Issuu on Google+

Pilvest – vþimalused ja ohud Baltic Computer Systems Enno Veikesaar


Cloud computing = Pilveraalindus • Pilveraalindus on internetipþhine raalimine, milles vastavalt vajadusele kasutatakse jagatud ressursse, tarkvara ja teavet. o o o o o

Interneti tehnoloogiad Skaleeritav ja paindlik Jagatud teenused Teenusele baseeruv Hinnastamine kasutusajapĂľhine


Inimesed pilvest • Pilveraalimine on aktuaalne ja paljusid teema, aga inimesed on segaduses – mis asi see „pilv“ ikkagi on?! • Gartner viis läbi küsitluse – 318 vastajat andsid küsimusele „Mille põhjal teie organisatsioon eristab pilveraali teenused?“ järgmisi vastuseid: o o o o o o o o

23% — Ligipääs üle interneti 21% — Võimalus kasvada või kahaneda ja maksta vastavalt kasutusele 20% — Mitu klienti kasutavad teenust samaaegselt 10% — Pole opereerimist ega administreerimist 9% — Puudub esmane investeering 6% — Maks-nagu-kasutad finantsmudel 5% — IT seadmed asuvad tööruumidest väljas 5% — Tarnija kasutab sellist terminoloogiat


Privaatne pilveraalimine • Pilveraalimise vorm, mida kasutatakse ühe organisatsiooni poolt • Virtualiseeritud IT’ga ettevõtete loomulik evolutsiooniline areng • Enamus suurematest ja keskmistest loovad just privaatseid pilvelahendusi o Üleminek nõuab IT organisatsioonidelt oma tegevuse ja tulemuste mõõtmise ümbermõtestamist


Pilveteenuste vertikaalsed kihid

Google App Engine MS Windows Azure Platform Force.com

• Pilveraalimine jaguneb viide kategooriasse, kuues tegeleb kontrolli ja turvalisusega

Ă„riprotsessi teenused Infoteenused

Amazon teenused Vmware vCloud MS Windows Azure

Tarkvarateenusena - SaaS

Tarkvaraplatvorm teenusena - PaaS IT taristu teenusena - IaaS

Haldus ja turvalisus

MS Office 365 Google Gmail MS CRM Online Salesforce.com LotusLive


Pilveteenuste horisontaalkihid


Ärisektoris erinev lähenemine Ettevõtte IT vaatepunkt

Kõik ülejäänud

IaaS

SaaS

PaaS

IaaS

Avalik pilv

Privaatpilv

PaaS

BPaaS

Kõik ülejäänud näevad pilve kliendi teenuseplatvormina

Privaatpilv

SaaS

Avalik pilv

BPaaS

Ettevõtted näevad pilve oma tehnoloogilise strateegia laiendusena


Pilve võimalused • Kiirus – kuidas kasutada pilve muudatuste lihtsamaks, kiiremaks ja efektiivsemaks juurutamiseks? • Kulud – kuidas vähendada opereerimise/käivitamise hinda, st kuidas kulutada efektiivsemalt? • Lihtsustamine – kuidas vähendada keerukust, st lihtsustame oma tööd? • Fookus – kuidas fokusseerida rohkem sellele, mida on vaja teha ja vähem sellele mida pole? • Võimendus – kuidas jagada oma oskusi/teadmisi teistega? • Innovatsioon – Kuidas teha asju, mida enne ei saanud või ei osanud?


Riskid


Potentsiaalsed riskid ja kulud • Turvalisus – kuidas veenduda oma äriprotsesside ja info turvalisuses? • Läbipaistvus – kas oleme veendunud, et tarnija teenus pakub meile lisaväärtust? • Garantii – kuidas saame olla veendunud, et tehnoloogia ja teenused töötavad pidevalt ja efektiivselt? • Usaldusväärsus - kuidas saame olla kindlad, et me ei seo ennast teenusepakkujaga, kes ei suuda meie teenuseid juurutada? • Integratsioon – kuidas saame kasutada erinevate pakkujate teenuseid nii, et need ühilduvad omavahel? • Finantsid – kuidas saame olla veendunud, et teenuse finantsmudel on kogu aeg efektiivne?


Gartneri prognoos


Mis hoiab tagasi? • Kliendid eeldavad pilveteenustelt madalamat hinda ja praegusega võrreldes sama või paremat kvaliteeti. Klientidel pole mitte ainult lootused, vaid ka kartused. • 2011.a tegi Gartner küsitluse: „Millised on kolm kõige suuremat muret seoses pilveraalimise rakendamisel?“ (Küsitluses osalesid 318 pilveteenuse kasutavat ja 332 plaanivat ettevõtete üle maailma.)

• Valik vastuseid: o 48% (kasutajad)/47% (plaanijad)—Teenuse turvalisus o 43%/35% — Mure andmete asukoha, privaatsuse ja ligipääsu turvalisuse pärast o 34%/27% — Hinna ebakindlus või muutuvus o 29%/26% — Ebaadekvaatsed teenuste tasemed o 26%/27% — Suurenenud äririsk o 25%/29% — Tehnoloogia üle kontrolli oluline vähenemine o 22%/25% — Ebapiisavad pilveteenuste standardid


Infohaldusteenused Baltic Computer Systems


Infohaldus ja pilv?


Kui palju töö tegemiseks vajalikust infost on töötaja peas? 1980 2000 2010

75% 15…20% < 10%

Robert Kelly, Carnegie-Mellon University


Halb infohaldus kulutab palju raha • 35-50% organisatsiooni sisesest infost ei ole keskselt kättesaadav o vaid asub erinevates erirakendustes, töötajate oma arvutites jne

• Kontoritöötaja kulutab päevas kuni 2,3 tundi = ligi 25% tööajast olulise tööalase info otsimisele. o 2,3 tundi päevas on > 5000 EUR (80 000 EEK) palgakulu aastas (rääkimata loomata jäänud väärtusest kliendile jms)

IDC White Paper “ The High Cost of Not Finding Information 2010 www.futureworkplace.com


Tüüpilised tänased hädad • Info väga mitmes asukohas o Oulooki ühiskaustad o Meilid o Failikettad

• • • • • •

Otsing ei tööta Infovahetus – failid meili lisana Suuremaid pakkumusi oli keeruline koostada Dokumendihalduse teemad Koosolekute memosid ei leia üles Pidev ebaselgus, kellel on kriitilisele infole ligipääs

INFOHALDUS!


Tüüpilised lahendused •

Sisuhaldus o Erinevad andmebaasid, registrid, loendid keskselt kättesaadavaks ja hallatavaks o

Näited: Kirjade register, Varuosade kataloog, reklamatsioonide register, Tööde loendid, Kvaliteedikäsiraamat

Mugav ja ühtne kasutajaliides o Intuitiivne visuaalne infoesitlus o Kerge kiire otsing üle kogu kättesaadava info o Paindlik kasutajate ligipääsuhaldus Näited: Intranet jms infoportaalid. Veebilehitseja-sarnane kasutajaliides mistahes süsteemidele.

Töövood ja ühistöö o Töövood, protseduurid o Ühistöö dokumentidega o Projektitöö ruumid veebis Näited: Kulude kooskõlastamise töövoog, projektitöö portaalid.

Ärianalüüs o Andmete koondamine ja analüüs väga erinevatest allikatest o Terviklik juhivaade Näited: Juhi “armatuurlaud” (dashboard) , Aruandlus nõukogule


Infohaldus â&#x20AC;&#x201C; see on nagu SUUR LADU!


Tase 1: Infolao korralduse m채채rab tehniline vorm Tekstifailid

Pildifailid


Tase 2: Infolao korralduse määrab tööprotseduuri sisu Dokumendid

Kalendrisündmused Meilid

Task’id

Aga meie töö ei ole korraldatud nii! Töö on korraldatud sisuliste töö valdkondade järgi!


Kaasaegses laos체steemis n채eb see v채lja nii: vt KIVA Systems//www.youtube.com/watch?v=aI_YQp3zoo8


Ettevõtte äriportaal ongi lihtsustatud Kiva System ettevõtte elektroonilises dokumendija infohalduses • toob kätte selle info, mis on vajalik just antud töölõigus, sõltumata selle info vormist ja asukohast infosüsteemis.


Äriportaali ülesehitus Äriportaali „laoühikuteks“ on kõik erinevad infoüksused, mida arvutis saab luua ja viidata: • Dokumendid, failid (tekstid, tabelid, pildid, videod jne) • Tarkvaraprogrammid • Lingid veebi, ajaveebi • Meilid, kalendrisündmused, kontaktid • Vikid, uudistevood


Äriportaali ülesehitus Äriportaali „ladu“ on süstematiseeritud ettevõtte tegevusvaldkondade / (ISO) tegevusprotsesside alusel Näiteks: o o o o

Tootmisinfo ladu Personaliinfo ladu Turundusinfo ladu Finantsinfo ladu jne

Iga „ladu“ on süstematiseeritud lähtuvalt töökorraldusest antud valdkonnas: Näiteks: o Valdkonna üldinfo o Viited ja lingid kõigile vajalikele tarkvaradele, veebilehtedele jms o Töövood ja ühistööruumid vastavalt valdkonna vajadustele: • Projektitöö ruumid • Dokumentide ühisredigeerimine jms o Teadmusbaasid


Paar slaidi BCSi 채riportaalist


• Tänan!


Pilvetehnoloogia seminar 26.09.2012