Teataja 3/2021

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926. 3 / 2021

MIS MUUTUS PAKENDISEADUSES? WERNER REICHELT: EESTIST VÕIB SAADA NUTIKA TOOTMISE RIIK

ETTEVÕTLUSÕPE, TULEVASTE INNOVAATORITE KASVULAVA PIDU! 76% TÖÖSTUSETTEVÕTTEIST OOTAB TÄNAVU HEAD KASUMIT

AVE PAAVO: koos töötamine aitab luua ühiseid väärtusi

Eesti eksportöörid koonduvad uuenduskuuri läbinud andmebaasi ja trükisesse

ESTONIAN EXPORT DIRECTORY ESTONIANEXPORT.EE

TULE LISA OMA ETTEVÕTTE ANDMED! MIKS VÕIKSID OSALEDA? Sinu ettevõte on Eesti edukamaid eksportivaid ettevõtteid kajastavas veebiandmebaasis ja esindustrükises.

Suurendad võimalust silmapaistmiseks, kui seda jagatakse välisriikide ettevõtjatele Eestis või nende asukohamaal.

Seod ennast teiste Eesti edukate eksportööride ja nende kuvandiga.

Lood uusi võimalikke kontakte turgudel, kuhu lähevad meie välisvisiidid.

Oled esindatud andmebaasis, mida kasutavad Eesti majandusesindajad.

Info reklaamivõimaluste kohta: Küllike Ormus, kyllike@menuk.ee, 528 7418, Menu Meedia OÜ Info väljaande kohta: koda@koda.ee, 604 0088

JUHTKIRI

Sisukord

INSENEERIA AU SISSE!

4 Ave Paavo: koos töötamine aitab luua ühiseid väärtusi 9 Lühidalt 10 Tööstus keeras suuna ülespoole 14 Ära lange rahapesu ohvriks 15 Kuidas korraldada sel suvel tiimiüritusi?

16 INBETS+ aitab nõuga 17 Ülipopp välisekspertide kaasamise teenus avati taas 18 Alaealine tööl: millega peab arvestama?

20 Uus liige: Handies viib pisitöö tellija tegijaga kokku 22 Mis muutus pakendiseaduses?

26 Galerii: vaata, kes võitis liikmete tenniseturniiri!

28 Eestist võiks saada nutikat tootmist rakendav riik 30 Meie puittooted Hiinas näitusesaalis 32 Kasahstan tahab Eestiga majanduskoostööd hoogustada

33 Osale Eesti suurimal ettevõtluskonkursil!

34 Keerulised asjad tulevad harjutades 36 Koroona tegi lõpu Läti alkoholirallile 40 Kuidas häid ettevõtlusõpetajaid jaguks igasse kooli?

42 Jätkusuutlik linnaturism 44 Kaugtöö – kuidas seda käsitletakse Euroopa Liidus 46 Palju õnne!

47 Enterprise Europe Network

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926. 3 / 2021

MIS MUUTUS PAKENDISEADUSES? WERNER REICHELT: EESTIST VÕIB SAADA NUTIKA TOOTMISE RIIK

ETTEVÕTLUSÕPE, TULEVASTE INNOVAATORITE KASVULAVA PIDU! 76% TÖÖSTUSETTEVÕTTEIST OOTAB TÄNAVU HEAD KASUMIT

AVE PAAVO: koos töötamine aitab luua ühiseid väärtusi

KAANEFOTO Kristiin Kõosalu

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post ja veeb: koda@koda.ee, www.koda.ee TEATAJA TOIMETUS Kaur Orgusaar Tel: 604 0065 E-post: kaur.orgusaar@koda.ee MAKETT JA KUJUNDUS Menu Meedia Reklaam: Kristiina Rauts-Nõmmik Tel: 511 3302 E-post: kristiina@menuk.ee TRÜKK Kroonpress

K

uigi möödunud aasta oli täis proovikive, turutõrkeid ja piiranguid, sai meie tööstussektor valdavalt hästi hakkama, eriti võrreldes paljude teiste riikidega.

Eestis toodetud kaupade kogutulu vähenes vaid 0,47% võrra ja ka eelmise aasta kevadel toimunud mahtude kahanemine on nüüdseks asendunud kasvuga, sest tootmine on suurenenud pea kõikidel töötleva tööstuse tegevusaladel. Jätkuvalt ekspordib töötlev tööstus 10 miljardi eest kaupu ja annab otseselt tööd 118 600 inimesele.

Hoolimata sellest, et tööstus on meie suurim majandussektor ja majanduskasvu oluline vedaja, on tekkinud olukord, kus aina vähem noori otsustab õppida erialasid või ameteid, mida läheb vaja just tööstuses. Kutsekoja töötleva tööstuse valdkonda analüüsivast OSKA uuringust järeldub, et juba praegu on meil puudu 2/3 inseneridest ning puudust tunneme ka mehhatroonikutest, robootikutest ja automaatikutest. Juba ammu ei ole tööstus valdkond, kus inimene teeb töid, mis on rutiinsed ning mis ei vaja erialaseid teadmisi, kuid kahjuks tundub, et noored seda ei tea ja üldiselt räägitakse tööstuse võimalustest vähem kui teistest sektoritest. Eks siin on meil kõigil oma roll, et suurendada teadlikkust ja tekitada noortes huvi reaalainete vastu.

On mõistetav, et Eesti väikese rahvaarvu tõttu ei ole meil piisavalt erinevaid eksperte, kes rahuldaksid IKT, tööstuse ja teiste sektorite väga konkreetseid vajadusi. Seetõttu on tähtis, et tööstuse jätkuvat arengut saaks toetada teistest riikidest kvalifitseeritud tööjõu kaasamisega. Juba praegu on näiteid, kus suurtööstused on otsustanud investeerida meie naaberriikidesse, sest seal on võimalik spetsialiste kaasata, hoolimata nende rahvusest. Kui eestlane ei soovi keevitajaks õppida või „ebasobivaid“ töid teha, siis miks peaksime seetõttu keelama näiteks Ukraina töölisel neid ülesandeid täita? Seda eriti juhul, kui tehtava toote joonised on loonud eestlane või seda turundab eestlane.

Kaubanduskoda toetab ka loodava Inseneriakadeemia kontseptsiooni, mis peaks aitama kaasa just inseneriõppe populariseerimisele ja kvaliteedi parandamisele. Lõpuks on kõik teed head, kui eesmärk on oskustega inseneride arvu suurendamine ja abi meie ettevõtetele, et neil oleks võimalik üha tihenevas konkurentsis püsida ja järjest suurema lisandväärtusega tooteid valmistada.

MAIT PALTS Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor

PERSOON

Tööstus, kust saavad alguse uued võimalused Ave Paavo juhib Eesti Vanglatööstust – ettevõtet, mille eesmärk ei ole ainult teha ja müüa tooteid, vaid toodetest veelgi tähtsamad on inimeste väljaõpe ning tööharjumuste ja väärtuste kujundamine, et aidata kaasa kinnipeetavate vabanemisjärgsele tööhõivele ning taasühiskonnastamisele. Selles protsessis saab osaleda ka igaüks meist, sest vanglatööstuse toote või teenuse tellimisel anname kaudselt panuse, et vanglast vabanenu õige tee leiaks.

Fotod: KRISTIIN KÕOSALU Jumestus: GRETE LILL-KÄHR

Mis on Eesti Vanglatööstuse eesmärk?

Meie peamine eesmärk on kinnipeetavatele tööoskuste õpetamine ja tööharjumuse tekitamine, et vabadusse naastes oleks nende kohanemine tavaeluga võimalikult loomulik. Vangidele töö pakkumine on teiste vanglas pakutavate taasühiskonnastavate tegevuste kõrval oluline sotsiaaltöö vorm, et vältida uuesti halvale teele sattumist. Tihti puuduvad vangidel nende eelneva elukogemuse tõttu teadmised, kuidas ausalt elada.

Loodan, et vanglatööstuses omandatud kogemused aitavad neil leida alternatiivi, kuidas ausat tööd tehes edaspidi kuritegelikust elust eemale hoida.

Miks peaks kinnipeetavatele üldse töötamist võimaldama?

Töö ja eriti just oskustöö pakkumine ning tööharjumuse säilitamine soodustab kinnipeetavate vabanemisjärgset tööhõivet. Pakume vanglavälise töökorraldusega sarnanevat töökeskkonda. Nii on neil lihtsam leida pärast vabanemist töökoht, teenitud töötasu on abiks naasmisel tavaellu ja taasühiskonnastumine sujub valutumalt. Eesmärk on, et ei satutaks uuesti kuritegelikule teele.

Mida töö tegemine lisaks töötasule veel kinnipeetavale vabanemisel juurde annab?

Töö tulemus sõltub sageli meeskonnatööst alates materjali ettevalmistamisest kuni valmistooteni. Kui kinnipeetav on tavapäraselt inimestest isoleeritud, siis tööl olles tuleb

4

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2021

KAUR ORGUSAAR kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

arvestada ka teistega ja teha meeskonnatööd. Töötamine vanglatööstuses võimaldab kinnipeetaval aru saada, et tehes oma tööd hästi ja kvaliteetselt, on võimalus konkureerida suuremaid oskusi ja vastutust nõudvale ametikohale, mis on sarnane ka tööturul väljaspool vanglat. Need oskused on kindlasti kasuks.

Iga meie klient annab vanglatööstuselt toote või teenuse tellimisel kaudselt oma panuse, et vanglast vabanenu õige tee leiaks.

Mitmes vanglas praegu kinnipeetavatele tööd pakutakse?

Tööd pakutakse kõigis kolmes vanglas: Tartu, Viru ja Tallinna vanglas.

Eelmisel aastal avasime Tallinnas uue metalli- ja puidutööde osakonna ning pesumaja. Sellega seoses meie töökohtade arv suurenes ning saame võtta tööd ja töölisi juurde. Samuti saame paindlikumalt jagada tooteid

ja teenuseid eri osakondade vahel.

Võimalus tootmist roteerida on kasuks ka riskide maandamisel. Kui koroonaviiruse tõttu oli Viru osakond suletud, pesime Ida-Virumaa klientide pesu Tallinnas. Samuti teevad eri osakonnad koostööd toodetele vajaminevate detailide suhtes.

Kui palju kinnipeetavaid on tööga hõivatud?

Eelmisel aastal oli meil tööl eri perioodidel kokku 320 kinnipeetavat, 2019. aastal aga 296.

Mis on eeldused, et saada Eesti Vanglatööstuses tööd?

Juba vanglas alustatakse lihtsamate töödega ja kui kinnipeetav on oma käitumisega tõestanud soovi töötada ning ka vangla piirangutest tulenevad tingimused on täidetud, lisatakse ta töölesoovijate nimekirja. Seejärel saame kutsuda proovipäevale ja kui on sobilik vaba töökoht, saab hakata meil tööle. Tähtis on just tahtmine töötada ja distsipliinist kinnipidamine.

Kuidas on tööjõuga – kas kinnipeetavad teevad hea meelega tööd?

Enamus, kes meile jõuavad, soovivad tööd teha. Juhtub muidugi sekka ka neid, kes loodavad vaheldust vanglarutiinile või rikuvad korda. Nemad kahjuks meil jätkata ei saa.

Kas kinnipeetavad saavad töötades omandada uut ametit või oskuseid?

Meie osakondades organiseerivad tööd ja juhendavad vange meie meistrid.

PERSOON

Ave Paavo julgustab ettevõtteid Eesti Vanglatööstusega koostööd tegema: küsida võib nii toodete, teenuste kui ka allhanke valmistamise kohta.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2021

5

PERSOON Lisaks korraldame Viru ja Tartu osakonnas kutseõpet ning teeme kõikides vanglates tootmispraktikat. Kuna vanglasse satuvad erinevate oskustega inimesed, siis püüame esmalt leida võimetele vastava töö. Kui vangil on motivatsiooni ja eeldusi, saab ta edasi areneda rohkem oskusi nõudvale ametikohale. Vajalikke oskusi saab õppida ka kogenumate tööliste juures. Kahjuks on käeliste tegevuste oskus kinnipeetavate hulgas vähenemas. Ka pika harjutamise tulemusel ei saa keevitamisel või õmblemisel sirget joont tehtud. Sel juhul tuleb leida lihtsam töö.

Kui vang soovib töötamisega samal ajal õppida mõnel muul kursusel, püüame võimaluse korral leida kompromissi töö ja õppimise vahel.

Kinnipeetavatest töötajad vahetuvad sageli – kes viiakse üle avavanglasse, kes vabaneb. Nii et väljaõppe pakkumine on suur osa meie tööst.

Milliseid töid või ameteid saate kinnipeetavatele pakkuda?

Vangidele saame praegu pakkuda metalli-, puidu-, värvimis- ja õmblustööd ning tööd pesumajas. Samuti pakendamis-, komplekteerimis- ja etikettimistööd. Neis valdkondades on palju erinevaid töökohti: näiteks keevitajad, masinate ja pinkide seadistajad ning operaatorid, värvijad, tislerid,

320 kinnipeetavat

töötas mullu Eesti Vanglatööstuses. juurdelõikajad, õmblejad, triikijad, koostajad, pakkijad, laadijad jne.

Kas sortimendis on ka tooteid, mida tavatarbija tunneb?

Tarbijale on kõige tuntumad kaubamärgi Stoveman all toodetavad sauna- ja suitsuahjud, mitmesugused grillid ja lõkkeasemed. Meie sortimendist võib leida näiteks ka boilereid, koerakuute, suitsuahju katteid, kadakapaneele, ahjupuude riiuleid ja korve, korstnavõrke jne. Teenusena pakume pulbervärvimist.

Meil on aga hulk tooteid, mida teeme eritellimusel kliendi või meie tehtud jooniste järgi. Võiks näiteks nimetada taimeraame, väikevankreid, mööblit, jalgrattahoidjaid, metallkonstruktsioone, voodipesu, tööriideid jne. Meie lõkkeasemeid on märgatud kindlasti matkaradadel.

6

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2021

Nii nagu kogu ühiskonnas, on ka vangide seas käeliste tegevuste oskus vähenemas. Vanglatööstuses osavate kätega meistreid siiski jagub – Ave Paavo käes on vanglatööstuses valmistatud söetangid.

Näiteks Tallinna vanglas asuval õmblustsehhil oli tore võimalus Euroopa Komisjoni Eesti esinduse ja keskkonnaministeeriumi heategevusprojekti „Tekstiil ringlusse!“ raames teha koostööd disainer Reet Ausiga. Tekstiilijäätmetest õmmeldi Reet Ausi näpunäidete järgi lapitekke.

Ka meil on fookuses materjali maksimaalne kasutus. Mõne toote oleme arendanud just olemasoleva materjali jääkidest lähtudes.

Kui suur on Eesti Vanglatööstuse personal? Kuidas pidasite vastu koroonaperioodil?

Eesti Vanglatööstuses töötab 26 inimest. Kui eelmise aasta alguses pidid nii mitmedki firmad personali koondama, siis meie olime sunnitud küll töötasu alandama, aga tööko-

had säilitasime. Meie tootmine seisis kaks ja pool kuud ning seda perioodil, mil oleks pidanud ette valmistama suvehooaja tooteid.

Hiljem pingutas kollektiiv ühiselt ja saime tellimused täidetud.

Viisime sisse iganädalased ühised Teamsi koosolekud, kus saime üksteisele oma tegemistest infot jagada. See oli väga hea võimalus ka kogemuste vahetamiseks. Üldine reegel oli, et koosolek kestab kuni tunni, et kõik teaksid oma aega planeerida.

Eelmisel aastal me viiruse leviku tõttu ühisüritusi teha ei saanud, sest vältisime maksimaalselt nakatumise ohtu, et see ei kanduks vanglasse. Selle aasta algul täitus ettevõttel 20 aastat. Loodetavasti saame seda nüüd tagantjärele kogu kollektiiviga koos tähistada.

PERSOON Millised ettevõtted teevad vanglatööstusega koostööd?

Meie partnerite hulgas on väga erinevaid ettevõtteid: riigiettevõtted, kohalikud omavalitsused, kaubandusketid, taimekasvatuse või aiandusega tegelevad ettevõtted, majutusasutused ja spaad, meditsiiniasutused, tootmisettevõtted, maaletoojad jne. Näiteks tootmisettevõtetele teeme allhanketööd ja maaletoojatele pakendame tooteid väikepakenditesse. Muidugi tuleb päringuid erinevatele toodetele/ teenustele ka eraisikutelt. Ligikaudu kolmandiku meie toodetest müüme Soome, Rootsi, Poola, Lätti, Leetu.

Kuidas saaksid uued ettevõtted vanglatööstusega koostööd teha?

Võib julgelt küsida toodete, teenuste või allhanke tegemise võimaluste kohta. Peame arvestama vanglast tulenevate piirangutega, aga saame nüansid läbi rääkida. Kui on ruumi, saame oma tootmist pisut ka kohandada ja ümber korraldada.

Tänavu mais käisid justiitsminister Maris Lauri (vasakul) ja justiitsministeeriumi vanglate asekantsler Priit Kama (paremal) vanglatööstuse tööga tutvumas.

Foto: justiitsministeerium

Ave Paavo ei kuulu nende sekka, kes arvavad, et tippjuhil pole vaja oma ettevõttes kõiki detaile teada. Vastupidi, ta käis keevitamise kursusel, et oskaks paremini ka sel teemal kaasa rääkida. Foto: vanglatööstus

Vanglatööstuse õmblustsehhis valminud lapitekid. Foto: vanglatööstus

Kuidas on sellist organisatsiooni juhtida? Mis sind motiveerib?

Tulin ettevõttesse alles 2019. aastal, kui oli tehtud otsus müüa Eesti Vanglatööstuse hoone Harjumaal ja kolida Ida-Virumaale. Tookord motiveeris mind just kolimine ja sellega seonduvad protsessid. Samuti on Ida-Virumaa tulevik olnud mulle aastaid südamelähedane teema. AS Eesti Vanglatööstus oli 2020. aasta Ida-Virumaa ettevõtluskonkursil nominent kategoorias „Aasta uustulnuk“. Juhtinud olen ettevõtet praeguseks ainult aasta ja lisaks vangla eripäraga seonduvatele piirangutele tuli selle aasta jooksul arvestada ka viirusest tulenevatega. Õnneks on meil välja kujunenud hea meeskond, kes on toetanud. Olen selle aastaga palju õppinud ja to-do-nimekiri, mida tahaks veel ära teha, on pikk.

Käisin ka keevitamise kursusel, et oskaksin sel teemal kaasa rääkida.

Motiveerib eesmärkide saavutamine ja näiteks tänane kliendi kõne „Mul on teie grill juba aastaid ja tahan sõbrale sarnast kingituseks osta“.

Kuidas näed Eesti Vanglatööstuse tulevikku?

Mul on vastuoluline unistus – kuritegevus väheneb, vanglasse satub järjest vähem inimesi ja meil jääb tööd vähemaks. Kuni seda ei juhtu, jätkame oma tegevust, et need, kes vanglasse satuvad, enam siia kunagi tagasi ei tuleks. Iga meie klient annab vanglatööstuselt toote või teenuse tellimisel kaudselt oma panuse, et vanglast vabanenu õige tee leiaks.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2021

7

LEPINGUPÕHI KAUBANDUSKOJALT Kaubanduskoja kodulehelt leiad 59 erinevat lepingu näidist alates müügilepingust ning lõpetades töösuhete, kinnisvara ja teenuse osutamisega seotud lepingutega.

Kui Sa ei leia koja kodulehelt sobivat lepingu või dokumendi näidist, anna sellest meile teada.

Aitame koostada lepingu või dokumendi vastavalt Sinu ettevõtte soovidele. Kaubanduskoja liikmetele on lepingute koostamine ja ülevaatamine tavahinnast kaks korda odavam.

Leia endale sobiv lepingupõhi.

WWW.KODA.EE

LÜHIDALT

Riik on üle võtmas Euroopa Liidu direktiive, mis toovad Eesti õigusesse uued reeglid selle kohta, kuidas müüa tarbijale nutikaupu, digisisu või osutada digiteenuseid. Direktiivide ülevõtmine pikendab tarbija kasuks ümber pööratud tõendamiskoormise tähtaega kuuelt kuult ühele aastale. See tähendab, et kui kaubal ilmneb mingi puudus ühe aasta jooksul asja tarbijale üleandmisest, siis on müüja kohustus tõendada (näiteks ekspertiisiga), et puudust ei olnud siis, kui asi tarbijale üle anti.

Lisanduvad ka reeglid nutikaupade (nutikell, nutitelefon, arvuti jms) müügile.

Kavandatud muudatuste kohaselt vastutab näiteks nutitelefoni müüja tarbija ees ka telefoni tarkvara uuendamise, ajakohasuse jm eest.

Edaspidi peab nutifoni müüja vastutama ka telefoni tarkvara uuendamise eest.

Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

Tähtsad muudatused kauplemisel tarbijatega

Koda toetab Osaka EXPO-l osalemist Koda saatis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile arvamuse, kus toob välja, et Eesti osalemine 2025. aastal Osaka EXPO-l on vajalik ja mõistlik. Leiame, et kuna EXPO-st võtab osa ilmselt suurem osa riikidest, siis on Eesti osalemine EXPO-l hädavajalik.

EXPO on Eesti riigile ja ettevõtjatele hea võimalus oma edulugudest maailmale teada anda.

Aasia, sh Jaapan on Eesti ettevõtjatele väga suure potentsiaaliga turg ning seega aitab EXPO-l osalemine Eestit selles regioonis pildil hoida.

Lisaks võimaldab maailmanäitus Eesti ettevõtjatel luua Jaapanis või laiemalt selles regioonis uusi rahvusvahelisi ärikontakte.

Väärtuslikku põllumaad tuleks kaitsta maaomanike õigusi vähem piiraval viisil Riigikokku on taas jõudnud eelnõu, mis piirab maaomanike õigust otsustada oma maa kasutamise üle. Väärtusliku põllumaa kaitsmine on oluline, kuid seda tuleks teha põhiõigusi vähem riivaval viisil.

Arutlusel oleva eelnõu eesmärk on kaitsta keskmisest viljakamate muldadega põllumaad ja tagada seeläbi riigi toiduga varustamise kindlus. Mõte on selles, et omanikud peaksid väärtuslikku põllumaad kasutama võimalikult suures ulatuses vaid põllumajanduslikuks tegevuseks, muud tegevused oleksid väärtuslikul põllumaal oluliselt piiratud. Näiteks ei tohiks maa omanik üldjuhul oma põllumaale ehitada uut ega laiendada olemasolevat ehitist, ei tohiks lasta põllumaal metsastuda ega rajada või lasta looduslikult tekkida maastikuelemendil.

Koda toetab igati eelnõu eesmärki kaitsta väärtuslikku põllumaad, kuid seda tuleks teha põhiõigusi vähem riivaval viisil.

Näiteks saab väärtuslikku põllumaad ka praegu kaitsta planeerimismenetluse abil ja kohalikul omavalitsusel on kohustus leida erinevate huvide vahel tasakaal.

Eelnõu eesmärk on kaitsta keskmisest viljakamate muldadega põllumajandusmaad, et vältida sinna näiteks elamurajoonide ehitamist. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees / Scanpix

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2021

9

FOOKUSES

Eesti tööstus taas kasvulainel Kevadisest Swedbanki iga-aastasest tööstusuuringust selgus, et Eesti tööstussektori ettevõtted on maailma muutnud viiruse mõjudega toime tulnud ja vaatavad üllatavalt optimistlikult tulevikku. Plaanitakse käibe kasvu, laienemist eksporditurgudel, töötajate juurde palkamist ja uusi investeeringuid.

E

esti kõige suurema majandussektori jaoks oli eelmine aasta väga keeruline – kohaneda tuli tervishoiukriisiga ning järsult muutuva olukorraga tarneahelates ja klientide tellimuste mahtudes. Meie ettevõtete edukust näitab see, et Eestis toodetud kaupade kogutulu langes möödunud aastal vaid 0,47% võrra. Sektoritest olid edukamad ja suutsid ekspordimahtusid keerulisel aastal kasvatada keemiatööstus, toiduainetööstus ning masinaid ja seadmeid tootvad ettevõtted.

Eesti kõige suurema majandusharuna toob tööstus aastas riiki enam kui 10 miljardit eurot eksporditulu.

Arvestades ekspordi kogukäivet, tähendab üheprotsendiline muutus ekspordis rahalist muutust juba 100 miljoni

10

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2021

euro võrra. Swedbanki tööstusuuringu põhjal on need arvud lähiaastatel selges kasvutrendis.

Väljavaated käesolevaks aastaks on head – lisaks kasvule pööranud Eesti majandusele prognoositakse enam kui kolmeprotsendist majanduskasvu ka kõigil meie olulistel sihtturgudel, nagu Soomes, Rootsis, Saksamaal ja USA-s.

Iga teine tööstusettevõte plaanib tänavu uutele turgudele sisenemist. Lisaks aastaid eksportijate fookuses olnud Euroopa suurimale majandusele Saksamaale näevad Eesti tööstused jätkuvalt suuri kasvuvõimalusi Skandinaavias.

Toorainete hinnatõus jätkub Päris pilvitu taevas eksportijate kohal praegu ei ole, sest enam kui pooled ettevõtted näevad muutunud oludes oluliste

RAUL KIRSIMÄE Swedbanki tööstusettevõtete osakonna juht

riskikohtadena toorainehindade tõusu ja konkurentsivõimelise omahinna tagamist. Peame arvestama võimalusega, et ajalooliste tippudeni ulatuvad toorainete hinnad ei jää tööstuse jaoks ajutiseks.

Kui vask ja raud on saavutanud ajaloolise tipphinna, siis nikli ja plii hinnal on ajalooliste kõrgtasemeteni veel tõusuruumi. Kõiki sektoreid mõjutav nafta hind on praegu suurusjärgus 70 dollarit barreli eest, mis jääb kaks korda alla ajaloolisele tipphinnale.

FOOKUSES Kui eelmisel aastal olid ettevõtted sunnitud planeeritud investeeringuid peatama ja vähendama, siis tänavu tehtud uuringu kohaselt on oodata investeeringutes märkimisväärset kasvu. Iga teine tööstusettevõte plaanib investeeringuid kasvatada ja investeeringute kogumaht on uuringus osalenud ettevõtjate andmetel kasvamas 57%.

Keskmiselt plaanitakse investeeringute tasuvusajaks 5,2 aastat. See näitab, et Eesti tööstuse investeeringud suudavad jätkuvalt pakkuda paremat tootlust kui näiteks üürikorter.

Ettevõtete investeeringute eesmärk on peamiselt efektiivsuse kasvatamine ja mahtude kasv, mis tihti käivad ettevõtete investeeringuplaanides käsikäes. Kuigi praegune keskkond pakub ettevõtetele kasvuvõimalusi, on vaid mahtude kasvule suunatud investeeringud rohkem avatud konjunktuuris toimuvatele muutuste riskile. Aasta-aastalt on kasvanud ettevõtete huvi oma toodete arendamiseks, sellesse olulisse valdkonda plaanib käesoleval aastal investeeringuid juba 55% eri tööstussektorite ettevõtetest.

Uuringus osalenud ettevõtjad plaanivad järjest enam investeerida ka digitaliseerimiseks, automatiseerimiseks ja uute tehnoloogiate rakendamiseks. Kui tööstusrobotite soetamiseks investeerib praegu iga kolmas ettevõte, siis 8% ettevõtetest plaanib kahe aasta jooksul võtta kasutusele masinõppetehnoloogiad ja 10% ettevõtetest kasutada 5G tehnoloogia võimalusi. Uue lainena on märgatavalt kasvamas eelkõige keskmise suurusega ettevõtete huvi digitaliseerimise ja automatiseerimise suhtes – need ettevõtted suunavad

KAS TEADSID?

Swedbank küsitles tänavu kevadel 269 Eesti tööstusettevõtet, kelle kogukäive on 3,73 miljardit ja mediaankäive 3 miljonit eurot. Keskmine töötajate arv ühes ettevõttes on 93.

Uuringus osalenud ettevõtted jagunesid järgmiselt: h 37% muu töötlev tööstus (mööbel, tekstiil, elektroonika, keemia jm) h 22% masina- ja metallitööstus h 17% puidutööstus h 14% toiduainetööstus h 10% ehitusmaterjalide tööstus

76%

58% Kasvuprognoos 2021 31% 11%

Käibekasvu prognoos 2021 � prognoosib käibe kasvu � prognoosib käibe samaks jäämist � prognoosib käibe vähenemist � plaanib kasumlikkuse suurenemist või samaks jäämist

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2021

11

FOOKUSES pea poole plaanitud investeeringutest just protsesside digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks.

Pankadel on finantseerijana tähtis roll aidata ettevõtetel tehnoloogiliselt areneda, sest nii-öelda vana majanduse investeeringute kõrval muutuvad järjest olulisemaks investeeringud nutikatesse tootmistehnoloogiatesse.

Keskkonnasõbralikkus aina olulisem

Tavapäraste investeeringueesmärkide kõrval on ettevõtete jaoks oluliseks muutunud keskkonnaalased eesmärgid.

14% uuringus osalenud ettevõtetest tõi välja CO2 jalajälje vähendamise ja 9% keskkonnanõuetega kohanemise.

Ettevõtete vastuseid vaadates näeme, et tööstuse jaoks on keskkonna peale mõtlemine ka väga praktilise väärtusega, sest aitab parandada ettevõtete efektiivsusnäitajaid ja konkurentsivõimet.

Tööstussektori kasvanud keskkonnateadlikkus tähendab, et rohkem pööratakse tähelepanu tootmisjääkide vähendamisele (55% ettevõtetest), energiaefektiivsusele (54%) ja tootmisjääkide suuremale ringlusesse suunamisele (32%). Tööstused otsivad võimalusi põhitootmisest tekkivate jääkide suunamiseks uute toodete

valmistamiseks, praagi vähendamiseks või spetsiifiliste tootmisjääkide (nt kile, plast, tekstiil) taaskasutamiseks.

Positiivse trendina majanduskeskkonnale paistab investeeringute planeerimisel veel silma, et aktiivseks on muutunud keskmise suurusega ettevõtted, mis lubab tulevikku vaadates eeldada suuremat hulka konkurentsivõimelisi ja kasvavaid tööstusettevõtteid.

Tööstus pakub taas usinasti tööd

Olukorras, kus tootmismahud kasvavad ja viiakse ellu uusi investeeringuid, on ettevõtted asunud töötajaid juurde palkama. Tööstuses keskmiselt plaanitakse töötajaskonda kasvatada 2,4% võrra. Arvestades sektoris hõivatud inimeste arvu, tähendaks see ligi 3000 uue inimese värbamist.

Seda ülesannet ei ole oluliselt lihtsamaks muutnud ajutiselt kasvanud töötute arv, sest järjest enam vajab

tööstus teistsuguse kvalifikatsiooniga töötajaid, kui on pakkuda koroonakriisis enamasti majutuse ning toitlustuse sektoritest vabanenud inimestel. Kuna tööstuses kasvavad palgad stabiilselt ka käesoleval aastal (1,2–4,3%), on samas võimalik vähemalt mingi osa inimeste erialane kannapööre täiendõppeks ja just tööstusesse tööle siirdumiseks.

Suurimat palgatõusu plaanivad puidutööstuse ettevõtted (4,3%). Arvestades, et puidutööstus on tehnoloogiliselt Eesti kõige kõrgema automatiseerituse tasemega tööstussektor, tähendab see uusi töökohti tavapäraste oskustööliste, tootmistehnoloogide ja operaatorite kõrval ka infotehnoloogia, mehhatroonika ja tootearenduse valdkonna spetsialistidele.

Eesti tööstuse investeeringud suudavad jätkuvalt pakkuda paremat tootlust kui näiteks üürikorter. a? vii

). . lu 1% 6%) el 7 ( id (7 d gu d tte tted in ndi õ r v te võ ee e et ette st vah e e s e v in ike ing s stu tus ir te an i liis sate töö öös ee om võ aa idu et an /või ja/ id k pu uain l p il ja en de da id ab ital ala en suta a to ite ap ng ah ka tad nd ak Pa id v nu asu e h m � Mu lae k d va O � nga iva e � t s n a i p a ill d la M va ali p i n t aa pi pl aka m na om e m e ig na Kõ ge e i Kõ

12

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2021

FOOKUSES

Mis meid ees ootab? saavad ettevõtjatele appi tulla järjest soodsamaks ja kergemini rakendatavaks muutunud uued tehnoloogiad, mida oskuslikult kombineerides on võimalik tõsta märgatavalt efektiivsusnäitajaid ning väärtusahelas ülespoole tõusta.

Seetõttu on oluline, et praeguses olukorras ei lükkaks ettevõtted, kelle bilanss ja tellimuste portfell on tugevad, edasi konkurentsivõimet tõstvaid investeeringuid. Pangana oleme valmis finantseerima ettevõtete investeeringuid uutesse konkurentsivõimet kasvatavatesse tehnoloogiatesse, sest tarneahelate uuesti paika loksumisel võib üsna kindel olla, et konkurents teravneb uuesti ja selleks olukorraks peavad tööstusettevõtted ennast läbimõeldud tulevikuinvesteeringutega „vaktsineerima“ juba praegu.

Üle mitme aasta pakub maailmamajandus meie ettevõtetele atraktiivseid kasvuvõimalusi, sest praegu on avatud ajaaken, kus tehakse otsuseid, mis muudavad maailmamajandust pikaks ajaks. Suurkorporatsioonide hankijate võrgustike laiendamine loob võimalusi Eesti ettevõtetele, kes suudavad tootmise käimas hoida ja nutikalt tehnoloogilise arenguga kaasa minna, et hoida rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Aga ettevõtjate laual on mitu uut riski, millega tuleb arvestada olulisi otsuseid tehes. Kadunud ei ole tervisekriisi ohud, millega kaasneb jätkuvalt palju määramatust. Edasivaatavalt muutub järjest olulisemaks ettevõtete pikaajalise konkurentsivõime tagamine, arvestades Eesti demograafilist olukorda, mis piirab tööjõumahukate ärimudelite rakendamist. Siin

Suurem osa ettevõtetest suunab enam kui 20% investeeringutest automatiseerimisse Kui suure osa investeeringute eelarvest (protsentides) plaanite 2021. aastal suunata automatiseerimisse ja digitaliseerimisse?

10%

Tööstuse keskmine

25%

Ehitusmaterjalitööstus

alla 10 miljoni

25%

Toiduainetööstus

10–20 miljonit

25% Tööstuse keskmine Investeerimisel eelistatakse omakapitali

70%

33% 29%

26% Muu töötlev tööstus

64%

Kui suure osa investeeringute eelarvest (protsentides) plaanite 2021. aastal suunata automatiseerimisse ja digitaliseerimisse?

24% 18%

üle 20 miljoni

45% 20%

Puidutööstus Masina- ja metallitööstus

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2021

13

KOGEMUS

TUNNE OMA KOOSTÖÖPARTNERIT Rahapesu ja terrorismi tõkestamise nõuetega võivad kokku puutuda paljud ettevõtted.

Näitena võib tuua pangad, kes võivad mõningate tehingute korral küsida ettevõttelt lisainfot koostööpartnerite kohta või pärida aru mitmesuguste dokumentide asjus. Kui vastused ei rahulda, võib halvemal juhul olla tagajärjeks ettevõtte pangakonto sulgemine. Seetõttu on tänapäeval rahapesu tõkestamise regulatsioonidega seonduv tähtis iga ettevõtte jaoks.

3.

MARI-LII PIISKOP kaubanduskoja jurist

5 SOOVITUST RAHAPESU TÕKESTAMISEKS

1.

Tunne põhjalikult oma koostööpartnereid ja ära alusta koostööd ettevõttega, kelle tausta sa pole kontrollinud. Tausta kontrollimine eeldab ka ettevõtte struktuuri, omanike, äritegevuse (sh tegutsemisaladega seotud riigid) ja tegelike kasusaajate kohta info kogumist ning säilitamist. Infot on võimalik saada registritest (rahvusvahelise partneri puhul näiteks Euroopa äriregistrist). Ettevõtte taustakontrolli tegemisel võib ohumärk olla näiteks olukord, kus internetis pole ettevõtte kohta mingit infot. Erilise tähelepanu all on offshore-firmad, kellega pole üldiselt soovitatav koostööd teha.

2. Tähele peaks panema, kas arved tasub alati see

ettevõte, kellele arved väljastasid. Kojal on olnud kogemusi, kus arve on tasunud ettevõte, kellele me arvet ei väljastanud. Seega tasus arve meie jaoks täiesti tundmatu kolmas osapool, kes on mõningatel juhtudel olnud registreeritud ka teises riigis. Näitena võib tuua olukorra, kus ettevõtte eest tasus arve tundmatu Küprose ettevõte. Mõningatel juhtudel võib pank sellise tegevuse tõttu ettevõtte pangakonto sulgeda. Arve peaks alati tasuma sama ettevõte, kellele oled arve väljastanud.

Lepingu sõlmimisel ei ole soovitatav kokku leppida arvete väljastamises kolmandale osapoolele. Rahapesuriski maandamiseks on alati soovitatav saavutada kirjalik kokkulepe, mille puhul arve väljastatakse lepingupoolele ja selle ka tasub teine lepingupool. Seega ei tasuks kokku leppida selles, et arved väljastatakse ja need tasub kolmas tundmatu osapool.

4.

Tasub teada koostööpartneri ja enda tegevuse suhtes kohalduvaid rahvusvahelisi (finants)sanktsioone. Koja poole pöördutakse ka küsimustega eri sanktsioonide suhtes, mis on teatud riikidele/isikutele/ettevõtetele kehtestatud. Näiteks Euroopa Liit ja ÜRO on kehtestanud oma sanktsioonide nimekirjad. Lisainfot leiab näiteks Euroopa Liidu sanktsiooniveebist https://www.sanctionsmap.eu. Lisaks on võimalik päringuid teha politsei- ja piirivalveameti kodulehel.

5.

Tehingutel ja muutustel, mis on seotud koostööpartneriga, võiks silma peal hoida kogu koostöösuhte vältel.

Oluline on jälgida, et tehingud oleksid loogilised ja vastaksid kokkulepetele. Samuti võiks olla infot koostööpartneri tegevusega seotud muudatuste kohta (äritegevuse laiendamine teistesse riikidesse, tegelike kasusaajate muutumine jms).

Lisaküsimuste korral on võimalik ühendust võtta koja juristidega aadressil juristid@koda.ee.

14

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2021

KÜSIME ETTEVÕTJALT

Kuidas korraldate sel suvel tiimiüritusi?

O

TIINA-KATRINA KABER

MARINA GUTEL-REILE

EnterTraining OÜ asutaja

Stillabunt OÜ müügi- ja projektijuht

nline-sündmused on tulnud, et jääda! Samas on ka live-sündmused koos ilusate ilmade ja taanduva pandeemiaga taas pead tõstmas. Nii on selle suve märksõnaks saamas tasakaal. Kui igaks väikeseks koosolekuks pole mõtet inimesi ühte ruumi kokku ajada, siis meeskonnatunde suurendamiseks ja ühiste eesseisvate ülesannete lahendamiseks on live-sündmus hea valik.

Suvepäevadel tasub hoida tasakaalu mõnusate mõtestatud meeskonnategevuste ja teadlikku suhtlust toetavate pauside vahel. Enne kaugtööperioodi ei mõistnud ilmselt paljud organisatsioonid, kui oluline on ühine kohvinurk kontoris. Just seal toimub aga suur hulk innovatsioonist ja probleemilahendusest. Andes ajule puhkust ja arutades ideid mitteformaalses õhustikus kolleegidega, tekivad uued vaatenurgad ja üllatuslikud lahendused.

Sellist mõnusat suhtlust tasub luua ka suvistel lihtsalt lõbusatel sündmustel. Ka mõtestatud meeskonnategevus ei pea tähendama ajude ragistamist uue strateegia või väärtuste kallal. Koos võib hoopis olulised sõnumid suureks maaliks kokku panna või virtuaalreaalsuses ülesandeid lahendada. Mõtte annab tegevusele sageli hoopis sisukas sissejuhatus ja tegevuse ühine analüüs, mille käigus ilmnevad õpimomendid ja avastused, mis ka igapäevatöö edenemist soodustavad.

Kindlasti jätkub ka tiimiürituste korraldamine veebis, kus ekraan on vaid meedium ja tegelik väärtus on mõnusalt kaasavas keskkonnas koos kolleegidega millegi uue loomine, põnevate ülesannete lahendamine või tark tutvumine. Oluline on meeskondade ja indiviidide areng, et püsida terve, agiilse ja avatuna – nii organisatsioonina kui ka inimestena.

E

ttevõtte sisekliima on väga oluline ja seda just praegusel ajal, mil inimesed on olnud kaua eraldatult kodukontoris. Samal ajal on tulnud tegeleda nii töiste kui ka koduste proovikividega ja õige tasakaalu leidmine on nõudnud palju energiat.

Sellepärast leian, et sel suvel on tähtsam kui kunagi varem pöörata tähelepanu meeskonna meeleolule ja veeta üheskoos aega mõnusas pingevabas õhkkonnas. Meie naisperel on suvel plaanis meeleolukas väljasõit, kus saame liikuda väljas, õppida midagi uut ja huvitavat ning nautida head toitu ja arutada sügisesi kingiideid.

Digimaailmal on palju eeliseid, et lahendada asju kiirelt ja operatiivselt, kuid personaalset suhtlust see minu meelest ei asenda. Sellepärast soovime hilissuvel, kui puhkused on puhatud, ka oma klientidega meie uhiuues näidistesaalis kohtuda ja koos ühe toreda päeva veeta.

Inimeste vahetu ja personaalne suhtlus on suur väärtus ning heade suhete alustala.

Koos võib hoopis olulised sõnumid suureks maaliks kokku panna või virtuaalreaalsuses ülesandeid lahendada.

Tiina-Katrina Kaber

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2021

15

INBETS+

UUS PROJEKT ETTEVÕTTE ÜLEANDMISE NÕUSTAMISEKS Läänemere-äärsetes riikides on pensionile jäävate ettevõtteomanike arv viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud. See omakorda on suurendanud vajadust ettevõtete tugiorganisatsioonide pakutava nõustamise järele.

MARJU MÄNNIK kaubanduskoja väliskaubanduse vanemnõunik

19.

aprillil oli INBETS-i projekti lõpukonverents, mis andis tõuke jätkuprojektile INBETS+. See aitab kaasa ettevõtete üleandmise ja -võtmise protsessidele, suurendab ettevõtjate teadlikkust ning jagab tööriistu, mis asjade käiku lihtsustaks. Kaubanduskoda on selle projekti üks partneritest.

Projekti INBETS+ eesmärk on hõlbustada edukaid ettevõtete üleandmisi, suurendada innovatsiooni ja kindlustada töökohti, tugevdades püsivalt seniste ettevõtlust toetavate organisatsioonide institutsioonilist võimekust. Ettevõtete tugiorganisatsioonidel on ettevõtte üleandmise-ülevõtmise hõlbustamisel tähtis roll – alates teadlikkuse suurendamisest ning lõpetades omanike ja õigusjärglaste vaheliste kontaktide loomiseni. Samuti aidatakse ettevõtete hindamisega, finantsvõimaluste leidmisega ja pakutakse konsultatsioone eri üleviimismudelite kohta. Selline esialgne tugiorganisatsioonide toetus ettevõtte üleandmiseks on juba laialdaselt kättesaadav Saksamaal, Slovakkias, Rootsis ja Soomes, aga Eestis, Poolas, Leedus, Lätis ja Venemaal on arenguruumi veel üksjagu.

Eelnenud INBETS-projekti raames oleme ettevõtetele pakkunud koolitusi, mis abistavad ettevõtete omanikel ja ülevõtjatel hinnata ettevõtte väärtust, pidada läbirääkimisi ning kuulata kogemusi neilt, kes nõustavad selliseid protsesse nii välismaal kui ka Eestis. Koolitused ja konsultatsioonid jätkuvad ka INBETS+ projekti raames. Üks konsultatsiooni pakkuv välisekspert on Eestis elav belglasest ettevõtja Jan Lagast, ImpactBuilders OÜ ja Flxion NV asutaja. Selleks, et aidata oma klientidel tänapäeva suurte muutustega toime tulla, määratles ta juhi visioonihorisondil põhineva juhtimistüpoloogia.

Jani Linkedini profiiliga saab tutvuda siin: https://www.linkedin.com/in/janlagast.

INBETS+ projekti raames saab kaubanduskoda pakkuda tasuta konsultatsioone rahvusvahelistelt ekspertidelt, kellest üks on Jan Lagast. Huvi korral võtke ühendust marju.mannik@koda.ee.

Jan Lagast

5 soovitust Jan Lagastilt ettevõtte üleandmiseksülevõtmiseks valmistumisel: h Mõtle hästi läbi, miks soovid müüa. Aruta oma mõtteid kas

h h h h

pereliikmetega, sõbra või tuttavaga või strateegilise nõustajaga. Selliste arutelude käigus õpid oma mõtet nägema uues valguses ja argumenteerima vajadust, põhjust ja tagajärgi, mis müügiga kaasnevad. Võimalik, et otsustad hoopis teistsuguse ettevõtte üleandmise mudeli kasuks: frantsiis, osakute jaotamine, ühisettevõte. Võimalusi on palju. Kasuta läbimõtlemiseks visualiseerimist, vaata oma perekonnas ja tutvusringkonnas ringi – ehk on keegi, kes soovib just sinu ettevõtte üle võtta.

Mõtle läbi, mis saab ettevõtte töötajatest ja juhtkonnast.

Kuidas sobituvad nad uue omanikuga?

Kuidas sina saad uue omanikuga läbi? Kas sul on kõik asjad nii korras, et uus omanik saab sinu abita edasi minna või vajab ta sinu tuge?

Mõtle läbi, mis saab sinu senistest klientidest. Kas nad jäävad edasi selle ettevõtte klientideks või olidki nad vaid sinu kliendid?

Kui suuremate ettevõtete kontsern soovib omandada sinu ettevõtet, siis mõtle hästi läbi, kas ta sobitub sinna portfooliosse.

INBETS+ projekti rahastab Interreg Baltic Sea Regioni programm. Projekti koduleht: www.inbets.eu.

16

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2021

Ülipopulaarne välisekspertide kaasamise teenus avati taas

K

as soovid teha äri Rootsis, Norras, Saksamaal, Hiinas või Araabia Ühendemiraatides, kuid vajaksid sihtturgu tundva eksperdi abi? Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koostöös EAS-iga kutsub osalema eelmisel aastal ettevõtete seas väga populaarseks osutunud programmis „Rahvusvaheliste ekspertide kaasamine“.

Teenuse abil on võimalik leida vajalik ekspert viielt sihtturult: Rootsi, Norra, Saksamaa, Hiina ja Araabia Ühendemiraadid. Eelmisel aastal aitas koda eksportööre eri valdkondade välisekspertide kaasamisel. Näiteks võeti rahvusvahelisi eksperte appi nii ehete kui ka joogivee eksportimisel Hiina turule, samuti Rootsis frantsiisilepingu sõlmimisel.

Juhul, kui ettevõttel on juba olemas sobiv ekspert, kelle abi soovitakse kasutada, on võimalik programmis osaleda ka oma eksperdiga, seejuures ei pea tegu olema vaid eespool kirjeldatud viie sihtturuga.

Uus programm teeb spetsiifiliste teadmistega eksperdi kaasamise ettevõtte jaoks lihtsamaks ning võimaldab säästa eksperdi otsimisele ja kaasamisele kuluvat aega ning raha.

Eksperdi kulud hüvitatakse 50% ulatuses (maksimaalselt 10 000 eurot ettevõtte kohta).

Ettevõte peab silmas pidama, et peamised märksõnad edukaks eksperdi kaasamiseks on konkreetne ja põhjalik probleemipüstitus, läbimõeldud plaan ning valmisolek süveneda ja panustada oma aega.

Kes saavad teenust kasutada?

Ootame programmiga liituma ja teenust kasutama väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid, h kellel on ambitsiooni ja finantsilist võimekust siseneda uutele eksporditurgudele; h kes soovivad laieneda sihtturgudel või arendada rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist toodet ning kes vajaks kiiremaks edasiliikumiseks valdkonna eksperdi abi.

Lisainfo: Kaie Tropp, kaubanduskoda, 604 0093, kaie.tropp@koda.ee Programmi info ja registreerumine: https://www.eas.ee/teenus/rahvusvaheliste-ekspertide-kaasamine

KASULIKKU

Mõni aasta tagasi korjasid Põlvamaal Ruusa Farmer OÜ põllul kohalikud lapsed nisupõllust tuulekaera. Fotol on Kadi Sudomoikina, Marko Sudomoikin ja Jormo Virki tuulekaera kitkumas. Foto: Scanpix / Ekspress Meedia / Raivo Tasso

Millega arvestada, kui soovid alaealist tööle võtta?

KRISTINA JERJOMINA kaubanduskoja jurist

18

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2021

Suvi on käes ja kindlasti on paljudel noortel plaanis suvevaheajaks tööd leida.

Tööandjad omakorda kavatsevad seoses hooajalise töö, personali puhkamise või muuga rohkem noori tööle võtta.

A

rvestada tuleb aga sellega, et alaealiste tööle võtmine erineb mõnevõrra täiskasvanute palkamisest.

Kaitsmaks alaealiste tervist ja heaolu, on seaduses kehtestatud piirangud ja nõuded selle kohta, kuidas alaealist tööle võtta ning mis tööd ja kui palju ta üldse teha võib. Piirangud ja nõuded sõltuvad töö iseloomust, noore vanusest ja koolikohustuslik-

KASULIKKU kusest. Alaealine on koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

Millist tööd võib teha?

Tööandja peab alaealisega töölepingu sõlmimisel olema kindel, et alaealine suudab konkreetset tööd teha ja töö ei kahjusta tema tervist. Kui noor on 15–16-aastane ega ole veel koolikohustust täitnud, siis tohib ta teha vaid kerget tööd – töökohustused peavad olema lihtsad ega tohi nõuda suurt kehalist või vaimset pingutust.

Sama kehtib ka 13–14-aastase kohta.

7–12-aastasel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal.

Alla 7-aastastel lastel on töötamine töölepingu seaduse alusel keelatud.

Sõltumata vanusest ei tohiks aga ühtegi alaealist võtta sellisele tööle, mis ületab tema võimeid, ohustab alaealise kõlblust, sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu, takistab tema sotsiaalset arengut või hariduse omandamist või ohustab alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu. Näiteks on alaealisele ohtlik ja seetõttu ka keelatud pürotehnilise toote käitlemine, töö ketassae või keevitusseadmega jms. Kogu nimekiri töödest, mis on ohuteguri või töö iseloomu tõttu keelatud, on Vabariigi Valitsuse määruses „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Keelatud

on ka näiteks alkoholi või tubaka käitlemine.

Millal võib tööd teha?

Koolikohustuslik alaealine võib töötada nii kooliajal kui ka vaheajal. Kooliajal ei tohi siiski töötada vahetult enne koolipäeva algust ja vaheajal üle poole iga koolivaheaja kestusest, st pool suvevaheajast, pool talvevaheajast jne.

Koolikohustuslik noor ei tohi töötada vahemikus kella 20.00 kuni 06.00, põhikooli lõpetanud 15–17-aastane aga vahemikus kella 22.00 kuni 06.00.

Erandina võib alaealine teha loomingu-

Koja ettepanekul on Riigikogu sotsiaalkomisjoni jõudnud eelnõu, mis muudab alaealiste tööle võtmise veelgi lihtsamaks. list tööd kultuuri-, spordi- või reklaamialal ka kella 24.00-ni juhul, kui teeb seda täiskasvanu järelevalve all.

Kuidas tööle võtta?

Töölepingu sõlmimiseks on tööandjal vaja alaealise ja tema seadusliku esindaja (näiteks ema või isa) nõusolekut. Esindaja võib nõusoleku anda ka tagantjärele ehk pärast alaealise tööle asumist.

Lisaks on 7–14-aastaste noorte puhul vaja nõusolekut ka tööinspektorilt. See käib nii, et tööandja registreerib tööle võetava alaealise töötamise registris kümme tööpäeva enne alaealise tööle asumist. Registrisse tuleb kanda ka andmed alaealise seadusliku esindaja nõusoleku, alaealise töötingimuste (sh koha ja töökohustuste) ning koolikohustuslikkuse kohta. Registrist läheb info edasi tööinspektorile, kes kontrollib, et tegemist poleks keelatud tööga, töötingimused oleksid sobivad ning et alaealine soovib tööd teha. Kui inspektorilt kümne tööpäeva jooksul keeldumist ei tule, siis tähendab see, et ta on andnud oma nõusoleku ja alaealine võib tööle asuda.

Regulatsioon muutub

Tänu kaubanduskojale on alaealiste töötamist puudutav regulatsioon viimastel aastatel muutunud paindlikumaks ja praeguseks on koja ettepanekul jõudnud Riigikogu sotsiaalkomisjoni eelnõu, mis muudab alaealiste tööle võtmise veelgi lihtsamaks. Muudatuste jõustumisel kaob tööandja kohustus küsida tööinspektori nõusolekut 13–14-aastasega töölepingu sõlmimiseks. Vastav kohustus jääb edaspidi kehtima vaid 7–12-aastase tööle võtmisel.

Muudatus on positiivne nii tööandjatele kui ka noortele, kuna vähendab tööandja halduskoormust ja suurendab tööandjate valmidust noori tööle võtta ning seeläbi neile ka palju enam töökogemusi pakkuda.

Kui palju võib töötada?

Falck noorteklubi liikmed Silver Laks (paremal) ja Tanel Tamme müüvad parkimispileteid.

Foto: Scanpix / Postimees / Peeter Langovits

Kui täiskasvanu tohib üldjuhul töötada 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas, siis olenevalt vanusest võivad alaealised töötada 2–8 tundi päevas: h 7–12-aastased – õppeveerandi kestel 2 tundi päevas ja 12 tundi nädalas ning vaheajal 3 tundi päevas ja 15 tundi nädalas; h 13–14-aastased või vanemad koolikohustuslased – õppeveerandi kestel 2 tundi päevas ja 12 tundi nädalas ning vaheajal 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas; h 14-aastane kutseõppeasutuse praktikal – nii õppeveerandi jooksul kui ka vaheajal 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas; h 15-aastane kutseõppeasutuse praktikal – nii õppeveerandi jooksul kui ka vaheajal 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas; h koolikohustuse täitnud alaealine – 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Ületunnitööd teha ei tohi ja kui tööaega arvestatakse summeeritult, siis ei või tööaja arvestus ületada eeltoodud piiranguid.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2021

19

UUS LIIGE

KOLIJA VÕI REMONDIMEHE

leiab tänapäeval äpist Handies on kui pisitööde Bolt, mis viib abilisi otsivad inimesed asukohapõhiselt kokku oma ala spetsialistidega – ehitaja, remonditegija, kolija, mööbli kokkupanija jpt on vaid mõne näpuliigutuse kaugusel. Tellida saab ka eraisikutest töötegijaid ja juriidiliste probleemide pärast muretsema ei pea.

TAVI MAASTIK Handiese turundus- ja kommunikatsioonijuht

I

dufirma Handies on Aare Sule ja Kaspar Triebstoki loodud lahendus, mis on Eestis tegutsenud juba paar aastat. Aasta alguses tuldi välja täiesti uue mobiilirakendusega, mis aitab leida erinevatele töödele kohaliku töömehe kahe minutiga. Rakenduse eesmärk on viia kiirelt, mugavalt ning turvaliselt kokku töötegija ja tööde tellija.

Kõik tegijad on rakenduses kategooriate kaupa välja toodud sõltuvalt töö tegemise asukohast ning tellijal on lihtne ja mugav valida täpselt õige töömees – tuleb vaid

kirjeldada töö olemust ja see valitud tegijale edastada. Töödele kehtivad tunnihinnad ja need on kõikidel tegijatel välja toodud. Töömees tuleb kohale, paneb rakenduses aja käima ning kui töö tehtud, pannakse aeg kinni. Rakendus pakub võimalust enne töö tellimist tegijaga sõnumite vahendusel suhelda, et kõiki asjaolusid täpsustada.

Handies Business – uus lahendus ettevõtetele

Kui seni on Handies vahendanud eraisikute vahelisi teenuseid, siis juba kuu aega on olemas lahendus ka ettevõtetele.

Seni on ettevõtetel eraisikutelt teenuste ostmist piiranud juriidilised nüansid,

kuid Handies on need nüansid lahendanud oma rakenduses, mis tagab iga tellimusega automaatselt kõik vajalikud lepingud.

Handies pakub ettevõtetele võimalust leida soodsalt ja kiirelt universaalne abimees – olgu selleks koristaja, elektrik, torumees, köögimasinate hooldustehnik jt.

Korteriühistul ei ole vaja sõlmida kalleid lepinguid teenusepartneritega ega võtta tööle alalist töömeest.

Tellid abimehe siis, kui teda on päriselt vaja

Ettevõtete jaoks on Handiese vahendusel meistri tellimisel mitu kaalukat plussi. h Hoiad kokku aega sobiva töömehe otsimisel.

Handies pakub pisitöödeks abilise leidmise võimalust ka ettevõtetele, kes saavad tööde eest tasuda näiteks ettevõtte krediitkaardiga või Handiese esitatud ettemaksuarve alusel.

Handiese vahendusel töötav Randar on teinud nii pisemaid elektri- ja remonditöid kui ka mööblit kokku pannud. Foto: Kadri Purje

20

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2021

UUED LIIKMED h Hoiad kokku raha, mis varem kulus teenust pakkuvatele firmadele maksmiseks, samuti ei maksa kinni teenusepakkujate kalleid vahendustasusid. h Ei pea muretsema juriidiliste probleemide pärast abilise tellimisel.

Platvormi kaudu saab appi tulla ka samade oskustega, kuid tunduvalt soodsamat hinda pakkuv eraisik.

HARJUMAA BALTI TEHNIKA OÜ

Ehitus- ja laomasinate müük, hooldus, rent.

BOSTON PROJECT OÜ

Teedeehitus, tänavakivide paigaldus.

BRAVALLA OÜ Elamute ja mitteeluhoonete ehitus.

BUDOPUNKT OÜ Jaapani võitluskunstidest inspireeritud spordi-, tervise- ja elustiilitoodete pood.

EESTI HOTELLIDE JA RESTORANIDE LIIT MTÜ

Hotellide ja restoranide esindamine.

EESTI TURVAETTEVÕTETE LIIT MTÜ Turvaettevõtete esindamine.

FASTFASSAAD OÜ Fassaadide ehitus.

FORTUNATI GROUP EU OÜ

Elektriliste jalgrataste, tõukerataste jm elektriliste liikumisvahendite arendamine, tootmine ja turustamine.

GALANEIA OÜ

Handies Businessi nime kandvat teenust on katseprojekti ajal kasutanud juba mitu ettevõtet. Handiese tegevjuhi Thomas Tammuse sõnul tuleneb ettevõtetele pakutava võimaluse lisamine rakendusse turu tungivast nõudlusest. „Meie poole on pöördunud väga palju haldus- ja ehitusfirmasid ning korteriühistuid, kel mureks pisitööde tellimine.

Nad otsivad iga päev nende murede likvideerimiseks kiireid ja usaldusväärseid lahendusi. Ei ole mõtet helistada sobiva tegija leidmiseks läbi kümneid kontakte, sõlmida lepinguid kallite teenusepartneritega ega võtta tööle alalist töömeest. Tellid töömehe alles siis, kui teda reaalselt vaja on ning seda kordades soodsama hinna eest,“ avaldas Tammus, kelle sõnul on esimestelt klientidelt tulnud seni ainult positiivset tagasisidet.

RIO MARINE OÜ

Kruiisilaevade sisustuse ehitus ja paigaldus.

SELFDIAGNOSTICS OÜ

Meditsiinidiagnostika toodete arendus, tootmine ja müük.

TOMOMI OÜ

Väikelaste toodete veebipood.

TREVOSEN OÜ

Autokaupade müük e-poes.

T&M BILLIARDS COMPANY OÜ

Jaapanist imporditud toodete müük Euroopas.

WELDPIPEMETALL OÜ

Metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine. Tööjõurent.

VENKON GROUP OÜ

Keemiatoodete hulgimüük.

VITRA BATHROOM CULTURE OÜ

Veevarustuse ja sanitaarseadmete ning nende koostisosade jaemüük.

JÄRVAMAA

INCORPLY OÜ

Metsamaterjali töötlus, vahendus, eksport.

JOMMAY OÜ

Thomas Tammus, Handies

Metallikaubandus.

Insenertehnilised lahendused.

Tööstusdisain. Projektijuhtimine, auditeerimine, logistilised lahendused.

Tegutsevate ettevõtete müügile spetsialiseerunud konsultatsiooniettevõte.

Meie poole on pöördunud väga palju haldus- ja ehitusfirmasid ning korteriühistuid, kel mureks pisitööde tellimine.

RGR METALL OÜ

Funktsionaalsete kapuutside disain ja tootmine.

LANDEKSPRESS OÜ

Kaubavedu maanteel.

Veoste ekspedeerimine.

PA KAUBANDUS OÜ

PÕLVAMAA RIS EHITUS AS

Elamute ja mitteeluruumide ehitus.

PÄRNUMAA FORKLIFT OÜ

LANSEN MEDICAL OÜ

Uue ja kasutatud tõstetehnika müük, rent ja järelteenindus.

MEKOSA EHITUS OÜ

SAAREMAA

Meditsiiniseadmete, kirurgiriistade ja ortopeediliste abivahendite hulgimüük.

Elamute ja mitteeluruumide ehitus.

SUME GREEN OÜ

MINDVALLEY OÜ

Sügavkülmutatud smuutisegude tootmine.

NAKED-ISLAND OÜ

TARTUMAA

Rahvusvaheline haridustehnoloogiaettevõte.

Eco-working töökoda, mille eesmärk on luua töö- ja loomekeskkond inimestele, kel on aeg-ajalt vaja keevitada, saagida, puurida, valada, kruvida, sepistada.

AUROOM OÜ

NOVANIR OÜ

EVIKON MCI OÜ

Kaupade ja teenuste tootearendus ja eksport.

PAULIG COFFEE ESTONIA AS Kohvi müük ja turundus.

PDAT ESTONIA OÜ

Valuvormide tootmine. Prototüübid ja tootedisain. Plast-, metall-, kumm- ja silikoondetailide tootmine survevalu meetodil.

PÕHJAKIVI OÜ

Paekivi ja dolomiidi kaevandamine, töötlemine, viimistluskivi tootmine, paekivi tootedisain. Müük, eksport.

RANGI MAJA OÜ LCA

analüüside koostamine nii hoonetele kui ka ehitusmaterjalidele.

Kokkupandavate puitehitiste (saunad, suvilad, majad) ja nende elementide tootmine. Äriturule suunatud sensortehnika, elektrooniliste mõõtevahendite ja kontrollseadmete arendamine ja tootmine.

UNIPLEX OÜ

Metsamaade ja raieõiguste vahendamine.

EXPAND ABROAD SERVICES

Tööstusettevõtete äritegevuse laienemise toetamine Rootsi või Eesti turul.

Täielikku loetelu kevade jooksul lisandunud uutest liikmetest näeb www.koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2021

21

KASULIKKU

Suur ülevaade: mis muutus pakendiseaduses?

22

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2021

KASULIKKU Tänavu 15. mail jõustus pakendiseaduses 64 muudatust. Muudatused puudutavad näiteks pakendiaruande audiitorkontrolli nõudeid, pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarve, enesekontrollisüsteemi ja tagatisrahasüsteemi.

Järgnevalt annan ülevaate pakendiettevõtjate jaoks kõige olulisematest muudatustest.

P

akendiseaduse kohaselt on pakendiettevõtja iga ettevõtja, kes majandusvõi kutsetegevuse raames pakendab kaupa ja müüb seda Eestis, veab Eestisse pakendatud kaupa või müüb pakendatud kaupa Eestis.

Ringlussevõtu sihtarvud suurenevad

Üks olulisemaid muudatusi on pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvude suurendamine. Hiljemalt 2025. aasta 31. detsembriks tuleb pakendijäätmetest vähemalt 65% võtta ringlusse.

Praegu on miinimumnõue 55%.

Lisaks hakkavad alates 2025. aastast kehtima kõrgemad nõuded ka pakendimaterjalide liikide lõikes. Näiteks kui praegu tuleb plastijäätmetest ringlusesse võtta 45% ning paberi- ja kartongijäätmetest 60%, siis aastast 2025 on vastavad miinimumnõuded 50% ja 75%.

Pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud suurenevad veelgi alates 2030. aastast. Muudatuse tulemusena võivad suureneda teenustasud, mida pakendiettevõtjad maksavad taaskasutusorganisatsioonidele.

Müügipakendi ringlussevõtu sihtarvu pole

Algselt soovis riik viia pakendiseadusesse põhimõtet, et müügipakendi ringlussevõtule kehtiks eraldi sihtarv.

See tähendab, et pakendiettevõtjad oleksid pidanud tagama, et näiteks aastani 2025 tuleb ringlusesse võtta vähemalt 50% müügipakenditest.

Praegu kehtib kõikide pakendite lõikes ühtne ringlussevõtu sihtarv ning seadus ei erista ringlussevõtu puhul müügi-, rühma- ja veopakendit.

Pakendiettevõtjate jaoks tähendaks müügipakendile ringlussevõtu sihtarvu kehtestamine suure tõenäosusega kulude kasvu, sest müügipakendi ringlussevõtt on üldjuhul kulukam kui muude pakendite ringlussevõtt. Kaubanduskoda koostöös mitme erialaliiduga oli selle nõude kehtestamise vastu.

Peamise argumendina tõime välja, et kuna müügipakendeid on keeruline eristada muudest pakendijäätmetest, siis ei ole võimalik usaldusväärselt kindlaks teha, kui suur osa müügi-

MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

pakenditest on võetud ringlusse. Riik võttis pakendiettevõtjate kriitikat kuulda ja jättis selle nõude seadusesse lisamata.

Sajad ettevõtjad ei pea aruannet auditeerima

Kaubanduskoda on viimastel aastatel korduvalt teinud riigile ettepaneku vabastada ettevõtjad pakendiaruande auditeerimise kohustusest, sest sellega kaasneb ettevõtjatele märkimisväärne kulu, kuid ei kaasne positiivset mõju.

Riik on kaubanduskoja ettepanekut vähemalt osaliselt arvesse võtnud.

15. mail jõustus pakendiseaduses muudatus, mille kohaselt peab pakendiettevõtja edaspidi laskma oma pakendiaruande auditeerida, kui ta laseb turule rohkem kui 20 tonni pakendeid aastas.

Varem oli auditeerimise kohustuse piirmäär 5 tonni aastas.

Muudatus rakendub ka 2020. aasta kohta koostatud pakendiaruandele. See tähendab, et kui ettevõtja lasi 2020. aastal turule vähem kui 20 tonni pakendeid, siis võib ettevõtja esitada pakendiaruande ilma auditeerimata pakendiregistrisse. Muudatuse tulemusena vabaneb juba sel aastal pakendiaruande auditeerimise kohustusest umbes 600 ettevõtjat.

Lisaks leevendas seadusemuudatus ka nende ettevõtjate olukorda, kes lasevad turule üle 20 tonni pakendeid aastas. Nimelt jõustus 15. mail muudatus, mille kohaselt on ettevõtja vabastatud

Kui ettevõtja lasi 2020. aastal turule vähem kui 20 tonni pakendeid, siis võib ettevõtja esitada pakendiaruande ilma auditeerimata pakendiregistrisse.

kolmel järgneval aastal audiitorkontrolli korraldamisest, kui audiitorkontrolli aruande kokkuvõte on märkusteta.

Näiteks kui audiitori hinnangul on 2020. aasta kohta koostatud pakendiaruanne korrektne, siis tuleb ettevõtjal lasta järgmine kord pakendiaruannet auditeerida 2024. aasta andmete kohta.

Samas lisandus pakendiseadusesse põhimõte, et keskkonnaametil on põhjendatud kahtluse korral õigus nõuda ettevõtjalt pakendiaruande audiitorkontrolli tegemist. Auditeerimisega seotud kulud peab kandma ettevõtja.

Keskkonnaametil on see õigus ka juhul, kui ettevõtja laseb turule vähem kui 20 tonni pakendeid aastas.

Pakendiettevõtja enesekontrollisüsteem

See tähendab, et pakendiettevõtja peab pidama arvestust turule lastud toodete ning kogutud ja käideldud jäätmete kohta. Lisaks peab ettevõtja tagama, et tal on piisavad rahalised vahendid pakenditega seonduvate kohustuste täitmiseks. Enesekontrollisüsteemi kohaldamisest on vabastatud isikud, kel on keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteem EMAS. Enesekontrollisüsteem ei ole ettevõtjale täiesti uus nõue, sest ka varem oli pakendiettevõtjal enesekontrollisüsteemiga sarnased kohustused.

Sisuliselt on tegemist senise sisemise arvestuse nimetamisega enesekontrollisüsteemiks. Samas näeb seadus nüüd ette, et enesekontrollisüsteemi andmed tuleb dokumenteerida ja ajakohastada vähemalt kord aastas.

Kaks muudatust seoses tühja taaraga

Pakendiseadus annab nüüd ettevõtjale võimaluse vabatahtlikult rakendada panti muu hulgas kange alkoholi ning siirupi ühekorra- ja korduskasutuspakendile.

Varem puudus selline võimalus. Lisaks jõustus ka muudatus, et kui kaks või enam müügikohta on üksteise vahetus läheduses, siis võivad nad omavahel kokku leppida, et korraldavad tühja taara tagasivõtmise ühiselt ühes müügikohas või selle vahetus läheduses.

Kui teil tekib küsimusi või kommentaare 15. mail jõustunud pakendiseaduse muudatuste kohta, siis andke sellest teada e-posti aadressil marko@koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2021

23

in

o n

s k a m

sed

e l u t T a v

en du

se d

vi ku iiv

PAY RND OÜ

h a l e

Pay RND missioon on muuta veebimaksed lihtsaks, mugavaks ja taskukohaseks vahendiks igale ettevõttele väikesest idufirmast kuni suurettevõtteni.

PAY RND OÜ

Mastercardi tellitud TNS Kantari 2019. aasta uuring (uuringus osales 11 014 inimest 11 Euroopa riigist) näitas, et kuus inimest seitsmest kasutab digitaalpanganduse lahendusi vähemalt kord kuus ja 38% kord nädalas või isegi iga päev. Traditsiooniliste pankade mobiilirakendusi kasutab 63% vastanutest ning juba iga viies ( 20%) on täielikult üle läinud digitaalsetele pangateenustele.

Meie maailm digitaliseerub kiiresti, isegi kõige traditsioonilisemad ja konservatiivsemad ettevõtted siirduvad veebi. Seda protsessi enam peatada ei saa. Iga päev maksame ostude ja teenuste eest, kasutades selleks mobiiltelefoni, nutikellasid, treeningkäevõrusid ja isegi spetsiaalseid sõrmuseid. Tundub, et tulevik, kus saame ostu eest tasuda ning digiallkirja vaid näpuga anda, on palju lähemal, kui seda veel paar aastat tagasi arvasime.

COVID-19 pandeemia on maailma muutnud ja märkimisväärselt kiirendanud ühiskonna digitaliseerimist. Üha rohkem müüjaid ja ostjaid kohtuvad ainult veebis ning seetõttu vajavad nad vastastikuseks arveldamiseks mugavaid ja paindlikke lahendusi. Sellepärast lõimegi Pay RND. „Pay RND missioon on muuta veebimaksed lihtsaks, mugavaks ja taskukohaseks vahendiks igale ettevõttele väikesest idufirmast kuni suurettevõtteni,“ selgitab Pay RND asutaja ja tegevjuht Igor Grabovitš. „Meie erilisus on kogemus, uuenduslikkus ja loov mõtlemine. Oleme koondanud programmeerimise, finantstehnoloogia ja e-kaubanduse valdkonna spetsialiste eri ettevõtetest ning riikidest. Ja kõik me oleme nende toodete aktiivsed kasutajad. Seega võib öelda, et me ehitame digitaalset tulevikku nii endale, teile kui ka kogu maailmale.“ Pay RND arendab finantstehnoloogiaid, mis suurendavad ettevõtte käivet, atraktiivsust ja uuendusmeelsust. Asjatundlikult valitud ja ettevõtte vajadustele kohandatud lahendused aitavad optimeerida klientidelt maksete laekumist ning seeläbi äri laiendada.

Pay RND tehnikadirektor Egor Jaremenko selgitab: „Meie lahendused põhinevad masinõppel, plokiahelal ja mittestandardsel lähenemisel uuenduslikele ülesannetele. Meie arendajate kogemused ja lahenduste paindlikkus võimaldavad meil läheneda igale kliendile individuaalselt, võttes arvesse kõiki tema vajadusi ja võimalusi. Meie tooted on paindlikud ja võimelised täitma mitut ülesannet korraga – alates maksete vastuvõtmisest kuni ettevõtte küberturvalisuseni.“ Samuti arendab Pay RND aktiivselt OVVO kaubamärki ja pakub finantslahenduste turul järgmisi tooteid: • digitaalse panganduse platvorm, • makselahenduste platvorm, • mikrokrediidi haldamine.

Digital Banking Platform

on kasutaja jaoks täisväärtuslik pangakontor nutitelefonis.

Kasutaja saab hallata oma kontosid, pangakaarte ja tehinguid.

Lisaks tootehaldus ja analüüs ning valuutavahetusvõimalused, püsikliendiprogrammid ja tugiteenused. See kõik on kõrgel turvalisuse tasemel. Mobiilirakenduse väljatöötamisel oleme arvesse võtnud uusimaid trende ja kasutajate soove. Protsesside automatiseerimise kõrge tase võimaldab meil pakkuda operatiivseid pangateenuseid ning tagab kõigi toimingute kiiruse ja turvalisuse.

Kasutajal on juurdepääs finantsandmetele nii arvuti kui ka nutitelefoni kaudu.

Digital Banking Platform

aitab pankadel ja finantsasutustel juba praegu kiirendada turule tulemise aega ning olla valmis homseteks uuendusteks. See loob aluse digitaalseks muutuseks, võimalused ainulaadsete lahenduste leidmiseks ja tehnoloogia, mis võimaldab paremini kasutada avatud pangandust.

Payment Solution Platform

ühendab kõik vajalikud finantstööriistad alates valuutahaldusest ja maksete juhtimisest kuni mugavate analüüsi-, tokeniseerimis- ja pettusevastaste vahenditeni. Kaupmehe integreerimine on lihtne ja intuitiivne ning lingi- ja püsimaksetega tasumise mitmekanalilised lahendused võimaldavad finantstegevust oluliselt lihtsustada, muuta see automatiseerimise abil võimalikult tõhusaks.

Microfinance Management

on pilvepõhine lahendus, mis kasutab masinõpet, mobiilset tehnoloogiat ja suurandmeid. Selle eelised on mitmekanalisus, automatiseeritud KYC protseduur, klientide krediidiajaloo haldus, krediiditoodete haldus ja võlgade maksegraafikud. Lisaks täiustatud ja mugav aruandlus ning ka iseteenindusterminalide süsteem.

Sel aastal otsustas Pay RND osaleda ülemaailmsel näitusel Expo 2020 Dubais, mille peamine sõnum on „Koos tegutsedes suudame luua parema maailma“ kõigis selle aspektides, sealhulgas digitaalses. Sügisel liitub ettevõte Eesti paviljoni meeskonnaga. Eestis rakendatud idee ülikiirest ja intuitiivsest suhtlusest riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtete ja kodanike vahel innustab ning näitab teistele riikidele teed sarnaste digilahenduste loomiseks. „Meie meeskond usub inimkonna digitaalsesse tulevikku,“ ütleb Pay RND asutaja ja tegevjuht Igor Grabovitš. „Me ei järgi tehnoloogilisi suundumusi, vaid loome neid ega kavatse sel teel peatuda. Meie firmal on kaks globaalset tegevusvaldkonda. Esimene on muuta meie finantstooted kättesaadavaks, kasutamisel intuitiivseks ja mugavaks kõigile, kes neid vajavad. Teiseks valdkonnaks on uute tööriistade väljatöötamine, mis hõlbustab inimeste ja ettevõtete vahelist veebipõhist finantssuhtlust.“

LIIKMED TEEVAD

Tenniseväljakute kõrval said osalejad ja teised huvilised tutvuda Mercedes-Benzi maasturitega. Fotod: Moonika Kukk

Mait Paltsi avasõnad.

Pall on ümmargune!

M

aikuu 29. päeval kogunesid Pärnu kesklinna tenniseväljakutele sportlikud ettevõtjad, et mõõtu võtta kaubanduskoja ja Harmeti tenniseturniiril. Seekord oli juubeliaasta, sest korraldasime tenniseturniiri juba 25. korda.

Ilm oli kevadiselt soe ja päikeseline ning kõigil meel rõõmus.

Terve päeva jooksul toimunud mängude tulemusel tulid turniiri võitjateks Rauno Loonurm ja Veiko Mahlakas. II koha saavutasid Alla East ja Eve Paas ning III koha Kadri Orm ja Mart Nõmper. Lohutusturniiril olid võidukad Gerly Kedelauk ja Aleksander Rebrov.

Aitäh toetajatele: Harmet OÜ, Mercedes-Benz Eesti, Estonia Resort Hotel & Spa, Kooker, Dermosil Eesti, taktikalise laskmise keskus, Saku õlletehas, Borealis massaažitoolid, Stillabunt.

Hea koostööpartner Saku õlletehas toetas turniiri alkoholivabade karastusjookidega.

Alo Tamm võistlushoos.

26

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2021

Kaubanduskoja peadirektor Mait Palts ja Harmeti tegevjuht Alo Tamm turniiri eel.

LIIKMED TEEVAD

Turniiri võitjad Veiko Mahlakas ja Rauno Loonurm turniiri rändkarikaga.

III koha võitjad Kadri Orm ja Mart Nõmper.

II koha võitjad Alla East ja Eve Paas.

Nagu tavaliselt, oli auhinnalaud rikkalik. Aitäh kõigile toetajatele!

III koha mäng.

Võistlustules Andras Kaasik ja Merje Vasar.

Lohutusturniiri võitjad Aleksander Rebrov ja Gerly Kedelauk koos Mait Paltsi ja Alo Tammega.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2021

27

KOGEMUS

WERNER REICHELT: Eestist

võiks saada nutikat tootmist rakendav riik!

Automaatikaekspert Werner Reichelt leiab, et Eesti saaks kasutada oma väiksust ja lühikesi otsustusprotsesse enda tugevusena, saades riigiks, kus rakendatakse nutikat tootmist.

TRIIN PLOOMPUU Eesti masinatööstuse liidu tegevjuht

28

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2021

Kuidas tehnoloogilised arendused mõjutavad tööstusega seotud ärimudeleid?

Seda küsimust võiks küsida ka ümberpööratult või vaadata seda teisest perspektiivist. Praegusel digitaliseerimise ajajärgul on tööstusmaailm muutunud ja jätkab muutumist järjest suuremal määral: levinud on lõppkasutaja käitumisel põhinev tehnoloogiaarendus ja tööstusärimudelid.

Samas muudavad sellised tehnoloogiad ja digitaliseerimise võimalused (kuni tehisintellektini välja) ka lõppkasutaja käitumist. Me kõik soovime järjest rohkem individualiseeritud tooteid, samas tahame, et need oleks mõistliku hinnaga. See on tööstustootmisele proovikivi: tootmine ühe eseme kaupa ja individualiseeritult, kuid sama madala tootmishinnaga kui masstootmise puhul.

KOGEMUS

Kas teadsid?

Festo on Saksamaal asuv rahvusvaheline tööstusautomaatika ja -kontrolleritega tegelev ettevõte.

Werner Reichelt on automaatikaekspert, kes on Festos eri ametikohtadel töötanud alates 1990. aastast. Praegu on ta Festos ülemaailmsete võtmeklientide osakonna juhataja ja ülemaailmse digi/AI-müügiosakonna juhataja. Reichelt rääkis Eesti masinatööstuse liidu 85. aastapäeva konverentsil tööstuse maailmatrendidest.

Küberfüüsiline Tööstus 4.0 õppetehas Festo Didacticu koolituskeskuses. Foto: Festo

Mis on teie arvates tööstusettevõtte digitaliseerimise võtmetegur?

Esimene küsimus peaks olema see, milline digitaliseerimise viis oleks loogiline nn tootmisteekonna eri sammudel ja milline on lõppeesmärk.

Digitaliseerimine ei ole midagi uut. See on üks osa automaatikaga seostuva tehnoloogia evolutsioonilisest arengust, mis algas 1960. aastate lõpul, kui masinates hakati kasutama programmeeritavaid loogikakontrollereid. Kui sellest verstapostist lähtuda, siis masinad on digitaalsed olnud kogu automaatikatehnoloogia eksisteerimise vältel. Uusim teema on tehisintellekti kasutamine selleks, et ennustada masinate ja tootmisliinide üldise tõhususe (OEE) kontrollimist ja optimeerimist.

Kuidas peaks muutma tööstusettevõtete töökultuuri, et meelitada ligi talente ja konkurentsis püsida? Viimase 15–20 aasta jooksul on küsimus olnud selles, kuidas odavamalt toota, nüüd ja tulevikus aga see, kuidas nutikamalt toota ja talentide tähelepanu äratada.

Lõppude lõpuks seisab küsimus selles, kuidas ühiskond keskmises ja pikas plaanis seoses hariduse ja täienduskoolituste põhimõtetega muutub. Inimeste mõtteviis on alati kõige alus ja tootmisvaldkonnas töötamises peab toimuma muutus. Kõik, kes on tootmistööstusega seotud, peaksid endalt küsima: „Kas näen digitaliseerimist endale ohuna või näen selles enda jaoks võimalusi?“ Kui töötate praegu näiteks manuaalsel koosteliinil, võite koostöörobotit (cobot) näha ohuna oma töökoha kindlusele, samas võite selles aga näha ka võimalust töötada moodsa „mees-masin“-põhimõtte alusel üheskoos ning koostöörobotit näiteks isegi ümber programmeerida.

Muidugi selleks, et võimalusest haarata, peate ennast koolitama või vähemalt olema avatud meelega ja koolitusteks valmis.

Nooremad inimesed, kes alles õpivad, peaksid samuti otsustama, kas tahavad tulevikus tööstusvaldkonnas töötada või mitte. Kui jah, siis tuleb täielikult aktsepteerida asjaolu, et selline digitaliseerimine, mis hõlmab tehisintellekti, koostöörobotite jne kasutamist, on tööstuses juba standard ja see muudab tootmist tohutul määral, andes sellele ülisuure paindlikkuse ning võimaldades orienteeruda ühe eseme kaupa individualiseeritud tootmisele.

See tähendab, et riikide hariduspõhimõtted, täienduskoolitused ja ettevõtted peavad toetuma nii-öelda MINT-elukutsetele. MINT on saksakeelne lühend, mis tähendab Mathematik (matemaatika), Informatik (arvutiteadus), Naturwissenaften (loodusteadus), Technik (tehnoloogia), (Eestis rohkem tuntud kui STEM-õpe).

Seega peaks riikide baashariduse ja täienduskoolituse põhimõtted kesken-

duma n-ö MINT-aladele. Mitte kõik ei pea saama inseneriks, kuid tööstuses töötavate haritud inseneride arvu peaks suurendama, et tagada riigis innovatsiooni kõrge tase ja tipptasemel tööstustehnoloogia.

Kas Eesti tööstus peaks kinni hoidma traditsioonilistest valdkondadest (programmjuhtimisega CNC, keevitamine jne) või kohanema uute turuolukordadega (tehnoloogilised arendused, turuootused nõudmispõhisele ärimudelile)? Või hoopis vahetama ärimudelit? Muutma nõrkused tugevusteks, kasutama ära Eesti turu väiksust ning rakendama tööstuses ja tööstuspoliitikas julgemaid muudatusi ja suhtumist?

Mina ei ole see, kes ütleb, mida Eesti peab tegema. Seoses eelnevalt välja toodud väidetega usun, et Eesti selge võimalus on kasutada oma väiksust ja lühikesi otsustusprotsesse enda tugevusena, rajades sellega kultuuri, mis ütleb, et Eesti on riik, kus rakendatakse nutikat tootmist. Seejuures toimub nutikas tootmine moodsate tootmiskeskuste ja motiveeritud, avatud mõtlemisega ning suurepärase haridusega inimeste abil.

Mida tehakse Saksamaal selleks, et noori inimesi (talente) valdkonda tööle kutsuda? Mida on Festo selleks Saksamaal teinud?

Saksamaa on vastamisi samade väljakutsetega nagu kõik teisedki traditsioonilised tööstusriigid: kuidas motiveerida noori valima MINT-elukutseid ja teha samal ajal tööstustootmises vajalikke muudatusi. Ainult siis, kui noored on nõus seda teed minema, võime traditsioonilises tootmises ja automaatika põhimõtetes keskmises ajaperspektiivis muutusi näha.

Tööstusvaldkonnas juba kaua töötanud kogenud inimesed peavad olema piisavalt motiveeritud, et kasutada (enamikul juhtudel juba eksisteerivaid) talente, et seista silmitsi suureneva digitaliseerituse, automatiseerituse ja täiesti uute tootepõhimõtetega seotud proovikividega.

Festo noored talendid on süstemaatiliselt valitud selle alusel, kui valmis nad on eelnimetatud ülesannetega vastamisi seismiseks, ning neid koolitatakse nimetatud väljakutsete põhjal. Meie koolitame Festo Akadeemias ja Festo didaktikaosakonnas kõiki oma töötajaid pidevalt ning tagame õpitu järjepideva rakendamise igapäevatöös.

Millise soovituse annaksite Eesti tööstusettevõtte juhile?

Nagu juba eespool mainitud – mitte muutuda odavaimaks tootmisettevõtteks, vaid nutikaimaks ning väljakutsete suhtes kõige paindlikumaks: toota ühe eseme kaupa ja individualiseeritult.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2021

29

EKSPORT

Eesti puittooted Hiinas näitusesaalis Ekspordiprojekti LEF Network to China raames avasime 30. märtsil Hiinas Changzhou linnas Eesti, Läti ja Soome kõrge lisandväärtusega puittooteid tutvustava näitusesaali.

Showroom’is tutvustatakse puitmajade, puidust saunade, puitmööbli, sisekujundus- ja ehitusmaterjalide ning akende-uste tellimise võimalusi Eestist, Lätist ja Soomest.

[¹]

KAIE TROPP kaubanduskoja eksporditeenuste koordinaator

[2]

H

iina puidusektori esindajate huvi näitusesaali vastu on olnud väga suur.

Pidulikul avatseremoonial osales enam kui sada puidusektori esindajat ja tseremoonia avas Changzhou abilinnapea Hang Yong. Eesti, Läti ja Soome poolt ütlesid tervitussõnad ja tutvustasid riikidevahelisi koostöövõimalusi Eesti, Läti ja Soome saatkondade esindajad ning Ilaria Perla EAS-i Aasia keskusest. Meie puidusektorit ja ettevõtteid tutvustasid LEF Network to China projektijuht Jānis Tilibs ning müügijuht Ying Feng.

Näitusesaal on osa LEF Network to China projektist, mille eesmärk on aidata Eesti, Läti ja Soome puidust ehitus- ja sisustustoodete tootjad Hiina turule. Eesti puidusektori ettevõtetest osalevad projektis Puidukoda, Estopuit, Astel, Toftan, Raitwood, Arcwood ja Palmatin Wooden Houses.

Näidismaja on huvilistele avatud

Kuna maailmas leviva COVID-19 tõttu ei ole olnud võimalik alates 2020. aasta algusest Hiinasse reisida, on projektimeeskond kasutanud alternatiivseid lahendusi, et jõuda Hiina ettevõteteni kohapeale minemata.

Reaalse koostööni jõudmine veebikeskkonnas toimuvate kohtumiste kaudu on Hiina turu kultuurilistest eripäradest tulenevalt äärmiselt keeruline.

Seetõttu palkasime 2021. aasta alguses projekti ettevõtteid Hiinasse esindama kohapealse puidusektori spetsialisti Ying Fengi ning saatsime ettevõtete näidistooted rongiga Hiina.

Tänaseks on LEF-projekti esindusja näituseruum avatud Shanghai lähistel edasimüügi partneri Changzhou

30

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2021

[3] [¹] Shanghai messil oli esindatud ka Raitwood.

[2] Soome peakonsul Pasi Helmann ja Changzhou abilinnapea Hang Yong tutvumas näidissaunaga.

[3] Müügijuht Ying Feng tutvustamas näitusesaalis esindatud ettevõtteid.

Eesti, Läti ja Soome puittoodete näitusesaali pidulik avatseremoonia.

KOGEMUS

Näitusesaali pidulik avatseremoonia õnnestus täielikult.

Eesti, Läti ja Soome ettevõtete ühisstend 24.–26. märtsil Shanghais toimunud rahvusvahelisel ehitusmessil.

KiHome Living Co uues näidismajas, kus kõik huvilised saavad käia näidistoodetega tutvumas. Aasta jooksul plaanime pop-up-näituseruume avada ka teistes Hiina puiduäri keskustes. 8.–11. juulil osaleme ühisstendiga messil Guangzhou International Architectural Decoration Expo. Lisaks korraldame mitmesuguseid üritusi, mille eesmärk on arendada koostööd Eesti, Läti, Soome ja Hiina ettevõtete vahel.

Ühisstend Shanghai ehitusmessil

Esimene näidistoodete väljapanek toimus 24.–26. märtsil Shanghais rahvusvahelisel ehitusmessil, kuhu tegime ettevõtete ühisstendi. Kõrge lisandväärtusega Eesti puittooted äratasid messil suurt huvi. Müügijuht Ying Fengi tegi lisaks ettevõtete esindamisele ka messil toimunud foorumil ettekande, kus tutvustas meie piirkonna puitarhitektuuri eripärasid, projektis osalevaid ettevõtteid ja nende tooteid.

Hiina kasvav majandus, suurenev elanikkond ning linnastumine hoiab Hiina ehitus- ja mööblitootmissektori pidevas kasvus. Gresham House’i puidukasutuse mahtude prognooside raport* 2050. aastaks toob välja, et Hiina on sisenemas suurde eeslinnade ehitamise ajajärku. Alates 2015. aastast on puidukasutus Hiina ehituses märkimisväärses kasvutrendis ja puidukasutus ehituses suureneb ka tulevikus. See loob täiendavaid ekspordivõimalusi ka Euroopa, sh Eesti ettevõtetele.

Hiina turg pakub võimalusi ka Eesti puitmööbli tootjatele. Üldiselt domineerivad kohalikul turul endiselt madalama hinnaga tooted, kuid seoses majanduse arenguga ja bränditeadlikkuse suurenemisega on viimastel aastatel kasvanud nõudlus keskmise ja kõrgema hinnaga toodete järele – seda eelkõige esimese ja teise järgu linnades. Seda võimalust on kasutanud mitmed välismaised brändid, kes on hõivanud 30% turust, jättes sama palju

kohalikele brändidele ja 40% brändimata toodetele. Palkade tõustes ja elutingimuste paranedes on vanemad järjest enam valmis lastele sobilikku mööblit ostma, et luua neile arenemiseks võimalikult soodsad tingimused.

Lisaks tuleb kasuks nn kahe lapse poliitika rakendumine.

LEF Network to China projekti eesmärk on toetada kõrge lisandväärtusega puidupõhiseid tooteid valmistavate Eesti, Läti ja Soome ettevõtete sisenemist Hiina turule. Projekti raames saavad ettevõtjad laiendada oma teadmisi, oskusi ja kogemusi Hiinast kui sihtturust ning sealsest ärikeskkonnast. Projekti juhtpartneriks on Läti Kaubandus-Tööstuskoda, partneriteks Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Läti puitehituse klaster, Eesti puitmajaliit ja Satakunta rakenduskõrgkool Soomest.

Projekti tegevuste elluviimist rahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond programmi Central Baltic Program 2014–2021 kaudu.

E U ROO PA L I I T

Euroopa Regionaalarengu Fond

* https://greshamhouse.com/wp-content/uploads/2020/06/GHGTO2020.pdf

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2021

31

SIHTTURG

KASAHSTAN KAVATSEB EESTIGA MAJANDUSKOOSTÖÖD HOOGUSTADA Kasahstan ja Eesti jagavad 29 aasta pikkust diplomaatiliste suhete ajalugu. Nende aastate jooksul on kaubandus-, majandus- ja investeerimispartnerluse arendamisel tehtud märkimisväärset tööd, millele on positiivse jälje jätnud 2010. aastal sõlmitud majandus-, teadus- ja tehnikakoostöö leping ning Kasahstani-Eesti valitsustevahelise komisjoni töö.

Kasahstani pealinn Astana. Foto: Shutterstock

TAUASSAROV ASSYLBEK nõunik, Kasahstani vabariigi suursaatkond Eesti vabariigis

K

asahstanis tegutsevate Eesti ettevõtete arv jõudis 2020. aastal 102-ni ja kahe riigi vaheline ettevõtlusega seotud kogukäive oli 12,5 miljonit Ameerika dollarit. Samas usub Kasahstani valitsus, et uutes majandussektorites on endiselt kasutamata väga palju potentsiaali. Kasahstani saatkonna avamine Tallinnas 2019. aastal viitab selgelt soovile sellel suunal suuri läbimurdeid saavutada. Kasahstani äsja ametisse nimetatud suursaadiku Nurlan Seitimovi sõnul kavatseb Kasahstan Eestiga arendada vastastikust kasulikku ja pikaajalist koostööd, sest selleks on loodud sobivad tingimused.

Kasahstan on välisettevõtluse toetamiseks kasutusele võtnud seninägemata meetmete komplekti. Nimelt pakutakse investoritele tugiteenuste valikut, lähtudes „kõik-ühes“-põhimõttest, mis hõlmab kõiki tasandeid idee otsimisest kuni projekti elluviimiseni.

Kasahstani investeerijad ja selleks volitatud asutusega projekti jaoks investeerimislepingu sõlmijad võivad saada

32

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2021

vabastuse ettevõtte tulumaksust (20%) ja maamaksust kuni kümneks aastaks, kinnisvaramaksust vabastamise kuni kaheksaks aastaks, ehitustööde tegelike kulude ja seadmete ostmise kulude hüvitamise kuni 30% ulatuses, investeerimislepingut omava juriidilise isiku välistöötajate töölubade hankimise vajadusest vabastamise jne.

Finantskeskus Kasahstani pealinnas

Lisaks on Astana rahvusvahelise finantskeskuse (AIFC) käivitamine oluline algatus õigusnormide tagamiseks ja investorite õiguste kaitsmiseks.

Tegemist on finantskeskusega, mis on mõeldud ettevõtetele ja investoritele Kesk-Aasiast, Lõuna-Kaukaasia vabariikidest, Euraasia Majandusühendusest, Lähis-Idast, Lääne-Hiinast, Mongooliast ja Euroopast. AIFC-i liikmetele võimaldatakse maksusoodustusi kuni 50 aastaks ning lihtsustatud valuuta-, viisaja töökorraldust. AIFC-is tegutsevad ka kohus ja rahvusvaheline arbitraažikeskus, mis on eraldiseisvad ja sõltumatud Kasahstani vabariigi kohtusüsteemist.

Lisaks asub Kasahstan Euroopa ja Aasia ristumiskohas kahe suurima maailmaturu vahel ning pakub enam kui 500 miljonile tarbijale eelisjuur-

depääsu piirkondlikele turgudele, sealhulgas enam kui 180 miljoni tarbijaga Euraasia Majandusühenduse, Kesk-Aasia (50 miljonit tarbijat), Lääne-Hiina (300 miljonit tarbijat) ja Kaspia mere riikide (150 miljonit tarbijat) turgudele. Samal ajal mängib Kasahstan majandusvööndi ja maanteede algatuse (Belt and Road Initiative) rakendamisel võtmerolli. Majandusvööndi ja maanteede kogupikkusest (10 000 km) läbib Kasahstani territooriumi 3000 km.

Ettevõtte saab asutada ühe päevaga

Eelneva tulemusel asetseb Kasahstan Maailmapanga aruandes „Doing Business 2020“ 190 riigi seas 25. kohal. Riik on esikümnes selliste näitajate poolest nagu vähemusrühmadesse kuuluvate investorite õiguste kaitse ja lepingute järgimine. Hiljutised reformid on ettevõtete registreerimist suurel määral lihtsustanud. Näiteks võtab Kasahstanis ettevõtte asutamine aega vaid ühe päeva ja vara registreerimine kolm päeva.

Pärast riigi iseseisvumist on Kasahstani otseseid välisinvesteeringuid tehtud rohkem kui 330 miljardi dollari väärtuses. ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi andmetel tehakse Kesk-Aasia riikides ligi 60% investeeringutest Kasahstanis.

Eesti suurim ettevõtluskonkurss kutsub osalema!

Kaubandus-tööstuskoda, ettevõtluse arendamise sihtasutus ja Eesti tööandjate keskliit kutsuvad kõiki ettevõtteid osalema suurimal ettevõtluskonkursil „Eesti parimad ettevõtted 2021“. Konkursi eesmärk on tunnustada parimaid Eesti ettevõtteid ja tõsta esile ettevõtlikkust ka majanduslikult keerulisel ajal. Kandideerida saab 5. juulini ja võitjad kuulutatakse välja 7. oktoobril.

ETTEVOTLUSKONKURSS.EE

MOONIKA KUKK kaubanduskoja turundusjuht

Ettevõtluskonkurss liidab kaks konkurssi:

Miks tasub osaleda konkurentsivõime edetabelis?

1. Eesti ettevõtete konkurentsivõime edetabelit koostab kaubandus-tööstuskoda. Konkursi raames koostatakse ettevõtete üldine konkurentsivõime paremusjärjestus ettevõtete majandusnäitajate põhjal. Samuti koostatakse valdkondlikud edetabelid ja selgitatakse välja parimad ettevõtte suuruse arvestuses. Konkursi metoodika on välja töötanud Eesti konjunktuurinstituut.

Kaubanduskoja liikmed osalevad konkurentsivõime edetabelis automaatselt ning ettevõtete 2019. ja 2020. aasta majandusaasta põhinäitajad võetakse automaatselt äriregistrist. Edetabelite koostamisel arvestatakse viimase kahe majandusaasta järgmisi andmeid: müügitulu, puhaskasum, tööjõukulud, omakapital ja aasta keskmine töötajate arv. Kui sinu ettevõte ei soovi osaleda, anna meile sellest märku www.koda.ee/et/konkurentsivoimeedetabel.

2. Konkurss „Ettevõtluse auhind“ toimub tänavu EAS-i ja Eesti tööandjate keskliidu eestvedamisel. Parimad ettevõtted selgitatakse välja kuues kategoorias: aasta eksportöör, aasta innovaator, aasta välisinvestor, aasta disainirakendaja, aasta pereettevõte ja tänavu lisandunud uues kategoorias – aasta turismiedendaja.

Kahe konkursi parimate hulgast selgitatakse välja „Aasta ettevõte 2021“. Parima ettevõtte valib esinduslik žürii.

Vaata lähemalt www.ettevotluskonkurss.ee.

RENE MERES, SimplBooks OÜ juhatuse liige

Meie jaoks annab konkurentsivõime edetabelis osalemine eelkõige parema ülevaate meie tulemustest võrreldes teiste ettevõtete ja konkurentidega. Muidu võrdled ainult käivet ja kasvu, aga konkurentsivõime edetabelist saad veidi rohkemate andmetega võrdluse. Loomulikult ei pruugi iga arv peegeldada lõplikku tõde, aga hea pildi saab ikka. Kõva tulemuse puhul annab see tiimile motivatsiooni ja energiat juurde. Kehvema tulemuse korral tekib võib-olla mõttekoht, mis aga tugevale tiimile annab hoopis ambitsiooni midagi muuta ja paremini teha. SimplBooksi tiimile andis edetabelis osalemine kinnitust, et liigume õiges suunas.

Mitmesugustel konkurssidel ja edetabelites osalemine aitab järk-järgult kasvatada ka tuntust. Hea tulemuse saavutamisel soovid seda ju ka teistega jagada. Meiegi jagasime oma mõtteid, positiivset emotsiooni ja tulemusi eri kanalites, mis omakorda aitas brändingule ja turundusele üldiselt kaasa.

Kui nüüd mõni mikroettevõte mõtleb, et milleks küll osaleda, kui on juba ette näha, et poodiumikoha eest ei võistle, siis julgustan kindlasti proovima. Olenemata positsioonist saab hea võrdlusmomendi konkurentidega ja osavõtt ise on äärmiselt lihtne. Positiivne konkurents aitab kasvada ja jõuda kaugemale!

KOGEMUS

Annette Kramer

Keerulised asjad tulevad harjutades Küllap nii mõnigi noogutab sellele väitele kaasa, kuid kuidas ennast mugavustsoonist välja murda ning keerukatel ja ebamugavatel teemadel harjutama sundida? Appi tuleb treener ja arengunõustaja (coach). Sel korral oli meil tänu Briti saatkonnale Eestis võimalus õppida rahvusvahelise taustaga treeneri Annette Krameri kogemustest, kel seljataga pikaajaline karjäär, kus omal kohal ka Eesti iduettevõtete nõustamine.

34

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2021

KOGEMUS

A

lgselt pidi naisettevõtjatele suunatud töötuba toimuma füüsilises ruumis, kuid ajale kohaselt kolis see ümber virtuaalsesse.

Ekraanil hakkavad silma nii tugevused kui ka nõrkused

Kõik peanoogutused, silmade kissitamised, näomiimika, kõrvade sügamine jne tuleb ekraanil kordades rohkem esile kui füüsilises ruumis.

PIRET POTISEPP kaubanduskoja teenuste direktor

Virtuaalne töötuba tõi osalejad sõna otseses mõttes üksteisele näkku. Kümnele naisettevõtjale oli eelnevalt saadetud kodutöö. Koduse tööna tuli ette valmistada enda ja oma töö tutvustus ning järgmiseks saidki kõik virtuaalses töötoas oma kodutööd ekraanil teiste osalejatega jagada. Interaktiivne töötuba tähendas, et tagasisidet jagasid lisaks Annette’ile kõik osalejad. Neljatunnisest intensiivsest treeningust ekraanil toon välja kümme märksõna, millele me kõik saame virtuaalsete esinemiste/ettekannete tegemise ajal tähelepanu pöörata.

1. Silmside. Kas vaatad suvalist nurka ekraani paremas või vasakus nurgas või vaatad otse kaamerasse? Kui kaamerasse ei vaata, siis kuulajail on raske sõnumit vastu võtta.

2. Kehakeel. Kõik peanoogutused, silmade kissitamised, näomiimika, kõrvade sügamine jne tuleb ekraanil kordades rohkem esile kui füüsilises ruumis. Hea on, kui tead oma reflektiivseid käitumisviise ning püüad neid teadlikult ekraanil olles vähendada ja/või vältida.

3. Slaidid või mitte? Annette’i soovitus oli slaide pigem vältida, juhul kui need sõna otseses mõttes ei aita sul kõnelevat teemat lihtsamini selgitada. Põhjus on lihtne – kuulaja tähelepanu hajub ning slaide vaadates jääb esineja sõnum ehk tähele panemata.

4. Hääletoon. Sarnaselt näomiimikaga hakkab ka virtuaalses ruumis hääletoon rohkem kõrva kriipima või vastupidi, on nii mahe, et suigutab. Füüsilises ruumis on mänguruumi rohkem, virtuaalses ruumis tajuvad kuulajad kõike teravamalt.

5. Faktid. Alati on hea oma juttu faktidega täiendada, aga juhul kui arvud on liiga suured ja hoomamatud, ei pruugi see soovitud tulemuseni viia. Sest soovitud tulemus on ju see, et kuulaja mõtleks kaasa ja jätaks midagi meelde.

6. Näited, näited, näited. Ilma põhjuseta ei ole lugude jutustamine ehk storytelling praegu nii levinud.

Näited on need, mis kõnetavad, ja ka see, mis meelde jääb. Annette soovitas julgelt kasutada seda, mis on sinu jaoks oluline, millesse sa usud ja millest hoolid, kuna vana

7.

8.

9.

10.

tõde kinnitab, et inimesed teevad äri ikka inimestega. Isiklikud näited kõnetavad rohkem kui need, mis kellegi teise kohta käivad, need panevad kuulaja kõrvu kikitama, kaasa elama ja omakorda küsimusi esitama. Vähemalt töötoas osalenud tõid seda korduvalt välja.

Igal lool on algus, keskpaik ja lõpp. Ettekannet tehes ei tasu seda lihtsat tõde ära unustada. Veel parem, kui loo lõpus oleks konkreetne juhis edasiseks. Mitte lihtsalt naeratus ja aitäh! Turundajatel on call to action alati päevakorral, esinemise puhul on see kindlasti sama oluline.

Kas tunned end teemat edasi andes kindlalt? Kui ei tunne, on seda ekraanilt kohe näha. Kuidas siis end mugavalt ja enesekindlalt tunda? Ikka harjutades – s.o ärge eeldage, et suurepärased oraatorid ja esinejad lihtsalt sünnivad. See on praktiseerimise kunst, mida üha tehes täiustad end ja tunned end mugavamalt ka etteaimamatus olukorras.

Tööriist enda ja teiste aitamiseks.

Annette’i sõnul on äärmiselt tõhus, kui mõelda kolmele küsimusele: mida sa soovid, et sinult küsitakse, mida sa ei soovi, et sinult küsitakse, ning mida on sinult küsitud, aga sa oleksid saanud paremini vastata. Töötoas osalejad said seda ise läbi teha ja ütlen ausalt – toimis! Harjutamiseks võib sulle küsimuse esitada kolleeg, pereliige või sõber ja sa võid vastamist harjutada seni, kuni see kõlab empaatiliselt ja usutavalt.

Kõne kondikava ja selle täiendamine vastavalt kuulajatele.

Annette rõhutas, et taoline ettekande struktuur on vaid üks tööriist juhtidele ja liidritele. Selle kohendamine, täiendamine ja muutmine vastavalt kuulajaskonnale on hädavajalik ettevalmistustöö enne igat esinemist. Kui sul on juba eelnev kogemus, siis tead ka, mida ja mil viisil rõhutada. Info esitamine on vaid taktika, et suhete loomiseni jõuda.

Annette tõi ka välja, et lühikesed tutvustused ongi kõige raskemad, kuna tuleb kontsentreeritult mõelda, mida ja kuidas rääkida, et luua õhustik, mis kuulajate huvi küsimusteks vormiks.

Töötuba andis kinnitust, et heaks suhtlejaks ei sünnita, vaid ikkagi arenetakse. Sama kehtib ka virtuaalse suhtluse puhul. Julget katsetamist ja põnevat avastamist!

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2021

35

KAUBANDUS

Koroona tegi lõpu

LÄTI ALKOHOLIRALLILE Möödunud aastal vähenes Eesti lõunapiirilt alkoholiostjate osakaal viimase nelja aasta madalaima tasemeni.

Piirikaubandust mõjutasid nii 2019. aastal toimunud aktsiisimäärade langetamine kui ka tervisekriis.

MARJE JOSING Eesti konjunktuuriinstituudi direktor ELMAR ORRO Eesti konjunktuurinstituudi teadur

L

äti piirikaubandus sai tõsise hoo sisse 2016. aastal pärast seda, kui Eestis oli hakatud kiirendatud korras alkoholiaktsiise tõstma. Nii 2015. kui ka 2016. aastal kasvasid alkoholi aktsiisimäärad Eestis 15%, mis viisid suurte hinnaerinevusteni lähinaabri Lätiga. Õige pea leidsid paljud tarbijad, et soodsam on sõita alkoholi järele lõunapiiri taha, eriti kui osta sealt jooke kaasa suuremates kogustes. Tekkinud olukorra kasutasid ära ettevõtjad, kes rajasid Läti territooriumile otse piiri vahetusse lähedusse mitu alkoholimüügile spetsialiseerunud kauplust. Sellega oli pandud alus kiiresti kasvavale piirikaubandusele.

Laiaulatuslik piirimüük vähendas küll Eestis alkoholimüüki, kuid see

 Eesti (Alcostock)  Läti (Alko1000) 18,00

16,99 16,00

13,99

14,00 12,00

10,99

10,50

13,99 11,99

10,99

10,00

 2017

6,12

6,49

20

6,49

15

4,00

10

2,00

5

2018

2019

2020

Viru Valge 0,5 liitrit 40%

2018

2019

Saku Originaal Export 24 × 0,33 liitrit 5,2%

Joonis 1. Viinapudeli ja õllekohvri jaehinna muutused Eesti ja Läti piiriäärsetes kauplustes 2018., 2019. ja 2020. aasta novembris (eurodes 0,5 liitri viina ja õllekohvri kohta, hinnad ei sisalda panti).

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2021

2020

24

21 18

18 14 10 6

0 %

0,00

 2020

25

7,99

6,00

euro

 2019

25

7,99

8,00

36

 2018

30

Käis Lätist spetsiaalselt ostmas

Ostis Lätist reisil või läbisõidul olles

Joonis 2. Alkohoolsete jookide ostmine ostuviisi järgi 2017–2020 (% vastanutest).

KAUBANDUS ei toonud tarbimise langust, nagu loodeti aktsiise tõstes. Selle asemel liikus arvestatav osa alkoholimüügist Lätti ning alkoholitarbimine ja sellest põhjustatud kahjud jäid Eestisse.

Pidu kestis 2019. aastani

Alkoholiaktsiisid tõusid Eestis kuni 2019. aastani ja alles siis nende edasine suurenemine peatati. Kuna hinnavahed olid jõudnud juba väga suureks minna ja piirikaubandus endiselt kasvas, siis otsustati alkoholiaktsiise erakorraliselt vähendada.

Nii langetati 2019. aasta juulist kange alkoholi, lahja alkoholi ja õlle aktsiisimäärasid veerandi võrra.

Aktsiisilangetusele järgnes juba õige pea alkohoolsete jookide jaehindade vähenemine Eestis (vt joonis 1).

Piirikaubandus hakkaski vähenema pärast aktsiisilangetuse jõudmist jaehindadesse ja juba 2019. aastal oli Lätist alkoholi ostnud inimeste osakaal langenud varasemalt 35%-lt 33%-ni. Möödunud aastal vähenes lõunapiirilt ostjate osakaal veelgi ja see näitaja jõudis 23%-ni.

Oluline mõjutaja oli eelmisel aastal

ka COVID-19 pandeemia, mille tõttu on eriti Lätis mitmel korral karmistatud nii piiriületuse reegleid kui ka muudetud kaupluste lahtiolekuaegu ning see on teinud raskemaks sealt alkoholi hankimise.

Küsitluse järgi on Lätist alkoholi ostnutest ligi kolmveerand pidanud pandeemia tõttu muutma oma ostukäitumist. 49% ei osta enam Lätist alkoholi ning 25% ostab nüüd rohkem Eestist. Ostmisviisi järgi on oluliselt vähenenud nii Lätist spetsiaalselt alkoholi ostmas käimine kui ka alkoholi ostmine Lätis reisil või läbisõidul olles. Eriti märkimisväärne on spetsiaalselt alkoholi ostmas käinud inimeste osakaalu langus, mis 2017. aastaga võrreldes on vähenenud isegi kolm korda (vt joonis 2). Aktiivsemad Lätis spetsiaalselt alkoholi ostmas käijad on olnud Lõuna-Eesti ja Lääne-Eesti elanikud, vastavalt 12% ja 8% sealsetest vastanutest.

Põhiliselt ostetakse Lätist alkoholi endale. Viimastel aastatel on järjest langenud alkoholi kaasatoomine teistele – näiteks raha eest teistele

Kui Eesti ei muuda lähiaastatel oma aktsiisipoliitikat ja Läti suurendab vastavalt senistele plaanidele aktsiisimäärasid, siis alkohoolsete jookide hinnaerinevused kahanevad veelgi.

alkoholi kaasatoomine vähenes spetsiaalselt Lätis alkoholi ostmas käinutel 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga ligi kolm korda (28%-lt 10%-le).

Läti atraktiivsus väheneb

Kokkuvõttes Eesti elanike alkohoolsete jookide ostmine Lätist 2020. aastal vähenes. Põhjuseks on Eesti ja Läti alkohoolsete jookide jaehindade erinevuse jätkuv vähenemine. Piirikaubanduse koomaletõmbumisele aitas omakorda kaasa mullu kevadel alanud koroonapandeemia, mis tõi kaasa piirangud riigipiiri ületamisel ja kaubanduses. Kui Eesti ei muuda lähiaastatel oma aktsiisipoliitikat ja Läti suurendab vastavalt senistele plaanidele aktsiisimäärasid, siis alkohoolsete jookide hinnaerinevused kahanevad veelgi ning see aitab hoida kontrolli all vahepeal suuremõõtmeliseks kasvanud piirikaubandust. Pandeemia tõttu jätkuvad raskused reisimisel veel vähemalt käesoleva aasta esimeses pooles ja see võimendab omakorda alkoholi piirikaubanduses langustrendi.

Eesti Konjunktuuriinstituut tegi 2021. aasta jaanuaris Eesti elanike hulgas viienda piirikaubanduse alase küsitluse.

Küsitlus viidi läbi posti- ja veebiküsitluse teel ning kokku vastas 1226 elanikku vanuses 18–74 eluaastat. Vastanute jaotus sotsiaal-demograafilistes gruppides on representatiivne ja vastab Eesti elanike sotsiaal-demograafilisele jaotusele.

Uuring tugineb järgnevatele infoallikatele: aktsiisilaekumiste analüüs Eestis ja Lätis, jaehinnavaatlused Eestis ja Lätis, intervjuud tootjate ja jaekaupmeestega, elanike küsitlus ning maksu- ja tolliameti andmete analüüs.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2021

37

KAUBANDUS

Lisaks alkoholile hangitakse Lätist ka muid kaupu

P

opulaarsemad ostuartiklid on aastate lõikes olnud toidukaubad ja mootorikütused.

2020. aastal langes Lätist kaupade ostmine tulenevalt pandeemiast ja vähenenud alkoholi ostureiside tõttu oluliselt (vt joonis 3).

Lätist ostmise aktiivsuse poolest jäi viimaseks tippaastaks 2019. aasta, mil

toiduaineid oli lõunanaabrite juures ostmas käinud ligikaudu neljandik (24%) ja mootorikütuseid 17% Eesti elanikest.

Küsitlusega uuriti elanikelt ka järgneva aasta ostuplaanide kohta ja siingi olid põhiliseks alkohoolsed joogid, mida 2021. aastal kavatses kindlasti või tõenäoliselt Lätisse ostma minna 16% vastanutest. Kasvanud on huvi

ehituskaupade ostma mineku vastu – seda plaanis teha 13% vastanutest.

Toiduaineid soovis Lätti ostma minna 12% vastanutest. Samas mootorikütuste ostma minekut kaalutakse vähem ja vaid 1% vastanutest plaanis seda kindlasti ostma minna ning 9% tõenäoliselt, kui hinnad on Lätis soodsamad.

 Alkohol  Toiduained  Mootorkütus  Tubakatooted  Ehituskaubad  Rõivad, jalatsid  Aianduskaubad  Mööbel  Koduelektroonika

40

35

33

35 30 25 20 15 10

23

24

22

17

17 15 9 7

7

5

11

9 6

7 4

7

6

3

6

5

5

1

6

4

2

%

0

2018

2019

2020

Joonis 3. Lätist kaupade kaasaostmine 2018–2020 (% vastanutest).

Vanu vigu ei tohiks korrata

MAIT PALTS kaubanduskoja peadirektor

Tervisekriisi mõju aitas piirikaubanduse mõjude vähenemisele kaasa, kuid see oleks kindlasti toimunud aja jooksul ka tavaolukorras. Alkoholiga seotud piirikaubanduse oleme saanud pärast viit aastat tagasi taas normaalsusesse, kuid nüüd on tähtis, et otsustajad sarnast viga uuesti ei teeks. Juba järgmise aasta 1. maile on planeeritud diislikütuse aktsiisimäära tõstmine varasemale tasemele, mis motiveerib ühe tegurina taas kord piirikaubandust.

38

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2021

Pärast aktsiisitõusu asuvad maanteetranspordiettevõtjad eelistama tankimist läbisõidul Lätist, kasvab ka eraisikute kaasaostetava kütuse hulk ja suureneb piiriäärne väiketarbimine. Kütusekuludelt kokkuhoidmine on paljude leibkondade jaoks suurema tähtsusega kui näiteks alkoholi või tubaka pealt raha säästmine ning saavutatud väiksem hinnavahe näiteks tubaka ja alkoholi suhtes ei ole enam niivõrd määrava tähtsusega, kuid Lätis olles on ka neid ja teisi kaubaartikleid kasulik sealt osta. Teisisõnu on taas kord oht, et motiveerime suurt hulka eraisikuid, aga ka ettevõtjaid tegema kulutusi Lätis, see aga kahjustab taas meie maksulaekumisi ja paneb ettevõtjad naabritega võrreldes halvemasse konkurentsisituatsiooni.

Vana tõde on seegi, et aktsiiside puhul tuleb alati vaadata laiemat konteksti – mida teevad meie naaberriigid, kui efektiivne on salaturuga võitlemine ja milline on üldine majanduslik olukord. Kütuste puhul tuleb kindlasti jälgida ka maailmaturul toimuvat ja sellekohaseid prognoose.

1

ETTEVÕTLUSKONKURSS 2021 Kandideeri 5. juulini!

KONKURENTSIVÕIME EDETABEL Liikmed osalevad automaatselt ETTEVÕTLUSE AUHIND Kandideeri!

Kahe konkursi parimate seast selgitatakse “Aasta ettevõte 2021”!

Vaata lähemalt:

ETTEVÕTLUSKONKURSS.EE

HARIDUS

Kuidas teha nii, et häid ettevõtlusõpetajaid JAGUKS IGASSE KOOLI?

Ettevõtlusõpe julgustab uutmoodi mõtlema ja tegutsema. Kui õpetajas on sädet ja järjepidevust noori innustada, kujuneb temast suunamudija ja ettevõtlusõppest tulevaste innovaatorite kasvulava. Ettevõtlusõpe laieneb, kuid õpetamise tase koolides on ebaühtlane. Mida teha, et häid ettevõtlusõpetajaid oleks igas koolis ja kvaliteetne ettevõtlusõpe jõuaks kõigi noorteni?

PIRET ARUSAAR Starter Eesti programmijuht, Tartu ülikool.

Tartu ülikooli õppekava „Muutuste juhtimine ühiskonnas“ magistrant

M

iks peaks koolis andma ettevõtlusõpet? Küsimus on asjakohane, sest tegemist pole ju lõpueksami ainega. Samas on ühiskondlik ootus, et üldharidusest väljuks ettevõtlik noor, kes tuleb toime erinevates olukordades. Ligi kolmandiku töökohtade sisu on tulevikus teistsugune, selgub OECD analüüsist „The Future of Work“. Koostöö- ja meeskonnatööoskus, loov probleemilahendamise või analüüsi- ja kriitilise mõtlemise oskus ning ettevõtlikkus on üldpädevused, mida tuleviku töötajal lisaks erialaoskustele vaja läheb. Tulevikutööks valmistumisel on ettevõtlusõppel eri haridustasemetel oluline roll, kinnitab ka strateegia „Eesti 2035“.

üldse koolikeskkonnast väljas ettevõtetes. „Katsetame sellel õppeaastal ettevõtlusõppes uut formaati. Alustasime sügisel kahepäevase häkatoniga, mille jooksul läbisid noored erinevad ettevõtluse etapid ideede genereerimisest kuni prototüübi arendamiseni. Kes soovis oma ideega edasi minna, sai seda hiljem teha erialaainetes või täiendava juhendamise abil,“ ütles Tiina Aidnik, kes õpetab ettevõtlust Tartu kutsehariduskeskuses ja Miina Härma gümnaasiumis.

Oluline on kooli ning ettevõtlusvõrgustiku koostöö uute ja paindlike siduslahenduste rakendamisel, et

noori ettevõtluspisikuga nakatada või ettevõtlikku hoiakut arendada. Kuigi ettevõtlusõpe ei mõjuta otseselt kooli edetabelikohta, annab ta iseseisvaks eluks oskused, millega saab igas olukorras hakkama.

Ettevõtluspädevus on võimalus edukaks karjääriks, kus on ühendatud ettevõtlikkus ja ettevõtlusoskused. Õpilasfirmade vilistlasuuringutest selgub, et programmi lõpetanud on töötajatena edukamad, neid iseloomustab suurem eluga rahulolu. Ka tööandja jaoks on heade meeskonnatööoskustega ja probleeme loovalt lahendav töötaja

Õpilasfirmadel suur kasutegur

Turvaline võimalus proovida koolis firma loomist ja juhtimist parandab õppijas arusaama ettevõtlusoskustest ning suurendab valmisolekut tulevikus oma ettevõttega alustada. Uuringute järgi on ettevõtlusõppes osalenute ettevõtlusaktiivsus teistest kuni poole võrra kõrgem. Näiteks õpilasfirma programmis kätt proovinud Kaarel Kotkas on internetipõhist isikutuvastusteenust pakkuva idufirma Veriff asutaja. Uued töökohad ja nutikad lahendused loovad uut väärtust, mis omakorda annavad hoogu majandusarengule.

Koolis ettevõtlusõppe rakendamisel on palju kombineerimisvõimalusi.

Näiteks võib ettevõtlusainena läbi viia õpilasfirmade programmi ning siduda ainet läbides tekkinud ideed erialaainetega või korraldada ettevõtlusõpet

40

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2021

Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames väljatöötatud ettevõtluspädevuse mudeli struktuur.

HARIDUS väärtuslikum, mis annab paremad võimalused tööturul ja karjäärivalikul tervikuna.

Praktilise ettevõtlusõppe loomulik osa on teooria sidumine päris eluga.

Sisend selleks võiks ideaalis tulla õpetaja tegelikust ettevõtluskogemusest, mida täiendab lai ettevõtluskontaktide võrgustik, värsked teadmised majanduskeskkonna trendidest, innovatiivsetest ärimudelitest ning toodetest.

Siin on hea võimalus ka ettevõtlusvõrgustikul huvi korral kooliga ühendust

võtta ja pakkuda tuge näiteks oma valdkonna trendide tutvustamiseks ettevõtlusõppe aines. „Haridusstrateegias 2035“ tuuakse välja, et ettevõtlusõppe tase on koolides ebaühtlane. Praegused õpetajad on sageli sattunud juhuse tahtel ettevõtlust õpetama ja neil puudub vastav haridus. See põhjustab ettevõtlusõppe kvaliteedis suuri erinevusi, selgus artikli autori tehtud uurimusest, kus osalesid valdkonna eksperdid, õpetajad ja koolijuhid. Väike

ainemaht ja valikaine staatus ei motiveeri õpetajat end ettevõtlusõppe jaoks koolitama ning pädevustega ettevõtlusõpetaja leidmine võib osutuda suureks peavaluks. Näiteks tõi üks koolijuht välja, et soovib ettevõtlusõpet õppekavasse lisada, aga enne tuleb õpetajad välja koolitada ja see võtab aega. Ettevõtjate aktiivsem kaasamine ettevõtlusõppesse oleks üks lahendus, kuid ühe-kahe kooli algatus probleemi ei lahenda. Samas on iga väike samm suure muutuse algus.

Koolis õpilasfirma tegemine annab noortele aimu ettevõtlusest ja suunab oma tegevusi põhjalikult läbi mõtlema. Tänavusel õpilasfirmade konkursil saavutas esikoha kolme Tallinna 21. kooli ja ühe Kadrioru Saksa gümnaasiumi õpilase ettevõte, mis valmistab kettagolfi ketaste jälitusseadmeid. Fotol rõõmustavad auhinda kätte saades Rasmus Uutar, Artur Sepp, Morgan Pilviste ja Joosep Ralf Nõgene. Fotograaf: Kretel Kuusk

Vaatame koos tulevikku Ettevõtlusõppe kõrge kvaliteet on „Haridusstrateegia 2035“ üks eesmärke. See on saavutatav, kuid vaja on valdkondlikku võrgustikku kuuluvate partnerite, sh ministeeriumite, koolide, tugistruktuuride ja ettevõtjate ühist arusaamist eesmärkidest ning ühist tegutsemist.

Eestvedaja võiks olla ettevõtlusõppeprogramm Edu ja Tegu, et ühise laua taha kokku tuua eri partnerid ning seada ühine pikem visioon, mille heaks iga partner saab panustada. Ettevõtlusõpetajate laiema kasvulava loomiseks tuleb ülikoolide õpetajaõppes kindlasti rakendada ettevõtluspedagoogika suunda.

Hästi oluliseks pean suuremat fookust koolimeeskondade koolitamisele, mis loob laiema kandepinna arusaamisele, miks ja kuidas ettevõtluspädevust koolis teadlikult kujundada. Kindlasti tuleks õpetajaid julgustada osalema praktilistes õpiformaatides meeskonnana, näiteks õpilasfirma või Starteri programmides. Õpetajatele suunatud häkatonid on alternatiiv, mis võimaldab idufirmade maailmaga lähemalt tutvust teha ning siin

saavad ettevõtjad ja ettevõtluse tugiorganisatsioonid edukalt kaasa lüüa. Õpetajate värbamise mitmekesisus (näiteks „Noored Kooli“ programm jms) on kooli toonud erineva tausta ja kogemusega inimesi ning see on väga positiivne. Ettevõtjate valmisolek haridussüsteemi panustada ja mentorina noori toetada on suurenenud, nende aktiivsem kaasamine muudab ettevõtlusõpet praktilisemaks ja mitmekesisemaks. Sageli aga napib neil pedagoogilisi oskusi, näiteks kuidas oma kogemust kõige huvitavamalt jagada või juhendada noori nii, et see oleks julgustav ning annaks noortele julguse ka ebaõnnestumisi võtta kui kogemust jm. Üheks lahenduseks võiks olla veebipõhiste praktiliste materjalide koostamine või tagurpidi mentorluse pakkumine, kus õpetaja on ettevõtjale mentoriks.

Riigi eestvedaval rollil ettevõtlusõppe visioneerimisel on strateegilist kaalu, sh tuleb selgeks vaielda, kas ettevõtluspädevus peaks õppekavas olema õpiväljund ning majandus- ja ettevõtlusõppe moodul üldhariduses kohustuslik. Tuleviku väljakutseteks valmistumine on tänase päeva ülesanne, seda ei tohi lükata homseks.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2021

41

INNOVATSIOON

TURISM KRIISIS:

mis on innovaatilise mõtlemise lähtepunkt?

Jätkusuutliku linnaturismi arendamise projekti Tourban raames korraldasime 10. juunil koolituse, kus Shanghai ja Pariisi Emlyoni ärikooli turundusprofessor ning tippklassi brändide konsultant Klaus Heine rääkis brändingu rollist kestlike turismitoodete arendamisel.

K

laus Heine sõnum oli, et olukord, kus enamik turismiettevõtetest on keerulises olukorras – osa on tegevuse täielikult peatanud ja paljud saavad pakkuda vaid piiratud hulgal teenuseid –, ajendab ettevõtjaid olema veelgi uuenduslikum. Konkurentsieelis on nihkunud funktsionaalsetelt hüvedelt sümboolsetele ja emotsionaalsetele. „Kultuursed ettevõtjad“ tegelevad radikaalsete uuendustega organisatsiooni kultuuris, mitte toodetes. Seetõttu on innovatsiooni lähtepunktiks bränding, mis annab suuna ja mõjutab kõiki ärilisi aspekte.

Mida sinu bränd esindab?

Kõigepealt võiksid ettevõtted kaardistada selle, mida nad soovivad, et nende bränd esindaks, mõeldes eriti ettevõtte üldise visiooni ja eesmärgi peale. Esimene samm ettevõtte brändistrateegia ümbermõtestamiseks on brändiauditi tegemine ehk põhjalik analüüs brändi praeguse positsiooni kohta turul. Brändi loomise protsess tegeleb suures osas brändile tähenduse andmisega. Brändi ehitamine seisneb brändi identiteedi arendamises.

Saamaks teada, mida bränd esindab, saab kasutada brändi identiteedi planeerimise mudelit Brand-Self-Seven (vt joonist).

See mudel on loodud identiteedipõhiste brändide loomiseks, eriti tippklassi-, kultuuri- ja loomemajanduses. Seitse teemaplokki (vt joonist) on paigutatud loogilises järjekorras ja neid saab kasutada innovatsiooni allikatena. h I teemaplokk: visioon. See on pilt sellest, mida bränd loodab tulevikus saavutada. Visioon peegeldab ka brändi kõrgemat eesmärki, mille abil soovitakse maailma paremaks muuta.

Näiteks jätkusuutlikest printsiipidest lähtuvat ülemaailmset majutusasutuste võrgustikku pakkuv Beyond Green on

42

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2021

KLAUS HEINE Shanghai ja Pariisi Emlyoni ärikooli turundusprofessor

pühendunud loodus- ja kultuuripärandi kaitsmisele, suurendades samal ajal kohalike kogukondade heaolu. Bränd on võtnud eesmärgi teha turistidele reisiteenuste tarbimisel kestlike valikute tegemine lihtsamaks ning seeläbi tuua maailma positiivseid muutusi. h II teemaplokk: toode. See hõlmab toote omadusi ja kasutusvaldkondi, mille järgi soovite, et teie brändi tuntakse. Mõned brändid nihutavad innovatsiooni abil tavanormide piire, arendades järjepidevalt oma tooteid ja teenuseid. Näiteks kuigi hotellide jaoks pole ametlikku seitsme tärni hinnangut, on ajakirjanikud ja hotellihuvilised nimetanud mõned hotellid, näiteks Signiel Seouli, seitsmetärnihotelliks lihtsalt tänu suurejoonelisele majutusele ja teenindusele. h III teemaplokk: kliendid. Brändid saavad innovatsiooni teha ka siis, kui tuvastavad suure tulevikupotentsiaaliga kliendinišše või loovad Club Med-stiilis kogukondi. Teame, et turule tuleb järjest enam ainult naistele või naistest inspireeritud hotelle, näiteks Les Dames du Panthéon, mis on pühendatud vabadele ja sõltumatutele naistele. h IV teemaplokk: karakteristikud. Need peegeldavad brändi olemust. Turistide järjest suurem huvi autentsete kogemuste järele on aidanud kaasa uut tüüpi majutusasutuste avamisele. Majutuskohad, nagu Koreas asuv Templestay, annavad võimaluse kogeda autentset kohalikku kultuuri parimal võimalikul viisil. h V 12. teemaplokk: suhted. See hõlmab brändi üldist käitumist, teenuste osutamist ja klientidega suhtlemist. Sellised ettevõtted nagu Uber või Airbnb lõid endale konkurentsieelised, lõhestades oma tegevusvaldkonnas väljakujunenud suhterolle – alates hotellist-külastajast ja autojuhist-reisijast kuni ettevõtja-toetaja ning sõbra-sõbra rollideni.

INNOVATSIOON h VI 13. teemaplokk: kokkupuutepunk-

h VII 14. teemaplokk: brändi visuaal. See

tid. Need viitavad brändi suhtlus- ja jaotuskanalitele. Näiteks Las Vegases asuv Caesars Entertainment suurendas tohutult Hiina külaliste arvu, kuna hakkasid pakkuma võimalust broneerida tube rakenduse WeChat kaudu. Lisaks arendasid nad ka virtuaalset concierge-teenust Ben the WeChat Robot, et suhelda WeChati kaudu külalistega.

sümboliseerib kõike seda, kuidas soovite, et bränd klientidele välja paistaks. Seda väljendavad brändi kujundus, logo või värvid. Inspiratsiooniallikad on näiteks butiikhotellide, elustiili- ja temaatiliste hotellide kasvav segment. Temaatilised turismitooted on innovaatilise turunduse üheks vormiks, mis loovad lisaväärtust konkurentsitihedas sektoris. Näitena võib tuua hotelli Hello Kitty, Uus-Meremaal asuva SiloStay ja autofanaatikutele mõeldud hotelli V8 Stuttgardis.

Ritz Carlton, kliendisuhtluse etalon Igat The Brand-Self-Seveni mudeli teemaplokki saab kasutada innovatsiooni lähtekohana – valime näiteks brändisuhted. Ritz Carltonist on saanud maailma tippbränd tänu klientide ootuste täitmise ja nende ületamisega. Eriline suhe oma klientidega on Ritz Carltoni äritegevuse keskpunkt, mida illustreerib ka brändi moto: „Me oleme daamid ja härrad, kes teenivad daame ja härrasid.“ Hotelliketi kliendid soovivad suhelda enesekindlate ja teadlike töötajatega, kellel on vastav kogemus ning kes teavad klientide ootusi ja soove – töötaja ja kliendi omavaheline suhe peaks olema kui pühendunud partnerlus (bränd kui partner). Klientide ja töötajate nimetamine daamideks ja härradeks peegeldab ametlikku suhtestiili ja püüdlusi saavutada klienditeeninduse kõrgeimat standardit.

Ritz Carltoni näide illustreerib seda, et mõned kaubamärgid arendavad oma brändi identiteeti, keskendudes oma klientide ja brändide suhetele, muutes selle enda jaoks kasulikuks. Kõiki Brand-Self-Seveni teemaplokke saab kasutada innovatsiooni ja konkurentsieelise allikatena. Üksikasjalikuma ülevaate Brand-Self-Seveni kohta leiate siit: https://upmarkit.com/brand-building-canvas.

Kandideeri Tourbani projekti rahvusvahelisse kiirendiprogrammi! h h h h h h

Kandideerimine avatakse juulis 2021.

Euroopast kaasatakse 60 turismisektori ettevõtet.

Eestist oodatakse liituma 8 ettevõtet.

Kiirendiprogramm algab jaanuaris 2022.

Kestab 12 kuud.

Stipendium tegevusteks on 10 000 eurot ettevõtte kohta.

Lisainfo: Kaie Tropp, kaie@koda.ee, tel 604 0093 Tourbani projekti veebileht: www.tourban.eu

Joonis: Brändi identiteedi planeerimise mudel The Brand-Self-Seven.

The Brand-Self-Seven Bränd:

Versioon:

Brändi olemus:

I. Visioon

II. Toode

IV. Karakteristikud

Why? Miks?

2. Kuuluvus

3. Omadused

III. Kliendid

5. Sihtgrupp

Mida?

12. Iseloom

Kellele?

4. Väärtuspakkumine

Kellelt?

7. Brändi minapilt

VI. 14.Kokkupuutepunktid

9. Kultuur

6. Kliendi profiil

11. Nägu

V. 13. Suhted

8. Kogukond

Kuidas jõuda klientideni??

10. Teema

Millised suhted luua klientidega?

VII. 15. Brändi visuaal Kuidas visualiseerida seda, mida Sinu bränd esindab?

Brand-Building Toolkit – Klaus Heine

Klaus Heine (2020) Build a Brand to Change Your World: A Step-by-Step How-to Guide for Building High-end Brands with a Higher Purpose, Upmarkit: Tallinn, www.upmarkit.com.

1

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2021

43

EUROOPA UUDIS

Kaugtöö – kuidas seda käsitletakse Euroopa Liidus Mõiste kaugtöö võib olla eri riikides erinevalt sisustatud.

Selles artiklis käsitletakse kaugtööd kui palgatöötajate ametialast tegevust, mis leiab aset väljaspool ettevõtte ruume ja mida tehakse IKT-vahendite kaudu. Töö tegemise koht ja IKT-vahendite kasutamine on seega kaugtöö kaks põhiaspekti.

K

uigi nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil puuduvad konkreetselt kaugtööd käsitlevad direktiivid ja õigusnormid, on EL-il siiski kaugtööle kohalduvaid õigusakte, nimelt direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse kohta, direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse kohta, direktiiv (EL) 2019/1152 läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta EL-is ning direktiiv (EL) 2019/1158 töö- ja eraelu tasakaalu kohta.

Liikmesriikides on olukord ja kaugtöö reguleeritus erinev. Enamasti on liikmesriikide tööõiguses teatavaid kaugtöö seisukohast asjakohaseid aspekte või kaugtööle laienevaid norme, näiteks tööaja kestus ja korraldus, tööõiguslik alluvussuhe ning töötervishoid ja -ohutus.

Mõnes riigis on kehtestatud ka erisätteid.

Enne pandeemiat oli kaugtööl käputäis inimesi

Kaugtöö tähtsus ja sellega seotud töötajate hulk on praegu, võrreldes ajaga enne COVID-19 pandeemiat, oluliselt muutunud. Enne COVID-it, 2019. aastal, töötas EL-i 27 liikmesriigis regulaarselt kodust vaid 5,4% palgatöötajatest. Regulaarsete kaugtöötajate osakaal ei olnud sellele eelneva kümne aasta jooksul peaaegu üldse muutunud.

Kasvas aga aeg-ajalt kaugtööd tegevate töötajate osakaal: 5,2%-lt 2009. aastal 9%-ni 2019. aastal. Võrreldes aga näiteks USA-ga oli rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) uuringute kohaselt EL-is kaugtöö osakaal

44

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2021

REET TEDER kaubanduskoja esindaja Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitees

(sh nn mobiilne kaugtöö) väike – kogu EL-i tööjõu seas 8%, seevastu USA-s 20% ja Jaapanis 16%.

Ka EL-i liikmesriikides oli kaugtöö kasutamine erinev. 2015. aasta Euroopa töötingimuste uuringu andmetel oli kaugtööd tegevate töötajate osakaal suur kahel Põhjamaal – Taanis (37%) ja Rootsis (33%) – ning Madalmaades (30%), keskmine sellistes riikides nagu Luksemburg (26%), Prantsusmaa (25%), Eesti (24%), Belgia (24%) ja Soome (24%). Kaugtööd tehti vähe pooltes liikmes-

EUROOPA UUDIS riikides. Näiteks 12–13% vahele jäi kaugtöötajate osakaal Saksamaal, Hispaanias, Bulgaarias, Leedus ja Rumeenias või 7–11% vahele Itaalias, Tšehhis, Poolas, Slovakkias, Portugalis ja Ungaris. Tuleb märkida, et üldiselt teeb pool kaugtöötajatest kaugtööd aeg-ajalt ning veidi alla neljandiku töötajatest tegeleb sellega regulaarselt (kodus). Erinevusi liikmesriikide vahel selgitab riikide erinev tööstuse struktuur, tööhõive jaotus ettevõtte suuruse põhjal, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise määr ja töötajate digioskused. Eriti levinud on kaugtöö info- ja tehnoloogiasektoris ja teadmistemahukates sektorites ning kõrgelt kvalifitseeritud töötajate seas.

COVID-19 epideemia tõttu hakkasid aga järsku miljonid Euroopa töötajad kodust töötama – Eurofoundi hinnangul läks pandeemia tõttu täiskohaga kaugtööle umbes 40% töötajatest.

Neist enamikul juhtudel oli kaugtöö haldusasutuste tehtud tervisekaitseotsuste tõttu kohustuslik.

eelkõige töötervishoiu ja -ohutuse küsimustes. Enne kaugtöö alustamist on oluline selgelt kindlaks määrata kõik töövahendite, vastutuse ja kuludega seotud küsimused. Üldjuhul vastutavad tööandjad vajalike töövahenditega varustamise, nende paigaldamise ja hooldamise eest ning kodus töötamisega kaasnevate lisakulude – näiteks elekter, internet, mobiiltelefon ja tarvikud – hüvitamise eest.

Artiklis on kasutatud kahest Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamusest pärinevaid andmeid ja seisukohti: „Kaugtöö ja sooline võrdõiguslikkus – tingimused, et kaugtöö ei süvendaks tasustamata hooldus- ja majapidamistööde ebavõrdset jaotumist naiste ja meeste vahel ning et see hoogustaks soolist võrdõiguslikkust“ ja „Kaugtööga seotud probleemid: tööaja korraldus, töö- ja eraelu tasakaal ja õigus olla mittekättesaadav“.

40% Euroopa töötajatest läks

Euroopas on olemas kaugtööd käsitlev raamleping

Euroopa sotsiaalpartnerid on samuti kaugtööle tähelepanu pööranud. Juba 2002. aastal allkirjastasid sotsiaalpartnerid kaugtööd käsitleva raamlepingu, kuid selle rakendamine on olnud ebaühtlane. Selles rõhutatakse paljusid aspekte, eelkõige järgmist: kaugtöö vabatahtlikkus, kaugtöötajate võrdne kohtlemine ettevõtte ruumides samaväärset tööd tegevate töötajatega ning konkreetsed viited töökoormusele, koolitusele ja kollektiivõigustele; tagasipööratavus; asjaolu, et kaugtööle üleminekuga ei kaasne muudatusi töötaja tööhõivestaatuses; kaugtöötaja eraelu puutumatus; andmekaitse ning töötervishoiu- ja ohutuse standardite täitmine.

Töötervishoiu ja -ohutuse standardite nõuetekohase kohaldamise kontrollimiseks peab tööandjal, ametiühingul / töötaja esindajatel ja muudel pädevatel asutustel olema riiklike õigusaktide ja kollektiivlepingute piires juurdepääs töötamiskohale.

Kui kaugtöötaja töötab kodus, tuleb sellisest juurdepääsust ette teatada ja saada sellele töötaja heakskiit. Kaugtöötajal on õigus taotleda kontrollkäike.

Mis ja kuidas peaks olema reguleeritud?

Kaugtöö temaatikat käsitledes jõuti Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitees seisukohale, et õigusaktide põhiülesanne on tagada, et kaugtöö oleks vabatahtlik ja tagasipööratav ning et kaugtöötajatel oleksid samad individuaalsed ja kollektiivsed õigused kui ettevõttes kohapeal samaväärset tööd tegevatel töötajatel. Muu hulgas tuleb samaväärne töökoormus tagada töökorralduse kaudu.

Kaugtöö süsteem peab olema kehtestatud kirjalikult ning vajaduse korral tuleb kasutada erimeetmeid, et tagada kaugtöötajate õiguste tegelik rakendamine ja võrdne kohtlemine,

pandeemia tõttu täiskohaga kaugtööle.

KAUGTÖÖ ... ettevõtete seisukohast Ettevõtete jaoks võib kaugtöö tuua kaasa produktiivsuse tõusu, kuid samas võib see põhjustada raskusi töökultuuri ja töökorralduse seisukohast. Eurofoundi ja ILO 2017. aasta uuring tõi välja, et ettevõtte seisukohast on kaugtööle üleminekul mitu eesmärki:

h töö korraldamine tulemuste põhjal, andes töötajatele rohkem iseseisvust ja pannes neile tulemuste osas suurema vastutuse; h produktiivsuse ja tõhususe suurendamine (vähem katkestusi); h ettevõtte ruumides ja/või kontoris ruumi kokkuhoidmine ja sellega seotud kulude vähendamine; h tööturule pääsu võimaldamine teatavatele töötajate rühmadele (kellel on perekondlikud kohustused või liikumispuue). ... töötajate seisukohast Töötajate jaoks võib kaugtöö lihtsustada töö- ja eraelu ühitamist ning vähendada kodu ja töökoha vahel liikumisega seotud kulusid. Üldiselt võimaldab kaugtöö suuremat iseseisvust, aitab paremini keskenduda ja suurendab produktiivsust.

Siiski ei kompenseeri see alati negatiivset mõju tervisele ja heaolule ning võib isegi muuta töö intensiivsemaks, kui kaugtööga kaasneb liigne töökoormus ja konkurentsi soodustav ettevõtte töökultuur, mis nõuab töötajatelt väga head sooritust ning toob kaasa (tasustamata) ülekoormuse ja liiga lühikesed puhkeperioodid. Veel võib esineda järgmisi riskitegureid:

h h h h

oht muutuda töökogukonnas nn nähtamatuks; ametlike ja mitteametlike tugistruktuuride puudumine; kolleegidevaheliste isiklike kontaktide puudumine; teabele, edutamisele ja koolitusvõimalustele ligipääsu vähenemine või puudumine; h soolise ebavõrdsuse kasv; h vägivalla- ja ahistamisohu suurenemine (viimane ei ole küll tööandja käitumisest tingitud).

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2021

45

PALJU ÕNNE! 85

REIDEN AS

75

SILMET GRUPP AS

65

SANGAR AS

50

REPO VABRIKUD AS

40

EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOOR SA VERTEX ESTONIA AS

46

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2021

30

ASTRI AS BENECOMBI OÜ EESTI POST AS EHTO OÜ ELVA E.P.T. AS ESPAK PÄRNU AS EUMAR SANTEHNIKA OÜ KESKO SENUKAI ESTONIA AS M.F.LEMING OÜ M.K.T. AS MANGELBERT OÜ MASEKONORD AS NORDIC LUMBER AS RAIT AS RAMSI TURVAS AS SIRJE AS SNM MÖÖBEL OÜ SWEDBANK AS TERRAT AS VALDEK AS

25

ALUNAUT OÜ ARISTATA OÜ BIOLAN BALTIC OÜ FAASION OÜ FAZER EESTI OÜ G.W.BERG OÜ KR PUITEHITUSE OÜ MATKASPORT OÜ METSAGRUPP OÜ MIRAMIS OÜ PERFOPABER OÜ PRIMULATOR EESTI AS PURATOS MALT OÜ PÄIKESEDEKOORI OÜ WERMO AS

RIIGIHANKED h Rootsis hangitakse Uppsala piirkonnas digitaalne piletikontrollisüsteem.

Tähtaeg 01.07.2021. h Soomes hangitakse fototeenuseid Kerava koolides ja lasteaedades (tulu saadakse pilditoodete müümisest lõpptarbijatele).

Tähtaeg 30.06.2021. h Lätis hangitakse elektrivooluahelate elektrilised lülitus- ja kaitseseadmed (110 kW).

Tähtaeg 02.07.2021. h Eestis hangitakse erinevaid vaktsiine.

Tähtaeg 07.07.2021. h Portugalis hangitakse koolimööblit.

Tähtaeg 01.07.2021. h Lätis on välja kuulutatud hange laboriseadmete tarnimiseks põllumajandusülikooli biotehnoloogia teaduslaborisse.

Tähtaeg 02.07.2021. h Lätis hangitakse pehmepaberitooteid, kätepuhastustarbeid ning ruumide hooldus- ja puhastustooteid.

Tähtaeg 02.07.2021.

h Kreekas hangitakse hüdraulilisi ja mehaanilisi seadmeid ning nende paigaldamist pumbajaama.

Tähtaeg 09.07.2021. h Kreekas hangitakse erinevaid detergente (puhastusvahendid siseruumidesse, sh kätele, nõudele).

Hanke maht on 109 000 eurot.

Tähtaeg 05.07.2021. h Lätis toimub hange erinevate kütuste ostmiseks (sh bensiin, diisel). Hanke maht on 2 miljonit eurot.

Tähtaeg 02.07.2021. h Lätis hangitakse käsiklambreid paljasjuursetele taimedele ja taimekogumisseadmeid puukoolidele.

Tähtaeg 13.07.2021. h Rootsis hangitakse pappkarpe, ümbrikuid ja kotte.

Tähtaeg 02.07.2021. h Rootsi kohalik omavalitsus hangib jalgrattaid, elektrirattaid, motorollereid ja nende hooldust.

Tähtaeg 06.07.2021. h Rootsis hangitakse kaks tuletõrjeautot. Hanke maht on 8 miljonit Rootsi krooni.

Tähtaeg 15.08.2021.

h Kreekas hangitakse LED-välisvalgusteid.

Tähtaeg 01.07.2021. h Rootsis hangitakse raskeveok (või mitu) veemahutite ja materjalihoidlate transportimiseks.

Tähtaeg 01.07.2021. h Leedus hangitakse mitmesuguseid toiduaineid ja kuivatatud tooteid.

Tähtaeg 09.07.2021. h Leedus hangitakse 350 kohtunike rüüd.

Tähtaeg 07.07.2021. h Rootsis hangitakse laevale käsipakkide hoiukapid.

Tähtaeg 05.07.2021. h Rootsis hangitakse tulekahju digitaalne juhtimissüsteem ja seotud vahendeid.

Tähtaeg 06.07.2021.

LISAINFO: Hankeid saab vaadata Euroopa Liidu Teataja lisast aadressil https://ted.europa.eu.

Lisainfo: een@koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2021

47

NUTIKAS TOOTMINE JA TÖÖSTUS 4.0 @SMART MANUFACTURING 2021 17.–19. novembril 2021 veebis Olete oodatud kohtumisüritusele, mis annab võimaluse kohtuda nutika tootmise ja Tööstus 4.0 valdkonnas töötavate ettevõtete, uurimiskeskuste ja haldusasutuste esindajatega. Samuti saate end kurssi viia uusimate kõrgtehnoloogiatega ning institutsioonide ja linnade/omavalitsuste nõudlusega innovatsiooni järele.

Põhilised teemad: h Täiustatud tootmislahendused, automaatsed materjalikäitlussüsteemid h Põllumajandus 4.0 h Tehisintellekt ja masinõpe tööstuslikeks rakendusteks h Rakendused sotsiaalmeedia andmete haldamiseks h Virtuaalse/liitreaalsuse/segareaalsuse rakendused tööstuses h Autonoomne tootmine h Autonoomsed robotid h Suurandmete analüüs h Küberfüüsikalised süsteemid, küberturvalisus h Pilvetehnoloogiad h Tööstuslik asjade internet h Avaandmed ja avalik innovatsioon h Süsteemi integreerimine Lisainfo: Registreerimine on avatud kuni 17. novembrini 2021 aadressil https://smm2021.b2match.io. Üritus on tasuta.

48

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2021

KOHTUMISÜRITUS TORINO MOENÄDALAL 5.–7. oktoobril 2021 veebis Olete oodatud osalema Piemonte kaubanduskoja korraldatud B2B-üritusel, mis on suunatud alustavatele moedisaineritele, innovaatilistele kaubamärkidele, tekstiilitootmisettevõtetele, jaemüüjatele ja e-kaubanduse platvormidele, kes on huvitatud rahvusvahelise partnerluse loomisest (äri, tehnoloogia, kaubanduskoostöö).

Kui esindate tekstiiliettevõtet või innovaatilist kaubamärki või olete moedisainer, on teil võimalus registreeruda sotsiaalsel platvormil oma „poe“ loomiseks (Baiabasa) või toodete müümiseks spetsiaalsel e-poe müügiplatvormil. Nende võimaluste kasutamiseks tuleb registreeruda hiljemalt 30. juunil, kirjutades timoda@outlook.it.

Lisainfo: Itaalia korraldajalt f.leonetti@pie.camcom.it või Eesti Kaubandus-Tööstuskojast lea@koda.ee.

B2B-portaal avaneb lähiajal.

KOHTUMISÜRITUS TOIDUAINETÖÖSTUSTELE: KOOSTÖÖ IBERO-AMEERIKA PIIRKONNA ETTEVÕTETEGA 1. juulil 2021 Ürituse eesmärk on luua rahvusvahelisi koostöösuhteid toidusektori ettevõtetega, kes on huvitatud Ibero-Ameerika piirkonnas tegutsemisest. Ibero-Ameerika piirkonna all peetakse silmas eelkõige Brasiiliat, Mehhikot, Portugali ja Hispaaniat.

Lisainfo: Registreerimine on avatud kuni 29. juunini 2021 aadressil https://ibero-american-food-clusters-forum.b2match.io.

MESSID EUROOPA JA HIINA (SHANDONG) KOHTUMISÜRITUS 25. juunil 2021 veebis

KOSMEETIKATOODETE KOOSTISOSADE JA BIOTEHNOLOOGIA KOHTUMISÜRITUS: COSM’ING 2021

COVID-19 kriis on raskendanud reisimist ja ärikohtumiste korraldamist, aga Euroopa ettevõtete jaoks on endiselt oluline hoida ühendust ja avastada uusi ärivõimalusi.

Olete oodatud osalema veebi vahendusel toimuvale kohtumisüritusele, mille korraldajad on Belgia-Hiina Kaubanduskoda koostöös EU SME Centeriga, et edendada Hiina ja Euroopa ettevõtete koostööd.

Shandong on Ida-Hiinas asuv rannikuprovints, mis on silmapaistev meremajanduse keskus ning üks suurimaid põllumajandussaaduste tootjaid ning loomakasvatuse ja kalandusega tegelevaid piirkondi. Shandongi provints on tuntud ka kui Hiina kerge- ja rasketööstuse kõige olulisem tootmiskeskus.

Osalema on oodatud Euroopa ettevõtted, kes otsivad Hiina tarnijaid järgmistest sektoritest: h Riistvara ja ehitusmaterjalid h Mehhatroonika h Põllumajandustooted ja toit h Kodutehnika h Tervishoiusektor

1.–2. juulil 2021 veebis

Lisainfo: https://www.eusmecentre.org.cn/event/2021-06-25/ eu-shandong-export-commodities-b2b-matchmaking-virtual.

Registreerimine on avatud kuni 18. juunini 2021 aadressil https://bcecc.be/shandong-export-commodities-b2b-matchmaking.

Lisainfo: Registreerumine on avatud kuni 30. juunini 2021 aadressil https://cosming2021.b2match.io.

Osalustasu on 100 eurot, EEN-i sooduskoodi kasutades 25% soodsam (kood: EEN_DISCOUNT).

COSM’iNG on rahvusvaheline üritus, mis keskendub kosmeetikatoodete koostisosadele ja biotehnoloogiatele, pakub põhjalikke teadmisi uusimatest tehnoloogia arengutest ja koostöö loomise võimalusi huvigruppidele. Biotehnoloogia on olnud aastakümneid kosmeetikatoodete toimeainete murranguliste uuenduste taga.

B2B-kohtumisüritus pakub võimalust reklaamida oma teadusuuringuid ja/või äritegevust, leida koostisosade ja toorainete tarnijaid, ostjaid ja/või edasimüüjaid, luua teadus- ja arendusprojektide jaoks uusi partnerlusi või rahastamisvõimalusi ning uurida tehnoloogiasiirde võimalusi.

Peamised teemad: h Farmaatsiatooted, keemia, ravimid, peenkemikaalid h Hooldus, hügieen, ilu h Kliinilised uuringud, muud uuringud h Bioloogia/biotehnoloogia, mikro- ja nanotehnoloogia h Põllumajanduse ja mere biotehnoloogia h Tervise- ja iluabivahendid

NÄITUS JA KOHTUMISÜRITUS: KOOSTÖÖVÕIMALUSED KATARI TOOTMISETTEVÕTETEGA 13.–15. juulil 2021 veebis Olete oodatud osalema kohtumisüritusel, kus tutvustatakse Katari ettevõtete tootmisvõimalusi ning luuakse rahvusvahelistele ettevõtetele võimalus leida Katari juhtivate tootjatega huvipakkuvaid koostöövõimalusi. Üritusele on oodatud importijad, hulgimüüjad, turustajad ja ettevõtted järgmistest sektoritest: h Ehitus, ehitusmaterjalid, kemikaalid ja elektriseadmed h Plast ja pakendid h Keemiatooted h FMCG h Toit ja jook h Paberitooted h IKT-teenused h Farmaatsia-, tervishoiu- ja meditsiinivarustus Lisainfo: Registreerumine on avatud kuni 14. juulini 2021 aadressil https://matchmaking.qdb.qa.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2021

49

KOOSTÖÖPAKKUMISED TOIDUAINETÖÖSTUS h Ukraina lihatoodete tootja otsib edasimüüjaid (nt keeduvorst, suitsuvorst, peekon, suitsutatud liha, gurmee lihatooted jm).

KOOD: BOUA20210511001 h Soome loodusliku väetoidu ja toidulisandite tootja (nt põhjamaised marjad, männikoor, chaga jt) otsib rahvusvahelisi turustuspartnereid, kellel on head kontaktid apteekide, jae- ja hulgimüüjatega.

KOOD: BOFI20210414001 h Armeenia joogitootja tegeleb männikäbidest looduslike siirupite ja mooside ning marjadest ja puuviljadest alkohoolsete jookide (sh viin) tootmisega ning otsib turustajaid.

KOOD: BOAM20210513002 h Poola ettevõte pakub toidutööstuse ettevõttele turustamisteenuseid. Koostööpartnereiks sobivad ettevõtted, kes toodavad koort, kitsepiima, lehmapiima, Kreeka jogurtit, fetajuustu, aga ka mahetoidutootjad ja toidulisandite tootjad.

KOOD: BRPL20210426001 h Suurbritannia ettevõte pakub kaubandusagendi teenuseid mahetoidu, tervishoiutoodete ja vaakumpakendatud orgaaniliste tervisetoitude ja jookide tootjatele, sh Hiina taimsete ravimite tarnijatele.

KOOD: BRUK20210427001 h Rumeenias asuv Araabia turu kaubandusagent pakub turustamisteenuseid Euroopa ettevõtetele, kes tegelevad kuivtoidu, konserveeritud toidu, kosmeetika, meditsiinitarvete ja farmaatsiatoodete tootmisega.

KOOD: BRRO20210429001

RÕIVAD JA TEKSTIIL h Armeenia naiste ja meeste käekottide ning laste seljakottide tootja otsib edasimüüjaid.

KOOD: BOAM20210510002 h Iirimaa ettevõte otsib tekstiiliettevõtet, kes toodaks CMT (Cut, Make, Trim) või FPP (Full Package Production) teenusena unisex-kudumeid, salle, särke, veste, pintsakuid, sokke jm.

KOOD: BRIE20210324001 h Hollandi idufirma otsib naistepesu tootjaid. Soovitakse koostööd pesukomplektide tootmiseks eri suurustes ja väikestes kogustes dropshipping’u ning tootmislepingu alusel.

KOOD: BRNL20210329001

50

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2021

h Hollandi VKE pakub kaubandusagendi teenuseid läbi rahvusvahelise veebituru platvormi moedisaineritele või brändidele, kes toodavad eksklusiivseid naiste- ja meesterõivaid ning aksessuaare piiratud koguses.

KOOD: BRNL20210521001 h Suurbritannia eakatele ja puuetega inimestele suunatud rõivatootja ja edasimüüja otsib särkide, kampsunite ja kudumite jaoks uuenduslikku rõivakinnituslahendust, et riietumine oleks võimalikult lihtne.

KOOD: BRUK20210413001 h Ukraina moebränd, kes toodab tänapäevaseid etnilisi rõivaid naistele, meestele ja lastele, otsib esindajaid ja turustajaid.

KOOD: BOUA20210426001 h Rumeenia ettevõte, kes toodab kõrgkvaliteetsest nahast kingi, otsib edasimüüjaid.

KOOD: BORO20210420002 h Hollandi ettevõte, kes toodab veganimaterjalidest (nt viigimarja- ja viinapuulehtedest, apelsinikoortest, kaktusest jne) naistekäekotte, otsib veganimaterjalide töötlemiskogemusega tootmisettevõtet käekottide tootmiseks.

KOOD: BONL20210506001

PLASTITÖÖSTUS h Saksamaa ettevõte, kes tegeleb veebitellimuste alusel toidu kohaletoimetamisega, otsib toidupakenditele plastkaante tootjat (silikoon- ja termoplastkummist (TPE) / polüpropüleenist (PP) / polüetüleenist (PE).

KOOD: BRDE20210511002 h Leedu plastitööstuse ettevõte otsib pressitud PVC (polüvinüülkloriid) -profiilide tootjat Saksamaalt, Poolast, Eestist, Lätist.

KOOD: BRLT20210524001 h Rumeenia oakottide tootja otsib vahtpolüstüreenist graanulite (EPS 50) tarnijaid.

KOOD: BRRO20210405001 h Soome ettevõte otsib Euroopast PPja PET-plastist nn postiümbrikute/ kottide tootjat.

KOOD: BRFI20210506001

IT JA ELEKTROONIKA h Malta turvasüsteemide, automaatikaseadmete (nt kaamerad, alarmseadmed, juurdepääsu kontrollsüsteemid,

väravate ja sõidukite tõkked, sh interneti IOT lahendused, loomade haldamise süsteemid jt) pakub kaubandusesindaja teenuseid turvasüsteemide valdkonnas tegutsevatele tootjatele ja tarnijatele.

KOOD: BRMT20210317001 h Itaalia põllumajandusettevõte pakub turustamisteenuseid innovaatiliste põllumajanduslahenduste, süsteemide, andurite ja tööriistade tootjatele, kelle tooteid saab kasutada kasvuhoones või põllul (nt valgustugevuse, õhuniiskuse, temperatuuri ja pH mõõtjad, kahjurite seiresüsteemid jne).

KOOD: BRIT20210507001

METALLI- JA MASINATÖÖSTUS h Horvaatia ettevõte, kes tegeleb metallosade tootmise ja metalltoodete hulgimüügiga, pakub metalltoodete tootjatele kaubandusesindaja teenuseid.

KOOD: BRHR20210422001 h Belgia ettevõte otsib terasplaatidest spetsiifiliste terastrumlite tootjat.

Tootja peab valtsima terasplaate (S235 ja Hardox 400), mille laius on kuni 2500 mm ja paksus kuni 20 mm, et toota trumleid läbimõõduga 1800 mm või 2400 mm (vt lisainfot).

KOOD: BRBE20210422001 h Poola ettevõte otsib eri läbimõõduga tsingitud, roostevabast terasest trosside tootjaid ja tarnijaid.

KOOD: BRPL20210521001 h Venemaa metallitööstusettevõte otsib metallitarnijat (struktuurteras, roostevaba teras, tsingitud teras, alumiinium ja messing paksusega kuni 20 mm). Tarnitav kaup peab vastama ISO standarditele.

KOOD: BRRU20210325001

MUU h Prantsusmaa ettevõte otsib klaasitööstuse ettevõtet, kes toodaks kahes suuruses (120 ml ja 250 ml) klaasist toidunõusid/konteinereid. Tooteid peab olema võimalik kasutada mikrolaineahjus, sügavkülmikus ja nõudepesumasinas.

KOOD: BRFR20210518001 h Leedu transpordiettevõte pakub alltöövõttu maanteetranspordi valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele, kellel on varasem ekspedeerimise kogemus.

KOOD: BRLT20210513001

AUTO, MIS ON LOODUD UUE AJASTU INIMESTELE! Sportlik disain, muljetavaldav läbisõiduulatus, kiirlaadimine – uus EQA kombineerib elektrilise sõiduelamuse kõige sellega, mida luksusliku Mercedes-EQ kompaktsõiduki puhul eeldame.

Vaata lisa mercedes-benz.ee/eqa

EQA 250: keskmine elektrikulu kWh/100 km: 15,7; keskmine CO₂ heide g/km: 0.¹ ¹ Näidud vastavalt kindlaks määratud mõõtemetoodikale. Energiakulu ja sõiduulatus vastavalt määrusele (EC) No. 692/2008.

Elektrikulu ja sõiduulatus sõltuvad sõiduki varustusest.

Veho AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152.

Mercedes-Benz peaesindus Eestis Veho Baltics OÜ: Tallinn, Järvevana tee 11 www.mercedes-benz.ee

KUTSUME OMA LIIKMEID 20 21/202 2 Ä R I H O O A J A AVA M I S E L E EESTI VABAÕHUMUUSEUMI LAUPÄEVAL, 28. AUGUSTIL KELLA 12–16 TULE JA OSALE KOGU PEREGA, PÕNEVAID TEGEVUSI JÄTKUB KÕIGILE! TÄPSEMA KAVA LEIAD PEAGI MEIE KODULEHELT WWW.KODA.EE. LISAINFO JA KOOSTÖÖVÕIMALUSED: ANNELI PERNE / ANNELI@KODA.EE / 604 0087