Estel Pukk: hea personalijuht on ettevõtte kasvumootor|Teataja 6/2022

Page 50

TEATAJA Estel Pukk: hea personalijuht on ettevõtte kasvumootor IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926. 6 / 2022 KAUGTÖÖGA SEOTUD SEADUSEMUUDATUSED PENSIONIEALISTE TÖÖANDJAD, TÄHELEPANU! MAJANDUSTALV TULEB PILVINE MIDA ON IT-SEKTORIL NAISTELE PAKKUDA? KRIIS ON JÕUDNUD KA MEIE PÄHE
Sievi TractionPro lamelltallaga jalatsitega püsid mugavalt ja ohutult rajal

Sisukord

4 Estel Pukk: Eesti IME püsimiseks vajame tipptasemel juhtimisotsuseid

8 Koda kutsub osalema!

9 Lühidalt

10 Vaimse tervise kriis: usaldame teadust ja loodust

14 Viis nõuannet, kuidas keeruliste kolleegidega suhelda

15 Küsime ettevõtjalt: kuidas tähistate ettevõttes jõule?

16 Ülevaade kaugtööga seotud seadusemuudatustest

18 Rahvusvahelise koostöö mitmekesistamine on edu pant

20 Uus liige: Gruuviramps ja vigurbetoon

22 Majandusprognoos: talv tuleb pilvine

26 Galerii: vaata, kes pälvisid kojalt aumärgi!

28 Karjääriotsustele pannakse alus koolis

30 Mida on IT-sektoril naistele pakkuda?

32 Fantoomliitumised elektrivõrgus

34 Kes vastutab töötaja tervise eest?

38 Reisidel uusi turge vallutamas

40 Berliin, põnev ja elujõust pakatav

42 Maksuvaba tulu uued reeglid pensioniealistele

44 Mida on Euroopas rohepöördeks päriselt vaja?

46 Palju õnne!

47 Enterprise Europe Network

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA

Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn

Tel: 604 0060

Faks: 604 0061

E-post ja veeb: koda@koda.ee, www.koda.ee

TEATAJA TOIMETUS

Evelin Vahtra

Tel: 604 0065

E-post: evelin.vahtra@koda.ee

MAKETT JA KUJUNDUS

Menu Meedia

Reklaam: Küllike Ormus

Tel: 528 7418

E-post: kyllike@menuk.ee

TRÜKK Kroonpress

IGA PÄEV OLGU VAIMSE TERVISE PÄEV!

Vaimse tervise statistikas võib meile silma jääda erinevaid arve. Näiteks enne pandeemiat ja sõda toodi hinnangutes välja, et vaimse tervise prob leemi kogeb aastas iga viies inimene maailmas, kogu elu jooksul lausa iga teine. Teame ka, et vaimse tervise probleemide esinemissagedus on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud, seda näitab ka Eestis tehtud vaimse tervise uuring.

Selle kõige juures on tähtsaim näitaja aga see, et 100% meil kõigil on vaimne tervis. Mitte kellegi vaimne tervis ei saa olla ideaalne, sest elutempo on üha kiirem ja elutee viskab meile ikka ja jälle ette takistusi, mida on mõnikord rohkemgi kui kanda jaksame. Minu lemmiktsitaat on selline: meid defineerib see, kui hästi me tõuseme pärast kukku mist. Selleks, et saaksime raskustest välja tulla, läheb meil vaja paljuräägitud säilenõtkust ehk resilientsust. Resilientsus on oskus, mida tuleb õppida, harjutada ja vastavalt oludele järjepidevalt arendada. Niisama juhuslikult meil vastupidavust, kohanemisvõimet ja toimetulekut rasketes oludes ei teki.

Mina usun, et mida varem me sellega alustame, seda paremad on tulemused ja meil õnnestub vaimse tervise probleemide väljakujunemist ära hoida. Kuid mitte kunagi ei ole hilja. Võtame vaimse tervise nii isiklikus plaanis kui ka töökeskkonnas fookusesse ja tege leme sellega sisuliselt. Et iga päev oleks vaimse tervise päev!

KADRI HALJAS Triumf Healthi asutaja

TEATAJA Estel Pukk: hea personalijuht on ettevõtte kasvumootor KAUGTÖÖGA TÄHELEPANU! 44% TÖÖANDJAIST
KAANEFOTO Sven Tupits
JUHTKIRI

Estel Pukk on Eurora Solutionsi personalijuht. Ettevõte pakub piiriülestele e-kaubanduse ja logistikaettevõtetele automatiseeritud maksu- ja tollideklaratsioonide haldust.

Foto: Sven Tupits

PERSOON

Estel Pukk:

Eesti IME püsimiseks vajame tipptasemel juhtimisotsuseid

Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE valis 2022. aasta mõjukaimaks personalijuhiks

IT-ettevõtte Eurora Solutions personalijuhi Estel Pukki. Estel avab personalijuhtimise telgitaguseid ja põhjendab, miks peaks personalijuht kuuluma ettevõtte juhtkonda.

Kuidas sa jõudsid personalijuhtimiseni?

Esimene kokkupuude oli vabatahtlikuna tudengiorganisatsioonis AIESEC, kus vastutasin personalivaldkonna asepre sidendina enam kui saja vabatahtliku värbamise ja arendamise eest. Pärast ülikooli lõpetamist töötasin ligi kümme aastat eri ettevõtetes, kus vastutasin peamiselt kliendisuhete, turunduse ja müügi eest. Minu arusaam oli, et personalijuht peab olema tippjuhtkonna liige, kes koos juhatuse esimehe ja teiste valdkondade juhtidega vastutab ettevõtte toimimise ning arengu eest. Selliseid personalijuhte sel ajal just palju polnud. Mul vedas, et Tallinna Vee personalijuht Ilona Lott endale järglast otsima hakkas ja tänu oma ärijuhtimise taustale valituks osutusin.

Kuidas on ärijuhi taust personalitöös kasuks tulnud?

Saan tänu sellele aru, mida juht vajab ja millal, kust lähevad piirid, et mitte minna juhi mängumaale. Teadlikult keskendun sellele, et nii juhtidele kui ka töötajatele personaalselt läheneda. Mu fookus on sellel, et igal aastal oleks arengut näha ja tekiks võimekus teha sama ressursiga rohkem.

Miks peaks olema personalijuht juhtkonnas, tippjuhi kõrval?

Kui ettevõtte ärimudel vajab inimest, ideid, energiat ja tegutsemist, siis on oluline personalijuht tippjuhtkonda kaasata. Kui seda ei tehta, siis inimesed tunnevad end tööl kehvemini, tule mused on kehvemad, ettevõtte riskid ja võimalused on juhtimata. Tippjuhi

ootus ja visioon personalijuhile peab olema sama selge kui tootmisjuhile või finantsjuhile. Eesti juhtidel tuleb see arusaam eelkõige läbi valu, sest järjest raskem on leida ja hoida häid töötajaid. Eriti raske on neil, kes elavad minevikus. Eelmise majanduskriisi ajal leidus tööjõudu, kuid see aeg ei tule enam kunagi tagasi, sest meie tööealine elanikkond kahaneb ja vananeb hoogsas tempos.

Milline on sinu meelest edukas personalijuht, millised omadused peavad tal olema?

Tippjuhtkonna liikmena peab persona lijuht endale teadlikult pähe panema kaks „mütsi”. Esimene on tippjuht konna liikme müts ehk vastutus orga nisatsiooni tulemuslikkuse ja klien

tidele väärtuse loomise eest. Teiseks oma valdkonna müts ja vastutus tööta jakogemuse eest kogu töötaja elutsükli vältel. Selleks peab teadma palju, alates turundusest, brändingust, juriidikast, koolitamisest kuni üritusturunduse ja psühholoogilise nõustamiseni välja. Kohanemis- ja õppimisvõime peab olema väga suur. On ka kolmas müts, mida personalijuhile tahetakse pähe panna – rõõmsa ja kogu aeg positiivse „kõigi ema“ või „õnnehaldja“ müts. On ebarealistlik, et personalijuht suudaks üksi teha õnnelikuks sadu inimesi ja olla kõigi sõber. Hea õhkkond ja koos töö on kogu meeskonna ühine vastutus ning juhtidel on siin võtmeroll.

Praeguses tööjõukriisis ei ole spetsialiste tihti võtta. Kuidas ja keda sellises olukorras värvata?

Tööjõukriis pole ajutine, vaid süvenev ja järgmised kümmekond aastat läheb Eestis olukord veel keerulisemaks. Lisaks töö sisule peab läbi mõtlema, milline inimene loomupäraselt otsitavasse ametisse sobiks ja millise võimekusega ta peaks olema – kas Eesti tipp või sobib ka tubli keskmine. Kas sobib ainult eestlane või ka välismaalane? Kui isikuomadused ja roll on paigas, siis saab valida õiged kanalid ja sõnumid selle inimese leidmiseks. Kõige olulisem on olla autentne ja lubada seda, mida päriselt teed, töötajat ei saa lollitada. Inimesi tõmbavad meeskonnad, kus tehakse midagi ägedamalt kui mujal ja kus nad saavad tähendusrikast tööd teha. „Teeme nii nagu varem“-suhtumine on mu hinnangul lihtsaim viis andekatest

EVELIN VAHTRA kaubanduskoja kommunikatsioonijuht
PERSOON EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2022 5
Inimesi tõmbavad meeskonnad, kus tehakse midagi ägedamalt kui mujal ja kus nad saavad tähendusrikast tööd teha.

inimestest ilma jääda. Kiirelt kahaneva tööealise elanikkonnaga Eestis on põhiküsimus, kuidas senise meeskon naga ärimahte suurendada ja kasvada. Personalijuhtide ülesanne on aidata vastus leida – inimeste tootlikkuse kasv, „rumala“ töö mahu vähenda mine, protsesside automatiseerimine, välistööjõu kaasamine jne. Lihtsaid ja kiireid lahendusi on vähe, kuid ega muud valikut ka pole.

Eurora Solutions tegutseb IT-sektoris, kus on suur tööjõupuudus. Milline on Eurora väärtuspakkumine töötajatele, et neid paati meelitada ja seal ka hoida?

Meile tullakse peamiselt oma inimeste soovituste kaudu või meie praeguste töötajate tausta ja kogemuse pärast. Värbame väga kogenud inimesi, sest meie toode on keeruline. Euroras saab ägedas seltskonnas teha päriselt glo baalset ja kogu piiriülest kaubandust mõjutavat tööd.

Mida sa kandidaatides otsid, hindad?

Hindan seda, kui kodutöö on tehtud ja kandidaat saab aru, kuhu ja millisesse rolli ta kandideerib. Kui küsitakse vestlusel sisulisi küsimusi ja tuntakse huvi enama kui hüvede vastu. Sellise inimesega on kõigil hiljem lihtne koostööd teha.

Koroona tõi päevakorda meeskonnad, kes on koos ainult Teamsis. Kuidas selliseid meeskondi koos hoida ja sinna uusi inimesi „sulatada“? Silmast silma koos tegemist on raske asendada, seetõttu soovitan, kui vähegi võimalik, ikka kokku saada, ja hea, kui mitu korda aastas. Teiseks tuleks digitaalses maailmas võtta hoiak, et suheldakse suhtlemise pärast, mitte ainult siis, kui kolleegilt on vaja midagi saada. Kolmandaks, kui osa inimesi on kontoris ja infot jagavad või midagi otsustavad, siis nad kõik vastutavad, et kaugtööl olevad inimesed tunneks ennast kaasatuna.

Meil on juhte, kes mõtlevad stiilis „kui ma teda ei näe toolil istumas, siis ta ei tee tööd“. Kuidas selliseid juhte harida? Mida saab kodukontoris töötaja teha, et selle hirmu tekkimist oma juhis/ kaastöötajates vältida?

Hirmud tulevad tavaliselt juhi enda seest ja distants kipub võimendama probleeme, mis on/olid meeskonnaliik mete vahel kontoris. Seetõttu eeldab distantsjuhtimine teistmoodi juhtimist. Vaja on oskust usaldada, oskust töö tulemusi distantsilt nähtavaks teha ja asünkroonselt inimestega suhelda. Tagasisidestamise ja tunnustamisega, mis kontoris toimub spontaanselt, tuleb

distantsilt tegeleda teadlikult. Tulebki kolleegile kirjutada, et tead, ma praegu naeratan, nii et suu on kõrvuni. Kui töötaja kardab, et teised arvavad, et ta ei tee tööd, siis soovitan oma juhile märku anda, et sellised ärevad mõtted on tekkinud. Juht, kes loomupäraselt on rahulik, ei pruugi ise selle peale tul lagi. Kindlasti soovitan kokku leppida reeglid, näiteks selle, kui kiiresti tuleks kolleegide e-kirjadele või muudele pöördumistele vastata.

Praegu koondatakse. Kuidas minna lahku nii, et töötaja oleks valmis ka tagasi tulema ega pettuks organisatsioonis?

Ükskõik mis põhjusel töölt lahkumist tuleks käsitleda loomuliku osana töösuhtest. Koondamine on tegelikult nii töötaja kui ka tööandja jaoks üks paremaid viis töösuhte lõpetamiseks. Ettevõte peaks juba töötamise ajal tagama, et töötajal oleks väljavaateid leida tulevikus uut tööd ja aidata oma võimaluste piires inimestel muudatus tega kohaneda. Personalijuhtide sõnava rasse on tekkinud alumni-klubi (endiste töötajate kogukond) ja ettevõtetel on mõistlik arvestada, et alumni’sid on mingist hetkest alates kordades rohkem kui töötajaid ja nad vägagi mõjutavad seda, mida ettevõttest arvatakse.

Tujutõstva sõnumiga silt Eurora kontori seinal annab aimu sellest, et töötajate hoidmisel on abi ka väikestest armsatest tähelepanuavaldustest. Foto: Sven Tupits
PERSOON EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2022 6

Palun anna ka mõni näpunäide tippjuhtidele, kes peavad edastama raskeid otsuseid.

Meeles tuleb pidada, et töötajad ei ole juhi rollis ega tegutse samas inforuu mis, seega ei saa eeldada, et inimesed saavad viieminutilise kõne põhjal aru, mida juht on oma peas viis kuud mõel nud. Esikohale tuleb panna inimene. Tekitada temas tunne, et olukord on ini mese enda kontrolli all ja mis on tema valikud. Ühtlasi tuleb inimesele anda aega kriisikõverast läbi käia. Märksõna on töötajat kaasav lugupidav suhtle mine, et töötaja tunneks – juht on minu jaoks teinud parima, mis võimalik. Info edastamine tuleb planeerida ajale, mis on töötajate jaoks võimalikult turvaline ja sobiv. Hea näitaja juhi toimetulekust on see, kui inimesed küsivad küsimusi ja mõtlevad kaasa. Juhina kardaksin ma kõige enam vaikust.

Mis peaks seadusandluses muutuma, et ettevõtted saaksid rohkem oma töötajate heaks ära teha?

Eesmärgiks tuleb võtta, et tervena elatud ja töötatud aastaid oleks rohkem. Ter vena püsimine ei tohiks olla töötaja era lõbu tema vabast ajast, vaid see peaks olema tööandja jaoks investeeringu eesmärk number üks. Praegust tervise ja spordi maksuvaba toetust kasu tab ainult 5% ettevõtetest (tänavu sed andmed PARE-st maksu- ja tolliameti ning tervisekassa statistika põhjal – toim.), kuid nii toetuse piirmäära kui ka teenuste ringi tuleks oluliselt laiendada, et seda kasutavate ettevõtete arv suureneks mitu korda. Tööandja mõju töötaja tervisekäitumisele on suurem kui pereliikmetel. Seda tuleks rohkem ka seadusandluse tasandil soodustada-surves tada.

Milline on sinu meelest Eesti haridussüsteem, eriti ettevõtlus- ja ettevõtlikkusõpe – kas me loome piisavalt palju ettevõtlikkust ja tulevikukompetentsidega noori? Riiklikul tasandil peaksime vaatama, et põhikoolist ei langeks nii palju lapsi välja. Iga laps, kes tulevikus suudab peret toita ja teeb loomupära selt sobivat tööd, loob Eestile väärtust ja aitab meie IME-t alles hoida. Õppe kavade arendamisel tuleks rohkem tähelepanu pöörata eneseteadlikkusele ja -juhtimisele. PARE tööelu manifestis soovitame lisada enesejuhtimise ja inimeste juhtimise ained juba põhikooli või gümnaasiumi õppekavadesse. Teine pudelikael püsib eeldusel, et igas

Eesti koolis on superstaarist õpetajad, kuid meil pole nii palju superstaare kuskilt võtta. Õpetamise metoodika võiks muutuda nii, et digitaalselt annab tundi superstaarist õpetaja, kes inspi reerib ja annab oma ainet väga hästi edasi, ning koolides kohapeal on pigem juhendajad, kes aitavad lastel materjali

mõtestada ja harjutada. Selline lähene mine muudaks olukorda paremaks ka regionaalpoliitiliselt, sest ka väljaspool tõmbekeskusi saavad lapsed õppida koos parimate õpetajatega ja pered ei pea laste hariduse pärast suurlinna desse kolima.

Lisaks tänavu saadud mõjukaima personalijuhi tiitlile pälvisid 2021. aastal ka personalitöö edendaja aunimetuse. Mis on peamised märksõnad, mis Eesti personalijuhtimist näiteks lähema viie aasta jooksul iseloomustavad?

Inglise keel levib töökeelena, sest meie ettevõtted peavad püsimiseks ja kasva miseks muutuma, kuna me oma inimesi lihtsalt ei jätku. Töötajate füüsiline asukoht ei ole ilmtingimata Eestis, aga tööd tehakse Eesti ettevõtte jaoks. Personalijuhtimine on korraldatud töötaja elutsükli keskselt ja personaalsemalt.

On juurdunud mõtteviis, et vanus 50+ on uus 40+ ja järjest suurema osa töötajatest moodustavad 60+ vanuses inimesed.

Ka väikese või keskmise suurusega ettevõtete juhid kaasavad personalijuhte juhtkonna tasandil kas osakoormusega või konsultatsiooni vormis.

Kuidas hoiad end kursis uute suundade ja ideedega?

Nii mu enda kui ka mu mees kondade arengumootor on olnud soov olla heas mõttes ajast ees. Oleme teinud endale selgeks ettevõtte põhitegevuse tööriis tad ja meetodid. Näiteks võtnud kasutusele tarkvaraarenduse töövahendid (Jira, Confluence jne) või disainmõtlemise metoodika personaliteenuste arendamisel.

Samuti aitab arengule kaasa, kui töötaja elutsüklit ja kogemust juhtida samadel põhimõtetel, nagu juhitakse kliendi elutsüklit. Juhtimiskoolituste läbiviimine ja loengute lugemine ülikoolides annab hea pildi, mis ettevõtetes ja majanduses laiemalt toimub. PARE-s hoiame kätt pulsil nii Eesti kui ka rahvusvahelistel trendidel.

Kuidas sa lõõgastud ja puhkad?

Mul on vedanud, sest töö ja hobi on kokku põimunud ning minu jaoks pole koolita mised, loengud ja karjäärinõustamised mitte töö, vaid puhkus ning hea vaheldus igapäevatööle. Mulle meeldib väga hästi süüa, kuid mitte süüa teha. Õnneks mu kallis mees on suurepärane kokk.

Tänavu 30. oktoobril toimunud PARE 30. aastapäeva galal tunnustati Estel Pukki mõjukaima personalijuhi aunimetusega. Foto: Ardo Kaljuvee

Tööandja mõju töötaja tervisekäitumisele on suurem kui pereliikmetel.
PERSOON EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2022 7

KODA KUTSUB OSALEMA

Naisjuhtide Klubi MUBA-s

9. detsember 2022

Kas teadsid, et MUBA uus koolihoone avati selle aasta 1. septembril? Või et hoone arhitektuurikonkursi võitsid Austria arhitektid, kelle võidutöö alusel MUBA ehitati?

Naisjuhtide Klubi eesmärk on naisjuhte kokku tuua inspiree rivates keskkondades ning MUBA on kahtlemata inspireeriv. Tule ja pane aastale särav punkt!

Koht: MUBA (Pärnu mnt 59, Tallinn)

Hind: liikmele 29 € + km, mitteliikmele 59 € + km Info: Liisi Kirschenberg, liisi@koda.ee, 604 0093

Juhtide Klubi: kuidas ettevõtet jätkusuutlikult kasvatada?

13. detsember 2022

Ettevõtluse ja ettevõtte alus on inimene ja kommunikatsioon. Kuigi ühtegi ettevõtet ei looda selleks, et seda lõpetada, siis h miks mõni ettevõte uksed kinni paneb? h kas ettevõtte arengu tagab juht või määrab selle majanduskeskkond? h kas õige planeerimine aitab ettevõtet kasvatada? h kuidas saab juht luua nii oma töötajatele kui ka toodetele/teenustele hea kasvukeskkonna?

Vastused neile küsimustele aitab leida koolitaja Elle Muuga.

Koht: kaubanduskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Hind: liikmele 19 € + km, mitteliikmele 39 € + km

Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

Naisjuhtide kiirendi

Jaanuar–juuni 2023

Kas oled tähele pannud, et naistele suunatud üritustel on osalejad valdavalt naisettevõtjad, mitte keskastme naisjuhid keskmise suurusega ja suurettevõtetest?

Kui tunned, et soovid treenida kriitilise mõtlemise, argumenteerimise ning avaliku kõnelemise ja läbirääkimise oskusi, siis tule ja liitu kiirendiga! Kiirendis on kesksel kohal SpeakSmartClub™-i täiskasvanutele mõeldud treeningmetoodika. Lisaks ava- ja lõpuüritus ning igakuised kohtumised tippjuhtidega eri sektoritest. Ikka selleks, et laieneks võrgustik, mida oma ettevõtte sees niisama lihtsalt kasvatada ei saa.

Kandideerimise tähtaeg: 22. detsember Hind: 299 € + km

Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

Vaata kõiki järgmisi sündmuseid www.koda.ee/sundmused.

Keeleametile on tulnud kaebusi, et digiplatvormide vahendusel töötavad kullerid ja taksojuhid ei oska eesti keelt, samas pole keeleseaduse muudatuste eelnõu seletuskirjas öeldud, kui palju selliseid kaebusi on laekunud. Foto: Shutterstock

Koda tegi ettepaneku peatada keeleseaduse muudatuste menetlus

Kaubanduskoda avaldas arvamust keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta, mis puudutab muu hulgas võõrkeelsete kaubamärkide, audioreklaami, digiplatvormi kaudu töötavate inimeste ja taksojuhtide keelenõudeid.

Kaubanduskoda tegi ettepaneku peatada eelnõu menetlus, sest lahendamist vajavad probleemid ei ole seletuskirjas piisavalt selgelt välja toodud ja vastuseta on küsimus, miks on probleemide lahendamiseks valitud just eelnõus sisalduvad muudatused. Koja hinnangul on paljude muudatuste näol tegemist ka ülereguleerimisega. Lisaks tõi koda välja puudujääke mõjuanalüüsis ja muid olulisi rikkumisi seoses hea õigusloome põhimõtetega. Arusaamatu on ka see, miks toimub eelnõu menetlemine kiireloomulisena.

Ettevõtjate kindlustunne on nõrk

31,2%

Eesti ettevõtjatest arvab, et 2023. aastal siseturu maht langeb.

Kaubanduskoda tegi oma liikmete seas iga-aastase majandusküsitluse. Küsitlusele vastanud Eesti ettevõtted tõid suurima väljakutsena esile kasvavad tööjõukulud, teiseks suurimaks probleemiks hinnati tarneahela katkemist ning kolmandaks taskukohast juurdepääsu energiale ja toorainele. Seevastu Läti ja Leedu ettevõtjad hindasid taskukohast juurdepääsu energiale ja toorainele tunduvalt suuremateks probleemideks kui Eesti ettevõtted.

Eesti ettevõtjad on järgmise aasta suhtes üldiselt pigem negatiivselt meelestatud. Kui eelmisel aastal leidis 51,9% vastanutest, et siseturu mahud jäävad sarnaseks, siis sellel aastal arvab sama kõigest 42,6% vastajatest. 26,2% näeb siseturu kasvu ja 31,2% vastajatest näeb langust (eelmisel aastal nägi langust 10,7% vastajatest).

Võrreldes eelmise aastaga ollakse ka ekspordi suhtes pigem negatiivselt meelestatud. 48,7% vastanutest leiab, et eksport jääb samale tasemele, samas 24,4% leiab, et eksport kasvab (eelmisel aastal 39,4%) ning 26,9% vastanutest prognoosib ekspordi osakaalu langust.

Kaubanduskoja majandusküsitlus on üks osa iga-aastasest Euroopa Kaubanduskodade Assotsiatsiooni (Eurochambres) uuringust, mis viidi läbi juba 30. korda 25 Euroopa riigis. Tegu on Euroopa suurima majandusküsitlusega.

Valitsus otsustas kehtestada järgmise aasta sisserände piirarvuks 1307, mis on ka maksimumsuurus, mida välismaalaste seadus võimaldab kehtestada.

Siseministri määrusega jaota takse sisserände kvoot eri vald kondade vahel. Kõige rohkem on võimalik tähtajalisi elamislube anda töötamiseks töötleva töös tuse valdkonnas (600 elamisluba). Ehitusvaldkonnas töötamiseks on 200 elamisluba ning töötamiseks veonduse ja laonduse valdkonnas 100 elamisluba. Ettevõtluseks on uuel aastal 5 elamisluba.

Spordivaldkonnale on ette nähtud 30 ja kultuurivaldkonnale 19 elamis luba. Töötamiseks välisministeeriumi poolt akrediteeritud ajakirjanikuna on broneeritud 35 elamisluba. Lisaks on 5 elamisluba ette nähtud välislepingu alusel. Seega on sisserände kvoodist eespool nimetatud valdkondadele eraldatud 994 elamisluba ja vabalt jaotamiseks on 313 elamisluba.

Politsei- ja piirivalveamet on and nud teada, et alates 28. novembrist on võimalik broneerida aegu detsemb risse elamisloa taotluste esitamiseks 2023. aasta sisserände piirarvu alusel. Elamisloa taotluse esitamiseks tuleb broneerida aeg kodulehel https://broneering.politsei.ee/. Elamisloa taotlusi saab esitada ka Eesti saatkondades.

Selgus 2023. aasta sisserände piirarv
LÜHIDALT EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2022 9

Vaimse tervise kriis:

USALDAME TEADUST JA LOODUST

Viimase kahe aastaga maailmas toimunud muutusi on enamik meist tunnetanud oma vaimse ja füüsilise tervise muutumise kaudu. COVID-19 pandeemia, Ukraina sõda ja sellest tulenev teadmatus on tekitanud suurenenud ärevuse tuleviku ees ning räsib meie hinge ja tervist.

COVID-19 pandeemia viis tavateadmi sesse arusaama, et inimese bioloogiline ja psühholoogiline maailm on tugevalt, kui mitte täielikult sünkroonis. Kui vaimne tervis kõigub, siis peegeldab seda meie füüsiline tervis ja enamiku füüsiliste hädade taga on düsfunktsio naalne elustiil. Kuigi intelligentsuse ja kohanemise vahel on keskmisest suu rem korrelatsioon, mängivad inimese psühholoogilise enesejuhtimise arengu

juures rolli mitu psühhosotsiaalset ja sotsiodemograafilist faktorit1

Jalad pedaalide külge lukustatud

Inimeste probleemilahendamise oskus toetub mitmele vundamendi talale. Lisaks välistele keskkondlikele mõjutajatele on selleks eelkõige meie geneetiliselt päritud operatsioonisüs teem (kesknärvisüsteem), sealhulgas

isiksuseomadused. Kuid probleemide lahendamise võimekuselt lohiseb keskmine inimene meie endi loodud maailma arengu kiirele tempole juba ammu järele.

Looduse loodud eluratta peal ei ole vabakäiku ja meie jalad on pedaalide külge lukustatud. Selle, kui järsk on kallak, määrab looduslik valik, juhuslikkus ja viimase 150 aasta vältel rohkem inimene ise. Me oleme

ERIK RÜÜTEL
TERVIS EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2022 10
psühholoog, Addicere psühholoogilise konsultatsiooni agentuuri juhatuse liige

sunnitud kaasa väntama täpselt sel lise kiirusega, nagu tõmbavad eest inimeste endi tekitatud probleemid ja lahenduskeskne arenguvajadus.

Inimese bioloogia ei suuda enam sammu pidada pidevalt kiireneva teh noloogia arenguspurdiga. Me püüame mitmesuguste katsetustega sohki tehes võistluses edasi püsida. Pingu tame hoida oma vaimset ja füüsilist tervist – käime looduses jalutamas, teeme sporti ja joogat, mediteerime, toitume tervislikult, loeme öötunde, loeme samme, piirame enda ja laste ekraaniaega, mida kõike veel. Me pingutame, aga kas sellest piisab? Futuristide üks suurim hirm on see, et tehisintellekt muutub targemaks kui inimene ja võtab planeedil juhtrolli üle nagu kuulsas filmis „Terminaator“.

Kas töötaja vaimne tervis on tööandja mure?

Raamatupoodide psühholoogiariiulitel vohavad eneseabiraamatud, sest need vastavad kiiresti ja lihtsate sõnadega keerulistele hingeeluküsimustele, tehes julgeid üldistusi. Kiirelt muutuvas maailmas on inimestel vaja kiiremini leida vastuseid oma muredele. Neid leitakse üha rohkem sotsiaalmeedia meemidest, ühelauselistest tarkustest ja teravmeelsustest, mitte teaduspõhi sest praktikast. Usuteaduse ja sotsiaal teaduste kõrvale on ennast edukalt pressinud isehakanud tarkpead, kes oma kogemust müües üldistavad seda

meeldetuletused hoolitseda vaimse tervise eest kukuvad töötajal prügikasti sama kiirelt, kui e-posti saabuv rämpspost.

ja on julgete soovitustega valmis kõigile nõu andma, olgu meediumiks teatraal sed koolitused, sõnavõtud meedias või populaarteaduslikud konverentsid.

Globaalne info üleküllus, tehno loogilise ja bioloogilise evolutsiooni dissonantsist tulenev vanade tarkuste unustamine ja ärevuse kasv tekitavad vastuvõtlikkust maagilisele mõtlemisele. See on justkui psühhodünaamiline

arengufaas, kus inimesed otsivad ees kuju maailma ikoonidelt, riigijuhtidelt ja organisatsioonide liidritelt – kuidas mõelda, käituda ja elada. See omakorda annab neile eeskujudele võimaluse ollagi eeskujuks ja aidata kaasa äsja kaheksa miljardi lävepaku ületanud planeedi elanikkonna vaimse tervise eest hoolitsemisele. Oma inimeste vaimse tervise toetamine on vastutus tundlik valik.

COVID-19 globaalne pandeemia ja Ukraina sõda andsid tugeva tõuke lisaks füüsilisele tervisele just vaimse tervise eest hoolitsemise vajaduse tõusule avaliku ja erasektori tööandjate vaatenurgast. Me saime aru, et peame aitama inimestel enda eest hoolitseda. Kuigi uurimustulemusi COVID-19 kriisi mõjust alles kogutakse, näitas Maailma Terviseorganisatsiooni kevadine raport, et kriisi tõttu ärevushäirete ja depres siooni esinemise määr on tõusnud üle maailma 25%.

Psühholoogilise toe kasutegur

Olen psühholoogina 17 aastat seisnud teaduspõhise kirjanduse ja praktika ühendamise eest nii spetsialistina kui ka psühhosotsiaalse rehabilitat siooni valdkonna juhina. Poolteist sajandit arenenud teadusharuna pakub psühholoogia eri paradigmade, koolkondade vaatenurkade ja teraapia tehnikate abil lahendusi inimeste hir mude, pingete, ülemõtlemise, ärevuse, meeleolu languse, kaotuste, võitude, rahulolematuse ja isiksuse eripärade tasakaalustamiseks.

Organisatsioonide juhtkonna ja personaliosakonna poolsed meeldetule tused ja nõuanded töötajatele hoolitseda oma vaimse tervise eest on tervitatavad, kuid mattuvad argipäevaste tööko hustuste ja e-kirjade alla või kukuvad prügikasti sama kiirelt, kui postkasti saabuv rämpspost ja reklaamlehed. Kii reneva arengutempoga sammu hoidvad organisatsioonid leiavad endale oma inimeste vaimse tervise toetamiseks ja hoidmiseks välise partneri.

Paljud Eesti avaliku ja erasektori organisatsioonid on valinud oma töötajate vaimse tervise eest hoolitse miseks psühholoogilisi tugiteenuseid pakkuva ettevõtte. Pikaajaline koostöö kvaliteetset psühholoogilist tuge pak kuva partneriga tõstab märgatavalt töötajate rahulolu, töömotivatsiooni ja aitab kaasa organisatsiooni tervik likkusele, samal ajal vähendades personalikulusid.

Viimase 50 aasta jooksul veab inimese arengut üha kasvava jõuga tehnoloogia areng. Pidevalt kasvavat arengukurvi kirjeldab hästi Moore’i seadus. Tehnoloogia arengu kiiruse kahekordistumist iga kahe aasta tagant on tabavalt visualiseerinud USA futurist Ray Kurzweil. Inimese loodud tehno loogia arenguga püüab sammu pidada ka inimese loomulik evolut siooniline areng. Inimese genoomi areng toimub samuti kasvavas tempos. Teisisõnu on inimese bioloogiline areng praegu kiirem kui kunagi varem meie liigi ajaloos ja tulevikus kiireneb veelgi. See näitab meie liigi kohanemisvõimet maailma kiirete muutustega.

Küll aga säilib küsimus, kas me kohaneme piisavalt kiiresti? Flynni efekti (1980) järgi tõuseb inimeste keskmine intelligentsus (IQ) tööstuslikult arenenud riikides kiirusega kolm IQ punkti iga kümne aasta kohta. Genoomi kii rest arengust rääkides võrdleme inimese bioloogilisi muutusi aga 40 000 ja 5000 aasta lõikes.

Kas ja kuidas on võrrelda vad tehnoloogia arengu kiiruse kahekordistumine iga kahe aasta tagant, meie IQ tõus iga kümne aastaga ja inimese geneetiline evolutsioon, mida mõõdetakse tuhandetes aastates?

Võib tekkida küsimus, miks inimese geneetiline areng on märkimisväärselt aeglasem kui meie intelligentsuse kasv. Millele siis toetub meie intelligentsuse areng, kas pelgalt paremale haridussüsteemile ja toitumishar jumustele, nagu väidavad uurimu sed2. Võimalik, et meie genoomi muutuste mõõtmine on veel lapsekingades ja me ei oska veel adekvaatselt hinnata oma bioloo giliste alustalade arengut piisava täpsusega. Peame usaldama nendele küsimustele vastuste kogumise bioloogilise antropoloo gia valdkonna teadlastele.

1 Alexander, R. M., & Reynolds, M. R. (2020). Intelligence and adaptive behavior: a meta-analysis. School Psychology Review, 49(2), 85–110.

2 Lynn, R. (2009). What has caused the Flynn effect? Secular increases in the Development Quotients of infants. Intelligence, 37(1), 16–24.

Tööandja
Kas inimene suudab sammu pidada maailma arengu kiirusega?
TERVIS EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2022 11

Vaimse tervisega seotud hüvesid pakutakse rohkem kui kasutatakse

Värsketest uuringutest selgub, et kuigi kolmandikus küsitlustele vastanud organisatsioonides toetatakse töötajate vaimset tervist, on vaid käputäis töötajaid neid võimalusi kasutanud.

Palgainfo Agentuur ja tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas suuremahulisi tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse tööturul toimuvaid arengusuundi, töötajate ja tööandjate suhtumist ja käitumist tööga seotud teemadel. Septembris toimu nud tööandjate küsitlusele vastas 441 organisatsiooni esindajat ning oktoob ris toimunud töötajate küsitlusele 9256 inimest.

Koostöös Tartu ülikooli psühho loogia instituudi teadlastega lisati ankeeti küsimused selle kohta, kuidas toetavad tööandjad töötajate vaimset tervist. Sarnased küsimused esitati nii tööandjatele kui ka töötajatele. Soo dustuste küsimuses uuriti, milliseid tervisega seotud soodustusi töötajatele pakutakse. Eraldi olid küsimused ka töötajate vaimse tervise toetamisega seotud tegevuste kohta.

Kolmandikus (33%) organisatsioo nides, kus töötajatele mingeid soodus tusi pakutakse, toetatakse ka töötajate vaimset tervist. Töötajate küsitluses osalejatest märkis 32%, et nende orga nisatsioonis toetatakse töötajate vaimset tervist, aga vaid 6% vastajatest oli seda hüve ka kasutanud. Peaaegu kaks kolmandikku (64%) töötajatest pidas oluliseks tööandja tuge vaimse tervisega seotud muredega toimetulekul.

Töötajatelt ja tööandjatelt uuriti, milliseid tegevusi organisatsioonis tehakse töötajate vaimse tervise toeta miseks. Nii töötajad kui ka tööandjad märkisid kõige sagedamini, et töötajad käivad regulaarselt töötervishoiuarsti juures tervisekontrollis, mida näeb ette ka töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Seadusest tuleneb ka tööandja kohustus hinnata vaimse tervise riske

(psühhosotsiaalseid ohutegureid), mida on tehtud 20% töötajate ja 43% tööand jate hinnangul. 18% tööandjatest ja 42% töötajatest ütles, et töötajate vaimset tervist ei toetata nende organisat sioonis mitte mingil viisil.

Võrreldes tööandjate ja töötajate vas tuseid vaimse tervise toetamise küsi musele, näeme üsna suuri erinevusi. Need võivad tulla sellest, et küsitlusele vastanud organisatsioonide esindajad on rohkem teadlikud mitmesugustest tegevustest, mida tööandjana vaimse tervise toetamiseks tehakse. Aga võib ka olla, et tööandjate head kavatsused ei jõua alati kõigi töötajateni.

18%
tööandjatest ja 42% töötajatest ütles, et töötajate vaimset tervist ei toetata nende organisatsioonis mingil viisil.
TERVIS EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2022 12

Töötajate vaimset tervist ei toetata

Töötajad käivad regulaarselt töötervishoiuarsti juures tervisekontrollis

Tööandja on hinnanud vaimse tervise riske töökohal

Tööandja on teavitanud ja koolitanud töötajaid vaimse tervise teemadel

Tööandja korraldab töötajatega regulaarselt tagasisidevestlusi, et hinnata ka vaimse tervise muresid Tööandja katab psühholoogilise ja/või psühhiaatrilise nõustamise kulud

Tööandja juurutab vaimset tervist toetavat juhtimis- ja töökultuuri

Tööandja korraldab regulaarseid töötajate küsitlusi, et hinnata  ka vaimse tervise muresid

Tööandja on koostanud tegevuskava vaimse tervise riskide maandamiseks

Tööandja on teavitanud ja koolitanud juhte vaimse tervise teemadel

Tööandja on võtnud tööle töötajate vaimset tervist toetava(d) spetsialist(id)

Vaimse tervise toetamine töökohal Allikas: Palgainfo Agentuur, sügis 2022

Vaimse tervisega tegelemine on loomulik osa päevast

Ma usun ütlusse „terves kehas terve vaim“. Terve keha eeldus on füüsiline liigutamine ja selle soodustamiseks on Ball Transpordis aastaid tagasi välja töötatud spordilisatasu süs teem. Iga töötaja märgib avalikku tabelisse, mit mel korral ta kalendrikuus füüsiliselt aktiivne oli või trenni tegi. Kui kümme korda saab täis, siis maksame lisatasu 70 eurot neto. Süsteem on aususe peale, keegi luura mas ei käi. Asi töötab, sest aeg-ajalt juhtub, et kõik töötajad minimaalset kordade arvu täis ei saa. Aasta lõpus teeme kokkuvõtte ja autasustame aktiivsemaid karikatega. Kunagi hüvitasime spordiklubi kuukaarte, kuid siis hakkasid metsas jooksjad ja lastega kelgutajad nurisema.

Meil on Tallinna kontoris 13 töötajat ja reedeti mängime kontoris minigolfi. Reeded on meie ettevõttes ühed kiiremad päevad, kuid minigolfi eesmärk ongi ümber lülituda, et anda ajule korraks puhkust. Sageli pärast sellist lõdvestust lahenevadki pausile pandud probleemid hoopis loova malt. Auhinnaraha summad on küll sümboolsed, kuid ka väike lisahüve tekitab võistlusmomendi ja teeb heameelt. Kokku on kaks turniiri aastas ja iga poole aasta tagant jagame parimatele välja ka väheke suuremad summad. Auhinnaraha tohib kulutada emotsioonide kogemisele – perega õhtusöök restoranis, puhkusereis, kino, teater jne.

Koroonakriisi ja kodukontori perioodil panime golfimängu pausile ja asendasime selle töötajate enda algatusel sammude lugemisega. Tegime taas nädalased tsüklid ja vaatasime iga nädal tulemustele otsa. Vahed olid väga suured: suurimad liikujad tegid nädalas üle 100 000 sammu ja vähem liikuvad 15 000 – 20 000 sammu. Taas toimis kõik aususe peale, panime sammud ühiskasutatavasse Excelisse kirja, tasulisi ühisäppe ei kasutanud.

Esimesel COVID-i perioodil kogunesime iga tööpäeva hommikul kell 10 ühisesse Skype’i vestlusse. Eesmärk oli hoida kõik töötajad samas infoväljas. Kuna vestluses oli videopildi kasutamine kohustuslik, siis ei

lasknud see meil üksteise nägu ära unustada. Meil on kasutusel sülearvu tid, seega veebikaameratesse ei olnud esimese hooga vaja investeerida.

Koos käime vahel ka seenel Iga kuu korraldame ühisüritusi, mis on üldjuhul sportlikud. Osalemine on vabatahtlik, üldjuhul pärast tööaega. Viimati käisime curling’ut mängimas, enne seda mängisime padelit ja septembris käisime laupäeva varahom mikul seenel. Varem oleme käinud ronimas, suusatamas, jooksutrennis, discgolf’i ja tennist mängimas, karti sõitmas, soome kelkudega tuhisemas, laternamatkal, sukeldumas jne. Grupiga on lõbusam ja sel viisil on ka kulu osaleja kohta mõistlik. Oleme tavaliselt ka treeneri või juhendaja võtnud.

Soovin olla eeskujuks ja seega hoolitsen alati selle eest, et minu trennid oleksid tehtud. Igahommikuse koeraga jalutamise ajal kuulan sageli psühholoogiateemalisi taskuhäälinguid, näiteks Vikerraadio „Minu mängureeglid“ ja varem „Peresaade“, ning olen töötajatega vesteldes ka teiste jaoks võimalike huvipakkuvate teemade puhul nimetatud saadetele viidanud. Samuti olen andnud raamatuvihjeid ja hiljem neil teemadel arutlenud. Olen töötajatelt saanud positiivset tagasisidet, et on võimalik ka neil teemadel rääkida.

Parem

rääkida murest varem kui hiljem Meie ettevõttel on raamleping psühholoogilise abi kasutamiseks, kõik töötajad võivad sinna anonüümselt pöörduda. Kuu lõpus tuleb arve, aga me ei tea, kes ja mitu korda on psühholoogi juures käinud. See ei ole olnud märkimisväärne kulu, mõned korrad on seda kasutatud. Asja mõte on pigem selles, et kui on mingi probleem ja selle saab võimalikult kiirelt lahendatud, on see kõigile kasulik.

Juhina kultiveerin üksteist austavat suhtlusstiili. Kui on erimeelsused töötajate või alltöövõtjatega, siis tuleb need lahendada ratsionaalselt ja rahulikult, mitte emotsionaalselt karjudes. Kui midagi taolist juhtub, annan korrigeerivat tagasisidet ja palun tulevikus olukorra paremini lahendada. Sellistest teemadest räägin ma iga uue töötajaga juba tema esimestel nädalatel.

Kuigi meil on kokkulepe, et kõik peavad kõigi jaoks vajaduse korral 24/7 kättesaadavad olema, püüan töötajaid teadlikult töövälisel ajal võimalikult vähe tülitada, et nad saaksid oma perele keskenduda. See tähendab, et kui midagi väga kriitilist ei ole juhtunud, siis minult e-kirja või kõnet õhtuti, öösiti või nädalavahetuseti ei tule.

42% 44% 20% 13% 11% 11% 10% 9% 8% 8% 5% 18% 68% 43% 22% 22% 14% 22% 14% 21% 18% 4% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% TERVIS EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2022 13
Töötajate vastused
Tööandjate vastused

NÕUANNET: KUIDAS KEERULISTE

KOLLEEGIDEGA SUHELDA

Aafrika vanasõna ütleb, et kui sa tahad minna kiiresti, siis mine üksi. Kui aga tahad jõuda kaugele, siis mine koos. Kuidas seda aga saavutada, kui avastad ennast töökeskkonnas, kus sind on iga päev ees ootamas kolleeg(id), kellega suhtlemine kuidagi ei suju.

Keerulisi inimsuhteid töökeskkonnas on põh jalikult uurinud Harvard Business Review kaastoimetaja Amy Gallo, kes väidab oma värskelt ilmunud raamatus*, et töökeskkonnas on kaheksa keerulist inimtüüpi, kelle mõistmine aitab inimesel saavutada suuremat teadlikkust taktikate kohta, kuidas nendega hakkama saada.

Nende kaheksa keerulise inimtüübi seas on ebakindel boss, pessimist, ohver, passiiv-agressiivne, kõiketeadja ja eelarvamustega kolleeg ning ei puudu ka piinaja ja poliitiline operaator.

Keerulistes inimestes on ühisjooni

Sõltumata sellest, millise konfliktse kolleegiga inimene silmitsi seisma peab, on neis kõikides midagi ühist. Tihti on ühised märksõnad konflikt sete kolleegide puhul madal enese hinnang, tunnustusvajadus ja vähene eduelamuse kogemus. Tasub teadvus tada ka seda, et tihti ei pruugi madal enesehinnang või tunnustusvajadus olla üldse seotud töökeskkonnaga, vaid on eraelu probleemide pikendus, mis töökeskkonda üle kandub.

Tuginedes Milton Ericksoni printsii bile, mis väidab, et inimese käitumise taga on positiivne kavatsus, siis tasub alati mõelda ka sellele, mida konf liktne kolleeg hetkel vajab. Olukorras, kus inimese ees seisab konfliktne töökaaslane, ei pruugi selline mõte esimesena pähe turgatada, aga siiski tasub sellele mõelda – mis on see,

mida kolleeg oma käitumisega taotleb? Mis on see, mida ta vajab, ja miks?

Maailmas toimuv mõjutab tööelu

Konfliktsed kolleegid ei ole muidugi midagi uut, aga samas ei tasu tähelepanuta jätta ka seda, et inimeste psühholoogilist turvatunnet on viimastel aastatel tugevasti mõjutanud erinevad kriisid. On inimesi, kes saavad sellega kenasti hakkama, kuid on ka neid, kes väliselt tunduvad okei, aga sisemiselt on ärevad ja närvilised. See kandub paratamatult üle töökeskkonda.

Töökeskkond on omamoodi kogu kond, kuhu kõikidel on õigus kuuluda ja kus kõikidel peab olema hea olla. Kui selles keskkonnas on kolleeg, kes on kogu aeg konfliktne, siis tuleb temaga otse ja siiralt silmast silma vestelda. Ükski kogukond ei ole jätkusuutlik, veel vähem produktiivne, kui selle liikmed ei tunne end psühholoogiliselt turvaliselt. Usaldus ja sügav sisemine austus üksteise suhtes on hästitoimiva töökeskkonna alustala.

Tasub teada!

Amy Gallo väidab, et olenemata sellest, millise keerulise tegelasega inimene parasjagu silmitsi seisma peab, tasub silmas pidada viit olulist nõuannet.

1. Keskendu sellele, mis on sinu kontrolli all.

2. Teadvusta, et sinu vaatenurk on vaid üks vaatenurkadest. Ka sinul võivad olla oma eelarvamused ja uskumused.

3. Püüa olukorrale läheneda empaatiliselt ja vaadata olukorda „meie“ vaatenurgast.

4. Mõtle välja, mis on see tulemus, mida sa soovid. Mis on sinu eesmärk?

5. Väldi kuulujutte, katseta ja proovi erinevaid lähenemisi ning ole ja jää uudishimulikuks.

5
SIGNE Intelligentne Grupp OÜ coach ja koolitaja
KASULIKKU EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2022 14
* Amy Gallo (2022). Getting Along: How to Work with Anyone (even difficult people). Harward Business Review Press.

Kuidas tähistate oma ettevõttes jõule?

Detsembris on A. Le Coqis tööelu väga kihav – on see ju aasta üks pingelisemaid kuid, kus tootmi ses, logistikas ja müügis tuleb nõudluse täitmi seks rohkem pingutada. Jõulukuuse toome alati kontorisse ja ehime ära, aga jõuame sel kiirel ajal korraldada ka mitu üritust.

Kuu alguses kutsume tavaliselt külla töötajate pisipere, pakume meie oma Limonaadi ja teeme koos midagi toredat. Kuu teises pooles on A. Le Coqi tööperel saanud traditsiooniks pidada üks meeleolukas aastale tagasivaatamise pidu –A. Le Coqi jõulupidu. Iga kord natuke omamoodi kiiksuga, aga alati fookusega töötajatele ja tagasivaatega ettevõtlusaastale. Pidulikkust lisab aasta tööjuubilaride (tööstaaž 10–45 aastat) tunnustamine, keda meil tänavu on 39.

Peol toome esile tegusid, mille üle meie töötajatel on uhke möödunud aastale tagasi vaadata. Selline pidulik sündmus võimaldab meil A. Le Coqis öelda aitäh meie inimestele ja ühiselt tähistada meile kõigile korda minevaid tegusid.

KEE ABEL

Beautiful Me brändi looja, tegevjuht

Korraldame Beautiful Me rullmassaaži töötajate jaoks iga aasta jõuluajal ühise kokkusaamise. Kuna meie töötajad on üle Eesti eri paikades, on jõuluaeg just tore hetk kõigiga koos aega veeta.

Ka tänavu korraldame ühise mõnusa koosvii bimise, kus jagame kinke, sööme head ja paremat ning räägime rõõmsatest hetkedest.

Pakume sel päeval koostöös töötukassaga kõikidele töötajatele ka loengu teemal „Töötajate vaimne tervis“. Töötukassal on väga tore prog ramm, mille nad on loonud ettevõtete töökesk konna parendamiseks, ja kasutame seda töötajate parema enesetunde jaoks rõõmuga.

Jõuluajal vaatamegi alati positiivse pilgu ja tänutundega ettevõtte õnnestumistele otsa ning tähistame koos.

KÜSIME ETTEVÕTJALT EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2022 15

Suur ülevaade kaugtööga seotud

SEADUSEMUUDATUSTEST

Seadusesse lisandus üldine põhimõte, et tööandja peab tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise niivõrd, kuivõrd see on kaugtöö eripärasid arvestades võimalik. Foto: Shutterstock

Tänavu 19. novembril jõustusid töötervishoiu ja tööohutuse seaduses olulised muudatused seoses kaugtööga. Näiteks on nüüd seaduses senisest selgemalt kirjas, millised on tööandja ja töötaja kohustused seoses kaugtööga.

Kaubanduskoda juhtis viimastel aastatel kor duvalt sotsiaalministee riumi tähelepanu sellele, et kaugtööga seotud töökeskkonna nõudeid tuleb muuta paindlikumaks. Kuna kaugtöökoha tingimused on enamasti tööandja kontrolli alt väljas, siis ei ole mõistlik tööandjalt nõuda, et kaugtöö korral

tuleb täita samasuguseid reegleid nagu töökohal töötamise korral.

Sotsiaalministeerium võttis meie ettepanekuid arvesse ja töötas välja vastava seaduseelnõu, mis jõustus selle aasta 19. novembril. Töötervis hoiu ja tööohutuse seaduse §-s 135 on nüüd kirjas kuus tööandja kohustust, mida tööandja saab ja peab täitma kaugtöö korral.

1Riskide hindamine ja vähendamine

Esiteks peab tööandja kajastama töökeskkonna riskianalüüsis töö iseloomust tulenevad võimalikud riskid ja kaugtöö erisusi arvestades rakendama abinõusid töötaja tervise riskide vältimiseks või vähendamiseks. Kaugtööga seotud riskide kaardista mine on oluline, kuna selle alusel peab

MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja
KASULIKKU EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2022 16

tööandja töötajaid juhendama, kuidas kaugtööga seotud võimalikke riske ennetada või maandada.

Kui töötaja teeb kaugtööd eri koh tades, näiteks kodus, suvilas, kohvikus ja ühistranspordis, siis ei ole tööandjal reaalselt võimalik kõiki töökohti kontrol lida ega riske kohapeal hinnata. Sellises olukorras võib tööandja kaugtööga seotud võimalikud riskid kajastada riskianalüüsis üldistatud kujul. See tähendab, et tööandja ei pea hindama kaugtööga seonduvaid võimalikke riske iga töötaja ega iga kaugtöö tegemise koha kohta eraldi, vaid võib kaardistada ja riskianalüüsis kajastada kaugtööga seonduvad riskid üldistatult. Need riskid võivad olla näiteks vale tööasend, kehv valgustus ja psühhosotsiaalsest ohutegurist tulenevad riskid.

Töötaja juhendamine

Teise kohustusena näeb seadus ette, et tööandja peab enne töötaja kaugtööle luba mist töötajat juhendama. Kaugtöö iseloomust lähtuvalt võib olla vajadus töötajat juhendada näiteks tehtava töö ja kasutatava töövahendi ohutusnõuete asjus või tutvustada ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja -võtteid. Töötaja peab pärast juhendamist oskama ise märgata kaugtööga seotud ohte ja neid maandama.

Lisaks on seaduses kirjas, et tööandja peab töötajat kaugtöö korral juhendama regulaarselt vastavalt vaja dusele. See tähendab, et vajaduse korral peab tööandja juhendamist kordama. Näiteks kui kaugtöö tegemise keskkond on muutunud, töötaja kasutab uut töö vahendit või tehnoloogiat, muutunud on töötaja tööülesanded, siis peab tööandja töötajat uuesti juhendama.

Sobilikud töövahendid

Kolmanda kohustusena peab tööandja tagama ka kaugtöö korral töötajale tööülesannete täitmiseks sobilikud töövahendid. Sama põhimõte kehtib ka kaugtööd mittetegevate tööta jate puhul. Näiteks kui töötaja vajab töö tegemiseks arvutit ja telefoni, siis peab tööandja need töövahendid töötajale tagama.

Tervisekontroll

Kaugtöö korral jääb endiselt kehtima põhimõte, et tööandja peab korraldama kaugtööd tegevale töötajale tervisekontrolli sarnaselt tööandja asukohas kohapeal töötavate töötajatega vastavalt tööter vishoiu ja tööohutuse seaduse §-le 131. See tähendab, et kui kaugtöötaja töötab näiteks kuvariga, siis

peab tööandja saatma töötaja tööter vishoiuarsti juurde tervisekontrolli.

Tööõnnetus

Lisaks tuleb tööandjal ka edaspidi uurida kaugtöö korral tööõnnetusi ja kutsehaigestu mise juhtumeid. Näiteks kui töötaja saab kodus vigastada töövahendi purunemise tõttu, siis on tegemist tööõnnetusega. Tööajal kodus majapi damistöid tehes juhtunud õnnetust ei loeta tööõnnetuseks ka edaspidi.

Haigushüvitis

Tööandjale jääb alles ka kohustus, et töötaja haiges tumise korral tuleb tööandjal maksta töötajale haigushüvitist vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-le 122

Muud tööandja kohustused seoses kaugtööga

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on nüüd ka selgelt kirjas, et tööandja peab kaugtöö korral täitma eelnevalt nimetamata töötervishoiu- ja tööohu tusalaseid kohustusi ainult siis, kui see on kaugtöö eripärasid arvestades võimalik. Seaduse varasemast versioo nist puudus selline põhimõte. Näiteks on tööandjal kohustus tagada esmaabiandja ja esmaabivahendid töökohal, kuid kaugtöö korral ei ole tööandjal võimalik esmaabiandja olemasolu tagada. Samas on tööandjal võimalik töötajat juhendada, kuidas käituda õnnetuse korral ning vajaduse korral anda esmaabivahendeid.

Tööandja

vabanes

kaugtöökoha sisustamisest Sotsiaalministeerium pakkus välja, et tööandjal võiks olla ka seitsmes kohus tus kaugtöö korral. Nimelt nägi eelnõu algselt ette, et tööandja peab kujundama ja sisustama kaugtöö töökoha, välja arvatud juhul, kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud teisiti.

Koda andis nii sotsiaalministeeriu mile kui ka riigikogu sotsiaalkomisjonile teada, et sellise kohustuse lisamine seadusesse on ülereguleerimine. Kui tööandja on loonud oma ruumides tööta jale sobivad töötingimused, kuid töötaja eelistab teha tööd vähemalt osaliselt kaugtööna, siis sellistes olukordades ei peaks seadusest tulenema miinimum nõuet, et tööandja peab sisustama ühe töötaja jaoks kaks töökohta. Lisaks teki taks selline kohustus segadust. Näiteks oleks jäänud ebaselgeks, mida tähendab töökoha kujundamine ja sisustamine. Kas tööandja peaks andma töötajale laua ja tooli või ka kardinad, kööginurga ja looma pesemisvõimaluse?

Riigikogule saadetud kirjas tõime välja, et tööandja ja töötaja suudavad ka ilma seadusemuudatuseta töökoha sisustamise suhtes kokkuleppele jõuda ning meile teadaolevalt ei ole sellel teemal suuri vaidlusi poolte vahel esi nenud. Seetõttu tuleks vastav kohustus jätta seadusesse lisamata. Riigikogu võttis meie ettepanekut arvesse ning seadusesse lisati üksnes põhimõte, et kaugtöö töökoht sisustatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel. See tähendab, et seadusesse ei lisandunud sotsiaalmi nisteeriumi esialgset ideed, et tööandja peab kujundama ja sisustama kaugtöö töökoha.

Ka töötajal on kohustused

Kuna kaugtöö korral on tööandjal piiratud võimalused tagada tööohutus kaugtöö tegemise kohas ja seda kontrol lida, siis lasub töötajal suurem vastutus oma ohutuse tagamisel võrreldes tööandja ruumides töötamisega. Seetõttu lisandus töötervishoiu ja tööohutuse seadusesse punkt, mille koha selt peab töötaja kujundama kaugtööl ohutu töökoha ja töötingimused lähtuvalt tööandja antud juhistest.

Seaduse kohaselt ei vabasta töötaja töötervishoiu- ja tööohu tusalased kohustused tööandjat asjakohasest vastutusest. Samas lisandus seadusesse põhimõte, et tööandjal on võimalik kaugtöö korral vastutusest vabaneda, kui tööandja on täitnud kõik eespool nimetatud kohustused seoses kaugtööga. Näiteks kui töötajaga juhtub kaugtööl tööõnnetus, peab tööandja vaidluse korral tõendama, et tema on omalt pool täitnud kõik seadusest tulenevad kohustused töötaja ohutuse ja tervise kaitse tagamiseks ning õnnetuse põhjuseks on töötajapoolne tööohutusnõuete rikkumine.

Kui teil tekib küsimusi 19. novembril jõustunud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatuste kohta seoses kaug tööga, siis võtke ühendust e-posti aadressil marko@koda.ee.

5 6
2 3 4
KASULIKKU EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2022 17

Rahvusvahelise koostöö mitmekesistamisest saab edu pant

Väljakujunenud logistiliste sidemete ja tarneahelate hävimine Ukraina sõja tõttu on toonud kaasa transpordikulude ja lõpptoodete hindade tõusu. Sanktsioonipoliitika mõjutab ka riikidevahelise kaubavahetuse intensiivsust ja kaubavoogude suunda. Euroopa-Aasia transiidikaarel perifeersel positsioonil olev Eesti on sattunud Euroopa Liidu naabritest kõige haavatavamasse positsiooni.

Kõike seda arvesse võttes on energiakriisist jagu saamiseks, majanduslanguse tagajärgede leevendamiseks ning ekspordi-impordi mahu suurenda miseks vaja ümber korraldada meie riigi rahvusvaheliste majandussuhete süsteem ja suurendada koostööd uute partneritega.

Aina kosuv Türgi

Eesti üks potentsiaalseid kaubanduspartnereid on Türgi. Arenenud majandusega, 85 miljoni elanikuga, mahuka turuga ja kaubavahetuseks hea positsiooniga, marsruutidel idast läände ja põhjast lõunasse, on Türgi nii investoritele kui ka transiidifirmadele vägagi atraktiivne. Türgi on ressursside poolest rikas,

riigi territooriumi läbib nafta- ja gaasijuhtmete süsteem, mis ühen dab Euroopat Kesk-Aasia ja Kaukaa siaga. Aastatel 2010–2020 kasvas Türgi SKT keskmiselt 5,5% aastas. Türgi eksport on viimase kümne aasta jooksul kasvanud peaaegu seitse korda – 31 miljardilt 225 mil jardile USA dollarile. Türgi ekspordi osatähtsus maailmakaubanduses on kasvanud 0,51%-lt 1,05%-le. Türgi on terasetootmises maailmas 8. kohal.

Tugevate majandustulemuste põhjus on muljetavaldav reformi kava, stabiilsed eksporditulemused, suur siseturg ja vabakaubanduslepingutega kaetud regionaalsed turud, mis tagavad tootjatele juurdepääsu piirkonna miljardile tarbijale. Türgil on soodne strateegiline posit sioon, siin asuvad rahvusvaheliste

Kriis on alati vastupidavuse proov, kuid Eesti ettevõtjate ülesanne on muuta see uute võimaluste aknaks!
SIHTTURUD EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2022 18
NIKOLAI DEGTJARENKO NV Trade OÜ juhatuse liige, Maardu linnavolikogu liige

korporatsioonide piirkondlikud pea korterid, kust on tagatud katkematu globaalne side. Türgi võib jõuda erine vatele turgudele tänu oma lähedusele Euroopale, Aasiale ja Aafrikale. Soodne on ka riigi demograafia, sest noorest ja dünaamilisest elanikkonnast on pooled alla 32-aastased. See on hari tud, konkurentsivõimeline ja tootlik tööjõud. Tööjõukulud on endiselt 5–20% madalamad kui Ida-Euroopa riikides, mis tagab Türgi tööstuse konkurentsivõime.

Muidugi on riigil probleeme, enne kõike kurdi küsimus. Euroopa Liiduga ühinemise väljavaatel pole veel selgeid piirjooni. Viimastel aastatel on inflatsioon Türgis saavutanud rekord taseme, ületades 80%, rahvusvaluuta Türgi liir on järsult nõrgenenud. Kuid majandus kasvab endiselt. Samuti kasvab Türgi poliitiline mõju peamise regionaalse võimukeskusena.

Türgil on Ukraina kriisi lahen damisel eriline roll. Pole juhus, et Istanbulis loodi nn teraviljaalgatuse elluviimiseks koordineeriv keskus, mis võimaldas blokaadist läbi murda ja jätkata Odessast meritsi toiduvarude tarnimist maailma eri piirkondadesse.

Ressursirohke Kasahstan

Teine oluline riik, millele kauban dus-tööstuskoda on keskendunud, on Kasahstan. Eesti äridelegatsioon külastas Almatõd selle aasta mais ja novembris käidi pealinnas Astanas. Ressursirikas Kasahstan võib vastas tikuste sanktsioonide sõja kontekstis pakkuda midagi sellist, mida Vene maalt praegu saada on võimatu. 2022. aasta jaanuarisündmused andsid Kasahstanis tõuke muutuste alguseks riigis ja „teise vabariigi“ kujunemisele. Eeldatakse, et „teise vabariigi“ ehitamine võtab aega vähemalt aasta ja tähendab kõikehõlmavaid reforme. Uus majandus leping tähendab valitsuse sekkumise lõpetamist hinnakujundusse ja seotud turuüksuste kohustust hankida luba majanduslikuks kontsentratsiooniks, samuti uue maksuseadustiku keh testamist. Kasahstani iseseisvusajal on riiki meelitatud ligi 330 miljardi dollari ulatuses välisinvesteeringuid 120 riigist. Tegemist on parima inves teerimiskliimaga riigiga piirkonnas. Maailmapanga Doing Businessi edetabelis oli Kasahstan 2020. aastal maailmas 25. kohal ja sai vähemusinvestorite õiguste kaitsmisel parima riigi tiitli. Samas on Kasahstani ärisektor huvitatud läände laiene misest ja valmis investeerima Eesti majandusse, et luua uusi logistika marsruute.

Türgi ja Eesti ärisuhteid soojendamas

Kaubandus-tööstuskoja egiidi all külastas 13.–16. septembrini Türgit Eesti ettevõtjate ja ettevõtlusekspertide delegatsioon. Delegatsioon võeti vastu Türgi presidendi kantseleis.

Reisil osalejad pidasid töökohtumisi Türgi välismajandussuhete nõukogu DEIK juhtkonna ning Türgi-Eesti ärinõukogu esimehe Aykut Kayaga, kohtuti Eesti Ankara saatkonna asejuhataja Tiina Jokstiga. Eesti ettevõtjad ja ärieks perdid külastasid visiidi käigus ka rahvusvahelist teadusparkide ja innovatsioo nitsoonide ühendust IASP. Vestlustel ei räägitud ainult kaubanduskoostööst ja investeeringute arendamisest, vaid ka võimalusest tarnida Türgist EL-i energiaressursse ja loodusvarasid. Head suhted Türgiga võimaldavad Eestil kiiresti üles ehitada uue, mitmekesiste sidemetega majandusmudeli ja avada uksed Aasia turgudele.

Eesti delegatsioon imetles Istanbuli uut ja tohutute mõõtmetega kruiisisadamat, mis on märk Türgist kui meresuurriigist. Türgis tuntakse huvi ka Eesti sadamate vastu, märgatav huvi on Muuga sadama vastu. Perspektiivi on metal lide ja energiaressursside transiidiks Eesti kaudu Põhja-Euroopasse. Selles kontekstis on head väljavaated kolme mere algatusel, mis eeldab 13 Euroopa riiki hõlmava jõe- ja meretransiidikoridori loomist Läänemerest Aadria mere kaudu Musta mereni. Selle algatuse liikmeks võib saada ka Türgi. Keerulises poliitilises olukorras on vaja Eesti välismajandussuhteid mitmekesistada ja Türgi äriringkond on selleks valmis.

EAS ja rahvusvaheline kaubandusnõukogu kuulutasid juulis Istanbulis välja 19.–21. oktoobril Tallinnas toimunud auhinnagala „2022 Go Global Awards”. Eesti ja Türgi häid suhteid kinnitas oktoobris ka riigikogu väliskomisjoni esin duslik visiit, keda võttis vastu Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu.

Nikolai Degtjarenko esinemas kohtumisel Türgi vabariigi presidendi kantseleis.
SIHTTURUD EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2022 19
Eesti äridelegatsioon kohtumisel Türgi vabariigi presidendi kantseleis. Fotod: kaubanduskoda

Kirg rulatamise vastu juhtis noored ehitusärisse

Noortele aktiivse vaba aja veetmiseks ning uute ja ebatraditsiooniliste spordialade arenguks eelduste rajamine on meie meeskonna suur kirg ja missioon. Loome võimalusi, millest tundsime ise teismeeas puudust!

Gruuviramps on tänavaspordiparkide disaini mise, projekteerimise ja ehitusega tegelev Eesti ettevõte, mis on alguse saanud ettevõtte eestvedajate ühisest hobist ehk rulasõidust. Olles ka mõttemaailmalt ekstreemsportlased, ei tundunud meile ilma eelneva kogemuseta ehitusega tegelema hakkamine hirmutav, vaid põnev ja ekstreemne ülesanne. „Rulatamine + Instagram + Google = ehitusette võtlus“ on valem, mis võtab kokku esialgsed vahendid ettevõtlusega alustamiseks.

Gruuviramps ehitas Kärdlasse monoliitbetoonist rulapargi, mis laiub 425 ruutmeetril ja mille atraktsioonid sobivad nii algajatele kui ka edasijõudnutele. Fotod: Gruuviramps KRISTEL LARIN Gruuvi Group OÜ tegevjuht
UUS LIIGE EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2022 20
Tondiraba rulapark Tallinnas nomineeriti aastal 2021 aasta betoonehitise konkursile.

Me mõistame tundeid, mis noori valda vad, kui neil on hobi, millega tegeletakse suure kirega, aga kodukohas puuduvad harrastusvõimalused. See paneb idanema mõtte kolida tulevikus kodukohast võimalikult kaugele. Kuskile, kus maailm on tänapäevasem ja kõikide võimalustega. See tunne valdab just tõmbekeskustest eemal elavaid noori, kes täiskasvanuks saades suure tõenäosusega lahkuvadki kodukohast või isegi koduriigist. Soovime oma tegevu sega luua eeldused, et noortel oleks võima lus veeta vaba aega tänavaspordialadega tegeledes ja seda just oma kodukohas. Mõtleme, et kui meie nende arengueelduste loomisega ei tegele, siis kes veel?

Uus tegevussuund: vigurbetoonitööd

Tänavaspordiparkide ehitus on väga peen teadus, mida ei õpetata üheski ehituskoo lis, vaid see tuleb ära õppida spordialasid harrastades, harrastusväljakuid kasutades ja kombineerides neid teadmisi ehitusspet siifikaga. Näiteks tänu rulaparkide ehitami sele oleme omandanud väga spetsiifilised oskused betoonitööde tegemiseks ja oleme alustanud kõrvaltegevusena üldehituse teenusliiniga nimega Gruuvibetoon, mis tegeleb vigurbetoonitöödega. Basseinid, purskkaevud, torkreetbetoon, raadiused, kumerused jne – see kõik on meie pädevuses ning kui töö on juba kord ära õpitud, siis miks mitte pakkuda seda ka laiemalt. Lahe on see, et kui meil on ehitusobjektidel betoonivalu päev, siis ümberringi töötavate ettevõtete töölised panevad tööriistad maha ja tulevad vaatama, kuidas me tööd teeme. Paljude jaoks on olnud ennenägematu, kuidas näiteks 2,5 meetri kõrgust järsku radiaalset pinda betooniga torkreteeritakse. Jutt käib Tondiraba rulapargist, mis nomineeriti 2021. aastal aasta betoonehitise konkursil ning mille projekteeris ja ehitas Gruuviramps.

Tulevikuplaanides maailmavallutus

Gruuvirampsi tulevikuplaanid näevad ette maailma vallutamist. Praegu töötame tootearenduse projekti kallal, mille käigus arendame välja kuus erinevat ekstreemspordi harrastamise tooteliini üle saja kataloogi tootega. Eesmärk on arendada välja tooted, mida oleks võimalik eksportides võimalikult kiiresti sihtriigis paigaldada. See tähendab tootmise ja planeerimisprotsessi muutmist ja automatiseerimist. Arenduses on tooted, mis on suunatud nii erakliendile koduseks tarbimiseks kui ka suurklientidele avalikuks kasutamiseks. Eesmärk on tõsta ettevõtte ekspordipotentsiaali, sest Eesti ja põhjamaade turg on selle niši jaoks võrdlemisi väike, sh mängib siinkandis rolli hooajalisus.

Meil on hea meel, et meie tegevust on märgatud ja tunnustatud ka aasta noore ettevõtja konkursil, mis tõi meile koha esiviisikus. Kaubandus-tööstuskoja liikmeks hakkamine tundus meile loogilise sammuna ja on meie jaoks suur au.

HARJUMAA

ABEL OÜ

Beautiful Me rullmassaaž.

ADELLA SHIPPING OÜ

Mere-lastiveo organiseerimine, laevade agenteerimine.

ARHITEKTUURIBÜROO PANDA OÜ Arhitektuuribüroo.

ATLAS MARINE OÜ

Ehitus, laevaehitus, elektritööd.

AUTUMN SPIRIT OÜ

Investeerimine fondidesse ja kinnisvarasse.

AUVE TECH OÜ

Autonoomsete transpordisüsteemide arendamine, tootmine ja integreerimine.

BIKEEP OÜ Nutikate jalgrattaparklate tootmine.

CELESTIS OÜ

Raamatupidamine, maksualane nõustamine.

CINLEY OÜ Filmide ja videote tootmine.

CONFERRITY HOLDING OÜ

IT-alane nõustamine, projektijuhtimine, protsessijuhtimine.

CONTINENTAL CARGO OÜ Logistika, ekspedeerimis- ja laoteenus, kauplemine.

DEVER OÜ Kodutekstiilide tootmine.

EASYUP OÜ Hulgikaubandus.

EVENTECH OÜ

Heli-, valgus- ja lavatehniliste seadmete rent, müük ja tootmine.

FIVIO OÜ

E-poodide areaal.ee ja ohuniisutid.ee pidamine.

GETSMART OÜ

Koolitusvideote produktsioon, koolitusmaterjalide loomine.

GLAMLAC OÜ

Kosmeetika- ja tualetitarvete toomine ja müük.

HOIUR OÜ

Investeerimine fondidesse ja kinnisvarasse.

INOX-STEEL OÜ

Roostevabast terasest toodete (rullid, lehed, plaadid, torud jne) turustamine.

LAVA OÜ

Bränd Safal KIDS pakub riideid lastele vanuses 0–8 aastat.

MASSIVA HUSFABRIK OÜ

Kokkupandavate puitehitiste (saunad, suvilad, majad) ja nende elementide tootmine.

MIND THE GAP OÜ

Digitaalse turunduse nõustamisettevõte.

NORDLUBE OÜ

Kvaliteetmäärete ja -õlide hulgimüük.

PIN ARHITEKTID OÜ

Projekteerimine ja projektijuhtimine.

PLYWOOD BALTIC TRADE OÜ

Kauplemine vineeri ja vineeritoodetega.

PUNCH CLUB OÜ

Joogitootmine, sh kange alkoholi destilleerimine.

SIRJE STIIL OÜ

Taimede ja lillede jae- ja hulgimüük.

SERENGA OÜ

Investeerimine fondidesse ja kinnisvarasse.

SL PROTECTION OÜ

Betoonilisandite ja impregneeride tootmine.

TOPANGA OÜ

Investeerimine fondidesse ja kinnisvarasse.

HIIUMAA

KORRASHOID OÜ

Kinnisvara korrashoiu teenused Lääne-Eestis.

LÄÄNE-VIRUMAA

ARTOCARPUS OÜ

Erineva viskoossusega toiduainete pakendamine mitmesugusesse taarasse, sealhulgas lamineeritud tuubidesse.

PÄRNUMAA

METSÄ WOOD EESTI AS

Kasevineeri tootmine.

SAAREMAA

LAUS-END OÜ Raamatupidamisteenused.

TARTUMAA

KÄHARI ADVOKAADIBÜROO OÜ Advokaadibüroo.

VÄDERSTAD OÜ

Väderstadi põllumajandusmasinate ja nende varuosade müük ning hooldus.

VALGAMAA

EESTI LIHAVEISEKASVATAJATE ÜHISTU TÜH

Elusloomade vahendus.

VILJANDIMAA

KASE FURNITURE OÜ

Saematerjali tootmine, täispuidust mööbli ja mööblidetailide tootmine.

Täielikku loetelu oktoobris ja novembris lisandunud liikmetest näeb www.koda.ee.

UUED LIIKMED EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2022 21

Talv tuleb pilvine, aga elame üle

Ebamääraseid tegureid on esile kerkinud nõnda palju, et ajalooliste trendide ülekandumine tulevikku ei ole enam nii tugev kui varem. Seda hoolsamalt peetakse aga arutelusid selle üle, mis võiks ees oodata lähitulevikus.

Tööstuse konkurentsivõime küsimärgi all Eesti majanduse aluseks oleva töötleva tööstuse toodangumahud on viimastel kuudel vähenenud ning üha rohkem on kuulda ettevõtjate sõnumeid plaanide edasilükkamisest, koondamistest ja kahjuks ka tegevuse lõpetamisest.

Kõige raskem tundub olevat puidutööstusega seotud ettevõtetel, kelle lõpptoodang – olgu see mõni ehitus

detail, mööbliese või valmis aiamaja – leidis tihti ostja Soomest, Rootsist või mujalt Euroopast. Praegu on aga kõikjal Euroopas majandusaktiivsus kahanenud ning ehitus- ja kinnisvaraturg kerges languses. Lisaks on siinsete ettevõtjate sisendkulud kasvanud rohkem kui mujal, sest kohalik palkmaterjal on kallis ja riigi energiatoetused ettevõtjatele pehmelt öeldes kesised.

Kui kogutud puhvrite ja tegevuse optimeerimise abil saaks külma aja üle elada, siis potentsiaalne pikema-

ajalisem konkurentsivõime kadu on tõsine probleem, mida on märksa keerulisem tagasi pöörata.

Kaupmeeste jaoks on pidu läbi

Pandeemia ajal kogunenud säästude ja pensionireformi toel elasime möödunud talvel ja sel kevadel nii, nagu homset polekski – jaekaubanduse maht kasvas 15–20% ajal, mil inflatsioon oli samuti 15–20%. Ennekuulmatu! Nüüdseks on see aeg läbi. Majapidamiste hoiuste kasv on peatunud ja pigem on mõnel kuul hoiused juba vähenenud. Selline areng jätkub kindlasti ka tulevatel kuudel, mil postkasti jõuavad järjest suuremad küttearved. Ja kuigi kaup mehed eelistaksid kindlasti, et iga kuu ja nädalaga käibenumbrid aina kasvaksid, siis mõistliku ja kestliku

Majandusanalüütikute poole pöördutakse tihti küsimustega: mis saab edasi? Kuhu meie majandus liigub? Kui varem sai neile küsimustele vastates tugineda üsna detailsetele prognoosidele, siis nüüd on reaalsus teistsugune.
segases keskkonnas on mitu aastat ette vaatavad prognoosid oma väärtuse kaotanud. SKP reaalkasv 2022 –0,5% 2023 1,1% 2024 3,7% Inflatsioon Keskmine brutokuupalk Töötuse määr 2022 19,1% 2023 6,8% 2024 2,1% 2022 1705 € 2023 1883 € 2024 1998 € 2022 6,5% 2023 8,6% 2024 7,5% Allikas: Eesti Panga prognoos 20.09.2022. EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2022 22 MAJANDUS
Praeguses

majandusarengu kontekstis tuleb kai nenemine võib-olla hoopis kasuks. See loob inimestele võimaluse vaadata oma kulutustele kriitilise pilguga otsa ja teha vajaduse korral korrektuure, mis muidu kahe silma vahele jääksid.

Rahapoliitikal varasemast nõrgem mõju

Lisaks kohalikele muutustele kujun datakse meie majanduse arengut ka väljaspool Eesti piire. Jättes kõrvale geopoliitilised sündmused ja keskendu des rohkem majanduspoliitikale, ei saa mööda vaadata karmistuvast rahapoliitikast, mis üha enam reaalmajan dust pitsitab. Praeguseks on kõik (mõne erandiga) keskpangad asunud inflat siooniga hoogsalt võitlema ja tõstnud intressimäärad viimase kümnendi kõrgeima tasemeni. Intressimäärade liigutamine ehk raha hinna muutmine on ajalooliselt olnud keskpankade peamine rahapoliitiline tööriist, mille abil proovitakse inflatsiooni ja majan dusarengut hoida stabiilsena. Teoorias on keskpankade toimetamispõhimõtted lihtsad ja oodatavad tulemused küllaltki loogilised. Paraku on majanduse struk tuur muutunud üleilmselt iga aastaga üha keerulisemaks ja seetõttu ei ole rahapoliitikal suuremates valuutapiir kondades enam reaalmajandusele nii otsest ja tugevat mõju kui veel mõni

aastakümme tagasi. Muu hulgas on sellele kaasa aidanud ka keskpangad ise, kes on vahepeal ülileebe ja toetava rahapoliitikaga kaldunud äärmusesse, kust on raske välja pääseda. Leebe rahapoliitika kriitikute üks peamiseid hoiatusi on alati olnud see, et väljakutse ei ole negatiivsete intresside ja rahatrü kiga alustamine, vaid hiljem sellega lõpetamine. Nüüd on keskpangad pidanud olude sunnil selle väljakutse vastu võtma.

Globaalselt oleme rahapoliitika kursi muutuse mõjusid mõnel pool juba näinud. Aktsiaturud olid vahepeal juba 25% viimasest tipust kukkunud, Briti võlakirjade hind käis üles-alla nagu mõne arengumaa puhul, USA dollar pole teiste valuutade suhtes nõnda tugev olnud rohkem kui kakskümmend aastat ning Euroopa Keskpank töötab ennetavalt välja tööriistu Lõuna-Euroopa riikide päästmiseks, kelle võlakoormus

ei kannata kõrget intressitaset. Õnneks on muutused reaalmajanduses jäänud tagasihoidlikumaks. Kinnisvarahinnad on eri piirkondades vaid veidi langenud ja tööpuudus õige pisut kasvanud. Suuremad probleemid on seotud energia varustuskindlusega, kuid selles vallas pole rahapoliitikast kasu ega kahju.

Seekord sisenesime kriisi tugevamana

Kokkuvõttes on praegune parim teadmine selline, et talv tuleb karm, kuid Eesti majandus elab selle üle. Sisenesime praegusesse kriisi tugeva konjunktuuriga ja võrreldes varasemate kriisikogemustega on Eesti majandus oluliselt tasakaalukam. Lisaks geopo liitilistele pingetele ja ebakindlusele seoses energiajulgeolekuga muudab lähituleviku suhtes ettevaatlikuks fakt, et keskpangad pole rahapoliitika kar mistamisega veel kaugeltki lõpetanud. See tähendab, et enne, kui asjad hakka vad paremuse poole minema, lähevad need suure tõenäosusega praegusest siiski halvemaks. Arutelud selle üle, kas majanduslangus on juba käes ning kui pikk ja sügav see seekord olla võiks, käivad nii Eestis, Saksamaal kui ka Ameerikas. Loodetavasti saabub lähi kuudel mingigi selgus, kuid õhkkond on ärev ja doominokivid on ilusti üksteise kõrval vaid väikest tõuget ootamas.

MAJANDUSE

TULEKS

TAASTUMISEKS

EUROOPAS ÜHTLUSTADA ETTEVÕTETE AITAMISE REEGLEID

Majanduse nigelam seis tähendab ettevõtete jaoks paratamatult teatavat kohandumist. Siinjuures on üks olulisi tegureid see, millistel tingimustel ja millisel määral Euroopa eri riigid raskustes ettevõtteid toetavad.

Kasu oleks eelkõige ühtlus tatud toetusreeglitest, mis ei moonutaks konkurentsi ega tekitaks nõiaringi täiendavast eelarvestiimu list põhjustatud hinnatõusu näol. Suuremas osas prognoosidest, sh Eesti Panga omas, arvatakse, et majan dus kasvab 2023. aastal Euroopas üsna kiduralt või isegi langeb. See mõjutab suuresti ka Eesti tööstuse käekäiku, kuna me ekspordime Euroopa turgudele. Ei ole enam uudis, et üks kehva kasvu

põhjus on kõrged energiahinnad, mis vähendavad tarbijate ostujõudu. Lisaks karmistavad keskpangad hinnakasvu kontrolli alla saamiseks rahapoliitikat ja seegi hakkab nõudlust piirama. Ebakind lus geopoliitilises keskkonnas ja hindade kiirest muutusest tekkinud määramatus muudavad äririskide võtmise kuluka maks. See kõik piirab majanduskasvu.

Kiire hinnatõus ei haava majandus kasvu pelgalt tarbijate ostujõu languse kaudu. Hindade kiire muutumise ajal on raske prognoosida, milliseks need edaspidi kujunevad. See teeb ettevõtete jaoks lepingute sõlmimise riskantse maks ja vähendab seeläbi majandusak tiivsust. Kui riskid jäävad lepingus vaid ühe poole kanda, on viimane sunnitud hinda tõstma, et lepingule lõpuks ise mitte peale maksta. Kui aga hind on kõrgem, siis on nõudlus väiksem.

Õhkkond on ärev ja doominokivid on ilusti üksteise kõrval vaid väikest tõuget ootamas.
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2022 23 MAJANDUS
KASPAR OJA Eesti Panga ökonomist

Paremad kohandujad võidavad

Selleks et majandus saaks hakata krii sist taastuma, on harilikult tarvis teatavat kohandumist. See tähendab paratama tult osa ettevõtete äri muutumist ja osa töökohtade kadumist, et need saaksid uuesti tekkida uutes ettevõtetes. Majan dusprognooside põhistsenaariumites ei oodata siiski tööpuuduse suurt kasvu. Senine statistika näitab, et töötus küll kasvab, kuid on siiski endiselt väike. Riigi roll on sellises olukorras soodustada inimeste ümberõpet ja aidata ettevõtteid uutele turgudele sisenemisel.

Toormete ja energia kiire kalline mine on pannud aga valitsusi mõt lema oma riigi ettevõtete toetamisele. Võimalused ja meetmed seda teha on riigiti erinevad. Ebaühtlased abista mismeetmed moonutavad riikideva helist konkurentsi, halvendades sel viisil Euroopa ühisturu toimimist. Euroopa riikide suur vabadus oma ettevõtteid kriisi eest kaitsta on Eesti ettevõtetele enamasti kahjulik, sest meie majandus on väga ekspordima hukas ja võimalused oma ettevõtteid toetada on piiratud. Pikaajaliselt on kõigile kasulikum, kui edukad on need ettevõtted, kellel on turul loomulik konkurentsieelis, mitte ärid, kes elavad toetustest.

Niisuguses olukorras võib ettevõ tete helde toetamine riigieelarvest viia nõiaringini. Kui üks riik oma ettevõt teid toetab, on ka teistel riikidel surve seda teha, et vältida oma ettevõtete konkurentsivõime langust. See tähen dab aga suuremat eelarvestiimulit, mis viib omakorda hoogsama inflat

sioonini ja sealt edasi vajaduseni taas uute toetuste järele.

Riigiabiga ebavõrdse konkurentsini

Mõneti on praegune olukord sarnane 1930. aastatega, kui Euroopa riigid devalveerisid kordamööda valuutat, et tugevdada oma ettevõtete konkurentsi võimet. Kursi langetamisega püüti ühest küljest muuta oma tooteid soodsamaks, et neid oleks lihtsam eksportida. Teisest küljest taheti sedasi muuta importi kalli maks, et tarbijad eelistaksid kodumaist. Taoline konkurentsivõime kunstlik moonutamine polnud jätkusuutlik. See tekitas riikide vahel pingeid ja halvendas inimeste majanduslikku olukorda. 1930. aastate vahetuskurssidega mängimise poliitikast saadi jagu alles Bretton Woodsi süsteemi loomisega.

Eesti võiks Euroopa Liidus tungiva malt nõuda sarnaste riigiabi reeglite järgimist, et lõpetada konkurentsi moonutavad tegutsemisviisid. Euroopa Liit võiks kaaluda sellist abistamist, mis ühtlustaks turgu valdkondades, kus osa riikide toetused seda moonutavad. Eestis tasub toetusskeeme luua eeskätt sekto rites, kus teiste riikide toetused asetavad meie ettevõtted kehvemasse positsiooni.

Auru väljalaskmine pole halb

Kuigi prognoosides oodatakse lähikvar taliteks majanduse olukorra halvene mist, on lähtekoht, kust mured algasid, väga tugev. Erinevad küsitlused, milles on antud hinnang äritsüklile, näitavad, et suurema osa 2022. aastast on Eesti majandust iseloomustanud väga tugev

seis: ettevõtted tajuvad teravat tööjõu puuduse probleemi ja tööstuses on pea kogu tootmisvõimsus rakendatud. 2022. aasta neljanda kvartali alguses osutasid küsitlused majandustsükli keskmisele tulemusele. See näitab, et teatav majan duse kohandumine võib olla vajalik ka edasiste haavatavuste vältimiseks.

Olukorras, kui majandus püsib pike mat aega üle oma pikaajalise võime kuse, suureneb tööjõupuudus ja kasvab palgasurve. See tähendab aga omakorda eksportiva sektori konkurentsivõime langust ja võib kärpida majanduse kasvuvõimalusi. Seetõttu võib teatav auru väljalaskmine majandusest olla eksportivale sektorile pikemas vaates isegi kasulik.

Järgmiste aastate üheks oluliseks küsimuseks saab see, kuidas suudetakse kaasata Ukrainast pärit tööjõudu, mis moodustab järjest suurema osa Eesti tööealistest inimestest. Oktoobri lõpuks oli Eesti elanikkonnale lisandunud Ukraina sõjapõgenike näol ligikaudu 3%.

Kui sõda Ukrainas ühel päeval lõppeb, pakub see Eesti ettevõtetele võimalusi Ukrainasse laienemiseks ja sealses ülesehitustöös osalemiseks. Ukraina ülesehitamist ei peaks vaa tama pelgalt kui abi, vaid kui mõlemale poolele kasulikku võimalust.

Prognoosides oodatakse, et 2023. aasta jooksul hakkab majandus jälle kosuma. Mida ühtlasemana suudame ärikeskkonna hoida Euroopa ettevõtete jaoks, seda tõenäolisem on, et kasvust lõikavad kasu eeskätt kohanemis võimelisemad ettevõtted. Minevik on näidanud, et Eesti ettevõtted on head kohanejad.

MAJANDUS EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2022 24

Millal tuleks lepingust taganeda ja millal leping hoopis üles öelda?

Lepingust taganemine ja lepingu ülesütlemine on mõlemad võlaõigusseaduse § 101 lõikest 4 tulenevad võimalused, mida kahjustatud lepingupool saab lepingu rikkumise korral kasutada.

Praktikas tekitab tihti segadust, millal on lubatud lepingust taga neda ja millal lepingut üles öelda. Oluline on neid siiski eristada, kuna need on erinevad õigus kaitsevahendid nii sisu, kohaldamise kui ka tagajärgede poolest. Toon välja lepingust taganemise ja ülesütlemise erinevused.

Üürilepingut on võimalik üles öelda, kuid müügilepingust tuleb taganeda

Lepingu ülesütlemist on võimalik kasutada kestvuslepingute puhul ehk juhul, kui leping on suunatud püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele. Kestvuslepingule on iseloomulik see, et lepingut ei täideta ühekordselt, vaid pikema aja jooksul ning kohustuse täitmine on korduv. Tüüpilised kestvuslepingud on näiteks üürileping, rendi leping ja liisinguleping.

Lepingust taganemist kasutatakse aga selliste lepingute puhul, mis on suunatud ühekordsele sooritusele. Kõige klassikali sem näide on müügileping. Muu hulgas on lepingust taganemise puhul oluline see, et taganeda saab ainult kehtivast lepingust.

Lepingust taganemise ja lepingu ülesütlemise põhjused

Lepingu ülesütlemise alus sõltub sellest, kas tegemist on tähtajalise või tähtajatu kestvuslepinguga. Kui tegemist on tähtajatu kestvuslepinguga, siis saab lepingu pool selle

üles öelda ka ilma mõjuva põhjuseta ehk korraliselt. Kui ühe poole huvi kaob, siis saab ta lepingu ühepoolselt lõpetada, esitades ülesütlemise avalduse teisele lepingupoolele.

Tähtajalise lepingu puhul on vaja lepingu ülesütlemiseks mõjuvat põhjust ehk lepingu saab üles öelda erakorraliselt. Oluline on aga asjaolu, et erakorraline ülesütlemine on luba tud vaid mõistliku aja jooksul pärast ülesütle mist õigustavatest asjaoludest teadasaamist.

Lepingust taganeda saab aga ainult juhul, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Võlaõigussea duse § 116 lõikes 2 on loetletud olukorrad, mida eelkõige peetakse oluliseks lepingu rikkumiseks. Näiteks on tegemist olulise lepingurikkumisega siis, kui kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Tagajärjed on väga erinevad

Lepingu ülesütlemise tagajärg on lepingu edasiulatuv lõppemine ehk pärast ülesütle mist ei saa pooled enam teineteiselt nõuda lepingu täitmist. Lepingust taganemise tagajärg on aga hoopis lepingu tagasiulatuv lõppemine ehk mõlemad lepingupooled peavad andma välja lepingu alusel saadu. Näiteks müügilepingust taganemise korral peab ostja tagastama saadud asja ja müüja peab tagastama ostja makstud raha.

Kui teil tekib küsimusi lepingust taga nemise või ülesütlemise teemal, siis võtke ühendust koja juristidega e-posti aadressil juristid@koda.ee.

KASULIKKU EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2022 25
IREEN TARTO kaubanduskoja jurist

Kaubanduskoja turundusjuht Kaur Orgusaar (vasakul) õnnitleb Büroomaailma tegevdirektorit Jüri Rossi, kes võitis oksjonil Kohtla-Järve Ukraina kultuuri muuseumi annetatud kuju. Kahte Ukraina rahvariietes armunut kujutav taies on toodetud 1950. aastatel Kiievi keraamikatehases ja väidetavalt on kuju loodud kirjanik Nikolai Gogoli 1831. aasta novellikogu „Õhtud külas Dikanka lähedal“ ainetel.

Pidasime pidu ja pärgasime parimaid

Kaubandus-töös tuskoja 97. aastapäeva tähistasime 10. novembril hotellis Hilton Tallinn Park. Õhtu jooksul tänasime ja tunnustasime inimesi, kes on mänginud olulist rolli Eesti majanduse ja ettevõt luse arendamisel.

Toimus ka oksjon Ukraina heaks. Hiltoni restorani The Able Butcher kokad valmistasid rikkaliku õhtusöögi, mille kõrvale sai nautida Veiniekspressi pakuta vaid veine.

Reigo Ahven ja trummarid andsid aastapäevapeole avalöögi. Tantsu löödi ansambel Funkifize muusika saatel.
MS Balti Trafo OÜ juhatuse liige Jaanus Luberg (paremal) sai koja II klassi aumärgi, mille andis üle Toomas Luman. GALERII EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2022 26
Kaubanduskoja III klassi aumärk.

Aastapäeva

Kaubandus-tööstuskoja I, II ja III klassi aumärkidega tunnus tame inimesi, kes on mänginud olulist rolli Eesti ettevõtlus keskkonna kujundamisel ja kelle saavutusi ettevõtluses saab seada eeskujuks.

I klassi aumärk h Kaarel Kotkas – Veriff OÜ juhatuse liige, eriliste teenete eest tehnoloogiasektori arendamisel ja Eesti tuntuse suurendamisel maailmas. h Ülo Jaaksoo – Cybernetica AS-i nõukogu esimees, ettevõtluse ja eriti informaatika valdkonna pikaaegse arendamise eest. h Mart Ustav – Icosagen AS-i juhataja ja asutaja, teaduse ja ettevõtluse koostöö pikaaegse arendamise eest.

II klassi aumärk h Paavo Nõgene – AS-i Tallink Grupp juhatuse liige, eriliste teenete eest ettevõtluse ja turismi ning meretranspordi aredamise eest. h Jaanus Luberg – MS Balti Trafo OÜ juhatuse liige, eriliste teenete eest ettevõtluse ja piirkondliku koostöö pikaaegse arendamise eest. h Raivo Vasnu – NPM Silmet OÜ juhatuse liige, eriliste teenete eest ettevõtluse ja tööstuse arendamise eest Ida-Virumaal.

III klassi aumärk h Teet Tiko – Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse valdkonna juht, eriliste teenete eest Eesti kutsehariduse pikaaegse arendamise eest. h Katrin Talihärm – Eesti Pangaliit MTÜ tegevdirektor, eriliste teenete eest ettevõtluse ja pangandussektori pikaaegse arendamise eest.

tähistamisele kogunenud publik kuulamas kaubanduskoja juhatuse esimehe Toomas Lumani avakõnet. Koja III klassi aumärgi pälvis pangaliidu kauaaegne tegevdirektor Katrin Talihärm. Aumärgi andis üle koja juhatuse esimees Toomas Luman.
GALERII EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2022 27
Toomas Luman koos NPM Silmeti juhatuse liikme Raivo Vasnuga, kellele omistati koja II klassi aumärk.

Kelleks sa tahad saada?

Rakvere eragümnaasiumi 9. klass tegi 3. novembril toimunud töötoas tutvust nii „Tööle kaasa“ programmiga kui ka Rakvere riigigümnaasiumi 11. klassi õpilastega.

Töötoa eesmärk oli testida karjäärinõustajate ühingu liikmete koostatud töölehti ja uurida noorte käest, kuidas töölehed toetavad eneseanalüüsi ja kogemuse mõtes tamist. Samuti tahtsime kohtumise kaudu kõlavamalt esile tuua koostöö olulisuse kooli, lapsevanemate, töö andjate ja karjäärispetsialistide vahel.

Töötoas lahendati meeskonniti töö lehtede ülesandeid ja tulemusi arutati ühiselt. Sellisel kujul on õppimine alati hoogne ja arendab olulisi pädevusi. Veelgi enam, kui kombineeritakse kahte eri kooli ja kooliastet, siis on õpilastel hea võimalus lõimuda ja üksteiselt õppida. See omakorda on olu line sotsiaalsete oskuste arendamiseks. Ühtlasi on tekkiv arutelu hea tagasiside karjäärinõustajate ühingu liikmetele, kas ja kuidas parendada seniseid materjale.

„Tööle kaasa“ töötoas anti õpilastele võimalus analüüsida eri asutusi, neis olevaid ametikohti ja töökeskkondi. Arutleti eri ametite töö sisu ja väärtuse üle. Jõuti arusaamani, miks erinevad tööd on vajalikud ja et iga töö tegija on tähtis. Sellisel moel saab õpilane teadli kumaks töömaailmas toimuvast.

Leidub palju üllatavaid ameteid

Töötoas jäi õpilastelt kõlama hulk olulisi tähelepanekuid, mis annavad selge signaali, et karjääriteemasid on koolides oluline käsitleda.

Esmalt oli õpilastele üllatav, kui palju on ameteid, mille peale ei tulekski. Oldi veendunud, et töövarjuks käimine on tähtis nii silmaringi avardamise kui ka haridustee planeerimise suhtes, sest varjutades on avatud palju uksi ja neisse tasub võimaluse korral sisse piiluda.

Rakvere koolinoored lahendasid meeskondades ülesandeid ja arutlesid eri ametite töö sisu ja väärtuste üle. Foto: erakogu

Üks mõttekäik viib teiseni ja nii jõuti mõtestatud õppimiseni, kus matemaatika on tõesti oluline õppeaine ja hõlmab enamat kui arve. Selliste taipamiste üle on kõigil matemaatikutel siiralt hea meel. Veelgi parem, kui sel line taipamine tuleb põhikoolis. Ühtlasi tõid õpilased välja, et töötuba aitas mõista, mida tulevikus paremini teha ja milliseid otsuseid teha juba pärast 9. klassi lõpetamist.

Otsustamisoskust treenimas

Nende teemade üle arutlemine ja olukordade läbimängimine kasvatab noores ka otsustamise oskust. Mida teadlikum ollakse karjääriteemadel, seda lihtsam on teha läbimõeldud otsust. Mida varem noore teadlikkust suurendada, seda selgema tulevikuvaatega langetab ta otsuseid oma haridusteel. Nii saab vältida olukordi, kus noore haridustee võib katkeda või ei jõuta oma karjääriunistuste ees märkideni, kui noor liialt hilja avastab, et oma soovide saavutamiseks oleks pidanud varem pingutama hakkama ja seda õppeainetes, mille õppimises ei nähtud mõtet. Sageli ütlevad noored koolis, et milleks mulle matemaatika,

keemia või füüsika, mul pole neid valemeid elus vaja. Milleks mulle inglise või saksa keel, kui soovin õppida autoremondilukksepaks. Tõsi, mutri võtme käsitsemiseks pole keelt vaja osata, küll aga on autoremondilukksepa „patsiendi digilugu“ suure tõenäosusega võõrkeeles.

Hea teada!

Programmi „Tööle kaasa“ eesmärk on, et rohkem noori mõtestaks, kes ma olen, mida ma tahan, mis on see töö, mida ma teha tahan ja mida see omakorda tähendab.

3. novembril tutvustasid Rakvere eragümnaasiumis programmi Eesti töötukassa, karjäärinõustajate ühingu ja Eesti kaubandus-tööstuskoja esindajad. Päeva juht oli karjäärinõustajate ühingu esindaja Tuuli Mekk.

Algatuse koordinaator on kauban dus-tööstuskoda ning võrgustikku kuuluvad karjäärinõustajate ühing, Eesti töötukassa, haridus- ja teadusministee rium, haridus- ja noorteamet.

HARIDUS EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2022 28

Teeme töömaailmas toimuva lastele selgemaks!

16. veebruaril 2023 avavad Eesti ettevõtted oma uksed töötajate lastele, et neil oleks võimalus vanemate töö ja töökeskkonnaga lähemalt tutvuda. Esimesed olulised karjäärivalikud peavad noored tegema juba põhikooli lõpus ning selleks, et nad saaksid teha valikuid teadlikumalt, tuleb kasuks kokkupuude töömaailmaga ja tutvumine eri ametitega.

Kuna lapsevanem on kõige lähem lüli lapsele töömaailma tutvustamisel, siis tule osale algatuses „Tööle kaasa!“, millega kutsume tööandjaid, lapsevanemaid ja koole koostöös looma lastele ja noortele tööeluga tutvumiseks uusi võimalusi.

Loe lähemalt ja registreeri www.töölekaasa.ee

Mida on IT-sektoril naistele pakkuda?

Novembri lõpus toimus kaubanduskoja eestvedamisel naistele mõeldud ITteemaline seminar, et suurendada teadlikkust selle sektori võimalustest. Teist aastat toimunud seminari idee oli inspireerida: miks võtta ette karjääripööre ITalale või mida teha siis, kui IT kõnetab, aga programmeerimine mitte.

Mis on psühholoogias ja IT-s sarnast?

Tänavu jagasid kogemusi Proeksperdi kvaliteediinsener M arilyn Võsu ja eAgronomi tootejuht Anastasiia Shevchenko. Kristian Sägi ettevõttest Dynatrace põhjendas, miks naised peaksid IT-sektoris töötama. Ta tõi välja, et probleem on stereotüüpides, mida tuleks julgelt murda, ning rõhutas, et töökeskkonnas loovad eri soost ini mesed tasakaalu. Ei ole eraldi IT-mehi ja IT-naisi, on palju rolle ja neid saavad täita mõlema soo esindajad.

Seminari toimumisele aitasid sponsoritena kaasa Nurme Looduskosmeetika ja Goldwell.

Oma karjääripööret IT-sektorisse tutvustab Proeksperdi kvaliteediinsener Marilyn Võsu, kes täidab meeskonnas ka Scrum master’i rolli (Scrum master: agiilse tarkvaraarendusmeeskonna eestvedaja, tiimitöö arendaja ja Scrum-praktikate õpetaja).

Milline oli sinu tee psühholoogiast IT-sse?

Käisin psühholoogiaõpingute kõrvalt eri firmades andmesisestajana tööl ja sain aru, et tahaksin õppida ka midagi tehnilisemat. Kaalusin mõnda aega õpingute jätkamist kas raamatupi damise või IT vallas, kuid otsustasin ikkagi IT kasuks. Õpingud jäid alguses küll üsna lühikeseks, aga mõne aasta pärast sain sisse „Vali IT!“ programmi, kus õppisime poolteist kuud päevast päeva programmeerimist. Selle projekti kaudu saadeti ka meie kontaktid eri IT-firmadesse ning õnneks kutsus minu praegune tööandja mind algul praktikale ja hiljem tööle.

Milliseid psühholoogiaõpingutes omandatud teadmisi saab kasutada IT-töös?

IT-s on väga oluline tiimitöö, eri inimestega koostöö tegemise ja nende mõistmise oskus. Üks tähtsaimaid asju projekti õnnestumise juures on tiimi omavaheline usaldus ja selle eden damine on ääretult oluline. Kindlasti on tähtis tähele panna, kuidas eri inimestega tiimis suhelda. Ka psühho loogias on oluline inimeste erisustega arvestada. Samuti on mõlemal alal suur rõhk probleemilahendusel ja paremuse poole pürgimisel.

Millist kõige levinumat IT-valdkonnas töötamisega seotud müüti sooviksid murda? IT pole ainult programmeerimine. IT-s on palju ameteid, mis ei hõlma

hommikust õhtuni programmeeri mist, näiteks analüütik, kvaliteediinsener, Scrum master , kasutajakogemuse disainer, tooteomanik jne.

Miks on IT-sektorisse naisi vaja? Mitmekesisuse loomiseks. Mõelge, kui igav oleks siis, kui näiteks kõik lauljad oleksid naised või kõik saatejuhid mehed? Naised on tihti empaatilisemad ja märkavad veidi teisi asju kui mehed. Iga inimene on muidugi unikaalsete isikuomadustega, kuid olen märganud, et naised on sageli avatumad suht lejad ja ärgitavad ka mehi avatumalt suhtlema. Kui vaid mehed arendavad tervele inimkonnale süsteeme ja lahen dusi, siis lähtuvad nad tihti vaid enda vajadustest ja nägemusest. Ajaloos on näiteid, kus ainult meestest koosnev tiim on teinud arendusi näiteks liiklusohutuses või ravimitööstuses ja arvestatud on vaid keskmise mehega, millega on kaasnenud ka tõsisemad tagajärjed. Seega on just mitmekesisuse seisukohast hea, et tooteid ja teenuseid luuakse eri huvirühmi silmas pidades.

Sinu soovitus tüdrukutele: miks minna IT-valdkonda? IT-s on palju võimalusi ja arengu suundi. Võimalik on liikuda ühest rollist teise, saab ka eri valdkondadega kokku puutuda, olenevalt sellest, millises vald konnas tarkvara arendatakse. Näiteks äritarkvarast mängudeni või kiipkaardilugejatest tööstusautomaatikani.

Mis on need omadused, mis toovad IT-s edu?

Kindlasti uudishimu ja analüüsivõime, samuti järjekindlus, kui asjad ei õnnestu esimesel, teisel või isegi kolmandal korral. Oskus ja julgus küsimusi küsida, kui millestki kohe aru ei saa. Oluline on ka mitte pimesi usaldada kellegi teise arvamust, vaid enda arvamust avaldada. Tähtis on ka leppida sellega, et kunagi ei saa teada kõigest kõike ning alati on midagi, mida saab juurde õppida.

Mõelge, kui igav oleks siis, kui näiteks kõik lauljad oleksid naised või kõik saatejuhid mehed?
Marilyn Võsu
Fto o : A l e k s an dra Puks KOGEMUS EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2022 30
EVELIN kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

NAISJUHTIDE KIIRENDI

Jaanuarist juunini

Kas oled tähele pannud, et naistele suunatud formaatides on osalejateks valdavalt naisettevõtjad, mitte keskastme naisjuhid keskmise suurusega ja suurettevõtetest?

Kui tunned, et soovid treenida kriitilise mõtlemise, argumenteerimise ning avaliku kõnelemise ja läbirääkimise oskusi, siis tule ja liitu kiirendiga!

Kiirendis on kesksel kohal täiskasvanutele mõeldud treeningmetoodika SpeakSmartClub™ Lisaks ava- ja lõpuüritus ning igakuised kohtumised eri sektorite tippjuhtidega. Ikka selleks, et laieneks võrgustik, mida oma ettevõtte sees niisama lihtsalt kasvatada ei saa.

SpeakSmartClub™ aitab saavutada järgmist:

• tõuseb otsuste kvaliteet

• suureneb kolleegidega suhtlemise efektiivsus

• vähenevad pinged sisekommunikatsioonis

Treenerid Kai Klandorf ja Anna Karolin

Kiirendisse kandideerimiseks täida registreerimisvorm ning lisainfo lahtrisse kirjuta paari lausega, miks just Sina peaksid kiirendisse valitama ning mida osalemisest võita soovid.

Kandideerimise tähtaeg: 22.detsember 2022

Omaosalus: 299 € + KM (võimalik tasuda osade kaupa)

KIIRENDI KUUPÄEVAD:

Avaüritus 25.1.23

Argumenteerimiskohtumised iga kahe nädala tagant vahemikus 08.02– 17.05.2023. Lõpuüritus juunis 2023

Lisaks: igakuised kohtumised Eesti tippjuhtidega vastavalt kiirendis osalejate profiilile.

Lisainfo: Piret Potisepp, piret@koda.ee

Elluviija: Projekti koostööpartnerid: Kuldsponsor:

Fantoomliitumiste probleemiga TEGELEMINE VÄÄRIB KIITUST, ENT

PALJU

ON KA EBASELGUST

Koda esitas riigikogu majanduskomisjonile arvamuse elektrituruseaduse plaanitavate muudatuste kohta, millega põhiliselt käsitletakse nn fantoomliitumiste probleemi ehk olukorda, kus tootjad loovad tehnilise võimekuse elektri tootmiseks ja selle võrku edastamiseks, ent tegelikkuses seda tegema ei hakka.

Seeläbi on takistatud ka uute elektritootjate võrku lisandumine. Koda peab fantoomliitumiste problee miga tegelemist õigeks, kuid tegi eelnõu kohta mitu muudatusettepanekut.

Liitumislepingut sooviv tootja peab üldjuhul tasuma deposiiti Vastavalt eelnõule peavad tootjad, kelle tootmisseadmete võimsus on üle 15 kilovati, maksma edaspidi liitumislepingu sõlmimisel võrguettevõtjale deposiiti summas 38 000 eurot megavoltampri kohta. Võrguettevõtja tagastab deposiidi tootjale pärast seda, kui ta on elektri toot misega ettenähtud perioodi jooksul alustanud. Seejuures on liitumis punkti väljaehitamise korral võimalik deposiit liitumistasust tasaarvestada.

Kaubanduskoda peab mõistlikuks kasutada fantoomliitumiste ärahoid miseks deposiidi kehtestamist, kuid tegime riigikogu majanduskomisjonile ettepaneku kaaluda deposiidi vähen damist. Eelnõus olev suur deposiidi summa võib vähendada potentsiaal sete tootjate huvi hakata elektrit tootma.

Fantoomliitujatele võivad hakata kohalduma erinevad tasud

Teise fantoomliitumiste vastase meetmena näeb eelnõu ette, et võrguettevõtjale tuleb maksta tasu 38 000 eurot iga kasutamata mega voltampri kohta, kui päikesepaneelide puhul ei ole tootmist alustatud ühe ja muude taastuvenergialiikide korral kahe aasta möödumisel liitumislepingu sõlmimisest. Näiteks ei tule tasu maksta juhul, kui hakata tootma elektrit päikeseenergiast ja tootmisega alustatakse vähem kui aasta pärast liitumislepingu sõlmimist.

Samuti hakkab eelnõu kohaselt tasu kehtima ka juhul, kui elektri tootmist ei ole alustatud kahe aasta jooksul võrgule pingu sõlmimisest. See tähendab, et kui kaks aastat on möödunud võrgulepingu

38 000 eurot tuleb võrguettevõtjale maksta iga kasutamata megavoltampri kohta, kui päikesepaneelide puhul pole tootmist alustatud ühe ja muude taastuvenergialiikide korral kahe aasta möödumisel liitumislepingu sõlmimisest.

sõlmimisest ning tootja ei ole oma tootmisvõimsust kasutanud, siis selleks, et ta hiljem ikkagi tootmist alustada saaks, peab ta juba maksma võrguettevõtjale tasu.

Senistele liitumistele, mille kaudu elektri tootmist ei toimu, hakkab kehtima kahe aasta pikkune üleminekuperiood, mille jooksul peavad nii praeguseks

KASULIKKU EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2022 32

liitumislepingu sõlminud kui ka võrgulepingu sõlminud isikud hakkama elektrit tootma. Kui nad seda ei tee, aga hiljem siiski soovivad elektrit tootma hakata, peavad ka nemad hakkama maksma selle eest tasu.

Koda soovib saada selgust ka selles, kas võib tekkida olukordi, kus mõned tootjad peavad tasu maksma nii liitumislepingu kui ka võrgulepingu alusel. Koda väljendas seisukohta, et juhul, kui mingites olukordades esineb topelt tasu küsimine, siis oleme selle vastu.

Eelnõu praeguse sõnastuse koha selt kohalduks tasu suuruses 38 000 eurot kasutamata megavoltampri kohta nii neile, kes viivitavad tootmi sega ettenähtust kaks kuud kauem, kui ka neile, kes viivitavad kümme kuud. Kaubanduskoja hinnangul võiks kord olla selline, et kui tootja hakkab elektrit tootma näiteks kuus kuud pärast ettenähtud perioodi lõppu, peaks ka talle kohalduv tasu olema mitte 38 000 eurot megavoltampri kohta, vaid sellest poole väiksem.

Tootja peab tasusid maksma ka siis, kui viivitus ei sõltu temast Eelnõu praegune sõnastus ei näe ette ühtki erandit, mis võiks vabastada

tootjaid erinevate tasude maksmisest juhul, kui nad ei alusta elektri tootmist ettenähtud aja jooksul. Mitmed eelnõu kohta arvamust avaldanud ettevõtted olid seisukohal, et tasude kehtesta mine nende tootjate suhtes, kes ei ole ettenähtud perioodi jooksul alustanud elektri tootmist neist mitteolenevatel põhjustel, oleks ebaõiglane. Näiteks võib selline olukord tekkida juhul, kui tootjal on pooleli kohtuvaidlus riigiga seoses kavandatava elektritootmisega. Seetõttu palus koda majanduskomis jonil kaaluda erandi kehtestamist tasu maksmisest vabastamiseks olukor dades, kus elektri tootmise alustami sega viivitamine on tingitud tootjast mitteolenevatest põhjustest.

Eelnõu keelab liitumistaotluses määratud tehnoloogia muutmise

Eelnõu sätestab, et liitumistaotluses määratud tehnoloogiat, mille abil elektrit tootma hakatakse (st päikeseenergia, tuuleenergia või salvestusenergia), ei saa muuta. Praegu on tehnoloogia muutmine lubatud.

Kaubanduskoda palus majandus komisjonil kaaluda võimalust lisada liitumistaotluse järgsele tehnoloogiale ka teine tehnoloogia, kui liitumis

taotluse järgse tehnoloogia puhul on paigaldatud vastava tehnoloogia tootmisseadmed vähemalt 50% liitumislepinguga ette nähtud tootmis võimsuse ulatuses. Sarnase sisuga ettepanekuid tegid ka mitu teist aruteludesse kaasatud osapoolt.

Eelnõu on riigikogus teisel lugemisel

Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu läbis 26. oktoobril esimese lugemise ja on nüüd teisel lugemisel. Kui eelnõu läbib ka teise ja kolmanda lugemise, võetakse eelnõu vastu ning seejärel jõustuvad muudatused üldises korras ehk kümme päeva pärast muudatuste avaldamist Riigi Teatajas. Praegu ei ole teada, millal võiks eelnõu jõustuda, ja pole teada ka see, kas riigikogul on plaanis võtta koja arvamusi arvesse või mitte.

Seadusemuudatusega tahetakse edaspidi vältida olukordi, kus tuuleja päikeseparkide rajajad sõlmivad võrguettevõtjaga elektritootmiseks lepingu, kuid tegelikult niipea elektrit tootma ei hakka. Foto: Shutterstock

KASULIKKU EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2022 33

Kes vastutab töötaja tervise eest?

Kui tervise juhtimise eest väljastataks juhiluba, siis läbiks teooriaeksami filigraanselt enamik. Praktikas aga saaks paljud juba lõunaks trahvi kange kaela või valutava selja eest. Kes vastutab meie heaolu eest ja kui hästi me oma tervist juhime?

taas järgmisse päeva. Me ju ei ole tegelikult vastutustundetud, aga lihtsalt aega pole!

Loodetakse liialt meditsiinile

Nädala alguses on plaanid suured: vähemalt kaks korda nädalas teen trenni, magusast loobun üldse, lõu nal käin jala ja töölt lahkun punktipealt. Kui siis töö meid esimeste tundidega justkui vatitekiga matab, on kolleegi sünnipäevatort lohutuseks nagu loodud. Lõunale ei jõua, sest ootamatu koosolek tuli vahele. Pärast tööd näljasena trenni minna on ju lauslollus. Kui töölt õigel ajal minema saab, siis arvutiekraani taga tuleb konutada hiliste õhtutundideni. Hulk ülesandeid lükkub

Terviseedendaja ja -entusiast Janar Säkk tegeleb iga päev inimeste liikuma motiveerimise ja nõustamisega. Tema sõnul on igasuguse tervisega seotud eesmärgi puhul kõige olulisem järjepidevus ja vastutustunne oma tervise eest. Üks põhjustest, miks me ei sea enda heaolu esikohale, peitub ehk tehnoloogia ja meditsiinisüsteemi kiires arengus – me loodame, et häda korral teevad tabletid imet.

Eestil ja suuremal osal ülejäänud maailmast on läinud hästi, sest meie eluiga pikeneb. Seda suuresti tänu välisele sekkumisele, nagu meditsiini ja tehnoloogia areng. „Eesti raskuspunkt seisneb hoopis tervena elatud aastate

peatumises, mis kinnitab, et meditsiini line „doping” ei aita kaasa tervise säili misele. Seda tagab üha enam inimese enda panus ja hool tervise eest!“ rõhutab Säkk.

Kuna hoolsus on inimestel siinkohal rahuldav, siis toob see kaasa suurema finantsilise koormuse kõigile, sealhul gas tööandjale. Enamik tööandjaid saab aru, et ei ole mõistlik loota vaid inimese vastutusele. Paljud ettevõtted panusta vad töötaja heaolusse rohkemgi, kui riik kohustab. „Meil on selle kohta mõistegi käibel – tervislik töökoht. See hõlmab nii head ja turvalist töökeskkonda ja -kohta kui ka sotsiaalpsühholoogilisi tegureid ning töötajate tervislike eluviiside toeta mist,“ toob Janar Säkk välja põhilise.

Heaolu algab peast

Kõige parem viis oma tervise tagamiseks on võtta vastutus selle juhtimise

MAIA VOITES Borealis Eesti müügijuht Pipedrive’i Mustamäe kontori kujundamisel on mõeldud ka töötajate hingetõmbepausidele. Muu hulgas saab näiteks lauajalgpalli mängida. Foto: Liis Treimann / Äripäev / Scanpix
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2022 34 TERVIS

eest enda kätte. Tasub mõelda, kas praegusel moel töötamine, liikumine ja elamine tervikuna hoiab mind sama tervena ka kümne aasta pärast. Kui on vajakajäämisi, siis ära oota, kuniks tuleb infarkt või depressioon. Ennetada on kergem kui ravida. Lisaks iseenda heaolu jälgimisele hoia pilk peal ka kolleegil – kas temagi liigub piisavalt, milline on ta meeleolu ja käitumine.

Ehk oleks mõistlik korraldada tööl liikuvuspolitsei reide, ärgitamaks õigel ajal pause tegema ja liikuma? Lisaks võiks pidada kinni päevarutiinist, et vähendada kehale ja vaimule mõttetu lisastressi kuhju mist. Tähtis on puhata piisavalt, eriti oluline on korralik ööuni, mis on vajalik stressi maandamiseks, mälu säilitamiseks, haiguste ennetamiseks ja kehakaalu kontrolli all hoidmiseks.

Kontoritöötaja nipid vaimule ja kehale

Terviseedendaja Janar Säkk soovitab kontoris vaimse ja füüsilise toonuse hoidmiseks lihtsaid tegevusi.

h Sulge ja pane kõrvale kõik elektroonilised vahendid 5–10 minutiks vähemalt iga pooleteise tunni tagant. Viieminutilisi pause võiks teha rohkemgi.

h Aeg-ajalt tõuse töölaua tagant mõneks minutiks, siruta ja venita.

h Kasuta kindlasti tööandja pakutud võimalusi: massaažitooli, trenažööri jt vahendeid.

h Ilusa ilmaga käi kasvõi korraks õues jalutamas. Koerailmaga võta ette matk siseruumides.

h Kasuta korruste vahel liikumiseks treppe.

h Võimaluse korral kasuta ergonoomilist lauda, et saak sid aeg-ajalt töötada püsti.

h Hoia vesi nähtaval, et saak sid janu ennetamiseks või selle tekkimisel juua.

h Naera nii palju kui võimalik, sest see suurendab hea tuju hormooni, dopamiini hulka ajus ja hapnikutaset kehas.

Ergonoomilised töövahendid, õige tööasend ja regulaarsete pauside tegemine aitavad kontoritöötajal luu ja lihaskonna vaevusi vältida. Foto: Borealis Eesti

A. LE COQ JA FUJITSU ESTONIA – TÖÖTAJATE HEAOLU LIPULAEVAD

Palju kuuleme lugusid ettevõtetest, kelle kontoris on eraldi ruumid nii puhkamiseks kui ka lõõgastumiseks ning sealt leiab pinksilaudu, massaažitoole ja isegi spordisaale.

Vahel jäävad kõrvu ka jutud sellest, kuidas need vahen did vaid tolmu koguvad. Karastusjookide tootja A. Le Coq ning IT-teenuste ja -toodete pakkuja AS Fujitsu Estonia on siin teistele eeskujuks nii loodud võimaluste kui ka puhkealade kasuta mise poolest.

Kas teie töökohas on n-ö heaoluala, kus töötajad saavad puhata ja lõõgastuda?

Aune Praks, A. Le Coqi töökeskkon naspetsialist: Meie töötajad jagunevad kontori- ja tootmistöölisteks, logistikakeskuses on ka komplekteerijad ja

laadurijuhid. Osa on pigem staatilise töölaadiga (istuv) ja teised liigutavad ehk liigagi palju. Mõlemal juhul on massaažist abi ja nii on meil majas, kus asuvad töötajate riietusruumid, ka puhkeruum koos köögi ja lõõgastusalaga. Puhkamiseks on diivanid ja massaažitool, mis on privaatsuse mõttes kardinaga eraldatud.

Hoones, kus töötavad pigem istuva tööviisiga inimesed, on samuti ruum, mida me nimetame tervisetoaks. Seal on varbsein, suuremad ja väiksemad pallid, hantlid ning seljavenituspink. Tervisetoas on ka massaažitool. Reola tootmisüksuses on samuti sarnane tuba ja sealgi on massaažitool. Oma

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2022 35 TERVIS

neljandat tooli ootame logistikakeskusesse.

Kaire Kattai, Fujitsu Estonia tööheaolujuht: Meil on Eestis neli kontorit: Pärnus ja Tartus ning kaks Tallinnas. Kuna meie Tallinna kon torite uuenduskuur lõppes hiljuti koos uue kontori avamisega Ülemiste linnakus, siis meil on ka verivärsked vaba ja puhkeaja veetmise alad. Need aitavad meie töötajatel lõõgastuda ja töömõtetele puhkust anda.

Erinevad alad on varustatud muga vate istumiskohtade ja hubase valgu sega. Fujitsu eesmärk on panustada oma töötajate arendamisse, seetõttu oleme mõlemas asukohas avanud ka raamatukogu – et töötajad saaksid lugedes ennast arendada ja uusi tead misi koguda.

Raamatukogu töötab iseteeninduse põhimõttel, st töötajad toovad sinna raamatuid ja tagastavad need pärast lugemist. Tartus ja Pärnus on samuti olemas puhkealad ja nende uuen duskuuri oleme kavandanud 2023. aastasse.

Kas ja kui aktiivselt teie ettevõtetes heaolualasid ja massaažitoole kasutatakse? Kas massaažitoolist on abi näiteks valude ennetamiseks, pinge leevendamiseks?

Aune Praks: Toole kasutatakse

aktiivselt. Kui veel kolme tooli ettevõt tes polnud ja viisime nn kontoritööta jate tooli Reolasse, sündis sellest palju kära. Saime aru, kui paljud töötajad seda kasutasid ja vajasid. Tootmistöötajate käest oleme saanud tagasisidet, et jala- ja seljavalusid leevendab massaaž kindlasti. Ka minnakse sinna lihtsalt lõõgastuma, n-ö nautima aega iseendaga.

Kaire Kattai: Puhkealad on aktiiv ses kasutuses ning töötajad hindavad võimalust veeta aega töölauast eemal ja teha puhkepause. Mõlemas Tal linna kontoris on massaažitoolid ning lähiajal jõuavad need ka meie teis tesse kontoritesse üle Eesti. Toolide

kohta olen saanud ainult positiivset tagasisidet ja töötajad on väga rahul, et saavad kasutada seda võimalust. Esialgu võttis kolleegidel küll aega, et juhend läbi lugeda ja enda jaoks sobivaim massaažirežiim leida.

Kuidas on suhtumine inimestesse, kes kasutavad tööl pakutavaid võimalusi? Kas vaadatakse ka viltu?

Aune Praks: Viltu ei vaadata, aga tootmistöötajatel pole vahel lihtsalt aega. Kui 12-tunnine vahetus läbi, siis tahaks töö juurest ruttu ära. Samas kontoris asuv tool on IT-töötajatel regulaarselt kasutuses ja sinna jäädakse vahel ka pärast tööaja lõppu.

Kaire Kattai: Fujitsu juhindub oma kontorite ülesehitusel põhi mõttest „Work-Life-Shift, Modern Workspace and Employee Expe rience“. Seetõttu oleme ise loonud maailma eri paigus asuvatesse kontoritesse puhke- ja vaba aja veetmise kohti, kus töötajad saak sid lõõgastuda ning kolleegidega koos aega veeta. Seega Fujitsus võib lubada endale puhkehetki, ilma et keegi arvaks, et laiskled ega tee tööd. Me vajame enda ümber inimesi, kes on energiat ja tahtmist täis ning vajaduse korral saavad seda puhkealadel koguda.

Tootmistöötajate käest oleme saanud tagasisidet, et jala- ja seljavalusid leevendab massaaž kindlasti. Aune Praks A. Le Coqi kogemusest massaažitoolide kasutamisel.
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2022 36 TERVIS
Fujitsu uhiuues kontoris Ülemiste linnakus Alma Tominga majas on puhkeruum massaažitoolidega. Foto: Taavi Sepp / Postimees / Scanpix

Konverents: uued suunad personalijuhtimises

Kutsume osalema konverentsil, kus astuvad üles rahvusvahelised lektorid ja personalitöö praktikud Eestist!

Konverentsi teemad:

• Y- ja Z-põlvkond tööturul – uusimate uuringute tulemused.

• Töötaja pädevuste hindamine ja hindamistööriistad, mis on abiks värbamisel.

• Kuidas saada hakkama ilma personalijuhita? Personalijuhtimise olulisemad teemad, millega võiks kursis olla iga väikeettevõte.

• Kuidas toetada oma meeskonda parimal moel? Kiire sissevaade mentorlusse ja selle rolli ettevõttes.

• Kuidas koolitada töötajaid limiteeritud eelarve ja ajaga?

Konverents on tasuta. Töökeel: inglise keel  Registreerimine kaubanduskoja kodulehel.  Lisainfo: merit@koda.ee

Personalijuhtimise konverents on REGROW projekti lõpukonverents, kus Eesti kaubandus-tööstuskoda osales projektipartnerina. REGROW ehk noore põlvkonna tööjõu värbamine on ERASMUS+ programmi projekt, mille eesmärk oli töötada välja uuenduslikud personalijuhtimise praktikad.

20. jaanuaril 2023 kella 10–13

Toom-Kooli 17, Tallinn, kaubandustööstuskoda

Reisidel uusi turge vallutamas

Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus (EIS) korraldas oktoobris-novembris viis reisi, mille toimumisele aitas kaasa kaubandus-tööstuskoda. Ettevõtted käisid uusi kontakte loomas Lõuna-Koreas, Jaapanis, Singapuris, Tansaanias ja Keenias.

Laeva- ja merendusettevõtjad 11.–14. oktoobril Lõuna-Koreas

Kaheksa Eesti laevandussektori ettevõtet külastas oma praegust partnerit Lõuna-Koreas: eestlased on Argo Sildvee ja Estonian Marine and Manufacturing Initiative’i juhtimisel kindlustanud 2,8 miljoni suuruse lepingu, et tarnida Sejin Technical Industries’ ro-pax (autotekiga reisilaev – toim.) laevaprojektile oma tooteid. See projekt ei jää kindlasti viimaseks ja otsitakse võimalusi oma tegevust Lõuna-Koreas laiendada. Reisil külastati ka üht Korea suurimat laevatehast DSME ja merendusmessi „Green and Offshore Korea“. EIS-il on sellest aastast Koreas ekspordinõunik ja peagi avatakse uued saatkonnaruumid. Lisaks sellele valmib tänavu Souli südalinnas maailma esimene Eesti ettevõtluskeskus.

Puidusektor 24.–28. oktoobril Jaapanis

Seitse Eesti puidusektori ettevõtet külastas Jaapanit, et tutvuda sealse turu ja võimalustega. Visiidil toimus üle 50 B2B-kohtumise uute ja ka seniste klientidega, käidi uurimas kohalikke majatootjaid, kohtuti palkmajaliiduga ning külastati messi „Home and Building Show“. Eesti ekspordist Jaapanisse moodustavad puit ja puidutooted 50% ning Eesti ettevõtetele leidub Jaapanis kindlasti veel võimalusi.

Eesti tuleviku heaks Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fond
SIHTTURG EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2022 38

Tehnoloogiafirmad 25.–28. oktoobril Singapuris

Kaheksa tehnoloogiaettevõtet külastas Singapuri, kus osaleti Singapuri innovatsiooni- ja tehnoloogianädalal SWITCH, kohtuti kohalike ettevõtetega, et arutada võimalikku partnerlust ja koostööd, ning tutvuti kohaliku ärikeskkonna ja investeerimiskliimaga. Aasta tagasi avati Singapuris Eesti saatkond ning peagi alustab tööd Eesti äriesindus (Business Hub), mis suurendab Eesti ja meie ettevõtete nähtavust Singapuris ja ümbritsevates riikides.

IKT-ettevõtjad 31. oktoobrist

4. novembrini Aafrikas

Kaheksa IKT-sektori ettevõtet külastas Tansaaniat ja Keeniat. Mõlemas riigis toimus äriseminar, kus tutvustati riigi IKTsektori arengusuundi ja kesksel kohal olid B2B-kohtumised kohalike ettevõtetega. Kui enamasti kipub nii olema, et kõik seminarile kirja pannud osalejad siiski kohale ei tule, siis Aafrikas kippus olema vastupidi – kohale tuli rohkem inimesi, kui algselt registreerus. Huvi koostöö vastu Eesti ettevõtetega on suur ja võimalusi äri laiendada samuti. Eesti ettevõtted on juba ka sealkandis tegutsemas – näiteks Tansaanias oli üks seminaril esineja NetGroupi kohaliku tütarettevõtte juht ja Nairobis külastati Bolti kontorit.

Toidutootjad 1.–4. novembril Lõuna-Koreas

Toidu- ja joogisektori delegatsioon külastas esmakordselt Lõuna-Koread. Delegatsiooni kuulusid Eesti Pagari, Saku Õlletehase, Punch Clubi, Loov Organicu, Est-Agari, Siidrikoja, Öselstuffi ja Eesti maheproteiini ühistu esindajad. Visiidi

käigus külastati Korea toidumessi, üht suurimat e-poe ketti Coupang, jaeketti Homeplus ja tootmisettevõtet Dongsuh Foods. Eesti toitu tutvustati Korea ettevõtete ja meedia esindajatele äriseminaril, millele eelnesid B2B-kohtumised. Muide, esimest korda on eestlastel võimalus osaleda Eesti ühisstendil juba järgmise aasta mais toimuval messil „Seoul Food & Hotel 2023“.

SIHTTURG EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2022 39

Berliin, põnev ja elujõust pakatav

Kargel sügishommikul võttis rühm Eesti ettevõtete naisjuhte suuna energiast ja uutest ideedest pakatavasse Berliini. Eelkõige selleks, et saada inspiratsiooni töö paremaks korraldamiseks ja õppida teiste ettevõtjate kogemusest.

Alustasime hoogsalt – ratta seljas! Saabumispäeva hommikul külastasime Eesti elektrirataste tootjat Ampler Bikes, kes oli alles avanud esinduskaupluse Berliinis. Lisaks asuvad esinduspoed Kölnis, Amsterdamis ja Zürichis. Tallinna külje all Jüris 2014. aastal asutatud iduettevõte on alates 2016. aastast kasvanud suure hooga. Ettevõtte esindaja rääkis kasvuras kustest, millega on viimastel aastatel rinda pistetud. Eelkõige olid need seotud materjalide tarneraskuste ja klienditeenindusega. Praeguseks on ettevõte müünud 22 000 ratast ja annab tööd 140 inimesele. Muljetavaldavad on ettevõtte kultuur ja

väärtused – töötajad on tõesti oma töökoha ja toodete fännid. Samuti tegeletakse aktiivselt rohelise mõtteviisi ja rattakultuuri arendamisega eri turgudel. Ettevõtte mootor on eestlasest tegevjuht, kes suure innuga uusi ideid ellu viib.

Õhtul võõrustas meid Eesti suursaadik Saksamaal Alar Streimann koos abikaasaga. Suursaadik rääkis, et Saksamaal on ülipõnev aeg –ametis on uus valitsus ja see on toonud riiki muutuste tuuled. Paljud omavalitsused on väga eesrindlikud vesinikutehnoloogiate ja ringmajanduspõhimõtete elluviimisel. Lisaks rääkis ta sakslaste muredest ja mõtetest seoses energiakriisi, majanduskriisi ja maailmas valitseva olukorraga.

LUIGA Lipsufabriku tegevjuht

Järgmisel hommikul külastasime äriarenduse valdkonnas tegutsevat Berlin Partnerit , kes pakub infot ette võtetele, kes soovivad Saksamaal äri alustada või seal tegevust laiendada. Võrreldes teiste piirkondadega on Berliin kõige atraktiivsem start-up ettevõtetele. Lisaks tehakse palju tööd võrgustike loomisel ja pakutakse abi talentide linna meelitamisel. Tõsi,

PIRET POTISEPP kaubanduskoja teenuste direktor Eesti ettevõtete naisjuhid hüppasid Berliinis rattasadulasse. Rattad aga on eestimaise Ampler Bike’i toodang, kel esinduskauplus ka Berliinis. Fotod: kaubanduskoda
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2022 40 KOGEMUS
AGE

Berliin on selles mõttes eelisseisus, sest inimesed soovivad väga Ber liini elama ja töötama tulla. Samas teeb hindade kallinemine neilegi muret. Huvitav oli Berlin Partneri tegutsemismudel: firma kuulub 250 ettevõttele ja avaliku sektori organi satsioonile. Saksamaal maksab riik start-up ’ides tegutsevatele töötajatele toetusi, et nad saaksid keskenduda oma toote või teenuse arendami sele. Samuti teevad nad aktiivselt koostööd kõrgkoolidega, et luua juba varakult kontakt potentsiaal sete töötajatega. Rõõm oli tõdeda, et on palju teemasid, milles Eesti on Saksamaale eeskujuks (näiteks e-residentsus), kuid on paljugi, mida saaksime paremini teha (näiteks talentide Eestisse meelitamisel).

Järgmisena külastasime turismivaldkonnas tegutsevat VisitBerlini Organisatsiooni esindajad tutvus tasid pandeemia tõttu ette võetud strateegia muutmist. Palju tuleb sihtida kommunikatsiooni kohali kule elanikule, sest turiste on linnas palju ja nende tegevus on teinekord kohalikele negatiivsest küljest silma jäänud. Seetõttu ongi eraldi kampaania suunatud berliinlastele, et aidata neil mõista – turist teeb ka kohalikele paljud hüved võima likuks. Visit Berlin annab tööd 200 inimesele ja kogu kasumi on nad

kohustatud uuesti investeerima. Külastuse käigus tuli juttu ka sellest, et Saksamaal takistab tööd digitaalne mahajäämus, kuid pandeemia aitas olukorda parandada.

Pilguheit IT- ja muusikaärisse Järgnevalt kohtusime väga toredate noorte deep tech start-up-ettevõtjatega, kes on seotud organisatsiooniga SIBB Accelerator . Vestlesime põne vate start-up ’i asutajatega, sealhulgas Mali Baumiga, kes on edukaid ettevõtteid üles ehitanud ja nüüd kolinud Iisraelist Berliini. SIBB oli seotud ka samal nädalal toimu nud IT-üritusega. Väga loomingulise õhustikuga kontoris on noortele loodud keskkond, kus nad saavad oma ideid jagada ja arendada.

Päeva lõpetasime Google’i Berliini kontoris, kus saime ülevaate Google’i töökultuurist. Kaks särasilmset brändisaadikut rääkisid, kui äge on,

et neil on tukastamiseks uneruum, et jaksaks vahepeal kell kaks öösel Ameerikasse helistada. Pärast külastust nentisid Eesti IT-ettevõtete esindajad, et töötajatele pakutavate lahendustega ei jääda Eestis sugugi alla, ainult tasuta toitlustust meil ei pakuta – aga see aitab lisakilodest hoiduda.

Järgmisel hommikul saime MusikInitiative’i kohtumisel heita pilgu Saksa muusikatööstusesse, mis on kirev, mitmenäoline ja muutuv – täpselt nagu Berliini linn. Saksamaa muusikatööstus on suure turu tõttu Eestist väga erinev, sest eksporditakse vähem ja suurim tulu saadakse oma riigist. Räägiti digitaalse muusikaturuga seotud muredest ja rõõmudest ning sellest, kui kiireks ja ülemaailmseks on selle tõttu muusika produktsioon muu tunud. Samal kohtumisel tutvustas Initative Musicu esindaja muusi kutele mõeldud riiklike toetuste süsteemi: toetatakse produktsiooni, tuure ja turundust. Kokku on toeta tud 4000 projekti. Samuti pakuvad nad mentorlusprogramme muusika tööstuse ettevõtjatele.

Õhtu lõpetasime OptimistBerliinis, kus saime kohalike ettevõtjatega suhelda ja Kristi Daniel jagas oma kogemust, mida tähendab ettevõtte asutamine Saksamaal.

Reisi suurim väärtus oli see, et ägedad naisjuhid eri sektoritest ja valdkondadest said koos palju uut kogeda, lisaks on Berliin ja tema elanikud ülimalt inspireerivad.
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2022 41 KOGEMUS
Saksamaal takistab tööd digitaalne mahajäämus, kuid pandeemia aitas olukorda parandada.

VANADUSPENSIONIEALISTE MAKSUVABA TULU HAKKAB MÕJUTAMA ka palga maksmist

Alates 1. jaanuarist 2023 hakkab kehtima vanaduspensioniikka jõudnud inimestele eraldi maksuvaba tulu. Sel on mõju ka ettevõtjate tegevusele. Vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu on alates uuest aastast 704 eurot kuus. Juhul, kui pension on väiksem kui keskmine pension, on pensionäril võimalus üle jäävat maksuvaba tulu kasutada ka muudelt tuludelt, näiteks palgalt.

Muudatuse abil püsib keskmine vanaduspension Eestis tulumaksuvaba ja tulumaksuvabastus ei vähene pensioni kasvades või juhul, kui pensioniikka jõudnud inimene jätkab tööl käimist. Selleks kehtesta takse eraldi maksuvaba tulu arvutamise reeglid vanaduspensioniikka jõudnud inimestele.

Maksuvaba tulu arvestatakse automaatselt Uuest aastast kehtib kõikidele vanadus pensioniealistele maksuvaba tulu 704 eurot kuus. 2023. aastal on vanadus pensioniiga 64 aastat ja 6 kuud ning tule val aastal jõuavad vanaduspensioniikka inimesed, kes on sündinud enne 1959. aasta 1. juulit. Muudatus kehtib kõikidele vanaduspensionieas olevatele inimestele ehk ka neile, kes on pensionieas, aga on pensioni saamise edasi lükanud.

Lisaks kehtib süsteem neile, kes jõua vad vanaduspensioniikka 2023. Näiteks kui inimene jõuab vanaduspensioniikka 2023. aasta maikuus, siis sellisel juhul arvestatakse maksuvaba tulu keskmise

vanaduspensioni ulatuses juba aasta algusest ehk alates 1. jaanuarist. Neile, kes ei ole vanaduspensionieas ega jõua sinna 2023. aasta jooksul, jääb kehtima senine maksuvaba tulu süsteem.

Valikuvõimalust maksuvaba tulu arvestamise kohta enam ei ole ja seega arvestab sotsiaalkindlustusamet alati esimesena maksuvaba tulu 704 euro ulatuses inimese pensionilt maha. Seega vanaduspensioniikka jõudnud inimesed, kes saavad ainult pensioni või kelle pension ületab keskmist vanaduspensioni, ei pea maksuvaba tulu mahaarvamiseks midagi tegema.

Kui pension on aga väiksem kui 704 eurot kuus, siis saab üle jäävat maksuvaba tulu kasutada ka muudelt tuludelt, näiteks töötasult. Näiteks kui pensioni suurus on 600 eurot kuus ja töötasu 900 eurot, siis sotsiaal kindlustusamet arvestab pensionilt tulumaksuvaba miinimumi 600 eurot ehk kogu pension on tulumaksuvaba. Sellisel juhul saab aga töötasult kasu tada tulumaksuvaba miinimumi 104 euro osas (704 – 600 = 104).

Tööandjale tuleb esitada avaldus

Juhul, kui pension on väiksem kui 704 eurot kuus või inimene on oma pensioni edasi lükanud, tekib vanaduspensioniealise maksuvaba tulu jääk, mida saab kasutada muu maksustatava tulu puhul. Seega näiteks kui vana

duspensioniiga on käes, aga pensioni saamine on edasi lükatud, saab kogu maksuvaba tulu kasutada korraga tööandja juures. Selle maksuvaba tulu jäägi kasutamiseks tuleb esitada avaldus väljamakse tegijale ehk näiteks tööandjale. Avalduses tuleb ka ära märkida maksuvaba tulu kasutamata osa summa, mida tööandja arvestab inimesele väljamakseid tehes. Summa õigsuse eest vastutab töötaja.

Kui avaldus jääb tööandjale esitamata, saab pensionär maksuvaba tulu jäägi oma maksustatavast tulust ise maha arvata füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitades.

Tööandja

võiks uut süsteemi tutvustada

Tööandjal on soovitatav informeerida vanaduspensioniealisi töötajaid, et kui pension on väiksem kui keskmine pension ehk 704 eurot kuus või nad on oma pensioni edasi lükanud, peaksid nad esitama tööandjale avalduse vanaduspensioniealise maksuvaba tulu arvestamiseks.

Muudatuse tulemusena tuleb tööandja raamatupidajatel alates 1. jaanuarist 2023 eristada vanaduspensioniikka jõudnud töötajaid teistest. Seega on vaja rakendada vanaduspensioniikka jõudnud tööta jate puhul neile kohaldatava maksu vaba tulu jääki ja teiste töötajate puhul üldist maksuvaba tulu.

KASULIKKU EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2022 42
Reguleeritav kontorilaud SMART FIT 469€ Käimislint SMART WALK 545€ Swopper 769€ K v a l i t e e t n e k o n t o r i e r g o n o o m i k a t õ s t a b s i n u p r o d u k t i i v s u s t Ergonoomika / tervisetooted /massaažiseadmed Tallinna esindus: Valukoja 8, Öpiku maja Tartu esindus: Riia mnt 142, Novapolise Ärimaja www.borealis.ee Kontori ergonoomikatoodetele kehtib soodustus 10% kuni 31.12.2022 Kasuta meie e-poes koodi: KODA10

Mida on Euroopas rohepöördeks päriselt vaja?

Väidetavalt kataks euroliidu energiavajaduse umbes 700 000 suurt 5 MW tuulegeneraatorit. Praegu on suurim tuuleenergia tootja Saksamaa, fotol on tuulikud Reini jõe orus Landau lähedal. Foto: Shutterstock

EUROOPA UUDIS

Kui Euroopa Liidus (EL) räägitakse rohepöördest – fossiilsetest energiakandjatest loobumisest, taastuvenergia laialdasest kasutuselevõtust, hoonete renoveerimisest, uutest ehitistest, taristust, uutest tootmis- ja transpordiviisidest, digiüleminekust –ja selle kõige teostamisest, siis esmalt räägitakse investeeringuvajadusest ehk rahast.

Vajaminevad summad on üüratud. Paraku on raha vaid vahend. Tegelikult on ju vaja päris toorainet, materjale, tööd. Arves tades EL-i energiatarbimise suurust on Euroopa Komisjon pakkunud rohepöörde elluviimise hinnanguliseks kestuseks ligikaudu 20 aastat. Nagu me eri poliitikadokumentidest teame, kostavad riikide valitsustelt üleskutsed ja loosunglikud võidupakkumised seda protsessi kiirendada. Samas EL-i tegelik võimekus soovitut saavutada on vägagi küsitav. Peamine kitsaskoht, mis takis tab kiiremat üleminekut, ei seisne mitte rahas, vaid materjalides ja energias.

Energiast Euroopa Liidus

EL-is toodeti 2019. aastal elektriener giat ligikaudu 2904 TWh, millest ainult umbes 35% tuli taastuvatest energiaallikatest. Umbes 38% (1112 TWh) toodeti fossiilkütustest ja ligikaudu 26% tuumaenergiast (765 TWh). Suurem osa EL-is 2019. aastal toodetud taastuvenergiast (1005 TWh) pärines tuuleenergiast (367 TWh, 42% kõigist taastuvenergiaallikatest). Veel 39% toodeti hüdroelektrijaamades (345 TWh), 12% päikeseenergiajaamades (125 TWh) ja ülejäänud 6% tuli bioenergiast (55 TWh).

Väidetavalt kataks EL-i energiavajaduse umbes 700 000 suurt 5 MW tuulegeneraatorit, millest igaüks too daks aastas umbes 12,5 GWh elektrienergiat. Suured tuulegeneraatorid on umbes 200 meetri kõrgused, nende vundament koosneb 2000 tonnist raudbetoonist ning nende jaoks on vaja ligikaudu 600 tonni eriterast, 20 tonni vaske ja lisaks haruldasi muldmetalle, mida tuleb importida peamiselt Hiinast või Venemaalt. Kui need tonnid korrutada EL-is vaja mineva umbkaudu 700 000 tuulegene raatoriga, siis saab selgeks, et EL vajab ainuüksi nende tuulikute tarbeks väga suures koguses betooni, terast, vaske ja muid materjale, mille tootmine tekitaks tohutus koguses CO2 heidet. Haruldaste muldmetallide (mida on vaja elektrigeneraatorite ja -akude jaoks), nagu neodüümi, düsproosiumi

jms puhul on nappuse probleem veelgi tõsisem ja seda oleks 2050. aastaks väga raske lahendada.

Kui näiteks Saksamaa jätkab tuulegeneraatorite ehitamist 2021. aasta tempoga, kuluks rohepöörde jaoks Saksamaal vajaliku 70 000 tuulegeneraatori ehitamiseks 160 aastat.

Kuid ainuüksi tuulegeneraatori test ei piisa, EL vajab veel miljoneid fotogalvaanilisi seadmeid, tuuma sünteesienergiat, vee- ja energiasal vestusrajatisi. Lisaks tuleb ehitada geotermilised rajatised ning vesiniku,

tonni terast; sellest umbes 57% Hiinas ja 7% EL-is. Kogu maailmas toodetud 1870 miljonist tonnist terasest toode takse umbes 1300 miljonit tonni (65%) integreeritud kõrgahjuprotsessiga, kus rauamaaki redutseeritakse koksiga. See tekitab väga suure CO2 heite (tonni terase kohta ligikaudu 1,4 tonni CO2).

ammoniaagi ja CO2 salvestamise rajatised. Selleks, et jaotada palju suurem kogus toodetud detsentrali seeritud elektrienergiat, tuleb kõrg- ja keskpinge ülekandeliine kolossaalselt laiendada.

Energiamahukad tööstusharud

Euroopas õnneks veel on, ja loode tavasti jätkuvalt, energiamahukaid tööstusharusid. Poliitilisel tasandil on otsustatud, et paljud energiamahukad tööstusharud, sh terase-, keemia- ja tsemenditööstus, tuleb 2050. aastaks üle viia taastuvallikatest toodetud saastevabale vesinikule. Kõigi nende energiamahukate tööstusharude üle minekuks on aga vaja umbes kümme korda rohkem taastuvenergiat kui näiteks üleminekul e-liikuvusele.

Raua- ja terasetootmine moodustab neljandiku kogu maailma tööstuse CO2 heitest. 2020. aastal toodeti kogu maailmas ligikaudu 1870 miljonit

EL-i 27 liikmesriigis toodetakse aastas ligikaudu 150 miljonit tonni terast, millest umbes 90 miljonit tonni toodetakse kõrgahjuprotsessiga. Nende 90 miljoni tonni (kõrgahjudes koksiga redutseeritud) toormalmi toot mise üleviimiseks taastuva vesiniku abil toodetud rohelisele terasele oleks 2050. aastaks vaja umbes 360 TWh taastuvelektrit aastas. 360 TWh aastas on väga suur taastuvenergia hulk. Seda on rohkem kogusest, mida on vaja kõigi sõiduautode elektrifitseeri miseks kogu EL-is. Selle taastuvelektri tootmiseks EL-i terasetööstuse jaoks oleks omakorda vaja vähemalt 30 000 suurt tuulegeneraatorit. Samas puudub EL-is piisav kaevandus-, töötlemis- ja ringlussevõtutööstus. Kohapealsete, sealhulgas majan duse jaoks strateegilise tähtsusega maardlate arendamist Euroopas tegelikult ei toimu. EL-i puhta energia eesmärkideni jõudmine nõuab aga üha suuremates kogustes mitmesu guseid tooraineid. Näiteks elektrilise liikuvuse võtmekomponendi, liitiumi kasutamine peaks suurenema 3500%. Lisaks on oodata koobalti kasutamise kasvu 330% ning alumiiniumi ja vase kasutuse kasvu 30–35%.

Siintoodud arvud, mis ei käsitle transporti, elamuehitust, taristut, digi valdkonda ja muid sektoreid, on vaid fragment rohepöördeks vajaminevast. Järelikult võib EL-i iseendale võetud ülesannet ja meile kõigile pandavaid kohustusi piltlikult kirjeldada kui jutustusest pärineva parun Münch hauseni katset ennast juukseidpidi soost välja sikutada.

Artiklis kasutatud andmed on pärit Euroopa Komisjoni teatisest „2022 Strategic Foresight Report“ ning Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamusest „Hädaolukorraks valmisolek“.

REET TEDER kaubanduskoja esindaja Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitees
EUROOPA UUDIS EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2022 45
160 aastat kuluks Saksamaal vajamineva 70 000 tuulegeneraatori ehitamiseks, kui jätkub 2021. aasta ehitustempo.

PALJU

75 MAGNUM VETERINAARIA AS 35 FACIO OÜ PATENDIBÜROO SYNEST OÜ 30 AHTOL
ALAS-KUUL
APL PRODUCTION
BIT AS DHL EXPRESS ESTONIA
EBS EXECUTIVE EDUCATION
EESTI
EMG
ENSTO
IDEAL
K.G.
LIGNARIUS
LÄHTE
MEGARON-E
MENDALI
MIVAR
MR STUUDIO
PALMETT LUKUD
PARKLI HL OÜ PORTEX OÜ PRYSMIAN GROUP BALTICS AS REITING PR OÜ
25
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2022 46
ÕNNE!
AS
AS
AS
AS
GAAS AS
KARJÄÄRID OÜ
ENSEK AS
GROUP AS
KNUTSSON AS
EHITUSE AS
AS
AS
REVA PRINT AS SAIDAFARM OÜ STRONGPOINT AS SPORRONG EESTI OÜ T.A.K.EHITUS OÜ TAHEL-OR OÜ TAMULT AS TECHNOMAR & ADREM AS TAPVEI ESTONIA OÜ
AA UKSED OÜ COLUMBUS EESTI AS FS CAPITAL MANAGEMENT OÜ I.S. AUDIITORTEENUSTE OÜ JÄRVAKANDI PUIDUTEHAS OÜ KAUPMEES & KO AS KW MEISTRID OÜ LOGISTIKA PLUSS OÜ MAGNUM DENTAL OÜ MAINOR ÜLEMISTE AS MIRA EHITUSMATERJALID OÜ MOREEN OÜ NONIUS SV OÜ NORDIC CONTRACTORS AS SAMERITE OÜ TALLINNA LENNUJAAM AS TAMPE AS TAMPE AS TARMETEC OÜ TK-TEAM BALTIC AS TOILA SANATOORIUM AS VEVID AS

AITÄH, ET TOETASITE 2022. AASTA

KOJA LIIKMESETTEVÕTETEL, KES SOOVIVAD MEIE ÜRITUSTEL KAASA LÜÜA, PALUME VÕTTA ÜHENDUST ANNELI@KODA.EE
LIIKMEÜRITUSTE
TOIMUMIST.

TOIT

h Ukraina külmutatud mahemarjade tootja (maasikad, vaarikad, leedri marjad) otsib edasimüüjaid. Ettevõte kasutab marjade külmutamiseks tänapäevaseid tehnoloogiaid vasta valt Euroopa Liidu standarditele.

KOOD: BOUA20221117001

h Slovakkia pagarikoda otsib järg miste toiduainete tarnijaid: külmu tatud puu- ja köögiviljad, õli, pitsade pasta, tomatipasta, täidised jm.

KOOD: BRSK20221108024

h Bulgaaria meetootja otsib toore tavaja orgaanilise mee ning meetoodete välistarnijaid, et suurendada oma äritegevust kogu maailmas.

KOOD: BRBG20221031008

MASINATÖÖSTUS JA METALL

h Saksamaa internetipood otsib allhankelepingu alusel metallist linnutõkete tootjaid.

KOOD: BRDE20221103015

h Leedu ettevõte toodab väikese võimsusega automatiseeritud universaalseid biokütuse katlaid ja tarvikuid ning otsib väikese võimsusega asünkroonmootoriga reduktormootorite tootjat.

KOOD: BRLT20221019008

PUIT JA MÖÖBEL

h Hispaania mööblitööstuse ettevõte otsib kasespooni tootjaid.

KOOD: BRES20221123022

h Rootsi ettevõte on kavandanud nn Gustavi stiilis mööblit ja otsib allhankelepingu alusel puidust toolide tootjat.

KOOD: BRSE20221103008

h Taani klassikaliste uste ja akende tootja otsib vanamoodsa ja traditsioonilise disainiga puidust akende tootjaid.

KOOD: BRDK20221026003

PLAST JA PAKEND

h Prantsusmaa ettevõte, kes töötas välja uuendusliku basseinipuhastusvarustuse, otsib plastmassi sisse pritsetoodete tootjat, kes projek teeriks ja valmistaks toodangut tootmislepingu alusel ning pakuks täisintegreeritud lahendust (projek teerimine, tootmine, osade komplek teerimine ja tarnimine kliendile).

KOOD: BRFR20221123011

h Prantsusmaa puuviljamahlade, siid rite, alkoholivabade vahujookide, aga ka limonaadide, õllede ja vahutavate aperitiivide tootja otsib klaaspudeli tesse tarnijat. Ettevõte on huvitatud 1 l ja 75 cl valgetest klaaspudelitest ning 75 cl rohelistest klaaspudelitest.

KOOD: BRFR20221026005

TEKSTIIL

h Türgi tekstiilitootja pakub tootmisja allhankelepingu alusel teenuseid, tulevane koostööpartner saab valida tarneaja, koguse, kanga ja toote mudeli.

KOOD: BOTR20221123021

h Taani iduettevõte otsib väikeste tekstiilnukkude ja mänguasjade tootjaid.

KOOD: BRDK20221123003

h Taani väikefirma otsib tootmislepingu alusel enda väljatöötatud päästevestide tootjat. Päästeveste kasutatakse veespordis.

KOOD: BRDK20221104003

MUU

h Ukraina eraarstikeskus on huvitatud koostööst Ukrainat abistavate kindlustusseltsidega. Kõige enam huvitavad partnervõrgustikud, mis pakuvad meditsiiniabi Ukrainas (eriti Lvivis) ärireisidel viibivatele reisijatele.

KOOD: BOUA20221109022

h Ukraina kanalisatsioonikaevude tootja, kes tegeleb ohutu linnataristu juurutamisega, otsib investeerimispartnereid.

KOOD: BRUA20221116019

h Prantsusmaa ettevõte, kes müüb mänguasju, pakub turustusagentuuri teenuseid uuenduslike ja jätkusuutlike mänguasjade tootjatele, kes soovivad siseneda Prantsusmaa turule.

KOOD: BRFR2022112201

h Poola tööstussektoris tegutsev ettevõte pakub turustusteenuseid Euroopa tootjatele, kes soovivad siseneda Poola turule ning on valmis igakülgselt toetama partnerit äritegevuses – äri avamisest kontorite üürimise ja tootmishoonete ehitamiseni.

KOOD: BRPL20221116014

LISAINFO: merit.fimberg-espuch@koda.ee või aleksandra@koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2022 48
KOOSTÖÖPAKKUMISED

USA JA EUROOPA VEEBISEMINAR JA VEEBIKOHTUMISTE ÜRITUS: VESI JA ENERGIA Veebruaris 2023

Kui olete huvitatud võimalike koostööpartnerite leidmisest PõhjaAmeerika või Euroopa energia- või veeturul, olete oodatud osalema veebiseminaril ja online-kohtumisüritustel.

Kohtumiste veebiplatvorm on avatud 9.–23. veebruarini 2023. Temaatiline veebiseminar toimub 9. veebruaril 2023 kella 17–18.30.

Registreerimine avatud kuni 9. veebruarini aadressil https://eu-techbridge-matchmaking.b2match.io/home.

SMAGUA 2023: RAHVUSVAHELINE VEE- JA KESKKONNAVALDKONNA MESS 6.–7. märtsil 2023 Zaragozas (Hispaania) Pika ajalooga SMAGUA messi tuntus meelitab osalema kogu maailma professionaale ja võimaldab tutvuda laia väljapanekuga veeringluses kasutatavate uuemate seadmete ja tehnoloogiatega. Kohtumisürituste eesmärk on edendada ja hõlbustada uute koostöökontaktide loomist tehnoloogia, kommerts- või teaduskoostöö valdkonnas.

Märksõnad: h Kogumine, transport ja ladustamine h Veetöötlus ja taaskasutus h Mõõteriistad, analüüs ja automaatika h Energiakeskkond h Niisutus h Jäätmekäitlus h Tänavate puhastus ja hooldus h Energia taaskasutus ja tahked materjalid h Saastunud pinnase taastamine h Õhusaaste ja gaasi puhastamine h Analüütiline tehnoloogia ja laborid Lisainfo ja registreerimine avatud kuni 3. märtsini aadressil https://smagua2023.b2match.io.

STARTUP DAY: BALTIKUMI SUURIM ÄRIFESTIVAL

13.–15. märtsil 2023 Tartus

Olete oodatud enam kui 4000 osalejaga suursündmusele, et saada ülevaade kohalikust idufirma- ja ärimaastikust, luua uusi ärikontakte ning kuulata maailmatasemel esinejaid.

Märksõnad: h Lennundustehnoloogia h Automatiseerimine/robootika h Biotehnoloogia h Keemiatööstus h Energia h Keskkond h Infotöötlus, infosüsteemid h Infotehnoloogia h Meditsiin, tervis h Telekommunikatsioon

TÖÖSTUS 4.0:

KONVERENTS JA KOHTUMISED 15.–16. veebruaril

2023 Brnos (Tšehhi)

Olete oodatud osalema seitsmendat korda toimuvale rahvusvahelisele konverentsile ja kohtumisüritusele, mille teema on tootmise digitaliseerimine ja tööstuse nutikad tehnoloogiad. Kohtumisi saab korraldada ka veebis. Ürituse fookus on tänapäevase tootmise neljal aspektil: digitaliseerimine, paindlikkus, uued tehnoloogiad ja turvalisus.

Päevakord: h Arutelud ekspertide ja inspireerivate inimestega (tehnoloogia, digitaalsed edulood, tööstuse küberturvalisus, tootmise optimeerimine andmeanalüütikaga, tootmisjuhtimise digitaliseerimine, paindlik tootmine ja täiustatud automatiseerimine jpm).

h Ekspertide ülevaated tehnoloogiatest ja nende praktilistest rakendustest.

h Uute ärikontaktide loomine. Lisainfo ja registreerimine avatud kuni 15. veebruarini aadressil https://brno-industry-40-2023.b2match.io.

Lisainfo ja registreerimine https://www.startupday.ee.

MESSID EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2022 49

BIA viib EEN-i võrgustiku kaudu KOKKU

IDEED,

ÕIGED INIMESED JA RAHA

Enterprise Europe ehk EEN-i Eesti võrgustiku liige BIA (Baltic Innovation Agency) on konsultatsioonifirma, mis aitab kokku viia innovaatili sed ideed, õiged inimesed ja muidugi rahastuse. Firmal on ette näidata enam kui 20-aastane kogemustepagas avaliku rahastuse kaasami sel ja rohkem kui 100 edu kat rahvusvahelist projekti.

BIA poole pöörduvad ena masti iduettevõtted ning väikese ja keskmise suuru sega ettevõtted (VKE-d), kes tahavad turule tulla mõne innovaatilise toote või teenusega, kuid ka ülikoolid, linnad, suurette võtted ja MTÜ-d, kes rahvusvaheliste projektide kaudu uutesse kõrgustesse püüdlevad.

EEN-i võrgustikus kaardistab BIA avaliku rahastuse võimalused, aitab leida partnerid ja nõustab taotluse koostamisel. Nii on näiteks ambit sioonika Horizon Europe projektini jõudnud laevaehitusettevõte LTHBaas . Kui 2019. aastal võitis LTHBaas Äripäeva edukate ettevõtete TOP 100, siis järgnenud kriisiaasta pani firma võtmekliendid raskesse olukorda ja motiveeris ettevõtet kiirelt uusi lahendusi otsima. Muu hulgas hakati koos BIA-ga avaliku rahastuse

võimalusi avastama. Koostöös kir jeldati innovatsiooniidee, kaardistati avatud meetmed, valiti sobivaim, leiti partnerid ja koostati taotlus. Valitud meetmesse laekus 135 taotlust üle Euroopa ja üks positiivse rahastusot suse saajatest oli LTH-Baasi esitatud projekt nimega HEMOS, mis kaasas 4,7 miljonit eurot.

HEMOS (Holistic Energy Manage ment & Optimisation System terviklik energiajuhtimis- ja optimeerimissüs teem) on kolm aastat vältav projekt, mille eesmärk on muuta laevade energia kasutamine säästlikumaks, et seeläbi saavutada laevanduse dekar boniseerimise ja kliimalepete eesmär gid. Suurtest muutustest pole pääsu. Aina karmistuvad rahvusvahelised regulatsioonid panevad laevaomani kud keerulisse olukorda, sest nende laevad ei vasta enam tänapäevastele nõuetele. Kuna selliste laevade välja

vahetamine nõuab tohutuid rahalisi ja keskkondlikke ressursse, otsib HEMOS laevaomanike valukohale lahendust just olemasolevate laevade energiaefektiivsuse tõhustamise kaudu. Lisaks rahastuse kaasamisele ja uue teenuse väljatöötamisele saab LTH-Baas projektist kaasa uued part nerid, kellega edasisi koostööplaane pidada – InEpact Rootsist ning Napoli ülikool Itaaliast.

Enterprise Europe võrgustik EEN ulatub enam kui 60 riiki üle maailma, pakkudes ettevõtjatele rahvusvahe listumist, uuenduslikkust ja ettevõtte arengut toetavaid tugiteenuseid. Eestis pakuvad võrgustiku teenuseid klienti dele kaubanduskoda, Tallinna Teaduspark Tehnopol, Tartu Teaduspark, Baltic Innovation Agency, Invent Baltics ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EAS).

een.ec.europa.eu enterprise-europe.ee
KERTU BIA juhtimisteenuste valdkonna juht LTH-Baas on 1934. aastal asutatud laevaehitusfirma, mis tegeleb laevade remontimise, ehitamise ja laevasüsteemide integreerimisega. Ettevõtet juhitakse Tallinnast ja harukontorid on nii Prantsusmaal, Saksamaal kui ka Soomes. Foto: Tõnu Tunnel GETE TAMMANN
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2022 50
BIA kommunikatsioonivaldkonna juht

Uus energia Sinu ärile.

Mercedes-Benzi elektrikaubikud. Mercedes-Benz on oma pühendumuse suunanud elektrikaubikutele, et anda lisaenergiat Sinu ärile ja kindlustada jätkusuutlik tulevik. Lisaks EQV ja eVito Tourer väikebussidele on valikus ka eSprinter ja eVito kaubik. Terviklik elektrikaubikute palett, et leiaksid oma vajadustele kõige sobivama lahenduse. Ikka keskkonnasäästlikult ja usaldusväärselt: akugarantiiga 8 aastat või 160 000 km ning 5-aastase tasuta hoolduspaketiga.

Tule tulevikumasinatega tutvuma Veho esindustesse! www.mercedes-benz.ee/elektrikaubikud

Veho AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Maardu Fosforiidi 16, tel 611 9700 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152. Mercedes-Benz peaesindus Eestis Veho Baltics OÜ: Tallinn, Järvevana tee 11 • www.mercedes-benz.ee • Pilt on illustratiivne.
ROHKEM KUI ADVOKAADID. SINU ÄRIPARTNERID. o ce@leno.ee +372 655 5559
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.