ASI MUTT - VAJA ON MÄÄRATA ASIMUUT!

ASI MUTT - VAJA ON MÄÄRATA ASIMUUT!

Eelmises Kaitse Kodu! numbris õppisime kaarti lugema ning sellel koordinaate määrama ja leidma. Kaardi tundmisest ja sellel punktide määramisest on aga vähe kasu, kui meil puudub kompass või me ei oska seda kasutada.

Tekst: vanemveebel HANNES AUS , Kaitseliidu Lääne maakaitseringkonna veebel

Kompassi kasutada – milleks? Oma liikumissuuna ehk asimuudi määramiseks. Aga enne, kui hakkame määrama asimuuti, tutvume lähemalt kompassiga.

Enim kasutatakse alusplaadiga, nn traditsioonilisi matkakompasse. Need koosnevad tugevast läbipaistvast plastplaadist ning pööratavast ja vedelikuga (enamasti piiritusega) täidetud nõelakorpusest. Vedelik on vajalik selleks, et kompassinõel kinni ei kiiluks. Samuti on nõel vedelikuga korpuses stabiilsem, mistõttu saab põhja-lõuna suunda määrata kiiremini. See, kui kiiresti nõel stabiilse asendi saavutab, on mõne kompassi infolehele ka ära märgitud.

Kuid sageli polegi matkal eriti oluline, et nool jääks seisma sama kiiresti kui võistluskompassil. Peegelkompassil asendab pikka põhiplaati peegel, mis võimaldab paremini sihtida objektile ja määrata täpsemini suunda. Üldiselt on aga alusplaadiga kompassi matkal koos kaardiga mugavam kasutada kui peegliga varianti.

TUNNE OMA KOMPASSI

Kompassi ostes tuleks tähelepanu pöörata mitmele detailile. Kõigepealt tuleb tähele panna, kas ringskaala on tuhandikes või kraadides. Eestis kasutatakse 6400 tuhandikku või 360 kraadi.

Matkal olles on hea, kui kompassi alusele on kantud näiteks topokaar- tide mõõtkavaskaalad. See on abiks, kui kaardil on vaja punkte määrata kolme- ja enamakohaliste koordinaatide abil.

Tihti on palju abi ka kompassi alusplaadi põhjal asetsevatest kummipadjanditest, mis aitavad vähendada kompassi libisemist kiletatud kaardil.

Võib juhtuda, et kaasas oleva kaardi mõned kirjad on liiga väikesed ja seetõttu halvasti loetavad. Sel juhul on igati asja eest kompassi küljes olev luup. Talvel külmaga on hea, kui kompassi pööratav nõelakarp on suuremate nukkidega – kinnastes kätega on kergem asimuudiskaalat keerata. Pimedal ajal matkates võib osutuda vajalikuks, et skaala numbrid, magnetnõel ja olulisemad märgendid helendaksid (luminestseeriksid).

Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, millise Maa laiuskraadi tsooni jaoks kompass on tehtud. Magnetilise inklinatsiooni ehk magnetilise kalde tõttu on kompassinõel balansseeritud piirkondade järgi ja sobib kasutada vaid selles kindlas maakera tsoonis. Kõige ulatuslikum tsoon kannab numbrit 1, siia kuulub ka Eesti.

Kompassi nooled on värvitud kahe värviga. Punane värv näitab põhja, valge (või must) lõunasse. Enne kompassi kasutamist tasuks värvid kindlasti üle kontrollida, need võivad olla vahetuses.

ASIMUUT PAIKA JA MINEK

Niisiis on meil kompassi tarvis selleks, et orienteerida kaarti põhja-lõunasuunaliselt, samuti asimuudi määramiseks, mis on nurk liikumissuuna ja põhjasuuna vahel.

Et määrata asimuuti, on sul esmalt vaja kaardil kahte punkti: seda punkti, kus sa hetkel asud, ning punkti, kuhu hakkad liikuma. Soovitud punktid leitud, tuleb need kaks punkti kompassi külje abil ühendada. Sealjuures peab kompassi kand ehk nõelakarbi poolne ots olema selles punktis, kus sa asud ehk kust liikumist alustad, ning suunajooned peavad näitama sinnapoole, kuhu sa liikuma hakkad.

On ülimalt oluline, et sul oleks kaart õigetpidi ees. Kaart on õigetpidi ees siis, kui selle ülemine serv on põhja suunas. Et selles veenduda, võta kaart horisontaalselt enda ette, aseta sellele kompass ja nüüd keera kaarti niikaua, kuni kaardil olevate noolte suund samastub kompassi noolega ehk nad näitavad ühele poole.

Nüüd, hoides endiselt kompassi vastu kaarti, keera kompassi nõelakarpi. Nõnda, et nõelakarbis olevad suunajooned jääksid paralleelselt kaardi koordinaatteljestikuga. Keeramisel jälgi ka seda, et nõelakarbil asuvad põhjasuunamärgid oleksid suunatud kaardi põhjasuuna ääre poole.

See tehtud, võta kompass kaardilt ja hoia seda käes. Kompassi tuleb käes hoida õigesti: nöör on ümber käe, kompassi kand randme poole. Ja kindlasti tuleb hoida kompassi horisontaalasendis. Kui kompassi kallutada, ei tarvitse ta enam õiget suunda näidata.

Seejärel keera ennast nii, et kompassinõela põhjaots jääks nõelakarbi põhjasuuna märkide vahele. Ja nüüd vaata kompassi liikumissuuna nooli –täpselt selles suunas peadki liikuma.

Selleks, et mitte kogu aeg kompassi jälgida, leia endale liikumissuunal orientiir – selleks võib olla taamal paistev kõrgepingeliinipost, majavaremed või muu foonist selgelt eristuv objekt. Kui oled selleni jõudnud, saad kontrollida, kas liigud endiselt õiges suunas ehk kas kompassi nool on endiselt põhjaväravas.

Kui nii on, siis määra kaardil järgmine liikumissuunale vastav orientiir ning jätka liikumist, kuni jõuad soovitud punktini.