8 minute read
ERIOPERATSIOONI SALATOIMIKUD: KADUNUD LENNUKID
Next Article
ERIOPERATSIOONI SALATOIMIKUD: KADUNUD LENNUKID
Lisaks sissekannetele sõjaajaloo aktiivsesse peatükki pakub Vene-Ukraina sõda ka ohtralt müsteeriume. Näiteks läks sõja esimestel päevadel liikvele linnalegend sündmusest, millesse on segatud ka Aserbaidžaani hävituslennukid.
Tekst: HANNES NAGEL , kriisiuuringute keskus
Alates 24. veebruarist 2022 on Vene raketi- või suurtükilöögid peaaegu iga päev tabanud Ukraina eri piirkondi. Lisaks sihitatud ja juhuslikele rünnakutele on ette tulnud ka vastuolulisi intsidente, millest kõneldes lähevad osapoolte andmed nii kokku kui lahku, jättes versioonide vahele ringlema sõjaudu.
Üheks näiteks on Lvivi lennukiparandustehase LDARZ (ukr k Львівський Державний Авіаційно-Ремонтний Завод) pihta antud raketilöök, mil- lest esimesed teated pärinevad 28. veebruarist1-3 ja teised hoopiski 18. märtsist4-5
Kuigi teated selle sündmuse aset leidmise ajast on vastuolulised, rünnak toimus. Kuid miks rünnata tsiviilobjekti, mis asub rindejoonest eemal ja linnakeskusest kuue kilomeetri kaugusel?
Seal asus nimelt Ukraina lennutööstuse ainus objekt, mis oli võimeline teostama keerukamate hävituslennukite, nagu MiG-29, hooldus- ja remon- ditöid6. Kuigi MiG-29 tegi esmalennu juba 6. oktoobril 19777, mängisid just need hävituslennukid 2022. aasta kevadel sõja algfaasis võtmerolli Vene õhudomineerimiskatsete nurjamisel.
MiG-29 talletas ajalukku ka „Kiievi kummituseks“ nimetatud ja esialgu seletamatuks jäänud õhunähtuse. Kuid tagalas asunud strateegilise objekti hävitamine pidi andma niigi vähemuses lahingusse astuvale Ukraina õhuväele purustava löögi, mistõttu tulistasid venelased tehase pihta ühtekokku kuus tiibraketti Kh-5558
Kuigi Ukraina õhutõrje andmetel õnnestus kaks neist alla lasta, tekitasid ülejäänud neli märkimisväärset kahju4, hävitades täielikult ühe suurema angaari. Tasub märkida sedagi, et 2022. aasta 11. märtsil rünnati Lutskis mootoritehast, mis oli sama oluline objekt, sest oli ainsana võimeline süvaremontima RD-33 reaktiivmootoreid, mida kasutavad MiG-29 hävitajad5.
Lisaks segadusele kuupäevadega läks purustuste vahelt üles paiskunud tolmupilves lendu veel teinegi väide, mille kohaselt olla venelaste raketilöök põhjustanud märkimisväärse kaotuse ühele „erioperatsioonis“ mitteosalevale riigile3
Viimast pole Lääne meedias kordagi mainitud ning teated sellest rünnakust on samuti võrdlemisi napid, piirdudes tõdemusega, et „Vene raketid on tabanud lennukite remonditehast Lääne-Ukrainas, 50 km kaugusel Poola piirist Lvivi lähistel“4, mille tulemusel „on hävinud sõjalennukite remonditaristu“5.
KADUNUD LENNUKID
Rünnakus hävinud taristu kuulus 2010. aastal asutatud Ukraina riiklikule kaitsetööstuskontsernile Ukroboronprom (ukr k УкрOборонПром)9, mis on spetsialiseerunud Nõukogude päritolu helikopterite ja lennukite, nagu Mi-8/17, Mi-24 ja MiG-29, hooldamisele, kapitaalremondile, moderniseerimisele ja müügile10
Muide, Lvivis asuv tehas on lisaks sellele hooldanud ja moderniseerunud kõiki Ukraina õhujõudude teenistuses olevaid lennukeid MiG-29, aga remontinud ka Kasahstani MiG-27 tüüpi hävitus-pommituslennukeid11. Samuti on tehas pakkunud kapitaalremondi- ja hooldusteenust Bangladeshi, Sudaani ja Aserbaidžaani sõjalennukitele12.
Erinevalt Ukrainast ei pärinud Aserbaidžaan pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal iseseisvudes ühtegi MiG-29 hävituslennukit, mistõttu lennuvägi loodi vanade MiG-21 lennukite baasil. Nende asendamiseks sõlmis Aserbaidžaani valitsus 2005. aastal Ukrainaga lepingu 14 hävitaja MiG-29S ostmiseks, millest kaks olid kahekohalised treeninglennukid MiG-29UB, kõik ehitatud aastatel 1987–1988. Vahemikus 2009–2011 soetas Aserbaidžaan Ukrainast juurde veel kaks hävitajat12. Kahe riigi vahel sõlmitud esialgne leping sisaldas ka aserite lennukite hooldust (st lennukiraami kontrolli 3000 lennutunni järel) või moderniseerimist iga 12 kuu tagant. See on põhjus, miks 2022. aasta veebruaris viibisid Aserbaidžaani hävituslennukid MiG-29 Lvivi lennukiparandustehases13
Uudis sellest, et raketirünnakus hävinud lennukite hulgas olla olnud ka kolm Aserbaidžaani õhujõudude MiG-29t, ilmusid Türgi ja Armeenia meediasse 28. veebruaril, viidates omakorda Vene meediale1-3. Ehkki Vene meedias selle kohta usaldusväärseid ja kinnitatud andmeid ei leidu, pole välistatud, et tegemist on Armeenia päritolu infooperatsiooniga, et diskrediteerida Aserbaidžaani, kellega ollakse viimased aastakümned vaenujalal.
UKRAINA ÕHUVÄGI HOIDIS ÄRA HULLEMA
Kuna MiG-29 on tänaseni väikesearvulise Aserbaidžaani õhujõudude peamine13 hävitaja, annaks iga hävituslennuki kaotus õhujõududes kohe tunda. Kusjuures hävitajate täienduseks on seal edukalt kasutusele võetud ka Türgi päritolu ründedroonid Bayraktar TB2, mis domineerisid lahinguväljadel 2020. aasta lõpus peetud teises Mägi-Karabahhi sõjas.
Samas on aserite õhuvägi kandnud tuntavaid kaotusi, kui 2008. ja 2019. aastal kukkusid Kaspia mere kohal alla kaks MiG-29 lennukit (mudelid vastavalt UB ja S), õnnetustes hukkus kolm pilooti14. Lennukite tavahind sõltuvalt mudelist ja tehingutüübist jääb vahemikku 4–18 miljonit eurot, rääkimata uute pilootide koolitamisele kuluvast ressursimahust.
Võiks eeldada, et kolme lennuki kaotus ajab tagajalgele iga kaitseväe juhataja, kelle õhuvägi kaotaks üleöö neljandiku hävitajapargist sõjas, milles ei osaleta. Lvivi tehase hävimine mõjutas lisaks Ukraina õhuväele ka mitmeid teiste välisriikide lennuvägesid, kes sõltusid oma MiGide teenindamisel just sellest tehasest.
Juhul kui Aserbaidžaani hävitajad oleks 18. märtsi raketirünnaku tagajärjel hävinud, oleks ootuspärane küsida rünnaku korraldajalt kompensatsiooni, mida teadaolevalt pole siiski tehtud. Kuna lennukid siiski viibisid Ukrainas13, pole välistatud, et mitteametlikult on Aserbaidžaani valitsus saanud ettepaneku lubada need pärast müüki, üleandmist ja ülevärvimist Ukraina õhujõudude teenistusse, sest riik vajab jätkuvalt hädasti lahingulennukeid.
On väidetud sedagi, et lennukid viibisid Ukrainas remondi ettekäändel ning need olla mitteametlik sõjaline abi Aserbaidžaanilt, mis ei söanda küll minna Venemaaga tülli ja saada konflikti osapooleks, ent tuletaks meeleldi venelastele meelde, kellele Mägi-Karabahhia tegelikult kuulub15-16
20. oktoobril 2022 ilmus Vene meedias artikkel, milles nenditi, et märtsikuine Lvivi rünnak polnud täielikult õnnestunud – lennukid olla pääsenud ja ilmselt kasutuses17. Samas pole ei Kiiev ega Bakuu andnud ametlikku teavet Aserbaidžaani MiG-29te praeguse asukoha ega seisundi kohta18-19.
Kolme hävitaja ümber kestab segadus, kus keegi päris täpselt ei tea, kas ja kus need lennukid asuvad. Loosse saaksid selgust tuua aserid, kes aga vaikivad – vahest meelega, et hoida pinget või hoopiski teades, et lugu on väljamõeldis20.
LÄÄNE KÜLAPOED
Juhtunu on näide sellest, kuidas moodsas sõjas levib koos lahingutegevusega jõudsalt ka sõjaudu. Lisaks sündmustele arenevad libauudised, taktikaline desinformatsioon ning ehk leiduvad ka mõned tõesed infokillud, mis ootavad üleskorjamist ja kokkupanekut. See kõik kuulub paratamatult mängu juurde.
Invasiooni alguse keerulisest olukorrast oli juba aprilli lõpuks saanud seis, kus Ukraina lennuväelastel oli lennuvõimelisi hävituslennukeid rohkem kui kuu alguses21. Siinjuures pole enam oluline, kas lennukid tulid Poolast, Slovakkiast või hoopiski mõnest Lääne-Ukraina külapoest, kus teenindajal juhtub näiteks olema tugev aseri aktsent.
Erinevate hävituslennukite üleandmist on kuude kaupa veeretatud nagu kuuma kartulit ja see praktika jätkub tänaseni – ehkki rohkem Lääne päritolu ja mitu kraadi kangemate masinatega seoses. Ometi pole see hoidnud Ukraina õhuväge punakotkaste varjus. Vastupidi – lennatakse ja toetatakse maavägede edenemist vastavalt võimalustele. Kuskilt need varuosad, lennuraamid, aga ka relvastus on ju tulnud ja tuleb edaspidigi olukorras, kus kõik liitlasriigid ei pea vajalikuks venelasi sellest informeerida. Agressoril ei jää üle muud kui tõdeda, et nii nagu „Donbassi kaevuritel“, on ukrainlastelgi külapoed, kust viisakalt küsides võib leti alt igasuguseid imeasju välja tulla.
MIG-29
Meeskond: 1
Pikkus: 17,37 m
Tiivaulatus: 11,4 m
Tiiva pindala: 38,06 m²
Kõrgus: 4,73 m
Tühimass: 11,0 tonni
Kiirus: 2400 km/h (Mach 2,25) soodsal kõrgusel
Tegevusraadius: 700 km
Lennukaugus: 2900 km
Lennulagi: 18 000 m
KASUTATUD ALLIKAD
1 [Anon.], 2022. Rusya, Azerbaycan uçaklarını vurdu! [Venemaa tulistas alla Aserbaidžaani lennukid!]. Yeni Akit Gazetesi, 28.02.2022. Leitav: https://www. yeniakit.com.tr/haber/rusyaazerbaycanucaklarinivurdu1632079.html (kasutatud 15.01.2023).
2 [Anon.], 2022. Ռուսաստանն Ուկրաինայում ադրբեջանական կործանիչներ է ոչնչացրել [Venemaa hävitas Ukrainas Aserbaidžaani hävitajad]. Press Time, 28.02.2022. Leitav: https://www. presstime.am/am/news/view/18704 (kasutatud 15.01.2023).
3 [Anon.], 2022. Russia has destroyed Azeri fighter jets in Ukraine. Iravabam, 28.02.2022. Leitav: https://iravaban.net/en/371709.html (kasutatud 15.01.2023).
4 Beale, J. 2022. Ukraine war: Russia destroys aircraft repair plant near western city of Lviv. BBC, 18.03.2022. Leitav: https://www.bbc.com/news/ worldeurope60791471 (kasutatud 15.01.2023).
5 Trevithick, J. & Rogoway, T. 2022. Russian Missile Strike Obliterated Hangar At Ukrainian MiG29 Depot Satellite Image Shows. The Drive, 18.03.2022. Leitav: https://www.thedrive.com/thewarzone/44828/ russianmissilestrikeobliteratedhangaratukrainianmig29depotsatelliteimageshows (kasutatud 15.01.2023).
6 [Anon.], 2022. Львівський авіазавод в кооперації з іншими підприємствами створив винищувачбомбардувальник [Lvivi lennuparandustehas lõi koostöös teiste ettevõtetega hävituspommitaja]. Щоденний Львів, 21.01.2022. Leitav: https:// dailylviv.com/news/ekonomika/lvivskyiaviazavodvkooperatsiyizinshymypidpryiemstvamystvoryvvynyshchuvachbombarduvalnykdyrektor96527 (kasutatud 15.01.2023).
7 Donald, D. 1999. World Air Power Journal, 36, pp. 110–111.
8 KellerLynn, C. 2022. Russian missiles hit plane repair plant near Lviv airport; no casualties reported, Times of Israel, 18.03.2022. Leitav: https://www. timesofisrael.com/russianmissileshitairportplantnearlvivinwestukrainenocasualtiesreported (kasutatud 15.01.2023).
9 ВРУ. 2010. Про оптимізацію системи центральних органів виконавчої влади [Kesktäitevorganite süsteemi optimeerimise kohta]. Верховна Рада України, №1085/2010, 09.12.2010. Leitav: http:// zakon4.rada.gov.ua/laws/show/1085/2010 (kasutatud 15.01.2023).
10 УOП. 2018. ЛДАРЗ передав Українським льотчикам два модернізованих винищувача МіГ-29му1 [LDARZ andis Ukraina pilootidele üle kaks moderniseeritud hävitajat MiG-29mu1]. УкрOборонПром, 01.08.2018. Leitav: http:// web.archive.org/web/20180801190706/http:// ukroboronprom.com.ua/uk/media/ldarzperedavukrayinskymlotchykamdvamodernizovanyhvynyshhuvachamig29mu1video.html (kasutatud 15.01.2023).
11 Giovanzanti, A. 2022. Ukraine conflict: Impact on military aircraft programmes managed by Ukraine in Asia, JANES, 09.03.2022. Leitav: https://www.janes. com/defencenews/newsdetail/ukraineconflictimpactonmilitaryaircraftprogrammesmanagedbyukraineinasia (kasutatud 17.05.2022).
12 Golz, A. 2017. MiG modernization in liviv. Key Military, 21.12.2017. Leitav: https://www.keymilitary. com/article/migmodernizationliviv (kasutatud 15.01.2023).
13 Polygon. 2022. Azərbaycan MiG-29 əsas döyüş təyyarələrini modernləşdirir [Aserbaidžaan moderniseerib peamisi lahingulennukeid MiG-29], Polygon Journal, 24.01.2022. Leitav: https://poliqon. az/azerbaycanmig29esasdoyusteyyarelerinimodernlesdirir (kasutatud 15.01.2023).
14 [Anon.], 2008. Azerbaijan air force jet crashes in Caspian Sea. Retuers. 29.01.2008. Leitav: https:// www.reuters.com/article/idUSL29220138 (kasutatud 15.01.2023).
15 CaucasusWarReport [@Caucasuswar]. “The Azerbaijani Mig29s We're Officially Sent to Ukraine for ‘Repair and Maintenance’ Purposes but under the Rug These Were Donations as the Azerbaijani Government Didn't Want Any Retaliation by It's Neighbouring Country Russia. through Curtains, Both Countries Are in Rivalry.” Twitter, 3.08.2022. Leitav: https://twitter.com/caucasuswar/ status/1554917613171507201 (kasutatud 15.01.2023).
16 Bushuev, M. 2022. Azerbaijan used Russia's weakness in Ukraine, expert says. Deutsche Welle, 14.09.2022. Leitav: https://www.dw.com/en/ azerbaijanhasusedrussiasweaknessinukraineexpertsays/a63121660 (kasutatud 15.01.2023).
17 Перевозкина, M. 2022. На Украине у ВСУ увидели азербайджанские истребители МиГ-29 [Ukrainas nähti Aserbaidžaani hävitajaid MiG-29 Ukraina relvajõudude lähedal]. Московский Комсомолец, 196, 20.10.2022. Leitav: https://www.mk.ru/ politics/2022/10/20/naukraineuvsuuvideliazerbaydzhanskieistrebitelimig29.html (kasutatud 15.01.2023).
18 [Anon.], 2022. Fighters sent by Azerbaijan to Ukraine could be destroyed. AviaPro, 11.05.2022. Leitav: https://aviapro.net/news/otpravlennyeazerbaydzhanomnaukrainuistrebitelimoglibytunichtozheny (kasutatud 15.01.2023).
19 [Anon.], 2022. Azerbaijan handed over three MiG29 fighters to Ukrainian Air Force. Avia-Pro, 4.08.2022. Leitav: https://aviapro.net/news/azerbaydzhanperedalvvsukrainytriistrebitelyamig29 (kasutatud 15.01.2023).
20 [Anon.], 2022. Азербайджанские МИГи не могли воевать в Украине [Aserbaidžaani MIG-id ei saanud Ukrainas sõdida]. Кавказский Узел, 26.10.2022. Leitav: https://www.kavkazuzel.eu/blogs/83772/ posts/56768 (kasutatud 15.01.2023).
21 Axe, D. 2022. The Ukrainian Air Force Just Got Bigger. Someone Gave Kyiv More MiG Parts. Forbes, 19.04.2022. Leitav: https://www.forbes.com/sites/ davidaxe/2022/04/19/theukrainianairforcejustgotbiggeritseemssomeonegavekyivmoremig29s/?sh=be014503c8b9 (kasutatud 15.01.2023).
