LAPSEVANEMAD MAITSESID KOOS LASTEGA LAAGRIELU

LAPSEVANEMAD MAITSESID KOOS LASTEGA LAAGRIELU

Aprilli viimastel päevadel leidis Viljandimaal Väluste lasketiiru ümbruses aset kolmas lastevanemate laager, kuhu olid lisaks noorkotkastele oodatud ka organisatsiooni veel mitte kuuluvad 7–14aastased lapsed koos vanematega.

Tekst: TEA RAIDSALU , naiskodukaitsja, Sakala maleva blogi Oma Maa kaasautor

Sakala maleva Noorte Kotkaste instruktori Gertu Viiaski selgitusel osalesid lastevanemate laagris alles liitunud noorkotkad, kes olid laagris esimest korda, ja ka mitteliikmed koos ema või isaga, kel oli huvi teada saada, mida Noorte Kotkaste organisatsioon noortele pakub ning kas laps tuleb laagris toime ja saab metsas ööbimisega hakkama.

Instruktori sõnul on laagri tegevuskava väljatöötamisel lähtutud Kaitseliidu noorteorganisatsiooni väljaõp- pejuhendist ja järgukatsete nõuetest. „Lastevanemate laager oli üles ehitatud kõige madalama ehk 6. järgu teemadele. Kogu väljaõpe põhineb õppimisel tegevuse kaudu, sidudes elamusi varasemate kogemustega,“ selgitas ta.

Laagri tegevusi viisid lisaks noortejuhtidele läbi salgapealikud ja kogenumad noorkotkad. Noorte osalusel ja väljaõppe läbiviimisse kaasamisel on tähtis osa noortejuhtidel. Noortejuhid innustavad noorliikmeid organisatsiooni töös kaasa lööma ning oman- dama üheskoos praktilisi ja elulisi oskusi, samuti pakuvad neile võimalusi rühma tegevustes ja väljaõppe kujundamises kaasa rääkida.

Viiaski sõnul andsid lastevanemad laagrile positiivset tagasisidet. „Vastates küsimusele, kas lapsevanemaga koos laagris olles on lapsele oluline vanema toetus, oli 90% arvamusel, et lapsevanema toetus on oluline, samuti said vanemad palju parema ettekujutuse laagrites toimuvast. Oli ka neid, kes on edaspidi nõus korraldamisel toetama ja lapsevanemana osalema,“ ütles Noorte Kotkaste Sakala maleva instruktor.

PÕNEV JA VAHVA KOGEMUS

Signe Kaasla on lapsevanemate laagris osalenud kaks korda, esimest korda mullu koos noorkotkast noorema pojaga. Tänavu liitus nendega vahepeal Noorte Kotkaste ridadesse astunud vanem poeg.

Robin Kaasla astus Noortesse Kotkastesse novembris 2021. Liituma kutsus Robini sõber Andreas, kelle vanemad on Kaitseliiduga seotud. Robini vanem vend Arjen Kaasla sai esimese laagrikogemuse 2022. aasta noorkotkaste suvelaagris, kuhu võis kaasa kutsuda sõbra, kes veel pole noorkotkas. Laager meeldis poistele ja Arjen otsustas liituda. Pidulikul koondusel 2023. aasta veebruaris sai temagi liikmeks.

Koos lastega laagris käimine on Kaasla meelest väga põnev ja vahva kogemus. „Saab hea pildi sellest, mida metsalaagrites õpitakse ja kuidas toimetatakse. Samuti annab ülevaate sellest, millised oskused poistel juba on ja mida iga laagriga juurde õpitakse,“ täpsustas ta.

2022. aastal laagrisse minnes oli kõik tundmatu ja uus. „Juba siis oli vahva vaadata, kuidas aasta või paar noorkotkaks olnud poisid panid üles telki või korraldasid laagris õpitubasid,“ tõdes Signe Kaasla. Öösel tuli telgis ahjukütmist valvata. Hoolimata sellest, et ahi oli punane, oli emal ja pojal väga külm magada. „Tänavuse laagri jaoks oskasime paremini valmistuda: rentisin magamiskotid, millega saab ka miinuskraadidega õues mõnusalt soojas magada. Plaan on need edaspi- di päriseks osta, varustuse kvaliteeti ei tasu alahinnata!“

Laagrisse sõideti veoauto DAF kastis – seegi on vahva kogemus, mis siis, et kruusatee oli tolmune ja ajas aevastama. Signe Kaasla sõnul oli Robin eelmisel aastal vaimustuses meditsiini õpitoast, kus õpetati teadvusetu inimese fikseerimist, päikesepõletuse ja maohammustuse esmaabi ja haavade sidumist. Esimesel päeval õpitut said poisid järgmisel päeval võistluse käigus rakendada. „Robin lubas ka edaspidi meditsiinile keskenduda,“ vahendas ema.

Tänavu pakkus Kaasla hinnangul pinget politsei õpituba, kus sai kuulata lugusid politsei ja abipolitsei tööst, proovida selga nende varustust ja päris relvagi (loomulikult laadimata!) käes hoida. Laagris oli politseikoer Jacki, kellega oli vahva palli veeretada ja koera-konti mängida. Oodatud tegevus on alati airsoft’ilahing, kus end hingetuks rassida.

Et samal ajal pidas Sakala maleva rahvas Väluste lasketiiru kõrval metsaistutustalguid, said käed külge panna ka laagrilised. „Lapsevanematele oli see nostalgiline tegevus tuttav kooliajast, aga lastele täiesti uus kogemus. Hea on teada, et sinu istutatud pisikesed puud kasvavad kord metsaks,“ nentis Kaasla.

NOORKOTKANA ÕPID ELLUJÄÄMIST

Kaasla hinnangul on vahva, et õpitube viivad läbi poisid, kes on vaid paar aastat vanemad, kuid juba osavad ja targad. „Noorkotkaks olemine õpetab metsas ellujäämist, enesega hakkama saamist, hoolivust teiste vastu ja suhtlemist. Pole lihtne esineda uute inimeste ees – see annab poistele enesekindlust.“

Õhtul tehti lõket ning poisid said vaadata, kuidas tulepulgaga leek põlema saada, samuti seda, kuidas on õige puid lõkkesse panna. Küttematerjali saeti ja veeti koos isadega. Asja juurde kuulub ka tokkide otsas vorstikeste grillimine ja vahukommide küpsetamine.

„Lapsed kuulasid vanemate juhendajate lugusid laagrielust ja Kaitseliidu tegemistest. Poisid mängisid pimedas pea- ja taskulampide valgel luurekat ja tagaajamist. Entusiastlikult lubasid nad telgis ahjukütmist valvata, aga tegelikult magas kõik see mees juba kümne minutiga,“ meenutas Kaasla.

Teisel päeval oli orienteerumisega matk, kus oli vaja osata lugeda kaarti, kasutada kompassi, leida metsas kamuflaažis noorkotkaid, sõlmida sõlmi.

Toitlustamine on Kaasla sõnul hästi korraldatud. „Naiskodukaitse tublid kokad valmistasid kolm korda päevas maitsvat toitu. Aitäh neile! Mille üle võiks nuriseda, on pesemisvõimalused. Pärast metsa istutamist oleks küll tahtnud duši all käia. Oleme laagritest rääkinud ka sõpradele ja näidanud fotosid, Robin on kutsunud liituma oma sõbra. Üldmulje laagritest on ikkagi väga hea ja plaanime osaleda ka järgmisel aastal.“

ROHKELT ÄGEDAID HETKI

Ain Mägi tuli koos oma poja Emiliga laagrisse esimest korda. Laager andis talle hea ettekujutuse noorkotkaste tegemistest ja, mis ehk veelgi olulisem, inimestest, kes nendega tegutsevad.

„Emilile meeldis kõige rohkem metsa istutamine ja teisel päeval toimunud kontrollpunktidega matk. Töötubadest oli kõige huvitavam sõlmede õppimine. Mulle meeldisid kõik tegevused, mida sain koos lapsega teha ja kus õppisime midagi uut,“ rääkis Mägi.

Kõige vähem meeldis neile ööbimine, sest oli külm ja ebamugav. „Seda mõnusam oli järgmisel ööl oma voodis magada, hakkasime hindama lihtsaid asju. Mul on kahetised tunded relvadega laste suhtes ehk airsoft oli kindlasti põnev, kuid praeguses sõja kontekstis oli seda veidi õõvastav kõrvalt vaadata. Samuti loodan, et airsoft’i kuulid lagunevad looduses.“

Koos lapsega laagris olemine oli Mägile väga oluline, sest ta sai näha oma last tavapärasest erinevates olukordades. Samuti pakub igasugune koos tegutsemine alati rohkelt rõõmu.

Viimasel rivistusel sosistas Emil isale: „Mina tahan küll liituda!“ See oli isale veidi üllatav, sest laagri jooksul oli pojal ka raskeid hetki. „Järelikult oli ägedaid hetki rohkem,“ nentis Mägi.