Ülesande võttis lahendada 135 autotootjat, kuid ainult kolmel neist õnnestus etteantud tingimused täita. Need olid Ford Motor Company, WillysOverland ja American Bantam Car Company.
LIBRARY OF CONGRESS
3. Auto kõrgus peab jääma alla 91,4 sentimeetri. 4. Mootor peab jooksma sujuvalt kiirusevahemikus 5–80 km/h. 5. Autol peab olema täisnurkne kerekuju. 6. Autol peab olema neljarattavedu. 7. Autol peab olema allavolditav tuuleklaas. 8. Autos peab olema kolm eraldiseisvat istet. 9. Autol peavad olema nii varjestatud kui ka tavalised sõidutuled.
Ford üritas oma Willyse mudeli põhjal ehitada ka amfiibauto, kuid loobus sellest plaanist üsna ruttu, sest sõiduk kippus juba katsetamise ajal tihti uppuma
Et aga sõda oli selleks ajaks juba Euroopa piiridest väljunud ja armee vajas usaldusväärset sõidukit, lasti ka Willysel ja Fordil oma prototüübid valmistada. Willys tuli välja mudeliga Willys Quad. Ford esitles uhkusega Ford Pygmyt. Need esialgsed nimed asendati küll õige pea. Willyse prototüübi nimeks sai MA ning Ford Pygmy nimetati GP-ks. On üsna levinud versioon, et nimi Jeep tulenebki sellestsamast tähekombinatsioonist GP (general, mõnedel andmetel ka goverment purpose). Neid tähti koos lugedes kõlab jeep. On ka teoreetikuid, kes usuvad, et sõna jeep ristiisaks on hoopis Aafrika juurtega nähtamatu elukas Eugene the Jeep Elzie C. Segari Popeye-koomiksist. Samas on ka teada, et sõna jeep kasutati armeeslängis, iseloomustamaks laiska sõdurit või kasutut mehaanilist seadet.
Pommi- ja lollikindel Ent kui ka vastab tõele, et nimetus Jeep on seotud Fordiga, ei olnud mitte Ford Motor Company see, kellega armee esindajad 1941. aasta juulis tootmislepingu sõlmisid, vaid Willys-Overland. Nende MA kasuks rääkisid nii jõuline mootor (Go Devil), kerekuju, odav hind (738,74 dollarit auto eest) ja seegi, et Willyse tehased olid võimelised tootma maastureid suurtes kogustes. Tõsi küll, esialgne versioon MAst kaalus liiga palju, nii et Willyse insenerid pidid armee nõudmisel sõiduki saleduskuurile panema. Poldid lõigati lühemaks, paks metall vahetati õhema vastu ja neli kilo värvi nühiti maha. Veel enne, kui läks masstootmiseks, muutus ka auto nimi. Et Willys võttis mõned kujunduselemendid üle ka Bantamilt ja Fordilt, nimetati Willyse MA ümber Willys MBks. Lisaks sai Ford õiguse toota samu maastureid nime all MBW, kus W-täht viitas Willys-Overlandile. Kaitse Kodu! 8/2014
WIKIPEDIA.ORG
Neist viimane, kõige väiksem tootja, suutis esitada oma joonised kõigest viie päevaga. Seevastu Willys jäi oma lahenduse näitamisega hiljaks. Ka maksis nende lahendus Bantami omast rohkem. Nii sõlmitigi esimene leping 70 maasturi valmistamiseks Bantamiga. Paraku selgus katsete käigus, et Bantami toodang ei töötanud reaalses elus sugugi nii hästi kui paberil.
American Bantam Car Company „Blitz Buggy“ prototüübi staatusest palju kaugemale ei jõudnudki, sest Ameerika sõjaministeerium otsustas nende tellimistest erinevatel põhjustel loobuda
Nii sisult kui vormilt on Willys MB väga lihtne neljakohaline maastur, mille manuaalkäigukastil oli neli käiku (üks neist tagasikäik). Kuuevoldine aku toitis esilaternaid, mis olid paigutatud pööratavate hoobade otsa, võimaldades tulesid keerata nõnda, et ka öösel oleks võiõik mudelid malik mootorit remontida.
K
olid laiade põrkeraudade ja väliste käepidemetega auto käsitsi lükkamiseks puhuks, kui see kuhugi kinni peaks jääma.
Lahtivõetav kere ja istmeraamid olid valmistatud lehtterasest ning rooliratas plastist. Kõik mudelid olid laiade põrkeraudade ja väliste käepidemetega auto käsitsi lükkamiseks puhuks, kui see kuhugi kinni peaks jääma. Indikaatorid armatuuril, nagu õlirõhk, kütusehulk, ampermeeter, veetemperatuur ja spidomeeter, olid sõjamasinatele omaselt üksteisest eraldi, mustade sihverplaatide ja välise valgustusega. Tuuleklaasi võis vajaduse korral alla lasta ja halva ilma puhuks oli olemas lõuendist kokkuvolditav katus, mida oli lihtne kiiresti paigaldada ja eemaldada.
Rattad olid varustatud lehtvedrude ning hüdrauliliste piduritega, autol oli ka käsipidur. Uksed kui sellised puudusid, kuid need asendati lõuendist 49
