Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool. Üliõpilasuurimuste kogumik VII, 2014

117 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool sekretäride töö erinevatel ajaetappidel. Ajaloost kuni tänase päevani on sekretäritöö muutunud nii olemuse, tööülesannete kui ka vajalikkuse poolest. Lõputöö käsitleb barokiajastu, 17. sajandi diplomaatide sekretäride, Nõukogude Liidu, 90. aastate lõpu ja tänapäeva sekretäride tööülesandeid, rolli, töövahendeid, staatust, haridust, vastutust ning edenemise teed.

Eesmärk ja uurimisülesanded Lõputöö eesmärk on anda ülevaade sekretäritööst erinevatel ajaetappidel ning respondentide tõlgenduste põhjal analüüsida muutusi 1970. aastatest tänapäevani.

1. Anda ülevaade sekretäritöö ülesannetest, olemusest, rollidest, staatusest, vajalikest isikuomadustest, haridusest, õpingutest, töövahenditest läbi erinevate ajaetappide.

2. Kirjeldada respondentide sekretäriks saamise lugu.

3. Kirjeldada sekretäritööd alates 1970. aastast tänapäevani.

4. Tuua välja sarnasusi ja erinevusi sekretäritöös ning tõlgendada sekretäritöö olemuse muutust läbi nelja aastakümne.

Uurimistöö metoodika Lõputöö teoreetilise tagapõhja moodustavad rolli- ja staatuseteooria. Rolliteooria järgi on igal inimesel korraga täita erinevaid rolle ning igapäevaelu rollid muutuvad ajapikku osaks meist endis. Lisaks antakse ülevaade staatuse olemusest ning sekretäri igapäeva tööülesannetest.

Lõputöös kasutati kvalitatiivset, poolstruktureeritud teemaintervjuud, sest uuringu eesmärk oli saada inimeste kogemusi sellisena, nagu vastajad neid tõlgendavad, tunnetavad ja mäletavad.

(Laherand, 2008, lk 88) Uurimuse eesmärgist lähtudes on intervjuu teemad jagatud seitsmeks plokiks: üldandmed vastajate kohta, tööülesanded, töörollid, staatus, isikuomadused, juhi teadlikkus sekretäritööst ja eelneva töökogemuse olulisus sekretäritöös. (Lisa 1) Intervjuud toimusid 2014. aasta jaanuari- ja veebruarikuus. Kokku viis uurija läbi neli intervjuud, mille kestvused olid 45-90 minutit. Kõik neli intervjuud toimusid kokkuleppel vastajatega nende töökohas.