Kaitse Kodu! nr 5 2023. a

ORIENTEERU VÕI EKSI

Mis on õigupoolest orienteerumine? Minu jaoks selgema pildi omamine ja teadmine, kustkohast tulin ning kuhu lähen edasi. Seda nii elus, tööl kui tänaval. Aga väga põnev on seda teha kaardi ja kompassiga Eestimaa looduses.

Tekst: JANE SÄRG , vabatahtlik autor, Naiskodukaitse Sakala ringkond

Spordis tuntakse orienteerumist kui maastikul märgitud punktide leidmist kaardi järgi, olenevalt eesmärgist kas aja peale või mitte. See teema on nii põnev ja lai, kuid kiireks ülevaateks ning ehk ka isutekitajaks võiks see lugemine siin sobida küll.

On olemas eri tüüpi kaarte, kuid orienteerumisspordis kasutatakse spetsiaalseid kaarte, millel on ala maastiku leppemärkidega kirjeldatud võimalikult detailselt, näiteks hea joostavusega mets, avatud ala, poollage ala, park, raskesti joostav mets, jooksu takistav risu.

Põnevaks teebki orienteerumise kaardi lugemine ja teekonna planeerimine, samuti punkti maastikult leidmine. Kas see on lihtne? Eks see olene väga palju inimesest, kuid kindlasti on see proovilepanev ja arendav. Maastik on alati isesugune, olenevalt ilmast kas vesine, kuiv, sääsene, lõõmav … Kuidas kaarti lugeda ja sellel koordinaate määrata, võite täpsemalt lugeda ajakirja Kaitse Kodu! tänavuse aasta neljandast numbrist.

KUIDAS ALUSTADA?

Mõnele on orienteerumine kuidagi kohe looduse poolt kaasa antud, kuid teistelgi on võimalik seda õppida –igas vanuses, kunagi ei ole liiga hilja! Mõnele võib selguse hetk saabuda hiljem (kaarti lugedes ja teekonda planeerides), kuid lootust on kõigil.

Mida siis teha, et alustada? Praktiliselt igal pool üle Eesti leiavad aset orienteerumispäevakud – teisipäevakud, kolmapäevakud, neljapäevakud ehk ühel kindlal nädalapäeval toimub õhtusel ajal maastikul orienteerumine, kus kohalik orienteerumisklubi märgib maastikule raja ja kutsub kõiki osalema. Kindlasti soovitan otsida internetist endale lähim koht, kuhu saaks osalema minna.

Kohale jõudes saab mandaadist kaardi soovitud rajale – erinevates kohtades on erineva kergusastmega radu – ja elektroonilise märkesüsteemi „pulga“ ehk vahendi, millega fikseerida enda kontrollpunkti läbimine. Ja seejärel ongi võimalus minna kontrollitud keskkonnas loodust avastama.

Aga milliseid abivahendeid on vaja? Kompass! Seda sõna on kõik ehk kuulnud, kuid kui paljud meist seda kasutada oskavad? Oleme ju tänapäeval nii ära harjunud kõiksugu GPSsüsteemidega. Kuid siiski julgustan kompassi kasutamist selgeks õppima: põhja- ja lõunasuund, asimuut. Sest kes teab, millal telefoniaku metsas ekseldes üles ütleb ja päike parasjagu just pilve taga on.

Muide, kompassi kasutamisest ja asimuudi määramisest saab põhjalikumalt lugeda käesolevast ajakirjanumbrist.

Väga oluline on metsa minnes ka õige riietus. Orienteerumisel – veekindel, õhuke, paks, tugev. Piisavalt veekindlad jalanõud aeg-ajalt soiste alade läbimiseks. Kuuma ilmaga piisavalt õhuke, et liiga palav ei hakkaks, samas piisavalt paks, et jooksupausidel sääsed ära ei sööks, ning piisavalt tugev, et esimene oksarägastik riideid ei lõhuks. On olnud juhuseid, kus ühe orienteerumistunni jooksul võib tulla nii päikest, vihma kui ka rahet – seega tasub kõigeks valmis olla. Ja see on ka üks asi, mida orienteerumine õpetab –ilmale vastavalt riietuma.

ARGIMUREST VABAKS

Näiteks Riin Laeneste alustas orienteerumisega 2021. aasta kevadel. Seda tänu pojale, kelle õpetajaks Viljandi gümnaasiumis oli Viljandimaa orienteerumispäevakuid korraldav Kaarel Kallas. „Kodus tuli sellest alast juttu ja see kõnetas mind kohe – matkamine ja kaardilugemine on minu huvi olnud juba kooliajal,“ meenutas Laeneste.

Nii saigi Laeneste esimeseks õpetajaks tema enda poeg, kellelt sai ammutatud esimesed, need kõige põhilisemad teadmised. No ja veidi sai juurde õpitud ka internetist.

Kuna 2021. aasta kevadel olid COVIDi tõttu veel piirangud rahvaürituste korraldamisele, siis käis Laeneste esiotsa orienteerumas omal käel, nii-öelda avatud radadel. Ent kui jälle hakkasid toimuma Viljandimaa ja Pärnumaa orienteerumispäevakud, siis oli ta neil juba kohal. Ja nii see ongi jäänud. Nüüd osaleb Laeneste kõigil päevakutel, mille kuupäev vähegi sobib. „Algus läks üle kivide ja kändude, aga kuna liigun metsas üksi, siis ongi vaja keskenduda ja uurida, sest pole kellelegi loota,“ märkis Laeneste muiates.

Ent mis Laenestet orienteerumise juures köidab? „See on suurepärane võimalus lülituda hetkega välja töö-, kodu- või muudest muredest, sest niipea, kui oled startinud, oled ainult sina ja mets,“ on tal vastus kohe võtta.

Ja kuna pidevalt on kuklas väike hirm, et kas ikka jõuad õigeks ajaks metsast välja, siis tuleb väga keskenduda. „Vahel on olnud väga väsitav või pingeline päev ja siis soovin just eriti orienteeruma minna, sest see on täielik puhkus muudest mõtetest,“ aitab orienteerumine Laeneste kinnitusel ka väsimusest vabaneda.

LEIAD ILU JA ISEEND

Ning kuna Laeneste võistleb peamiselt iseendaga, siis võib ta vabalt jalutada või sörkida omale sobivas tempos. Just võimalus teha midagi omas tempos ja endale sobival rajapikkusel ongi teda selle ala juures hoidnud.

Mõnikord tunneb Laeneste küll, et kaardi ja maastiku lugemise oskusi võiks rohkem olla, aga ega see takista teda metsa minemast. Eriti tunneb ta puudust kompassi kasutamise oskusest. Aga ta on kindel, et küll tuleb seegi. Suure loodusehuvilisena annab orienteerumine talle lisaks vaimsele puhkusele ka suurepärase võimaluse loodusega tutvuda. Joosta metsas, mis on paksult täis piibelehelõhna, või näha esimest korda elus sabatihast või porri – need on emotsioonid, mida tema kinnitusel ei asenda miski. „See on sõnulseletamatu elamus. Neil hetkedel jään lihtsalt seisma ja kõike seda imetlema.“

Ja millised ilusad kohad on Eestis! Paljudesse paikadesse on Laeneste esmakordselt sattunud just tänu orienteerumisele. „Vaevalt et muidu jõuaksin ujuma Audru jõkke või jalutama Saarepeedi metsadesse,“ julgustab ta kõiki proovima ning neist emotsioonidest osa saama.