Page 1

LÄÄNE–VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL

ÜLIÕPILASUURIMUSTE JA ÕPPEJÕUDUDE PUBLIKATSIOONIDE KOGUMIK X 2017


Koostajad: Ave Nukka, Diana Tandru, Heli Freienthal, Helle Noorväli, Heve Kirikal, Kaidi Kallaste, Laivi Annus- Anijärv, Liina Maasik, Liisa Sooväli, Merje Õun, Tiia Murulaid, Virve Transtok

Toimetaja: Heli Freienthal

Lääne- Viru Rakenduskõrgkooli toimetised

Mõdriku 2018 ISBN 978-9949-9928-1-2 (pdf)


SISUKORD

SISSEJUHATUS ............................................................................................................................ 5 I ÄRIJUHTIMISE ÕPPEKAVA LÕPUTÖÖD .......................................................................... 6 LÄMMASTIKVÄETISI TOOTVA ETTEVÕTTE ÖKOEFEKTIIVSUSE NÄITAJATE KONSTRUEERIMINE JA ANALÜÜSIMINE6 Taavi Puusepp ............................................................................................................................. 6 JUHTIMINE KUI ETTEVÕTTE EDUTEGUR Ingrid Kesler ............................................................................................................................. 15 TÖÖLEPINGU ÜLESÜTLEMINE EESTI KOHTUPRAKTIKAS JA TEISTE RIIKIDE VÕRDLUSES Maarja Kivioja.......................................................................................................................... 25 II SOTSIAALTÖÖ ÕPPEKAVA LÕPUTÖÖD........................................................................ 31 NAISTE VASTU SUUNATUD PEREVÄGIVALD EESTIS Siret Avasoo .............................................................................................................................. 31 SUHTLUSKORRA KUJUNEMINE VÄGIVALDSEST SUHTEST LAHKUNUD VANEMATE TÕLGENDUSTES Marina Piirisild ......................................................................................................................... 43 RASKE JA SÜGAVA ASTME INTELLEKTIPUUDEGA NOORTE VÕIMALUSED HARIDUSTEE LÕPPEDES Helena Suurvärav ..................................................................................................................... 52 III MAJANDUSINFOSÜSTEEMIDE KORRALDAMISE ÕPPEKAVA LÕPUTÖÖD ...... 60 VEEBIPÕHISE IT-TURBEAUDITI EELANALÜÜSI TÖÖRIISTA LOOMINE Katre Lillo ................................................................................................................................. 60 LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOLILE PRAKTIKATE DOKUMENTATSIOONI VEEBIPÕHISE RAKENDUSE LOOMINE Anzeelika Kritt.......................................................................................................................... 72 IV MAJANDUSARVESTUSE ÕPPEKAVA LÕPUTÖÖD ..................................................... 86 TERVISE EDENDAMISE MAKSUSTAMINE ERISOODUSTUSENA ÜHE ETTEVÕTTE NÄITEL Getter Martins .......................................................................................................................... 86 ETTEVÕTTE SÕIDUAUTODE MAKSUARVESTUS X OÜ NÄITEL Erika Meister ............................................................................................................................ 93


Lääne- Viru Rakenduskõrgkool LAENUPÕHISE P2P ÜHISRAHASTUSE TEHINGUTE MAKSUSTAMINE JA RAAMATUPIDAMISES KAJASTAMINE ERA- JA JURIIDILISE ISIKU NÄITEL Olga Poljakova .......................................................................................................................... 96 TÖÖTAMISE REGISTER JA SELLE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE Hellevi Talimaa ....................................................................................................................... 109 PEAMISTE KINDLUSTANDVATE AUDIITORTEENUSTE ROLL UUTE PIIRMÄÄRADE VALGUSES EESTI ÄRIÜHINGUTE NÄITEL Liisa Langi ............................................................................................................................... 116 V KAUBANDUSÖKONOOMIKA ÕPPEKAVA LÕPUTÖÖD ............................................ 122 LAOVARUDE OPTIMEERIMINE ETTEVÕTTE NÄITEL Liis Tenno ................................................................................................................................ 122 RÕIVA- JA JALATSIKAUPLUSTE KONTSENTRATSIOON TARBIJA OSTUKÄITUMISE MÕJUTAJANA TARTU KESKLINNA KAUBANDUSKESKUSTES Triinu Künnap ........................................................................................................................ 133 MEELELINE TURUNDUS TARBIJA OSTUOTSUSE MÕJUTAJANA Liisa Pärn ................................................................................................................................ 144 VI JUHIABI ÕPPEKAVA LÕPUTÖÖD................................................................................. 149 MOTIVATSIOON JA TÖÖRAHULOLU SOOME METSATÖÖSTUSETTEVÕTTES Kristiina Kuulme .................................................................................................................... 149 SISEKOMMUNIKATSIOONI TOIMIMINE REISIKORRALDUSETTEVÕTTES Liis Loorits .............................................................................................................................. 158 ASJAAJAMISKORRA ANALÜÜS RIIGIASUTUSES Piret Koemets .......................................................................................................................... 165 ARHIIVIHALDUSE KORRALDAMINE JÕGEVA MAAKONNA OMAVALITSUSTES HALDUSREFORMI KÄIGUS Merle Koorts ........................................................................................................................... 171 VII ÕPPEJÕUDUDE PUBLIKATSIOONID .......................................................................... 177 MIDA TÖÖTAJALE LAENU ANDES JÄLGIDA Ave Nukka, MBA ja Laivi Annus-Anijärv, MA .................................................................. 177 TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NÕUDED KAUGTÖÖS Kaie Kranich, MA ja Laivi-Annus Anijärv, MA ................................................................. 184 TÖÖSUHTED NING TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NÕUDED RENDITÖÖS Kaie Kranich, MA ja Laivi-Annus Anijärv, MA ................................................................. 194


SISSEJUHATUS Hea lugeja! Valminud on Lääne- Viru Rakenduskõrgkoolis 2017. aastal kirjutatud parimate lõputööde teeside ja õppejõudude publikatsioonide kogumik. Järjekorras on tegemist juba kümnenda kogumikuga. Lõputööde teesid sisaldavad lõputööde eesmärki, uurimisülesandeid või – küsimusi, sobivate metoodikate valikute põhjendusi, uuringust saadud tulemusi koos järelduste ja ettepanekutega. Teesid on koostatud lõputööde juhendajate või valdkonna juhtivate lektorite poolt. Ettevõtete ärihuvide kahjustamise vältimiseks on enamikul juhtudest ettevõtete/asutuste nimed eemaldatud ning esitatud on ainult vajalik taustainfo. Käesolevasse kogumikku on lisatud ka mõned õppejõudude poolt kirjutatud ja 2017. aastal avaldatud publikatsioonid. Kogumiku eesmärk on: 

anda ülevaade 2017. aastal läbi viidud rakendusuuringutest/publikatsioonidest ja nende tulemustest;

tunnustada sisukamate uurimuste autoreid;

innustada üliõpilasi süsteemsele uurimistööle oma erialal;

anda ettevõtjatele/tööandjatele ülevaade meie õppetoolis läbiviidavatest uuringutest ning julgustada tellima rakendusuuringuid oma ettevõtte jaoks.

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu 2017. aasta stipendiumi parimale lõputööle pälvis ärijuhtimise õppekava üliõpilane Taavi Puusepp lõputööga „Lämmastikväetisi tootva ettevõtte ökoefektiivsuse näitajate konstrueerimine ja analüüsimine“. Rahandusministeeriumi, Audiitorkogu ja Eesti Raamatupidajate Kogu poolt korraldataval vabariiklikul

arvestusalaste

uurimistööde

konkursil

pälvis

2017.

bakalaureusetöö auhinna majandusarvestuse eriala üliõpilane Olga Poljakova. Head lugemist!

Virve Transtok Õppetooli juhataja

aastal

parima


6 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool

I ÄRIJUHTIMISE ÕPPEKAVA LÕPUTÖÖD LÄMMASTIKVÄETISI TOOTVA ETTEVÕTTE ÖKOEFEKTIIVSUSE NÄITAJATE KONSTRUEERIMINE JA ANALÜÜSIMINE Taavi Puusepp Juhendaja: Helle Noorväli, PhD Sissejuhatus Teema valik ja aktuaalsus on seotud globaalsete probleemidega, millest üks on kiire rahvastiku juurdekasv. Vastavalt WRI raportile ja UN DESA aruandele ennustatakse, et inimeste arv kasvab 2050. aastaks 9,3 miljardini (Searchinger, et al., 2013; United Nations, 2013), mis omakorda toob kaasa nõudluse kasvu toidu ja selle tootmist soodustavate väetiste järgi. Antud seost rahvastiku kasvu ja lämmastiku tarbimise osas ilmestab hästi firma CRU Group’i uuring väetiste globaalsetest turutrendidest, mida tutvustati rahvusvahelisel konverentsil „Nitrogen Syngas 2015“, mis toimus 23-26.02.2015 Istanbulis (Wallace, 2015). Seal esitatud ettekandest pärineb illustratiivne joonis 1, kus on toodud inimeste arvu kasv aastatel 1750-2050 ja vastavalt lämmastiku nõudluse kasv 1750-2019 aastatel.

Joonis 1. Rahvastiku arvu kasv toob kaasa N tarbimise kasvu (Wallace, 2015)


7 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Teiseks globaalselt aktuaalseks teemaks on kliimamuutused ja keskkonnakaitse. Vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele (Kyoto Protocol) ja Euroopa Liidu aktiivsusele juhtida kliima poliitikat, toimub suur osa saastekaubandusest EU ETS raames. Samuti 2010. aastal võttis Euroopa Komisjon vastu strateegia „Euroopa 2020. aastal“, mis käsitleb arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, mida plaanitakse saavutada innovatsiooni laiendamise ja ressursside tõhusama kasutamise abil. Ka Eestis on hakatud üha rohkem pöörama tähelepanu keskkonnaalaste regulatsioonide täiendamisele ja karmistamisele. Teostatakse ökoinnovatsiooni ja kulujuhtimise strateegiates kasutatakse ökoefektiivsuse mõistet

(Karu,

2008).

Ökoinnovatsioon

viitab

kõigile

innovatsioonivormidele

tehnoloogilised jm, millega luuakse ärivõimalusi ja mis toovad kasu keskkonnale seeläbi, et nendega välditakse või vähendatakse mõju keskkonnale või optimeeritakse ressursside kasutamist (Ökoinnovatsioon- määrava tähtsusega Euroopa konkurentsivõime jaoks tulevikus, 2014). Hoides kokku loodusressursse, olgu selleks kas elektrienergia või vesi, hoiab organisatsioon kokku ka raha ja seda nimetatakse ökotõhususeks ehk ökoefektiivsuseks (Karu, 2008). Ühtseks eesmärgiks on säästa keskkonda ja tagada ühiskonna heaolu ja jätkusuutlikkus. Probleemiks on, et Eestis karmistuvad keskkonnaalased regulatsioonid kiiresti ja see on seotud suurte kulude ja investeeringutega ettevõtte jaoks, seega on oluline leida keskkonnanõuete täitmiseks efektiivsemaid viise. Spetsiifilisemalt on töö suunatud keemiatööstusvaldkonda

selgitamaks

välja,

kuidas

toimivad

keskkonnapoliitika

majandushoovad ja millised on keskkonnaõiguse põhimõtted, suunamaks ettevõtte ökoefektiivsust (ÖE) - ressursitõhusust ja keskkonnasäästu. Maailma Jätkusuutliku Arengu Ärinõukogu (WBCSD) on seisukohal, et ettevõtte ÖE tõstmine toob kaasa ka ettevõtte tulu kasvu ja on abiks investeerimise otsuste tegemisel, seega on oluline teada, kuidas ökoefektiivsust saaks rakendada ettevõtte hüvanguks. Eesmärk ja uurimisülesanded Lõputöö

eesmärk

on

lämmastikväetisi

tootva

ettevõtte

ökoefektiivsuse

konstrueerimine ja analüüsimine, et anda soovitusi ÖE rakendamiseks.

näitajate


8 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Lõputöö eesmärgi täitmiseks on autor püstitanud järgmised ülesanded: 

kirjeldada kirjandusallikatest lähtuvalt ökoefektiivsuse olemust ja põhimõtteid, mille abil ettevõte saab efektiivsemalt keskkonnanõudeid täita;

valida lämmastikväetisi tootva ettevõtte profiilist lähtuvalt ökoefektiivsuse indikaatorid tuginedes Eesti keskkonnaregulatsioonidele;

konstrueerida vastavad suhtarvud, mis iseloomustaksid ettevõtte ökotõhusust ja teostada vastav analüüs;

koostada ÖE koondraport, teha järeldused ja anda soovitused ÖE rakendamiseks lämmastikväetisi tootvas ettevõttes.

Uurimistöö metoodika Uuringu vajadus tuleneb sellest, et Eesti keskkonnaregulatsioonid on pidevas muutumises ja ettevõtetel on kohustus olla regulatsioonidega vastavuses, et mitte jääda ilma oma tegevuslubadest. Ökotõhusususe kontseptsiooni näol on tegemist ühe võimalusega, mis lisaks keskkonnaregulatsioonide vastavusele tagab ka üldise tulu ettevõtte tegevuses, seega on oluline läbi analüüsi mõista, millises olukorras on praegune ettevõtte ökoefektiivsus, kuidas seda saaks parandada. Valimi moodustamise strateegia toimub lähtuvalt teooriast ja mugavuse kriteeriumist ehk ettevõtte valimistrateegia on mittetõenäosuslik valim, täpsemalt sobivus- ehk mugavusvalim (Dudovskiy, 2016). Uurimise objektiks on lämmastikväetisi tootev rahvusvaheline ettevõte, kelle põhiliseks toodanguks on ammoniaak ja karbamiidväetis ning väiksemas koguses ammoniaakvesi. Tegemist on teoreetilis-empiirilise uuringuga, kus teooria on põimitud uurimuse ja analüüsiga, mis peaks olema aluseks deduktiivsele tunnetusele, kuid strateegiasse on kavandatud ka induktiivne tunnetus järelduste osas ehk liikumine üksikult taas üldisele. Uurimistöö on oma olemuselt kombineeritud st nii kvantitatiivne kui ka kvalitatiivne, kuna eesmärgiks on analüüsida ühte konkreetset ettevõtet ja aidata leida võimalusi tagada vastavus muutuvate keskkonnaregulatsioonidega.


9 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Seega on tegemist kombineeritud strateegiaga, kus on erinevate strateegiate elemente, näiteks põhistatud teooriast, kontentanalüüsist ja rakendust loovast uurimusest. Põhistatud teooria üks oluline

metodoloogiline

põhimõte

on,

et

teaduslikku

uurimust

käsitletakse

kui

tundmaõppimise protsessi, mille käigus teadmine areneb ja laieneb iga uue sammuga ja teooria läbiviimiseks sobivad väga erinevat laadi andmed: intervjuud, vaatlusandmed, toimikud, päevikud, dokumendid jne (Lepik & Strömpl, 2014). Ettevõttele luuakse justkui uus teooria, kuidas jälgida keskkonnaga seotud näitajaid. Standardiseeritud kontentanalüüs kujutab endast teatavat silda kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite vahel, mille abil „tõlgitakse“ mistahes eesmärgil loodud tekstid (nt õppemeediatekstid, ametlikud dokumendid, uuritavate omalooming) teaduse keelde, kvantitatiivsete näitajate keelde (Kalmus, 2015). Töö analüüsi osas on teooria viidud ÖE suhtarvude kaudu kvantitatiivsete näitajate keelde. Uurimistöö

tulemusel

valminud

meetod

on

integreeritav

ettevõtte

juhtimis-

ja

otsustusprotsessi, seega on töös tunnuseid rakendust loovast uurimusest. Esmaste andmete kogumiseks on kasutatakse kvalitatiivset uuringustrateegiat, mille käigus tehakse personaalsed intervjuud peadirektori ja keskkonnakaitse juhtivspetsialistiga. Esmalt viiakse läbi infokogumise intervjuu, siis dokumendivaatlus ja peale seda täiendav intervjuu. Mõlemal korral kasutatakse poolstruktureeritud intervjuud. Esimese intervjuu eesmärk on saada ka täiendavaid suuniseid, milliseid dokumente, lähtuvalt teemast, tuleb antud uuringusse kaasata ja kellelt veel ettevõttes võiks informatsiooni küsida. Seega esmase uuringu

läbiviimisel

kasutatakse

mittetõenäosuslikku

ettekavatsetud-mugavus-

lumepallvalimit. Teine ehk täiendav intervjuu viiakse läbi peale dokumendivaatlust, informatsiooni kogumist, ÖE indikaatorite valikut ja suhtarvude konstrueerimist koos analüüside ja järeldustega ehk peale töö uurimusliku osa koostamist, et anda tulemustele täiendavalt kvalitatiivset ja objektiivset vaadet. Valitud instrumendi (intervjuu) valik tulenes sellest, et uurijal oli vastuste suunda raske ette näha, samuti sooviti vastuseid täpsustada ja saada põhjalikku teavet. Teiseks andmete kogumise viisiks on dokumendivaatlus. Autor võtab vaatluse alla keskkonnaga seotud dokumendid – kompleksluba, lähteolukorra aruanne, keskkonna mõju hindamise aruanne, tegevusload, aruanded keskkonnaametile ja keskkonnaministeeriumile, ISO 9001 ja 14001 tulevad dokumendid, tootmisüksuste aruanded, vastavad majandusaasta


10 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool aruanded jm. Intervjuud transkribeeritakse ehk salvestatud intervjuule antakse kirjalik kuju eesti

keeles,

töös

kasutatakse

ja

esitatakse

väljavõtteid

intervjuust,

intervjuusid

terviktekstidena ei esitata. Analüüsi käigus kasutatakse kombineeritud lähenemisviisist deduktiivset ja induktiivset viisi. Vastavalt ÖE põhivõrrandile, mis on toodud lõputöö uurimuslikus osas, modelleeritakse valitud indikaatoritest lähtuvalt (koostöös ettevõtte spetsialistidega) konkreetset ettevõtet iseloomustavad ÖE võrrandid, kus kindlaid ÖE indikaatoreid omavahel jagatakse ja leitakse suhtarvud. Suhtarvud annavad informatsiooni ettevõtte ÖE olukorrast. Peale vastavate suhtarvude leidmist teostas autor suhtarvude analüüsi, mis võimaldab tuua esile seoseid ja teostada võrdlevanalüüsi. Analüüsi käigus võrreldi ettevõtte suhtarve eelnevate aastate näitajatega ja konkurentide andmetega. Koondraporti tarvis viiakse läbi ka trendianalüüs, mille käigus võrreldakse ÖE näitajate ja nende suhete muutust ajas. Trendianalüüs iseloomustab järgnevate aastate näitajate dünaamikat baasaasta näitajate suhtes. Vastavalt analüüsidest saadud tulemustele koostatakse ettevõttele ÖE koondraport ja tehakse kokkuvõttes järeldused ning antakse soovitused ÖE rakendamiseks. Analüüsi tulemused ja järeldused Ökotõhusususe ehk ökoefektiivsuse kontseptsiooni näol on tegemist ühe võimalusega, mis seob omavahel ära nii keskkonna kui ka majandusliku poole. ÖE tagab lisaks keskkonnaregulatsioonide vastavusele ka üldise tulu ettevõtte tegevuses, seega on oluline läbi analüüsi mõista, millises olukorras on ettevõtte ÖE ja kuidas seda saaks parandada. ÖE võib nimetada ka strateegiaks, mille keskseks põhimõtteks on heaolu kasv väiksema looduskasutuse arvelt. ÖE on efektiivsus, millega kasutatakse ökoloogilisi ressursse inimeste vajaduste rahuldamiseks, mida võib käsitleda suhtena väljund (toodete, teenuste väärtus firma, sektori või majanduse, kui terviku osas) jagatud sisendiga (summaarne keskkonna koormatus, mida on põhjustanud firma, sektor või majandus kui tervik). Selliselt saadud võrrandi lugejas ja nimetajas kajastatavaid näitajaid nimetatakse ÖE indikaatoriteks. Teooriast tulenevalt jaotatakse vastavad indikaatorid kolme põhigruppi: üldiselt rakendatavad indikaatorid (Generally Applicable Indicators), indikaatorid, mis omavad potentsiaali üldiselt


11 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool kohalduda (Potential Generally Applicable Indicators), kuid ei ole veel üldiselt kohaldatavad ja indikaatorid, mis tulenevad konkreetse äri spetsiifikast (Business Specific Indicators). Grupiti jaotatakse indikaatorid veel kaheks murru lugejas ja nimetajas olevateks indikaatoriteks. Murru nimetajas on keskkonnamõju iseloomustavad näitajad ja lugejas on väärtust iseloomustavad näitajad. Peale näitajate valikut konstrueeritakse ÖE suhtarvud, tehakse analüüs ja koostatakse koondraport. Tuginedes ÖE põhimõtetele ja Eestis kehtestatud keskkonnaregulatsioonidele valis autor koostöös ettevõtte spetsialistidega ÖE indikaatorid. ÖE võrrandi 1 lugejasse valiti neli indikaatorit, mis iseloomustavad toote või teenuse väärtust aastate lõikes ja milleks on: toodetud ammoniaagi kogus aastas (t); toodetud karbamiidi kogus aastas (t); kogutoodang aastas (t) ja müügitulu (EUR). ÖE võrrandi nimetajasse valiti 18 keskkonnamõju indikaatorit vastavate aastate kohta: elektrienergia kulu NH3 tootmisele (1000 kWh); elektrienergia kulu (NH2)2CO tootmisele (1000 kWh); kogu ettevõtte elektrienergia kulu (1000 kWh); auru kulu NH3 tootmisele (Gcal); auru kulu (NH2)2CO tootmisele (Gcal); ostetud auru kogus (Gcal); kogu ettevõtte auru kulu (Gcal); tehnoloogiasse minev MG e tooraine kulu (m3); põletatud MG kulu (m3); kogu MG kulu (m3); koguenergiakulu (naftaekvivalenttonnides); NH3 kulu (NH2)2CO tootmiseks (t); veekulu (1000 m3); CO2 heide õhku (t); NOx heide õhku(t); NH3 heide õhku (t); kokku hapestumist põhjustav õhuheite kogus (tSO2 eq); (NH2)2CO tolmu heide (t). Eelnevalt nimetatud indikaatoreid omavahel kombineerides leidis autor vastavad ÖE suhtarvud nelja grupi lõikes, milleks olid ammoniaagi, karbamiidi, kogutoodangu ja müügitulu grupp. Kahele grupile, milleks oli kogutoodang ja müügitulu, tegi autor ka trendianalüüsi. Ettevõtte ÖE suhtarvude analüüsis ilmnes üllatuslikult, et müügituluga moodustatud suhtarvud näitasid eranditult kõik ÖE näitaja paranemist läbi aja. Sellest sai järeldada, et kui toodetava toote väärtus ajas kasvab, paraneb ka üldine ökotõhusus. Seega ÖE eesmärk on täidetud ka siis, kui kasvab väärtus ja keskkonnakasutus jääb muutumatuks või väärtuse tõus on niivõrd suur, et kompenseerib suurema keskkonna kasutuse. ÖE olemus liidab ilmekalt kokku majanduse ja keskkonna säästliku kasutuse.


12 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Selleks aga, et mõista, kas looduskasutus on uuritavas ettevõttes ka reaalselt vähenenud, tuleb analüüsida suhtarve, mis on seotud toodangu kogusega. Mida spetsiifilisemalt ja detailsemalt on määratletud suhtarvud, seda kvaliteetsem on tulemus ja nõrgemad kohad ÖE kohapealt kerkivad esile. Seega soovitab autor ettevõtte normaalse toimimise korral jälgida ÖE suhtarve eraldi tootmisüksuste kaupa. Kuna antud ettevõttes on nii ammoniaagi kui ka karbamiidi tootmine omavahel tehnoloogiliselt väga tihedalt seotud, eriti energiakasutuse osas, siis on üldistes aruannetes mõistlik kasutada ka suhtarve kogutoodangu kohta. Võttes kokku analüüsi tulemused toodete lõikes saab väita, et läbi moderniseerimise on palju võimalusi, kus saaks ÖE parandada ja hoida kokku ressursse vee ja maagaasi kasutuse osas. Energiakasutuse, mis koosnes kolmest komponendist (elekter, aur ja MG), analüüsist nähtub, et esmalt vajaks investeeringuid need meetmed, mis vähendaksid auru ja MG kulu nt primaarse

reformingureaktori

moderniseerimine

ja

veesõlmede

ning

gradiiride

rekonstrueerimine. Ettevõtte ÖE olukorra illustreerimiseks koostas autor koondraporti, mida võib nimetada ka baasraportiks ehk esmaseks raportiks, mida saab hiljem täiendada ja võrrelda tulevaste aruannetega, kui ettevõtte tootmine taas käivitub. Töös esitleti põhimõtteid, kuidas ÖE saab integreerida toimivana ettevõtte strateegiasse. Töös tõi autor välja ökotõhususe rakendamiseks seitse peamist lähenemise teed, mille ingliskeelne lühend on REDUCES (Madden, Young, Brady & Hall, 2013) ja käsitles nelja peamist valdkonda, kus seda rakendada. Töö annab ka põgusa ülevaate ÖE rakendamise vahenditest, milleks on keskkonnajuhtimissüsteem, olelusringi juhtimine, olelusringi hindamine ehk elutsükli analüüs, ökoinnovatsioon, keskkonnahoidlik tootearendus või ökodisain, roheline tarneahela juhtimine ja puhtam tootmine. Tulenevalt teooriast ja ettevõtte spetsiifikast tegi autor järgmised soovitused ÖE rakendamiseks: 

ÖE tuleks esmalt integreerida ettevõtte juhtimissüsteemi, et seda saaks rakendada, mõõta, määrata ja analüüsida.


13 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool 

ÖE saab edukalt integreerida ettevõtte juhtimissüsteemi läbi olemasoleva integreeritud juhtimissüsteemi,

mida

ettevõttes

nimetatakse

ka

keskkonna-ja

kvaliteedi

juhtimispoliitikaks, mis tugineb ISO standarditel 9001 ja 14001. Kõige sobilikum on seda teha siis, kui hakatakse rakendama 2015. aastal uuendatud standardeid ja ettevõtte tootmine on käivitunud. 

Kasutada maksimaalselt detailseid ÖE indikaatoreid, mis on toodud antud töös ja vastavalt vajadusele võtta kasutusse täiendavaid indikaatoreid ja suhtarve.

Võtta arvesse ühe kaalutlustegurina ÖE näitajaid investeeringu otsuste tegemisel.

Kasutada ÖE saadud informatsiooni statistika ja keskkonnaaruannetes vastukaaluks üldiselt levinud mõtlemisele, kus vaadatakse, kui palju kulutatakse looduslikku ressurssi või saastatakse keskkonda ühe ühiku toote või teenuse kohta.

Keskkonnakaitse valdkonnas on ettevõtetel läbi seadusandluse küll palju kohustusi, kuid arukalt toimides on ka rohkelt võimalusi. Üheks võimaluseks on ettevõtte ÖE tõstmine, mis üksnes ei taga vastavust ainult keskkonnaregulatsioonidest tulevatele nõuetele, vaid toob ettevõttele ka majanduslikku kasu läbi säästlikkuse. Kokkuvõtvalt on aga oluline tõdeda, et riigi ja ettevõtja vahel peab valitsema koostöö. Kuna ettevõtja on tehnika ja tehnoloogia valdaja, omab ta ka laiemat ja sügavamat ülevaadet tootmise keskkonnasõbralikumaks muutmise võimalustest. Seega ei tohiks ettevõtja passiivselt oodata, kuni riik kehtestab uued, rangemad regulatsioonid, vaid peaks ise näitama initsiatiivi uute säästlike tootmisvõimaluste väljapakkumisteks ehk ettevõtja huvi peaks olema ÖE tõstmine. Samas aga ei saa alahinnata kõige selle juures tarbijate teadlikkust ja valiku eelistusi, kui tarbija ei ole loodussäästlikkusest huvitatud, on ka ettevõttel keerukas keskkonnahoidu panustada. Seda mõtet illustreerib ka Friedmani- tüüpi lähenemine keskkonda säästvatele tootmistele, mille järgi tootja ei saa rakendada loodussäästvaid aktsioone või juurutada keskkonnasõbralikku toodet, kui tarbija (ühiskond) ei ole aktsepteerinud lisakulutusi selle tegemiseks, seega äri (ettevõtlus) ei ole kohustatud tegelema keskkonnakaitsega üle riigi poolt kehtestatud seaduslike piiride. See viitab selgesti asjaolule, et looduskaitse peab lähtuma iga isiku enda sisemisest soovist ja tarbida tuleb targalt. Samas, kui ettevõte rakendab oma strateegias ÖE, siis hoides kokku loodusressursse, olgu selleks kas elektrienergia või vesi, hoiab organisatsioon kokku ka raha, mis on ühtlasi ÖE ning on igati


14 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool kooskõlas äriettevõtte majandusliku huviga ja rakendatav ka ilma tarbijate suurema poolehoiuta. Artiklis viidatud allikad EUROOPA 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia. (2010). Euroopa Komisjon. Kasutamise kuupäev: 10.03.2015, allikas http://ec.europa.eu/eu2020/pdf/1_ET_ACT_part1_v1.pdf Dudovskiy, J. (2016). Convenience sampling. Kasutamise kuupäev: 16.10.2016, allikas Research Methodology: http://research-methodology.net/sampling-in-primary-datacollection/convenience-sampling/ Kalmus, V. (2015). Standardiseeritud kontentanalüüs. Kasutamise kuupäev: 16.10.2016, allikas Tartu Ülikool: http://samm.ut.ee/kontentanalyys Karu, S. (2008). Kulude juhtimine ja arvestamine tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis I osa. Tartu: RAFIKO Kirjastus OÜ. Lepik, K., & Strömpl, J. (2014). Põhistatud teooria. Kasutamise kuupäev: 16.10.2016, allikas Tartu Ülikool: http://samm.ut.ee/pohistatud-teooria Madden, K., Young, R., Brady, K., & Hall, J. (2013). Eco-efficiency learning module. Kasutamise kuupäev: 10.03.2015, allikas World Business Council for Sustainable Development: http://www.wbcsd.org/Pages/EDocument/EDocumentDetails.aspx?ID=13593&NoSea rchContextKey=true Searchinger, T., Hanson, C., Ranganathan, J., Lipinski, B., Waite, R., Winterbottom, R., . . . Heimlich, R. (2013). The Great Balancing Act. Washington: World Resources Institute. Ökoinnovatsioon- määrava tähtsusega Euroopa konkurentsivõime jaoks tulevikus. (2014). Euroopa Komisjon. Kasutamise kuupäev: 22.10.2016, allikas EL Väljaannete talitus: http://ec.europa.eu/environment/pubs/pdf/factsheets/ecoinnovation/et.pdf World Population Prospects: The 2012 Revision, Highlights and Advance Tables. (2013). United Nations.The Department of Economic and Social Affairs. New York: United Nations. Wallace, A. (2015). GRAVITY. Nitrogen Syngas 2015. Istanbul: CRU International.


15 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool

JUHTIMINE KUI ETTEVÕTTE EDUTEGUR Ingrid Kesler Juhendaja: Virve Transtok, MA Sissejuhatus Ettevõtet ei looda selleks, et olla keskpärane, kirjutab Siimon (2006). Ettevõtluse pika ajaloo ja arengu jooksul on seda lahutamatult saatnud edu taotlemine. Edusoov ei ole kuhugi kadunud ka kiiresti arenevas majanduses, mida iseloomustab terav konkurents. Edu eeldab muudatusi, muudatused eeldavad juhipoolset visiooni, visioon eeldab ettevõtte analüüsimist, analüüsimine eeldab loovust, loovusest tuleneb edu ja algab uus ring: edu eeldab muudatusi. Samuti on vajalik käsitleda edu saavutamist loominguliselt võimaluste ja ohtude kaudu. Lihtsamalt öeldes on edu saavutamiseks vaja leida kompromiss võimaluste kasutamise (kasumi saamise) ja ohtude vähendamise (ettevõtte eksistentsi kindlustamise) vahelt. Järelikult on vaja uurida neid tegureid, mis mõjutavad kõige enam erinevate ettevõttegruppide edu. Edu saavutamine on raske, ütleb Siimon (2006), ometi on edu enamasti osaliselt õpitav ja juhitav. Selleks on vaja eduvõimalusi realistlikult hinnata ja paljusid aspekte silmas pidades ka edu nimel palju töötada. Eduvõimalusi saabki välja selgitada kas nö edufilosoofia või edutegurite kaudu. Aastatel 2004-2015 on krediidiinfo.ee (2016) andmetel pankrotistunud 6297 ettevõtet 2015. aastal lõpetas maksejõutuse tõttu tegevuse 376 ettevõtet. Kui riigi halb majanduspoliitika oleks selle peamiseks põhjuseks, siis poleks ka firmasid, mis on samadel aastatel olnud väga edukad. Antud lõputöö teemavalikuks sai Stuart Carteri (2005, lk 198) poolt kirjapandu: „Iga juhtimisalane saavutus on juhi saavutus. Iga ebaõnnestumine on juhi möödalask. Juhivad inimesed, mitte jõud või asjaolud. Juhi ettenägelikkus, pühendumus ja ausus määravad ära, kas see on juhtimine või vale juhtimine.“ Antud töö uuringu probleem seisneb küsimuses: miks paljud ettevõtted ebaõnnestuvad, kuigi samades oludes suudavad paljud ettevõtted olla väga edukad. Töö aktuaalsus seisneb


16 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool peamiselt selles, et ettevõtete halva juhtimise ja puuduliku baashariduse tagajärjeks võib olla ettevõtte maksejõuetus, millega kaasneb üleüldine negatiivne mõju ettevõtte mainele. Eesmärk ja uurimisülesanded Lõputöö eesmärk on analüüsida ettevõtte edutegureid ja nende seoseid juhtimisega. Eesmärgi saavutamiseks püstitati uurimisküsimused. 

Kuidas edutegurite abil ettevõtet juhtida?

Millised on ettevõtte juhtimisega seotud juhi seadusest tulenevad kohustused?

Kuidas hea koostöö ja toimiv sisekommunikatsioon toetavad ettevõtte edutegurite saavutamist?

Milliseid oskusi vajab tänapäeva juht edukaks toimetulekuks?

Millised juhtimisstiilid on edu saavutamisel olulised?

Uurimistöö teoreetilised lähtekohad Kõik edutegurid (nii need mis on suurusest sõltumatud kui ka need, mis on suurusest sõltuvad) on omavahel seotud (Siimon, 2015). Ettevõtja, kes suudab paremini planeerida ja oma töötajatesse orienteeritud juhtimisstiili evida, omab motiveeritumaid, haritumaid ja paremaid kaastöötajaid. Kaastöötajad võivad kergendada ettevõtte juhtkonna töökoormust sellega, et nad võivad kesksete ülesannete, plaanide ja strateegia määratlemise eest hoolitseda. Sellised kaastöötajad suudavad ettevõttes paremini innovatsioone täide viia. Kaasaegsete tehnoloogiate juurutamisega samaaegselt toimuv tööülesannete reorganiseerimine ja töötajaskonna

kvalifikatsiooni

tõus

võimaldavad

kaastöötajatel

uusi

tehnoloogiaid

efektiivsemalt kasutusele võtta. Innovaatiline tegevus on see, mis parandab situatsiooni turul nii klientide ees kui ka konkurentide suhtes ja hoolitseb ettevõtte edu ja stabiilsuse eest. Ettevõtte edu saab selgitada mitmest aspektist: 

ettevõttes seatud eesmärkide realiseerimine ja tulemuslikkus,

ettevõtte konkurentsivõime,

ettevõtja motiivide realiseerimise ja ootuste täitumise,


17 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool 

üldsuse, huvigruppide arvamuse jne. kaudu.

Omapoolse otsustavate edutegurite jaotuse toob välja Rillo (2013), kelle arvates olulisemad edutegurid ettevõtte seisukohalt on järgmised: 

tehnoloogilised- uurimistöö kogemused, tootmis- või teenindusprotsessi uuendamise võime jne;

tootmis- ja/või teenindusalased- tõhusalt madalad tootmis- või teeninduskulud, kvaliteet, põhivahendite kõrge kasutusaste (tähtis kapitalimahukates ja suurte püsikuludega harudes), oskustööjõu kättesaadavus, kõrge tööjõudlus, paindlikkus jne;

jaotus- või hankevõrguga seotud- kiire kohaletoimetamine, tugev hulgimüüjate võrk, väikesed jaotuskulud, suur osatähtsus jaemüügiriiulitel;

turustusalased- kogenud ja tõhusalt tegutsev müügipersonal, garantiid, kauplemisoskus, kättesaadav ja usaldusväärne tehniline tugi;

oskustega seotud- talent, kvaliteedikontrolli valdamine, kujundusoskus, eritehnoloogiate kogemuslik valdamine, infosüsteemi vastavus eesmärkidele, juhtimisoskused ja kogemused;

muud- hea maine klientide hulgas, väikesed üldkulud, patendikaitse.

Nii nagu minevikus, on tänase päevani juhtide baaskoolituses Teppi (2001) arvates domineerinud analüütiliste teadmiste ja oskuste arendamine. Ettevõtte tulemuste seisukohalt on juhtide analüütiline lähenemine küll äärmiselt oluline, kuid perfektset finantsanalüüsi ja matemaatilist mõtlemist ei saa mingil juhul võrdsustada juhtimisega. Selle tagajärjel puudub juhtidel ettevalmistus organisatsioonide juhtimiseks nii, et näha kriitilise ressursina ja kasumi allikana inimesi. Strateegiliselt tähtis ja kriitiliselt oluline on inimene ja inimeste juhtimine nendes

organisatsioonides,

kus

eesmärgiks

on

areneda

ja

jääda

pikaajaliselt

konkurentsivõimelisena püsima, kus tegevus on teadmisterohke ning kus inimese panus ja töö osakaal kogu tulemuses on väga suur. Selleks on väga konkreetne põhjus: inimeste juhtimine ja inimesed üldse omavad otsest mõju ettevõtte edukusele ja majandustulemustele. Stanfordi Ülikooli professor Jeffrey Pfefferi (1998, lk 77) poolt on läbi viidud ulatuslikud majandusanalüütilised uuringud, mille eesmärgiks oli leida kestvalt edukate ettevõtete seas ühiseid tunnuseid. Selgus, et tulemuslikkuse ja edukuse aluseks peetavad näitajad nagu organisatsiooni globaalsus, tegevusvaldkond, domineeriv turupositsioon, suurus, briljantne


18 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool strateegia ja tugev bränd, ei taga tegelikkuses aktsionäridele kapitali paremat tootlikkust ja suuremat tulukust isegi kümne aasta lõikes vaadelduna. Pfefferi hinnangul tuleb eristavat ja kestvat konkurentsieelist otsida eelkõige viisis kuidas strateegia ellu viiakse. Püsiva tulemuslikkuse ja edukuse saavutamiseks on kriitilise tähtsusega kasutada ära turupositsioon, panna toimima organisatsiooni suutlikkuse ärifilosoofia ja viia muutused ellu. Plaane ja mõtteid saavad realiseerida ainult inimesed (Tepp, 2001). Järelikult on kasumlikkuse ja kestva konkurentsieelise ning organisatsiooni jätkusuutlikkuse loomisel kriitiliseks eduteguriks eelkõige inimeste juhtimine. Uurimistöö metoodika Lõputöö uuringu probleem seisneb küsimuses ¬ miks paljud ettevõtted ebaõnnestuvad, kuigi samades oludes suudavad paljud ettevõtted olla väga edukad. Töö aktuaalsus seisneb peamiselt selles, et ettevõtete halva juhtimise ja juhtimiseks vajaliku baashariduse puudumise tagajärjeks on ettevõtte maksejõuetus ja sellega kaasnev ettevõtte negatiivne maine. Ettevõtet alustavatel inimestel osaliselt puuduvad baasteadmised, oskused ja rasked juhtimisvead viivad pankrotini (Varusk, 2013), sest ei teata seadusi, mis on kirjas äriseadustikus, tsiviilõiguse üldosa seaduses, Võlaõigusseaduses ning ei tunta ka muid erinevaid valdkonna tegevusi reguleerivaid seadusi, näiteks raamatupidamise juhendeid (RTJ) ja muid eeskirju. Kokkuvõtvalt võib märkida, et pea võimatu on sajaprotsendiliselt ära hoida pankrotiohtu sattuvate ettevõtete juhtumite esinemist, kuid on võimalus koolitada juhte ja sellega laiendada teadmistepagasit juhtimisotsuste tegemisel. Autori poolt viiakse läbi deduktiivne uuring, kus kasutakse kombineeritud uurimismeetodit: kasutatakse nii kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset meetodit. Andmekogumismeetoditena kasutab autor kõigepealt teiseseid allikaid ja avaldatud dokumentide vaatlust erinevate kohtulahendite näol, kus ettevõte on pankrotistunud juhtimisvigade tõttu. Dokumendivaatluse käigus kogutakse andmeid avalikest andmebaasidest: Riigi Teataja kohtumenetluste andmebaasidest, Eesti Kohtute andmebaasidest. 2015 aastal pankrotistus 376 ettevõtet, seega pankrotiotsuste üldkogum on teada. Autor uurib dokumendivaatlusega pankrotistunud ettevõtte kohtuotsuse kokkuvõtet, kus on välja toodud pankrotistumise peamiste põhjustena puudulikust juhtimisest tingitud tegurid.


19 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Autor valis teiseks andmete kogumise meetodiks kaheosalise esmaste andmete kogumise. Kõigepealt kasutab autor liidristiili määramiseks House küsimustikku (Northouse, 2007, lk 146-147), millega määratakse kvantitatiivselt intervjueeritava ettevõtte juhi liidristiil Robert House´i eesmärgi–teeraja teooriast lähtudes. Andmekogumise kolmandaks meetodiks on autor kavandanud poolstruktureeritud intervjuu. Poolstruktureeritud intervjuu eelis on Ghauri ja Grønhaugi (2004, lk 113) sõnul vabaduses vastama nii, nagu vastaja mõtleb, kuna vastustele pole seatud piiranguid. Töö autor on antud seisukohaga täiesti nõus ja siit ka selline valik. Intervjuu käigus selgitatakse välja juhtidepoolsed seisukohad uurimisküsimustele ja analüüsitakse teooriakäsitluse paikapidavust. Intervjuu tegemine eeldab suuremat eeltööd nii intervjueeritava kohta taustauuringu tegemisel, kui ka teooria testimiseks, kuid tulemus tuleb sedavõrd mitmekülgsem. Intervjuu ja ankeetküsimustiku valimisse võetavad uuritavad valiti lõputöö autori poolt paikapandud kriteeriumite järgi. Autor tegi intervjuu vähemalt ühe juhiga. kelle poolt juhitud firma oli 2015. aastal Äripäeva andmetel (Sarapik, 2016) ettevõtete TOP-100-s. Äripäeva edetabel on koostatud kuue majandusnäitaja põhjal – käive aastal 2014, kasum aastal 2014, ärikasumi kasv aastal 2014 (võrreldes aastaga 2013), käibe kasv aastal 2014 (võrreldes aastaga 2013), käiberentaablus ja varade tootlikkus. Intervjuu tulemused on toetavaks materjaliks lõputöö uuringu eesmärkide teostamisel ning teoreetiliste seisukohtade testimisel. Teise intervjuu tegi autor ettevõtte juhiga, kes on olnud juht nii Ameerika Ühendriikides kui ka Eestis. Antud juhi puhul on võimalik välja tuua erinevate ühiskondade ja juhtimispraktikate erinevusi. Kolmanda intervjuu tegi autor „Põllumajandussektori tippjuht 2013“ juhiga, kes tegutseb nii keerulises sfääris nagu seda on põllumajandus. Intervjuud

teostati

eelnevalt

kokkulepitud

ajal

ning

kasutati

diktofoni

intervjuu

salvestamiseks, et hiljem saaks andmeid transkribeerida ja samuti ka põhjusel, et oluline info kaotsi ei läheks. Konfidentsiaalsuse tagamiseks kasutati andmete kodeerimise tehnikat. Andmete kogumise selline järjekord tuleneb praktilisest vajadusest, sest nii mõnedki intervjuu küsimused tekivad alles peale dokumentide läbivaatust ja andmeanalüüsi. Andmeid analüüsiti nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt. Dokumendivaatlusel saadud andmeid

analüüsiti

ning

esitatakse

probleemi

esinemissagedused,

osatähtsused.

Poolstruktureeritud intervjuu tulemusi analüüsiti kvalitatiivselt. Autor kasutab töös


20 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool tsitaatidega intervjuu lõike intervjueeritavate arvamustest, hoiakutest ja põhjendatud seisukohtadest. Uuritavate andmete analüüsimiseks kasutati

tarkvaraprogrammi Microsoft Excel 2007.

Analüüsi illustreerimiseks esitati tulemused koos toetavate tabelite ja diagrammidega. Uurimistulemused Autor uuris dokumendivaatlusega pankrotistunud ettevõtete kohtuotsuste kokkuvõtteid. Lõplikuks valimiks kujunes 30 kohtumenetlust. Uuringu ülevaatlikumaks teostamiseks täitis autor kohtumenetluste uurimise käigus vaatlustabelit, kus oli välja toodud erinevad põhjused ja põhjuste esinemissagedused (vt Joonis 2). Autor kasutas andmebaasides pankrotistunud ettevõtete otsingul täiendavat otsingusõna „ juhtimisviga“. Enamikes kohtulahendite kokkuvõtetes oli välja toodud rohkem kui üks pankrotti põhjustanud tegur.

35

Ettevõtete arv

30 25 20 15

30

10 15

5 0

19

16 10

8

7

8 2

6

6

3

Joonis 2. Kohtulahendites väljatoodud ettevõtete pankrotistumise põhjused


21 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Ettevõtte juhtimise seisukohalt toob pankrottide analüüs välja mitmed nüansid, millele edukas juht peaks tähelepanu pöörama. Ettevõtet ei looda selleks et olla keskpärane (Siimon, 2006). Ettevõtluse pika ajaloo ja arengu jooksul on seda lahutamatult saatnud edu taotlemine. Samas on võimatu edu saavutada, kui ettevõtte juht kompab pimeduses ainuüksi sellepärast, et ettevõttes on korrektne raamatupidamine ja aruandlussüsteem korraldamata. Enamik juhtidest ei mõtle igapäevaselt selle peale, kas nad täidavad seadusest tulenevat hoolsuskohustust või mitte. Tehakse seda, mis on ettevõttele parim ja mis on tulemuslikum. Need asjaolud mis viivad osad ettevõtted juhi teadmatusest või lohakusest pankrotti, on kogenud juhtide jaoks iseenesestmõistetavalt täidetavad ja seda väga põhjalikult.

Juht ei peagi oskama

majandusaasta aruannet teha, kuid bilansivõimelise raamatupidaja peaks palkama ja aruande tulemused peaksid teda kõnetama. Kui juhil puudub baasharidus või teadmised ettevõtte juhtimiseks, siis õppimis- ja enesetäiendamisvõimalused on Eesti Vabariigis kättesaadavad igas vanuses inimesele, tuleb vaid tahta. Üks töö läbivaimaid mõtteid on küsimus, kuidas edutegurite abil ettevõtet juhtida. Sellele ei ole ühtset vastust, sest ettevõtete edutegurid, eesmärgid ja strateegiad on erinevad. Samuti on erinev ettevõtte suurus, positsioon turul ja erinevad on ettevõtte omanike plaanid. Aino Siimoni (2006) arvates on üheks suurimaks ettevõtte eduteguriks eristumine konkurentidest millegi poolest. Olgu selleks kvaliteet, hind, mitmekesisus jne. Intervjuudes juhtide poolt väljatoodud nende ettevõtete edutegurid kinnitasid teoorias väidetule, et oluline on kvaliteet, konkurentidest eristumine, innovaatilisus ning olemasolevate klientide tundmine ning võime areneda koos muutuva keskkonna ja turuga. Intervjuudes kõik juhid märkisid ära meeskonna olulisuse ettevõtte arengus: „Edu ei tule ilma meeskonnata. Ettevõttel võib olla maailma parim äriplaan, aga kui ei ole meeskonda, kes plaanitu ellu viib, siis plaan võibki riiulisse jääda.“ Juhtide intervjuudest võib üldistades järeldada, et oluline on ettevõtte edutegurid ära tunda, neid arendada ja samaaegselt teha tööd ka nende teguritega, mis on ettevõtte nõrgemaks pooleks. Tegelda sisuliselt sellega, et ettevõtte nõrkused pöörata ettevõtte tugevusteks. Kuna turusituatsioon ja klientide vajadused muutuvad suhteliselt kiiresti, siis ettevõte peab olema läbilöögivõimeline, kohanemisvõimeline ning arenemisvõimeline. See eeldab mitte keskendumist ühele edutegurile, vaid edutegurite kompleksset arendamist. Kui nüüd mõelda küsimusele, kuidas edutegurite abil ettevõtet juhtida, siis seda ei saa teha/ otsustada reatöötaja. Paljud otsused ja edasised plaanid on juhi, omaniku ja lähimeeskonna


22 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool otsustada ning paika panna. Juhil on reeglina ettevõttest üldpilt olemas ehk siis omab vaadet „helikopterilt“, mis annab talle ülevaate ja aitab otsuseid teha. Juhtide intervjuude vastustest tuli välja, et ettevõtte edu seisukohalt peetakse oluliseks sarnaseid tegureid, kuid see kuidas eduni jõutakse on juhtidel erinev. Vesteldes juhtidega ilmnes, et juhid panustavad tugevalt töötajatesse: motiveerides ja koolitades neid ning luues ettevõttes sellise atmosfääri, kus töötajad tahavad töötada ja areneda. Üksi ei suuda juht ettevõtet eduni viia. Kui antud väite kohaselt juhid määravad ettevõtte edukuse, siis see leidis kinnitust nii kohtulahendeid uurides kui ka intervjuusid tehes. Intervjueeritavate ettevõtete juhid tegelevad ettevõtte edukuse seisukohalt mitte tänaste probleemidega, vaid kujundavad strateegiat pikemaajaliste plaanide elluviimiseks, on kursis turultoimuvaga ning pidevalt panustavad personali koolitamisesse ja arendamisesse, siis seda saab võtta kui investeeringut ettevõtte tulevikku. Ühe intervjueeritava ettevõtte juhiga vesteldes tuli kindlalt välja, et kuna neil Eestis konkurents puudub, aga maailmamastaabis on nad keskpärase turuosaga firma, siis see seab ettevõttele väga suured nõudmised ja oma eesmärkide planeerimistega peab olema mitu aastat ees. Ainuüksi tooraine tarnete planeerimisel peab silmas pidama mitmeid faktoreid- maailmaturuhind, tooraine tarnete aeg, turunõudlus jne. Kui analüüsida tänapäeva juhi oskusi edu saavutamisel, siis üks olulisemaid oskusi juhi juures on oskus ja võime töötada inimestega. Intervjueeritud juhtide puhul on tegemist pikaajaliste juhtidega, kelle juhistaaž on üle 20 aasta ja antud oskus on aastatega vilumust juurde saanud. Samuti pidasid juhid oluliseks oskust analüüsida keerulisi situatsioone ning oskust reageerida keerulistes olukordades. Organisatsiooni eesmärkide, vajaduste ja probleemidega tegelemiseks peab juht nendega kursis olema. Ettevõttes toimuvaga ning ettevõtte edasiste eesmärkidega peavad kursis olema ka töötajad. Selleks peab olema korraldatud kommunikatsioon ja mille lihtsalt olema, vaid seda peab ka juhtima. Teoreetikud on väitnud, et kommunikatsioon peab olema horisontaalne, vertikaalne ja diagonaalne. Juhtide arvates peab iga ettevõte ära tundma, milline kommunikatsioonivorm nende ettevõttes toimib.


23 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Autor järeldab, et juhtimise edukus oleneb palju juhi kompetentsusest, millest olulisemad omadused on eelkõige oskus mõjutada meeskonda ja osata teda juhtida. Sama olulised on juhi intellektuaalsed omadused, loogiline mõtlemine, ja oskus seda kõike praktiliselt rakendada. Selleks et olla edukas juht, tuleb arvestada erinevate aspektidega. Intervjuu käigus küsiti juhtidelt, milleta ei saa juhist edukat juhti. Juht 2 arvates ilma oskuseta inimesi ja meeskonda juhtida ei ole võimalik juhil hakkama saada: „Juhil peab olema empaatiavõime, oskus ja soov teistega arvestada.“ Juht 1 leidis: „Oskus näha kaugemale kui tänane päev, juhioskus panna inimesi tööle nii, et nad seda ise tahaksid teha. Ilma nendeta on juhina raske hakkama saada.“ Intervjuudest tuli välja ka see, et intervjueeritud juhid on tugevad analüüsijad. Tegemist on inimestega, kes suudavad ja oskavad analüüsida olukordi, inimestevahelisi suhteid ja ettevõtte tulemusi. Autori hinnangul pole kasu mitte ühestki finantsanalüüsist ega eelarvest, kui juht neid lugeda ei mõista või kui need numbrid teda ei kõneta. Üldistavalt võib intervjuude kokkuvõtteks märkida, et kõikide juhtide eripäraks oli neile omane süsteemsus. Juhtimine ongi süsteemne tegevus, kus on oluline iga lüli ja iga tegur. Oluline on märkida, et intervjueeritud juhtide süsteemsuses olid oluliseks lüliks meeskond ja töötajad. Järeldused ja ettepanekud Kogu töö analüüsi lõpptulemuseks on alljärgnevad järeldused. 1. Ettevõte saab olla edukas, kui juhtimine on süsteemne: ettevõttes on toimiv meeskond, meeskonna vahel on toimiv sisekoostöö, kommunikatsiooni juhitakse nii, et see on tõhus, juht täidab seadusest tulenevaid kohustusi ning igapäevaselt rakendab oma teadmisi ja oskusi kogu süsteemi tööle rakendamisel ja töös hoidmisel. Ükski tegur pole edukuse seisukohalt vähemtähtis. 2. Enesejuhtimine on juhi omadustest olulisim. Juht, kes on võimeline üle saama oma personaalsetest nõrkustest ja valmis panustama oma tugevate külgede arendamisse, võib meeskonna ja ettevõtte juhtida päris kaugele. Enesejuhtimine on lai mõiste. Selline juht on kindlasti tasakaalukas, positiivne, eesmärgipärane, elukestev õppija ja avatud muutustele. 3. Juhtimise edukus oleneb palju juhi kompetentsusest, millest vajalikumad omadused on eelkõige oskus mõjutada meeskonda ja osata teda juhtida. Sama olulised on juhi


24 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool intellektuaalsed omadused, loogiline mõtlemine, ja oskus seda kõike praktiliselt rakendada. 4. Ettevõtete üheks eduteguriks on toimiv ja juhiga ühte sammu astuv meeskond. Ettevõttel võib olla maailma parim äriplaan, aga kui ei ole meeskonda, kes plaanitu ellu viib, siis plaan võibki riiulisse jääda. 5. Baasharidus võimaldab maailma näha ja majandust laiemalt mõista. Juht peab olema haritud nii koole kui ka elukogemust silmas pidades. 6. On oluline ettevõtte edutegurid ära tunda, neid arendada ja samaaegselt teha tööd ka nende teguritega, mis on ettevõtte nõrgemaks pooleks. Tegelda sisuliselt sellega, et ettevõtte nõrkused pöörata ettevõtte tugevusteks. 7. Juhtidele on oluline olla kursis ettevõtte majandusnäitajatega mitte majandusaasta aruande põhjal vaid soovitakse teada kuidas ettevõttel läheb iganädalaselt, igakuiselt. 8. Organisatsiooni eesmärkide, vajaduste ja probleemidega tegelemiseks peab juht nendega kursis olema. Ettevõttes toimuvaga ning ettevõtte edasiste eesmärkidega peavad kursis olema ka töötajad. Selleks peab olema korraldatud kommunikatsioon ja mille lihtsalt olema, vaid seda peab ka juhtima. Artiklis viidatud allikad Carter, N. M. (2005). General and Industrial Management by Henri Fayol. American Management Association,Inc. Ghauri, P.& Gronhaug, K. (2004). Äriuuringute meetodid. Tallinn: Külim. Northouse, P. G. (2007). Leadership:Theory and practice. Sage Publications,Inc. Pfeffer, J. (1998). Human Equation:Building Profits by Putting People First. Boston: Harvard Business Scool Press. Sarapik, R. (2016). TOP100: Eesti kõige edukamaid firmad 2015. Äripäev. Kasutamise kuupäev: 12. 09 2016, allikas: http://www.aripaev.ee/standardnetop/2015/11/25/top100-vaata-eesti-koige-edukamaid-firmasid Siimon, A. (2006). Ettevõtte edutegurid. Eesti Majandusteaduse Seltsi aastakonverents, Pärnu 20-22 jaanuar. Eesti Majandusteaduse Selts. Kasutamise kuupäev: 12.09.2016, allikas www.emselts.ee/konverentsid/EMS2006/4_Ettevotlus/Aino_Siimon.pdf Siimon, A. (2015). Ettevõtte olulised strateegilised otsused globaliseerumise kontekstis. Kasutamise kuupäev: 11.04.2015, allikas http: //www.mattimar.ee/ Tepp, M. (2001). Arukas inimeste juhtimine. Director, 11/2001. Varusk, M. (2013). Kohtunik: juhtide vead viivad pankrotini. Raamatupidaja, 08/2013. Kasutamise kuupäev: 11.08.2015, allikas http://www.raamatupidaja.ee/uudised/2013/08/21/kohtunik-juhtide-vead-onmaksejouetuse-pohjuseks


25 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool

TÖÖLEPINGU ÜLESÜTLEMINE EESTI KOHTUPRAKTIKAS JA TEISTE RIIKIDE VÕRDLUSES Maarja Kivioja Juhendaja: Laivi Annus-Anijärv, MA Sissejuhatus Töösuhte lõppemine võib paratamatult kaasa tuua erinevaid probleeme, küsimusi ning osapoolte konflikte. Reeglina tekivad arusaamatused ja vaidlused just seetõttu, et lepingus fikseeritud punktid pole mõlemale osapoolele selged või töölepingu seaduse sätteid mõistetakse ja tõlgendatakse valesti. Seega teeb mõlemale osapoolele olukorra kergemaks oma ning ka teisepoole kohustuste ning õiguste tundmine. Tööinspektsiooni statistika kohaselt esitati aastal 2015 töövaidluskomisjonile 2691 töövaidlusavaldust, millest suurem osa oli töösuhte lõppemise kohta. Edasi kohtusse kaevati lahendatud vaidlustest 264. Töövaidluste kogu arv langes peaaegu poole võrra pärast uuenenud töölepingu seadust aastal 2009, ent ei ole viimase 6 aasta jooksul märgatavalt erinenud. Küll aga on huvitav tõdeda, et kui töötajate esitatud avalduste arv langes pea poole võrra, siis tööandjate esitatud avalduste arv hoopis suurenes pärast 2009. aastat. Siinjuures on oluline märkida, et 2015. aastal esitatud avaldustest 8,9% olid tööandjate poolsed ning 91,1% töötajate poolsed. Statistikale tuginedes võib väita, et töösuhte nõrgem pool on töötaja ning teema on aktuaalne. Samuti pole märgata probleemi vähenemist. Küll aga võiks ja tuleks uurida lahendusi, mis muudaks töölepingu lõppemisega kaasneva kaose väiksemaks ja lihtsamaks mõlemale osapoolele. Eesmärk ja uurimisülesanded Lõputöö eesmärk on kaardistada probleemsed töölepingu ülesütlemise alused praktikas ning analüüsida levinud aluste kitsaskohti tuginedes Eesti kohtupraktikale ning Soome, Läti ja Leedu seadusandlusele. Eesmärgi saavutamiseks seati uurimisülesanded.  Esitada töölepingu ülesütlemise õiguslikud alused.


26 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool  Tuua välja eriala spetsialistide kommenteeritud seisukohad töölepingu ülesütlemise aluste kohta.  Kaardistada töövaidluste analüüsi kohaselt levinud probleemsed alused.  Analüüsida praktikas probleeme tekitavate ülesütlemise aluseid ning kitsaskohti tuginedes Eesti kohtupraktikale ning eriala spetsialistide kommentaaridele.  Võrrelda Eesti töölepingu seaduses toodud töölepingu ülesütlemise aluseid ning sellega seonduvat kohtupraktikat Soome, Läti ja Leedu seadusandlusega, leidmaks parenduskohti Eesti töölepingu seaduses. Uurimistöö metoodika Kasutatakse kvalitatiivset meetodit. Lõputöö peamiseks uurimisstrateegiaks on juhtumiuuring. Antud töös kasutatakse mitme-juhtumi-disani. Uuringu fookuses on reaalse elu kontekstis jooksev nähtus. Lõputöö analüüsis võrreldakse ja vastandatakse kohtupraktikat ja seaduste rakendamist. Kasutatud on ka kaardistavat meetodit. Kaardistava uurimuse puhul püütakse selgitada tegelikkuses valitsevaid tingimusi ja asjaolusid. Töölepingu seadusest tulenevaid aluseid selgitatakse lahti lähtuvalt erialaspetsialistide ning kohtupraktika seisukohtadest. Analüüsis võtab autor luubi alla Eesti kohtupraktika aastatel 2014- 2016. Töölepingu ülesütlemise aluste analüüs hõlmab ka Eestis esinevate probleemsete aluste võrdlust Soome, Läti ja Leedu sarnaste tööseadustike alustega leidmaks parenduskohti Eesti töölepingu seaduses, mis aitaksid vältida sagedasti esinevaid probleeme. Andmeid kogutakse dokumendivaatlusega. Töös süvenetakse Eesti kohtupraktikasse, erialaspetsialistide kommentaaridesse ning Eesti, Soome, Läti ja Leedu tööõiguslikesse regulatsioonidesse. Eri riikide tööõiguse võrdlemisel kasutatakse internetist kättesaadavaid õigusaktide ingliskeelseid tõlkeid. Andmete töötlemisel kasutab autor induktiivset sisuanalüüsi, mille puhul uuritakse teatuid üksikjuhte ja liigutakse üldistamise suunas.


27 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Uurimistulemused, järeldused ja ettepanekud Analüüsi käigus tuvastas autor, et sagedasti tekivad praktikas probleemid tööandja ja töötaja vahelise töölepingu erakorralisel ülesütlemisel tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel, töölepingu ülesütlemisel töötaja poolt ning töölepingu ülesütlemisel katseajal. Probleemide allikad on erinevad, kuid peamiselt tekivad vaidlused ja arusaamatused ülesütlemise tingimuste mitte täitmisest või seaduste erinevast mõistmisest. Tuleb tõdeda, et kohati on probleem selles, et tavakodanikud ei oska seadust tõlgendada ning samuti tekib olukord, kus ka kohus leiab, et seadusandja sätted on mitmeti mõistetavad ning segadust tekitavad. Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel tekitab segadust TLS § 88 lg 1 esitatud näidisloetelu mõjuvatest põhjustest, mille alusel saab tööandja töötajaga töölepingu erakorraliselt üles öelda. Kohtupraktika rõhutab korduvalt, et tegemist on näitliku, mitte ammendava loeteluga ning tööandjal on õigus viidata vaid TLS § 88 ilma alapunkti märkimata. Kohus loeb määravaks, et ülesütlemise põhjus oleks arusaadavalt nimetatud, põhjus oleks mõjuv ning tööandja suudaks seda vajadusel tõestada. Autor leiab, et antud aluse selgemaks muutmiseks tasub võtta eeskuju Leedu seadusandlusest, kus seaduses puudub näidisloetelu. Ühtlasi väldib see praktikas esinevat olukorda, kus tööandja üritab ülesütlemise põhjust sobitada ülesütlemise alusega. Paralleelselt tekitab segadust töölepingu ülesütlemise tähtaeg ning sellega seoses ka hoiatamise tegemise nõue. Kohus rõhutab läbivalt, et mõjuva põhjuse ja kaalutletud otsuse tagajärjel on tööandjal tööleping erakorraliselt õigus üles öelda ilma etteteatamata. Küll aga puuduvad seaduses seda alust paremini ning piiritletumalt fikseerivad sätted, mis annaks tööandjale otsese õiguse töötajaga erakorraliselt töölepingu etteteatamistähtaegasid mitte arvesse võttes lõpetada. Autor soovitab eeskujuna vaadata Soome seadusandluse poole, kus tööandjal on olemas konkreetne, praktikas sagedast probleemi tekitav, õiguslik alus lõpetada tööleping tagasiulatuvalt töötaja tööle mitteilmumise korral. Samuti ei fikseeri seadusandja hoiatuse vormilist ja sisulist poolt, mis on tihedaks vaidluskohaks. Seaduses puudub konkreetne raamistik, mida hoiatus sisaldama peab ning mis hoiatusele eelneb ning mis järgneb. Eeskujuna toob autor nii Läti kui Leedu seadusandja, kus on antud tingimused paremini fikseeritud.


28 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Erakorralise töötajast tuleneva töölepingu ülesütlemise aluses tekitab vaidlusi ka töölepingu ülesütlemine töötaja töövõime vähenemise tõttu. Nimetatud olukordades tekivad peamised probleemid selle üle, kas etteteatamistähtaega peab antud aluse puhul kasutama, kas teise töö pakkumise kohustus on täidetud ning mida tähendab tööülesannete täitma jätmine nelja kuu jooksul. Autor tuvastas, et seaduses puuduvad töötajat kaitsvad alused,

mis kindlustaks

töötajale töökoha säilimise kui töö tegemine on peatunud nii tööõnnetuse kui ka haigusest tingitud töövõimetuse korral. Eeskujuks soovib autor tuua Läti ja Leedu tööseadustiku. Läti seadusandlus näeb ette, et tööandjal on vaja eelnevalt kehtivat arstitõendit, mis kinnitab töötaja töövõimetust ehk seda, et töötaja oma endise tööga terviseseisundi tõttu hakkama saaks. Leedu seadusandja kohustab tööandjal säilitada tööõnnetuse tagajärjel tekkinud töövõimetu töötaja töökoht kuni haigus möödub või töötajale on väljastatud töövõimetus. Autor leiab, et teise töö pakkumise kohustuse rikkumine tuleneb peamiselt tööandjapoolsest tahtlikust ning tahtmatust eksimusest ning seadus sätestab piisavalt täpselt esitatud nõuded. Praktikas puudub aga selgus kuidas arvestada nelja kuud, mis on pikaajalise töövõimetuse eelduseks. Seadus ei sätesta, kas eeldatud nelja kuud mõeldakse aasta jooksul kumulatiivselt või pidevana. Töölepingu ülesütlemisel katseajal tekitab peamisi vaidluskohti ülesütlemise põhjus. Praktikas ütleb tööandja sageli katseajal töölepingu üles viidates valedele alustele ning teisalt pöördub töötaja töövaidlusorgani poole põhjusel, et tööandja on alusetult katseajal töölepingu üles öelnud. Autor tuvastas, et tööandja kaitseks on kohtupraktika hakanud enam arvestama ka töötaja isikuomaduste olulisust töösuhtes, mida varasem kohtupraktika piisavalt arvestatavaks ei tunnistanud. Kohus on seisukohal, katseaeg on just selleks, et lisaks tööoskustele tuvastada, kas uus töötaja sobib oma suhtlemisstiililt ja olemuselt teiste meeskonnaliikmetega. Lisaks sellele tekitab töölepingu ülesütlemisel katseajal vaidlusi, kas katseaega on võimalik peatada ajaks, kui töösuhte pooltel ei ole võimalik hinnata vastastikust sobivust ehk sisuliselt, kas katseaega on võimalik pikendada. Töölepingu seadus ei fikseeri konkreetselt sellist võimalust, kuid kohtupraktika analüüsist selgub, et see on õigustatud olukord näiteks juhtudel kui töötaja on puudunud töölt pikaajaliselt olles haiguslehel.


29 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel töötaja poolt tekitab praktikas probleeme mõistliku aja rakendamise ühtse mõiste puudumine. Töölepingu seadus § 91 lg 4 alusel võib töötaja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Kohtulahendite analüüsist selgus, et mõistliku aja printsiipi mõistetakse kohtupraktikas väga erinevalt ning lähtuvalt vaidlusalusest olukorrast. Sellele puudub kindel ajaline piirmäär, mis tekitab omakorda segadust ning vaidluskohti töösuhete ülesütlemisel. Kuna iga olukord on erinev, siis on autor seisukohal, et antud lähenemine on küll õige, kuid kasutusele saaks võtta teatud meetmeid, mis lihtsustaksid kindla probleemi allikaga olukordi. Analüüsi tulemusena leidis autor parenduskohti Töölepingu seaduses. 1. Fikseerida tuleks katseaja pikendamist võimaldavad tingimused ja alused. 2. Rakendada töötasu maksmisega viivitamisel tööandjale täiendav tähtaeg, mille jooksul kohustuse täitmata jätmine annab töötajale õiguslikku alust tööleping põhjendatult üles öelda. Vastavasisulise hoiatuse või teate väljastajaks tööandjale on töötaja. 3. Täpsustada töötajale antava rikkumist fikseeriva hoiatuse sisu ning vormi. 4. Võimaldada erakorraliselt tööandjal lõpetada tööleping tagasiulatuvalt kui töötaja pole tööle ilmunud vähemalt 7- tööpäeva jooksul. 5. Loobuda § 88 lg 1 näitlikust loetelust ning anda tööandjale täielik õigus erakorralist ülesütlemist põhjendada. 6. Kohustama tööandjat säilitama töötaja töökoht ajutise töövõime vähenemisel kui töötaja ajutine töövõime tuleneb tööõnnetusest või kutsehaigusest. 7. Tuua töölepingu erakorralise ülesütlemisse tööandja poolt töötajast tulenaval põhjusel sisse lisatingimus, et tööandjal on vajalik enne töölepingu ülesütlemist töötaja terviseseisundi tõttu nõuda arsti arvamust või pädeva asutuse otsust. 8. Täpsustada töövõime vähenemisel mõistetavat “pikka aega” konkreetse ning selge summaarse aja piiriga.


30 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Artiklis viidatud allikad Töölepingu seadus. (17.12.2009). Viimati muudetud 20.12.2015, Kasutamise kuupäev: 03.03.2015, allikas Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/122122012030 Töövaidlused.. (2016). Tööinspektsioon Kasutamise kuupäev: 01.11.2016, allikas http://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/dokumendid/Meedia_ja_statistika/T oeoevaidlused/TVK_2005-2016_IIkv.xlsx


31 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool

II SOTSIAALTÖÖ ÕPPEKAVA LÕPUTÖÖD NAISTE VASTU SUUNATUD PEREVÄGIVALD EESTIS Siret Avasoo Juhendaja: Anu Leuska, MSc Sissejuhatus 2014. aastal avaldas European Union Agency for Fundamental Rights (FRA) üle-euroopalise uuringu, mille tulemuste põhjal on iga kolmas naine alates 15. eluaastast olnud mingit sorti perevägivalla ohver. Vägivalda kogenud naiste hulk Eestis ulatub 33%-ni, mis on ühtlasi ka Euroopa keskmine (Violence against women: an EU-wide survey, 2014). 2015 aastal alustas politsei menetlust 2997 perevägivalla juhtumi osas ja 2014 aastaga võrreldes oli kasvuks 10%. Iga kümnes kuritegu ja iga kümnes menetlus, mida politsei ja prokuratuur menetlevad, on perevägivalla menetlus. Kolmandiku lähisuhtevägivalla juhtumite puhul on ohvriks või tunnistajaks ka laps. 2011. aastal registreeriti 1939 perevägivalla juhtumit ning peaaegu iga aasta on toonud lisa. Ohvritest 82% on naised (Vaikmaa, 2016). Terved ja positiivsed inimsuhted on ühed paljudest asjadest, mis teevad elu täiuslikuks ja õnnelikuks. Paarisuhe on üks tähtsamaid suhteid meie elus (Sirkka, Mononen-Mikkilä, Rauhala, & Särkkälä, 2001, lk 8). Õnnelik võib olla ka üksi olles, aga enamasti soovitakse ja vajatakse enda kõrvale teist inimest. Keegi ei alusta suhet mõttega, et hiljem tuleb kogeda füüsilist ja vaimset vägivalda (Kivisalu, 2013, lk 174). Vägivald nõuab suurt sotsiaalset lõivu mitte ainult vägivalla ohvrite jaoks, vaid õigussüsteemi, politsei ja vanglate tohutute ülalpidamiste näol (Kase, 2001). Vägivald lõhub perekondasid, lähedasi suhteid ning tekitab pereliikmetele eluks ajaks trauma ja ebameeldivaid mälestusi. Pahatihti ei saa perevägivalla ohvrid ise sellest aru, nad peavad oma pereliikme käitumist täiesti normaalseks. Tihti arvavad ohvrid, et nad on ise süüdi või põhjustasid oma tegudega vägivallatseja käitumise. Massiline vägivald naiste vastu, kus õrnemal sool on vähem võimu, sooritatakse peamiselt kodustes oludes ja lähedaste meesinimeste poolt. Seetõttu on seda kaua paljudes ühiskondades „peretülina“ või „isikliku konfliktina“ avalikkuse tähelepanu eest varjus hoitud. Kuid selle


32 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool „isikliku konflikti“ laialdane ulatus sunnib üldsust tunnistama probleemi tõsidust (Kase, 2001, lk 370). Naistevastane vägivald ei tunne rassi-, etnilisi- ega klassi piire. Edukad ja haritud mehed – arstid, poliitikud, juristid, firmajuhid – peksavad oma partnerit sama sageli ja julmalt kui lihttöölisklassi mehed (ibid., lk 394). C. Zastrow kutsub sotsiaaltöötajaid muutuste agentideks. Sotsiaaltöö eesmärk on tekitada muutusi, mille tagajärjel probleem kaob ja inimesed (kannatajad ja kannatuste tekitajad) vabanevad. Perevägivalla puhul tuleb tegeleda kõikide osapooltega. Perevägivallas osalejate puhul on tegemist inimestega, kes pole muutusteks valmis. Ohver on täis hirme ja on võimetu nägema võimalikke muutusi oma elus, kuigi elades vägivaldses suhtes loodab ta pidevalt, et vägivald kaob. Vägivalla üheks tagajärjeks ohvrile on see, et ohver muutub passiivseks või osutab vastupanu vägivallaga. Vägivallatseja kaotab võime olla oma emotsioonide ja tegude peremees kas alkoholi, narkootikumi tarbimise, ärritatavuse, vihaga toimetulematuse vm tõttu. Kuna viga endas ei nähta, siis ei olda valmis midagi aktiivselt ette võtma. Perevägivallaga seoses on ohvrid ja tunnistajad-lapsed eelistatud abivajajad võrreldes vägivallatsejaga ning kõik osapooled vajavad erinevat abi. Kuid nad vajavad kõik abi. (Sotsiaaltöötaja, s.a) Eesmärk ja uurimisülesanded Lõputöö eesmärk on analüüsida perevägivalla ajendeid, liike ning vägivallatseja juurde jäämise põhjuseid tuginedes vägivallaohvrite vastustele. Eesmärgist lähtuvalt on püstitatud uurimisülesanded. 

Selgitada perevägivalla põhjused varasemate uuringute põhjal.

Selgitada perevägivalla olemust sotsiaalse õppimise teooriast ja ökoloogilisest teooriast lähtudes.

Selgitada perevägivalla liike ja perevägivalla levikut Eestis.

Selgitada, milliseid vägivalla liike on ohvrid kogenud.

Selgitada lapsepõlvekogemuste mõju praegusele pereelule.

Selgitada välja ohvri seisukohad perevägivallast ning nende põhjustest.

Selgitada, mis hoiab koos vägivaldset suhet ohvrite arvates.


33 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Uurimistöö teoreetilised lähtekohad Töö teoreetiliseks lähtekohaks on ökoloogiline ja sotsiaalse õppimise teooria. Ökoloogilised teooriad otsivad perevägivallale seletusi integreerides erinevaid tasandeid. Vägivalla mudel sisaldab nelja tasandit, mis mõjutavad üksteist. Perevägivald on väär interaktsioon tasandite sees ja vahel. 1) Ontogeneetiline tasand sisaldab individuaalseid tegureid, nt negatiivsed lapsepõlvekogemused või ebaturvaline kiindumussuhe lapse ja täiskasvanu vahel. 2) Mikrosüsteem on vahetu keskkond, milles toimub vägivald. See hõlmab lapse (nt puue, enneaegsus, iseäralikud käitumismaneerid), täiskasvanutega ja perekonnaga seotud karakteristikuid (nt abielukvaliteet). 3) Eksosüsteem sisaldab erinevaid aspekte ja sotsiaalseid struktuure ühiskonnast, mis mõjutavad perekonna ja indiviidide toimimist, nt täiskasvanute

töökoht,

kool,

naabruskond,

individuaalsed

toetusvõrgustikud,

sotsiaalmajanduslik staatus, sotsiaalteenused. 4) Makrosüsteem haarab kogukonna, perekonna ja indiviidi ja laiemasse kultuurisüsteemi. Siia kuuluvad ühiskonnas või kultuuris üldiselt levinud normid ja hoiakud, nt aktsepteeritavad vanemluse ja laste karistamise viisid või hoiakud vägivalda üldiselt. (Perevägivalla teoreetilised käsitlused, s.a) Vägivaldset käitumist nähakse sotsiaalselt õpituna. Sotsiaalse õppimise teooria kohaselt ei sünni inimesed tendentsiga käituda vägivaldselt. Nad õpivad vägivaldseid käitumismustreid keskkonna ja elukogemuste kaudu. Lapsed õpivad käitumismustreid ja rolle oma pereliikmete käitumist jäljendades. Nii võtavad nad üle tülide lahendamise ja vägivalla kasutamise põhimõtted. Kui agressiivne käitumine annab soovitud tulemuse ilma negatiivse tagasisideta, saab vägivald heakskiidu probleemide lahendamisel. Lapsepõlves vägivalda kogenud inimene võib olla agressiivne nii partneri kui ka oma laste suhtes, nt kasutades liiga rangeid ja kehaliselt karistatavaid kasvatusmeetodeid. (Perevägivalla teoreetilised käsitlused, s.a) Perevägivald on peresisene väärkohtlemine ja vägivald, kus üks pereliige kasutab teise isiku üle võimu, talle emotsionaalset või füüsilist haiget tehes (Sotsiaalministeerium, 2002, lk 49). Perevägivald hõlmab nii pere-, kodu- kui ka paarisuhte juhtumeid. Perevägivalla puhul on kannataja ja vägivallatseja ühest perest, vägivalda kasutatakse tavaliselt pereliikmete vahel või pereliikme/lähisugulase vahel. Perevägivalla levinuimad tüübid on elukaaslase, abikaasa, laste, vanemate, vanavanemate või õdede-vendade omavaheline väärkohtlemine. Kõige


34 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool sagedamini esinev perevägivalla vorm on mehe poolt naissoost pereliikme ning eelkõige enda abikaasa või elukaaslase suhtes vägivalla kasutamine (Perevägivald, s.a). Üldjoontes saab vägivalla tüübid jagada kahte suuremasse kategooriasse. 1) Ekspressiivne vägivald – baseerub peamiselt puudulikul konfliktilahendamise oskusel, tingitud hetke situatsioonist (Perevägivald, s.a). Ajendajaks võivad olla vihapurse, ärevus ja frustratsioon ja/või lahendamata probleemid (Vägivalla liigid paarisuhtes, s.a). 2) Instrumentaalne vägivald – aja jooksul suurenev, partneri täielik kontrollimine, mis piirab isikuvabadust. (Perevägivald, s.a) On kontrolli- ja võimuvajadusest tingitud vägivald. Instrumentaalne

vägivald

on

harva

vastastikune

ja

võib

kaasa

tuua

tõsiseid

tagajärgi. (Vägivalla liigid paarisuhtes, s.a) Vägivalda saab veel liigitada alljärgnevatesse kategooriatesse.  Vaimne vägivald - sõimamine, laimamine, süüdistamine (nt naine on ise süüdi, et mees teda alandab), hirmutamine, jälitamine, ähvardamine (lubab ära tappa naist või iseennast), vaikimine ja ignoreerimine. (Kase, 2004, lk 7)  Psühholoogiline vägivald - omavaheline ja avalik alandamine, luku taga hoidmine, keelamine kodust väljuda, tahtlik hirmutamine või ähvardamine haiget tegemisega kellelegi, kellest naine hoolib, käimiste kohta üksikasjalik arupärimine, truudusetuses kahtlustamine, laste äravõtmisega ähvardamine. (Amet, 2014, lk 25)  Füüsiline vägivald - füüsilise jõu kasutamine tekitades teisele isikule vigastusi, füüsilist valu või põhjustades surma. On kõige kergemini tuvastatav vägivalla liik, selle tagajärjel on ohvri kehal ja/või näopiirkonnas füüsilised kahjustused (Vägivalla liigid paarisuhtes, s.a). Füüsiliseks vägivallaks loetakse juustest tirimist, kinnisidumist ja –hoidmist, peksmist, kägistamist, löömist, tuli- ja külmrelvade kasutamist, ka lemmiklooma või lähedase inimese piinamist või tapmist (Kase, 2004, lk 8).  Seksuaalne vägivald - naise vastumeelne puudutamine, kasutatakse, et näidata mehe võimu ja alandada naist (Kase, 2004, lk 9-10). Seksuaalseks vägivallaks loetakse: sundimist suguühtesse, pealesunnitud osalemist seksuaalses tegevuses, sunnitud seksuaalvahekorda kinni hoides või haiget tehes (Amet, 2014, lk 18).


35 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool  Majanduslik vägivald - partnerile kuuluvaid materiaalsete ressursside või partneri raha kasutamise kontrollimine. Majanduslikuks vägivallaks võib pidada: töötamise ja õppimise takistamine, ohvri ostude tegemise ja muude majanduslike tehingute tegemise piiramine (Mis on perevägivald?, s.a). Kontroll pere rahaliste vahendite üle on vaid vägivallatsejal, naisel pole pere sissetuleku kohta teavet (Martins, et al., 2008, lk 217).  Struktuurse iseloomuga vägivald - on tihedalt seotud majandusliku vägivallaga, hõlmab nähtamatuid takistusi, mis ei lase ohvril avanevaid võimalusi kasutada ja oma põhiõigusi realiseerida. Need takistused peituvad ühiskonna struktuuris, st ebavõrdses võimujaotuses ning võimusuhetes, mis tekitavad ning seaduspärastavad ebavõrdsust ning mida ühiskond taastoodab (Perevägivald, s.a). Aastal

2015

registreeriti

2997

perevägivallakuritegu.

Alates

2011.

aastast

on

perevägivallakuritegude osakaal pidevalt kasvanud (Ahven, et al., 2016, lk 34). Joonis 3 on välja toodud perevägivalla kasv aastast 2011.

Joonis 3. Registreeritud perevägivallakuriteod Eestis (Ahven, et al., 2016, lk 34) Ligi 2/3 koduvägivalla juhtumeid on seotud praeguste või endiste abikaasade/elukaaslaste vägivallaga. Joonisel 4 (lk 38) on toodud välja vägivallatsejate jaotus. Perevägivallatsejatest 88% olid mehed ning 11% naised, 1% juhtudel olid vägivallatsejateks mõlemad osapooled. Ohvritest 82% on naised ja 16% mehed. (Ahven, et al., 2016, lk 36)


36 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool

Joonis 4. Kuritegevus aastal 2015 perevägivalla toimepanija suhte liigi järgi. (Ahven, et al., 2016, lk 36) Vägivaldseks ei muutu inimene, kes saab aru, et viha on üks osa tema tervikust. Vajadus teist lüüa tekib siis, kui inimene ei suuda oma viha mõista. Kui ta lapsena ei tohtinud seda tunnet tundma õppida, ei kogenud ta seda kunagi osana endast, sest tema keskkonnas oli see mõeldamatu (Miller, lk 83-84). Vägivald baseerub võimul ja kontrollil (Kivisalu, 2013, lk 158-159). Sageli küsitakse "miks lepitakse vägivaldse suhtega" ohvrit süüdistavana. Põhjusi vägivaldse suhte säilitamiseks on erinevaid. Tihti on lahkumine naisele ohtlik, kui vägivallatsejal ei ole midagi enda arvates kaotada. Kui vägivallatseja on hea sissetulekuga ja kõrge sotsiaalse positsiooniga, on naisel oht kaotada võimalus oma lapsi kasvatada, oma sotsiaalne võrgustik ning majanduslik turvalisus. (Sirkka, Mononen-Mikkilä, Rauhala, & Särkkälä, 2001, lk 22) Naise hirm ning mehe vägivaldsuse ja hellituste vaheldumine kulutab vaimseid energiavarusid. „Head“ ajad annavad lootust vägivalla lõppemisest. Vägivalla algamisel tahab naine uskuda, et mees on seesama hell ja tähelepanelik elukaaslane nagu suhte alguses. Heade ja halbade aegade vaheldumine ajab segadusse ja on piinav. Usaldus teiseneb kord-korra järel pettumuseks. Heade aegade ja mehe muutumise lootus võib kesta aastaid. Vägivald muudab ka oma vormi vaimsest vägivallast füüsilise vägivallani. Lahkuminekut raskendavad mehe ähvardused. See põhjustab ohvris suurt hirmu ja lootusetust olukorrast pääsemise suhtes. Kui


37 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool naine on kodune ja tal ei ole oma sissetulekut või ta on töötu või sissetulek on väike, siis tekib hirm majanduslikult ebakindla tuleviku pärast. Samuti kardetakse üksindust. (Sirkka, Mononen-Mikkilä, Rauhala, & Särkkälä, 2001, lk 22) Uurimistöö metoodika Uurimistöös kasutati kvalitatiivset uurimismetoodikat. Uuritakse inimeste kogemuste olemust ja seda, mis tähenduse nad oma kogemustele ise annavad. Andmeid koguti teemaintervjuuga. Intervjuud salvestati vastajate nõusolekul. Intervjueeritavate käitumise ja miimika muutused märkis autor vestluse käigus üles. Intervjuude kestvus oli keskmiselt 1,5 tundi. Intervjuud viidi läbi uurimistöö autori kodus, et luua turvaline keskkond. Andmete analüüsimiseks kasutati temaatilist analüüsi ja avatud kodeerimist. Eesmärgiks on leida andmetes peituvad tõlgendused ja arusaamad. Selle protsessi käigus toimub teksti üksikasjalik lahtiseletamine ja tähenduste dekodeerimine. Valimisse kuulus 6 täiskasvanut naist, kes olid kogenud perevägivalda ning sellest vabanenud või kes olid kogenud vägivalda vähemalt ühe aasta jooksul. Suhte oli lõpetanud 2 intervjueeritavat ning 4 vastajat olid jätkuvalt vägivaldses suhtes. Naiste vanus oli 24-43 eluaastat. Töö autor arvestas eetiliste küsimustega. Kuna teema on uuritavate jaoks väga isiklik, oli autor väga diskreetne ning ettevaatlik küsimusi esitades. Autor kinnitas, et saadud tulemusi kasutatakse ainult uurimistöös ja nii, et isikud ei ole tuvastatavad. Töös ei kasutata intervjueeritavate pärisnimesid, vaid pseudonüüme. Tagati täielik anonüümsus. Enne intervjueerimist selgitati vastajatele töö eesmärki ja küsiti kirjalik luba helisalvestuseks. Uurimistulemused Kõik intervjueeritavad olid kogenud kõige enam vaimset ja füüsilist vägivalda oma praeguse või endise elukaaslase poolt. Seksuaalset vägivalda oli kogenud 4 intervjueeritavat ja majanduslikku vägivalda samuti 4 intervjueeritavat. Asi algas vaimse vägivallaga, mida ohvrid ei osanud esialgu tähele panna.


38 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Vaimne vägivald Naisi mõnitati, solvati ja alavääristati igapäevaselt oma meeste poolt. Sellega langes naiste enesehinnang. Kolmel naisel oli keelatud kanda lühikest kleiti ja ennast meikida. Keelatud olid igasugused ehted, kõrged jalanõud ja mehe arvates paljastavad riided. Psühholoogiline vägivald Vaimse vägivallaga kaasnes tugev kontroll naise üle. Kõikide naiste elukaaslased kontrollisid nende internetivestlusi. Naised ei tohtinud oma sugulastega või sõbrannadega vabalt suhelda. Nelja vastaja elukaaslased ründasid verbaalselt ja füüsiliselt mehi, kes naisega pikemalt vestlesid. Mehed olid lubanud

tappa nii naise kui ka tema meessoost sõbra. Kõik

intervjueeritavad mainisid armukadedust. „/…/ Ta on nii armukade, et isegi oma sugulaste juures ei tohi ma üle tunni aja olla.“ (S43). Naised pidid oma tegemistest aru andma ja alati telefonile vastama. Naised olid hirmul ka tööl olles, kuna nende mees ei talunud naise sealset suhtlemist meestega. Mehed olid ilmunud alkoholijoobes naiste töö juurde ja süüdistanud neid flirtimises oma klientidega. Füüsiline vägivald Kõik osalenud naised olid kogenud füüsilist vägivalda. Enamasti kasutasid mehed füüsilist vägivalda kehaosadel, mis pole näha. Mehed väänasid käsi, tirisid juustest, lõid labakäega vastu pead või nägu, kägistasid, hammustasid ja rebisid riided katki. Ükski ohver ei rääkinud füüsilisest vägivallast oma sugulastele. Üht ohvrit peksis tema endine elukaaslane mitu korda nii, et naine sattus haiglasse. Naine aga ei tunnistanud mehe vastu, sest kartis, et saab kodus uuesti peksa, samuti ei rääkinud ta sellest oma lähedastele. Naine valetas, et kukkus, sai väljas sporti või aiatööd tehes viga. Seksuaalne vägivald Kuuest respondendist neli olid kogenud seksuaalset vägivalda. Mehed tegid oma naiste suhtes avalikus kohas seksuaalseid nalju. Naised pidid olema alati valmis oma mehega seksuaalvahekorda astuma, nt autos, tualetis või tuttavate juures külas olles. Mehed


39 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool kommenteerisid oma naise keha ja katsusid naise intiimseid kehaosi ka naise keelust hoolimata. Majanduslik vägivald Kuuest vastajast neli olid kogenud majanduslikku vägivalda. Nende mehed rõhutasid kodus, et peavad naist üleval. Mehed tundsid võimu naiste üle, sest teadsid, et naistel pole kuhugi minna ja nad sõltuvad mehe sissetulekust. Just majanduslik ebakindlus hoidis vägivaldset suhet koos. Naisi ei lubatud tööle, sest seal võib ta leida endale uue mehe. Naise kohustus oli hoida kodu korras ning alluda mehe soovidele. Kolm naist olid olnud töötud ja pidid kõik oma ostud ja kulutused mehega läbi arutama. „/…/ Iga tüli ajal rõhutas ta, et ma söön tema raha eest.“ (A27). Mehed kontrollisid pere rahaasju ning viisid aeg-ajalt naisi reisile ja ostsid kalleid kingitusi. Eriti tehti kingitusi siis, kui mees oli naise vastu kasutanud füüsilist vägivalda. Asjade ja reisidega prooviti heastada oma vägivaldset käitumist. Kingitud esemed olid ühtlasi esimesed, mis tülide käigus hiljem ära lõhuti. Lapsepõlves saadud vägivaldsete kogemuste mõju praegusele pereelule Kuuest vastajast viie elukaaslasel oli raske lapsepõlv. Nende kasvukeskkond oli vägivaldne ja neid karistati vale käitumise eest füüsilise vägivallaga. Vägivallatsejate isad olid samuti vägivaldsed ning seega õppisid nad lahendama konflikte vägivallaga. Neil pole oskusi olla armastav ja hooliv, sest pole ise seda tunda saanud. Vägivallatsejad on ise näinud ja kogenud lapsepõlves füüsilist vägivalda. Sotsiaalse õppimise teooria kohaselt õpivad lapsed oma vanemate käitumismustreid. Vägivaldse käitumise ajendid Vägivaldse käitumise ajendiks on partneri üle kontrolli saavutamine ja enese kehtestamise vajadus, soov teha tahtlikult haiget vaimselt ja/või füüsiliselt. (Mis on perevägivald?, s.a) Uuringus selgus, et vägivalla ajendiks võib olla iga pisiasi. Meeste arvates peavad naised kodus koristama, süüa tegema, mehe pesu pesema ja triikima ning igati oma mehe eest hoolt kandma. Meeste jaoks on oluline olla naise jaoks prioriteet, kui see mingil hetkel nii ei ole, ärritab see neid ning tekib tüli. Sealt areneb tüli tihti füüsiliseks vägivallaks. Meestele on oluline, et nende sõna oleks kodus domineeriv. Naine peab alluma oma mehele ning jätma


40 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool mehele viimase otsustava sõna. Kontroll ja võim pidi olema mehe käes. Kui naised oma arvamust avaldasid või enda kaitseks midagi ütlesid, siis lõppes see üldjuhul mõnituste, alanduste, asjade loopimise või löömisega. Üheks esimeseks ajendiks vägivallale on alkohol. Kõik vastajad tunnistasid, et kui elukaaslane tarbib alkoholi, siis muutub ta norivaks ja füüsiliselt vägivaldseks. Suhte jätkamise põhjused Kõik vastajad tunnistasid, et on lahkunud vähemalt korra mehe juurest, kuid siis uuesti tagasi läinud. Mehe lubadused muutuda andsid ohvritele lootust, et asi läheb paremaks ja mees muutubki. Mehed mõjutasid naisi lubaduste ja kingitustega. Naistele kingiti kuldehteid, parfüüme jm ning viidi reisile. Kui naised koju tagasi läksid, olid mehed paar kuud ideaalsed kaaslased, kuid üsna pea muutus pereelu endiseks, st vägivaldseks. Ohvrid tunnistasid, et on end ise palju muutnud. Nad on ennast maha surunud, et olla mehele armastav kaaslane ning teda mitte vihastada. Nad ei julge avaldada oma arvamust ning mõtlevad enne läbi, mida ütlevad ja kuidas nende kaaslane sellele reageerida võib. Samuti valivad nad, kuhu lähevad ning üldiselt ei lähe naised oma meheta ühelegi üritusele. Uuringus selgus, et naised ise usuvad, et on süüdi oma elukaaslase tegudes ja vägivalduses. Neli naist, kes olid uuringu hetkel veel suhtes, tunnistasid, et ei julge minna vägivaldse mehe juurest ära, kuna kardavad oma elukaaslast. Neid takistab ka majanduslik ebakindlus ning hirm laste tuleviku pärast. Nad kardavad, et kohus võtab neilt lapsed ära, kuna neil pole kindlat sissetulekut ega peavarju. Naised otsivad oma vägivaldse mehe käitumisele õigustusi ja ettekäändeid. Naised on kindlad, et nende mees armastab neid ning ei oska oma viha õigesti maandada. Naised tahavad uskuda, et „head“ ajad kodus heastavad vägivaldse käitumise. „/…/ ta ju tegelikult armastab mind…, ta lihtsalt ei oska oma tundeid valitseda /…/ „(M32). Naised ei mõista vägivaldse käitumise mõjusid oma lastele. Nad usuvad, et lastel on vaja isa eeskuju, seejuures mõistmata, et eeskujuks on vägivaldselt käituv inimene. Vägivaldses keskkonnas kasvanud lastest kasvavad suure tõenäosusega vägivaldsed täiskasvanud. Mida kiiremini lahkuda vägivaldsest suhtest, seda turvalisema tuleviku saab lastele luua.


41 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Järeldused ja ettepanekud Kõik ohvrid olid kogenud vaimset ja füüsilist vägivalda. Vaimse vägivalla tagajärjel on langenud naiste enesekindlus ning nad on muutunud eraklikeks. Nende suhtlus sugulaste ja sõpradega on jäänud minimaalseks, üritustel käiakse vaid koos elukaaslasega. Esines ka seksuaalset ja majanduslikku vägivalda. Ükski ohver ei ole pöördunud abi saamiseks spetsialistide ega politsei poole. Ohvrid lootsid, et mees muutub ning ei vägivallatse enam, kuid ajaga muutus kodune olukord halvemaks. Naistel oli hirm majandusliku olukorra ja mehe käitumise ees, kui nad mehe juurest lahkuvad/lahkuksid. Vägivaldses suhtes püsiti ka laste pärast. Arvati, et lastel on vaja isa ja mehe eeskuju, mõistmata, et nende lapsed kasvavad hirmu ja vägivalla keskel. Kardeti, et lapsed ei kuula ema sõna ning hakkavad oma isa igatsema. Naised kartsid, et lapsed hakkavad neid süüdistama, et peavad ilma isata kasvama. Perevägivalla

põhjuste

lapsepõlvekogemused.

ühiseks Selgus,

jooneks et

mehed

oli

alkohol

muutusid

ja

vägivallatseja

füüsiliselt

rasked

vägivaldseks

just

alkoholijoobes. Kuuest vastajast viie elukaaslasel oli raske lapsepõlv, kus esines vägivalda nende ema või nende enda suhtes. Uuringu tulemustest saab teha ettepanekuid spetsialistidele ja kogukonnale, et aidata ja märgata perevägivalla ohvreid: 

vaimse vägivalla tagajärjel tekkinud madalat enesehinnangut, ärevushäiret, endasse tõmbumist, eraklust peavad märkama ohvri lähedased/töökaaslased/sõbrad/naabrid. Depressiivse ohvri tervisliku seisundi suhtes peab olema tähelepanelikum perearst;

füüsilise

vägivalla

tagajärjel

tekkinud

jäljed/marrastused/haavad

on

märgata

meditsiinitöötajatele. Sellele tähelepanu pöörates saab aidata ohvril leida spetsialistide abi ja jõudu lõpetada vägivaldne suhe. Samuti märkavad seda naabrid, töökaaslased ja lähedased, kes ei tohi märgatut eirata, vaid tuleb pakkuda abi; 

seksuaalset vägivalda naise vastu saab märgata günekoloog;

kui naine pole aastaid tööl käinud ning tal puudub tervisekindlustus, tuleb otsida mittetöötamise põhjuseid;

perevägivallaga kaasnev lärm ja asjade lõhkumine ei jää märkamata naabritele, kes saavad anda märku politseile või rääkida sotsiaaltöötajaga;


42 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool 

kui peres kasvavad lapsed, siis saavad koolitöötajad rohkem märgata lapsega toimuvaid muutuseid, tema käitumist jm, suhelda rohkem ning tunda huvi lapse koduse olukorra vastu.

Artiklis viidatud allikad Ahven, A., Leps, A., Tammiste, B., Salla, J., Tamm, K., Kraas, K., et al. (2016). Kriminaalpoliitika. Kasutamise kuupäev: 28.03.2016, allikas http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/www.kriminaalpoliitika.ee/files/elfinder/dokum endid/kuritegevus_eestis_2015.pdf Amet, E. L. (2014). Naistevastane vägivald: Euroopa Liitu hõlmav uuring. Luxemburg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus. Domestic Violence Against Woman And Girls. (2000). Kasutamise kuupäev: 15.08.2016, allikas Unicef: https://www.unicef-irc.org/publications/pdf/digest6e.pdf Kase, H. (2004). Lähisuhtevägivald. Tallinn: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut. Kase, H. (2001). Vaikijate hääled. Tallinn: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut. Kivisalu, K. (2013). Sinihabeme pruudid. Vägivaldses suhtes elanud naiste lood. Tartu: Tähtvere Avatud Naistekeskus. Martins, M. M., Viegas, P., Mimoso, R., Pauncz, A., Toth, G., Hiiemäe, R., et al. (2008). Muutumise jõud. Käsiraamat lähisuhtevägivalda kogenud naistele mõeldud tugigruppide ja eneseabigruppide läbiviimisest. Budapest: Daphne. Miller, A. (2007). Sinu enese pärast. Kui kasvatusest saab kiusamine. Tallinn: Väike Vanker. Mis on perevägivald? (s.a). Kasutamise kuupäev: 09. 03.2016, allikas MTÜ Tallinna naiste kriisikodus: http://www.naisteabi.ee/mis_on_perevagivald_.html Perevägivald. (s.a). Kasutamise kuupäev: 27.03.2016, allikas Kriminaalpoliitika.ee: http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/perevagivald/mis-perevagivald Perevägivald. (s.a). Kasutamise kuupäev: 08.03.2016, allikas Sotsiaalministeerium: https://www.sm.ee/et/perevagivald Perevägivalla teoreetilised käsitlused. (s.a). Kasutamise kuupäev: 27.03.2016, allikas Kriminaalpoliitika. ee: http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/perevagivald/perevagivalla-teoreetilised-kasitlused Sirkka, P., Mononen-Mikkilä, P., Rauhala, R., & Särkkälä, P. (2001). Ava silmad. Käsiraamat vägivalda kogenud naistele. Jyväskylä: Gummerus Kirjapaino OY. Sotsiaaltöötaja. (s.a). Kasutamise kuupäev: 23.07.2016, allikas Kriminaalpoliitika. ee: http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/perevagivalla-vorgustik/sotsiaaltootaja Vaikmaa, M. (2016). Eesti uudised. Kasutamise kuupäev: 31.07.2016, allikas postimees.ee: http://www.postimees.ee/3564271/2015-aasta-kuritegevuse-statistika-eesti-muutubturvalisemaks-perevagivalda-registreeritakse-rohkem Violence against women. (2016). Kasutamise kuupäev: 13.08.2016, allikas World Health Organization: http://www.who.int/mediacentre/factsheets/fs239/en/ Violence against women: an EU-wide survey. (2014). Kasutamise kuupäev: 15.08.2016, allikas European Union Agency for Fundamental Rights: http://fra.europa.eu/sites/default/files/fra-2014-vaw-survey-main-results-apr14_en.pdf


43 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool

SUHTLUSKORRA KUJUNEMINE VÄGIVALDSEST SUHTEST LAHKUNUD VANEMATE TÕLGENDUSTES Marina Piirisild Juhendaja: Airi Mitendorf, MSW Sissejuhatus Registreeritud perevägivallakuritegude arv Eestis on aasta aastalt kasvanud, mis viitab inimeste teadlikkuse ja politsei teavitamise paranemisele. Murettekitav on laste suur seotus perevägivalla juhtumitega – 2013. aastal oli iga viienda peretüli puhul laps (kaas)ohvriks ja/või vägivalla pealtnägijaks (Vägivalla ennetamise strateegia aastateks 2015-2020, lk 8). Pooltes vägivaldsetes peredes (49%) kasvavad lapsed. Valdav osa (82%) vägivaldses peres kasvavatest lastest on perevägivalla pealtnägijad, kolmandik neist langeb ka ise vägivalla ohvriks. Peaaegu viiendik vägivaldses peres kasvavatest lastest on perevägivalla ohvriks langenud veel enne kaheaastaseks saamist. Umbes 10% kõigist lastest, kes elavad vägivaldsetes peredes, on imikueas – üheaastased ja nooremad. Seega kinnitab politseistatistika üldtunnustatud fakti, et lapse sünd ja väikelaps on peres kõrgendatud vägivallariski faktoriks (Kase & Pettai, 2005, lk 4). Eesti kohtupraktika analüüsidest selgub mitmel juhul, et tegemist on ilmselt perevägivalla juhtumiga ning kohus on kinnitanud asja lahendades kompromissi, kusjuures kompromissiga oli kinnitatud kas suhtluskord või ka ühele vanemale osaliselt üle antud hooldusõigus (Göttig & Uusen-Nacke, 2013, lk 58). Vanema hooldusõiguse määramise uuringu analüüsis ilmneb hooldusõiguse protsessis vanema vägivaldsuse mittearvestamise aspekt. Samuti selgub, et vägivaldne inimene ei lõpetanud vägivalla kasutamist teiste pereliikmete suhtes pärast paarisuhte purunemist, ning soodsa kohtuotsuse korral jätkub vägivaldse vanema mõjuvõim lapse ja teise vanema suhtes (Espenberg, et al., 2013, lk 107). Tekib olukord, kus pärast vägivaldse suhte lõpetamist peavad vanemad leppima kokku lastega suhtlemise korra. Nii ÜRO lapse õiguste konventsioon Eesti Vabariigi lastekaitseseadus sätestavad lapse õiguse säilitada pärast vanemate lahkuminekut suhted perekonnast lahkunud vanemaga, juhul kui see pole lapsele ohtlik.


44 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Oma õigustest lähtuvalt loovad vanemad olukorra, kus vägivalda pealt näinud laps peab suhtlema vägivaldse vanemaga, sest vanemate hooldusõigus on ühine ning vanemale kuulub suhtlemisõigus sõltumata sellest, kas vanemale kuulub lapse suhtes hooldusõigus. Suhtlusõiguse eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine, kui vanemal ei ole lapse suhtes hooldusõigust, aga ka siis, kui vanematel on küll ühine hooldusõigus, kuid üks vanem ei ela lapsega koos. Seega oluline on uurida suhtlemisõiguse jätkumise olukorda vägivaldse vanemaga. Eesmärk ja uurimisülesanded Lõputöö eesmärk on analüüsida vägivaldsest suhtest lahkunud vanemate tõlgendusi suhtluskorra kujunemisest. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised uurimisülesanded:  anda teoreetiline ülevaade sotsiaalkonstruktivismist ja ökoloogilisest süsteemiteooriast, et mõista vanemate tõlgendusi suhtluskorra kujunemises;  kirjeldada kirjanduse põhjal suhtluskorra olemust, perevägivalla levikut Eestis ning selle mõju lapsele;  analüüsida kujunenud suhtluskorda vägivaldsest suhtest lahkunud vanema tõlgendustes;  analüüsida, millised on vägivaldsest suhtest lahkunud vanemate narratiivid parimast suhtluskorrast;  selgitada erinevate spetsialistide kaasatust suhtluskorra kujunemise protsessis vanemate narratiivides. Uurimistöö teoreetilised lähtekohad Lõputöö teoreetilised lähtekohad on sotsiaalkonstruktivism ja ökoloogilise süsteemi teooria. Mõlemad teooriad on vägivaldsest suhtest lahkunud vanemate tõlgenduste mõistmisel baasteooriateks, kuna otsivad protsessidele seletusi moodustades terviku erinevaid tasandeid kaasates

ning

sotsiaalne

reaalsus

luuakse

inimeste

endi

poolt.

Samuti

aitab

sotsiaalkonstruktivism mõista, kuidas vägivaldses keskkonnas elamine kujundab vanemate arusaamist sotsiaalsest maailmast.


45 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Berger ja Luckmann esitasid teooria sellest, kuidas indiviidi seisukohalt objektiivsena tunduv maailm on tegelikult sotsiaalselt konstrueeritud – loodud inimeste tõlgendustegevuses. Indiviidi vaatenurgast tunduvad sotsiaalsed nähtused eksisteerivat objektiivselt – sündides siseneb inimene olemasolevasse maailma ning see näib talle valmis fenomenina oma seaduspärasustega, mille muutmine ei ole tema võimuses (Strömpl, Selg, & Linno, 2012, lk 36). Sotsiaalsele konstruktivismile on omane teadmiste ja sotsiaalse praktika tihe seostamine. Inimesed suhtlevad üksteisega ning loovad arusaamu ümbritsevast maailmast – nii konstrueeritakse sotsiaalse praktika käigus teadmiste erinevaid versioone. Arusaamad vanemate tõlgendustest suhtluskorra kujunemises peegeldavad vanemate väärtusi ning aitavad mõtestada, kuidas suhtluskord kujuneb ja millisel moel sellest räägitakse. Vanemate arusaamu suhtluskorra olemusest luuakse isikliku kogemuse kaudu ning sellest rääkimine aitab saadud kogemust mõtestada ja mõista. Kõik, mis inimeste maailmas toimub, on otsesemalt või kaudsemalt mõjutatud seadustest. Inimesed peavad käituma vastavalt seadustest määratud kohustustele ja piirangutele (Strömpl, et al., 2012, lk 41, 86). Seega saab öelda, et vanemate suhtlemine lastega on reguleeritud perekonnaseadusega. See, millised ootused on vanemal, kes lahkub vägivaldsest suhtest, tulenevad nii teda varasemalt mõjutanud keskkonnast kui ka praegusest keskkonnas. Samuti sõltuvad vanemate tõlgendused jätkuva suhtlemise viisist, kuidas mõistetakse lapsele parimat lahendust ning ootusi teisele vanemale ja piirangutele. Sotsiaaltöö praktika on suunatud sotsiaalsete probleemide lahendamisele. Ideaalis on sotsiaaltöö põhieesmärgiks ühiskonna arendamine, mis toimub koos ühiskonna normatiivsuse arendamisega. Praktikal on eriline roll sotsiaalse reaalsuse konstrueerimises, kaasa arvatud hälbiva käitumise kui sotsiaalse probleemi lahendamine (Strömpl, 2001, lk 16). Niisiis tähendused vanemate kogemustest suhtluskorra protsessis on mõjutatud ühiskonnas kehtivatest väärtushinnangutest, seadustest, tõlgendustest ja teadmistest, mida inimesed loovad. Seega saab öelda, et vanemate arusaamad tekivad neid ümbritsevast reaalsusest ning selle kogemuse kaudu omistatakse tähendusi kujunenud suhtluskorrale ja selles protsessis osalenud inimestele.


46 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Ökoloogilist süsteemiteooriat rakendatakse sotsiaalsete süsteemide kohta, nagu grupid, perekonnad ja ühiskonnad (Payne, 1995, lk 110). Ökoloogiline mudel on kavandatud Bronfenbrenneri (1979) poolt ning on olnud väga mõjukaks teoreetiliseks käsituseks inimarengu valdkonnas. Teooria aluseks on põhimõte, et muutus ökoloogilise süsteemi mis tahes osas mõjutab süsteemi teisi osi ning selle tagajärjel tekib vajadus saavutada tasakaal isiku ja teda ümbritseva keskkonna vahel (Trevithick, 2012, lk 324). Vägivaldses suhtes elavad vanemad saavad mõjutused ning selle tagajärjel võib tekkida erinevates süsteemi osades vajadus tasakaalu järele. Hermann´i ja Bloom´i (1997, 1998) ülevaated põhinevad eelkõige suhete ja sotsiaalselt tekitatud kahjustustel, nagu näiteks perevägivald, mis põhjustab traumaatilise kogemuse tõttu füsioloogilisi ja käitumuslikke muutusi. Sageli on suurema pildi mõistmiseks vajalik aru saada peredes, kogukondades ja rahvastes juurdunud mustritest. Bentovim (1992) räägib „trauma-organiseeritud käitumisest“ ning viitab „trauma-organiseeritud“ ühiskondadele (Nach, Munford, & O’Donoghue, 2005, lk 68). Ökoloogiline lähenemine seletab, et vägivald tekib suhete, sotsiaalsete- kultuuriliste ja keskkonna tegurite ja indiviidide keerukast koosmõjust (Krug, Dahlberg, Mercy, Zwi, & Lozano, 2002, lk 12). Seega on ühiskonnas esinev perevägivald mõjutatud kultuurilisest taustast, keskkonnast kus elatakse ning sotsiaalsetest suhetest, mis inimeste vahel tekivad. Ökoloogilise süsteemi esimese tasandi (indiviid) eesmärk on selgitada bioloogilise ja isikliku ajaloo tegureid, mõistmaks inimeste käitumist. See tase keskendub indiviidi omadustele, mis suurendavad tõenäosust sattuda vägivalla ohvriks või olla vägivalla toimepanija. Teine tasand (suhted) uurib, kuidas lähedased sotsiaalsed suhted näiteks partnerite ja pereliikmete vahel toimivad - suureneb risk kogeda vägivalda või olla selle põhjustaja. Kolmas tasand (kogukond) ökoloogilises mudelis uurib ühiskonna kontekstis olevaid sotsiaalseid suhteid, nendeks on koolid, töökohad, naabruskond. Püütakse kindlaks teha omadusi ja regulatsioone, mis on seotud ohvriks olemise või vägivalla toimepanemisega. Viimane tasand (ühiskond) uurib suurimaid ühiskondlikke tegureid, mis mõjutavad vägivalla esinemist. Siia kuuluvad suuremad ühiskondlikud tegurid nagu tervise-, haridus, majandus- ja sotsiaalpoliitika, mis


47 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool reguleerivad sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdust ühiskonnas (Krug, et al., 2002, lk 12– 13). Ökoloogilise süsteemiteooria nõrkusteks on: mõnikord, töös inimestega, ollakse sunnitud töötama piiratud informatsiooni, aja ja asutuse ressurssidega. Keskendudes erinevate tasandite vastastikusele mõjudele on võimalus keskenduda liialt tasandite toimimisele ja muutmisele ning unustatakse inimese eripära ja võime ise muutuste eest vastutada (Teater, 2010, lk 33). Ökoloogilise süsteemi teooria raamistikku aluseks võttes saab mõista vägivaldsest suhtest lahkunud vanemate kogemusi suhtluskorra kujunemisel. Vanem on saanud kogemusi ja mõjutusi vägivaldses suhtes olles. Suhtest lahkumise järgselt toimivad uued ja vastastikku mõjutavad tegurid nii lapsi kasvatama jäänud vanema kui ka vägivalda kasutanud vanema vahel. Samas on muutunud nende suhted ja kogukond nende ümber. Suhtluskorra kujunemise protsessi kaasatakse erinevaid ametkondi. Ametkonnad mõjutavad kujunevat suhtluskorda regulatsioonide ja seadusest tulenevate otsustega. Ametkondades töötavad inimesed mõjutavad samuti suhtluskorra kujunemise protsessi kui nende poole pöördutakse. Nendel on omad individuaalsed arusaamad vägivalla toimimisest ja suhtluskorra määramisel tuginevad kogemustele, teadmistele ning seadustele. Samas on seadused mõjutatud ühiskonnas toimuvatest muutustest ning poliitilistest suundadest. Nii sotsiaalkonstruktivismi kui ka ökoloogilise süsteemiteooria tasandite käsitlus eeldab, et suhtluskorra kujunemine suhtest lahkumise järgselt on mõjutatud vanematevahelisest interaktsioonist. Interaktsioon on reguleeritud vastastikku jagatud ootuste ja tähendustega, mis luuakse toimuvate sündmuste kaudu. Uurimistöö metoodika Uuringus sooviti analüüsida vägivaldsest suhtest lahkunud vanemate tõlgendusi suhtluskorra kujunemisel, seetõttu valiti töö lähtekohaks kvalitatiivne uurimisviis. Uurimuse valimi moodustasid vanemad, kes olid kogenud paarisuhtevägivalda, lahkunud suhtest ning pidanud kokku leppima jätkuvas suhtluskorras teise vanemaga. Uuritavad olid naiste tugikeskuse poole pöördunud kliendid. Vägivaldsest suhtest oldi lahkutud 8 kuni 2 aastat tagasi. Uurimuse osalejate hulka kaasati vanemad, kellel oli erinevas vanuses lapsi. Taoline valim aitas uurida vanemate mitmekülgsete kogemuste tõlgendusi. Kokku tehti kuus narratiivset intervjuud.


48 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Uuringus kasutati andmestikuna uuritavate jutustatud narratiive. Narratiivid (Flick 2006) võimaldavad ligipääsu intervjueeritava kogemuste struktureeritud maailmale. Kõigepealt visandatakse algsituatsioon, seejärel valitakse kogemuste hulgast narratiivi seisukohast olulised sündmused ja esitatakse need vastavalt sündmuste arengule ning lõpuks jõutakse arengu tulemuseni (Laherand, 2008, lk 211). Rankini järgi on narratiiv kui alus suhetest ja abinõudest, mille kaudu tekib inimestel teadmine nii iseenda kui neid ümbritseva maailma kohta (Kidron, 2008, lk 110). Narratiivse intervjuu kaudu saab andmeid, mida ei saa teist tüüpi intervjuudest järgmistel põhjustel: 1) narratiivid muutuvad iseseisvaks; 2) intervjueeritavad suudavad ja teavad rääkida ka seda, mida nad ei ole suutnud haarata oma elu ja iseennast käsitlevatesse subjektiivsetesse teooriatesse; 3) narratiivis esitatakse sündmusi ja läbielamisi nii, nagu jutustaja neid on tajunud (Laherand, 2008, lk 215). Narratiivne intervjuu võimaldas koguda vastaja kirjeldusi ja tõlgendusi kogetust. Uuritavad said vabalt rääkida ja kirjeldada neile olulisi teemasid nii nagu nemad neid olid tajunud. Kogutud andmete analüüsis kasutati narratiivide temaatilise analüüsi meetodit. Temaatilise analüüsi keskseks küsimuseks oli „mida“ räägitakse. Teksti lõigud parafraseeritakse kokkuvõtvateks lauseteks ning seejärel võtmesõnadeks eesmärgiga üldistada ja tihendada (Bauer & Gaskell, 2000, lk 70). Praktiliselt moodustati selleks kolmeveerulised tabelid. Esimeses veerus oli transkribeeritud tekst, teises veerus tähendused, mida räägiti ning kolmandas veerus moodustati võtmesõnad. Kõigepealt loodi kategooriad iga üksiku narratiivse intervjuu põhjal ning hiljem jõuti üldiste kategooriate süsteemini, mis hõlmasid kõiki intervjuusid. Lõplike kategooriate moodustamiseks loeti materjali korduvalt ning jõuti intervjuude tõlgendamiseni ning analüüsi olulise koosseisuni. Uurimistulemused Analüüsi tulemusena kujunesid lõputöö läbivateks teemadeks suhtluskorra kujunemise konstrueerimine, parima lahenduse ootused ja kaasatud spetsialistide tegevuse mõju kujunevas suhtluskorras. Vanemad lähtusid tõlgendustes oma kogemustest ja väärtustest,


49 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool olulised oli nende jaoks ootused parimale lahendusele ja lapse turvalisuse ja sooviga arvestamine. Uurimusest selgus, et vanemaid mõjutab jätkuvas suhtluskorras vägivaldses suhtes kogetud vägivald. Kõik uuritavad kirjeldasid suhtes toimunud vaimset, majanduslikku, füüsilist või seksuaalvägivalda. Vanemad rääkisid suhtes olnud vägivallast enda tundeid kirjeldades. Füüsilist ja vaimset vägivalda esines ka lapse või laste suhtes. Uuritavad kirjeldasid traumaatilisi sündmusi ning analüüsisid enda kogemusi ja tundeid. Vanemad konstrueerisid vägivaldses suhtes olnud narratiive ning nende jaoks olid need olulised. Nende kogemused on saadud sotsiaalsest maailmast ja omavahelistele suhetele omistatakse tähendusi. Lahkumise järgset aega kirjeldati kui kõige raskemat perioodi suhtluskorra kujunemisel. Vägivaldsest suhtest lahkunud vanemad rääkisid vajadusest taastuda ning rahuneda. Nad märkisid, et ei saanud taastuda ning suhtest lahkudes vägivald teise vanema poolt intensiivistus. Vanemad pidasid oluliseks hoolimist ja siirast huvi lapse või laste vastu. Kõikides intervjuudes jäi kõlama kahtlus ja ebakindlus vägivaldse vanema vanemlikes oskustes ning võimes käitumist kontrollida. Põhjusena toodi suhtes saadud kogemusi, kus intervjueeritavad vastutasid üksinda lapsega seotud kohustuste ja kasvatamise eest. Tulemustest selgus, et suhtest lahkunud vanemad soovivad lastele head isa eeskuju, kes tahaks lastega koos aega veeta. Sellest rääkides rõhutasid vanemad sõna päriselt. Parima lahendusena jätkuvas suhtlemises lapse ja vägivaldse vanemaga soovisid vanemad kaasata kolmandat isikut. Vajadust põhjendati vägivaldse vanema äkilisuse ning varasema füüsilise ja vaimse vägivalla kasutamisega lapse suhtes. Teise lahendusena nähti lapsega kohtumisi avalikes kohtades, siinkohal lootsid vanemad inimeste tähelepanelikkusele ja reageerimisele juhul kui vanem kasutab lapse suhtes füüsilist vägivalda. Erandina saab tuua ühe uuritava soovi keelata või piirata vägivaldse vanema suhtlemist lapsega. Uuritav tõdes, et vanemaga proovis kokkuleppeid saavutada kahe aasta jooksul ning toimus kokkulepete rikkumine. Näiteks vägivaldne vanem viis korduvalt lapse teise linna, kuigi sellist kokkulepet ei olnud. Lapse tagasisaamiseks kaasas vanem politseid ja lastekaitset. Vanem kirjeldas kogemusi ning tõi esile vanema suutmatust rahumeelselt suhtluskorda järgida ja võimet muuta käitumist.


50 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Järeldused ja ettepanekud Uuringust selgus, et vanemad ei saa piisavalt informatsiooni abivõimaluste kohta ning pöördusid naiste tugikeskuse poole alles siis, kui suhtluskord oli määratud. Järelikult ei ole naiste tugikeskuste abivõimaluste ja teenuste kohta piisavat informatsiooni. Vanemate tõlgendustest saab järeldada, et kohtu, lastekaitse- ja sotsiaaltöötajate teadlikkus vägivalla olemusest on ebaühtlane. Töötajad pole saanud vajalikul määral koolitusi lähisuhtevägivalla olemusest ja ohtudest. Vanemate lugudest saab järeldada, et sageli ei osatud aru saada, kas juhtum on peretüli või vägivald. Lähisuhtevägivalla juhtumitega tegelevad need inimesed, kelle väärtushinnangud ei toeta vägivalla ohvritega töötamist. Seega on oluline koolitada inimesi, kes tunnevad sisemist soovi töötada lähisuhtevägivalla ohvritega. Kuna vägivaldne lapsevanem ei lõpeta manipuleerimist ja võimu kasutamist ka pärast perekonna lahkuminekut, siis last kasvatav vanem ja laps vajavad jätkuva vägivalla eest kaitset. Kõigis maakondades ei ole loodud tegutsevaid võrgustikke, millesse oleks kohalikku koloriiti ja juhtumi eripära arvestades kaasatud piisavalt sotsiaal-, lastekaitse-, politsei-, naiste tugikeskuse

töötajaid,

lastepsühholooge,

prokuröre

ja

isikuid

lapse

ja

vanema

sotsiaalvõrgustikest. Tulemustest selgus, et suhtes lahkunud vanemad tajuvad survet ametkondade poolt ning neile seatakse kõrged ootused. Vanemad rääkisid, et neid survestati teisele vanemale järeleandmisi tegema ning ei arvestatud suhtes esinenud vägivallaga. Kohtus saadud kogemusi kirjeldati stressirohketena ning ajakulukatena. Vanemad selgitasid, et kohtu poolt määratud suhtluskord mõjus lapsele halvasti ning tajuti suutmatust last kaitsta. Uuringus osalenud vanemate tõlgendustest ja varasematest uuringutest saab järeldada, et erinevad teenused ei arvesta suhtes esinenud vägivallaga. Ökoloogilise süsteemiteooriale tuginedes saab vanemate narratiividest tuua selgeid seoseid vägivaldse käitumise mõjust lapsele, peresüsteemile ning suhtluskorra määramise protsessi kaasatud spetsialistide kaudu. Spetsialistid ning vanemad on interaktisoonis ning kolmas tasand ökoloogilises mudelis püüab kindlaks teha omadusi ning regulatsioone, mis seotud ohvriks olemise või vägivalla toimepanemisega. Oluline on mõista ühiskonna arenguid ning riigi poliitikat. Ühiskonna arengute ja poliitika kaudu saab paremini kavandada seaduse


51 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool muudatusi ning abinõusid vägivaldsest suhtes lahkunud vanematele ja vägivalda kasutavatele inimestele. Uuritavate tõlgendused aitavad mõista, milliseid teenuseid ja millist abi vajab vägivaldsest suhtest lahkuv vanem. Artiklis viidatud allikad Bauer, M. W. & Gaskell, G. (2000). Qualitative Researching with text, image und sound. England: SAGE Publications. Espenberg, K., Soo, K., Beilmann, M., Linno, M., Vahaste, S., Göttig, T. & Uusen-Nacke, T. (2013). Vanema hooldusõiguse määramise uuring. Tartu: RAKE. Göttig, T. & Uusen-Nacke, T. (2013). Vanema õigused ja kohustused lapse suhtes. Rmt: Rohtmets, E. (Toim), Kohtute aastaraamat 2013.(lk 55-61). Tallinn: Riigikohus, kommunikatsiooniosakond. Kase, H. & Pettai, I. (2005). Perevägivald Lääne-Eestis 2004-2005. Politseistatistika analüüs: Avatud Eesti Fond. Kidron, A. (2008). Uurija käsiraamat. Tallinn: Mondo. Krug, E.G., Dahlberg, L., Mercy, J. A., Zwi, A. & Lozano, R. (2002). World report on violence and health. World Health Organization. Kasutamise kuupäev: 13.03.2016, allikas http://apps.who.int/iris/bitstream/10665/42495/1/9241545615_eng.pdf. Laherand, M-L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: OÜ Infotrükk. Nach, M., Munford, R. & O’Donoghue, K. (2005). Social Work Theories in Action. London: Jessica Kingsley Publishers. Payne, M. (1995). Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus. Tallinn: Tallinna Pedagoogika Ülikool. Strömpl, J. (2001) Sotsiaaltöö uurimisest: konstruktsionistlik lähenemine. Sotsiaaltöö, lk 1517. Strömpl, J., Selg, M. & Linno, M. (2012). Narratiivne lähenemine sotsiaaltöö uurimuses. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Teater, B. (2010). Introduction To Applying Social Work Theories And Methods. Berkshire: Open University Press. Trevithick, P. (2012). Social work skills and knowledge a practice handbook. Glasgow: Open University Press. Vägivalla ennetamise strateegia aastateks 2015-2020. Kasutamise kuupäev: 12.04.2017, allikas https://valitsus.ee/sites/default/files/contenteditors/arengukavad/vagivalla_ennetamise_strateegia_2015-2020_kodulehele.pdf.


52 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool

RASKE JA SÜGAVA ASTME INTELLEKTIPUUDEGA NOORTE VÕIMALUSED HARIDUSTEE LÕPPEDES Helena Suurvärav Juhendaja: Meeli Männamäe, MSW Sissejuhatus Puuetega inimeste elukorralduse parandamiseks on Eestis palju panustatud. Vaatamata sellele on päevakorrale jäänud raske ja sügava astme intellektipuudega täiskasvanute iseseisva ja arendava elukeskkonna loomine peale kooli lõpetamist. Suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0-17 aastaste laste tugiteenuste arendamisele, pakkumisele ja korraldamisele pannakse suurt rõhku (Berkman, 2015), mis täiskasvanueas, kui lõpeb koolikohustus, aga lõppevad. Puudega lapsed saavad koolis käia peale üheksandat klassi veel kolm lisa-aastat ning üldjuhul lõppeb koolitee 21. aastaselt, millega lõppevad paljud riigi poolt tagatavad arendavad võimalused. Üheks oluliseks teemaks, mis meedia kaudu viimastel aastatel levib, on puuetega inimeste lõimimine ühiskonda ja nende suunamine erinevatele lihttöödele ning on loodud ka kaitstud töö teenus. Raske ja sügava puudega täiskasvanud jäävad sellest tihtipeale välja kas suutlikkuse, elukoha või transporditeenuse puudumise tõttu. Seetõttu on jäänud paljude elukorraldus riigi tasandil muutumatuks. Üldjuhul jäävad noored koju või suunduvad elama eakatele mõeldud ööpäevaringsele hooldusteenusele. Erinevaid võimalusi ja lahendusi otsivad puuetega laste vanemad, kelle eestvõttel on loodud erinevaid keskusi (Käo päevakeskused, Autistika keskus) ning loodud noortekodusid (näit. Haraka kodu, Maarja küla, Kati Kodu, Maarja Päikesekodu), kus on erinevaid tegevusi ja võimalusi, kuid paljudele noortele siiski antud kodudes kohti ei jagu. Meedia kaudu on puudega laste vanemad muretsenud, et mis saab edasi, kui kool lõpetatud. Vanemad loodavad, et hooldekodu varianti siiski valima ei peaks (Lill, 2014).


53 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Raske ja sügava puudeastmega inimesed on kas vaimu-, füüsilise - või liitpuudega, kes on võimelised arenema ning teataval määral koos toetajatega ise toime tulema (Bakk, Grunewald, 1999, lk 55-64). Perekondade toimetulekut, kuhu kuuluvad raske ja sügava astme intellektipuudega liikmed, on varasemalt uuritud erinevatest lähtekohtadest, kuid otseselt puudega inimese enda elu ja arengut mõjutavat vaatevinklit käsitletakse vähe. Uuringus pööratakse tähelepanu lastevanemate endi poolt esile toodud teguritele, mis mõjutavad puuetega täiskasvanute võimalusi, nende kättesaadavust ning olemasolu. Kuna uurimus põhineb tulemuste kvalitatiivsel analüüsil ning valimisse on kaasatud erinevate omavalitsuste elanikke, on võimalik teha üldistusi, mis mõjutab raske- ja sügava intellektipuudega täiskasvanud inimeste valikuvõimalusi. Eesmärk ja uurimisülesanded Lõputöö eesmärk on analüüsida raske ja sügava astme intellektipuudega täisealiste noorte valikuvõimalusi haridustee lõppedes pereliikmete kogemuste põhjal. Eesmärgist tulenevad uurimisülesanded on:  anda ülevaade inimese arengut toetavast motivatsiooniteooriast ja ühiskonna süsteemide toimimist toetavast süsteemiteooriast;  selgitada puude ja puuetega inimeste sotsiaalsest kaitse olemust;  selgitada välja tegurid, mis kujundavad raske ja sügava intellektipuudega täisealiseks saanute võimalusi täisväärtuslikuks eluks;  selgitada välja raske ja sügava puudeastmega täiskasvanute edasist elukorraldust puudutava info liikuvus, teenuste olemasolu ning kättesaadavus tulenevalt pereliikmete kogemustest. Uurimistöö teoreetilised lähtekohad Uurimistöös lähtutakse puudekäsitluse sotsiaalsest mudelist, mis lähtub keskkonnast ja kodanikuõigustest ning eesmärgiks on kohandada keskkonda ja ühiskonda puudega inimestele (Puudega inimeste sotsiaalne lõimumine, 2014, lk 8). Puudega inimestega tegelevad organisatsioonid kasutavad peamiselt sotsiaalset mudelit, kuna see väljendab piiranguid, mis


54 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool ei lase puudega inimestel täisväärtuslikult, teistega võrdsetel tingimustel, ühiskonna elus osaleda. Teoreetilise raamistiku moodustavad veel A. Maslow´ vajaduste teooria ja süsteemiteooria lähtekohad. Vajaduste teooriast lähtuvalt on raske ja sügava puudega lastel seoses kooli ja koduga enamjaolt vajadused rahuldatud ning areng ja arengu säilitamine võimalik. Kooli lõpetades ei ole kõigile puuetega täiskasvanutele garanteeritud edasiõppimis-, päevakeskuse- või töökeskuse võimalust ja ainsaks lahenduseks on koju jääda või hoolekandeasutusse minna. Nendel juhtudel on häiritud noore turvalisus ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamine ning ta ei saa tegutseda selle nimel, et saada selleks, milleks ta on võimeline (Maslow, 2007, lk 87). Süsteemiteooria järgi süsteem töötab ja muutub läbi energia, mis tuleb väljastpoolt, ja kuidas seda kasutatakse süsteemisiseselt; mis mõju annab info väljastamine keskkonnale, tagasiside saabunud väljundi mõjust keskkonnale ning kui süsteem ei saa väljapoolt sisestust, siis ta jääb seisma või sureb (Payne, 1995, lk 110). Kolm peamist liiki süsteemi, mis võivad inimesi aidata, on: 

mitteformaalsed ehk loomulikud (pere, sõbrad)

formaalsed (kogukonnagrupid)

ühiskonna poolt loodud (haiglad, koolid, keskused) ( Payne, 2005, lk 145).

Raske ja sügava puudega täiskasvanud on abisüsteemidest sõltuvad, enamjaolt on nendeks pere, päevakeskused ja hooldekodud. Sotsiaaltöö tegeleb kliendi ja keskkonna sulandamisega, mitte ei näe eraldi probleemi kliendis või keskkonnas. Germain ja Gitterman seletavad ökoloogilisest süsteemiteooriast lähtuvalt, et toetavas keskkonnas suudab inimene läbi muutuste kohanduda, millega kaasneb ka keskkonna kohandumine (ibid., lk 114). Tavakeskkonna võib viia tasakaalust välja mõni elumuutus või keskkonnast tingitud muutus, tekib stress. Eriti tugevalt tajuvad taolisi muutusi vaimupuudega inimesed kuna nende arusaamisviis erineb tavaintellektiga inimestest ning rutiinne elukorraldus tähendab turvalisust. Raske ja sügava puude raskusastmega noorte jaoks on elu üheks suuremaks šokiks haridustee lõppemine, kus sisse käidud ja turvaline teekond lõpeb


55 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool umbes 21. aastaseks saades. Sotsiaaltöö eesmärgiks oleks antud üleminekuid võimalikult leebeks muuta (ibid., lk 113-117). Erihoolekandeteenuste

tulemuslikumaks

osutamiseks

on

ellu

kutsutud

deinstitutsionaliseerimine, mille eesmärk on likvideerida ja ümber organiseerida suured asutused pere- ja kogukonna tüüpi kodudeks (Erihoolekande arengukava 2014-2020, 2014, lk 3-4; 34) Motivatsiooni- ja süsteemiteooriaga on võimalik seletada ühiskonna toimimist läbi inimeste vajaduste. Raske ja sügava astme intellektipuudega noore eneseteostuslik elu on võimalik, kui tema vajaduste rahuldamist toetab toimiv lähim sotsiaalne keskkond. Inimeste vajadused annavad süsteemile sisestuse ning õigesti mõistetud signaalid kohanduvad vastavaks keskkonnaks, kus ringleb vastastikune mõju samal ajal ise arenedes. Toimiv keskkond kujuneb inimeste vajaduste järgi ning inimeste vajaduste rahuldamine sõltub keskkonna ja inimese koostoimest. Uurimistöö metoodika Uurimistöö raames on läbi viidud kuus individuaalset episoodiintervjuud emadega, kelle raske ja sügava astme intellektipuudega täiskasvanud laps on hiljuti haridustee lõpetanud. Täiskasvanud laste vanus oli keskmiselt 22-35 aastat. Intervjueeritavate elukohad asusid viies erinevas omavalitsuses – Tallinna linn, Kose vald, Nissi vald, Harku vald, Keila linn. Tallinna linnast oli kaks intervjueeritavat, kes elasid erinevates linnaosades – Nõmme linnaosa ja kesklinn. Intervjueeritavate elukohad valiti juhuslikult, oluline oli, et kõik elaksid erinevas omavalitsuses. Intervjueeritavate täiskasvanud lapsi oli kokku kaheksa (kahel vanemal on kaks sügava puudega täiskasvanud last), nendest seitse last elasid noortekodus ning üks ema juures kodus. Intervjuud viidi läbi ajavahemikus 01.12.2016 – 24.01.2017. Intervjuud toimusid põhiliselt küsitletavate kodus, ühel juhul ema töökohal. Keskmiselt kestis intervjuu tund aega: kõige pikem intervjuu kestis 1h 23min ja kõige lühem intervjuu kestis 30min. Enne intervjuude läbiviimist mõeldi läbi teljed, millele sooviti tähelepanu pöörata. Kolm telge – kogemused, teadvustamine ja reaalsus – valiti ideest läheneda raske ja sügava astme intellektipuudega täiskasvanute temaatikale motivatsiooni- ja süsteemiteooria perspektiivist, millest lähtuvalt koostati intervjuu kava.


56 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Intervjuud lindistati diktofoniga ning salvestused transkribeeriti tekstina arvutisse. Transkribeerimisel kasutati transkriptsioonimärgiseid, mis aitavad rääkija kõne edasi anda võimalikult täpselt (Laherand, 2008, lk 283). Intervjueeritavate leidmine toimus läbi uurija isiklike sidemete Salu kooli ja Haraka kodu klientide vanemate seast. Kontakt saadi ainult emadega, sest teenusel viibivate klientide vanemate kontaktideks on üldjuhul ema kontakt. Uuringus osalejad osalesid uuringus vabatahtlikult, neile tagati anonüümsus. Konfidentsiaalsuse tagamiseks lepiti eelnevalt kokku, et intervjueeritavate ja nende laste nimesid ei kasutata ning peale intervjuude transkribeerimist ja analüüsimist kustutatakse salvestised tähtajaga 20.06.2017. Andmete analüüsimiseks loeti transkribeeritud intervjuud mitu korda läbi, et materjali süveneda. Esmase analüüsi käigus tõsteti igast intervjuu tekstist esile intervjueeritavate sõnad ja fraasid, mis väljendasid tähtsamaid mõtteid, seejärel tehti märkmeid arusaamade kohta, mida analüüs pakkus. Saadud mõtetest tuletati koodid, kus sarnased arusaamad püüti ühendada kategooriateks (Laherand, 2008, lk 291). Omavahel seonduvad koodid sätiti temaatilistesse kategooriatesse, mille alusel pandi paika analüüsi temaatiline raamistik. Intervjuude kodeerimisel lähtuti teemadest, mis seostusid uurimisküsimustega ning teoreetilises raamistikus esile tooduga. Andmete analüüsi tulemused tõlgendati teooriatega. Uurimistulemused Sotsiaalhoolekande seaduses tuuakse välja eesmärgid, mis toetavad raske ja sügava puudeastmega inimeste toimetulekut, aktiivset ühiskonnaelus osalemist, võrdseid võimalusi ning sotsiaalsete probleemide ennetamist. Raske ja sügava astme intellektipuudega täiskasvanud tunnevad siiski puudust vajaminevatest teenustest. Arengu üle ei tohi otsustada ennatlikult, raske ja sügava astme intellektipuudega inimene vajab arendavat ja stimuleerivat elukeskkonda. Sobivate teenuste leidmiseks otsiti infot läbi lähivõrgustike, milleks olid koolid, kus lapsed õppisid ning lapsevanemad, kellel ühine probleem. Otsiti infot ka ajakirjandusest ning interneti vahendusel. Omavalitsuste osakaal info jagamisel oli väga madal. Tähtsaimaks peeti


57 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool suhtlemist teiste sarnases olukorras olevate lapsevanematega, kelle kaudu liikus informatsioon ning läbi selle kasvas pereliikmete teadlikkus. Üheks oluliseks teguriks teenuste olemasolu ja kättesaadavuse kohta peeti sotsiaalsüsteemi organiseerimatust ning koostöö puudulikkust praktikutega. Riigil soovitati välja töötada süsteem, kus oleksid kõikidel raske ja sügava astme intellektipuudega täiskasvanute peredel võrdsed võimalused. Täna

pakutavad

levinumad

võimalused

puuetega

noortele

peale

haridusteed

on

päevakeskused, tugiisiku teenus ja ööpäevaringne hoolekandeteenus. Riiklikele teenustele pääsemine käib üldjuhul järjekordade alusel, mis on väga pikad. Eraalgatuslikud teenused on üldiselt juba kaetud klientidega. Lastevanemate arvamus on, et ainsaks võimaluseks oleks ööpäevaringne erihooldusteenus, mis on mõeldud raske ja sügava astme intellektipuudega noortele täiskasvanutele, kus jätkuks arendav elustiil ning elukulg oleks loomulik. Siinkohal on väga tähtis, et lapsevanemad ei jaksa ainuhooldajana elu lõpuni pakkuda täisväärtuslikku elu oma lapsele, sest lapsevanema enda täisväärtuslik elu saab kannatada. Tähtis on, et noorena harjuvad inimesed kergemini uue elukorraldusega ning arenguteooria kohaselt lausa vajavad iseseisva elu tingimusi, et jätkuks ennastteostav areng. Antud teenuse rajamiseks soovitatakse riigil asuda toetama, suunama ja soodustama tingimusi probleemi tundjatele ja organisatsioonidele sotsiaalse ettevõtlusega tegelemiseks. Suuremateks elukorralduse mõjutajateks määratleti elukohajärgne omavalitsus ja perekond. Omavalitsuse mõju hinnati omakorda ametniku järgi, kellega otseselt kokku puututi. Olulisteks mõjutajateks olid ka koolid, kus laps õppis ning tutvusringkonnad, kes toetasid erinevate võimaluste leidmisel. Tähtsaks peeti perekonna enda tegevuse aktiivsust ja oskusi lapse õiguste eest seista. Kinnitust leidis omavalitsuste ebavõrdne suutlikkus pakkuda vajalikke teenuseid puudega inimestele. Intervjueeritud lastevanemate kogemuste põhjal sai elukoha määratlus siiski uue tähenduse. Põhiline ei olnud asukoht, toimetulek ja teenuste olemasolu, vaid tähtsaimaks faktoriks oli omavalitsuse nõusolek toetada teenusel viibimist. Ka suurtes omavalitsustes täna tegutsevatel teenustel on pikad järjekorrad, mistõttu pole vahet, kas elad linnas või maal.


58 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Uurimistööst selgus, et kaalukamad tegurid, mis mõjutavad raske ja sügava astme intellektipuudega noorte täisväärtusliku elu, on: 

vajalike teenuste nappus;

omavalitsuste toetus teenuste kasutamisel;

lastevanemate teadlikkus, oskused, suhtlemine erinevate võrgustikega.

Uurimistöö materjali analüüsimisel tugineti motivatsiooniteooriale ja süsteemiteooriale, mis annab võimaluse välja selgitada inimese vajadustest lähtuva ühiskonna toimimise. Analüüsi käigus selgus, et inimese arengut puudutavaid seisukohti on vaja toetada lisaks psühhosotsiaalsete arenguteooriatega. Kinnitust leidis puudekäsitluse sotsiaalne mudel. Järeldused ja ettepanekud Uurimistöö tulemustele toetudes tehti järgmised ettepanekud: 

sotsiaalsüsteemi parendamiseks on vajalik, et riik teeks koostööd praktikutega;

riigil on vaja välja töötada võrdväärseid tingimusi tagav teenuste süsteem;

riigil on vaja toetusega luua tingimusi teenusepakkujatele, kes soovivad asutada puudega noortele suunatud ööpäevaringset erihoolekandeasutust.

Edaspidi tuleks uurida sama teemat perede näitel, kelle raske ja sügava puudeastmega täisealised lapsed elavad vanematekodus ja/või ei kasuta ühtegi teenust. Samuti oleks huvitav uurida teemat lastevanemate seisukohast, kelle lapsed on alles alaealised ja käivad koolis. Antud teemat on võimalik uurida teenuste pakkujate ning sotsiaalvaldkonna esindajate seisukohast, uurida ka deinstitutsionaliseerimise eesmärkide täidetust ning kas sellest on kasu täna või tulevikus ellu astuvatele raske ja sügava puudeastmega noortele. Artiklis viidatud allikad Bakk, A. & Grunewald, K. (1999). Vaimupuudega inimeste hoolekandest. Tallinn. AS Koolibri. Berkman, E. (2015). Raske ja sügava puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine. Tallinn: Sotsiaalkindlustusamet.


59 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Puudega inimeste sotsiaalne lõimumine. Social Integration of Disabled Persons. (2014). Eesti Statistikaamet. Kasutamise kuupäev: 27.03.2016, allikas https://www.stat.ee/valjaanne-2014_puudega-inimeste-sotsiaalne-loimumine Erihoolekande arengukava 2014-2020. (2014). Sotsiaalministeerium. Kasutamise kuupäev: 27.03.2016, allikas https://www.sm.ee/sites/default/files/contenteditors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalhoolekanne/Puudega_inimetele/erihoolekande _arengukava_2014-2020.pdf Laherand, M-L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: OÜ Infotrükk. Lill, A. (2014). Ellinor, kelle unistuseks on elada tavalise inimese elu. Puutepunkt, nr 29. Maslow, A. H. (2007). Motivatsioon ja isiksus. Tallinn: OÜ Mantra Kirjastus. Payne, M. (1995). Tänapäeva sotsiaaltöö teooria kriitiline sissejuhatus. Tallinn: Sotsiaalministeerium. Payne, M. (2005). Modern Social Work Theory. Third Edition. New York : Palgrave Macmillan.


60 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool

III MAJANDUSINFOSÜSTEEMIDE KORRALDAMISE ÕPPEKAVA LÕPUTÖÖD VEEBIPÕHISE IT-TURBEAUDITI EELANALÜÜSI TÖÖRIISTA LOOMINE Katre Lillo Juhendaja: Heli Freienthal, MBA Sissejuhatus IT-audit annab ettevõtete juhtkondadele tervikliku pildi kogu infosüsteemist ja selle juhtimisest ning toob välja kitsaskohad, mis pärsivad ettevõtetel saavutamast optimaalselt ja efektiivselt oma strateegilisi eesmärke. Kui juhtkonnad on teadlikud puudujääkidest, saab läbi viia parenduse analüüse, et viia infosüsteem vastavusse ettevõtete reaalsete vajadustega ning tõsta kogu IT-alast turvalisust. Auditi läbiviimiseks ei pea koheselt kaasama väliseid partnereid, vaid ettevõtete juhtkonnad ning spetsialistid ise võivad läbi viia siseauditi. Lõputöö teema on aktuaalne, kuna väga paljud ettevõtted ei pööra oma igapäevatöös tähelepanu kasutatavate infosüsteemide ja andmete ohtudele. Lähtuvalt 2013. aastal LääneAustraalia Riiklike Audiitorite Kogu poolt läbiviidud uuringule (Information Systems Audit, 2013, lk 5) omavad ligi 90% vastavalt rahvusvahelistele standarditele hinnatud uuritavatest ettevõtetest tõsiseid infoturbe juhtimise alaseid puudujääke ning erinevaid esineda võivaid riske ei ole hinnatud. Ka 2016. aastal läbi viidud uuring (Information Systems Audit, 2016, lk 6) tõendas, et enim nõrkusi infosüsteemis on seotud just kehva infoturbepoliitikaga ning sensitiivse info turvalisusega. Seega on tähtis teadustada ettevõtete jaoks IT-auditeid ning nende vajalikkust ja kasulikkust kitsaskohtadele tähelepanu pööramisel ning arendustegevuste planeerimisel. Suurim probleem on lihtsa eestikeelse veebitööriista puudumine, mille abil hinnata oma ettevõtete IT-auditi vajalikkust ilma audiitorit kaasamata. Kõnealune lõputöö lahendab selle probleemi, luues eestikeelse veebipõhise tööriista, mis on lihtsasti ja arusaadavalt kasutatav. Tööriista loomisel on tähelepanu keskmes Eesti väike- ja keskettevõtted, mis ei tegutse IT-


61 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool valdkonnas, kuna nendel tihtilugu puudub võimekus ja oskusteave hinnata professionaalselt oma ettevõtetes IT-turvet. Eesmärk ja uurimisülesanded Lõputöö eesmärk on luua eelanalüüsi veebitööriist mitte IT-sektoris tegutsevatele Eesti väikeja keskettevõtetele, kes saavad antud töövahendit kasutades hinnata ja kaardistada oma ettevõtetes IT-turbe valdkonnad, kus esineb neil enim puudujääke ning selle kaudu välja selgitada IT-auditi vajalikkust. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised uurimisülesanded: 

selgitada IT-auditite liike ja nende teostamist;

selgitada ISO 27001 alusel infoturbe halduse süsteemi loomist;

välja töötada küsimustikud IT-turbe hindamiseks ettevõtetes;

luua veebipõhine tööriist, mis aitaks hinnata IT-auditi vajalikkust Eesti väike-ja keskettevõtetes.

Loodav veebitööriist asus arendamise ajal veebiaadressil katre.fieav.ee.

Uurimistöö teoreetilised lähtekohad Infotehnoloogia audit peab kontrollima ja hindama ettevõtete infosüsteemi kättesaadavust, konfidentsiaalsust ja terviklust, et tagada ettevõtetes piisav infovarade kaitse (Infotehnoloogia audit, 2012). IT auditeid jaotatakse mitmeks spetsiifiliseks alaliigiks (vt Joonis 5).

Joonis 5. IT auditite liigitus (autori koostatud Kull, 2010 alusel) Kõnealuse lõputöö kontekstis peetakse tähtsaimateks just infotehnoloogia ja -süsteemi protsessiaudit, kuna selle tulemusena saadakse teada, kuidas ettevõtetes protsessid toimivad,


62 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool kas need on efektiivsed ning milliseid vigu nendes võib esineda, mis pärsivad ettevõtete tööd. Samuti on tähtsal kohal infoturbe audit, mis määrab kindlaks ettevõtetes kasutatavate andmete käideldavuse, konfidentsiaalsuse ja tervikluse ning uurib, kas erinevad esineda võivad riskid on hinnatud ja maandatud. Kui ettevõtete juhtkonnad suudavad oma andmete riskid kaardistada ja maandada õigeaegselt, on vähem tõenäoline, et ettevõtete igapäevatöös võivad esineda erinevad infoturbe riskid. Tähelepanuta ei tohiks kindlasti jätta ka järelauditeid, mis aitavad selgeks teha, kas esialgsed püstitatud eesmärgid on täidetud ning kas on esinenud kõrvalekaldeid. IT- turbe eelauditi küsimustike koostamiseks võrdles autor ISO 27001 standardi nõudeid ja Cobit raamistikku. ISO 27001 standard on koostatud eesmärgiga anda mudel infoturbe halduse süsteemi (ITHS) rajamiseks, evituseks, rakendamiseks, seireks, läbivaatuseks, hoolduseks ja täiustamiseks organisatsiooni üldiste tegevusriskide kontekstis (Eesti Standard, 2006, lk VI). Cobit on ISACA poolt välja töötatud raamistik, mis on loodud ettevõtete IT juhtimise haldamiseks (vt Joonis 6). Antud raamistik on suunatud ettevõtete äriprotsessidele ning sisaldab uusimaid mõttemalle ettevõtete juhtimises ja pakub tunnustatud põhimõtteid, tavasid, parimaid praktikaid, analüütilisi vahendeid ning mudeleid, et suurendada ettevõtete infosüsteemide väärtust ja usaldust (About COBIT 5, 2017; Garsoux, 2013). Cobit-i parimate praktikate raamistikku on kokku koondatud mitmeid erinevaid standardeid.

Joonis 6. Cobit-i kuubik (Cobit Cube, s.a.)


63 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Kuna Cobit-i standardi skoop on üsna laialivalguv ja hõlmab laia ampluaad erinevaid teemasid, mis ei ole seotud ainult ettevõtete infoturbega, vaid ka IT-juhtimisega, valiti väidete koostamise aluseks veidi kitsama ja konkreetsema skoobiga ISO 27001 standard. Erinevate valdkondade valiku ning väidete koostamise aluseks on ISO 27001 dokumendi lisa A jaotised (esitatud lõputöö lisades), mis annavad suuniseid parimate tavade ning turbemeetmete kohta. IT turbe eelauditi küsimustiku koostamine Lõputöö eesmärgi saavutamiseks tuli autoril koostada väited IT-turbe hindamiseks. Väited on jaotatud autori poolt valitud teemade lõikes erinevateks valdkondadeks. Kokku on loodud üheksa erinevat ettevõtte hindamise valdkonda: 1) turvapoliitika, 2) infoturbe korraldus, 3) varade halduse, 4) inimressursiturve ettevõttes, 5) füüsilise turbe haldus, 6) seadmete turbe haldus, 7) varundamine ja infokandjate käitlus, 8) pääsu reguleerimine, 9) infosüsteemide hankimine, väljatöötamine ja hooldus. Valdkondade valikul on pööratud tähelepanu eelkõige just väike- ja keskettevõtetes esinevatele teemadele. Spetsiifilisemad teemad, mis võivad ette tulla vaid suurtes ettevõtetes, on välja jäetud. Vastajatele oli tööriista kasutamine anonüümne ehk tööriista kasutamiseks ei pea sisestama enda isiklikke andmeid. Pärast tööriistas väidetele vastamist kuvatakse vastajale koheselt tema tulemus ning tõlgendus. Enne väiteid on antud selgitused vastava teemavaldkonna kohta, et vastajal oleks sisuline arusaam esitatud väidetest. Esitatud väidetele hinnangu andmiseks kasutab autor Likerti skaalat 1-4 (1 – ei nõustu, 2 – nii ja naa, 3 – nõustun ja 4 – ei tea). Tõlgenduste loomisel tuginetakse saadud punktiskooridele ehk mida rohkem punkte testis saadi, seda parem IT-turbe alane seis ettevõttes on. Väidete koostamist alustati ISO 27001 juhtimiseesmärgi valimisega ning vastava meetme kirjeldusega tutvumisest. Seejärel koostati iga meetme kohta vastav väide (harvemal juhul kaks väidet), millele on võimalik vastata 1 – ei nõustu, 2 – nii ja naa, 3 – nõustun ja 4 – ei tea.


64 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Juhtimiseesmärk ja meede tulenevad ISO 27001 standardist, mille alusel koostatakse väide. Sarnase metoodikaga koostati kõik antud lõputöös olevad väited. Alljärgnevalt on toodud üks näide, kuidas väiteid koostati: 

Juhtimiseesmärk: A.7.1.1 Varade inventariloend

Meede: Kõik varad tuleb selgelt piiritleda ning tuleb pidada kõigi oluliste varade inventariloendit.

Väide: Ettevõttes on dokumenteeritud kõigi oluliste varade inventariloend.

Väidete arusaadavust testiti IT-valdkonnas töötavate inimeste seas 01.04 - 30.04.2017 ning lõputöös on nendele soovitustele väidete sõnastamiseks juba tähelepanu pööratud, et veebitööriistas olevad väited oleks arusaadavalt esitatud. Tõlgenduste andmisel on samuti kasutatud ISO 27001 standardi meetmeid ning igale valdkonnale on loodud kolm tõlgendust ning need väljendavad valdkonnas punktide arvu poolest saavutatud halba seisu, keskmist seisu ja head seisu. Tõlgendused ja seal antavad soovitused on üldsõnalised ning ei põhine kindlalt konkreetsel ettevõttel. Kuna üheks vastusevariandiks väidetele on ka „ei tea“ variant, on sellele loodud üldine tõlgendus, sest raske on hinnata, mida vastaja seda varianti valides mõtleb. See võib tähendada, et ettevõttes antud temaatikaga ei tegeleta ja seetõttu vastaja ei tea või hoopis on antud teema ettevõttes kaetud, kuid vastaja ei ole lihtsalt sellest teadlik. Antud universaalset tõlgendust kasutatakse igas teemavaldkonnas. Rakenduse loomine Autor valis veebitööriista loomiseks agiilse metoodika ning prototüüpimise mudeli. Antud metoodika sobis kõige paremini just seetõttu, et veebitööriista hakati looma ühest funktsionaalsusest ning jooksvalt funktsionaalsusi juurde lisades ja erinevaid disainivõimalusi katsetades. Funktsionaalsete ning mittefunktsionaalsete nõuete kaardistamiseks viis autor läbi fookusgrupi veebipõhise küsitluse, millele vastas 7 inimest. Kuna küsitlusele vastajad olid autori poolt valitud ning teada, siis sai vastajate käest küsida hiljem ka täpsustavaid küsimusi ja selgitusi. Küsitluses uuriti arvamusi loodava tööriista kujunduse ning värvilahenduste


65 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool kohta. Samuti uuriti, millist funktsionaalsust sooviksid kasutajad loodava tööriista juures kasutada. Tööriista funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded kaardistas autor ära FURPS mudeli järgi. Antud mudelit tutvustasid esmakordselt Robert Grady ja Deborah Caswell 1992. aastal (Adams, 2015, lk 56). Autor võttis rakenduse loomisel aluseks järgmised mittefunktsionaalsed nõuded: F – functionality (funktsionaalsus): 

Tööriist võimaldab hinnata erinevaid IT turbe valdkondi.

Tööriist annab soovitusi vastavalt saadud tulemustele.

Tööriist peab võimaldama kasutajatel saadud tulemuste salvestamist või printimist.

U – usability (kasutatavus): 

Tööriista saab kasutada operatsioonisüsteemides Windows 7, 8 ja 10, lisaks Mac OS X Mavericks ja uuemad versioonid.

Tööriista kasutamist peavad toetama Mozilla Firefox, Google Chrome, Internet Explorer ning Safari veebibrauserid (kõige uuemad versioonid).

Tööriist peab olema skaleeruv ning mugav kasutada erinevates seadmetes ja veebibrauserites.

Tööriista avalehel peab olema kasutusjuhend.

Valdkondade juures on informatiivne tekst vastava valdkonna kirjeldusega.

R – reliability (käideldavus): 

Tööriist peab olema kergesti hooldatav – küsimuste, valdkondade ja tõlgenduste lisamine,muutmine ja kustutamine ei ole keerukas.

Tööriista saab lihtsalt veebis tööle panna (serverisse üles laadida).

P – performance (jõudlus): 

Tööriista saab kasutada 7 päeva nädalas 24 tundi päevas.

Tööriistas küsimustele vastamine ning tulemuse ootamine ei tohiks kauem aega võtta kui 1 sekund.

S – supportability (toetus): 

Võimalik kasutada eesti keelset tööriista.

Tööriista on lihtne paigaldada serverisse.


66 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool 

Tööriista on võimalik liidestada sisuhaldustarkvaraga.

Rakenduse disainimine ja arendamine Veebitööriista loomiseks on kasutatud HTML märgendikeelt struktuuri ehitamiseks ning elementide vormindamiseks CSS stiilikeelt. Autor kasutas tööriista loomisel ka HTML keelega integreeruvat skriptikeelt PHP ning phpMyAdmin andmebaasi. Rakenduse loomist alustati andmebaasi tabelite loomisega. Algselt loodi kaks andmebaasi tabelit – üks tabel erinevate valdkondade nimetuste jaoks ning teine tabel iga valdkonna väidete jaoks. Veebitööriista arenedes ja parendamise käigus loodi ka kolmas tabel iga valdkonna tõlgenduste jaoks. Loodud tabelid on välja toodud lõputöö lisades. Autoril tuli leida veebitööriistale sobiv kujundus (vt Joonis 7), mis esimese nõudena pidi kindlasti olema skaleeruv. Seejärel hakkas autor kujundama veebilehe osasid tulenevalt eelnevalt läbiviidud fookusgrupi uuringust. Samuti pöörati tähelepanu veebitööriista funktsionaalsuse, kasutatavuse ja esteetilisuse printsiibile (Valdek, 2013).

Joonis 7. Veebitööriista avaleht Kasutusmugavuse loomisel pani autor rõhku minimaalsetele klikkide arvule, et kasutaja jõuaks võimalikult kiiresti valitud kohta. Antud veebitööriista konservatiivne kujundus koos valitud värvidega peaks rõhutama usaldusväärsust ning kasutatud tumedamad toonid ja punane värvus


67 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool haakuvad sellise ohtlikku laadi teemaga nagu on ettevõtte infosüsteemide IT-turve. Valge aitab neid toone tasakaalustada.

Pärast kujunduse ning värvide paikapanemist sai edasi liikuda rakenduse enda loomise ning prototüüpimise

juurde.

Iga

prototüüpimise

etapiga

lisati

järk-järgult

juurde

uus

funktsionaalsus. Esialgu loodi avaleht ning menüüriba valdkondade kuvamiseks. Lisati paigutus ning erinevate väljade laiused. Seejärel asuti looma esimest valdkonda ning valdkonna kirjeldust. Veebitööriist peab suhtlema andmebaasitabelitega ning sealt informatsiooni päringuid tegema, et kuvada vastavalt valdkonnale õiged küsimused. Esimese prototüüpimise iteratsiooni käigus pidi veebitööriist leidma vastavast andmebaasitabelist õige valdkonna kirjelduse, mida kuvada ning samuti kuvama küsimused, mis valitud valdkonna alla kuuluvad. Järgmise iteratsiooni käigus lisati juurde küsimustele vastamise võimalus raadionuppudega ning igale vastusevariandile väärtus (ei nõustu – 1 punkt, nii ja naa – 2 punkti, nõustun – 3 punkti ja ei tea – 0 punkti). Samuti lisati juurde nupp „Vasta“. Kolmanda iteratsiooniga lisati funktsionaalsus „Vasta“ nupu vajutamisele. Kui küsimused on vastatud ja vajutatud „Vasta“, peab veebitööriist kuvama uuesti küsimused ning vastusevariandid, mille kasutaja on valinud. Lisaks tuleb kokku arvutada saadud punktisumma, mille alusel järgmise iteratsiooni käigus lisatud funktsionaalsusega kuvatakse punktidele vastav tõlgendus. Samuti kuvatakse uuesti küsimused, millele vastati „Ei tea“, et suunata veelkord tähelepanu nendele kitsaskohtadele ja anda soovitusi. Viienda iteratsioonina lisati juurde veebitööriistast saadud tulemuste printimise ning ka PDF faili salvestamise võimalus, kuna veebitööriista kasutamine on anonüümne ja vastuseid ei salvestata eraldi andmebaasitabelisse. Administreerimise lisarakendustena lõi autor võimalused väidete sisestamiseks, väidete muutmiseks, valdkondade sisestamiseks, valdkonna kirjeldust, valdkonna kustutamiseks ning tõlgenduste sisestamiseks. Kuuendas rakenduses kuvatakse tabel juba sisestatud valdkondade miinimum ja maksimum punktidest ning lisatud tõlgendustest, et seal on võimalik neid muuta ja kustutada. Kõik administreerimise rakendused on koondatud eraldi alamlehele, mis on parooliga kaitstud, et neid saaks muuta vaid administraator. Linki antud lehele ei ole avaldatud, seda teab vaid administraator, et vältida volitamata isikute juurdepääsu.


68 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Funktsionaalse testimise käigus vaadati üle paika pandud funktsionaalsed nõuded ja testiti, kas veebitööriist võimaldab kõiki neid tegevusi teha. Testimise tulemusena leiti, et kõik paikapandud nõuded on veebitööriistas olemas ja töötavad. Mittefunktsonaalse testimise käigus testiti veebitööriista töökindlust ja väljanägemist erinevates veebilehitsejates. Kuna ühe nõudena oli kirjas, et veebitööriist peab olema skaleeruv, kuid säilitama seejuures oma funktsionaalsuse, siis testiti seda näiteks Windows 7, Windows 8 ja Windows 10 operatsioonisüsteemidega sülearvutite veebilehitsejates Google Chrome,

Mozilla

Firefox,

operatsioonisüsteemiga

Internet

sülearvuti

Explorer

Safari

ja

Microsoft

veebilehitsejates.

Edge Kõikides

ning

iOS

nimetatud

veebilehitsejates nägi veebitööriist sarnane välja ning kogu funktsionaalsus oli töökorras. Veebilehitseja akna suuruse muutmisel oli ka veebitööriist skaleeruv. Lisaks katsetati skaleeruvust ja töökindlust Androidi süsteemiga tahvelarvutis ja nutitelefonides ning iOS süsteemiga tahvelarvutis ja nutitelefonides. Ka nendes süsteemides oli veebitööriist skaleeruv ning funktsionaalsus säilis. Samuti kasutati veebitööriista testimiseks integratsioontestimist. Antud testimise käigus kontrollitakse, kas kokku pandud moodulid töötavad omavahel ja kas iseseisvalt vigadeta töötanud moodulid koos vigasid ei genereeri (Pettuhov, et.al., 2011). Esimest korda pärast veebitööriista valmimist antud testi käivitades saadi tulemuseks 15 veateadet (error) ja 3 hoiatust (warning). Nende analüüsimisel jõuti arusaamisele, et suurem osa neist on lihtsasti likvideeritavad. Kõik 3 hoiatust ning 2 veateadet olid seotud kasutatud kujundusega, täpsemalt meta charset utf-8 kasutamisega. Ülejäänud veateated olid seotud koodis esinevate pisivigade ja soovitustega muuta CSS stiilifaili. Pärast tehtud parandusi jäi alles ainult 2 veateadet ja 3 hoiatust. Hoiatused olid seotud logo kujundusega, kuid antud veebitööriistal puudub logo. Saadud veateated on seotud http://validator.w3.org/ süsteemiga, mis näitab, et koodis esineb unclosed elements, kuid need on tegelikult olemas PHP koodis sees, mida antud süsteem ei suuda näha. Samuti viidi läbi veebitööriista jõudlustestimine. Jõudlustestide eesmärk on tuvastada kriitilisemad kohad, kus võib tekkida ülekoormus ja kulutada aeg nende kohtade optimeerimiseks (Pettuhov, et.al., 2011). Võimsuse hindeks sai veebitööriist antud leheküljel


69 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool A, mida saab lugeda väga heaks tulemuseks, kuid siiski saab seda hinnet parandada näiteks CSS faili kokku pakkimisega, mis toodi välja soovitustes. Järeldused ja ettepanekud Kasutajate tagasiside saamiseks veebitööriista kasutusmugavuse, kujunduse ja vajalikkuse kohta viidi läbi kvantitatiivne uuring, et koguda esmaseid andmeid. Andmete kogumiseks koostati veebipõhine ankeetküsitlus, mis on ka välja toodud lisas 5. Küsitluses valimis olid nii IT-alal kui ka muudel aladel töötavad isikud. Küsimustiku linki jagati erinevates keskkondades ning küsimustikus olid nii väited kui ka avatud küsimused. Väiteid sai hinnata Likerti 5-punktilisel skaalal, kus 1-ei nõustu, 2-pigem ei nõustu, 3-nii ja naa, 4-pigem nõustun ja 5-nõustun täielikult. Kokku vastas küsimustikule 16 inimest, kellest vastavalt 62,5% töötavad IT-alal ning 37,5% muudel aladel. Väidetele saadud hinnangutele arvutati keskmised väärtused ning standardhälve.. Heaks tulemuseks loetakse keskmist, mille väärtus m>4,50. Antud väidete puhul olid kõik tulemused head. Kõikide esitatud väidete mood oli 5 ning väärtust 1 (ei nõustu) ja 2 (pigem ei nõustu) ei esinenud üldse. Kõige rohkem nõustuti, et veebitööriistal on sobilik kujundus (m=4,94) ning antud väite puhul oli ka madalaim standardhälbe väärtus (SD=0,25), mis näitab erinevust keskmisest väärtusest. Seega kujunduse osas hindasid peaaegu kõik vastajad selle üksmeelselt sobilikuks, vaid üks vastaja, kes ei tööta IT-alal, hindas sobilikkuse väitele „4-pigem nõustun“. Vastajatele meeldis minimalistlik kujundus ilma segava „mürata“. Samuti hinnati kõrgelt kasutusmugavust, kuna tööriist on lihtsasti arusaadav ning ülesehitus on loogiline ja mõistetav. Kõik menüüvalikud on ilusasti nähtaval kohal ja ei pea mitmest erinevast menüüst asju otsima. Madalaim keskmine (m=4,69) ja suurim standardhälve (SD=0,60) saadi veebitööriista vajalikkuse hindamise väitele, kuid siiski hinnatakse seda tulemust heaks, sest keskmise väärtus ületab piiriks pandud väärtus (m=4,50). Üldiselt pidas 75% vastanutest antud veebipõhist tööriista vajalikuks, kuna see suunab kasutajaid mõtlema ka selliste aspektide peale, mida nad ei ole ise eelnevalt oluliseks pidanud. Testi vormis veebitööriist paneb iga esitatud väite puhul mõtlema olukorrast konkreetses ettevõttes. Kui väidete asemel oleks vaid teooria, siis vaid selle läbilugemine nõnda palju kaasa mõtlema ei paneks. Kindlasti ei asenda antud veebitööriist IT-audiitorit, kuid aitab tõsta ettevõtete infoturbe alast teadlikkust ning tähelepanu suunata murekohtadele, mis vajaks eksperdi hinnanguid.


70 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Ühe arendusettepanekuna võiks lisada tulevikus veebitööriista veel valdkondi, et oleks kaetud kogu ISO 27001 standardis välja toodud juhtimiseesmärgid ja turvameetmed. Selle abil saaksid ettevõtted, kes soovivad lasta ennast ISO 27001 standardi järgi hinnata ning sertifikaati saada, hinnata kogu oma kasutatava infosüsteemi vastavalt antud standardile ning saaksid näpunäiteid, mis valdkondadele peaks enne standardiseerimist veel tähelepanu pöörama. Samuti võiks muuta valdkondade punktisüsteemi ehk igal väitel võiks olla oma kaal. Hetkel on kõik veebitööriistas olevad väited sama kaaluga. Siiski võib väita, et mõni aspekt on suurema kaaluga ja tähtsam ning kui sellele ei ole ettevõttes tähelepanu pööratud, siis seda ohtlikum see ettevõtete infoturbele on. Samuti mõjutab see vastava testitava valdkonna punktiskoori rohkem kui mõni väiksema kaaluga väide. Lisa väljana võiks tulemuste lehel näidata lisaks väitele antud vastusele ka selle eest saadud punkte, mis annaks kohese tagasiside ettevõtte tugevate ja nõrkade teemade kohta. Kasutajate tagasisidest selgus, et veebitööriist on vajalik ning mugav kasutada, kuid alati on võimalik seda edasi arendada. Antud tööriista kasutajate sihtgrupiks ei pea jääma vaid Eesti väikeja keskettevõtted, vaid seda võib kasutada üsna mahuka teooria hulga tõttu ka õpiobjektina.

Artiklis viidatud allikad Adams, K. (2015). Non-Functional Requirements in Systems Analysis and Design. Switzerland: Springer International Publishing. Cobit Cube. (s.a.). Retrieved 06.07.2016 from http://shop.globaltrust.ru/img/articles/COBIT/cob3.jpg Eesti Standard EVS-ISO/IEC 27001:2006. Infotehnoloogia. Turbemeetodid. Infoturbe halduse süsteemid. Nõuded. (2006). Tallinn: Eesti Standardikeskus. Garsoux, M. (2013). COBIT 5 ISACA's new Framework for IT Governance, Risk, Security and Auditing. Retrieved 06.07.2016 from http://www.qualified-auditpartners.be/user_files/QECB_GLC_COBIT_5_ISACA_s_new_framework_201303.pdf Infotehnoloogia audit. (2012). Kasutatud 02.05.2016, allikas http://majandus24.postimees.ee/763624/infotehnoloogia-audit About COBIT 5 |What is COBIT | Management framework. (2017c). ISACA Retrieved 02.05.2016 from https://cobitonline.isaca.org/about Kull, A. (2010). IT audit. Kasutatud 06.07.2016, allikas http://www.cs.tlu.ee/ITinfra/02102010/IT%20audit_TLU_2010.pdf Information Systems Audit Report. (2013). Office of the Auditor General Western Australia. Retrieved 13.07.2016 from https://audit.wa.gov.au/wpcontent/uploads/2013/06/report2013_11.pdf


71 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Information Systems Audit Report. (2016). Office of the Auditor General Western Australia. Retreieved 28.07.2016 from https://audit.wa.gov.au/wpcontent/uploads/2016/06/report2016_11-ISAudit.pdf Pettuhov, I., Kippar, J., Lauk, M. (2011). Õpiobjekt: Infosüsteemi hankimine, arendus ja teostamine. Kasutatud 29.03.2017, allikas http://www.e-uni.ee/ekursused/eucip/arendus/index.html Valdek, L. (2013). Õpiobjekt: Veebikujunduse alused. Kasutatud 12.04.2017, allikas http://www.lvrkk.ee/kristiina/LiaValdek/veebikujundus/index.html


72 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOLILE PRAKTIKATE DOKUMENTATSIOONI VEEBIPÕHISE RAKENDUSE LOOMINE Anzeelika Kritt Juhendaja: Eve Keerus-Jusupov, MA

Sissejuhatus Kaasaegne info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) loob järjest uusi võimalusi inimeste omavaheliseks suhtlemiseks, eluks ja tööks vajaliku informatsiooni hankimiseks ning kogu ühiskonda puudutavate probleemide arutamiseks (Laur, 2004). Riigikantselei ja Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus (RIA) algatasid 2005. aastal paberivaba dokumendivahetuse

projekti.

2007.

aasta

sügisel

tegi

vabariigi

valitsus

kõigile

valitsusasutustele ülesandeks minna riigikantselei juhtimisel üle paberivabale asjaajamisele (Karner, 2009). Samuti sai 2013. aasta novembris valitsuse heakskiidu „Eesti infoühiskonna arengukava

2020“,

mille

alusel

luuakse

hästi

toimiv

riigi

info-

ja

kommunikatsioonitehnoloogiate keskkond (Eesti infoühiskonna arengukava 2020, 2013). Infoühiskonna arengukava keskmes on IKT kasutamist ja nutikate lahenduste loomist võimaldava keskkonna tagamine. Selline infosüsteemi teadlik ja süstemaatiline arendamine ning kasutamine on riigile strateegiline valik. See võimaldab eri tasanditel infot analüüsida ja võtta vastu õigeid otsuseid, mis parandavad heaolu ning loovad uusi väärtusi (Elu infoühiskonnas, s.a.).

Ühtlasi annab riik eeskuju ning julgustab erinevaid asutusi ja

ettevõtteid infotehnoloogia võimalusi kasutama. Tulenevalt

infotehnoloogia

ajastust

luuakse

suur

osa

dokumente

elektrooniliselt.

Dokumentidele elektroonilise kuju loomisega päästetakse järjest rohkem puid paberisurmast. Looduse seisukohalt jäävad alles puud, ent samas on inimestele tagatud heaolu – väheneb ajakulu, suureneb andmete täpsus ja informatsiooni vahetuse kiirus.


73 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Eesmärk ja uurimisülesanded Lõputöö eesmärk on luua Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolile süsteem, kus praktika koolipoolne juhendaja, praktikant ja praktika ettevõtte/asutusepoolne juhendaja saaksid lihtsalt ja kiirelt vahetada informatsiooni ja vajalikke praktikadokumente. Praktikasüsteem on vajalik selleks, et kogu praktikat puudutav informatsioon ja dokumendid oleks ühes kohas koos ning puuduks vajadus neid mujalt otsima hakata. Antud võimalus muudab kolme osapoole koostöö efektiivsemaks. Eesmärgist lähtuvalt on püstitatud järgmised uurimisülesanded: 

seada tellija nõuetest, veebidisaini koostamise soovitustest tulenevad funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded loodavale infosüsteemile;

võrrelda erinevaid tehnilisi lahendusi infosüsteemi loomiseks ning põhjendada loodava rakenduse tehnilise lahenduse valikut;

anda ülevaade arendusmetoodika valikust ja infosüsteemi loomise protsessist;

teoreetilistest lähtekohtadest ja esitatud funktsionaalsetest nõuetest tulenevalt luua veebipõhine praktikate infosüsteem praktikate saavutamise toetamiseks Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis.

Rakenduse loomise teoreetilised lähtekohad Eestis on enamus riigi- ja omavalitsuste poolt käideldavast teabest kättesaadav digitaalsel kujul, mis tähendab, et Eesti on järjest arenev infoühiskond. Infoühiskonna arengut iseloomustab kõige paremini interneti kasutajate arv. TNS Emor poolt 2010. aasta jaanuaris läbiviidud uuringu kohaselt kasutab 16-74-aastastest elanikest internetti 76% ehk ligikaudu 777 000 inimest (Kodanike rahulolu riigi poolt pakutavate avalike e-teenustega, 2010). Selline interneti kasutus on tingitud sellest, et järjest rohkem ettevõtteid ja asutusi kolivad internetti. Kogu vajalik informatsioon on seega kättesaadav interneti vahendusel. Kuna inimesed on juba harjunud interneti kasutama ja üha rohkem asju interneti vahendusel ajama, siis annab see väga hea võimaluse internetipõhise süsteemi loomiseks. Samuti annab aluse veebipõhise süsteemi loomiseks toimuv digipööre, mille eesmärk on digivõimaluste teadlik ning tark integreerimine õppeprotsessi. Digiseadmete kasutamisega rikastatakse õppetööd ja arvestatakse paremini õppijate vajadusi ja võimeid, aidates neil saavutada paremaid


74 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool õpitulemusi. See loob võimaluse uue õpikäsitluse kiireks juurutamiseks ning õppekvaliteedi tõusuks. Digipädevusena mõistetakse valmisolekut kasutada digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvad teadmusühiskonnas nii töökohal, õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes (Digipööre, 2016). Selline

digivõimaluste

integreerimine

õppeprotsessi

suurendab

Lääne-Viru

Rakenduskõrgkooli vajadust ühtse praktikasüsteemi järgi. Süsteem on vajalik selleks, et käia uueneva infoühiskonnaga kaasas ning selleks, et vähendada aja- ja paberikulu. Samuti aitab ühtne süsteem lihtsustada suhtlust osapoolte (praktikant, kõrgkoolipoolne juhendaja, ettevõtte/asutusepoolne juhendaja) vahel. Nii aja- kui ka paberikulu väheneb praktikandil, kõrgkoolipoolse juhendajal ja ka asutuse/ettevõttepoolse juhendajal. Ajakulu väheneb ka kõrgkoolipoolse informatsiooni haldamise poolest. Praegu peab praktika lõppedes, asutuse poolt määratud inimene, sisestama hinnangulehtede sisu Excelisse, kus neid hoiustatakse ja vajadusel analüüsitakse. Lähtuvalt tellija vajadustest luuakse asutusele süsteem, mis on ühtlasi veebirakendus. Tänu sellisele süsteemi lahendusele on võimalik kõigil kolmel juurdepääs olenemata asukohast ning kasutatavast seadmest. Käesoleva töö koostamiseks võrreldi monumentaalseid ja agiilseid arendusmetoodikaid ning otsustati kasutada agiilset metoodikat. Agiilseid metoodikaid rakendatavates projektides üritatakse projekti etappides keskenduda eelkõige funktsioonide loomisele. Et oleks võimalik lühikeste ajavahemike tagant luua funktsionaalsus, mis moodustab ühe osa lõplikust tarkvarast, peab olema agiilset metoodikat rakendavates projektides meeskond ja organisatsioon pigem orgaaniline ning paindlik (Conboy & Morgan, 2011). Agiilset arendusmetoodikat rakendavad meeskonnad lähtuvad seisukohast, et nii äripoolel kui ka arendajal ei ole projekti alguses arusaama kõikidest vajadustest, mida süsteem peab rahuldama. Sedasi suudavad arendajad koostöös äripoolega välja töötada vajalikud detailid projekti jooksul (Chan & James, 2008). Agiilse meetodi puhul jälgitakse tellija nõudeid ning ajakava.


75 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Süsteemi elutsükli etapid on seega: eeluuring, süsteemi nõuete püstitamine ja analüüs, süsteemi arhitektuuri projekteerimine, kodeerimine ja testimine, mille alusel valmib esimese iteratsiooni funktsionaalsus. Seejärel algab protsess uuesti süsteemi nõuete püstitamisest ja analüüsist, millele järgneb arhitektuuri täiendamine, kodeerimine, testimine ja uus integratsioon. Valminud funktsionaalsusi näidatakse tellijale ning tellija poolt lisatud uute nõuete alusel algab süsteemi arhitektuuri täiendamine. Iteratsiooni tulemiks võib olla töötav tarkvara, mis täidab ainult osaliselt vajalikud funktsioonid. Järgmises iteratsioonis parandatakse eelnevate iteratsioonides loodud tarkvara vigu ning realiseeritakse mingi hulk uut funktsionaalsust. Praktikasüsteemi loomiseks on mitmeid võimalusi. Autor tõi välja sisuhaldustarkvarad WordPress, Joomla! (edaspidi Joomla) ja Drupal, sest CMS Usage Statistics (CMS Usage Statistics, 2016) andmeil on need kõige laialdasemalt

kasutatavad vabavaralised

sisuhaldustarkvarad. Sisuhaldustarkvarad valis töö autor lähtudes süsteemi hooldatavuse printsiibist. Ilma sisuhaldussüsteemita tuleb kogu veebilehel olev info eelnevalt käsitsi HTML keelde kodeerida ja omavahel hüperlinkidega siduda - selliselt veebilehte hallates kasvab vajalike muudatuste arv koos lehekülgede arvuga ning koos sellega suureneb võimalike vigade oht. Sisuhaldussüsteemi kasutades piisab ainult menüüpunkti nime muutmisest ja sisuhaldussüsteem kuvab edaspidi seda menüüpunkti uue nimega. Lisaks on käsitsi failide muutmine mitme autori korral ülimalt keeruline, sest lihtsasti võib tekkida olukordi, kus mitu inimest täiendavad ühte faili samaaegselt ja sellega seoses jääb alles ainult viimasena faili salvestanud isiku muudatus (Pauskar, 2011). Praktikasüsteemi loomiseks sisuhaldustarkvara Drupal, mille tehniline võimekus, kasutajate haldamine, ajaveebi võimalused ning turvalisus vastasid kõige paremini tellija vajadustele. Lõputöö raames uuris töö autor Tartu Kutsehariduskeskuse ning Pärnu Kutsehariduskeskuse praktikasüsteeme, sest oli eelnevalt kuulnud, et mõlemas asutuses on kasutusel korralikud praktikasüsteemid. Uuringu läbiviimiseks kasutati kvalitatiivset meetodit. Lepiti kokku kuupäevad, mil käidi süsteemidega kohapeal tutvumas. Kokkuvõtteks leiti, et Tartu Kutsehariduskeskuses kasutatav praktikasüsteem lihtsustab vaid praktikakoordinaatori tööd, praktikantidele on praktikadokumentatsiooni esitamiseks loodud Moodle kursus ning asutuse/ettevõttepoolsed

juhendajad

täidavad

vajalikud

vormid

paberil.

Pärnu


76 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Kutsehariduskeskuses kasutatavate praktikasüsteemidega lihtsustatakse osapoolte vahelist suhtlust ning ei raisata otstarbetult ressursse. Ainus, mis esitatakse paberil on praktikaleping. Töö autori arvates on Pärnu Kutsehariduskeskuse süsteemide juures hea see, et täidetud praktikapäevikut ja –aruannet on võimalik vaadata ka ettevõtte/asutusepoolsel juhendajal. Samuti näeb praktikant asutuse/ettevõttepoolse juhendaja poolt praktikapäevikule lisatud hindeid. Informatsiooni kättesaadavus on hea selleks, et tekiks terviklik ülevaade osapooltele (praktikant, koolipoolne juhendaja, ettevõttepoolne juhendaja) kogu praktikast. Selline süsteem võib anda aluse kauakestvaks töösuhteks, sest osapooled saavad väärtuslikku tagasisidet ning saavad selle alusel teha järgnevaid otsuseid praktika või töö osas. Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli praktikasüsteemi on võimalik luua sarnaselt, kuid see eeldab praktikalepingus

muudatust.

Muudatus

seisneb

selles,

et

lepingus

tuleks

küsida

asutuse/ettevõttepoolse juhendaja isikukoodi, mille alusel luuakse juhendajale konto, mis seotakse praktikandi ja koolipoolse juhendaja kontoga. Siis on kõikidel osapooltel võimalik näha lisatud dokumente, täidetud vorme ning praktikaaruannet. Rakenduse disaini valik Algselt oli süsteemi tellijaks asutuse endine õppeprorektor, hiljem toimusid täiendavad läbirääkimised asutuse õppeprorektori assistendiga. Tabel 1 annab ülevaate tellija poolt määratud funktsionaalsetest nõuetest. Tabel 1. Praktikasüsteemi funktsionaalsed nõuded Praktikaaruanne sisaldab ettevõtte ja selle infosüsteemi tutvustust, rakenduse loomise protsessi (arendusmetoodika) kirjeldust ja dokumentatsiooni, praktika individuaalseid eesmärke ja nende saavutamise analüüsi Praktikapäevik - praktikant peab oma igapäevase tegevuse kohta praktikapäevikut, kus ta kirjeldab praktikal teostatud töid ja praktikal õpitut. Juhendaja hinnang ja praktikandi enesehinnang praktikale – ettevõttepoolne juhendaja annab praktikandile kirjaliku hinnangu (hinnanguleht). Esitada allkirjastatult.

Aruannet võiks koostada nö blogina (kuupäevalised sissekanded või juhtumid) ning lõpuks vormistada prinditav versioon. Kui aruanne on realiseeritud, siis päevikut polegi enam tarvis. Hinnangulehe algus on kõikidel sama, aga viimase tabeli õpiväljundid peab saama lisada vastava praktika juhendaja. Lõplik hindamine võiks toimuda elektrooniliselt, siin on tähtis, et ettevõtte


77 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool juhendaja saaks allkirjastada ja et tal oleks seda mugav täita. Praktikandi subjektiivne hinnang praktikale Tagasisidet peab saama täita praktikant (autoriseerimine) ja lõpuks jookseksid andmed Praktika subjektiivne tulemuslikkus kokku, et neid saaks töödelda. juhendajale Andmete töötlemiseks on meil mingid mustrid Praktikandi hinnang praktika olemas, aga kõige tähtsam on saada andmetest juhendamisele Exceli väljund. Edaspidi peaks saama tulemusi filtreerida näiteks erialade kaupa, praktikate kaupa. Mittefunktsionaalsete nõuete osas toimusid läbirääkimised valdavalt süsteemi disainist. Tellija soovis, et leht oleks võimalikult lihtsa kujundusega ning et värvidest kasutatakse Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli logo kasutamise korras määratud värvidele sarnaseid toone. Kasutamisel peab süsteem täitma vajalikke funktsioone ning olema töökindel, efektiivne ja kasutajasõbralik. Sellest tulenevalt on standardi kvaliteedifaktorid atribuutidega: 

funktsionaalsus (sobivus – kas kõik funktsioonid on olemas; õigsus; koostalitlusvõime teiste süsteemidega; turvalisus; funktsionaalsuse vastavus normidele)

töökindlus (küpsus – kui tihti esineb tõrkeid; tõrketaluvus – kuidas süsteem reageerib väliskeskkonna vigadele; taastuvus – kui raske on peale tõrget uuesti tööd alustada; vastavus)

kasutuskõlblikkus (arusaadavus; õpitavus; käsitletavus; meeldivus; vastavus)

hooldatavus (analüüsitavus – kui raske on leida muutmise kohta, muudetavus – kui raske on muuta; stabiilsus – kui tugevalt muudatused mõjutavad süsteemi; testitavus; vastavus)

porditavus (sobitavus – kas süsteemi saab üle kanda teise keskkonda, näiteks teisele riistvara- või tarkvaraplatvormile, installeeritavus – kui raske on ülekanne; koosoluvõime – tarkvara suutlikkus eksisteerida koos muu sõltumata tarkvaraga ühises keskkonnas, kasutades koos ühisressursse, vahetatavus – tarkvaratoote suutlikkus olla kasutatav teise spetsifitseeritud tarkvaratoote asemel samaks otstarbeks ja samas keskkonnas; vastavus) (Tepandi, 2007).

Autor arvestas rakenduse loomisel eelnevate punktidega ning pööras lisaks tähelepanu sellele, et lehel ei oleks palju kerimist ja mahukaid tekste, sest need võivad olla raskesti loetavad, mistõttu võib süsteem olla külastaja jaoks eemaletõukav. Lisaks pidas töö autor tähtsaks seda, et navigeeritavates menüüdes kasutataks lühikesed, täpseid sõnu, et kasutajad mõistaksid, mis


78 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool need leheküljed endas sisaldavad. Samuti peeti oluliseks vältida „surnuid“ linke, ehk et kõik lingid töötaksid korrektselt. Süsteemi eesmärgiks on asutuse, õppija ja juhendaja vahelise suhtluse lihtsustamine läbi säästliku aja- ja ressurssi kasutuse. Süsteemi külastajalt küsitakse eelnevalt kasutajanime ja parooli, autentimise järgselt ilmuvad kasutajale teda puudutavad kategooriad. Praktikandil ilmuvad süsteemi logimise järgselt eelnevad sissekanded, uute sissekannete loomise võimalus, eelnevate sissekannete muutmise ja kustutamise võimalus, praktikaprogrammi vaatamise ning määratud vormide täitmise võimalus. Praktikaettevõtte/asutusepoolne juhendaja saab süsteemi ligipääsu siis kui registreerib endale konto. Kontot registreerides tuleb määrata kasutajanimi, e-posti aadress, parool, eesnimi, perekonnanimi ja praktikandi õpperühm. Praktikandi õpperühm määratakse selleks, et süsteem valiks juhendajale õige rolli, mille alusel on antud õigused menüüpunktide vaatamiseks. Peale registreerimist saadetakse kasutajale e-mail konto aktiveerimiseks ning andmed

edaspidiseks

sisselogimiseks.

Praktikaettevõtte/asutusepoolsel

juhendajal on

võimalus täita hinnanguvorme, neid PDF kujul allalaadida ning arvutis digitaalselt allkirjastada, allkirjastatud dokumendid saab edastada praktikandile läbi süsteemi või sisu lisamisel lisada ise allkirjastatud dokumendid süsteemi. Samuti on võimalus jätta tagasisidet praktika käigust, mida näeb kõrgkoolipoolne juhendaja. Praktika koolipoolne juhendaja saab süsteemi juurdepääsu süsteemihaldajalt. Haldaja loob õppejõududele kontod. Koolipoolsel juhendajal on võimalik sisselogimise järgselt lisada praktikadokumente, vaadata ning filtreerida loodud sissekandeid, saada PDF ja Excel väljund täidetud hinnangutest ning võimalus lisada asutuse/ettevõttepoolsetele juhendajatele õpiväljundite hindamise vorm. Lisaks on kõikidele osapooltele lisatud võimalus vahetada privaatseid sõnumeid. Külastajale püütakse tagada hea kasutajakogemus. Arusaamatuste ja eksimiste vältimiseks on erinevatele sisulehtedele toodud viited, mis aitavad kasutajal leida õiget teed. Kasutusel on otsingu lahter, mis aitab vajadusel külastajal kiiremini vajaliku info leida. Rakendusele ligipääs toimib ka nutiseadet kasutades. Protsesside kulgemist süsteemis kirjeldatakse kasutuslooskeemi abil, mis esitatakse lõputöö lisas 2.


79 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Rakenduse loomine Selleks, et süsteemil oleks lisaks erinevatele võimalustele ka skaleeruvus tuli valida sobiv kujundus. Skeleton kujundus valiti Drupali kodulehel olevate teemade alt. Kujunduse valikul pöörati tähelepanu funktsionaalsusele. Peamised infoplokid süsteemis asuvad päises, esimesel külgribal ja sisus. Päises on peamenüü, esimesel külgribal asub sisselogimine süsteemi, sisselogimise järgselt kuvatakse seal kasutajale määratud võimalused: sisu lisamine, sõnumite vahetamine jm. Arvestades tellija kujunduse soovi lisati süsteemis päisesse asutuse logo ning värvidest valiti Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli logo kasutamise korras määratud rohelisele värvile kõige sarnasem toon. Esimeseks lisatavaks mooduliks oli redaktor (editor) Wysiwyg, mis vajas enda kõrvale TinyMCE moodulit. Tänu lisatud moodulitele on võimalik süsteemi sisu lisada. Järgmiseks lisati moodul node privacy by role, tänu millele on võimalik sisu lisada registreeritud kasutajatele ehk määrata õigusi sissekannete lugemiseks. Järgmiseks lisati moodul WebForm2PDF, mille abil saab täidetud vorme alla laadida ka PDF failina. PDF fail on visuaalselt parema ülevaatega võrreldes Exceli failiga, kuid vajab selleks moodulit, Excel aga on Drupali võimalustes olemas. Exceli väljund on vajalik eelkõige koolipoolsele praktikajuhendajale, kes saab Excelis vajadusel andmeid analüüsida. PDF väljund on vajalik ettevõttepoolsele praktikajuhendajale, et saaks täidetud vormid allalaadida ning digitaalselt allkirjastada. Moodul User registration password lisati, et ettevõttepoolsed juhendajad saaksid endale kontot luues määrata parooli. Private messages moodul lisati selleks, et süsteemis oleks võimalik saata privaatselt kirju ja dokumente kasutajate vahel. Moodul LDAP Directory Access Protocol lisati selleks, et oleks võimalik liidestada omavahel ÕIS ja praktikasüsteem. Tänu LDAP moodulile saavad õppijad juurdepääsu süsteemi oma ÕISi kasutajaga. LDAP mooduli üks osa on LDAP Authorization Drupal Roles, mille abil määratakse ÕISist tulnud kasutajale automaatselt rollid ning rollipõhiselt ka õigused. Auto Assign Role mooduli abil saab määrata registreerimisvormile rolli valiku. See on vajalik, et ettevõttepoolne juhendaja saaks juurdepääsu teda puudutavale informatsioonile. Selleks, et süsteemist oleks võimalik saada paberile vormistatud aruandeid on lisatud moodul nimega


80 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Printer-friendly pages, moodul teeb aruannetest PDF väljundi. Registration role moodul lisab automaatselt kõik registreeritud kasutajad määratud rolli, selleks rolliks on juhendaja roll. Süsteem liidestati asutuse infosüsteemiga ÕIS. Tänu liidestamisele saavad juurdepääsu süsteemi Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli õppijad. Selline süsteemide ühendamine on hea selleks, et kasutaja ei pea meeles pidama mitut kasutajanime ja parooli. Liidestamiseks paigaldati lehele LDAP Directory Access Protocol moodul. LDAP (Lightweight Directory Access Protocol) on lihtsustatud kataloogisirvimise protokoll, mis võimaldab ligipääsu infokataloogidele (Rouse, 2008). Seadistati LDAP ühendus määrates LDAP serveri tüübiks Active Directory, sest ÕIS kasutajate andmed asuvad Active Directory kataloogis. Active Directory on Microsofti poolt välja töötatud kataloogi teenus, mis talletab andmeid kasutajate kohta (Rouse, 2008). LDAP serverile määrati IP aadress ldap://10.1.1.9 ning port 389, mille alusel on võimalik suhelda süsteemidel. Selleks, et süsteem mõistaks, kus ta Active Directory kataloogist

kasutajaid

otsima

peab

määrati

teekond

kasutajaandmete

lugemiseks

ou=opilased,dc=lvrkk,dc=lo. Algselt plaaniti ka koolipoolsete juhendajate kontod ÕIS süsteemist võtta, kuid kuna nende andmed on Active Directory kaustas teisiti määratletud ei olnud see võimalik. Sellest tulenevalt tuleb süsteemi halduril luua koolipoolsetele juhendajatele süsteemi kontod. Peale kujunduse valikut ja moodulite paigaldamist loodi rollid ning määrati rollidele õigused. Peale kasutaja esmakordset autentimist määratakse kasutajale roll, millega kaasnevad ka kindlad õigused. Kõikidel loodud rollidel on õigus lisada faile, vaadata oma faile, avaldatud sisu vaadata, oma ajaveebi sissekandeid lisada, oma ajaveebi sissekandeid muuta, otsingut kasutada, sõnumeid saata ja täidetud vorme vaadata. Juhendaja rollil on lisaks õigus vaadata ja täita juhendaja hinnanguvorme. Koolipoolsel juhendajal on õigus filtreerida kursuste sissekandeid, lisada ja muuta õpiväljundite hindamisvormi, lisada ja muuta dokumente,

mis

kuvatakse

juhendatavale

kursusele

ja

praktikantide

asutuse/ettevõttepoolsetele juhendajatele, õigus saada PDF ning Excel väljund täidetud hinnanguvormidest. Praktikandile omistatakse sisselogimise järgselt kursuse tähisega roll ja õppija roll. Kursuse tähisega roll annab õiguse luua ja muuta sissekandeid. Õppija roll annab õiguse täita


81 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool hinnanguvorme. Koolipoolsele juhendajale luuakse konto ning määratakse roll nime järgi ning lisaks omistatakse õpetaja roll. Nimepõhine roll annab õiguse lugeda kindla kursuse sissekandeid ning õpetaja roll annab õiguse luua õpiväljundeid ning vaadata ja allalaadida hinnanguvormide tulemusi. Asutuse/ettevõttepoolsele juhendajale omistatakse kursuse tunnusega roll ja juhendaja roll. Tänu kursuse tunnusega rollile on võimalik juhendajal vaadata praktikaprogrammi ning lisada vajadusel sisu, mida näeb praktika koolipoolne juhendaja. Juhendaja roll annab õiguse vaadata ja täita hinnanguvorme ning hinnata õpiväljundeid. Rakenduse testimine Esimeseks testimise tüübiks oli moodultestimine. See on eraldiseisva tarkvaramooduli testimine. Mooduli iga meetodi jaoks koostatakse test, mis on eraldiseisev mooduli teistest testidest. Moodultestimine on tarkvaraarendajate vastutusel ning selle eesmärk on vigade leidmine, mitte nõuete vastavuse kontroll (Markvardt, 2011). Moodultestimise käigus testiti moodulite töötamist. Eesmärgiks oli moodulite töötamise kontrollimine ja vigade leidmine. Teiseks testimise tüübiks oli integratsioontestimine, mille käigus testitakse erinevate moodulite/komponentide koostööd. Kontrollitakse, ega liidestamisel ei esine vigu (Markvardt, 2011). Integratsioontestimise käigus kontrolliti moodulite omavahelist töötamist. Paljud moodulid töötasid vaid üksteise koostööl, näiteks redaktor (editor) Wysiwyg, mis vajas enda kõrvale TinyMCE moodulit. Peale moodulite paigaldamist testiti, kas redaktor ja paigaldatud moodul teevad omavahel korrektselt koostööd. Samuti Printer, email and PDF versions mooduli paigaldamisega tuli lisada raamatukogu, mille abil koostatakse PDF fail, selleks paigaldati mPDF raamatukogu. Peale mooduli ja raamatukogu lisamist kontrolliti kas paigaldatud osad teevad omavahel korrektselt koostööd. Kolmandaks testimise tüübiks oli regressioontestimine, mida kasutatakse peale koodi või süsteemi viidud muudatusi. Näiteks selleks, et oleks võimalik süsteemi suuremaid faile laadida tuli muuta .htaccess failis koodi. Neljandaks testimise osaks oli süsteemtestimine, mille käigus testiti süsteemi kui terviku töötamist. Ühtlasi toimub pidev testimine ka kasutamise käigus, kui kasutajad leiavad vigu, teavitatakse sellest süsteemi loojat, kes püüab tekkinud probleeme lahendada.


82 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Lisaks testiti süsteemi vastavust veebistandarditele. Veebilehel http://validator.w3.org/ on võimalik testida, kas lehe kood on üldiste veebistandarditega kooskõlas. Mida vähem vigu, seda tõenäolisem, et kõik kasutajad näevad korrektset vaadet. Veatu on ideaalne, kuid suurema hulga vigade puhul peaks suuri muudatusi tegema. Loodud praktikasüsteemi tulemus oli üks veateade, mis oli seotud meta charsetiga. Selleks, et veateatest vabaneda muudeti skeleton kujunduse template.php failis koodi. Järgmiseks testiti veebilehe avanemise kiirust ja mahtu. Veebilehel https://tools.pingdom.com on võimalik mõõta kui kiiresti leht avaneb, kui paljudest elementidest koosneb ning kui suur on vaatamise käigus allalaaditav maht. Pigdom kiiruse testi alusel saab praktikasüsteem võimsuselt hindeks B. Avanemiskiirus oli 562 ms, mis on 96% kiirem testitud lehtedest. Praktikasüsteemi lehe suurus on 223,1 kB. Neid andmeid võib lugeda heaks, kuid saab parandada vahemälu kasutamisega, CSS ja Javascript failide kokku pakkumise ja koondamisega ning piltide optimeerimisega. Rakenduse juurutamine Juurutamine on protsess, mil tarkvara jõuab arendajate käest kasutajate kätte. Juurutamise tulemuseks on juurutusplaan, mis kirjeldab tarkvara kasutuselevõtuks tarvilikud tegevused ja tulemid. Installeerimisprotseduurid, mis on kogum tarkvaralistest ja tegevusjuhenditest tarkvara installeerimiseks. Koolitusmaterjalid, mille põhjal on võimalik suur hulk kasutajaid korraga välja õpetada. Praktikandile loodud kasutusjuhendid ja korduma kippuvate küsimuste vastused praktikandile, koolipoolsele juhendajale ja ettevõtte/asutusepoolsele juhendajale on toodud lõputöö lisades. Selleks, et süsteem jõuaks arendaja käest kasutajate kätte loodi praktikantidele võimalus süsteemi autentida end ÕIS kasutajanime ja parooliga. Teiseks loodi koolipoolsetele juhendajatele kontod, loodud kasutajanimi koos parooliga edastati koolipoolsele juhendajale e-maili teel. Järgmiseks loodi kasutusjuhendid nii praktikandile, koolipoolsele juhendajale kui ka asutuse/ettevõttepoolsele juhendajale. Lisaks loodi korduma kippuvate küsimuste sisulehed, et kasutajad leiaksid kiiresti vastused tekkinud küsimusele.


83 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Eraldi alajaotusena kirjeldatakse juurutusel tekkinud probleeme ja koosatakse tabel praktikasüsteemi riskide juhtimiseks. Kasutajate tagasiside analüüs Kasutajate tagasiside saamiseks viidi uuring läbi kasutades kvantitatiivset meetodit. Andmekogumismeetodina kasutati veebipõhist ankeetküsimustikku. Küsimustiku koostas töö autor teooriale tuginedes. Süsteemi kasutajatega viidi läbi küsitlus ajavahemikus 30.11.30.12.2016. Küsitluse põhiline eesmärk oli hinnata infosüsteemi sobivust ja funktsionaalsust. Küsimustik saadeti e-postiga asutuse koolipoolsetele juhendajatele, kes saatsid selle edasi enda juhendatavatele praktikantidele ja asutuse/ettevõttepoolsetele juhendajatele. Praktikandid ka ise suunasid asutuse/ettevõttepoolseid juhendajaid küsimustikule vastama. Info kogumine, töötlemine ja hoidmine on seotud eetikaprobleemidega. Ühelt poolt on ühiskonnas nõutavaks tavaks saanud info laialdane levitamine ja kättesaamine, kuid teisalt peab arvestama iga inimese õigusega privaatsusele. Vastajal oli õigus vabatahtlikkusele, anonüümsusele ning informatsioonile, kuid tema kohustus oli olla alus (Kuusik, et al., 2010, lk 304, 305). Kuna küsitluse läbiviimise ajal süsteemi kasutavad kaks koolipoolset juhendajat, siis anonüümsust neile tagada ei saa, sest eristatakse õppekavasid. Vastuseid kasutati üksnes üldistatud kujul infosüsteemi sobivuse ja funktsionaalsuse hindamiseks ja ettepanekute tegemiseks. Küsimused olid esitatud väidetena. Igat väidet oli võimalik hinnata Likerti skaalal 1- ei nõustu, 2- pigem ei nõustu, 3- ei oska öelda, 4- pigem nõustun ja 5- nõustun täielikult. Vastatud ankeedid vaadati üle ja hinnati nende valiidsust. Avatud vastused kodeeriti, mis tähendab, et viidi vastused ühisele alusele nii, et need oleksid hiljem võrreldavad. Kodeerimise eesmärk on võimaldada andmete tabuleerimist ja lihtsustada nende analüüsi (Kuusik, et al., 2010, lk 326). Käesolevas töös kasutati analüüsimeetoditena ühemõõtmelist statistikat (mood, sagedus, keskväärtus koos standardhälbega). Analüüsimisel kasutati kirjeldavat statistikat ja instrumendina MS Excel tabelarvutusprogrammi. Kirjeldava uuringuga on võimalik välja selgitada igakülgselt ja täpselt probleemiga seotud muutujad (Kuusik, et al., 2010, lk 303). Andmete illustreerimiseks kasutati tabeleid ja jooniseid.


84 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Uurimistulemuste põhjal selgitati välja infosüsteemi sobivus ja funktsionaalsus osapoolte (praktikant, koolipoolne juhendaja, asutuse/ettevõttepoolne juhendaja) vastuste põhjal. Valimi moodustasid kõik süsteemi registreerinud või ÕIS kasutajaga sisseloginud kasutajad, kokku 75 kasutajat. Küsitluses osales 22 inimest, seega kujunes lõplikuks valimiks 29,3%, kelle seas oli 16 praktikanti, 5 ettevõtte/asutusepoolset juhendajat ja 1 koolipoolne juhendaja. Uurimistulemuste ning nende põhjal tehtud järeldustest lähtuvalt tegi töö autor Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolile praktikasüsteemi funktsionaalsuse ja sobivuse tõstmiseks ettepanekuid. Selleks, et kasutajad saaksid lihtsalt ja kiirelt infosüsteemi kasutada võiks lisada ID kaardi funktsionaalsuse, mille lisamisega kaasneb lisaks autentimisele vormide kiire allkirjastamise võimalus. Praktikalepingute digitaalsele kujule viimiseks võiks süsteemi luua eraldi võimaluse, kus on võimalik praktikakorraldajal koostada automaatselt praktikalepinguid. Praktikapäevikut võiks saada süsteemis täita eraldi vormina, et puuduks vajadus andmeid eelnevalt kuhugi koguda. Praktikandi ja praktikaettevõtte/asutusepoolse juhendaja kontod võiks siduda, et oleks võimalik praktikandil näha juhendaja antud hinnanguid ja juhendajal praktikandi hinnanguid ja loodud praktikaaruannet ja –päevikut. Selleks, et lihtsustada navigeerimist kooli erinevate infosüsteemi osade vahel võiks paigaldada väliseid linke süsteemi – kooli kodulehele, Moodle, ÕIS lehele. Artiklis viidatud allikad Chan, F. K., & James, Y. T. (2008). Acceptance of Agile Methodologies: A Critical Review and Conceptual Framework. Kasutamise kuupäev: 01. 12. 2016, allikas https://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=1976955 CMS Usage Statistics. (2016). BuiltWith. Kasutamise kuupäev: 16.10. 2016, allikas http://trends.builtwith.com/cms Conboy, K., & Morgan, L. (2011). Beyond the customer: Opening the agile systems development process. Kasutamise kuupäev: 01.12.2016, allikas http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0950584910001928 Digipööre. (2016). Haridus- ja Teadusministeerium Kasutamise kuupäev: 23.11. 2016, allikas https://www.hm.ee/et/tegevused/digipoore Eesti infoühiskonna arengukava 2020. (2013). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Kasutamise kuupäev: 21.11.2016, allikas https://www.mkm.ee/et/tegevusedeesmargid/infouhiskond Karner, K. (2009). Euroopa tunnustas Eesti paberivaba asjaajamist. Kasutamise kuupäev: 21.11.2016, allikas Äripäev:


85 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool http://www.aripaev.ee/uudised/2009/11/20/Euroopa_tunnustas_Eesti_paberivaba_asja ajamist Kodanike rahulolu riigi poolt pakutavate avalike e-teenustega. (2010). TNS Emor. Kasutamise kuupäev: 21.11.2016, allikas RIA: https://www.ria.ee/public/Programm/kodanike_rahulolu_avalike_eteenustega_2010.pd f Kuusik, A., Aarna, K., Mehine, T., Prinsthal, I., Sepp, L., Seppo, M., et al. (2010). Teadlik turundus. Tartu: Tartu ülikooli kirjastus. Laur, M. (2004). Mida annab IKT kasutamine, mis on head omadused? Kasutamise kuupäev: 26.11. 2016, allikas pc.ut.ee/~ttamb/ikt/mis/mis2014/kt/19.docx Markvardt, M. (2011). Õppematerjalid repositooriumisse. Kasutamise kuupäev: 23.11.2016, allikas http://www.e-ope.ee/repositoorium?@=7gxj Pauskar, T. (2011). Vabavaraliste sisuhaldussüsteemide kasutajasõbralikkus. Kasutamise kuupäev: 23.11.2016, allikas http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/32880/thesis.pdf?sequence=1&isAllowed= y Tepandi, J. (2016). Tarkvara protsessid, kvaliteet ja standardid. Kasutamise kuupäev: 30.11.2016, allikas http://tepandi.ee/tks-loeng.pdf


86 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool

IV MAJANDUSARVESTUSE ÕPPEKAVA LÕPUTÖÖD TERVISE EDENDAMISE MAKSUSTAMINE ERISOODUSTUSENA ÜHE ETTEVÕTTE NÄITEL Getter Martins Juhendaja: Kaidi Kallaste, MBA Sissejuhatus Öeldakse, et tervis on inimese kõige kallim vara. Kantar Emori statistika järgi hindasid 2016. aastal Eesti meeste ja naiste seas oma tervist heaks või väga heaks 43% küsitluses osalenuist (Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2016, 2017). Võrreldes eelneva kahe aastaga, 2014. ja 2015. aastaga, ei ole see hinnang oluliselt muutunud. Paljud ettevõtted on viimastel aastatel suurendanud erinevate meetmete hulka, toetamaks töötajate pingutusi oma tervise edendamisel. Üheks põhjuseks, miks on asutud oma töötajaid toetama, võib olla ettevõtja soov vältida tulevikus tekkivaid kulusid. Variante, kuidas töötajate tervist edendatakse, on mitmeid. Näiteks pakutakse ennetusmeetmetena soodsama hinnaga või tasuta liitumist spordiklubiga, või tasutakse töötaja kulud rahvaspordiüritusel osalemise eest. Erisoodustuse definitsiooni kohaselt võib öelda, et peaaegu kõikide tööandja poolt töötajale tehtavate tervise edendamise kulude puhul on tegemist erisoodustusega ning need maksustatakse nii tulu- kui ka sotsiaalmaksuga. Maksu- ja Tolliameti kodulehel tuuakse välja, et erisoodustus on oma olemuselt saaja ehk töötaja tulu, kuid erisoodustuselt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumine on erisoodustuse tegija ehk tööandja kohustus ning seda tulumaksuseaduse § 2 lõike 2 ja sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 7 kohaselt (Erisoodustused, 2016). Raamatupidamisteenust pakkuva ettevõte Pilvebüroo töötajad selgitavad, et erisoodustus on selline kulu, mida Maksu- ja Tolliamet loeb peaaegu võrdväärseks palgaga ja nõuab selle peaaegu samaväärset maksustamist (Kuidas maksustada erisoodustusi ja mis need on?, 2014). Mõned ettevõtted väldivad erisoodustuse andmist just selle kulukuse tõttu. Erisoodustuse kulukus on arutluse all olnud ka Riigikogus.


87 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Erinevad erakonnad on korduvalt andnud menetlusse tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, mis vabastaks teatud ulatuses spordiga seotud kulud erisoodustusest. 2016. aastal võttis Vabariigi Valitsus Riigieelarve strateegia 2017-2020 raames vastu otsuse, mille kohaselt võimaldatakse tööandjal maksuvabalt hüvitada või tasuda töötaja eest kindlaksmääratud kulutused

töötaja

tervise

edendamiseks

100

euro

ulatuses

kvartalis

(Seletuskiri

tulumaksuseaduse ..., 2016). Selliste kulude hulka kuuluvad eelnõu kohaselt treeningpaiga kasutamise kulud, spordirajatiste ülalpidamiseks vajalikud kulud, kulud taastusravi teenustele ning avalike rahvaspordiürituste osavõtutasu (ibid.). See seaduseelnõu, mille tervise edendamise osa alles 2018. aastal kehtima hakkab, toob tööandjale kaasa suure muudatuse. Eesmärk ja uurimisülesanded Erisoodustuse mõiste näib seadusjärgselt üsna lihtne. Probleemkohaks on ettevõtjate jaoks aga seaduse tõlgendamine ning kohtulahendite arvukus näitab seda edukalt. Elerin Tamp (2014) keskendus oma lõputöös erisoodustuse maksustamisega seotud kohtulahenditele, tuues välja peamised probleemid erisoodustuse määratlemisel ja maksustamisel. Tema tööst selgus, et peaaegu kõikide tulumaksuseaduse § 48 lõikes 4 sätestatud erisoodustuse liikide puhul on esinenud probleeme erisoodustuse määratlemisel ja/või maksustamisel. Samas ei selgunud kohtulahendite vaatlusel, miks eksitakse erisoodustuse määratlemisel (ibid.). Seega on autori hinnangul oluline vaadelda, kuidas ettevõtted erisoodustust kajastavad. Eesmärk ja uurimisülesanded Lõputöö eesmärk on selgitada välja tervise edendamisega seotud tegevused ja hinnata uuritavas ettevõttes nende kajastamise ja maksustamise vastavust õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Eesmärgi saavutamiseks püstitatakse järgmised ülesanded: 

tutvuda teemakohase seadusandluse ja erinevate autorite seisukohtadega;

selgitada välja, mis on tervise edendamine töökohal;

selgitada välja, mis on erisoodustus tervise edendamise seisukohalt;

võrrelda tervise edendamisega seotud kulude maksustamist uuritavas ettevõttes seadusandlusest tulenevate nõuetega.


88 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Uurimistöö teoreetilised lähtekohad Peamised allikad, millele töös tuginetakse, on raamatupidamise seadus, sotsiaalmaksuseadus, tulumaksuseadus, Jana Kitteri „Raamatupidaja teejuht“, Virgo Aruste „Erisoodustused: töösuhetest tulenevad hüved“ ja Tervise Arengu Instituudi publikatsioonid. Tulumaksuseaduse § 48 sätestab, et tööandja maksab tulumaksu töötajale tehtud erisoodustuselt (Tulumaksuseadus, § 48 lg 1). Erisoodustus on igasugune kaup, teenus, boonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse seaduse sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast (ibid., § 48 lg 4). Lõige kolm ütleb, et töötajaks loetakse siinkohal töölepingu alusel töötavat isikut, ametnikku, juhtimis- või kontrollorgani liiget, samuti füüsilist isikut, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui kuus kuud. Lisaks loetakse töötajaks ka töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötavat või teenust osutavat füüsilist isikut (ibid., § 48 lg 3). Sotsiaalmaksuseadus sätestab, et sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma erisoodustuselt ja erisoodustuselt arvestatud tulumaksult sotsiaalmaksu, isikustamata neid summasid (Sotsiaalmaksuseadus, § 9 lg 1 p 3). Lähtudes vaadeldud teooriast, võib öelda, et erisoodustus on hüve, mis antakse töötajale või tema lähikondlastele. Samuti on oluline, et see hüve peab olema rahaliselt hinnatav. Töö autor tuletab meelde, et tulumaksuseaduses on toodud ära suurem osa erisoodustuse alla minevatest hüvedest, kuid loetelu ei ole lõplik. On aru saada, et tervise edendamiseks on võimalik tööandjal ja ka töötajal endal palju ära teha. Nende edukus sõltub suuresti mõlema poole koostööst ja teotahtest üleüldiselt. Vaadata tasuks protsessi kui tervikut. Maailma Tervise Organisatsiooni koostatud trükistes toodu kohaselt on tööjõu tervise edendamine pigem pidev protsess parandamaks tööd ja tervist, mitte üksikutele projektidele keskendumine (Workplace health promotion, s.a.). Tervise edendamiseks on vaja pikaajalisi protsesse, kuhu on kaasatud kõik osapooled. Lisaks ei ole alati määravaks rahaline osalus. Tähtis on ka valmisolek protsessis osalemiseks. Pikas plaanis toob töötaja tervise edendamiseks kulutatud raha tagasi veel rohkem raha.


89 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et erisoodustuse defineerimine võib olla keeruline, aga kõikvõimalikud seadused, määrused, juhendid ja korrad aitavad raamatupidajat nii erisoodustuse hinna määramisel, erisoodustuse defineerimisel kui ka selle deklareerimisel. Uus kord teeb ettevõtja jaoks erisoodustuse maksukoormuse väiksemaks, kuid samas kindlasti bürokraatlikumaks, sest arvestust töötajate ja nendele antud hüvede osas tuleb pidada kvartaalselt ja deklareerida INF 14 deklaratsioonis. Empiirilise uuringu metoodika Empiiriline uuring viiakse läbi tootmisega tegelevas suurettevõttes, kus panustatakse olulisel määral oma töötajate tervisesse ja tööalasesse arengusse ning kus töötab üle tuhande töötaja. Ettevõte on asutatud Eestis 1991. aasta lõpus. Uuritava ettevõtte töötajad saavad liituda ettevõtte spordiklubiga, neile pakutakse erinevaid soodustusi, viiakse läbi koolitusi ning värskelt avatud teenuskeskuses on panustatud olulisel määral ergonoomilise ja tervist edendava töökeskkonna loomisesse. Ettevõte kuulub Tervist edendavate töökohtade (TET) võrgustikku. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks kasutatakse empiirilise analüüsi käigus nii kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset meetodit. Kvalitatiivse uuringumeetodi kohta on Õunapuu (2014, lk 52) öelnud, et see on piisavalt lai, et hõlmata uurimisviise ja –meetodeid, mida uurijad on immateriaalse sfääri uurimiseks välja töötanud. Samas kvantitatiivne uurimus keskendub järeldustele, teooriatele ja mõistetele, mis pärinevad varasematest uuringutest (Hirsjärv, Remes, & Sajavaara, 2010, lk 131). Lõputöös keskendutakse ühe ettevõtte süvaanalüüsile. Kasutatakse deduktiivset lähenemist. Deduktiivset lähenemist kasutatakse analüüsis siis, kui uuritava nähtuse kohta leidub teooriaid ja/või varasemaid uurimusi, mida soovitakse kindlas empiirilises kontekstis kontrollida või edasi arendada (Kalmus, Masso ja Linno, 2015). Autor kontrollib ettevõttes tervise edendamisega seotud kulude kajastamise ja

maksustamise vastavust õigusaktidest

tulenevatele nõuetele. Andmete kogumise meetodina kasutab autor dokumendivaatlust ja intervjuud. Andmeid kogutakse ettevõttes kehtestatud tervise edendamise meetmete programmidest, sise-eeskirjast,


90 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool teistest ettevõttes kehtestatud eeskirjadest ja kordadest, ettevõtte keskkonna üldise visuaalse vaatlusega ning ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamisprogrammist SAP. Vaatluse eesmärgiks on selgitada välja tervise edendamise meetmed ja nende erisoodustusena kajastamise vastavus teoreetilistes allikates toodule. Rakendatakse nii osalusvaatlust, dokumendivaatlust kui ka reaalset, füüsilist ettevõtte kontori vaatlust. Tervise edendamise meetmete ja neid kajastavate dokumentide vaatlusel on aluseks ettevõtte tervise edendamise programm alates 2013. aastast kuni tänaseni. Vihalemm (2014) toob välja, et Given on öelnud, et vaatlus on uurimisviis, kus uurija jälgib vahetult keskkonda ja tegevusi, kogudes infot kõigi meelte abil, eeskätt aga huvipakkuva nähtuse süstemaatilise ja eesmärgistatud vaatamise ning kuulamise kaudu. Poolstruktureeritud intervjuu käigus kogutakse ettevõtte maksuhaldust manageerivalt raamatupidajalt, terviseprogrammi juhilt ning spordiklubi juhilt täiendavat informatsiooni, et rohkem teada saada tervise edendamise, sellega seotud kulude ja erisoodustuse kajastamise kohta ettevõttes. Poolstruktureeritud intervjuud nimetatakse ka teemaintervjuuks ja seda kasutatakse juhul, kui alateemad on teada, aga küsimused ei ole eelnevalt täpselt sõnastatud (Robson, 2002, lk 270). Poolstruktureeritud intervjuud on hea kasutada juhul, kui vaatlusega ei saada kätte kogu vajalikku informatsiooni. Viires (2013) selgitab, et see on vabas vormis vestlus uurija ja informandi vahel. Autor leiab, et see on parim meetod, mida kasutada, kui vaatluse käigus tekib autoril täiendavaid küsimusi. Küsimused edastatakse raamatupidajale ja terviseprogrammi juhile ettevõttes kasutusel oleva Skype Business vahendusel jooksvalt lõputöö

kirjutamisportsessi

raames.

Küsimused

esitatakse,

et

mõista

ettevõtte

terviseprogrammi meetmete sisulist tähendust ning nende erisoodustusena käsitlemise või mittekäsitlemise põhjuseid. Vaatlustulemuste analüüsimisel kasutatakse võrdlust. Võrreldakse saadud andmete vastavust teoreetilises osas välja toodud nõuete ja soovitustega. Võrdlusest saadud andmed esitatakse kirjeldava tekstina.


91 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Uurimistulemused ja järeldused Autori hinnangul võib kokkuvõtvalt öelda, et uuritavas ettevõttes keskendutakse tervise edendamisele suhteliselt suures mahus. Arvestades ettevõtte tegevusvaldkonda ja töötajate arvu, on selline ettevõttepoolne panustamine väga tervitatav. Ettevõttes on järgitud tervisesse panustamise pikaajalisuse nõuet. Samuti lähtutakse töötervishoiu korraldamisel seadusest. Tervise edendamise kulude kajastamisel juhindutakse sisu ülimuslikkusest, töötervishoiu- ja tööohutusalasest seadusest ning mõistetakse selgelt erisoodustuse sisu. Uurimise tulemusena sai autor teada, et uuritavas ettevõttes kajastatakse tervise edendamisega seotud kulud erisoodustusena vaid osaliselt. Seda seetõttu, et mitmed kulud on käsitletavad kui ettevõtlusega mitteseotud või ettevõtlusega seotud kulud. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse mõiste alla minevad tegevused olid seadusega kooskõlas ning neid kajastati kui ettevõtlusega seotud kulusid. Nendeks olid ohutusnädala üritused ning tervisekontroll. Spordiklubi tegevus ja puuvilja- ning teenädalad kajastatakse erisoodustusena. Seevastu terviseloengute ja liikumiskampaaniate puhul lähtuti sisu ülimuslikkuse printsiibist. Näiteks liikumiskampaania raames töötajatele antavad t-särgid maksustati erisoodustusena, kuid istumise halbadest külgedest rääkiva loengu läbiviimisega seotud seminaritasu kajastati kui ettevõtlusega seotud kulu. Analüüsi tulemusena võib öelda, et antud ettevõte kajastab tervise edendamisega seotud tegevusi vastavalt õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Autori hinnangul on senimaani maksustatud erisoodustusi kui töötajale antud hüvesid ettevõttes õigesti ning kajastatud neid maksudeklaratsioonil. Samuti leiab autor, et arvestades tervise edenduse tegevuste hulka ja töötajate arvu uuritavas ettevõttes, oleks kasulik 2018. aastal jõustuva seadusemuudatusega arvestada. Autor tunnistab, et seadusemuudatusest tuleneva maksusoodustuse rakendamine ja selle tasuvuse hindamine eeldab põhjalikku analüüsi ja suurendab bürokraatiat. Artiklis viidatud allikad Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2016. (2017). Kantar Emor. Kasutamise kuupäev: 29.02.2017, allikas Sotsiaalministeerium: http://sm.ee/sites/default/files/contenteditors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Tervisevaldkond/arstiabi_uurin gu_aruanne_2016_kantar_emor.pdf


92 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Erisoodustused. (2016). Maksu- ja Tolliamet. Kasutamise kuupäev: 10.03.2017, allikas: https://www.emta.ee/et/ariklient/tulud-kulud-kaive-kasum/erisoodustused Hirsjärvi, S., Remes, P., & Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Kalmus, V., Masso, A., & Linno, M. (2015). Kvalitatiivne sisuanalüüs. Kasutamise kuupäev: 12.03.2017, allikas Tartu Ülikool: http://samm.ut.ee/kvalitatiivne-sisuanalyys Kuidas maksustada erisoodustusi ja mis need on? (2014). Pilvebüroo. Kasutamise kuupäev: 08.02.2017, allikas: http://pilvebyroo.ee/erisoodustused/ Riigieelarve strateegia 2017-2020. (2016). Rahandusministeerium. Kasutamise kuupäev: 25.02.2017, allikas http://www.fin.ee/riigi-eelarvestrateegia Robson, C. (2002). Real World Reserach: A Resource for Social Scientists and PractitionerResearcgers. 2nd ed. Oxford: Blackwell. Seletuskiri tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu juurde. (2016). Riigikogu. Kasutamise kuupäev: 29.02.2017, allikas https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/47fcc37b-f70f-4773-afa8af3cf7fa9bb6/Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus Sotsiaalmaksuseadus. (13.12.2000). Viimati muudetud 01.01.2017. Kasutamise kuupäev: 29.02.2017, allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/124122016009 Tamp, E. (2014). Erisoodustuste maksustamisega seotud kohtulahendite analüüs. (Lõputöö) Käsikiri. Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, Mõdriku. Tulumaksuseadus. (15.12.1999). Viimati muudetud 10.01.2017. Kasutamise kuupäev: 29.02.2017, allikas Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/131122016004 Vihalemm, T. (2014). Vaatlus. Kasutamise kuupäev: 12.03.2017, allikas Tartu Ülikool: http://samm.ut.ee/vaatlus Viires, K. (2013). Etnograafiline intervjuu. Kasutamise kuupäev: 12.03.2017, allikas: http://intervjuu.weebly.com/index.html Workplace health promotion. (s.a.) Kasutamise kuupäev: 05.03.2017, allikas Maailma Tervise Organisatsioon: http://www.who.int/occupational_health/topics/workplace/en/index1.html Õunapuu, L. (2014). Kvalitatiivne ja kvantitatiivne uurimisviis sotsiaalteaduses. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.


93 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool

ETTEVÕTTE SÕIDUAUTODE MAKSUARVESTUS X OÜ NÄITEL Erika Meister Juhendaja: Kaidi Kallaste, MBA Sissejuhatus Maksu- ja tolliameti 2013. aasta andmete järgi on 5700 ettevõtet ilma sisulise tegevuseta, kuid nende arvel on ligi 7000 autot ehk kümnendik kõigist firmaautodest. Firmaautode kajastumine maksudeklaratsioonidel

on

problemaatiline.

Üldse

kajastub

käibedeklaratsioonidel

firmaautosid 66 000, kuid liikluskindlustusregistri ja liiklusregistri andmetel peaks aktiivkasutuses olevaid autosid olema umbes 75 000. (Kaarna, 2016) Kui enne 01.12.2014 jõustunud Käibemaksuseaduse muudatust saadi ettevõtte tarbeks soetatud, sh segakasutuses olevate, sõiduautode ning neile tehtud kulutuste soetushinnast maha arvata sisendkäibemaksu 100%, siis pärast jõustumist saab maha arvata ainult 50%. Ühtlasi ei loeta enam ettevõtte sõiduauto erakasutusse andmist käibeks ja seda ei deklareerita. Alates 01.01.2018 on kavas ka muuta ettevõtte sõiduautode maksustamist puudutavaid tulumaksuseaduse sätteid. Viimase kohaselt hakkab erisoodustuse hind sõltuma sõiduauto vanusest ja mootori võimsusest. Sellised muudatused mõjutavad mõistagi pea iga ettevõtet, kus sõiduautot kasutatakse ning võib seni seaduskuuleka ettevõtte majanduslikku seisukorda halvendada. Eesmärk ja uurimisülesanded Lõputöö eesmärk on selgitada välja ettevõtte sõiduauto maksustamise õiguslikud alused ning hinnata uuritava ettevõtte maksuarvestuse ja deklareerimise vastavust seadusandlusele. Samuti selgitada välja 2014. aastal jõustunud käibemaksuseaduse ja 2018. aastal jõustuva tulumaksuseaduse muudatuste mõju uuritavale ettevõttele. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks on püstitatud viis ülesannet. 1. Kirjeldada ettevõtte sõiduautot käsitleva maksuarvestuse aluseid, erisoodustuste teket, deklareerimist ja käibemaksu arvestust.


94 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool 2. Vaadelda ja kontrollida uuritavas ettevõttes sõiduauto maksuarvestusega seotud algdokumente perioodil 2013-2016. 3. Analüüsida dokumendivaatluse põhjal sõiduautodega seotud kulusid. 4. Selgitada välja ettevõttes esinevaid sõiduautoga seotud maksuarvestusest tulenevaid maksuriske. 5. Hinnata käibemaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muudatuste mõju antud ettevõttele ning teha ettepanekuid maksukoormuse vähendamiseks. Uurimistöö metoodika Eelpool välja toodud eesmärkide täitmiseks on autor lõputöös kasutanud kvantitatiivset uurimismeetodit. Kvantitatiivse meetodi abil saab analüüsida dokumendivaatluse arvulisi andmeid. Antud uurimistöö on orienteeritud arvudele, pöörab suurt tähelepanu uuritava nähtuse mõõtmisele ning kasutab sageli statistilist analüüsi. Andmekogumismeetodina

kasutati

antud

töös

dokumendivaatlust.

Vaadeldavateks

dokumentideks oli sõidukitega seotud algdokumendid sh sõidukite tehnilised passid, sõidupäevikud, kütusekulu ja remondikulu arved ning deklaratsioonid. Uurimustöö käigus viidi läbi intervjuu ettevõtte raamatupidajaga ja juhiga. Autor pidas vajalikuks kasutada poolstruktureeritud intervjuud, sest see sisaldab konkreetseid küsimusi ning vaba vestlust. Intervjuu üheks eesmärgiks oli informatsiooni täpsustamine õige arusaamise eesmärgil, sest ettevõttes oli sõiduauto maksuarvestust puudutav metoodika koostatud väga mahuka materjalina vene keeles. Intervjuu käigus püüti ka saada vastuseid küsimustele, mis tekkisid sõiduauto maksuarvestust puudutava dokumendivaatluse käigus. Järeldused ja ettepanekud Aastatel 2015 ja 2016 on uuritavas ettevõttes 50% sisendkäibemaksu kuludesse arvamise tõttu kütuse kulu aastas suurenenud ligikaudu 1500 eurot ja remondikulud samal perioodil ligikaudu 600 eurot. Autor järeldab, et kui käibemaksuseadust poleks muudetud, siis nimetatud summat oleks ettevõte saanud kasutada muuks ettevõtlusega seotud otstarbeks.


95 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Kuna antud ettevõttes on kaubikute kategooriaks tehnilises passis sõiduauto kategooria ja kaubikutele sisendkäibemaksu arvestuse piirang ei kehti, siis pidas autor oluliseks viia läbi kirjalik intervjuu Maanteeametiga selgitamaks välja, kas sõidukite kategooria muutmine on võimalik

ja

millised on sellega kaasnevad

kulud.

Saadud vastusest

selgus,

et

ümberregistreerimine on võimalik ja selle hind auto kohta on 20 eurot (riigilõiv). Kui autod oleks juba varasemalt ümberregistreeritud, siis oleks ettevõtte hoidnud aastas kokku ca 2100 eurot

käibemaksu

autodega

seotud kütuse

ja

remondikuludelt.

Lisaks

tuginedes

Rahandusministeeriumi eelnõule, mis puudutab sõiduautode maksustamist alates 01.01.2018, oleks mõistlik praegused sõiduautodena arvel olevad sõidukid ümber registreerida kaubikuteks. Kogu uurimuse protsessi põhjal autor järeldab, et maksuriskid on uuritavas ettevõttes maandatud ja olulisi eksimusi maksuarvestuses ei tuvastatud. Nii eelneva, kui ka plaanitava seadusemuudatuse mõju on antud ettevõttele negatiivne, tekitades täiendavaid kulusid. Autor tegi kulude muutuse analüüsi põhjal ettevõtte juhatajale ettepaneku sõiduautode kategooria muutmiseks. Ümberregistreerimine tooks küll ühekordse väljamineku summas 100 eurot, kuid aitaks aastas kokku hoida käibemaksukuludelt 2100 eurot (st 50% asemel saaks kütuse ja remondikuludelt sisendkäibemaksuna tagasi 100%) ja ei tekiks 2018. aastast kohustust arvestada kilovatipõhiselt makse, mis jääks suurusjärku 6200 eurot aastas. Artiklis viidatud allikad Elling, T. (2015). Sõiduauto maksustamise ABC. Kasutamise kuupäev: 07.03.2016, allikas Raamatupidamis- ja maksuinfoportaal: http://www.rmp.ee/maksud/kaibemaks/soiduauto-maksustamise-abc-2015-06-08 Sõiduautode deklareerimisega seotud muudatused alates 01.12.2014. (2014). EMTA. Kasutamise kuupäev: 15.12.2016, allikas https://www.emta.ee/et/tulu-kulu-kaivekasum/kaibemaksuseaduse-selgitused/maksustamisperiood-ja-kaibedeklaratsioon Hansalu, K. (2014). Puust ette ja punaseks: mis muutub autode käibemaksustamises. Kasutamise kuupäev: 08.03.2016, allikas Postimees Majandus: http://majandus24.postimees.ee/2999021/puust-ette-ja-punaseks-mis-muutub-autodekaibemaksustamises Kaarna, R. (2016). Firmaautode erakasutuse maksustamisest. Kasutamise kuupäev: 06.11.2016., allikas Rahandusministeerium: http://blogi.fin.ee/2016/07/firmaautodeerakasutuse-maksustamisest/ Põlendik, K. (2014). Milline on autode käibemaksu muutmise mõju? Kasutamise kuupäev: 25.02.2016, allikas Äripäev: http://www.aripaev.ee/uudised/2014/04/05/milline-onautode-kaibemaksu-muutmise-moju


96 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool

LAENUPÕHISE P2P ÜHISRAHASTUSE TEHINGUTE MAKSUSTAMINE JA RAAMATUPIDAMISES KAJASTAMINE ERA- JA JURIIDILISE ISIKU NÄITEL Olga Poljakova Juhendaja: Diana Tandru, MA Sissejuhatus Viimase paari aastaga on Eestis plahvatuslikult suurenenud investeerimishuvi ja –soov (Ratsa rikkaks?, 2016). Ühisrahastus on investeerimisvaldkond, kus kapitalivajadus on tunduvalt väiksem kui näiteks aktsiaturgudel ning see on üsna lihtne ja loogiline ning kõigile arusaadav. Ühisrahastamine on suhteliselt uus ja uuenduslik kontseptsioon, mis ühendab ettevõtjad ja investorid interneti vahendusel. Ühisrahastamisel on mitmeid erinevaid vorme, alustades annetustest ja lõpetades investeeringutega juriidiliste isikute omakapitali. Lõputöö raames analüüsitakse P2P (peer-to-peer, eesti keeles isikult isikule) ühisrahastamise vormi investorite vaatenurgast. 2015. aasta alguses läbi viidud üleeuroopalise alternatiivsete rahastamisviiside uuringu tulemusena selgus, et Euroopas tegutseb üle 255 ühisrahastusplatvormi. Aastane tehingute maht nendel platvormidel on hinnanguliselt ligi 2,957 miljardit eurot (2014), seejuures olid mahud eelneva aastaga võrreldes kasvanud ligi 144%. Ühisrahastust peetakse üheks kõige suurema potentsiaaliga jagamismajanduse valdkonnaks (Wardrop, Zhang, Rau, & Gray, 2015, lk 9). Lõputöö teemavalikul lähtus autor ühisrahastamise uudsusest, ühisrahastamisega seotud raamatupidamispraktika puudumisest ning valdkonna puudulikust reguleerimisest. Probleem, millega investor mingil etapil kokku puutub, seisneb passiivse tulu maksustamises ja ettevõtjate puhul passiivse tulu kajastamises aruannetes õigel viisil. Selle kohta puudub nii teave kui erialane kirjandus ja näited. Teiseks ühiskonnas aktiivselt arutlusel olevaks probleemiks on investeeringute kasumlikkus eraisiku vs juriidilise isiku läbi investeerimisel.


97 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Ühelt poolt on ettevõtte alt investeerimisel märkimisväärseid boonuseid, samas aga alahinnatakse sageli kõiki kõrvalmõjusid, mis kaasnevad ettevõtte loomisega (Saare, 2016). Lõputöö empiirilises uuringus käsitleb autor P2P (isikult isikule) ühisrahastuse mudelit. Lõputöö uuring viiakse läbi ühisrahastusportaali Bondora näitel. Autori poolt Bondora portaali raporti põhjal loodud mudelis selgitatakse, millised raamatupidamiskanded tekivad P2P ühisrahastuse tehingute kajastamisel ja millisest seaduslikust alusest lähtutakse tehingute kirjendamisel. Läbiviidud uuringu põhjal analüüsib autor, milliseid eeliseid annab ühisrahastusse investeerimine ettevõtte kaudu võrreldes eraisikuga ja vastupidi. Eesmärk ja uurimisülesanded Lõputöö eesmärk on välja tuua, kuidas P2P (peer-to-peer ehk eesti keeles isikult isikule) ühisrahastuse tehinguid raamatupidamises kajastada ning analüüsida maksustamise aspekti eraisikust investori ja juriidilisest isikust investori seisukohast lähtudes. Eesmärgi täitmiseks on autor püstitanud järgmised uurimisülesanded: 

investeerimise mõiste ja olemuse selgitamine;

ühisrahastuse mõiste ja olemuse selgitamine ning erinevate ühisrahastamismudelite kirjeldamine;

isikutevahelise otselaenamise protsessist ühisrahastuse veebiplatvormides ülevaate andmine;

lõputöö metoodika kavandamine – andmete kogumise ja analüüsimise meetodite kirjeldamine erialase kirjanduse baasil, eksperimentaalmudeli loomine ja selle kirjeldus;

eksperimentaalmudeli analüüsimine ja järelduste tegemine.

Uurimistöö teoreetilised lähtekohad Majanduslike ja investeeringute mõistete sõnaraamatu definitsiooni järgi on investeerimine kapitali kasutamine raha kasvatamise eesmärgiga, kas raha paigutamisel toodete tootmisse või riskantsemate tegevuste kaudu (Downes & Goodman, 2014, lk 366). Investeeringud jagunevad kahte rühma: reaal- ja finantsinvesteeringuteks. Reaalinvesteeringud suunatakse põhivaradesse ja käibevaradesse, neid nimetatakse ka kapitalimahutusteks. Ettevõtte puhul reaalvarad on äritegevuse käigushoidmiseks vajalikud materiaalsed (hooned jms) ja


98 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool immateriaalsed

(patendid,

oskusteave

jms)

varad.

Finantsinvesteeringud

tehakse

väärtpaberitesse ja muudesse finantsinstrumentidesse (Teearu, 2005, lk 75). Väärtpaberi väljaandjale (emitendile) on väärtpaber finantskohustus, väärtpaberi omanikule (investorile) on väärtpaber finantsvara. Kui reaalvarad on varad, mida kasutatakse kaupade või teenuste tootmiseks, siis finantsvarad on nõuded reaalvaradele (Roos, Sander, Nurmet, & Ivanova, 2014, lk 146). Finantsturul toimuvad tehingud laenuvõtjate ja laenuandjate vahel. Sellist finantseerimist nimetatakse otsefinantseerimiseks. Kui kasutatakse finantsvahendaja abi, on tegemist kaugfinantseerimisega. Finantssüsteem rahuldab turuosaliste vajadusi, kas luues sobivaid väärtpabereid või vahendajate kaudu (kui näiteks pank võtab raha hoiustamiseks ja annab välja laene (Roos, Sander et al., 2014, lk 147). Finantsturu osalised jagatakse omakorda neljaks rühmaks: raha paigutajad ehk investorid, raha hankijad ehk emitendid, vahendajad ning infrastruktuuri- ja järelvalveasutused. Investeerimine on alati seotud riskidega, mille tase sõltub investeerimisinstrumendist. Investeeringu risk ja tulu on seoses. Üldine seaduspära on, et suurema riskiga investeeringutelt

nõuavad

investorid

suuremat

tootlust

(Finantsaabits.

Rahaasjade

korraldamise käsiraamat, 2011, lk 88). Seoses finantstehnoloogia arendamisega, ühisrahastuse platvormide arvu kasvuga ja investorite huviga nende vastu otsustas autor tuua ühisrahastuse välja eraldi varaklassina. Ühisrahastus on üha enam populaarsust koguv viis rahastuse kaasamiseks, kus projekti elluviimiseks vajaminev raha kogutakse väikeste summade kaupa kokku paljudelt erinevatelt inimestelt

(Ühisrahastus

-

hea

alternatiiv

või

riskantne

rahapaigutus?,

2016).

Finantstehnoloogia tähtsuse tõus parandab valdkondades nagu investeerimine, varahaldus ja finantsplaneerimine viise, kuidas finantsnõustajad klientidega suhtlevad ja teenuseid nendeni toovad (Finantsnõustamine digiajastul, 2016, lk 2-3). Termin “ühisrahastus” on ainult mõne aasta vanune, kuid vaadates selle sisu on sel pikk ajalugu. Juba ammu oli naabritel komme üksteisele raha laenata, külad ja kogukonnad tegutsesid koos ja rahastasid ühiselt tegevusi, mis olid vajalikud ja kasulikud kõigile ühiskonna liikmetele. Esimesed ühisrahastuse portaalid tekkisid eelmise aastakümne teises


99 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool pooles. Algusaastatel oli ühisrahastus levinud peamiselt muusikute, fotograafide ja filmitegijate keskkonnas, kus leiutajad ja loovisikud otsisid erinevaid viise oma projektidele rahalise toetuse leidmiseks ilma suuremate stuudiote abita. USAs lõi aastal 2001 Bostoni muusik ja programmeerija Brian Camelio ArtistShare internetikeskkonna, esialgselt tavalise veebilehekülje kujul. Tänu ArtistShare edule on tekkinud ka teised ühisrahastusplatvormid, millest kõige silmapaistvamad on Indiegogo (2008) ja Kickstarter (2009). Lisaks loovusprojektide toetamisele pakkusid eelmainitud platvormid võimalust leida finantseering sotsiaalprojektidele (haridus-, keskkonnaprojektid jms) ning alustavatele ettevõtjatele ja väikestele firmadele (Freedman & Nutting, 2015). Ühissponsorluse kõrval tekkisid peagi turule ühislaenamisplatvormid. Esimene inimeselt inimesele (P2P, ehk person to person) ühislaenamisplatvorm oli Suurbritannia päritolu Zopa (2005), kuid peagi tekkisid turule USA päritolu platvormid: Prosper (2006) ja Lending Club (2006) (Eljas-Taal, Rõa, Lauren, Vallistu, & Müürisepp, 2016, lk 1). Ühisrahastust peetakse üheks kõige suurema potentsiaaliga finantsvaldkonnaks. Aastane tehingute maht Euroopas tegutsevatel platvormidel on hinnanguliselt ligi 2,957 miljardit eurot (2014), seejuures kasvasid mahud võrreldes eelneva aastaga ligi 144% (Wardrop, Zhang, Rau, & Gray, 2015, lk 9). Ühisrahastus

viiakse

läbi

ühisrahastusplatvormil,

mis

täidab

vahendaja

rolli.

Ühisrahastusplatvorm kasutab veebitehnoloogiaid, et vahendada tehingute finantseerimist taotlejate ja rahastajate vahel. Projekti läbiviimise ajal teostavad ühisrahastusplatvormid järelvalvet ja kontrolli projektide üle. Hinnanguliselt oli 2012. aastal Euroopas üle 200 ühisrahastusplatvormi (Consultation document, 2013, lk 3). Ühisrahastuse levimine üle maailma ei olnud võimalik ilma finantstehnoloogia kiire arenemiseta. Euroopa Komisjoni teatises on ühisrahastamise mõiste seletatud laiemalt ja täielikumalt. Aastal 2014 Brüsselis avaldatud Euroopa Komisjoni teatises „Ühisrahastamise potentsiaali kasutuselevõtt Euroopa Liidus“ selgitatakse, et ühisrahastamise mõiste all mõeldakse laiemale üldsusele suunatud avatud kutset osaleda konkreetse projekti finantseerimises. Sageli avaldatakse ja levitatakse selliseid kutseid interneti kaudu ning neile saab reageerida vaid piiratud ajavahemiku jooksul. Tavaliselt kaasatakse vahendeid suurelt hulgalt rahastamises


100 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool osalejatelt, kellest igaüks maksab tavaliselt suhteliselt väikese summa (Ühisrahastamise potentsiaali kasutuselevõtt..., 2014, lk 3). Projekte rahastavad nii eraisikud kui ettevõtjad. P2P

laenupõhise

(peer-to-peer

ühisrahastusettevõtte

kaudu

lending)

avalikkuselt

mudeli rahalisi

puhul

otsib

vahendeid

rahastuse

projekti

taotleja

rahastamiseks

laenulepingu alusel, kohustudes maksma laenusumma kokkulepitud tähtajaks intressidega või tagastada intressideta. Investeerimis- või osaluspõhise (equity crowd-funding) mudeli korral pakub rahastuse taotleja investeerimisvõimalust rahastuse taotleja ettevõtte väärtpaberitesse, aktsiatesse, osadesse või omakapitali instrumentidesse saades vastutasuks osaluse, võlakirja või osa projekti tulust. Seda võib käsitada ühisinvesteerimisena (Algatus ühisrahastuse reguleerimiseks, 2016, lk 1; Ühisrahastamise potentsiaali kasutuselevõtt.., 2014, lk 3-4; Crowdfunding in the EU..., 2013, lk 3-6; Kirby & Worner, 2014, lk 4). Annetustepõhises ühisrahastuse (donation crowd-funding) mudelis otsib rahastuse taotleja ühisrahastusplatvormi kaudu avalikkuselt oma projekti teostamiseks rahalisi vahendeid annetuse eest mingisugust tasu lubamata. Auhinnapõhise mudeli (reward crowdfunding) puhul otsib rahastuse taotleja oma projekti teostamiseks vajalikke rahalisi vahendeid, lubades rahastajatele vastutasuna mitte-finantsilist tasu toodete või teenuste näol. Finantstulu mittepakkuvaid ühisrahastusmudeleid nimetatakse veel ühissponsorluseks (Kirby & Worner, 2014, lk 4; Algatus ühisrahastuse reguleerimiseks, 2016, lk 1). Ühissponsorluse eesmärgiks pole rahalise, vaid eelkõige sotsiaalse hüve teenimine (Eljas-Taal, Rõa, Lauren, Vallistu, & Müürisepp, 2016, lk 2). Tõsine ja aktuaalne probleem ühisrahastusvaldkonnas seisneb ühisrahastuse regulatsiooni puudumises

Eestis

(Algatus

ühisrahastuse

reguleerimiseks,

2016,

lk

1).

Ühisrahastusettevõtetele laienevad erinevad seadused, mis üldiselt reguleerivad võla- või ärisuhteid või ka tarbijakaitset. Ühisrahastusmudelid, mis vahendavad tarbijale laene, peavad taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusluba, kuid ikkagi jäävad alles seadusandluses reguleerimata kohad ja palju vastamata küsimusi (Nõmm, 2016). 20. mail 2016. a. valmis ühisrahastuse portaalipidaja FinanceEstonia ja advokaadibüroo Deloitte Legal koostöös Ühisrahastuse Hea Tava, mille eesmärgiks on muuta populaarsust koguv teenus läbipaistvamaks nii klientidele kui investoritele.


101 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool P2P laenudega tegelevad Eestis platvormid Bondora, Omaraha ja MoneyZen. Suur osa Eesti ühislaenamise ettevõtetest kasutavad C2B (crowd to business, eesti keeles inimeselt ettevõttetele)

ärimudelit.

kinnisvaraprojektidega,

EstateGuru,

Investly

Crowdestate

faktooringuga,

ja

Mintos

City

NOW

keskendub

tegelevad

mittepankadest

laenuandjatele ühislaenude vahendamisega. Inwise tegeleb samuti faktooringuga, kuid kasutab B2B (business to business, eesti keeles ettevõtetelt ettevõtetele) ärimudelit. Investeerimine ühisrahastusse (sealhulgas P2P ühisrahastus) on finantsinstrument. Eestis on 2017. aasta seisuga registreeritud üle 15 ühisrahastusplatvormi. Lõputöö uurimisosas käsitleb autor inimeselt inimesele ehk P2P laenupõhist ühisrahastust nii füüsilisest kui juriidilisest isikust investori vaatenurgast. Uurimistöö metoodika Lõputöö uuringus kasutati deduktiivset lähenemist ja kvantitatiivset metoodikat. Autor tõi välja, kuidas rakendada teooriat ja seadusandlust ühisrahastustehingute kajastamisel raamatupidamises ning maksustamisel. Uurimisobjektideks on eraisikust investor ja juriidilisest isikust investor, kes oma ettevõtte põhitegevuse kõrvalt investeerivad laenupõhisesse P2P ühisrahastusse Eesti ühisrahastusplatvormis Bondora platvormi näitel. Uuringu läbiviimisel lõi autor mudeli, milles eeldas, et näidisettevõte, nimetatud autori poolt OÜ Invest (käibemaksukohustuslane), ja eraisik, kasutades eesnime Toomas, investeerivad Bondora portaalis samasugustel tingimustel, st et nii laekunud kui ka ostetud, müüdud ja pankrotistunud laenude summad on võrdsed. Uuringu lõpus leiab autor vastused järgmistele küsimustele: 

Kuidas OÜ Invest kajastab ühisrahastuse tehinguid raamatupidamises?

Millised summad tulevad deklareerimisele OÜ-l Invest?

Millised summad deklareerib eraisik Toomas?

Empiirilise uuringu teostamisel kasutati andmete kogumiseks struktureeritud vaatluse ning eksperimentaalse uurimuse meetodeid. Eraisiku ja juriidilise isiku maksustamise koormuse mõõtmiseks lõi autor eksperimentaalmudeli, mille kaudu analüüsis mõlema objekti majandustulemusi peale samas suuruses summa samaks perioodiks investeerimist. Teiste sõnadega uuris autor põhjuslikke seoseid ühe muutuja (füüsilisest vs juriidilisest isikust


102 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool investor) varieerimise teel, jättes ülejäänud muutujad konstantseteks. Autori poolt loodud eksperimentaalne mudel, kus on esitatud info kalendriaasta kohta, koostati Bondora portaali raporti baasil. Kvantitatiivse meetodiga saadud andmeid analüüsiti võrdlusanalüüsi meetodil. Eksperimentaalmudelist saadud tulemused esitati tabelite ja tekstina. Kogutud

teoreetiliste

andmete

analüüsi

põhjal

toob

autor

välja,

kuidas

peab

ühisrahastustehinguid raamatupidamises kajastama ja millest lähtuda tehingute kirjeldamisel. Järeldatakse, kas finantsinvesteeringute kajastamiseks esitatud nõuded Eesti seadusandluses ja Eesti Heas Raamatupidamistavas annavad raamatupidajatele piisavalt informatsiooni või on investeerimismaailma

kiire

kasvu

ja

arengu

tõttu

vajadus

neid

täiendada.

Eksperimentaalmudeli analüüsimise tulemusena teeb autor selgeks laenupõhise ühisrahastuse maksustamise aspekti era- ja juriidilise isiku puhul. Järeldatakse, kumma isiku jaoks on maksustamine soodsam. Uurimistulemused Bondora AS on Eestis asutatud ning veebiportaali Bondora.com vahendusel Euroopas tuntud eraisikulaene väljastav otselaenamisplatvorm. Kõik laenud väljastab emaettevõte Bondora AS, kes müüb laenuosakuid platvormil Bondora.com, aga jätab osa riskist enda kanda. Bondora (ühing) väljastab laene Soomes, Hispaanias ja Eestis. Bondora konto avamine on täiesti tasuta, kiire ja mugav. Eraisik Toomas loob 01. jaanuaril Bondora portaalis konto ja teeb oma panga arvelduskontolt Bondora arvelduskontole 3000 euro ulatuses ülekande. Sel momendil ei teki eraisikul kohustust riigi ees. Ta ei pea riiki oma investeerimistegevusest informeerima. Bondora konto avamisega ei kaasne teenustasusid ning seega ei teki eraisikul lisakulutusi. OÜ Invest investeerib füüsilise isiku esindaja kaudu, kes on registreeritud portaali kasutajana. Tulevikus P2P ühisrahastustehingute kajastamiseks on mõistlik avada raamatupidamise kontoplaanis lisakontosid: 

Bondora arvelduskonto;

intressinõuded (Bondora);

antud lühiajalised laenud (Bondora);


103 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool 

antud pikaajalised laenud (Bondora);

intressitulud (Bondora);

tulu laenuviivistest (Bondora).

Juriidilise isiku alt investeerimisel tuleb meeles pidada, et juhul kui laenu andmine on ettevõtte põhitegevus,

muutub ta finantseerimisasutuseks. Vaatlusaluse OÜ Invest

põhitegevus on muu kui laenuandmine. Aasta jooksul toimusid Bondora portaalis laenuandmise tehingud. Nende tehingutega seoses ei teki eraisikul mingit aruandluskohustust. Äriühing on kohustatud kõik tehingud raamatupidamises kajastama. Igakuiste tehingute kajastamiseks on raamatupidajal tarvis portaali raportist saada järgnevat infot: 

kui palju on portaali raha laekunud. See summa peab klappima summaga, mis oli üle kantud ettevõtte pangakontolt;

kui suur on antud laenude summa;

kui suur tagasilaekunud laenude põhiosa;

kui suur on arvestuslik intressitulu;

kui suur on laekunud intresside summa;

kui suur on laekunud viivise summa.

Bondora kontojääk peab võrduma portaali sissekantud raha, laekunud intresside, viiviste ja tagasilaekunud põhiosade summadega miinus antud laenude summa (Teearu, 2016, lk 12). Kui eeltoodud küsimustele on saadud vastused, teeb raamatupidaja järgmised kanded : 1. Arvestusliku intressitulu arvelevõtmine. Intressinõude summa kättesaamiseks tuleb arvestusliku intressitulu summast maha arvata laekunud intresside summa, näide D Intressinõuded (Bondora) D Bondora arveldukonto K Intressitulud (Bondora) 2. Laekunud viiviste arvestus, näide D Bondora arvelduskonto K Tulu laenuviivistest (Bondora) (konto sisu: muud äritulud)


104 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Märkus: arvestuslik viiviste summa ei ole Bondora portaalist kättesaadav, seega viiviste arvestus toimub kassapõhiselt. Raamatupidaja saab viiviste summa teada alles siis, kui see on pangakontole laekunud. Eelpool on mainitud, et OÜ Invest on käibemaksukohustuslane. Sellest lähtuvalt tuleb kanded teha igakuiselt, kuna intressitulu deklareeritakse käibedeklaratsioonis maksuvaba käibena. Ühisrahastuse tehingute kajastamise kord ja loogika peab ettevõtte raamatupidamise siseeeskirjas olema määratud ja kirjeldatud. Bondora portaalis toimunud tehingud tuleb kajastada regulaarselt koondkannetena, mille koostamisel on algdokumendiks ühisrahastusportaalist võetud

raport.

Ühisrahastusplatvormis

tekkinud

tulu

ehk

intressitulu

kajastatakse

tekkepõhiselt esmalt kasumiaruandes tuluna, arvestades, et rahaline sisetulek võib toimuda hiljem. Bilansis kajastatakse vastav summa varana. Bilansipäeval tuleb hinnata, kas esineb tunnuseid finantsvara väärtuse languse osas ja vajadusel kanda laenude nõuded ebatõenäoliselt laekuvaks ning samuti tuleb eraldi välja tuua laenude lühiajaline osa. OÜ Invest on kohustatud igakuiselt esitama käibedeklaratsiooni (KMD) ja näitama intressitulu konto saldot KMD lahtris 8. Kuna käive on maksuvaba, siis on lahter 8 informatiivse iseloomuga. Ühisrahastusinvesteeringutega saadud intressitulu tulumaksuga maksustamist on osaühingul Invest võimalik edasi lükata kuni dividendide väljamakseni. Väljamakstud dividendide puhul jagatakse maksustatav summa enne maksumääraga (2017. aastal on see 20%) korrutamist arvuga 0,80, mis teeb maksumääraks 20/80. Maksumaksja peab maksmisele kuuluva tulumaksu kandma Maksu- ja Tolliametile üle hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks (TuMS, § 54 lõige 4) ja esitama hiljemalt samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni vormi TSD koos lisaga 7 (Selgitused dividendide, omakapitali

..,

2016).

Dividendi

mittemaksmisel

ei

teki

uuritaval

ettevõttel

tulumaksukohustust seoses ühisrahastamisinvesteerimisest saadud tuludega. Samamoodi nagu juriidiline isik on maksukohustuslane füüsiline isik ja tulu saajana kannab ta maksukohustust. Maksukohustuslane saab makseperioodi jooksul tulu (reeglina on maksuperioodiks aasta), deklareerib selle peale maksuperioodi lõppemist

vastaval

tuludeklaratsiooni vormil ja tasub kehtestatud määraga tulumaksu. Saadud tulu deklareerimise


105 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool eest vastutab tulu saaja ise (Tammert, 2005, lk 145). Füüsiline isik võib antud laenult saada järgmist liiki maksustatavat tulu: 

kasutusintress – tasu laenuraha kasutamise eest;

viivisintress – tasu laenukohustuse täitmisega viivitamise eest;

kasu laenunõude võõrandamisest – laenunõude võõrandamisest saadud kasu (Intress, 2016).

Laenuandja peab saadud intressi, viivise või kasu laenunõude võõrandamisest kajastama tulu saamise,

sealhulgas

tuludeklaratsioonis

tema

(ibid.).

nimelisele

portaalikontole

Tuludeklaratsioonis

peab

laekumise

füüsilisest

kalendriaasta

isikust

investor

kokkusummeeritud intressid ja viivised deklareerima punktis 7.1 „Muud tulud, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud" all. Ühel real tohib tulu liigi alt valida intressi. Viiviste ja laenunõude võõrandamisest saadud kasu summa deklareeritakse teisel real muu tuluna (Pertmann, 2016). Ühisrahastusplatvormidest laekunud tulu automaatselt eeltäidetud deklaratsiooni ei jõua, seega tuleb vastavad andmed ise välja võtta ja deklaratsiooni sisestada. Alates 2011. aastast on füüsilistele isikutele antud võimalus investeerimiskontot kasutades finantsvaralt saadud tulult tekkivat maksukohustust edasi lükata kuni tulu tarbimisse võtmise hetkeni (Finantsvaralt saadud tulu maksustamine, 2016). Käesoleval ajal ei kuulu ühisrahastuslaenud finantsvara hulka, millelt oleks võimalik investeerimiskontoga sarnaselt tulumaksuga maksustamist edasi lükata. Seega on tulu ühisrahastusinvesteeringutelt maksustatav iga-aastaselt. Järeldused Ühisrahastusse era- ja juriidilise isikuna investeerimisel on mõlema valiku juures nii eelised kui puudused. Eraisikuna investeerides on peamiseks miinuseks võimatus tulumaksukohustust edasi lükata selle hetkeni, kuni tulu reaalselt investeeringult saadakse. Eraisiku puhul on ebasoodus asjaolu, et pankrotistunud laene ei ole lubatud maha arvestada. Sellest vaatenurgast on juriidilise isikuna investeerimine soodsam. Eraisikuna investeerimisel on eeliseks praktiliselt puuduv halduskoormus. Aruandlus on väga lihtne ja selge ehk kord aastas peab investor täitma tuludeklaratsiooni ja rohkem aruandluskohustust investeerimistegevusega seoses ei teki.


106 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Juriidilise

isikuna

investeerides

lükatakse

tulumaksu

kohustus

edasi

dividendide

väljamaksmise momendini. Sellest tekkiv tulu on märkimisväärne, eriti kui reinvesteerida seda aastate vältel. Teiseks soodsamaks tingimuseks juriidilise isiku puhul on võimalus maha arvestada pankrotistunud laenudega seotud kulud. Seni, kuni kehtivat tulumaksusüsteemi ei ole muudetud, on maksuefektiivseim viis ühisrahastusinvesteeringute hoidmiseks äriühing. Samas ei tohi alahinnata ettevõtte loomisega kaasnevaid kohustusi. Maksude optimeerimise eesmärgiga läbi ettevõtte investeerides on tarvis luua äriühing, mille põhitegevuseks on ei ole investeerimine või laenude andmine, sest vastasel juhul tuleb taotleda tegevusluba Finantsinspektsioonilt. Äriühingu asutamine nõuab omakorda ressursse ning mitte ainult rahalisi, vaid ka ajaressursse. Registreeritud ettevõttega kaasnevad lisakohustused: vähemalt üks kord aastas esitada majandusaasta aruanne ning igakuiselt esitada käibemaksudeklaratsioon, kui ettevõtte on käibemaksukohustuslane. Võrreldes eraisikuga

lisandub

ettevõttel

keerulisem

halduskoormus,

mille

keskpunktis

on

raamatupidamise korraldus. Raamatupidamisarvestusega võib ettevõtja ise hakkama saada, kuid kõik sõltub sellest, kui palju aega on omanik nõus investeerima õppimiseks ja raamatupidamisega tegelemiseks. Raamatupidaja palkamisel suurenevad ettevõtte kulutused. Raamatupidamisega kaasnevad muuhulgas probleemid algdokumentide kättesaamisega. Bondora portaalist on võimalik saada raporteid Excel formaadis, kuid mõnedes teistes ühisrahastusplatvormides on andmete salvestamiseks vaja teha praegusel ajal ekraanipilt, mida edasi analüüsida algandmete saamiseks. Autori hinnangul on eraisikust investori jaoks ideaalseks lahenduseks investeerimine ühisrahastusse läbi investeerimiskonto süsteemi samadel tingimustel nagu teistesse finantsvaradesse. Investeerimiskonto süsteem on lähendanud eraisiku maksusoodustusi ettevõttega peaaegu sarnasele tasemele, kuid Eestis kehtiv tulumaksuseadus ei klassifitseeri ühisrahastust veel finantsvarana. Eeltoodust tuleneb järeldus, et otsus tuleb teha investeeritavatest summadest lähtudes. Olukorras, kus investor paigutab eraisikuna mõnisada eurot ühisrahastusse, ei ole mõistlik maksusäästmise pärast äriühingut asutada, sest ettevõtte halduskulud neelavad kasumlikkuse.


107 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Artiklis viidatud allikad Algatus ühisrahastuse reguleerimiseks. (2016). Kasutamise kuupäev: 04.02.2017, allikas Finantsinspektsioon: https://www.fi.ee/public/2016_09_Uhisrahastuse_seaduse_eelnou.pdf Crowdfunding in the EU - Exploring the added value of potential EU action. Consultation document. (2013). Kasutamise kuupäev: 04.02.2017, allikas 2013http://ec.europa.eu/finance/consultations/2013/crowdfunding/index_en.htm Downes , J., & Goodman, J. (2014). Dictionary of Finance and Investment Terms (9th ed). New York: Barron's Educational Series. Eljas-Taal, K., Rõa, K., Lauren, A., Vallistu, J., & Müürisepp, K. (2016). Jagamismajanduse põhimõtete rakendamine Eesti majandus- ja õigusruumis. Lõpparuanne. Lisa C Finantsteenused. Kasutamise kuupäev: 07.02.2017, allikas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: https://www.mkm.ee/sites/default/files/lisa_c_finantsteenused.pdf Finantsinspektsioon tegi ettepaneku ühisrahastuse reguleerimiseks. (2016). Kasutamise kuupäev: 05.02.2017, allikas Finantsinspektsioon: www. fin.ee: http://www.fi.ee/?id=20138&year=2010 Finantsnõustamine digiajastul. (2016). SEB pank. Investeerimise kuukiri 06/2016, lk 8-9. Kasutamise kuupäev: 20.12.2016, allikas http://www.seb.ee/files/kuukommentaar/Investeerimise_kuukiri_est_201610.pdf Finantsvaralt saadud tulu maksustamine. (2016). Kasutamise kuupäev: 19.02.2017, allikas Eesti Maksu- ja Tolliamet: http://www.emta.ee/et/eraklient/tuludeklareerimine/finantsvaralt-saadud-tulu-maksustamine Freedman , D., & Nutting , M. (2015). A Brief History of Crowdfunding. Chicago, USA. Retrieved February 04, 2017, from http://www.freedmanchicago.com/ec4i/CorporateCounsel-April16-2016c.pdf Intress. (2016). Kasutamise kuupäev: 19.03.2017, allikas Eesti Maksu- ja Tolliamet: http://www.emta.ee/et/eraklient/tulu-deklareerimine/intress Kirby, E., & Worner, S. (2014). Crowd-funding: An Infant Industry Growing Fast. Retrieved February 05, 2017, from http://www.iosco.org/research/pdf/swp/Crowd-funding-AnInfant-Industry-Growing-Fast.pdf Nõmm, A. (2016). Ühisrahastusse rohkem teavet. Kasutamise kuupäev: 03.02.2017, allikas Äripäev: http://www.aripaev.ee/arvamused/2016/09/30/andre-nomm-uhisrahastusserohkem-teavet Pertmann, T. (2016). Ühisrahastuse tuludeklaratsioon – kuidas täita? Kasutamise kuupäev: 19.03.2017, allikas Rahafoorum: http://www.rmp.ee/maksud/tulumaks/tuludeklaratsioon/uhisrahastusetuludeklaratsioon-kuidas-taita-2016-02-17 Ratsa rikkaks? (2016). Kasutamise kuupäev: 05.11.2016, allikas Äripäev: http://www.aripaev.ee/juhtkiri/2016/09/28/ratsa-rikkaks Roos, A., Sander, P., Nurmet, M., & Ivanova, N. (2014). Finantsturud ja- institutsioonid. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Saare, K. (2016). Eraisikuna investeerimine vs ettevõtte alt investeerimine. Kasutamise kuupäev: 03.03.2017, allikas https://kristiinvesteerib.ee/eraisikuna-investeerimine-vsettevotte-alt-investeerimine/


108 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Selgitused dividendide, omakapitali väljamaksete ja muude maksustamist mõjutavate asjaolude deklaratsiooni vormi TSD lisa 7 täitmiseks. (2016). Kasutamise kuupäev: 15.03.2017, allikas Eesti Maksu- ja Tolliamet: http://www.emta.ee/et/ariklient/tulukulu-kaive-kasum/tsd-2016/selgitused-dividendide-omakapitali-valjamaksete-jamuude Tammert, P. (2005). Maksundus. Tallinn: OÜ Paar. Teearu, A. (2005). Ettevõtte finantsjuhtimine. Tallinn: Pegasus. Teearu, K. (2016). Kasuliku kraami kogumik 4. Tehingute kajastamine raamatupidamises. Näidiskanded ja selgitused. Tallinn: Pilvebyroo.ee Tulumaksuseadus. (15.12.1999). Viimati muudetud 10.01.2017. Kasutamise kuupäev: 15.03.2017, allikas Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/131122016004 Wardrop, R., Zhang, B., Rau, R., & Gray, M. (2015). Moving Mainstream. The European Alternative Finance Benchmarking Report. Retrieved February, 2017, from http://www.iberglobal.com/files/2015/2015-uk-alternative-finance-benchmarkingreport.pdf Ühisrahastamise potentsiaali kasutuselevõtt Euroopa Liidus. (2014). Komisjoni teatis Euroopa parlamendile, nõukogule, euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele. Brüssel. Kasutamise kuupäev: 02.02.2017, allikas Euroopa Komisjon: http://ec.europa.eu/internal_market/finances/docs/crowdfunding/140327communication_et.pdf Ühisrahastus - hea alternatiiv või riskantne rahapaigutus? (2016). Kasutamise kuupäev: 04.02.2017, allikas Finantsinspektsiooni portaal: http://minuraha.ee/uhisrahastusriskantne-rahapaigutus/ Zirnask, V. (Toim.). (2011). Finantsaabits. Rahaasjade korraldamise käsiraamat. Tallinn: Finantsinspektsioon/NASDAQ OMX Tallinn AS. Kasutamise kuupäev: 27.11.2016, allikas http://www.minuraha.ee/public/Finantsaabits_rahaasjade_korradlamise_k2siraamat.pd f


109 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool

TÖÖTAMISE REGISTER JA SELLE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE Hellevi Talimaa Juhendaja: Ave Nukka, MBA Sissejuhatus Töötamise register on töötamisega seotud infot koondav register, mida peab Maksu- ja Tolliamet. Töötamise register käivitus 1. juulil 2014. Registri loojate sõnul on töötaja registreerimise peamine ja väga oluline eesmärk vähendada ebaseadusliku tööjõu kasutamist ning kindlustada tööd tegevate isikute sotsiaalsete õiguste parem kaitse (Seletuskiri maksukorralduse seaduse …, 2014, lk 2). Teine eesmärk oli koondada kogu töötamisega seonduv informatsioon ühte elektroonilisse keskkonda, et vähendada seda informatsiooni kasutavate asutuste töökoormust ja vältida dubleerimist (Tampere, 2014). Vastuseisjad arvasid, et register suurendab ettevõtjate halduskoormust ning justiitsministeeriumi esmasel hinnangul

ei

olnud

sellise

täiendava

registri

ellu

kutsumiseks

mingit

vajadust

(Maksukorralduse seaduse muutmise …, 2014). Kuigi registri kasutamine on toonud peamiselt positiivset tagasisidet, saab teooria põhjal järeldada, et endiselt tekitab muret ümbrikupalkade maksmine, sest osa palgast makstakse töötajatele varjatult (Osalise ümbrikupalga saajate …, 2015) ning üles on kerkinud ka uusi ja ootamatuid probleeme. Tekkinud on töökiusamise uus vorm (Raba, 2015) ning seaduses ei ole selgelt reguleeritud, mida mõista töötamisena vabatahtlikkuse alusel, tasu saamata. Meedias on kogu teema väga palju kajastamist leidnud nii enne kui ka pärast registri kasutusele võtmist. Osa probleemidest on jõudnud meediasse, kuid tõenäoliselt on kitsaskohti, millest seni räägitud ei ole. Teemavalikut põhjendab töötamise registri uudsus ja selle loomise ümber toimunud vaidlused, mille valguses registriandmete kasutajate vastuseid analüüsides hinnata töötamise registri kasutusele võtmise tulemusi. Eesmärk ja uurimisülesanded Lõputöö eesmärk on selgitada välja töötamise registri kasutamise põhimõtted ja anda hinnang töötamise registri kasutamise tulemustele. Eesmärgi täitmiseks on püstitatud järgmised uurimisülesanded:


110 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool 

selgitada välja töötamise registri loomise vajadus ja planeeritud eesmärgid;

anda ülevaade töötamise registri võimalustest ja registri kasutajatest;

selgitada välja registri loomise ja kasutamisega saavutatud üldised tulemused, probleemid ja arendusvõimalused ning võrrelda neid planeeritud eesmärkide ja ootustega;

selgitada välja registriandmete kasutajate ootused, üles kerkinud probleemide lahendusvõimalused ja soovid edasiarendusteks;

selgitada välja registri kasutamise tulemused registriandmete kasutajate hinnangute alusel;

analüüsida ja võrrelda registri kasutamise eesmärke saavutatud tulemustega ning anda hinnang töötamise registri kasutamise tulemustele.

Uurimistöö teoreetilised lähtekohad Töötamise registri loomise peamine eesmärk oli ebaseadusliku tööjõu kasutamise vähendamine: eelkõige sooviti registri abil vähendada ümbrikupalkade osakaalu ehituses, toitlustuses, majutuses, tööstuses ja kaubanduses (Udras, 2013). Selle tagamiseks tuleb töötamine registreerida hiljemalt tööle asumisel, mis loob täiendava võimaluse tõhustada tööjõumaksude maksmise järelevalvet, vähendades seeläbi registreerimata tööjõu kasutamist ning suurendades töö tegija sotsiaalsete tagatiste rakendamise võimalikkust. Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel sai 2010. aastal 13% Eesti töötajatest palka, millelt jäeti ettenähtud maksud osaliselt või täielikult maksmata 141,6 miljoni euro ulatuses. 2011. aastal sai ümbrikupalka 8% töötajatest, mille tulemusel jäi riigieelarvesse hinnanguliselt laekumata 100,5 miljonit eurot. Sarnaseid töötajate registreerimise meetodeid on ümbrikupalkade vastases võitluses kasutanud ka näiteks Soome, Rootsi ja Norra (Seletuskiri maksukorralduse seaduse …, 2014, lk 2) ning need on toonud rohkem töötajaid pildile. Töötamise registreerimise süsteemi loomisega sooviti koondada kogu töötamisega seonduv informatsioon ühte elektroonilisse keskkonda, mis aitab vähendada kõikide osapoolte (Maksu- ja Tolliamet, Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet, Tööinspektsioon, Eesti Haigekassa, Politsei- ja Piirivalveamet) halduskoormust ja dubleerivat tegevust nii andmete esitamisel, kogumisel kui ka töötlemisel (Seletuskiri maksukorralduse seaduse ..., 2014, lk 1). Seni olid kõigil töötamisega seotud infot töötlevatel ja kasutavatel asutustel oma meetodid ja


111 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool süsteemid info kogumiseks, samuti oli info töötlemine aeganõudev ning kvaliteet asutuste lõikes erinev ja ebaühtlane. Kokkuvõtlikult olid töötamise registreerimise eesmärgid: 1) vähendada ebaseadusliku tööjõu kasutamist; 2) kindlustada tööd tegevate isikute sotsiaalsete õiguste parem kaitse; 3) lihtsustada ja tõhustada maksuhalduri tööd töötamisega seonduvate maksude laekumise kontrollimisel; 4) suurendada elektroonselt kogutavate andmete mahtu ning koondada töötamisega seonduv informatsioon ühtsesse süsteemi; 5) vähendada tööd võimaldavate isikute, maksuhalduri, Eesti Töötukassa, Tööinspektsiooni ja Eesti Haigekassa halduskoormust; 6) lihtsustada sotsiaalsete tagatiste süsteemi toimimise põhimõtteid (ibid., 2014, lk 4). Lõputöö koostamisel kasutatakse peamiselt elektroonilisi allikaid, sest teema on uudne ja põhineb seadusandlusel, mis on pidevalt muutuv. Peamised allikad on seletuskiri maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde, Maksukorralduse seadus, maksuja tolliameti koduleht ning artiklid ja arvamused töötamise registriga seonduvatel teemadel Statistikaametilt, Tööinspektsioonilt, Maksu- ja Tolliametilt, õiguskanslerilt, jt. Uurimistöö metoodika Uurimiseks kasutatakse kvalitatiivse ja kvantitatiivse meetodi kombineerimist, kuna uuringu eesmärk on nii kvantitatiivset meetodit kasutades andmeid võrrelda kui ka kvalitatiivset meetodit kasutades analüüsida ning sõnastada vastuste põhjal järeldused ja teha ettepanekuid. Empiirilises uuringus rakendatakse järelduste tegemiseks deduktiivset lähenemist ehk liigutakse üldiselt spetsiifilisemale. Andmed koguti empiirilises uuringus avatud ja suletud küsimustega küsimustiku abil, mis oli koostatud lähtudes uurimuse teoreetilisest raamistikust. Kuna registriandmete kasutajate hulk on üsna piiratud, olid respondentideks kaasatud kõik asutused, kellel on ligipääs töötamise registri andmetele. Need on Eesti Töötukassa, Eesti Haigekassa, Tööinspektsioon, Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet ja Sotsiaalkindlustusamet. Vastused küsimustele koguti kahel viisil. Eesti Töötukassas, Tööinspektsioonis ning Maksu- ja Tolliametis, kus


112 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool kasutatakse

registriandmeid

töös

kõige

rohkem,

viidi

läbi

poolstruktureeritud

individuaalintervjuud. Ülejäänud kolmes asutuses, kus andmete kasutamise maht on väiksem, kasutati vastuste saamiseks eFormulari keskkonnas asuvat elektroonilist ankeetküsimustikku. Salvestatud intervjuud transkribeeriti ning intervjuude ja elektroonsete küsimustike andmed koondati ja süstematiseeriti. Lisaks töödeldi kogutud andmeid sisuanalüüsi läbi viies kvalitatiivselt, tulemused üldistati ning sõnastati järeldused ja ettepanekud. Uuringuandmed esitati

kirjeldava

tekstina.

Kvantitatiivsete

andmete

analüüsimisel

kasutati

tabelarvutusprogrammi Microsoft Excel ning tulemused on esitatud diagrammidena. Uuring selgitas välja registri kitsaskohad ning võimalused selle parandamiseks, täiendamiseks ja arendamiseks. Järeldused ja ettepanekud Kuna empiirilises uuringus osalesid kõik registriandmeid kasutavad asutused, võib saadud tulemusi pidada usaldusväärseks ning need näitavad reaalset olukorda. Lõputöö raames läbi viidud küsitluses selgus, et töötamise register oma üldised eesmärgid on suures osas täitnud. Osaliselt on täitunud suurim eesmärk: ebaseadusliku tööjõu kasutamise vähendamine. Töötamise registrisse on tekkinud palju inimesi, kelle töötamine varem registreeritud ei olnud, kuid maksudest kõrvale hiilimiseks leitakse uusi võimalusi. Kadunud ei ole ümbrikupalga osalise maksmise probleem ning endiselt registreeritakse töötajaid vabatahtlikena, kuna see võimalus on registris olemas. Maksu- ja Tolliamet ning Tööinspektsioon teevad probleemi lahendamiseks pidevalt tööd, kuid tõusma peaks teadlikkus kogu ühiskonnas, sest ainuüksi registri abil seda probleemi lahendada ei ole võimalik. Abiks võiks olla ka vabatahtliku töötamise registreerimisvõimaluse kaotamine äriühingute puhul ning Maksu- ja Tolliameti ja Tööinspektsiooni jõuline käitumine probleemide korral. Registri kasutusele võtmise teine üldine eesmärk oli andmete esitamise, kogumise ja töötlemise lihtsustamine ning selle kohta saab järeldada, et eesmärk on suures osas täitunud. Töötamise registri andmeid kasutatavate asutuste hinnangud sellele on positiivsed ning kuigi asutustes ei ole registriga seotud asjaajamine muutunud täiesti paberivabaks, siis seda ka ei oodatud. Seni, kuni leidub tööandjaid, kes elektroonilisi kanaleid ei ole valmis kasutama, ei


113 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool saa asjaajamist täielikult paberivabaks muuta ning alati jäävad erandid, mille juures on täiendavate dokumentide esitamine vajalik. Kolmas üldine eesmärk oli tööd tegevate isikute sotsiaalsete õiguste kaitse parandamine ja selle eesmärgi täitumist hindasid kõik küsitletud asutused kõrgelt ning puudujääke selles osas ei märgatud. Töövaidluskomisjoni praktika põhjal võib väita, et enamikul juhtudest on tööandjad töötajate registreerimise kohustust täitnud ning töösuhte tuvastamisega ei teki probleeme ka kirjaliku töölepingu või muude töösuhet tõendada võivate tõendite puudumise korral (Karjane, 2015). Seega võib järeldada, et töötamise registrisse kantud inimeste sotsiaalsed õigused on tagatud. Positiivseks saab pidada asjaolu, et tööd tegevatel isikutel, kes varem ei olnud registreeritud, on nüüd siiski tekkinud sotsiaalsed tagatised, kuigi osa palgast võidakse neile maksta ümbrikupalgana. Kindlasti tuleks teha rohkem teavitustööd, et inimesed kontrolliksid enda kohta tehtud kandeid ja seda nii töösuhte alustamise kui ka lõpetamise puhul. Küsitluse käigus kogutud vastustest saab järeldada, et töötamise registri kasutajate hinnangud registrile on positiivsed ning nad on registri võimalustega rahul. Kuna andmeid päritakse registrist reeglina oma asutuse infosüsteemi kaudu, on kasutamine kiire ja mugav. Õigused registriandmeid muuta on paigas rangete reeglitega ja asutused peavad neid õigusi piisavaks. Selge on, et kuna registriandmed on õigusliku tähendusega ja aluseks mitmetele rahalistele toetustele, siis ei saagi andmete muutmise võimalust laiale kasutajaskonnale lubada. Andmete sisestamise kvaliteeti hinnati heaks ning läbivaid probleeme ei nimetatud. Esineb juhtumeid, et teadmatusest või pahatahtlikkusest sisestatakse andmeid registrisse valesti, kuid need on võrreldes andmete põhimassiga üksikud ja üldpilti eriti ei mõjuta. Kokkuvõttes hindasid kõik asutused ootuste täitumist üsna kõrgelt ning kui vastatigi, et ootused ei ole täielikult täitunud, ei osatud samas ka puudujääke välja tuua. Samuti saab järeldada, et töötamise registri kasutajad asutustes on registriga üldiselt rahul, kuna olulisi registri kasutamise kitsaskohti välja ei toodud. Lisavõimaluste ja arendusettepanekute osas jäi kõlama soov, et registris võiks olla kirjas ka töötaja ametinimetus ning arendaja sõnul on see juba töös. Nimetati veel täiendavate kontrollide ja teadete lisamist kannete tegemisel, et tööandja saaks enne salvestamist veenduda sisestatavate andmete õigsuses. Tööinspektsioon sooviks registris näha töö- ja


114 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool elamisloa andmeid ning Eestisse välisfirmadest rohkem kui kuueks kuuks tööle lähetatud töötajaid. Tulevikuplaanides võiks olla ka tulumaksuvaba miinimumi arvestamise avalduse esitamise viimine töötamise registrisse ja tööandjatel võiks olla võimalik töötamise registrist kohe välja trükkida näiteks andmetega täidetud tööleping ning muid töötamisega seotud dokumente. Seadusandliku regulatsiooni vajalikkuse osas selgus, et seaduse tasandil on reguleerimata, kuidas kaitsta töötajaid olukorras, kus tööandja jätab firma maha, kuid töötajad jäävad registrisse, ning lahendamata on küsimus, kuidas kaitsta neid töötajaid, kelle kohta on registrisse tehtud fiktiivne kanne. Lõputöö koostamise käigus selgus, et teemat võiks ka edasi uurida. Töötamise registrit seni käsitlenud üliõpilasuurimustes on keskendutud tööd võimaldavate isikute seisukohtade uurimisele, maksuhalduri tegevuse mõjule vabatahtliku töötamise korral ja töötamise registri mõjule ümbrikupalkade maksmisel. Lõputöös tuli välja, et tekkinud on uus töökiusamise vorm, mida pole põhjalikult uuritud. Kuigi Tartu Ülikoolis kaitsti 2015. aastal doktoritööd töökiusamisest, ei keskendunud see töötamise registriga seonduvale kiusamisele. Seega oleks võimalik teemat ka sellest vaatenurgast edasi arendada. Samuti oleks võimalik uurida seadusandluse muutmise vajalikkust seoses fiktiivsete registrikannete probleemiga ja töötajate kaitsmisega tööd võimaldava isiku tegevusetuse puhul. Artiklis viidatud allikad Karjane, R. (2015). Töötamise registri kannete kajastumine töövaidlustes. Kasutamise kuupäev: 17.12.2015, allikas http://www.rmp.ee/toooigus/tootamiseregister/tootamiseregistri-kannete-kajastumine-toovaidlustes-2015-09-09 Maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamisel arvestatud ja arvestamata jäetud ettepanekud ja märkused. (2014). Kasutamise kuupäev: 13.01.2016, allikas http://eelnoud.valitsus.ee/main#liu5mNIv Osalise ümbrikupalga saajate arv kuue aasta rekordtasemel. (2015). Kasutamise kuupäev: 17.12.2015, allikas: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/osalise-umbrikupalga-saajatearv-kuue-aasta-rekordtasemel?id=72308797 Raba, R. (2015). Töötamise register sünnitas uue kiusamise vormi. Sakala. Kasutamise kuupäev: 17.12.2015, allikas http://www.sakala.ajaleht.ee/3262661/tootamise-registersunnitas-uue-kiusamise-vormi Seletuskiri maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde. (2014). Kasutamise kuupäev: 17.12.2015, allikas http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b852a61d-a767-4110-8ea21bdc5695e424/Maksukorralduse%20seaduse%20muutmise%20seadus/


115 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Tampere, U. (2014). Ettevõtjad hakkavad testima uut töötamise registreerimise lahendust. Kasutamise kuupäev: 28.01.2016, allikas Maksu- ja Tolliamet: http://vanaweb.emta.ee/?id=35203 Udras, M. (2013). Riik soovib luua töötamise registri. Eesti Kaubandus-tööstuskoja Teataja. Kasutamise kuupäev: 17.12.2015, allikas http://www.koda.ee/uudised/teatajaartiklid/juristi-toolaualt-riik-soovib-luua-tootamise-registrit/


116 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool

PEAMISTE KINDLUSTANDVATE AUDIITORTEENUSTE ROLL UUTE PIIRMÄÄRADE VALGUSES EESTI ÄRIÜHINGUTE NÄITEL Liisa Langi Juhendaja: Juta Tikk, PhD Sissejuhatus Riigikogus võeti 10. detsembril 2015. aastal vastu raamatupidamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, millega sätestati uued auditi ja ülevaatuse piirmäärad. Muudatused tulenesid Euroopa Liidu raamatupidamisdirektiivist 2013/34/EL, mille Eesti pidi kasutusele võtma juunis 2015. Seadusandlus sooviti viia kooskõlla 22. oktoobril 2014. aastal vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/95/EL, millega muudeti raamatupidamisdirektiivi seoses mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamisega teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt (Raamatupidamise seaduse muutmise…, 2015, lk 1). Audit on ülimalt detailne, põhjalik ja kulukas töövõtt, mille kasutegur ettevõtetele, kes on tihti ühe omanikuga, kelle puhul on vähene avalik huvi ning kes napilt ületavad auditi piirmäära, on küsitav (Arengu, 2014, lk 24). Seaduse muudatus pidaski silmas just selliseid ettevõtteid ning sellest tulenevalt tõsteti auditikohustuse piirmäärasid kaks korda ning ülevaatuse piirmäärasid 1,6 korda. Uusi piirmäärasid kohaldatakse 2016. aasta 1. jaanuaril või hiljem algava aruandeperioodi kohta koostatud raamatupidamise aastaaruannete suhtes. Muudatuse tulemusena väheneb kindlustandvate audiitorteenuste arv rahandusministeeriumi hinnangul 1335 töövõtu võrra (Uuesoo, 2016, lk 5). See tähendab, et mitmed ettevõtted, kes varasemalt olid auditi kohustuslased, seda seaduse silmis enam 2016. aastast ei ole. Teema on aktuaalne, sest ettevõtetel, kes uute piirmäärade kohaselt ei ole enam auditi või ülevaatuse kohustuslased on vaja otsustada, kas tellida 2017. aastal 2016. aasta ja edaspidiste aastate majandusaasta aruannetele auditi/ülevaatuse teenust või mitte. Neid, kes ei taha auditit või ülevaatust teha, ei pruugi olla aga üldse palju. Kui ettevõttel on mingi äriline põhjus, näiteks annab audiitorkontroll tuge investorite kaasamiseks või krediidi saamiseks, siis saab


117 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool ettevõte ise valida koormavama tee ehk pöörduda omal algatusel audiitorettevõtja poole, et auditi või ülevaatuse teenust tellida. (Seinberg, 2014, lk 15)

Eesmärk ja uurimisülesanded Lõputöö eesmärk on analüüsida Eesti äriühingute seisukohti audiitorkontrolli osas, et välja selgitada, kas see on vaid seadusest tulenev kohustus või ettevõttele vajalik teenus oma eesmärkide saavutamisel. Eesmärgi täitmiseks on autor püstitanud uurimisküsimused. 1. Mis on audiitorkontroll - kuidas see jaguneb, kellele ja millistel tingimustel on see kohustuslik, kellele on see vajalik ja kui paljusid ettevõtteid uued kehtestatud piirmäärad mõjutavad? 2. Millised on Eesti äriühingute seisukohad audiitorkontrolli osas? 3. Kas audiitorkontroll on olnud vaid seadusest tulenev kohustus või annab see ettevõttele mingit lisaväärtust? Uurimistöö teoreetilised lähtekohad Alan Millichamp ja John Taylor on oma raamatus „Auditing“ toonud välja põhjused, miks ettevõtted audiitorteenust tellivad olenemata sellest, et seaduse järgi neil selleks kohustusest pole. Põhjused on järgmised: 1) ettevõttel on vaja saada pangast laenu. Finantsteenuste pakkujad ehk krediidiasutused võivad paluda enne laenu andmist näha auditeeritud finantsandmeid; 2) ettevõtted soovivad saada tarnekrediiti. Auditi või ülevaatuse olemasolust on huvitatud krediidiandjad, sest see annab neile kindluse, et ettevõte suudab oma arveid tasuda. Kui seaduse järgi ei ole audit nõutav, siis suuremad tarnijad võivad seda krediidiotsuse langetamiseks ka ise nõuda; 3) auditeerimine aitab tõsta ettevõtete usaldusväärsust ajal, mil petturid üritavad näidata paremas valguses firma ajalugu esitades võltsandmeid. See tähendab, et ehitatakse üles kindlus mingi teatud aja jooksul, kuid siis põgenetakse suure hulga raha või kaubaga, mille nad on saanud vale pildi loomisest oma tegevuse kohta ettevõttes;


118 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool 4) omanikud või aktsionärid ei osale igapäevases ettevõtte töös, kuid soovivad olla kindlad, et kõik on ka tegelikkuses nii, nagu pealtnäha paistab ning et nende huvid on kaitstud; 5) soovitakse saada kindlustunnet, et aruanded on usaldusväärsed ja kindlustada finantsalane distsipliin. Põhjused, miks audiitorteenust ei tellita on järgmised: 1) väidetakse, et see on kõigest kohustus ning ei aita juhtkonda ettevõtte juhtimisel – see on ainult bürokraatia; 2) auditi kulu on mittevajalik kulu ning seda raha saaks kasutada kusagil mujal paremini; 3) pangad, teised krediidiasutused ning tarnijad võivad määrata enda tingimused krediidi andmiseks ja ei vaja varasemate aastate auditeeritud aruandeid. Näiteks võib pank laenu anda ka laenukindlustuse ja isikliku garantii alusel või jälgides krediidiinfo alusel maksekäitumist. Samuti võidakse nõuda igakuiseid raamatupidamise aruandeid ning tarnijad võivad rakendada ettemaksu tingimusi seniks kuni usaldus on loodud; 4) auditeeritud aruannetest võib olla vähe kasu, sest need andmed võivad olla avaldamise hetkeks kuni kuus kuud vanad. (Millichamp & Taylor, 2008, lk 373) Lõputöö teoreetilise osa koostamisel tuginetakse peamiselt seadustele, millest olulisemad on audiitortegevuse seadus ja auditeerimiseeskiri. Oluline osa on ka

audiitortegevusega

seonduvatel standarditel. Töös keskendutakse seadusjärgsetele audititele ning olenevalt ettevõtte suurusest on Eestis audiitortegevuse seaduse alusel kohustuslikud kaks erineva kindlustunde tasemega audiitori aruannet. Nendeks on audit ja ülevaatus. (Arengu, 2014, lk 25) Auditi eesmärgiks on tõsta finantsaruannete usaldatavuse taset nende ettenähtud kasutajate jaoks. See saavutatakse audiitori poolt arvamuse avaldamisega selle kohta, kas finantsaruanded

koostatakse

kõikides

olulistes

osades

kooskõlas

rakendatava

finantsaruandluse raamistikuga. (International Standard on Auditing (ISA) 200, 2009, lk 72) Ülevaatuse eesmärk on saada piiratud kindlus eelkõige järelepäringute ja analüütiliste protseduuride

kaudu

selle

suhtes,

kas

finantsaruanded

tervikuna

on

oluliste

väärkajastamisteta; see võimaldab audiitoril avaldada kokkuvõtte selle kohta, kas audiitor on


119 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool täheldanud midagi, mis annab talle alust uskuda, et finantsaruandeid ei ole kõigis olulistes osades koostatud kooskõlas rakendatava finantsaruandluse raamistikuga (International Standard on Review Engagements (ISRE) 2400, 2014, lk 6). Teooriat aitab paremini lahti seletada lisaks kodumaisele kirjandusele ka välismaine kirjandus ning perioodilises ajakirjanduses leiduvad spetsialistide artiklid. Uurimistöö metoodika Empiirilises uuringus kasutatakse kombineeritud kvantitatiivset ja kvalitatiivset meetodit, millest põhiline osa on kvantitatiivne. Eesmärgi täitmiseks püstitatud küsimustele vastuste saamiseks loodi küsimustik, mis saadeti erinevatele Eesti ettevõtetele, kes on praegu audiitorkontrolli kohustuslased ja ka neile, kes olid enne 2016. aastat audiitorkontrolli kohustuslased, kuid alates raamatupidamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse vastuvõtmisest seda enam pole. Audiitorkogu hinnangul oli Eestis 2015. aasta seisuga 7500 auditi ja 3000 ülevaatuse kohustuslast. Valimi koostamisel kasutas autor audiitorbüroodelt ja audiitoritelt saadud kontaktandmeid. Valim kujunes juhuvalikuna. Autor väljastas küsitluse 136-le Eesti äriühingu juhatuse liikmele, kellest vastas 31, so 23%. Eesmärgiks oli küsitleda ettevõtete juhatuse liikmeid, kelle pädevuses on audiitorkontrolliga seonduvad valikud ja otsused. Küsimustikus kasutati valikvastustega küsimusi, mis koosnesid nii valikvastustega küsimustest, kus autor oli koostanud vastusevariandid, mille hulgas vastaja märgistas ühe vastusevariandi kui ka andmestikel ehk skaaladel põhinevaid küsimustüüpe, kus esitati erineva tugevusastmega väiteid, millest vastaja valis endale sobivaima. Samuti oli võimalus oma valikuid kommenteerida. Küsimustikus oli 14 küsimust. Küsitluse viis autor läbi 2017. aasta veebruaris. Andmed koguti andmetöötlusprogrammi Excel, kus koostati esmaste andmete analüüs, loodi selgitavad tabelid ja joonised. Töös esitatakse andmed nii kirjeldava tekstina kui ka tabelite ja joonistega. Andmete alusel saab teha nii statistilist analüüsi kui ka kvalitatiivset analüüsi ja järelduste tegemist. Järelduste tegemiseks kasutatakse induktiivset põhimõtet.


120 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Järeldused ja ettepanekud Audiitorkontrolli

kohustuslikkuse

määrab

üldjoontes

ära

ettevõtte

vorm

ning

majandusnäitajad nagu müügitulu, varad bilansipäeva seisuga ja keskmine töötajate arv. Kui ettevõte soovib, võib ta ka vabatahtlikult audiitorkontrolli tellida või kui ettevõttel on näiteks ülevaatuse kohustus, võib ta selle soovi korral asendada auditiga. Põhjuseid, miks ettevõte võiks olenemata kohustuslikkusest audiitori ettevõttesse tellida, on erinevaid ja oleneb konkreetse ettevõtte vajadustest. Analüüsi tulemusel selgus, et audiitorkontrolli peetakse eelkõige oluliseks just ettevõtte välistele infotarbijatele nagu investorid, pangad ja toetuste andjad ning ettevõtte sisestele infotarbijatele nagu raamatupidaja/finantsjuht ja ettevõtte juhtkond ning omanikud. Auditeeritud aruande olemasolu kuvab investorile ettevõttest pildi kui korrektse ja kontrollitud majandustegevusega üksusest ning annab kindluse, et andmetega ei ole manipuleeritud. Pangale annab see samuti kindluse, et ettevõtte andmed on usaldusväärselt kajastatud ning ettevõte suudab oma kohustusi täita. Toetuste andjad saavad auditeeritud aruandest kinnituse, et finantsnäitajad vastavad ka tegelikult esitatud kriteeriumitele. Raamatupidajale/finantsjuhile on puhta järeldusotsusega auditeeritud aruanne märgiks, et ta ei ole teinud olulisi vigu. Ettevõtte juhtkonnale ja omanikele annab see kindlustunde, et ettevõttes on kvaliteedinõuetele vastavad finantsaruanded ning et omanike paigutatud kapital on sihipäraselt kasutatud. Ettevõtte töötajate, tarnijate ja klientide jaoks ettevõttel auditeeritud aruannet vaja ei lähe – nemad hindavad ettevõtte usaldusväärsust ilmselt muude näitajate põhjal. Auditi kulukuse osas selgus, et auditi kulu peetakse ettevõtete arvates ebavajalikuks vaid juhul, kui ettevõttele ei anna auditeeritud aruanne mingit lisaväärtust, näiteks paremat võimalust saada pangast laenu või leida ettevõttele investor. Kui kasu auditeerimisest eksisteerib, siis on see ettevõtete arvates vajalik ning kasulik kulutus. Lisaks selgus uuringust, et enamusele küsitluses osalenud ettevõtetest, kes alates 2016. aastast ei ole enam audiitorkontrolli kohustuslased, oli see vaid seadusest tulenev kohustus ning 2017. aastal nad oma majandusaasta aruannetele audiitori poolt pakutavaid teenuseid ei telli.


121 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Põhjuseks ei ole audiitorkontrolli liigne ajaline või rahaline ressurss. Uuringus osalenud ettevõtetele ei ole selleks lihtsalt edaspidi vajadust. Seega ettevõtted, kes uute piirmäärade kohaselt saavad otsustada, kas tellida oma majandusaasta aruannetele auditi või ülevaatuse teenust peaksid läbi mõtlema, kas neil on tulevikus plaanis võtta pangast laenu, taotleta mõnd toetust või kaasata ettevõttesse investor. Kui ettevõte leiab, et nende majandusaasta aruannete vastu võib olla tavapärasest suurem huvi, siis tasub kaaluda audiitorkontrolli tellimist, sest auditeeritud aruanne tõstab ettevõtte finantsinformatsiooni usaldatavust ning võib seeläbi aidata ettevõttel oma eesmärke paremini saavutada. Artiklis viidatud allikad Arengu, M.-M. (2014). Uued tuuled Audiitorkogus. Raamatupidamisuudised, 159, 23-25. International Standard on Auditing (ISA) 200. (15.12.2009). International Federation of Accountants. Kasutamise kuupäev: 24.02.2017, allikas http://www.ifac.org/system/files/downloads/a008-2010-iaasb-handbook-isa-200.pdf International Standard on Review Engagements (ISRE) 2400. (31.12.2014). International Federation of Accountants. Kasutamise kuupäev: 24.02.2017, allikas https://www.ifac.org/system/files/publications/files/International-Standard-onReview-Engagements-2400-(Revised)-Engagements-to-Review-Historical-FinancialStatements.pdf Millichamp, A. & Taylor, J. (2008). Auditing. London: Pat Bond. Raamatupidamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri. (29.04.2015). Viimati muudetud 29.04.2015. Kasutamise kuupäev: 24.02.2017, allikas Riigikogu: http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou Uuesoo, R. (2016). Alanud aastal jõustunud olulisemad seadusemuudatused. Raamatupidamisuudised Pluss, 1. Kasutamise kuupäev: 24.02.2017, allikas http://rup.ee/pluss/e-ajakiri/01-22-2016/alanud-aastal-j-ustunud-olulisemadseadusemuudatused Seinberg, T. (2014). Arvestusala uusimad arengud. Raamatupidamise praktik, 90, 14-16.


122 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool

V KAUBANDUSÖKONOOMIKA ÕPPEKAVA LÕPUTÖÖD LAOVARUDE OPTIMEERIMINE ETTEVÕTTE NÄITEL Liis Tenno Juhendaja: Liina Maasik, MA Sissejuhatus Konkurentidest eristumise üheks võimaluseks on sortiment, mille koostamisel on oma kindel loogika ning põhimõtted, mida valitakse lähtuvalt ettevõtte eripärast. Suurimaks väljakutseks on sortimendi põhjal sisseostu sooritamine, sest see peab vastama nõudlusele, vastasel korral kuhjuvad mittetarbitavad varud. Näiteks tuuakse välja Majandus 24 artiklis (2016), et hetkel tarbitakse maailmas tööstuskaupa ja elektroonikat vähem ning kui ettevõtjad on kauba lattu ostnud, siis kaup jääb seisma. Seisev kaup on ettevõtetele pigem kahjulik, kuna hoiustamisega kaasnevad lisakulutused, seisva kauba väärtus langeb pidevalt ja ettevõte ei saa kasutada seisva kauba eest saadavat müügitulu. Lähtuvalt kulude juhtimise olulisusest on antud teema ettevõttes aktuaalne ning iga sarnase jaeettevõtte jaoks oluline. Eesmärk ja uurimisülesanded Lõputöö eesmärk on välja selgitada säilituskarpide laovarude optimeerimise võimalused uuritavas ettevõttes. Lähtuvalt lõputöö eesmärgist on püstitatud uurimisülesanneteks: 

teoreetiliselt välja selgitada sortimendi koostamise ja varude juhtimise vahelised seosed;

kirjeldada erinevaid sortimendi optimeerimise analüütilisi meetodeid;

valida sobiv metoodika ja koguda uurimiseks vajalikud andmed;

analüüsida kogutud andmeid ning selgitada välja varude optimeerimise võimalused säilituskarpide kategoorias;

tuua välja analüüsi tulemused, selgitada välja varude optimeerimise võimalused ning teha järeldused kategooria varude optimeerimiseks ettevõttes.


123 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Uurimistöö teoreetilised lähtekohad Kaupade müügiedu sõltub sortimendi teadlikust ja analüüsitud valikust (Sarapik, 2014). Sortimendiks nimetatakse kaupade valikut kaupluses, mida pakutakse müügiks kliendile. Sortimenti võib käsitleda nii kitsas kui laias mõistes – laias tähenduses käivad sortimendi alla kõik hüved, mida ettevõte pakub. Ettevõtete hüvede alla kuuluvad õigused ehk litsentsid, meened, paigaldamisteenused jne, kuid tavaliselt hõlmab sortiment vaid materiaalseid kaupu, mida ostetakse ja müüakse (Siimon, 2014, lk 75). Materiaalsed kaubad ehk varud on osa käibevarast ja laovarud peavad tagama ettevõttes tõrgeteta töö. Enamasti paigutatakse ettevõtetes varudesse suur hulk kapitali. Tänu kaubakategooria juhtimisele saab oluliselt mõjutada tarbijate ostusid ja kauplejad saavad ellu viia juhtimise plaane. Kaubakategooria juhtimise põhilised taktikalised elemendid on: 

pakutav sortiment – kaupade lisamine või eemaldamine kaupluse sortimendist;

hinnakujundus – kõrged, madalad või igapäevased soodsad hinnad;

kaupade paigutus – kategooriale eraldatud pind, kategooriasisene pinnajaotus ja konkreetse brändi asukoht riiulis;

müügiedendus – müügitoetusmoodulid, kaupluste sisemoodulid, ühisturundus, müügiks pakutavate kaupade degusteerimine jms. (Maasik, et al., 2012, lk 77-78)

Tarbijaid saab mõjutada laia sortimendi, hea hinna ja reklaamiga, et nad tuleks kauplustesse. Keskmine tarbija on väga hinnatundlik ja reklaamialdis ehk teda on lihtne üle meelitada. Sortiment ja kauba väljapanek mõjutab kuidas poes käitutakse ja mida ostetakse ning kui palju ostetakse (Sarapik, 2014). Tarbija rahulolu ostukohaga mõjutavad ka kaubavaliku laius, sügavus ja kvaliteet. Sortimendi laius näitab sortimendis sisalduvate kaubarühmade arvu ja sortimendi sügavus näitab artiklite keskmist arvu ühes kaubarühmas (Siimon, 2014, lk 75). Sortimendi laiust saab jagada laiaks ja kitsaks ning sügavust jagatakse sügavaks ja lamedaks. Sortimendi ulatus kujuneb laiuse ja sügavuse korrutisena ning see näitab sortimenti kuuluvate artiklite üldarvu. Tarbijad ootavad, et sortimendi laius ja sügavus oleksid piisavad, s.t et valik ei oleks liiga suur ega liiga väike ning ootavad uusi tooteid.


124 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Igal tootel on turul elutsükkel, kuna tarbijate käitumine on pidevas muutumises ning see mõjutab ka ettevõtet. Toote turu elutsükkel koosneb neljast faasist – sisenemisfaas, kasvufaas, küpsusfaas ja langusfaas (Kuusik, et al, 2010, lk 177). Varude juhtimise eesmärgiks on saavutada optimaalne laovarude seis, maksimeerida ettevõtte tootlus ja minimeerida likviidsust ning äririske (Kontuš, 2014). Varude juhtimises võrreldakse omavahel laovarudest saadavat kasu ja kulusid, mis on seotud laovarude ladustamisega. See aitab hoida laovarud ja kulud madalad ja tänu sellele tõuseb ettevõtte kasumlikkus. Kaubavarude juhtimine koosneb erinevatest osadest – alates planeerimisest kuni müügitsükli lõpuni. Varude juhtimise esimesi ja olulisemaid protsesse on planeerimine (Ehrlich, 2015). Täpse planeerimise eesmärgiks on hoida kaubavarud võimalikult optimaalsed, et ei peaks tegema allahindlusi ning saaks laopinda kasutada optimaalselt. Samuti tagab see kauba ostmise ettevõtte käest, mitte konkurendilt, kuna riiulid on täidetud ja tarbijatele kättesaadavad. Laovarude juhtimine on tähtis, kuna muidu võid kaotada kliendi, kui tema soovitud tooted on laoriiulilt otsas. Uuringud on näidanud, et kui klient ei saa osta soovitud toodet esimest korda, siis ostab ta 70% juhtudest asendustoote. Teisel puudumiskogemusel väheneb asendustoote ostmine 50%-le juhtudest ja kolmandal korral 70% klientidest ei osta enam selle ettevõtte tooteid (Griswold, 2006). Sellega kaotab ettevõte nii müügitulu kui kliendi lojaalsuse ning klient ei pruugi enam kunagi naaseda. Kliendile on väga oluline, et toode oleks kohe kättesaadav ja selle saame saavutada laovarudega. Ladustamise peamiseks põhjuseks on asjaolu, et kauba juurdevedu on rütmiline ja kaubavaru on vaja, sest kauba sisseost ja müük erinevad nii ajaliselt, mahuliselt kui sortimendiliselt (Siimon, 2014). Varude suurus võib ettevõttele tuua olulisi kulusid ja riske, mis mõjuvad kogu firma rahalisele seisule. Lisaks laovarude omamise kuludele on ettevõtetel veel kauba hankekulud, halduskulud (tööriistad, riistvara, tarkvara) ja vajaliku kauba mitteomamisega seotud kulud (Sutter, 2013, lk 63). Varude paremaks jälgimiseks ja optimaalsel tasemel hoidmiseks kasutatakse erinevaid laovarude analüüsimeetodeid. Laovarude juhtimise analüüsimeetoditeks on optimaalne tellimiskogus, tarnija juhitav kaubavaru, ABC analüüs ja XYZ analüüs.


125 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Varude juhtimise üheks põhiküsimuse on kui palju kaupa tasub korraga tellida ja milline on optimaalne tellimiskogus. Optimaalne tellimiskogus sõltub tellimiskulu suurusest ja nõudlusest võrdeliselt, toote omahinnast ja varude säilituskulust aga pöördvõrdeliselt (Kontuš, 2014, lk 247). Peale optimaalse tellimiskoguse meetodit saab kasutada ka tarnija juhitavat kaubavaru, mis on tänapäeval üks levinumaid, et suurendada tarneahela efektiivsust. Selles mudelis on tarnija see, kes juhib laovarusid ja võtab vastu otsuseid kui palju ja kui sageli täiendada ostja varusid – klient ei esita tarnetellimusi ise (Oja, 2016). Tarnija juhitav kaubavaru annab võimaluse kokku hoida palju aega ja kulusid ning tekib võimalus üheskoos tarbija nõudlusele kiiremini reageerida. Tänu antud meetodile vähenevad tarneaugud ja müügitulu kasvab, samuti kasvab ka kliendi rahulolu, sest nad saavad soovitud kauba kätte soovitud ajal soovitud kohast. Varusid hoides ja hallates tuleb hinnata nende tulemuslikkust, et saada teada kui kiiresti varud vahetuvad. Tulemuslikkusse hindamiseks kasutatakse varude ringlemissageduse ja varude käibesageduse näitajaid ning nende kahe näitaja vahe seisneb füüsilises ja finantsilises arvestuses

ringlemissagedus

näitab

füüsiliselt

ettevõtte

laost

müüdud

varude

ringlemissagedust ja käibesagedus näitab varudesse seotud kapitali ringlemissagedust (Kiisler, 2011, lk 355). Valdav osa jaekaubandusettevõtetest jälgib kaubavarude ringluskiirust, mis on lihtsaim viis varude juhtimise tõhususe hindamiseks. Kaubavarude ringluskiirusega selgitatakse välja, kui mitme päeva jooksul oleks mineviku müüki arvestades reaalne praegune laovaru realiseerida (Maasik, et al., 2012, lk 46-48). Lisaks ABC-analüüsile kasutatakse ka XYZ-analüüsi, mille käigus saame teada toodete müügimahtude hooajalised kõikumised. XYZ-analüüsi aluseks võetakse nõudluse muutumise taset ning need jagatakse kolme gruppi – X-grupis on tooteartiklid, mille puhul on nõudlus aasta läbi ühtlane, Y-grupis on tooted, mille järele on pidev nõudlus olemas, kuid see võib muutuda ning Z-gruppi paigutatakse tooted, mille järele kõigub nõudlus suures ulatuses ja lakkab teatud ajaks täielikult. Antud analüüsi puhul kasutatakse variatsioonikordajat – see on standardhälbe suhe aritmeetilisse keskmisesse protsentides (Scholz-Reiter, Heger, Meinecke, & Bergmann, 2012). Variatsioonikordaja näitab suhtelist hajuvust, mida väiksem see on, seda ühtlasem on kogum. XYZ-analüüsi abil on võimalik lihtsustada kauba liikumist laost ja võimalus viia varude all kinni olev rahaline kulu miinimumini, ladustades võimalikult vähe


126 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool madala nõudlusega kaupa. ABC- ja XYZ analüüsi abil saab luua erinevaid tarne- ja laovarude juhtimise strateegiaid. Kauba tootlikust mõõdetakse kolme mõõdikuga – ruum, mahutavus ja kaubavaru. Kauplejatele on oluline, kuidas kasutatakse ruumi, et müüki suurendada. Tegevuse hindamiseks kasutatakse erinevaid mõõdikuid: 

kaupade liikumine ruutmeetri kohta;

müük ruutmeetri kohta;

kasum ruutmeetri kohta;

kauba ringluskiirus. (Maasik, et al., 2012, lk 46-47)

Kaupade liikumine ruutmeetri kohta ütleb mitu korda kaup vaadeldavalt pinnal vahetub. Seda arvutatakse käibekordaja ja pinna suuruse vahena. Antud mõõdik mõõdab ruumi tootlikust klientide voolu suurenemisel. Teiseks mõõdikuks on müük ruutmeeri kohta ja see näitab, kui tootlik on ruum müügi tekitamisel. Veel põhjalikuma ülevaate kaupleja tegevusest ja tulemusest annab kasum ruutmeetri kohta ja see näitab ruumi tootlikust kasumi tootmisel ja selle saamiseks jagatakse kasum kogupinnaga. Viimaseks mõõdikuks on kaupade ringluskiirus, mis on ladustamise efektiivsuse mõõdik ja on seotud riiulipinna kasutamisega. Mõõdiku arvutamiseks tuleb riiulil oleva kauba liikumist jagada mahutavusega. Kui saadud suhe on alla ühe, siis kaupa ei suudeta aasta jooksul päriselt maha müüa ja osad tooted jäävad alles. Mida lähemal on mõõdik ühele, seda parem on kauba müümine (Maasik, et al., 2012, lk 47-48). Tänu antud mõõdikutele on laovarude planeerimine lihtsam ja saame teada, kui kiiresti kaubad liiguvad või mida peaks järgmiseks tegema, et tõsta ettevõtte käivet või kasumit. Uurimistöö metoodika Uurimus teostati 2017. a märtsikuus esmatarbekaupu turustavas äriettevõttes. Uuringu läbiviimiseks kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit. Uurimuse objektiks on säilituskarpide kategooria ning nende laovarude vähendamine ettevõttes. Uurimuse esmaste andmetena kasutati säilituskarpide 2015. aasta ja 2016. aasta müügiandmeid, mis on saadud raamatupidamisprogrammist. Valimi koostamise meetodiks oli omaotsustuslik valim, mis


127 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool kuulub mittejuhuvalimi alla. Uurimuse üldkogum on ettevõtte säilituskarpide sortimendi 2015.aasta ja 2016. aasta müügiandmed. Kasutati deduktiivset meetodit, mille käigus koguti kvantitatiivseid müügiandmeid ja analüüsiti tulemusi lähtudes eelnevalt koostatud teoreetilistest seisukohtadest. Analüüsimiseks on kasutatud ABC- ja XYZ-analüüsi meetodeid ning lisaks arvutati välja müügitulu ja müügikasum. Lisaks arvutati välja säilituskarpide kategooria müügikäive ja teostati TOP toodete analüüs. XYZ-analüüsiga saab hinnata tooteartiklite nõudluse muutuse suurust analüüsitava perioodi vältel. X-rühma tooteartiklid on variatsioonikordaja vahemikus 0% kuni 10% ja tähendab seda, et kui tooteartikkel kuulub sellesse vahemikku, siis tooteartikli nõudlus on stabiilne ja muutub vähe. Y-rühma tooteartiklite on variatsioonikordaja vahemikus 10% kuni 25% ja tähendab seda, et kui tooteartikkel kuulub sellesse vahemikku, siis tooteartikli nõudlus on perioodis muutuv. Z-rühm tooteartiklite variatsioonikordaja ületab 25% ja tähendab seda, et kui tooteartikkel kuulub sellesse vahemikku, siis tooteartikli nõudlus on perioodis täiesti reeglipäratu (Ossipova, 2010). Andmete analüüsimiseks kasutatakse ühemõõtmelist kirjeldavat

statistikat,

kus

andmete

töötlemiseks

on

kasutusel

MS

Excel

tabelarvutusprogramm. Baltikumi turul on säilituskarpe mitmeid ja konkurents on tugev, kuna kliendid pigem eelistavad hinda kvaliteedile. Hetkel on analüüsitud toodete bränd Baltikumis üks vähe tuntumaid brände ja sellega seoses peab ettevõte vaeva nägema, et antud bränd muutuks populaarsemaks ja ostetavamaks. Uurimistulemused Kahe aasta võrdluses on märgata olulist müügikäibe langust, rahaliselt on langus 37 679,76 € ehk 17,0%. Tegemist on kategooria lõikes väga suure langusega. Üheks põhjuseks võib olla uue kodulehe avamine 2016. aasta keskel, mis alguses ei töötanud nii hästi kui oleks pidanud töötama. Kodulehe tõrgete tõttu ei saanud kliendid kodulehe kaudu oma tellimusi esitada. Kõige suurem langus on toimunud 2016. aasta septembrikuus – langus oli 65,6%. Müügitõusu mõjutajaks on ettevõtte poolt leitud uus koostööpartner, kes tegi olulise ostu, ja müük tõusis


128 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool 11 226,76 € võrra. Säilituskarpide

kategooria jaguneb materjali lõikes kolmeks ja kui

võrrelda erinevate materjalide viisi müüke siis näeme, et ilmnevad suured erinevused. Lähtuvalt müügikäibest on võimalik määratleda segmentidele kvadrandid. Siit selgub, et kõige kriitilisemad segmendis on keraamilised toiduanumad ja boorsilikaatklaasist toiduanumad. Nende osakaal käibest on madal ning aastaga on toimunud müügilangus. Kõige kiiremini tuleks korrigeerida keraamiliste toiduanumate segmenti, kuna nende osakaal ja kasv on kõige väiksemad. Polüpropüleenist säilituskarbid kuuluvad kõrge osakaalu ja madala kasvu kvadranti. Kõige stabiilsemaid keraamilisi toiduanumaid on neli, kuna antud tooteid on mõlemal aastal ostetud sarnane kogus. Ühte toodet on 2016. aastal ostetud 83,0% võrra vähem ja see on tingitud toote otsa saamisest. Polüpropüleenist säilituskarpide segmendis on kõige suurem sortimendi valik ja seoses sellega on kahe aasta lõikes enim müüdavaid tooteid kolm. Antud tooted on stabiilsemad ja ostetavad tooted, kuna klientidele ilmselt sobivad nende karpide suurused ja kasutusvõimalused. Ülejäänud 7 enim ostetavamat toodet muutuvad aastatega, olenevalt mille jaoks kliendid endale säilituskarpe vajavad. 2016. aastal vähenes boorsilikaatklaasi, keraamilise toiduanuma ja polüpropüleenist säilituskarbi käibed 19,0% võrra ja kasum vähenes 18,0% võrra. Ainukesena tõusis polüpropüleenist säilituskarpide C-rühma käive 2016. aastal, kõikide ülejäänud segmentide A-, B- ja C-rühma käibed langesid. Üks stabiilsemaid segmente enim müüdavate toodete puhul on boorsilikaatklaasist toiduanumad, kuna 7 toodet on püsinud enim müüdavate toodete hulgas mitu aastat. Tegemist on püsiva nõudluse toodetega, mis omavad ka sihtrolli tarbijate seas. Välja on kujunenud püsikliendid ja need toodete osas on ettevõttel võimalus ka marginali tõstmiseks. Polüpropüleenist säilituskarpide top-tooted muutuvad kõige enam, kuna sortimenti üritatakse iga aastaga laiendada ja püütakse mõista, mis tooteid tarbijad kõige enam soovivad. Analüüsist tuleb välja, et ettevõttel ei ole mitte ühtegi X-rühma toodet, see tähendab et mitte ühtki toodet ei tellita stabiilselt. Samuti on vähe Y-rühma tooteid , 2015. aastal on tooteid 10 ja 2016. aastal on toodete arv suurenenud kahe võrra. Enamus tooted kuuluvad Z-rühma ja tähendab ettevõtte jaoks seda, et toodete ringlus on ebastabiilne ning puudub arusaam mis ajal


129 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool milliseid tooteid peaks tellima. Z-rühma kuulub 2015. aastal 200 toodet ja 2016. aastal kuulub 6 toodet vähem. Kõige suurema variatsioonikordaja vahemikuga on polüpropüleenist säilituskarbid, kuna seal segmendid on kõige suurem sortiment. See tähendab et polüpropüleenist säilituskarpide Z-rühm on kõige ebastabiilsema müügiga rühm. 2015. aasta AY-gruppi kuuluvad kaheksa toodet, need tooted on olulise tähtsusega tooteartikkel, kuid neid iseloomustab nõudluse muutus ehk ebastabiilsus nõudluses. Samuti oleks soovitatav hoida AY-grupi toodetele laos reservvaru. AZ-gruppi kuuluvad säilituskarbid on suurema ostukäibega tooted, mis on aga väga ebastabiilse nõudlusega ning selles grupis olevaid tooteartiklite laovaru tuleb tihedalt kontrollida. 2015. aastal on AZ-grupis 64 toodet. BY-gruppi kuulub üks toode, mis on ettevõtte seisukohalt samuti oluline, kuid kõikuva nõudlusega. BZ-gruppi toiduanumate hinnatava perioodi ostukäive on keskmine, aga nende nõudlus analüüsitaval perioodil on olnud ebastabiilne. 2015. aastal kuulub BZ-gruppi 64 toodet. CZ-gruppi kuuluvad 31 säilituskarpi, mis on madalama ostuväärtusega ning analüüsitaval perioodil ebastabiilse ja muutuva nõudlusega. 2016. aasta AY-gruppi kuuluvad neli toodet, need tooted on olulise tähtsusega tooteartikkel, kuid neid iseloomustab nõudluse muutus ehk ebastabiilsus nõudluses. Samuti oleks soovitatav hoida AY-grupi toodetele laos reservvaru. AZ-gruppi kuuluvad säilituskarbid on suurema ostukäibega tooted, mis on aga väga ebastabiilse nõudlusega ning selles grupis olevaid tooteartiklite laovaru tuleb tihedalt kontrollida. 2016. aastal on AZ-grupis 50 toodet, võrreldes 2015. aastaga on AZ-grupis toodete arv vähenenud 14 võrra. Enamus 2015. aasta AZ-grupi tooteid on liikunud CZ-gruppi ehk toodete ostukäive on langenud. BY-gruppi kuuluvad kolm toodet, mis on ettevõtte seisukohalt samuti oluline, kuid kõikuva nõudlusega. BZ-gruppi säilituskarpide hinnatava perioodi ostukäive on pigem keskmine, aga nende nõudlus analüüsitaval perioodil on olnud ebastabiilne. 2016. aastal kuulub BZ-gruppi 69 toodet, mis on viie võrra rohkem kui 2015. aastal. Enamus 2015. aasta BZ-grupi tooteid on liikunud CZ-gruppi ehk toodete ostukäive on langenud. CZ-gruppi kuuluvad 43 säilituskarpi, mis on madalama ostuväärtusega ning analüüsitaval perioodil ebastabiilse ja muutuva nõudlusega. Võrreldes 2015.aastaga on CZ-grupp tõusnud 12 toote võrra. Kahe aasta lõikes on kõige ebastabiilsemaid tooteid kokku 14. Antud toodetest neli on otsa saanud ja tooteid ei tohiks juurde tellida. Enamusel ebastabiilsetest toodetest on


130 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool laovarud alates 100st kuni 700ni – tooted tuleks uuesti üle vaadata ja võimaluse korral tulevikus mitte juurde tellida. Järeldused ja ettepanekud Analüüs näitas, et säilituskarpide trend on languses ja sellega seoses on nii käive kui kasum languses. 2016. aasta käive on langenud 17,0% võrreldes eelmise aastaga. Kaupade müügiedu sõltub sortimendi teadlikust ja analüüsitud valikust (Sarapik, 2014) ja selgus, et antud ettevõttes on sortiment koostatud juhuslikult ja seoses sellega on käive langenud 17,0% võrra. Selle tõstmiseks tuleks optimeerimist alustada boorsilikaatklaasist toiduanuma varudest, keraamiliste toiduanuma varudest ja polüpropüleenist säilituskarpide C-gruppi kuuluvatest varudest, kuna need toovad ettevõttele kõige vähem kasu, kuid võivad hõivata küllaltki märkimisväärse osa laopinnast ja laoväärtusest. Laovarude hoidmisega on seotud mitmeid kulutusi (Murray, 2016) ja selgus, et ettevõttel on palju laovarusid ning kapital on laovarude all kinni. Kui enamus toodetest moodustub ebastabiilse nõudluse või on tegu toodetega, mis seisavad laos ilma eesmärgita, siis tuleks kasutusele võtta abinõud nende vähendamiseks. Esmalt on vaja välja selgitada, milliseid C-grupi tooteid enam ei vajata. Kaasa aitaks toodete tellimuskoguste ja minimaalsete ostukoguste ülevaatamine ja kooskõlastamine. Optimaalne tellimiskogus sõltub tellimiskulust, nõudlusest, toote omahinnast ja varude säilituskulust (Kontuš, 2014) ja selle tõttu tuleks tulevikus välja arvutada optimaalne tellimiskogus, et hoida kokku kulutusi. Selleks tuleb koguda informatsiooni tarnijatelt ja pidada nendega läbirääkimisi hinna ja minimaalse ostukoguse kohta. Väiksemad sisseostu kogused aitaksid ladustada kaupa, mida ettevõte reaalselt müügiks vajab ja mis ei jääks asjatult lattu seisma. Kuna klientide vajadused võivad aja jooksul muutuda, tuleks ABC-analüüsi korduvalt läbi viia. ABC/XYZ-maatriksist selgus, et 76,0% tooteid on madalama ostuväärtusega ning analüüsitaval perioodil ebastabiilse ja muutuva nõudlusega. Tuli välja, et toodetel, mis on CZgrupis olnud kaks aastat järjest, on suured laovarud ja tooted seisavad. Seisvate kaubavarude vähendamiseks on sobiv teha allahindlusi, müües kaupa soetushinnaga või alla omahinna. Selliste kaupade realiseerimiseks on kampaaniate läbiviimine väga hea moodus.


131 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Teostatud analüüsist lähtuvalt on võimalik ettevõttele koostada kiiresti teostatavad optimeerimistegevused. Võimalik on sortimendi korrigeerimine ja seisvate varud vältimiseks rakendada konkreetseid tegevusi: 1. Esmalt tuleks ettevõttel kasutusele võtta ABC- ja XYZ-analüüs, mida peaks teostama perioodiliselt lähtuvalt sortimendi uuendamise perioodidest. Kujundada ja korrigeerida keraamikast toiduanumate 9 toodet ja boorsilikaatklaasist toiduanumate 44 toodet ning polüpropüleenist säilituskarpide C-rühma 43 toodet. Sortimendi kujundamisel tuleks arvestada klientide soovidega ja mitte juurde tellida ebaregulaarse nõudlusega tooteid. 2. Tellimiskogused

tuleb

määratleda

lähtuvalt

XYZ-analüüsist

ning

miinimum/

maksimumkoguste tellimisarvud hankijatega läbi rääkida. 3. Tuleks leida võimalusi koostöös hankijatega korraldada atraktiivseid kampaaniaid ning vajadusel vabaneda vananenud nõudluseta varudest müües neid soetushinnaga või alla omahinna. Vabaneva pinna arvelt on võimalik vabastada pinda AY-toodetele, millel peaks olema pidev reservvaru. 4. Boorsilikaatklaasist ja keraamikast toiduanumate sortimenti tuleb võrrelda konkurentidega ning teha muudatusi vastavalt turunõudlusest. 5. Kasumi teenimise eesmärgil suurendada madala marginaaliga suure ostunõudlusega toodetel marginaali. Säilituskarpide sortimenti arendamiseks ja käibe kasvatamiseks tuleks rakendada antud ettepanekuid. Tulevikus tuleks ettevõttes rakendada ABC- ja XYZ-analüüse, kuna klientide vajadused võivad aja jooksul muutuda. Artiklis viidatud allikad Ehrlich, K. (2015). Varude planeerimise ja täiendamise lahendus tagab ärile oodatud tulemused. Kasutamise kuupäev: 29.12.2016, allikas Itera: http://www.itera.ee/2015/03/varude-planeerimise-ja-taiendamise-lahendus-tagab-arileoodatud-tulemused/ Griswold, M. (2006). Out Of Stock. Kasutamise kuupäev: 04.12.2016, allikas http://www.forbes.com/2006/12/14/amr-supply-stock-biz-logisticscx_mg_1214stock.html Kiisler, A. (2011). Logistika ja tarneahela juhtimine. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus. Kontuš, E. (2014). Management of Inventory in a Company. Ekonomski Vjesnik, Vol. 27, 2, p. 245-256.


132 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Kuusik, A., et al. (2010). Teadlik turundus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Maasik, L., et al. (2012). Kategooria juhtimine. Mõdriku: Lääne-Viru Rakenduskõrgkool. Intel koondab maailma arvutituru madalseisu tõttu 12 000 inimest. (2016). Kasutamise kuupäev: 03.12.2016, allikas Majandus 24: http://tehnika.postimees.ee/3662497/intelkoondab-maailma-arvutituru-madalseisu-tottu-12-000-inimest Murray, M. (2016). The Balance. Kasutamise kuupäev: 15.12.2016, allikas Inventory Carrying Costs - Components & Considerations: https://www.thebalance.com/inventory-carrying-costs-2221373 Oja, K. (2016). Uus süsteem keerab kauplejate loogika pea peale. Kasutamise kuupäev: 10.12.2016, allikas Äripäev: http://www.aripaev.ee/uudised/2016/06/13/tarnijajuhitav-kaubavaru-keerab-varustamise-loogika-pea-peale Ossipova, J. (2010). XYZ analüüsi teostamise kord. Kasutamise kuupäev: 29.03.2017, allikas Laovarude juhtimine: http://eprints.tktk.ee/239/1/31_xyz_analsi_teostamise_kord.html Sarapik, R. (2014). 3 nippi, kuidas jaeäris rohkem müüa. Kasutamise kuupäev: 05.01.2017, allikas Äripäev: http://www.aripaev.ee/uudised/2014/11/03/3-nippi-kuidas-jaearisrohkem-muua Scholz-Reiter, B., Heger, J., Meinecke, C., & Bergmann, J. (2012). Integration of demand forecasts in ABC-XYZ analysis: practical investigation at an industrial company. International Journal of Productivity and. Performance Management, Vol. 61 Iss: 4 pp. 445 - 451. Siimon, A. (2014). Kaubanduse - Põhimõisted ja -seadused. Tartu: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Sutter, B. (2013). The True Cost of Bad Inventory Management. Kasutamise kuupäev: 29.12.2016, allikas http://foundrymag.com/opinion/true-cost-bad-inventorymanagement.


133 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool

RÕIVA- JA JALATSIKAUPLUSTE KONTSENTRATSIOON TARBIJA OSTUKÄITUMISE MÕJUTAJANA TARTU KESKLINNA KAUBANDUSKESKUSTES Triinu Künnap Juhendaja: Heve Kirikal, MA Sissejuhatus Kontsentratsioon jaekaubanduses tähendab kaupade ja teenuste ning meelelahutusettevõtete koondumist ühte keskusesse või ka vahetusläheduses paiknevatesse keskustesse. Kiirelt arenev e-kaubandus ja aina nõudlikumad tarbijad on tekitanud vajaduse muuta traditsiooniline kaubanduskeskus veelgi mugavamaks ja suuremate võimalustega ostukeskuseks. Tänapäeva kaubanduskeskused koondavad endasse erinevaid kauplejaid ja teenusepakkujaid. TNS Emori kaubanduskeskuste seireuuringud kinnitavad, et inimesed eelistavad väikestele kaubanduskeskustele suuremaid, kuna nad pakuvad laiemat valikut mugavas keskkonnas. Mida suuremad on keskused, seda suurem on võimalus kõik kaubad ühest kohast korraga kätte saada (Jõgi, 2014). Kauplejale tähendab kaupade ja teenuste kontsentratsioon suuremat konkurentsi. Swedbank (2015) uuring näitas, et pooltel kauplejatest on kauplus kaubanduskeskustes. Keskuse valikul peetakse olulisemaiks asukohta (ka keskuses sees), seejärel külastatavuse näitajaid ja millele järgneb rendikulu suhe käibesse. Konkurendi olemasolu peab oluliseks vaid 1% kaupluste omanikest. Sarnaseid tooteid müüvad spetsialiseeritud kauplused on jaekaubanduses kontsentreerunud, mis väljendub sarnaseid tooteid müüvate kaupluste paiknemises üksteise vahetusläheduses eesmärgiga jagada saadavat kasu. Sisuliselt on tegemist üksteisele väga sarnaste kaupluste ja brändidega, mistõttu on tekkinud olukord, kus kauplused konkureerivad sisuliselt iseendaga, kuid sellest hoolimata tekib uusi keskusi aina juurde. Uuringu objektiks on jalatsi- ja rõivakauplused, mis paiknevad Tartu kesklinna kaubanduskeskustes Tartu Kaubamaja, Tasku ja Kvartal selgitamaks kontsentratsiooni mõju tarbija ostukäitumisele.


134 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Eesmärk ja uurimisülesanded Lõputöö eesmärk on hinnata rõiva- ja jalatsikaupluste kontsentratsiooni toimivust tarbijate ostukäitumise mõjutajana Tartu kesklinna kaubanduskeskustes. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks seatakse järgmised ülesanded:  selgitada teoreetiliste allikmaterjalide põhjal välja kontsentratsiooni olemus jaekaubanduses ja tarbija ostukäitumist mõjutavad tegurid ning koostada empiirilise uuringu metoodika;  kaardistada spetsialiseeritud kaupluste tarbijate ostuotsuseid mõjutavad tegurid Tartu kesklinna kaubanduskeskuste rõiva- ja jalatsikauplustes;  analüüsida kontsentratsiooni ja aglomeratsiooniseaduse toimivust uuritavates kauplustes;  teha järeldusi ja vajadusel ettepanekuid uuritavate kaupluste juhtkonnale atraktiivsuse suurendamiseks konkurentsitingimustes. Uurimistöö teoreetilised lähtekohad Kaubandustegevuse toimimise õigustamiseks on kaubandusteoorias sõnastatud mitmeid seadusi ja teooriaid. Enamus neist on kujunenud praktika baasil ja toimivad tänapäevani. Kaubanduse vajalikkust selgitavad seadused on tõusvate kaubanduskulude seadus, aglomeratsiooniseadus ja jaekaubanduse gravitatsiooni seadus (Siimon, 2014). Kui tõusvate kaubanduskulude seadus on seotud hindade ja marginaalide kujundamisega, et tagada tarbija oodatud teeninduskvaliteet, siis jaekaubanduse gravitatsiooniseaduse kohaselt on kahe keskuse vahelistele tarbijatele mõjuvad kaubanduslikud külgetõmbejõud võrdelised nende

keskuste

suuruste

ja

pöördvõrdelised

tarbija

kauguste

ruutudega.

Aglomeratsiooniseadus on seotud kliendi ostukäitumisega, mis seisneb kliendi soovis oma ostureisi ajal külastada mitmeid erinevaid kauplusi, et olla kindel oma valikutes ja ostuotsuses. Kliendi ostukäitumisest tulenevalt saavutavad spetsialiseeritud kauplused üksteise kõrval paiknedes atraktiivsuse, arvestamata seda, et nad on konkurendid. Seevastu kaupluse asukoha atraktiivsuse

vähenemine

mõjutab

negatiivselt

kõiki

sarnaseid

tooteid

müüvaid

spetsialiseeritud kauplusi. Kontsentratsioon kaubanduses on konkurentide koondumine, mis


135 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool mõjutab nii osalevate ettevõtete kui ka turuvormi muutusi. Kontsentratsiooni kaudu on kõik konkurentsis osalejad nii seotud, et kokkuvõttes väheneb konkurentide üldarv. (Siimon, 2014) Jaekaubanduse kontsentreerumisel esinevad nii positiivsed kui ka negatiivsed tagajärjed. Positiivsed tagajärjed avalduvad konkurentsivõime suurenemises, tootlikkuse kasvus töötaja ja kaupluse pinna ruutmeetri kohta. Ühtlasi toob kontsentreerumine kaasa võimaluse siseneda võõrale turule uues piirkonnas ja hoogustada majanduskasvu ning riigi majandust siseturul läbi partnerluse tarnijatega. Negatiivsed mõjud seisnevad turgu valitsevate ettevõtete tugeval positsioonil, mis piiravad läbirääkimisi, kuna suured jaemüüjad dikteerivad põhilisi nõudeid tarnijale (hinna ja lepinguliste tingimuste suhtes). Jõukus on koondunud piiratud arvu ettevõtete kätte, mistõttu uutele turule tulijatele muutub turg suletuks. Domineerivate ettevõtete stabiilne pikaajaline tsükkel võib põhjustada tehnoloogia vananemist ja langetada klienditeeninduse taset. Lõpptarbijad maksavad kõrgemat hinda sama kvaliteediga toodete või teenuste eest, kuna valik turul väheneb. (Knežević, Knego, & Delić, 2014) Kaubanduse kontsentratsiooni uuringutes on tähtsaimaiks huviobjektiks olnud eelkõige käibe koondumine, millele järgneb pinnakontsentratsioon. Olulist mõju kontsentratsioonile avaldavad ettevõtte sisemine kasv ja ettevõtete liitumine. (Siimon, 2014) Kaubanduspinna kontsentratsioon on kasulik, kuna pakub tarbijatele ostlemiseks ja teenuste kasutamiseks

paremaid

tingimusi.

Kaubanduskeskusesse

koondunud

kauplused

ja

teenusepakkujad on tarbijale lihtsamini kättesaadavamad, kuna paiknevad üksteise kõrval ridamisi. Tarbija kasu väljendub aja ja transpordile tehtavate kulude kokkuhoius, seda võrreldes eraldiseisvate üksteisest kaugel asuvate spetsialiseeritud kaupluste külastamisega. Sellest tulenevalt tekib olukord, kus kaubanduskeskused konkureerivad eelkõige omavahel, sest tarbija eelistus sõltub ka asukohapoliitikast, keskusesse koondunud pakutavatest teenustest, kauplustest jne. Suuremates kaubanduskeskustes kattuvad põhirentnikud 40-50% ulatuses, mida võib tõlgendada kaupluse seisukohalt iseendaga konkureerimiseks, keskuste seisukohalt toimub konkurents asukoha baasilt (Sanglepp, 2015). Kaubanduspinda on Eestis palju, aga vajaka jääb spetsialiseerumisest. Kui koondada suurem arv samas valdkonnas tegutsevaid ning vastastikku lisaväärtust pakkuvaid kaupade ja teenuste pakkujaid, siis see peaks ostjatele andma kindlustunde, et nad saavad mõistliku ajakuluga oma spetsiifilisemad ostud tehtud


136 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool ühest kohast. (Karjus, 2015). Mida aeg edasi, seda rohkem on näha, et kaupmehed mõtlevad järjest enam läbi, kas üldse ja kuhu uus kauplus avada. Kaupluste kasumlikkust jälgitakse hoolega, sest kahjumis kauplust endale lubada ei saa (Peda, s.a). Väljaspool südalinna paiknevates rajoonides toimuvad protsessid, kus kaubandus ja teenindus koondub järjest enam, kas eraldiseisvasse keskusesse või kohalike hüper- ja supermarketite katuse alla. Selline olukord paneb tõsise surve alla paljud kesklinnas ja vanalinnas paiknevad kaubandusruumid, eriti rõivakauplused ja butiigid. Tarbijakäitumine on toodete ostmise ja tarbimisega seotud tegevus. Igal inimesel on olemas erinev ostukäitumine vastavalt ajale, kohale ja vajadustele. Tarbija ostukäitumine on tarbija otsuse protsess, mis on suunatud rahulolu saavutamiseks läbi esile kerkiva ostuotsuse (Notton, 2012). Eduka müügi teostamiseks on vaja tunda klientide ostukäitumist. Klientide ostukäitumist mõjutavad nii psühholoogilised kui ka kultuurilis-sotsiaalsed tegurid. Psühholoogilised tegurid on motivatsioon, tähelepanu, taju, teadmine ja arusaamine, hoiakute kujunemine, mälu ja mäletamine. Kultuurilised ja sotsiaalsed tegurid on erinevad kultuurid, sotsiaalsed mõjurid, perekond ja elustiil. Tarbija ostukäitumine on kliendi mentaalne, emotsionaalne ja füüsiline tegevus, mida ta teeb tooteid ja teenuseid otsides, ostes, kasutades ja likvideerides, et rahuldada oma soove ja vajadusi (Kuusik, et al., 2010). Turunduse ja rahvusvahelise kaubanduse professor Francis Piron liigitab tarbija ostukäitumise planeeritud, mitteplaneeritud ja impulsiivseks. Planeeritud ostukäitumisena käsitletakse tarbija ostuotsuse langetamist, millele on eelnenud enne sisenemist konkreetsesse ostukohta eeltöö, hinnates ja analüüsides ostu vajadust, kust ja kuidas toode osta. Mitteplaneeritud ostukäitumist käsitletakse kui ootamatult teostatud ostmise protsessi. Põhjus võib tuleneda kiirest ostuvajadusest, asukohast, kus otsus tehakse. Vastavalt sellele ei eelne mitteplaneeritud ostuotsuse sooritamisele ei hindamist ega analüüsimist. Impulsiivne ostukäitumine väljendub siis, kui klient tunneb järsult suurt vajadust millegi järele, millele ta ei suuda vastu panna. Kliendil ei ole enne kauplusesse sisenemist teadlikult või alateadlikult olemas soovi vastavat toodet osta, vaid see tekib impulsiivselt ehk ostuotsus tehakse hetkega (Notton, 2012).


137 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Vastavalt TNS uuringule kulutavad inimesed aktiivselt ostlemisele ainult 10% kaupluses veedetud ajast. Kaupluses orienteerumiseks ja riiulite vahel liikumiseks kulutatakse 90% ajast. Berkhout (2015) ja Pradeep (2010) sõnul kulutatakse igal aastal triljoneid dollareid selleks, et uurida, kuidas inimese aju tegelikult töötab - mis on atraktiivne ja mille järgi inimene otsustab, mis talle meeldib. Mille järgi ta otsustab ka seda, et kas midagi osta või mitte osta igapäevaselt pakutavast lõpmatu suurest sortimendist. Uuringutulemuste põhjal väärib märkimist seegi, et 54% ostlejatest ostab samu tooteid, mis ta ostis oma viimasel kaupluse külastusel ja peaaegu neljandiku (24%) alternatiivseid tooteid, aga sama brändi omi. Tarbijate ostukäitumine sõltub sageli sellest, kus nad elavad, mistõttu peab kaupleja kaupluse asukohavalikut eelnevalt põhjalikult analüüsima, et määratleda kaupluse rajamise vajadus ja potentsiaalne sihtrühm. Seega on kauplejal kaupluse asukohavalikul vaja läbi viia põhjalik analüüs, otsustamaks, millises maakonnas, linnas või äärelinnas on olemas vajadus uue kaupluse rajamiseks. Maakonna valikul peab arvesse võtma teatud tegureid, nagu piirkonna üleüldine sobivus, turulähedus, tööjõud ja ärikliima. Peab määratlema, et missugune maakond on kasvupotentsiaaliga ning kas ja missugune kauplus üldse sobib antud regiooni. Samuti peab arvestama konkurentsivõimega (Cant, 2015). Uurimistöö metoodika Uuringu läbiviimiseks kasutati kvantitatiivset lähenemisviisi ja survey ehk kaardistusuuringu ühte alaliiki – läbilõikeuuringut. Andmeid koguti struktureeritud ankeetküsitluse teel. Ankeetküsitluse läbiviimiseks koostas autor kaks küsimustikku, neist ühe jalatsikaupluste ja teise rõivakaupluste tarbijatele. Kumbki küsimustik koosnes kümnest küsimusest. Küsitlus viidi kaubanduskeskustes läbi autori poolt 2017. aasta veebruaris ja märtsis. Uuringu läbiviimine oli eelnevalt kooskõlastatud uuritavate kaubanduskeskustega. Andmete analüüsimisel kasutati kirjeldavat statistikat, sh keskväärtust, standardhälvet ja variatsioonikoefitsienti. Standardhälve leiti iseloomustamaks vastuste hajuvust keskmise ümber. Hajuvuse paremaks määratlemiseks arvutati lisaks variatsioonikoefitsient, mis leiti standardhälbe ja aritmeetilise keskmise suhtena. Variatsioonikoefitsient, mille väärtus oli 33% ja rohkem viitas vastuste suurele hajuvusele keskväärtuse suhtes ehk vastajate hinnangute erimeelsusele. Andmeanalüüs teostati MS Excel abil.


138 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Uuringu objektiks olid Tartu kesklinna põhiristmikul asuvad kaubanduskeskused - Tartu Kaubamaja, Tasku ja Kvartali keskus. Uuring viidi läbi jalatsitele ja rõivastele spetsialiseerunud kaupluste klientide seas. Uuringu läbiviimiseks kasutati ettekavatsetud valimit, mille alamhulk oli vähemalt 100 klienti küsimustiku kohta. Küsimustikele võisid vastata kõik uuritavatest kauplustest ostu sooritanud kliendid, olenemata soost, vanusest ja rahvusest. Valimi koosseisu iseloomustavatest tunnustest koguti informatsiooni soo, vanuse, hariduse ja rahvuse kohta. Küsimustikele vastas kokku 253 inimest, jalatsikauplustest 121 ja rõivakauplustest 132 inimest. Kõige aktiivsemad vastajad olid naised (96%) vanuses 30-39 aastat, kõrgharidusega ja rahvuselt eestlased. Jalatsikaupluse küsimustikule vastanud olid valdavalt Tartu elanikud (55%), järgnesid Tartumaa (29%) ja Tallinna elanikud (4%). Rõivakaupluse küsitlusele vastanute osakaal oli Tartu linna elanike osas jalatsikauplustega sarnane – 55%, kuid Tartumaa elanikud moodustasid 20% ja Tallinna elanikke oli vastajate seas 14%. Ülejäänud (11%) olid teiste maakondade esindajad. Uurimistulemused Tartu Kaubamaja kaubanduskeskus avati Tartu südalinnas 2005. aasta sügisel kaubandus- ja teeninduspinnaga ca 16 000 m2. Tartu Kaubamajas on kokku 18 jalatsi- ja rõivakauplust. Moe- ja vabaajakeskus Tasku avati 2008. aastal üldpinnaga ca 42 000 m2 . Tasku keskuses on kokku 22 jalatsi- ja rõivakauplust. Kaubanduskeskus Kvartal avati 2016.aasta kevadel, kus üldpind moodustab 55 000 m2 (Eerme, 2016). Kvartali keskuses on kokku 15 jalatsi- ja rõivakauplust. Seega on kõige arvukamalt jalatsitele ja rõivastele spetsialiseerunud kauplusi Tasku keskuses. Kõige rohkem inimesi külastab jalatsikauplusi kord kvartalis (45 vastajat). Jalatsikauplusi külastab 42% vastajaist kord kuus või kaks või enam korda kuus. Rõivakaupluste külastatavus on jalatsikaupluste omast suurem. Arvatavasti mängib siin rolli tänapäeval järjest populaarsust koguv kiirmood. Kõige suuremad erinevused ilmnesid külastatavuse sageduse lõikes väitele “kaks või enam korda kuus”, kus tarbijate arv rõivakauplustes on 22% kõrgem kui jalatsikauplustes. Seevastu külastavad jalatsikaupluste vastajad sagedamini kauplust kord


139 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool kvartalis. Tulemus on seotud aastaaja vahetumisega ja seoses sellega uute vajaduste tekkega, millest tulenevalt on tegemist tarbija planeeritud ostukäitumisega. Kaubanduses käivad asukoht ja atraktiivsus käsikäes, nii nagu on teineteisest sõltuvad kontsentratsioon ja aglomeratsiooni seadus. Aglomeratsiooni seadus ütleb, et ruumiliselt konkureerivad kauplused saavad omale käibe juurdekasvu asukoha atraktiivsuse tõttu. Atraktiivsus tekib aga läbi kontsentratsiooni. Tartu kesklinna põhiristmikule koondunud Tartu Kaubamaja, Tasku ja Kvartali keskus on tekitanud tarbija jaoks piisavalt suure valiku erinevaid kauplusi ja seeläbi muutnud piirkonna omamoodi tõmbenumbriks. Lisaks kaubandusele pakutakse ka meelelahutust ja kvaliteetset ajaveetmise kohta. See kõik peaks meelitama kliente ka kaugemalt kui ainult kesklinn. Siiski uuringust selgus, et kõige enam elasid küsitletud 1-3 km kaugusel ja kõige vähem 30-50 km kaugusel. Tulemusest võib järeldada, et uuritavad keskused on atraktiivsed eelkõige kesklinnas ja selle lähiümbruses elavate klientide jaoks. Keskustest eelistatakse jalatsite ja rõivaste ostukohana enim Kaubamaja (mis on keskustest vanim), järgneb Tasku ning seejärel Kvartal. Vastajatest peaaegu 25% puudus ostude sooritamiseks kindel eelistus. Kuna eelistused ühtivad keskuste vanusega, siis on tegemist eespool väljatoodud psühholoogiliste teguritega, kus tarbijal või kliendil on aja jooksul kujunenud oma harjumused. Üle poolte vastanutest arvas, et jalatsikauplusi võiks olla ühes keskuses 1-3, kuid oli ka arvamusi, kus ei peetud oluliseks niivõrd kaupluste arvu, kuivõrd sortimendi laiust ja sügavust. Rõivakaupluste osas olid tulemused jalatsikauplustega võrreldes vastupidised. Üle 5% vastanutest arvas, et ühes keskuses võiks olla rohkem kui 10 rõivakauplust ning madala kvaliteediga rõivaste osakaalu peaks vähendama. Vastajatest 78% oli arvamusel, et ühes keskuses võiks olla 4-10 rõivakauplust, vaid 11% vastajatele piisaks, kui ühes keskuses oleks 1-3 rõivakauplust. Ühe keskuse jalatsi- või rõivakaupluste optimaalseks arvuks peeti 4-6. Tarbija ostukäitumist mõjutavad tema vanus, sissetulek, elulaad, haridus jm. Tarbija ostukäitumine on kliendile emotsionaalne, füüsiline ja mentaalne tegevus, mida ta teeb tooteid ostes ja otsides ning see peaks rahuldama tema soove ja vajadusi. Prof. Michael Cant on juhtinud tähelepanu mitmetele teguritele, mis mõjutavad tarbija ostuotsust, sh hind versus


140 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool kvaliteet. Uuringu tulemusel selgus, et jalatsite ostuotsust mõjutab enim toote kvaliteet ning seejärel hind, aga rõivaste puhul on kõige suurema mõjuga hind ning teisi näitajaid ei peeta väga oluliseks. Lisahüvede osatähtsus oli madal mõlema kaubagrupi puhul, kuid esmatähtsaks märgiti nii jalatsite kui rõivaste osas toote tagastamise võimalust. Mitteplaneeritud

ostukäitumist

käsitleb Berkhout

(2015)

kui ootamatult

teostatud

ostuprotsessi, kus tarbija ei ole eelnevalt läbi viinud analüüsi ega hinnanud toote vajadust. Tarbija sisenemisel kauplusesse, puudub tal kavatsust sealt midagi osta, kuid ostuotsus langetatakse kaupluses kohapeal. Mitteplaneeritud oste sooritatakse jalatsite puhul vähem kui rõivaste puhul. Jalatsite ostuotsuse kõige olulisem mõjutaja oli kvaliteet, mis omakorda viitab kõrgemale hinnale. Seega kõrgema hinnaga kaupade puhul analüüsib tarbija oma ostuostust enam kui soodsama hinnaga kauba puhul. Kui 10% rõivakaupluse tarbijatest ei tee mitte kunagi planeerimata oste, siis jalatsite puhul moodustas see 29%. Jalatsikauplustest sooritati planeerimata oste kõige enam SHU kauplusest (30 vastajat), järgnesid ABC King (24 vastajat), NS King (16 vastajat) ning seejärel ülejäänud kingakauplused. Üle poole rõivakaupluste vastajaist tegid planeerimata rõivaoste Kvartali keskuses asuvast H&M´ist (54 vastajat), Tasku keskuses asuvatest Lindexi (47 vastajat) ja Reservedi kauplusest (43 vastajat). Jalatsikauplustest ostu sooritamise esmaseks valikuks on ABC King (24% vastustest), millele järgnevad üsna võrdselt NS King, Tartu Kaubamaja kingamaailm, ECCO ja SHU. Kui planeerimata oste tehakse SHUst kõige rohkem, siis eelistatud ostukohana asub see kauplus alles 5. kohal. Rõivakauplustest ostu sooritamise esimene eelistus on H&M, järgnevad Reserved, Lindex ning seejärel kõik teised kauplused. Need kauplused ühtivad vastustega, mis märgiti ka enim planeerimata ostude sooritamiseks. Sobivate jalatsite leidmise korral ollakse valmis koheseks ostu sooritamiseks (m=3,36, SD=1,28). Arvati, et jalatsikauplusi peaks olema mõnevõrra rohkem (m=3,20, SD=1,17) ja valik peaks olema kauplustes laiem (m=2,55, SD=1,11). Alati ei leita vajaminevaid või


141 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool meeldivaid jalatseid, mida kinnitasid vastajate poolt antud madalad hinnangud (m=2,01, SD=0,96,

v=48%).

Seejuures

oli

variatsioonikoefitsient

kõrge

viidates

arvamuste

lahknevusele. Rõivakaupluse tarbijaid mõjutab jaekaubanduse kontsentratsioon enam. Rõivakaupluste puhul arvati, et erinevaid rõivakauplusi peaks olema veel rohkem (m=3,35, SD=1,21). Kui suurem osa jalatsikaupluste tarbijaid eelistab enne ostu sooritamist läbi käia kõik jalatsikauplused, siis rõivakaupluse klientidele ei ole see nii oluline (m=2,34, SD=1,18). Rõivaste valikut rõivakauplustes tajuti laiemana kui jalatsikauplustes jalatsite valikut. Järeldused ja ettepanekud Uuringutulemustele tuginedes selgus, et rõiva- ja jalatsikaupluste kontsentratsioon Tartu kesklinnas toimib. Uuritavad keskused on atraktiivsed, eriti Tartu linna või Tartu maakonna elanike jaoks, kes on valdavalt keskuste tarbijad ning kelle jaoks on need keskused atraktiivsed asukoha tõttu (südalinn, bussijaama lähedus). Tarbijate eelistused kaupluste suhtes kolme uuritava keskuse lõikes näitasid, et kõige enam sooritati oste keskustest vanimast - Tartu Kaubamajast, järgnes Tasku ja viimaseks osutus Kvartali keskus, mis viitab asjaolule, et tarbijatel on aastatega väljakujunenud harjumused ja uue omaks võtmine nõuab aega. Lisaks harjumusele loovad eelise keskusele tarbijate eelistused kaupluste suhtes. Rõivakauplusi külastatakse 30% tihedamini kui jalatsikauplusi. Rõivaste ostuotsust mõjutab enim soodsate kiirmoe brändide olemasolu, seega toote hind. Muud näitajad, sh kvaliteet olid vähetähtsad. Planeerimata oste sooritati samuti rõivaste puhul rohkem kui jalatsite puhul. Rõivaste ostukohana oli esmasteks valikuteks H&M Kvartali keskuses ning Lindex ja Reserved Tasku keskuses. Nimetatud kauplustest tehti ka planeerimata oste kõige enam. Jalatsite ostuotsuse tähtsaim mõjutaja oli toote kvaliteet, sellele järgnes hind. Keskustest eelistati enim Kaubamaja, kauplustest oli esikohal ABC King, mis asub Kaubamaja keskuses, järgnes NS King Kvartalis ja seejärel Kaubamaja kingamaailm. Mitteplaneeritud oste sooritati kõige rohkem SHUst, ABC Kingast ning NS Kingast - neist kaks asuvad Kaubamajas. Valdav osa vastajaist (82%) väitis, et ei leia omale koheselt sobivaid jalatseid ja kui leiavad, siis eelistavad enne ostu sooritamist külastada ka teisi kauplusi, et olla oma valikus lõplikult kindel. Jalatsite puhul ei ole oluline kaupluste arv, vaid kaubavalik. Sõltumata kaupluste


142 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool rohkusest ja tugevast konkurentsist sooritatakse ostud, kas planeeritult või planeerimata. Jalatsite oste tehakse pigem planeeritult. Rõivakauplustest ostude sooritamisel on ülekaalus planeerimata ostud. Mõlema kaubagrupi lõikes kinnitab tulemus, et kontsentratsioon õigustab ennast mitte ainult tarbija, vaid ka kaupmehe puhul, võimaldades kasu saada kõigil. Sarnaseid tooteid müüvad

rõiva- ja jalatsikauplused on kontsentreerunud, kinnitades

aglomeratsiooniseaduse kehtivust nende kaupluste paiknemisega üksteise vahetusläheduses eesmärgiga

jagada

saadavat

kasu.

Suur

rõiva-

ja

jalatsikaupluste

valik

pakub

kliendile piisavalt suure valikuvõimaluse, kauplejale aga uusi väljakutseid konkurentidest eristumisel. Läbiviidud uuringu põhjal oodatakse jalatsi- ja rõivakauplejatelt laiemat valikut ning eristumist. Kauplejad peaksid tooma kauplustesse müügile uusi kaubamärke, mis on kas vähe või mitte üldse teistes keskustes esindatud. Rõivastest soovitakse tarbida soodsat kiirmoodi, mis uuritavates keskustes on esindatud H&M-i, Lindex-i, Reservedi jt kauplustega. Vajalik on uute brändide müügile toomine, nt GAP, Peacocks, Primark jt. Artiklis viidatud allikad Berkhout, C. (2015). Retail marketing strategy: Delivering Shopper Delight. London, Philadelphia, New Delhi: Kogan Page Ltd. Cant, M. (2015). Introduction to Retailing (3rd ed.). South of Africa: Juta Legal and Academic Publishers. Eerme, M. (2016). Tartu Kaubamaja saab neljanda korruse. Kasutamise kuupäev: 20.05.2016, allikas Kaubandus.ee: http://www.kaubandus.ee/uudised/2016/04/14/tartu-kaubamaja-saab-neljanda-korruse Eerme, M. (2016). Tartu uus kaubandus- ja vabaajakeskus Kvartal avab uksed. Kasutamise kuupäev: 06.02.2017, allikas Kaubandus.ee: http://www.kaubandus.ee/uudised/2016/05/20/tartu-uus-kaubandus--ja-vabaajakeskuskvartal-avab-uksed Jõgi, K. (2014.). Eestlastele meeldib suur, aga ameeriklastele väike. Kasutamise kuupäev: 08.06.2016, allikas TNS Emor: http://www.emor.ee/eestlastele-meeldib-suur-agaameeriklastele-vaike/ Karjus, J. (2015). Kaubanduskeskused peavad ellujäämiseks spetsialiseeruma. Kasutamise kuupäev: 20.05.2016, allikas Postimees: http://tallinncity.postimees.ee/3171771/kaubanduskeskused-peavad-ellujaamiseksspetsialiseeruma Kaubandusettevõtete küsitlus 2015. (2015). Swedbank. Kasutamise kuupäev: 07.02.2016, allikas


143 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool https://www.swedbank.ee/static/pdf/business/infoportal/Kaubanduse_kysitlus_2015_e st.pdf Knežević, B., Knego, N., & Delić, M. (2014). The retail concentration and changes of the grocery retail structure. Kasutamise kuupäev: 20.05.2016, allikas 10 hrćak, portal of scientific journals of Croatia: http://hrcak.srce.hr/index.php?show=clanak&id_clanak_jezik=198895 Kuusik, A., Virk, K., Aarna, K., Sepp, L., Seppo, M., Mehine, T., & Prinsthal, I. (2010). Teadlik Turundus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Notton, R. (2012). Ostuläbirääkimiste oskuse tähtsus. Kasutamise kuupäev: 17.04.2017, allikas http://www.vomentaga.ee/sites/default/files/editor/failid/ostmine_ebs.pdf Peda, M. (s.a). Swedbank: lähiaastail on edukamad need kaupmehed, kes on 24/7 kohal. Kasutamise kuupäev: 20.05.2016, allikas BCS itera: http://www.itera.ee/2015/09/maris-peda-swedbank-lahiaastail-on-edukamad-needkaupmehed-kes-on-247-kohal/ Pradeep, D. A. (2010). The Buying Brain. New Jersey: John Wiley & Sons, Inc. Sanglepp, M. (2015). Colliers: paljud jaekaubandusprojektid jäävad vaid paberile. Kasutamise kuupäev: 20.05.2016, allikas City24: http://www.city24.ee/et/kinnisvarauudised/NEWS_5579/paljudjaekaubandusprojektid-jaavad-vaid-paberile Siimon, A. (2014). Kaubandus: põhimõisted ja -seosed. Tallinn: Innove.


144 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool

MEELELINE TURUNDUS TARBIJA OSTUOTSUSE MÕJUTAJANA Liisa Pärn Juhendaja: Merje Õun, MA Sissejuhatus Tänases turunduskeskkonnas pööratakse aina enam rõhku tõhususele ning innovaatilisusele. Tänu valitsevale tarbimisühiskonnale ostetakse rohkem kui varem, kuid ka konkurents pakkujate seas on enneolematult tugev. Turunduse vaatenurgast on olulisemateks küsimusteks: kuidas muuta kliendid veel kasumlikumas ehk kasvatada nende ostukorvi ning kuidas on võimalik tarbijat mõjutada käituma turundaja poolt soovitud viisil. Iga abinõu, mis aitab teistest erineda, võib olla konkurentsieeliseks. Üheks selliseks on sensoorse turunduse ehk meelelise turunduse kontseptsioon. Kaubanduses on meelelist turundust tegelikult kasutatud juba ammustest aegadest, kasutades huvitavaid väljapanekuid, meelitades kliente pagaripoodi värskelt küpsetatud saiakeste lõhnaga jne. Siiski on selline tegevus olnud pigem intuitiivne, kui teadusel põhinev tänapäevane lähenemine. Hiljutised uuringud väidavad, et oleme sisenemas ajastusse, kus pööratakse senisest palju enam tähelepanu meeltele baseeruvale turundus lähenemisele. (Hilton, 2015) Lisaks on toimumas muutus inimeste reklaamitarbimises. Kuna ostukeskkond on muutunud tänu reklaamide rohkusele väga mürarikkaks, soovib aina enam tarbijaskonnast niinimetatud reklaamivaba keskkonda. Pelgalt suurte soodussiltide ning erksa graafikaga ettevõte oma eesmärke enam ei täida. Uue turunduslahenduse leidmiseks tuleb vaadata kaugemale tänapäevasest traditsioonilisest turundusmudelist. Tuleks minna tagasi põhitõdede juurde ning tundma ära need aspektid, mis köidavad inimesi igapäevaelus (Latasha, Tooraiven, Monishan, 2016). Kui inimesi köidavad heli, lõhnad, maitse ja puudutus, siis miks mitte kasutada neid ettevõtte enda kasuks. Kui USA-s on meelelist turundust uuritud juba pea kaks aastakümmet, siis on Eestis antud valdkond nii uurimise kui praktikas kasutamise poolest alles lapsekingades. Meeleline turundus ise on Eesti keeles üsna uus mõiste. Kuigi meelelise turunduse üheks haruks olev


145 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool visuaalne turundus on olnud domineerivamaks turundusviisiks, siis teised meeled on jäänud pigem tähelepanuta. Nordic Hotel Forum müügi- ja turundusdirektor Kersti Vaino on öelnud, et näiteks lõhnaturunduse vallas ollakse katsetamas (Harrop, 2013). Kuna puudub laiem mõistmine, milline mõju on lõhnaturundusel, heliturundusel ja teistel meelelise turunduse liikidel tarbija ostuotsuse mõjutajana, kipuvadki ettevõtted nii-öelda põlve otsas nokitsema. Eesmärk ja uurimisülesanded Lõputöö eesmärk on analüüsida emotsioonide rolli tarbija otsustusprotsessis ning meelelise turunduse mõju tarbija käitumisele. Eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised uurimisülesanded: 

seletada teoreetilistele allikatele põhinedes emotsioonide osa ostuotsustusprotsessis;

analüüsida meelelise turunduse praktika mõju tarbija emotsioonidele;

analüüsida meelelise turunduse mõju tarbija käitumisele;

kogutud andmetele lähtudes esitada järeldused ja ettepanekud kaubandusettevõtetele, millest sensoorse praktika kasutuselevõtul oleks võimalik lähtuda.

Uurimistöö teoreetilised lähtekohad Emotsioonidel on inimeste otsustes suurem roll, kui seda endale teadvustatakse. Inimesed peavad end ratsionaalseteks olenditeks. Kuna inimesed emotsioone enda jaoks väga ei teadvusta, siis on müüjal võimalik klienti mõjutada nii, et need sellest ehk arugi ei saa. Teadmatus on tihti tarbija puhul kõige efektiivsem, sest kui too avastab, et temaga manipuleeritakse, siis ei ole ta enam nii mõjutatav. Inimesel on viis meelt, millega ta tajub ümbritsevat keskkonda. Sellest tulenevalt jaotub meeleline turundus viieks alagrupiks: auditiivne, taktiilne, olfaktoorne, gustatoorne ja visuaalne turundus. Auditiivse turunduse puhul üritatakse seda siduda ka visuaalse kujutlusega. Kujutlust kasutatakse praktikas laialdaselt, mõjutamaks tarbija valikuid. Taktiilsel turundamisel kasutatakse selliseid väljundeid nagu materjal, pinnatekstuur, temperatuur, kaal, vorm ja mugavus. Lõhnaturunduses jagatakse aroomid naturaalseteks ning tehislikeks. Kaupluse keskkonnas võivad naturaalseteks lõhnadeks olla pagariletis küpsetamise käigus või valmistoidu letid kana grillimisel tekkivad aroomid. Tehislikeks


146 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool aroomideks on aga spetsiaalselt kaupluse keskkonna jaoks loodud või valitud aroomisegud, mida piserdatakse õhku lõhnamasinatega. Peamiseks ning levinumaks gustatoorse turunduse viisiks on kauplustes tasuta tootenäidiste pakkumine ehk degustatsioonide läbiviimine. Nägemine on kõigi viie meele seast kõige domineerivam ning olulisem. Nägemismeele eeliseks on silmade ja aju vaheline ülikiire ja täpne informatsiooni liikumine, mistõttu suudab inimene nägemismeelt kasutades püüda korraga väga palju informatsiooni. Kõigi viie meelelise turunduse liigi puhul on suured erinevused selles, millist informatsiooni hangitakse ning kuidas seda töödeldakse. Kui füüsilist otsekontakti vajavad meeled nagu maitsmine ja kompimine annavad kliendi jaoks aimu toote kvaliteedist ja väärtusest ning tekitavad teatavat omanikutunnet siis distantsilt kasutatav haistmine toob esile mälestusi ning loob sellega tarbijas müüja poolt soovitud seisundit. Uurimistöö metoodika Lõputöö koostamisel kasutas autor deduktiivset lähenemist. Deduktiivsel meetodi puhul kogutakse fakte hüpoteetiliste seoste kinnitamiseks või ümberlükkamiseks. Deduktsiooni eesmärgiks on tutvuda erinevate teoreetiliste seisukohtadega ning läbiviidava empiirilise uuringuga kontrollida teooria kehtivust (Ghauri, Grønhaug, 2004). Analüüsimeetodina kasutati kvantitatiivset analüüsi. Kvantitatiivse analüüsi puhul on objekte iseloomustavad suurused on arvulised, andmeid analüüsitakse matemaatiliste meetoditega ja ka järeldused on enamasti arvuliselt kirjeldatavad (Õunapuu, 2014). Lõputöö eesmärgist tulenevalt kasutas autor uurimismeetodina küsitlust. Küsitluse läbiviimine annab võimaluse analüüsida suurt valimit ning teha sellest tulenevalt järeldusi. Küsimustik koostati autori poolt toetudes töö teoreetilisele osale. Koostatud küsimustik koosneb 6 osast, mis jaguneb: I vastaja andmed (taustküsimused), II auditiivne turundus – 11 küsimust, III taktiilne turundus – 6 küsimust, IV olfaktoorne turundus – 9 küsimust, V gustatoorne turundus – 5 küsimust, VI visuaalne turundus – 9 küsimust. Analüüsi tulemustes ei kajastu informatsiooni vastaja isiku kohta. Küsimustik koosneb hinnanguskaalast ja valikvastustega küsimustest. Küsimustiku põhiosa moodustavad suletud küsimused, kus iga väite juures on võimalik valida viiepallilisel


147 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool nõustumisskaalal (5 „täiesti nõus“, 4 „üldiselt nõus“, 3 „raske öelda“, 2 „üldiselt ei ole nõus“, 1 ”üldse ei ole nõus“) sobiv vastusevariant. Küsimustikku jagati sotsiaalmeedia keskkonnas. Küsimustikule lisati kaasa selgitav kiri uurimustöö kohta, kus kinnitati andmete kasutamist ainult käesoleva uuringu tarbeks. Küsitlusele vastamine on vabatahtlik ja täiesti anonüümne. Andmete analüüsimisel kasutati kirjeldavat statistikat. Uuringu tulemuste analüüsimisel toetuti

teooriale.

Ankeetküsitluse

tulemused

töödeldi

Microsoft

Exceli

tabelarvutusprogrammis. Olulisemate tulemuste visualiseerimiseks ja kokkuvõtteks ning parema ülevaate saamiseks esitatakse tulemused tabelite ja graafikutena. Uurimistulemused Läbi viidud töö tulemustest selgub, et emotsioonidel on oluline osa otsustusprotsessis. Vastajad tunnistasid, et erinevad kaupluse atmosfääri loovad mõjurid mõjutavad nende emotsioone ning selle ajelt sooritatakse ka varem planeerimata oste. Kõigil viiel meelel on mõju sellele, mida inimene toodetest arvab. Ühtki meelt ei tohiks turunduses unustada, kuna see annaks kohe eelise konkurentidele täitmaks tühjaks jäänud koht. Kõigi meelte kaasamise abil saab tarbija rohkem informatsiooni, millele tuginedes ostuotsust teha. Auditiivse turunduse kasutamisega on võimalik mõjutada tarbija arvamust viibitavast keskkonnast. Kuigi kauplustest kasutatakse toodete reklaamimiseks ka audioreklaami, siis antud uuringu tulemuste järgi ei ole see väga efektiivne. Auditiivse turunduse abil ei saa mitte niivõrd müüa toodet, kui suunata klienti psüühiliselt, et ta rohkem ostaks. Valesti kasutatav audiotaust seevastu on hoopis müügile pärssiv. Taktiilne turundus aitab luua sidet toote ja inimese vahel. Et taktiilset turundust rakendada, tuleks sellega koos kasutada nt visuaalset turundust, kuna inimene ei saa katsuda toodet ning tekitada sidet asjaga, mida ta ei näe või tähele ei pane. Toote käes hoidmine tekitab omanikutunnet ning suurendas ostu tõenäosust. Ebameeldiv pakend viib alla kogu mulje tootest. Toote katsumise järgi hinnatakse tema omadusi ja väärtust. Olfaktoorne turundus mõjutab emotsioone ja selle kaudu ka ostuotsuseid. Eriti tõhusalt saab seda kasutada näljatundega klientide puhul. Ebameeldiv lõhn või selle kontsentratsioon on klienti peletav.


148 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Degustatsioonide läbiviimine kauplustes annab eelise ning suurendab toote müüki. Maitsmisega saab klient palju parem ülevaate tootest, kui pakendilt loetavast infost. Kaupluse visuaalne pool mõjutab kliendi jaoks kaupluse valikut. Keskkonnast eristuvad sildid püüavad tähelepanu. Visuaal mõjutab tarbija emotsioone ja ostukogemust. Järeldused ja ettepanekud Võttes arvesse uurimuse tulemusi, teeb autor järgnevad ettepanekud:  Mitte piirduda vaid ühe või kahe meele tähelepanu püüdmisele, vaid üritada kaasata ostukogemusse kõiki tarbija meeli.  Auditiivsest aspektist lähtuvalt pöörata tähelepanu sobiva helitausta ning selle volüümitugevuse kasutamisele.  Taktiilsest aspektist anda klientidele võimalus tooteid katsuda ning nendega lähemalt tutvuda.  Rõhutada toote pakendit disainides kvaliteedile ja esteetilisusele.  Olfaktoorsest aspektist kasutada ära nii kaupluse naturaalseid kui tehisaroome.  Pöörata tähelepanu lõhna optimaalsele intensiivsusele.  Gustatoorsest aspektist korraldada regulaarseid degustatsioone.  Visuaalset aspektist kujundada ostukeskkond võimalikust visuaalselt atraktiivsena.  Atraktiivsete siltide kasutamine tähelepanu püüdmiseks.  Värvilahendusse valida erksamaid värve, mis loovad hea enesetunde. Artiklis viidatud allikad Ghauri, P., Gronhaug, K. (2004). Äriuuringute meetodid. Praktilised näpunäited. Tallinn: Külim. Harrop, S. (2013). Kuidas meeleliselt turundada. Kasutamise kuupäev: 12.01.2016, allikas http://www.aripaev.ee/uudised/2013/11/24/kuidas-meeleliselt-turundada Latasha, K., Tooraiven, P., Monishan, B. (2016). Analyzing the Impact of Sensory Marketing on Consumers A Case Study of KFC. Õunapuu, L. (2014). Kvalitatiivne ja kvantitatiivne uurimisviis sotsiaalteadustes. Kasutamise kuupäev: 01.02.2017, allikas Tartu Ülikool: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/36419/ounapuu_kvalitatiivne.pdf


149 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool

VI JUHIABI ÕPPEKAVA LÕPUTÖÖD MOTIVATSIOON JA TÖÖRAHULOLU SOOME METSATÖÖSTUSETTEVÕTTES Kristiina Kuulme Juhendaja: Virve Transtok, MA Sissejuhatus Ettevõttes kujunevad töörahulolu ja -motiveeritus just selliseks, milline on sisekultuur organisatsioonis ehk juhtide poolt tööks loodud tingimused. Mida suuremat rahulolu inimene tööl olles tunneb, seda enesekindlamaks, sihikindlamaks ja jõulisemaks ta muutub. Ja kui inimesed tunnevad end tööl olles ja tööd tehes hästi, muutuvad paremaks nii töösooritus, töö kvaliteet ja ettevõtte finantstulemused. Organisatsioonid ei saa eksisteerida inimressursita ja selleks, et inimesi juhtida, on vaja teada, mis inimesi motiveerib ja tegutsema ajendab. 2013. aastal ütles ainult 16% eestlastest, et nad on oma tööle pühendunud (tunnevad, et soovivad just selles organisatsioonis selle juhi alluvuses seda tööd teha). 2015. aastaks on see langenud 7% peale. Paljud arvavad, et asi on Eesti madalas palgatasemes. Kahjuks ei ole lahendus ka palgas. Näiteks Soomes olid vastavad näitajad 11% ja 4%. Järelikult peab olema põhjus mujal (Pajumaa, 2015b). Jim Clifton (2014) väidab, et inimesed soovivad töökeskkonnas ettevõttesiseselt areneda, suurendada oma vajalikkust ja tunda end väärtustatuna. Igal aastal lahkub Eestist järjest rohkem tööealisi inimesi, mis mõjutab majandust negatiivses suunas, sest vähemaks jääb nii töötajaid kui ka tarbijaid. Lahkutakse erinevatel põhjustel, kuid ühiseks teguriks on töötajate madal motivatsioonitase ja rahulolematus töökeskkonna suhtes. On vaja teada, milliste vahenditega töötajaid motiveerida, kuid veelgi olulisem on see, kui motiveeritud ja õiglase käitumisega juhid ise on. Eesmärk ja uurimisülesanded Lõputöö eesmärk on analüüsida töötajate töömotivatsiooni ja töörahulolu taset Soome metsatööstusettevõttes ning uuringu tulemustest lähtuvalt teha parendusettepanekuid


150 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool juhtkonnale inimeste töömotivatsiooni ja töörahulolu käivitajate ning püsimise välja selgitamiseks. Töö eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised uurimisülesanded:  analüüsida motivatsiooni ja töörahulolu erinevaid käsitlusi, et luua teoreetiline raamistik uuringule;  kavandada ja viia läbi uuring, et selgitada välja Soome metsatööstusettevõtte töötajate motivatsiooni ja töörahulolu tase ettevõttes;  uuringu analüüsist lähtuvalt teha ettepanekud ettevõttes töörahulolu ja -motivatsiooni toetamiseks. Uurimistöö teoreetilised lähtekohad Sisemised motivaatorid töökeskkonnas Inimeste motiveerimine tähendab tekitada neis tunne, et nad soovivad töötada selles firmas selle juhi alluvuses (Pajumaa, 2015a). On vaja mõista teadust ja omandada kogemusi, et teada, mis peitub inimeste motivatsiooni ja töörahulolu taga töökeskkonnas. Mõistes psühholoogiat ning õppides seda kasutama konkreetses olukorras, ollakse võimelised motiveerima inimesi üht või teist tegema, käitudes taktikaliselt ja strateegiliselt õigesti. Raamatu „Kulgemine“ autor Mihaly Csikszentmihalyi väidab, et inimesed lähtuvad oma motiveerituses stereotüübist, milline töö peaks olema ja võtavad seda kui sundust, pingutust, vabaduse piirangut, mida tuleks vältida nii palju kui võimalik (2007, lk 176-177) ning nõnda siis ootab inimene töö lõppemist, et ellu tagasi pääseda, sest töökoht ei pea olema teraapiaühing, kuid kui teha töökoht inimlikumaks, on võimalik, et inimene pöördub sinna tagasi (Hellsten, 2015, lk 195-196). Töö ja eraelu tasakaal on tänapäeva tööstusühiskonnas kesksel kohal. Soome, Rootsi, Norra ja Taani töötajate seas läbi viidud uuringust (Soome sotsiaalkindlustuse ameti poolt läbiviidud uuring 2011. aastal) selgus, et Taani (67,2%) töötajad on kõige kõrgema rahulolu tasemega töö ja eraelu tasakaalu suhtes antud neljast riigist, järgnevad Soome (64%), Norra (62,4%) ja Rootsi (58,3%). Sealjuures on võrdluste tabelis märgitud ära Eesti töötaja rahulolutase töö ja


151 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool eraelu tasakaalu suhtes ning tulemuseks on 58,4%, mis on veidi kõrgem isegi kui Rootsi töötajatel. (Sumberg, 2015) Ed Michaels (2007) väidab, et kui töötajad tunnevad end hästi, annavad nad ka tööd tehes endast parima, sest hea enesetunne tagab suurema vaimse jõudluse, parandades inimeste võimet informatsioonist aru saada, mille kohta ka Maaja Vadi (1995, lk 58) on järeldanud, et mida positiivsemalt töötaja tunnetab tööd, töökorraldust ja suhteid töökaaslastega, seda suuremat tööga seotud rahulolu ta tunneb ja vastupidi. Töötajad tahavad südamelähedast sisekultuuri ja väärtusi, tahavad tunda, et nad on hea juhtimise all ning et nende ülemused on neile eeskujuks (Michaels, Handfield-Jones, & Axelrod, 2007, lk 48). Civitta ja EBS poolt läbi viidud uuringus (Eesti juhtimisvaldkonna uuring, 2015) selgus, et nii Eestis kui Soomes on tulemuste saavutamise kõrval olulisemaks muutumas vaba aeg, perekond, tervis ja sport, kuid andmed näitavad, et juhid ei luba samalaadset paindlikkust oma alluvatele. Võrreldes Soomega on Eestis paindlike töövormide kasutamine madalseisus. Kui Soomes pakub 91% firmadest erinevaid paindlikke töövorme (sh 42% lubavad teatud piirini kodust töötada), siis Eestis lubab paindlikkust 58% firmadest ja vaid 20% ettevõtetest on Eestis kodust töötamine lubatud mõnele oma töötajale. Elisa juhatuse esimees Sami Seppänen (2016) ütleb, et kui päevad lähevad pikaks, siis esimesel võimalusel peab töötaja selle eest kompensatsiooni saama. 24/7 töötamine on lühinägelik, inimese kurnamine ja kiire läbipõlemine. Pigem tuleb otsida kvaliteeti, mitte kvantiteeti. Ta lisab, et tööandja peab arvestama, et väga head, kogenud ja targad inimesed teevad pikki päevi ainult siis, kui nad ise tahavad. Kui pikad päevad on tingitud liiga suurest töökoormusest, lähevad nad sinna, kus on normaalsed tööpäevad. Samas vahel kõik pingutavad natukene rohkem, aga sellele peab järgnema lõdvem aeg. Arvestades millenniumi-põlvkonna pealekasvamisele on paindlike töövorme. Vadi (2001) on välja toonud, et inimese hoiak kujuneb võrdlusest tegelikkuse ja oma väärtuste vahel. Sageli määravad rahulolematust tunded. Hellsten (2015) usub, et inimene peaks mahtuma oma töökohale koos oma nõrkuste ja tugevustega, õnnestumiste ja ebaõnnestumistega, milles kollektiiv saab muutuda ainult siis, kui indiviidid muutuvad. Töövormide lubamise vähesus oluline puudujääk tänastes juhtimispraktikates ja juhtide mõttemallides.


152 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Välised motivaatorid töökeskkonnas Paljude inimeste elu on vaev, mis saab paljuski alguse sellest, et neil pole küllaldaselt raha ja nende töö ei motiveeri neid. Selline mõtteviis ühiskonnas, kus iga päev peab muretsema selle pärast, kuidas lapsele ning endale süüa osta, ei ole võõras paljudele Eestis elavatele inimestele. Töö autor, tuginedes uuringu tulemustele nendib, et ka Eestis on olukord, kus rahva elatustase on väga madal. Nimelt 2014. aastal Statistikaameti poolt korraldatud elatustaseme uuringu tulemuste põhjal elas 2013. aastal suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 358 eurot ja absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 205 eurot ehk teisisõnu suhtelises vaesuses elab 22,1% ja absoluutses vaesuses 8% Eesti elanikkonnast (Madiste, 2015). Soomes kehtivad iga valdkonna ameti kohta kollektiivlepingud, kirjutab Helena Tamm (2016) oma artiklis. Seal on kindlaks määratud ametiaste, puhkuserahad, palgamäärad ja teised töötingimused. Standardsete lepingute muutmine on aga keerukas ja aega nõudev protsess. Kuni tänaseni on kõik nn vihmapäevatasud, puhkusetasud, lisad ja mitte lisad standardiseeritud lepingutes kirjas. Soome konkurentsivõime on nullilähedane, aga muudatusega ei tohi kaotada ka töötajaid, kelle jaoks tööturu paindlikkus tähendab muutlikku sissetulekut. Rahuloluga sissetuleku suhtes juhib Taani 71,2 protsendiga ning järgnevad Rootsi 62%, Norra 57,6% ja Soome kõigest 24,5%. Selgub, et Soome töötajad töötavad pikimaid töötunde ega ole päris nii rahul oma sissetulekuga kui Taani, Rootsi ja Norra töötajad, kuid Soome töötajad on üsna rahul oma töö ja vaba aja tasakaaluga. Raha ei mängi rolli ainult Rootsis ja Norras (Sumberg, 2015). Daniel Pink (2012, lk 16) aga toob esile rahalise tasuga seotud katse tulemuse, mille viis läbi Edward Deci, kus uuriti, kas tasu suurendab huvi ja parandab sooritustulemusi. Deci väitis, et kui mingi tegevuse eest premeerimiseks kasutatakse raha, kaotavad osalejad sisemise huvi tegevuse vastu.

Premeerimine võib tekitada lühiajalist

huvisööstu, kuid kui selle toime lahtub, on tulemuseks inimese pikemaajalise motivatsiooni langus. G4S Eesti AS tegevjuht Priit Sarapuu sõnul (2013) tullakse tööle ettevõtte pärast ja lahkutakse juhi pärast. Ta nendib, et kui on heade liidriomadustega juht, tänu kellele on meeskond tugev


153 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool ja kokkuhoidev, siis palk on meeldiva töökeskkonna kõrval teisejärguline ja mitte niivõrd oluline. Sarapuu toob välja, et tööandja suurimaks väljakutseks töötajate hoidmises on neid koolitades, arendades ja tunnustades. Töö autori tõdeb, et premeerimisel on suur osatähtsus, ka mitterahaline premeerimine on motiveeriv. Kuid kui premeerimine iga kord peale head sooritust antakse, kaotab see oma esialgse väärtuse ja samalaadsete ülesannete täitmisel oodatakse iga kord tasu, mis sunnib juhti pakkuma veelgi suuremat preemiat, et saavutada sama tulemus. Uurimistöö metoodika Tulemuste väljaselgitamiseks viidi ettevõttes läbi kvantitatiivne uuring, kus kasutati deduktiivset

lähenemist

ja

„survey“

meetodit.

Andmete

kogumiseks

kasutati

ankeetküsimustikku. Andmeid koguti esmastest allikatest. Andmekogumismeetodina kasutati struktureeritud küsimustikku, mis on kohandatud Soome metsatööstusettevõtte tarbeks (toodud lõputöö lisades). Ankeetküsitluse kasuks otsustas töö autor peamiselt sel põhjusel, kuna ettevõte on suur, siis on võimalik koguda informatsiooni paljudelt töötajatelt ning see andmekogumismeetod osutuks kõige otstarbekamaks vahendiks. Küsimustik põhineb Arvi Grünthali (2004, lk 1-6) poolt koostatud töörahulolu mõõtmise küsimustikul, mis on välja toodud Äripäeva Kirjastuse poolt välja antud Juhi käsiraamatus. Töös kasutati kõikset valimit, mis tähendab, et valimisse kuuluvad kõik üldkogumi liikmed. Uuringu objektiks on ettevõtte metsatööstusosakond, kus töötab 17 alalist töötajat, kelle seast on valimisse arvatud 16 töötajat. Valimist on välja jäetud metsatööstusosakonna juhataja. Lõplikuks valimiks on 14 töötajat, kes tagastasid küsimustikud. Andmete töötlemisel kasutati kirjeldavat statistikat. Microsoft Excel tabelarvutusprogrammi sisestatud andmetest leiti aritmeetilised keskmised ja standardhälve, millede põhjal töö autor koostas iga uuritava ploki kohta analüüsi, mis kajastas saadud tulemusi. Analüüsi illustreerimiseks kasutati autori koostatud tabeleid ja jooniseid. Analüüsi tulemustest ja järeldustest tehakse ettepanekud ettevõtte juhtkonnale ja personaliosakonnale


154 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Uurimistulemused Empiirilise osa jaoks vajalik küsimustik koostati soomekeelsena ning küsimused olid jaotatud kaheksasse eri plokki. Esimese osa valikvastustega küsimuste eesmärgiks oli saada infot töötaja sotsiaal-demograafiliste andmete kohta. Teises osas uuriti töötajate motivatsiooni ja tööga rahulolu mõjutavaid tegureid. Lõputöö uuringutulemuste paremaks analüüsimiseks muudeti hindamisskaala 4-palliliseks, kus vastust „ei oska vastata“ käsitleti eraldi ja see lõppkokkuvõttes tulemusi ei mõjutanud. Kolme negatiivse väite analüüsimisel kasutati pöördskaalat, kus „1“ on täiesti nõus ja „4“ üldse ei ole nõus. Kõik vastused küsimustele teise osa kaheksas plokis, mida hinnati madalamalt kui 3,2-ga, said uuringus keskmisest madalama hinnangu ja ettevõttes motivatsiooni ja töörahulolu head taset mõjutavad valdkonnad. Kõik vastused küsimustele teise osa kaheksas plokis, mida hinnati kõrgemalt või võrdselt 3,2-ga, loeti keskmisest kõrgemalt hinnatuks (vt Joonis 8).

Tunnustamine

3,10

Hüvitised

3,12

Töötasu

3,16

Juhtimine ja eestvedamine

3,16

Töö sisu

3,19

Isiklik areng ja karjäär

3,20

Töökeskkond

3,92

Koolitamine

4,00 0

1

2 3 Keskmine/ standardhälve

Joonis 8. Küsimustiku plokkide vastuste keskmise rahulolu hinnangud

4

5


155 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Analüüsi tulemusena selgus, et kõige kõrgem oli rahulolu ettevõtte personalile on juhtkonna poolt pakutav väljaõpe ja täiendkoolitused ning töötingimused ja töövahendid. Kõige vähem motiveerivad antud ettevõttes tunnustamine, hüvitised, töötasu vastavus ametikohale ning juhtimine ja eestvedamine. Plokkide aritmeetiline keskmine näitab rahulolu (m=3,36) ja see on normaalne tulemus. On tunda, et inimesed soovivad anda oma panust ja hindavad oma meeskonda ja kolleege. Ettevõtte kollektiiv on tugev ja tegutsemisvõimeline ning suunatud lõhestamine ei ole sobilik. Järeldused ja ettepanekud Uuringutulemustest selgub, et suurima rahuloluga on ettevõttes töötajad, kellel kõrgem töökogemus (11 ja enam aastat), vanuses 36 ja enam aastaid ning kõrgharidusega. Need on töötajad, kes on ettevõttes lojaalsemad ja rahulolevamad ning kes on ettevõttesse püsima jäänud pikemalt kui 10 aastat. Töötajate motivatsiooni ja töörahulolu taseme hindamine on väga vajalik, sest see annab selge ülevaate sellest, mis on hästi ja mis on need kitsaskohad, mida saaks muuta veelgi paremaks. Kuna ettevõttes pole varem motivatsiooni ja töörahulolu uuringut läbi viidud, siis oli juhtkonnal hea võimalus kasutada lõputöö tarbeks saadud uuringutulemusi, et luua motivatsioonisüsteem, mis lähtub töötajate soovidest ja vajadusest, samal ajal arvestades ka personali vanust ja isiklikke huvisid ja varasemat elukogemust. Lõputöö uuringutulemuste põhjal on välja toodud olulisemad järeldused. 1. Probleem, mis avaldub otsese tööjuhi võimes kuulata ja huvituda, paistab eriliselt silma just värskelt tööleasunud inimeste seas. Suhteliselt kiiresti on jõutud arvamusele tööjuhi väheses oskuses kuulata ja juhendada. Juhtkond ja personal peaksid tegutsema teineteise suhtes võimalikult avatult ja ausalt, sest edukas koostöö nõuab vastastikust usaldust. Lahenduste leidmiseks peaks normaalselt toimima sisekommunikatsioon, mis aitab personalil leida end kaasatuna ja motiveerituna. Tuleb panna inimesi tundma, et nad on kui koostööpartnerid, kelle abi ja teadmised on hädavajalikud. Tuleks aega leida suhtlemiseks, muidu ei saa juht aru, miks töötajad ei anna oma panust, mis neid vaevab, et nad ei mõtle kaasa ning ei ole motiveeritud ja lojaalsed.


156 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool 2. Töötasu on uuritud ettevõttes tabuteema, mida keegi väga puudutada ei soovi. Kuid uuringuga välja tulnud tulemusega, kus töötasu suurus ei vasta ametikoha vastutusega, ei ole rahul pigem väiksema töökogemusega töötajad. Nüüd peaks juhtkond mõtlema uudsele palgapoliitikale või üle vaatama standardid ja normid, mille alusel palgasüsteemi uuendada. 3. Motivatsioonipakettide koostamisel võiks teada, mis on need, millega suurendada töörahulolu, motivatsiooni ja lojaalsust eri vanusegruppide seas. Üha rohkem räägitakse ka sellest, et sobiv tööaeg on muutunud hüvitamise ja motiveerimise võtteks. Antud ettevõtte osakonnas paindlikku tööaega kasutada ei saa, sest kõik tööoperatsioonid ja liinid on omavahel tehnoloogiliselt seotud. Küll aga oleks näiteks üks võimalusi pakkuda tasustatud vabasid päevi töötajale olulise tähtpäeva puhul (nt sünnipäev, lapse sünd, lapse esimene koolipäev jne). 4. Lojaalsuse süvendamine on võimas vahend motiveerimiseks, kuna uuel töökohal alustades tunnevad töötajad suurt uhkust, kuid olenevalt edasisest ja otsesest juhtimisest võib see tunne aja jooksul hääbuda. Põhjuseks on tavaliselt ükskõiksus ning põhjus, et ettevõtted ei näe süstemaatiliselt vaeva personaliga suhtlemisel, mis on oluline töörahulolu säilitamiseks ja motivatsiooniks. Uuringust on välja tulnud, et töökogemusega 11 kuni 21 aastat ja sealt edasi on ettevõttesse hetkel jäänud 4 inimest. Noorematel kustub lootus ja kannatus karjääri teha. Tuleb valmis olla koostama uut karjäärimudelit, sest ühel hetkel, kui töötajad on lahkumisavaldusega laua ääres, on juba hilja. Võib küll boonuseid kahekordistada, kuid suhted on rikutud ning järjekordne meister on lahkumas. 5. Juhi positiivne tagasiside tehtud töö eest, töötaja arengu, võimete ning pühendumise kohta. Osata kuulata ja empaatiline olla on üks suurimaid plusse juhiks olemisel. Omavahelisi suhteid igapäevaselt värskendades on võimalik vähendada teineteise valesti mõistmist. Igasugune toetus ja õiglane selgitus kannustab inimeste töösooritust ja rahulolu ettevõttega. Artiklis viidatud allikad Clifton, J. (2014). Why Being Engaged at Work Isn't as Simple as "Being Happy". Kasutamise kuupäev: 08.03.2015, allikas Gallup:


157 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool http://www.gallup.com/opinion/chairman/178583/why-engaged-work-isnsimplehappy.aspx?g_source=work%20motivation&g_medium=search&g_campaign=t iles Csikszentmihalyi, M. (2007). Kulgemine. Tallinn: Pegasus. Grünthal, A. (2004). Juhi käsiraamat. Tallinn: Äripäev. Hellsten, T. (2015). Jõehobu töökohal. Tallinn: Varrak. Madiste, E. (2015). Suhtelises vaesuses elas 2013. aastal iga viies elanik. Kasutamise kuupäev: 24.03.2016, allikas Statistikaamet: https://statistikaamet.wordpress.com/2015/01/29/suhtelises-vaesuses-elas-2013-aastaliga-viies-elanik/ Michaels, E., Handfield-Jones, H., Axelrod, B. (2007). Sõda talentide pärast. Tartu: Hermes OÜ. Pajumaa, K. (2015a). Mida su töötajad tegelikult töökohalt ootavad? Kasutamise kuupäev: 28.12.2015, allikas Director: http://www.director.ee/mida-su-tootajad-tegelikulttookohalt-ootavad/ Pajumaa, K. (2015b). Kas sa tahad seda teha või pead seda tegema? Kasutamise kuupäev: 30.12.2015, allikas Motivaator: http://motivaator.ee/kas-sa-tahad-seda-teha-voi-peadseda-tegema/ Pink, D. H. (2012). Liikumapanev jõud. Tallinn: Äripäev. Sumberg, K. (2015). Töötajate rahulolu ja motivatsioon taimekasvatusettevõtte Grüne Fee Eesti AS näitel. Kasutamise kuupäev 27.12.2016, allikas DSpace: https://dspace.emu.ee/bitstream/handle/10492/2022/Karoline%20Sumberg.%20Magist rit%C3%B6%C3%B6%20PDF.pdf?sequence=1 Vadi, M. (1995). Organisatsioonikäitumine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.


158 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool

SISEKOMMUNIKATSIOONI TOIMIMINE REISIKORRALDUSETTEVÕTTES Liis Loorits Juhendaja: Merje Õun, MA Sissejuhatus Organisatsiooni edukal toimimisel mängib suurt rolli organisatsioonisisene kommunikatsioon. Organisatsioon rühm inimesi, kes tegutsevad ühiste eesmärkide nimel mis tahes elualal. Mida paremini organisatsiooni liikmed üksteist ning ühiseid eesmärke mõistavad, seda tulemuslikum on nende ühine tegevus eesmärkide saavutamise nimel. Kommunikatsiooniks nimetatakse teabevahetuse protsessi, mille käigus toimub informatsiooni vahetus sõnumisaatja ning sõnumi vastuvõtja vahel (Siimon ja Türk, 2003, lk 277). Kommunikatsioon on ettevõtte toimimise põhieelduseks (Past, 2009, lk 15). Igasuguse kommunikatsiooni muudavad keeruliseks erinevad info edastamise vahendid, inimeste harjumused ning saadud info töötlemise erisused. Just seetõttu on kommunikatsiooni toimimise uurimine oluline, et selgitada välja efektiivseimad info edastamise vahendid ning eduka kommunikatsiooni reeglid ja eesmärgid. Organisatsioonis peaks kommunikeerimine toimuma nii, et info jõuaks kõikide organisatsiooni liikmeteni ning oleks kõigile üheselt mõistetav. Lõputöö uurimisobjektiks on reisikorraldusega tegelev ettevõte ning valimiks kõik ettevõtte töötajad. Ettevõttes on igapäevaselt suur infovoog. Seega on primaarne, et info liikumine ettevõttes oleks ladus ja toimiks ilma tõrgeteta. Ettevõttes on mitmeid erinevaid sisekommunikatsiooni vahendeid ning info liigub üsna kiiresti, kuid siiski esineb olukordi, kus oluline info ei ole infot vajavate töötajateni piisavalt kiiresti jõudnud. Seoses sellega on oluline välja selgitada, kuidas on töötajad rahul sisekommunikatsiooni hetkeolukorraga ning millises suunas info liikumisega esineb probleeme. Kui sisekommunikatsiooni toimimine ettevõttes

on

põhjalikult

analüüsitud,

on

võimalik

teha

ettevõtte

juhtkonnale

parendusettepanekuid ning hakata tegutsema sisekommunikatsiooni tõhusamaks muutmisega.


159 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Eesmärk ja uurimisülesanded Lõputöö eesmärk on analüüsida uuritava ettevõtte sisekommunikatsiooni toimimist, et ettevõtte juhtkonnale parendusettepanekuid teha. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks on püstitatud uurimisülesanded. 1. Luua sisekommunikatsiooni erialase kirjanduse põhjal lõputöö teoreetiline raamistik selgitades sisekommunikatsiooni olemust ja tähtsust ning tuues välja erinevad suhtlemissuunad ja kommunikatsioonivahendid, mis on vajalikud tagamaks efektiivse kommunikeerimise organisatsioonis. 2. Leida lõputöö uuringu kavandamiseks sobivaim metoodika, mille abil analüüsida sisekommunikatsiooni toimimist ettevõttes, arvestades uurimisobjekti eripärasid ning vajadusi. 3. Analüüsida erinevates suundades info liikumise toimimist ettevõttes, selgitada välja olulisemad kommunikatsioonivahendid ning nende kitsaskohad ja arendusvajadused. 4. Teha analüüsi tulemuste alusel ettepanekud sisekommunikatsiooni toimimise parendamiseks. Uurimistöö teoreetilised lähtekohad Kuna organisatsioon koosneb paljudest erinevatest inimestest, kes mõtlevad kõik isemoodi, siis ei saa ükski tegevus ega otsus organisatsioonis sündida ilma kommunikatsioonita. Klassikaliselt seletatakse kommunikatsiooni kahel võimalikul viisil. Esimese viisi kohaselt võetakse kommunikatsiooni kui teatamisprotsessi, milles saatja (A) saadab oma teate saajale (B) ning sellel teatamisel on oma mõju. Teine viis käsitleb kommunikatsiooni kui tähenduste vahetamist, milles reaalsus ja osalevad inimesed toimivad interaktiivselt, võimaldades tähendustel ja arusaamadel esile tulla. Kui kommunikatsiooni käsitletakse protsessina, siis eeldatakse, et vastuvõtja võtab sõnumi vastu nii, nagu saatja selle saatis ning selle mõju on oodatav. Selleks, et organisatsioon toimiks, peavad kõik organisatsiooni liikmed olema kursis organisatsioonis toimuvaga ja seeläbi aitama kaasa organisatsiooni arendamisele ning eesmärkide saavutamisele. Sisekommunikatsiooni edukas toimimine või mittetoimimine omab mõju kogu organisatsiooni edukusele. Mida suurem on organisatsioon, seda tähtsam on,


160 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool et info liiguks kiiresti ja oleks kvaliteetne, sest sõnumi saajaid on palju ja on oluline, et info jõuaks kõigile kiirelt ning üheselt mõistetavalt. Tihti unustatakse organisatsioonisiseses suhtluses eduka kommunikatsiooni reeglite järgimine ning seetõttu on vajalik raamistiku olemasolu, mida organisatsioonisisese ning miks ka mitte igapäevase suhtluse puhul aluseks võtta. Kommunikatsiooni puhul ei peaks tähelepanu pöörama vaid kommunikatsioonioskustele. Sama tähtis kui on kommunikatsioon ise, on ka sõnum, mida edastatakse. Sõnumi sisu, tähtsus ning sõnumi edastamise vahend peaksid alati olema läbimõeldud. Edukas kommunikeerimine nõuab oskusi ja teadmisi, selleks on organisatsioonis vaja paika panna eesmärgid, mida kommunikatsioon peaks täitma. Hästi toimiv kommunikatsioon organisatsioonis muudab inimeste suhtumist organisatsiooni ning lähendab neid enda organisatsiooniga. Kui kommunikatsioon toimib ning organisatsiooni liikmete infovajadused on täidetud, siis tunnevad töötajad ennast rohkem osana organisatsioonist ning pingutavad rohkem saavutamaks ühiseid eesmärke. Sama tähtsaks nagu sisekommunikatsioon ise, peetakse ka sisekommunikatsiooni kvaliteeti. Kommunikatsioon võib ju ettevõttes hästi toimida, kuid kui edastatav info ei ole asjakohane ja vajalik, siis ei saa kommunikatsiooni pidada efektiivseks. Organisatsioonisiseses suhtluses on oluline teada, millist infot tuleks levitada ametlikke või mitteametlikke kanaleid mööda. Kui valida info edastamiseks vale kanal, siis ei pruugi info enda eesmärki täita. Mitteametlikke kanaleid mööda infot levitades on oluline jälgida, et info leviks algsel kujul ning ei tekiks kuulujutte. Paraku on isegi väga põhjalikult läbimõeldud ametliku suhtlemise puhul võimatu kuulujutte välistada. Informatsioon organisatsioonis saab liikuda kolmes erinevast suunas, nendeks suundadeks on vertikaalne, horisontaalne ning diagonaalne liikumissuund. Organisatsioonisisese suhtluse toimimise seisukohalt on kõikides suundades suhtlemine oluline, sest erinevad suunad täidavad erinevate sihtgruppide informatsioonivajadusi. Samuti on erinevates suundades levival infol erinevad eesmärgid.


161 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Enne info edastamist peaksime alati läbi mõtlema, millise vahendi abil millist infot sobilik edastada oleks. Lisaks info hindamisele tuleb hinnata ka infohulga suurust

ja

hindamistulemuste alusel valida sobiv kommunikatsioonivahend. Kindlasti on otsuse juures oluliseks kriteeriumiks, kas info edastaja soovib info vastuvõtjalt tagasisidet või mitte. Lisaks suulisele suhtlemisele toimub väga suur osa suhtlemisest organisatsioonis läbi kirjalike vahendite. Nii kirjalikul kui ka suulisel suhtlemisel on oma plussid ja miinused. Selleks, et kommunikatsioon toimiks kõigile üheselt arusaadavalt ja sõnumid jõuaks kohale nende kõige õigemas tähenduses, on kõige efektiivsem suulisi ning kirjalikke kommunikatsioonivahendeid omavahel kombineerida. Parim viis on esmalt saavutada suulised kokkulepped ning seejärel antud kokkulepped kirjalikult fikseerida. Uurimistöö metoodika Lõputöö empiiriline uuring viidi läbi reise korraldavas ettevõttes. Empiirilise uuringuga sooviti vastused leida järgnevatele uurimisküsimustele: Eesmärgi saavutamiseks püstitati järgnevad küsimused: 1. Kuidas toimib sisekommunikatsioon ettevõttes? 2. Kuidas on töötajad rahul info liikumise kiirusega? 3. Millistes suundades liigub info kõige tõhusamalt? 4. Millised on olulisemad kommunikatsioonivahendid uuritavas ettevõttes? 5. Milliseid puudujääke esineb peamistes kommunikatsioonivahendites? 6. Kuidas sisekommunikatsiooni organisatsioonis tõhusamaks muuta? Tulemuste väljaselgitamiseks viidi ettevõttes läbi kvantitatiivne uuring, kus kasutati deduktiivset süstemaatilist

„survey“ meetodit. Ülevaateuurimus ehk „survey“ tähendab valimilt andmete

kogumist

ehk

andmed

kogutakse

standardiseeritud

viisil.

Ülevaateuurimuse korral koostatakse valim teatud inimeste rühmast – näiteks konkreetse ettevõtte töötajatest. Seejärel kogutakse valimilt andmed struktureeritud viisil, kasutades üldjuhul küsimustikke, kuid mõningatel juhtudel ka struktureeritud intervjuusid Kvantitatiivse meetodi kasuks otsustati, sest kvantitatiivse meetodi puhul on andmed hõlpsasti kogutavad ning usaldusväärsed. Kvantitatiivse uuringu puhul on andmed paremini kogutavad,


162 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool sest küsimused on struktureeritud ning uuringu tegemiseks on küsitlejal väiksem vajadus spetsiaalsete oskuste järele (Kuusik, et al., 2010, lk 301-302). Valimiks olid kõik ettevõtte töötajad, kes liigitati kolme gruppi ning võrreldi vastuseid ametigrupiti. Valimi jaotus oli järgnev: reisikonsultandid, tugiüksuse spetsialistid ning juhid. Uuringu tegemise ajal töötas ettevõttes 132 inimest ning küsitlusele vastas 63 töötajat ehk 48% ettevõtte töötajatest. Küsitlusele vastas 9 juhti, 35 reisikonsultanti ning 19 tugiüksuse spetsialisti. Andmete kogumise meetodina kasutati anonüümset ankeetküsitlust, mis sisaldas nii valikvastustega kui ka avatud küsimusi. Valikvastustega küsimustele vastamiseks oli ette antud viie vastusevariandiga Likerti skaala. Valikvastustega küsimustele lisati juurde ka kommenteerimise võimalus, et vastajatel oleks soovi korral võimalus täpsustusi lisada. Andmete töötlemiseks kasutati programmi MS Excel abi. Analüüsimeetodina kasutati kirjeldavat statistikat. Korrastatud andmetest leidis autor peamiselt aritmeetilisi keskmisi ehk vastuste keskväärtusi ning standardhälbeid, mille abil on võimalik näha vastuste erinevust aritmeetilisest keskmisest ehk hajuvust keskmise ümber. Töödeldud tulemused tõlgendati analüüsi, võrdlemise ning üldistamise teel. Uurimuse tulemused esitatakse joonistena, avatud küsimuste vastused avaldatakse kirjeldavalt. Uurimistulemused Uuritava ettevõtte töötajate seas teostatud uuringu raames analüüsis töö autor kuute teooriast tulenevat teemaplokki, mille kõikide vastuste tulemused näitasid ettevõtte töötajate küllaltki kõrget rahuolu sisekommunikatsiooni toimimise osas. Samas kui analüüsida kõiki küsimuste plokke eraldi, siis just üldise sisekommunikatsiooni toimimise ploki väited said kokkuvõttes kõikidest plokkidest kõige madalama keskmise tulemuse. Vastanud on rahul osade sisekommunikatsiooni komponentide toimimisega, kuid konkreetselt sisekommunikatsiooni toimimise küsimuses hindavad vastanud enda rahulolu madalamalt.


163 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Kõige kõrgem on töötajate rahulolu info liikumisega ülevalt alla ehk infoga, mis puudutab tööülesandeid ning teavitamist ettevõtte eesmärkidest ning uutest suundadest. Vastajate kõrge rahulolu põhjuseks võib pidada, et ettevõte on hästi juhitud. Lisaks liigub info tõhusalt ka alt üles ehk töötajad tunnetavad, et tekkinud probleemidele otsitakse juhtkonna poolt lahendusi. Madalaim oli vastajate üldine rahulolu info õigeaegse kättesaadavuse osas ning osakondade vahelise info liikumise küsimuses. Kõige rahuolematumad on info õigeaegse kättesaadavuse ning osakondade vahelise info liikumise osas taaskord ettevõttes töötavad reisikonsultandid. Lisaks ei ole vastanud rahul siseveebi ülesehitusega – paljud vastanud leidsid, et siseveebis on keeruline orienteeruda ning info kiirelt üles leidmine osutub vajadusel tihti keeruliseks. Rahulolu on taas kõige madalam reisikonsultantidel. Järeldused ja ettepanekud Lõputöö analüüsi põhjal tehti järgmised järeldused ja ettepanekud: 

Kuna paljud töötajad ei ole rahul info liikumise kiirusega, siis tuleks parandada olulise info liikumise kiirust. Eriti tuleb tähele panna reisikonsultantidele suunatud kiiret infot. Reisimüügiga tegelevatele töötajatele tuleks info sooduspakkumiste kohta edastada aegsasti, et selleks ajaks kui pakkumine on klientideni jõudnud, oleks töötajatel teada pakkumise reeglid, erinüansid ning muu edukaks müügiks vajalik info. Lisaks tuleb kriisiolukordade jaoks paika panna, kes täpselt millise valdkonna info eest vastutab ning infot jagada võimalikult kiiresti, et reisikonsultantidel oleksid täpsed tegutsemisjuhised aegsasti olemas.

Info liikumist erinevate osakondade vahel tuleb tõhustada. Selleks tuleb anda osakondadele juhised, millise info jagamine teiste osakondadega on prioriteetne ning mõelda põhjalikumalt läbi, millise kommunikatsioonivahendi abil on tõhusaim konkreetset infot edastada. Korraldada rohkem ühisüritusi ja luua rohkem koos aja veetmise võimalusi väljaspool tööruume, et suurendada organisatsiooni liikmete ühtekuuluvustunnet.

Võiks rohkem korraldada töövarjupäevi, kus on võimalik käia teiste osakondade töökorraldusega tutvumas, et töötajad oleksid ka teiste ametikohtade töö iseloomuga paremini kursis ning seeläbi suureneks teineteise mõistmine. Kui töötajad mõistavad


164 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool üksteise töö iseloomu paremini, muutub ka nende omavaheline suhtlus efektiivsemaks. Seoses eelnevaga motiveerida töötajaid rohkem töövarjupäevadel osalema; 

Siseveebi tuleb lihtsustada ja korrastada. Oluline on siseveebi struktuur muuta kõikide töötajate jaoks arusaadavaks – et oleks üheselt mõistetav, millised teemad milliste alapunktide alla käivad. Juhendid tuleb muuta kõigile arusaadavaks, eriti oluline on see just keerulisemate toimingute puhul (lennupileti muutmine jm). Siseveebis olevat otsingumootorit tuleb arendada, et kõikidele otsisõnadele tuleks siseveebis olev vaste. Siseveebis olev vananenud info tuleb uuendada ning eemaldada info, mis ei ole tarvilik.

Artiklis viidatud allikad Kuusik, A, Virk, K., Aarna, K., Sepp, L., Seppo, M., Mehine, T., Prinsthal, I. (2010). Teadlik turundus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Past, A. (2009). Too oma meeskond ühte paati. Sisekommunikatsioon ettevõtetes ja organisatsioonides. Tallinn: Äripäev. Siimon, A., Türk, K. (2003). Juhtimine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.


165 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool

ASJAAJAMISKORRA ANALÜÜS RIIGIASUTUSES Piret Koemets Juhendaja: Tiia Murulaid, MA Sissejuhatus Tänases inforohkes maailmas vajab iga organisatsioon kirjalikke juhendeid asutuse töö korraldamiseks, et oskuslikult hallata suurt hulka informatsiooni ja dokumente. Korrektne dokumendisüsteem, mis kajastatakse asjaajamiskorras on organisatsioonile abiks oma tegevuse tõestamisel, organisatsiooni tõrgeteta toimimisel ning teabevahetuse korraldamisel. Vabariigi Valitsus võttis 26.02.2001 vastu määruse „Asjaajamiskorra ühtsed alused“, milles on kirjeldatud asjaajamisele ja dokumendihaldusele esitatavad nõuded sh dokumentide vormistamise

nõuded,

dokumentide

registreerimise

korraldamine,

nõuded

dokumendihaldussüsteemile ning dokumentide menetlemise osas (Asjaajamiskorra ühtsed alused, 2001, § 1). Teema on aktuaalne, sest nimetatud määrus, mis oli aluseks asutuse asjaajamiskorra koostamisele, on loodud peaaegu 15 aastat tagasi, mil kogu dokumendiringlus toimus peamiselt paberil. Asjaajamine on selle ajaga võrreldes suuresti arenenud ja digitaalseks on muutunud infovahetus, protsesside dokumenteerimine ja teabehaldus. Üha enam on organisatsioonile vajalikku infot digitaalsetes andmekogudes ning protsess jätkub kindlasti ka edaspidi. Oluline ei ole ainult dokument ise, vaid dokumentide alusel tekkiv teave, kus andmetele on lisandunud kontekst ja seosed. Eesti Vabariigi dokumendihalduse arendamiseks loodi aastal 2011 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juurde infoühiskonna teenuste arendamise osakond, mille põhiülesanne on koordineerida avalike teenuste ning avaliku sektori asjaajamise ja elektroonilise dokumendihalduse arendamist, lähtudes riigi infosüsteemi ja infotehnoloogia pakutavatest võimalustest (Avalike teenuste korraldamise roheline raamat, 2013, lk 2). Osakond on läbi viinud mitmeid uuringuid, mille tulemuste analüüsimisel leiti, et riik peab hoidma pakutavad e-teenused jätkusuutlikena ning nende loomisse ja arendamisse pidevalt panustama. E-teenuste loomisega tuleb igal asutusel meeles pidada, et need ei ole enam traditsioonilised dokumendid, vaid siinkohal on tegemist tervikliku infohaldusega. Majandus-


166 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool ja Kommunikatsiooniministeerium koostas uue valdkonda reguleeriva määruse eelnõu „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ (2015), mis asendab asjaajamiskorra ühtseid aluseid. Määruse eesmärk on muuta asutuste töö efektiivsemaks ja toetada asutuse avalike teenuste kvaliteedi kasvu tänapäevases keskkonnas. Nimetatud määrus hakkas kehtima 03.06.2017. aastal. Avalike teenuste arendamisel tuleb meeles pidada, et rahvastiku vananemine toob kaasa tööeas inimeste arvu languse ning tõuseb paljude riigi poolt pakutavate avalike teenuste (haigekassa, pension, sotsiaaltoetus) tarbijate hulk. Infotehnoloogia abil saab korraldada väheneva ressursi tingimustes avalike teenuste pakkumist efektiivsemalt. Viimaste aastakümnete arengud viivad selleni, et paljusid avalikke teenuseid pakutakse e-teenustena – toimib niinimetatud iseteenindus – ning üha enam võetakse kasutusele erinevaid infosüsteeme (Avalike teenuste korraldamise roheline raamat, 2013, lk 2). Ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015-2019 (2015) näeb ette e-riigi igakülgset arendamist, sealhulgas avaliku teenuse digitaliseerimist ja kasutajasõbralikumaks muutmist. Uuritav asutus on avalikke teenuseid osutav asutus Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas, kes oma tegevuses peab lähtuma eeltoodud arengusuundadest, mis eeldab asjaajamise ja dokumendihalduse,

kui ühe

tugistruktuuri alusdokumentide

ajakohastamist.

Kehtiv

asjaajamiskord on kinnitatud 2011. aastal, kuid sellest ajast on mitmed tööprotsessid muutunud ja nende korrektne kirjeldamine asjaajamiskorras on töötajatele äärmiselt vajalik. Praeguse asjaajamiskorra koostamisel on lähtutud määrusest asjaajamiskorra ühtsed alused ning keskendutud on tegevustele. Lähtudes uuest määrusest, mis seab esikohale teenused, nende hindamise ja kvaliteedi asjaajamise korraldamisel, vajab praegu kehtiv asjaajamiskord muutmist.

Asjaajamiskorra

koostamisel

või

muutmisel

on

esmatähtis

analüüsida

asjaajamiskorra vastavust kehtivatele õigusaktidele, standarditele ja juhenditele. Uuritava asutuse

asjaajamiskorra

kehtestamisest

alates

on

muutunud

mitmed

õigusaktid.

Digitaalallkirja seadus on kehtetu ja asendatud e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadusega. Välja on antud standardid EVS 882-1:2013 ja selle parandus EVS 8821:2013/AC:2015 ning EVS-ISO 15489:2004 ja selle uus versioon EVS-ISO 15489:2017.


167 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Erinevaid juhiseid on koostanud nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui ka Rahvusarhiiv. Eesmärk ja uurimisülesanded Lõputöö eesmärk on analüüsida uuritava asutuse asjaajamiskorra vastavust õigusaktidele, pidades silmas asutuse tegelikke vajadusi ning teenusepõhist lähenemist asutuse tegevuses ning kaasajastamiseks ettepanekute tegemine. Püstitatud eesmärgi saavutamiseks on vaja lahendada järgmised ülesanded: 

anda ülevaade dokumendihaldust reguleerivatest normdokumentidest ning teoreetilistele allikatele tuginedes asjaajamiskorra koostamise protseduurist;

selgitada asjaajamiskorraga reguleeritavaid dokumendihalduse tegevusi organisatsioonis;

analüüsida uuritava asutuse asjaajamiskorra vastavust valdkonna õigusaktide nõuetele ja asutuse vajadustele;

ettepanekute esitamine uuritava asutuse juhtkonnale asjaajamiskorra vastavusse viimiseks õigusaktide nõuete ning asutuse vajadustega.

Uurimistöö metoodika Uurimistöös kasutati uurimisstrateegiana juhtumiuuringut, mis on üksikasjalik, põhjalik teave juhtumist või protsessist ning uurimust viiakse läbi keskkonnaga seotult (Hirsjärvi, Remes, & Sajavaara, 2010, lk 125-126). Andmekogumise meetodina kasutati kombineeritud meetodit, andmeid koguti dokumendivaatluse käigus ning lisaks viidi läbi elektrooniline küsitlus ja fookusgrupi poolstruktureeritud intervjuu. Dokumendivaatluse käigus võrdles autor asjaajamiskorra vastavust avaliku teabe seadusele, isikuandmete

kaitse

seadusele,

arhiiviseadusele,

arhiivieeskirjale,

märgukirjale

ja

selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadusele, e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuse seadusele, haldusmenetluse seadusele, keeleseadusele, määrusele asjaajamiskorra ühtsed alused, standardile EVS 882-1:2013 ja standardi parandusele EVS 882-1:2013 / AC:2015. Elektroonilise küsitluse läbiviimise põhjus oli uuritava asutuse töötajate geograafiline asukoht, sest respondentide töökohad asuvad üle Eesti. Struktureeritud küsitluses sooviti teada


168 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool hinnanguid

väidetele

ning

avatud

küsimuse

vormis

ettepanekuid

ja

soovitusi.

Uuringuinstrumendina kasutati autori enda koostatud küsimustikku, eelnevalt kooskõlastades asutuse asjaajamise korraldamise eest vastutava töötajaga, ning lähtudes organisatsiooni tegevusvaldkonnast, õiguslikust keskkonnast ja autori enda kogemusest uuritavas ettevõttes töötamise ajal. Fookusgrupi intervjuu eesmärk oli välja selgitada töötajate käitumist asjaajamisvaldkonna probleemide korral. Fookusgruppi kuulusid referendid, juhiabid ja uuritava asutuse asjaajamise korraldamise eest vastutav isik. Intervjuu viidi läbi peale elektroonilist küsitlust, sest elektroonilise küsitluse tulemusena saadi vähe konkreetseid ettepanekuid, mida autor ootas avatud küsimuses. Lisaks sooviti tekitada laiemat arutelu asjaajamiskorra eesmärgi ja sisu üle. Meetodi puhul peab arvestama, et grupi liikmete vastused ei ole üksteisest sõltumatud (Ghauri & Gronhaug, 2004, lk 121), kuid ühe rühmaliikme väljapakutud idee võib viia sisukama arutluseni. Uurimistulemused ning järeldused ja ettepanekud Dokumendivaatluse, küsitluse ja poolstruktureeritud intervjuu tulemusena selgus, et uuritava asutuse asjaajamiskord ei vasta osaliselt kehtivatele normdokumentidele ning asutuse vajadustele. Kõikide andmete analüüsimise tulemusena tegi autor 23 ettepanekut. Need hõlmasid nii sisulisi parandusi kui ka töökorralduslikke ettepanekuid. Andmete analüüsi põhjal teeb autor ettepaneku asjaajamiskorda sisse viia järgmised parandused ja täiendused: 

Lähtudes uuringu tulemusest ja võttes aluseks avaliku teabe seadus lisada teabe avalikustamise eest vastutav isik.

Lähtudes uuringu tulemusest ja võttes aluseks isikuandmete kaitse seadus, tuleb lisada isikuandmete kaitse eest vastutav isik.

Muuta asjaajamiskorra punkti 24.11 sõnastust: „Pikaajaliste dokumentide hävitamiseks või üleandmiseks eraldamise korral…“

Lisada dokumentide loomise peatükki nõue pikaajalise säilitustähtajaga dokumente ning arhivaale luua arhiivipüsivas vormingus ning nimetada soovituslikud vormingud.


169 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool 

Lisada dokumentide arhiveerimise peatükki digitaalsete dokumentide arhiivi üleandmise regulatsioon ning korrastada mõiste arhivaali kasutamise osas.

Lähtudes asjaajamiskorra ühtsetest alustest lisada asjaajamiskorda asutusesiseste dokumentide teatavakstegemise kord.

Lisada asjaajamiskorda kirjeldus e-kirja Dorasse hõlmamise mooduli kohta.

Lähtudes standardist EVS 882-1:2013 ja küsitlusandmete ning intervjuu tulemustest lisada asjaajamiskorda näidised erinevate dokumendiliikide kohta ning välja töötada dokumentide mallid.

Dokumentide loomise peatükis välja tuua erinevate dokumendiliikide kohustuslikud vorminguelemendid, nende vormistamise nõuded ning asukoht dokumendil.

Kasutatud mõisted välja tuua asjaajamiskorra lisas, mitte esimeses peatükis.

Lisada asjaajamiskorda info uuritavas asutuses kasutusel olevate infosüsteemide ning nende eest vastutajate kohta.

Lisada nõuded järelevalve akti, järelevalve protokolli, haldusakti ja ettekirjutus kohta.

Täiendada hankedokumentide ning lepingute vormistamise osa.

Lisada auditite ja kvaliteedikäsiraamatute menetlemise kirjeldus EDHS-s.

Lisada infoturbe nõudeid kirjeldav peatükk ning uuritavas asutuses kasutusel olevad meililistid, info uuele töötajale konto lisamise kohta ning osakondade lühendid.

Täpsustada käskkirjade menetlemise osa EDHS-s.

Lisada dokumentide loomise peatükki selgitus, millal kasutada AK-templiga planki.

Lisada dokumentide loetelu ja asjaajamiskorra ajakohasuse eest vastutaja(d) ametikoha põhiselt.

Lisada juurdepääsupiirangute kehtestamise peatükki enamkasutatavad avaliku teabe seaduse paragrahvid koos juurdepääsupiirangu tähtajaga.

Suunata juhiabid, referendid uue asjaajamisvaldkonna määrust tutvustavale koolitusele.

Uue asjaajamisvaldkonda reguleeriva määruse jõustumisel lisada asjaajamiskorda teenuste kirjeldamise ja hindamise peatükk.

Asjaajamise või EDHS-i koolitustel selgitada ka arhiivi valdkonna nõudeid: selgitada, missugused dokumendid on hindamise tulemusena arhiiviväärtusega ning seega tuleb need vormistada arhiivipüsivas vormingus.


170 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool 

Regulaarselt tuleb korraldada asjaajamiskorra koolitusi, et tutvustada tehtud muudatusi või meelde tuletada asjaajamiskorra nõudeid, samas tuleb käsitleda ka dokumentide loetelu.

Artiklis viidatud allikad Asjaajamiskorra ühtsed alused. (26.02.2001). Vabariigi Valitsuse määrus nr 80; Viimati muudetud 13.08.2015. Kasutamise kuupäev: 15.05.2017, allikas Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/126082015006 Avalike teenuste korraldamise roheline raamat. (2013). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Kasutamise kuupäev: 14.04.2017, allikas https://www.mkm.ee/sites/default/files/avalike_teenuste_korraldamise_roheline_raam at.pdf Ghauri, P., & Gronhaug, K. (2004). Äriuuringute meetodid. Praktilisi näpunäiteid. Tallinn: Külim. Hirsjärvi, S., Remes, P., & Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused. (25.11.2015). Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu. Kasutamise kuupäev: 15.05.2017, allikas http://eelnoud.valitsus.ee/main#vaZ74ok1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015-2019. (29.05.2015). Vabariigi Valitsus. Kasutamise kuupäev: 14.02.2016, allikas https://valitsus.ee/et/valitsusetegevusprogramm


171 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool

ARHIIVIHALDUSE KORRALDAMINE JÕGEVA MAAKONNA OMAVALITSUSTES HALDUSREFORMI KÄIGUS Merle Koorts Juhendaja: Liisa Sooväli Sissejuhatus Arhiivid peegeldavad isikute ja organisatsioonide tegevust ning nende dokumenteeritud mälu. Arhiivide, seal leiduvate dokumentide ning nende loomise vahelisi seoseid kajastavad arhiivinduse aluspõhimõtted, mis eristavad seda teistest infoteadustest. Erinevalt raamatutest ei pruugi eraldiseisev üksikdokument olla mõistetav. See muutub tähenduslikuks vaid koosmõjus teiste sama isiku või organisatsiooni arhiivi kuuluvate dokumentidega. Säilitatavad dokumendid peavad täitma administratiivset, õiguslikku ja sotsiaalset rolli. Seega peavad need olema autentsed, terviklikud, usaldusväärsed ja kasutatavad. Selle tagamiseks tuleb dokumendid ühe isiku või organisatsiooni arhiivi piires korrastada nii, et säiliksid nendevahelised seosed. Korrastamisel on tavaks järgida päritolupõhimõtet ning algse korra austamise põhimõtet (Arhiivinduse aluspõhimõtted, 2016). Dokumenteeritud protseduurid tõhustavad ettevõtte asjaajamist oluliselt (Kõrven, 2000, lk 9). Toimiv dokumendihaldus tagab nii paber- kui elektrooniliste dokumentide tõhusa haldamise, vähendab nende hoidmiseks vajaminevaid ressursse, aitab kokku hoida nii töötajate tööaega kui korrastamiseks vajalike tarvikute soetamise kulusid (Why records management is important?, 2017). Arhiivihaldus on dokumentide loomise, saamise, hoidmise, kasutamise ja paigutamise tõhus ja süstemaatiline kontrollimine. See on dokumentides sisalduva tõestusväärtuse kaitsmise protsess (What is records management?, 2017). Arhiivihaldus on väga tähtis valdkond - kui teave ei ole korralikult hoitud, ei saa organisatsioon näiteks maksu- ja tolliametile andmeid esitada või inimeste õiguste tõendamiseks vajaminevaid andmeid väljastada. Kahjuks jäävad arhiivihalduse toimingud sageli asutustes teiste tööde kõrval tagaplaanile.


172 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Avalikud arhivaalid tekivad avalikke ülesandeid täitvate asutuste nagu põhiseaduslikud institutsioonid, valitsusasutused, valitsusasutuste hallatavad asutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused, kohalike omavalitsuste hallatavad asutused, avalike ülesannete täitmiseks loodud eraõiguslikud juriidilised isikud, tegevuse käigus. Asutused, mille tegevuse käigus tekivad arhiiviväärtusega dokumendid ehk arhivaalid, on kohustatud need rahvusarhiivile üle andma hiljemalt 10 aastat pärast nende loomist või saamist sõltumata sellest, millisel teabekandjal need on. Avalikku ülesannet täitvad asutused ja isikud, kelle tegevuse käigus võib tekkida arhiiviväärtusega dokumente ehk arhivaale, on Rahvusarhiiv välja selgitanud 30. detsembri 2011 hindamisotsusega nr 548. Neid asutusi nimetatakse hindamisotsuses arhiivimoodustajateks. (Avalike arhivaalide kogumine, 2016). Selle hindamisotsusega määratles Rahvusarhiiv kohalikud omavalitsused (edaspidi KOV) arhiivimoodustajatena. Eestis toimub haldusreform, aga KOVide toimimiseks (inimeste õiguste ja kohustuste tõendamiseks) on vajalik, et KOVides loodud ja saadud teave säiliks sõltumata haldusüksuste ühinemisest. Rahvusarhiiv on huvitatud, et ühinemisprotsessi käigus tagataks olemasoleva arhiiviväärtuslikuks hinnatud teabe säilimine ja uutes omavalitsusüksustes tekkivate arhivaalide nõuetekohane haldamine. Haldusreform muudab oluliselt kohalike omavalitsuste piire ja eeldab tekkivatelt omavalitsusüksustelt kiiret ja tõhusat toimima hakkamist. Sellega seoses tekib küsimus, kas kohalikud omavalitsused on endale muude valdkondade kõrval teadvustanud asjaolu, et ühinevate omavalitsuste tegevuse käigus loodud ja saadud teave peab säilima ka peale ühinemist ning samuti tuleb tagada uute kohaliku omavalitsuse üksuste tegevuse käigus talletatava teabe nõuetekohane dokumenteerimine, haldamine ja säilimine. Eesmärk ja uurimisülesanded Lõputöö eesmärk on intervjuude käigus välja selgitada ja kaardistada Jõgeva maakonna omavalitsuste arhiivihalduse eest vastutavate töötajate hoiakud ja arvamused arhiivihalduse korraldamise seisukohalt vahetult enne kohalike omavalitsuste liitumist ning selle järel, et tagada arhiivikorralduse järjepidevus.


173 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Eesmärgi täitmiseks püstitati järgmised uurimisülesanded: 1) esitada ülevaade arhiivihaldust reguleerivatest õigusaktidest, selgitada nõudeid arhiivihalduse korraldusele KOVis; 2) luua teoreetiline raamistik empiirilise uuringu läbiviimiseks ja viia läbi intervjuud omavalitsuste arhiivihalduse eest vastutavate töötajatega; 3) intervjuude sisuanalüüsi põhjal teha KOVide juhtidele ja Rahvusarhiivile ettepanekud arhiivihalduse paremaks korraldamiseks haldusreformi käigus. Uurimistöö teoreetilised lähtekohad Töö koostamisel on kasutatud arhiivihalduse korraldamist ja kohaliku omavalitsuse tegevust reguleerivaid õigusakte, Rahvusarhiivi juhiseid ja dokumendihalduse standardeid, samuti haldusreformi läbiviimist käsitlevaid seadusandlikke akte. Uurimistöö metoodika Uurimistöö eesmärgi saavutamiseks kasutati kvalitatiivset uurimismeetodit, läbi viidi kirjeldav ülevaateuurimus. Kvalitatiivne uurimus hõlmab ennekõike arusaamist inimeste elust igapäevastes tingimustes. Inimesed kas täidavad oma igapäevaseid rolle või väljendavad endid täiesti sõltumatult igasugustest uurimisküsitlustest oma päevikute, kirjutiste ja isegi fotograafia kaudu (Yin, 2012, lk 29). Kvalitatiivse uurimuse eesmärk on uuritavat nähtust mõista. Sageli püüab uurija esmalt oma uurimisvälja kaardistada (Hirsjärvi, Remes & Sajavaara, 2005, lk 168). Intervjuu annab infot selle kohta, mida inimene mõtleb. Eelnevalt tehakse kava ja tutvutakse objektiga. Intervjueerija alustab ja suunab. Intervjueeritavat tuleb motiveerida. Intervjueeritav peab olema konfidentsiaalsuses kindel (Laherand, 2008, lk 35). Lõputöö raames tehtud uuringus viidi läbi avatud küsimustega standardiseeritud intervjuud Jõgeva maakonna kolme linna ja kümne valla linna- ja vallasekretäridega, et välja selgitada nende arvamused haldusreformi mõjust arhiivihalduse korraldamisele.

praeguste ja tekkivate omavalitsusüksuste


174 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Uurimistulemused, järeldused ja ettepanekud Intervjuude tulemusena selgus, et ehkki küsitletud ametnikud on enamjaolt väga pika tööstaažiga, ei piisa neil arhiivihalduse praktiliste teemade lahendamiseks teadmisi. Kõige enam valmistab raskusi Rahvusarhiivi poolt kehtestatud kirjeldamise nõuete rakendamine ja et ajast, mil Jõgevamaal Rahvusarhiivi struktuuriüksus enam ei tegutse, ning otsene ja järjepidev side arhiivi ja asutuste vahel on maakonnas katkenud, ei suuda KOVide arhiivihalduse korraldajad end arhiivihalduse alaste muudatustega piisaval tasemel kursis hoida. Sellest tulenevalt võib tekkida oht, et arhivaalid ei jõua vajalikul määral kirjeldatuna Rahvusarhiivi, kuid just kirjeldamisega tagatakse arhivaalide tekke konteksti mõistmine tulevikus. Jõgevamaa omavalitsuste arhiivid on erineva suurusega, on KOVe, kes säilitavad vaid enda tegevuse käigus loodud ja saadud dokumente, teised peavad haldama ka hallatavate asutuste ja omavalitsusüksuse territooriumil tegutsenud tegevuse lõpetanud eraõiguslike juriidiliste isikute arhiive. Intervjuude tulemusel selgus, et omavalitsused, kes vastutavad vaid enda arhiivi eest, jõuavad panustada rohkem aega ja tööjõudu ning nende arhiivihaldus on järjepidev. 2017. a kevadel on kõigil küsitletud omavalitsusüksustel teada, kellega nad ühinevad või sundliidetakse. Sellest tulenevalt uuriti intervjuude käigus, millisena nähakse arhiivihalduse korraldust uues tekkivas omavalitsusüksuses – vastuste alusel võib välja tuua suundumuse, et need tegutsevad KOVid, kelle arhiivihaldus on praegu heal tasemel, tunnevad uue, tekkiva KOVi arhiivihalduse korralduse suhtes enam huvi ja on arhiivihalduse korralduse sisseviimisel eestvedajateks. Seega on uutes omavalitsusüksustes olemas „liidrid”, kes seisavad hea arhiivihalduse jätkusuutlikkuse eest nii praegu kui tulevikus. Arhiivihalduse järjepidevuse tagamisel on olulise tähtsusega vajalike teadmiste ja oskustega töötajad. Ehkki osades ühinevates KOVides ei ole veel ametiasutuse struktuuri kinnitatud, oskas enamik vastanuist öelda, kuidas plaanitakse need ametikohad täita (enamasti on kavas korraldada sisekonkursid) ning arhiivihalduse korralduse järjepidevus peaks olema tagatud.


175 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Dokumentide hoidmise eesmärgiks on tagada nendes sisalduva teabe säilimine ja lihtne kasutatavus. Hoidmisel tuleb tagada dokumentide kaitse kahjustumise, hävimise ja kaotsimineku eest; ühes kohas tsentraliseeritult hoidmine vähendab säilituskulusid ja tagab kiirema leidmise. Vastanutest osa plaanib võimalikult palju enda valduses olevaid arhivaale rahvusarhiivile üle anda, teised ei pea arhivaalide üleandmisega kiirustamist mõistlikuks ning kolmas osa ei ole seda teemat jõudnud veel arutada. Praegusel ajal talletatakse KOVides üha enam teavet erinevatesse andmekogudesse ja infosüsteemidesse. Valla või linna ametiasutuse tegevuse lõpetamise järel tuleb tagada ka selle teabe säilimine ettenähtud säilitustähtaja kestel. Jõgevamaa kohalikes omavalitsustes on kasutusel

peamiselt

elektroonilised

dokumendihaldussüsteemid

ja

raamatupidamisprogrammid. Andmete säilimine tagatakse nende ületõstmisega uude, kasutusele võetavasse programmi või vana andmekogu arhiveerimisega; üksikasju vastanud välja ei toonud, toimingud teeb IT-spetsialist või teenusepakkuja. Dokumentide liigitamine tagab dokumentide hõlmamise, leitavuse ja hõlbustab säilitamist, liigitamine toimub dokumentide loetelus paika pandud liigitusskeemi alusel ning see tuleb arhiivimoodustajatel (sealhulgas KOVidel) Rahvusarhiiviga kooskõlastada. Uue valla või linna ametiasutuse tekkimisel tuleb sellele välja töötada uus liigitusskeem. Arhiivieeskirjale vastavalt eeldab rahvusarhiiv, et see on välja töötatud ja kooskõlastatud enne uue ametiasutuse tegutsema hakkamist. Intervjueeritavad leidsid, et jõuavad liigitusskeemi õigeaegselt koostatud ja kooskõlastatud, kui pidasid ka võimalikuks, et muude ühinemisega seotud tegevuste ja toimingute kõrval võib selle kehtestamine ka viibida. Rahvusarhiivile üle antavad arhivaalid peavad olema hinnatud ning korrastatud ja kirjeldatud vastavalt arhiivieeskirja nõuetele. Üleandmise protsess eeldab asutuse poolselt töötajalt spetsiifiliste teadmiste olemasolu ja ka nende rakendamise oskust. Korrastamise ja kirjeldamise valdkond on vastuste järgi kõige kurvemas seisus: tunnistati, et tuleb end kehtivate nõuetega kurssi viia ning kuna ammu pole midagi arhiivile üle antud, siis ei teata ka õigusaktide nõudeid. Kindlasti oleks abi suuremast Rahvusarhiivi poolsest nõustamisest. Uuringutulemuste alusel tehti KOVide juhtidele ja Rahvusarhiivile järgmised ettepanekud:


176 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool 

alustada aegsasti liigitusskeemide väljatöötamist, et jõutaks need Rahvusarhiiviga kooskõlastada, uutesse dokumendihaldussüsteemidesse sisestada, tagamaks uue omavalitsusüksuse tegutsema hakkamisel dokumentide hõlmamine;

KOVide arhiivides olevad dokumendid ja arhivaalid on asutuse tegevuse järjepidevuse tagamiseks oluline ressurss; uute omavalitsusüksuste arhiivid tuleks säilitamise ja säilimise hõlbustamiseks koondada ühes hoones paiknevasse hoiukohta;

Rahvusarhiiv peab suurendama arhivaalide korrastamise ja kirjeldamise alase nõustamistegevuse ulatust, selle valdkonna teadmised on praegustel arhiivihalduse eest vastutajatel kõige halvemas seisus. Kõige tulemuslikum oleks KOVis kohapeal läbi viidav personaalne ja praktiline nõustamine.

Artiklis viidatud allikad Arhiivinduse aluspõhimõtted. (2016). Rahvusarhiiv. Kasutamise kuupäev: 20.12.2016, allikas http://www.ra.ee/arhiivihaldus/juhised/arhiivinduse-aluspohimotted/ Avalike arhivaalide kogumine. (2016). Riigiarhiiv. Kasutamise kuupäev: 20.12.2016, allikas http://www.arhiiv.ee/et/kogumine/ Hirsjärvi, S. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Juhised. (2017). Kasutamise kuupäev: 04.01.2017, allikas Rahvusarhiiv: http://www.arhiiv.ee/et/noustamine-juhised/ Kidron, A. (2008). Uurija käsiraamat. Tallinn: Mondo. Kõrven, T.-R. (2000). Dokumendihaldus. Tallinn: Külim. Laherand, M.-L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: Infotrükk OÜ. What is records management? (2017). United Nations Archives and Records Management Section. Kasutamise kuupäev: 07.01.2017, allikas https://archives.un.org/sites/archives.un.org/files/uploads/files/Quick%20Reference %20Records%20Management Why the records managemant is important? (2017). Kasutamise kuupäev: 07.01.2017, allikas Unbc.ca: http://www.unbc.ca/records-management/why-records-managementimportant Yin, R. K. (2012). Qualitative research from start to finish. Kasutamise kuupäev: 15.01.2017, allikas Teddykw2.files.wordpress.com: https://teddykw2.files.wordpress.com/2012/05/qualitative- research-from-start-tofinish.pdf


177 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool

VII ÕPPEJÕUDUDE PUBLIKATSIOONID MIDA TÖÖTAJALE LAENU ANDES JÄLGIDA Ave Nukka, MBA ja Laivi Annus-Anijärv, MA Artikkel ilmus ajakirjas Raamatupidamise Praktik, 2017, 1 (111), lk 21-23. Äriühing ei tohi anda laenu oma osanikule ja juhtimisorgani liikmele. Töötajale laenu andes tuleb järgida turutingimusi intressimäära kehtestamisel, et vältida erisoodustuse tekkimist. Laenamine on tänapäeval tavapärane viis raha saada, sest head ideed vajavad elluviimist. Kui raha elukvaliteedi parandamiseks napib, on võimalik võtta laenu. Vahel ei suudeta krediidiasutusele laenuvõimelisust tõestada või on pakutavad intressid ebamõistlikult suured või on rahavajadus sedavõrd kiire, et aeganõudvat asjaajamist see ei kannata. Lahenduseks võib olla vajaliku rahasumma laenamine oma tööandjalt, ettevõttelt. Võlg on aga võõra oma ning enne laenulepingu sõlmimist tuleb hoolega mõelda, milline võiks olla laenu suurus, intressimäär, tagasimaksegraafik ning laenukasutuse tagajärg, kui laenukokkuleppeid ei suudeta täita. Artiklis käsitletakse töötajale laenu andmist ning laenu- ja intressimaksete kujunemist erinevate laenugraafikute puhul. Kuigi ettevõtte peamine tuluallikas ei saa olla töötajatele laenu andmine, tuleb seda siiski ette. Laenamise üldised põhimõtted Laenusuhe on võlasuhe, mida defineerib võlaõigusseadus. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist (VÕS, § 2 lg 1). Võlasuhtes tuleb lähtuda ennekõike hea usu põhimõttest, mis tuleneb nii võlaõigusseadusest kui ka tsiviilseadustiku üldosa seadusest. Hea usu põhimõtte mõiste sisustamisel lähtutakse konkreetse juhtumi asjaoludest. Üldine eesmärk hea usu põhimõtte rakendamisel on järgida tehingutes ausust, õiglust ja mõistlikkust. Heas usus käitumine tähendab muu hulgas poolte kohustust teha


178 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool koostööd, kaitsta üksteise huve, edastada informatsiooni. Hea usu põhimõtte rikkumine võib kaasa tuua lepingust tuleneva nõude rahuldamata jätmise kohtumenetluses. Eelnevale lisaks kehtestab võlaõigusseaduse § 7 mõistlikkuse põhimõtte. Mõistlikuks peetakse seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud peaksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat ning muid asjaolusid. Laenusuhete puhul on kohustuseks järgida ka vastutustundliku laenamise põhimõtet, mis varem kohaldus krediidiasutustele lähtuvalt krediidiasutuste seadusest. Alates 1. juulist 2011 on

vastutustundliku

laenamise

põhimõte

esitatud

ka

võlaõigusseaduses,

seega

vastutustundliku laenamise põhimõte kehtib ettevõttele, kes annab töötajale laenu. Vastutustundliku laenamise põhimõtte eesmärk on vältida ülelaenamist ja sellest põhjustatud riske. Vastutustundliku laenamise põhimõtet järgides tuleb ettevõttel enne laenukokkuleppe sõlmimist anda piisavalt selgitusi, et töötajal oleks võimalik hinnata, kas ta on võimeline tagastama võetud kohustuse oma sissetulekute arvel kokkulepitud perioodil. Eelnevat kokku võttes muutub oluliseks lepingueelsete läbirääkimiste pidamine, et osapooled mõistaksid kokkuleppe sisu ja tagajärgi üheselt. Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööandja annab töötajale laenu, siis on ka mõistlik teha poolte vahel laenuleping. Laenuleping on kokkulepe laenuandja ja laenusaaja vahel, mille pooltevahelisi miinimumõigusi ja -kohustusi reguleerib võlaõigusseaduse § 396 lg 1. Laenulepingu järgi kohustub laenuandja andma laenusaajale rahasumma (laen), mille laenusaaja kohustub tagasi maksma samas rahasummas. Kui lepingu kestel soovib üks pooltest laenulepingut muuta, tuleb selleks teise poolega kokkuleppele jõuda. Laenu saab anda tasuta ja tasuliselt. Kui laenu antakse majandus- või kutsetegevuses, siis laenu kasutamise eest tuleb tasuda intressi. Muu laenulepingu korral makstakse intressi ainult siis, kui pooled on selles kokku leppinud. Intressi maksmine on kohaldatav ainult rahaliste laenude puhul. Kui intressimäär ei ole lepingus kirjas, tuleb lähtuda intressi harilikust määrast,


179 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool mis on laenu saamise ajal ja kohas tavaline niisuguste laenude puhul. Kui harilik määr puudub, siis saab seda asendada Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimääraga. Töötajaga laenulepingut sõlmides tuleb läbi mõelda ka olukord, kui üks pooltest rikub laenulepingut. Mõistlik on leppida kokku sellisel juhul leppetrahvis oma õiguste tagamiseks. Ettevõte laenuandjana Äriseadustiku § 159 kohaselt ei või äriühing anda laenu oma osanikule (kelle osa esindab rohkem kui 5 protsenti osakapitalist) ja juhtimisorgani (juhatuse, nõukogu) liikmele. Töötajale laenu andmist ei keelata, kuid järgida tuleb (turu)tingimusi intressimäära kehtestamisel, et vältida erisoodustuse tekkimist. Rahandusministri määruse „Erisoodustuse hinna määramise kord” § 3 reguleerib laenu intressimäära kehtestamist. Määruse kohaselt ei teki erisoodustust, kui intress selle maksmise hetkel on vähemalt kahekordne võlaõigusseaduse § 94 lõike 2 kohaselt viimati avaldatud intressimäär. Kui ettevõte annab töötajale laenu alla rahandusministri kehtestatud kahekordse alammäära,

siis

on

erisoodustuseks

antud

laenult

soodusintressimäära

ja

rahandusministri kehtestatud intressimääraga arvutatud intressisumma vahe. Viidatud intressimäära aluseks on poolaasta kaupa (1. jaanuaril ja 1. juulil) Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär, mis avaldatakse Ametlikes Teadaannetes ning on nähtav ka Eesti Panga kodulehel. Alates 1. juulist 2016 on võlasuhetele kohaldatav intressimäär 0,00%. Seega kuni järgmise intressimäära kohaldamiseni on võimalik ettevõttel töötajale laenu anda intressimääraga 0%. Tulumaksuseaduse kohaselt peab aga ettevõtluse eesmärk olema suunatud tulu saamisele (TuMS, § 14 lõige 2), seega pole intressita laenu andmine ettevõtluse eesmärgiga kooskõlas. Ettevõtte kapitalil on hind, ka väljalaenatud rahal, ning töötajale laenu andmisel on mõistlik kokku leppida laenu kasutamise tasus, intressimääras. Kuigi laenude puhul tuleb järgida pigem krediidikulukuse kui intressimäära, siis töötajale laenamisel pole levinud kaasnevad kulud nagu lepingutasu, kindlustuskulu jne, mille tõttu kujuneks krediidikulukuse määr kui kogukulu näitaja palju suuremaks kehtestatud intressimäärast.


180 Lääne-Viru Rakenduskþrgkool Intress ja laenumaksete kujunemine Intress ehk kasvik on tasu laenatud raha kasutamise eest laenuperioodi jooksul. Intressi suurust väljendatakse protsentides laenatud rahasummalt teatava ajavahemiku kohta. Tavaliselt on ajavahemikuks ehk intresside arvestamise perioodiks ßks aasta. Kui tÜÜtaja laenab ettevþttelt raha, vþib see olla vþrreldav lßhiajalise väikelaenuga. Erinevate krediidiandjate väikelaenu intressimäärad jäävad valdavalt vahemikku 15–25%, millest vþib juhinduda tÜÜtajaga laenuintressi kokkuleppimisel. Siiski tuleb igas olukorras langetada situatsioonipþhine otsus olenevalt laenusumma suurusest, tagasimakse tähtajast, ettevþtte majanduslikust seisundist jms. Samuti tuleb hinnata tÜÜtaja laenuvajadust ja laenuvþimet. Laenumakse suurus sþltub laenusummast, tagasimakse tähtajast, intressimäärast ja laenugraafiku tßßbist. Eristada saab kolme pþhilist laenugraafiku tßßpi: annuiteetmaksegraafik, vþrdse (fikseeritud) pþhiosaga maksegraafik ning ßhekordse tagasimaksega graafik. Laenugraafikute koostamise pþhimþtte selgitamiseks on valitud järgmised näidistingimused: laenusumma 15 000 eurot, tähtaeg neli aastat, intressimäär 14% aastas, tagasimakse aasta kohta. Annuiteetmaksegraafik Annuiteet

on

vĂľrdsete

ajavahemike

tagant

tehtavad

vĂľrdse

suurusega

maksed.

Annuiteetmaksetega graafiku puhul on laenumakse igal perioodil sarnane, kuid pĂľhiosa ja intressi osakaal laenumakses on muutuv. Annuiteetse laenumakse leidmiseks saab kasutada järgmist valemit: đ??´=

đ??´đ?‘ƒđ?‘‰ (1), đ??´đ?‘ƒđ?‘‰đ?‘Ąđ?‘–;đ?‘›

milles  A on annuiteetmakse,  APV on annuiteedi kþigi osamaksete summa annuiteedi alguspäeval,  APVti; n on annuiteeditegur, mida saab leida valemi intressimäära ja n perioodide arvuga.

1−

1 (1+đ?‘–)đ?‘›

đ?‘–

abil, asendades i


181 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Annuiteeditegurid on välja arvutatud juba ka spetsiaalsetes tabelites, mis on toodud enamiku finantsõpikute ja -käsiraamatute lisades. Jagades laenusumma annuiteediteguriga saame annuiteetmakseks igal aastal 15 000 = 5148,09 eurot 2,9137 Arvutatud tagasimakse sisaldab nii põhiosa tagasimakset kui ka intressiosa. Levinud on, et intressi arvutatakse tagastamata laenu jäägilt ehk tasu makstakse selle rahasumma eest, mida veel n-ö kasutatakse. Seega saame esimese aasta intressiosaks 15 000 x 14% = 2100 eurot ning esimese aasta annuiteetmakse sisaldab 5148,09 – 2100 = 3048,09 eurot põhiosa tagasimakset. Arvutusi jätkates kujuneb näidistingimustel annuiteetmaksegraafik (vt Tabel 2). Tabel 2. Näidistingimustel annuiteetmaksegraafik Periood 1. aasta 2. aasta 3. aasta 4. aasta Kokku

Laenujääk 15 000,00 11 951,91 8477,09 4515,79

Intressimakse Põhiosa Laenu lõppjääk Laenumakse tagasimakse kokku 2100,00 3048,09 11 951,91 5148,09 1673,27 3474,82 8477,09 5148,09 1186,79 3961,30 4515,79 5148,09 632,30 4515,79 0 5148,09 5592,36 15 000 20 592,36

Koostatud graafikust on näha, et laenu tagasimaksmise algusaastatel koosneb iga-aastane makse enamjaolt intressist. Laenu põhiosa moodustab maksest väiksema osa. See tähendab, et tagasimakseperioodi alguses makstakse peamiselt raha kasutamise eest, mitte ei maksta tagasi laenu ennast. Mida kauem on laenu tagasi makstud, seda suuremad on laenu põhiosa maksed ja intressiosakaal laenumakses väheneb. Annuiteetmaksetega graafiku puhul on laenu andjal tagatud parim riski-tulu suhe, sest esimeste perioodidega on saadud tagasi suurem osa laenukasutuse tulust ning kaugemas tulevikus riski suurenedes on oodata väiksemat tulu. Töötajale kui laenu võtjale on annuiteetgraafiku puhul eeliseks võrdse suurusega maksed kogu laenuperioodi jooksul.


182 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Võrdse põhiosaga maksegraafik Võrdse põhiosaga maksegraafiku puhul on igas laenumakses põhiosa suurus sarnane. Intressiosa makses on tagasimakseperioodi alguses suurem, mis järk-järgult perioodi lõpu poole väheneb. Laenugraafiku koostamisel jagatakse laenatav summa kogu tagasimakseperioodide arvuga. Näitearvutustes kujuneb põhiosa tagasimakseks 15 000 / 4 = 3750 eurot. Kui intressi arvutada tagastamata laenu jäägilt, siis esimese aasta intressisummaks kujuneb 2100 eurot ning esimese aasta laenumakse kokku on 3750 + 2100 = 5850 eurot. Arvutusi jätkates kujuneb näidistingimustel võrdse põhiosaga maksegraafik (vt Tabel 3). Tabel 3. Näidistingimustel võrdse põhiosaga maksegraafik Periood

Laenujääk

1. aasta 2. aasta 3. aasta 4. aasta Kokku

15 000 11 250 7500 3750

Intressimakse Põhiosa Laenu lõppjääk Laenumakse tagasimakse Kokku 2100 3750 11 250 5850 1575 3750 7500 5325 1050 3750 3750 4800 525 3750 0 4275 5250 15 000 20 250

Esitatud laenugraafikust on näha, et laenu tagasimaksed perioodi alguses on suuremad, sest tagastamata laenu jääk, millelt arvestatakse intressi, on suurem. Põhiosa järkjärgulisel tasumisel väheneb intressi arvestamise aluseks olev summa ning seetõttu väheneb ka iga laenumakse kogusumma. Võrdse põhiosaga graafiku eeliseks on suuremad intressitulud perioodi alguses, kuid kokkuvõttes

saab

laenuandja

selle

graafiku

puhul

vähem

intressitulu

võrreldes

annuiteetgraafikuga. Töötajale ehk laenu võtjale on väiksem intressikulu soodsam, kuid arvestada tuleb suuremate tagasimaksetega perioodi alguses. Ühekordse tagasimaksega graafik Ühekordse tagasimaksega laenu puhul tagastatakse laen ühes osas laenutähtaja lõpus, kuid intressimaksed toimuvad tavaliselt iga perioodi (aasta) lõpus. Laenumakse sisaldab perioodi jooksul vaid intressimakset (vt Tabel 4).


183 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Tabel 4. Näidistingimustel maksegraafik Periood 1. aasta 2. aasta 3. aasta 4. aasta Kokku

Laenu Intressimakse Põhiosa Laenu lõppjääk Laenumakse jääk tagasimakse kokku 15 000 2100 0 15 000 2100 15 000 2100 0 15 000 2100 15 000 2100 0 15 000 2100 15 000 2100 15 000 0 17 100 8400 15 000 23 400

Kuna perioodi kestel laenujääk ei vähene ning intresse arvutatakse laenujäägilt, kujuneb intressimakseks igal aastal sarnane summa ning viimasel perioodil kuulub tasumisele kogu põhiosa ning viimase perioodi intressisumma. Ühekordse tagasimaksega graafik on intressi teenimise seisukohast kõige tulusam. Kuid arvestades tuleviku määramatust, on risk laenatud raha ühes osas tulevikus tagasi saada samuti väga suur. Kokkuvõttes on laenamine kujunemas tavaliseks finantseerimise viisiks. Enamasti väljastavad laene finantsasutused, kuid pole keelatud laenata oma tööandjalt, ettevõttelt. Kuna laen on võõras kapital, mille eest tuleb maksta, siis on vaja mõelda sellele, millises summas, tähtaja ja intressimääraga laenu võtta ning sõlmida kokkulepe kirjalikult. Samuti tuleb läbi rääkida ja kokku leppida laenugraafiku tüüp ja intressimaksete arvutamise viis, et töötaja saaks hinnata, kas ta on võimeline täitma võetud kohustust oma sissetulekute arvel.


184 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool

TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NÕUDED KAUGTÖÖS Kaie Kranich, MA ja Laivi-Annus Anijärv, MA Artikkel ilmus ajakirjas Eesti Majanduse Teataja, 2017, 11(318), lk 69-74. Sissejuhatus Viimaste

aastakümnete

jooksul

toimunud

märkimisväärsed

arengud

info-

ja

kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas on oluliselt suurendanud paindlike töövormide kasutusvõimalusi ettevõtetes. Kaugtöö on töövorm, mis peaks ideaalis spetsialistide hinnangul suurendama ettevõtete tootlikkust

ja konkurentsivõimet, võimaldama töökorralduse

moderniseerimist, tõstma töötajate motivatsiooni ja rahulolu, looma paindlikumad tingimused töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks, suurendama maapiirkondades elavate inimeste tööhõivet ning soodustama vähenenud töövõimega inimeste osalemist tööturul. Teisalt võimaldab kaugtöö rakendamine vähendada näiteks riigi infrastruktuuride koormust ning hoida kokku aja-, transpordi- ja kontorikulusid. Samas on tööandja kohustatud töölepingulise kaugtöötaja puhul täitma kõiki nii töösuhteid kui töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid reguleerivaid õigusnorme. Kaugtöö kui moderniseeritud töövormi areng on olnud praktikas kiire, samas on selle rakendamisel ilmnenud mitmeid kitsaskohti eelkõige seoses töövormi vähese reguleeritusega. Käesolevas artiklis antakse ülevaade töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rakendamisest töölepingulisele kaugtöötajale Eestis. Kaugtöö rakendamise praktika 2010. aasta Euroopa Töötingimuste Uuringu kohaselt on umbes veerand Euroopa töötajatest e-nomaadid ehk kaugtöötajad. Professionaalsel eesmärgil tavapäraselt arvutit, internetti ja meili kasutavate töötajate osakaal erineb riigiti märkimisväärselt, alates 5% Albaanias,


185 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Bulgaarias, Rumeenias ja Türgis, ületades Eurofound 2012. andmetel 40% Hollandis, Taanis ja Rootsis ning 45% Soomes.1 Ka Eesti ettevõtete ja asutuste praktika näitab, et tööandjad rakendavad üha enam alternatiivseid aja – ning kohapaindlikke töötamisvõimalusi. Sel aastal tunnustati „Kaugtöö tegija 2017“ märgisega 50 kaugtöötamise eri vorme rakendavat organisatsiooni. Kui kaugtöö on seni tundunud sobivat peamiselt IT - sektorisse, siis nüüd on tunnustatud organisatsioonide hulgas nii kindlustusfirmasid, konsultatsiooniettevõtteid kui ka riigiasutusi ja kohalikke omavalitsusi. Kaugtöö on enim levinud teadmistepõhistel töökohtadel, kus töötajad ei ole enam seotud konkreetse asukohaga, et tööd valmis teha (vt Joonis 9).2

Joonis 9. Kaugtööd teinud töötajate osakaal ametialade järgi 2009 ja 2015 (% töötajatest) (Eesti Tööelu uuring, 2015) Eestis läbi viidud Tööelu uuringu tulemustest selgus, et 2015. aastal oli kaugtööd tegevaid töötajaid 18% organisatsioonidest. Võrreldes 2009. a. uuringu tulemustega ei ole selliste ettevõtete osakaal olulisel määral muutunud (2009. aastal 21%). Enim on kaugtöö kasutusel

1

Eurofound (2012), Fifth European Working Conditions Survey, Publications Office Of The European Union, Luxembourg Ttps://Www.Eurofound.Europa.Eu/Sites/Default/Files/Ef_Publication/Field_Ef_Document/Ef1182en.Pdf 2 Selgusid Kaugtöö Tegija 2017 Märgise Saajad. 01.06.2017. Kättesaadav:Http://Www.Personaliuudised.Ee/Uudised/2017/06/01/Selgusid-Kaugtoo-Tegija-2017-MargiseSaajad 2 Eesti tööelu uuring 2015. Sotsiaalministeeriumi toimetised 1/2017. 01.11.2017 Kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/ content-editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/


186 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool mittetulundusühingutes ja sihtasutustes (29%), vähem äriühingutes (18%) ning riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustes (14%). Suurim osa kaugtöö tegijatest töötab väljaspool tavapäraseid tööruume alla veerandi tööajast, enamiku või kogu tööaja jooksul tegi 2015. aastal kaugtööd 24% (2009. aastal 30%). Uuringust ilmneb, et on tõusnud nende töötajate osa, kes ei tee kaugtööd, kuid sooviksid seda teha.

Joonis 10. Töötajate kaugtöö kasutamise eelistused, 2009 ja 2015 (% töötajatest) (Eesti Tööelu uuring, 2015) Jooniselt 10 ilmneb, et kui 2009. a. eelistas väljaspool tööruume töötada 18% töötajatest, siis 2015. a. eelistas osaliselt või täielikult kaugtööd teha 34% neist töötajaist, kes ei ole teinud kaugtööd viimase nelja nädala jooksul. Uuringu tulemused viitavad seega, et inimesed soovivad teha kaugtööd, kuid nimetatud töövormi võimaldamine ei ole töötajate soovidele järele jõudnud. Sealjuures enim eelistatakse kasutada osalist kaugtööd. Kaugtöö regulatsioonid 1997. a kinnitati Euroopa tööhõivestrateegia, millega ELi liikmesriigid võtsid endale kohustuse kehtestada tööhõivepoliitika alased ühised eesmärgid ja sihid. Strateegia


187 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool põhieesmärk on luua rohkem ja paremaid töökohti kogu ELis. 3 Ajendatuna nimetatud dokumendist sõlmiti Euroopa Liidu tasandil 16.07.2002. a kaugtööd puudutav raamkokkulepe (Framework Agreement on Telework), mille eesmärk on suurendada ettevõtete tootlikkust ja konkurentsivõimet ning saavutada vajalik tasakaal paindlikkuse ja turvalisuse osas. Raamkokkuleppe eesmärk on luua Euroopa tasandil üldine raamistik, mida lepingule allakirjutanud osapooled hakkavad rakendama kooskõlas siseriiklike juhtimise ja tööjõualaste ettekirjutuste ning praktikatega. Tegemist on sotsiaalpartnerite vahelise juriidiliselt mittesiduva kokkuleppega. Raamleping defineerib kaugtöö ning kaugtöötaja mõisted. Raamkokkuleppe järgi on kaugtöö töö korraldamise ja/või -teostamise vorm, kus infotehnoloogia abil ja töölepingu või töösuhte kontekstis viiakse tööd, mida on võimalik viia läbi ka tööandja ruumides, regulaarselt läbi väljaspool tööandja ruume. Kaugtöötaja on inimene, kes viib läbi kaugtööd ülaldefineeritud viisil. Raamleppes toodud kaugtöötaja mõiste ei hõlma endas väljaspool kodu või kaugtöökeskust töötavat inimest - näiteks ettevõtte kliendi ruumides, sõidukis või muus asukohas. Kaugtöö võimaldab ettevõtetel ja avaliku teenistuse organisatsioonidel moderniseerida oma töökorraldust ning annab samas töötajatele võimaluse paindlikumalt ühitada töö ja ühiskondlik elu, samuti suurendab töötajate iseseisvust ülesannete täitmisel. Kui tahetakse infoühiskonna võimalusi maksimaalselt ära kasutada, tuleb edendada uusi töökorraldusvorme nii, et need tagaksid samaaegselt nii paindlikkuse kui turvalisuse töökohtade kvaliteedi kasvul ning puudega inimeste tööturul osalemise võimaluste laienemisel. Eestis on kaugtöö reguleeritud töölepingu seaduses (edaspidi TLS) vähesel määral ning reguleerib ainult tööandjapoolset töötaja teavitamiskohustust kaugtööst. TLS § 6 lg 4 sätestab, et kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas ehk kaugtööna, peab tööandja lisaks töölepingus esitatavale kohustuslikule teabele teatama töötajale, et töökohustusi täidetakse sellel ametikohal kaugtööna. 4 Tegemist on siinkohal pooltevahelise

3

Euroopa 2020 Strateegia 04.11.2017. Kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri= COM:2010:2020:FIN:ET:PDF 4 Töölepingu seadus § 6 (RT I 2009, 5, 35)


188 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool kokkuleppega ehk tööandja ja töötaja vahelise ühise huviga, mida tavaliselt praktikas töölepingud endas ei sisalda. Töölepingus sisalduv kokkulepe kaugtöö kohta on vabatahtlik ja seda võib kokku leppida nii töölepingut sõlmides kui ka juba töölepingu täitmise ajal. Kui tööandja esitab töötajale kaugtöö tegemise ettepaneku, siis töötajal on õigus sellega nõustuda või mitte ning vastupidi. Sellest keeldumine ei ole kuidagi aluseks töösuhte lõpetamisele. Kui tööandja TLS § 6 lg 9 alusel ei ole kaugtöö andmeid töötajale kirjalikult teatanud, eeldatakse, et kokkulepet ei ole ka sõlmitud või kohustust ei ole määratud. Selle kokkuleppe osas tekib tõendamiskohustus rohkem kokkuleppest kasu saaval poolel. Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit koostasid lähtudes Euroopa Liidu kaugtöö raamlepingust kaugtöö kokkuleppe, mis allkirjastati alles hiljuti, 25. mail 2017. a. Kokkuleppe näol on tegemist soovituslike põhimõtetega kaugtöö rakendamisel. Tööandjad võiksid nimetatud kokkuleppe põhimõtteid silmas pidades muuta ettevõtte töökorraldust modernsemaks, et töötajad saaksid aja – ning kohapaindlikumalt ühitada oma töö- ja pereelu, maapiirkondades elavad inimesed säästaksid aja- ning transpordikuludelt jne. Kaugtöö vabatahtlikkus põhineb raamkokkuleppe järgi pooltevahelisel usaldusel, kus tööd tehakse väljapool tööandja asukohta. Kokkuleppe kaugtöö tegemise kohta peaksid töölepingu osapooled fikseerima vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kas töösuhte alguses või töösuhte kestel enne kaugtööle asumist. Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm tähendab seda, et tehing peab olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud.5 Antud vormi puhul on tegemist infotehnoloogia arengut ja infovahetust arvestava tehingu vormiga. Eesmärk on teha tehing ja selle sisu kättesaadavaks tehingu tegemise ajahetkel ja hiljem. Selles vormis on tehingul tõendamis- ja teavitusfunktsioon. Kui tehing tehakse ühe dokumendina, siis peab tehingu tegemise järgselt mõlemal poolel olema võimalik see mõistlikult endale ka talletada. Tehingu infot peab olema võimalik talletada paberkandjal ja ka andmekandjatel nagu arvuti kõvaketas, mälupulk, CD-ROM. Oluline on, et talletatud infot

5

Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 79 (RT I 2002, 35, 216)


189 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool oleks hiljem võimalik lugeda ja infot püsivalt salvestada. Selliseks viisiks on ka faksi, e-kirja ja SMS- i saatmine, kui seda on saatjal võimalik salvestada ja hiljem uuesti taasesitada. 6 Tööandjal oleks mõistlik mõelda ja läbi rääkida poolte vahel ning kajastada kokkuleppes kohustused, mis on seotud töökorraldusega, töövahenditega, koolitustega, andmekaitsega, töötervishoiu ja tööohutusega jne. Kokkuleppes võiks olla toodud ka kaugtöö ülesütlemise tingimused, mis ei tohiks olla pooltele ebasoodsad. Kokkulepe võib sisalduda töötaja töölepingus, kuid seda võib reguleerida ka töökorraldusreeglitega nende olemasolul ja/või kollektiivlepingus. Kaugtöötaja töötervishoid ja tööohutus Lähtudes Euroopa Liidu raamkokkuleppest vastutab tööandja kaugtöötaja töötervishoiu ja ohutuse kaitsmise eest kooskõlas direktiiviga 89/391, vastavate tütardirektiividega ning siseriikliku seadusandluse ja kollektiivlepingutega. Töölepingulise kaugtöötaja puhul tuleb tööandjal tagada Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine samuti nagu töötajate töötamisel tööandja asukohas. EL raamdirektiivi 89/391/EMÜ artikli 5 kohaselt on tööandja kohustatud töötajale töökohal looma töötingimused, mis ei kahjustaks töötajate tervist ja seda tuleb teha tööandjal igas töötaja tööga seotud olukorras. Siseriiklikult reguleerib tööandja ning töötaja õigusi ja kohustusi Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (edaspidi TTOS), mille § 12 lg 1 kohaselt tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras tööandja. Töökoha mõistet on defineeritud sama õigusakti § 4 lg 1 kui ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknevat töötamiskohta ja selle ümbrust või muid töötamiskohti, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 1 lg 1 kohaselt teeb füüsiline isik (töötaja) töölepingu alusel teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Kui tööandja lubab töötajat kaugtööle, siis tööandja vastutab ka töötaja kõikide kaugtöö töötingimuste eest. Tööandjal on mõistlik leppida töötajaga kokku vastavates tegevustes, et ta saaks vastutada

6

Varul, P., Kull, I., jt. Tsiviilõiguse üldosa. Õigusteaduse õpik. 2012. Kirjastus Juura. Lk 127-128


190 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool töötingimuste eest. TTOSi järgi on töötajal kohustus teha tööandjaga koostööd ohutu töökeskkonna kujundamisel ning järgida seejuures töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.7 Praktikas ilmnevad aga kitsaskohad organisatsioonis väljakujunenud töökorralduse ning töötaja suurenenud iseseisvuse ühendamisel kaugtöö rakendamisel. Tulenevalt seadusest on tööandjal kohustus ka kaugtöö puhul korraldada töötaja töökeskkonna riskianalüüs ning välja selgitada töökeskkonna ohutegurid, viia läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli ning kavandada, korraldada ja jälgida töötervishoiu ja tööohutuse olukorda, tutvustada töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning jälgida nende täitmist, korraldada töötaja osalemine tervisekontrollis, uurida töötajaga juhtunud tööõnnetust jne. 8 Töökoha kujundamisel tuleb arvestada määruses kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. 9 Selline tegevus töötaja kodus vajab pooltevahelist läbirääkimist ja töötajaga kokku leppimist. Siinjuures on tööandja kohustatud austama vastavalt TLS § 28 lg 2 p 11 töötaja privaatsust ning kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi. Siinkohal võib tekkida ka töötajal probleem tööandja poolse töökohustuse täitmise tagamisega, pidades silmas eelkõige töötaja õigust privaatsusele. Raamkokkuleppe artikkel 6 sätestab tööandja kohustuse austada kaugtöötaja privaatsust. Eesti

Vabariigi põhiseaduse § 33 sätestab, et kodu on puutumatu ning keegi ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo

tõkestamiseks,

kurjategija

tabamiseks

või

tõe

väljaselgitamiseks

kriminaalmenetluses.10 See muudab tööandja jaoks veelgi keerulisemaks töötaja töötingimuste kontrollimise. Praktikas saab töökoha kontrollimine toimuda vastavalt tööandja ning töötaja vahelisele kokkuleppele, olles eelnevalt kindlaks määranud nii kontrolli sageduse kui viisi.

7

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 12 lg 5; § 14 lg 1 p 1 (RT I 1999, 60, 616) Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT I 1999, 60, 616) 9 Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RT I 2007, 42, 305) 10 Eesti Vabariigi Põhiseadus § 33 (RT 1992, 26, 349) 8


191 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Vastavalt töölepingu seaduse § 14 lõige 1 punktile 2 on töötaja seaduse järgi kohustatud järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust, mis lepitakse kokku töölepingus, arvestades töölepingu seadusega kehtestatud piiranguid. Ületunnitöö eest peab tööandja maksma hüvitist. Teadupoolest on üks peamisi kaugtööga seonduvaid probleeme tööandja järelevalve ebapiisavus või täielik puudumine, mis võib tuua kaasa nii töötaja ületöötamise kui ka tööülesannete täitmata jätmise. Pikemaajaline ületunnitöö võib töötajale põhjustada töövõime langust ning terviseprobleeme. Tööaja järgimiseks mõeldud mis tahes tehniliste vahendite kasutamine saab aga toimuda üksnes töötaja teadmisel ja nõusolekul. Juhul, kui tööandja rakendab kaugtöö puhul töötaja jälgimist, peab töötaja olema informeeritud, milliste vahenditega tööandja seda teeb. Praktikas võib töötaja jälgimine ehk monitoorimine toimuda mitmel viisil nagu näiteks arvuti, meilivahetuse ja veebilehtede külastamise jälgimisest kuni töötaja privaatse meilivahetuse lugemiseni. Füüsiliste seadmete nagu näiteks jälgimiskaamerate või GPS-seadmete kasutamine on lubatud üksnes koos tööandja poolse teavitamiskohustusega meetme rakendamise eesmärgist ja kaamera asukohast, näiteks tööandja vara või töötaja turvalisuse kaitseks kolmandate isikute poolt, kuid mitte töötaja töö kvaliteedi ning hulga kontrollimise eesmärgil.

11

Igasuguse

järelevalvesüsteemi rakendamisel peab see olema proportsioonis soovitud eesmärgiga ning märgitud arvutikuvarile vastavalt EL „kuvariga töötamise“ direktiivile 90/270. 12 2015. a

läbi viidud Eesti tööelu

uuringus vastas 68% kaugtööd võimaldavatest

ettevõtetest/asutustest, et annab tavapärastest tööruumidest väljaspool töötavatele töötajatele tööohutusjuhiseid ja kontrollib, et töötamine oleks ohutu. Neist omakorda 60% kontrollib, et töötajad järgiksid töötervishoiu ja tööohutuse (edaspidi TTH ja TO) nõudeid. Enim kontrollitakse kaugtöö tegijate tööohutust 5-9 töötajaga mikroettevõtetes/asutustes, kus seda teeb 90%, suurematest ettevõtetest/asutustest teeb seda aga 61–69%. Siit ilmneb, et ülejäänud 32% tööandjatest ei kontrolli, kuidas töötajad järgivad tööohutusnõudeid. Juhtumiuuringutest on ilmnenud, et nii nagu mujal, on ka Eestis keeruline korraldada töötajate kaugtöökoha ülevaatust ja töötingimuste tagamist ning puudub väljakujunenud praktika

11

Saarma, T. Kaugtööga seotud õiguslikud probleemid. 2015. Magistritöö. Tallinna Tehnikaülikool Euroopa Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta. Kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/eli/dir/1990/270/2007-06-27/est/pdf 12


192 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool selleks. 2009.a. läbi viidud kaugtöö juhtumiuuringust ilmnes, et vaid ühes üheksast uuritud organisatsioonist oli üsna selge arusaam tööandja kohustustest kaugtöö puhul ning töötaja kinnitas kaugtöö taotluses allkirjaga teadlikkust ja kohustust täita TTH ja TO nõudeid kaugtöökohal. 13 Kuna kaugtöö on enamasti töötaja vaba valik ning tööandja poolt pigem vastutulek töötajale, siis nähakse mõlemalt poolelt, et kaugtöökoha TTH ja TO eest vastutamine on töötaja enda asi. Probleem seisneb siin selles, et tööandja ei saa delegeerida vastutust töötingimuste tagamise eest töötajale, mistõttu ei ole selline olukord kooskõlas seadusega, kuigi mõlemad pooled seda aktsepteerivad. Kui vastutus on tööandjal, kuid ta ei saa töötingimuste ohutust tagada, ei tohiks tööandja töötajat koju tööle lubada. Üldisem soovitus võiks olla siinkohal selline, et kaugtööd lubatakse teha neil töötajatel, kellel on selleks piisavad tingimused kodus olemas. Seetõttu peaks tööandja töötajat informeerima vajadusest täita TTH ja TO nõudeid nii tööandja ruumides kui kaugtööl. Seega peaks nii kaugtöö kui tavapäraste tööruumide puhul tööandja töötingimusi kontrollima (alates kaugtöömahust, mis töötaja tervisele mõju avaldab) ja töötajat piisavalt informeerima töötervishoiu ja –ohutuse olulisusest ja võimalikest mõjudest. Kokkuvõtteks Kaugtöö mõistet on püütud selgitada mitmeti. EL direktiivi kohaselt mõistetakse kaugtööna töö korraldamise ja/või -teostamise vormi, kus infotehnoloogia abil ja töölepingu või töösuhte kontekstis viiakse tööd, mida on võimalik viia läbi ka tööandja ruumides, regulaarselt läbi väljaspool tööandja ruume. Nii muu maailma kui Eesti kogemus näitab, et töötajatel on olemas soov ja ootused kaugtöövormi kasutamiseks, kuid sageli ei jõua tööandjad töökorralduses töötajate ootustele järgi. Siseriiklikul tasandil on kaugtöö reguleeritud väheselt, mistõttu esineb praktikas mitmeid kitsaskohti kaugtöö kui ühe aja- ning kohapaindlikkust võimaldava töövormi rakendamisel. Töölepingulise töötaja puhul on tööandja kohustatud täitma töötervishoiu ja 13

Kallaste, E., Jaakson, R. Kaugtöö Eesti organisatsioonides. Juhtumiuuringud.2009. Centar Eesti Rakendusuuringute keskus. Kättesaadav: http://www.centar.ee/uus/wp-content/uploads/2009/03/2009.04.01Kaugt%C3%B6%C3%B6-Eesti-organisatsioonides-l%C3%B5ppraport.pdf


193 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool tööohutuse nõudeid kaugtöötaja suhtes samuti kui tööandja ruumides töötajatele. Paraku tuleb tööandjal

arvestada

kaugtöötaja

töökorralduses

privaatsusõigusega.

Probleemide

ennetamiseks on tööandjal mõistlik eelnevalt hinnata kaugtöö vormi sobivust oma ettevõttes rakendamiseks. Kaugtöö korraldamiseks tuleks kehtestada selged juhised, et tööandja saaks vastutada ja teostada TLSist ja TTOSist tulenevat vastutust ja kohustusi. TTH ja TO nõudeid tuleb tutvustada enne kaugtööle asumist ka töötajale ning hiljem jälgida nõuete täitmist. Võimaldades aja- ning kohapaindlike töökohtade kaudu paremini ühitada töö-, pere- ja eraelu suureneb töö tulemuslikkus, töötajate motivatsioon ning rahulolu ning väheneb ettevõtte halduskoormus. Kaugtöö õiguslikud regulatsioonid  Töölepingu seadus  Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Juhendmaterjale ja soovitusi kaugtöö korraldamiseks  Euroopa Liidu raamleping kaugtöö kohta  Eesti Ametiühingute Keskliit ja Tööandjate Keskliidu kaugtöö kokkulepe  Kaugtöö Eesti organisatsioonides. Juhtumiuuringud. 2009. Centar Rakendusuuringute keskus.  Targa Töö Ühing http://smartwork.ee/  Tööelu portaal www.tooelu.ee


194 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool

TÖÖSUHTED NING TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NÕUDED RENDITÖÖS Kaie Kranich, MA ja Laivi-Annus Anijärv, MA Artikkel ilmus ajakirjas Eesti Majanduse Teataja, 2017, 314/315 (7/8), lk 59−63. Sissejuhatus Renditöö on üks tööhõive suurendamise meetodeid. Eesti töösuhte praktikas esineb erinevaid töösuhte vorme sealhulgas renditöö. Renditöötajate koguarvuks Eestis on hinnanguliselt 5200–5900. Kui Euroopa Liidus kokku moodustavad renditöötajad hõivatutest ligi 2,5%, siis Eestis moodustavad renditöötajad hõivatutest alla 1%. 14 Eestis rakendatakse renditööjõudu põhiliselt projektipõhiste tellimustega toimetulekuks, kes sageli pärineb väljastpoolt Eestit. Ettevõtete hinnangul on kasvamas ka kohalike töötajate hulk, kes eelistavadki töötada lühikesi perioode erinevates ettevõtetes, kuna see on vähem rutiinne ja pakub rohkem arenguvõimalusi. Sellistel puhkudel on töötajad reeglina seotud lepinguliselt mõne tööjõudu vahendava agentuuriga, mitte ettevõttega, kus nad tööd teevad. Renditöö ei rahulda mitte üksnes ettevõtjate paindlikkusega seotud vajadusi, vaid ka töötajate vajadust ühitada oma tööja eraelu. Seega aitab see kaasa töökohtade loomisele ning tööturul osalemisele ja tööturule integreerimisele.

15

Käesolevas artiklis antakse ülevaade töölepingu sõlmimisest ning

töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rakendamisest renditöötajatele Eestis. Euroopa Liidu (edaspidi EL) põhiõiguste harta artiklis 31 on välja toodud põhimõte, et igal töötajal on õigus töötingimustele, mis on tema tervise, ohutuse ja väärikuse kohased. Igal töötajal on õigus maksimaalse tööaja piirangule ning igapäevastele ja -nädalastele puhkeaegadele ja iga-aastasele tasulisele puhkusele. Euroopa Liidu tasandil austatakse eelnevalt välja toodud põhimõtet renditöötajatele kohalduva Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiviga 2008/104/EÜ, mille kaitsev raamistik on mittediskrimineeriv, läbipaistev ja proportsionaalne ning millega austatakse tööturgude mitmekesisust ja töösuhteid. Nimetatud

14 15

Töötingimused renditööl. 2013. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2008/104/EÜ


195 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool direktiiv on kohaldatav töötajate suhtes, kellel on tööleping või töösuhe rendiagentuuriga ja kes on lähetatud ajutiselt töötama kasutajaettevõtja juures viimase järelvalve all ja juhtimisel. Euroopa Liidu Nõukogu direktiivis 91/383/EMÜ 16 on kehtestatud renditöötajate suhtes kohaldatavad tervist ja ohutust käsitlevad sätted. Siseriiklikult on renditöö väheselt reguleeritud töölepingu seadusega ning töötervishoidu ja –ohutust puudutavad sätted töötervishoiu ja tööohutuse seadusega. Erinevalt tavapärasest töösuhtest, milles on kaks osapoolt – tööandja ning töötaja, on renditöö korral tegemist kolmepoolse suhtega, milles osalevad renditöötaja, tööandja ning kasutajaettevõtja. Euroopa Liidu direktiivis on need mõisted lahti seletatud alljärgnevalt: renditöötajaks loetakse töötaja, kellel on rendiagentuuriga tööleping või töösuhe, mille eesmärgiks on lähetada ta ajutiselt töötama kasutajaettevõtjas viimase järelevalve all ja juhtimisel; kasutajaettevõtja on füüsiline või juriidiline isik, kelle heaks ja kelle järelevalve all ning juhtimisel renditöötaja ajutiselt töötab; tööandja või siis rendiagentuur on füüsiline või juriidiline isik, kes kooskõlas siseriikliku õigusega sõlmib töölepinguid renditöötajaga. Omavahelise koostöö reguleerimiseks sõlmivad rendiettevõtja ning kasutajaettevõtja võlaõigusliku kokkuleppe tööjõu rendilepingu. Rendileping on reguleeritud võlaõigusseaduse § 339. Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Renditöölepingu sõlmimine Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, alludes ajutiselt kolmanda isiku e kasutajaettevõtja juhtimisele ja kontrollile, st et töötaja hakkab tegema renditööd, siis tööandja peab vastavalt töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 6 lg 5 alusel lisaks kohustuslikele töölepingu tingimustele teavitama töötajat, et

tööülesandeid täidetakse renditööna

kasutajaettevõttes. Kohustuslikeks töölepingu tingimusteks on töölepingu seaduses § 5 välja toodud tingimused nagu poolte andmed, sealhulgas kasutajaettevõte, töölepingu sõlmimise ja

16

Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 91/383/EMÜ


196 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool tööle asumise aeg, tööülesanded, tööaeg, puhkus, töötasu, töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad või viide sellele jne. Renditööleping tuleb sõlmida kirjalikult. Renditöötaja suhtes kohaldatavad peamised töö- ja töölevõtmistingimused peaksid olema vähemalt sellised, mida kohaldataks nende suhtes siis, kui kasutajaettevõtja oleks nad samale ametikohale tööle võtnud.17 Siinkohal kehtib renditöötaja suhtes töösuhetes võrdse kohtlemise põhimõte, kus tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele 18 ja seda ka renditöötajate osas. Võrdse kohtlemise seadus § 2 lg 2 p 2 keelab isikute diskrimineerimise nende usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu töö- või teenuste osutamise lepingu sõlmimisel või ametisse nimetamisel või valimisel, töötingimuste kehtestamisel, korralduste andmisel, töötasustamisel, töö- või teenuste osutamise lepingu lõpetamisel või ülesütlemisel, ametist vabastamisel. 19 Kui töötaja teeb kasutajaettevõttes ajutise iseloomuga tööd renditööna, siis on lubatud töötajaga sõlmida ka tähtajaline renditööleping. Lähtudes TLS § 9 on vajalik selleks täita vastavad tingimused. Kui neid seadusega ette nähtud tingimusi ei täideta, siis võib eeldada, et tööleping on sõlmitud ka tähtajatult. Tähtajalist töölepingut saab sõlmida kuni viieks aastaks. Töölepingu tähtajalisus peab olema seotud selle töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevatest mõjuvatest põhjustest. Mõjuvad põhjused peavad olema niivõrd tähtsad, et mõjuva põhjuse puudumisel tööandja töötajat tööle ei võtaks. Mõjuvateks põhjusteks võivad olla ajutised tööülesanded, osalemine ajaliselt piiritletud projektis, töö hooajalisus, töömahu ajutine suurenemine jms. Kui töötaja täidab tööülesandeid renditööna, võib tähtajalise töölepingu sõlmida ka juhul, kui seda õigustab töö ajutine iseloom kasutajaettevõtjas. Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, võib tähtajalise töölepingu sõlmida ka juhul, kui seda õigustab töö ajutine iseloom 17

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2008/104/EÜ art 5 Töölepingu seadus (RT I 2009, 5, 35) § 3 19 Võrdse kohtlemise seadus1 (RT I 2008, 56, 315) 18


197 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool kasutajaettevõtjas. Praktikas tööjõurendi ettevõtete tegevus laieneb ja töötajad on tihti tööle võetud renditöötajana tähtajalise töölepinguga, mis tekitab küsimuse, kas selle sõlmimiseks on õiguslikku alust? Renditöötajaga tähtajalise töölepingu sõlmimine on õiguspärane üksnes siis, kui tööl on ajutine iseloom kasutajaettevõttes. Renditöö puhul ei ole võimalik tähtajalist töölepingut järjest sõlmida ega pikendada. Vastav keeld on sätestatud töölepingu seaduses § 10 lg 1 ja 2. Näiteks ettevõttes x töötas töötaja Mari sekretärina ja tööandja sõlmis temaga 2 aastat järjest üheaastane tähtajalise töölepingu. Hiljem leidis tööandja, et tööd pole enam nii palju pakkuda ning siis töötajat ka enam ei vajatud. Paar päeva hiljem aga kutsuti töötaja Mari tööle tagasi ja tehti veel uus üheaastane tähtajaline tööleping. Töölepingu seaduses toodud piirangu järgi, kui töötaja ja tööandja on sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut on pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, siis loetakse töösuhe

algusest

peale

tähtajatuks.

Tähtajaliste

töölepingute

sõlmimine

loetakse

järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, siis tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise või pikendamise piirangut loetakse iga kasutajaettevõtja kohta eraldi. Kui töötaja täidab tööülesandeid renditööna, siis on tal kohustus täita ka kasutajaettevõtte korraldusi. Siinkohal tuleb lähtuda töölepingu seaduse § 17 lg 1-5. Kasutajaettevõtte korraldused peavad olema mõistlikud arvestades töötaja huve ja õigusi ning peavad olema seotud renditöölepingus kokkulepitud tööülesannetega. Korralduste andmisel tuleb lähtuda nii renditöölepingus kui ametijuhendis või muus töökorralduslikus dokumendis olevatest töökorraldustest. Kasutajaettevõtte korraldused saavad olla seotud ju ainult tööülesannetega ja ka töökeskkonnaga. Kui tekib vastuolu tööandja ja kasutajaettevõtja korralduste vahel, siis täidab töötaja tööandja korraldusi. Tööandja otsus on siinkohal määrav, sest töötaja eest vastutab tööandja. Tööandja kohustus arvestada korralduste andmisel töötaja huvide ja õigustega on tihedalt seotud hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Tööandja peab viidatud printsiipe arvestama ka töökohustuste määramisel. Näiteks on hea usu põhimõttega kooskõlas olukord, kus tööandja teavitab töötajat töö valmimise tähtpäevadest piisavalt varakult ette, et töötaja saaks oma tööd


198 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool planeerida. Mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ei saa tööandja anda töötajale töö tegemiseks liiga lühikest tähtaega.20 Töötajal ei ole kohustust täita korraldust, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega v.a kui see tuleneb hädavajadusest. Hädavajadust eeldatakse eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkida võiva kahju või kahju tekkimise ohu korral. Vastavalt võlaõigusseaduse § 103 lg 2 on vääramatu jõud asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ning mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Vääramatu jõu esmane eeldus on asjaolu esinemine, mis takistab kohustuse kohast täitmist st asjaolu tekkepõhjus on objektiivne, st võlgnik ei ole seda oma tegevusega või tegevusetusega ise põhjustanud. Lisaks peaks asjaolu olema selline, mille ilmnemisel ei saa võlgnikult mõistlikult oodata, et ta suudaks selle mõju kohustuse täitmisele vältida või asjaolu või selle tagajärge ületada. Vääramatu jõu põhijuhtumiteks on näiteks loodusjõud, sotsiaalsed asjaolud nt streigid, töötakistused, tulekahjud jne. Samuti liigituvad siia ka muud asjaolud nt raske haigus või õnnetus. Vääramatuks jõuks ei ole võlgniku enda vastutussfääri kuuluvad asjaolud, eelkõige tema enda majandustegevus ja sellest tekkivad takistused nt tooraine tarnimise häired, pangakrediidist ilmajäämine jne. 21 Tööandjal on ka kohustus töölepingu seaduse 28 lg 2 p 91 tulenevalt teavitada töötajat, kes täidab tööülesandeid renditööna, tema teadmistele ja oskustele vastavatest kasutajaettevõtja vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping, kui kasutajaettevõtja ei ole töötajat vabadest töökohtadest teavitanud. See aga eeldab, et rendiettevõtja ja kasutajaettevõtja vahetavad omavahel pidevalt infot vabadest töökohtadest. Selline infovahetuse kord on soovitatav kokku leppida juba rendiettevõtja ja kasutajaettevõtja vahel sõlmitavas teenuse osutamise lepingus. 22

20

Sotsiaalministeerium. Selgitused töölepingu seaduse juurde. 2013 Varul, P. Jt. Võlaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2006. Tallinn. Juura Kirjastus. Lk 327 22 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT I 1999, 60, 616) 21


199 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool Erimeelsuste lahendamine renditöösuhtes Probleemide tekkimisel töösuhetes tuleb renditöötajal pöörduda esmalt oma tööandja ehk rendiettevõtja poole. Näiteks töötasuga viivitamisel, maksmata jätmisel või lõpparve korral on vastutav üksnes rendiettevõtja. Samuti saab töölepingu ülesütlemine toimuda üksnes töötaja ülesütlemisavalduse esitamisega rendiettevõtjale või vastupidi ehk siis osapoolte vahel, kes on töölepingu sõlminud (mitte kasutajaettevõtja). Samas, töötajal võib tekkida kasutajaettevõtja juures ka muid probleeme, mida saab lahendada üksnes kasutajaettevõtja. Seetõttu oleks vajalik kaasata erimeelsuste lahendamisse nii vahetu tööandja/rendiettevõtja kui ka töökeskkonna eest vastutav kasutajaettevõtja. Kui pooled ei suuda tekkinud konflikte omavahel lahendada ega kokkuleppele jõuda, on igal osapoolel õigus ja võimalus seaduses määratud tähtaja jooksul pöörduda individuaalseid töövaidlusi lahendavate organite töövaidluskomisjoni või kohtu poole. Töövaidluskomisjon on Tööinspektsiooni juures tegutsev kohtueelne sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav töövaidlusorgan. 23 Nõuded renditöötaja töökeskkonnale Vastavalt TLS § 17 lg 5 peab renditöötaja lähtuma oma tööandja ehk rendiettevõtja korraldustest ja Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) § 12 lg 1 kohaselt tagab töötervishoiu ning tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras tööandja. Tööülesannete täitmisel renditööna tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise kasutajaettevõtja.5 Ohtliku

olukorra

tekkimisel

töökeskkonnas

on

töötaja

aga

kohustatud

järgima

kasutajaettevõtja korraldusi. Kasutajaettevõtja peab lähtudes TTOSist tagama, et renditöötaja täidaks tema ettevõttes kehtivaid töötervishoiu ja –ohutuse nõudeid. 24 Lähtudes TTOS § 12 lg 2 on kasutajaettevõtja kohustatud enne renditöötaja tööle lubamist veenduma töötajale vajalike erialateadmiste ning oskuste, samuti töötervishoiu- ja tööohutusalaste teadmiste olemasolus. Töökeskkonnaalase tegevuse korraldamisel peab tööandja võrdselt kohtlema ja arvestama nii oma kui renditöötajatega. 23 24

Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (RT I 1996, 3, 57) Tööinspektsioon. Renditöö. 2015. Kättesaadav: https://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/Renditoo.pdf


200 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Näiteks töökeskkonna spetsiifikast lähtuvalt tunneb tööandja oma töökeskkonda kõige paremini ning viib läbi riskianalüüsi ja kavandab vajalikud ennetus- ja parendusmeetmed teavitades neist ka töötajaid. Samuti on kasutajaettevõtjal eelnevat arvestades mõistlikum ise läbi viia renditöötajate ohutusalane juhendamine ja väljaõpe, sh töövahendite kasutamise osas; soetada töötajatele vajalikud tööriided ning isikukaitsevahendid, kanda nendega seonduvad kulud ja korraldada vajadusel isikukaitsevahendite kasutamise väljaõpe. TTOSi § 24 lg 1 tuleneb ka tööandja kohustus selgitada tööõnnetuse ning kutsehaigestumise asjaolusid. TTOS § 12 lg 1 seab tööandjale kohustuse tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras, sh renditöötajate korral. Seega, renditöötajaga juhtunud tööõnnetuse peab registreerima, uurimise läbi viima ning asjaolud välja selgitama kasutajaettevõtja. TTOS § 24 lg 2 kohaselt esitab tööandja uurimistulemuste kohta raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale ja Tööinspektsioonile. Tööõnnetuse raport tuleb esitada ka rendiettevõtjale kui töötaja tegelikule tööandjale, kes haldab

renditöötaja ajutise

töövõimetusega seonduvat teavet. Raportis loetletakse ka tööandja poolt rakendatavad meetmed samalaadse tööõnnetuse ja kutsehaiguse ennetamiseks tulevikus. 5 See eeldab head koostööd rendi- ja kasutajaettevõtja vahel, et eelnevalt oleks sõlmitud vastavad kokkulepped ja selgeks räägitud mõlema poole kohustused seoses renditöötajatega. TTOSi § 12 lg 2 tulenevalt lasub kasutajaettevõtjal ka kohustus korraldada tervisekontroll renditöötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad ning kandma sellega seotud kulud. Samas ei keela seadus sõlmimast kokkulepet rendi- ja kasutajaettevõtja vahel, mille kohaselt tasub renditöötajate tervisekontrolliga seonduvad kulud rendiettevõte. See tähendab, et renditöötajad läbivad kasutajaettevõtja töötajatega samasuguse tervisekontrolli, kuid viimasele ei kaasne sellega lisakulusid. Renditöötajaid puudutavate töötervishoiu – ning ohutusnõuete rikkumise tuvastamisel teeb Tööinspektsioon ettekirjutuse kasutajaettevõtjale. Kokkuvõtteks Renditöö on üks tööhõive suurendamise meetodeid, mis on Eestis kasvavas trendis. Siiski, kui Euroopa Liidu liikmesriikides on renditööga hõivatuid ligi 2,5%, siis Eestis moodustavad


201 Lääne- Viru Rakenduskõrgkool renditöötajad hõivatutest alla 1%. Renditöö aitab rahuldada nii ettevõtjate paindlikkusega seotud vajadusi kui ka töötajate üha kasvavat soovi ja vajadust leida tasakaal töö- ja eraelu vahel. Renditöö korral on tegemist kolmepoolse suhtega, milles osalevad renditöötaja, tööandja ning kasutajaettevõtja. EL liikmesriikides kohaldatakse renditööle Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivi 2008/104/EÜ, mille kaitsev raamistik on mittediskrimineeriv, läbipaistev ja proportsionaalne

ning

millega austatakse tööturgude mitmekesisust

ja töösuhteid.

Renditöötajate suhtes kohaldatavad tervist ja ohutust käsitlevad sätted on kehtestatud Euroopa Liidu Nõukogu direktiiviga 91/383/EMÜ. Siseriiklikult on renditöö vähesel määral reguleeritud töösuhete küsimustes töölepingu seaduse ning töökeskkonna korraldamise küsimustes töötervishoiu ja tööohutuse seadusega. Parima koostöö eelduseks kolmepoolses suhtes on võimalikult täpselt kokku lepitud kohustuste jaotus renditöö korraldamisel. Kui tekkinud erimeelsustes ei jõuta omavahelisele kokkuleppele, on pooltel võimalik pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole. Töökeskkonnaalase tegevuse korraldamisel peab tööandja kohtlema võrdselt ja arvestama nii oma kui renditöötajatega.

Profile for Lääne-Viru Rakenduskõrgkool

Üliõpilasuurimuste ja õppejõudude publikatsioonide kogumik X 2017  

Lääne- Viru Rakenduskõrgkooli toimetised. Koostajad: Ave Nukka, Diana Tandru, Heli Freienthal, Helle Noorväli, Heve Kirikal, Kaidi Kallaste,...

Üliõpilasuurimuste ja õppejõudude publikatsioonide kogumik X 2017  

Lääne- Viru Rakenduskõrgkooli toimetised. Koostajad: Ave Nukka, Diana Tandru, Heli Freienthal, Helle Noorväli, Heve Kirikal, Kaidi Kallaste,...

Advertisement