeme. Absoluutne tootlus on võimalik, kui tööriistakastis leiduvad õiged instrumendid. Lisaks traditsioonilistele investeerimisinstrumentidele, nagu võlakirjad ja aktsiad, kasutame ka tuletisinstrumente, mis aitavad meil vajadusel investeerimisportfelli sisu kiiresti muuta. Majanduskasvu ajal võib portfelli aktsiate osakaal olla üle 100 protsendi, languse ajal aga minna negatiivseks. Seega paigutame raha ülespoole liikuvatesse aktsiavagunitesse ja kui need hakkavad allapoole tulema, suuname nad täiesti teisele rajale. Tuletisinstrumentide abil saab aktsiavagunitesse laadida üle 100 protsendi ning panna vagunid vastassuunas liikuma. See on pagana igav Ameerika raudtee, kus klient jääb peadpööritavatest kukkumistest ilma. Neil, kes seda tunnet igatsevad, soovitame pöörduda selle ala asjatundjate poole ehk lõbustusparki.

KA NOORE RAHAKOTIGA PÄÄSEB SÕIDULE Paljud inimesed usuvad, et investeerimine on ainult nende jaoks, kes on keskikka jõudnud ning ﬁnantsasjades hea käega olnud. Investeerimisriskiga elukindlustusleping tundub olevat just selline eeskätt miljonäridele mõeldud toode. Aga kõige igavam Ameerika raudtee maailmas sobib ka algajale investorile. Alustuseks on vaja vaid 30 eurot kuus või ühekordset 1000 euro suurust investeeringut. Umbes samapalju maksab näiteks rolleri soetamine ja pidamine. Ja sul on võimalik valida paljude marsruutide vahel: stabiilne ja konservatiivne tootlus, kõrge riskitaseme ja potentsiaalse tootlusega instrumendid ning nende kahe kombinatsioon. Investeerimisobjekti ning summade suurust saad oma äranägemise järgi muuta. Nii et sa ei pea investeerimiseks jõukas olema, kuid võid investeerides jõukaks saada.

VÄRSKE ETTEVÕTJA VÕTAB JULGELT AMEERIKA RAUDTEE VAGUNIS KOHA SISSE. KUI SEE JÄRSUS KURVIS RAGISEMA HAKKAB, ON AEG OMA MÜTSIST KAHE KÄEGA KINNI HOIDA. Paljude jaoks on ettevõtjaks saamine eluunistus. Iseenda ülemuseks hakkamine palgatöö asemel tähendab ka seda, et on vaja vastutada oma kindlustatuse eest. Riik tagab mõningase seljataguse, kuid sellest ei pruugi piisata oma pere ja ettevõtte tuleviku kindlustamiseks. Ettevõtjad on tavaliselt optimistlikud inimesed ja meistrid asju korda ajama. Sellepärast ei pööra nad tihtipeale elu ebameeldivatele külgedele tähelepanu. Ent mis juhtub ettevõttega, kui omanik kuuks ajaks haiguslehele läheks? Või mis saab siis, kui omanik keset Ameerika raudtee kõige järsemat tõusu püsivalt töövõimetuks jääks? Paljudel juhtudel piisab rahast vaid kaheks haigusnädalaks. Homseks valmistumine ei tähenda seda, et ennustatakse vaid halbu üllatusi. Meeldigu ettevõtjale tema töö kui palju tahes, ka temal peab olema võimalus rassimise kõrvalt elu nautida. Näiteks siis, kui ta lapsed kunagi ﬁrma tüüri juurde asuvad. Kuigi see aeg võib tunduda mägede taga, on taibukas sellele siiski kohe mõelda. Sinu kaitstus sõltub ettevõtte võimest pakkuda oma rajajale pensionipõlves piisavat sissetulekut. Mida varem algust teed, seda suurem on kindlus tuleviku suhtes, kuna korralik summa koguneb pika aja vältel.

PÜHENDUNUD TÖÖTAJA SÕIDAB AMEERIKA RAUDTEEL LÄBI KÕIK TÕUSUD JA LANGUSED Ettevõtja, kes ﬁrmat uute töötajate palkamise teel laiendab, võtab enda kanda uusi kohustusi. Võtmetöötaja ootamatu haigestumine võib ettevõttele tõsiseks hoobiks olla, rääkimata temast endast. Kindlustuse kaudu saab aga tagada, et nii ettevõtja kui töötaja võivad oma ﬁnantsmured ära unustada, kui nad ise parajasti mingil põhjusel töökohustustest eemal on. Korralik kindlustuskaitse on korralik personalipraktika. Samal ajal võib see olla strateegiline samm, et asjatundjaid ettevõttes hoida. Kui andekad töötajad konkurentide juurde lähevad, siis tõusevad ka kulud. Uue inimese leidmine ja väljakoolitamine võib võtta terve aasta. See tähendab lisakulutusi ning võib kõige hullemal juhul ka tähtsad projektid ohtu seada.

Ettevõte ei tohiks seega konkurente liiga vabalt oma mänguväljale lasta. Paljudel ettevõtetel on siin küll tugev rünnak, kuid kaitses suured augud. Väikestel ja keskmistel ettevõtetel on kombeks töötajate pühendumise suurendamiseks kasutada ühekülgseid vahendeid. Konkurentide personaliosakonnad pakuvad aga töötajakeskseid ergutusskeeme. Õigete tööriistadega saab ettevõte aga kogu personali kindlalt oma Ameerika igavale raudteele sõitma panna. Pensionikindlustus annab võimaluse töötajate premeerimiseks ning kaasamiseks ja sobib nii võtmetöötajatele kui kogu personalile. Inimesed, keda kindlustatakse, saab välja valida näiteks positsiooni, teenistusaastate, vanuse või tööandja individuaalse kriteeriumi alusel. Sõlmitud lepingu alusel võib kindlustatu kogutud summa kätte saada alles teatud perioodi möödudes. Nii näevad töötajad, kuidas nende lojaalsustasu iga aastaga suureneb, ning nende pühendumus ettevõttele kasvab üha. Ergutusskeemid ei asenda küll kunagi head juhtimist, kuid lisavad sellele kindlasti lisaväärtust.

KUI VIIMANE SÕIT TEHTUD, ON AEG PENSIONIPÕLVE NAUTIDA Pensionipõlve lähenedes hakkavad inimesed mõtlema, kuidas oma vara järgmisele põlvele edasi anda. Investeerimiskindlustus on üks võimalus lastele turvaliselt ja õigeaegselt raha pärandada. Investori investeerimiskindlustusse kogunenud säästud makstakse määratud inimestele välja mõne nädala jooksul, samal ajal kui pärandiprotsess võib võtta üle aasta. Õiged elukindlustuslahendused tagavad lastele ja abikaasale piisava maksuvaba rahavoo. Selge see, et elu tõusud ja mõõnad on vahel nii ettevõtja kui ka kõigi teiste jaoks väga järsud. Kuid nendeks on võimalik valmistuda, olgu küsimus siis perekonnas, äris või parimates töötajates. Lisaks võib nende jaoks ﬁnantskaitse leida ühest paigast. Absoluutselt.

***

ÜLLATA ELU Elu on seiklus – see on täis raha ja tervisega seotud riske. Korralik ettevalmistus võib olukorra alati sinu kasuks pöörata, olgu siis tegu väikse kukkumise või turgude ebakindlusega.

Lahendus seisneb õige riski valimises – see on parim riskijuhtimine. Sa võid elada oma elu täiel rinnal ja nautida väikeseid üllatusi, mida see pakub.

Muuda need olukorrad rahaks! Selleks on sul aga tarvis partnerit, kes suudab hallata nii raha kui elu.

LIFE 2012/2013

KÕIGE TALTSAM AMEERIKA RAUDTEE KOGU MAAILMAS Saksamaal Lõuna-Duisburgis asuva Heinrich–Hildebrand–Höhe künka otsas paikneb muljetavaldav Ameerika raudtee. Silmapiiril kerkib esile looklev terasstruktuur oma järskude kurvide, suurejooneliste surmasõlmede ja spiraalidega. Kui päike loojub, lisavad sõidule põnevust atraktsiooni tuled. Lähemal pilgul aga selgub, et see struktuur on tegelikult maastikuskulptuur, millel on radade asemel osavalt disainitud ning kujundatud trepid. Sellel Ameerika raudteel ei ole pidurit vaja, kuna kõndimiskiirus ei tekita peapööritust. Tipust, 45 meetri kõrguselt, avaneb hingemattev vaade ümbritsevale maastikule. Selle „Tiger and Turtle – Magic Mountain“ nimelise maastikukunsti installatsiooni autoriteks on Hamburgist pärit kunstnikeduo Heike Mutter ja Ulrich Genth. www.phaenomedia.org

Maailma kõige hullemad Ameerika raudteed Me ei soovi küll majanduses ja elus järske käänakuid, kuid paljudele inimestele pakub sõit Ameerika raudteel suurt ja nauditavat närvikõdi. Kui kuulud nende hulka, siis proovi mõni neist järele. MAAILMA KIIREIM AMEERIKA RAUDTEE 217,02 km tunnis. Tippkiirus 2,5 meetrit sekundis. Ring Racer, Nürnbergi lõbustuspark. Nürnberg, Saksamaa. MAAILMA KÕRGEIM AMEERIKA RAUDTEE 139 meetrit. Kingda Ka, lõbustuspark Six Flags Great Adventure. Jackson, New Jersey, USA.

ENIM PEA ALASPIDI SÕLMI AMEERIKA RAUDTEEL 10 korda üles-alla 850-meetrisel reisil. Colossus, Thorpe Park lõbustuspark. Chertsey Surrey, Inglismaa.

MAAILMA KIIREIM JA KÕRGEIM AMEERIKA RAUDTEE 120 km tunnis, kõrgus 60 meetrit. Colossos, Heide Parki lõbustuspark. Soltau, Saksamaa. Allikas: Guiness World Records 2011

MAAILMA JÄRSIM AMEERIKA RAUDTEE Laskumise nurk 121 kraadi. Takabisha, Fuji-Q Highland lõbustuspark, Fujiyoshida, Yamanashi, Jaapan.

www.mulberry.com Suur-Karja 2, Tallinn 10140, Estonia, tel.: +372 64 67 535 suda@suda.ee, www.suda.ee

LIFE 2012/2013

ON ALLES VUNTSID Kas sulle sobiks kõige paremini kerglased The Winnfieldi, sihikindlad The Zappa, ranged Copstash Standardi või vägevad Old Dutchi vuntsid? Või hoopis täitsa ausad kalapulgad? Kasvata endale vuntsid, mis sobivad sinu stiili ja isiksusega. Tekst: Riitta Mettomäki

Kolm habeme kasvatamise sammu 1. PÜHENDU. Tänapäeva norm on habemeajamine, nii et habeme kasvatamine nõuab iseloomu. 2. LÕPETA HABEMEAJAMINE. Ära aja üldse habet vähemalt esimese nelja nädala jooksul. 3. HOIA HABE KORRAS. Hangi endale habemetrimmer ja vuntsikäärid. Pese habet šampooni või seebiga. Anna viimane lihv vuntsikammiga. www.beards.org

Illustratsioon: Inka Järvinen

MAAILMA UHKEIMAD VUNTSID NANOTEHNOLOOGIA ja osakeste füüsika Puhaste ja vormikate vuntside korrashoid nõuab kvaliteetseid riistu. Soovimatud karvad saab maha trimmida kõrgtehnoloogial põhineva Zaﬁrro Iridiumiga. Žiletitera on tehtud kõige haruldasematest, tugevamatest ja tehniliselt eesrindlikumatest materjalidest, mida inimkond tunneb. Selle valgest saﬁirist terad teritatakse 5000 korda õhemaks kui juuksekarv. Neid žiletiterasid on valmistatud piiratud kogus – 99 tükki – ja nende 100 000-dollarise hinna sees on 20-aastane teritus- ja hooldusteenus. www.zafirro.com

Vuntsi- ja habemekujunduse MM-tiitli eest on võisteldud juba alates 1995. aastast. Mullu Norras peetud võistlustel saavutas Dalí-vuntside sarjas võidu soomlane Juhana Helmenkalastaja. Järgmised, lahtised MM-võistlused peetakse novembris Las Vegases. www.worldbeardchampionships.com

VuntsiVITAMIIN Mehe habe paljastab palju tema tervise kohta. Maailma esimene vuntsivitamiin VitaBeard kiirendab habemekasvu, muudab selle tugevamaks ning hoiab nahka habeme all kuivamast ja sügelemast. www.beardvitamin.com/international

53 Kas geniaalsus ja diktatuur nõuavad vuntse? Kuulsaid vuntsikandjaid ajaloost. Salvador Dalí Friedrich Nietzsche Adolf Hitler Jossif Stalin Albert Einstein Groucho Marx Saddam Hussein Clark Gable Charlie Chaplin Frank Zappa Martin Luther King Freddie Mercury Fidel Castro Jean Sibelius Hercule Poirot Keke Rosberg Tom Selleck

Kes aga päris vuntse kasvatada ei soovi, võib algust teha vildist vuntsidega. Eesti disainer Pavel Sidorenko on valmis teinud neljas mõõdus vuntside komplekti, mida saab igaüks lihtsa vaevaga kanda. Elagu Vana Toomas! www.pavel-sidorenko.com

LIFE 2012/2013

Oma ÕNNE sepp Kui KARI VOUTILAINEN oli väike poiss, oli tema lemmikpaigaks ühe perekonnatuttava KELLAÄRI KEMIS. Tänapäeval kuulub ta aga maailma kellasseppade KOOREKIHTI ja valmistab käsitööna KUNSTITEOSEID, mille eest kliendid on nõus maksma TERVE VARANDUSE. Tekst: Elna Nykanen Andrersson

Pildid: Esther Michel

Kari Voutilainen elab ja töötab Šveitsi kellatööstuspiirkonnas Môtiersi külas.

LIFE 2012/2013

A R I VO U T I L A I N E N I huvi kellassepaameti vastu sündis juba 1960. aastatel Kemis, kui tema isa käekell ühel päeval seisma jäi. Kella mindi tuttava kellameistri juurde parandama kogu perega. Aastate jooksul leidis Kari samasse töökotta tee veel mitu korda. Poiss läks nimelt alati vanematega kaasa, et uurida kellade keerulisi mehhanisme ning kellassepa peent ja täpset tööd. Kodus võttis ta lahti ja pani uuesti kokku kõik mootorid, mis talle näppu juhtusid. „Ma olin umbes neljateistkümnene, kui isa küsis, kelleks ma saada tahan. Ütlesin, et tahan teha midagi oma kätega ja olla eraettevõtja,“ jutustab Voutilainen. Mõnikümmend aastat hiljem istub ta autos ja on teel maailma suurimale kellamessile Šveitsi Baselisse. Mess Basel World on tema tähtsaim turunduskanal. Siin kohtuvad tema ja veel 2000 eksponenti ajakirjanike ja blogijatega, kes kellatööstuse arengut jälgivad, ning eelkõige muidugi paljude oluliste klientidega. Mitte küll sellepärast, et Voutilainenil oleks vaja oma kelladele reklaami teha. Tema 13 töötajaga ettevõte võib juba praegu paljudest tellimustest ära öelda, sest ta ei taha ettevõtet laiendada.

ari Voutilainen on kõige kuulsam Soome kellassepp – ja arvatavasti ka kõige edukam. Tema ateljees Šveitsis Môtiersis valmistatakse mehaanilisi kelli, mida huvilised kogu maailmas imetlevad ja ihaldavad. Kuid need kellad on siiski vähestele kättesaadavad. Hinnad jäävad 50 000 – 60 000 euro kanti ja isegi kui pangakontol on küllalt vahendeid, võib kella tellimisest kättesaamiseni kuluda mitu aastat. Voutilainen räägib, et tema viimatise tellimuse tarneaeg oli kuus aastat. Mis siis nende kellade juures nii palju maksab? Ühelt poolt kvaliteetse toote valmistamiseks kuluv aeg, teisalt kallid materjalid. Näiteks Voutilaineni eelmisel aastal avalikustatud kella Vingt-8 mehhanismi konstrueerimiseks on kulu-

tatud aastaid ja see on tehtud kas kullast või plaatinast. Tagakaanel on saﬁirklaas ja rihm on krokodillinahast käsitsi õmmeldud. Voutilainen ja tema töötajad on valmistanud peaaegu kõik kellaosad ise. „Me valmistame aastas 40–50 kella ja need on kõik käsitsi tehtud.“

ees võrdleb kelli autodega: „Näiteks seeriaviisiliselt toodetud mersud on mugavad ja töökindlad autod, aga nad jäävad alati tööstuslikuks masstooteks. Siis on olemas selliseid autosid nagu Bentley, mis kohandatakse ja ehitatakse spetsiaalselt kliendi jaoks. Ka ostuprotsess on teistsugune: tooteid ei osteta poest, vaid tehasest, kust vali-

„Minu kliendid elavad Ühendriikides, Euroopas ja Aasias. Nende vanus jääb vahemikku 28–88 aastat ja nende hulgas on tiitlikandjaid, juriste, pankureid ja arste.“

Voutilaineni kodumaja kõrval asub ka ateljee, kus ta töötab (ülal vasakul). Kellameister võtab ikka veel aktiivselt osa oma kellade valmistamisest. „Mulle meeldib mu töö, see pakub mulle rahuldust,“ ütleb ta. Parmigiani juures töötades õppis Voutilainen toime tulema ka väga keeruliste kellamehhanismidega (all).

LIFE 2012/2013

Eritellimuskellade detailid on peensusteni viimistletud. Pildil kell 2-eight mehhanismi poolt vaadatuna (ülal vasakul). Voutilaineni konstrueeritud Decimal Repeater teatab kasutajale tunnid, kümned minutid ja minutid (ülal paremal). Esimese oma kella valmistas Voutilainen 1994. aastal (all vasakul). Hõbedast kestaga taskukell äratas tähelepanu ja tekitas unistuse oma kellaﬁrma asutamisest. Käsitsi tehtud kellade keskmine tarneaeg ulatub aastast pooleteiseni, viimati valminud kella kallal nokitsemine kestis lausa kuus aastat (paremal).

takse näiteks kliendi selja jaoks sobivad istmed.“ Samamoodi valmistab Voutilainen oma kelli: enamasti tellimisel, kliendi soovide järgi. „Eritellimuskella puhul läheb ainuüksi tehniliste tingimuste kokkuleppimiseks ning kesta ja numbrilaua konstrueerimiseks terve aasta. Unikaalseid töid ei tehta mõne kuuga.“ Voutilainen õppis kellassepaks Soomes Tapiola Kellasseppade Koolis 1980. aastate alguses. Kohe pärast õpingute alustamist teadis ta, et on õiges kohas. „See oli esimene kord, kui ma tundsin, et üks kool on minu jaoks. Pärast seda ei ole mul kunagi tulnud tahtmist päriselt tööle minna. See on paljuski lõbu,“ jutus-

tab ta. Esimesed õpingud, mis kestsid kolm aastat, ei kustutanud aga veel noore kellassepa teadmistejanu ja ta läks peagi Šveitsi edasi õppima. Seal läbis ta prestiižika kellassepakursuse WOSTEP (Watchmaking of Switzerland Training and Education Programme). „Mida rohkem õpid, seda paremini saad aru, kui pikk on selle ameti ajalugu. Šveitsis on kelli valmistatud juba 400 aastat. Minagi tahtsin sellest rohkem teada saada.“

990. aastal sai Voutilainen töökoha Šveitsi kellassepa Michel Parmigiani juurde. Seal lihvis ta oma oskusi eelkõige vanade vääriskellade restaureerimisel ja õppis valmistama vägagi keeruliste kellade osi. Voutilainen töö-

tas Parmigiani ateljees tervelt üheksa aastat ja see ei olnud talle oluline mitte ainult töökogemuse poolest. „Ma tutvusin Parmigiani juures 70-aastase kellassepa Charles Meylaniga, kes oli tegelikult juba pensionil. Õppisin temalt palju. Tema oli ka see, kes ärgitas mind oma kelli tegema,“ räägib Voutilainen. Esimese päris oma kella valmistas Voutilainen 1994. aastal. Šedööver sündis õhtutundidel, pärast päevatööd. Töölaua ääres veedetud sajad tunnid tasusid end ka ära: Voutilaineni hõbedast kestaga taskukell, mille mehhanismi, kesta ja osutid oli ta ise valmistanud, äratas tähelepanu ja lõi unistuse oma kellaﬁrmast. Ta töötas mõne aasta

kellasseppade õpetajana ja asutas siis 2002. aastal oma ettevõtte. „Algus oli kerge, sest ma tegin lisaks oma kelladele palju allhanketöid. Ma olin juba 1990. aastatel ühe töökoja rentinud ning vajalikud masinad soetanud. Tundsin tehaseid ja tootjaid, tänu millele sain kohe piisavalt kliente. Praegu on mul ainult üks allhankeklient.“ Kellatööstusel on Val-de-Traversi piirkonnas, kus Voutilainen elab ja töötab, pikad traditsioonid. Samas piirkonnas tegutsevad näiteks nimekad Šveitsi ettevõtted Parmigiani, Chopard ja Piaget. Kelli hakati Šveitsis valmistama 16. sajandil, kui sealne mõjukas usureformaator Jean Calvin keelas ära ehete kandmise ning sundis kullasseppasid ja juveliire uusi väljundeid otsima. Sajandi lõpus olid Genﬁ kellad juba oma kõrge kvaliteediga tuntust kogunud ja 1601. aastal asutati Šveitsis maailma esimene kellasseppade tsunft. Tegelik kellade masstootmine algas aga koos 20. sajandiga ja käekell muu-

tus populaarseks Esimese maailmasõja aegu. Sajandite jooksul arenes kellade tehnika ja 1950. aastatel ilmusid mehaaniliste kõrvale elektrilise ajamiga kellad. Kõige kallimad kellad on aga endiselt mehaanilised ehk käsitsi üleskeeratavad. Voutilaineni tuntumate tööde hulka kuuluvad repetiirkellad, mis teatavad kellaaja helisignaaliga. Tegemist on kellassepakunsti traditsioonilise šedöövriga ja Voutilainen on veennud kogu kellamaailma oma leiutisega, mis põhineb kümneminutilistel ajavahemikel. Tavaliselt on repetiirkellad teatanud aega nii, et on tekitanud eri kõrgusega helisid tunni, veerandtunni ja minuti möödumisel. Voutilaineni Decimal Repeater, mida ta tutvustas esimest korda Baselis 2005. aastal, teatab kasutajale tunnid, kümned minutid ja minutid. See järgib oma löömisviisiga ajaarvamise loogikat ja on seega kergemini loetav kui traditsiooniline repetiirkell. Oma sadu või isegi tuhandeid osi sisaldavate kelladega on Voutilainen

kogunud endale varaka klientuuri kogu maailmast. „Minu kliendid elavad Ühendriikides, Euroopas ja Aasias. Nende vanus jääb vahemikku 28–88 aastat ja nende hulgas on tiitlikandjaid, juriste, pankureid ja arste,“ jutustab ta. Araabia naftamiljardäre või vene uusrikkaid nende hulgas siiski ei ole. Põhjus on üllatavalt lihtne: keelebarjäär. „Ma müün suure osa oma kelladest otse ja näiteks Venemaal ei osata sageli inglise või prantsuse keelt. Venelased soetavad kella enamasti äridest ja ärid tahavad osta 20 kella korraga. Seda ei ole ma valmis tegema. See on ju ligi pool minu aastatoodangust,“ arutleb Voutilainen.

uigi enamik inimesi kannab käe peal suhteliselt odavat või keskmise hinnaklassi kella, on käsitööna tehtud vääriskellade nõudlus ikkagi tõusuteel. Voutilaineni sõnul ei kao kellade valmistamisel kasutatavad vanad käsitööoskused kusagile, vähemalt mitte prestiiži puudumise tõttu. Traditsioonid on au sees eriti Šveitsis ja Jaapanis. Tänapäeval valitseb Šveitsis suur puudus kellas-

LIFE 2012/2013

61 Kellatööstusel on Val-de-Traversi piirkonnas, kus Voutilainen elab ja töötab, pikad traditsioonid. Samas piirkonnas tegutsevad nimekad Šveitsi ettevõtted Parmigiani, Chopard ja Piaget.

seppadest, sest koolid ei suuda piisavalt palju spetsialiste ette valmistada. Voutilainen igatseb taga vana sellisüsteemi, mis on endiselt kasutusel näiteks Jaapanis. „Jaapanis peetakse vanadest kellameistritest lugu ja neilt tahetakse õppida. Meil töötab üks 30-aastane jaapanlasest kellassepp, kes oli ühest töökohast keeldunud, sest ta oleks seal muidu olnud kõige vanem.“ Kellasseppade kutseala tulevikulootused tulevad – võib-olla veidi üllatavalt – suures osas Soomest. Tapiola Kellasseppade Kool on üks maailma mainekamaid ja Soome kellassepad

töötavad paljude nimekate Šveitsi kellatootjate teenistuses. „Tapiola kool on maailma ainus kellaspetsialistidele endile kuuluv õppeasutus. Teine erand on Rolexi kool, mille omanik on tehas. See annab koolile positiivse vaimu, sest õpetajad ei ole riigiametnikud. Näiteks Šveitsis ei olda samal tasemel ja ka hoiak ei ole sama. Soomes on õpetajad ja õpilased paremini motiveeritud ja see kajastub ka tööelus.“

ga tagasi Baseli messile. Tänavu tutvustas Voutilainen avalikkusele oma esimest spetsiaalselt naistele mõeldud mudelit, mis on varasematest pisut

väiksem. Ka muidu liigub kellamood Voutilaineni sõnul nõtkemas suunas: „Kellamood liigub laineliselt. Viimasel ajal on moes olnud suured, peaaegu alustassi suurused kellad. Praegu on näha rohkem üliõhukesi ja väiksemaid mudeleid.“ Aga kellameister ise? Voutilainen ütleb, et tal on „mõnikümmend kella“, aga aastate jooksul on üks neist kõige armsamaks saanud. „Noh, see on see esimene taskukell, mille ma ise tegin. See nõudis aega ja jõupingutusi. Aga sellest kogu see lugu alguse saigi.“

***

KUIDAS SÜNNIB VÄÄRISKELL?

AEG Käsitöökell konstrueeritakse spetsiaalselt kliendi jaoks pisimate detailideni välja, nii et ainuüksi see võib võtta aasta. Kella tellimisest kättesaamiseni võib aga kuluda mitu aastat. HIND Kari Voutilaineni valmistatud unikaalse kella hind on 50 000 – 60 000 eurot. See kujuneb kella valmistamiseks kuluvast ajast ja esmaklassilistest materjalidest, nagu kuld, plaatina või krokodillinahk.

KOHANDAMINE Käsitööna tehtud vääriskellas on peaaegu kõik kohandatud isikupäraseks. Tehniliste mõõtmete paikapanemine ning kesta, numbrilaua ja osutite konstrueerimine toimub täpselt kliendi soovide järgi. MOOD Kellamood, mis kajastub ka vääriskellades, liigub laineliselt. Viimasel ajal on moes olnud suured kellad, praegune trend on nõtkemad, üliõhukesed ja väiksemad mudelid.

TRADITSIOONID Käsitöökelli hakati Šveitsis valmistama 16. sajandil, kui usureformaator Jean Calvin keelas ära ehete kandmise, sundides kullasseppasid ja juveliire otsima oma oskustele uusi väljundeid. Kellade masstootmine algas 20. sajandil, kuid kõige kallimad kellad tuleb ikka veel käsitsi üles keerata.

LIFE 2012/2013

Traditsioonid – BLRT Grupi pikaealisuse eliksiir Pilt: Imre Klaasen

Avalikkuses pigem laevaremonditehasena tuntud BLRT Grupp on tänaseks mitmekihiline kontsern, mille haare on laienenud vanametalli kokkuostust gaasitehaste rajamiseni. Väärika 100 aasta vanuse, ligi 350 miljoni euro suuruse aastakäibega kontserni üks juhtidest on 34-aastane Mark Berman, kes peab uute tegevussuundade kõrval ettevõtte pikaealisuse üheks põhjuseks just sügavaid traditsioone. Markiga käis vestlemas Eva Palu.

Teie karjäär BLRT Grupis algas 15 aastat tagasi. Kui suur oli teie isa Fjodor Bermani roll selles? Isa näide on mul küll lapsest saadik silme ees olnud – ta sai BLRT juhiks, kui olin 11-aastane. Nägin terve lapsepõlve, kuidas ta töötab ja pingutab. See oli hea eeskuju. BLRT Grupis hakkasin ise tööle juba tudengina, kui käisin Concordia ülikoolis. Kolm-neli tundi päevas sain

pühenduda müügitööle gaaside tootmisega tegelevas ettevõttes Elme. Just siis, kui ma ülikooli lõpetasin, vabanes turundusjuhi ametikoht meie gruppi kuuluvas vanametallimüügi ettevõttes Refonda. Olin seda inimest kunagi ise meile turundusjuhiks soovitanud ja otsustasin tekkinud tühimiku täita. See oli keeruline otsus, aga mõtlesin, et tulen toime.

Üsna pea saite juba sama ettevõtte tegevjuhiks... Jah, olin paar aastat töötanud ja nägin, et kui senisest aktiivsem ja agressiivsem olla, võib ettevõtet kiiresti kasvatada. Aeg oli soodus – EMEXi monopoli aeg oli läbi ning turul tegutses peale meie vaid Kuusakoski. Olin tollal päris noor, 24-aastane, ent olin kahe tööaastaga saavutanud piisava enesekind-

LIFE 2012/2013

luse, et teada: ma suudan seda ettevõtet juhtida ja oma plaane ellu viia. Tulemused on näidanud, et ma sain sellega hästi hakkama. Kasvatasime viie aastaga oma turuosa Eestis 5%lt 30%ni ning avasime esindused nii mujal Eestis kui ka Lätis ja Leedus. Järgmine suurem töö oli ette võtta stividoriteenuseid pakkuv BLRT Transiit. Reorganiseerisime selle nii, et ettevõte pöördus viieaastasest kahjumist kahe aastaga kasumisse. Samasuguse teekonna tegin läbi ka meie Leedu stividoriettevõttega Vakaru Krova. Praegu töötan BLRT Grupi tasemel eri valdkondi kureerides.

64 elavateks eeskujudeks on mulle olnud ning on isa Fjodor, kes on juba 34 aastat kontsernis töötanud, samuti onu Igor, kes on 24 aastat siin tegutsenud. Näen, kuidas nad töötajatega suhtlevad. Väga palju on selliseid üldpõhimõtteid, mida olen just nendelt omandanud. Näiteks seda, kuidas nad inimestega suhtlevad ja kuidas nad meeskonna loovad. Teeme paljud otsused koos ja vaidleme päris tihti, mis on väga hea. Tihti juhtub nii, et üks meist ei ole esialgu tehtud otsusega nõus, aga paar päeva hiljem, kui on asja üle järele mõelnud, muudab meelt. Seda on ette tulnud nii mul, Fjodoril kui Igoril.

Kas vanematel töötajatel oli tõrge ka, et olete nii noor juht? Seda peab nende endi käest küsima. Mind ei ole see seganud. Neil on ju palju rohkem elukogemust, nii et suhtun neisse lugupidavalt ja järgin ka teatud reegleid. Kas venekeelses keskkonnas on nii, et juhti respekteeritakse rohkem, kui on näiteks kombeks eestikeelses kultuuriruumis? Mul on seda raske öelda, sest ma pole töötanud mujal kui BLRT Grupis. Aga näiteks Leedus on hoopis teine töökultuur. Kui Leedus direktor ütleb, kuidas on, siis keegi midagi vastu ei ütle. Meil BLRT grupis ei ole sellist olukorda. Milline juht teie olete, kas demokraatlik või pigem autokraatlik? Meie ärikultuur on demokraatlik. Mõnikord on vaja teha ühisotsus – kuulata ja arvesse võtta, mida inimesed räägivad. Vahel tuleb aga võtta ise vastutus ja otsus ära teha. Näiteks distsiplinaarküsimustes tuleb olla autokraatlik. Tootmisettevõttes on distsiplinaarküsimused eriti tähtsad, sest kõik peab saama kella pealt tehtud. Kes on teie suuremad eeskujud juhtimise vallas? Kas enne otsustamist on ka vaidlusi ette tulnud? Kuna kogu minu töökäik on olnud seotud BLRT Grupiga, siis suurimateks

Olin kahe tööaastaga saavutanud piisava enesekindluse, et teada: ma suudan seda ettevõtet juhtida ja plaane ellu viia. Tulemused on näidanud, et ma sain sellega hästi hakkama. Millised on teie suuremad õppetunnid juhina? Suurim õppetund on see, et sa pead enda suhtes veelgi nõudlikum olema kui kolleegide suhtes. Tuleb oma tegudega näidata, kuidas asi on. Aga kui sa niimoodi ise ei tee ja oma kehtestatud reegleid ei järgi, siis tekib küsimus, et millest sa räägid. BLRT Grupp tähistas sel suvel 100. sünnipäeva. Mis on teie meelest kontserni edu põhjuseks? Esiteks: professionaalide tiim. Meie kontsern on päris suur, umbes 4000 inimest, ning kasuminumbrite taga ei ole

ühe inimese töö – see ei olegi võimalik! See on meeskonnatöö, nii juhtkonna kui töötajate tasandil. Teiseks mängivad tähtsat rolli traditsioonid. Mõned on siin töötanud juba 40–45 aastat – oluline on, et nad oma kogemuse noortele tulijatele edasi annavad. Kuna Eestis ei ole laevaehituse ega laevaremondi kooli, siis saavad paljud meie töötajad oma õppe põhimõtteliselt siit. Toome ka palju tööjõudu sisse, näiteks on meil tööl inimesed Ukrainast, Musta mere äärest, kus on 100 aastat laevaehitusega tegeletud. Kolmandaks: investeerime päris palju, mis annab võimaluse edasi areneda. Tavaliselt ongi nii, et reinvesteerime peaaegu kogu oma kasumi. Tegime seda isegi masu ajal – ostsime kinnisvara oma grupi ettevõtetele, näiteks ladudeks. Nägime, et see on hea võimalus hooned pea poole ehitushinnaga kätte saada. Sellist võimalust lähiajal tõenäoliselt enam ei tule. Hiljuti investeerisime gaasitootmise valdkonda. Lõpule on jõudnud kahe gaasitehase ehitus, üks Ukrainas, teine Lätis. Aasta lõpus valmib ka gaasitehas Narva lähedal Eesti Energia Õlitööstuse jaoks. Need BLRT Grupi tegevusvaldkonnad on laevaehituse kõrval avalikkusele suhteliselt tundmatud. Laevaremondi ja -ehituse osa moodustab umbes 40% kontserni kogukäibest. Kokku on meil 10 tegevusvaldkonda ja 70 ettevõtet, mis tegutsevad kaheksas riigis. Iga valdkond kulgeb meil oma tempoga. Näiteks metalltoodangu töötlemises ja müügis on meil õnnestunud leida uusi võimalusi isegi kriisi ajal. Soetasime mullu kinnisvara Riias, kus meie ettevõte Elme Metall ehitab metalltoodangu logistika- ja teeninduskeskust, millest tuleb Baltimaade suurim taoline keskus. Selleks sisenesime ka Soome turule, et vajalikku infrastruktuuri osta, ning Eestis ostsime ladude ja tsehhide kompleksi, mis varem kuulus Levadiale. Need investeeringud aitasid Elme Metallil ja seega ka meie kontsernil hõivata liidripositsiooni Baltimaade metalltoodangu müügi turul.

65 Meie ärikultuur on demokraatlik. Mõnikord on vaja teha ühisotsus – kuulata ja arvesse võtta, mida inimesed räägivad. Vahel on aga vaja võtta ise vastutus ja otsus ära teha.

LIFE 2012/2013

Milline laevaehitusturu praegu on?

olukord

See on üsna halvas olukorras, sest rahvusvaheliste kaubavedude maht on kõvasti vähenenud. Mõned laevaﬁrmad on pankrotistunud ja paljudel pole raha laeva remontimiseks. Meie jaoks tähendab see seda, et konkurents kasvab järjest, hinnad kukuvad, tellitakse vähem uusi laevu. Kõik võistlevad iga tellimuse eest. See on keeruline aeg. Milliseid muudatusi plaanite teha, et oma olukorda parandada? Teeme oma sisemisi protsesse efektiivsemaks, mistõttu saame olla hinnas konkurentsivõimelisemad. Samas võtab see laevaehituses väga palju aega. Tegeleme ka kinnisvara arendamisega, praegu töötame Tallinnas Kalamajas asuva Noblessneri kvartaliga, mis on nüüd linnarahvale avatud. Plaan on teha sealsed vanad eestiaegsed tootmishooned elamisväärseks kvartaliks. Territooriumil asuvas sajandivanuses allveelaevatöö-

kojas on suurepärase akustikaga valukoda, kus toimuvad ka tänavu kontserdid Tõnu Kaljuste juhtimisel. Olete BLRT Gruppi juba üsna kauaks pidama jäänud. Kas teil sellist tunnet ei ole, et tahaks ennast kusagil mujal proovile panna? Olen siin olnud 15 aastat. Kui tegeleksin ühe asjaga, siis jah, võib-olla väsiksin ära. Aga meil kogu aeg asjad muutuvad ning uued tegevusalad ja projektid on alati laua peal. Igav siin küll ei hakka. Kas laevandus teid muidu ka tõmbab? Kui Tallinnasse tuleb mõni eriline laev, kas lähete seda ikka vaatama? Ei lähe, neid tuleb nii palju. Pealegi näen tänu tööle igasuguseid laevu ka meie sadamates. Kuid sain just väikelaeva juhtimise load ja käin nüüd sõpradega purjetamas. See on minu jaoks uus asi ja pakub mulle naudingut. ***

Mark Berman (34) on BLRT Grupi nõukogu esimees ning vastutab kontserni üldise arengu ning töö eest. Valdkondadest kureerib Mark kontsernis vanametalli töötlemist, stividoritegevust, naftakeemiasaaduste müüki, naftasaaduste terminali, laevandust ning kinnisvaraarendust Noblessneri kvartalis.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

Nr 1 Single Malt viski Eestis.

Islay saarel, mille pehme kliima ja turbane pinnas on otsekui loodud suurepärase viski sünniks, alustas 1779 a tegevust Šotimaa vanimaid viskitehaseid – Bowmore. Õpi tundma ja nautima kuulsat päritolu – turbasuitsust lõhna ja maitset, mis on iseloomulik kõigile Islay saarelt pärit viskidele. Paljude asjatundjate poolt on Bowmore Single Malt tunnistatud üheks kõige peenemalt tasakaalustatud viskiks kogu maailmas.

Jah. See on täiuslik. Värvus: soe merevaik / Aroom: sidrun, mesi, turbasuits Maitse: turbasuits, tume šokolaad

Müügikohad: Stockmann / Solaris / Viimsi Comarket / Laagri Comarket / Tartu Kaubamaja / Tallinna Kaubamaja / Regalia / Araxes / Winestore / Rõõmu Kaubamaja

Maaletooja

MANDATUM LIFE, VIRU VÄLJAK 2, TELEFON 681 2300 WWW.MANDATUMLIFE.EE

Kui Sul on kontroll riskide üle, siis on Sul ka kontroll oma elu üle. Ainuke, mida Sa vajad, on õige partner. www.mandatumlife.ee

Investeerimine. Varahaldus. Elukindlustus