TULED JA VILED ÕPPUSEL PÕHJAKONN

TULED JA VILED ÕPPUSEL PÕHJAKONN

Tänavu juba 15. korda toimunud õppuse Põhjakonn peaeesmärgiks oli Kirde maakaitseringkonna üksuste treenimine ning nende lahinguvalmiduse ja reageerimiskiiruse tõstmine võimaliku sõjalise ohu korral vastutusalas.

Tekst: INDREK JURTŠENKO , Kirde maakaitseringkond, Viru maleva teabespetsialist

Õppusest Põhjakonn on 15 aasta jooksul kujunenud Kirde maakaitseringkonnale väga oluline väljaõppesündmus. Tänavu harjutasime omavahelist koostööd ründeolukorras, eelmisel aastal keskendusime kaitsele. Samuti andsime värskelt loodud võimetele võimaluse lahinguüksusi toetada,“ ütles KiMKRi ja Viru maleva pealik kolonelleitnant Jaanus Ainsalu.

Nagu Ainsalu lisas, võib maakeeli öelda, et õppuse peamiseks eesmärgiks olid „tuled ja viled“, teisisõnu see, kuidas vastase pihta kiirelt ja täpselt sihitada.

KiMKRi poolelt osalesid õppusel Alutaguse, Jõgeva, Järva ja Viru jalaväe­ ja lahingukompaniid, keda toetasid tagalakompanii, pioneerirühm, luure, tankitõrje, raketirühm ning esmakordselt ka ringkonna otseteavitusmeeskond ja kaamerameeskonnad. Õppuse raames toimus Rutja õppeväljakul ka ringkoolitus mitme eriala töötubadega. Kokku võttis õppusest osa ligi 1200 kaitseliitlast ja naiskodukaitsjat, lisaks võitlejad Leedu vabatahtliku kaitseorganisatsiooni KASP 8. pataljonist.

Õppusele Põhjakonn 23 eelnes Kirde maakaitseringkonna evakuatsiooniõppus „Miljon MIKSI 2023“, mis toimus korraga neljas piirkonnas: Ida-Virumaal Narvas, Jõgevamaal Jõgeva linnas, Järvamaal Koerus ja Lääne­Virumaal Kadrinas. Harjutati evakuatsioonirühmade protseduurilisi tegevusi evakuatsioonipunktide üles seadmisel, töös hoidmisel ning töö lõpetamisel.

Rühmade põhieesmärk oli harjutada evakueeritavate vastuvõtmist ja käitlemist evakuatsioonipunktides. Koostööpartneritena olid kaasatud Päästeamet, Politsei­ ja Piirivalveamet, kohalikud omavalitsused ja Kaitseväe ajateenijad.

„Ulatusliku evakuatsiooni korraldamise plaan on Päästeameti ja kaasatud asutuste kokkulepe, mille põhjal kasutatakse olemasolevaid võimeid ja ressursse ulatusliku evakuatsiooni ettevalmistamiseks, läbiviimiseks, juhtimiseks ja lahendamiseks hädaolukorras või selle ohu korral. Kaitseliidul on koostööpartnerina selles oma roll ja tegevused, mida seekordsel õppusel läbi harjutati,“ selgitas evakuatsiooniõppuse juht, Naiskodukaitse Viru ringkonna instruktor Aili Ehamaa.

Sellises mastaabis oli õppus Ehamaa kinnitusel KiMKRis esmakordne. See andis võimaluse läbi harjutada 300 evakueeritava vastuvõtt neljas evakuatsioonipunktis. Samuti harjutati ühe evakuatsioonipunkti sulgemist ning evakueeritavate laialisaatmist teistesse evakuatsioonipunktidesse. „Õppus oli väljakutsetest tulvil,“ märkis Ehamaa.

Õppust Põhjakonn korraldatakse aastast 2009. See sai alguse erialasest taktikaõppusest Viru ja Järva malevate vahel ja on tänaseks kasvanud KiMKRi suurimaks riigikaitseõppuseks.