infrastruktuuri arendamine või selle toetamine
87,9%
kiire, läbipaistva ja lihtsa asjaajamise võimaldamine
58,6%
piirkonna tuntuse suurendamine ja/või maine parandamine
56,7%
ettevõtete kaasamine ettevõtlusega seotud otsuste tegemisse
19,1%
ettevõtlikkuse ja ettevõtlusteadlikkuse suurendamine
14,0%
suurürituste korraldamisele kaasaaitamine või toetamine
12,1%
ettevõtte töötajate leidmisele kaasaaitamine
12,1%
koostöö tihendamine ettevõtjatega
12,1%
rahalised toetused ettevõtjatele
10,2%
ettevõtlusalase teabe kättesaadavaks tegemine
5,1%
ametnike professionaalsuse tõstmine
4,5%
korruptsiooniriski maandamine
1,9%
muu
3,2% 0%
15%
30%
45%
60%
75%
90% 105%
Ligi viiendik vastanutest leidis, et kolme kõige vajalikuma meetme hulka kuulub kohalike ettevõtete kaasamine ettevõtlusega seotud otsustusprotsessidesse. Sellele järgnesid ettevõtlikkuse propageerimine (14%) ning suurürituste korraldamisele kaasaaitamine või toetamine (12%). Viimasena nimetatud meedet pidasid vajalikuks peamiselt omavalitsused, kus on alla 5 000 elaniku. Uuringu tulemused näitasid, et ettevõtlusalase teabe kättesaadavaks tegemine, ametnike koolitamine ning korruptsiooniriski maandamine ei ole omavalitsuste hinnangul kõige olulisemad tegevused kohaliku ettevõtluskeskkonna arendamisel. Samas näitas 2012. aastal Kaubandus-Tööstuskoja poolt läbiviidud uuring7, et ametnike madal professionaalsus ning korruptsioon kuuluvad ettevõtjate hinnangul viie kõige olulisema põhjuse hulka, mis takistab KOV-idel olemast ettevõtjasõbralikum. 7
Kohalike omavalitsuste ettevõtjasõbralikkuse uuring 2012. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, 2012, lk 8 [http://www.koda.ee/public/Kohalike_omavalitsuste_ettevotjasobralikkuse_uuring_2012.pdf].
22