K
vigastada
Seni ainuke suuremahuline kee1 176 500 miarelva kasutamine terroristide poolt oli Aum Shinrikyo sekti sarii- inimest. nigaasirünnak Tōkyōs 20. märtsil 1995. Eelnevalt oli ususekt teinud sariinirünnaku 27. juunil 1994 Matsumotos, kus sai vigastada 500 ja surma seitse inimest. Põhiintsidendis Tōkyōs sai vigastada 3800 inimest, kellest 1000 vajasid haiglaravi. 12 inimest hukkus.
Esimene keelustatud relvaliik Loomulikult on proovitud keemiarelva kasutamist piirata. Esimeseks sellealaseks katseks oli Strasbourgi leping – esimene keemiarelva ja bioloogilist relva keelustav leping, mis sõlmiti 27. augustil 1675 Püha Rooma keisririigi ja Prantsusmaa vahel. Selles keelustati mürgiste kuulide kasutamine. Lepingu sõlmimise üheks põhjuseks oli Kolmekümneaastane sõda, milles kandsid nii Saksamaa kui ka Prantsusmaa suuri kaotusi. Kolmekümneaastase sõja ajal kasutati mürgise suitsuga täidetud kahurikuule, mis lisaks tulekahjude tekitamisele lämmatasid vastaspoole võitlejaid.
Kaitse Kodu! 7/2013
Enne Teist maailmasõda oli Genfi protokolliga ühinenud 40 riiki, neist enamiku moodustasid Euroopa riigid, sealhulgas Eesti. Pärast Teist maailmasõda liitus sellega veel 55 riiki. Külma sõja järel võeti vastu keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsioon, mis jõustus 1997. aastal. Tegemist oli esmakordselt ühe relvaliigi keelustamise lepinguga, millel oli eraldi kontrollimehhanism. Konventsiooniga ühinenud riigid võtsid kohustused, et nad kunagi ega ühelgi tingimusel ei asu keemiarelva välja töötama, tootma, mõnel muul viisil omandama, varuma või säilitama ja otse ega kaudselt kellelegi edastama, keemiarelva kasutama, võtma osa keemiarelva kasutamiseks tehtavatest sõjalisest ettevalmistusest ning mis tahes viisil aitama, õhutama või veenma kedagi osalema käesoleva konventsiooni järgi osalisriigile keelatud tegevuses. Ka kohustusid ühinenud riigid hävitama kõik keemiarelvad, mida nad omavad, valdavad või mis asuvad nende jurisdiktsiooni või kontrolli all oleval alal, ning kohustusid hävitama kõik keemiarelvad, mille nad on maha jätnud teise osalisriigi territooriumile, ning hävitama kõik keemiarelva tootmisrajatised, mida nad omavad, Bundeswehri valdavad või mis asuvad nende jurisdiktsiooni või degaseerikontrolli all oleval alal. miskomplekt TBK-kaitse
Et tagada kontroll, kohustusid konventsiooniga koolis Sontühinenud riigid 30 päeva jooksul pärast konvent- hofenis
ANDRES REKKER
Esimesele järgnes rida lepinguid, kuid sisuliseks lepinguks sai Genfi 1925. aasta „Protokoll lämmatavate, mürgiste või neile sarnanevate gaaside ja bakterioloogiliste vahendite sõjas tarvitamise keelu kohta“. Vajaduse Genfi 1925. aasta protokolli järele tingisid Esimene maailmasõda ja seal kasutatud keemilised ründeained. Esimese maailmasõja käigus toodeti sõjapidamiseks nii lääne- kui ka idarinnetel üle 150 000 kuupmeetri keemilisi ründeaineid, millest osa jäi kasutamata. Neist tootis Saksamaa ligikaudu 40%. Vastavalt Versailles’i lepingule hävitati kaotajariikide keemiarelvavarud, uputades need Läänemerre. Samuti tõi keemiarelva kasutamine kaasa vigastatud sõjaväelaste tohutu hulga, sest Esimeses maailmasõjas kasutatud keemiarelv niivõrd ei tapnud, kuivõrd sandistas inimesi. Keemiarelva kasutamise tulemusel sai Esimeses maailmasõjas surma 85 000 ja vigastada 1 176 500 inimest.
Vahe on ligikaudu 14-kordne. Ettepaneku Genfi protokolli sõlmimiseks tegi Prantsusmaa 1925. aastal rahvusvahelise relvakaubanduse kontrolli komisjoni istungil. Poola ettepanekul lisati sellesse bakterioloogilised sõjapidamisvahendid. Genfi protokoll on lühike ja üldine, põhinedes Esimese maailmasõja kogemusel, et lämmatavate, mürk- ja muude gaaside, samuti kõigi analoogiliste vedelike, ainete ja toimimisviiside kasutamine sõjas on õigusega hukka mõistetud tsiviliseeritud maailma üldise arvamuse kohaselt ja nende kasutamine tuleb sõjapidamises keelustada.
Haritud sõdur
Keemilist ründeainet on kasutatud ka pärast Teist maailmasõda. Ameerika Ühendriigid kasutasid 1960ndatel teovõimetuks tegevaid keemilisi ründeaineid Vietnami sõjas, ka kasutati keemiarelva Iraagi-Iraani sõjas 1980. aastal, kui Iraak ründas Iraani. Iraak kasutas keemilisi ründeaineid ipriiti ja tabuuni, mis põhjustas ligikaudu 5% Iraani kaotustest. Ameerika Ühendriikide väitel kasutas ka Iraan keemilisi ründevahendeid, kuid sõltumatud allikad ei kinnita seda. Iraak on kasutanud erinevaid keemilisi eemiarelva ründeaineid ka oma riigi põhkasutamijaosas, surumaks maha kurdide se tulemuiseseisvumispüüdlusi ja tappes Halabjah’ linnas 1988. aastal 5000 sel sai Esimeses inimest, mis moodustas 10% linna maailmasõjas elanikkonnast. surma 85 000 ja
29