Teataja august 2018

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926 AUGUST 2018

lk 8

SUNDDIVIDENDID PIIRAVAD OLULISELT ETTEVÕTLUSVABADUST lk 14

NOORE ETTEVÕTJA PREEMIA OOTAB OMANIKKU lk 32

KAS 21. SAJANDIL ON KAUBANDUSKOJA TEENUSEID VAJA?

Tiit Vapper:

E-riik sai alguse akadeemiast

Evald Okas. Rahvaste Sõprus. 1987. Maarjamäe Loss.

KUTSUME OMA LIIKMEID ÄRIHOOAJA 2018/2019 AVAMISELE MAARJAMÄE LOSSI PIRITA TEE 56, TALLINN LAUPÄEVAL, 25. AUGUSTIL 2018 KELL 12.00-16.00 LAVALE ASTUB INES! VISIITKAARDILOOSI PEAAUHINNAKS PEREREIS KOPENHAAGENISSE NORDICA JA ESTRAVELI POOLT. TULE JA OSALE KOGU PEREGA! TÄPSEM KAVA MEIE KODULEHEL: WWW.KODA.EE/ET/SUNDMUSED/ARIHOOAJA-AVAMINE-20182019 SISSEPÄÄS KUTSE ALUSEL, MIS SAADETI POSTI TEEL. LISAINFO: ANNELI PERNE/ ANNELI@KODA.EE/ 604 0087 *Kaubanduskoda jätab endale õiguse teha programmis muudatusi.

ÄRIHOOAEG 2018/2019 AVAMISE TOETAJAD:

UUED LIIKMED

Sisukord 4 Suvel juhtub asju. Sageli hulle asju.

5 Uudised 6 Riik plaanib luua kohustuslikku

tööõnnetuskindlustust 8 Sunddividendid piiravad oluliselt ettevõtlusvabadust 10 Soodsamast maagaasi aktsiisist võiks

kasu saada rohkem ettevõtjaid 12 Tiit Vapper: E-riik sai alguse akadeemiast 14 Noore Ettevõtja Preemia ootab omanikku 16 Tippdomeenist .eu ja selle

õigusraamistiku muudatustest 18 Liikmelt liikmele 19 Riigihanked 20 Messid 22 Koostööpakkumised 24 Eesti ekspordiuudised vallutavad maailma 26 Ungari meelitab investeerima 28 Soomlaste ja lätlastega ühiselt Hiina!

30 Välisvärbamise kohtumised –

miks ja kellele?

32 Kas 21. sajandil on kaubanduskoja

teenuseid vaja?

34 Koda kutsub osalema

HARJUMAA JA TALLINN 7 KOHVIPOISSI OÜ www.7kohvipoissi.ee

SOMA JEWELLERY OÜ www.somajewellery.com

BALTEKS KEM OÜ

STPT ENGINEERING OÜ www.stpt.ee/en/home-en

Kohvi täisteenuse pakkumine ja müük.

Muude keemiatoodete hulgimüük.

BALTIC MARINE CONTRACTORS OÜ www.balticmarine.net

Jaemüük posti või interneti teel.

CORPORATE & PUBLIC MANAGEMENT CONSULTING INTERNATIONAL OÜ www.cpmconsulting.eu

TRUSTCORP OÜ

Strateegiline nõustamine ja kommunikatsioon, kriisijuhtimine, julgeolekulahendused.

Nõustamisteenused.

UNERUNO OÜ www.uneruno.com

HEBRON OÜ

Vanametalli ost-müük.

Terapeutiliste raskustekkide tootmine.

Mere-, raudtee- ja autotransport.

Ladustamine.

NET GROUP OÜ www.netgroup.ee

TEATAJA TOIMETUS Kadi Vellner Tel: 604 0094 E-post: kadi.vellner@koda.ee

TECHSTUDX OÜ www.techstudx.com

Reklaamiteenused.

Meditsiiniseadmete hulgimüük.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post: koda@koda.ee www.koda.ee

Puu- ja köögivilja hulgimüük.

BRÄNDIKULTUUR OÜ www.lime.ee

LINKOBALT OÜ www.linkobalt.ee

Paberi ja papi töötlemise masinate ja seadmete hulgimüük ja paigaldus.

SYED QASIM ALI IMPORTS FIE www.sqaimports.eu

Masinate ja seadmete remont.

MEDIVAR OÜ www.medivar.eu

KAANEFOTO Sven Tupits

Disainehete tootmine ja müük.

WELLMAN OÜ www.wellman.ee

Investeerimispangandus ja finantsteenused.

IDA-VIRUMAA CAMEN TuÜ www.camen.eu

Programmeerimine.

Täiskasvanute täiendkoolitus.

Ehitus, sise- ja välistööd.

ÖÖD OÜ www.oodhouse.com

LÄÄNEMAA

Väikemajatootja.

PURE CONCEPTS OÜ nordichoney.com

Eestimaise mahemee müük.

RUSSIAN MEDICAL EDUCATIONAL AGENCY OÜ www.rmea.in Ärikonsultatsioonid meditsiini vallas.

NORDIC LUMBER AS www.nordiclumber.eu

Puidu kuivatus, immutamine ja keemiline töötlus.

TARTUMAA NORDIC FERTILIZERS OÜ

Kütuste, maakide, metallide ja tööstuskemikaalide vahendamine.

MAKETT JA KUJUNDUS Menu Meedia Reklaam: Ander Sibrik Tel: 565 1007 E-post: ander@menuk.ee TRÜKK Kroonpress

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2018

3

JUHTKIRI

Suvel juhtub asju.

Sageli hulle asju.

K

unagi sai juristidega kevaditi nalja visatud, et het­ kel, kui keegi puhkusele läheb, saabub kindlasti lauale mõni teema, mis on väga mahukas, poten­ tsiaalselt olulise ja negatiivse mõjuga ning mis vajab kindlasti süvenemist ja liikmete kaasa­mist.

Miks need teemad just kõige magusamale puhkuste peri­ oodile satuvad, on raske öelda. Kuid eks on neidki arva­musi, mis leiavad, et suvekuumuses ja puhkuste perioodil ongi hea konfliktseid teemasid kooskõlastada. Keegi nii kui nii ei jõua süveneda ega meediat jälgida, seega ei pea ka võimaliku kriitika pärast muretsema nii palju kui tavaliselt.

Kahjuks ei olnud sellistest teemadest puudust ka sellel suvel. Teatavasti esitasid 22 riigikogu liiget 13. juunil ehk eel­ viimasel päeval enne riigikogu suvepuhkust menetlusse mit­ meid väga olulisi ja põhimõtteliselt senist äriõigust muutvaid ettepanekuid sisaldava eelnõu. Eelnõu sai ilma suurema kära ja pressiteadeteta menetlusse võetud, kuid nagu kord ette näeb, tuleb sellistel puhkudel küsida ka valitsuse seisukohta.

Sedapuhku vastutas valitsuse seisukoha ettevalmistamise eest justiitsminister, kes tänuväärselt otsustas informeerida ja kaasata ka ettevõtlusorganisatsioone. Olgu öeldud, et sellist kohustust valitsusel või ministeeriumil ei ole ning pigem on selline käitumine erandlik. Seda enam on meil heameel, et justiitsministeerium sel korral laiemalt sidusrühmi kaasas, sest vastupidisel juhul olekski võinud juhtuda nii, nagu sageli kardame, ning olulised asjad jäävad laiema tähelepanuta.

Olgu selle sunddividendide eelnõuks ristitud eelnõu nime­ tusega kuidas on, kuid nimi ei muuda sisu. Sisu on keeruline, kuid väga olulise mõjuga kogu ettevõtlusmaastikule ning

Mida me lõpuks seadusega lahendada soovime ning millised oleksid mõjud? täielikult läbi analüüsimata. Väikeaktsionäride ja -osanike kaitse teemat oli enne eelnõu esitamist arutatud kolmel kor­ ral riigikogu õiguskomisjonis ning igal korral leiti, et sisulist ja laiaulatuslikku probleemi, mida lahendada, ei paista olevat.

Samuti kerkis aruteludes esile vaid 2–3 kaasust, kus oli erinevaid probleeme tekkinud. Ühtegi laiemat ülevaadet, mis annaksid teada, kas ja kui ulatuslikult probleeme tegelikult esineb, ei ole esitatud.

Ei saa vaielda riigikogu liikmete õigusega algatada eel­ nõusid, kuid elementaarsed hea õigusloome tavad peaksid kehtima sealgi. Mida me lõpuks seadusega lahendada soovi­ me ning millised oleksid mõjud? Kui neile küsimustele ei ole vastatud ega soovitagi vastata, ei tohiks eelnõud menetlusse võtta!

4

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2018

Tõsi, ühe ettekäändena toodi välja seda, et Eesti asub Doing Business edetabelis muidu küll kõrgel kohal (12), kuid ühes alamkategoorias, milleks on väikeaktsionäride kaitse, oleme alles 63–76 kohal. Esimene on selles kategoorias mui­ de Kasahstan. Näiteks Saksamaa ja Soome on meist eespool olevas grupis kohtadel 46–62. Kui aga vaadata sügavamalt metoodikat ja küsimusi, mille alusel on tabel koostatud, saab kiiresti selgeks, et eelnõus kavandatu ei lahenda ühtegi probleemi, millele on edetabeli koostamisel viidatud. Samuti ei ole mitme küsimuse puhul selge, miks on see probleemne.

Näiteks on metoodikast võimalik välja lugeda, et riik saab madalamad punktid siis, kui tegevjuhil ei ole seadusega kee­ latud olla samal ajal nii tegevjuht kui ka juhatuse esimees või kui seadusega ei ole nõutud, et juhatuses peaks olema veel erapooletuid ja mittetegevaid liikmeid. Sellised nõuded saavad olla kohased mõne Eestis mittekasutatava äriühingu liigi puhul või käia mingis olukorras aktsiaseltsi nõukogu kohta, kuid mitte üldiselt äriühingute kohta. Seetõttu julgen väita, et viidatud edetabelis saadud nõrka kohta ei saa kuidagi võtta hinnanguna väikeaktsionäride kaitse tasemele Eestis. See oleks meelevaldne ja täiesti kohatu.

Oleme omapoolsed detailsed märkused saatnud nii justiitsministrile kui ka õiguskomisjonile. Loodame, et argumenteeritud dialoog ning hea ja läbipaistev õigusloome siiski võidavad.

Mait Palts, kaubanduskoja peadirektor

UUDISED Koostanud: Kaubanduskoda

Ühistranspordikulud võiks erisoodustusmaksu alt vabastada Kaubanduskoda toetab muudatusi, millega vabastatakse erisoodustusmaksust töötajate kulutused ühistranspordiks elu- ja töökoha vahel. Muudatus võimaldab kõiki töötajaid ja tööandjaid kohelda võrdselt, aitab suurendada tööjõu mobiil­ sust ning on seeläbi abiks ka tööjõupuuduse leevendamisel.

Täna on seaduse järgi tööandjal võimalus hüvitada töötaja­ le erisoodustusmaksuta ühistranspordi piletihind kui töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast ning töötaja kasutab selle vahemaa läbimiseks ühistransporti.

Aga ettevõtjal ei ole võimalik hüvitada ühistranspordi kulusid erisoodustusmaksuta, kui töötaja tuleb tööle lähemalt. Samas on erisoodustusmaksust vabastatud see, kui tööandja tellib bussi, et lähemal elav töötaja tööle tuua. Seadus peaks või­ maldama tööandjal nii ühistranspordi kui ka tööandja tellitud bussi korral kanda töötajate kodu ja töökoha vahel liikumise­ ga seotud kulud ilma erisoodustusmaksuta.

Töötamise registri täiendustega ei tohi kaasneda liigset halduskoormust Rahandusministeerium tahab tööta­ mise registrisse lisada kolm andme­ rida: töötaja ametinimetus lähtuvalt klassifikaatorist (Isco 08), töökoha asukoht aadressi täpsusega ning tööaja määr.

Kirjas ministeeriumile andsime teada, et andmete kandmine töötami­ se registrisse peab olema ettevõtjate jaoks võimalikult lihtne ja mugav ning sellega ei tohiks kaasneda üle­ määrast halduskoormust. Sellest tu­ lenevalt võiks ametinimetust esitada ka vabatekstina, sest klassifikaatoris ei pruugi olla uudseid ja ebastan­ dardseid ameteid, töökoha aadressi märkimine peaks piirduma vaid ko­ haliku omavalitsuse täpsusega ning tööaja määr tuleks sisse kanda ainult töötamise registrisse.

Lisaks tuleks teha erisus juhatu­ se ja nõukogu liikmetele töötamise registrisse kandmise osas, sest nad osutavad teenust käsunduslepingu alusel ning nendega sõlmitavas lepingus ei ole kohustuslik märkida tema tööaja määra ega töötamise asukohta.

Tulumaks võiks jaotuda nii töökoha kui ka elukohajärgsele omavalitsusele Täna laekub kohalikule omavalitsusele 11,86% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust, mis moodustab ca 56 % kõikidest omavalitsuse tulu­ dest. Sellest tulenevalt on tekkinud olukord, kus omavalitsused on peamiselt huvitatud vaid sellest, et nende valla/linna elanikel oleks töö ja kõrged sissetu­ lekud. Madalam on huvi aga selle vastu, et nende omavalitsuse territooriumil asuksid ka töökohad.

Koda tegi riigihalduse ministrile ettepaneku, et edaspidi saaksid nii elukohajärgne omavalitsus kui ka töökohajärgne omavalitsus võrdselt 5,93% füüsilise isiku maksustatavast tulust. Nii suureneks tulumaksu laekumine omavalituses, kuhu tekib töökohti juurde, sõltumata sellest, kas uutel töökoh­ tadel asub tööle sama omavalituse elanik või mitte. Nii tõuseks omavalitsuste motivatsioon panustada ettevõtluse arendamisse ning töökohtade loomisse.

Tootearenduse toetusmääruse väljatöötamisel võeti kuulda koja arvamust Tootearenduse toetusmääruse eelnõule esitas koda mitmeid ettepanekuid, sest eelnõu soodustas esialgsel kujul ebavõrdsust ning oleks moonuta­ nud ausat ettevõtluskeskkonda. Rõõm on tõdeda, et 31. juulil jõustunud määruses võeti arvesse koja tehtud ettepanekuid ning kaotati ära toetuse taga­ siküsimise kord ja pikendati projekti läbiviimise tähtaega. Vastuvõetud tootearenduse toetusmää­ rusega toetatakse tööstusettevõtjaid uute omatoo­ dete arendamisel kuni 200 000 euroga.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2018

5

KAUBANDUSKODA

MARKO UDRAS, kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

Riik plaanib luua kohustuslikku

tööõnnetuskindlustust Riik käis välja idee luua tööõnnetuste hüvitamiseks erakindlustusel põhinev tööõnnetuste hüvitamise süsteem, kus tööandjal on kohustus kindlustada oma töötajad tööõnnetuse suhtes.

K

ui täna toimub tööõnnetuse tõttu tekkinud tervi­ sekahju hüvitamine peamiselt riiklikust sotsiaal­ kindlustussüsteemist, siis edaspidi peaks iga tööandja sõlmima kohustuslikus korras kindlustus­ lepingu, kusjuures tööandjal on õigus valida sobiv kindlustus­andja. Tööõnnetuskindlustust võivad pakkuda kõik alaliselt Eestis tegutsevad kahju- ja elukindlustuse kindlustus­ andjad, kellel on õnnetusjuhtumite kindlustuse tegevusluba.

Tööõnnetuse toimumisel hüvitaks kindlustusandja töötajale tööõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju ning riik ega tööandja ei peaks enam tööõnnetusega seotud kulusid töötajale hüvitama.

6

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2018

Kindlustada tuleb töölepinguga töötajad

Esialgse plaani kohaselt tuleb tööandjatel kindlustada tööõn­ netuste suhtes kõik töölepinguga töötajad (sh välismaalased) ja avaliku teenistuse ametnikud. Tööandjatel tuleb kokku kohustuslikus korras kindlustada veidi alla 600 000 inimese.

Tööandja ei pea kindlustama võlaõigusliku lepingu (nt käsundusleping, töövõtuleping) alusel töötavaid inimesi, juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmeid (nt juha­ tuse liige, nõukogu liige), füüsilisest isikust ettevõtjaid, õppe­ praktikal osalejaid, Eestisse lähetatud töötajaid, notareid, vandetõlke ja kohtutäitureid. Nimetatud isikutel on võimalik sõlmida vabatahtlik tööõnnetuskindlustus.

Kindlustusmakse sõltub ettevõtte riskitasemest

Riik ei plaani kehtestada kõikidele tööandjatele ühesugust kindlustusmakse suurust, vaid see hakkab sõltuma tööandja riskitasemest ja/või varasemast kahjuajaloost. Riskitaseme määramisel võetakse arvesse näiteks tööandja tegevusala, töökeskkonda, töötajate terviseseisundit, töökaitsevahen­

KAUBANDUSKODA

Tööõnnetuskindlustuse olulisemad põhimõtted hh Tööandjad peavad kindlustama kõik töölepinguga töötajad.

hh Tööandja kindlustuse maksumus sõltub tema riskitasemest ja varasemast kahjuajaloost. hh Kohustusliku tööõnnetuskindlustuse kogukulu tööandjate jaoks on üle 30 mln euro aastas. hh Uus süsteem ei jõustu enne 2021. aastat.

Riik on võtnud eesmärgiks, et erakindlustusel põhinev tööõnnetuskindlustuse süsteem ei tohi tervikuna suurendada tööandjate ettevõtluskulu. deid. Seega hakkab igal tööandjal olema oma kindlustusmak­ se suurus, mis pannakse paika kindlustuslepingu sõlmimisel.

Riik loodab, et kui tööõnnetuskindlustuse makse sõltub tööõnnetuste levikust tööandja juures ja investeeringutest töökeskkonda, siis see võiks tekitada tööandjates täienda­ vat motivatsiooni tagada töökeskkonna ohutust ja ennetada tervisekahjustusi.

Tööandjate kulud suurenevad

Täna katab haigekassa tööõnnetuse korral töötaja ravi- ja ravimikulud ning maksab välja haigushüvitist. 2016. aastal olid riigi kulud tööõnnetustele 8,9 miljonit eurot. Lisaks on töötajal õigus saada tööandjalt tööst põhjustatud tervisekah­ justuse eest hüvitist. 2017. aastal maksid tööandjad tööõn­ netuste ja kutsehaiguste kahjuhüvitisi ligi 6,5 miljoni euro ulatuses.

Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt on erakind­ lustusel põhineva tööõnnetuskindlustuse kogukulu tööandjate jaoks üle 30 miljoni euro aastas. Liikluskindlustuse Fondi hinnangul kannaks summaarselt suurimat kulu töötlev

tööstus, avalik haldus ja riigikaitse, hulgi- ja jaekaubandus ning ehitus. Esialgsete prognooside kohaselt jääb ühe töötaja kindlustusmakse suurus vahemikku 6–177 eurot aastas. Ühe töötaja kohta on kulu suurim haldus- ja abitegevustes (keskmiselt 177 eurot aastas); avalikus halduses ja riigikait­ ses (176 eurot); veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluses (160 eurot) ning töötlevas tööstuses (139 eu­ rot). Madalaim kulu ühe töötaja kohta on info ja side valdkon­ nas (6 eurot); kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (11 eurot), elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise valdkonnas (15 eurot) ning finants- ja kindlus­ tustegevuse valdkonnas (16 eurot).

Sotsiaalmaksu määr võib väheneda

Riik on võtnud eesmärgiks, et erakindlustusel põhinev töö­ õnnetuskindlustuse süsteem ei tohi tervikuna suurendada tööandjate ettevõtluskulu. Kui tööõnnetuskindlustuse loomi­ ne suurendab tööandjate kulusid kümnete miljonite eurode võrra aastas, siis tuleb riigil leida võimalus vähendada selle summa ulatuses tööandjate maksukoormust. Ühe võimaliku alternatiivina kaalutakse sotsiaalmaksu määra vähendamist 0,3 protsendipunkti võrra. Sotsiaalmak­ su langetamine oleks kõige loogilisem lahendus tööandjate kulude kompenseerimiseks, sest täna rahastatakse suurem osa tööõnnetustega seotud kuludest sotsiaalmaksu abil.

Teise variandina on laual idee vähendada töötuskindlustus­ makset (tööandjate osa) 0,3 protsendipunkti võrra.

Muudatused ei jõustu enne 2021. aastat

Praeguseks on sotsiaalministeerium kirja pannud uue töö­ õnnetuste hüvitamise süsteemi üldised põhimõtted. Hetkel ei ole täpselt teada, millal valmib tööõnnetuskindlustuse sea­ duse eelnõu. Riik plaanib seaduse jõustada kõige varasemalt 2021. aastal.

Tööõnnetuskindlustuse loomise ideega saab lähemalt tutvuda koja kodulehel www.koda.ee. Kui teil tekib küsimusi või soovite anda tagasisidet plaanitava tööõnnetuskindlus­ tuse süsteemi kohta, andke sellest teada e-posti aadressile marko@koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2018

7

JURISTI TÖÖLAUALT

Sunddividendid PIIRAVAD OLULISELT ETTEVÕTLUSVABADUST

Riigikogu on algatanud äriseadustiku muutmise eelnõu, millega soovitakse tagada väikeinvestorite parem kaitse. Suurimaks plaanitavaks muudatuseks on sunddividendide kehtestamine, mis omab negatiivset mõju nii ettevõtlusele kui ka majanduskeskkonnale. Eelnõus on veel teisigi põhimõttelisi muudatusi ärikeskkonnale, mida koda ei toeta.

Eesti ettevõtluskeskkonnas on suuremaid muresid kui väikeinvestorite kaitse

Kaubanduskoja liikmete hulgas keva­ del tehtud õigusprobleemide küsitluse käigus leiti, et kõige vähem probleeme oli just äriõigusega seonduvalt. Suuri­ mateks probleemideks osutusid hoopis kõrged tööjõumaksud, tööjõupuudus ning välismaalaste palkamine. Aga üha kasvav murekoht on ka poliitiline ebastabiilsus, mille all on mõeldud nii pidevat regulatsioonide muutmist kui ka ebastabiilset valitsust. Sama on märkinud EAS oma 2017. aasta konku­ rentsivõime aastaraamatus.

Seetõttu ei tohiks riik muuta nii märgatavalt äriseadustikku, millega kaasneks arvatavasti negatiivne mõju majanduskeskkonnale ning tekitaks rohkem ebastabiilsust. Riik peaks kes­ kenduma ettevõtluskeskkonnas valit­ sevatele prioriteetsetele probleemidele, mille lahendamisel oleks positiivne mõju majandusele ning ettevõtlusele.

Sunddividendid piiravad oluliselt ettevõtlusvabadust

Kehtiva õiguse järgi on ettevõttel vaba­ dus otsustada, kas makstakse omani­ kele dividende või jäetakse jaotamata kasum äriühingusse investeeringu­ teks. Sellist põhimõtet rakendatakse praktiliselt kõikides riikides üle maail­ ma. Ainult teatud riikides, kus valitseb suur riigipoolne kontroll nii ettevõtete kui ka rahva üle, on sunnitud ettevõt­ jaid rohkem dividende välja maksma, kui nad seda ise sooviksid. Eelnõuga aga kehtestatakse eeldus, mille järgi on äriühing alati kohustatud kasumi välja maksma. Erandina võib jätta kasumi välja maksmata ainult juhul, kui vä­

8

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2018

INDREK TOPS, kaubanduskoja jurist

JURISTI TÖÖLAUALT hemalt 75% aktsionäridest on kasumi jaotamise vastu. Samasugune põhimõ­ te kehtestatakse ka osaühingutele, kuid neil on võimalus põhikirjas sätestada, et kasumit ei maksta välja dividendide­ na. Sisuliselt on tegemist ettepanekuga viia äriõigusesse sisse sunddividendid.

Seadusandja ei tohiks piirata ettevõ­ tete vabadust otsustada, mida äri­ ühingu jaotamata kasumiga tehakse.

Ettevõtjatel peab jääma vabadus valida, kas äriühingu huve silmas pidades on mõistlikum keskenduda pikaajalistele eesmärkidele ehk investeerida kasum ning seeläbi tekitada lisandväär­ tust Eesti majandusele läbi ettevõtte kasvu, või on ettevõte piisavalt küps, et maksta välja dividende ja samal ajal kasvada. Samuti riivaks eelnõuga kavandatavad muudatused oluliselt omandiõigust ja ettevõtlusvabadust, sest ettevõtte käekäiku ei mõjutaks enam mitte enamusosalus, vaid vee­ rand ettevõtte omanikest, kuid seda ka juhul, kui ettevõttel ei ole majandus­ likult mõistlik dividende väljastada.

Seetõttu on võimalik, et eelnõuga plaanitud muudatused on vastuolus põhiseadusega.

Tasub märkida, et eelnõuga kavan­ datav ei kaitseks ainult väike­investorite huve, kuid ka pahatahtlikke suurinves­ toreid. Näiteks, kui suur­investor omab aktsiakapitalist 30% ning ülejäänud on jagatud väikeinvestorite vahel, looks eelnõuga plaanitu olukorra, kus suur­ investoril on võimalus nõuda ainuisi­ kuliselt enda lühiajalistest eesmärki­ dest tingituna dividendide maksmist, kuigi teiste aktsionäride arvates võib see oluliselt kahjustada ettevõtte või­ mekust. Samas eelnõu taolist käitumist ei keelaks, sest põhjendatud juhud (ettevõtte majanduslik võimekus) tu­ leks kaalumisele, kui üle 75 protsendi aktsionäridest on öelnud ei dividendide väljamaksmisele.

Vastuolu senise maksupoliitikaga

Kavandatav dividendiregulatsioon lä­ heb vastuollu tänase maksupoliitikaga, kus ettevõte ei pea tasuma tulumaksu jaotamata kasumilt. Selline põhimõ­ te on kehtestatud, et toetada kasumi edasiinvesteerimist ning ettevõtte laienemist. Kuid plaanitud muudatus­ tega loobutakse ettevõtluskeskkonna toetamise põhimõttest – investeerimi­ se asemel kästakse hoopis kasumit rahaks teha. Sellest tulenevalt võivad

sunddividendide kehtestamisel olla olulised tagajärjed Eesti majandusele.

Igasugune ettevõtte kapitali vähendamine (sh dividendimaksed) tähendab ettevõtte finantsvõimeku­ se vähendamist, mis omakorda viib äriühingu kasvu pidurdamiseni või halvemal juhul ettevõtte stagneerumi­ seni. See aga ei oleks pikaajalises pers­ pektiivis kasulik Eesti majandusele, sest majanduskeskkond poleks enam konkurentsivõimeline. Viimase tõttu kaotaks nii riik, ettevõtjad, töötajad kui ka investorid.

Äriseadustiku muudatused vajavad põhjalikku analüüsi

Koja hinnangul tuleb ära oodata ühingu­õiguse revisjoni tulemused, milles analüüsitakse ka väikeinvestori­ tega seotud murekohti. Peale revisjoni on võimalik anda täpsem hinnang, milline olukord valitseb väikeinvesto­ rite kaitse osas. Eelnõus on veel teisigi analüüsimata põhimõttelisi muudatusi Eesti ärikeskkonnale, mida ei tohiks kindlasti viia läbi ilma põhjaliku analüüsita. Üks kavandatav muudatus oleks osanikule või aktsionärile anda õigus äriühingust välja astuda nii, et olenemata osaluse suurusest, peab teine osanik või ettevõte selle osaluse

Seadusandja ei tohiks piirata ettevõtete vabadust otsustada, mida äriühingu jaotamata kasumiga tehakse. õiglase hinna eest ära ostma. Näiteks võib selline muudatus viia olukorra­ ni, kus enamusosanik võib sundida ettevõtet või teisi osanikke tema (ena­ musosalust) ära ostma, kuigi see võib osutuda majanduslikult keeruliseks nii ettevõttele kui ka vähemusosa­ nikele. Samuti läheks see vastuollu kehtiva seadusega, mille kohaselt kuni kolmandik osaühingu osadest võib kuuluda ettevõttele endale.

Eelnõuga soovitakse veel ära määratleda teave, mille andmisest omanikele ja aktsionäridele äriühing keelduda ei saaks, ning lisaks tekib väikeinvestoritele õigus esitada nõudeid juhatuse ja nõukogu liikmete vastu.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2018

9

JURISTI TÖÖLAUALT

Soodsamast maagaasi aktsiisist võiks kasu saada rohkem ettevõtjaid Kaubanduskoja hinnangul on oluline tõsta gaasi-intensiivsete ettevõtete konkurentsivõimet, võimaldades neil tarbida maagaasi soodusaktsiisimääraga.

Sarnaselt elektriaktsiisiga tekib ka maagaasi puhul küsimus, kas energiaintensiiv­ suse kriteerium pole majandusliku mõju saavutamiseks liiga kõrge.

MERIKE KOPPEL, kaubanduskoja jurist

R

ahandusministeeriumi eestvedamisel on valmi­ nud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise eelnõu, millega kehtestatakse alates 2019. aas­ ta algusest maagaasi soodusaktsiisi­ määr (11,30 eurot 1000 m³ maagaasi kohta) gaasi suurtarbijatele. 2019. aastal on maagaasi aktsiisimäär 63,31 eurot 1000 m³ kohta ehk soodustusest saadav kasu on 52,01 eurot 1000 m³ maagaasi kohta.

Aktsiisisoodustuse saamiseks peab ettevõtja täitma erinevaid tingimusi. Ühe olulise tingimusena peab ettevõtja gaasi-intensiivsus olema loa taotlemi­

10

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2018

sele vahetult eelnenud majandusaas­ tal keskmiselt vähemalt 13 protsenti või prognoositud gaasi-intensiivsus järgmisel 12 kalendrikuul keskmiselt vähemalt 13 protsenti. Gaasi-intensiiv­ sus näitab ettevõtja Eestis asuvate ette­ võtete tarbitud või tarbitava maagaasi kogumaksumuse osakaalu protsen­ tides ettevõtja loodud või loodavast lisandväärtusest.

Teine oluline kriteerium on see, et ettevõtja energiajuhtimissüsteem peab vastama standardile ISO 50001. Vastav sertifitseerimise protseduur vältab paar kuud ning maksab ettevõtjale ligi 10 000 eurot, millele lisandub energia­ juhtimiskulu tulenevalt võimalikust tööjõukulu suurenemisest. Sertifikaat antakse viieks aastaks, seejuures peab tegema vahekontrolli iga aasta tagant.

Soodustuse eesmärki silmas pida­ des võib Eesti kontekstis olla vajalik madalama piirmäära kehtestamine.

Vastasel juhul ei ole paljudel suur­

tel gaasi-intensiivsetel ettevõtjatel võimalik neile suunatud toetusmeedet rakendada. Seetõttu tegi kaubandusko­ da rahandusministeeriumile ettepane­ ku analüüsida eelnõuga kehtestatavat gaasi-intensiivsuse taseme nõuet ning kaaluda tõsiselt 13%-lise määra asemel madalama protsendimäära kehtestamist, et tagada soodustuse reaalne mõjusus.

Tähtis on ka see, et muudatuste rakendamine ei muutuks ettevõtjatele liigselt koormavaks. Kaubanduskoja arvamusel oleks võimalik loobuda energiajuhtimissüsteemi kohustusest vastata standardile ISO 50001 ja asen­ dada see näiteks audiitori või energia­ tõhususe spetsialisti ametliku hin­ nanguga, et ettevõte sisuliselt vastab standardi tingimustele ning on teinud kõik mõistliku, tagamaks energiakasu­ tuse efektiivsus. Sertifitseerimine on üks kulukaimaid meetodeid tagamaks, et ettevõte toimiks efektiivselt.

Nõukogu liikmete roll juhtimises 15. – 16. oktoober 2018 Mida peab ettevõtte juht teadma nõukogu liikmete rollidest, omandisuhetest ning juhtimisest tänapäeva organisatsioonis?

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Välisinvestorite Nõukogu Eestis kutsuvad osalema ettevõtete juhte koolitusele, mis keskendub õiguslikele ja juhtimis­alastele küsimustele ning nõukogu liikmete sertifitseerimisele.

Kahepäevane koolitus: - Hästitoimiv juhatus ja nõukogu, selle eeldused, funktsioonid ning rollide jaotus - Õiguslikud aspektid - Finantsjuhtimine - Strateegiline vaade ärieesmärkide saavutamisel

ESINEJAD:

CHRISTER RIDSTÖM on üle kahekümne aasta tegutsenud ettevõtluses, omades täna väga laiapõhjalist kogemust ettevõtete juhtimisel nii tegevdirektori kui juhatuse esimehena. Christer on üks Rootsi Nõukogu Liikmete Akadeemia käivitaja ja erinevate juhtimiskoolitusprogrammide looja.

SVEN PAPP on Eesti üks juhtivaid ning pikaajalisema kogemusega tehingutele ja ühinguõigusele spetsialiseerunud advokaate. Sven alustas oma karjääri vandeadvokaadina White & Case New York kontoris ja hiljem jätkas tööd sama ettevõtte Stockholmi kontoris. Ta on olnud paljude tipptasemel ettevõtete (Eesti Telekom, Eesti Tubakas, Eesti Energia jt) juhatuse liige.

REGISTREERIMINE Kontaktisik: Kaidi Tepaskind +372 5554 1836 secretary@fice.ee Piret Potisepp +372 604 0092 piret@koda.ee ASUKOHT Eesti Kaubandus Tööstuskoda Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn, Eesti OSALEMISTASU (sisaldab õhtusööki 15. oktoobril): Kaubanduskoja ja Välisinvestorite Nõukogu Eestis liikmetele: 199 + KM Mitteliikmele: 398 + KM Töökeel: inglise keel Registreerimise tähtaeg: 31. september 2018

ETTEVÕTJA

TIIT VAPPER: E-riik sai alguse akadeemiast Täna ei kujuta meist keegi ette elu ilma riiklike infosüsteemideta, mis võimaldavad kiiret ja mugavat asjaajamist nii eraelus kui ka ettevõt­ luses. Kui ettevõtte Reaalsüsteemide asutaja Tiit Vapper 25 aastat tagasi selliseid süsteeme looma hakkas, oli paljude jaoks tegu justkui muinasjutuga.

KAUR ORGUSAAR, kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

Fotod: Sven Tupits

R

eaalsüsteemid on tark­ varaettevõte, mis tegeleb kriminaaluurimis- ja analüüsitarkvara loomise ja arendamisega. Nende loodud tarkvara on kasutusel rohkem kui kahekümnes riigis ning paljudes

12

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2018

suurorganisatsioonides. Kuid ammu enne, kui hakati tegelema korrakaitse tarkvaraga, loodi infosüsteeme, mis olid maailmas esimesed ning millel rajaneb ka meie tänane e-riik.

Kuidas sattusite 1994. aastal looma esimesi infosüsteeme, mis selle aja kontekstis kõlasid muinasjutuliselt?

Töötasin sellel ajal tänases Tallinna Tehnikaülikoolis infosüsteemide õppe­ tooli dotsendina ja meil kolleegidega oli ettekujutus sellest, kuidas võiks üks riik ja tema süsteemid toimida. Kuna samal ajal toimus ka riigi ülesehitami­ ne, hakkasime oma mõtteid tutvustama ametnikele, kes õnneks olid edumeel­ sed ja soovisid teha asju teistmoodi, kui oli seni tehtud.

Infosüsteemide positiivsele vastuvõ­ tule aitasid kaasa paljud erinevad fakto­ rid, kuid väga suurt rolli mängis asjaolu, et selline mõte tuli just akadeemilisest ringkonnast. Samas oli olemasolev teh­ noloogia jõudnud piisavalt kaugele, et selliste süsteemide loomine oli reaalne ning kiiresti teostatav. Aga ka see, et riigil ei olnud veel infrastruktuuri, mis

võimaldaks luua midagi täiesti uut.

Esimesena alustasimegi 1994. aastal autoregistri juhtide ja juhilubade süsteemi loomisega, mis oli esimene sellelaadne maailmas. Ja sealt edasi kasvas usaldus ning arusaamine, et infotehnoloogilised lahendused on tur­ valised ning võimaldavad meil riigina kiiresti areneda.

Järgnevatel aastatel lõite mitmeid uusi lahendusi IT vallas. Millist neist peate kõige edukamaks?

Peale edukat autoregistri projekti hakkasime arendama äriregistrit, mida täna kõik ettevõtjad kasutavad.

Nüüdseks on keskkond muutunud internetipõhiseks, aga põhimõtteliselt on tegu sama süsteemiga, mis sai siis loodud. Usun, et loodud võimalused suhelda registriga kiiresti ja järjekor­ rata on täna hindamatu väärtusega võrreldes riikidega, kus peab siiani ajama asju paberil. Kindlasti vähen­ das süsteem ka korruptsiooniriske ja tagas ausamad konkurentsivõimalu­ sed kõigile tollastele ning praegustele ettevõtjatele.

ETTEVÕTJA

Koostöö lõppemine andiski meile võimaluse alustada kriminaaluurimisja analüüsitarkvara arendamisega.

Kuna tundsime valdkonda ja turgu, oli see järgmine loogiline samm. Nii saigi alguse kriminaaluurimis- ja analüüsi­ tarkvara VizKey. Peagi loobusime ka suurte infosüsteemide arendamisest ning keskendusime ainult VizKeyle.

Loodud sai ka teisi infosüsteeme, nagu näiteks vangiregister ja täitesüs­ teem, aga ükski neist ei ole olnud nii mõjukas kui äriregister.

Tänaseks olete suurtest infosüsteemidest liikunud edasi hoopis kitsamale, korrakaitse valdkonnale. Kuidas ja millal see juhtus? Üheksakümnendate lõpus tekkis meie suurtel klientidel vajadus tarkvara järele, mis võimaldaks uurida kuritege­ vust, kuna suurtes andmehulkades olid traditsioonilised uurimismeetmed kül­ laltki ajaintensiivsed. Et sellist teenust oma klientidele pakkuda, sõlmisime koostöölepingu toona maailmas kõige tuntuma antud valdkonna tarkvara­ arendajaga ning saime nende edasi­ müüjaks 17 riigis.

Seejärel tekkis võimalus nende tarkvara lokaliseerida ja teha ka täien­ dusi, mis omakorda andis meile palju uusi kogemusi ja hiljem tõuke oma toote loomiseks. Aja möödudes müüdi see ettevõte edasi IBMile ja peale seda ei olnud meil enam otstarbekas koos­ tööd jätkata.

Kriminaaluurimis- ja analüüsi­ tarkvara kõlab põnevalt aga ka keeruliselt. Millega tegu on ja kes seda kasutavad?

Lihtsustatult võimaldab VizKey kiiresti ja efektiivselt leida seoseid suurtest andmehulkadest. Näiteks on võimalik leida seoseid sotsiaalmeedias toimuva ja reaalsete sündmuste vahel, aga ka seoseid kuritegelike isikute ja gruppide vahel, mis esmapilgul on peidetud.

Kõik see toimub kiiresti ning auto­ maatselt, tuleb lihtsalt osata küsida õigeid küsimusi, mis on tihtipeale isegi kõige raskem.

Meie klientideks on erinevate riikide institutsioonid, kes tegelevad korra­ kaitsega. Nende tegevusvaldkondadeks võib olla korruptsiooni tõkestamine, terrorismi ennetamine, küberkurite­ gevuse uurimine või mistahes muu analüüsi vajav korrakaitsevaldkond.

Aga on ka suuri eraettevõtteid, kellel läheb sellist tarkvara vaja, näiteks pangad, kindlustusseltsid ja telekomi­ ettevõtted.

Mis on teie eelised konkurentide ees?

Meie peamine eelis on pika ajaloo puudumine. Seda võib võtta nii plussi kui ka miinusena, aga tänu sellele suu­ dame pakkuda toodet, mis on vähemalt sama võimekas kui konkurentide oma,

kuid pakub kompaktsust ning kiire­ mat uuendustsüklit. Muutuste kiire elluviimine on tänases maailmas üks suurimaid eeliseid, mida tarkvaraette­ võte saab omada.

Miinuseks on muidugi see, et lühikese tegutsemisaja tõttu on meie kaubamärk vähem tuntud kui näiteks konkurendi IBMi oma. Aga selles suu­ nas teeme igapäevaselt tööd ning part­ nerite kaudu oleme jõudnud juba enam kui 20 riiki. Kiire laienemine jätkub.

Reaalsüsteemide algus oli seotud akadeemiaga. Kas ka täna olete veel ülikooliga seotud?

Jah, ikka. Näiteks õpetatakse Tokyo ülikoolis kriminaalanalüüsi just VizKey põhjal. See annab meile hea võimaluse tutvustada oma toodet uuele põlvkon­ nale, kes tulevikus loodetavasti soovib meie tarkvara ka professionaalses keskkonnas edasi kasutada. Täna teeme koostööd kolme ülikooliga, kus VizKey on õppeprotsessis kasutusel.

Kohalikest ülikoolidest teeme tihedat koostööd TTÜ Õigusinstituudiga. Seal tegeleme õiguslike regulatsioonidega, mis puudutavad e-riigi ja infotehno­ loogia rakendamist, aga ka näiteks hiljuti rakendunud isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) teemaga. Annan GDPRist loenguid ja räägin, kuidas leida infosüsteemide kontekstis olulisi kohti, kus tundlikud isikuandmed võivad paik­ neda. Koostöökohti on muidugi veel ja loodetavasti tekib tulevikus neid juurde.

Leian, et koostöö ülikoolidega võiks olla iga tulevikku vaatava ettevõtte üks eesmärkidest. Nii kasvatame uut ettevõtjate põlvkonda, kelle võimuses on mõjutada meie riigi ja ühiskonna arengut.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2018

13

NOOR ETTEVÕTJA

KAUR ORGUSAAR, kaubanduskoja kommunikatsiooni­ juht

NOORE ETTEVÕTJA PREEMIA

ootab omanikku

Pildil Kristel Kruustük, eelmise aasta preemia võitja

Juba neljandat aastat otsime koostöös Swedbankiga noort ja tegusat firma omanikku või juhti, keda tunnustada aasta noore ettevõtja tiitli ja 5000 euro suuruse preemiara­ haga. Konkurssi toetab president Kersti Kaljulaid, kes annab võitjale isiklikult tiitli üle 4. oktoobril toimuval Eesti Ettevõtlusauhinnad 2018 pidulikul galal.

Mis on noore ettevõtja preemia?

Noore ettevõtja preemia konkursiga otsitakse noort ja tegu­ sat firma omanikku või juhti, kelle tegevus on olnud silma­ paistev ja innovaatiline. Aasta nooreks ettevõtjaks valitu saab kuhjaga au ja kuulsust ning kõige tipuks Swedbankilt 5000 eurot preemiaraha.

on väga väärtuslik kogemus. Pealegi on kõikide osalejate lood suureks inspiratsiooniks nii teistele ettevõtjatele kui ka alles alustavatele noortele tegijatele. Kindlasti soovi­ tan sellest kogemusest osa saada!“ julgustas 2017. aasta noor ettevõtja Kristel Kruustük noori ettevõtjaid preemiale kandideerima.

Kes saavad preemiale kandideerida?

Mis ajani saab konkursile kandideerida?

Kandideerida saavad kõik kuni 35-aastased (kaasa arvatud) Eestis registreeritud ettevõtte omanikud ja/või juhid, kelle tegevus on olnud silmapaistev, kes on kasutanud oma ette­ võttes innovaatilisi lahendusi ja juba ekspordib või plaanib seda tegema hakata.

Kandidaate saavad lisaks ettevõtjatele endile esitada ka kõik, kes teavad mõnda eelnimetatud kriteeriumitele vasta­ vat inimest. Näiteks võivad kandidaadi üles seada tema kol­ leegid, erialaorganisatsioonid, koostööpartnerid, kliendid jt.

Konkursile saab kandideerida 7. septembrini. Tiitel ja preemia antakse võitjale üle 4. oktoobril Eesti ettevõtlus­ auhindade galal.

Miks kandideerida?

Kes valivad võitja?

Aasta noore ettevõtja tiitel toob endaga kaasa hulgaliselt meediakajastusi, märkamist ja tuntust avalikkuses ning ettevõtlusringkondades. Lisaks loob see paremad võimalu­ sed oma äri veelgi edendada. „Noore ettevõtjana seisad pidevalt silmitsi uute välja­ kutsetega ja tabad tihti end mõtlemast, mis suunas edasi pürgida ja kas teed ikka õigeid valikuid. Elad omas mullis ja ei võta aega maha selleks, et tähistada oma positiivseid saavutusi. Noore ettevõtja preemia annab just sellise või­ maluse, tunnustades seni saavutatud edusamme ja see

14

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2018

Kuidas kandideerida?

Kandideerimiseks tuleb 7. septembriks saata digitaalselt allkirjastatuna ankeet ja motivatsioonikiri e-posti aadressile konkurss@koda.ee. Ankeet ja konkursi statuut on leitavad kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee/et/meist/noorettevotja.

Võitja valib välja kuueliikmeline komisjon, mis koosneb Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Swedbanki ja Presidendi Kantselei esindajatest ning ettevõtjatest.

Varasemate aastate konkursside laureaadid

2018 – äkki Sina?

2017 – Kristel Kruustük, Testlio OÜ 2016 – Markus Villig, Taxify OÜ 2015 – Indrek Ulst, Mooncascade OÜ

NOOR E T T E VÕ TJA 2 018 O T S I M E N O O R T, E D U K AT J A N Ä G E M U S E G A E E S T I E T T E V Õ TJ AT, K E D A P R E M E E R I D A 50 0 0 € JA KUUL SUSEGA .

K ANDIDEERI W W W. K O D A . E E / E T/ M E I S T/ N O O R E T T E V O TJ A

EUROOPA UUDISED

Tippdomeenist .eu ja selle

õigusraamistiku muudatustest Tippdomeen .eu on Euroopa Liidu ja selle kodanike domeeninimi. See on määratud ELile ja seda haldab Euroopa Komisjon. Millised muudatused aga soovi­ takse selle õigusraamistikus teha?

16

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2018

REET TEDER, kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

EUROOPA UUDISED

D

omeen loodi määrusega (EÜ) nr. 733/2002 tippdomeeni .eu kasutuselevõtu kohta. Sel­ le haldamine toimub vastavalt määrusele (EÜ) nr 874/2004, millega kehtestati tippdomee­ ni .eu rakendamise ja kasutamise üldeeskirjad ning selle registreerimise põhimõtted. Interneti Nimede ja Numbrite Määramise Korporatsioon delegeeris tippdomee­ ni .eu 2005. aasta märtsis ning see võeti kasutusele järgmise aasta aprillis. Tippdomeen .eu loodi eesmärgiga edendada Euroopa Liidu ja tema kodanike identiteeti internetis, paran­ dada ELi kuvandit üleilmsetes teabevõrkudes ning suuren­ dada ELi siseturu nähtavust virtuaalsel internetiturul.

Domeeninimede registreerimisest

Tippdomeeni .eu domeeninimesid saab registreerida akredi­ teeritud registripidajate võrgustiku kaudu. Tippdomeeni .eu register on organisatsioon, mille Euroopa Komisjon on vali­ nud avaliku pakkumise alusel viieks aastaks. Alates registri loomisest on seda hallanud EURid, mis on mittetulundus­ ühendus ja tegutseb Euroopa Komisjoni lepingu alusel.

Praegune leping EURidiga lõpeb 2019. aasta oktoobris.

Registripidajate rahulolu-uuringu alusel sai EURid pari­ ma registri auhinna ning ollakse arvamusel, et seni on .eu domeeninime hästi hallatud. Praegu saab .eu domeeninime registreerida ainult füüsiline isik, ettevõtja või organisat­ sioon, kes elab või mis on asutatud Euroopa Liidus, Islandil,

Tippdomeen .eu loodi eesmärgiga edendada Euroopa Liidu ja tema kodanike identiteeti internetis.

Liechtensteinis või Norras (st kehtib elukohapiirang). Mõned nimed, mis on seotud geograafiliste mõistetega, on reservee­ ritud. Neid tingimusi võivad kehtestada ELi institutsioonid, liikmesriigid, Euroopa Majanduspiirkonna riigid, ELiga ühi­ nemise eelses etapis olevad riigid ning samuti EURid. .eu on üks suurimaid rahvusvahelisi tippdomeene. Komis­ joni andmete kohaselt on tehtud üle 3,8 miljoni registree­ ringu. Pärast domeene .de, .uk ja .nl on see suuruselt neljas tippdomeen Euroopa tasandil ning üleilmselt tegutseb üle 700 akrediteeritud registripidaja. Alates tippdomeeni .eu loo­ misest on selle registreeringute arvu kasv olnud märkimis­ väärne, kuid viimase kahe aasta jooksul on see kasv hakanud aeglustuma. Keskmine registreeringu pikendamise määr (80%) on kõrgem kui keskmine üldine määr (70–75%). Lisaks vähendab mobiilirakenduste, otsingumootorite ja sotsiaal­ meedia kasutamine domeeninimede nähtavust, avaldades survet traditsioonilistele domeeninimedele.

Alates .eu määruste vastuvõtmisest on nii internetikesk­ kond, ühiskond kui ka EL märkimisväärselt muutunud.

Kasvanud on konkurents domeeninimede valdkonnas ning kiirelt on kasvamas uued tippdomeenid (nt .top, .trade, .club ja .xyz). See omakorda on avaldanud mõju registrite ja registri­pidajate vahelistele suhetele. Viimastel on nüüd rohkem mõjujõudu, et oma klientidele domeeninimesid pakkudes otsustada, millised registrid saavad suurema nähtavuse. Samal ajal on interneti ja tippdomeenide ökosüs­ teemi haldamises toimunud ka märkimisväärsed tehnilised muutused. Selle tulemusena peab tippdomeeni .eu registripi­ daja kohanema üha keerukamate kvaliteedinõuetega. Lisaks on sotsiaalmeediaplatvormide kasutuselevõtt ja hüppeline areng muutnud nõudlust kordumatute interneti identifikaa­

torite järele. Üksikisikutel ja VKEdel on odavaid ja mugavaid alternatiive, kuidas tagada oma esindatus internetis. See avaldab aga märkimisväärset mõju domeeninime turule.

Miks on vaja praegust regulatsiooni muuta?

Kuna praeguseks on olemasolev regulatsioon kujunemas arengu takistuseks, tuli EK välja uue algatusega, täpsemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekuga, mis käsitleb tippdomeeninime .eu rakendamist ja toimimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 733/2002 ning komisjoni määrus (EÜ) nr 874/2004. Uue ettepanekuga soovitakse üle saada eelkõige järgmistest probleemidest: a. aegunud ja jäigast õigusraamistikust, mida ei ole või­ malik lihtsalt ajakohastada. Määrused sisaldavad väga üksikasjalikke sätteid, mis ei pruugi enam asjakohased olla. Sellel puudub paindlikkus, mida on vaja, et kiiresti muutuva domeeninimede süsteemi turuga tõhusalt toime tulla; b. praegune aruandlusstruktuur ei võimalda komisjoni hinnangul registripidajate üle tõhusat järelevalvet. Selles ei võeta arvesse asjaolu, et interneti haldamine hõlmab mitut sidusrühma ega tagata komisjonile piisavalt järele­ valvevolitusi registripidajate suhtes; c. kehtivad normid ei võimalda tippdomeeni .eu registril müüa .eu domeeninimesid otse klientidele. See võib ta­ kistada registri võimet oma teenuseid tõhusalt turustada.

Uue määruse eesmärk ongi need suuremad probleemid lahendada, sh • leevendada domeeni registreerimisnõudeid, et võimal­ dada liidu kodanikel registreerida .eu domeeninime sõltumata nende elukohast. Ka kolmandates riikides elavatel ELi kodanikel, samuti Euroopa Liidus asuvatel kolmandatest riikidest pärit füüsilistel isikutel ja ette­ võtjatel (vastavalt elukoht ja/või asutamise koht ELis) on tulevikus .eu domeeni registreerimise õigus; • tühistada ranged vertikaalse lahususe keelud, st laienda­ da registri teenuste (domeeninimede müümine lõpp­ kasutajatele, domeeninimede otsene registreerimine registri veebilehel) ulatust, kehtestades samal ajal selged sätted ausa konkurentsi tagamiseks; • kehtestada komisjoni uued järelevalvevolitused registri suhtes, et jälgida paremini tippdomeeni .eu korraldust, haldamist ja toiminguid ning kontrollida registri vasta­ vust määruse eeskirjadele. Registrit auditeerib iga kahe aasta tagant asutuseväline audiitor.

Uue ettepaneku kohaselt ei pea register olema mittetulun­ dusühendus. Selle leidmiseks kuulutatakse välja avatud pakkumismenetlus. Õigusraamistikku kuulub ka EK ja registripidaja vaheline tulevane leping koos kõigi asjakohas­ te üksikasjalike põhimõtete ja menetlustega. See hõlmab ka domeeninime haldamisega seonduvaid tegevuspõhimõtteid ja menetluskorda.

Määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast ELi Tea­ tajas avaldamist ja seda hakatakse kohaldama kolm aastat pärast jõustumist.

Kui ka meie ettevõtetel võiks olla huvi ja ambitsiooni asu­ da tulevikus tippdomeeni .eu registriks, tuleb pakkumistel silma peal hoida.

Artikkel tugineb EK määruse ettepanekule, mis käsitleb tippdomeeninime .eu rakendamist ja toimimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 733/2002 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 874/2004, ja EMSK (Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee) arvamusele.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2018

17

LIIKMELT LIIKMELE

Radius Machining OÜ

Bureau Veritas Eesti OÜ

2018. aastal käivitas Radius Machining CNC-treimise ja -freesimise kõrval hüdraulika suuna. Esmane eesmärk on vooliku- ja torukomplektide tootmine, koostamine ja klientide varustamine koos kõige selle juurde kuuluvaga. Koja liikmele tarnivad laos olevad tooted ühe tööpäeva jooksul.

Bureau Veritas Certification on maailmas juhtiv sertifitseerimisasutus. Koja liikmete juhtimissüsteemide sertifitseerimine ISO 9001, ISO 14001, OHSAS 18001, ISO 45001, ISO 22000, FSSC 22000, BRC, IFS jpt.

Group Logistics OÜ Group Logistics pakub kaupade vedu Euroopasse. Sõltumata kauba kogusest, teostavad kohaletoimetamist ja võtavad enda hooleks kõik kaubaveoga seotud dokumentide vormistused.

Lisaks pakuvad Poola-Eesti-Poola suunal kiirvedu (2–3 päeva).

DeMoog OÜ Meeldejäävad ja praktilised firmakingitused DeMoog Design House’ilt. Tootevalikus on väga erilised ja kogu maailmas unikaalsed aksessuaarid meestele. Eritellimusel valmistavad toodeteid, millele on võimalik sisse pressida ettevõtte logo või mõni muu sõnum. Kõikidele kaubanduskoja liikmetele soodushinnad.

Vaata kõiki pakkumisi ja lisa enda oma www.koda.ee/et/liikmed/liikmelt-liikmele-pakkumised

Vaidlustusja kohtupraktika

uue riigihangete seaduse jõustumise järel Toimumiskoht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Toimumisaeg:

13. september 2018 kell 9.00–11.15

Eelmise aasta 1. septembril jõustus uus riigihangete seadus. Praeguseks on võimalik teha kokkuvõtteid uue seaduse alusel tekkinud vaidlustusja kohtupraktikast, et õppida teiste vigadest. Kaubanduskoda koostöös advokaadibürooga TGS Baltic korraldab 13. septembril lühiseminari, kus Kristina Laarmaa, TGS Baltic nõunik ja vandeadvokaat just sellest räägibki. Ettekandele järgneb paneelarutelu, kus osalevad nii ettevõtte esindajad kui ka hankijad.

Osalustasu Kuni 3. septembrini koja liikmele ja TGS kliendile 35 €, mitteliikmele 70 €. Alates 4. septembrist koja liikmele ja TGS kliendile 45 €, mitteliikmele 90 €.

Hinnale lisandub käibemaks.

Registreerumine kuni 11. septembrini.

Lisainfo: Merit Fimberg-Espuch,

merit@koda.ee,

604 0078

18

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2018

EESTI

RIIGIHANKED hh Poolas hangitakse isoleeritud kaablit ja traati. Tähtaeg on 7. september 2018. Kood 598.

hh Saksamaal hangitakse särke militaarteenistusele. Tähtaeg on 4. september 2018. Kood 605.

hh Itaalias hangitakse lõunasöögivautšereid. Tähtaeg on 17. september 2018. Kood 599.

hh Madalmaades hangitakse puuistikuid. Tähtaeg on 13. september 2018. kood 606.

hh Saksamaal hangitakse tulekindlaid metalluksi. Tähtaeg on 13. september 2018. Kood 600.

hh Poolas hangitakse värsket kodulinnuliha (kana, kalkun).

Tähtaeg on 7. september 2018.

Kood 607.

hh Prantsusmaal hangitakse projekti digitaalse strateegia alast nõustamist. Tähtaeg on 7. september 2018. Kood 601.

hh Iirimaal hangitakse päästeveste.

Tähtaeg on 25. august 2018.

Kood 608.

hh Prantsusmaal hangitakse garaažiuksi. Tähtaeg on 28. september 2018. Kood 602.

hh Hispaanias hangitakse tänavasilte.

Tähtaeg on 27. august 2018.

Kood 609.

hh Leedus hangitakse polüetüleenist prügikotte. Tähtaeg on 6. september 2018. Kood 603.

hh Slovakkias hangitakse tsementi.

Tähtaeg on 3. september 2018.

Kood 610.

hh Saksamaal hangitakse elektronmikroskoope. Tähtaeg on 29. august 2018. Kood 604.

hh Poolas hangitakse kaitseväele riietust. Tähtaeg on 5. september 2018. Kood 611.

een.ec.europa.eu enterprise-europe.ee

hh Leedus hangitakse kaitseväele tekstiilist kotte.

Tähtaeg on 3. september 2018.

Kood 612. hh Bulgaarias hangitakse kontorimööblit.

Tähtaeg on 1. oktoober 2018.

Kood 613. hh Saksamaal hangitakse pargi- ja mänguväljakuvarustust.

Tähtaeg on 11. september 2018.

Kood 614. hh Saksamaal hangitakse terasest uksi, fassaaditahvleid jms.

Tähtaeg on 6. september 2018.

Kood 615.

LISAINFO: Hedi Meigas, hedi@koda.ee, tel 604 0081

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2018

19

MESSID IFA – THE GLOBAL INNOVATIONS SHOW 2018 31. august – 5. september Berliin, Saksamaa Täiesti õigustatult on tegemist maailma tähtsaima tehnoloogia näitusmessiga, kuhu on oodata ligi 2000 osalejat enam kui 100 riigist. IFA 2018 mitte ainult ei tutvusta kõige innovaatilisemaid algatusi ja tooteid, vaid keskendub eelkõige digitaalse elustiili toodetele. Kuulata saab key-note speaker'eid, trendiloojaid ning visionääre, osaleda erinevatel konverentsidel (IFA Next ja IFA Global) ning saada osa kontsertidest, kus esinejateks on James Blunt jt.

2.–5. septembrini toimub Euroopa suurim B2B kohtumiste seeria.

Registreerumine B2B kohtumistele: https://ifa2018.b2match.io/ Täpsem informatsioon ürituse kohta: https://b2b.ifa-berlin.com/IFA/FactsFigures/ Messikülastushinnad jäävad vahemikku 40–599 eurot.

Täpsem informatsioon: https://mb-ifa. shop.secutix.com/content

20

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2018

MADE IN LITHUANIA 28.–30. september Kaunas, Leedu Näitusmess tutvustab enam kui 280 Leedu ettevõtte toodangut, hõlmates väga erinevaid sektoreid.

See on suurepärane võimalus saada ülevaade meie üle-naabri pakutavast ning luua ärisidemeid Leedu ettevõtjatega.

Märksõnad: hh toidutööstus hh kergetööstus hh ehitustööstus hh mööblitööstus Näitusmessi lõppedes jagatakse osalejatele Made in Lithuania 2018 kuldmedaleid järgmistes tootekategooriates: toidutööstus, kergetööstus, kosmeetikatööstus, kodukeemiatööstus, mööbli- ja konstrueerimistoodete tööstus.

Täpsem informatsioon ja registreerumine: www.expo.lt

FOOD INGREDIENTS ASIA – Fi ASIA 3.–5. oktoober Jakarta, Indoneesia Tulekul on suurim Aasia turgude toidu koostisosade näitusmess, mida korraldatakse igal teisel aastal. Kokku tulevad nii tootjad, pakkujad kui ka ostjad, kellest hinnanguliselt 75% ka ostutehingu sõlmivad. Messil osalevate kõikide ettevõtetega saab põhjalikult tutvuda messi kodulehel.

Osaleda soovijail on võimalus broneerida näitusekoht.

Külastada soovijatel on kohustus ennast eelnevalt kodulehe kaudu registreerida.

Registreerumine ja sissepääs on tasuta.

Lisaks on võimalik registreeruda tasuta seminaridele.

Täpsem informatsioon ja registreerumine: www.figlobal.com/asia-indonesia

EESTI

INDustrial TECHnologies 2018 – Innovative industries for smart growth 29.–31. oktoober Viin, Austria Näitusmess korraldatakse Austria Euroopa Liidu eesistumise raames ning see koondab endas nii näitust, ettekandeid kui ka B2B kohtumiste sarja.

Eelkõige on oodatud osalema ettevõtted ja organisatsioonid, kes on huvitatud R&D&I koostööpartnerite leidmisest 2019 ja 2020 avatavate Horisont 2020 NMBP (nanotehnoloogiad, uudsed materjalid, biotehnoloogia ning uudne tootmine ja protsessid) projektide taotlusvoorudes osalemisest. Osalejaid on oodatud 1000 enam kui 30 riigist.

Märksõnad: hh mikro- ja nanotehnoloogiad seotuna elektroonika ja mikroelementidega hh tööstuslik tootmine hh materjalitehnoloogiad hh nanomaterjalid hh bioloogia/biotehnoloogia Registreerumise tähtaeg on 21. oktoober, registreerumine on tasuta.

B2B kohtumistele registreerumine algab 1. septembril ürituse kodulehel ja jääb avatuks 29. oktoobrini.

SUBCONTRACTOR CONNECT 2018 13.–14. november Jönköping, Rootsi Põhja-Euroopa juhtiv töötleva tööstuse mess on suunatud peamiselt auto-, ehitusmasinate-, veoauto-, bussi-, meditsiini-, mööbli- ja muude üldiste tööstusharude jaoks. Osalema oodatakse 15 000 külastajat ja 1200 osalejat 30 riigist. Alltöövõtjatel on võimalus luua uusi ärikontakte ja sõlmida lepinguid 30-minutiliste eelbroneeritud ärikohtumiste raames.

Korraldajad pakuvad võimalust ostjatel kandideerida Hosted Buyer programmis, mis hüvitab reisi- ja majutuskulud 1000 euro piires. Programmis osalejatele on messil osalemine tasuta.

Messile registreerumine on avatud 8. novembrini.

Hankijate eelbroneerimine ärikohtumisteks avatakse 1. oktoobril. Hankijatele on messil osalemine tasuta.

Pakkujate ärikohtumiste eelbro­ neering on avatud 18. oktoobrist 2. novembrini. Messipileti hind pakkujatele on 249 eurot.

EXPOGAST 26.–28. november Luxembourg Rahvusvaheline mess gastronoomia ja kulinaaria valdkonnas Expogast toimub iga 4 aasta tagant ja toob kokku oma ala rahvusvahelised tegijad. Uuendatud Expogasti raames toimuvad nii mess kui ka erinevad võistlused maailmatasemel tippkokkade vahel. Lisaks on võimalik tutvuda erinevate joogi- ja toiduspetsialiteetidega. Messile oodatakse rohkem kui 8000 professionaali 50 riigist ning võõrustatakse The Villeroy & Boch - Culinary World Cup 2018 võistlusel osalejaid. Tutvustatakse kulinaaria uusi trende ja pööratakse suuremat tähelepanu erinevatele dieettoidupraktikatele.

Messi osalustasu on ettevõtte ühele esindajale 100 eurot, igale järgmisele osalejale samast ettevõttest 75 eurot.

Täpsem informatsioon ja registreerumine: www.b2fair.com/expogast2018

Registreeru messile: https://subcontractorconnect2018. b2match.io/home

Täpsem informatsioon: www.indtech2018.eu/ Pildil: Berliin, Saksamaa

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2018

21

EESTI

KOOSTÖÖPAKKUMISED PUIT Hispaania ettevõte otsib puitplaatide ja -paneelide (sh OSB, MDF, vineer, termotöödeldud) tarnijaid ja tootjaid.

KOOD: BRES20180614001 Suurbritannia ettevõte otsib tammevineerist uste tarnijat. Puit peab olema FSC sertifitseeritud.

KOOD: BRUK20180425001

Türgi ettevõte otsib survevaluvormide tootjat. KOOD: BRTR20180426001 Itaalia ettevõte otsib hüdrauliliste pumpade tootjat.

KOOD: BRIT20180626001

Poola ettevõte otsib puidust riiulite, kastide, mööblikomponentide tootjat.

KOOD: BRPL20180705001

Itaalia ettevõte otsib metallist rullide ja silindrite tootjaid.

KOOD: BRIT20180517001

Saksa ettevõte otsib kvaliteetsete täispuidust toolide tootjat. Väikeseeria tootmine. KOOD: BRDE20180628001

Poola ettevõte otsib erinevate sisekonditsioneeriseadmete (ventilaatorid, niisutajad, kütteseadmed, ionisaatorid, hapnikukontsentraatoreid) tarnijaid. KOOD: BRPL20180629002

Itaalia puidust pakendite tootja ja müüja otsib toormaterjali ja pooltoodete tarnijaid.

KOOD: BRIT20180518001

AUTOTÖÖSTUS Rootsi ettevõte otsib riginaalseadmete (OEM), nagu näiteks kastikatted ja -kongid, kängururauad jms, tootjaid transpordi- ja teenindusautodele.

KOOD: BRSE20180528001 Saksa ettevõte otsib staatiliste auto külgakende päikesevarjude tootjat.

KOOD: BRDE20180504002

RÕIVAS JA TEKSTIIL Portugali ettevõte otsib surveplaadi transpordikoti (suurus 61 x 58 x 2 cm) valmistajat.

KOOD: BRPT20180629001 Poola ettevõte otsib antistaatiliste/ESD töörõivaste tootjat.

KOOD: BRPL20180521001 Prantsusmaa ettevõte otsib susside tootjat. KOOD: BRFR20180516001

Rumeenia ettevõte otsib autode varuosade tarnijaid.

KOOD: BRRO20180709001

Tšehhi ettevõte otsib meditsiinirõivaste, haiglapesu jms tootjaid. KOOD: BRCZ20180606001

PLAST Prantsuse ettevõte otsib plastikpihusti tootjat, mis on mõeldud loomade sperma pakendamiseks.

KOOD: BRFR20180619001

Hollandi ettevõte otsib naisterõivaste valmistajat, kes peab tarnima ka tekstiili. Tootja peab vastama standarditele GOTS või Ecotex.

KOOD: BRNL20180530001

Poola ettevõte otsib lineaarse ahelaga madala tihedusega polüetüleeni (LLDPE) tootjat.

KOOD: BRPL20180620001

Iiri ettevõte otsib kvaliteetsete puuvillast ja kašmiirist lasteriiete valmistajaid.

KOOD: BRIE20170725001

Rumeenia ettevõte otsib toiduainete pakendamise tooraine (granuleeritud polüstüreen, polüetüleentereftalaat ja alumiiniumfoolium) tarnijaid.

KOOD: BRRO20180119001

Hollandi ettevõte otsib kalipsode tootjat.

KOOD: BRNL20180703001

EHITUS JA MATERJALID Poola ettevõte otsib vannitoa- ja köögisegistite, Pex-Al-Pert torude, alumiiniumradiaatorite tarnijaid.

KOOD: BRPL20180514001

22

Prantsusmaa ettevõte, kes teeb laste mängu- ja spordiväljakute põrandaid, otsib EPDM kummi graanulite tarnijat.

KOOD: BRFR20180515001

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2018

FARMAATSIA Iisraeli ettevõte, kes tegeleb ravimite, meditsiiniseadmete ja toidulisandite registreerimise, turustamise ja müügiga, otsib tarnijaid.

KOOD: BRIL20180510001

NAHK Hiina ettevõte otsib eksklusiivsete nahast toodete (naiste kotid, meeste portfellide jms) tootjat.

KOOD: BRCN20180612001 Suurbritannia ettevõte otsib nahkkottide tootjat.

KOOD: BRUK20180601001 Saksa ettevõte otsib toornahkade edasimüüjaid, mis on mõeldud auto-, mööbli- ja rõivasektori jaoks.

KOOD: BODE201825070001

TOIDUTÖÖSTUS Saksa ettevõte otsib liha, singi, juustu ja pasta tootjaid või tarnijad. Otsitake tooteid, mis tavaliselt ära visatakse või hävitatakse (nt otsatükid või mille parim enne on lähenemas).

KOOD: BRDE20180605001 Poola ettevõte otsib toidulisandite ja toiduainete tarnijaid. Ettevõte eelistab tooteid, mis on tehtud sertifitseeritud toorainest, mis on vegan, orgaaniline ja lastele sobilik.

KOOD: BRPL20180425001

MUU Suurbritannia ettevõte otsib putukatõrjeseadme tootjat.

KOOD: BRUK20180628001 Saksa ettevõte otsib juuste-, vannitoaja massaažitarvikute (sh juukseharjad, kammid, pintslid) tootjaid.

KOOD: BRDE20180621001 Hiina ettevõte otsib suuloputusvedelike tarnijaid.

KOOD: BRCN20180711001 Bulgaaria ettevõte otsib targa kodu seadmete ja tehnika tarnijat.

KOOD: BRBG20180709001 Hiina ettevõte otsib lahustuva NPK-väetise tarnijat.

KOOD: BRCN20180531001 Suurbritannia ettevõte otsib grillide tootjat. KOOD: BRUK20180615001 Hiina ettevõte otsib eeterlike õlide (või looduslike taimeõlide) tarnijat taimekasvatuse tarbeks.

KOOD: BRCN20180419001

LISAINFO: Merit Fimberg-Espuch, merit@koda.ee, tel 604 0078

EKSPORDI AKADEEMIA NAISTEKLUBI ETTEVÕTTE JOIK KÜLASTUS 28. SEPTEMBRIL 2018 kell 14.00–16.00 JOIK TOOTMISHOONES Tänassilma tee 27, Saku vald, Harjumaa

SIHTRÜHM Kohtumisele on oodatud ekspordiga tegelevate ettevõtete esindajad.

TÖÖKEEL Eesti keel

PRAKTILINE TEAVE Osalemistasu (sisaldab tervitusjooki ja snäkke) on 10 € +km. Vajalik on eelregistreerumine (EKTK kodulehel).

NB! Kohtade arv on piiratud.

ÜLLATUS

VASTUVÕTJAD Eva-Maria Õunapuu, JOIK asutaja Kadri Sild, JOIK ekspordi- ja turundusjuht JOIK on Eesti suurim looduskosmeetikatootja, kelle toodangut tuntakse lähiriikides kui ka kaugemates eksootilistes paikades. Ettevõtte ajalugu ulatub aastasse 2005, kui firma asutaja Eva-Maria alustas kvaliteetsete lõhnaküünalde tootmist. Hobist välja kasvanud ettevõtte nimistus on täna üle 200 erineva looduskosmeetika toote, mille valmistamine toimub JOIK hubases tootmishoones Tallinna piiril, Laagris.

NB! Ekspordi Akadeemia Klubi sarjas minnakse iga kord külla põnevasse ettevõtesse, kes jagab oma ideid eksportimisel, kuid põhirõhk on oma koostöövõrgustiku suhete tugevdamisel.

Visiitkaardiloosi auhindadeks põnevad meened!

PS! Naisteklubisse on oodatud ka julged mehed.

LISAINFO: Piret Potisepp, teenuste direktor, piret@koda.ee, 604 0092

EKSPORT

KAUR ORGUSAAR, kaubanduskoja kommunikatsiooni­ juht

Eesti ekspordiuudised vallutavad maailma Uudiskiri Export News on esimese aastaga kajastanud paljude eksportivate ettevõtete edulugusid ning kasvatanud kontaktibaasi juba ca 800 kontaktile üle maailma.

I

ngliskeelse uudiskirja Export News eesmärgiks on tutvustada Eesti eksportööride tegevusi ja saavutusi rahvusvahelisel tasandil. Enne uudiskirja oli välismaa­ lastele kättesaadav peamiselt vaid Eesti majanduse statistiline info, kuid seegi suuresti eesti keeles. Uudis­ kiri võimaldab tutvustada Eestit, siinseid ettevõtteid ning aitab varustada Eesti välisesindajaid, Eestiga seotud isikuid ja välismaiseid kontakte ajakohase infoga Eesti ettevõtlusest.

Uudiskiri on hästi vastu võetud

algusest on videod tehtud näiteks selliste ettevõtetega nagu Estanc, Huum, Mooncascade, Sprayprinter, Tahe Outdoors ja TipTipTap. Videote loomist toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Hoidmaks uudiskirja põnevana ilmub uudiskiri iga kahe kuu tagant, nii on uudiskiri alati oodatud ning ei teki liigset koormust kirja saajaile. Samuti on piiratud lugude hulk, mis uudiskirja pääsevad. Igas kirjas on kuni 10 lugu, mis võimal­ dab hoida kirja lühikese, kuid sisutihedana.

Uudiskirja alguses oli saajate hulk ca 500, kuid nüüdseks oleme kasvatanud kontaktibaasi juba 800 kontaktile. Uudis­ kirja saajate hulka kuuluvad välisriikide saatkonnad Eestis ja välismaal, Eesti riigi ja EASi välisesindused, aukonsulid, välismaised kaubanduskojad ning ettevõtjad, kellel on Eesti­ ga seoseid.

Uudiskirja iseloomustab ka suur hulk avamisi, mis on sta­ biilselt olnud üle 35 protsendi. Tavapäraselt jääb uudiskirjade avamise protsent alla 25 protsendi, seega võime julgelt öelda, et Eesti eksportöörid on huvitavad ning väärivad esiletoomist.

Lisaks oleme saanud väga head tagasisidet kirja saajatelt, kes kiidavad ajakohast infot ning põnevaid lugusid.

Uudiskirja aitab atraktiivsemaks muuta videosisu

Et uudiskiri oleks interaktiivsem ning pakuks lugemisele va­ heldust, on igas kirjas videoklipp Eesti eksportöörist, mis ka­ jastab tema ekspordialast tegevust. Kokku teeme uudiskirja videoid 15 erineva eksportööriga ning loodame videosisu loo­ mist jätkata peale esialgse projekti lõppu. Alates selle aasta

24

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2018

Kui soovid, et ka Sinu ettevõtte ekspordi saavutused saaksid kajastatud uudiskirjas Export News, siis lisainfo saamiseks anna endast märku aadressil kaur@koda.ee

ARENGUKOOSTÖÖ

TULE 10.-14.09.2018 TOIMUVALE KÕRGETASEMELISELE VISIIDILE BOTSWANASSE JA NAMIIBIASSE! Delegatsiooni juhib Välisministeeriumi asekantsler hr Väino Reinart.

Esialgsete plaanide kohaselt külastame visiidi käigus Botswana pealinna Gaboronet ning Namiibia pealinna Windhoeki, kus kohtume kohalike Euroopa Liidu esinduste, ettevõtlusorganisatsioonide ja ettevõtete ning valitsusasutuste esindajatega. Täpsem programm sõltub osalejate huvidest ja on ettevalmistamisel koostöös Välisministeeriumiga.

Anna oma huvidest teada ja osale visiidil äridelegatsiooni koosseisus!

Kui oled visiidist huvitatud, siis võta palun ühendust Jana Silaškovaga e-posti jana@koda.ee või telefoni 604 0083 teel.

27. augustil kell 13.00 toimub kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) visiiti ettevalmistav Botswana sihtturuseminar, kus Botswana saatkonna kaubandus- ja investeerimisnõunik ning Botswana Investment and Trade Centre´i juhataja annavad turust ülevaate.

Lisaks tutvustame lähemalt ka eelseisva visiidi plaane.

Seminaril osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine hiljemalt 23.08 meie kodulehel: www.koda.ee/et/sundmused/botswana-sihtturuseminar.

Oled oodatud!

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2018

25

SIHTTURG

Ungari meelitab investeerima

LIISI KIRSCHENBERG, kaubanduskoja eksporditeenuste koordinaator

Ungari on sumisev ärikeskus Euroopa südames nii geograafiliselt, ajalooliselt, kul­ tuuriliselt kui ka majanduslikult. Ungari majandus on avatud ning palju tähelepanu pööratakse välisinvesteeringute riiki toomisele, mistõttu plaanib valitsus luua kõige konkurentsivõimelisema investeerimiskeskkonna Euroopas. Näiteks on alates 2017. aastast ettevõtete tulumaks Ungaris 9%, lisaks vähendatakse järgnevatel aastatel ka tööjõumakse.

V

alitsuse peamine majan­ duspoliitiline eesmärk on saavutada makromajan­ duslik stabiilsus. Seatud eesmärkide saavutamiseks viiakse läbi reforme pensionisüs­ teemis, ühistranspordis, kõrgharidu­ses, avalikus halduses ja tervishoius. Lisaks soovib Ungari saada Euroopa tootmis­ keskuseks, et kiirendada ja stabili­ seerida majanduskasvu. Eesmärgiks on võetud ka konkurentsi­võimelise tööpõhise majanduse loomine, kus iga kodanik, kes soovib teha tööd, leiaks sobiva töökoha. Lisaks soovitakse liikuda „Made in Hungary“ ajastust „Invented in Hungary“ perioodi, mistõttu suurendatakse selliste töö­ kohtade arvu, mis loovad suuremat lisandväärtust.

Eraldi soodustatakse suurte ettevõtete investeerimist teadus- ja arendustegevustesse läbi uue meetme, mis toetab tööstusuuringute ja -katsete läbiviimise arendamist kogu Ungaris, sh Budapestis. Uue rahalise toetus­ meetme eesmärk on arenduskeskuste loomine, et toetada neid ettevõtteid, kes tegelevad teadus- ja arendustegevus­ tega.

Ungari soosib investeeringuid läbi stiimulite

Investeeringute riiki toomisel on Un­ gari eeliseks teiste riikidega võrreldes valitsuse pühendumine äriprotsesside

26

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2018

kiirendamisele ja väike- ning keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime tõstmisele. Eesmärkide saavutamiseks on loodud mitmeid stiimuleid – nii tagastatavaid kui tagastamatuid, et lihtsustada välisinvesteeringute riiki toomist ning kohalike ettevõtete reinvesteeringuid. Peamised stiimulid on rahalised toetused (Ungari valitsuse või ELi fondidest), maksusoodustused, madala intressiga laenud ja tasuta või soodsa hinnaga maa.

Eesti ettevõtted on Ungarisse alati oodatud. Otseinvesteeringud kahe riigi vahel on olemas, kuid neid ei ole stabiilselt. Alates 2011. aastast on toimunud tagasihoidlik investee­ ringute kasv Eestist Ungarisse, mis näitab, et on võimalik ületada ka neid investeeringute tasemeid, mis eelnesid 2008. aastale. Igal juhul leiavad Eesti ettevõtted Ungaris eest palju võimalusi ja abivalmis partnerid investeeringute tegemisel.

Välisettevõtetel aidatakse laieneda Ungarisse

Artikkel on kokku pandud Ungari Välisinvesteeringute Agentuuri materjalide põhjal.

Ungari valitsus on välja arendanud efektiivse institutsioonide võrgus­ tiku, et aidata välisettevõtetel laie­ neda Ungarisse. Välispoliitika- ja Kaubandusministeeriumi vastutusala muudeti märkimisväärselt 2014. aastal. Üks peamisi muudatusi oli Ungari Välisinvesteeringute Agentuuri (Hungarian Investment Promotion Agency – HIPA) loomine. Olulisel kohal uues struktuuris on Ungari Riiklik Kaubanduskoda (Hungarian Natio­ nal Trading House), mis aitab Ungari ettevõtteid eksportida Euroopa Liidust väljapoole, ning Magyar Export-Import Bank Zrt ja Magyar Exporthitel Biztosi­ to Zrt (ühiselt viidatakse kui EXIM), mis toetavad Ungari eksportööre. Peamised sektorid, kuhu välisinvesteeringuid oodatakse, on: põllumajandus- ja toidu­ ainetööstus, tootmine, roheline tööstus, innovatsioon ja kinnisvara.

Tule osale!

Kaubanduskoda ja Ungari saatkond Tallinnas korraldavad 25. septembril kell 14:00-17:30 Eesti-Ungari ärifoorumi, millel tutvustatakse erinevaid koostöövõimalusi Eesti ja Ungari ettevõtete vahel. Lisaks Välisministeeriumi ja Välisinvesteeringute Agentuuri esindajatele on võimalik kohtuda Ungari äridelegatsiooni liikmetega. Täpsem info ja registreerimine: https://www.koda.ee/et/ sundmused/ungari-eestiinvesteerimis-ja-arifoorum

KODA KUTSUB OSALEMA

Ungari-Eesti investeerimis- ja ärifoorum Kaubanduskoda ja Ungari saatkond kutsuvad investeerimis- ja ärifoorumile, millele järgneb saatkonna vastuvõtt ning võimalus suhelda Ungari äridelegatsiooni liikmetega.

Toimumisaeg: 25. september 2018 kell 14.00–17.30 Toimumiskoht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Osalemine on TASUTA, aga vajalik on eelnev registreerumine veebiaadressil www.koda.ee/et/sundmused/ungari-eesti-investeerimis-ja-arifoorum

ETTEVÕTETE KONTAKTREIS PETERBURGI Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti peakon­ sulaat Peterburis ja konsultatsioonifirma TEAM kutsuvad Eesti ettevõtteid 14.–15. novembril 2018 kontaktreisile Peterburgi.

Kahepäevase reisi jooksul saavad osalejad ülevaate Loode-Venemaa ettevõtluskeskkonnast, tutvuvad Eesti peakonsulaadi poolt ettevõtjatele pakutavate teenustega ning igale osalevale ettevõttele korraldatakse vähe­ malt 3 kohtumist Loode-Venemaa firmadega, kes on välja valitud lähtudes Eesti-poolse osaleja soovidest.

Osalustasu on kaubanduskoja liikmetele 800 eurot ja mitte­ liikmetele 1100 eurot, lisandub käibemaks. Rohkem kui ühe esindaja korral rakendub allahindlus 10% ettevõtte kohta.

Lisainfo ja registreerumine: Margus Ilmjärv, margus@koda.ee või 337 4950

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2018

27

SIHTTURG

LIISI KIRSCHENBERG, kaubanduskoja eksporditeenuste koordinaator

SOOMLASTE JA LÄTLASTEGA ÜHISELT HIINA! Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Puitmajaliit kutsuvad Eesti ettevõtteid osalema Interreg Central Baltic projektis LEF Network to China, mille eesmärk on aidata Eesti, Läti ja Soome puitmajade jm puidust ehitus- ja sisustustoodete tootjad Hiina turule.

P

rojekti tegevused toimuvad kuni 2020. aasta lõpuni ning selle käigus saavad ettevõtted osaleda kahel kontaktreisil Hiina, ühisstendil erialamessil ning ekspordikoolitustel. Lisaks koostatakse hiinakeelne ettevõtteid tutvustav kataloog, tehakse sektoripõhine turu-uuring ning aida­ takse koostada igale osalevale ettevõttele ekspordiplaan Hiina suunal.

Kokku saab projektis osaleda 7 ettevõtet Eestist, 7 Lätist ja 5 Soomest. Selline klastripõhine lähenemine võimaldab saada rohkem tähelepanu Hiinas ning projekti partnerite ühine tugi aitab saavutada seatud eesmärke Hiina turule sisenemisel. Lisaks juba mainitud Eesti orga­ nisatsioonidele on partneriteks Läti Kaubandus-Tööstus­ koda, Läti Puitmajade Klaster, Satakunta Rakenduskõrg­ kool Soomes ning nende esindus Hiinas. Projekti eelarvest kaetakse 79,5% kuludest, omaosalusena tuleb katta 20,5%.

Osalevad ettevõtted peavad garanteerima oma huvi ja osaluse peamistes projekti tegevustes kogu projekti vältel, st 2020. aasta lõpuni.

Täpsema info saamiseks palun võtke ühendust: Liisi Kirschenberg, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, liisi@koda.ee, 604 0093

28

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2018

KUTSE Kaubandus-tööstuskoda koostöös Work in Estoniaga jagab ettevõtete kogemusi välisvärbamisel. Oodatud on ettevõtete juhid ja personalitöötajad.

Ettevõte ei kasva, sest ei ole piisavalt töötajaid? Kandidaadid on olemas, kuid nende palgasoovid kordades suuremad kui Sinu ettevõtte võimalused? Tahaksid värvata spetsialiste välismaalt, aga ei tea, kust alustada?

Kui vastasid vähemasti ühele neist küsimustest jaatavalt, siis on see teema just Sulle! Iga kuu külastame üht ettevõtet, kes värbab välisriigist ning jagame kogemusi ja innustame neid, kes veel pole välismaalt töötajaid otsinud, kuid on seda kaalumas. Võibolla peitub just seal Sinu lahendus ettevõtte tööjõupuudusele?

2018. aastal teises pooles külastame järgnevaid põnevaid ettevõtteid.

ADVOKAADIBÜROO RASK KÜLASTUS 17. septembril 2018 kell 15.00–17.00 RASKi kontoris aadressil Rotermanni 8, „Uus Jahuladu“, 7. korrus, Tallinn Kohtumisel vahendab praktilist ja PPA suhtluse alast vaadet vandeadvokaat Siret Saks.

Registreeru: www.koda.ee/et/sundmused/valisvarbamise-kohtumine-advokaadiburoo-rask-kulastus MAGNETIC MRO ASI KÜLASTUS 23. oktoobril 2018 kell 15.00–17.00 Magnetic MRO ASi kontoris aadressil Väike- Sõjamäe tn 1a, Tallinn Kohtumisel vahendab oma kogemust välisvärbamisest ettevõtte personalijuht Ene Krinpus.

Registreeru: www.koda.ee/et/sundmused/valisvarbamise-kohtumine-magnetic-mro-asi-kulastus NB! Külastajatel palun registreerimisel kirja panna ISIKUKOOD ja kehtiva isikut tõendava dokumendi number.

Osalemine on kõigile tasuta, kuid vajalik on eelregistreerumine.

Kohtade arv on igal külastusel piiratud.

Lisainfo: Piret Potisepp, piret.potisepp@koda.ee või 604 0092

PERSONAL

Välisvärbamise kohtumised – MIKS JA KELLELE?

PIRET POTISEPP, kaubanduskoja teenuste direktor

Kas Sul on tänases tööturuolukorras olnud raske leida meeskonda vajalikku täien­ dust? Või on Sinu ettevõttel täitmata ca 10% töökohtadest? Nendele teemadele näe­ me ühe lahendusena välisvärbamist. Selleks, et välisvärbamisega kiiremini sina peale saada, oleme iga kuu külastanud üht ettevõtet, kes töökäsi välisriigist värbab.

Siinkohal vahendame eelmise hooaja ettevõtete külastustel jagatud mõtteid ning kergitame saladuskatet uute külastuste osas.

Saku Metall – välistöötajad on tihti motiveeritumad kui kohalikud

Saku Metalli personalijuht Vladimir Sarõi tõdes, et ka nendel ei olnud muud valikut, kui ühel hetkel välisvär­ bamisega algust teha. Uute töötajate leidmist Saku Metallis lihtsustab kindlasti see, et töökeeleks on tehases vene keel. Nii on näiteks Ukrainast

30

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2018

saabuvate töötajate sisseelamine töökeskkonda kiirem. „Tihti kogeme, et Ukrainast saabuva töötaja motivatsioon ning töösse suhtumine on kohalikega võrreldes oluliselt kõrgem. Ei tahaks, et selline tendents jätkuks, kuid paraku see praegu nii on. Palgaootus on eest­ lastel suur, kuid valmisolek panustada väiksem,“ ütles Sarõi välistööjõudu iseloomustades.

Rahvusooper Estonia kogemus – välismaalased on valmis Eestisse tulema, kuid kas ka jääma?

Rahvusooper Estonia personalijuht Kärt Kinnas tõdes, et Estonia teatri bränd on piisavalt tugev ning välisar­ tistide huvi siin töötamiseks jagub.

Enamik Estonia teatris töötavad välis­ maalased on artistid: balletitantsijad,

PERSONAL teater multikultuurset töötajaskonda liita Estonia teatri pikaajaliste tra­ ditsioonide abil, mida uhkelt au sees hoitakse. Aastast aastasse toimuvad vahvad ettevõtmised ja ühistegevused liidavad kollektiivi ning aitavad ka võõralt maalt saabujatel kohanemist lihtsustada. Samuti pakub teater oma töötajatele soodustusi kultuuri nauti­ miseks ja tervise eest hoolitsemiseks.

Artistide käsutuses on tervisekes­ kus. Vajadusel saab kolleegidelt abi õmblustöödes või kasutada pesukööki.

Asjata pole estoonlaste hüüdlause: „Estonia – minu teine kodu!“

Helmes – Eesti kapitalil põhinev IT-ettevõte, kus välistalentidele meeldib

Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee värbamisosakonna juhi Renita Käsperi sõnul on välistööjõu kaasamine praegusel tööturul hädavajalik. Ka CVKeskus.ee enda meeskond on mitmekeelne ja välisvärbamisega seotud kogemused on olnud äärmiselt positiivsed. „Olen veendunud, et erineva tausta ja kultuuriga koos töötavad talendid suudavad ettevõtte arengule palju kaasa aidata.“

koorilauljad, orkestrandid. Teatris töötab 23 erinevat rahvust. Kindlasti mängib huviliste rohkuses rolli balleti kunstilise juhi Toomas Eduri rahvus­ vaheline tuntus, kuid mitte ainult.

Artiste köidab mitmekülgne klassika­ line repertuaar ning koostöövõimalus tunnustatud lavastajate, koreograafide ja artistidega. Tipptasemel treenerid ja juhendajad toetavad artistide arengut.

Estonia teater toetab välismaalasi sisseelamisel dokumentide vormis­ tamisega, nõustab elukoha otsingutel ja tervisekindlustuse osas ning aitab neid Eesti olme ja Estonia teatrieluga kohaneda. Paraku aga ei saa estoon­ lased sageli kasutada riigi poolt pakutavaid tugiteenuseid, näiteks keeleõppekursuseid. Treeningute ja esinemisgraafik seda lihtsalt ei luba.

Nii on teater omal jõul korraldanud välismaalastele eesti ja vene keele õpet.

Mitmekesise meeskonna juhtimine on paras väljakutse. Inimesed on eri­ neva kultuurilise taustaga ning sageli ei kasutata suhtlemiseks oma ema­ keelt, mistõttu võib mõndagi olulist tõlkes kaduma minna. Kuigi soojema kliimaga riikidest tulnutele on Eesti ilmastik ning põhjamaiselt tasakaa­ lukad eestlased harjumatud, püüab

Helmese personalijuht Kaire Kaljuste ütles, et olles Eesti kapitalil põhinev IT-ettevõte, jõudis välisvärbamine neile ehk mõnevõrra hiljem kui välis­ kapitalil tegutsevatesse ettevõtetesse.

Kolm-neli aastat tagasi olid värbavad juhid ja nende meeskonnad äraootaval seisukohal. Sooviti leida pigem Eestist pärit kandidaate, kuid kui peale esime­ si edukaid välisvärbamisi meeskonda­ desse tulid kõrgelt motiveeritud mujalt pärit töötajad, hakkasid ka hoiakud muutuma. Absoluutselt erineva kultuuritaustaga töötajate kaasamisel on mitmeid küsimusi, millele alguses üldse ei teagi, kust vastust otsima ha­ kata. Missuguse tasemega on sealsed ülikoolid? Kas töökogemused meile tundmatutes ettevõtetes on piisa­ vad ja väärtuslikud? Kas kultuuri- ja usuerinevused võivad olla takistuseks kiirel sisseelamisel? Harjumuspärane taustateadmine ju puudub. Kui esime­

sed värbamised aga ühest sihtriigist on tehtud, võib tekkinud võrgustiku kaudu leida tee Eestisse juba järgmi­ ne kandidaat. Kaire tõdes, et sellistel juhtudel on värbamine juba kiirem ja vähem valulikum.

Kairega koos jagasid kogemusi tehnilised värbajad Mariana Mutso ja Annika Herkel, kes igapäevaselt välis­ maa kandidaatidega suhtlevad. Vär­ bajad tõid kõneka näite sellest, et huvi Eesti IT-sektori vastu on suur, kuid tõsisemast motivatsioonist Eestis tööd leida ning ümber asuda annab aimu juba see, kas kandidaat on suvatsenud endale hommikul kell 8 triiksärgi sel­ ga panna või tuleb arvutiekraani ette maikasärgis.

Sügishooajal alustame taas

Sügishooaja avakohtumine keskendub välisvärbamise seadusandlusele. 17. septembril annab ülevaate välismaa­ laste seadusega seotud muudatustest ning jagab näpunäiteid RASK Advo­ kaadibüroo vandeadvokaat Siret Saks.

Oktoobris külastame lennukite re­ mondi- ja hooldusteenuseid pakkuvat ettevõtet Magnetic MRO, kes eelmi­ sel aastal sai parima ettevõtte tiitli.

Kliente on Magneticul üle maailma, kuidas on lood töötajatega, see selgub sügisel. Novembris võtab meid vastu sügisel Ülemiste linnakus uksed avav rahvusvaheline maja. Detsembrikuine külastus jääb aga veel üllatuseks.

Välisvärbamise kohtumisi korralda­ me koostöös Work in Estonia projekti­ ga ning iga kohtumise järgselt sünnib sellest ülevaatlik videoklipp. Kõigi klip­ pidega saab tutvuda www.workinestonia.com veebilehel.

„Viimaste aastatega on välisvärbamise protsess läinud kergemaks ja lihtsamaks, aga endiselt on vähe ettevõtteid, kes on just selle protsessi ette võtnud. Seega on välisvärbamise teemalised kohtumised olulised, sest selle kaudu saab jagada parimaid praktikaid, maandada hirme ning vahendada kogemusi.

Samuti saab kohtumisel vahetult julgustada ettevõtteid välisvärbamist proovima.

Lisaks sellele, et toetame Eesti ettevõtete välismaalt värbamist, avame koostöös Mainor ASiga 17. oktoobril Ülemiste City’s Eesti Rahvusvahelise maja. Maja on teenuskeskuseks nii välismaalastele kui ka välisvärbamisest huvitatud tööandjatele, kes saavad seal oma dokumente vormistada, asjakohast nõustamist, infot eri teenuste kohta ning osaleda üritustel.“ Leonardo Ortega, partnersuhete spetsialist, Work in Estonia

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2018

31

KAUBANDUSKOJAST

Kas 21. sajandil on kaubanduskoja teenuseid vaja?

Just sellise provotseeriva küsimuse esitas mulle ettevõtja, kui olime ära kuulanud Eesti ja Gruu­ sia presidentide kõned Gruusia sajandal juubeli­ vastuvõtul. Peale kiiret ülevaadet koja teenustest ja tegevustest, tõdes ta, et mõistab, miks sellise­ id organisatsioone on täna rohkem vaja kui eile.

Aga mida me siis ikkagi ettevõtjatele pakume?

Kontaktid, kontaktid, kontaktid

Kõige enam küsivad ettevõtjad meie käest kontakte, et leida sobivaid partnereid üle terve maailma. Koja abiga võid leida partneri Lätis, edasimüüja Skandinaavias, ekspordipartneri Jaapanist või kontakti mistahes riigis vastavalt sinu ettevõtte plaanidele.

Hoolimata suurepärastest võimalustest internetis, mis tunduvad võimaldavat kontorist lahkumata maailma vallu­ tada, ütlevad edukad eksportöörid, et nii lihtne see kahjuks ei ole. Potentsiaalsete ja/või eksisteerivate partneritega veedetakse ikkagi suur osa ajast näost näkku suheldes, mis suurendab usaldust ning vähendab võimalikke arusaama­ tusi. Koda pakub ettevõtjatele erinevaid võimalusi uute ja kasulike kontaktide orgaaniliseks tekkeks, olgu selleks siis ametlikud vastuvõtud või vabas vormis kohtumised.

Selleks, et aidata kaasa aktiivsele suhtlusele ja networ­ king´ule, toimub sügishooajal selleteemaline koolitus. Sügi­ sel viime läbi ka storylining´u koolituse, mis terminina ei ole Eestis veel laialdaselt kasutusel, kuid muutub aina levinu­ maks. Koolitus annab ülevaate, kuidas strateegiliselt jutusta­ da ettevõtte lugu ning edastada sellega seotud sõnumeid.

PIRET POTISEPP, kaubanduskoja teenuste direktor

Samuti jätkame Ekspordi Akadeemiaga, mille raames toome eksportöörid kokku ning räägime põnevatest eks­ pordiga seotud õnnestumistest. Kevadel jagasid teiste seas oma edulugusid Kairi Kuuskor, BoldTuesday kaubamärgi all vahvaid kaarte tootva ettevõtte asutaja ja juht, ning Lilli Jahilo, kes tegutseb uutel turgudel ülitihedas moetööstuse nišis. Sarnaselt Aasia foorumile kevadel, üllatame uusi turge tutvustava foorumiga ka sellel sügisel.

Üritused, millel on kaugem mõju

Kui eelmisel sügisel jõustusid riigihangete seaduse muuda­ tused, oli loomulik, et andsime nendest teada ka oma klienti­ dele. Koostöös TGS Balticuga toimunud seminar osutus väga menukaks ning sel sügiselgi on plaanis järjekorranumbrilt teine ühine üritus. Sellel korral on fookuses jõustunud riigi­ hangete seaduse muudatuste esimesed kohtulahendid ja kaasused.

Kevadel toimus vahetult enne andmekaitsemääruse jõustumist seda teemat käsitlev ülevaatlik seminar. Sügisel aga on plaanis teha seminarile järg, kus räägime esimestest kaasustest.

Kogemuste jagamine juhilt juhile

Sügisel saab hoo sisse juhtide klubi Klubi eesmärk on pakkuda keskastme- ja tippjuhtidele kohtumispaika, kus neil on võimalus saada infot juhtimismaailma trendidest ning kohtuda teiste juhtidega, et tekiks võimalus vabas vormis kogemusi jagada. Tegemist on igakuiste kohtumistega, kus saab nii uusi ideid ja infot kui ka kasulikke kontakte. Pikemaajaline eesmärk on see, et tekiks platvorm info ja kogemuste vahendamiseks.

Esimene kohtumine toimub 11. septembril.

32

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2018

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete juhid moodustavad üle poole kaubanduskoja liikmeskonnast. Väikeettevõtete juhtidel aga puudub tihti meeskond, kellega oma ideid jaga­ da. Kevadel toimunud töötuba „Juhist liidriks“ andis viimase tõuke, et sünniks uus igakuine kohtumispaik juhtidele ehk juhtide klubi.

Personaalne õppimiskogemus

Ajal, mil muutused on üha kiiremad ja pöördelisemad, on oluline just personaalne õppimiskogemus. Suured konve­ rentsid, kus esinejateks tihtipeale need, kelle esinemine ongi täiskohaga töö, ei rahulda enam paljude õpihimu. Seetõttu viime personalijuhid Taani tippettevõtetesse, et nad saaksid osa sealsete tööandja brändingu parimatest praktikatest.

Oleme valmistamas ette mitmeid põnevaid visiite kaugemale ja lähemale, et pakkuda ettevõtjatele personaalseid kontakte ja põnevaid kogemusi.

KAUBANDUSKOJAST Väliskaubandusdokumendid on aktuaalsemad kui kunagi varem

USA-Hiina tollitariifide muutused on endaga kaasa toonud meedia suure huvi väliskaubanduse vastu. Euroopa Liidu saabumisega ja vabakaubanduslepingute sõlmimisega on paljud ettevõtjad jõudnud ära unustada, kuidas käis varem kaupade liigutamine. Loodame, et taolist taasõppimist ei saa enam kunagi toimuma, kuid endiselt on kolmandaid riike, kelle juurde kaupu saates on vaja päritolumaa sertifi­ kaate.

Erinevatel teenuste osutajatel (nt muusikud, teatrid, muuseumid, näitused jpt), professionaalsete tööriistade kasutajatel, partnerile kaubanäidiste esitlejatel, sportlastel ja rahvusvahelistel messidel osalejatel on Euroopa Liidust oma kaupade ajutiseks väljaviimiseks mugav kasutada kaubapassi (ATA Carnet). Kõikide väliskaubanduses vajalike paberite vormistamisel on abiks kaubanduskoja kogenud töötajad.

Personalitemaatika ei kao kuhugi

Tööjõupuudusega seotud mured ei kao veel niipea ettevõtja­ te töölaualt. Just seetõttu jätkame välisvärbamise kohtu­ miste korraldamisega koos Work in Estonia meeskonnaga.

Samuti on juba kirjas septembris ja oktoobris toimuvad personaliteemalised seminarid Tartus. Lisaks teatame

põnevusega, et oleme üks kolmest organisatsioonist, kes valiti välja Seniorship programmi pilootprojekti ning alates sügisest liitub meiega seenior-praktikant.

Rahvusvahelised projektid toovad tulu

Kaubanduskoda on partneriks mitmes projektis, milles osa­ ledes saavad ettevõtjad kasu. Eelmisel aastal sai hoo sisse Ready2Go projekt, mis aitab ettevõtetel kaugetele kolman­ datele turgudele siseneda. Nii ongi näiteks Magusameistrid minemas sellel sügisel B2B kohtumistele Tšiilisse.

Est-Scale projekti eesmärk on aidata ettevõtetel kiiresti kasvada, seda eelkõige personaalse mentorluse ja nõusta­ mise kaudu.

EU-GIVE näol on tegemist Euroopa Komisjoni poolt otserahastatud projektiga, mille eesmärk on piloteerida jagamismajanduses ettevõtetele suunatud teenuseid.

INBETS BSR projekti fookuses on äride ülevõtmine Läänemere regioonis ning seda toetatakse INTERREGi prog­ rammist.

EURMNEXT projekt keskendub energiatõhususe teadlik­ kusele ning saab hoo sisse sügisel.

Loodan, et suvi oli põnev ning andis energiat, et sügisel saaks kõik head ja nutikad ideed ellu rakendatud. Uute kohtumisteni sügishooajal!

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2018

33

KODA KUTSUB OSALEMA

KODA KUTSUB OSALEMA PERSONAL 12. september 2018 Personalitöö trendid ja

suundumused, mida 2019.

aasta tegevuste planeerimisel silmas pidada Erinevate Tubade Klubi, Kastani 42, Tartu

Info: Piret Potisepp, KONTAKTREISID piret@koda.ee, 604 0092 2. oktoober 2018 Head töötajad toovad ettevõttele kasu

SPARK Demo, Narva mnt 2, Tartu

Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

1.–2. november 2018 Personalijuhtide kontaktreis Kopenhaagenisse Kopenhaagen

Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

EKSPORDI- JA TOOTEARENDUSE KOOLITUSED

14.–15. november Ettevõtete kontaktreis Peterburgi Sankt-Peterburg

Info: Margus Ilmjärv, margus@koda.ee, 337 4950

11. oktoober 2018 E-kaubandus suurte e-poodide kaudu Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn

Info: Marju Männik, marju@koda.ee, 604 0077

LIIKMEÜRITUSED

SIHTTURG 27. august 2018 Botswana sihtturuseminar Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn

Info: Jana Silaškova, jana@koda.ee, 604 0083

25. august 2018 Ärihooaja Avamine 2018/2019 Maarjamäe loss, 12. september 2018 USA turule sisenemine – edulood Pirita tee 56, Tallinn

Cafe Mademoiselle Stockmann

Info: Anneli Perne,

(katuseterass), Liivalaia 53, anneli@koda.ee, 604 0087 Tallinn

Info: Piret Potisepp, MUUD SÜNDMUSED piret@koda.ee, 604 0092 28. august 2018 Kuidas vältida vaidlusi 25. september 2018 Ungari-Eesti investeerimis- ja tarbijatega?

Tarbijakaitseamet, ärifoorum Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Pronksi 12, Tallinn Toom-Kooli 17, Tallinn

Info: Liisi Kirschenberg,

Info: Liisi Kirschenberg, liisi@koda.ee, 604 0093 liisi@koda.ee, 604 0093 13. september 2018 Vaidlustus- ja kohtupraktika uue Kontaktkohtumised Belgia

riigihangete seaduse jõustumise 8.–9. oktoober ettevõtetega järel Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn Toom-Kooli 17, Tallinn

Info: Merit Fimberg-Espuch,

Info: Merit Fimberg-Espuch, merit@koda.ee, 604 0078 merit@koda.ee, 604 0078

34

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2018

KUIDAS OMA SÕNUMEID EDASTADA? Koolitusel saad teada, milles peitub tulemusliku strateegilise kommunikatsiooni võti, kuidas luua loogiliselt ülesehitatud lugusid, mida teha, et lood ei muutuks müraks ning tutvud lühendatud vormis praktilise OMA mõtlemismudeliga mida saad tööelule lisaks efektiivselt rakendada ka igapäevaelus.

Koolitajaks on strateegilise kommunikatsiooni ekspert Mae Hansen.

Mael on pikaajaline finantssektori strateegilise juhtimise kogemus seitsmest riigist ja kolmelt kontinendilt (Merrill Lynch, Danske Bank Group, Byrne Investment Research). Viimasel viisaastakul on ta tegelenud innovatsiooni juhtimisega startuppide kiiresti liikuvas maailmas. Lisaks annab Mae külalislektorina strateegilise kommunikatsiooni loenguid Viini ja Alto ülikoolides.

Sihtgrupp Tipp- ja keskastme juhid nii era- kui avaliksektoris, kes omavad vähemalt 3-aastast strateegilise tasandi juhtimise kogemust.

Toimumise aeg 13. novembril kell 9.00 kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Päevakava 8:30 - 9:00 9:00 - 9:30 9:30 - 10:00

Kogunemine Sissejuhatus strateegilisse mõtlemisse Mis on strateegiline sõnum ja kuidas seda moodustada?

10:00 - 11:00 Mis on OMA mudel ja kuidas selle abil otsuseid teha ning kommunikeerida?

11:00 - 11:15 Kohvipaus 11:15 - 13:00 Koolitus jätkub

Osalustasu kuni 29.10 Liige: 99 € + KM Mitteliige 198 € + KM.

Registreeri täna!

Alates 30.10 130 € + KM liige 260 € + KM mitteliige

Lisainfo: Piret Potisepp, Piret.Potisepp@koda.ee +372 604 0092

Jan Kotka, Global Account Director; Enics Group

„Paljude koosolekute, arutelude ja debattide keskel, märkad sageli, et loogiline struktuur puudub või on „vildakas“ ja mängus on palju arvamusi ning eeldusi esitatakse faktide näol. Tulemuseks on valed juhtimisotsused. Mae koolitusel jäid külge praktilised näpunäited ja spikrid igapäevaseks kasutamiseks vältimaks eelmainitut. Kasutan neid juhiseid ise ning jagan neid sageli ka oma meeskonnale. Usun, et antud koolitus kuulub ”kohustusliku kirjanduse” hulka.”

KODA KUTSUB OSALEMA

PERSONALITÖÖ TRENDID JA SUUNDUMUSED Tahaksid teada, mis on personalitöö tulevikusuundumused ja mida 2019. aasta tegevuste planeerimisel silmas pidada?

Ootame kõiki personalitöö trendidest ja suundumustest huvitatuid osalema 12. septembril Tartus Erinevate Tubade Klubis (Kastani 42) toimuval seminaril.

Ettekandes antakse ülevaade sellest, hh missugused on personalitöö tulevikusuundumused 10 aasta perspektiivis; hh missugused on personalitöö tugevused ja nõrkused, mille arendamisega peaks tegelema; hh kuidas personalitöö trendid seostuvad teiste valdkondade arengutega tööjõuturul; hh mis on senine kogemus paindlike töövormide juurutamisel; hh kuidas on võimalik ettevõttes edukalt töötada vähenenud töövõimega ini­ mestel; hh mida peaks silmas pidama vähenenud töövõimega inimeste ettevõttesse kaasamisel; hh kuidas tegeleda mõtestatult inimeste arendamisega avalikus sektoris; hh missugused on kogemused inimeste arendamise süsteemide juurutamisel; hh mida silmas pidada, kui kaalumisel on personalitöö ümberkorraldamine organisatsioonis; hh kuidas inimeste värbamisel tulemuslikkust tõsta; hh mis on suurimad vead, mida värbamisel endiselt tehakse; hh kuidas tasakaalustada värbamisprotsessil erinevate testide/kodutööde ning vestluste poolt; hh kui tulemuslikud on kandidaatide grupitööd värbamisprotsessis.

36

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2018

Korraldajad: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Tartu Linnavalitsus ja Erinevate Tubade Klubi Lisainfo: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

JUUBILARID

10 25

CREDITINFO EESTI AS liige alates 1996 DAMMIX AS liige alates 2016 GOMAB OÜ liige alates 2003 LINDREM AS liige alates 1998 NOMINE CONSULT OÜ liige alates 1997 PK OLIVER AS liige alates 2010 PLUVO OÜ liige alates 2006 SILBERAUTO AS liige alates 1995 TOYOTA BALTIC AS liige alates 1998

20

ARTEC DESIGN OÜ liige alates 2018 FRATELLI GRUPI OÜ liige alates 2012 INTERNATIONAL TESTING SERVICES OÜ liige alates 1998 JAVICAR OÜ liige alates 2002 KENOVER PUIT OÜ liige alates 2009 LARSSEN CS OÜ liige alates 2000 MALSCO LAW OFFICE OÜ liige alates 2017 UPEX LS OÜ liige alates 2000

PALJU ÕNNE! JUULI JUUBILARID

15

AMBIENT SOUND INVESTMENTS OÜ liige alates 2008 FORANS EESTI AS liige alates 2008 GPB VENTILATSIOON OÜ liige alates 2018 IKE VALENTINI OÜ liige alates 2009 KEEPTRADE OÜ liige alates 2007 L.T.BALTIC IMPEX OÜ liige alates 2015 LITAU BÜROO OÜ liige alates 2017 METSAKODA OÜ liige alates 2008 MOMENTIN EESTI OÜ liige alates 2016 MONITEK GRUPP OÜ liige alates 2007 NORDIUM OÜ liige alates 2008 ORLEN EESTI OÜ liige alates 2004 PALLAS & PARTNERID OÜ liige alates 2015 PRO NORDLINK OÜ liige alates 2011

4U LOGISTICS OÜ liige alates 2016 BALTIC FOREST PRODUCTS OÜ liige alates 2017 ESTONIAN EXPERIENCE OÜ liige alates 2013 FINESTA BALTIC OÜ liige alates 2012 KOIV INVEST OÜ liige alates 2017 KW BRUUN BALTIC OÜ liige alates 2016 LEOLART.COM OÜ liige alates 2018 MN MEDICAL OÜ liige alates 2014 RICH INTERNATIONAL CREATIVE HAIRCARE OÜ liige alates 2013 ROCKSOFT OÜ liige alates 2016 TABLE TENNIS PRODUCTS OÜ liige alates 2017

5

AERIN GROUP OÜ liige alates 2017 FELL INIO OÜ liige alates 2016 GAASIVÕRGUD AS liige alates 2017 HARFORD MARINE OÜ liige alates 2016 MECANOVA OÜ liige alates 2017 ORIENTEX OÜ liige alates 2015 PROISOLATSIOON OÜ liige alates 2018 PULJONG OÜ liige alates 2018 TIE&APRON OÜ liige alates 2018

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2018

37

JUUBILARID

60

PALJU ÕNNE!

15

30

TONDI ELEKTROONIKA AS liige alates 2001

4ROOM OÜ liige alates 2016 ABERTSON OÜ liige alates 2010 AQ LASERTOOL OÜ liige alates 2004 FINNLOG OÜ liige alates 2004 HÜDRAKS OÜ liige alates 2014 IBE ESTONIA OÜ liige alates 2007 KAROTRANS AS liige alates 2006 PKM GRUPP OÜ liige alates 2014 TERASTEENUS OÜ liige alates 2007 TPJ INSENERIBÜROO OÜ liige alates 2005

20

HLB EXPERTUS AUDIT OÜ liige alates 2004 MALVANTER OÜ liige alates 2017 SHISHI AS liige alates 2001 TESTONA OÜ liige alates 2007 VIRU KEEMIA GRUPP AS liige alates 2001

38

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 8 / 2018

AUGUSTI JUUBILARID

ESTRAVEL AS liige alates 1990

25

AGOMETAL OÜ liige alates 1999 ARU GRUPP AS liige alates 1994 AVESCO AS liige alates 1998 BARRUS AS liige alates 1995 CLYDE BERGEMANN EESTI AS liige alates 1998 ESKARO AS liige alates 1997 MAKSIMS OÜ liige alates 2015 MEVEDA OÜ liige alates 2001 NAPAL AS liige alates 1997 NETS ESTONIA AS liige alates 2005 ONNINEN AS liige alates 1995 PISTRIK I-V OÜ liige alates 1996 REAALSÜSTEEMID AS liige alates 1998 SAKU TEHNO AS liige alates 1996

5

ACTIVE LINE GROUP OÜ liige alates 2016 ARDOR OÜ liige alates 2018 BALMECO GROUP OÜ liige alates 2013 BESTFILM.EU OÜ liige alates 2016 KASEKESKUS OÜ liige alates 2015 KOMPANJONID MEEDIA OÜ liige alates 2013 MOBI LAB OÜ liige alates 2017 PRINDI.ME OÜ liige alates 2014 VIKING HOLZ OÜ liige alates 2018

10

1OFFICE EESTI OÜ liige alates 2010 ATIX OÜ liige alates 2018 BENE EST LAW OFFICE OÜ liige alates 2010 CICERO CAPITAL OÜ liige alates 2012 COMFORT-CHOICE OÜ liige alates 2012 GOLDEN FENIX OÜ liige alates 2011 GREEN MANAGEMENT OÜ liige alates 2014 HEILORI OÜ liige alates 2016 HORIZON TISSUE OÜ liige alates 2009 PROFEXPERT OÜ liige alates 2018 PURATOS ESTONIA OÜ liige alates 2018 SAIDES NARVA OÜ liige alates 2009 SALESLINE OÜ liige alates 2011

KÕIK SÖÖGIRUUMI SISUSTAMISEKS!

Söögiruum on iga ettevõtte lahutamatu osa. Lõunapausi ajal saavad kolleegid koos juttu ajada, ideid vahetada ja energiat koguda. Õige sisustusega saab luua hubase keskkonna, kus on hea lõõgastuda. Avasta laia valikus söögitoa mööblit ja üle 15 000 erineva toote kontorisse, kooli, lattu ja tööstusele ajtooted.ee.

6000 270

ajtooted.ee