Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool. Üliõpilasuurimuste kogumik VII, 2014

LÄÄNE–VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL

ETTEVÕTLUSE JA MAJANDUSARVESTUSE ÕPPETOOL ÜLIÕPILASUURIMUSTE KOGUMIK VII 2014

Koostajad: Virve Transtok, Tiia Murulaid, Raili Kuusik, Siiri Luts, Malle Kasearu, Kaidi Kallaste, Helle Noorväli, Kersti Riivits, Liina Maasik, Heve Kirikal, Liisa Sooväli, Eva Vahtramäe, Ave Nukka

Lääne- Viru Rakenduskõrgkooli toimetised

Mõdriku 2015 ISBN 978-9949-9426-4-0 (pdf)

SISUKORD

SISSEJUHATUS ............................................................................................................................ 5 I ÄRIJUHTIMISE ÕPPEKAVA LÕPUTÖÖD .......................................................................... 6 KVALITEEDIJUHTIMINE ENESEHINDAMISE MAATRIKSI ABIL LASTEAIA NÄITEL Gitti-Kai Gross ................................................................................................................................. 6 SOTSIAALMEEDIA RAKENDAMINE TURUNDUSTEGEVUSES EESTIS TEGUTSEVATE ETTEVÕTETE NÄITEL Triinu Mets ........................................................................................... 10 OTSEPOSTITUSREKLAAM KUI TARBIJA OSTUKÄITUMIST MÕJUTAV TEGUR Kaisa Seeblum ............................................................................................................................... 15 UURITAVA GÜMNAASIUMI ÕPILASTE JA LASTEVANEMATE SUBJEKTIIVSED ARVAMUSED REKLAAMIST JA SELLE MÕJUST PERE TARBIMISELE Miia Meiki Visnapuu ..................................................................................................................... 20 PSÜHHOLOOGILINE LEPE MEDITSIINIASUTUSE NÄITEL Liis Vaher ............................. 26 OÜ X JA OÜ Y VÕRDLEV FINANTSANALÜÜS AASTATEL 2010-2012 Kadi Pruel .......... 32 NAISJUHTIDE FENOMENOLOOGILINE UURING Gitta Linno ............................................. 37 II KAUBANDUSÖKONOOMIKA ÕPPEKAVA LÕPUTÖÖD .............................................. 42 TURUNDUSTEGEVUSE TÕHUSTAMINE UURITAVATE BRÄNDIKAUPLUSTE NÄITEL Piret Kaldaru ................................................................................................................................. 42 MÜÜGIPERSONALI ARENDAMINE TEENINDUSKVALITEEDI PARENDAMISEKS VÄIKELINNA TOIDU- JA ESMATARBEKAUPADE KAUPLUSTE NÄITEL Julia Baranova .............................................................................................................................. 47 MULTIKULTUURSE TÖÖTAJASKONNA RAKENDAMISEGA KAASNEVAD PROBLEEMID KAUBANDUSETTEVÕTTE NÄITEL Cecilley Leesalu ..................................... 53 KASSAPIDAJATE VAJADUSE PLANEERIMINE KAUBANDUSETTEVÕTTE NÄITEL Tiiu Taaber .................................................................................................................................... 58 VÕRDLUSUURING RÕIVAKAUPLUSTE NÄITEL Kristiina Tiitsu ....................................... 62 KAUBAVARUDE JUHTIMINE JAEKAUBANDUSETTEVÕTTES Marika Nassar ............... 67 III MAJANDUSARVESTUSE ÕPPEKAVA LÕPUTÖÖD ..................................................... 72 TOOTE TÄISOMAHINNA ARVESTAMINE TRADITSIOONILISE KULUARVESTUSE MEETODIL TOOTMISETTEVÕTTE NÄITEL Piret Blande ..................................................... 72 FINANTSOLUKORRA ANALÜÜS TOOTMISETTEVÕTTE NÄITEL Evelin Sõmer............. 76

Lääne- Viru Rakenduskõrgkool MAKSEVÕIME HINDAMINE VEE-ETTEVÕTTE NÄITEL Merike Välja .............................. 80 ERISOODUSTUSTE MAKSUSTAMISEGA SEOTUD KOHTULAHENDITE ANALÜÜS Elerin Tamp ................................................................................................................................... 86 OSAÜHINGU RAAMATUPIDAMISE SISE-EESKIRJA VASTAVUS EESTI HEALE RAAMATUPIDAMISTAVALE Geroly Roosmets....................................................................... 95 KULUARVESTUSSÜSTEEMI ARENDAMINE PUIDUTÖÖTLEMISE ETTEVÕTTES Kaili Ruberg ................................................................................................................................. 100 IV JUHIABI ÕPPEKAVA LÕPUTÖÖD................................................................................. 105 TÖÖSTRESSI JA ORGANISATSIOONILE PÜHENDUMISE SEOSED HARIDUSASUTUSE NÄITEL Deana Krotova.............................................................................................................. 105 TÖÖLT LAHKUMISE KAVATSUS JA PERSONALI VOOLAVUS TEENINDUSETTEVÕTTE NÄITEL Annika Soots .................................................................. 110 SEKRETÄRITÖÖ OLEMUSE MUUTUS LÄBI ERINEVATE AJAETAPPIDE Gerli Matikainen ......................................................................................................................... 116 RAHVUSARHIIVI ÜLDHINDAMISOTSUSTE RAKENDAMINE LÄÄNE-JA IDAVIRUMAA NING JÄRVAMAA KOHALIKE OMAVALITSUSASUTUSTE NÄITEL Kadri Kalvik ................................................................................................................................. 120 KOHALIKU OMAVALITSUSE DOKUMENDIHALDUSE ANALÜÜS Mirjam Lukme-Suomalainen ...................................................................................................... 125

SISSEJUHATUS Hea lugeja!

Valminud on seitsmes LVRKK ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetoolis 2014. aastal koostatud parimate lõputööde teeside kogumik. Ülesehituselt järgib kogumik eelmiste aastate vormi, sisaldades lõputööde eesmärki, uurimisülesandeid või –küsimusi, sobivate metoodikate valikute põhjendusi, uuringust saadud tulemusi koos järelduste ja ettepanekutega. Samuti on lisatud olulisemate allikate loend. Teesid on koostatud lõputööde juhendajate poolt.

Kogumiku eesmärk on: •

Anda ülevaade 2014. aastal läbi viidud rakendusuuringutest ja nende tulemustest.

•

Tunnustada sisukamate uurimuste autoreid.

•

Innustada üliõpilasi süsteemsele uurimistööle oma erialal.

• Anda ettevõtjatele/tööandjatele ülevaade meie õppetoolis läbiviidavatest uuringutest ning julgustama tellima rakendusuuringuid oma ettevõtte jaoks.

Konfidentsiaalsuse tagamiseks on kõikide ettevõtete/asutuste nimetused eemaldatud ning esitatud on ainult vajalik taustainfo.

Head lugemist!

Virve Transtok Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetooli juhataja

6 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool

I ÄRIJUHTIMISE ÕPPEKAVA LÕPUTÖÖD KVALITEEDIJUHTIMINE ENESEHINDAMISE MAATRIKSI ABIL LASTEAIA NÄITEL Gitti-Kai Gross Juhendaja Eda Vahero Sissejuhatus Viimasel ajal on üha rohkem räägitud haridusest ja haritusest. Peamised küsimused on ka selles valdkonnas seotud kvaliteediga. Kvaliteedi tagamiseks peavad lasteaiad koostama sisehindamise aruande vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada laste arengut toetavad tingimused ja lasteasutuse areng, selgitades välja lasteasutuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse arengukava tegevuskava.

Käesoleva töö võtmeküsimus on - kuidas toimub kvaliteedi juhtimine hariduse valdkonnas, eelkõige just lasteaias. Töös käsitletakse probleemina enesehindamise vähest ulatust – enesehindamist viib läbi juhataja, kaasates teisi huvipooli vähesel määral, mistõttu ei ühti töötajate ja juhataja tulevikuvisioon.

Eesmärk ja uurimisülesanded Lõputöö eesmärk on enesehindamise kaudu välja selgitada probleemsed valdkonnad ning tulemustest lähtuvalt teha ettepanekuid parendustegevusteks lasteaia juhtkonnale.

Selleks, et eesmärki täita, on seatud järgmised ülesanded: 1. Erialase kirjandus põhjal selgitada kvaliteedijuhtimise ja enesehindamise sisu ja tähtsust, et luua teoreetiline baas uurimistöö teostamiseks lasteaia näitel.

2. Kavandada sobilik metoodika empiiriliste andmete kogumiseks, analüüsimiseks. Töö autor kasutab andmete kogumiseks enesehindamise maatriksit ja intervjuud juhatajaga.

3. Analüüsida andmed, et välja tuua parendust vajavad valdkonnad.

7 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool 4. Tulemuste põhjal teha järeldusi ja ettepanekuid lasteaia juhtkonnale parendustegevusteks.

Uurimistöö metoodika Andmete kogumiseks on lõputöös kombineeritud kvantitatiivset (enesehindamismaatriks) ja kvalitatiivset (intervjuu) meetodit.

Enesehindamismaatriksit kasutati seetõttu, et maatriks on jõukohane meetod algajatele hindajatele ning sobib olukordades, kus on tarvis kiiresti ja ülevaatlikult hinnata organisatsiooni sisemisi tugevusi, nõrkusi ja/või seda, millises arengufaasis ollakse. Tegemist on kiire ja ülevaatliku, prioriteetide määramiseks loodud vahendiga.

Maatriksitulemuste usaldusväärsuse suurendamiseks ning tulemuste selgitamiseks ja kinnitamiseks viidi lisaks enesehindamisele läbi poolstruktureeritud intervjuu asutuse juhiga.

Uurimistulemused Enesehindamismaatriksi tulemuste analüüsist ja intervjuust lasteaia juhatajaga selgus, et lasteaia strateegilised suundumused ei ole kõigile arusaadavad. Töötajate edusamme tuleks tunnustada kõigil tasemetel. Puudu on lasteaia kultuuri iseloomustav uuenduslikkus ja pidev parendamine. Strateegilistest suundadest teavitatakse kõiki huvipooli, arendatakse uut kultuuri ning eraldatakse ressursse pidevaks parendamiseks, kuid kõik huvipooled ei saa strateegilistest suundadest aru, juhtkonna tegevus ei ole nähtav ning edu võtmetegureid ei mõõdeta erinevatel tasemetel. Seetõttu pole strateegilised suunad täies ulatuses saavutatud, kõikide inimeste edusamme ei tunnustata ning organisatsiooni kultuuri ei iseloomusta pidev parendamine ja innovatsioon.

Töötajad vajavad rohkem vabadust, et ellu viia väiksemaid parendustegevusi ilma juhtkonnale teada andmata, samas juhataja tunnetab, et edu tuleneb töötajatest. Organisatsioonis soodustatakse erinevate oskuste arendamist, koolitusplaanid on koostatud lähtuvalt lasteaia üldistest sihtidest. Lasteaia sisekliima peaks rohkem soodustama töötajate arengut ja pidevat parendamist. Strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ei realiseerita inimeste kogu potentsiaali.

Ressursside juhtimine on suunatud peamiselt eelarve täitmisele ja sellest peetakse kinni, kõige tähtsam on raha. Partnerlus ja ressursid vajavad kõige enam tähelepanu ning parendamist.

Olukorra parandamiseks tuleks otsuseid langetada info alusel, ressursside jagamist seostada

8 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool kliendi nõudmistega, kasutada planeerimissüsteeme. Igasugust ressursside raiskamist tuleks mõõta ja see peaks olema parendusplaani osa. Ühiskonnaga seonduvad tulemused näitavad, et partnerlussuhted teiste lasteaedade ja organisatsioonidega toimivad, keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid kohustusi täidetakse vastavalt seaduse nõuetele. Asutus vajab rohkem koostööd väliste organisatsioonidega, et olukorda parandada. Inimesed vajavad rohkem julgustamist osalemaks kohaliku kogukonna tegevustes.

Avalikkus vajab rohkem teadlikust lasteaia sotsiaal - ja keskkonnastrateegiast.

Lasteaia positsioneerimiseks tuleks kasutada võrdlusanalüüsi. See tähendab, et tulemusi peaks võrdlema teiste lasteaedadega, et võimalusel ja vajadusel õppida nende kogemustest.

Lasteaia finantstulemused on selged ja arusaadavad tervele meeskonnale. Üldjoontes jälgitakse üldiseid trende ja osaliselt räägitakse meeskonnas lahti ka lasteaia toimimise mittefinantsilised näitajad. Töötajatel puudub aga visioon, mis lasteaias tulevikus plaanis on ja kuidas on planeeritu finantsnäitajatega seotud.

Huvipooled tahaksid tunda uhkust konkreetse lasteaia üle. Parima tulemuse annaks see, kui organisatsiooni kultuuri iseloomustaks kõikide huvipoolte pühendumine oma lasteaia pidevale parendamisele.

On olemas arengukava koostamise meeskond, kes kaasab teisi töötajaid sellesse protsessi, lisaks korraldatakse sageli koosolekuid, et kõik oleksid tähtsama informatsiooniga kursis.

Intervjuust selgus, et töötajatel on võimalus osaleda neile meelepärastel koolitustel ja nad on igati otsustusprotsessi kaasatud, kuid enesehindamise maatriksi analüüsist see ei selgunud.

Organisatsiooni juhtkond proovib motivatsiooni tõsta, lastes töötajatel valida, kuhu meeskonda nad kuuluda soovivad (arengumeeskond, kunstimeeskond, tervisemeeskond jne).

Kord kuus tehakse üldkoosolek, kuhu on peale õpetajate kaasatud ka muu personal.

Järeldused ja ettepanekud Uurimistulemustest lähtuvalt teeb töö autor järgmised parendusettepanekud:  Strateegilisi plaane tutvustada kõikidele huvipooltele.  Vaadata üle tunnustamise põhimõtted/süsteem.

9 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool  Tegevusi planeeritakse, kuid ülevaatamist vajab kontrollimise ja parendamise süsteem.  Parendustegevustes suurendada töötajate otsustusvabadust ning lähtuda faktidest. Lasteaia juhtkond võiks ühiskonnaga seonduvad tegevused üldkoosolekul läbi rääkida ja teadvustada töötajate panust ühiskondlikus tegevuses.  Tuleks kasutada võrdlusanalüüsi, et lasteaeda kui organisatsiooni positsioneerida, tulemusi peaks võrdlema teiste lasteaedadega.

Tähtsamad allikad juhtimiskvaliteedi keskus. (2012). Enesehindamise käsiraamat. Allikas http://www.eas.ee/images/doc/sihtasutusest/trukised/enesehindamise/mison.pdf Eesti Kvaliteediühing. (2011). EFQM täiuslikkusmudel. Allikas http://eaq.ee/sisu/efqmtaiuslikkusmudel Eesti Standardikeskus. (09.10.2013). Kvaliteedijuhtimissüsteemide valik ja kasutamine.

Allikas http://www.evs.ee/Portals/0/pdf/infomaterjal/Kvaliteedijuhtimiss%C3%BCsteemid.pd f Jagomägi, A. (2009). Kvaliteediõpetus. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool.

Närep, K. (2004). Enesehindamise rakendamine riigiasutuses. Allikas Riigikantselei: http://www.readbag.com/riigikantselei-ee-failid-kvaliteedijuhtimise-ppematerjal Oakland, J. S. (2006). Terviklik Kvaliteedijuhtimine. Tallinn: OÜ Külim.

Teo, W. F., & Dale, B. G. (2011). Self-assessment: methods, management and process.

Allikas http://webdb.ucs.ed.ac.uk/operations/honsqm/articles/self.pdf Eesti

10 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool

SOTSIAALMEEDIA RAKENDAMINE TURUNDUSTEGEVUSES EESTIS TEGUTSEVATE ETTEVÕTETE NÄITEL Triinu Mets Juhendaja Eva Vahtramäe, MA Sissejuhatus Turundamine sotsiaalmeedias on üha olulisem, olla tuleb seal, kus on potentsiaalsed kasutajad, huvilised. Sotsiaalmeedia on kergesti ligipääsetav ning rõhutatakse, et sotsiaalmeediana võib käsitleda ka internetikeskkonnast väljaspool toimuvat, näiteks mobiiltelefonisõnumite kaudu inimeste teavitamist. Algselt olid rakendused mõeldud inimeste omavaheliseks suhtlemiseks, kuid ka ettevõtted on neid keskkondi üha edukamalt ärilistel eesmärkidel kasutama hakanud. See on lihtne viis kiiresti tuntuks saada ning tasuta reklaami edastada.

Sotsiaalmeediaturundus on laialt levinud, kuna sotsiaalvõrgustike kasutajate arv üha kasvab.

Sotsiaalmeedias turundamine on uus ning populaarne turundussuund, kuid üks miinus on teoreetiliste lähtekohtade puudumine. Probleemi selgitusest ja töö aluseks olevast teooriast selgus, et Eesti ettevõtetel puudub kindel strateegia ja teadmised sotsiaalmeediaturundusest.

Kindel võib olla selles, et sotsiaalmeedias turundamine hakkab pigem keskenduma sisule kui reklaami mahule.

Eesmärk ja uurimisülesanded Lõputöö eesmärk on analüüsida sotsiaalmeedia rakendamist turundustegevuses Eestis tegutsevate

ettevõtete

näitel,

et

anda

soovitusi

sotsiaalmeediaturunduse

paremaks

rakendamiseks.

Uurimistöö eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised ülesanded:  luua teoreetiline raamistik sotsiaalmeediaturunduse käsitlemiseks, selgitades teoreetilistele allikatele toetudes, mis on sotsiaalmeediaturundus ning mis kasu saavad ettevõtted sotsiaalmeedias turundamisest;

11 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool  analüüsida sotsiaalmeedia rakendamist Eestis tegutsevates ettevõtetes ja välja selgitada ettevõtete kasu sotsiaalmeediaturundusest;  sotsiaalmeedia kasutajate küsitlemisega välja selgitada, kuidas suhtuvad kasutajad ettevõtete turundamisse sotsiaalmeedias;  teha järeldusi sotsiaalmeediaturunduse rakendamisest Eestis tegutsevates ettevõtetes ja anda soovitusi sotsiaalmeediaturundust kasutavatele ettevõtetele.

Uurimistöö metoodika Uurimistöö strateegia on ülevaateuurimus, andmeid kogutakse enamasti standardiseeritud viisil.

Ülevaateuurimus

on

valitud

seetõttu,

et

anda

analüüsi

kaudu

ülevaade

sotsiaalmeediaturundusest, kirjeldada probleeme ja anda ettevõtetele soovitusi paremaks turundamiseks sotsiaalmeedias, analüüsides sotsiaalmeedia kasutajate arvamusi. Uurimistöös kasutatakse kvantitatiivset uurimismeetodit, informatsiooni on võimalik koguda küsitluse abil standardiseeritult, suletud ja avatud küsimustega. Andmekogumismeetodina kasutatakse poolstruktureeritud küsimustikke. Esimene küsimustik on suunatud ettevõtetele, mis annab võimaluse saada teada ettevõtete hinnanguid sotsiaalmeediaturundusele, nende praegust käitumist sotsiaalmeedias ning sotsiaalmeedia kasu ettevõtetele. Küsimustiku internetiaadress saadeti ettevõtetele e-posti teel. Ettevõtete andmed saadi portaalist Metrix.Station, kus on statistika ettevõtetest, kellel on Facebook’i konto, ja internetileheküljelt Eesti Twitter’i kataloog. Üldkogumi moodustasid Eestis tegutsevad ettevõtted, kellel on suhtlusvõrgustikes konto või fännileht. Valimi kujunes 2013. aasta septembrist novembrini Metrix.Stationi portaalis ja Eesti Twitter’i kataloogis olevate ettevõtete hulgast. Twitteri kataloogi internetileheküljel oli nimetatud ajavahemikul 289 ja Metrix Station leheküljel 2093 ettevõtte andmed. Üldkogumi moodustas 2382 ettevõtet, kuid käesoleva uurimistöö jaoks saadeti küsimustik 350 ettevõttele. Ettevõtetele suunatud küsimustikus oli 19 küsimust, millest enamik olid standardsed ja etteantud valikvastustega, olid ka mõned avatud küsimused, et ettevõtte esindajad saaksid oma arvamusi ja hoiakuid avaldada. Küsitlused olid anonüümsed.

Sotsiaalmeedia tavakasutajatele suunatud küsitluse abil püüti välja selgitada, kuidas suhtuvad kasutajad ettevõtete turundamisse sotsiaalmeedias ning mil määral inimesed ettevõtete sotsiaalmeedia lehekülgi külastavad. Küsimustik sisaldas 13 küsimust, millest enamus olid etteantud valikvastustega. Küsitlused olid anonüümsed.

12 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Sotsiaalmeedia kasutajatele suunatud küsimustiku valim oli isetekkeline. Küsimustiku link saadeti erinevatesse foorumitesse ja sotsiaalvõrgustike lehekülgedele. Valimi suuruseks kujunes 85 inimest. Valimisse sattusid inimesed vanuses 9-51 eluaastat. Küsimustikule vastas 74 naist ja 11 meest. Keskmiseks vanuseks kujunes 23,8 eluaastat. Andmete analüüsimisel kasutas töö autor kirjeldavat statistikat. Esimene küsimustik analüüsiti, kasutades vertikaal- ja horisontaalanalüüsi kombinatsiooni. Teise küsimustiku analüüsimisel kasutati arvulistes küsimustes keskmisi ning toodi välja enim esinenud arvamusi ja hoiakud.

Järeldused ja ettepanekud Enne kui ettevõte alustab turundamisega sotsiaalmeedias, tuleb välja selgitada, kas tema sihtrühm on aktiivne sotsiaalmeedia kasutaja ning kas ettevõttel on vajalik kulutada aja- ja inimressurssi loomaks teavet sotsiaalkanalites. Võib tekkida olukord, kus huviliste arv kasvab ainult seetõttu, et ettevõte teeb sotsiaalmeedias ulatuslikke kampaaniaid või pakub mänge, millega seoses on võimalik võita auhindu. Sellised huvilised omavad ettevõtte jaoks väikest väärtust, sest sageli pärast kampaania või mängu lõppu nad kas kustutavad fännilehe või ignoreerivad seda. Selgitada tuleb ka sihtrühma huvid ja vajadused, ning vastavalt nendele postitada vajalik info või uudised, mis seoks fänne ettevõttega.

Ettevõtted ei tohiks sotsiaalmeedias ainult müügisõnumit levitada, sest kasutajad peavad sellist kommunikatsiooni liigselt pealetükkivaks, mis omakorda tingib fännilehe kustutamise.

Ka Laja (2010) arvab, et sotsiaalmeedia kanalites tegutsetakse valesti siis, kui püütakse pidevalt müüa ja reklaamida enda toodet. Sotsiaalmeedia on suhete loomiseks ja arendamiseks, mitte müümiseks. Seega peab postitus omama kasutaja jaoks väärtust.

Postitused või reklaamid, mida ettevõtted loovad, peaksid olema kvaliteetsed, atraktiivsed ja vajalikud. Kui nad ei tekita huvi, ei teki ettevõttel sotsiaalmeedias tegutsemisest mingisugust kasu. Postitused ei tohiks olla liiga pikad, vaid lühikesed ja tabavad ning kindlasti sisaldama visuaalselt materjali, sest küsitlusest selgus, et enim köidavad tähelepanu videod ja pildid.

Lisaks peaks postitusi või uudiseid looma regulaarselt. Kasutajad tõid välja, et kui fännilehed postitaksid uut teavet regulaarselt ja oleksid nii märgatavamad, tekiks tootemargiga suurem seotus ka reaalses maailmas. Ettevõttel, kes sotsiaalvõrgustikku on sisenenud, peaks olema eesmärk ja plaan, mida ta hakkab täitma. Kaootilne postituste sagedus ja korrastamatu sisu

13 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool kutsub kasutajates esile meelepaha, mis viib fännilehelt lahkumiseni. Kui kasutaja tähelepanu on postitustega köidetud ja kasutaja on fännilehele läinud, siis ta loodab saada sealt kiiresti ja mugavalt informatsiooni ettevõtte ja tema toodete/teenuste kohta. Lisaks peaks seal olema ka kõige värskem info soodustuste ja algavate allahindluste kohta. Kui on olemas reklaamitav kaup, soovivad kasutajad piltide juurde ka hindu, kuna pidev hinnapäring või hindade otsimine nõuab lisaaega. Ettevõtte taustateave mõjutas sotsiaalmeedia kasutajaid, kuid kõige olulisemat mõju avaldas sage kvaliteetse sisu lisamine populaarsematesse sotsiaalmeedia kanalitesse ning tulemuste mõõtmine.

Kui sotsiaalmeedia kasutaja on otsustanud ettevõtte või organisatsiooni fännilehele küsimuse või kommentaari postitada, siis ta eeldab, et vastatakse kiiresti ning tekitatakse asjalik arutelu.

Seega võiks ettevõtted sotsiaalmeedia lehekülgedel soodustada dialoogi tekkimist ja küsida oma toote/teenuse kohta tagasisidet.

Sotsiaalmeediat kasutavatele ettevõtetele on küsitlusele vastanute subjektiivsete hinnangute alusel võimalik teha järgnevad soovitused.

Esmalt peavad ettevõtted püstitama eesmärgi, mida soovitakse sotsiaalmeedia kaudu turundades

saavutada.

Teiseks

tuleks

välja

selgitada

sihtgrupp,

kellele

suunata

sotsiaalmeediaturundus, vastavalt sihtgrupile tuleb leida endale sobiv kanal ja teha seal regulaarseid postitusi. Kolmas soovitus on see, et ainult müügisõnumit ei ole mõistlik edastada, oluline on ka turunduslik argument ja kasutajaga tekkiv suhe. Neljandaks, sotsiaalmeedias tuleb olla aktiivne, lisada regulaarselt uusi postitusi, videosid või pilte.

Postitused sotsiaalmeedias või reklaamid, mida ettevõtted loovad, võiksid olla atraktiivsed ja tarbijale kasulikud. Postitused ei tohiks olla liiga pikad, vaid täpsed ja tabavad ning kindlasti sisaldama visuaalset materjali. Viies soovitus ettevõtetele on pidevalt uuendada teavet, kontrollida, et kuvataks värske info soodustuste ja algavate allahindluste kohta. Kui on olemas reklaamitav kaup või teenus, lisada nende hind. Kuues ettepanek on luua isiklik kontakt sotsiaalmeedia kasutajatega (näiteks probleemide lahendamisel või pakkumise edastamisel), mitte jääda anonüümseks või varjuda ettevõtte nime taha. Seitsmendaks – kasutajate ja huviliste arvu sotsiaalmeedias kasvatada pikaajalise tööga, mitte kiiresti ja üksikute kampaaniatega, sest kampaanias osalejate motivatsioon liitumiseks on valdavalt auhind ja pikemaajaline huvi väike.

14 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Kokkuvõtteks võib öelda, et seotus interneti- ja sotsiaalmeediakeskkonnas mõjutab kliendi ostukäitumist

ning

ettevõtetel

on

soovituslik

vältida

pealetükkivust,

osata

end

sotsiaalvõrgustikes turundada, luues kasutajaga pidev isiklik side ja sealt edasi pikaajaline kliendisuhe.

Tähtsamad allikad Black, J. F. (2011). What is Social Media? Retrieved March 23, 2012, from http://localedgesmm.wordpress.com/2011/07/08/what-is-social-media/ Brussee, R. & Hekman, E. (2011). Social Media Are Highly Accessible Media. Retrieved December 17, 2011, from http://crossmedialab.nl/files/Social_ Media_are_highly_accessble_ media.pdf Chapman, C. (2012). Social Media VS Traditional Media. Retrieved March 23, 2012, from http://www.itplans.net/en/newsreader.aspx?tabid=65 Internetiturundus ja sotsiaalne meedia. (2010). Kasutamise kuupäev: 04.05.2012, allikas http://issuu.com/aktiva/docs/internetiturunduse_juhendid Jones, R. (2009). Social Media Marketing 101, Part 1. Kasutamise kuupäev: 22.02.2012, allikas http://searchenginewatch.com/article/2064413/Social-Media-Marketing-101 Kallas, P. (2010). Sotsiaalmeedia tulemuste mõõtmine. Kasutamise kuupäev: 23.03.2012, allikas http://www.dreamgrow.ee/silt/roi/ King, A. (2012). The Evolution of Social Media Marketing. Retrieved May 04, 2012, from http://ambrking-business-marketing.blogspot.com/2012/03/evolution-of-social-mediamarketing.html Luik, E. (2011). Internetiturundaja lauaraamat. Tallinn: Äripäev.

Mayfield, A. (2008). What is social media? Scottsdale: Icrossing.

Weber, L. (2007). Marketing to the Social Web. New Jersey: John Wiley & Sons Inc. Weinberg, T. (2009). The New Community Rules: Marketing On The Social Web. California: O’Reilly Media Inc. Zarrella, D. (2010). The Social Media Marketing Book. California: O’Reilly Media Inc.

15 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool

OTSEPOSTITUSREKLAAM KUI TARBIJA OSTUKÄITUMIST MÕJUTAV TEGUR Kaisa Seeblum Juhendaja Eva Vahtramäe, MA Sissejuhatus Majandussurutis on tarbijaid muutnud ratsionaalsemaks, senisest enam jälgitakse hindasid ja otsitakse ise hinnainfot. Reklaami kui ettevõtte turunduse kommunikatsioonivormi suhtes ollakse pigem skeptilised (Vihalem, 2008, lk 75). Inimesed ei saa enam osta kõike, mida soovitakse, rahapuudusel on hakatud valima, mida osta ning seetõttu on ettevõtted hakanud end ohustatuna tundma. Turundusjuhid peavad tekitama tarbijates teadlikkust toodetest, huvi ning soovi neid omandada (Kallam, 2003, lk 78). Kuna otsepostitusreklaam on suhteliselt odav ja võimaldab jõuda iga arvatava tarbijani, siis seda ka kasutatakse, kuid kas see paneb ka kliente ostma? Tarbijad võivad küll öelda, mida vajatakse, kuid tegelikkuses käitutakse hoopis teisiti (Kuusik, et al., 2010, lk 83). Kui reklaam, sh otsepostitusreklaam ei motiveeri ostma, siis võivad olulised tingimused olla tarbijakäitumist mõjutavad tegurid – vajadused, ressursside olemasolu, motiivid ja muu sarnane.

Empiirilisest

uuringust

oli

huvitatud

Eesti

jaemüügikett,

kes

panustab

ressursse

otsepostitusreklaamile. Soovitakse teada saada, kas vaatluse all olevas piirkonnas on see otstarbekas, kas otsepostitusreklaam mõjutab tarbijat kauplusesse minema ning sealt ostma.

Eesmärk ja uurimisülesanded Lõputöö eesmärk on välja selgitada ühe jaemüügiketi otsepostitusreklaami mõju piirkonna tarbijate ostukäitumisele ja sellega kaasnevad hoiakud klientide seas. Uurimistöö tulemuste analüüsi alusel saab teha ettepanekuid ettevõttele turundustegevuse ja otsepostitusreklaami paremaks korraldamiseks.

Eesmärgi täitmiseks on püstitatud empiirilised uurimisülesanded: 1) luua teoreetiline raamistik reklaami, sh otsepostitusreklaami ja tarbijakäitumise peamistest lähtekohtadest;

16 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool 2) selgitada tarbijaküsitluse kaudu, milliseid reklaame kliendid jälgivad, analüüsida vastajate arvamusi ning hoiakuid vaatluse all oleva jaemüügiketi reklaami suhtes; 3) ankeetküsimustiku kaudu analüüsida, kas vastanud on ostnud midagi vaatluse all oleva keti kauplustest otsepostitusreklaami ajendusel, kui jah, siis milliseid tooteid; selgitada otsepostitusreklaami mõju tarbijate ostukäitumisele; 4) piirkonna kaupluse juhatajaga läbiviidava poolstruktureeritud intervjuuga välja selgitada struktuuriüksuse juhi hinnangud otsepostituse mõju kohta tarbijate ostukäitumisele; 5) uuringu tulemuste põhjal teha järeldused ja ettepanekud, mis esitada piirkonna kaupluse juhatajale

ning

jaemüügiketi

turundusjuhile

paremaks

turundustegevuse

ja

otsepostitusreklaamimise korraldamiseks.

Uurimistöö metoodika Empiirilises uuringus kasutati kombineeritud metoodikat – tarbijate uurimiseks kvantitatiivset ja intervjuuks piirkonna kaupluse juhatajaga kvalitatiivset metoodikat. Selline meetod andis võimaluse küsitleda võimalikult palju tarbijaid ja analüüsida nende vastuseid lihtsamalt ning kiiremini. Intervjuu andis võimaluse saada selgitusi piirkonna kaupluse juhatajalt, mida arvab juht otsepostitusreklaamist ja selle mõjust tarbijatele.

Kvantitatiivne uuring viidi läbi tarbijate seas struktureeritud küsitlusena nii paberil kui ka internetikeskkonnas connect.ee. Küsitluses kasutati juba varem läbiviidud Emori ja Eesti Posti koostöös valminud uuringu (Otsepostitus kui reklaamikanal, 2009) küsimusi ning autori koostatud küsimusi, mida kombineerides saadi hea mõõdik tarbijate ostukäitumise ja hoiakute uurimiseks. Küsimusi oli 15, need jagati blokkideks.

Esimese empiirilise uuringu korraldamiseks kasutati nii paberankeete kui ka internetiküsitlust.

Kokku saadi tagasiside 243 tarbijalt. Saadud andmed tõlgendati ja kodeeriti numbriteks.

Tulemuste esitamiseks kasutati kirjeldavat statistikat – illustratsioone nii tulp-, lint- kui ka sektordiagrammide abil, millele lisati juurde esinemissagedus ning mõningatel puhkudel selgituses osakaal tervikust. Kahe tulemuse juurde lisati kaks kokkuvõtvat tabelit, milles oli nii vastuste keskmine kui ka standardhälve. Toodi välja nii soolised, vanuselised kui ka

17 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool elukohajärgsed erinevused. Iga illustratsiooni juures anti saadud hinnangud, kirjeldades sellega klientide arvamusi.

Teise andmekogumismeetodina kasutati poolstruktureeritud intervjuud piirkonna kaupluse juhatajaga. Ettevõtte juht näeb igapäevast tööd tehes, kas reklaam on tarbijaid juurde toonud, seetõttu lisas intervjuu uurimusele usaldusväärsust. Salvestatud intervjuu kirjutati tekstina muutmata kujul. Tulemusi kirjeldades toodi välja intervjuu põhjal tehtud järeldused, need seostati teooriaga ja esitati ettepanekutena koos kirjaliku ankeetküsitluse tulemustega.

Tulemused ja järeldused Tarbijate seas korraldatud küsitlusest selgus, et kõige sagedamini jälgitakse telereklaami ja otsepostitusreklaami (mõlemal juhul üle poolte vastanutest). Kõik ülejäänud reklaamikanalid olid märgatavuselt ja vaadatavuselt alla kolmandiku vastanute valikutes. Vaatluse all oleva jaemüügiketi soodustuste kohta saadakse enim infot otsepostituslehest (kaks kolmandikku vastanutest). Nii arvas ka juhataja, et otsepostitus mõjutab enim kliente ostma. Uuringus osalejad on tähtsa ostu teinud enim ka müüja soovitusel (40% vastanutest), see aga ei välista esialgse otsuse tegemist otsepostitusreklaami ajendil. Juhataja sõnul on reklaamlehe eesmärk meelitada klient poodi, et ostuotsus tehtaks seal, olgu siis selle mõjutajaks hinnafaktor või müüja soovitus.

Vastanud pidasid väga tähtsaks või pigem tähtsaks, et otsepostitusreklaamis oleks soodne hinnapakkumine (93% vastanutest). Ka juhataja viitas, et reklaamlehte on pandud atraktiivsemad sooduspakkumised, et kliente kauplusesse meelitada. Ka vastajad mainisid, et neid mõjutavad kauplusesse minema välja toodud odavad hinnad (70% vastanutest). Kuusik jt (2010, lk 116) leiavad, et hind peab olema selline, et toodet ei välistataks edasisest ostuotsustusprotsessist. Sama väidab ka Vihalem (2008, lk 91), et tarbija ostuostust mõjutavad tegurid on vahendaja maine, kaubavalik, teenindustase, hinnasoodustused, maksetingimused jm.

Uuringust selgus, et ostuotsused tehakse kaupade paigutuse/väljapaneku alusel (29% vastanutest). Struktuuriüksuse juhiga rääkides selgus, et kaubad on paigutatud kampaaniate ajal liiga tihedalt ehk tooteid ühele pinnale on liiga palju. Kui kaubad on asetatud laiemalt, on

18 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool klientidel lihtsam tajuda kampaania soodustusi. Liig suure valiku puhul hajub tarbijate tähelepanu.

Kaupluse juhataja arvamuse kohaselt ostavad kliendid otsepostitusreklaami ajel enim lihatooteid. Tarbijaküsitluse järgi ostetakse aga hügieenitarbeid (62% vastanutest), alkoholivabasid jooke (57% vastanutest) ja seejärel lihatooteid (56% vastanutest).

Analüüsides, mida tarbijad reklaami ajendil kõige vähem ostavad, selgus, et ka siin langes juhataja arvamus kokku tarbijate omaga. Allüksuse juht leidis, et kõige vähem ostetakse tervisetooteid ja lastekaupu. Vastajad nimetasid tervisetooteid (59% vastanutest), lastekaubad jäid alles kuuendale kohale (49% vastanutest). Vihalem (2008, lk 98) toob välja, et tarbijad pööravad rohkem tähelepanu reklaamisõnumile, mis ühtib kliendi hetkevajadusega.

Vaadeldes klientide elukohajärgset jagunemist ei olnud vastused märkimisväärselt erinevad, erinevus oli, et maal elavad inimesed jälgivad rohkem ajalehereklaami kui linnas või linna lähedal elavad inimesed. Linna lähedal elavatele on aga võrreldes teistega tähtsam, et otsepostituses oleks olemas info kaupade ning soodustuste kohta. Naised vaatavad rohkem e-posti tulevaid sooduspakkumisi, mehed ajalehereklaami. Mida vanemaks inimesed saavad, seda enam hakatakse jälgima otsepostitusreklaami. Reklaamlehe ajendil ostetavate kaupade puhul oli peamine erinevus see, et naised ostavad enim hügieenitooteid, mehed alkohoolseid jooke.

Järeldustest tulenevalt tehti ettepanekud jaemüügiketile ja piirkonna kaupluse juhatajale (peamised ettepanekud): 1. Paigutada turundusressursid kampaaniate ja toodete reklaamimiseks enim tele- ning otsepostitusreklaami ja panustada vähem nendesse kanalitesse, mille jälgitavus on väiksem (ajalehereklaam, raadioreklaam, tänavareklaam jne).

2. Töötajate kaasamine degusteerimistesse ja tootekoolitustesse võiks olla aktiivsem.

Kuna vastanud arvasid, et enim tehakse tähtsaid ostuotsuseid kaupluses müüja soovituse peale, siis informeerida töötajaid erinevatest toodetest ja nende omadustest degusteerimiste ning tooteesitluste kaudu.

19 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool 3. Suuremate kampaaniate ajal paigutada kampaaniaalustele ja kampaaniariiulitesse (otsariiulitesse) vähem erinevaid kaupu, et tarbijaid märkaksid soodustusi paremini ning et need mõjutaksid nende ostukäitumist.

4. Otsepostituse planeerimisel kaasata reklaami kõige atraktiivsemad hinnasoodustused iga planeeritava tootekategooria kohta selleks, et mõjutada tarbijaid kauplusesse minema.

5. Otsepostitusreklaamis panustada enim nende toodete reklaamimisele, mida tarbijad leidsid, et ostavad rohkem reklaamlehe ajendil – näiteks alkoholivabad joogid, lihatooted, tööstuskaubad jm (mis ka käesoleva uurimistöö tulemustes märgitud).

6. Tagada otsepostituses reklaamitavate toodete olemasolu (kättesaadavus) igas kaupluses, et klient ei peaks pettuma, kuna kaupa konkreetses kaupluses ei ole. Teise võimalusena väljastada erineva kontseptsiooniga kaupluste pakutavatele soodustustele eraldi otsepostitusreklaam.

Kokkuvõtvalt leiab lõputöö autor, et jaekett on oma ressursid paigutanud õigesse kanalisse, kuna peamise järeldusena selgus, et otsepostitusreklaam on üks sagedamini jälgitav ning vaadeldavas piirkonnas usaldusväärne kanal.

Tähtsamad allikad Arvola, R. (2002). Turunduskommunikatsioon. Tallinn: Külim.

Bachmann, T. (2009). Reklaamipsühholoogia (3. trükk). Tallinn: Ilo. Cannon, R. (2013, April 17). Marketing Mix Strategies. Retrieved November 24, 2013, from The Cannon Advantage: http://productmarketingstrategytoday.com Kilkson, T. (19. september 2011. a). Reklaami eesmärk on tarbijaid mõjutada. Kasutamise kuupäev: 25. märts 2012. a, allikas Bioneer: http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/aid11958/Reklaami-eesm%C3%A4rk-on-tarbijaid-m%C3%B5jutada Kotler, P. (2007). Kotleri turundus (3. trükk). (L. Kaljulaid, Tõlk) Tallinn: Pegasus.

Kuusik, A., Virk, K., Aarna, K., Sepp, L., Seppo, M., Mehine, T., Prinsthal, I. (2010). Teadlik turundus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Otsepostitus kui reklaamikanal. (11. november 2009. a). Kasutamise kuupäev: 5. märts 2012. a, allikas Eesti Post: http://www.post.ee/failid/Otseposti_tarbija_uuring.pdf Roose, N. (2005). Reklaam turunduses. Kasutamise kuupäev: 12. veebruar 2012. a, allikas http://www.mtk.ut.ee/doc/tur_meetm_pol_reklaam_05.pdf Vihalem, A. (2008). Turunduse alused (2. trükk). Tallinn: Külim.

20 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool

UURITAVA GÜMNAASIUMI ÕPILASTE JA LASTEVANEMATE SUBJEKTIIVSED ARVAMUSED REKLAAMIST JA SELLE MÕJUST PERE TARBIMISELE Miia Meiki Visnapuu

Juhendaja Eva Vahtramäe, MA Sissejuhatus Infotehnoloogia arengu ja erinevate meediakanalite kättesaadavuse suurenemisega on iga aastaga kasvanud ka meedia tarbijate hulk ning meediale kulutatud aeg. Tähelepanuväärselt on suurenenud televiisori vaatamisele ja arvutile kasutamisele kulutatud aeg ning seda eriti laste ja noorte hulgas. Tehnoloogia arenguga ei kaasne automaatselt oskus orienteeruda inforohkuses, millega noor inimene iga päev kokku puutub ega oskus seda kriitiliselt hinnata.

Nii tekibki olukord, kus tegelikult määrab meedia suuresti selle, millest ja kuidas mõeldakse, teadvustamata, kust meedias kajastatavad mõtted ja väärtused pärit on. Kõige enam mõjutatavad on lapsed, kes on uue ja huvitava suhtes eriti vastuvõtlik. Paraku aga puudub neil oskus kriitiliselt hinnata seda, mis meedia pakub.

Tootjad soovivad oma kaupu üha suuremates kogustes müüa, selleks tehakse rohkem reklaami ning enam pööratakse tähelepanu just lastele kui sihtgrupile. Põhjuseks on see, et enamik suuremate materiaalsete võimalustega vanemaid on nõus neile paljusid tooteid ostma.

Enim mõjutavad lapsi reklaamid, kuhu on paigutatud mõni nende lemmik animafilmitegelane.

Näiteks paljudes peredes on laps nõus sööma ainult Lotte hommikusöögihelbeid. Lõputöö probleem tuleneb sellest, et reklaamiturg on üleküllastatud ja järjest enamad sihtrühmad saavad tunda selle turundusmeetme mõjuavaldusi. Kõige vastuvõtlikum sihtgrupp on lapsed, töös uuritakse reklaami mõju lastele.

21 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Eesmärk ja uurimisülesanded Lõputöö eesmärk on välja selgitada uuritava gümnaasiumi õpilaste ja lastevanemate arvamused reklaami kohta ning selle mõjust pere tarbimisele. Lõputöö on vajalik, et leida võimalusi probleemistiku laiemaks ühiskondlikuks käsitlemiseks.

Uurimisülesanded on: 1) luua teoreetiline raamistik reklaami empiiriliseks käsitlemiseks ja samasisulise uuringu läbiviimiseks; 2) laste kui sihtgrupi intervjueerimise kaudu välja selgitada 1. klassi õpilaste subjektiivsed hinnangud reklaami kohta; 3) välja selgitada sama gümnaasiumi lastevanemate hinnangud reklaami kui laste tarbimist mõjutava vahendi kohta ning analüüsida, kas nad peavad vajalikuks oma last kaitsta reklaami eest; 4) uurimistulemuste

ja

järelduse

põhjal

teha

ettekanne

lastevanematele

uuritavas

gümnaasiumis.

Uurimistöö metoodika Uurimistöös kasutatakse kombineeritud uurimismetoodikat. Andmeid koguti ja analüüsiti eesmärgiga koguda arvamusi, fakte ja erinevaid põhimõtteid seoses uuritava probleemiga.

Küsimustike koostamise aluseks olid töös püstitatud eesmärgid.

Andmete kogumiseks kasutati esimesena küsimustikku, millega intervjueeriti gümnaasiumi 1. klassi õpilasi. Küsimused olid esitatud nii avatult kui valikvastustega. Lapsi on lihtsam küsitleda intervjuud kasutades, kuna lapsed tahavad rohkem rääkida ning neid peab vajadusel abistama.

Teine

andmekogumismeetod

oli

lastevanematele

mõeldud

kvalitatiivne

struktureeritud küsimustik. Küsimuste valikvastuste juures on ka avatud variant, mis võimaldas vastajal lisada vastusevariandi. Lastevanemate küsitlemisel kasutas autor internetikeskkonda connect.ee. Kirjalik küsitlus on lastevanemate puhul põhjendatud ka seetõttu, et täiskasvanule ei ole küsimusi vaja täpsustada ega näitlikustada.

Valimi kujundamisel pidas töö autor silmas, et laste käest saab kõige avameelsemaid vastuseid uurimisobjekti kohta ning lastevanemad kas siis kinnitavad seda või mitte.

Kahepoolsed arvamused annavad rohkem võimalusi uuritava teema kohta järeldusi teha ning

22 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool on võimalik saada mitmekülgset informatsiooni. Töö autor on sama gümnaasiumi vilistlane, kus uurimus läbi viidi ning tänu sellele oli koostöö kooliga väga hea. Uuringu valimis olid 1. klassi õpilased, ehk intervjuu valimi moodustavad 7-8aastased lapsed. Vastajaid kokku oli 26 (kogu klass, ehk koguvalim) Lähtuvalt teisest uurimistasandist moodustavad valimi sama gümnaasiumi ja sama 1. klassi õpilaste vanemad. Vastajaid vanemate hulgas oli samuti 26, küsitlus oli anonüümne ning see oli avatud internetikeskkonnas connect.ee, Lastevanemate uuringus kasutati 1. klassi klassijuhataja abi, kes küsimustiku lingi lastevanematele e-postiga edastas.

Tulemused ja ettepanekud Lastele suunatud küsimustega uuriti kõigepealt, missugune on nende arvates tore reklaam.

Enamik lastest oli arvamusel, tore reklaam peab olema lõbus ja ilus. Järgnevate küsimuste vastuste põhjal saab järeldada, et lõbusa ja ilusa reklaami all mõeldakse reklaami, kus esineb mõni tuttav tähelepanu tõmbav tegelaskuju. Näiteks said lapsed valida kahe erineva joogipakendi vahel Kõik vastajad valisid kauba, mida illustreerisid tuttavad tegelaskujud.

Veel väitsid lapsed, et just tegelased ja meloodia on teguriteks, mis kõige enam meelde jäävad. Kokkuvõtvalt saab öelda, et kuigi laste arust on tore reklaam lõbus ja ilus, sõltus siiski üldine arvamus just reklaamitavast kaubast ja vaid üks vastaja arvas, et need on igavad.

Kinnitust sai ka väide, et kõige vähem pakub lastele reklaamis huvi reklaamitav kaup, kuid internetireklaamide puhul see ei kehti. Nimelt väitsid lapsed, et internetireklaami avamise põhjuseks on just reklaamitav kaup. Autor toob välja positiivse tõsiasja, et veidi alla poolte laste ei avagi internetireklaame, kuigi uuringu tulemuste põhjal nad näevad neid internetis.

Kõige vähem huvitab internetireklaamide puhul lapsi reklaami suurus ja värvilisus.

Järgmisena uuriti kohti, kus lapsed võivad reklaame kohata ja kõige populaarsemaks osutus televiisor, mis on ka üsna loogiline, sest lapsed veedavad teleri ees palju aega. Kuigi lapsed internetis olevaid reklaame alati ei ava, on paljud lapsed just seal reklaamiga kokku puutunud.

Lisaks arvasid lapsevanemad, et reklaami märgatakse kauplustes, kus on iga tootegrupi kohta palju erinevaid reklaame nähtaval. Tänaval ja koolis tajuvad lapsed reklaami kõige vähem, ilmselt vähese tarbimiskogemuse tõttu ei oska nad peidetud reklaami näha.

23 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Uuringust selgus, et kõige enam jääb lastele reklaamis meelde reklaami tegelane ja muusika ning kõige vähem reklaamis räägitu, reklaami pikkus ja ka kaup. Täpselt pooltele vaadeldava gümnaasiumi 1. klassi õpilastele on reklaam nii oluline, et loob ka põhjuse just teatud kauba sooviks. Ka vanemate arvates jääb lastele kõige paremini meelde tegelaskuju ning lastepärane sisu. Kahjuks väga vähesed uuritutest oskasid öelda mõne reklaami tunnusmeloodia või -lause. Väheste vastuste seas olid: „Nutella, hea päev alguseks“, „Prisma, üks mure vähem“, mõne ketikaupluse kampaaniamuusika ja Barni tunnusmeloodia. Siinkohal saab võrdluseks tuua laste teadlikkust kaubamärkidest ja reklaami tegelaskujudest. Nimelt toodi välja palju erinevaid vastuseid ja populaarsemateks olid Lego, Angry Birds, Hello Kitty, Barbie, Autod ja Littles Pet Shop, mis omakorda annavad kinnitust lastele enam meeldejäävamatest teguritest.

Uurimistulemusena selgus, et lapsed mõtlevad üsna taibukalt. Nimelt soovivad lapsed küll omada soovitud kaupa, kuid kui vanemad ei luba, siis pole see ka nii oluline. Kui kaupluses ütlevad vanemad lapse soovile „ei“, siis saavad peaaegu pooled lapsed ka sellest aru. Vaid 8% vastanutest hakkavad jonnima ega pööra tähelepanu, et on avalikus kohas. Uuringust selgus veel, et vanema otsuse kaupa mitte osta põhjus oli laste seisukohast seotud materiaalsusega, näiteks - ei ole hetkel raha või kaup on liiga kallis.

Lisaks eelnevale selgus lastevanemate antud vastuste analüüsimisel, et põhiliselt jõuab reklaam tema lapseni televiisori kaudu, kuid populaarsed olid ka teised infoallikad, näiteks kauplus, internet, sõbrad, välireklaam ning tootepakendid. Raadiot peeti kõige vähem reklaami edastavaks allikaks. Ka laste vastustest selgus, et raadio polnud kuigi populaarne valik.

Järgmise küsimusega uuriti vanematelt, kas ja kuidas reklaam lapsele mõju avaldab. Pisut alla poole vastanute arvas, et reklaamid võivad last muuta materiaalsemaks. Selgus, et vanemate arvates avaldab reklaam pigem mõju ning välja toodi ka mõningad näited: lapsed tahavad iga hinna eest soovitud kaupa ja mõju on tunda ka eakaaslaste kaudu. Öeldi ka, et vanemad saavad tegelikult reklaami negatiivset mõju enda kasuks pöörata, kasutades osavaid nippe.

Veel selgus, et vanemate arvates jäävad lastele meelde tuttava tegelaskujuga reklaamid.

Turundajate poolt heaks nipiks peeti veel ka reklaami lastepärast sisu ning kaasahaaravat meloodiat. Laste arvamused ühtisid vanemate arvamustega.

24 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Veel uuriti lastevanematelt, kuidas mõjub reklaam lapse arengule ning missugune mõju täpsemalt on. Selgus, et enamik vanemaid usub reklaami positiivse ja negatiivse mõju külgi.

Neist esimese juurde toodi täpsustamiseks välja: aitab tarbijaks kujunemisele kaasa, arendab sõnavara ja mälu; õpetab teistega läbirääkimisi pidama ja targalt tarbima. Negatiivse mõjuna toodi välja näiteks: otsustusvõimetus, tähelepanu hajumine, selle pööramine ebavajalikele asjadele, ebavajaliku info üleküllus ja fantaasia piiramine. Kokkuvõtteks saab öelda, et reklaami negatiivset mõju saab võhendada lapsega rääkides ja talle reklaami eesmärke seletades.

Uurimistöö käigus tekkinud ettepanekud esitati küsitluses osalenud laste vanematele.

1. Vanemad peaksid eelkõige enesele teadvustama reklaami negatiivset mõju, siis selle mõju lapsele ning pere tarbimisele.

2. Teha laste seas enam selgitustööd. Vanemad peaksid selgitama, kust ja kuidas raha saadakse ning otsima lihtsaid mooduseid, kuidas lastele selgeks teha reklaami põhieesmärgid ja omadused.

3. Vanemad võiksid lastele seada erinevaid piiranguid, mille tulemusena väheneks lasteni jõudva info kogus/kättesaadavus.

4. Kuna ka kooli kaudu jõuab reklaam lapseni, siis üks võimalus oleks teha ettepanek koolile, et sisse viia infotund/tunnid, kus räägitakse lastele reklaami põhitõdedest ning õpetatakse, kuidas hakkama saada reklaamitrikkidega.

Kokkuvõtteks - vanemad peaksid mõtlema praktilisemalt, mitte andma liiga kiiresti alla lapse soovidele seoses tarbimise ning kaupade ostmisega.

25 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Tähtsamad allikad Andersalu-Targot, A. (2012). Kuidas reklaamid lapsi mõjutavad. Kasutamise kuupäev: 12.03.2012, allikas https://www.juntsu.ee/public/files/lapsed%2520j a%2520meedia.pdf+reklaam+lapsed Bachmann, T. (2005). Reklaamisühholoogia. Tallinn: Kirjastus Ilo. Clark, B. (2005). Children’s trends in Europe. Unitd Kingdom: Emerald Group Publishing Limited.

Duff, R. (2004). What advertisinf means to child. Unitd Kingdom: Emerald Group Publishing Limited.

Fletcher, W. (2004). The challenge of advertising to children. Advertising & Marketing to Children.United Kingdom: Emerald Group Publishing Limited.

Kukumägi, A. (2000). Reklaamiga on lihtne lapsi püüda. Tallinn. Kirjastus Äripäev.

Lapsed ja reklaam. (s.a). Kasutamise kuupäev: 12.03.2012, allikas http://art.tartu.ee/~ merit/loeng28/ lapsed_ja_reklaam.html Lastele suunaatud reklaam. (2011). Kasutamise kuupäev: 31.03.2012, allikas http://www.dolceta.eu/eesti/ Mod1/Lastele-suunatud-reklaam.html Lindstrom, M. (2004). Bränd ja lapsed. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.

Lüsted, M.A. (2009). Advertising to Children. USA: ABDO Publishing Company.

Miks võib reklaam lapsi rohkem mõjutada kui täiskasvanuid?. (s.a). Kasutamise kuupäev: 14.03.2012, allikas http://www.nupukas.ee/sisu/MSwxLDEsMTUzL DI4M Sw/ Pütsepp, S. (2011). Kas lapsed on reklaami eest kaitsetud?. Kasutamise kuupäev: 14.03.2012, allikas http://www.epl.ee/news/melu/kas-lapsed-on-reklaami-ees-kaitsetu d.d?id=51298658 Trei, K. (2011). Laps ja internetireklaamid. Kasutamise kuupäev: 27.03.2012, allikas http://www.teatoimeta.ee /Laps_ja_internetireklaamid_369.htm

26 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool

PSÜHHOLOOGILINE LEPE MEDITSIINIASUTUSE NÄITEL Liis Vaher Juhendaja Heve Kirikal, MA Sissejuhatus Tänapäeval on edukad need firmad, mis suudavad tasakaalustada ja rahuldada töötajate kirjutamata vajadusi ja organisatsiooni vajadusi. (Randmann,

s. a). Vastastikuste

töölepingusse kirjapanemata ootuste kirjeldamisel on juhtimisalases kirjanduses hakatud kasutama mõistet psühholoogiline lepe. Eestis ei ole psühholoogiline lepe saanud sellist tähelepanu kui võiks ning sageli töötajad ja tööandjad ei teadvusta endale psühholoogilise leppe olemasolu. Psühholoogiline lepe põhineb usaldusel, mis loob organisatsioonile võimalused – olla jätkusuutlik, konkurentsivõimeline, olles üheks oluliseks organisatsiooni edukust tagavaks teguriks töötaja ja tööandja vahelistes suhetes (Miles, Creed, 1995).

Psühholoogiline lepe on kirjutamata, vaikiv kokkulepe töötaja ja tööandja vahel, mis koosneb ootustest ja kohustustest üksteise suhtes. Lepe on mõtteline ning see eristab seda teistest ametlikest lepingutest. Psühholoogiline lepe ühendab personalijuhtimise funktsioone ja motiveerib töökollektiivi tulemuslikkusele. (Hassan, 2011) Klassikalisel lähenemisel psühholoogilisele leppele on esindatud mõlemad pooled, nii tööandja kui töötaja. Viimased uurimused on rohkem pühendunud vaid töötajatele ja nende arusaamadele. Töötajale suunatud lähenemine psühholoogilise leppele toetab ootusi ja uskumusi, mida ei ole vaja ametlikult kirja panna ja need eksisteerivad siis, kui töötajad neid tajuvad. (ibid.)

Psühholoogilist kokkulepet kirjeldas esmalt 1988. a Schein, kes oli arvamusel, et psühholoogiline lepe sisaldab kolme individuaalset ootust, nagu soov õiglase kohtlemise, turvalisuse ning rahulolu ja arenemisvõimaluste järele. Leppe sisu sõltub töötaja ja tööandja suhetest.

Tänapäevane

psühholoogilise

leppe

käsitlus

pärineb

aastast

1989,

mil

D. M. Rousseau defineeris psühholoogilist lepet kui indiviidi uskumust töötaja ja tööandja

27 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool vahelistest kohustustest, mida võib jagada üldjoones kaheks, s.o tehingupõhisteks ja suhetel põhinevateks (Anderson, 1998).

Uuringu läbiviimise meditsiiniasutuse osakonnas (edaspidi „meditsiiniasutus”) tingis töölt lahkumiste arvu suurenemine viimasel aastal. Keskkond, kus peamiselt töötavad arstid, nõuab tugevat organisatsioonipoolset toetust ja vastastikust usaldust. Sellest tulenevalt tekkis vajadus selgitada välja psühholoogilise leppe toimivus meditsiiniasutuse töötajate seas, mis aitab organisatsioonil mõista kohustusi ja ootusi üksteise suhtes ning mida saaks tööandja teha, et muuta oma töötajad rahulolevamaks ja motiveeritumaks. Varem ei ole uuritavas meditsiiniasutuses sarnaseid uuringuid läbi viidud.

Eesmärk ja uurimisülesanded Lõputöö eesmärk on hinnata psühholoogilise leppe toimivust meditsiiniasutuse töötajate seas, et leida võimalusi töösuhte muutmiseks lepingupoolte vastastikuseid ootusi arvesse võttes.

Eesmärgi täitmiseks on püstitatud järgmised uurimisülesanded:  töötada läbi psühholoogilist lepet käsitlev teoreetiline kirjandus psühholoogilise leppe ja selle olulisuse määratlemiseks;  psühholoogilise leppe vormide määratlemiseks selgitada nende eripära;  leida uuringu läbiviimiseks sobiv meetod;  hinnata uuritavas meditsiiniasutuses psühholoogilise leppe toimivust;  leida psühholoogilise leppe vorme mõjutavad tegurid ja nendevahelised seosed uuritavas meditsiiniasutuses ning pakkuda tööandjale välja võimalusi töösuhte tugevdamiseks lepingupoolte vastastikuseid ootusi arvesse võttes.

Uuringu metoodika Uuringus on kasutatud deduktiivset lähenemisviisi. Tuginedes erinevatest allikatest pärinevatele teooriatele lõi autor raamistiku, mille abil analüüsida uuringu käigus saadud tulemusi.

Uuringu läbiviimiseks, andmete kogumiseks ja analüüsimiseks kasutati kvantitatiivset meetodit. Psühholoogiline lepe on igal töötajal individuaalne ja subjektiivselt tajutav, mistõttu on leppe uurimisel parimaks otseseks informatsiooniallikaks indiviid, kelle ettekujutust

28 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool vastastikustest kohustest uurima asutakse (Rousseau, Tijoriwala 1998). Andmeid koguti struktureeritud ankeetküsitlusega, kuna sel viisil oli võimalik saada võimalikult palju lihtsalt võrreldavat informatsiooni. Samuti andis see võimaluse määratleda töötaja psühholoogilise leppe tüüpi.

Töös kasutatud ankeetküsimustikku on eelnevalt oma uurimuses kasutanud Harold Andrew Patrick (Psyhcological contract and employment relationship). Algselt oli küsimustiku I ja II osa (suhetepõhine- ja tehingupõhine lepe) autor Millward and Hopkins (1998) ning III ja IV osa (töötaja ja tööandja vahelised kohustused ja suhted) autor Rousseau (1995). Antud uuringu läbiviimiseks ankeetküsimustik tõlgiti ja kasutati muutmata kujul.

Skaalal hinnatavad väited olid grupeeritud vastavalt küsimuse sisule ja jagunesid järgmiselt:  Tehingupõhine lepe – 7 väidet, mis iseloomustavad tehingupõhist lepet. Tulemused võimaldasid analüüsida tehingupõhise leppe esinemist.  Suhetepõhine lepe – 7 väidet, mille põhjal hinnati suhetepõhisele leppele iseloomulikke tunnuseid ja nende toimivuse ulatust meditsiiniasutuses.  Tööandja pühendumine ja kohustused – 13 väidet, mille põhjal oli võimalik analüüsida tööandja pühendumist ja tööandja kohustusi töötajate suhtes.  Töötaja pühendumine ja kohustused – 8 väidet, mille eesmärk oli hinnata töötajate panust organisatsiooni ehk mida töötajad olid valmis pakkuma ning milline on nende lojaalsuse tase.  Tööandja suhted tööandjaga – 8 väidet, mis tõid välja tööandja suhtumise töötajasse, mil määral töötajaid usaldatakse ja mida neilt oodatakse.  Töötaja suhted töötajaga – 5 väidet, mille tulemuste põhjal oli võimalik analüüsida kuivõrd töötajad usaldavad oma tööandjat.

Skaalana oli kasutusel Likerti skaala. Vastajatel paluti avaldada oma arvamust 5-pallilisel skaalal, kus „1“ tähistas väitega täielikku mittenõustumist ja „5“ täielikku nõustumist.

Järeldused tehti uurimismaterjali statistilise analüüsi põhjal, kasutades aritmeetilist keskmist, standardhälvet, korrelatsiooni ja variatsioonikordajat. Töös toodi välja seosed psühholoogilist lepet mõjutavate tegurite vahel. Näiteks oli võimalik kindlaks määrata seos tööandja

29 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool töötajasse suhtumise ning suhetepõhise leppe vahel. Analüüsist selgus ka üldine rahulolu ning usaldus töötaja ja tööandja vahel.

Empiiriline uuring viidi läbi 2013. aasta oktoobris. Meditsiiniasutuse töötajatele jagas küsimustikud sekretär ning vastamiseks oli aega kaks nädalat. Uuringu läbiviimiseks andis loa meditsiiniasutust juhtiv professor. Ankeetidele vastamine oli anonüümne ja uurimistöös osalemine oli uuritavatele vabatahtlik. Saadud informatsioon analüüsiti ja avaldati lõputöös üldistatud kujul. Ankeedid jagati meditsiiniasutuse kõikidele töötajatele (62). Tagasi laekus 41 ankeeti, mis moodustab 65% üldvalimist. Uuringus osalejatest 98% olid naised.

Ametikoha järgi oli vastajate seas kõige rohkem õdesid (44%) ja kõige vähem sekretäre (12%). Peaaegu pooled vastajatest olid vanuses 46 aastat ja vanemad. Kolmandiku vastajatest moodustasid kuni 35-aastased. Peaaegu kaks kolmandikku vastajatest olid töötanud uuritavas meditsiiniasutuses viis aastat ja rohkem. Alla üheaastase staažiga oli vaid kolm vastajat.

Järeldused ja ettepanekud Uuringutulemustele tuginedes on meditsiiniasutuses toimiv psühholoogiline lepe pigem tasakaalustatud ja suhetel põhinev kui tehinguline.Töötajad tajuvad üldjuhul enda kohustusi tugevamalt kui tööandja omi. Psühholoogilise leppe tunnustele antud hinnangutest tulid välja erisused lähtuvalt töötajate vanusest ja tööstaažist. Tulemused kinnitasid teoorias väljapakutud seisukohti, et noored väärtustavad enam konkurentsivõimet ja arengut puudutavate kohustuste täitmist ja et üle 45-aastased töötajad eelistavad stabiilset pikaajalist töösuhet. Sellest tulenevalt tuleb pakkuda 18-45-aastastele töötajatele rohkem iseseisvust ning kaasata neid otsuste tegemise protsessi. Üle 45-aastaste töötajate puhul värskendada töösuhet erinevate tööülesannete jagamisega, mis võimaldavad neil ennast teostada.

Töötajad peavad töösuhteid usalduslikeks ja tajutakse kindlust organisatsiooni suhtes. See ilmnes kõige rohkem vanemaealiste, pikema tööstaaži ja kõrgema haridustasemega töötajate seas. Rahulolu tööga on suurem kui töötaja tajub ja tunneb emotsionaalset seotust töökohaga ning hindab oma töösuhet turvaliseks ja pikaajaliseks. Tööandjad hindavad keskmisest kõrgemalt oma suhteid töötajatega. Töötajad usaldavad oma vahetut juhti kõrgemalt kui juhtkonda. Kuigi töötajad ja tööandjad usaldavad üskteist, on puudusi teistes aspektides, nt info liikumises, mistõttu töötajad tunnevad end kõrvalejäetuna. Tähelepanu vajavad ka edutamist, arengut ja karjääri puudutavad aspektid.

30 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Uuringu tulemuste analüüsi põhjal saab välja tuua aspekte, mida organisatsioon saab arvesse võtta, muutmaks oma töötajad rahulolevamaks ja motiveeritumaks. Vastastikuste arusaamade ja ootuste selgitamine aitab vältida ebakõlasid tööandja ja töötaja suhetes ning seega ka psühholoogilise leppe tahtmatut rikkumist.

Oluline on, et nii vahetu juhi kui otsese juhi nõudmised töötajale oleksid samased. Töötaja paremaks muutmiseks peavad tööandjad arvestama tema vajadustega. Kui töötaja tunneb, et tema soovidele on vastu tuldud, on ta rohkem motiveeritud ja rahulolu on suurem. Mida rohkem on selliseid töötajaid, seda vähem on konflikte, töölt puudumisi ja lahkujaid. Töötajad soovivad viia ellu uusi ideid, mis muudavad organisatsiooni jätkusuutlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks. Töötajad tunnevad, et töötavad ühtse eesmärgi nimel, kuid neid tuleb kaasata eesmärkide väljatöötamisse, et nad tunneksid end olulise ja arvestatavana.

Vastutasuks on nad motiveeritumad ja entusiastlikumad.

Hästi toimiv psühholoogiline lepe töötaja ja tööandja vahel paneb aluse rahulolevale ja motiveeritud töötajaskonnale ning edukale ja arenemisvõimelisele organisatsioonile.

Tähtsamad allikad Coyle-Shapiro, J. A-M., Parzefall, M-R. (2008). Psychological Contracts. The Sage Handbook of Organizational Behaviour, lk 11-34.

Hassan, J. (2011). Influence of Psychological Contract Breach on Organizational Commitment, allikas http://web.b.ebscohost.com/ehost/pdfviewer/pdfviewer?vid=3&sid=fd919c55-1a4447c8-8747-a710076f79b5%40sessionmgr114&hid=128.

Koha, K. (2013). Paindlikud töövormid ja psühholoogiline lepe SA Archimedes näitel, Magistritöö, Tartu Ülikool, lk 18 Koski, S.M. (2007). Psykologisen sopimuksen rikkoutumiseen vaikuttavat tekijät ja vaikutukset Case-yrityksessä, lk 8, 10-14, 17-20, 22-23.

Randmann, L., MSc, Psühholoogiliste lepete osa töörahulolu kujunemises, Estonian social science online, Kasutamise kuupäev 15.04.2013, allikas http://www.sotsioloogia.ee/vana/esso3/4/liina_randmann.htm Robinson, S., Kraatz, S. & Rousseau, D. (1994). Changing obligations and the psychological contract: A longitudinal study.Academy of Management Journal 37:1, lk 137-152.

Rousseau, D. M. (2004). Research Briefes Psychological Contracts in the Workplace: Understanding the Ties That Motivate Academy of Management Executive, lk 120-127.

Rousseau, D. M. (2008). Psychological Contract Inventory. Employee and Employer

31 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Obligations. The Heinz School, Carnegie Mellon University, from http://wpweb2.tepper.cmu.edu/facultyadmin/upload/url3_1296011194484_Psychologi cal_Contract_Inventory_2008.pdf]. 15.09.2013 Schein, E. H. (1994). Organizational Psychology. Prentice-Hall Foundations of Modern Psychology Series. (3th ed.), lk 15.

Waiganjo, E.W. (2012). Effect of Human ResourceManagement Practices on Psychological Contract in Organizations, International Journal of Business and Social Science, lk 117-121, from http://www.ijbssnet.com/journals/Vol_3_No_19_October_2012/13.pdf

32 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool

OÜ X JA OÜ Y VÕRDLEV FINANTSANALÜÜS AASTATEL 2010-2012 Kadi Pruel Juhendaja Raili Kuusik, MA Sissejuhatus Kasvava konkurentsi ja kiirete muutuste ajastul peavad ettevõtted järjepidevalt otsima võimalusi oma tulemuste parandamiseks ja suutma pakkuda rohkem väärtust aktsionäridele.

Kui ettevõtted võrdlevad oma tulemusi konkurentide

tulemustega ja tööstusharu

tippmõõdikutega, suudetakse tuvastada ettevõttes olevad nõrgad küljed ning neid parandada, et olla konkurentsivõimelisemad (Zirnask, 2008).

Eesti Majanduse Teataja 11/2013 annab teada, et 2013. a esimese üheksa kuuga pankrotistus 105 ettevõtet, mida on 2012. a sama perioodiga võrreldes 24% vähem. Esimeses kvartalis aastal 2013 läks pankrotti 27 ettevõtet, II kvartalis 40 ettevõtet ning kolmandas kvartalis 38 ettevõtet (Servinski, 2013).

Finantsanalüüsi abil saab hinnata ettevõtte rahalist olukorda. Finantsanalüüsi võib teha möödunud perioodide, hetkeseisu ja tulevikus oodatava finantsolukorra kohta. Selleks, et ettevõte teaks oma tugevusi ja nõrkusi, tunneks võimalusi ja ohte, on vaja finantsseisu jälgida.

Uuritav ettevõte on tegutsenud ehitussektoris pikka aega. Majanduslanguse elas ettevõte kenasti üle, kuid kaubanduspindade väljaehituses, mis on ettevõtte põhitegevuseks, tekkis tugev konkurent. OÜ Y on jõuliselt sisenenud kaubanduspindade siseviimistluse turule ja konkureerib koos osaühinguga X samade klientide objektidel. Sageli on OÜ Y hinnapakkumised soodsamad ning selle tõttu tekkis ettevõttel huvi konkurendi finantsseisundi vastu. Ettevõtted on võrreldava suurusega ja nende põhitegevuskoht on Lõuna-Eestis, kuigi enamik töid teostatakse üle terve vabariigi.

OÜ Y finatsseisundi uurimine ja tulemuste võrdlemine OÜ X finantsseisundiga moodustab osa konkurendi võimekuse kaardistamisest. Põhitähelepanu pöörab autor uurimustöös suhtarvuanalüüsile, mille alusel võib hinnata ettevõtte positsiooni tervikuna ja saada teada, millises valdkonnas esineb probleeme.

33 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Eesmärk ja uurimisülesanded Uuringu eesmärk on analüüsida OÜ X finantsseisundit ja saadud tulemusi kõrvutada peamise konkurendi OÜ Y finantsnäitajatega, et välja selgitada ettevõtte finantsjuhtimise kitsakohad ning konkurendi konkurentsieelised.

Selleks, et eesmärk täita, püstitab töö autor järgmised uurimisülesanded: 

luua erialase kirjanduse põhjal finantsanalüüsi teoreetiline raamistik;



selgitada välja sobiv metoodika ehitusettevõtte finantsanalüüsi teostamiseks;



teostada ettevõtete finantsanalüüs 2010-2012 perioodi kohta;



teostada ettevõtete SWOT analüüs;



teha järeldusi ja ettepanekuid OÜ X juhtkonnale olukorra parendamiseks.

Uurimistöö metoodika Lõputöö teostamiseks kasutatakse deduktiivset lähenemist. Deduktiivse meetodi puhul kogutakse fakte hüpoteetiliste seoste kinnitamiseks või ümberlükkamiseks. Deduktsiooni eesmärgiks on tutvuda erinevate teoreetiliste seisukohtadega ning läbiviidava empiirilise uuringuga kontrollida teooria kehtivust (Ghauri & Gronhaug, 2004).

Uurimustöö teema ja eesmärk eeldavad kvantitatiivse meetodi kasutamist, sest ettevõtte finantsolukorda hinnatakse majandusaasta aruannete põhjal. Aruanded sisaldavad numbrilist informatsiooni, mida töös analüüsitakse kindlate teooriate ja kriteeriumite järgi. Saadud tulemusi esitatakse numbriliselt ning tulemuste näitlikustamiseks esitab lõputöö autor andmeid graafiliselt ja koostab tabeleid. Seejärel analüüsitakse erinevaid finantsaruandeid.

Kvantitatiivsetest meetoditest kasutatakse uurimustöös: struktureeritud dokumendivaatlus - analüüsiks vajalikud andmed saadakse majandusaasta aruannetest ja aruannete lisadest; finantsaruannete analüüs - teostatakse bilansi, kasumiaruande, rahavoogude aruande horisontaalanalüüs ning bilansi ja kasumiaruande vertikaalanalüüs; suhtarvuanalüüs - teostatakse likviidsuse, efektiivsuse analüüs, arvutatakse rentaablusnäitajad;

34 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool teooriale tuginedes tulemuste hindamine ning ettevõtte tegevusele hinnangu andmine nii teksti, tabelite kui graafika abil.

Finantsaruandluse analüüsimisel kasutatakse kolme meetodit: horisontaal-, vertikaal- ja suhtarvuanalüüsi.

Uurimistöö empiirilise osa valimiks on OÜ X ja OÜ Y majandusaasta aruanded perioodil 2010–2012. Antud perioodil hakkasid ehitusettevõtted majanduslangusest taastuma, kuid osaühingule X oli 2012. aasta konkurendi jõulise tegutsemise tõttu käibe languse ja kahjumiaasta.

Uurimistulemused Lõputöö teoreetilises osas selgitati esmalt finantsanalüüsi sisu ja seejärel liiguti sammsammult aruannete analüüsimise juurde. Töös käiakse etapiti läbi bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne perioodil 2010-2012.

Teostatud finantsanalüüsist selgus, et OÜ X käibevara kahanes 2012. aastal. Põhjuseks saab pidada dividendide väljamaksmist, töötasude kasvu ja käibe vähenemist. Põhivara kahanes 2012. aastal amortiseerumise tagajärel. OÜ Y käibevara kasvas 2012. aastal tänu käibe kiirele kasvule, mis tõi ettevõttele raha sisse ning andis võimaluse laenunõuete kasvule. Põhivara kasvas 2012. aastal põhivara soetamise tagajärel.

OÜ X kohustused kahanesid vaadeldavl perioodil. 2012. aastal kahanes omakapital kahjumi ning eelmiste perioodide arvelt dividendide väljakuulutamise tõttu. OÜ Y kohustused kasvasid 2012. aastal laenukohustuste tõttu. Ettevõtte omakapital kasvas kasumi mittejaotamise tulemusena. OÜ X jäi aga 2012. aastal kahjumisse ning tulenevalt kahjumist ning dividendide väljakuulutmisest kahanes omakapital. Osaühingu X rahavood äritegevusest 2012. aasta negatiivse tulemuse põhjuseks võib pidada suurenenud põhitegevuse kulusid.

Rahavood investeerimistulemustest paistsid silma suurte kulutusetega 2011. aastal, mil soetatati põhivara ja anti laene. 2012 aastal soetas ettevõte põhivara omavahendite arvelt.

Finantseerimistegevuse rahavooge mõjutasid 2012. aastal dividendide väljamaksed.

35 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool OÜ Y rahavood äritegevusest tegid 2012. aastal väga jõulise tõusu. Rahavood investeerimistegevusest näitasid, et ettevõte soetas vaadeldaval perioodil põhivara ning andis välja laene, millest vaid väike osa laekus tagasimaksetena 2012. aastal. Rahavood finantseerimistegevusest näitasid kapitalirendi maksete tasumist ning maksete jõulist kasvu 2012. aastal.

Mõlema ettevõtte lühiajalise maksevõime näitajad ületasid eelpool käsitletud teoorias olevaid norme. Kummalgi ettevõttel ei olnud lühiajalise maksevõimega probleeme, samuti olid ettevõtte pikaajalise maksevõime näitajad oluliselt paremad teoreetilises osas käsitletud normidest.

Mõlema ettevõtte puhul saab järeldada, et investeeritud kapital põhines omakapitalil.

Ettevõtte maksevõimelisus kapitali struktuuri järgi oli väga hea, sest selge enamuse moodustas omakapital.

OÜ X kreditoorse võlgnevuse näitajast selgus, et ettevõte ruttas liigselt oma kohustuste tasumisega, mis omakorda näitas, et raha ei kasutatud efektiivselt. Ettevõttele laekus raha aeglasemalt, kui ettevõte oma kohustused tasus. Ettevõtte tegevustsükkel aeglustus, olles 2012. aastal 11 päeva. Raha konversiooniperiood ehk finantseerimistsükkel pikenes 2012. aastal kolme päevani, mil ettevõte pidi otsima täiendavaid rahalisi vahendeid, et finantseerida äritegevuse tsüklit materjali ja kauba saabumisest raha laekumiseni kliendilt.

OÜ Y raha juhtimine oli paremas seisus. Ostajtelt laekus raha kiiremini kui tarnijatele tasuti.

Tegevustsükkel kiirenes st, et varude muutumine debitoorseks võlgnevuseks ja debitoorse võlgnevuse muutumine rahaks kiirenes. Finantseerimistsükkel pikenes võrreldes eelmiste perioodidega, kuid ettevõte sai siiski toodangu müügist raha kiiremini, kui tal selle eest tasuda tuli.

Järeldused ja ettepanekud Tuginedes teostatud OÜ X finantsanalüüsile ja SWOT-analüüsile jõudis töö autor alljärgnevatele järeldustele:  ettevõttel oli piisav hulk ressursse, sh stabiilne omakapital;  ettevõte ei kasutanud 2012. aastal finantsvõimendust;  ettevõttel olid suured põhitegevuse kulud;

36 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool  ettevõte ei kasutanud kõiki võimalusi võõrkapitali kaasamisel;  ettevõte ei kasutanud piisavalt tegevusala laiendamise võimalusi.

Teostatud finantsanalüüsi tulemusel teeb töö autor OÜ X juhtkonnale ettepanekud:  ettevõttel on mõttekas investeerida vaba raha;  pikendada kreditoorse võlgnevuse tasumise tähtaegu ning suurendada krediidilimiite;  vaadata kriitiliselt üle tegevuskulud ja objektipõhised kulud;  püüda tõsta ettevõtte käivet tegevusala laiendamise abil;  lähtudes konkurentsi kvaliteedist jätkata konservatiivse strateegiaga.

Töö autor leiab, et lõputöö eesmärk said täidetud. Töös on analüüsitud ning võrreldud OÜ X ja konkurendi finantsnäitajaid.

Tähtsamad allikad Alver, J., & Reinberg, L. (2002). Juhtimisarvestus. Tallinn: Deebet.

Aruste, V. (2006). Finantsanalüüs ja - planeerimine. Tallinn: Hansa Äriteenuste OÜ.

Bõtškova, J., & Teearu, A. (1997). Ärirahandus. Tallinn: Coopers & Lybrand.

FinancialAnalysis. (kuupäev puudub). Financial Analysis, allikas http://faculty.philau.edu/lermackh/financial_analysis.htm (21.03.2013) Ghauri, P., & Gronhaug, K. (2004). Äriuuringute meetodid. Tallinn: Külim.

Haldma, T., Listra, E., & Mullaste, M. (2003). Aastaaruande analüüs ja ettevõttesisene aruandlussüsteem. Tallinn: Raamatupidaja.ee OÜ.

Ilisson, R. (2004). Finantsanalüüs ja planeerimine. Tallinn: Printon Trükikoda AS. Rünkla, J. (2003). Ärianalüüs. Tallinn: Külim.

Servinski, M. (11 2013. a.). Eesti Majanduse Teataja. sisekaitse.ee. (kuupäev puudub), allikas http://www.sisekaitse.ee/strjuhtprotsess/avaleht/4strateegiatoo-protsess-etappide-loikes/42-sisekeskkonna-analuus/(20.03.2013) Zirnask, V. (2008). Finantsjuhtimise käsiraamat. Tallinn: Äripäev.

Teearu, A., & Krumm, E. (2005). Ettevõtte finantsjuhtimine. Tallinn: Pegasus.

Udras, U. (23. 03 2006. a.). Raamatupidaja.ee, allikas: Finantsanalüüs hoiab laeva kursil: http://www.raamatupidaja.ee/167921art

37 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool

NAISJUHTIDE FENOMENOLOOGILINE UURING Gitta Linno Juhendaja Virve Transtok, MA Sissejuhatus Poliitikauuringute keskuse Praxis ja rakendusuuringute keskuse Centar uuringust selgub, et naisi on Eesti tippjuhtide seas umbes poole vähem kui mehi. Küll aga on naistel ülekaal tippspetsialistide ja teenindajate seas. Mehi töötab rohkem oskustöölistena. (Grauberg, 2012) See, et tippjuhtide hulgas on vähe naisi, ei ole üksi Eesti eripära - ka Euroopa juhtivates ettevõtetes on seitsme juhtkonnaliikme kohta ainult üks naine ning vaid üks 30 juhatuse esimehest on naisterahvas. Ehkki naiste osakaal tippjuhtide hulgas on aastatega tõusnud, on kasv aeglane ning praeguse tempo juures kuluks Euroopa Komisjoni hinnangul 40 aastat, et naisi oleks ärijuhtide hulgas sama palju kui mehi. Põhjused, miks naisi on juhtide seas vähe, ulatuvad kaugele ajalukku. (Ibid.)

Sotsioloogilised uuringud kinnitavad, et Eestis täidavad ametialases hierarhias mehed reeglina selle ülemised astmed, naised aga on hõivatud ametihierarhia madalamatel positsioonidel.

Juhtidena ja kõrgemate ametnikena on naisi võrreldes meestega selge vähemus: vaid 36,2% nendes positsioonides hõivatutest (Masso, 2010, lk 28). Hariduse põhjal võiks eeldada, et naistel on juhiks saamiseks parem pagas, sest naiste haridustase on Eestis märksa kõrgem kui meestel. (Soolise võrdõiguslikkuse monitooring, 2010). Naised on küll kõrgemalt haritud, kuid karjääriredelil tõusmisele see alati kaasa ei aita. Kõrgharidusega mehed on avalikus sfääris edukamad kui kõrgharidusega naised. Meeste seas on tippjuhtide osakaal koguni kaheksa korda suurem kui naiste seas. Kõrgharidusega meestest on juhtivatel kohtadel (juhid, peaspetsialistid) rakendatud 40%, naistest vaid 18%. Ilmselt on juhiks saamisel olulisemad mingid muud kvaliteedid kui haridus. (Pilvre, 2011) Eesmärk ja uurimisküsimused Lõputöö eesmärk on analüüsida naisjuhtide fenomeni läbi nende enda kirjeldatud kogemuste, et seletada naiste edukust mõjutavaid tegureid juhtide seas.

38 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Eesmärgist tulenevad uurimisküsimused:  Millised on naisjuhi omadused ja edukust mõjutavad tegurid?  Kas ja mille poolest erineb naisjuht meesjuhist?  Millised on takistused naisjuhiks saamisel?  Kuidas mõjutavad sooga seotud stereotüübid naiste karjääri?

Uurimistöö metoodika Uurimistöös kasutati kvalitatiivset

uuringumetoodikat.

Uurimuse strateegiaks

valiti

fenomenoloogiline uurimus. Fenomenoloogilise uurimuse objektiks on inimlik kogemus.

Seega sobib seda kasutada kõigil teadusaladel, kus tuntakse huvi subjektiivse kogemuse vastu.

Uurimistöö põhiuuringus kasutati eesmärgipärast valimit. Antud valimit nimetatakse ettekavatsetud valimiks. Uurija valis liikmed lähtudes oma teadmistest, kogemustest ja eriteadmistest mõne grupi kohta. Populatsioonist püüti leida kõige tüüpilisemaid esindajad.

Valimisse võeti uuritavad ettekavatsetult, kindlate kriteeriumite alusel. Fenomenoloogilises uurimuses on oluline valida uuritavateks inimesed, kes omavad antud teema suhtes olulisi kogemusi. Naisjuhtide hulgast valiti 5 naist, kellel on juhtimiskogemust vähemalt 5 aastat ja kes töötavad vähemalt keskastmejuhina.

Põhiuuringu kõrvale koostati naiste tööalase juhtimissoovi uuring, et teada saada, kas ja kui suur osa naisvastajatest on üldse huvitatud juhi positsioonist. Kokku oli vastajaid 50 naist, keskmise vanusega 27 aastat. Uuringu tulemusi kasutatakse põhiuuringu tulemuste kõrvutamiseks ja uurimistööst parema ülevaate saamiseks.

Andmekogumismeetodiks oli põhiuuringus poolstruktureeritud intervjuu ja kõrvaluuringus valdavalt avatud küsimustega küsitlus.

Intervjuudest

eristati

tähendusüksused

ja

sarnased

tähendusüksused

koondati

tähenduskategooriate alla, millest omakorda koondati põhikategooriad. Tähendusüksused on olulised intervjuude analüüsi tulemuste tõlgendamiseks ja teooriaga sidumiseks. Intervjuud analüüsiti induktiivsel meetodil. Põhikategooriate kirjeldamisel toimiti deduktiivselt ehk esmalt lähtuti uurimistöö teoreetilises osas käsitletud teoreetilistest seisukohtadest, võrreldi

39 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool neid ala- ja põhikategooria tulemustega ning olulisemad uurimistulemused esitati näitlike tsitaatidega intervjuude tekstidest. Deduktiivselt analüüsiti kategooriaid nagu: isikuomadused ja kompetents, juhtimisstiil, pürgimus ja takistused juhiks saamisel.

Tulemused ja järeldused Järgnevalt on esitatud järeldused, mis tuginevad uurimuse teoreetilise osa seisukohtadele ja empiirilistele tulemustele:  Naisjuhiks pürgimisel on oluline suutlikkus ennast tõestada, ennast kehtestada, ajaplaneerimisoskus, püüdlikkus ja otsustusvõimelisus. Naisjuhtidel on pere ja karjäär võrdselt olulised.  Naisjuhiks pürgimisel on takistavateks teguriteks naiste

liigne emotsionaalsus,

sõbrunemisvajadus, otsustusvõimetus, naised kipuvad ennast alahindama ja neile on pere tähtsam kui karjäär.  Nais- ja meesjuhid erinevad üksteisest soo, isikuomaduste ja juhtimisstiili poolest. Sellest olenemata jõuavad mõlemad soovitud tulemusteni, kuid erineval moel. Naised kasutavad perspektiivset (inimestele orienteeritud) juhtimisstiili ja mehed pragmaatilist (ülesannetele suunatud) juhtimisstiili. See kujuneb välja mõlemale soole omistatud tunnusjoontest.

Lühidalt naiste ja meeste juhtimisstiilid on erinevad.  Naistel ei ole raske juhtideks saada, kui neil on vastavad isikuomadused: oskused, teadmised, mõjukus ning usk endasse.  Naised, kes sooviksid juhiks pürgida (kõrvaluuring) tunnevad, et nad peavad ennast meestele tõestama, kuna nad tajuvad stereotüüpide mõju. Juhina töötavad naised (põhiuuring) stereotüüpide mõju ei tundnud ja kui nad seda noorena vähesel määral tajusid, siis vanemaks saades on tekkinud enesekindlus ning enam selle mõju ei tunta.  Edutamisel eelistatakse mehi naistele. Meestel on lihtsam juhtideks pürgida, kuna nii mehed kui ka naised ise eelistavad mehi juhtivatel kohtadel näha, mehi usaldatakse rohkem. Naised on harjunud meestele alluma, neid juhina nägema.  Naistele, eriti noortele, meeldiks riskida ja sellega kaasnevate väljakutsetega silmitsi seista.

Neile meeldiks mõjuvõim, enese arendamine ja proovilepanek. Sellest võib järeldada, et tulevikus on lootust näha rohkem naisi juhtivatel kohtadel.

40 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool  Jätkuvalt peetakse naisi laste ja pere eest rohkem vastutavaks kui mehi. Analüüsist selgus, et isegi kui peres on naisel mehega samaväärne töötasu, siis on jätkuvalt naine see, kes peab nt haige lapse eest hoolitsema, seetõttu peavad naised juhiks pürgimisel/juhina töötades rohkem vaeva nägema kui mehed.  Naistel võib tekkida nn neurootilise pettuse sündroom, mis esinebki eelkõige naistel.

Naised peavad oma saavutusi väiksemateks kui need tegelikult on, nad kardavad riskida ja kui neil õnnestub miski väga hästi, siis arvatakse, et see saavutati tänu õnnele, mitte enda pingutuste kaudu. Mehed vastupidi hindavad oma saavutusi tegelikkusest paremaks. On ka mehi, kes eeldavad, et naiste edu põhjuseks pole mitte andekus või oskused, vaid lihtsalt juhus või sugudevahelist diskrimineerimist välistav poliitika.  Uurija järeldab, et naisi on juhtivatel kohtadel vähem, kuna paljud naised ei pea karjääri perest olulisemaks. Siiani peetakse naisi meestest rohkem pere eest vastutavateks ja kui nad peavad ennast ka tööelus meestest rohkem tõestama, siis nad ei tule vastava koormusega enam toime. Juhtivatele kohtadele on kergem pürgida lasteta naistel, kui neil on suur tahe ja vastavad isikuomadused.

Antud järeldusi ei saa üldistada, kuna valimiks oli vaid viis naisjuhti ja 50 küsitlusele vastanud naist. Kuna antud uurimistöö on läbi viidud vaid naiste kogemuste ja arvamuste põhjal oleks hea, kui järgnevates uuringutes uuritaks ka meeste hoiakuid ja arvamusi nt naisjuhtide vähesuse, soostereotüüpide, võimu kasututamise ja juhtimisstiilide osas ning neid omavahel võrreldaks. Teooriast selgus, et naistele sobib olla eelkõige keskastmejuht, mis ilmnes ka kõrvaluuringu vastustest, 61,7% vastanutest eelistas olla keskastmejuht, kahjuks ei küsitud, miks. Järgnevatel uurijatel soovitaksin uurida, mis on selle põhjuseks.

Kõrvaluuringus osalesid eelkõige noored naised, et teada saada, mis on takistanud vanemaealistel naistel juhiks pürgida, tuleks samalaadne uuring läbi viia 35+ vanusegrupis, kuna selleks ajaks on naisel lapsed ja haridus tavaliselt juba olemas.

41 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Tähtsamad allikad Eagly, A. H., Beall, A. E., & Sternberg, R. J. (2008). Soopsühholoogia. Kirjastus Külim.

European Commission project. (2001-2005). Women to the top. Kasutamise kuupäev: 15.11.13, allikas: http://w2t.se/ee/thatswhy.htm Grauberg, M.-B. (11. Märts 2012. a.). Eesti Rahvusringhääling. Kasutamise kuupäev: 15.04.13 Allikas: Naisjuhtide vähesus ei näita nende kasinaid võimeid, allikas http://uudised.err.ee/index.php?06247921&print=1 Lester, S. (1999). An introduction phenomenological research. Kasutamise kuupäev: 19.11.13, allikas: http://www.sld.demon.co.uk/resmethy.pdf Lilja, S., & Lüddeckens, E. (19. May 2006. a.). Women In Middle Management. Kasutamise kuupäev: 20.05.13., allikas: http://hj.divaportal.org/smash/get/diva2:4150/FULLTEXT01 P Sandberg, S., & Scovell, N. (2013). Lean in: Women, Work and the Will To Lead. New York: Alfred A. Knopf. Kasutamise kuupäev: 20.05.13 Allikas: http://vip.ee/pub/Lean%20In%20-%20Sheryl%20Sandberg.pdf owell, G. N. (2011).

Women and Men in management (4 tr.). U.S.A: SAGE Publications Ltd. Wahl, A., Höök, P., Holgersson, C., & Linghag, S. (2005). Sugupoolte aspekt organisatsioonis. Sotsiaalministeerium.

42 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool

II KAUBANDUSÖKONOOMIKA ÕPPEKAVA LÕPUTÖÖD TURUNDUSTEGEVUSE TÕHUSTAMINE UURITAVATE BRÄNDIKAUPLUSTE NÄITEL Pille Kaldaru Juhendaja Eva Vahtramäe, MA Sissejuhatus Konkurents kaubanduses on kasvanud aina suuremaks. Avatakse üha uusi kaupluseid ja tundub, et kõikide tarvis kliente enam ei jätku. Uurimustöö teema aktuaalsus on põhjendatud vajadusega korrigeerida tugeval konkurentsiajastul pidevalt ka turundustegevust. Ettevõte peab suutma muutuda kliendile sobivaks partneriks, et püsida tugevas konkurentsis elujõulisena. Esimene kauplus konkreetse brändi maaletooja staatuses avati 11 aastat tagasi.

Aastaks 2013 on kauplusi kokku kaheksa, viimased kolm aastat on firmale olnud rasked.

Hinnad on soodsamad kui konkurentidel, kuid kuude lõikes on müügiplaanid enamasti jäänud täitmata. Iga kuu ilmuvad reklaamflaierid (mõiste ettevõttepoolne määratlus), kuid aktiivseid müügipäevi on vähe ning kliente napib. Reklaamitud kaupa ostetakse vähe, enammüüdav on nn hädavajalik kaup. Reklaamitakse korduvalt samu tooteid, uusi tooteid on vähe. Tekib küsimus, kas eelmainitus on põhjus, miks tarbija kauplusesse ei tule. Samas on arvukalt tooteid, mida on koguseliselt palju ja mis hõlmavad aktiivset müügipinda ning uute toodete jaoks ei jätku atraktiivse väljapaneku kujundamiseks pinda. Ettevõte on kasutusele võtnud palju uusi meetmeid, kasutanud aktiivsemalt reklaamimeediume, kuid aktiivseid müügipäevi pole juurde tulnud.

Eesmärk ja uurimisülesanded Lõputöö eesmärk on analüüsida uuritavate brändikaupluste turundustegevust, et välja selgitada, miks ei ole müük piisavalt tõhus. Uurimustöö on vajalik selleks, et teha ettepanekud antud kauplusi haldavale osaühingule turundustegevuse tõhustamiseks ja müügitulemuse parandamiseks. Lõputöö ülesanded on:

43 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool 1) anda ülevaade turundusteooriast, kirjeldada strateegilise ja taktikalise turunduse lähtekohti; 2) analüüsida tarbijate hinnanguid uuritavate brändikaupluste turundustegevusele ja reklaamile ning välja selgitada ootused tootekategooriate lõikes; 3) viia läbi struktureeritud intervjuu ettevõtte tegevdirektoriga selleks, et analüüsida firma turundustegevust; 4) uurimustöö põhjal teha järeldused ja ettepanekud tegevdirektorile selleks, et tõhustada uuritavate brändikaupluste turundustegevust ja parandada müügitulemusi.

Uurimistöö metoodika Empiirilise uuringu korraldamiseks kasutati kombineeritud metoodikat – tarbijate uurimiseks kvantitatiivset meetodit ja ettevõtte tegevdirektoriga kvalitatiivset intervjuud. Kvantitatiivne meetod annab võimaluse küsitleda võimalikult palju kliente ja analüüsida nende seisukohtasid lihtsamalt ning kiiremini. Antud empiirilise uuringu plaan oli küsitleda vähemalt 200 klienti, tegelikkuses saadi vastus 158 respondendilt. Kvantitatiivne uuring viidi läbi firma klientide seas struktureeritud küsitlusena internetikeskkonnas connect.ee. Küsitluses kasutati autori koostatud küsimusi põhiliste taktikaliste turundusmeetmestiku näitajate kohta vaadeldava ettevõtte turundustegevuse ja reklaamimise kontekstis.

Küsimustikus oli küsimusi kokku 20, mis omakorda jagati viide blokki. Kirjaliku küsitluse ankeete analüüsiti tabelarvutusprogrammi abil ning andmebaas loodi internetiküsitluse tulemuste baasil. Vastajatest kõik olid brändikaupluse püsikliendid, kelle andmed on firmas kliendiandmebaasis. Oluline on see, et iga vastaja/klient oli viimase aasta jooksul kauplust külastanud. Saadud andmed tõlgendati ja kodeeriti numbriteks, et neid oleks lihtsam analüüsida. Tulemuste esitamiseks kasutati kirjeldavat statistikat.

Teise

andmekogumisemeetodina

kasutati

poolstruktureeritud

intervjuud

ettevõtte

tegevdirektoriga. Intervjuu tegevjuhiga oli vormis, kus täpsustavaid fakte koguti silmast silma kui ka täiendavalt telefoniintervjuuga ning e-posti teel. Küsitlus oli üles ehitatud turundusplaani ehituse järgi, soovides teada uurimisobjektiks olnud teemade kaupa kõiki turundustegevusega seotud asjaolusid ettevõttes. Et tegemist oli poolstruktureeritud intervjuuga, siis anti iga küsimuse järel intervjuus tegevdirektorile võimalus tuua välja tähelepanekuid, mis brändikaupluste turunduse ja reklaamiga veel seondub.

44 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Järeldused ja ettepanekud Uuritavad brändikauplused on suurendanud oma kliendibaasi aasta-aastalt, kuigi majanduslik olukord ei ole nii hea kui algusaastail. Ettevõte on suutnud olemasolevate kaupluste võrgu juures nende tegevuskulud siiski katta. Ettevõte eristub oma konkurentidest soodsama hinnataseme ja laiema kaubavaliku poolest. Kahjuks ei ole aga kauba väljapanek kauplustes õnnestunud, see on piirkonniti erinev ning erinevate kategooriate toodete paiknemine müügisaalides ei ole loogiline või läbimõeldud. Kindlaid juhiseid kaupluses toodete paigaldamiseks ei ole ja puuduvad ka vahendid - stendid ja riiulid. Samuti pole eristatavad soodushindadega tooted ja kliendid nurisevad liiga kitsaste müügipindade üle.

Ettevõtte turunduse probleem on, et seda ei tehta süsteemselt ja koordineeritult. Ettevõttes ei ole täpselt läbi mõeldud, mida soovitakse turundusega saavutada. Ka ei koosta ettevõte turundusplaane ja tegevjuhi sõnul pole ka analüüse tehtud. Ettevõtte juht tunnistas intervjuus, et enamik otsuseid tehakse lihtsalt katse-eksituse meetodil.

Ettevõte kasutab erinevaid reklaamikanaleid. Kõige populaarsem reklaamimeedium on klientide arvates otsepostitusflaier. Teisena mainitakse interneti ja e-posti kaudu saadetavaid pakkumisi. Tegevjuhi sõnul jäävad kindlasti alles kaks korda kuus koju saadetavad otsepostitusreklaamid. Kliendiküsitlusest saab järeldada, et tuleks üle vaadata sinna lisatavad kaubad ja ka hinnad. Kliendid annavad märku, et hinnad on sama tasemega kuude lõikes ja kaubad ei vaheldu. Võimalik, et suur osa klientidest tuleb ostma reklaamis esitletud soodsate pakkumiste peale. See võib olla ka põhjus, miks aktiivseid müügipäevi väheks jääb. Tuleb suurendada ka reklaami internetikeskkonnas, kuna uuringu järgi kasvab selle meediumi jälgijate arv kõige kiiremini.

Ettevõte ei ole seni põhjalikumalt uurinud, millised on nende kliendid. Seetõttu puudub ülevaade klientide rahulolust, nende ootustest ja vajadustest. Kuigi avatakse järjest uusi kauplusi, pole tehtud analüüse ega küsitlusi. Viimatiavatud kauplus on kahjumis.

45 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Eelneva põhjal on töö autor teinud ettevõttele järgmised ettepanekud: 1. Uurida põhjalikult turgu, konkurente ja võimalikke kliente. Leida vastused küsimustele, kes on ettevõtte sihtrühm, milline on tarbija tarbimisharjumus ja ostukäitumine, milline on tarbija kvaliteedi- ja hinnateadlikkus?

2. Viia läbi kliendiuuringuid, mis võimaldaks välja selgitada potentsiaalsete klientide käitumine,

soovid,

vajadused,

kommunikatsioonivajadus

ja

võimalused -kanalid.

ja

eelistused,

Olemasolev

et

kindlaks

kliendikaart

tuleb

määrata muuta

kliendisõbralikumaks ja kasutoovamaks. Praegu ei ole see jätkusuutlik ja kliendilojaalsusele suunatud.

3. Läbi mõelda, millise kontseptsiooni järgi peaksid kauplused olema üles ehitatud. Ühtlustada kõikide kaupluste sisekujunduse kontseptsioon. Kontseptsioon aitab parendada kaupade paiknemise loogikat ning väljapanekute põhimõtteid, millega saavutatakse meeldejäävus ja selgus tarbijate jaoks.

4. Hakata koostama turundusplaani, kus püstitatakse konkreetsed turunduseesmärgid ning tegevuskava. Nii toimuks turundustegevus koordineeritult ja läbimõeldult. Turundusplaani jaoks on vaja mõelda läbi ning vajadusel teha muutused kaupluste asukoha, sortimendi, hinnakujunduse, sisseostu suhtes ning müügitoetuste osas. Praegune süsteem toimib katseeksituse meetodil, tulemused on olnud kaootilised ja kaalutlemata.

5. Suurendada ettevõtte turunduseelarvet ja seeläbi suurendada ettevõtte kasumit. Koostada turunduse eelarve läbimõeldult ja sellest ka kinni pidada. Prognoosid tuleb teha turusituatsiooni võimaliku arengu, kliendivajaduste ning konkurentsisituatsiooni kohta.

Määrata ettevõttes kindlad vastutavad isikud ja isikud, kes teostavad kontrolli. Püstitada turunduse eesmärgid ja strateegiad. Eesmärk peab olema klientide rahulolu kasvatamine ja sellest tulenev käibe kasv.

Kokkuvõtvalt on ettevõtetel, kellel on turundusplaan, püsiv konkurentsieelis strateegiate ja taktikate näol, sest nad on võimelised turul kiiresti reageerima võimalustele, muutustele ning tõstma läbimüüki ja kasumit klientide vajadusi rahuldades. Samuti on turundusplaani koostanud ettevõtted paremini valmistunud vastu seisma võimalikele äritegevuse riskidele.

Seega soovitatakse kaaluda turundusplaani koostamist ettevõttele.

46 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Tähtsamad allikad Keskküla, R. (02. 04 2014.a). Traditsiooniline meedia on reklaamikanalina jätkuvalt efektiivne. (R. Keskküla, Toim.) Pärnu Postimees. Kasutamise kuupäev: 15. 04 2014.

Kiviste, K. (15. 03 2011. a.). Otseturundus on turunduse tulevik. Äripäev. Kasutamise kuupäev: 03. 04 2014. a, allikas http://www.aripaev.ee/default.aspx?publicationid= 31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=87700 Kotler, P. (2007). Kotleri Turundus. Tallinn: Kirjastus Pegasus OÜ.

Kotler, P., Keller, K. (2006). Marketing managment. London: Prentice Hall.

Naarits, A.-M. (04. mai 2011.a). Eestis kasutab strateegilist turundust vaid iga sajas ettevõte.

E24 Postimees. Kasutamise kuupäev: 12. aprill 2014. a, allikas http://e24.postimees. ee/429270/ eestis-kasutab-strateegilist-turundust-vaid-iga-sajas-ettevote Prangel, M. (29. august 2013. a). Liiga paljud kaupmehed ei oska kauplusi ostjatele ahvatlevaks kujundada. Postimees E24. Kasutamise kuupäev: 27. aprill 2014. a.

Wilson, R. M., & Gilligan, C. (2005). Strategic Marketing Management: Planning, implementation and control. Oxford: Butterworth-Heinemann.

47 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool

MÜÜGIPERSONALI ARENDAMINE TEENINDUSKVALITEEDI PARENDAMISEKS VÄIKELINNA TOIDU- JA ESMATARBEKAUPADE KAUPLUSTE NÄITEL Julia Baranova Juhendaja Heve Kirikal, MA Sissejuhatus Iga ettevõte vajab oma eesmärkide täitmiseks organisatsiooni väärtustele vastavaid, pühendunud ja kompetentseid töötajaid. Heade inimeste leidmine ja hoidmine on muutunud üha raskemaks. Eesti majandus ja tööturg on väike, mistõttu nii tööandjad kui töötajad leiavad end aeg-ajalt olukorrast, kus spetsiifilisi kompetentse on raske leida, või siis vastupidi, et ei ole neile sobivat rakendust. (Veide, et al., 2007, lk 77). Tänapäeval ei piisa enam ainult materiaalselt nähtavate väärtuste lisamisest kaupadele ja teenustele ega ka vaid akadeemiliste teadmiste ja tehniliste oskuste arendamisest - peamise lisaväärtuse saavad luua inimesed oma käitumisega teiste inimeste teenindamisel (Tooman, 2003, lk 43).

Eesmärk ja uurimisülesanded Lõputöö eesmärk on analüüsida müügipersonali arendamise võimalusi teeninduskvaliteedi parendamiseks väikelinna toidu- ja esmatarbekaupade kaupluste näitel. Uuringu objektid on kolm väikelinnas tegutsevat kaubandusettevõtet.

Eesmärgi täitmiseks on püstitatud järgmised uurimisülesanded:  töötada läbi erialane kirjandus, et esitada personali arendamise ja teeninduskvaliteedi hindamise teoreetilised lähtekohad;  leida sobiv metoodika empiirilise uuringu läbiviimiseks;  kaardistada kaubandusettevõtete teeninduskvaliteedi tase, kasutades selleks SERVQUAL‘i meetodit;  analüüsida teeninduskvaliteeti ja müügipersonali arendamise võimalusi väikelinna kauplustes;

48 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool  teha

analüüsi

põhjal

järeldused

müügipersonali

arendamiseks,

et

parendada

teeninduskvaliteeti.

Uurimistöö metoodika Lõputöös kasutab autor kombineeritud uurimismetoodikat ehk kvalitatiivset ja kvantitatiivset meetodit koos, kombineerimine annab sageli kõige parema tulemuse, võimaldades ära kasutada mõlema meetodi tugevusi (Kibar, 2007).

Klientidele suunatud küsimustiku koostamisel lähtus autor teeninduskvaliteedi mõõtmisel ja hindamisel SERVQUAL mudelist, mille eesmärk oli välja selgitada klientide rahulolu ettevõttes oodatud ja kogetud müügipersonali teenindusega ning tulemustest lähtuvalt kaardistada kaubandusettevõtete teeninduskvaliteedi tase. Küsimustik koosnes 22 väitest, mis sisaldavad teoreetikute Parasuramani jt poolt väljatöötatud viite komponenti: 1) teenindusettevõtte füüsiline keskkond (sisustus, seadmed, personali väljanägemine) (ingl k tangibles); 2) täpsus ja korrektsus (ingl k reliability); 3) soov lahendada klientide probleeme ja kiirus, millega need probleemid lahendatakse (ingl k responsiveness); 4) kompetentsus (teadmised, kogemused, usaldatavus, sõbralikkus) (ingl k assurance); 5) sisseelamisvõime (personali valmisoleku lahendada klientide isiklikke probleeme) (ingl k empathy). (Perens, 1998, lk 57) Müügipersonali teeninduskvaliteeti hinnati Likerti viiepallise skaala alusel, hinnati tegelikku kogetud teenindust ja ootusi teeninduse suhtes. Analüüsimaks müügipersonali arendamise võimalusi teeninduskvaliteedi parendamiseks, viis autor läbi kvantitatiivuuringu, kasutades struktueeritud küsimustikku, mis oli suunatud kauplustes töötavale müügipersonalile. Ankeedi kujundamisel lähtuti Kuusiku (2010, lk 313) soovitatud struktuurist.

Pärast müügipersonalilt saadud tulemuste analüüsimist viis autor läbi struktueerimata intervjuu ettevõtete juhatajatega, saamaks täpsemaid andmeid tulemuste kinnitamiseks ja

49 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool andmaks intervjueeritavale vabadust vastata ja arutleda teemadel, mis on intervjueerija jaoks huvipakkuvad.

Klientidele ja müügipersonalile suunatud küsimustiku puhul on vastuste tulemused arvulised, standardiseeritud ja neid analüüsitakse kirjeldavat statistikat kasutades.Vastuste kogumisel ja töötlemisel lähtus autor andmete konfidentsiaalsuse ja anonüümsuse põhimõtetest.

Klienditeeninduse kohta valminud küsimustikud jaotati laiali 150 kliendi vahel. Igas ettevõttes küsitleti 50 klienti. Klientide valimi moodustamise puhul kasutas autor süstemaatilist väljavõttu, mis tähendab, et igal küsitletaval oli võrdne võimalus sattuda uurija objekti alla. Valimiks osutus iga teine kauplust külastav klient. Küsimustikud jagas töö autor, ankeedid jaotati klientidele isiklikult. Küsimustikele vastati ettevõttes kohapeal, tagades küsimustike 100-protsendilise tagastuse uuringu läbiviijale.

Aktiivsemateks uuringus osalejateks osutusid naised, seda kõikides uuritavates ettevõtetes.

Kaupluses A oli meesvastajaid 24%, kaupluses B oli mehi 38% ning kaupluses C vastavalt 32%. Kõige rohkem oli naisvastajaid vanusevahemikus 36-55 aastat, moodustades 78%.

Meesvastajate osakaal oli kõige suurem (32%) vanusevahemikus 26-35 aastat, millest järeldub, et vanuselt nooremad mehed olid vastamisel aktiivsemad, neil leidus rohkem aega ja huvi küsitlusest osa võtta.

Täiendavate andmete kogumiseks jaotati 37 küsimustikku müügipersonali vahel, (neist kaupluse A töötajatele 20, kaupluse C 9 ja kaupluse B 8 ankeeti). Müügipersonali vastajateks olid müüjad (kassa- ja letiteenindajad), ostu- ja müügijuhid ning vahetusevanemad. Igale ettevõttele jaotati sarnased küsimustikud, kus kokku oli esitatud 15 väidet koolituse ja enesearendamise võimaluste väljaselgitamiseks. Mõnede küsimuste puhul said teenindajad vastata ka oma sõnadega, mis andis neile võimaluse enda arvamuse väljendamiseks. Sotsiaaldemograafilistest andmetest koguti infot vastajate soo, vanuse, elukoha, hariduse ja tööstaaži kohta.

Ankeedid

jõudsid

teenindava

personalini

kaupluse

juhatajate

vahendusel.

Müügipersonalil oli ankeetidele vastamiseks aega 10 päeva. Kokkulepitud ajaks tagastas müügipersonal ankeedid kaupluse juhatajatele suletud ümbrikus, juhatajad toimetasid need uuringu autorini. Lõplik valim müügipersonali küsimustiku täitmisel oli 95%. Kauplusele A edastatud 37 ankeedist tagastati 18, kauplusest C kaheksa ning kauplusest B üheksa ankeeti.

50 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Täiendavate andmete kogumiseks viidi läbi personaalne intervjuu (14 küsimust) kaupluse juhatajatega. Intervjuud toimusid ettevõtetes kohapeal, kus sai intervjueeritavatega näost näkku suhelda ning arutada ja analüüsida olemasolevaid probleeme.

Järeldused ja ettepanekud Lähtuvalt läbiviidud uuringu tulemustest teeb töö autor alljärgnevad ettepanekud müügipersonali teeninduskvaliteedi tõstmiseks kaupluste lõikes: Kauplus A  pöörata

rohkem

tähelepanu

müügipersonali

probleemide

lahendamise

oskuse

arendamisele;  tagada, et teenindajad oskaksid vastata klientide küsimustele nii toodete kui hindade osas;  jälgida, et müügipersonal oleks klientide muredele lahendust otsides osavõtlikum ja mõistvam.

Kauplus B  pakkuda klientidele kõrgekvaliteedilist teenindust;  garanteerida teenindajate kiirus ja täpsus.

Kauplus C  pöörata suuremat tähelepanu ettevõtte füüsilistele aspektidele;  jälgida, et kaupluses pakutavate toodete valik oleks piisav ja mitmekesine;  korraldada, et müügipersonal oleks korrektse välimusega ja jätaks sümpaatse mulje;  tagada kliendile, et kauplusesse tulles on ta sinna oodatud.

Juhid peavad võimaldama oma personali koolitamist, ainult nii on võimalik saavutada organisatsioonis kvaliteetset teenindust. On oluline arvestada müügipersonali soovidega. Kui antakse võimalus valida, millist koolitust müügipersonal tahab, siis see eeldab, et juht peab ka seda võimaldama.

Lõputöö uuringu raames selgus, et müügipersonalil on ettevõttes enesearengu võimalusteks ametialane väljaõpe ja õppimine töökohal, seda kaupluse C näitel. Kaupluse B ja C

51 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool teenindajad saavad lisaks veel võimaluse osaleda erinevatel sisekoolitustel. Kõigi kolme ettevõtte müügipersonal soovib saada lisaks olemasolevatele koolitustele veel müügi-, teenindus- ja kaubaga seotud koolitusi, mida ettevõtted ei korralda üldse. Müügipersonal on huvitatud enda arendamisest ja koolitustel osalemisest, mida aga ei pakuta.

Ettepanekud müügipersonali arendamiseks:  lisaks erialateadmistele ja oskustele tuleks arendada müügipersonali mõtlemisoskust ja probleemitunnetust, mis aitab näha probleemi sügavust ja oskust seda kliendikesksemalt lahendada;  korraldada müügi-, teenindus- ja kaubaga seotud koolitusi, millest müügipersonal on huvitatud, seda kõigis kolmes ettevõttes;  pakkuda müügipersonalile enda arendamiseks väliskoolitustel osalemist, mis võimaldavad saada rohkem ideid, kogemusi ja sidemeid teistelt koolitustel osalevatelt isikutelt.

Kulno Türki (2005, lk 317) arvates ei saa koolituste kavandamisel ja korraldamisel püstitada vaid ühte kitsast eesmärki, tuleb kasutada erinevaid koolitusvorme ja meetodeid. Koolitus peaks olema igas asutuses ja ettevõttes eesmärkidest tulenev nõue.

Tähtsamad allikad Buttle, F. (1995). SERVQUAL: review, critique, research agenda. European Journal of Marketing 30, 1, 1995, p 9. Retrieved 26.02.2014, from http://140.117.77.118/2009/m954011064/References/20080927Buttle1994.pdf Einasto, O. (2005). Teenuse kvaliteedi monitooring teadusraamatukogu kasutaja tolerantsustsoonis kui teenuste arendamise lähtepunkt (Tartu Ülikooli Raamatukogu näitel). (Magistritöö). Käsikiri. Tartu Ülikool, Tartu.

EMOR. Teeninduskvaliteedi uuringud. (15.12.2009). Kasutamise kuupäev: 04.03.2013, allikas http://www.emor.ee/teeninduskvaliteet-3 Karim, M. R., Huda, K. N. & Khan, R. S. (2012). Significance of Training and Post Training Evaluation for Employee Effectiveness.International Journal of Business and Management, 2012, p 141-148. Retrieved 23.04.2013, from http://web.ebscohost.com/ehost/pdfviewer/pdfviewer?vid=5&sid=160514d8-6d634cf1-8052-315988b36eba%40sessionmgr111&hid=11 Kirikal, H. (s.a.). Personali arendus ja koolitamine. Kasutamise kuupäev: 05.05.2013, allikas http://www.lvrkk.ee/kristiina/heve/person/index.html.

Kuusik, A, Virk, K., Aarna, K., Sepp, L., Seppo, M., Mehine, T. & Prinsthal, I. (2010).

Teadlik turundus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

52 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Siimon, A. (2009). Kaubandus põhimõisted ja seosed.Riiklik eksami- ja kvalifikatsioonikeskus. Kasutamise kuupäev: 02.04.2013, allikas http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/Kaubandus_web.pdf Tooman, H. (2003). Teenindusühiskond, teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed lähtekohad. Tallinn: TPÜ Kirjastus.

Türk, K. (2005). Inimressursi juhtimine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda.

Vihalem, A. (2008). Turunduse alused. Külim Kirjastus.

Wieseke, J., Malhorta, N. & Schmidt, K. (2011). Service quality: exploring the usefulness of mystery shopping for services.AMA Summer Educators Conference Proceedings.

2011, p 454-455. Retrieved 03.05.2013, from http://connection.ebscohost.com/c/articles/77464053/service-quality-exploringusefulness-mystery-shopping-services

53 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool

MULTIKULTUURSE TÖÖTAJASKONNA RAKENDAMISEGA KAASNEVAD PROBLEEMID KAUBANDUSETTEVÕTTE NÄITEL Cecilley Leesalu Juhendaja Heve Kirikal, MA Sissejuhatus Kultuuride põimumine on muutunud tänapäevases globaliseeruvas maailmas igapäevaseks nähtuseks. Multikultuursust mõistetakse kui erinevate kultuuride üheaegset kohalolekut, millest arusaamine võimaldab vältida vääritimõistmist. Laanemäe (2003) arvates moodustub kultuur

teadmistest,

uskumustest,

kunstist,

kõlblusest,

saavutustest,

kommetest

ja

mitmesugustest võimetest ning harjumustest, mis on inimese kui ühiskonna liikme poolt omandatud. Kultuur hõlmab muuhulgas keelt, traditsioone, väärtushoiakuid. Multikultuursus Eesti ühiskonnas on kasvav trend, millele viitab aasta-aastalt suurenev sisse- ja väljarändesaldo ja Eestis elavate muulaste osakaalu kasv (Statistikaamet, 2012), mis on tingitud Eestist lahkuva tööjõu asendumisega muust kultuuriruumist pärit inimestega.

Statistilistele andmetele tuginedes on Eesti 1 286 479 inimesest 1/3 muulased (Statistikaamet, 2013). Kogu Eesti elanikkonnast on 609 100 tööga hõivatut ning 81 300 inimest ehk 13,34% töövõimelistest inimestest töötab hulgi- ja jaekaubandusettevõtetes (sh mootorsõidukite ja mootorrataste remont) (Statistikaamet, 2012, lk 165). Seetõttu on ilmne, et multikultuurse töötajaskonna rakendamisega on seotud kõik hulgi- ja jaekaubandusettevõtted. Käesolev uuring viiakse läbi kaubandusettevõtte näitel, et välja selgitada multikultuurse töötajaskonna rakendamisega kaasnevaid probleeme.

Eesmärk ja uurimisülesanded Lõputöö eesmärk on välja selgitada multikultuurse töötajaskonna rakendamisega kaasnevad

probleemid kaubandusettevõtte näitel.

Eesmärgi täitmiseks on püstitatud järgmised uurimisülesanded:  koostada kirjandusallikatele tuginedes teoreetiline raamistik multikultuurse töötajaskonna rakendamisega seotud probleemide väljaselgitamiseks;

54 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool  leida sobiv metoodika empiirilise uuringu läbiviimiseks;  kaardistada kaupluste töötajaskonnad ja nende eripärad lähtudes kaupluse asukohast;  esitada

multikultuurse

töötajaskonna

rakendamisega

seotud

probleemid

kaubandusettevõttes;  teha järeldusi ja vajadusel ettepanekuid uuritavale ettevõttele multikultuurse töötajaskonna rakendamisega kaasnevate probleemide lahendamiseks.

Uurimistöö metoodika Uuringu läbiviimisel kasutati kvantitatiivset lähenemisviisi. Andmekogumismeetodiks oli ankeetküsitlus. Uuringu läbiviimisel kasutati kahte erinevat küsimustikku – kaupluste juhatajatele ja töötajatele. Andmeid koguti nii elektrooniliselt kui ka paberil. Andmeanalüüsi meetodiks oli kirjeldav statistika. Valimi moodustasid kaubandusettevõtte kaupluste juhatajad ja töötajad. Juhatajate valim moodustati lihtjuhuvalimina, olles etteantud suurusega ja kõigil oli võrdne võimalus vastata. Töötajate valim oli mugavusvalim, lähtudes lihtsa kättesaadavuse, leitavuse ja koostöövalmiduse põhimõttest.

Kaupluse juhatajate küsitlemiseks kasutati elektroonilist küsimustikku, mis edastati kaupluse juhatajatele kaubandusettevõtte peakontori vahendusel. Küsimustik koosnes 18 erinevast valikvastustega küsimusest ning vastajatele jäi võimalus lisada neile sobivaid vastusevariante.

Kaupluste juhatajatele mõeldud küsimustik oli avatud 30 päeva ajavahemikul 26.02.2014 kuni 28.03.2014. Küsimustikud edastati elektooniliselt 31-le kaupluse juhatajale ja täidetult tagastati neist 16.

Küsimustikud jagati töötajatele kaupluse juhataja ja töö autori poolt. Need koosnesid 16 küsimusest ja olid valikvastustega, lisaks jäi vastajatele võimalus lisada neile sobivaid vastusevariante. Küsimustikku oli võimalik täita nii eesti kui ka vene keeles ning peaaegu kolmandik valis vastamise keeleks vene keele. Personali valimi moodustasid 121 vastajat.

Nende arv sõltus tööl olnud töötajate arvust küsimustikule vastamise hetkel. Kaupluste personali küsitleti ajavahemikul 18.03.2014 kuni 21.03.2014, täidetult tagastati kõik küsimustikud, seega lõplikuks valimiks kujunes 100%. Andmete kogumisel lähtuti anonüümsuse põhimõttest.

55 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Enamus 137-st (töötajad ja juhatajad) vastanust olid naissoost ning kuulusid vanusegruppi 31-40 aastat. Vastajatest 92% oli sündinud Eestis, kuid vaid 69% neist olid rahvuselt eestlased. Eesti keel on emakeeleks 62% vastajatest ning ülejäänutel vene keel. Kuna küsimustikule oli võimalik vastata nii eesti kui ka vene keeles, siis 67% valisid vastamise keeleks eesti keele ja ülejäänud 33% vene keele.

Järeldused ja ettepanekud Uuringutulemustele tuginedes on kaubandusettevõtte peamised multikultuurse töötajaskonna rakendamisega kaasnevad probleemid:  keelebarjäär, mis segab tööalasel juhendamisel;  töötajatevahelised konfliktid, mis on tingitud kultuurierinevustest;  töötajate erinev arusaam töö tegemisest sõltuvalt kultuurilisest eripärast;  eestlaste ja muust kultuuriruumist pärit töötajate ebapiisav koostöö, mis takistasid heade töötulemuste saavutamist;  juhatajate ja töötajate erimeelsused organisatsioonikultuuri tüübi määratlemisel ettevõttes.

Uuringutulemustest selgunud probleemide lahendamiseks on alljägnevalt esitatud võimalused ja ettepanekud olukorra parendamiseks.

Uuringutulemustest ilmnes, et kaupluse juhatajate kui ka töötajate jaoks on suurim probleem keelebarjäär, mille lahendamiseks on parim võimalus ettevõtte poolt keelekoolituse teenuse sisseost, et suunata keeleprobleemiga töötajad keeleoskusi täiendama. Juhatajate seisukohalt oli keelebarjääri tõttu probleemne tööalane juhendamine. Seevastu töötajate hinnangul ei leidnud tööalase juhendamisega seonduvad suhtlemistõrked kinnitust, mis viib järelduseni, et juhatajad edastavad töötajatega probleemide vältimiseks tööalaseid juhiseid töötajale sobivas keeles, mis viitab, et juhatajad ise soodustavad edasisi töötajatevahelisi konflikte keeleprobleemide

tõttu.

Uuringutulemustele

tuginedes

tuleb

juhatajatel

edastada

tööülesandeid siiski eesti keeles, vältimaks töötaja jaoks olukorra mugandamist. Kui töötaja ei saa eestikeelsetest juhistest aru, suunata ta keelekoolitusele.

Kultuurierinevustest tingitud töötajatevahelisi konflikte esines töötajate ja juhatajate hinnangul üksikutel kordadel. Kuna seesuguste probleemide ajendiks võivad olla erinevad uskumused, normid, tõekspidamised, eluväärtused ja käitumisviisid, siis on antud probleeme

56 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool keerukas

lahendada.

Sarnaste

juhtumite

ennetamiseks

tuleb

arendada

töötajate

läbirääkimisoskusi ning tutvustada kultuuride eripära, et erinevast kultuuriruumist pärinevaid töötajaid ja nende käitumist paremini mõista.

Eestlaste ja muust kultuuriruumist pärit töötajate koos töötamine on viinud sageli töötulemuste halvenemiseni. Selle üheks lahenduseks on vältida erinevatest kultuuriruumidest töötajate koos töötamist, mis aga ei ole konstruktiivne ja jätkusuutlik ettevõtte seisukohast.

Teine võimalus on töötajate erialane koolitamine ja suhtlemisoskuste arendamine, mis tagab, olenemata kultuurilisest eripärast, töö tulemuslikkuse.

Erinevate arusaamade korral töö tegemise kohta peab kaupluse juhataja selgemalt väljendama oma

soove

ja

ootuseid

töötaja

töötulemuste

suhtes

ning

võimalusel

pakkuma

arenguülesandeid.

Juhatajate ja töötajate erinev hinnang organisatsioonikultuuri tüübile on multikultuurse töötajaskonna rakendamisel samuti murettekitav. Uuringust selgus, et kuigi suuremal määral arvamused kattuvad, esines ka erinevusi töötajate arvamustes, millest selgus, et nad hindasid oma ettevõtte organisatsioonikultuuri tüübi sagedamini segmenteerivaks. Seetõttu peab iga kaupluse juhataja analüüsima oma juhtimisalaseid pädevusi ja meeskonnale selgitama ettvõtte põhiväärtusi.

Multikultuurse

töötajaskonna

puhul

on

sobivaim

integreeriv

organisatsioonikultuuri tüüp.

Tähtsamad allikad Berg, R. W. (2012). The Anonymity Factor in Making Multicultural Teams Work: Virtual and Real Teams. Business Communication Quarterly, Vol 75, Ed. 4, p404-424.

Brady-Amoon, P. (2011). Humanism, Feminism, and Multiculturalism: Essential Elements of Social Justice in Counseling, Education, and Advocacy.Journal of Humanistic Counseling, Vol 50, Ed. 2, p135-148.

Brooks, I. & Bate, P. (1994). The Problems of Effecting Change Within the British Civil Service: A Cultural Perspective.British Journal of Management, Vol 5, Ed. 3, p177.

Brooks, I. (2006). Organisatsioonikäitumine: Üksikisik, rühm ja organisatsioon.London: Pearson Education Limited.

Geograafilise andmetöötluse loeng kirjeldava statistika teemal 2011. (2011). Kasutamise kuupäev: 02.06.2013, allikas http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:XwIX9nWteowJ:kalleremm.e e/GeoAT/Kirjeldav_statistika%28halltoon%29.pdf+&cd=1&hl=et&ct=clnk&client=ubuntu

57 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Kanter, R. M. (1983). The change masters. New York: Simon & Schuster.

Multiculturalism: What does it mean? (2011). Kasutamise kuupäev: 01.06.2013, allikas http://www.bbc.co.uk/news/magazine-12381027 National Agenda for a Multicultural Australia: What is multiculturalism?(s.a). Kasutamise kuupäev: 01.06.2013, allikas http://www.immi.gov.au/media/publications/multicultural/agenda/agenda89/whatismu .htm Roots, H. (2002). Organisatsioonikultuuri tüübid. Tallinn: Sisekaitseakadeemia kirjastus.

Roots, H. (2006). Loenguid organisatsiooniteooriast. Tallinn: Sisekaitseakadeemia kirjastus.

Schein, E. (1985). Coming to a new awareness of organizational culture.Sloan Management Review, Vol 25, p 3-16.

Virovere, A. & Alas, R. & Liigand, J. (2008). Organisatsioonikäitumine. Tallinn: Kirjastus Külim.

58 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool

KASSAPIDAJATE VAJADUSE PLANEERIMINE KAUBANDUSETTEVÕTTE NÄITEL Tiiu Taaber Juhendaja Heve Kirikal, MA Sissejuhatus Inimesed on üks ettevõtte ressurssidest ning selle kasutamist tuleks seega planeerida sama hoolikalt kui aja, raha ning materjali kasutust (Mikiver, 2010, lk 15). Tööjõu planeerimine on kaubandusettevõtetes aktuaalne, kuna selles sektoris on tööandja atraktiivsus väiksem kui teiste valdkondade ettevõtetel. Põhjuseks on ebasoodsad tööajad, madalam palgatase, tagasihoidlikud karjäärivõimalused jne. Sellega seoses on ka tööjõu voolavus suurem. Kuna töö kaubandusettevõttes on ebarütmiline ja sellest tulenevalt on töötajate töökoormus ebaühtlane, on tööjõu paremaks kasutamiseks seda vaja planeerida ehk kohandada töötajate arv ostjate voolu ja muutuva külastatavusega. (Siimon, 2009, lk 66, 69) Antud uurimistöö keskendub kassapidajate vajaduse planeerimisele, milles tuleb arvesse võtta klientide teenindamise kiirust, müüki tundide ja päevade lõikes ning müüdud kaubaartiklite arvu. Need näitajad on tavaliselt erinevad nädalapäevade aga ka nädalate lõikes. Erinevused võivad ilmneda aastaaegadest tulenevalt, näiteks suvel on müük tundide ja päevade lõikes suurem kui talvel samadel nädalapäevadel ja tundidel, nõudes rohkem kassapidajaid. Kuna kassapidajate vajaduse väljaselgitamiseks tehtav eeltöö on töömahukas, vajades eelnevate perioodide

analüüsi,

siis

on

lõputöö

uuringu

raames

kassapidajate

vajaduse

kindlaksmääramine uuritava kaubandusettevõtte näitel igati asjakohane.

Kassapidajate vajaduse väljaselgitamise uuritavas kaubandusettevõttes tingib asjaolu, et sageli on tunde ja päevi, mil kassapidajaid on tööl rohkem kui vaja ning samas esineb olukordi, näiteks kuu alguses, pühade, tähtpäevade ja ürituste ajal, kus ei suudeta arvukaid kliente teenindada, sest pole piisaval arvul teenindajaid. Uurimustöös nimetatakse neid päevi erandpäevadeks.

59 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Eesmärk ja uurimisülesanded Lõputöö eesmärk on välja selgitada kassapidajate vajadus kaubandusettevõtte näitel, et planeerida kassapidajate kasutamist kaubandusetevõttes.

Eesmärgi saavutamiseks püstitab töö autor järgmised ülesanded:  selgitada teoreetilistele lähtekohtadele tuginedes välja personali planeerimise olemus, seda mõjutavad tegurid ja metoodikad personali planeerimiseks, et luua uurimistööle teoreetiline raamistik;  kaardistada kassade vajadus nädalapäevade ja tundide lõikes ning teha arvutused kassapidajate arvu määratlemiseks, kasutades valitud metoodikat;  võrrelda 2014. aastaks prognoositud kassapidajate vajadust 2013. aasta tegelike andmetega;  teha analüüsi põhjal järeldused kassapidajate vajaduse määratlemise kohta;  analüüsida saadud tulemusi ja teha kaubandusettevõtte juhtkonnale ettepanekuid kassapidajate paremaks planeerimiseks.

Uurimistöö objektiks on nn „lähipood” müügipinnaga 917 m², kus on 22 töötajat. Müügisaalis on neli kassat. Analoogset uuringut ei ole kaubandusettevõttes varem läbi viidud, kuid praktiline vajadus selleks on olemas.

Uuringu metoodika Uurimistöö empiirilises osas on kasutatud kvantitatiivset meetodit, mida iseloomustab numbriliste andmete kogumine ning teooria ja uuringu vaheline deduktiivne suhe.

Andmekogumismeetodiks oli dokumendivaatlus, mis seisnes 2013. aasta suve- ja talveperioodide müügiaruannetest andmete kogumisel. Uuringutulemuste üldistamisel tugineti arvulistele näitajatele, mis on kontrollitavad ja mõõdetavad ning mis põhinesid produktiivsuse arvestusel. Empiirilise materjali analüüsis esitati andmeid tabelites ja joonistel. Andmeid analüüsiti müügiaruannetest saadud andmete põhjal, kasutades statistilist võrdlust. Järelduste tegemisel kasutati deduktiivset lähenemist, andmeid analüüsiti teooriast lähtuvalt.

Valimi moodustasid kaubandusettevõtte 2013. aasta suve- ja talveperioodi kolme kuu aruanded.

60 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Kassapidajate vajaduse väljaselgitamiseks kasutati viiesammulist mudelit, millel oli viis etappi:  kassade tööd iseloomustavate keskmiste näitajate kindlaksmääramine nädalapäevade lõikes;  kassade tööd iseloomustavate keskmiste kindlaksmääramine tundide lõikes;  kassapidajate võimekuse määratlemine;  kassade ja kassapidajate vajaduse määratlemine 2014. aastaks tundide lõikes;  vajaliku kassapidajate arvu prognoosimines 2014. aasta suve- ja talvekuudel.

Järeldused ja ettepanekud Empiirilise uuringu tulemuste põhjal selgitati välja kassapidajate vajadus 2014. a kaubandusettevõttes suve- ja talveperioodil. Uuringu käigus ilmnes:  kassapidajate arvu määratlemiseks keskmiselt tunnis oli kassade tööd iseloomustavate näitajate seast reaalsusele kõige lähemal, seega kõige sobivam, kaubaartiklite arv;  arvutuste tulemusena selgus, et eri kellaaegadel ja perioodidel on vaja keskmisest erineval arvul kassapidajaid;  erinevused kassapidajate vajaduses keskmiselt päevas suve- ja talveperioodil on vaevumärgatavad, kuid erinevuse tõttu tundide lõikes on suveperioodil vaja rohkem kassapidajaid kui talvel;  erandpäevade kassapidajate vajadus hälbib tavapäevadest märgatavalt;  arvutuste tulemusena selgus, et 2013. aastal oli kassapidajate tegelik vajadus väiksem, kui neid tööle oli planeeritud, seega esines kassapidajate mitte sihipärast kasutamist ja nende üleplaneerimist;  kassapidajate vajadus suveperioodil on keskmiselt 4,1 kassapidajat ja talveperioodil 3,3 kassapidajat kuus.

Tehtud järelduste põhjal teeb töö autor kassapidajate vajaduse väljaselgitamiseks ja tööjõu paremaks planeerimiseks järgmised ettepanekud:  võtta kassade tööd iseloomustavate näitajate seast kassapidajate arvu planeerimisel aluseks keskmiselt ühe kassapidaja poolt tunnis müüdav kaubaartiklite arv;

61 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool  kassapidajate planeerimisel võtta arvesse asjaolu, et kassapidajate vajadus eri kellaaegadel ja perioodidel on erinev, mistõttu on vaja planeerida tööle erinev arv kassapidajaid;  tööajatabelite koostamiseks ja seega ka kassapidajate vajaduse prognoosimiseks on vaja eraldi välja arvutada erandpäevade hälbivus tavapäevadest, kuna erinevused tavapäevadest on märgatavad;  vältida kassapidajate üleplaneerimist, viies sisse pideva analüüsi ostjate, käibe ja kaubaartiklite lõikes tundide viisi ja kassade kaupa, et kassapidajate vajaduse väljaselgitamisel oleks võimalik olemasolevatele andmetele tugineda;  2014. a tööajatabelite koostamisel võtta aluseks antud uuringuga väljaselgitatud kassapidajate vajadus suve- ja talveperioodil.

Eelpool

esitatud

ettepanekud

on

edastatud

kaubandusettevõtte

juhatajale

ja

kaubandusettevõtete keti juhtkonnale edaspidises tegevuses arvesse võtmiseks.

Tähtsamad allikad Eensalu, et al. (2012). Personalijuhtimise käsiraamat. Tallinna Raamatutrükikoda.

Kirikal, H. (s.a.). Personalijuhtimine. Kasutamise kuupäev: 8.03.2014. a, allikas Personali planeerimine: http://www.lvrkk.ee/kristiina/heve/person/personali_planeerimine.html Mikiver, K. (2010). Tuttav tundmatu personalijuhtimine. AS Äripäev.

Personali planeerimine. (s.a.). Kasutamise kuupäev: 30.03.2014. a, allikas Maaturismi juhtimisõpe: http://e-ope.ee/_download/euni_repository/file/246/2_1_p_planeerimine.pdf Saska, E. & Hansen, A. (2007). Personali juhtimise käsiraamat. Tallinna Raamatutrükikoda.

Siimon, A. (2009). Kaubandus põhimõisted ja -seosed. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.

Kasutamise kuupäev: 28.03.2014. a, allikas http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/Kaubandus_web.pdf Suppi, K. (2013). Ettevõtlus õpik-käsiraamat. AS Atlex.

Tamberg, J. (2000). Inimressursside juhtimine. Tallinn: TTÜ Kirjastus.

Türk, K. (2005). Inimressursi juhtimine. Tartu Ülikooli Kirjastus. Üksvärav, R. (2003). Organisatsioon ja juhtimine. TTÜ Kirjastus.

62 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool

VÕRDLUSUURING RÕIVAKAUPLUSTE NÄITEL Kristiina Tiitsu Juhendaja Liina Maasik, MA Sissejuhatus Lõputöö teemavalik on seotud klientidega seotud probleemide aktuaalsusega ja nende lahendamisega jaekaubanduses. Uuringud on välja selgitanud, et 55% klientidest ootavad teenindajatelt vajalikku informatsiooni või abi, sealjuures 56% klientidest tõi välja, et ettevõtted on probleemi lahendamisel liiga aeglased. (Reisser, 2013) Võrdväärselt hea kvaliteediga toodete ostmisel on väga oluline ostuprotsess. Klient ostab sealt, kus ta saab kauba pakkujaga suhelda. Vaid vähesed teenindajad Eestis proovivad omal algatusel klienti aidata. Teenindussuhtes peab teenindaja olema alati algataja pool. (ibid) Algatajana saab klienditeenindaja jõuda kliendi probleemini ning võimalusel ka selle lahenduseni. Võib tekkida olukordi, kus osapooled ei jõua kokkuleppeni ning seetõttu võib kauplus kaotada potentsiaalse kliendi, mis omakorda võib oluliselt vähendada müügist saadavat tulu. Seega on uurimistöö peamine küsimus, kuidas lahendatakse kliendi probleeme teenindusprotsessis. Et tarbijaid paremini teenindada ning rahulolu oleks tagatud, peaksid ettevõtted rohkem oma töötajaid koolitama ning rõhutama rohkem nii seadusi, teeninduskultuuri kui ka teenindusvaldkonda. (Oja, 2005, lk 65) Lõputöö uurimisküsimus on, kuidas lahendavad sarnase kontseptsiooniga rõivakauplused esilekerivaid kliendiprobleeme ning kas kolme kaupluse lõikes ilmneb suuri erinevusi?

Eesmärk ja uurimisülesanded Lõputöö eesmärk on välja selgitada, millised on klientide peamised probleemid rõivakauplustes, millised on tõhusamad meetodid nende lahendamisel, selleks et tagada klientide rahulolu teenindusprotsessis.

Lähtuvalt eesmärgist on lõputöö ülesanded:

63 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool  kirjeldada teoreetilised seisukohad klienditeenindusega seotud probleemide tekkimise kohta;  analüüsida erinevaid seisukohti, mis on seotud kliendiprobleemide ennetamise- ja lahendamisega;  viia läbi kolmes erinevas rõivakaupluses intervjuu juhatajatega ;  analüüsida ettevõttest kogutud andmeid, et saada teada, milline on ettevõtte arusaam teenindusprotsessis olevate probleemide kohta;  teha uurimistulemustest järeldusi ning teha ettepanekuid ettevõttele.

Uurimistöö metoodika Empiirilise uuringu läbiviimiseks kasutati kvantitatiivset meetodit, kus andmed saadi intervjuu kaudu ning keskenduti tähendustele ja tõlgendustele, mida uuringus osalejad väljendasid. (Lahesaar, 2008. lk 15). Uurimuse peamine meetod on küsitlus.

Andmete kogumiseks kasutati uurimisinstrumendina intervjuud, mis viidi läbi kahes jaekaubandusettevõttes suulise struktureeritud intervjuuna, andmed koguti salvestustehnika abil. Ühe ettevõttega tehti kirjalik intervjuu e-posti teel. Igale analüüsitavale ettevõttele on antud tähis: kauplus A, kauplus B ja kauplus C. Jaeettevõtetelt saadud andmeid tõlgendatakse kirjeldamise teel. Teoreetilises osas käsitleti kolme teemat: teenindus- ja kliendiprobleemide tekkimine; kliendiprobleemide ärahoidmine ja ennetamine; kliendiprobleemide lahendamine.

Lähtuvalt nendest teemadest on koostatud järeldused ning ettepanekud ettevõtetele.

Järeldused ja ettepanekud Teenindus ja kliendiprobleemide tekkimine Järeldus. Ettevõtetes on paika pandud kriteeriumid, millest müügitöös ja ettevõtte juhtimises lähtuda, tagamaks efektiivset ja head teenindust. Ettevõtted teavad, kes on nende jaoks kliendid ja millistele klientidele nad keskenduvad. Ka on ettevõtted enda jaoks loonud klienditeenindaja profiili ja teavad, milliste pädevuste ja oskustega klienditeenindajaid neil vaja on. Käsitletud ettevõtetes suuri kliendikonflikte ja probleeme tavaliselt ei teki, kuid mõne väikese probleemidega peavad nad tegelema. Peamiste konfliktidena on välja toodud toodete

64 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool ümbervahetamine

mittesobivuse

korral,

kaupade

hinna

ja

markeerimisega

seotud

arusaamatused ning toodete kvaliteet ja hinnatase.

Soovitus ettevõtetele. Kuna põhilised kliendiprobleemid tekivad seoses toodetega, siis tuleb ettevõtetel jälgida, et hinnad oleksid korrektselt ning arusaadavalt esitatud ning tooted oleksid kõrge kvaliteediga. Oluline on, et klient saaks osta kvaliteetse ning hea hinnaga kauba, siis on ka kliendipoolset rahulolematust vähem.

Kliendiprobleemide ärahoidmine ja ennetamine Järeldus. Ettevõtted puutuvad väga harva kokku kliendikonfliktidega, see tuleneb asjaolust, et tegemist on väikelinnaga ja teenindajad jõuavad oma klientidega püsivalt tegeleda.

Kauplustes A, B ja C on olemas teenindusstandardid, mida ettevõtte töötajad müügitöös järgima peavad. Klienditeenindajad peavad olema kiired, sõbralikud, abivalmid, head suhtlejad ning moest huvitatud, samuti omaalgatuslikud. Ettevõtted rakendavad palju kliendiprobleemide ennetamise viise: toodete hoolduse kohta info jagamine, klientidele antakse võimalus toode tagasi tuua, väljapanekuid kujundatakse klientide ootustest lähtuvalt, pakutakse kvaliteetseid tooteid ning klienti suhtutakse austuse ja lugupidamisega. Ettevõtetes on koolitusprogrammid, mida rakendatakse iga kuu kaupluse sisekoolitusena, kuid väliskoolitustel osalevad töötajad vähe. Palju kogemusi ja teadmisi saadakse töö käigus.

Selgus, et ettevõtted ise ei kogu oma klientidelt tagasisidet. Tagasisidet saadakse põhiliselt testostjate kaudu, kuid tavakliendi arvamust ei teata.

Soovitus ettevõtetele. Ettevõtted peaksid töötajad koolitama ka väliskoolitustel, kus koolitajad on spetsialistid. Kasulik oleks teenindajaid koolitada vähemalt kord aastas, sest õpivalmidus näitab võimet

ja valmisolekut

end

muuta ning uusi teadmisi omandada,

eriti

müügivaldkonnas. Olulised on ka suhtlemiskoolitused, head suhtlusoskused vähendavad konfliktide tekkimise tõenäosust. Ettevõtted võiksid rohkem panustada tagasiside saamisele, et oleks alus teha otsuseid, kuidas teenindust muuta. Tagasiside saamise üks võimalus on kliendiuuringud. Kliendiuuringu võib lasta koostada spetsiaalselt kliendiuuringutega tegelevatel

firmadel

kliendiuuringutega.

ja

ka

Lääne-Viru

Rakenduskõrgkoolil,

kes

samuti

tegeleb

65 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Kliendiprobleemide lahendamine Järeldus. Ettevõtetes on reegel, et teenindajad ise keerulisemaid kliendiprobleeme lahendada ei saa, sellega tegeleb kaupluse vastutav isik. Kuna peamiselt seostuvad probleemid toodete vahetamise või tagastusega, siis on ettevõtted kliendile pakkunud kas võimaluse valida uus toode, anda raha tagasi või vormistada kompensatsioonina kinkekaart. Alati jõutakse kliendiga kokkuleppele ning kunagi ei jäeta ühtegi probleemi lahendamata. Kauplused ei küsi probleemi lahendusega rahulolu kohta täiendavat tagasisidet, kokkuleppe tegemine ja kliendi rahulolu saab käsitleda piisava tagasisidena.

Soovitus ettevõtetele. Kuna ettevõtted on kliendiprobleemidele alati lahendused leidnud, siis soovituslik on ka selle kohta tagasisidet küsida. Klientidelt võiks küsida, kuidas ja kui kiiresti on nende probleemidele lahendus leitud ning kas alati on jõutud kokkuleppele. Siinkohal saaks ettevõte teavet, kui kompetentne on konkreetne töötaja probleemide lahendamisel ning mida saab parendada.

Kaupluste A, B ja C juhatajad hindasid pakutavat teenindust viiepallises süsteemis hindega 3,5. Võib järeldada, et ettevõtetel on arengupotentsiaali ning teenindajaid on otstarbekas koolitada kauba tundmise, teeninduspsühholoogia ning probleemide lahendamise ja kliendisuhete arendamise valdkondades.

Tähtsamad allikad Economy, P. No Problemo. (s.a.). Kasutamise kuupäev: 28.05.2013, allikas http://www.1099.com/c/co/dw/pe/economy005.html Futrell, C. (2007). ABC's of Relationship Selling through service. New York: The McGrawHill Companies.

Harris, E. K. (2007). Customer service: a practical approach. New Jersey: Pearson Prentice Hall.

Hopkins, T. How to Handle an Angry Client. (s.a.). Kasutamise kuupäev: 28.05.2013, allikas http://www.entrepreneur.com/article/77404 Humphrey, D.D. (2008). 21th Century Business Customer Service, 2nd edition. Mason: South-Western Cengage Learning.

Kotri, A. Kogu tõde kliendikogemusest. (2012). Kasutamise kuupäev: 28.05.2013, allikas http://www.director.ee/kogu-tode-kliendikogemusest/ Moutinho, L & Chien, C. (2008). Problems in marketing. India: Replika Press.

Nankervis, A. (2005). Managing services. New York: Cambridge University Press.

Saul, I. Müük ei lõppe asja mahamüümisega. (2013). Kasutamise kuupäev: 28.05.2013, allikas http://www.bestsales.ee/?PublicationId=69df7232-5bbe-4371-b80fca332c407471&ref=rss

66 L채채ne-Viru Rakendusk천rgkool Tapia, A. (s.a.). How To Handle Problem Clients, or Client Problems. Kasutamise kuup채ev: 28.05.2013, allikas http://freelancewrite.about.com/od/manageyourcareer/a/How-ToHandle-Problem-Clients-Or-Client-Problems.htm

67 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool

KAUBAVARUDE JUHTIMINE JAEKAUBANDUSETTEVÕTTES Marika Nassar Juhendaja Raili Kuusik, MA Sissejuhatus Kaubavarude

juhtimine

ja

efektiivne

haldamine

on

üks

võimalusi

püsida

jaekaubandusettevõtete vahelises konkurentsis. Seetõttu on varude juhtimise teema jaekaubandusettevõttes igal ajal aktuaalne. Varude juhtimise tulemusel kujuneb välja tarbijale pakutav kaubavalik ja sellest oleneb tarbija rahulolu ostukohaga.

Varude haldamisel tehtavad otsused mõjutavad otseselt toodete kättesaadavust, mis on peamine tarbijate teenindustaseme kujundaja. Arvestades asjaolu, et kaubavarusse on ettevõtetes paigutatud suur hulk kapitali, peab varu kindlustama müügiprotsessi sõltumatuse, võimaldama kiiresti reageerida nõudluse muutumisele, kindlustama ettevõtet juhuslike häirete vastu hankesüsteemis ning olema majanduslikult otstarbeka suurusega. (Siimon, 2009, lk 101-103) Probleemina käsitletakse käesolevas lõputöös asjaolu, et konkurentsis püsimiseks tuleb jaekaubanduses leida erinevaid, ettevõttele võimalikult kasumlikke võimalusi varude haldamiseks. Madal hinnatase on vaid üks võimalustest. Üha rohkem tuleb aga pöörata tähelepanu varude hulgale ja ringluskiirusele. Varude juhtimise tulemusel kujuneb tarbijale pakutav kaubavalik ja sellest oleneb tarbija rahulolu ostukohaga. Teiselt poolt tagab varude juhtimine ettevõttele paremad majandustulemused.

Varud on kõige väiksema likviidsusega osa käibevaradest. Raamatupidamise arvestuses kajastatakse varusid bilansi aktivas käibevara põhirühmas varud. „Eeldused varude tulemuslikuks juhtimiseks luuakse läbi õige ja õiglase raamatupidamise arvestuse ja eesmärgist tuleneva varude eelarvestamise“ (Karu, 2000, lk 114-115). „Kaubavarude efektiivne haldamine aitab ettevõttel igapäevaselt toime tulla. Varude juhtimise tulemusel kujuneb välja artiklite kogum, mida, millal ja kui palju on vaja. Varude haldamisel tehtavad otsused mõjutavad otseselt toodete kättesaadavust, mis on peamiseks tarbijate teenindustaseme kujundajaks.“ (Põllula, 2011)

68 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Kaubavaru suurus sõltub ettevõtte suurusest ja sortimendist, mida on igapäevaseks toimimiseks vaja. Igal kaubagrupil on erinev varude tase. Liiga väikesed varud võivad põhjustada läbimüügi ja klientide kadu, halvenenud maine, suurema sisseostuhinna. Liiga suured varud põhjustavad suuri investeeringuid, seisma jäänud kaupu ehk riiulisoojendajaid allahindlusi, suuremaid tööjõukulusid, suuremaid ruume varudele ehk suuremaid laokulusid.

(Tonndorf, 2005, lk 32-33) Eesmärk ja uurimisülesanded Töö eesmärk on selgitada varude juhtimist konkreetses jaekaubandusettevõttes ning teha ettepanekuid olukorra parendamiseks. Selleks, et eesmärk täita, on seatud järgmised ülesanded: 1. Erialase kirjanduse põhjal selgitada kaubavarude olemust ja juhtimise tähtsust.

2. Kavandada metoodika varude kaardistamiseks ja juhtimise hindamiseks ettevõttes.

3. Kaardistada jaekaubandusettevõtte varud ja analüüsida varude juhtimist mõõdikute kaudu.

4. Teha järeldusi ja ettepanekuid juhtkonnale olukorra parendamiseks.

Kaubavarude juhtimise hindamisel võetakse appi mõõdikud, mis sisuliselt iseloomustavad, milline

on

kaupade

sisseostuhind,

müügihind,

juurdehindlus.

Selgitatakse

varude

ringluskiirust ning seost kampaaniatega.

Uurimistöö metoodika Lõputöö empiiriline osa põhineb deduktiivsel meetodil, tulemusi võrreldakse teoreetiliste lähtekohtadega. Deduktiivse meetodi puhul on olemas märkimisväärne kogus informatsiooni, mida analüüsides jõutakse algprobleemi kontrollini. Deduktiivse ehk loogilise arutlusega tunnistatakse või lükatakse tagasi teooriaid ja hüpoteese, mis aitab kaasa tulemuste selgitamisel ja prognoosimisel. Deduktsiooni puhul vaadatakse teooria järeldusi. (Ghauri & Grønhaug, 2004, lk 25-26) Lõputöö

empiirilises

osas

kasutatakse

kvantitatiivseid

uurimismeetodeid,

mida

iseloomustavad arvandmed ning kindla struktuuri järgimine. Andmete kogumisel on oluline, et vaatlusandmed sobiksid kvantitatiivseks ehk arvudes mõõtmiseks. Kvantitatiivses

69 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool uurimuses on keskne järelduste tegemine vaatlusandmete statistilisele analüüsile tuginedes.

(Hirsjärvi, Remes, & Sajavaara, 2005, lk 130-131) Andmed kogutakse, kasutades dokumendi- ja aruandevaatlust, mille käigus tutvutakse ja uuritakse ettevõtte varude arvestust.

Andmed analüüsitakse järgmisi meetodeid kasutades:  sisseostu- ja müügiandmete koondamine;  müügi- ja sisseostuandmete võrdlus ja analüüs;  tulemuste esitamine tabelite ja joonistena.

Eesmärgist sõltuvalt on uurimisülesanded varude analüüs ning optimaalse varu hindamine.

Uurimisküsimused, millele töös püütakse vastuseid leida:  kas valitud toodete kaubavaru on piisav;  kas toodete ringluskiirus on piisav, et tagada tulemuslik müük;  mida võiks vajadusel ette võtta, et parendada varude juhtimisega seotud näitajaid.

Empiiriline osa koosneb ettevõtte varude jaotusest ja arvestusest ning varude kasutamise analüüsist, mille põhjal tehakse ettevõttele ettepanekud varude kasutamise tulemuslikkuse tõstmiseks. Kaubandusettevõtete konkurents Lõuna-Eestis on tihe ning seetõttu on uurimuse anonüümsuse tagamiseks jaekaubandusettevõtte tegelik nimi peidetud. Töö empiirilises osas kaardistatakse ettevõtte kaubavarud ning varude täiendamise sagedus.

Ettevõte on nn lähikauplus, mis asub keskmise suurusega asulas. Kaupluse eesmärk on pakkuda kohalikele ja ümberkaudsete külade elanikele vajalikke toidu- ja esmatarbekaupu.

Lähimad konkurendid on ca 12 km kaugusel asuva linna erinevad kauplused. Kauplus on ühe letikassaga põhiliselt iseteeninduspood. Letist on võimalik osta lahtiseid komme ja küpsiseid ning kangeid alkohoolseid jooke ja sigarette. Põhiliselt müüakse toidu- ja esmatarbekaupu, aga maapoele iseloomulikult võib sealt leida ka aiatööriistu, väetist ja muud vajalikku.

Kaupluse üldpind on 153 m2, sellest kaubanduspinda 101 m2 ja laopinda 35 m2, ülejäänud osa hõlmavad kontor ja olmeruumid.

Valimi põhjal analüüsitakse ettevõtte varude ökonoomsust ja varu õigsust. Vaatluse alla võetakse nelja tootegrupi (sai, piim, küünal ja pesupulber) 2012.-2013. aasta sisseostude ja

70 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool müükide näitajad ning laovarud. Andmete põhjal on võimalik teostada analüüs nimetatud aastate lõikes. Valimis on neli toodet, millest kaks kuuluvad kiirestiringleva kauba hulka (piim ja sai). Piima tellitakse kaks korda nädalas ning saia viis korda nädalas. Valimis on ka küünal ja pesupulber, mille tellimissagedus on vajadusel üks kord nädalas.

Uurimistöö tulemused Varude kaardistuse ja analüüside järeldusena võib öelda, et uurimises osalenud ettevõte on oma kaubavarusid hallanud keskmise tulemuslikkusega. Kõikumt varude ületellimise ja reservvaru puudumise vahel on vaatluse all olevate aastate jooksul ette tulnud, kuid üldseis on tasakaalus.

Valdav osa kaubavarudest tellitakse X lao kaudu, otsetarnena varustavad leiva- ja joogifirmad. X laost toimub tellimine läbi elektroonilise tellimiskeskkonna, teised tarnijad võtavad oma tellimused telefoni teel või müügiesindajate kaudu.

Varude tellimisel arvestatakse olemasolevaid laojääke ja ka perioodi (eelmisest tellimusest uue tellimuseni) jooksul müüdud kaupade koguseid. Nendest tulemustest lähtuvalt koostatakse ja esitatakse uued tellimused, kasutades fikseeritud tellimisajaga süsteemi.

Erinevatel tarnijatel on kindla sagedusega, eelnevalt kokku lepitud tarnepäevad.

Järeldused ja ettepanekud Tulemusliku varude juhtimise tagab pidev müükide-, sisseostu- ning laovarude analüüs.

Varude prognoosimisel peab kindlalt arvestama sesoonsusega, tähtpäevadega, erinevate üritustega. Alles siis, kui ettevõte rakendab tehtud ettepanekud, võib ta olla kindel, et varude juhtimine on olnud tulemuslik ning tagab paremad majandustulemused.

Ettepanekud ettevõtte juhtkonnale tulemuste parendamiseks: 1. Pöörata rohkem tähelepanu laovarude suurusele ja arvestada laojääkidega prognooside tegemisel.

2. Analüüsida periooditi toodete ja tootegruppide müüki ning sisseoste, võtta neid arvesse tellimuste koostamisel, et tagada optimaalne laovaru.

71 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool 3. Prognoositavate tellimuste koostamisel arvestada kampaaniate, sesoonsuse, tähtpäevade ning kohalike üritustega.

4. Sihipäraselt jälgida toodete ringluskiirust ning võrrelda seda tellimisintervalliga, et saavutada kindlus toote laovarude piisavuses.

Lõputöö eesmärk, selgitada varude juhtimist konkreetses jaekaubandusettevõttes, sai täidetud.

Tähtsamad allikad Alver, J., & Reinberg, L. (2002). Juhtimisarvestus. Tallinn.

Karu, S. (2000). Rahakäibe juhtimine . Tartu: OÜ Rafiko.

Põder, L. (2011). Kaubavarude juhtimine. Kasutamise kuupäev: 05.02.2014. a, allikas http://www.kaubavarudejuhtimine.edicypages.com/et Põllula, K. (2011). Töökorraldus majutusettevõttes. Kasutamise kuupäev: 10.02.2014. a, allikas http://www.hkhk.edu.ee/majutus/kaubavarud_haldamine_ja_hindamine.html Siimon, A. (2009). Kaubandus: põhimõisted ja seosed. Kasutamise kuupäev: 30.11.2013. a, allikas http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/Kaubandus_web.pdf Tonndorf, H. G. (2005). Profesionaalne varustamine jaekaubanduses. Tallinn: Külim.

72 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool

III MAJANDUSARVESTUSE ÕPPEKAVA LÕPUTÖÖD TOOTE TÄISOMAHINNA ARVESTAMINE TRADITSIOONILISE KULUARVESTUSE MEETODIL TOOTMISETTEVÕTTE NÄITEL Piret Blande Juhendaja Ave Nukka, MBA Sissejuhatus Tänapäeva globaliseerinud maailmas on tootmisettevõttel keeruline püsida rahvusvahelises konkurentsis. Selleks, et olla konkurentsivõimeline, on mitmeid võimalusi. Üks võimalus on omada toimivat ja efektiivset kuluarvestuse süsteemi. Kuluarvestuse süsteem on ettevõtte majandusarvestuses üks olulisemaid töölõike, sellest sõltub ressursside võimalikult optimaalne ja efektiivne kasutamine, mille tulemus on omanike kasumi maksimeerimine (Majandus, 2012).

Kulusid on võimalik arvestada erinevate meetodite ja protseduuride abil. Üks võimalus on rakendada traditsioonilist kuluarvestuse meetodit. Traditsioonilise kuluarvestuse meetodi rakendamisel klassifitseeritakse kulud otsekuludeks ja kaudkuludeks ning arvestatakse kõik kulud kuluobjektidele. Traditsioonilise arvestusmeetodi kasutamisel arvestatakse toodetele täisomahind. (Karu, 2008, lk 282) Töö teema aktuaalsus seisneb selles, et uuritavas tootmisettevõttes on puudulik täisomahinna arvutamise meetod. Täisomahinna täpne kalkuleerimine on vajalik, sest siis on võimalik vältida toodete müümist alla omahinna. Täisomahind annab informatsiooni selle kohta, milline toode teenib kasumit ja milline toode kahjumit. Ettevõtte seisukohast on antud teema aktuaalne, sest ettevõtte soovib teada oma toodete väärtusi.

Probleem seisneb selles, et toodete täisomahind ei ole teada, kuna täpset arvestust ei ole läbi viidud. Ettevõte on kalkuleerinud pikaajalised müügihinnad toodetele, kuid neil ei ole teada, millisest hinnatasemest allpool ei ole enam mõttekas toodangut müüa. Teadmatus tuleneb

73 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool sellest, et müügihind tootele kujuneb endise alltöövõtja hinnast, mis on nii-öelda toote otsekulud.

Eesmärk ja uurimisülesanded Uurimistöö eesmärk on traditsioonilist kuluarvestuse meetodit rakendades välja selgitada toote täisomahinna kujunemine, mille alusel kujundada toote omahind tootmisettevõtte näitel.

Eesmärgist lähtudes püstitati ülesanded:  koguda teoreetilist materjali, et selgitada kuluarvestuse ja traditsioonilise arvestusmeetodi põhimõtteid;  anda ülevaade kulude liigitamisest otse- ja kaudkuludeks ning analüüsida kululiikide, kulukohtade ja kulukandjate arvestust;  selgitada välja täisomahinna arvestusmetoodika;  analüüsida kuluarvestuse põhimõtteid finantsarvestuses ja juhtimisarvestuses;  koostada uurimistöö metoodika, mis on alus tootele täisomahinna arvutamiseks ettevõttes, kasutades traditsioonilist arvestusmeetodit;  teostada arvutused ja analüüs ning esitada arutelu ja ettepanekud traditsioonilisel kuluarvestuse meetodil täisomahinna arvutamiseks.

Uurimistöö metoodika Lõputöö empiiriline osa viiakse läbi tootmisettevõttes. Uurimistöö kuluobjektid valitakse lähtuvalt ettevõtte juhtkonna tehtud soovitusest. Töö sisu on leida väljavalitud tootele täisomahind, tänu protsessi välja töötamisele on võimalik ka teistele sarnastele toodetele leida täisomahinnad.

Andmete kogumiseks vaadeldakse kuludega seotud dokumente, ettevõtte juhtkonnaga viiakse läbi intervjuu ning osaletakse omahinna arvutamise meeskonna koosolekul. Vaatluse alla võetakse dokumendid, mis on seotud kuludega. Raamatupidamisprogrammis Standard Books 7.1 vaadeldakse 2013. aasta kasumiaruannet, pearaamatu väljavõtteid ja bilanssi. Põhiliselt kasutatakse ettevõtte juhtkonna koostatud MS Excel tabeleid kuluarvestuse ja liigitamise kohta. Lisaks kogutakse andmeid poolstruktureeritud intervjuuga, mis viiakse läbi ettevõtte juhtkonnaga. Intervjuu eesmärk on dokumentides puuduoleva info hankimine. Autor soovib juhtkonnalt põhjalikku teavet peamiselt kulude liigitamise, kulukäiturite, kulude kasutamise ja

74 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool juhtimisarvestuse kohta. Osalusvaatlejana osales töö autor omahinna arvutamise meeskonna koosolekul, et saada lisainformatsiooni kulude paigutamise ja liigitamise kohta.

Uuringus kasutatakse kvantitatiivset andmeanalüüsi meetodit. Üldiselt loetakse andmeid kvantitatiivseteks, kui neid analüüsitakse ja väljendatakse statistiliselt ning esitatakse ja mõõdetakse arvudena (Ghauri & Grønhaug, 2004, lk 188). Töös kasutatakse võrdlusanalüüsi.

Võrreldakse intervjuu ja osalusvaatluse käigus kogutud andmeid ning need andmed aitavad teha arvutusi kogutud kulupõhiste andmete põhjal. Arvutuste tegemisel rakendatakse valemeid ja saadud andmeid võrreldakse omavahel. Võrdluse käigus saab välja tuua, milliseid tooteid müüdi suurema ja milliseid väiksema kasumiga. Uuringu käigus teostatud arvutused on tehtud programmiga MS Excel ja välja on arvutused toodud tabelitena. Järeldused ja ettepanekud on esitatud kirjeldava tekstina. Tulemuseks saadakse näidisarvutusmetoodika, mida saab rakendada kõigi sarnaste toodete puhul.

Tulemused ja järeldused Kui ettevõte eksisteerib ja tegutseb eesmärgiga teenida kasumit, on väga oluline teada müüdavate toodete väärtust ehk täisomahinda. Masinal valmistatud toodetele arvestati traditsioonilise kuluarvestuse meetodil täisomahind. Arvestuse käigus liigitati kulud otse- ja kaudkuludeks

ning

otsekulud

paigutati otse

kuluobjektidele.

Kaudkulud

paigutati

kulukohtadele ning seejärel valiti kulukohtadele kulukäiturid. Kulukäituri abiga leiti igale kulukohale üldkulu määr ning üldkulu määraga arvestati kaudkulud kuluobjektidele.

Arvestuse käigus arvestati masinal valmistatud toodetele soovituslikud müügihinnad, mis on kooskõlas toodete täisomahinnaga.

Tänu analüüsi tulemustele on teada alampiir, millest odavamalt ei ole mõtet toodet müüa.

Ettevõtte juhtkond soovib iga toote pealt teenida vähemalt 25% kasumit. Töö autor soovitas ettevõttel müüa tooteid müügihinnaga, mis sisaldab kalkuleeritud täisomahinda ja 25%-list juurdehindlust. Kahjuks on võimatu toodete müügihindasid tõsta, sest turul on konkurents suur ja kehtivad turuhinnad. Seega ei ole võimalik kõiki tooteid müüa vähemalt 25%-lise juurdehindlusega. Selleks, et müügihinnad oleksid kooskõlas täisomahinnaga ja teenida ka soovitud 25% kasumit, peab töö autori hinnangul kulutusi vähendama. Üks võimalus on

75 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool suurendada tootlikkust. Kui toodetakse rohkem, siis ühe toote kohta kaudkulude summa väheneb ning ka täisomahind kujuneb väiksem. Tooteid on võimalik ainult siis rohkem toota, kui toodetele tuleb rohkem tellimusi. Teise lahendusena pakub autor ettevõtte juhtkonnal välja uurida, kas on võimalik neid tooteid odavamalt toota, kujundades toodet ümber või leida soodsama hinnaga tooraine hankija.

Tooteid ei tohiks müüa alla täisomahinna, muidu teenitakse kahjumit. Arvutuste tulemusel saadi informatsiooni, milline toode teenib kahjumit ning milline toode teenib kasumit. Selgus, et eelmisel müügiperioodil müüdi viite toodet kahjumiga. Neid tooteid oleks mõistlik müüa vähemalt täisomahinnaga, et kulud tasa teha, kuid ka nende müügihinda ei ole võimalik tõsta.

Autori hinnangul on vajalik läbi viia lisauurimus kahjumit teenivate toodete kohta ja leida vastus küsimusele, kas on mõistlik lõpetada kahjumit teenivate toodete valmistamine.

Kui

tootenomenklatuuri

lisandub

uusi

tooteid,

on

ettevõttel

võimalik

samade

arvestusmeetoditega hakata toote täisomahinda arvestama. Kuluarvestust saab edasi arendada ja täiendada vastavalt oma vajadustele. Võimalik on rakendada edaspidi tegevuspõhist kuluarvestuse meetodit, kui ettevõte selleks vajadust näeb.

Tähtsamad allikad Cooper, R., & Kaplan, R. S. (1998). Cost and effect. Boston Massachusetts: Harvard Business Review Press.

Drury, C. (1996). Management and cost accounting. New York: International Thomson Business Press.

Haldma, T., & Karu, S. (1999). Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes. Tartu: Rafiko ja AT Audiko.

Karu, S. (2008). Kulude juhtimine ja arvestus. I osa Tartu: Rafiko.

Laanemets, J. (25. 03 2013. a.). Kuluarvestus näitab võimalused kätte. Kasutamise kuupäev: 21. 04 2014. a., allikas Raamatupidaja Äripäev: http://raamatupidaja.ee/article/2013/3/25/kuluarvestus-naitab-voimalused-katte Lääts, K., & Peets, P. (2003). Kaudkulumäärade rakendamise põhimõtted Euroopa ja Eesti ettevõtetes. Ettevõttemajandus Eestis ja Euroopa Liit, 109-117.

Pärl, Ü. (23. 02 2009. a.). Omahinna arvutamine ehk kuhu kadus kasum. Kasutamise kuupäev: 21. 02 2014. a., allikas Raamatupidamis- ja maksuinfoportaal: http://www.rmp.ee/uudised/juhile/7947

76 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool

FINANTSOLUKORRA ANALÜÜS TOOTMISETTEVÕTTE NÄITEL Evelin Sõmer Juhendaja Helle Noorväli, PhD Sissejuhatus Lõputöö teema osutus valituks, kuna hetke majandusolukorras, kus oodata on uut majanduslangust, on iga ettevõtte võimalik päästerõngas finantsanalüüs. Väikestel ja keskmistel ettevõtetel täidavad juhid reeglina mitmeid rolle, mille tõttu analüüsimine igapäevatöösse ei kuulu. Finantsanalüüs on vajalik, et oma ettevõtte finantsaruannete sisu rohkem lahti seletada ja olukorda hinnata. Eelnevalt ei ole ettevõttes põhjalikku finantsanalüüsi tehtud. Analüüsi tulemustest on huvitatud eelkõige ettevõtte tegevjuhtkond.

Analüüsima ajendas ettevõtte soov teada saada, kuidas elati üle eelmine majanduslangus ning kas on vaja käitumist muuta uue languse ootuses. Analüüsi tulemustele tuginedes on võimalik avastada kitsaskohti ja vajadusel ning võimalusel teha korrektuurid, et pehmendada kriisiaega ettevõtte jaoks.

Eesmärk ja uurimisülesanded Lõputöö eesmärk on hinnata tootmisettevõtte finantsolukorda aastatel 2010-2012 ning võimalusel anda juhiseid kitsaskohtade ületamiseks.

Seatud ülesanded uurimiseesmärgi täitmiseks: 1) tuginedes erialasele kirjandusele, luua lõputööle teoreetiline raamistik, arvestades tegevusvaldkonna eripärasid; 2) koostada ettevõtte finantsaruannete muutuste analüüs, et leida suuremad muutused finantsaruannetes; 3) koostada suhtarvude analüüs, et selgitada suuremate muutuste põhjused; 4) vajadusel teha ettevõttele ettepanekud finantsolukorra parandamiseks.

77 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Uurimistöö metoodika Käesoleva uurimistöö empiirilises osas kasutatakse kvantitatiivset uurimisstrateegiat, kuna näitajad on numbrilised, sellest ka strateegiavalik. Lõputöö teooria- ja empiirilises osas on kasutusel deduktiivne lähenemine. Selleks tutvuti ettevõtte 2010.-2012. aasta aruannetega, täpsustavatele küsimustele vastas ettevõtte pearaamatupidaja. Andmete analüüsil kasutati tavapäraseid finantsanalüüsi meetodeid: hälbeanalüüs ja suhtarvuanalüüs. Vajalikud andmed koguti uurimiseks dokumendivaatluse teel. Uurimuses kogutud andmeid analüüsitakse statistiliselt. Saadud andmete põhjal arvutatakse välja jätkusuutlikkusega seotud suhtarvud, tehakse vertikaal- ja horisontaalanalüüs, trende ja tulemusi omakorda võrreldakse tegevusharu statistiliste näitajatega.

Käesolevas uurimustöös antakse teoreetilisest uurimusest ülevaade vaheldumisi empiirilise uurimusega ning seejärel esitatakse autori hinnang ettevõtte finantsolukorrale ning vajadusel ka parendusettepanekud.

Tulemused ja järeldused Bilansist võib märgata, et rahajääk majandusaasta lõpul on iga aastaga väiksem, see võib tingitud olla ettevõtte soovist vaba raha jääki optimeerida. Nõuded ostjatele näitab aga tõusutrendi, mis võib tuleneda müügimahu suurenemisest. Need on arved, mille tasumise tähtaeg ei ole veel saabunud. Ettevõte juhib debitoorseid võlgnevusi väga edukalt. Nõuded on grupeeritud laekumistähtaja järgi ning seda jälgitakse igapäevaselt. Igal hommikul prinditakse välja ostjate nõuete saldod ning edastatakse müügimeeskonnale, kes otseselt suhtleb klientidega. Viimastel aastatel on olnud vaid üks ebatõenäoliselt laekuv arve, ekspordiklient, kelle osas pärast maksega viivitamist kasutatakse faktooringu võimalust.

Kasumiaruandest on näha, et kuigi müügitulu on stabiilses tõusvas trendis ning kulud samuti proportsionaalselt tõusnud, siis ärikasum näitas hüppelist tõusu 2011. aastal, ca 131% võrreldes 2010. aastaga ning 2012. aastal tõusis juba tagasihoidlikumalt 15% võrra. Järgneval aastal eeldatakse taas müügitulu tõusu ja seda investeeringutest värviliini. 2013. aasta lõpus on tööle saadud uus värviliin, mis kiirendab oluliselt valmistatavate toodete läbilaskvust ning sellega kaasnevalt on oodata varude käibekordaja näitajate suurenemist.

Maksevõime analüüsist tooks esile lühiajalise võlgnevuse kattekordaja näitajad, mis on väga head. Keskmiselt on näitajad 2,6, kuigi tootmissfääris loetakse heaks näitajaks ka alla 1,6.

78 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Eemaldades analüüsist varud, läbides happetesti, on näitajad jätkuvalt väga head, keskmiselt 1,4 (heaks näitajaks peetakse 0,9). Ettevõttel on piisavalt vabasid vahendeid, et tasuda lühiajalisi kohustusi ning ei ole probleeme ootamatult suurenevate lühiajaliste kohustuste täitmisega. Maksevalmiduse kordaja on iga aastaga väiksemaks läinud, kuid jääb normi piiresse. Raha on ettevõttes kasutatud efektiivselt ning rahajääki on aastatega korrigeeritud veelgi. Liigset vaba raha ettevõttes ei hoita. Võlakordaja näitab, et ettevõtte varasid finantseerivad kreeditorid keskmiselt vaid 35% ulatuses, lubatud määrad on 60-70%. Hea oleks, kui ettevõte kasvataks võõrkapitali osakaalu ning vähendaks omanike panust ettevõtte varadesse.

Efektiivsuse analüüsist tooks välja debitoorse võlgnevuse käibevälte. Välde oli 2010. aastal 32 päeva ning on lühenenud 2011. ja 2012. aastatel 2 päeva võrra. Näiliselt liiga kõrge number on selle ettevõtte kohta hea näitaja, kuna tegemist on enamasti eksportmüügiga ning ekspordil on tavalised maksetähtajad 30 päeva. Selle info põhjal maksavad kliendid oma arved tähtajaliselt. Võib järeldada, et ettevõtte klientide valik on olnud hea ning nõuetega tegeldakse tõsiselt. Lühiajaliste kohustuste käibevälted jäid vaadeldaval perioodil keskmiselt 37 päeva juurde. Varude käibekordaja jääb 2010. ja 2011. aastal standardväärtusesse (6 ja 7) ning 2012. aastal aga tõusis näitaja 9-ni. See tuleneb sellest, et ettevõte tegeles varude jääkide optimeerimisega ning töötab selles suunas, et varude jäägid oleks piisavad, kuid asjatult varusid laos ei seisaks.

Rentaabluse analüüsist tooks esile tõusutrendi. Kõik rentaabluse näitajad olid väikseimad esimesel vaadeldaval aastal, mis langes kokku majanduslanguse lõpuperioodiga ning järgneval kahel vaatlusaastal stabiilselt kõrgemad.

Ettevõtte finantsolukorra kohta võib öelda, et ettevõte on jätkusuutlik, omab vabasid vahendeid, et toime tulla tähtaegselt oma kohustustega ning on pannud põhivara ettevõttele müügitulu genereerima. Pankrot ettevõtet hetkel ei ähvarda. Parendusettepanekuna tooks esile, et rohkem võiks kaasata võõrkapitali ning vähem kasutada omanike raha.

79 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool

Tähtsamad allikad Alver, J., & Alver, L. (2011). Majandusarvestus ja rahandus leksikon I, II. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.

Brookson, S. (2011). Understanding accounts. London: Dorling Kindersley Ltd. Krumm, E., Teearu, A. (2005). Ettevõtte finantsjuhtimine. Tallinn: Pegasus.

Peterson, M. (2000). Finantsanalüüs. Tallinn: Külim.

80 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool

MAKSEVÕIME HINDAMINE VEE-ETTEVÕTTE NÄITEL Merike Välja Juhendaja Helle Noorväli, PhD Sissejuhatus Vee- ja kanalisatsiooniteenust osutava ettevõtte investeeringud on kulukad. Viimastel aastatel on suur osa investeeringutest osutunud rahaliselt võimalikuks Euroopa Liidu abifondide toel.

Kuna nende rahade kasutamise periood ja sellest tulenevalt ka ehitustööde periood on lühike, siis tööde teostamiseks on olnud vaja võtta pikaajalisi laene, et tasuda investeeringute omafinantseeringu osa. Probleemid võivad tekkida aga tulevikus laenude tagasimaksmisega.

Lõputöö autori arvates on teema aktuaalsus põhjendatud, et välja selgitada ettevõtte pikaajaline maksevõimelisus praeguste teenuste hindade juures. Kas ettevõte suudab tagastada võetud laenud ettenähtud tähtaegadel. Tuginedes Krediidiinfo tehtud uuringule "Eesti ettevõtete krediidipoliitika 2014", selgus, et ettevõtted sooviksid arvete maksmisel pikemaid maksetähtaegasid. Eesti ettevõtja hilineb arvete maksmisel keskmiselt 7 päeva ning 4,8% ettevõtjatest hilineb maksetega üle 30 päeva (Finantsjuhtimine, 2014, lk 4). Samuti on oluline hinnata likviidsust ehk lühiajalist maksevõimet vältimaks oma igapäevaseks tööks vajaliku raha otsasaamist.

Ettevõtte maksevõime hindamisel tuleb arvestada ka ettevõtte võimekust teenida kasumit ja jätkusuutlikkust, sest alati ei näita varade ja kohustuste suhe ettevõtte potentsiaali kohustuste täitmisel.

Eesmärk ja uurimisülesanded Käesoleva lõputöö eesmärk on hinnata ettevõtte maksevõimet, võrrelda saadud tulemusi samal tegevusalal tegutsevate vee-ettevõtete näitajatega ning teha ettepanekuid maksevõime parendamiseks.

Eesmärgi täitmiseks on autor püstitanud järgmised ülesanded:

81 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool 1) anda ülevaade erinevatest maksevõime analüüsi meetoditest ja finantsaruannetest, mille põhjal koostatakse analüüs; 2) teostada finantsaruannete vertikaal- ja horisontaalanalüüs, maksevõime suhtarvude analüüs, käibekordajate analüüs ning pankrotiohu analüüs; 3) võrrelda 2012. aasta maksevõime suhtarve teiste vee-ettevõtete näitajatega; 4) anda hinnang ettevõtte maksevõimele ning teha järeldused ja ettepanekud maksevõime parendamiseks.

Uurimistöö metoodika Lõputöö eesmärgi saavutamiseks kasutatakse uuringu läbiviimisel kvantitatiivset meetodit.

Kvantitatiivse uuringu puhul kogutakse individuaalseid andmeid ja koondatakse need, et analüüsida ettevõtet (Ghauri & Grønhaug, Äriuuringute meetodid, 2004, lk 98).

Uuringus kasutatakse deduktiivset lähenemisviisi, mistõttu on oluline lähtuda varasematest teooriatest ning teha järeldused loogilise arutlusega, tuginedes statistilisele analüüsile.

Tulemused esitatakse tabelite ja jooniste abil.

Andmete kogumisel kasutatakse dokumendivaatlust ning erialase kirjanduse läbitöötamist.

Vaadeldavateks dokumentideks on ettevõtte finantsaruanded ning võrdlusel kasutatakse kolme vee-ettevõtte 2012. aasta finantsaruandeid.

Andmete analüüsi meetoditena kasutatakse finantsaruannete lugemist, nende põhjal teostatakse horisontaal-

ja vertikaalanalüüs ning maksevõime

suhtarvude analüüs.

Analüüsitakse peamisi maksevõime suhtarve, samuti viiakse läbi käibekordajate analüüs ning pankrotiohu analüüs.

Horisontaal- ja vertikaalanalüüsi teostamiseks analüüsitakse ettevõtte 2010. ja 2012. aasta finantsaruandeid: bilanssi, kasumiaruannet ja rahavoogude aruannet. Baasaastaks on võetud 2010. aasta. Maksevõime suhtarvude analüüsi puhul analüüsitakse ja võrreldakse 2010.-2012. aasta näitajaid. Maksevõime analüüsil saadud 2012. aasta suhtarve võrreldakse sama tegevusala ettevõtete suhtarvudega.

Valimi koostamisel lähtus autor eelkõige sellest, et tegemist oleks vaid vee- ja kanalisatsiooniteenuseid pakutavate ettevõtetega. Järgmine valikukriteerium oli käibe suurus.

82 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Valimisse otsustati võtta üks ettevõte, mille käive on uuritava ettevõtte käibest suurem, üks ettevõte, mille käive jääb samasse suurusjärku ning üks väiksema käibega vee-ettevõte.

Tulemused ja järeldused Bilansi horisontaalanalüüsi tulemusena selgus, et ettevõtte käibevarad on baasaastaga võrreldes suurenenud 40% ja põhivarad 19%. Suurenenud on lühiajalised kohustused 50%.

Sihtfinantseeringu kajastamise muutusest tulenevalt on pikaajalised kohustused vähenenud 76%.

Kasumiaruande horisontaalanalüüs näitab, et müügitulu on baasaastaga võrreldes suurenenud 5,8%. Müügimahu suurenemisest tulenevalt on suurenenud ka müüdud toodangu kulu 2,6%.

Oluliselt on muutunud muud äritulud, kuna siia on lisandunud kasutamata sihtfinantseeringu summa.

Rahavoogude aruande horisontaalanalüüsist on näha, et ettevõtte rahavood äritegevusest olid vaadeldavatel aastatel positiivsed. Investeerimistegevuse rahavood olid negatiivsed, mis on tavapärased seoses põhivara soetamisega. Finantseerimistegevuse rahavood on suurenenud, kuna ettevõte võttis juurde pikaajalist laenu. Kokku olid rahavood 2010. aastal positiivsed, 2012. aastal aga negatiivsed. Sellest järeldub, et ettevõtte väljamaksed ületasid laekumisi.

Bilansi vertikaalanalüüsi põhjal näeb, et käibevarade ja põhivarade osakaal on olnud võrreldavatel aastatel samal tasemel. Käibevarad moodustavad 5% kogu varadest ning põhivarad 95%. Suur muutus on toimunud kohustuste ja omakapitali osas. Kohustused on vähenenud 60,4%-lt 15,3%-le, kuna kasutamata sihtfinantseering, mis oli varasemalt pikaajaliste kohustuste koosseisus, kanti jaotamata kasumisse. Omakapital moodustab 2012. aastal 84,7% kogu passivast.

Kasumiaruande vertikaalanalüüsist selgub, et müüdud toodangu kulu osatähtsus müügitulusse on vähenenud 3%, mis näitab ettevõtte efektiivsemat kulude juhtimist. Äritulude osatähtsus on märgatavalt suurenenud sihtfinantseeringu kajastamisega äritulude koosseisus ja sellest tulenevalt on suurenenud ka ärikasum ja aruandeaasta kasum.

83 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Likviidsuse analüüsist järeldub, et ettevõte on läbi kolme analüüsitava aasta olnud võimeline oma lühiajalisi kohustusi tasuma. Ettevõtte puhaskäibekapital on vaadeldaval perioodil olnud positiivne.

Likviidsuskordaja tase on olnud kõikidel aastatel üle ühe, mida võib lugeda väga heaks näitajaks.

Lühiajaliste kohustuste kattekordaja ja maksevalmiduse kordaja on viimasel aastal veidi langenud, autori arvates näitajate paremaks muutmiseks tuleb ettevõttel vähendada lühiajalisi kohustusi, planeerida efektiivsemalt igapäevaseid tegevuskulusid.

Maksevõime

analüüsist

selgus,

et

kõik

pikaajalise

maksevõime

suhtarvud

on

sihtfinantseeringu kajastamise muutuse tõttu moonutatud. Vaadates 2010. aasta ja 2011. aasta pikaajalise maksevõime suhtarve, siis nende näitajate puhul saab öelda, et ettevõte on pikaajaliselt maksevõimeline.

Ettevõtte tegevusalast tulenevalt on majandustulemused suhteliselt stabiilsed. Kulusid on võimalik

kokku

hoida

ning

müügitulu

võimalik

suurendada,

kui

vee-

ja

kanalisatsiooniteenusega liitub rohkem kliente, kuid majandustulemuste parendamisel avaldaks kõige suuremat mõju tõenäoliselt vee- ja kanalisatsiooniteenuste hindade tõstmine või tegevuspiirkondade laiendamine. Ettevõtte (tegevusala) stabiilsusest tulenevalt jätab autor 2012. aasta võlakordaja taseme siinkohal kõrvale (sihtfinantseeringu tõttu), kuna varasemad aastad peaksid olukorda õiglaselt peegeldama. 2010. aastal oli võlakordaja 60,4 ja 2011. aastal 62,6, kapitaliseerituse kordaja oli 2010. aastal 0,59 ja 2011. aastal 0,61.

Kuna 2013. aastal võeti laenu ehitustöödeks veelgi juurde, siis seoses sellega suurenesid pikaajalised kohustused. 2014. aastal on sihtfinantseeringu tulu oluliselt väiksem kui eelmistel aastatel, kuid sihtfinantseeringuga abil soetatud varade kulum oluliselt suurem kui varasematel perioodidel, seetõttu prognoosib ettevõte lõpetada 2014. aasta kahjumiga.

2015. aastal hakatakse täitma varem võetud laenukohustusi. See tähendab kapitaliseerituse kordaja olulist suurenemist. Et seda taas langetada, siis kulude vähendamise kõrval oleks parim viis selleks veeteenuse hinna tõstmine või tegevuse laienemine ka teistesse piirkondadesse. Sama kehtib ka intresside kattekordaja parandamisel. Kui 2010. aastal oli see 9,24 ja 2011. aastal 5,51, siis järgnevatel aastatel on see näitaja ettevõtte planeeritud kahjumi

84 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool tõttu väga halval tasemel. Ärikasumi suurendamiseks võiks kasutada samu meetodeid nagu kapitaliseerituse kordaja parandamise puhul.

Käibekordajate analüüsist on näha, et debitoorse võlgnevuse käibevälde on lühenenud 10 päeva võrra. 2012. aastal tasusid ostjad oma arvete eest keskmiselt 37 päeva pärast. See näitab ettevõtte paremat debitoorsete võlgade juhtimist.

Tarnijatele arvete tasumise aeg on pikenenud. Kui 2010. aastal toimus arvete tasumine 60 päeva järel, siis 2012. aastal 96 päeva järel. Kreditoorse võlgnevuse aega pikendavad võlgnevused põhivara eest, mis tasutakse projektide lõppedes. Debitoorse võlgnevuse käibevälte lühem aeg võrreldes kreditoorse võlgnevuse käibevältega annab teavet selle kohta, et ettevõttel ei tohiks tekkida probleemi lühiajaliste kohustuste täitmisel.

Pankrotiohu analüüsi põhjal selgus, et ettevõttel pankrotioht puudub.

Võrdluses olevate ettevõtete kohta võib öelda, et kõik ettevõtted on lühiajaliselt maksevõimelised. Pikaajalise maksevõime suhtarvude põhjal selgub, et kõige paremad näitajad on uuritaval ettevõttel.

Pankrotiohuanalüüsist järeldub, et kolme ettevõtte finantsseisund on hea, ühel ebastabiilne.

Kokkuvõttes on ettevõtte finantsseisukord analüüsitud suhtarvude põhjal hea. Võrreldes teiste vee-ettevõtetega on uuritav ettevõte küllaltki heas positsioonis. Kõige suuremat ohtu on näha pikaajalises maksevõimes. Laenu tagasimaksmisega pikaajalise maksevõime suhtarvud halvenevad veelgi.

Autori soovituslikud ettepanekud, mis võiksid ettevõtte maksevõimet parendada:  planeerida efektiivsemalt igapäevaseid tegevuskulusid,  pikaajalise maksevõime parendamiseks veeteenuse hinna tõstmine või tegevuse laiendamine teistesse piirkondadesse.

85 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Tähtsamad allikad Aruste, V. (2007). Finantsanalüüs. Vastused igapäevastele küsimustele. Haabneeme: Forencia OÜ.

Bragg, S. M. (2005). Uus finantsjuhtimise käsiraamat. Tallinn: Fontese Kirjastus OÜ.

Finantsjuhtimine. (2014). Tallinn: Äripäev.

Ghauri, P., & Grønhaug, K. (2004). Äriuuringute meetodid. Tallinn: Kirjastus Külim.

Kõomägi, M. (2006). Ärirahandus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Maynard, J. (2013). Financial accounting, reporting, and analysis. Oxford: Oxford University Press.

86 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool

ERISOODUSTUSTE MAKSUSTAMISEGA SEOTUD KOHTULAHENDITE ANALÜÜS Elerin Tamp Juhendaja Kaidi Kallaste, MBA Sissejuhatus Sageli puutuvad ettevõtjad oma töös kokku mitmesuguste erijuhtudega, mis tekitavad küsimusi maksustamisel – kas ja milliseid makse tuleks maksta? Üks kõige nüansirikkamaid kulude valdkondi, mis on tekitanud ka palju vaidlusi ja tõlgendamisprobleeme, on erisoodustus ning selle maksustamine.

Erisoodustuse maksustamise eesmärk on maksustada need kaubad, teenused, boonustasud ja rahaliselt hinnatavad soodustused, mida tehakse või antakse töötajale. Ehk sisuliselt on erisoodustuse näol tegemist töötajale antava lisatuluga, millelt peab tööandja tasuma ka maksud. (Lehis, 2012, lk 211-212) Erisoodustused on tänapäeval aktuaalne teema, kuna häid töötajaid on küllaltki raske leida ning ettevõtted tahavad hoida oma olemasolevaid töötajaid ning sellest tulenevalt pakutakse töötajatele erinevaid soodustusi. Erisoodustuste tegemine toob aga kaasa lisamaksude maksmise. Kuna Eestis on erisoodustus küllaltki kõrgelt maksustatud, siis püüavad paljud ettevõtted võimalusel neid makse mitte maksta ja mõtlevad välja skeeme, kuidas maksude tasumisest kõrvale hoiduda. Erisoodustuse maksustamisel on tööandja maksukoormuseks ca 70% töötajale üleantud hüve väärtusest, mistõttu on oluline teada kõiki erisoodustusega seotud nüansse, et täita korrektselt maksuseadusi, kuid samas vältida liigset maksukoormust. Ühest küljest on erisoodustuse maksustamine väga lihtne ja loogiline – maksustatakse tööandja poolt töötajale töösuhtes tulenevalt antud mitterahaline tulu. Probleem on tihti aga see, et

erisoodustuse valdkonnas on mitmeti tõlgendavaid olukordi väga palju.

Erisoodustusega seotud probleemide olemusest annavad ülevaate mitmed kohtulahendid, artiklid ning maksufoorumid. Samuti on põhjustanud erisoodustuse maksustamisel palju

87 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool kriitikat see, et teatud kulutuste maksustamine on absurdne ja ettevõtlust rahaliselt liialt koormav. (Kuusik, 2011; Seinberg, 2014) Tõsiasjast, et erisoodustuse valdkond on problemaatiline, annab märku ka see, et viimastel aastatel on erisoodustuse teema olnud aktuaalne ka Riigikogus. On tehtud palju ettepanekuid tulumaksuseaduse ja selle alusel antud aktide muutmiseks või täiendamiseks. Viimastel aastatel on muudetud erisoodustustega seotud maksustamise põhimõtteid päris palju.

Kahjuks leidub ettevõtteid, kes mõtlevad välja skeeme, kuidas erisoodustustelt maksude tasumisest kõrvale hoiduda (Kuusik, 2011). Uurides erinevaid kohtulahendeid on võimalik välja selgitada, mis on põhilised probleemid erisoodustuse maksustamise valdkonnas ning milliste kitsaskohtade vastu ettevõtted kõige sagedamini eksivad. Ning kas need eksimised on tulnud sellest, et maksuseadusi on keeruline mõista või on teadlikult üritatud maksudest kõrvale hoiduda ja seega sooritatud maksupettus.

Eesmärk ja uurimisülesanded Lõputöö eesmärk on analüüsida erisoodustuse maksustamisega seotud kohtulahendeid, selgitamaks välja peamised probleemid erisoodustuse määratlemisel ja maksustamisel. See on oluline selleks, et ettevõtjad teaksid, millistel juhtudel on tegemist erisoodustusega ning millistelt kuludelt tuleb riigile täiendavalt makse maksta.

Lõputöö eesmärgi täitmiseks püstitatakse järgmised uurimisküsimused: 

Mis on erisoodustus?



Kellele saab ettevõte anda erisoodustust?



Kuidas erisoodustust maksustatakse?



Millised on põhilised probleemid ja vead erisoodustuste määratlemisel ja maksustamisel tuginedes jõustunud kohtulahenditele?



Mis ulatuses ja milliseid Maksu- ja Tolliameti juhendmaterjale tuleks korrigeerida kohtulahendite tulemusi silmas pidades?

88 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Uurimistöö metoodika Tulenevalt käesoleva lõputöö eesmärgist peab autor vajalikuks kasutada töö koostamisel kvantitatiivset metoodikat, kuna uuring põhineb teooriatele ja seadustele ning võrdlev meetod võimaldab koguda fakte erinevatest allikatest.

Lõputöö esmane andmete kogumise viis on deduktiivne teooriauuring, mis hõlmab endas antud tööd puudutava erialase kirjanduse ning seadusandluse teoreetilist analüüsi. Lõputöö empiirilise osa andmete kogumise viis on kvantitatiivne dokumentide vaatlus. Kvantitatiivse metoodika puhul kasutatakse struktureeritud vaatlust, mille käigus otsitakse vastust püstitatud eesmärgile. Dokumentide vaatlus hõlmab jõustunud kohtulahendite vaatlemist. Uurimistöö empiirilises osas kasutab uurija ainult ühte andmetekogumise viisi ja selleks on erisoodustuse maksustamist

puudutavate

avalike

kohtulahendite

vaatlemine.

Kohtulahendid

on

kättesaadavad elektrooniliselt Riigi Teatajas ja Riigikohtu veebis. Käesoleva lõputöö valimiks on 20 jõustunud kohtulahendit, mis pärinevad aastatest 2004-2013. Valimisse on valitud kohtulahendid, mis täpsustavad ja selgitavad erisoodustuse seisukohalt olulisi seaduse punkte.

Valmisse on kaasatud ka selliseid kohtulahendeid, kus Maksu-ja Tolliameti ja kohtute seisukohad lähevad lahku. Sellistel juhtudel on ülimuslik siiski kohtute seisukoht.

Kohtulahendite vaatlemisel saadud tulemused täpsustavad ja selgitavad teooriauuringu seisukohti.

Andmeanalüüsi meetodina kasutab autor võrdlust. Lõputöö autor võrdleb teooriauuringu tulemusi kohtulahendite vaatlemisel saadud tulemustega ja teeb sellest tulenevalt vastavad järeldused ja kokkuvõtted ning vajadusel ka omapoolsed ettepanekud Maksu- ja Tolliameti juhendmaterjalide muutmiseks või täpsustamiseks. Andmeanalüüsi tulemusena selgitab autor välja, mis on põhilised probleemid erisoodustuse maksustamise valdkonnas ning milliste oluliste maksuaspektide vastu ettevõtted kõige sagedamini eksivad. Samuti püüab autor välja selgitada, kas kohtulahenditest on võimalik välja lugeda ka eksimuse põhjus. Ehk see, kas need eksimised on tulnud sellest, et maksuseadusi on keeruline mõista või on teadlikult üritatud maksudest kõrvale hoiduda ja seega sooritatud maksupettus.

89 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Järeldused ja ettepanekud Kohtulahendite analüüsi lõpptulemusena selgus, et peaaegu kõigi tulumaksuseaduse § 48 lõikest 4 sätestatud erisoodustuste liikide puhul on esinenud probleeme erisoodustuse määratlemisel ja/või maksustamisel. Maksuprobleeme ei ole esinenud ainult ühe erisoodustuse liigiga ja selleks on töötajalt asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse ostmine turuhinnast kõrgema hinnaga. 2009. aastal muudeti tulumaksuseaduses laenu andmist puudutavaid sätteid ning 2011. aastal osalusoptsioonide andmist. Peale tulumaksuseaduse muutmist ei ole ka nendes valdkondades maksuprobleeme esinenud.

Olulisemad probleemid ja vead erisoodustuste määratlemisel ja maksustamisel on järgmised: 1. Eluasemekulude hüvitamine leidis käsitlust kahes kohtulahendis. Mõlemas kohtulahendis eksisid ettevõtted sellega, et tegid kulutusi juhatuse liikme korterile ja väitsid seejuures, et kulutused on tehtud ettevõtluse huvides. Kohtud olid seisukohal, et kaubad ja teenused, mis soetati juhatuse liikme omanduses oleva korteri remondiga, on käsitletavad erisoodustusena. Kodukontori sisustamisel tuleb iga soetatud kuluartikli puhul eraldi hinnata, kas see on tehtud täiesulatuses ettevõtlusega seotult või osaliselt ühe ja osaliselt teise huvides. Kui soetatud sisustuselementidel on esteetiline väärtus ka töötaja kodu sisustamisel, oleks 50:50 proportsiooni kasutamine õiguspärane.

2. Tööandja sõiduauto kasutamine isiklikuks otstarbeks leidis käsitlust neljas kohtulahendis.

Neist kahes esines olulisi rikkumisi seoses sõidupäevikute ebakorrektse täitmise ning valeandmete esitamisega. Põhiline probleem on asjaolu, et ettevõtted ei pea sõitude kohta nõuetekohast ja tõele vastavat arvestust ning seega ei kajasta sõidupäevik tegelikke sõite.

Tihti

esinevad

sõidupäevikutes

vastuolud

kirjeldatud

marsruudi

ja

läbitud

teekonnapikkuste vahel. Kohtud olid seisukohal, et kuna esitatud andmed ei olnud usaldusväärsed ning viitasid sellele, et sõidukeid on kasutatud ka ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks, siis on tegemist erisoodustusega.

3. Tööandja muu vara kasutamine isiklikus otstarbeks leidis käsitlust kahes kohtulahendis, neist ühes esines oluline rikkumine. Nimelt kasutas ettevõtte juhatuse liikme tütar ettevõtte korterit tasuta üle kahe aasta. Ettevõte ei määratlenud seda erisoodustusena ja seega ei olnud ettevõte tasunud ei tulu- ega sotsiaalmaksu. Kohus oli aga seisukohal, et tegemist on juhatuse liikme tütre jaoks rahaliselt hinnatava hüvega ehk erisoodustusega.

90 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool 4. Kindlustusmaksete tasumine oli käsitletud ühes kohtulahendis. Tegemist oli olukorraga, kus Eestis tegutsev ettevõte rentis oma töötajaid pikemaks ajaks Soome äriühingutele.

Tööandja käsitles välisriigis töötamist välislähetusena ning tasus töötajate reisikindlustuse eest. Kohus leidis, et kuna tegemist ei olnud mitte välislähetuse, vaid hoopis tööjõu rentimisega, siis ei olnud tööandjal reisikindlustuse maksete tegemise kohustust ja seega on kindlustusmaksete tasumine käsitletav erisoodustusena.

5. Töölähetuse maksustamine ja nendega seotud probleemid on Eesti kohtupraktikas kõige enam esinenud erisoodustuste juhtumiteks. Kõige problemaatilisem ja segadust tekitavam on olnud välislähetus ja sellega kaasnevate päevarahade ja muude kulude maksustamine.

Põhiline probleem on, millal on välisriigis töötamine välislähetus ja millal on tegemist hoopis tööjõu rentimisega? Tugines kohtute tõlgendustele võib järeldada, et kui Eestis tööjõurendiga tegelev äriühing rendib oma töötaja pikaajaliselt ühele konkreetsele Soome isikule, siis on tegemist tööjõurendiga ning sellist töötajat ei saa käsitleda Eestist Soome lähetusse läinuna ega maksta talle Soomes viibimise eest maksuvaba päevaraha. Kui aga Eestis tegutseva äriühingu majandustegevuseks on ehitusteenuse osutamine nii Eestis kui ka välismaal ja äriühing saadab oma töötajaid lühemateks perioodideks eri piirkondades asuvatele objektidele, siis selline töötajate ajutine saatmine välisriiki on käsitletav töölähetusena ja selle eest võib maksta maksuvaba päevaraha. Töölähetuse korral Eestis maksuvaba päevaraha maksmine sõltub seega asjaoludest ja maksustamisel tuleb lähtuda tehingu tegelikust majanduslikust sisust.

6. Seoses välislähetusega on ka juhtumeid, et ei eristata töö- ja lõbureise. Üks selline juhtum oli käsitletud ka töö autori analüüsitud kohtulahendis. Kohus tugines asjaolule, et kuna reisid erinevatesse puhkuspiirkondadesse ei toonud ettevõtluse mõistes kaasa mingit kasu, siis ei olnud tegemist ettevõtluse huvides toimunud töölähetustega. Kohus luges kõik reisiga seotud kulutused erisoodustuseks.

7. Isikliku

sõiduauto

kasutamise

eest

kompensatsiooni

maksmist

käsitleti

kahes

kohtulahendis. Mõlemal juhul maksid ettevõtted oma töötajatele isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise eest kompensatsiooni üle 64 euro kuus. Samas puudusid sõidupäevikud ning ei deklareeritud makse piirmäära ületavalt osalt. Tööandjad määratlesid valesti erisoodustuse olemust ja arvasid, et kui kuludokumendid on olemas,

91 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool siis võib maksta hüvitist ka piirmäära ületavas osas, ilma et tekiks erisoodustust. Kohtud olid seisukohal, et arvestust pidamata on erisoodustuse piirmäär 64 eurot kuus ning piirmäära ületavalt erisoodustuselt tuleb tasuda nii tulu- kui ka sotsiaalmaks.

8. Tööandja vara müüki turuhinnast madalama hinnaga käsitleti neljas kohtulahendis. Neist kahes esines olulisi rikkumisi seoses sellega, et äriühing ostis kinnisasja, mille võõrandas paari aasta pärast äriühingu juhatuse liikmele. Müügihind jäi aga alla turuhinna. Kohtud olid mõlemal juhul seisukohal, et kinnisasja müük alla turuhinna on käsitletav erisoodustusena.

9. Tööandja korraldatud tasuta üritused töötajatele leidsid käsitlemist kahes kohtulahendis.

Neist ühes esines oluline rikkumine. Nimelt korraldas tööandja oma töötajatele ja klientidele

mitmeid

tasuta

üritusi.

Erinevad

meelelahutusüritused

koos

tasuta

toitlustamisega toimusid kas keeglisaalis, saunas või diskosaalis. Ettevõte oli seisukohal, et kuna tegemist olid klientidele suunatud turunduslike esitlustega, siis oli tegemist ettevõtlusega seotud kuludega. Kohus oli seisukohal, et keeglisaali või diskosaali rentimist ei saa pidada ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks vajalikuks ega kohaseks ning rakendas maksustamisel töötajate-klientide proportsiooni.

10.

Kohtulahendeid taseme- ja vabaharidusliku koolituse kulude maksustamise kohta on

väga vähe. Lõputöös oli vaatluse all üks kohtulahend, milles käsitleti olulist viga koolituse määratlemisel. Nimelt korraldas äriühing oma töötajatele koolitusi ning koosolekuid väljaspool äriühingu igapäevast majandustegevust. Koolitus hõlmas lisaks tööalastele teemadele ka meelelahutust, toitlustust ning majutust. Äriühing oli seisukohal, et koolitused toimusid tööandja huvides ning töötajate poolt saadud soodustus oli teisejärguline. Kohus oli aga seisukohal, et kuna üritus ei toimunud tööajal, sellest osavõtu eest töötajaid eraldi ei tasustatud ning üritusest osavõtt oli vabatahtlik, siis ei saa üritust pidada töötajate poolt tööandja huvides töökohustuse täitmiseks ja seega oli tegemist erisoodustusega töötajatele.

11.

Töötervishoiule

tehtud

kulutuste

maksustamist

käsitleti ühes

kohtulahendis.

Vaidlusaluses maksuasjas rentis äriühing töötervishoiuarsti soovitusel ühelt koolilt ujulat, mida töötajad said oma tervisliku seisundi parandamiseks tasuta kasutada. Kohus oli seisukohal, et tööandja kulutused töötajate tervisespordile on käsitletav erisoodustusena.

Samuti täpsustas kohus, et töötervishoiuarsti soovitused peavad olema suunatud

92 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool konkreetsele isikule tulenevalt tema töö iseloomust ning seejuures peavad ravijuhised olema arusaadavad ja täidetavad.

Paljudest kohtulahenditest ei olnud võimalik välja lugeda, miks ettevõtted eksisid erisoodustuste määratlemisega. Ehk kas eksimuse põhjuseks oli eelkõige teadmatus või üritati teadlikult maksude tasumisest kõrvale hoiduda ja sooritati seega maksupettus. Teadmatusega ehk tahtmatu eksimusega oleks tegemist üksnes siis, kui tööandja ei tunne piisavalt maksuseadusi ning ei ole teadlik erisoodustuse mõistest ja olemusest. Seega on alust järeldada, et enamikul juhtudel ei määratlenud ettevõtted töötajale tehtud soodustust erisoodustusena, sest nad üritasid teadlikult maksude tasumisest kõrvale hoiduda ja seega sooritasid maksupettuse. Kohtulahendeid analüüsides ja võrreldes selgus, et mitmed tehtud tehingud olid ettevõtete jaoks ebamõistlikud ja kulukad. Mitme tehingu eesmärk oli võimalus saada vahendeid sisendkäibemaksu arvel ja viia ettevõttest raha maksuvabalt välja, tasudes ettevõtlusega mitteseotud ja ettevõtte töötaja või juhatuse liikme isiklikuks hüvanguks vajalike kulutuste eest. Maksupettuse eesmärgil tehtud tehingud ei saanud olla tingitud teadmatusest, vaid tegemist oli tahtliku tegevusega. Maksude tasumisest kõrvalehiilimise kahtlusi suurendas mitme tehingu puhul ka asjaolu, et nimetatud tehinguid ei oleks kindlasti tehtud kolmandate isikutega.

Maksu-

ja

Tolliameti

koduleheküljel

on

kättesaadav

juhendmaterjal

„Selgitused

erisoodustuste ja deklaratsiooni TSD lisa 4 täitmise kohta“. Tegemist on abimaterjaliga, mis aitab lahendada erisoodustuste maksustamise ja deklareerimisega seotud küsimusi.

Tuginedes kohtute seisukohtadele, teeb autor ettepaneku korrigeerida Maksu- ja Tolliameti juhendmaterjali järgmisi punkte: 1. Tööandjale kuuluva sõiduauto tasuta või soodushinnaga kasutada andmine. 

Kui töötaja kasutab tööandja sõidukit eraotstarbel ning ta hüvitab erasõidud 256 euro ulatuses, siis ei ole tegemist erisoodustusega, sõltumata sellest, kas sõitude üle peetakse arvestust või mitte. Erisoodustuse hinna arvestuslik lagi 256 eurot kehtib ka juhul, kui töötaja hüvitab tööandjale erasõidud, sõltumata sellest, kas arvestust peetakse või ei peeta ning sellisel juhul ei ole tegemist töötajale antava hüvega ning maksustamist ei kaasne.

93 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool 

Kui töötaja kasutab tööandja sõidukit ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks viisil, mis pole rahaliselt hinnatav soodustus ja kui see kasutamine ei too tööandjale kaasa kulutusi, siis pole tegemist erisoodustusega. Näiteks võib töötaja teekonda pikendamata peatada auto selleks, et ühendada ettevõtluseks toimuva sõiduga ka isiklik tegevus (nt poes käik).



Kui tööandja sõidukit kasutatakse üksnes ettevõtluseks ning erasõite tööandja autoga ei tehta, siis ei ole sõidupäeviku pidamine vajalik ning maksuhalduril ei ole alust makse sisse nõuda.

2. Asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse tasuta üleandmine, müük või vahetus turuhinnast madalama hinnaga. 

Kui äriühing võõrandab oma töötajale asja, mille äriühing on varem omandanud samalt isikult, tuleb võimaliku erisoodustuse tuvastamiseks vaadelda mitte ainult viimast tehingut eraldivõetuna vaid mõlemat tehingut koos. Kui töötaja ostab varem tööandjale müüdud asja tööandjalt tagasi sama hinnaga, millega ta varem sama asja tööandjale müüs, ning lisaks hüvitab tööandjale kõik kulutused, mida tööandja tegi kahe tehingu vahepealsel ajal asja parendamiseks, siis ei ole töötaja saanud rahaliselt hinnatavat soodustust, sest ta ei ole tööandja arvel oma varalist olukorda parandanud. Võimaliku erisoodustuse tuvastamiseks piisab kahe tehingu võrdlusest.



Kui juhatuse liige või töötaja üürib ettevõtte korterit ja ta maksab selle eest üüri, mis vastab turuhinnale, siis ei ole tegemist erisoodustusega ning maksustamist ei kaasne isegi siis, kui ettevõte teeb ettevõtlusega mitteseotud kulutusi korteriomandile.



Kui äriühing korraldab vastuvõtu, kus osalevad ka tema enda töötajad, kes täidavad seal oma tavapäraseid tööülesandeid, siis ei saa tööülesannete täitmisega seotud kulutusi käsitleda erisoodustusena ega ettevõtlusega mitte seotud kuludena. Alles siis, kui on põhjendatud, et üritus oli suunatud nii töötajatele kui ka kolmandatele isikutele, tekib vajadus täpsemate andmete järele, et jaotada kulud proportsionaalselt töötajate ja külaliste vahel ning sellest lähtuvalt maksustada.

3. Loobumine rahalise nõude sissenõudmisest. 

Enne kui puudub igasugune nõudest loobumise tehing või otsus, ei saa rääkida erisoodustusest. Nõuet on võimalik esitada nõude aegumistähtaja jooksul. Enne kui

94 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool tähtaeg ei ole kätte jõudnud, ei saa ka lõplikult järeldada, et äriühing on loobunud võimalikust nõudest töötaja/juhatuse vastu. 

Äriühingu juhatuse liikmetelt ei saa nõuda sellise kahju hüvitamist, mis tekkis loomuliku kao tõttu. Õiglane on võtta arvesse seda, kuidas toimub tavapärane äritegevus samas tegevusvaldkonnas ja milline juhatuse liikme käitumine oma kohustuse täitmisel oli või ei olnud mõistlik. Kui juhatuse liikme käitumine poleks võimaldanud kahju ära hoida ja tema käitumine oli mõistlik, siis ei saa talt kahju hüvitamist nõuda.



Kadunud vara kuludesse kandmine ei tõenda veel seda, et osanikud on nõudest loobunud.

Loetletud punktide lisamine Maksu- ja Tolliameti juhendmaterjali aitaks edaspidi lahendada erisoodustuste määratlemise ja maksustamisega seotud küsimusi.

Tähtsamad allikad Erisoodustustega seotud kohtulahendid https://www.riigiteataja.ee Erisoodustuse hinna määramise kord. (13. jaanuar 2011. a), Rahandusministri määrus nr 2.

Kasutamise kuupäev: 12. jaanuar 2014. a, allikas Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/119012011012 Lehis, L. (2012). Maksuõigus. (3. trükk). Tallinn: Juura.

Maksu- ja Tolliamet. (2012). Selgitused erisoodustuste ja deklaratsiooni TSD lisa 4 täitmise kohta. Kasutamise kuupäev: 18. jaanuar 2014. a, allikas Maksu- ja Tolliamet: http://www.emta.ee/index.php?id=30227 Palmipuu, M. (2012). Erisoodustused. Tallinn: TEN-TEAM. Tulumaksuseadus. (15. detsember 1999. a). Viimati muudetud 12. detsember 2012. a, Kasutamise kuupäev: 05. jaanuar 2014. a, allikas Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122012031 Villems, T. (2009). Erisoodustused. Näited ja kommentaarid. Tallinn: Pandekt.

95 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool

OSAÜHINGU RAAMATUPIDAMISE SISE-EESKIRJA VASTAVUS EESTI HEALE RAAMATUPIDAMISTAVALE Geroly Roosmets Juhendaja Malle Kasearu Sissejuhatus Eelkõige on raamatupidamise sise-eeskiri oluline ettevõtjatele ning raamatupidajatele. Äriühingu omanikud soovivad korrektset arvepidamist ning raamatupidajad töövahendit, mis võimaldaks pakkuda efektiivset ja sujuvat tööd. Kahjuks kasutatakse ettevõtetes väga tihti aegunud või puudulikke sise-eeskirju,

mis

külvavad segadust

ning arusaamatust

ettevõttesiseselt. Sellistel puhkudel on oluline teada, millist kasu sise-eeskirjad annavad.

Esmatähtis on raamatupidamise seaduses välja toodud nõuded kirjutada põhjalikult, lähtuvalt ettevõttest ning selle tegevusalast. Korralikult koostatud sise-eeskiri võib olla ettevõttes abiks raamatupidajale, asendajale, juhatuse liikmele või omanikele ning ettevõtteväliselt audiitoritele ning kindlasti maksuametnikele. (Maennel ja Mobel, 2009, lk 6-7) Raamatupidamise sise-eeskiri on tähtis teejuht mitmetele huvigruppidele, seetõttu on oluline, et raamatupidamise sise-eeskiri oleks kaasajastatud lähtuvalt Eesti heast raamatupidamistavast (Maenneli ja Mobeli, 2009, lk 6-7). Aastatega on tehtud olulisi muudatusi, näitena 2011. aastal eurole üleminek ning 2013. aastal uuendused Raamatupidamise Toimkonna juhendites. Antud ettevõtte raamatupidamise sise-eeskiri koostati 2010. aastal, mis loob eelduse, et sise-eeskiri võib olla aegunud ning kaasajastamata. Kuna raamatupidamise siseeeskiri on ettevõttes kehtestatud põhimõtete ja korra aluseks, siis on oluline, et see oleks töövahend, mis vajadusel abistab ning juhendab.

Kuna ettevõttes töötab hetkel vaid kaks inimest, ei ole sise-eeskirja korrektsust niivõrd oluliseks peetud. Seoses võimalusega olla praktikal uuritavas osaühingus, mõistis töö autor, et sisukalt koostatud raamatupidamise sise-eeskiri on ettevõttele väga vajalik. Osaühing teeb koostööd Lääne-Viru Rakenduskõrgkooliga, pakkudes paljudele noortele võimalust sooritada raamatupidamislik praktika antud ettevõttes. Kuna üliõpilased täidavad erinevaid ülesandeid, on praktikante abistava sise-eeskirja olemasolu vajalik. Samuti sai oluliseks määrajaks

96 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool ettevõtte valikul asjaolu, et osaühing pakub raamatupidamisteenust mitmele ettevõttele.

Analüüsitud

ning

korrektselt

koostatud

raamatupidamise

sise-eeskiri

võimaldab

raamatupidajal paremini märgata vigu või täiendusi vajavaid punkte ettevõtete siseeeskirjades, millele teenust osutatakse.

Eesmärk ja uurimisülesanded Lõputöö eesmärk on välja selgitada uuritava osaühingu raamatupidamise sise-eeskirja vastavus Eesti heale raamatupidamistavale, vajadusel teha ettepanekuid raamatupidamise siseeeskirja parendamiseks.

Empiirilise probleemi lahendamiseks ja lõputöö eesmärgi täitmiseks on vaja täita uurimisülesanded:  selgitada välja ning esitada seadusandlikud nõuded raamatupidamise sise-eeskirjale lähtuvalt Eesti heast raamatupidamistavast;  eriala spetsialistide soovituste ja nõuannete kogumine ja esitamine, mis muudaksid raamatupidamise sise-eeskirja sisukaks ja informatiivseks;  analüüsida ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirja ning kasutatavaid algdokumente, registreid ja aruandeid, et mõista ja välja selgitada ettevõtte raamatupidamise korraldamise kord;  võrrelda antud ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirja vastavust kehtivale seadusandlusele, Raamatupidamise Toimkonna juhenditele ning erialakirjandusele;  vajadusel teha ettepanekuid ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirja parandamiseks või täiendamiseks, et raamatupidamise sise-eeskiri oleks võimalik viia vastavusse Eesti hea raamatupidamistavaga.

Uurimistöö metoodika Kogutud teooria ning uuritava objekti, valitud ettevõtte, raamatupidamise sise-eeskirja võrdlusel saadud vaatlusandmete alusel tehakse järeldused, mistõttu sobib uurimistöö eesmärgi saavutamiseks kõige paremini kvantitatiivne meetod.

97 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Tuginedes Hirsijärvi, Remesi ja Sajavaara (2005, lk 130) poolt kirjapandule on kvantitatiivse uurimuse keskmeks järeldused varasematest uurimustest, varasemad teooriad, andmete kogumise kavandamine ning järelduste tegemine vaatlusandmete analüüsile tuginedes.

Lõputöö sooritamiseks on töö autor kogunud teemakohaseid andmeid ning kavas on teha järeldusi loogilise arutlusega, mis loob eelduse, et töö on deduktiivne (üldiselt üksikule).

Ghauri ja Gronhaugi (2004, lk 26) esitatule tuginedes rajaneb deduktsioon loogikal ning deduktsiooni puhul vaadatakse teooria järeldusi. Lisaks hõlmab deduktsioon faktide kogumist hüpoteetiliste seoste kinnitamiseks.

Andmete kogumiseks töö autor :  Vaatleb dokumente - töö käigus vaatleb autor ettevõttes kasutatavat raamatupidamise siseeeskirja, algdokumente, raamatupidamisregistreid ning aruanded, mis annavad ülevaate raamatupidamise

korraldamisest

ning

võimaldavad

võrrelda

Eesti

hea

raamatupidamistavaga.  Viib läbi personaalintervjuu ehk vahetu küsitluse - andmete kogumiseks teeb autor personaalintervjuu osaühingu raamatupidajaga, (intrvjuu on esitatud lõputöö lisas 1).

Dokumendivaatluse käigus tekkinud küsimustele on võimalus leida vastus raamatupidajaga konsulteerides.

Vaatluse eelis on andmete kättesaamise kiirus ning personaalintervjuu eelis vahetu kontakt küsitletavaga, arusaamatuste korral on võimalus jagada lisaselgitusi (Tartu Ülikooli majandusteaduskond, 2010, lk 312-316).

Valida tuleb selline andmeanalüüsi viis, mis võimaldaks anda parima vastuse püstitatud uurimusülesannetele või probleemile (Hirsijärvi, et al., 2005, lk 209). Antud uurimistöös on autoril kavas kasutada andmeanalüüsi meetodina võrdlust, mis võimaldaks välja selgitada osaühingu raamatupidamise sise-eeskirja vastavust Eesti heale raamatupidamistavale ning erialaautorite soovitustele.

Tulemused ja järeldused Selgitamaks välja seadusandlikud nõuded raamatupidamise sise-eeskirjale, kasutas autor andmeid raamatupidamise seadusest ning Raamatupidamise Toimkonna juhendidest.

Täiendava informatsiooni saamiseks töötas autor läbi erialaautorite raamatuid, näiteks

98 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Anu Allikvee „Raamatupidamise sise-eeskirjade koostamine“. Autor kogus kirjandusest eelkõige soovitusi ja nõudeid raamatupidamise sise-eeskirja koostamiseks.

Võrreldavuse saavutamiseks analüüsis diplomand ettevõttes kasutatavat raamatupidamise sise-eeskirja, algdokumente, raamatupidamisregistreid ning aruandeid. Teostatud analüüsi tulemusena järeldab autor, et uuritava osaühingu raamatupidamise sise-eeskiri ei vasta Eesti heale raamatupidamistavale, kuna sise-eeskirjas esines olulisi vigu ning puuduseid. Kõige rohkem ebakõlasid esines kontoplaaniga seonduvas, algdokumentide käibes ja säilitamises, tulude ja kulude arvestuses, varade, kohustuste ja omakapitali arvestuses ning aruandlust reguleerivas peatükis.

Lähtudes Eesti heast raamatupidamistavast, erialaautorite soovitustest ja ettepanekutest ning uurimistöö tulemustest, tegi lõputöö autor sise-eeskirja parendamiseks ettepanekud:  lisada ettevõtte lühitutvustus ning raamatupidamise eest vastutav isik;  asendada nimetus aktsiaselts nimetusega osaühing;  lisada informatsioon olukordadest, millal võib arvestuspõhimõtet muuta;  lisada kontoplaani kontode sisu kirjeldused, likvideerida ebavajalikud ja lisada vajalikud kontod;  uuendada kontonumbrites ja lausendites;  uuendada majandustehingute kirjendamise aega;  likvideerida vead dokumendikäivet reguleerivas tabelis;  kaasajastada töölepingute säilitamise aeg ning likvideerida isikukaartide ning tööraamatute säilitamine;  lisada raamatupidamistarkvara kasutajad ning kirjendamisel aluseks võetavad dokumendid;  kajastada tulude ja kulude liigitamist;  lisada informatsioon kulude kajastamisest ja reguleerida tulu kajastamist teenuste osutamisel;  kajastada informatsioon sularaha hoiustamisest;  uuendada välisvaluuta arvestust, võttes arvesse muudatused panganduses;  kajastada finantsinvesteeringute arvestust;

99 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool  parandada põhivara arvele võtmise kriteeriumid;  viia läbi uuendused parenduse, remondi ning hoolduse korras;  lisada informatsioon laenude, ettemaksete, võlgade ning eraldiste arvestusest;  eemaldada ebakõlad inventeerimisel ning varude hoiustamisega seonduvas;  kajastada teavet omakapitali arvestusest;  täiendada Raamatupidamise Toimkonna juhend nr 15 lähtumist lisade koostamisel;  täiendada sisekontrolli meetmete rakendamist.

Lõputöö autor on veendunud, et sissejuhatuses püstitatud uurimisülesanded ning eesmärk said täidetud. Uurimistöö tulemuste põhjal on osaühingu raamatupidajal võimalus teha uuendusi ning täiendusi sise-eeskirjas, mis muudaksid dokumendi nõuetekohaseks, eeskujuks ettevõtetele, kellele osaühing teenust osutab. Lisaks on korrektne sise-eeskiri abiks raamatupidajale ning praktikantidele raamatupidamislike ülesannete täitmisel.

Tähtsamad allikad Allikvee, A. (2006). Raamatupidamise sise-eeskirjade koostamine. Tallinn. Teabekirjanduse OÜ.

Aruste V. (2006). Siseaudit ja revisjon. Tallinn. Hansa Äriteenuste OÜ kirjastus.

Davies, M., Aston, J. (2011). Auditing fundamentals. England. Pearson Education Limited.

Eesti siseaudiitorite ühing. (2002). Siseaudit arvestus- ja aruandlusprotsessis. Tallinn.

Raamatupidaja.ee kirjastus.

Lepvalts, E. (2013). Raamatupidamise sise-eeskirjade koostamine. Tallinn. Pandekt OÜ.

Raamatupidamise seadus. (20.11.2002). Viimati muudetud 13.03.2014. Kasutamise kuupäev: 02.12.2012, allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/125052012016 Vainula, E. jt (2002). Raamatupidaja käsiraamat. Tallinn. Äripäeva kirjastus.

100 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool

KULUARVESTUSSÜSTEEMI ARENDAMINE PUIDUTÖÖTLEMISE ETTEVÕTTES Kaili Ruberg Juhendaja Siiri Luts, MA Sissejuhatus Kuluarvestus on aktuaalne, sest paljud Eesti ettevõtted said mõned aastad tagasi tunda välistegurite laastavat mõju oma asutusele. Majandussurutise ajal oli majandustegevus minimaalne ning ettevõtetes tuli hakata rohkem mõtlema kuludele, et mitte pankrotti minna.

See tähendas, et tuli kärpida kulusid ootamatult ja ka ebameeldivalt. Kuidas teada, milliseid kulusid, kust ja kui palju tuleks kärpida? Lahendus on kasutada kuluarvestussüsteemi, mis hea analüüsi tulemusel aitaks küsimustele vastused leida (Teder, 2013). Kuluarvestussüsteemide loomine ettevõttes on kasulik ka siis, kui ettevõttel ei ole karta finantsraskusi. Selle kaudu saab juhtkond paremini planeerida tulevikku, leida probleemidele kiiremini lahendusi ja lisaks hoida kulusid kontrolli all ning muuta tootmist efektiivsemaks väiksemate kuludega (Lääts, 2012). See on hea võimalus tugevdada konkurentsipositsiooni ning muuta ettevõte tõhusamaks.

Lõputöö uurimisobjekt on 2009. aastal asutatud puidutöötlemise ettevõte. Ettevõtte tootevalikus on peamiselt akna ning ukse sise- ja välispiirded, põrandaliistud ja nurgaklotsid, profileeritud postid ja muud tooted nagu harjatipud ning rõdupiirded. Ettevõtte juhtkonnal on tekkinud vajadus saada tagasisidet tehtud valikutest ja tegevustest tootmises. Üks ettevõttesisese

tagasiside

võimalus

on

kuluarvestussüsteem,

mis

tagaks

soovitud

informatsiooni juhtkonnale.

Lõputöö eesmärk on arendada välja kuluarvestussüsteem puidutöötlemise ettevõttes, mis tagaks juhtkonnale informatsiooni kulukohtade, kuluobjektide ja kululiikide kaupa.

101 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Eesmärk ja uurimisülesanded Lõputöö eesmärk on arendada kuluarvestussüsteemi puidutöötlemise ettevõttes, mis tagaks juhtkonnale informatsiooni kulukohtade, kuluobjektide ja kululiikide kaupa.

Eesmärgi saavutamiseks tuleb täita järgmised ülesanded: 1) luua teoreetiline baas kuluarvestussüsteemi väljatöötamiseks; 2) selgitada välja, millist informatsiooni kulude kohta ettevõttest praegu saab; 3) teha kindlaks juhtkonna vajadused kuluarvestussüsteemist saadava informatsiooni kohta; 4) analüüsida kogutud informatsiooni, et anda hinnanguid ettevõtte olukorrast; 5) eelmiste ülesannete alusel teha ettepanekud sobiva kuluarvestussüsteemi arendamiseks.

Uurimistöö metoodika Uurimuses kasutatakse kombineeritud metoodikat, kasutades nii kvantitatiivsele kui ka kvalitatiivsele meetodile omast lähenemist, sest selle abil saab koguda põhjalikumat ja mitmekülgsemat materjali. Uuringu teostamiseks kogutakse esmalt kvalitatiivseid andmeid, mille kaudu ilmnevad uuritavate seisukohad ning mida võrreldakse varasema teooriaga, et selgitada välja kuidas kuluarvestussüsteemi arendada.

Andmete kogumise meetodid:  osalusvaatlus – uurija osaleb ettevõtte igapäevases tegevuses, et mõista juhtide, raamatupidaja ja tööliste vajadusi kuluarvestussüsteemi loomisel, vaatluse eelis on esmase informatsiooni kogumine ettevõtte loomulikus keskkonnas.  dokumendivaatlus – uurija eesmärk on tutvuda ettevõtte raamatupidamise korraldamisega ning selle dokumentidega nagu töölehed, arved, sise-eeskiri, kontoplaan, majandusaasta aruanded ja registrite väljavõtted, et saada informatsiooni kuluarvestuse seisukorrast ettevõttes ja teha kindlaks nende vastavus seadusega.  poolstruktureeritud intervjuu – uurija saab selle abil tutvuda omaniku teadmiste, plaanide ja ootustega kuluarvestussüsteemi kohta. Intervjuu annab hea võimaluse saada põhjalikumat teavet, sest lisaküsimustega saab intervjueeritav argumenteerida oma seisukohti ja täpsustada vastuseid.

102 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Rakendusuuringus kasutatakse deduktiivset lähenemist, sest uurimuses on teooria olemas ning selle põhjal kogutakse uut materjali. Tulemuste põhjal katsetatakse teooriat, arendades selle põhjal ettevõtte kuluarvestussüsteemi.

Andmete töötlemise meetodid:  andmete võrdlemine – võrreldes vaatlustelt ja intervjuudelt kogutud informatsiooni teooriaga saab välja selgitada, milliseid kuluarvestussüsteemi meetodeid olemasolevatest on mõistlik uuritavas ettevõttes rakendada.  andmete analüüs - analüüs toimub läbivalt kogu uurimuse jooksul, sest vaatluste ja intervjuudega andmeid kogudes on tarvis neid jooksvalt analüüsida, et saada teada, mida järgneva vaatluse ja intervjuuga juurde küsida ja uurida.  andmete tõlgendused - selle kaudu saab seletada lahti teatud põhjused, mis on olnud mingite otsuste aluseks ettevõttes ning sealt tulenevalt võtta kasutusele teatud meetodeid, liigitusi ja valikuid.

Andmete esitamise meetodid:  kirjeldamine – kirjeldatakse ettevõttes puidutöötlemise tulemusel tekkinud kulude põhjuseid ja liigitusi;  modelleerimine – kogutud andmete paremaks tõlgendamiseks kasutatakse tabeleid, jooniseid ja valemeid.

Tulemused ja ettepanekud Osalusvaatlusel ja juhatajat küsitledes selgus, et lähtudes tootmise erinevatest tegevustest ja seadmetest eristatakse puidu esmast töötlemist ehk saagimine, freesimine ja profiili lõikamine. Selle üldine nimetus on töötlemine. Teisena eristatakse viimistlemist, mis seisneb toote lihvimises, värvimises, lakkimises või õlitamises. Selle määratluse kaudu on kokku neli kulukohta, mille arvestuse kaudu saab teada, kui palju kulusid mingis osakonnas tehakse.

Uurija määratud ettevõtte kulukohade illustreerimiseks on loodud järgnev joonis.

103 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool

Ettevõtte kulukohad

Töötlemine

Viimistlemine

Tugiteenused

Üldjuhtimine

Joonis 1. Uurija määratud kulukohad ettevõttes Uurija arvates tuleks luua abistav materjal ja kontoplaani järgi ära jagada kõik kulud ning kohad, kus nad tekivad ja võivad tekkida. Selle alusel tuleks ettevõttel luua kontoplaanis olevate kulude kulukohtadele jagamise jaoks tabel, et kandeid tehes ja kulukohti määrates oleks aluseks kindel skeem.

Tutvudes osalusvaatluse käigus raamatupidamisprogrammi Merit Aktiva ja sealsete võimalustega ilmnes, et detailsema kuluarvestuse jaoks on võimalus programmis kasutusele võtta kulukohad. Kulukohad ei ole kontoplaaniga üheselt seotud, selle töö peab iga ettevõte ise oma kulukohtade järgi tegema. Kulukoha saab majandustehinguga siduda erinevate kannete tegemise ajal. Kulukoht on kulupõhise arvestusega ning neid saab valida ostuarvete kaudu, määratud summad kasvavad vaid positiivselt, see tähendab, et müügiarvete puhul kulukohti määrata ei saa.

Kasutada ettevõttes kuluobjektidena tehtavaid projekte, kuna ettevõtte väljunditena pakuvad nad juhatajale kõige rohkem huvi. Lisaks mainib autor taas, et tasuks mõelda programmis pakutavate võimaluste peale, kuna Kaplani ja Cooperi teooria kohaselt on sellised integreeritud kuluarvestamise võimalused juba süsteemi neljas tase, mille poole tasub kindlasti pürgida.

Uurimisobjektis tuleks teha kogukulude kujundamine ehk nende liigitamine, saamaks ülevaadet ettevõtte otsekuludest, tootmise kaudkuludest ja ettevõtte üldkuludest. Selle alusel saab hakata rakendama süsteemi, mille kaudu jaotatakse kaudkulud esmalt kulukohtadele ja sealt edasi kulukäiturite abil kuluobjektidele. Võtta kulude kogumise meetodina kasutusele töökuluarvestuse süsteem ning sellest informatsiooni ühe kuluobjekti kohta.

lähtudes ka töökuluandmik, mis koondaks

104 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Kasutada uurimisobjekti üldkulude jagamiseks traditsioonilist kulude jagamise meetodit, see sobib, kuna ettevõtte struktuur ja tootmise töö etapid on lihtsad. Kulukäiturina soovitab diplomand kohaldada otseseid tööjõutunde, mis on selle ettevõtte puhul olulises mahus, sest töö valmib peamiselt inimtööjõul.

Analüüsides intervjuust ja vaatlustelt saadud informatsiooni arvab uurija, et andmed otsese tooraine kulude kohta oleksid ettevõtte jaoks kokkuvõttes vajalikud. Kontoplaani uurides ja reaalsetele kuludele mõeldes tehti ettepanek parandada ja täiustada kontoplaani, mis tulevikus vastaks tegelikkusele ja ka juhataja ootustele, andes terviklikumat informatsiooni. Seni, kuni puudub varude arvestus, on selguse huvides hea mitmekesistada kontoplaani, et sealt väljaloetavad otsesed tooraine kulud saaks loogiliselt ja lihtsalt siduda ka kulukohtadega. Kui soovitakse veel detailsemaks minna, siis pakub Merit Aktiva võimalust kasutada ühe konto all erinevaid artikleid, mis peab iga sisestatud ostuga kannet tehes valima. Artiklite kohta saab soovi korral teha raamatupidamisprogrammist lihtsaid aruandeid ja väljavõtteid. Kontoplaani muutmise ja täiustamise tulemusena tuleksid bilansi aktivasse lisada juurde kontosid (loetelu lõputöös).

Töö jooksul tehtud ettepanekute tulemusena peab raamatupidamise sise-eeskirja põhjalikult analüüsima ning seal mitmeid muudatusi sisse viima. Tuleb vormistada varude arvestuse peatükk, lisada muudatused aruandluse peatükis ning täiustada kontoplaani.

Diplomandi ja uurimisobjekti juhataja arvates aitasid uuringu käigus tehtud ettepanekud kuluarvestussüsteemi arendada tasemele, mis täidab lüngad oodatud infovajaduses. Seega on rakendusuuringule püstitatud eesmärk täidetud.

Tähtsamad allikad Alver, J. (2009). Kuluarvestussüsteemi täiustamine. Raamatupidamisuudised. 1(112), 26-30.

Brierley, J. A., Cowton, C. J., Drury, C. (2001).Research into product costing practice: a European perspective.European Accounting Review, volume 10, issue 2, 215-256.

Haldma, T., Karu, S. (1999). Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes. Tartu:Rafiko.

Horngren, C. T., Datar, S., M., Foster, G., Rajan, M. & Ittner, C. 2009. Cost Accounting. A managerial emphasis.(13th ed).Upper Saddle River, New Jersey: PearsonPrentice Hall.

Kaplan, R.S., Cooper, R. (2002). Kulu ja tulemus.Tartu: Fontese Kirjastus, Tallinn: Ühiselu.

Karu, S. (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis I osa. Tartu: Rafiko.

105 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool

IV JUHIABI ÕPPEKAVA LÕPUTÖÖD TÖÖSTRESSI JA ORGANISATSIOONILE PÜHENDUMISE SEOSED HARIDUSASUTUSE NÄITEL Deana Krotova Juhendaja Heve Kirikal, MA Sissejuhatus Tööst tekkiv stress põhjustab töötajate läbipõlemist ja terviseprobleeme. Stress on üks peamisi põhjusi, miks tööjõu voolavus on suur. Töötulemused võivad halveneda ning organisatsioon ei täida maksimaalset soovitud eesmärki. Sellised probleemid jäävad tavaliselt tööandjatele märkamata, kuid tegelikult peab nendega tegelema, et vähendada tööstressi, suurendada töötajate rahulolu ning pühendumist organisatsioonile. Stress on inimeste vastureaktsioon ülemäärasele pingele või mis tahes muud laadi nõudmistele. See keskendub välistele stressoritele või ohtudele töökohas. Stressi võivad esile kutsuda nii ülemäärased välised pinged kui ka isetekitatud sisemised pinged. (Palmer & Cooper, 2010, lk 150) Tööinspektsioon viis 2009. aastal koostöös Rakendusuuringute keskusega CentAR ning Turuuuringute ASiga läbi üle-eestilise tööstressiuuringu, mille tulemusena selgus, et Eesti on tööstressi tajumisel Euroopas esirinnas. (Seppo et al., 2010, lk 7-8) Haridusasutuse töötajate hulgas 2013. aastal läbiviidud töötajate rahuloluküsitlus näitas, et organisatsiooni liikmed hindavad oma tööd stressirohkeks. Tööstressi tekitajaid ja organisatsioonile pühendumist aga rahuloluuuringus ei käsitletud, mistõttu tekkis vajadus uurida tööstressi põhjuseid ja nende seoseid organisatsioonile pühendumisega.

Lõputöö autor keskendub negatiivse ja kahjuliku stressi kirjeldamisele ja selle põhjustele, sest kahjulik stress põhjustab soovimatuid töötulemusi, töölt puudumist ja tööjõu voolavust.

Organisatsioonile pühendumist on uuritud ja defineeritud mitmel erineval viisil, kuid Hall (1977) on märkinud, et pühendumise mõistet ei peaks uurima kui tervikut, vaid keskenduda tuleb pühendumise erinevate komponentide uurimisele.

106 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Eesmärk ja uurimisülesanded Lõputöö eesmärk on välja selgitada tööstressi põhjused ja nende seosed organisatsioonile pühendumisega haridusasutuse näitel. Eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgnevad uurimisülesanded:  töötada läbi teoreetilised allikad, et välja selgitada, mis on tööstress ja organisatsioonile pühendumine;  välja selgitada tööstressi põhjused, et seostada neid organisatsioonile pühendumisega;  leida sobiv meetod tööstressi ja organisatsioonile pühendumise seoste välja selgitamiseks;  tuua välja tööstressi põhjused ja seosed organisatsioonile pühendumisega haridusasutuse näitel.

Uurimistöö metoodika Andmete kogumisel kasutati kvantitatiivset andmekogumisemeetodit – ankeetküsimustikku.

Küsimustik jagunes kaheks osaks: esimeses osas olid väited tööstressi (35 väidet) ja teises organisatsioonile pühendumise kohta (33 väidet).

Tööstressiuuringu küsimustiku koostamisel lähtuti Tööinspektsiooni tööstressiuuringu kokkuvõttest (Tööstressi uuring 2012…, 2012). Lõputöö autor kasutas Tööinspektsiooni tööstressiuuringu küsimusi ning jagas hiljem väited stressifaktorite järgi gruppidesse – tööga seotud nõuded, suhted tööl, rolli tundmine, muutuste juhtimine, võimalus kontrollida, kolleegide toetuse tunnetamine, juhipoolse toetuse tunnetamine. Küsimustikus andsid töötajad hinnangu viiepallisel skaalal, kus 1 tähendab „mitte kunagi“ ja 5 „alati“.

Organisatsioonile pühendumise mõõtmiseks kasutati Allen`i ja Meyer`i (1990) välja töötatud emotsionaalse, alahoidliku ja normatiivse pühendumise skaalat (Affective, Continuance, and Normative Commitment Scales). Küsimustikus tuleb töötajatel anda hinnang seitsmepallisel skaalal, kus 1 tähendab „ei nõustu üldse“ ja 7 „nõustun täielikult“. Eesti keeles kasutas Allen`i ja Meyer`i (1990) skaalat oma magistritöö uurimuses Tiina Kask (2002) (Reimer 2008). Emotsionaalset pühendumist mõõdab 8, alalhoidlikku pühendumist 11 ja normatiivset pühendumist 14 väidet.

107 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Uuring viidi läbi haridusasutuse töötajate seas 2014. aasta aprillis. Küsitluse läbiviimisel kasutati kooli direktori abi. Direktor jagas töötajatele küsitluslehed ning osakonnajuhatajad kogusid need kokku ja edastasid kantseleisse.

Andmeanalüüsi meetodina kasutas autor kirjeldavat statistikat. Autor võrdles saadud tulemusi ja tegi tulemuste põhjal järeldused enim tööstressi ja organisatsioonile pühendumist mõjutavatest teguritest uuritava haridusasutuse töötajate seas. Samuti selgitas ta välja seosed tööstressi ja organisatsioonile pühendumise vahel.

Küsimustik jagati 110-le haridusasutuse töötajale, vastused saadi 43 töötajalt, kes moodustasid lõpliku valimi. Vastanutest 11 (26%) olid mehed ja 32 (74%) olid naised.

Rohkem kui kolmandik on vanuses 41-50 aastat. Ametikohal töötatud aja järgi on 72% vastajatest töötanud uuritavas haridusasutuses 6 aastat ja rohkem. Kõrgharidusega vastajad moodustasid valimist 54% (23 vastajat) ja kesk-eri ning kutseharidusega 37% (16 vastajat), ülejäänud töötajad olid keskharidusega.

Ametipositsiooni määratlemiseks kasutati küsimustikus jaotust, kus vastajad pidid märkima, kas kuuluvad juhtkonna, õpetajate või töötajate hulka, kes ei ole õpetajad, kuid puutuvad õpilastega kokku. Töötajatele anti võimalus märkida mitu sobivat vastusevarianti. Vastajate seas oli 6 juhtkonna liiget ja 22 õpetajat. Selliseid töötajaid, kes ei ole õpetajad, kuid nende põhitöö on seotud õpilastega, oli 11 ning aeg-ajalt tegeleb õpilastega 8 töötajat.

Järeldused ja ettepanekud Tööstressi põhjuste väljaselgitamisel selgus, et haridusasutuse töötajaid mõjutavad kõige enam tööga seotud korraldused, sest töötajad peavad töötama väga intensiivselt, ülesandeid on palju ja erinevad osapooled annavad vastuolulisi korraldusi. Suhted tööl on valdavalt head ning töökaaslaste vahelist vaenu ja pingeid esineb harva. Töötajad teavad, mis on nende roll organisatsioonis ning töö sisu ja korraldused on arusaadavad.

Stressifaktorite analüüsimisel selgus, et mehed teavad tööga seotud rolle paremini kui naised.

Mehed ja naised ei tunne, et suhted tööskaaslastega oleks halvad ning kolleegide toetust hinnatakse heaks. Naised tunnetavad töönõuetest tulenevat stressi rohkem kui mehed.

Tööstressi väidete analüüsimisel töötajate haridustaseme järgi selgus, et kõige rohkem on

108 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool tööstressist ohustatud kõrgharidusega töötajad, sest nemad on tööstressiga seotud väidetele andnud madalamaid hinnanguid.

Alalhoidlik pühendumine oli kõige tugevamalt esindatud, aga esines ka emotsionaalset ja normatiivset pühendumist, mida oli isegi rohkem kui emotsionaalset. Alalhoidlik pühendumine on Meyeri ja Alleni teooria järgi seotud kuludega, mis kaasneks ettevõttest lahkumisega. Kõige vähem on töötajad normatiivselt pühendunud, mis on seotud inimeste kohusetundega jääda organisatsiooni liikmeks.

Organisatsioonile pühendumise uurimisel töötajate soo järgi leiti, et mehed on normatiivselt pühendunumad kui naised. Naised seevastu on emotsionaalselt

või alalhoidlikult

pühendunumad kui mehed. Keskharidusega töötajad tunnevad organisatsiooni suhtes suuremat emotsionaalset seotust kui kõrgharidusega töötajad. Kõrgharidusega töötajad on alahoidliku pühendumisega. Nad kalkuleerivad organisatsiooni heaks tehtud panuseid, liikmeks jäämisel saadavaid kasusid ning haridusasutusest lahkumisega tekkivaid kulusid.

Tööstressi ja organisatsioonile pühendumise seoste analüüsimisel selgus, et haridusasutuse töötajate tööstressi tunnetamine on organisatsioonile pühendumisega seotud. Kõige enam seoseid leiti emotsionaalse pühendumise ja muudatuste juhtimisega. Alalhoidlik pühendumine on seotud suhetega tööl ja juhipoolse toetuse tunnetamisega. Normatiivne pühendumine on seotud muudatuste juhtimisega, kontrolliga, juhipoolse toetusega ning kolleegide toetuse tunnetamisega ning suuremal määral on seotud töö nõuetega.

Uuringu tulemusena võib järeldada, et normatiivne pühendumine on haridusasutuses enam seotud tööstressi teguritega ehk tööstressi põhjused on seotud kohusetundega jääda organisatsiooni liikmeks.

Meyeri ja Alleni organisatsioonile pühendumise teooria järgi annavad siiski kõige suuremat kasu organisatsioonile emotsionaalselt pühendunumad töötajad. Emotsionaalne pühendumine on seotud emotsionaalse sidemega, mida töötaja tunneb organisatsiooni suhtes, heade töösaavutustega ning põhjustab töötajas suurt töömotivatsiooni. Normatiivsel pühendumisel on samuti positiivsed tagajärjed organisatsioonile, kuid need ei ole nii tugevad kui emotsionaalsel pühendumisel.

109 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Tähtsamad allikad Choong, Y.-O., Tan, C.-E., Keh C.-G., Lim, Y.-H., Tan Y.-T. (2012). How Demographic Factors Impact Organisational Commitment of Academic Staffs in Malaysian Private Universities: a Review and Research Agenda. International Journal of Academic Research.Vol. 4. No. 3. May. 72-76 Hallowell, E. (2010). Stressijuhtimine. Tallinn: Äripäeva Kirjastus Hindle, T. (2000).Toimetulek stressiga. Tallinn: Koolibri Meyer, J. P., Herscovitch, L. (2002). Commitment to Organizational Change: Extension of a Three-Component model.Journal of Applied Psychology review, vol. 87, No 3, 474 – 487 Palmer, S., Cooper, C. (2010). Toimetulek stressiga. Tallinn: Äripäev Phipps, S. T. A., Prieto, L. C., Ndinguri, E. N. (2013). Understanding the impact of employee involvement on organizational productivity: The moderating role of organizational commitment. Journal of Organizational Culture, Communications and Conflict, volume 17, nr 2 Rahmani, A., Khodaei, R., Mahmodkhani, S., Moslemi, M., Gharagozlou, F., Ahmadnezhad, I., Karchani, M., Vatani, J. (2013). Investigation of Occupational Stress and its Relationship with the Demographic Characteristics of Workers in Ilam, Iran.

Electronic Physician. 5(1) ISSN: 2008-5842.611-615 Reimer, R. (2008). Kommunikatsiooniga rahulolu seosed organisatsioonile pühendumise, tööga rahulolu ja rollistressiga. Tallinna Ülikool. Sotsiaalteaduskond. Magistritöö organisatsioonikäitumises. Kasutamise kuupäev: 14.05.2014, allikas: http://www.pare.ee/files_www/Raili_Reimer_magistrit.pdf.

Rusu, R. (2013). Affective organizational commitment, continuance organizational commitment or normative organizational commitment? Management and Economics.

Nr 2 (70)/2013 Tööinspektsioon. (2012). Tööstressi uuring 2012. Kasutamise kuupäev: 17.03.2014, allikas: http://www.ti.ee/public/files/Toostressiuuring_2012.pdf Vadi, M. (1997). Organisatsioonikäitumine.Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Vaimne tervis töökohal: käsiraamat tööandjale ja töötajale.(2011). Tallinn: Tervise Arengu Instituut

110 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool

TÖÖLT LAHKUMISE KAVATSUS JA PERSONALI VOOLAVUS TEENINDUSETTEVÕTTE NÄITEL Annika Soots Juhendaja Heve Kirikal, MA Sissejuhatus Käesoleva lõputöö aine on personali voolavuse peamiste põhjuste analüüs ning tööga rahulolu seos töölt lahkumise kavatsusega teenindusettevõttes. Üha enam lahkub töötajaid oma töökohalt. Mõne jaoks on palk liiga väike, osadele ei sobi tööaeg, kellel jällegi raske kohaneda töökeskkonnaga ning on ka neid, kellele antud töökoht ei paku piisavalt põnevust ega vajalikul määral väljakutseid.

Töökohta vahetatakse enamasti siis, kui eelmises töökohas hakkab igavaks minema, sest kõik on tüütuseni selge. Uues ametis aga avastatakse, et teadmised ja oskused on olemas, kuid rakendada neid ei õnnestu, sest ei tunta ettevõtte hingeelu (Mikiver, 2010, lk 81).

Kavatsuste ning töökohalt lahkumise suhet kinnitab Sageri (1991) pikaajaline müügipersonali uuring, milles leiti, et lahkumiskavatsuse intensiivsus oli väga erinev lahkuvate ning jäävate töötajate vahel (Mahdi et al., 2012). Kuigi töötaja 'kavatsust lahkuda' peetakse märgiks töösuhte lõpetamisest, ei ole leitud kindlaid märke lahkumiskavatsuse olemasolust kui tegeliku lahkumise eeldusest. Vastavalt Muchinsky ja Morrow (1980) uurimusele võib ebasoodne seis majanduses kahandada töötaja võimalusi mujale liikumiseks, mis omakorda viib selleni, et suhe kavatsuse ja tegeliku töölt lahkumise vahel nõrgeneb. Samas võib majanduse

soodne

seis

viia

suhte

tugevnemisele

lahkumiskavatsuse

ning

tööga

rahulolematuse vahel, saab väita põhinedes Kalliathi ja Becki (2001) uurimusele, milles juhtide toetus mitte ainult ei vähendanud läbipõlemise sümptomeid, vaid mõjutas nii otseselt kui kaudselt ka lahkumiskavatsuse teket (Mahdi et al., 2012).

Kõige sagedasemad lahkumiskavatsuse tekke ennetajad on: iseseisvus tööl, õiglane tasu, sotsiaalne tugi, tööga rahulolu, tööle pühendumine, töötatud aeg ning demograafilised

111 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool näitajad, nagu vanus ning sugu. Kim ja Stoner (2008) väidavad, et sotsiaalne tugi ja iseseisvus tööl vähendavad otseselt lahkumiskavatsuse teket.

Eesmärk ja uurimisülesanded Lõputöö eesmärk on töötajate tööga rahulolu ja töölt lahkumise kavatsust soodustavate tegurite kaardistamine ning töölt lahkumise põhjuste väljaselgitamine, et leida meetmed personali voolavuse vähendamiseks ning tööga rahulolu suurendamiseks teenindusettevõttes.

Lähtuvalt eesmärgist on püstitatud järgnevad ülesanded:  luua teoreetiline raamistik töötajate tööga rahulolu, töölt lahkumise kavatsust soodustavate tegurite ja töölt lahkumise põhjuste väljaselgitamiseks;  leida sobiv meetod empiirilise uuringu läbiviimiseks;  kaardistada töötajate tööga rahulolu ja töölt lahkumise kavatsust soodustavad tegurid;  selgitada lahkumisintervjuude tulemuste abil välja töötajate töölt lahkumise põhjused teenindusettevõttes;  uuringutulemuste analüüsile tuginedes tuua välja meetmed personali voolavuse vähendamiseks ja tööga rahulolu suurendamiseks teenindusettevõttes.

Uurimistöö metoodika Uuringu läbiviimiseks kasutas autor kvantitatiivset meetodit. Andmekogumismeetodina kasutati ankeetküsitlust tööga rahulolu ja töölt lahkumise kavatsust soodustavate tegurite kaardistamiseks ning dokumendivaatlust personali voolavuse põhjuste väljaselgitamiseks.

Tööga rahulolu ja lahkumiskavatsuse mõõtmiseks valis autor laialdaselt levinud tööga rahulolu väljaselgitamise mudeli MSQ – Minnesota rahuloluküsimustiku lühiversiooni (Minnesota Satisfaction Questionnaire Short Version) ja Nasurdin et al., (2003) mudeli.

Küsimustele vastamiseks oli kasutusel Likerti 5-palline skaala (1- “ei nõustu üldse” ja 5“nõustun täiesti”).

Töö autor viis teenindusettevõttes läbi ankeetküsitluse 2014. a aprillis. Koostöös ettevõtte personalitöötajaga jaotati osakondadesse (spaa, vastuvõtt ja toitlustus) 74 ankeeti. Vastajate anonüümsus tagati puhketuppa paigutatud kinnise postkastiga, kuhu vastajad panid täidetud ankeedid. Kokku tagastati 47 ankeeti, moodustades lõplikuks valimiks 63,5%. Osakondade

112 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool järgi jaotatult oli enim vastanuid toitlustusest - 50%, spaatöötajatest vastajaid oli 28% ja vastuvõtust 22%. Vastajatest 72,3% olid naised ja kõige enam vastajaid oli vanuses 25-34 aastat. Kõige vähem oli vastajaid vanuses 45-65 aastat.

Personali voolavuse põhjuste väljaselgitamiseks analüüsis autor teenindusettevõttes vabatahtlikult töösuhte katkestanud töötajatega läbiviidud lahkumisintervjuu ankeete, mis olid täidetud ajavahemikus jaanuar 2013 - jaanuar 2014.

Järeldused ja ettepanekud Uuringu tulemustele tuginedes on uuritavas teenindusettevõttes tööga rahulolu nii sisemise, välimise kui ka üldise rahuloluga madal, mis viitab töölt lahkumise kavatsuse olemasolule.

Vaid 8 vastajat ehk 17% vastanutest näevad tulevikku uuritavas teenindusettevõttes ning nende hinnangud tööga rahulolu erinevatele teguritele (sisemised m=3,57, SD=1,06; välised m=3,35, SD=1,08) olid kõrgemad kui töötajatel, kes soovivad ettevõttest lahkuda aasta jooksul (sisemised m=3,43, SD=1,10, välised m= 3,28, SD= 1,08) kui ka nende osas, kes soovivad lahkuda, kuid jätkavad töötamist (sisemised m=3,43, SD=1,10 ja välised m=3,28, SD=1,08). Lahkumisintervjuude põhjal läbiviidud töölt lahkumise põhjuste analüüsist ilmneb, et peamised põhjused töölt lahkumiseks on seotud töötasu, konfliktidega ülemuste ja töötajate vahel, tunnustuse ja tagasiside puudumisega.

Uuringu tulemustest lähtuvalt teeb autor teenindusettevõttele järgmised ettepanekud: 1) Ennetamaks ning vähendamaks personali voolavust, tõstes rahulolu tööga, soovitab autor vähemalt kord aastas läbi viia tööga rahulolu küsitlus, et koguda andmeid tööga rahulolu erinevate tegurite kohta. Läbiviidud uuringut saab kasutada nö ankurväärtusena, mida saab võtta aluseks võrdluses kõikide teiste tööga rahulolu hinnangu väidetega. Eesmärgistatud ning läbimõeldud uuringu tulemuste rakendamine võimaldab kasutada tulemusi organisatsiooni töö

korraldamisel.

Nii

saab

rahulolevaid

töötajaid

kui olulist

konkurentsieelist ja tugevust arvesse võtta ettevõtet puudutavate strateegiliste otsuste langetamisel (Metelitsa, Raudsepp, 2012, lk 17-18).

2) Tõhustada personali valikut – võtta kasutusele kutsesobivustestid, kuna testid on ideaalsed otsustamaks, kas kandidaat on antud töö jaoks sobiv. Näiteks raamatupidaja palkamise

113 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool korral peaks test sisaldama spetsiifilisi küsimusi rahavoogude ja arvetega tegelemise kohta, müügimehe puhul andma võimaluse mängida läbi situatsioon, mis puudutab müügimehe tööd. Enne kutsesobivustesti koostamist tuleb läbi viia põhjalik analüüs. Analüüsi eesmärk on teha kindlaks, milliseid oskusi nõuab töö, mille kohta test koostatakse.

Teine meetod personali valiku tõhustamiseks on töövestluse läbiviimise mudel, mis aitab vähendada voolavust. Peamine eesmärk on töövestluse parem struktureerimine, et kõrvaldada ebamäärase tehnika negatiivsed mõjud. Läbimõeldud küsimused aitavad puudutada järgmisi aspekte: eelnev töökogemus, haridus, läbitud koolitused ning isiklikud plaanid ja eesmärgid. Kõikidelt kandidaatidelt küsitakse samu küsimusi, võimaldades seeläbi kandidaate võrrelda. Lisaks, saab vestluse läbiviija anda reaalset infot töötingimuste, eeldatava panuse ja efektiivsuse kohta. Mõlemat meetoditest, eraldi või koos, saab kasutada tööjõu haldamise parandamisel, vähendades seeläbi tööjõu voolavust (Laser, 1980, lk 20-21).

3) Koolitada juhte - teenindusettevõttes töötajate hoidmiseks tuleb juhtidel arendada toetavat juhtimistiili, küsida ning arvesse võtta töötajate ettepanekuid. Juht peab oskama luua suhteid enda ja töötajate kui ka meeskonna kui terviku vahel. Edukad suhted meeskonnas ning töötajate ja juhi vahel on oluline tegur. Meeskonnas tuleb tekitada avatud ja aus kultuur, mistõttu on oluline, et juhid ei vea töötajaid alt. Sealhulgas on oluline tasandada hierarhiat, kuna suurimat pühendumist soodustab tõkete puudumine juhi ja töötajate vahel.

4) Anda õigeaegselt tagasisidet - pühendumist suurendab, kui meeskonna eesotsas on juht, kes mitte ainult ei kiida hästi tehtud töö eest, vaid tegutseb kiiresti ja professionaalselt ka keerulistes olukordades või kehva soorituse korral. Hea juht tunneb ära olukorrad ning annab oskuslikult tagasisidet, kui meeskond on teinud tublit tööd või saavutanud midagi olulist. Vigadega tuleb tegeleda konstruktiivselt ning töötajaid toetavalt. Toetus ja julgustus innustab meeskonda iseseisvalt otsuseid vastu võtma ning tegelema raskete probleemidega ilma juhi sekkumiseta.

5) Arendada meeskonda- peamine viis meeskonna pühendumise suurendamiseks on meeskonna arendamine. Arendamise all ei mõelda ainult erinevatele kursustele ligipääsu vaid ka meeskonna liikmete enesekindluse tõstmist ja usu andmist nende võimesse võtta vastu väljakutsuvamaid ülesandeid. Pühendumist soodustab juhi usaldus oma töötajate suhtes. Töötajad saavad leida vastuseid erinevatele keerukatele küsimustele ning ei pea

114 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool oma tehtud tööd juhile ette näitama (Kuidas saab keskastmejuht suurendada …, 2012, lk 32-33).

6) Tõhustada otsest juhendamist - igat uut töötajat tuleb esimesel tööpäeval põhjalikult instrueerida. Kuna uued töötajad peavad väga lühikese aja jooksul omandama väga palju uut infot, on tähtis koondada oluline info ``Uue töötaja käsiraamatusse``.See peab sisaldama selliseid peamiseid punkte, nagu tööaeg, riietus, palgaskaala, standardid jne.

Juhendamise perioodi tuleb pikendada. Üks või mitu kauaaaegset töötajat tuleb panna uut töötajat abistama küsimustes, mis tal võivad erinevate tegevuste käigus tekkida. Uusi töötajaid tuleb aeg-ajalt testida, et näha, kas nad on vajalikud oskused omandanud.

7) Võimaldada

koolitusi

ja

arenguvõimalust

-

pikaaegsetele

töötajatele

tagada

koolitussüsteem. Kogenud töötajad vajavad värskendavaid kursuseid, et hoida oskuste ja soorituse maksimaalset taset. Koolituse tagamine näitab, et tööandjat huvitab töötajate heaolu ja arenemine. Hoole ja siira huvi ülesnäitamine võib viia suure sammu võrra lähemale kauaaegsete töötajate (töötajad, kellele tuleb meelde tuletada, kui olulised nad on efektiivsele organisatsioonile) voolavuse vähenemisele (Laser, 1980, lk 19-20).

Tähtsamad allikad Chang, W-J. A., Wang, Y-S., Huang T-C. (2012). Work desing-related antecedents of turnover intention: a multilevel approach. Downloaded January 16, 2014, from Ebsco database.

Elenurm, T. (2013). Juhtimine muutunud organisatsioonides. Personali Praktik, 24, 32.

Elçi, M., Şener, Î., Aksoy, S. and Lütfihak, A. (2012). The Impact of Ethical Leadership and Leadership Effectiveness on Employees’ Turnover Intention:The Mediating Role of Work Related Stress.Procedia - Social and Behavioral Sciences, 58, 289-297.

Downloaded Mar 3, 2013, from EBSCO database.

Laser, S.A. (1980). Dealing with the problem of employee turnover. Human Resource Management, Winter, 17-21. Downloaded January 10, 2013, from EBSCO database.

Mahdi, F.A., Zin, M.Z.M., Nor, M.R.M., Sakat, A.A., Naim., A.S.A., (2012) The Relationship Between Job Satisfaction and Turnover Intention. American Journal of Applied Sciences 9 (9): 1518-1526. Downloaded December 10, 2013, from Ebsco database.

McElroy, J. C., Morrow, P. C. and Rude, S. N. (2001). Turnover and Organizational Performance: A Comparative Analysis of the Effects of Voluntary, Involuntary, and Reduction-in-Force Turnover. Journal of Applied Psychology, Vol. 86 No.6, 12491299. Downloaded Jan 10, 2013, from EBSCO database.

115 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Metelitsa, M. ja Raudsepp, L. (2012). Milleks ja kuidas mõõta tööga rahulolu. Personali Praktik, 18, 17-18.

Mikiver, K. (2010). Tuttav tundmatu personalijuhtimine. Tallinn: Äripäeva Kirjastus.

Tankler, Ü. (2003, aprill). Motivatsioon. Director, 4/2003. Kasutamise kuupäev: 13.02.2013, allikas http://www.director.ee/motivatsioon/ Vaiksaar, A.(2011) Miks inimesed lahkuvad inimeste juurest? http://www.aripaev.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D9874AA1E3959CE&code=70618 Üksvärav, R. (2008). Organisatsioon ja juhtimine. (4. trükk). Tallinn: TTÜ Kirjastus

116 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool

SEKRETÄRITÖÖ OLEMUSE MUUTUS LÄBI ERINEVATE AJAETAPPIDE Gerli Matikainen Juhendaja Kersti Riivits Sissejuhatus Sõna „sekretär“ tähendab isikut, kes on asutusse või üksikisiku juurde tööle võetud selleks, et ta aitaks pidada kirjavahetust, korras hoida dokumente ja kokku leppida kohtumisi. See sõna tuleneb nimetusest „saladuse hoidja“, inglise keeles „secret keeper“. Algul oli sekretär isik kuninga või kuninganna teenistuses, kes oli pühendatud nii riiklikesse kui ka isiklikesse saladustesse. Lisaks tuleneb sekretäri mõiste ladinakeelsest sõnast discretus - eraldatud; peenetundeline, taktiline, tagasihoidlik; secretum – kabinet ja arhiiv; koht, kus tegeletakse salajaste kirjutistega ja valvatakse neid; prantsuskeelne secrétaire, ingliskeelne secret, itaaliakeelne segreto märgib saladust. (Allcock, 1999, lk 5) 15. ja 16. sajandil, kui ülemaailmne kaubandus laienes, saavutasid sekretärid sageli väljapaistva positsiooni ja sekretäri nimetusele lisati tihti täiend „isiklik“ või „era“. Mehed domineerisid sekretäri ametis kuni 1880. aastate lõpuni.

Alates kirjutusmasinate

kasutuselevõtust 1870. aastatel asusid mitmetesse kantseleirollidesse naised, kel oli sel ajal juba ka võimalus haridust omandada. Naised säilitasid sekretäriameti või püüdlesid seda, osaledes sekretäritöö koolitustel ja saavutades meessekretäridega võrreldes paremad oskused.

Nõudlus sekretäride järgi ületas nende pakkumise. (Ruhno, 2008) Üha enam tuntakse tänapäeval sekretäritöö ameti vastu huvi. Tänapäeval on muutunud sekretäri töö sisu. Nõukogude ajal võis sekretäriks saada tutvuste kaudu, tänapäeval on üha suurem tähtsus erialasel haridusel ja valdkonna tööoskustel. On oluline uurida sekretäritöö muutusi, sest professiooni dünaamikat jälgides saab infot ajahambale vastu pidanud sekretäritöö põhisisust ning uutest tendentsidest ja selle põhjal kavandada ametialast ettevalmistust ning kvalifikatsiooni arengut.

Sekretäri ametinimetusest kandvad ametnikud teevad väga erinevat tööd. Käesolevas lõputöös antakse ülevaade sekretärist kui asjaajamist korraldavast ametnikust ning uurimuse aineks on

117 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool sekretäride töö erinevatel ajaetappidel. Ajaloost kuni tänase päevani on sekretäritöö muutunud nii olemuse, tööülesannete kui ka vajalikkuse poolest. Lõputöö käsitleb barokiajastu, 17. sajandi diplomaatide sekretäride, Nõukogude Liidu, 90. aastate lõpu ja tänapäeva sekretäride tööülesandeid, rolli, töövahendeid, staatust, haridust, vastutust ning edenemise teed.

Eesmärk ja uurimisülesanded Lõputöö eesmärk on anda ülevaade sekretäritööst erinevatel ajaetappidel ning respondentide tõlgenduste põhjal analüüsida muutusi 1970. aastatest tänapäevani.

1. Anda ülevaade sekretäritöö ülesannetest, olemusest, rollidest, staatusest, vajalikest isikuomadustest, haridusest, õpingutest, töövahenditest läbi erinevate ajaetappide.

2. Kirjeldada respondentide sekretäriks saamise lugu.

3. Kirjeldada sekretäritööd alates 1970. aastast tänapäevani.

4. Tuua välja sarnasusi ja erinevusi sekretäritöös ning tõlgendada sekretäritöö olemuse muutust läbi nelja aastakümne.

Uurimistöö metoodika Lõputöö teoreetilise tagapõhja moodustavad rolli- ja staatuseteooria. Rolliteooria järgi on igal inimesel korraga täita erinevaid rolle ning igapäevaelu rollid muutuvad ajapikku osaks meist endis. Lisaks antakse ülevaade staatuse olemusest ning sekretäri igapäeva tööülesannetest.

Lõputöös kasutati kvalitatiivset, poolstruktureeritud teemaintervjuud, sest uuringu eesmärk oli saada inimeste kogemusi sellisena, nagu vastajad neid tõlgendavad, tunnetavad ja mäletavad.

(Laherand, 2008, lk 88) Uurimuse eesmärgist lähtudes on intervjuu teemad jagatud seitsmeks plokiks: üldandmed vastajate kohta, tööülesanded, töörollid, staatus, isikuomadused, juhi teadlikkus sekretäritööst ja eelneva töökogemuse olulisus sekretäritöös. (Lisa 1) Intervjuud toimusid 2014. aasta jaanuari- ja veebruarikuus. Kokku viis uurija läbi neli intervjuud, mille kestvused olid 45-90 minutit. Kõik neli intervjuud toimusid kokkuleppel vastajatega nende töökohas.

118 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Intervjuud lindistati, hiljem salvestised transkribeeriti ning neid tutvustati uuesti intervjueeritavatele kinnitamaks, kas intervjueerija on intervjueeritavast õigesti aru saanud.

Vajadusel tehti parandusi/täpsustusi.

Autor analüüsis kvalitatiivset materjali tematiseerimise - kodeerimise teel ehk tekstidest kirjutati välja sisu kandvad tekstiühikud ning jälgiti nende korduvust-varieeruvust.

Töös esitas autor peamised uurimistulemused, rikastades neid teoreetiliste lähtekohtadega ja vastajate tsitaatidega. Tsiteerimisel on kasutatud koode, et oleks tagatud vastajate anonüümsus. Vastajate tekstidest välja jäetavad osad on tähistatud märkidega /.../ ja tsitaadid on esitatud kaldkirjas.

Intervjuudes osales neli 43-61 aastast sekretäri ja juhiabi Lääne-Virumaa asutustest.

Sekretäritöö eripära tõttu täitsid nad lisaks oma erialale ka teisi tööülesandeid: personalitöö, raamatupidamistöö, arhiivitööd.

Uuringu puhul eetilisi tõkkeid esile ei kerkinud, sest enne intervjuu alustamist selgitati intervjueeritavatele, mille jaoks intervjuud tehakse, kus ning mis tingimustel need avaldatakse. Töös ei kasutatud isikuandmeid, tekstinäidete juures on autor kasutanud respondentide nimede asemel kodeerimist (S1 N, S2 N, S3 T, S4 T). Kood S1 N ja S2 N tähistavad respondente, kes rääkisid sekretäritööst nõukogude ajal. Kood S3 T ja S4 T tähistavad respondente, kes rääkisid sekretäritööst tänapäeval.

Et tegemist oli uuritavate isiklike arusaamade teadasaamisega, mis puudutas inimese mõtteid ja tundeid, siis oli väga oluline rõhutada konfidentsiaalsust. Kõikidele respondentidele oli uurimuses osalemine vabatahtlik.

Järeldused 1. Sekretäride tööülesanded on ajaloost kuni tänapäevani olnud erinevad, kuid alati on olnud olulisteks osadeks kirjatöö, trükkimine, dokumentatsiooniga tegelemine ja juhi abistamine; 2. Info kiire liikumine on lihtsustanud tänapäeval sekretäritööd, samas muutnud stressirohkemaks;

119 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool 3. Nõukogude ajal piisas trükkimisoskusest, kuid tänapäeval sekretäri ametikohale saamiseks on olulised erialased teadmised, haridus, IT- ning võõrkeeleoskus; 4. Tänapäeval piiritlevad sekretäri tööülesandeid ametijuhendid ja kutsestandard „Sekretär, tase 5“, mis nõukogude ajal puudusid; 5. Sekretäri staatus on tähtsustunud laienenud rolli ja tööülesannete tõttu ning tulenevalt erihariduse nõuetest; 6. Tehnika areng ITK ja kaasaegsete kontoritöövahendite näol on sekretäritööd lihtsustanud, samas on see muutnud töö kiiremaks ja närvilisemaks. Sekretärilt eeldatakse tehnika tundmise ja lihtsamate hooldusvõtete oskusi; 7. Sekretäride puhul on alati hinnatud korrektsust, koostöövõimet, sõbralikkust ja abivalmidust, kuid tänapäeval on vajalikud ka enesejuhtimine ka kehtestavus.

Tähtsamad allikad Allcock, D. (1999). Juhi koostöö sekretäriga. Tallinn: TEA. Baron, R., & Kerr, N. (2003). Group process, group decision, group action. United Kingtom: University Press.

Brooks, I. (2008). Organisatsioonikäitumine:üksikisik, rühm ja organisatsioon. Tallinn: Tänapäev.

Caroselli, D. M. (2000). Anna endale võimalus. Tartu: Fontes.

Eesti Juhi Abi Ühing. (2012). Tallinn.

Hayes, N. (2002). Sotsiaalpsühholoogia alused. Tallinn: OÜ Külim.

Hirsjärvi, S., & Huttunen, J. (2005). Sissejuhatus kasvatusteadusesse. Tallinn: Medicina.

Jennings, L. M., & Kilgour, L. (1990). Secretarial Procedures for the Automated Office.

Ontario: Prentice-Hall Canada Incorpurated.

Laidre, M. (2003). Sõnumitooja või salakuulaja. Tallinn: Varrak.

Lukas, M., & Otsepp, R. (1993). Protokoll & etikett. Tallinn: Ambassador.

Orvet. (1991). Sekretäritööst organisatsioonis. Tallinn: Eesti Majandusjuhtide instituut.

Payne, M. (1995). Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus. Tallinn.

Piliste, S., Rist, O., & Soosalu, E. (1972). Sekretäritöö. Tallinn: Valgus.

Rootamm, J. (1998). Sekretäri ABC. Tallinn: AS Vastus.

Trell, E. (2006). Suhtlemispsühholoogia I. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool.

Villari, R. (2000). Barokiajastu inimene. Avita.

Virovere, A., Alas, R., & Liigaland, J. (2008). Organisatsiooni kätumine. Külim.

120 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool

RAHVUSARHIIVI ÜLDHINDAMISOTSUSTE RAKENDAMINE LÄÄNE-JA IDA-VIRUMAA NING JÄRVAMAA KOHALIKE OMAVALITSUSASUTUSTE NÄITEL Kadri Kalvik Juhendaja Liisa Sooväli Sissejuhatus Dokumentide hoidmise kohustus ja sellest tulenevalt ka kohustus dokumentide haldamise ning hoidmisega tegeleda, lähtub dokumendihalduse standardist EVS-ISO 15489-1:2004.

Selle standardi käsitlusala sätestab, et standard kehtib igas vormingus või andmekandjal olevate dokumentide haldamise kohta, mille oma tegevuse käigus on loonud ja saanud mistahes avalik või eraõiguslik organisatsioon, ning kõikidele üksikisikutele, kelle kohustuseks on dokumentide loomine ja alal hoidmine (EVS-ISO 15489-1:2004).

Vastavalt arhiiviseadusele on avalike arhivaalide hindamine Rahvusarhiivi ja teiste avalike arhiivide pädevuses. Hindamine on avaliku arhiivi keskne ülesanne, mille kaudu valitakse välja alalisele säilitamisele kuuluvad dokumendid ning antakse neile arhiiviväärtus.

Hindamisest sõltub, kuidas arhiiv suudab täita oma ülesandeid päringutele vastates või ajalooallikate koguna uurijate jaoks tulevikus. Otsus, missugune teave kogu teabemassiivist on ühiskonna jaoks kestva väärtusega, määrab tuleviku pöördumatult ära mitte ainult järgnevate põlvkondade jaoks säilitatavad dokumendid ja tuleviku uurija käsitluse piirid, vaid ka edasisele arhiivinduslikule töötlemisele- korrastamisele, kirjeldamisele ja säilitamisele kuuluvad arhivaalid. (Pirsko, 2000, 27) Hindamise peamine strateegiline eesmärk on Eesti ühiskonnale ja üksikisikutele olulise teabe võimalikult otstarbekohane väljavalimine. Rahvusarhiiv on aastaks 2014 viinud läbi etapiviisiliselt arhivaalide hindamise enam kui 258 asutuses. Käesolevaks ajaks on hindamine läbi viidud kõikides kohalikes omavalitsustes (edaspidi KOV). Peale hindamise läbiviimist peab iga asutus Rahvusarhiivi hindamisotsused üle viima oma dokumendihaldusesse, kuid see on tekitanud probleeme ning sageli selgub dokumentide üleandmisel, et hindamisotsuseid ei

121 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool ole rakendatud või on seda tehtud valesti, mis on omakorda põhjustanud dokumentide heauskliku hävitamise.

Lõputöö raames uuringu läbiviimiseks tegi ettepaneku Rahvusarhiiv, et teada saada, kuidas toimub hindamisotsuste rakendamine kohalikes omavalitsustes, millised on kitsaskohad hindamisotsuste rakendamisel, millele peaks kohe tähelepanu pöörama ja kuidas aidata KOV arhivaaridel tagada hindamisotsuste elluviimine, ning seeläbi tagada arhiiviväärtusega dokumentide säilimine.

Eesmärk ja uurmisülesanded Lõputöö eesmärk on analüüsida Rahvusarhiivi hindamisotsuste rakendamist KOV-ides, et leida võimalused hindamisotsuste rakendamise parendamiseks.

Eesmärgi saavutamiseks on vaja täita järgmised ülesanded:  luua lõputöö teoreetiline raamistik erialase kirjanduse põhjal;  kavandada asjakohane metoodika rahvusarhiivi hindamisotsuste rakendamisega seotud parendusvaldkondade määratlemiseks;  analüüsida hindamisotsuste rakendamist KOVides kitsaskohtade väljaselgitamiseks hindamisotsuste rakendamisel;  teha analüüsi tulemusel ettepanekud Rahvusarhiivile hindamisotsuste rakendamise parendamiseks.

Peamised autorid, kelle teoreetilisi lähtekohti on lõputöös kasutatud: E Shepherd, G. Yeo, T.Arumäe, T.Kõrven, S. Harries. Lisaks on kasutatud arhiivieeskirja, arhiiviseadust, standardeid, Rahvusarhiivi juhiseid, Rahvusarhiivi hindamisotsuseid ja hindamist käsitlevaid asutusesiseseid juhendmaterjale.

Uurimistöö metoodika Lähtuvalt uurimisküsimuste iseloomust, mis otsivad pigem põhjuseid ja selgitusi, mitte statistilisi andmeid, on käesolevas töös kasutatud kvalitatiivset lähenemist, mis sobib hästi uuritava nähtuse täielikuks ja detailseks kirjeldamiseks, aidates mõista inimeste kogemusi, arusaamu ja tõlgendusi (Laherand, 2008, 20). Kvalitatiivse uurimismeetodi kasutamisel tekib uurija ja uuritava vahel isklik suhe, uurimus toimub reaalajas vestlusena. Selleks on oluline, et

122 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool oleks võimalik intervjueeritavate vastuste kohta täpsustusi küsida ning küsimusi vajadusel laiendada või kitsendada ning pool-struktureeritud intervjuu võimaldab seda (Opie, 2004, 118). Antud uurimuse puhul eelistati intervjuu koostamisel pool-struktueeritud küsimustikku, mis võimaldas respondendil vastata piisavalt põhjalikult, uurijal täpsustada saadud vastuseid, põhjalikumalt käsitleda uuringu käigus ilmnenud ettenägematuid asjaolusid (Neuman, 2003, 278).

Poolstruktureeritud intervjuud viidi läbi kohalike omavalitsuste arhiivitööga tegelevate töötajatega 2014. aasta märtsis. Viis intervjuud viidi läbi telefoniintervjuuna ja kolm näostnäkku intervjuud. Intervjuu koosnes kümnest põhiküsimusest, millega selgitati Rahvusarhiivi hindamisotsuste rakendamisega seotud parendamisvaldkondi.

Uuringus kasutati eesmärgistatud valimi meetodit (purposeful sampling). Meetod toetab uuringu eesmärki koguda sügavamat taustateavet hetkeolukorra, arvamuste ja hinnangute kohta. Valimi moodustas kaheksa Ida- ja Lääne-Virumaa ning Järvamaa kohalikus omavalitsuses arhiivitööga tegelevat ametnikku.

Järeldused ja ettepanekud Uuringus osalesid kohalike omavalitsuste arhiivitööga tegelevad ametnikud. Nende seas oli kolm arhivaari, kaks sekretär-registripidajat ning tehniline sekretär, sekretär ja sekretärasjaajaja ning üks juhiabi.

Analüüsist selgus, et dokumentide loomisega tegelevad kohalikus omavalitsuses kõik spetsialistid, kuid nende teadmised dokumendi haldamisest kogu elukäigu jooksul ei ole piisavad. Kitsaskoht ei ole dokumentide arhiveerimine, vaid pigem kogu protsessi haldamine alates dokumendi loomisest kuni selle arhiveerimiseni või hävitamiseni. Dokumente luuakse erinevates osakondades, erinevate ametnike poolt ning erinevatel dokumendikandjatel, mis eeldab, et kõik spetsialistid, kelle tegevuse käigus tekivad arhiiviväärtusega dokumendid, peavad teadma, kuidas dokumente hallata läbi terve nende elukäigu, et tagada nende terviklikkus ja kasutatavus ka peale asjaajamisperioodi lõppu.

123 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Arhiivitööga tegelevad ametnikud on teadlikud

hindamisotsustest. Hindamisotsuste

valmimisest on neid teavitatud nii Rahvusarhiivi kui piirkondliku arhiivi töötajate poolt.

Hindamisotsused on avaldatud ka Rahvusarhiivi kodulehel, kuid uurimuses toodi välja, et praktilise rakendamise korral jäädakse hätta ning siis pöördutakse abi saamiseks avaliku arhiiv poole. Koostööd Rahvusarhiiviga hinnatakse väga heaks.

Uurimusest selgus, et KOV arhiivitööga tegelevad töötajad ei ole kindlad selles, et hindamise käigus arhiiviväärtuse saanud dokumentide hulk tagab KOVide tegevuse küllaldlase dokumenteerimise järeltulevate põlvkondade jaoks. Vajalik oleks läbi viia põhjalik analüüs, mille käigus võrreldakse olemasolevat dokumentide loetelu, hindamisotsust ja asutuse funktsioone.

Hoolimata sellest, et hindamisotsused on veebist kättesaadavad ning, et e-kirja või telefoni teel saab alati nõu küsida, selgus läbiviidud uuringust, et koolitused või infopäevad on väga vajalikud. Koolituspäeval saaks arutada ja täpsustada hindamisotsuse rakendamisega seotud keerukamaid küsimusi. Eraldi rõhutati, et koolitustele tuleb kaasata ka teisi spetsialiste, kelle tegevuse käigus tekivad dokumendid.

Ettepanekud Rahvusarhiivile:  korraldada koolitus- või infopäevi kohalike omavalitsuste arhiivitööga tegelevatele ametnikele sh arhivaarid, sekretärid, juhiabid jne;  korraldada eraldi koolitusi kohaliku omavalitsuse spetsialistidele, kes oma tegevuse käigus loovad dokumente või lisada asjaajamise ja arhiivinduse õpe kohaliku omavalitsuse sisseelamiskoolituse kavasse;  vaadata üle valminud hindamisotsused ja analüüsida KOV tegevuse kajastatust arhiiviväärtuse saanud dokumentides.

Poolstruktueeritud intervjuud sobisid lõputöö eesmärgi saavutamiseks. Saadud tulemused on huvitavad ja annavad võimalusi Rahvusarhiivi koostatud hindamisotsuste rakendamise parendamiseks.

124 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Tähtsamad allikad Arhiivieeskiri. (22.12.2011). Viimati muudetud 22.12.2011. Kasutamise kuupäev: 02.04.2014, allikas Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011229 Arhiiviseadus. (17.02.2011). Viimati muudetud 17.02.2011. Kasutamise kuupäev: 02.03.2014, allikas Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/121032011001 Dearstyne, B., W. (2006). Effective Approaches for Managing Electronic Records and ˇ Archives. Lanham, Maryland. Toronto. Oxford.

Dearstyne, B., W. (2008). Leading and Managing Archives and Records Programs. Facet publishing.

Eesti Standardikeskus. (2004). Eesti Standard EVS-ISO 15489-1:2004. Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa 1. Üldnõuded.

Hindamisotsuse koostamise ja vormistamise põhimõtted (2004). Kinnitatud riigiarhivaari14. detsembri 2004, käskkirjaga nr142.

Kõrven, T.-R. (2006). Dokumendihaldus. Kirjastus „Külim“.

Laherand, M. L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn.

Neuman, W. L. (2003). Social Research Methods: Qualitative and Quantitative Approaches.

Boston: Allyn and Bacon.

Opie, C. (2004). Doing educational research: a guide to first-time researcher. London: Sage Publications.

Pirsko, P. (2000). Ajaloolise tõe otsingul II. Tallinn. Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus.

Shepherd, E., Yeo, G. (2003). Managing records: a handbook of Principes and practice. Facet Publishing. London

125 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool

KOHALIKU OMAVALITSUSE DOKUMENDIHALDUSE ANALÜÜS Mirjam Lukme-Suomalainen Juhendaja Tiia Murulaid, MA Sissejuhatus Eesti riik on hakanud üha enam tähelepanu pöörama e-teenuste arendamisele avalikus sektoris. Eesmärk on suurendada olemasolevate elektrooniliste lahenduste kasutatavust ja soodustada uute e-teenuste teket, hoides kokku inimeste aega ja raha. Selleks peab kohalik omavalitsus (KOV) kui avalike teenuste osutaja ettevõtetele ja kodanikele efektiivsemalt arendama elektroonilist dokumendihaldust.

Informatsiooni mahu kiire kasv ning vajadus seda kiiresti vahetada ja laialdaselt kättesaadavaks teha, nõuab kohalikult omavalitsuselt täpsete asjaajamisreeglite kehtestamist ja nende rakendamist erinevates infotehnoloogilistes keskkondades. Üleminek elektroonilisele asjaajamisele toimub asutustes etapiliselt. See on suur ja töömahukas protsess, mis nõuab seaduste, organisatsiooni juhiste, tööprotsesside, dokumentidele kehtestatud vorminõuete, tarkvara jm sellega kaasneva dokumendisüsteemi ümberkorraldamist. Selleks, et avalik sektor, eraettevõtted ja kasutajad saaksid efektiivselt kasutada olemasolevaid e-teenuseid on asutusel tarvis elektroonilist dokumendihaldussüsteemi (EDHS), mis võimaldab hõlmata ja hallata kõiki asutuse tegevuse käigus tekkivaid dokumente. Elektrooniline dokumendihaldus toimib efektiivselt vaid siis, kui asutuse asjaajamine on eelnevalt korrastatud, piisavalt reguleeritud ja vastab asutuse vajadustele. Elektrooniline dokument on mõistetav ainult riist-ja tarkvara abil, seepärast on dokumendi menetlemisel dokumendihaldussüsteemide omadused ja kasutajad väga olulised protsessi osad.

Uuritav omavalitsus on läinud üle elektroonilisele asjaajamisele, kasutades elektroonilist dokumendihaldussüsteemi Postipoiss, kuid see ei rahulda kõiki asutuse vajadusi ning uue programmi

soetamiseks

hetkel

ressurss

puudub.

Kui

analüüsida

omavalitsuse

dokumendihaldust, siis peab analüüsima elektroonilist dokumendihaldussüsteemi.

126 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Eesmärk ja uurmisülesanded Lõputöö eesmärk on välja selgitada dokumendihalduse parendamise võimalused olemasoleva elektroonilise

dokumendihaldussüsteemi

Postipoiss

baasil

kohalikus

omavalitsuses.

Empiirilise uuringu ülesanne on:  anda erialase kirjanduse põhjal asjaajamise ja dokumendihaldussüsteemi korraldamise teoreetilised seisukohad;  analüüsida asjaajamise ja dokumendihalduse korraldamist kohalikus omavalitsuses ning õigusaktidest

tulenevaid

nõudeid

kohaliku

omavalitsuse

asjaajamisele

ja

dokumendihaldussüsteemile;  analüüsida dokumendihaldussüsteemi Postipoiss kasutamist, kasutades valitud metoodikat;  teha ettepanekud dokumendihaldussüsteemi Postipoiss parendamiseks ja efektiivsemaks muutmiseks.

Uurimistöö metoodika Empiirilises uuringus kasutab autor kvantitatiivset meetodit ja viib kohaliku omavalitsuse töötajate seas läbi struktureeritud 27 küsimusega küsitluse (lisa 1) elektroonilise dokumendihaldussüsteemi Postipoiss kasutamise kohta. Küsitluse ülesanne on välja uurida kitsaskohad dokumendihaldussüsteemi kasutamises, mis takistavad üleminekut efektiivsemale dokumendihaldusele ning pakkuda lahendusi olukorra parandamiseks.

Autor peab kvantitatiivset uurimuse meetodit teema ja eesmärgiga sobivaks, kuna uuringu andmekogumismeetod on elektrooniline küsitlus, kus küsimustik saadetakse e-kirjaga omavalitsuse nende töötajate e-posti aadressil, kes seda süsteemi igapäevaselt kasutavad.

Kogutud andmed analüüsitakse, tõlgendatakse ja tehakse järeldused ning ettepanekud. Autor valis selle meetodi, kuna see aitab analüüsida ja anda hinnangut asutuse elektroonilise dokumendihaldussüsteemi Postipoiss efektiivset kasutamist takistavatele asjaoludele.

Uuringu

läbiviimiseks

tutvus

autor

kohaliku

omavalitsuse

kasutuses

oleva

dokumendihaldussüsteemiga Postipoiss, koostas küsitluse ankeedi ja saatis elektrooniliselt kõigidele omavalitsuse struktuuris olevatele 46 töötajale. Küsitlusele vastas 27 inimest. Seega vastas 65,85% küsitletutest. Küsitluses olid valikvastustega küsimused, kuid mõnele

127 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool küsimusele said vastajad lisada oma kommentaare. Kõik vastajad saatsid küsitluse tagasi elektrooniliselt autori e-posti aadressil. Vastajate e-posti aadressi järgi on küll vastaja tuvastatav, kuid töö huvides tagab autor vastajate anonüümsuse. Tulemused on esitatud kirjaliku tekstina, mida illustreerivad joonised.

Järeldused ja ettepanekud Dokumendihalduse edendamisel on väga tähtis roll elektroonilisel dokumendihaldussüsteemil ja selle kasutamisel nii, et see ei takistaks igapäevast tööd ja oleks asutusele kasulik.

Vastustest nähtub, et dokumendihaldusele kulub igapäevaselt väga palju aega. See eeldab, et töötajad kasutaksid EDHSi efektiivselt ja EDHS peab olema kasutajasõbralik. EDHSi kasutamise parendamisel näeb autor kahte suunda. Esiteks vaadata vastavalt tehtud ettepanekutele üle asutusesisesed parendamise võimalused ja teiseks teha ettepanekud süsteemi arendajale.

Asutusesisesed EDHSi parendamise ettepanekud:  viia läbi asutusesisene nõupidamine omavahendite rakendamise võimaluste kohta EDHS kasutamise parendamiseks, nt korrastada digimallid;  informeerida

töötajaid

kasutajajuhendi

olemasolust

ja

asukohast

ning

dokumendihaldussüsteemi tõhusama kasutamise võimalustest;  selgitada töötajatele AK (asutusesiseseks kasutamiseks) märke kontrollimise kohustust ja seadusest tulenevaid aluseid;  võimalusel

viia

läbi

koolitus

töötajate

dokumendihaldussüsteemi

tõhusamaks

kasutamiseks.

Ettepanekud süsteemi arendajale:  parendada dokumendihaldussüsteem Postipoiss loogilisust ja tegeliku tegevuse kajastamise võimalust;  parendada dokumendihaldussüsteem Postipoiss kasutajamugavust vähendades klikkide arvu.

Uuritava omavalitsuse töökohad asuvad linnas mitmes erinevas kohas ning paberdokumentide edastamisel tekib suur risk dokumentide transportimisel. Tähtis on parendada elektroonilist dokumendihaldust, sest see on turvalisem ja kiirem.

128 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Tähtsamad allikad Asjaajamiskorra ühtsed alused. (26.02.2001). Viimati muudetud: 13.06.2012. Kasutamise kuupäev: 01.03.2013, allikas Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/119062012007 Fricker, D. (2012). Archives – what is our business model for the digital age? Kasutamise kuupäev: 06.04.2014, allikas Austraalia Rahvusarhiiv: http://www.naa.gov.au/aboutus/media/speeches/ica-director-generals-speech.aspx Howard.S. (2002). Hybrid records management – a local government perspective, A paper given at the RMS Conference. Cardiff. Westminster City Council: http://www.archivalstrategies.com/Documents/200210_RMSBulletin110_Hybrid_Rec ords_Management.pdf Johnston, G. P., Bowen. D. V. (2005). Records Management Journal Vol. 15 No. 3, pp. 131140. Emerald Group Publishing Limited (Horsman 1999) „The benefits of electronic records management systems“ Audata Ltd, Ashford, UK: http://www.emeraldinsight.com/search.htm?ct=jnl&st1=Document+management&fd1 =kwd&mm1=all&sr1=records%20management Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. (02.06.1993). Viimati muudetud 01.01.2013.

Kasutamise kuupäev: 06.04.2013, allikas Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/128122012005 Vabariigi Valitsus. (28.04.2011). Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2011-2015.

Kasutamise kuupäev: 30.03.2013, allikas http://www.valitsus.ee/et/valitsus/tegevusprogramm/valitsuse-tegevusprogrammi2011-2015-varasemad-versioonid